NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/314/ÜVJP,

14. aprill 2008,

IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida tuleb võtta nii Euroopa Liidus (EL) kui ka kolmandates riikides.

(2)	EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (IAEA).

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. (1) Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles edendama IAEA üldiste kaitsemeetmete lepingute ja nende lisaprotokollide sõlmimist ning tehakse ELile ülesandeks teha tööd selle nimel, et muuta lisaprotokollid ja üldiste kaitsemeetmete lepingud IAEA kontrollisüsteemi standardiks.

(4)	Nõukogu võttis 17. mail 2004 vastu ühismeetme 2004/495/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (2)

(5)	Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu ühismeetme 2005/574/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (3)

(6)	Nõukogu võttis 12. juunil 2006 vastu ühismeetme 2006/418/ÜVJP IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (4)

(7)	ELi puhul jääb oluliseks eesmärgiks kõrgaktiivsete kiirgusallikate kontrollimise tõhustamine kolmandates riikides kooskõlas G8 avalduse ja radioaktiivsete allikate kaitstuse tagamise tegevuskavaga, mis võeti vastu 2003. aasta Eviani tippkohtumisel.

(8)

Konventsiooniosalised riigid ja Euroopa Aatomienergiaühendus jõudsid 2005. aasta juulis kokkuleppele muuta tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni (CPPNM) eesmärgiga laiendada selle kohaldamisala, et hõlmata rahuotstarbelises riigisiseses kasutuses olevat tuumamaterjali ja -rajatisi, nende ladustamist ja transporti ning kohustada konventsiooniosalisi riike kohaldama rikkumiste suhtes kriminaalkaristusi.

(9)	2005. aasta septembris avati allakirjutamiseks tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon (tuumaterrorismi konventsioon). Pärast selle jõustumist peavad konventsiooniosalised riigid vastu võtma õigusaktid, millega tunnistatakse nimetatud õigusrikkumised kuritegudeks.

(10)	IAEA taotleb samu eesmärke, mis on esitatud põhjendustes 3–9. Eesmärke püütakse saavutada vabatahtlikult IAEA fondi makstavatest panustest rahastatava IAEA tuumajulgeoleku kava kaudu.

(11)	Euroopa Liit on nimetatud fondi panustanud ühismeetme 2004/495/ÜVJP ning ühismeetmete 2005/574/ÜVJP ja 2006/418/ÜVJP kaudu, mida hetkel rakendab IAEA ning mis on suunatud vastavalt Kesk-Aasia piirkonnale, Vahemere piirkonnale ja Aafrikale.

(12)

Et aidata tegeleda konkreetsete väljakutsetega tuumajulgeoleku ja Aasia riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas, mis tulenevad eelkõige tuumavaldkonnaga seotud kasutusalade kiirest kasvust piirkonnas, muu hulgas meditsiini, põllumajanduse, vee ning tuumauuringute valdkonnas, peaks käesolev ühismeede toetama konkreetselt IAEA tegevust Kagu-Aasias. Sellega tuleks arvesse võtta Aasia kasvavat rolli ELi julgeolekupartnerina. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tuumaohutuse ja -julgeoleku suurendamisele energiaga mitteseotud tuumavaldkonna kasutusaladel abikõlblikes riikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab EL IAEA tegevust tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

—	edusammude tegemine massihävitusrelvade leviku vastaste ja tuumajulgeolekut käsitlevate rahvusvahelise õiguse aktide, sealhulgas üldise kaitsemeetmete lepingu ja selle lisaprotokolli ülemaailmse kohaldamise osas;

—	massihävitusrelvade leviku suhtes tundlike materjalide, seadmete ja asjakohase tehnoloogia kaitse tõhustamine, õigusloomealase abi osutamine tuumajulgeoleku ja kaitsemeetmete valdkonnas;

—	tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalide salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise tõhustamine.

2.   ELi strateegia meetmetele vastavate IAEA projektide all mõistetakse projekte, mille eesmärk on:

—	tugevdada riiklikke õigusloome infrastruktuure asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas üldiste kaitsemeetmete lepingute ja nende lisaprotokollide rakendamisega tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas;

—	abistada riike tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalidega seotud julgeoleku ja kontrolli suurendamisel;

—	suurendada riikide võimekust tuumamaterjalide ja teiste radioaktiivsete materjalide salakaubaveo avastamisel ja sellele reageerimisel.

Nimetatud projektid teostatakse nimetatud valdkondades abi vajavates riikides pärast esmast hindamist, mille viib läbi ekspertide rühm.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektid viib läbi IAEA. IAEA täidab oma ülesandeid eesistujariiki abistava peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil lepib peasekretär/kõrge esindaja IAEAga kokku vajalike korralduste osas.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon informeerivad üksteist regulaarselt seoses projektidega kooskõlas oma vastavate pädevustega.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide rakendamise lähtesumma on 7 703 000 eurot, mida rahastatakse Euroopa Ühenduste üldeelarvest.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 2 nimetatud kulutuste nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Kulutuste rahastamine toimub toetuse vormis. Sel eesmärgil sõlmib komisjon IAEAga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et IAEA tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingud nii pea kui võimalik pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest IAEA korrapäraste aruannete alusel. Need aruanded on aluseks nõukogu poolt teostatavale hindamisele. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon annab teavet käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeetme kehtivus lõpeb 24 kuud pärast komisjoni ja IAEA vahelise rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva või 12 kuu pärast, kui rahastamislepingut ei ole sõlmitud enne seda kuupäeva.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

ELi toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel

1.   Kirjeldus

Viimaste aastate jooksul ELi liikmesriikides ja mujal aset leidnud terrorijuhtumite arv ei ole vähenenud. Rahvusvaheline üldsus on mitmetel foorumitel tunnistanud, et sellise reaalselt elluviidava terroriakti oht, milles kasutatakse tuumamaterjale või muid radioaktiivseid aineid, on püsivalt suur. Lisaks sellele on püsivat ohtu, et terroristid võiksid selliseid materjale hankida, suurendanud hiljutised teated salakaubaveo kohta, mis on hõlmanud ka eriti tundlikke tuumamaterjale.

Rahvusvaheline üldsus on nendele ohtudele asjakohaselt reageerinud ning võtnud mitmeid meetmeid, mille eesmärgiks on vältida tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainete kurjategijate ja terroristide kätte langemist. Erilist tähelepanu pöörati olukorrale Aasias novembris 2006 Tokyos toimunud seminaril, kus käsitleti tuumajulgeoleku suurendamist Aasia riikides ning kus kutsuti IAEAd üles suurendama oma koostööd piirkonnas asuvate riikidega, et tagada vastuvõetava julgeolekutaseme kehtestamine kõigi tuuma- ja muude radioaktiivsete materjalide suhtes, mis kuuluvad riikliku jurisdiktsiooni alla, järgides tõhusaid riiklikke süsteeme ja funktsioone. Rahvusvahelisi jõupingutusi hoogustas juulis 2006 käivitatud tuumaterrorismi vastase võitluse ülemaailmne algatus.

IAEA teostatav vastavustõendamine on jätkuvalt hädavajalik vahend riikidevahelise usalduse suurendamiseks tuumarelvade leviku tõkestamisega seotud tegevuses ning tuumamaterjali rahumeelse kasutamise edendamiseks.

Hiljutised rahvusvahelised arengud on endaga kaasa toonud uued ja tugevdatud rahvusvahelised õigusaktid, mis on tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas olulised: konventsiooniosalised riigid võtsid juulis 2005 vastu tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse; tuumaterrorismi tõkestamise konventsioon avati 2005. aasta septembris allakirjutamiseks; ning 2004. aasta aprillis võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1540 (2004), mis käsitleb massihävitusrelvasid ja valitsusväliseid osalejaid. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1373 (2001) kutsutakse kõiki riike niipea kui võimalik ühinema asjakohaste terrorismi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollidega.

Üle 80 riigi on võtnud poliitilise kohustuse rakendada kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendit. (5) Lisaks sellele on IAEA juhatajate nõukogu üldkoosolek 2005. aastal vastu võtnud mitu resolutsiooni ja otsust, mille eesmärgiks on tugevdada IAEA kaitsemeetmete süsteemi. (6)

Nimetatud rahvusvaheliste õigusaktide rakendamist riikide poolt võib oluliselt hõlbustada IAEA juhatajate nõukogu poolt 2005. aasta septembris heakskiidetud IAEA 2006.-2009. aasta tuumajulgeoleku kava (7) kaudu osutatava abiga. Tegemist on 2003.-2005. aasta tuumaterrorismi vastase kaitse tegevuskava (8) jätkumeetmega. Tuumajulgeoleku kava hõlmab kolme tegevusvaldkonda: 1) vajaduste hindamine, analüüs ja koordineerimine, 2) vältimine, ning 3) avastamine ja reageerimine. Samuti sisaldab see osa, mida nimetatakse „Tuumajulgeolekut toetavad tegevused” ning mis hõlmab tegevusi, mis esialgselt valiti nende ohutus- ja kaitsemeetmete alaste eesmärkide tõttu, kuid mida samuti tunnustatakse nende olulise panuse tõttu tuumajulgeoleku valdkonnas.

IAEA rakendatavad rahvusvahelised kaitsemeetmed on peamisteks vahenditeks, millega kontrollitakse, kas riigid täidavad endale võetud spetsiifilisi kohustusi tuumarelvade leviku tõkestamise valdkonnas. On äärmiselt oluline, et IAEAga sõlmitud üldise kaitsemeetmete lepingu ja vajaduse korral lisaprotokolli rakendamiseks vajalikud siseriiklikud õigusaktid oleks kehtestatud. (9) Rakendamise eelduseks on, et iga lepinguosaline riik peab tõhusat riiklikku tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi (SSAC). IAEA juhatajate nõukogu pani 2005. aasta septembris IAEA sekretariaadile ülesandeks selliste SSACde loomisel ja haldamisel aidata olemasolevate vahenditega neid riike, kelle üldistele kaitsemeetmete lepingutele on lisatud väikeste koguste protokollid, sealhulgas ka riike, kes pole agentuuri liikmed.

2006.–2009. aasta tuumajulgeoleku kaval on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia mõnede elementidega sarnased eesmärgid. Nendega esitatakse nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis terviklik lähenemine tuumajulgeolekule, käsitledes sealhulgas regulatiivset kontrolli, kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete ja tuumarajatiste üle arvestuse pidamist ja nende kaitset „hällist hauani”. Juhuks kui kaitse peaks siiski ebaõnnestuma, tuleb kehtestada varumeetmed, mis aitavad avastada vargusi või katseid toimetada materjal salakaubana üle rahvusvaheliste piiride ning tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete ainetega seotud kuritahtlikele tegude ilmnemise korral neile reageerida.

IAEA on lõpule viimas nõukogu 17. mai 2004. aasta ühismeetme 2004/495/ÜVJP (IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames) rakendamist. Lisaks on IAEA rakendamas nõukogu 18. juuli 2005. aasta ühismeedet 2005/574/ÜVJP (IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku- ja vastavustõendamise alal ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames) ning samuti nõukogu 12. juuni 2006. aasta ühismeedet 2006/418/ÜVJP (IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames).

IAEA on ELi asjakohasel toetusel algatanud ulatusliku tegevuse, mille eesmärgiks on toetada abi saavate Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Euroopa ja Balkani, Lähis-Ida Vahemere piirkonna ja Aafrika saajariikide jõupingutusi tuumajulgeoleku suurendamiseks ja rahvusvaheliste kaitsemeetmete rakendamiseks nendes riikides.

Toetus nimetatud jõupingutustele on jätkuvalt suur nii IAEA liikmesriikides kui ka riikides, kes ei ole IAEA liikmed. Abikõlblikud riigid on:

Kagu-Euroopas: Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia, Montenegro, Moldova Vabariik ning endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik;

Kesk-Aasia piirkonnas: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan;

Kaukaasia piirkonnas: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia;

Lähis-Ida Vahemere piirkonnas: Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria Araabia Vabariik;

Aafrikas (10): Alžeeria, Angola, Benin, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Cōte d’Ivoire, Djibouti, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gabon, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Kamerun, Kenya, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo (Brazzaville), Kongo Demokraatlik Vabariik, Lesotho, Libeeria, Liibüa Araabia Džamahirija, Lõuna Aafrika, Madagaskar, Malawi, Mali, Maroko, Mauritaania, Mauritius, Mosambiik, Namiibia, Nigeeria, Niger, Rwanda, Sambia, Sao Tomé ja Principe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Svaasimaa, Zimbabwe, Tansaania Ühendvabariik, Togo, Tšaad, Tuneesia ja Uganda;

Kagu-Aasia piirkonnas: Bangladesh, Brunei, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam.

Olemasolevate ühismeetmete ja nende ühismeetmete raames ajakohastatud vajaduste hindamiste alusel jätkub töö Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lähis-Ida Vahemere piirkonnas ja Aafrikas. Käesolev ühismeede keskendub Kagu-Aasiale. Täiendavate toetust saavate Kagu-Aasia piirkonna riikide lõplik valik tehakse vajaduste hindamise etapis, mis hõlmab olemasoleva teabe hindamist peakorterites, millele lisanduvad vajaduse korral hindamismissioonid. Iga projekti raames osutatav toetustegevus keskendatakse nendele piirkonna riikidele, kes vajavad kõige rohkem toetust igas projektivaldkonnas.

Vajaduste hindamiseks hindab rühm tunnustatud eksperte nimetatud riikides juba rakendatud tuumajulgeoleku süsteemi hetkeseisu ning annab soovitusi selle tõhustamiseks. Soovitused on järgnevalt osutatava abi määratlemise aluseks ning seejuures antakse ülevaade nii hetkeseisust kui ka tõhustamise vajadusest tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete (sealhulgas tuumavaldkonnaga mitteseotud aladel kasutatavate ainete) ja tuumarajatistega seotud kuritahtlike tegude vältimise, avastamise ja nendele reageerimise valdkondades. Kehtestatakse prioriteedid, mille alusel valitakse riike ELi toetuste raames eraldatud eelarvest rahastatavatesse projektidesse. Inimressursside arendamist rakendatakse osana IAEA koolitusprogrammist, mis tugineb suures osas piirkondlikul lähenemisviisil. Toetatakse võimalikult suure arvu abikõlblike riikide ekspertide osalemist, võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Valitud riikides viiakse seejärel projektid läbi kolmes valdkonnas:

1.   Õigusloomealane abi

Tuumajulgeoleku õiguslik alus hõlmab suures osas rahvusvahelisi õigusakte ja tunnustatud põhimõtteid (lepingud, konventsioonid, kokkulepped, normid, IAEA standardid, tegevusjuhendid ja juhenddokumendid ning soovitused) mida rakendavad riiklikud ametiasutused tuumamaterjali ja muude kiirgusallikate kontrollimise eesmärgil. Normide laia valikuga (millest paljud on välja töötatud IAEA egiidi all) luuakse raamistik tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete või nendega seotud rajatiste ohutuks ja turvaliseks kasutamiseks nii ulatuslike tuumaprogrammide kui tuumaenergiaalaste piiratud tegevuste raames.

Toimiva tuumajulgeoleku režiimi eelduseks on nõuetekohaste siseriiklike õigusaktide ja regulatiivse kontrolli infrastruktuuri olemasolu. Riiklikud rakendusaktid peaksid looma põhimõtete ja üldsätete raamistiku, mis võimaldaks volitatud valitsusüksustel täita vajalikke juhtimisfunktsioone ja korraldada reguleeritud valdkonnas tegutsevate isikute käitumist. Paljudes riikides on sellised õigusaktid ebapiisavad ja regulatiivne infrastruktuur kas puudub või on ebapiisav. Sellised puudujäägid koos mittetõhusate regulatiivse kontrolli infrastruktuuridega põhjustavad ülemaailmse julgeolekurežiimi nõrkuse. Seetõttu peaks eesmärgiks olema piisavate riiklike õigusloomealaste raamistike tugevdamine või kehtestamine ning asjakohaste meetmete tõhus kohaldamine.

Radioaktiivseid aineid kasutatakse sageli tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel, nt meditsiinis või tööstuses. Mõned kõnealustest kiirgusallikatest on suure aktiivsusega ja kuuluvad kategooriatesse 1–3, nagu on määratletud IAEA dokumendis „Radioaktiivsete kiirgusallikate liigitus”. Need kiirgusallikad võivad, juhul kui neid piisavalt ei kontrollita ja kaitsta, sattuda valedesse kätesse ning neid võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate turvalisuse regulatiivne infrastruktuur peab olema tõhus ja toimima vastavalt rahvusvahelistele standarditele, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku tegevusjuhendile, seonduvale impordi/ekspordi juhendile ning headele tavadele.

Kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide sõlmimine IAEAga on tõhus meede, mis edendab ranget riiklikku ja rahvusvahelist kontrolli tuumamaterjali ja sellega seotud tehnoloogiate üle. Oluline on, et siseriiklikes rakendusaktides määratletakse selgelt tuumaenergiaalased toimingud, installatsioonid, rajatised ja materjalid, mille suhtes kaitsemeetmeid kohaldatakse. Lisaks peavad lisaprotokolli sõlminud riigid tagama nende riiklike rakendusaktide täiendamise selliselt, et neil oleks võimalik täita lisaprotokollist tulenevaid lisakohustusi. Eelkõige tuleb siseriiklikud õigusaktid üle vaadata eesmärgiga suurendada sõlmitud kaitsemeetmete lepingute rakendamiseks ja kohaldamiseks määratud regulatiivse organi kohustusi ja volitusi.

Samuti võtavad riigid tuumajulgeolekuga seotud rahvusvaheliste normide täitmise alaseid kohustusi, kui nad saavad CPPNMi muudatuse ratifitseerimise tulemusena CPPNMi osalisteks ning kui nad saavad tuumaterrorismi konventsiooni osalisteks. Lisaks sellele kohustatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1540 (2004) kõiki riike kehtestama siseriiklikke kontrollimehhanisme, sealhulgas asjakohaseid kontrollimehhanisme tuumarelvadega seotud materjalide üle.

Eelpool nimetatud tuumajulgeolekualaste rahvusvaheliste õigusaktide raames läbi viidud riikide tegevus on endaga kaasa toonud tuumamaterjali, tuumarajatiste ja muude kiirgusallikate julgeoleku alaste kohustuste liitmise. Nimetatud kohustused hõlmavad radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate turvalisuse regulatiivse infrastruktuuri loomise alaseid meetmeid; arvestus- ja kontrollimeetmeid; füüsilise kaitse meetmeid; kontrolli impordi ja ekspordi üle ning ebaseadusliku tegevuse kuriteoks tunnistamist.

2.   Tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete julgeoleku ja kontrolli suurendamine

Varguse või sabotaaži vältimiseks peab tuumarajatistes ja -aladel kasutatavate või ladustatavate materjalide üle adekvaatset arvestust pidama ja neid piisavalt kaitsma. Tõhusat reguleerimissüsteemi kasutades tuleks kindlaks määrata, millised projekti elemendid viiakse ellu vastavalt riigi ja operaatori tasandil.

Samuti on väga oluline, et tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavad võimsad ja vähekaitstud kiirgusallikad oleks nende kasutamisel või ladustamisel kuritahtliku tegevuse eest füüsiliselt kaitstud ning et need siis, kui neid enam ei vajata, demonteeritaks ja ladustataks (või kõrvaldataks radioaktiivsete jäätmetena kasutusest) turvalises ja ohutus hoidlas.

Kõik riigid, kes on üldise kaitsemeetmete lepingu osalised, peavad kehtestama ja pidama riiklikku tuumamaterjalide arvestus- ja kontrollisüsteemi (SSAC), võttes arvesse kaitsemeetmeid. Siiski leiab IAEA, et paljudes riikides, kes on selliste lepingute osalised, sellised süsteemid kas puuduvad või on ebapiisavad. Selline olukord on eriti levinud nende umbes 120 riigi seas, kes ei käita tuumarajatisi.

3.   Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Salakaubavedu on seotud tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete tahtliku või tahtmatu ja rahvusvahelisi piire ületava või mitte ületava ilma loata omandamise, vahendamise, kasutamise, üleandmise või kõrvaldamisega.

Terroristid ei saa valmistada algelisi tuumalõhkeseadmeid või radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmeid ilma selleks salakaubaveo teel materjali saamata. Lisaks võivad salakaubaveo teel olla saadud ka tundlikud seadmed ja tehnoloogia algeliste tuumalõhkeseadmete valmistamiseks või neis kasutatavate tundlike materjalide tootmiseks. Võib eeldada, et materjali või tehnoloogia sihtkohta jõudmiseks on vajalik selle liikumine üle piiride. Salakaubaveo tõkestamiseks nõuavad riigid seega, et oleks kehtestatud vajalikud reguleerimissüsteemid ning piiripunktides olemas tehnilised süsteemid (kaasa arvatud kasutajasõbralikud instrumendid) ja töökord ning informatsioon radioaktiivsete ainete (sealhulgas radioaktiivsete lõhustuvate materjalide) salakaubaveo või tundlike seadmete ja tehnoloogiaga ebaseadusliku kauplemise katsete avastamiseks.

Samuti peavad olema kehtestatud tõhusad meetmed kõnealusele tegevusele reageerimiseks ning samuti radioaktiivsete ainete konfiskeerimiseks. Korrakaitseorganite (tolli, politsei jne) ametnikud ei ole sageli saanud detektorite kasutamise alast koolitust ja seega võivad tundlikud seadmed ja tehnoloogia olla neile võõrad. Seetõttu on ametnike koolitamine äärmiselt oluline, et tagada salakaubaveo avastamiseks kehtestatud meetmete edukas rakendamine. Erinevate kategooriate ametnikke tuleks koolitada nii detektorite kasutamise kui ka nende näitude lugemise alal, et nad oleksid võimelised edasise tegevuse üle otsustama.

Kaasneva ohu teadvustamise ning piirikontrolli suutlikkuse suurendamiseks vajalike seadmete ja metoodika kättesaadavuse tulemusena on toetuse osutamine antud valdkonnas väga nõutud.

2.   Eesmärgid

Üldeesmärk: valitud riikide tuumajulgeoleku suurendamine.

2.1.   Hindamisetapp: rahvusvaheliste tuumajulgeoleku missioonide rahastamine

IAEA korraldab hindamise eesmärgiga määrata kindlaks tuumajulgeoleku suurendamise vajadus igas 1. jaos nimetatud riigis, kus selline hindamine ei ole läbi viidud. Teiste määratletud riikide osas ajakohastatakse eelnevalt teostatud hindamist. Hindamine hõlmab vastavalt vajadusele füüsilist kaitset ja julgeolekut tuumavaldkonnaga seotud ja mitteseotud kasutusaladel, salakaubaveo tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ning vajalikku õigusloome infrastruktuuri. Üldhinnangu tulemused võetakse aluseks nende riikide valimisel, kus projekte rakendatakse.

Eelnimetatud projektidega:

—

hinnatakse igas riigis tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse hetkeseisu ning nende tuuma- või uurimisrajatiste või -alade kaitset, kus neid materjale kasutatakse või ladustatakse. Nende seast valitakse järgnevaks moderniseerimiseks ja toetamiseks välja osa nimetatud materjale sisaldavaid rajatisi ja alasid;

—

hinnatakse igas riigis kiirgusallikate kaitse tõhustamisega seotud vajadusi. Määratakse kindlaks kõik nõrgad küljed ja puudused võrrelduna rahvusvaheliste standardite ja toimimisjuhendiga, mis nõuavad regulatiivse infrastruktuuri täiendamist, samuti määratakse kindlaks vähekaitstud, võimsate kiirgusallikate täiendava kaitse vajadus. Hindamise tulemusena määratakse kindlaks ka kaitse tagamiseks vajalik erivarustus;

—	hinnatakse igas riigis salakaubaveo tõkestamise suutlikkuse hetkeseisu ja määratletakse vajalike täienduste tegemise vajadus;

—	hinnatakse igas riigis SSAC hetkeseisu ning määratletakse vajalike täienduste tegemise vajadus.

2.2.   Hindamisetapi tulemusel prioriteetidena määratletud konkreetsete meetmete rakendamine

Projekt 1:   Õigusloomealane abi

Projekti eesmärk:

—	tugevdada tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete alaseid riiklikke õigusloome infrastruktuure, võttes arvesse asjakohaseid tuumajulgeoleku alaseid rahvusvahelisi õigusakte ja tunnustatud põhimõtteid ning olemasolevat koostoimet radioaktiivsete ainete ohutuse alaste riiklike mehhanismidega;

—	tugevdada riiklikke seadusandlikke raamistikke riikide ja agentuuri vahel sõlmitud kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks;

—	tugevdada radioaktiivsete ainete ohutuse ja radioaktiivsete kiirgusallikate kaitse riiklikku regulatiivset infrastruktuuri.

Projekti tulemused:

—	laiaulatuslike, ühtsete ja tõhusate siseriiklike õigusaktide väljatöötamine ja vastuvõtmine, millega antakse panus tuumajulgeoleku ühtlustatud, tugevdatud ja üldisemale süsteemile;

—	siseriiklike õigusaktide väljatöötamine ja vastuvõtmine (riigikeeles), mis on vajalik, et võimaldada riikidel täita agentuuri kaitsemeetmete lepingutest ja lisaprotokollidest tulenevaid kohustusi;

—	radioaktiivsete ainete ohutuse ja kiirgusallikate kaitse riikliku regulatiivse infrastruktuuri loomine/tõhustamine, kasutades selleks nõuandetalitusi, seadmeid ja koolitust, järgides rahvusvahelisi standardeid, kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendit ja parimaid tavasid.

Projekt 2:   Tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete julgeoleku ja kontrolli tugevdamine

Projekti eesmärk:

—	tõhustada valitud riikides tuumarajatiste, tuumamaterjalide ja tuumavaldkonnaga seotud kasutusaladel kasutatavate muude radioaktiivsete ainete füüsilist kaitset;

—	suurendada valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavate radioaktiivsete ainete kontrolli ja füüsilist kaitset;

—	tugevdada SSACsid kaitsemeetmete lepingute ja lisaprotokollide rakendamiseks, sealhulgas riikides, kes on sõlminud „väikeste koguste protokollid”.

Projekti tulemused:

—	tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse suurendamine valitud tuumarajatistes ja aladel;

—	valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel kasutatavate vähekaitstud kiirgusallikate kaitsmine või vajaduse korral nende demonteerimine ja viimine turvalisse ja ohutusse hoidlasse;

—	füüsilist kaitset käsitleva siseriikliku regulatiivse infrastruktuuri paremaks muutmine eksperdiabi kaudu;

—	tõhusate SSACde loomine ja haldamine (sealhulgas riikides, kes on sõlminud „väikeste koguste protokollid”), mille tulemusena on võimalik rakendada kaitsemeetmete lepinguid ja lisaprotokolle;

—	ametnike koolituse läbiviimine abikõlblikes riikides.

Projekt 3:   Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise alal

Projekti eesmärk:

—	suurendada valitud riikide suutlikkust avastada salakaubavedu ja sellele reageerida.

Projekti tulemused:

—

tuumamaterjalide salakaubavedu käsitleva põhjaliku teabe kogumine avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustelt ning selle analüüsimine, et suurendada teadmisi tuumamaterjalide salakaubaveo ja selle asjaolude kohta. See informatsioon on abiks ka erinevate ebaseadusliku käitlemise vastase võitluse eesmärgil läbiviidavate tegevuste tähtsuse järjekorda seadmisel;

—	valitud riikides eksperdiabi kasutades siseriiklike raamistike kehtestamine, mille eesmärgiks on salakaubaveo vastane võitlus ning radioaktiivsete ainete, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise kontrollimise siseriikliku koordineerimise tõhustamine;

—	piirikontrolli seadmete tõhustamine valitud piiripunktides;

—	korrakaitseorganite ametnike koolituse läbiviimine abikõlblikes riikides.

3.   Kestus

Hindamine viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise toetuse lepingu jõustumist. Kõnealused kolm projekti rakendatakse paralleelselt järgneva 21 kuu jooksul.

Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

4.   Abisaajad

Abisaajateks on riigid, kus viiakse läbi hindamine ja viiakse ellu hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmisel ja julgeoleku suurendamisel. Abi saavate riikide lõpliku valiku ning valitud riikides käsitlemist vajavad vajadused määratakse kindlaks rakendusüksuse ja eesistujariigi (keda abistab peasekretär/kõrge esindaja) vaheliste konsultatsioonide tulemusena ning tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, mida tehakse nõukogu pädeva töörühma raames. Vastavalt käesoleva ühismeetme artikli 2 lõikele 1 tuginevad nimetatud otsused vajaduse korral rakendusüksuse esitatud ettepanekutel.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Rahvusvahelised tuumajulgeolekumissioonid viiakse läbi vastavalt IAEA ja liikmesriikide ekspertide poolt teostatavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse kolme projekti läbiviimisel osalevad vahetult IAEA töötajad ja/või valitud eksperdid või töövõtjad IAEA liikmesriikidest. Töövõtjate kasutamise puhul korraldab IAEA käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlusreeglitele.

6.   Kolmandatest isikutest osalejad

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide tegevuse standardreeglitele.

7.   Hankelepingute eritingimused

Sellistel juhtudel, kui hanke eesmärgiks on tõhustada Venemaa Föderatsioonist tarnitud tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete (nt kiirgusallikate) julgeolekukorda, võib kaupade, tööde või teenuste hankelepinguid sõlmida Venemaa Föderatsiooni teenusepakkujatega, kes tunnevad Vene tehnoloogiat.