|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 232 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. aastakäik |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
|
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2008/694/EÜ |
|
|
|
* |
||
|
|
|
2008/695/EÜ |
|
|
|
* |
||
|
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 852/2008,
29. august 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 30. augustil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. august 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MK |
23,3 |
|
ZZ |
23,3 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
162,5 |
|
MK |
21,6 |
|
|
TR |
128,2 |
|
|
ZZ |
104,1 |
|
|
0709 90 70 |
TR |
99,6 |
|
ZZ |
99,6 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
60,1 |
|
CL |
65,6 |
|
|
UY |
66,2 |
|
|
ZA |
63,5 |
|
|
ZZ |
63,9 |
|
|
0806 10 10 |
EG |
190,0 |
|
TR |
157,4 |
|
|
ZZ |
173,7 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
89,1 |
|
BR |
95,9 |
|
|
CL |
87,5 |
|
|
CN |
78,0 |
|
|
NZ |
107,7 |
|
|
US |
93,3 |
|
|
ZA |
79,9 |
|
|
ZZ |
90,2 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
123,5 |
|
CN |
53,0 |
|
|
TR |
145,5 |
|
|
ZA |
91,9 |
|
|
ZZ |
103,5 |
|
|
0809 30 |
TR |
140,5 |
|
ZZ |
140,5 |
|
|
0809 40 05 |
IL |
129,9 |
|
MK |
62,1 |
|
|
TR |
107,3 |
|
|
XS |
62,1 |
|
|
ZZ |
90,4 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 853/2008,
18. august 2008,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1580/2007 õunte ja tomatite suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivituslävede osas
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 143 punkti b koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) on ette nähtud kõnealuse määruse XVII lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Asjaomane järelevalve peab toimuma komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artiklis 308d sätestatud eeskirjade kohaselt. |
|
(2) |
Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2005., 2006. ja 2007. aasta kohta, tuleks täiendavate tollimaksude käivituslävesid õunte ja tomatite suhtes kohandada. |
|
(3) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1580/2007 vastavalt muuta. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 XVII lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. august 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).
LISA
„XVII LISA
TÄIENDAV IMPORDITOLLIMAKS: IV JAOTIS, II PEATÜKK, 2. JAGU
Olenemata kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest, on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik. Käesoleva määruse lisa kohaldamisel määratakse täiendavate tollimaksude kohaldamisala käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide kohaldamisala alusel.
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Käivitusperiood |
Käivituslävi (tonnides) |
||
|
78.0015 |
0702 00 00 |
Tomatid |
|
594 495 |
||
|
78.0020 |
|
108 775 |
||||
|
78.0065 |
0707 00 05 |
Kurgid |
|
70 873 |
||
|
78.0075 |
|
46 491 |
||||
|
78.0085 |
0709 90 80 |
Artišokid |
|
19 799 |
||
|
78.0100 |
0709 90 70 |
Kabatšokid |
|
117 360 |
||
|
78.0110 |
0805 10 20 |
Apelsinid |
|
454 253 |
||
|
78.0120 |
0805 20 10 |
Klementiinid |
|
606 155 |
||
|
78.0130 |
0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90 |
Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid jms tsitrushübriidid |
|
104 626 |
||
|
78.0155 |
0805 50 10 |
Sidrunid |
|
335 545 |
||
|
78.0160 |
|
64 453 |
||||
|
78.0170 |
0806 10 10 |
Lauaviinamarjad |
|
89 754 |
||
|
78.0175 |
0808 10 80 |
Õunad |
|
875 884 |
||
|
78.0180 |
|
106 430 |
||||
|
78.0220 |
0808 20 50 |
Pirnid |
|
257 029 |
||
|
78.0235 |
|
37 083 |
||||
|
78.0250 |
0809 10 00 |
Aprikoosid |
|
4 199 |
||
|
78.0265 |
0809 20 95 |
Kirsid, muud kui hapukirsid |
|
151 059 |
||
|
78.0270 |
0809 30 |
Virsikud, k.a nektariinid |
|
39 144 |
||
|
78.0280 |
0809 40 05 |
Ploomid |
|
7 658 ” |
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 854/2008,
29. august 2008,
millega nähakse ette erakorralised meetmed sealiha ekspordilitsentside suhtes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 161 lõiget 3 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 28. augusti 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1518/2003 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris) (2) artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et ekspordilitsentsid kehtivad 90 päeva jooksul alates nende tegelikust väljaandmiskuupäevast. |
|
(2) |
Komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (3) artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et impordi- või ekspordilitsents annab õiguse ning sellest tuleneb kohustus importida või eksportida litsentsi alusel ja selle kehtivusajal asjaomaste toodete või kaupade kindlaksmääratud kogus, välja arvatud vääramatu jõu korral. |
|
(3) |
Kui importimise või eksportimise kohustust ei ole täidetud, siis vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 31 ning artikli 34 lõikele 2 ei tagastata tagatist summa osas, mis on võrdne 95 % litsentsil või sertifikaadil märgitud koguse ja tegelikult imporditud või eksporditud koguse vahega. |
|
(4) |
25. aprillil 2008 teatas Venemaa veterinaaramet komisjonile tervisekaitsemeetmetest, mida nad on võtnud teatavatest ühenduse lihakäitlusettevõtetest pärit toodete ekspordi suhtes. Need tervisekaitsemeetmed kehtestati pärast teatavate antibiootikumide jääkide tuvastamist lihatoodetes, mis Venemaa pädevate asutuste sõnutsi ei ole lubatud. |
|
(5) |
Tervisekaitsemeetmed on negatiivselt mõjutanud sealiha ekspordivõimalusi määruse (EÜ) nr 1518/2003 tingimuste alusel ning sellest tingituna on meetmed tõsiselt kahjustanud asjaomaste eksportijate tegevust ning võimalusi täita õigeaegselt oma ühenduse eeskirjadest tulenevad kohustused. |
|
(6) |
Sellepärast on eksportijatele avalduva kahjuliku mõju piiramiseks vaja ette näha, et teatavatel tingimustel tuleks teha erandeid määrusest (EÜ) nr 1518/2003, ekspordilitsentside kehtivusaega tuleks pikendada 120 päeva võrra ning huvitatud isikute taotlusel ja vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 40 peaksid liikmesriigid tagatise vabastama iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega kavandatud erakorralisi meetmeid tuleks kohaldada üksnes ekspordilitsentside suhtes, mis kehtisid vähemalt ühel päevadest, mis jäävad vahemikku 25. aprillist 2008 kuni 7. maini 2008. Kõigile sealiha eksportijatele pidid Venemaale eksportimisel esinevad praktilised raskused olema 2. maiks 2008 teatavaks saanud. |
|
(8) |
Käesoleva määruse jõustumiskuupäevaks on osa litsentse, mis kehtisid vähemalt ühel päeval ajavahemikus 25. aprillist 2008 kuni 7. maini 2008, juba aegunud. Tagamaks huvitatud isikute võrdset kohtlemist, tuleks ette näha, et sätted kehtivad tagasiulatuvalt kõikide sellel ajavahemikul kehtinud litsentside suhtes. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ekspordilitsentside suhtes, mis on välja antud määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 3 lõike 3 kohaselt ning mis kehtisid vähemalt ühel päeval ajavahemikus 25. aprillist 2008 kuni 7. maini 2008, kehtib järgmine:
|
a) |
erandina määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 2 lõikest 1 pikendatakse litsentside kehtivusaega 120 päeva võrra; |
|
b) |
vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklile 40 ning huvitatud isikute taotluse alusel, mis esitatakse hiljemalt 30. novembril 2008, tühistavad liikmesriikide pädevad asutused ekspordilitsentsid ning vabastavad võrdelise osa esitatud tagatisest. |
2. Lõike 1 punktis b sätestatud meedet kohaldatakse üksnes juhul, kui eksportija viitab kolmanda riigi kehtestatud reeglitele, mida liikmesriigi pädev asutus peab vääramatuks jõuks vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklitele 39 ja 40. Eksportija esitab pädevale asutusele rahuldavad tõendid selle kohta, et tal ei olnud võimalik eksportida Venemaa ametivõimude kehtestatud tervisekaitsemeetmete tõttu ning et mõistlikult ettenägelikul ettevõtjal ei olnud võimalik ekspordilitsentsi taotlemise ajal nende meetmete kehtestamist ette näha.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. august 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).
(2) ELT L 217, 29.8.2003, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1713/2006 (ELT L 321, 21.11.2006, lk 11).
(3) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 514/2008 (ELT L 150, 10.6.2008, lk 7).
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 855/2008,
29. august 2008,
millega määratakse kindlaks alates 1. septembrist 2008 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96 nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 , ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00 , 1001 90 91 , ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. |
|
(4) |
Seepärast tuleks alates 1. septembrist 2008 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni, |
|
(5) |
Vastavalt komisjoni 26. juuni 2008 määrusele (EÜ) nr 608/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2008/2009. turustusaastal (3), on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. septembrist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 30. augustil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 29. august 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2008
|
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
|
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 (2) |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 (2) |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 (2) |
|
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 (2) |
|
1002 00 00 |
RUKIS |
0,00 (2) |
|
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
|
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (3) |
0,00 (2) |
|
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
0,00 (2) |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
|
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 608/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.
(3) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
15.8.2008-28.8.2008
|
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Komisjon
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/10 |
KOMISJONI OTSUS,
18. august 2008,
milles käsitletakse ühenduse rahalist toetust aastaks 2008 loomade vedu hõlmavale uuringule
(2008/694/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 17,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse ühenduse rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele. |
|
(2) |
Eelkõige võib ühendus teha vajalikke uuringuid ühenduse veterinaariaalaste õigusaktide väljatöötamiseks loomakaitse valdkonnas. |
|
(3) |
Loomade tervishoiu, loomakaitse ja toiduohutuse valdkondi hõlmavad uuringud, mõju hindamised ja muud liiki hindamised toetavad samuti loomade kaitset ja heaolu käsitlevas ühenduse tegevuskavas 2006.–2010. aastaks (2) kindlaksmääratud meetmeid. |
|
(4) |
Kõnealuses tegevuskavas määrati kindlaks mitmed meetmed, eelkõige praeguste miinimumstandardite ajakohastamine loomade kaitse ja heaolu valdkonnas ning loomade heaolu normeeritud näitajate kehtestamine. Loomade transpordi suhtes on teadlastest ekspertide nõuanded osutanud, et on vaja uusi eeskirju veo kestuse ja loomade laadimistiheduse kohta. |
|
(5) |
On vaja teha uuring mõju hindamiseks, eelkõige selleks, et hinnata mõju loomade heaolule ja tervisele, rahvatervisele ning majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja halduslikku mõju, mis tuleneb 22. detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97) (3) muutmisest seoses veo kestuse ja ruuminõuetega. |
|
(6) |
Seepärast on asjakohane, et ühendus rahastab 2008. aastal uuringut, mille eesmärk on hinnata erinevaid poliitikavalikuid, mis on seotud veetavate loomade veo kestuse ja ruuminõuete valdkonnas kindlaksmääratud stsenaariumidega, ning hinnata nende valikute mõju kõnealuste loomade heaolule ja tervisele, rahvatervisele ning majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja halduslikku mõju. Meetme rahastamiseks eraldatav maksimaalne summa tuleb kindlaks määrata. |
|
(7) |
Meede viiakse ellu teenuslepingu abil vastavalt hankemenetlusele, mida kohaldatakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artikli 91 lõike 1 punktis d sätestatud läbirääkimistega menetluse puhul, ning vastavalt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) artiklile 126 ja artikli 129 lõikele 1. |
|
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks ühenduse rahaline toetus kuni 58 000 eurot loomade veo kestust ja ruuminõudeid käsitleva uuringu läbiviimiseks.
Artikkel 2
Artiklis 1 nimetatud toetuse andmist reguleeritakse riigihanke eeskirjadega ja toetus antakse läbirääkimistega menetluse alusel kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 91 lõike 1 punktiga d.
Artikliga 1 ettenähtud ühenduse rahaline toetus eraldatakse Euroopa Ühenduste 2008. aasta eelarve realt 17 04 02 01.
Brüssel, 18. august 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2006/965/EÜ (ELT L 397, 30.12.2006, lk 22).
(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta aastateks 2006–2010 (KOM(2006) 13 (lõplik)).
(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).
(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007 (ELT L 111, 28.4.2007, lk 13).
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/12 |
KOMISJONI OTSUS,
29. august 2008,
millega teatatakse ühise kalanduspoliitika raames asutatud Vahemere piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamisest
(2008/695/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsust 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,
võttes arvesse Itaalia poolt 16. mail 2008 Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Malta, Sloveenia ja Küprose nimel edastatud soovitust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) ning otsusega 2004/585/EÜ on loodud raamistik piirkondlike nõuandekomisjonide moodustamiseks ja tööks. |
|
(2) |
Otsuse 2004/585/EÜ artikliga 2 on loodud piirkondlik nõuandekomisjon, mis hõlmab Vahemerd. |
|
(3) |
Vastavalt otsuse 2004/585/EÜ artikli 3 lõikele 1 esitasid kalandussektori ja muude huvirühmade esindajad taotluse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamise kohta Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Küprosele, Maltale ja Sloveeniale. |
|
(4) |
Asjaomased liikmesriigid tegid otsuse 2004/585/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks, kas taotlus Vahemere piirkondliku nõuandekomisjoni kohta on vastavuses kõnealuse otsuse sätetega. Asjaomased liikmesriigid edastasid 16. mail 2008 komisjonile soovituse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni kohta. |
|
(5) |
Komisjon on hinnanud huvitatud poolte esitatud taotlust ja soovitust otsuse 2004/585/EÜ ning ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja põhimõtete põhjal ning jõudnud seisukohale, et Vahemere piirkondlik nõuandekomisjon on valmis tööd alustama, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Otsuse 2004/585/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt asutatud Vahemere piirkondlik nõuandekomisjon alustab tööd 15. septembril 2008.
Brüssel, 29. august 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. Otsust on muudetud otsusega 2007/409/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 68).
(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
30.8.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/13 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 58 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse:
|
I. |
tagumiste allasõidutõkete tüübikinnitust |
|
II. |
sõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamisega |
|
III. |
sõidukite tüübikinnitust seoses nende tagumise allasõidutõkkega |
2. versioon
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
02-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 11. juuli 2008.
1. REGULEERIMISALA
1.1. Käesolevat eeskirja kohaldatakse:
|
1.1.1. |
I OSA: tagumiste allasõidutõkete suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitele; (1) |
|
1.1.2. |
II OSA: käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumiste allasõidutõkete paigaldamise suhtes N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitele; (1) |
|
1.1.3. |
III OSA: nendele N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria (1) sõidukite suhtes, mis on varustatud tagumise allasõidutõkkega, mis ei ole saanud eraldi tüübikinnitust käesoleva eeskirja I osa kohaselt või mis on nii konstrueeritud ja/või varustatud, et nende osi võib pidada tagumise allasõidutõkke funktsiooni kas täielikult või osaliselt täitvaks. |
1.2. Käesolevat eeskirja ei kohaldata:
|
1.2.1. |
liigendatud sõidukite vedukite suhtes; |
|
1.2.2. |
erikonstruktsiooniga haagiste suhtes, mis on konstrueeritud ja ehitatud väga pikkade jagamata pikkusega koormate vedamiseks, näiteks palgid, terastalad jms; |
|
1.2.3. |
sõidukite suhtes, mille puhul tagumine allasõidutõke raskendab nende kasutamist. |
2. EESMÄRK
Käesoleva eeskirja eesmärk on pakkuda käesoleva eeskirja punktis 1 nimetatud sõidukitele tõhusat kaitset allasõidu vastu tagant otsasõidu korral M1- ja N1-kategooria sõidukitele. (1)
3. I, II JA III OSA ÜHISED MÕISTED
3.1. Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
3.1.1. |
„tühimass” – töökorras sõiduki mass ilma juhi, sõitjate ja koormata, kusjuures kütusepaak on täidetud kütusega, sõiduk on varustatud jahutusvedeliku ja määrdeõliga ning tööriistakomplekti ja varurattaga (kui need kuuluvad sõiduki tootja poolt kindlaks määratud tavapärasesse varustusse); |
|
3.1.2. |
„täismass” – maksimaalne mass, mille tootja on deklareerinud tehniliselt lubatavaks (see mass võib olla riikliku ametiasutuse lubatud täismassist suurem); |
|
3.1.3. |
„tagumine allasõidutõke” – koosneb tavaliselt risttalast ja šassii peeltalade või sõiduki muude konstruktsiooniosade külge kinnitatud ühendusosadest. |
I OSA: TAGUMISTE ALLASÕIDUTÕKETE TÜÜBIKINNITUS
4. MÕISTED
4.1. Käesoleva eeskirja I osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
4.1.1. |
„tagumise allasõidutõkke tüübikinnitus” – tagumise allasõidutõkke tüübile kooskõlas punkti 7 nõuetega antud tüübikinnitus; |
|
4.1.2. |
„tagumise allasõidutõkke tüüp” – tagumised allasõidutõkked, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest: kuju, mõõtmed, kinnitus, materjalid ja punktis 5.2.2 osutatud märgised. |
5. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
5.1. Tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse taotluse esitab tagumise allasõidutõkke valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
5.2. Iga tagumise allasõidutõkke tüübi puhul peab taotlusele olema lisatud:
|
5.2.1. |
tagumise allasõidutõkke tehnilisi omadusi kirjeldav dokumentatsioon kolmes eksemplaris: mõõtmed, võrdlusjooned ja koostisosade materjalid ning paigaldusmeetod; |
|
5.2.2. |
tagumise allasõidutõkke tüübi näidis: näidise kõikidele peamistele osadele peab olema selgelt ja loetavalt märgitud taotluse esitaja kaubanimi või kaubamärk ja tüübi tähistus. |
5.3. Tüübikinnituse saamiseks tagumise allasõidutõkke tüübile tuleb tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitada selle tüübi representatiivne näidis.
5.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on sisse seatud rahuldav kord, mis tagab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli.
6. TÜÜBIKINNITUS
6.1. Kui käesolevatele eeskirjadele vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud tagumine allasõidutõke vastab allpool punktis 7 kirjeldatud nõuetele, antakse seda liiki tagumisele allasõidutõkkele tüübikinnitus.
6.2. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit (praegu 02, mis väljendavad kuulumist 02-seeria muudatuste hulka) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama lepinguosaline ei tohi anda sama numbrit ühelegi muule tagumise allasõidutõkke tüübile.
6.3. Otsusest tüübikinnituse andmise kohta või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 1. lisa näidisele vastaval vormil.
6.4. Igale tagumisele allasõidutõkkele, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke tüübile, paigaldatakse taotluse vormis kindlaks määratud kergesti ligipääsetavale pinnale selgesti nähtavalt rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:
|
6.4.1. |
ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber; (2) |
|
6.4.2. |
punktis 6.4.1 ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber. |
6.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.
6.6. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.
7. NÕUDED
7.1. Risttala profiili kõrgus ei tohi olla väiksem kui 100 mm. Risttala külgservad ei tohi olla painutatud tahapoole ega terava välisäärega; see tingimus on täidetud, kui risttala külgservad on väljastpoolt ümardatud ja nende kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.
7.2. Tagumine allasõidutõke võib olla ka nii konstrueeritud, et selle asukohta sõiduki tagaosas on võimalik muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis, et oleks välistatud asukoha juhuslik muutus. Kasutajal peab olema võimalik tõkke asukohta muuta, rakendades jõudu kuni 40 daN.
7.3. Tagumine allasõidutõke peab olema piisavalt vastupidav sõiduki pikiteljega paralleelselt mõjuvate jõudude suhtes. (Selle tõestamiseks tuleb järgida käesoleva eeskirja 5. lisas määratletud katsemenetlust ja -tingimusi.) Katsejõudude rakendamise ajal ja pärast seda täheldatud tagumise allasõidutõkke maksimaalne horisontaalne läbipaine tuleb registreerida tüübikinnituse kohta esitatud teatises (1. lisa punkt 8).
7.4. Tagumise platvormtõstukiga varustatud sõidukite puhul võib allasõidutõke olla katkestustega, kui see on vajalik mehhanismi paigaldamiseks. Sel juhul kohaldatakse järgmisi erinõudeid:
|
7.4.1. |
külgvahe allasõidutõkke elementide ja platvormtõstuki elementide vahel, mille tõttu on vaja teha katkestus ja mis liiguvad läbi selle katkestuse tõstuki kasutamise ajal, ei tohi ületada 2,5 cm; |
|
7.4.2. |
allasõidutõkke iga üksikelemendi kasulik pindala, kaasa arvatud platvormtõstuki mehhanismi väljaulatuvad osad, peab igal juhul olema vähemalt 350 cm2. Kui sõiduki laius on väiksem kui 2 000 mm ja eespool nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, võib kasulik pindala olla väiksem, kuid vastupidavuse nõue peab olema täidetud. |
8. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE
Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) 2. liite sätetega, vastates järgmistele nõuetele:
|
8.1. |
iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumine allasõidutõke peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 7 sätestatud nõuded; |
|
8.2. |
asutus, mis on tüübikinnituse andnud, võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetmeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant. |
9. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
9.1. Tagumise allasõidutõkke tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tagumine allasõidutõke ei ole läbinud 5. lisas kirjeldatud katset.
9.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tühistab varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
10. TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
10.1. Igast tagumise allasõidutõkke tüübi muutmisest tuleb teatada tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:
|
10.1.1. |
leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab tagumine allasõidutõke endiselt nõuetele, või |
|
10.1.2. |
nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet. |
10.2. Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 6.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatused.
10.3. Kõnealuse teabe saamise korral annab tüübikinnitust laiendav pädev asutus laiendusele seerianumbri ja edastab seejärel asjakohase teabe muudele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
11. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Kõnealuse teabe saamise korral edastab asutus selle teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
12. TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata muudes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise või laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.
II OSA: SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TÜÜBIKINNITUSE SAANUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISEGA
13. MÕISTED
13.1. Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
13.1.1. |
„sõiduki tüübikinnitus” – sõiduki tüübikinnitus seoses sõidukile käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkke paigaldamisega; |
|
13.1.2. |
„sõiduki tüüp” – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste aspektide poolest nagu:
|
13.2. Muud II osas kohaldatavad mõisted sisalduvad käesoleva eeskirja punktis 3.
14. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
14.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tüübikinnituse saanud tagumis(t)e allasõidutõkke/-tõkete paigaldamisega esitab sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
14.2. Taotlusele tuleb lisada allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:
|
14.2.1. |
sõiduki joonised, millel on käesoleva eeskirja punktis 13.1.2 osutatud kriteeriumite kohaselt kujutatud sõidukitüüpi külg- ja tagantvaates ning tüübikinnituse saanud tagumis(t)e allasõidutõkke/-tõkete asendit ning esitatud sõiduki šassii külge kinnitamiseks kasutatavate kinnituselementide konstruktsiooni üksikasjad; |
|
14.2.2. |
sõiduki täismass; |
|
14.2.3. |
sõidukile paigaldamiseks ettenähtud tagumiste allasõidutõkete loetelu; |
|
14.2.4. |
pädeva asutuse vastaval nõudel tuleb esitada ka iga tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse teatise vorm (s.o käesoleva eeskirja 1. lisa). |
14.3. Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava tüübi tagumise allasõidutõkkega varustatud representatiivsõiduk.
14.3.1. Sõidukit, mis ei sisalda kõiki asjaomase tüübi nõuetekohaseid osi, võib katsetamisel kasutada, kui taotluse esitaja suudab pädevale asutusele veenvalt tõestada, et puuduvad osad ei mõjuta käesoleva eeskirja nõuete täitmise kontrollimise tulemusi.
14.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on sisse seatud rahuldav kord, mis tagab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli.
15. TÜÜBIKINNITUS
15.1. Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk on varustatud tüübikinnituse saanud tagumise allasõidutõkkega ja vastab punktis 16 määratletud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.
15.2. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit (praegu 02, mis väljendavad kuulumist 02-seeria muudatuste hulka) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit muule sõidukitüübile.
15.3. Otsusest tüübikinnituse andmise kohta või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.
15.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, paigaldatakse taotluse vormis kindlaks määratud ja kergesti ligipääsetavale pinnale selgesti nähtavalt rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:
|
15.4.1. |
ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber; (3) |
|
15.4.2. |
punktis 15.4.1 ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber. |
15.5. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei ole punktis 15.4.1 nimetatud sümbolit vaja korrata; sellisel juhul paigutatakse punktis 15.4.1 ette nähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse vastavalt käesolevale eeskirjale.
15.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.
15.7. Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.
15.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.
16. TÜÜBIKINNITUSEGA TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMIST KÄSITLEVAD NÕUDED
16.1. Kaitseseadise alumise külje kliirens ei tohi isegi tühja sõiduki puhul olla suurem kui 550 mm kogu laiuses ning peab olema selline, et seadisele käesoleva eeskirja I osa kohaselt rakendatud ja tüübikinnituse teatise vormis (1. lisa jaotis 7) registreeritud katsejõudude rakendamise punktid ei oleks maapinnast kõrgemal kui 600 mm.
16.2. Tagumine allasõidutõke ei tohi üheski punktis olla laiem tagateljest, mida mõõdetakse rataste kõige välimiste punktide järgi, v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus, ega olla sellest lühem kui 100 mm kummaltki poolt. Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust. Samas tuleb kontrollida ja tüübikinnituse teatise vormis registreerida ka 5. lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud katsejõudude rakenduspunktide kaugusi tagarataste välisservadest (1. lisa punkt 7) käsitlevate nõuete täitmine.
16.3. Tõke peab olema niimoodi kinnitatud, et tõkke tagumise osa ja sõiduki tagumise ääre (kaasa arvatud mis tahes platvormtõstuki mehhanism) vaheline horisontaalkaugus ei ületaks 400 mm, kusjuures sellest on maha arvatud registreeritud deformatsioon (I osa punkt 7.3), mis on mõõdetud tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse ajal ükskõik millises katsejõudude rakenduspunktis (1. lisa jaotis 8) vastavalt käesoleva eeskirja I osa sätetele ja märgitud tüübikinnituse kohta esitatava teatise vormi. Kõnealuse kauguse mõõtmisel ei võeta arvesse sõiduki osi, mis on maapinnast kõrgemal kui 2 m, kui sõiduk on tühi.
16.4. Sõidukitüübi puhul, millele tüübikinnitust taotletakse, ei tohi täismass olla suurem väärtusest, mis on märgitud iga sellele sõidukile paigaldatava tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse teatisele.
17. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE
Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liite sätetega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2), vastates järgmistele nõuetele:
|
17.1. |
iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 16 sätestatud nõuded; |
|
17.2. |
tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetmeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant. |
18. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
18.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud.
18.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tunnistab kehtetuks enda varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
19. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
19.1. Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:
|
19.1.1. |
leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et tagumine allasõidutõke vastab endiselt nõuetele, või |
|
19.1.2. |
nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet. |
19.2. Tüübikinnituse kinnitamisest või tagasilükkamisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 15.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatusi.
19.3. Kõnealuse teabe saamise korral annab tüübikinnitust laiendav pädev asutus laiendusele seerianumbri ja edastab seejärel asjakohase teabe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
20. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Kõnealuse teabe saamise korral edastab asutus selle teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
21. TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; samadele asutustele tuleb saata muudes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise või laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.
III OSA: SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SEOSES TEMA TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKEGA
22. MÕISTED
22.1. Käesoleva eeskirja III osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
22.1.1. |
„sõiduki tüübikinnitus” – sõidukitüübi tüübikinnitus seoses tema tagumise allasõidutõkkega; |
|
22.1.2. |
„sõidukitüüp” – sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest oluliselt sellistes olulistes punktides nagu tagatelje laius, sõiduki tagaosa ehitus, mõõtmed, kuju ja materjalid, vedrustuse omadused, niivõrd kui need omavad tähtsust seoses käesoleva eeskirja punktis 25 sätestatud nõuetega; |
|
22.1.3. |
„tagumine allasõidutõke” – sõidukil on tagaosas:
|
22.2. Muud III osas kohaldatud mõisted on hõlmatud käesoleva eeskirja punktiga 3.
23. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
23.1. Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tagumise allasõidutõkkega tagatava kaitsega esitab sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
23.2. Sellele peavad olema lisatud allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised andmed:
|
23.2.1. |
sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus, mis hõlmab tema konstruktsiooni, mõõtmeid, asjakohaseid võrdlusjooni ja koostismaterjale käesoleva eeskirjaga nõutud ulatuses; |
|
23.2.2. |
sõiduki joonised, millel on kujutatud sõidukitüüpi külg- ja tagantvaates ning tema tagaosa konstruktsiooni üksikasju; |
|
23.2.3. |
sõiduki täismass; |
|
23.2.4. |
tagumise allasõidutõkke üksikasjalik kirjeldus: selle mõõtmed, asjakohased võrdlusjooned ja koostismaterjalid ning asend sõidukil. |
23.3. Tüübikatsetusi läbiviivale tehnilisele teenistusele tuleb esitada kinnitatava tüübi suhtes representatiivne sõiduk.
23.3.1. Sõidukit, mis ei sisalda kõiki asjaomase tüübi nõuetekohaseid osi, võib katsete läbiviimisel kasutada juhul, kui taotluse esitaja suudab pädevale asutusele veenvalt tõestada, et puuduvad osad ei mõjuta käesoleva eeskirja nõuete täitmise kontrollimise tulemusi.
23.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on sisse seatud rahuldav kord, mis tagab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli.
24. TÜÜBIKINNITUS
24.1. Kui käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktis 25 kirjeldatud nõuetele, antakse seda liiki sõidukile tüübikinnitus.
24.2. Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Sellise numbri kaks esimest numbrit (praegu 02, mis väljendavad kuulumist 02-seeria muudatuste hulka) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.
24.3. Otsusest tüübikinnituse andmise kohta või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja 3. lisa näidisele vastaval vormil.
24.4. Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, paigaldatakse taotluse vormis kindlaks määratud ja kergesti ligipääsetavale pinnale selgesti nähtavalt rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:
|
24.4.1. |
ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber; (4) |
|
24.4.2. |
punktis 24.4.1 ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R”, kriips ja tüübikinnitusnumber. |
24.5. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis ühe või mitme muu kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei ole punktis 24.4.1 nimetatud sümbolit vaja korrata; sellisel juhul paigutatakse punktis 24.4.1 ette nähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning kõigi nende eeskirjade lisasümbolid, mille kohaselt on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse vastavalt käesolevale eeskirjale.
24.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.
24.7. Tüübikinnitusmärk tuleb paigutada sõiduki tootja paigaldatud sõidukiandmetega plaadi lähedale või selle peale.
24.8. Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.
25. TAGUMISELE ALLASÕIDUTÕKKELE ESITATAVAD NÕUDED
25.1. Isegi tühja sõiduki puhul ei tohi tagumise allasõidutõkke alumise külje kliirens olla suurem kui 550 mm kogu laiuses.
25.2. Tagumine allasõidutõke peab olema paigaldatud sõiduki tagumisele otsale nii lähedale kui võimalik.
25.3. Tagumine allasõidutõke ei tohi üheski punktis olla laiem tagateljest, mida mõõdetakse rataste kõige välimiste punktide järgi, v.a rehvide maapinnalähedane väljaulatuv kumerus, ega olla sellest lühem rohkem kui 100 mm kummaltki poolt. Kui tagatelgi on enam kui üks, võetakse arvesse kõige laiema telje laiust. Nõuet, et tagumise allasõidutõkke laius ei tohi olla suurem tagatelje laiusest, ei kohaldata, kui tõket sisaldav või hõlmav sõiduki kere on tagateljest laiem.
25.4. Tagumise allasõidutõkke ristlõike kõrgus ei tohi olla väiksem kui 100 mm. Tagumise allasõidutõkke külgservad ei tohi olla painutatud tahapoole ega terava välisäärega; see tingimus on täidetud, kui tagumise allasõidutõkke külgservad on väljastpoolt ümardatud ja nende kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.
25.5. Tagumine allasõidutõke võib olla konstrueeritud ka nii, et selle asukohta sõiduki tagaosas on võimalik muuta. Sellisel juhul peab selle tööasendisse kinnitamiseks olema kindel viis, et oleks välistatud asukoha juhuslik muutus. Kasutajal peab olema võimalik tõkke asukohta muuta, rakendades jõudu kuni 40 daN.
25.6. Tagumine allasõidutõke peab olema piisavalt vastupidav sõiduki pikiteljega paralleelselt mõjuvate jõudude suhtes ning olema tööasendis kinnitatud šassii peeltalade või neid asendavate osade külge. Kõnealune nõue on täidetud, kui on tõendatud, et tõkke tagumise osa ja sõiduki tagumise ääre (kaasa arvatud mis tahes platvormtõstuki mehhanism) vaheline horisontaalkaugus 5. lisas kirjeldatud jõudude rakendamise ajal ja pärast seda ei ületa 400 mm üheski katsejõudude rakendamise punktis. Kõnealuse kauguse mõõtmisel ei võeta arvesse sõiduki osi, mis on maapinnast kõrgemal kui 2 m, kui sõiduk on tühi.
25.7. Katset ei ole vaja teha, kui 5. lisa punkti 3 nõuetest kinnipidamist on võimalik tõestada arvutustega. Katse läbiviimiseks tuleb tõke ühendada sõiduki šassii peeltaladega või nende oluliste osadega või muude konstruktsiooniosadega.
25.8. Tagumise platvormtõstukiga varustatud sõidukite puhul võib mehhanismi paigaldamise eesmärgil allasõidutõke olla katkestustega. Sellisel juhul kohaldatakse järgmisi erinõudeid:
|
25.8.1. |
külgvahe allasõidutõkke elementide ja platvormtõstuki elementide vahel, mille tõttu on vaja teha katkestus ja mis liiguvad tõstuki kasutamise ajal läbi selle katkestuse, ei tohi ületada 2,5 cm; |
|
25.8.2. |
allasõidutõkke iga üksikelemendi kasulik pindala, sealhulgas platvormtõstuki mehhanismi väljaulatuvad osad, peab igal juhul olema vähemalt 350 cm2. Kui sõiduki laius on väiksem kui 2 000 mm ja eespool nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, siis kasulikku pindala võib vähendada, kuid vastupidavuse nõue peab olema täidetud. |
26. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE
Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liite (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätetega, vastates järgmistele nõuetele:
|
26.1. |
iga käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 25 sätestatud nõuded; |
|
26.2. |
tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetmeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant. |
27. KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
27.1. Kui eespool esitatud nõudeid ei ole täidetud või sõiduk ei ole 5. lisas kirjeldatud katset läbinud, võidakse käesoleva eeskirja kohaselt sõidukitüübile antud tüübikinnitus kehtetuks tunnistada;
27.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamatult teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
28. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE
28.1. Igast sõidukitüübi muutmisest tuleb teatada sõiduki tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:
|
28.1.1. |
leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab tagumine allasõidutõke endiselt nõuetele, või |
|
28.1.2. |
nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet. |
28.2. Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 24.3 kindlaks määratud korra kohaselt, täpsustades tehtud muudatusi.
28.3. Kõnealuse teabe saamise korral annab tüübikinnitust pikendav pädev asutus pikendusele seerianumbri ja edastab seejärel asjakohase teabe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
29. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse valdaja lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Vastava teabe saamise korral edastab asutus selle teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 3. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.
30. TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; nendele asutustele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise või laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.
IV OSA: ÜLEMINEKUSÄTTED
31. ÜLEMINEKUSÄTTED
31.1. Alates 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:
|
a) |
keelduda tüübikinnituse andmisest muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I, II ja III osa alusel; |
|
b) |
tagasi lükata osa või eraldi seadmestiku tüüpi, mis on saanud tüübikinnituse muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I osa kohaselt; |
|
c) |
keelata paigaldada sõidukile osa või eraldi seadmestikku, mis on saanud tüübikinnituse muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I ja II osa kohaselt. |
31.2. Kuni 18 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:
|
a) |
tagasi lükata osa või eraldi seadmestiku tüüpi, mis on saanud tüübikinnituse muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja I osa kohaselt; |
|
b) |
keelduda tüübikinnituse andmisest osa või eraldi seadmestiku tüübile, mis vastab muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja I osale; |
|
c) |
keelduda tüübikinnituse laienduse andmisest osa või eraldi seadmestiku tüübile, mis vastab muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja I osale; |
|
d) |
keelata paigaldada sõidukile osa või eraldi seadmestikku, mis on saanud tüübikinnituse muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja I ja II osa kohaselt. |
31.3. Alates 18 kuu möödumisest käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäevast peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:
|
a) |
tagasi lükkama osa või eraldi seadmestiku tüübi, mis ei vasta muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I osa nõuetele; |
|
b) |
andma tüübikinnituse üksnes siis, kui kinnitamiseks esitatud osa või eraldi seadmestiku tüüp vastab muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I osa nõuetele; |
|
c) |
keelama osa või eraldi seadmestiku paigaldamise, mis ei vasta muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I ja II osa nõuetele; |
|
d) |
lugema seoses osa või eraldi seadmestiku tüübiga antud tüübikinnituse mittekehtivaks, v.a juhul, kui see vastab muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja I osa nõuetele. |
31.4. Kuni 48 kuud pärast käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:
|
a) |
jätkama tüübikinnituste andmist sõidukitüüpidele, mis vastavad muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja III osa nõuetele; |
|
b) |
jätkama riiklike või piirkondlike tüübikinnituste aktsepteerimist sõidukite puhul, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt muudatuste 01-seeriaga muudetud eeskirja III osale. |
31.5. Alates 48 kuu möödumisest käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste jõustumise kuupäevast peavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:
|
a) |
andma tüübikinnituse üksnes siis, kui tüübikinnitust taotlev sõiduk vastab muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja III osa nõuetele; |
|
b) |
keelduma riikliku ja piirkondliku tüübikinnituse andmisest ning esimesest riiklikust või piirkondlikust registreerimisest (esmakordne kasutuselevõtt), kui ei ole täidetud muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja III osas sätestatud nõuded; |
|
c) |
lugema käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse mittekehtivaks, v.a juhul, kui tüübikinnitus vastab muudatuste 02-seeriaga muudetud eeskirja III osa nõuetele. |
31.6. Olenemata eespool toodud üleminekusätetest ei pea käesolevat eeskirja alles pärast kõige viimase muudatusteseeria jõustumist kohaldama hakkavad kokkuleppeosalised aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema muudatusteseeria kohaselt välja antud tüübikinnitusi.
(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega Amend.4) 7 lisas.
(2) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kes kasutavad oma EMK (Euroopa Majanduskomisjon) tüübikinnitusmärke), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 (vabad) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse muudele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid leppeosalistele.
(3) Vt joonealust märkust 2.
(4) Vt joonealust märkust 2.
4. LISA
TÜÜBIKINNITUSMÄRGI PAIGUTUS
Näidis A
(Vt käesoleva eeskirja punktid 6.4, 15.4, 24.4)
Sõidukile või tagumisele allasõidutõkkele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõiduki või tagumise allasõidutõkke tüüp on kinnitatud käesoleva eeskirja kohaselt Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 022439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavat, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirja nr 58 nõuetega, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.
Näidis B
(Vt käesoleva eeskirja punktid 6.5, 15.5, 24.5)
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on kinnitatud Madalmaades (E4) vastavalt eeskirjadele nr 58 ja 31. (1) Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et asjaomaste tüübikinnituste andmise kuupäeval sisaldas eeskiri nr 58 02-seeria muudatusi ja eeskiri nr 31 oli oma esialgsel kujul.
(1) Viimane number on toodud üksnes näiteks.
5. LISA
KATSETINGIMUSED JA -MENETLUSED
1. TAGUMISTE ALLASÕIDUTÕKETE KATSETINGIMUSED
1.1 Tootja taotlusel võib läbi viia katse:
|
1.1.1 |
seda tüüpi sõidukil, mille jaoks tagumine allasõidutõke on ette nähtud; sel juhul järgitakse punktis 2 sätestatud tingimusi, või |
|
1.1.2 |
seda tüüpi sõiduki šassii osal, mille jaoks tagumine allasõidutõke on ette nähtud; see šassii osa peab olema kõnealuse sõidukitüübi (tüüpide) jaoks representatiivne, või |
|
1.1.3 |
jäigal katsestendil. |
1.2 Punktide 1.1.2 ja 1.1.3 puhul peavad osad, mida kasutatakse tagumise allasõidutõkke kinnitamiseks sõiduki šassii osa või jäiga katsestendi külge, olema võrdväärsed tagumise allasõidutõkke sõidukile paigaldamisel kasutatavate osadega.
1.3 Tootja taotluse korral ja tehnilise teenistuse nõusolekul võib punktis 3 kirjeldatud katsemenetluse asendada arvutustega.
2. SÕIDUKITE KATSETINGIMUSED
2.1 Sõiduk peab olema seisvas asendis tasasel, jäigal ja siledal pinnal.
2.2 Esirattad peavad olema otseasendis.
2.3 Rehvid peavad olema täis pumbatud kuni tootja soovitatud rõhuni.
2.4 Vajadusel võib punktis 3.1 nõutud katsekoormuste saavutamiseks sõiduki kinnitada sõiduki tootja täpsustatud meetodiga.
2.5 Kui sõiduk on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega, siis peab seda katsetama sõiduki tootja poolt täpsustatud tavakasutuse tingimustes.
3. KATSE LÄBIVIIMINE
3.1 Käesoleva eeskirja punktides 7.3 ja 25.6 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutatakse sobivaid katsetorne; punktides 3.1.1 ja 3.1.2 kirjeldatud katsete puhul rakendatakse üksikult ja järjestikku jõudusid pinna kaudu, mis on kuni 250 mm kõrge (täpse kõrguse määrab tootja) ja 200 mm lai ning mille vertikaalservade kumerusraadius on 5 + 1 mm. Pinna keskpunkti kõrguse maapinnast näeb ette sõiduki tootja tõket horisontaalselt läbivate joonte piires. Kui sõiduk on katse läbinud, ei tohi kõrgus siiski ületada 600 mm, kui sõiduk on tühi. Jõudude rakendamise järjekorra võib ette näha tootja.
3.1.1 Kahele teineteisest minimaalselt 700 mm ja maksimaalselt 1 m kaugusel asuvale punktile, mis asuvad sümmeetriliselt sõiduki või tagumise allasõidutõkke keskjoone suhtes (olenevalt sellest, kumba saab kasutada), rakendatakse järjestikku horisontaalset jõudu 100 kN või 50 % sõiduki täismassi tekitatud jõust (olenevalt sellest, kumb on väiksem). Rakenduspunktide täpse asukoha määrab kindlaks tootja.
3.1.2 Käesoleva lisa punktides 1.1.1 ja 1.1.2 määratletud juhtudel rakendatakse kahele punktile, mis asuvad 300 + 25 mm kaugusel tagatelje rataste välisservade pikisuunalisest puutetasapinnast, ja kolmandale punktile, mis asub neid kahte punkti ühendaval joonel sõiduki keskmisel vertikaaltasapinnal, järjestikku horisontaalset jõudu 50 kN või 25 % sõiduki täismassi tekitatud jõust (olenevalt sellest, kumb on väiksem).
3.1.3 Käesoleva lisa punktis 1.1.3 määratletud juhtudel rakendatakse kahele punktile, mis asuvad tagumise allasõidutõkke tootja poolt määratud kohas, ja kolmandale punktile, mis asub neid kahte punkti ühendaval joonel tõkke keskmisel vertikaaltasapinnal, järjestikku horisontaalset jõudu 50 kN või 25 % selle sõiduki täismassi tekitatud jõust, mille jaoks on tõke ette nähtud (olenevalt sellest, kumb on väiksem).
3.2 Jõu rakendamise asenduspunktid
Kui mõni punktis 3.1 määratletud punkt asub käesoleva eeskirja punktides 7.4 või 25.8 nimetatud katkestusalal, siis rakendatakse katsejõudusid asenduspunktides, mis asuvad:
|
3.2.1 |
punkti 3.1.1 nõude puhul horisontaalsel keskjoonel ja mitte rohkem kui 50 mm kaugusel selles punktis nimetatud jõu rakenduspunktidele kõige lähemal asuvatest vertikaalservadest; ja |
|
3.2.2 |
punkti 3.1.2 nõude puhul sõiduki või allasõidutõkke (olenevalt sellest, kumba saab kasutada) keskjoonest mõlema kõige kaugemal asuva elemendi horisontaalse ja vertikaalse keskjoone ristumiskohas. Need punktid peavad olema mitte rohkem kui 325 mm kaugusel tagatelje ratta välisserva pikisuunalisest puutetasapinnast. |