2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 769/2008,

1. august 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1)

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 2. augustil 2008.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2008 (ELT L 163, 24.6.2008, lk 24).

---

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 770/2008,

1. august 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 349/2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 42 punkti 8a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuses 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (2) sätestatakse kord, mis reguleerib ühenduse rahalise toetuse andmist loomahaiguste likvideerimise programmidele.

(2)	Liikmesriikidele loomahaiguste likvideerimise teatavate meetmetega seotud abikõlblike kulude katmiseks antava ühenduse rahalise toetuse suhtes kohaldatakse komisjoni määrust (EÜ) nr 349/2005. (3)

(3)	Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivis 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (4) sätestatakse uued meetmed selle haiguse tõrjeks ka madala patogeensusega viiruse puhul.

(4)

Otsuses 90/424/EMÜ, mida on muudetud otsusega 2006/53/EÜ, (5) sätestatakse, et liikmesriigid võivad saada ühenduselt rahalist toetust linnugripi vastu võitlemiseks rakendatud teatavate likvideerimismeetmete eest. Nimetatud otsuse artiklis 3a on sätestatud ühenduse rahalise toetuse andmise kord linnugripi likvideerimiseks tingimusel, et direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud minimaalseid tõrjemeetmeid on rakendatud.

(5)	Seega tuleb määrust (EÜ) nr 349/2005 ajakohastada, et võtta arvesse kõnealust parandust.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 349/2005 nähakse ette, et ühenduse rahalise toetuse saamiseks on nõutav ametlik hüvitise taotlus, millele on lisatud osadest „nõuetekohane hüvitamine” ja „tegevuskulud” koosnev finantsaruanne. Nagu osa „nõuetekohane hüvitamine” esitamise puhul, tuleb ka kõnealuse finantsaruande osa „tegevuskulud” esitamine siduda rahalist toetust loovast eriotsusest teatamisega.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 349/2005 vastavalt muuta.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 349/2005 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse liikmesriikidele antavate rahaliste toetuste korral vastavalt käesoleva määruse artiklites 3–5 määratletud abikõlblikele kulutustele seoses haiguste likvideerimise meetmetega olukordades, millele on viidatud a) nõukogu otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 3a lõikes 1, välja arvatud hobuslasi puudutavad haigused; b) samuti selle otsuse artikli 4 lõigetes 1 ja 2, artikli 6 lõikes 2, ja artikli 11 lõikes 1.”.

2)

Artikli 2 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega: „d) „vajalikud kulutused” – kulutused, mida kantakse vahendite või teenuste ostmisel, millele on viidatud otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 2 esimeses, teises ja kolmandas taandes, artikli 3a lõike 3 teises taandes või artikli 11 lõike 4 punkti a alapunktides i–iv ja punktis b, ning mille olemus ja otsene side artiklis 3 määratletud abikõlblike kulutustega on tõestatud;”.

3)

Artikli 3 punktid a ja b asendatakse järgmistega: „a) kiire ja nõuetekohase hüvitise maksmiseks omanikele, kes olid sunnitud oma loomad tapma või hävitama munad, vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 2 esimesele ja seitsmendale taandele, artikli 3a lõike 3 esimesele taandele ning artikli 11 lõike 4 punkti a alapunktile i; b) nende tegevuskulude tasumiseks, mis on seotud loomade sundtapmisega ja nakatunud toodete hävitamisega, hoonete puhastamise ja desinfitseerimisega või ka vajaduse korral nakkusega kokku puutunud varustuse desinfitseerimise või hävitamisega, vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõike 2 esimesele, teisele ja kolmandale taandele, artikli 3a lõike 3 teisele taandele ning artikli 11 lõike 4 puntki a alapunktidele i–iv ja punktile b.”.

4)	Artikli 7 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Esimese lõike punktis a viidatud finantsaruande osa „tegevuskulud” tuleb esitada elektroonilise failina vastavalt IV lisale kuuekümne kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil teatatakse rahalist toetust loovast eriotsusest.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 479/2008 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(3)  ELT L 55, 1.3.2005, lk 12.

(4)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(5)  ELT L 29, 2.2.2006, lk 37.

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 771/2008,

1. august 2008,

millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 93 lõiget 4 ja artiklit 132,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 antakse Euroopa Kemikaaliametile (edasipidi „amet”) volitused võtta vastu üksikotsuseid kemikaalide registreerimise ja hindamise valdkonnas, samuti luuakse sellega apellatsiooninõukogu, mis võtab vastu otsuseid nimetatud määruse artikli 91 lõikes 1 osutatud otsuste suhtes esitatud kaebuste kohta.

(2)	Määruses (EÜ) nr 1907/2006 kehtestatakse vaid apellatsioonimenetluse põhieeskirjad, seepärast on vaja näha ette apellatsiooninõukogu üksikasjalik töökorraldus ning menetluskord, mida kohaldatakse apellatsiooninõukogule esitatud kaebuste suhtes.

(3)

Selleks et tagada kaebuste õiguslikest ja tehniliste seisukohtade tasakaalustatud hindamine, peaksid iga kaebuse arutamisel osalema nii tehnilise kui ka juriidilise kvalifikatsiooniga apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on määratletud komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1238/2007, millega sätestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu liikmete kvalifikatsiooni käsitlevad eeskirjad. (2)

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 89 on apellatsiooninõukogus esimees ja veel kaks liiget, kellel on asendusliikmed. On oluline, et esimees tagab apellatsiooninõukogu otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse.

(5)	Kaebuste menetlemise hõlbustamiseks tuleks iga juhtumi jaoks määrata ettekandja ning määrata kindlaks tema ülesanded.

(6)	Apellatsiooninõukogu ladusa ja tulemusliku tegutsemise tagamiseks tuleks apellatsiooninõukogu egiidi all moodustada kantselei.

(7)	Samal põhjusel tuleks anda apellatsiooninõukogule volitused kehtestada ise oma töökorralduse ja menetluse eeskirjad.

(8)

Et apellatsiooninõukogu saaks langetada lõplikke otsuseid mõistliku aja jooksul, võib ameti haldusnõukogu suurendada apellatsiooninõukogu liikmete arvu vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 89 lõike 3 teisele lõigule. Samuti tuleks apellatsiooninõukogule anda volitused kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt juhtumid nõukogu liikmete vahel ära jagatakse.

(9)

Maksetõend apellatsioonitasu eest, mida nõutakse kaebuse esitamise puhul vastavalt komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 340/2008 (Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta) (3) tuleks lisada kaebusele ja see peaks olema kaebuse vastuvõetavuse tingimuseks.

(10)	Vajaduse korral ja käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste põhjal peaks komisjon läbi vaatama selle tõhususe ja toimimise ning seda vajadusel muutma.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Apellatsiooninõukogu töökorraldus

1.   jagu

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 1

Koosseis

1.   Edasikaebuse (edaspidi „kaebus”) lahendavad ameti apellatsiooninõukogu (edaspidi „apellatsiooninõukogu”) kolm liiget.

Määruse (EÜ) nr 1238/2007 kohaselt peab vähemalt üks liige olema juriidilise kvalifikatsiooniga ja vähemalt üks liige tehnilise kvalifikatsiooniga.

2.   Apellatsiooninõukogu esimees või üks tema asendaja juhib kõikide kaebuste menetlemist.

3.   Esimees tagab apellatsiooninõukogu otsuste kvaliteedi ja järjepidevuse.

Artikkel 2

Liikme väljaarvamine

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 90 lõike 7 kohaldamise menetluses esitab asjaomane apellatsiooninõukogu liige oma seisukoha seoses nimetatud määruse artikli 90 lõike 6 alusel tõstatatud vastuväidete põhjustega enne otsuse tegemist.

Menetlus peatatakse seniks, kuni artikli 90 lõike 7 kohane otsus on tehtud.

Artikkel 3

Liikme asendamine

1.   Apellatsiooninõukogu asendab liikme menetluse juurest eemaldamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 90 lõikele 7 asendusliikmega.

2.   Esimees võib asendada apellatsiooninõukogu liikme tema enda palvel asendusliikmega seoses kõnealuse liikme puhkuse, haiguse ja edasilükkamatute kohustustega või muudel põhjustel, mis takistavad tal menetluses osaleda. Apellatsiooninõukogu määrab artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras asendusliikmete valiku kriteeriumid.

Kui liige ei ole võimeline enda asendamist taotlema, võib esimees liikme asendada omal algatusel.

Esimees võib jätta asendamistaotluse rahuldamata üksnes põhjendatud otsusega.

Kui esimees ei saa menetlusest osa võtta, määrab ta endale asendaja. Kui esimees ei ole võimeline seda tegema, nimetab asendaja apellatsiooninõukogus kauem töötanud kaebust lahendav liige ja tööstaažide pikkuste kattumise korral vanem liige.

3.   Kui liige asendatakse enne kaebuse ärakuulamist, siis menetlust ei peatata ja asendamine ei kahjusta läbi viidud menetlustoiminguid.

Kui liige asendatakse pärast kaebuse ärakuulamist, korraldatakse uus ärakuulamine, kui pooled, asendusliige ja ülejäänud kaks kaebust lahendavat liiget ei otsusta teisiti.

4.   Liikme asendamise korral on asendusliige seotud kõikide enne asendamist tehtud vahepealsete otsustega.

5.   Liikme puudumine pärast seda, kui apellatsiooninõukogu on teinud lõpliku otsuse, ei takista apellatsiooninõukogu sooritamast ülejäänud menetlustoiminguid.

Kui esimees ei ole võimeline otsusele alla kirjutama või ülejäänud menetlustoiminguid sooritama, teeb seda tema eest apellatsiooninõukogus kauem töötanud kaebust lahendav liige ja tööstaažide pikkuste kattumise korral vanem liige.

Artikkel 4

Ettekandja

1.   Esimees määrab kaebust menetlevatest liikmetest ühe liikme juhtumi ettekandjaks või täidab neid kohustusi ise, võttes arvesse vajadust tagada kõigile liikmetele võrdne töökoormus.

2.   Ettekandja teostab kaebuse eelläbivaatuse.

3.   Ettekandja ettepanekul võib apellatsiooninõukogu ette näha artiklis 15 sätestatud menetlustoiminguid.

Toimingu rakendamise võib jätta ettekandja ülesandeks.

4.   Ettekandja koostab otsuse eelnõu.

2.   jagu

Kantselei

Artikkel 5

Kantselei ja kantselei sekretär

1.   Käesolevaga luuakse ametis kantselei, mis on apellatsiooninõukogu egiidi all. Lõike 5 alusel kantselei sekretäriks nimetatud isik on kantselei juhataja.

2.   Kantselei ülesanne on dokumentide vastuvõtmine, edastamine ja säilitamine ning muude käesolevas määruses sätestatud teenuste osutamine.

3.   Kantseleis peetakse kaebuste registrit, kuhu kantakse andmed kaebuste ja asjaomaste dokumentide kohta.

4.   Kantselei töötajad, kaasa arvatud kantselei sekretär, ei või osaleda ameti sellise otsusega seotud menetluses, mille kohta võib esitada määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 91 lõike 1 kohase kaebuse.

5.   Apellatsiooninõukogu abistab selle ülesannete täitmisel kantselei sekretär, kelle nimetab tegevdirektor esimehe ettepanekul.

Esimehel on õigus anda kantselei sekretärile korraldusi apellatsiooninõukogu ülesannete täitmisega seoses.

6.   Kantselei sekretär kontrollib tähtaegadest ja muudest ametlikest kaebuste esitamise tingimustest kinnipidamist.

7.   Kantselei sekretäri üldine ametijuhend võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras.

II   PEATÜKK

Menetlus

Artikkel 6

Kaebus

1.   Kaebuses märgitakse järgmised andmed:

a)	kaebuse esitaja nimi ja aadress;

b)	kui kaebuse esitaja on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;

c)	dokumentide kättetoimetamise aadress, kui see erineb punktides a või b esitatust;

d)	märge vaidlustatava otsuse kohta ja nõue;

e)	asjaolud ning fakti- ja õigusväited;

f)	vajaduse korral tõendid ja märge, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse;

g)	vajaduse korral viide selle kohta, millist teavet kaebuses tuleb lugeda konfidentsiaalseks;

h)	märge selle kohta, kas kaebuse esitaja nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.

2.   Kaebusele lisatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 340/2008 artiklile 10 tõend lõivu tasumise kohta.

Kui kaebuse esitaja on juriidiline isik, lisatakse ka põhikiri või äsjane väljavõte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendav muu dokument.

3.   Kui kaebus ei vasta lõike 1 punktides a–d ning lõikes 2 sätestatud nõuetele, määrab kantselei sekretär kaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kantselei sekretär võib määrata sellise tähtaja ainult üks kord.

Kõnealust tähtaega ei loeta määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikes 2 sätestatud tähtaja hulka.

4.   Kui tuvastatakse kaebuse nõuetele mittevastavus, mis võib kaasa tuua kaebuse menetlemisest keeldumise, pöördub kantselei sekretär viivitamatult põhjendatud arvamusega esimehe poole.

Kui kantselei sekretär on määranud tähtaja kooskõlas lõikega 3, esitab ta kõnealuse arvamuse pärast selle tähtaja lõppemist, kui nõuetele mittevastavust ei ole parandatud.

5.   Kantselei sekretär edastab kaebuse ametile viivitamata.

6.   Ameti veebilehel avaldatakse teade, milles on kirjas menetluse algatamise aluseks oleva kaebuse registreerimise kuupäev, poolte nimed ja aadressid, menetluse sisu, kaebuse esitaja nõue ning kokkuvõte asjaoludest ja väidetest.

Esimees otsustab, kas kaebuse esitaja poolt vastavalt lõike 1 punktile g osutatud teave loetakse konfidentsiaalseks, ning tagab, et konfidentsiaalset teavet teates ei avaldata. Avaldamise praktilised üksikasjad nähakse ette vastavalt artikli 27 lõikes 3 kehtestatud korrale.

Artikkel 7

Vastus

1.   Amet esitab vastuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse kättesaamist.

Esimees võib erilistel asjaoludel seda tähtaega ameti põhjendatud taotluse korral pikendada.

2.   Vastuses märgitakse järgmised andmed:

a)	kui amet on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;

b)	asjaolud ning fakti- ja õigusväited;

c)	vajaduse korral tõendid ja märge, millist asjaolu millise tõendiga tõendatakse;

d)	vajaduse korral märge selle kohta, millist teavet vastuses tuleb lugeda konfidentsiaalseks;

e)	märge selle kohta, kas amet nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.

3.   Kui nõuetekohaselt kaebuse saanud amet ei esita kirjalikku vastust, jätkub menetlus vastuseta.

Artikkel 8

Menetlusse astumine

1.   Isik, kes tõendab oma huvi apellatsiooninõukogule esitatud juhtumi tulemuste vastu, võib astuda menetlusse.

2.   Menetlusse astumise avaldus koos asjaoludega, mis annavad õiguse menetlusse astumiseks, tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast artikli 6 lõikes 6 märgitud teate avaldamise kuupäeva.

3.   Menetlusse astumise avaldus piirdub poole nõude toetamisega või sellele vastu olemisega.

4.   Menetlusse astumise avalduses märgitakse järgmised andmed:

a)	menetlusse astuja nimi ja aadress;

b)	kui menetlusse astuja on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tema tegevuskoha aadress;

c)	dokumentide kättetoimetamise aadress, kui see erineb punktides a või b esitatust;

d)	menetlusse astuja nõue, millega täielikult või osaliselt toetatakse või vaidlustatakse poole nõuet;

e)	asjaolud ning fakti- ja õigusväited;

f)	vajaduse korral tõendid;

g)	vajaduse korral märge selle kohta, millist avalduse teavet tuleb lugeda konfidentsiaalseks;

h)	märge selle kohta, kas menetlusse astuja nõustub dokumentide kättetoimetamisega talle või vajaduse korral tema esindajale faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.

5.   Apellatsiooninõukogu otsustab, kas menetlusse astumise taotlus on vastuvõetav.

6.   Menetlusse astuja kannab ise oma kulud.

Artikkel 9

Esindatus

Kui pool või menetlusse astuja on määranud esindaja, peab esindaja esitama volikirja.

Artikkel 10

Menetlusdokumentide esitamine

1.   Menetlusdokumendid peavad olema allkirjastatud ja neile peab olema märgitud kuupäev.

2.   Menetlustähtaegade arvutamisel lähtutakse dokumendi kantseleile esitamise kuupäevast.

3.   Pool või menetlusse astuja esitab dokumendid kantseleile otse või posti teel. Apellatsiooninõukogu võib lubada menetlusosalisel või menetlusse astujal esitada dokumente faksi, e-posti või muu tehnilise sidevahendi teel.

Sidevahendite, sealhulgas elektroonilise allkirja kasutamist reguleerivad eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

Artikkel 11

Kaebuse vastuvõetavus

1.   Kaebus loetakse vastuvõetamatuks järgmistel põhjustel:

a)	kaebus ei vasta käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides a–d ja lõikes 2 ning artiklis 9 sätestatud nõuetele;

b)	kaebuse esitaja on ületanud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõikes 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega;

c)	kaebus ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 91 lõikes 1 viidatud otsuse kohta;

d)	kaebuse esitaja ei kuulu vaidlustatud otsuse adressaatide hulka, samuti ei ole kaebuse esitaja võimeline tõendama, et otsus teda otseselt ja isiklikult puudutaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 92 lõikele 1.

2.   Kui esimees ei tee otsust kaebuse vastuvõetavuse kohta määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, edastatakse kaebus apellatsiooninõukogule kaebuse põhjendatuse ja vastuvõetavuse läbivaatamiseks. Otsus kaebuse vastuvõetavuse kohta on lõpliku otsuse osa.

Artikkel 12

Kaebuste läbivaatamine

1.   Pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või enam esitada uusi tõendeid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et tõendite hiline esitamine on nõuetekohaselt põhjendatud.

2.   Pärast esimest kirjalike seisukohtade esitamist ei või esitada uusi asjaolusid, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta, et need tuginevad faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus.

3.   Vajaduse korral kutsub apellatsiooninõukogu menetlusosalisi esitama märkusi apellatsiooninõukogu väljastatud teate või teise osalise või menetlusse astuja avalduse kohta.

Apellatsiooninõukogu määrab märkuste esitamiseks mõistliku tähtaja.

4.   Apellatsiooninõukogu teavitab pooli kirjaliku menetluse lõppemisest.

Artikkel 13

Ärakuulamine

1.   Apellatsiooninõukogu korraldab ärakuulamise, kui ta peab seda vajalikuks või kui pool seda taotleb.

Taotlus esitatakse kahe nädala jooksul pärast poolte teavitamist kirjaliku menetluse lõppemisest. Esimees võib seda tähtaega pikendada.

2.   Kantselei edastab pooltele kutsed ilmuda ärakuulamisele.

3.   Kui nõuetekohaselt kutsutud pool ei ilmu ärakuulamisele, võib menetlus jätkuda temata.

4.   Ärakuulamine on avalik, kui apellatsiooninõukogu ei otsusta tõsistel põhjustel teisiti kas omal algatusel või poole avalduse alusel.

5.   Ärakuulamise avab ja seda juhib esimees, kes vastutab menetluse nõuetekohase kulgemise eest.

Apellatsiooninõukogu esimees ja liikmed võivad esitada pooltele ja nende esindajatele küsimusi.

6.   Kantselei sekretär vastutab ärakuulamise protokolli koostamise eest.

Protokollile kirjutavad alla esimees ja kantselei sekretär ning protokoll on autentne dokument.

Enne protokollile allakirjutamist antakse tunnistajatele ja ekspertidele võimalus kontrollida ja kinnitada protokolli selle osa sisu, mis sisaldab nende ütlusi.

7.   Tehniliste vahendite olemasolu korral võib ärakuulamine toimuda videokonverentsina või muid sidetehnoloogia vahendeid kasutades.

Artikkel 14

Keeled

1.   Menetluse peetakse kaebuse keeles.

Kui kaebuse esitaja on vaidlustatud otsuse adressaat, esitatakse kaebus ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 10 punkti a alapunkti i kohane teave selles keeles, milles on tehtud otsus, või ühes ühenduse ametlikus keeles, milles on esitatud otsuse aluseks olnud teave.

2.   Menetluse keelt kasutatakse apellatsiooninõukogu kirjalikus ja suulises menetluses, protokollis ja kohtuotsustes.

Muus keeles esitatud dokumentidele peab olema lisatud tõlge menetluse keelde.

Mahukate dokumentide puhul võib esitada tõlkeid väljavõtetest. Apellatsiooninõukogu võib omal algatusel või poole taotlusel alati nõuda ulatuslikumat või täielikku tõlget.

3.   Poole taotlusel võib apellatsiooninõukogu lubada pärast vastaspoole ärakuulamist kasutada kogu või osa menetluse vältel menetluse keelena muud ühenduse keelt kui menetluse keel.

4.   Menetlusse astuja taotlusel võib apellatsiooninõukogu lubada pärast poolte ärakuulamist menetlusse astujal kasutada muud ametlikku ühenduse keelt kui apellatsioonimenetluse keel.

5.   Kui tunnistaja või ekspert teatab, et ta ei ole võimeline end piisavalt väljendama apellatsioonimenetluse keeles, võib apellatsiooninõukogu anda talle loa kasutada mõnda muud ametlikku ühenduse keelt.

6.   Kui apellatsiooninõukogu annab loa mõne muu kui apellatsioonimenetluse keele kasutamiseks, korraldab kantselei sekretär kirjaliku või suulise tõlke tegemise apellatsioonimenetluse keelde.

Artikkel 15

Menetlustoimingud

1.   Apellatsiooninõukogu võib menetlustoiminguid ette näha menetluse mis tahes etapis.

2.   Menetlustoimingute eesmärk on eelkõige:

a)	tagada menetluse takistusteta läbiviimine ja hõlbustada tõendite kogumist;

b)	selgitada välja küsimused, millega seoses peavad pooled oma argumente täiendama;

c)	täpsustada poolte nõudeid, nende väiteid ja argumente ning selgitada välja pooltevahelised vaidlusküsimused.

3.   Menetlustoimingute hulka kuuluvad eelkõige:

a)	poolte küsitlemine;

b)	pooltelt vaidluse teatud aspektide kohta kirjalike või suuliste arvamuste küsimine;

c)	teabe küsimine pooltelt või kolmandatelt isikutelt;

d)	apellatsioonimenetlusega seotud dokumentide küsimine;

e)	poolte või nende esindajate kutsumine kohtumistele;

f)	tähelepanu juhtimine erilise tähtsusega küsimustele või asjaolule, et teatavate küsimuste üle enam ei vaielda;

g)	märkuste tegemine, mis võib aidata keskenduda menetluse käigus olulisele.

Artikkel 16

Tõendid

1.   Apellatsiooninõukogus toimuvas menetluses kuuluvad tõendite kogumise viiside hulka:

a)	teabe taotlemine;

b)	dokumentide ja esemete esitamine;

c)	poolte ja tunnistajate ärakuulamine;

d)	eksperdiarvamuste esitamine.

Tõendite kogumise üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse vastavalt artikli 27 lõikes 3 kehtestatud korrale.

2.   Kui apellatsiooninõukogu peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta isikule kutse ilmuda apellatsiooninõukogu ette.

3.   Pooli teavitatakse kohast, kus tunnistaja või ekspert apellatsiooninõukogu ees ära kuulatakse. Pooltel on õigus viibida ütluste andmise juures ning küsitleda tunnistajat ja eksperti.

Pooled võivad taotleda eksperdi või tunnistaja taandamist seoses tema ebapädevusega kaebuse suhtes. Taotluse lahendab apellatsiooninõukogu.

4.   Enne ütluste andmist teatavad eksperdid ja tunnistajad menetlusega seotud isiklikest huvidest või sellest, kas nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

Kui ekspert või tunnistaja ei tee ise sellist avaldust, võib menetluspool sellest apellatsiooninõukogule teatada.

5.   Tunnistaja või eksperdi taandamist saab taotleda kahe nädala jooksul alates kuupäevast, mil pooltele teatati tunnistaja kutsumisest või eksperdi nimetamisest. Pool näitab taotluses ära taandamise põhjused ja neid toetavad tõendid.

6.   Tunnistajate ja ekspertide ütlused protokollitakse.

Artikkel 17

Tõendite kogumise kulud

1.   Apellatsiooninõukogu kutsel kohale ilmunud tunnistajal ja eksperdil on õigus asjakohasele sõidu- ja elamiskulude hüvitamisele.

Apellatsiooninõukogu kutsel kohale ilmunud tunnistajal on õigus ka asjakohase saamata jäänud tulu hüvitamisele.

Eksperdil, kes ei ole ameti töötaja, on õigus saada oma töö eest tasu.

2.   Kõnealused summad makstakse tunnistajale pärast tõendite kogumist ning eksperdile pärast tööülesannete täitmist. Neile võib teha ka ettemakseid.

3.   Ameti haldusnõukogu sätestab summade ja ettemaksete arvutamise eeskirjad.

4.   Üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse artikli 27 lõikes 3 sätestatud korras ja haldusnõukogu nõusolekul, järgmiste küsimuste kohta:

a)	kes kannab tõendite kogumisega seotud kulud;

b)	tunnistajatele ja ekspertidele hüvitiste ja tasude maksmise kord.

5.   Lõigetes 3 ja 4 nimetatud eeskirjade puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse õiguse muudes valdkondades olevaid võrreldavaid eeskirju.

Artikkel 18

Pädevus

Kui apellatsiooninõukogu annab juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 93 lõikele 3, on viimane seotud apellatsiooninõukogu otsuses esitatud põhjendustega, kui asjaolud pole muutunud.

Artikkel 19

Arutelud

1.   Üksnes kolm asja lahendavat apellatsiooninõukogu liiget osalevad kaebust käsitlevates aruteludes. Arutelud on ja jäävad salajaseks.

2.   Arutelu käigus ütleb iga liige oma arvamuse ja põhjendab seda.

Esimesena kuulatakse ära ettekandja arvamus ning viimasena esimehe arvamus, kui ettekandja ei ole esimees.

Artikkel 20

Hääletamine

Kui on vaja hääletada, toimub hääletusele panemine vastavalt artikli 19 lõike 2 teises lõigus sätestatud järjestusele. Juhul kui esimees on ühtlasi ka ettekandja, hääletab ta viimasena.

Otsused võetakse vastu häälteenamusega.

Hääletamisest keeldumine ei ole lubatud.

Artikkel 21

Otsus

1.   Otsus sisaldab järgmist:

a)	märge, et otsuse on teinud apellatsiooninõukogu;

b)	otsuse tegemise kuupäev;

c)	menetluses osalenud apellatsiooninõukogu liikmete nimed;

d)	menetlusosaliste ja menetlusse astujate ning nende esindajate nimed;

e)	poolte nõuded;

f)	asjaolude kokkuvõte;

g)	põhjendused, millel otsus põhineb;

h)	apellatsiooninõukogu korraldus, sealhulgas vajaduse korral otsus tõendite kogumise kulude hüvitamise ja tasude tagastamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 340/2008 artikli 10 lõikele 4.

2.   Otsusele kirjutavad alla esimees ja sekretär. Allkirjad võivad olla elektroonilised.

Otsuse originaali säilitatakse kantseleis.

3.   Otsus edastatakse pooltele vastavalt artiklile 22.

4.   Otsusele lisatakse märge, et otsust võib vaidlustada vastavalt asutamislepingu artiklile 230 ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 94 lõikele 1. Märkes esitatakse vaidlustamise tähtaeg.

Märke puudumine ei muuda otsust kehtetuks.

5.   Apellatsiooninõukogu lõplikud otsused avaldatakse täielikult asjakohases vormis, kui esimees ei otsusta poole põhjendatud taotlusel teisiti.

Artikkel 22

Dokumentide kättetoimetamine

Kantselei sekretär tagab apellatsiooninõukogu otsuste ja teatiste kättetoimetamise pooltele ja menetlusse astujatele.

Kättetoimetamine toimub ühel järgmistest viisidest:

1)	vastuvõtuteatisega tähtkirjaga posti teel;

2)	andes ärakirja isikule üle allkirja vastu;

3)	apellatsiooninõukogu käsutuses oleva tehnilise sidevahendi teel, mille kasutamisega on pool või tema esindaja nõustunud.

Artikkel 23

Tähtajad

1.   Määruses (EÜ) nr 1907/2006 või käesolevas määruses ette nähtud või selle alusel kindlaks määratud tähtajad apellatsioonimenetluse algatamiseks arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–6.

2.   Kui päevades, nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvutatakse sündmuse toimumise või toimingu tegemise ajast, siis ei arvestata selle tähtaja sisse sündmuse toimumise või toimingu tegemise päeva.

3.   Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala, kuu või aasta päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse.

Kui kuudes või aastates väljendatud tähtaja puhul ei ole tähtaja viimases kuus päeva, mil tähtaeg peaks lõppema, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.

4.   Kui tähtaeg on väljendatud kuudes ja päevades, arvutatakse see kõigepealt välja täiskuudes ja seejärel päevades.

5.   Ameti ametlikud puhkepäevad, laupäevad ja pühapäevad loetakse tähtaja sisse.

6.   Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ameti ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni.

Artikkel 24

Tähtaja pikendamine ja ületamine

1.   Tähtaja määraja võib pikendada käesoleva määruse kohaselt määratud tähtaega.

2.   Tähtaja ületamine ei piira poole õigust, kui asjaomane pool tõestab apellatsiooninõukogule ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.

Artikkel 25

Menetluse peatamine

Apellatsiooninõukogu võib pärast poolte ärakuulamist poole taotlusel või omal algatusel menetluse peatada.

Kui pool on peatamise vastu, tehakse põhjendatud otsus.

Artikkel 26

Vigade parandamine

Apellatsiooninõukogu võib pärast poolte ärakuulamist omal algatusel või juhul, kui pool esitab ühe kuu jooksul alates otsuse kättetoimetamisest vastava taotluse, parandada otsuses tehtud kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi.

III   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 27

Rakendusmeetmed

1.   Lõikes 3 sätestatud korras võib ette näha täiendavad praktilised eeskirjad kaebuste tõhusaks menetlemiseks ja apellatsiooninõukogu töö korraldamiseks, kaasa arvatud juhtumite jaotamiseks liikmete vahel.

2.   Lõikes 3 sätestatud korras võib võtta vastu praktilised juhiseid pooltele ja menetlusse astujatele ning praktilised juhised ärakuulamiste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning kirjalike seisukohtade ja märkuste esitamiseks ja kättetoimetamiseks.

3.   Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 89 lõike 3 esimese lõigu kohaselt määratud esimees ja kaks liiget võtavad käesolevas määruses ette nähtud eeskirjad ja meetmed vastu häälteenamusega.

Artikkel 28

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1; parandatud väljaandes ELT L 136, 29.5.2007, lk 3. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1354/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 280, 24.10.2007, lk 10.

(3)  ELT L 107, 17.4.2008, lk 6.

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/14

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 772/2008,

1. august 2008,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (2) eriti selle artikli 36,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 757/2008. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 nimetatud toodete suhtes 2007/2008. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1109/2007. kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 2. augustil 2008.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1260/2007 (ELT L 283, 27.10.2007, lk 1). Määrus (EÜ) nr 318/2006 asendatakse 1. oktoobril 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 514/2008 (ELT L 150, 10.6.2008, lk 7).

(3)  ELT L 253, 28.9.2007, lk 5.

(4)  ELT L 205, 1.8.2008, lk 16.

---

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/16

---

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE ÜHISEL KOKKULEPPEL TEHTUD OTSUS,

18. juuni 2008,

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asukoha kohta

(2008/634/EÜ)

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 289,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asutamine otsustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. (1)

(2)	Instituudi asukoht tuleks määrata kindlaks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asukoht on Budapest.

Artikkel 2

Käesolev otsus, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, jõustub selle avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 1.

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/17

---

KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2008,

lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote sisseveo kohta ühendusse kolmandate riikide, seemendusjaamade ja embrüokogumisrühmade loetelude ning sertifitseerimisega seotud nõuete osas

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3625 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/635/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eelkõige selle artikli 17 lõike 2 punkti b, artikli 17 lõiget 3, artikli 18 lõike 1 esimest taanet ning artikli 19 sissejuhatavat fraasi ja punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud loomatervishoiu nõuded selliste loomade sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisele ning impordile ühendusse, kelle suhtes ei kohaldata sealsamas osutatud konkreetsete ühenduse õigusaktide loomatervishoiu nõudeid. Sama õigusaktiga nähakse ette koostada selliste kolmandate riikide ja nende riikide piirkondade loetelud, kes suudavad anda sealsamas II peatükis sätestatud tagatistega samaväärseid tagatisi ning kust liikmesriigid võiksid importida kitsede ja lammaste spermat, munarakke ja embrüoid.

(2)	Direktiiviga 92/65/EMÜ on ka ette nähtud koostada selliste kolmandate riikide seemendusjaamade ja embrüokeskuste loetelud, mille kohta kolmandad riigid saavad anda kõnealuse direktiivi artiklis 11 sätestatud tagatisi.

(3)	Seevastu lammaste ja kitsede munarakkude ja embrüote kogumisjaamade osas oleks kooskõla tagamiseks ühenduse õigusaktidega ja rahvusvahelist nomenklatuuri arvesse võttes kõnealusel juhul asjakohasem kasutada terminit „embrüokogumisrühmad”„kogumiskeskuste” asemel.

(4)	Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud, et ühendusse importimiseks ette nähtud lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega tuleb anda kaasa veterinaarsertifikaat, mille näidis koostatakse kooskõlas kõnealuse direktiiviga.

(5)	Direktiivis 92/65/EMÜ sätestatakse, et lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote importimiseks ühendusse tuleb kehtestada konkreetsed loomatervishoiu nõuded või tagatised, mis on samaväärsed kõnealuse direktiivi nõuetega.

(6)

Komisjoni 31. jaanuari 1994. aasta otsuses 94/63/EÜ, milles esitatakse kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida lammaste ja kitsede spermat, munarakke ja embrüoid ning sigade munarakke ja embrüoid, (2) on sätestatud, et liikmesriigid annavad lubasid lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote importimiseks kolmandatest riikidest, mis on loetletud nõukogu otsuse 79/542/EMÜ (3) lisas, kus on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, kust on lubatud tuua sisse lambaid ja kitsi elusloomadena.

(7)	Otsus 94/63/EÜ on nüüdseks tunnistatud kehtetuks komisjoni otsusega 2008/636/EÜ. (4)

(8)	Seega tuleks nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid peavad lubama importida lammaste ja kitsede spermat, munarakke ja embrüoid, esitada käesoleva otsusega.

(9)	Käesoleva otsusega tuleks ka esitada nende kolmandate riikide seemendusjaamade ja embrüokogumisrühmade loetelud, millest liikmesriikidel tuleb lubada importida lammaste ja kitsede spermat, munarakke ja embrüoid.

(10)	Direktiivi 92/65/EMÜ artikli 17 lõikega 3 nähakse ette menetlus, millega muudetakse nende seemendusjaamade ja embrüokogumisrühmade loetelusid, kust liikmesriigid peavad lubama importida lammaste ja kitsede spermat, munarakke ja embrüoid. Muudetud loetelud avaldatakse komisjoni veebilehel. (5)

(11)

Et tagada kooskõla ühenduse õigusaktidega, tuleks käesolevas otsuses sätestatud lammaste ja kitsede sperma importimiseks ette nähtud veterinaarsertifikaatide näidiste puhul võtta arvesse nõudeid, mis kehtivad ühendusesiseses kaubanduses tõuaretuseks kasutatavate lammaste ja kitsede kohta, ning erikorda nimetatud loomade uurimise kohta, mis on sätestatud nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses. (6)

(12)	Loomatervishoiunõuded tõuaretuseks ette nähtud lammaste ja kitsede importimisel ühendusse on sätestatud otsuses 79/542/EMÜ. Käesolevas otsuses sätestatud lammaste ja kitsede sperma importimiseks ette nähtud veterinaarsertifikaatide näidiste puhul tuleks võtta arvesse ka neid nõudeid.

(13)

Teatavad lammaste ja kitsede nakkushaigused levivad sperma kaudu. Seepärast tuleb kõnealuste haiguste kindlakstegemiseks teha loomadele enne spermakogumist ja selle ajal spermadoonorite liikumist kajastavate erikavade kohaselt teatavaid loomade tervislikku seisundit käsitlevaid uuringuid. Kõnealused uuringud ja erikavad peaksid vastama rahvusvahelistele standarditele ja selle tõttu peaksid olema ka nimetatud käesolevas otsuses sätestatud lammaste ja kitsede sperma importimiseks ette nähtud veterinaarsertifikaatide näidistes.

(14)

Arvesse tuleb võtta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (7) ning komisjoni 31. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 546/2006 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 999/2001 seoses skreipi kontrollimise programmide ja lisatagatistega, lubatakse erandeid otsuse 2003/100/EÜ teatavatest nõuetest ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1874/2003) (8) sätteid.

(15)

Direktiivi 92/65/EMÜ D lisa III ja IV peatükis sätestatakse munarakkude ja embrüote kogumise, töötlemise, ladustamise ja vedamise sanitaartingimused ja emaste doonorloomade suhtes kohaldatavad tervishoiunõuded. Siiski on käesolevas otsuses vaja sätestada lisatagatised, eelkõige embrüokogumisrühmade veterinaarjärelevalve kohta.

(16)

Ühenduse õigusaktide selguse huvides on käesolevas otsuses asjakohane sätestada nende kolmandate riikide ja heakskiidetud seemendusjaamade loetelu, kust liikmesriigid peavad lubama importida ühendusse lammaste ja kitsede spermat, nende kolmandate riikide ja heakskiidetud embrüokogumisrühmade loetelu, kust liikmesriigid peavad lubama importida ühendusse kõnealuste loomaliikide munarakke ja embrüoid, ning kõnealuse impordiga seotud sertifitseerimisnõuded eesmärgiga kõik need nõuded ühte akti koguda.

(17)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse teatavaid sertifitseerimisnõudeid, mis on sätestatud nõukogu ja komisjoni 4. aprilli 2002. aasta otsusega 2002/309/EÜ, Euratom (9) (teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas), heaks kiidetud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe (10) 11. lisa 2. liite IX peatüki B osa punktis 7b. Šveitsist ühendusse toodavate lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote saadetiste sertifikaatide puhul tuleks seetõttu kohaldada komisjoni 19. septembri 1995. aasta otsust 95/388/EÜ, milles määratakse kindlaks ühendusesisesel lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel kasutatavate veterinaarsertifikaatide näidis, (11) ning kasutada kõnealuses otsuses sätestatud sertifikaate.

(18)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks võtta arvesse sertifitseerimise erinõudeid ja veterinaarsertifikaatide näidiseid, mida võidakse koostada vastavalt Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele (mis käsitleb elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid), (12) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 1999/201/EÜ. (13)

(19)

Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks võtta arvesse sertifitseerimise erinõudeid ja veterinaarsertifikaatide näidiseid, mida võidakse koostada vastavalt Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele (mis käsitleb elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid), (14) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 97/132/EÜ. (15)

(20)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sperma importimine

Liikmesriigid lubavad importida lammaste ja kitsede spermat, mis on kogutud kolmandas riigis ja tunnustatud seemendusjaamas, mis on kantud I lisa loetelusse, ning mis vastab loomatervishoiu nõuetele, mis on sätestatud veterinaarsertifikaadi näidises II lisas.

Artikkel 2

Embrüote ja munarakkude importimine

Liikmesriigid lubavad importida lammaste ja kitsede munarakke ja embrüoid, mis on kogutud kolmandas riigis ja tunnustatud embrüokogumisrühma poolt, mis on kantud III lisa loetelusse, ning mis vastavad loomatervishoiu nõuetele, mis on sätestatud veterinaarsertifikaadi näidises IV lisas.

Artikkel 3

Kohaldatavus

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. septembrist 2008.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(2)  EÜT L 28, 2.2.1994, lk 47. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/211/EÜ (ELT L 73, 11.3.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 146, 14.6.1979, lk 15. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2008/61/EÜ (ELT L 15, 18.1.2008, lk 33).

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 32.

(5)  http://circa.europa.eu/irc/sanco/vets/info/data/semen/semen.html

(6)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(7)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 571/2008 (ELT L 161, 20.6.2008, lk 4).

(8)  ELT L 94, 1.4.2006, lk 28.

(9)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1.

(10)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(11)  EÜT L 234, 3.10.1995, lk 30. Otsust on muudetud otsusega 2005/43/EÜ (ELT L 20, 22.1.2005, lk 34).

(12)  EÜT L 71, 18.3.1999, lk 3.

(13)  EÜT L 71, 18.3.1999, lk 1.

(14)  EÜT L 57, 26.2.1997, lk 5.

(15)  EÜT L 57, 26.2.1997, lk 4. Otsust on muudetud otsusega 1999/837/EÜ (EÜT L 332, 23.12.1999, lk 1).

---

---

---

---

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/32

---

KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2008,

milles esitatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida sigade munarakke ja embrüoid

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3671 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/636/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (1) eriti selle sissejuhatavat osa, artikli 17 lõike 3 punkti a ja artiklit 28,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 92/65/EMÜ sätestatakse loomatervishoiu nõuded nende loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisele ning ühendusse impordile, mille suhtes ei kohaldata kõnealuses ühenduse direktiivis viidatud erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid. Direktiiviga nähakse samuti ette, et tuleb koostada loetelu kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, mis suudavad anda direktiivis nimetatutega samaväärseid tagatisi ja millest liikmesriigid võivad importida sigade spermat, munarakke ja embrüoid.

(2)

Komisjoni 31. jaanuari 1994. aasta otsuse 94/63/EÜ (milles esitatakse kolmandate riikide loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida lammaste, kitsede ja hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid ning sigade munarakke ja embrüoid) (2) lisa III osas on esitatud nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriigid lubavad importida sigade munarakke ja embrüoid ning loetelu kolmandatest riikidest, kust on lubatud importida sigade spermat kooskõlas komisjoni 19. juuli 2002. aasta otsusega 2002/613/EÜ, milles sätestatakse kodusigade sperma importimise tingimused. (3)

(3)	Otsust 94/63/EÜ on mitu korda muudetud, et võtta arvesse teaduse ja tehnika uusi saavutusi. Otsust kohaldatakse praegu lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote suhtes ning sigade munarakkude ja embrüote suhtes.

(4)	Komisjonil on kavas sätestada eraldi õigusaktiga lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote kolmandatest riikidest importimise suhtes kohaldatavad loomatervishoiu nõuded, sh loetelu kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid võivad lubada kõnealuseid tooteid importida.

(5)

Otsuses 2002/613/EÜ on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid võivad lubada sigade spermat importida. Loetelu koostamisel on lähtutud loomade tervishoiust kolmandates riikides, millest liikmesriigid võivad lubada importida elussigu. Kuna peamiste eksootiliste nakkushaiguste puhul puuduvad teaduslikud tõendid, et emaste või isaste doonorloomade tervislikust seisundist tulenevat ohtu saaks vähendada embrüote töötlemisega, on asjakohane ning ühenduse õigusaktide terviklikkuse ja sidususe huvides viidata käesolevas otsuses sellele loetelule, kui koostatakse loetelu kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid võivad lubada sigade munarakkude ja embrüote importi.

(6)	Ühenduse õiguse selguse huvides tuleks otsus 94/63/EÜ kehtetuks tunnistada.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid lubavad sigade munarakkude ja embrüote importi nendest kolmandatest riikidest, millest on vastavalt otsuse 2002/613/EÜ artiklile 1 lubatud importida sigade spermat.

Artikkel 2

Otsus 94/63/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. septembrist 2008.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(2)  EÜT L 28, 2.2.1994, lk 47. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/211/EÜ (ELT L 73, 11.3.2004, lk 1).

(3)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 45. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/14/EÜ (ELT L 7, 12.1.2007, lk 28).

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/34

---

Nõukogu 17. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 717/2008 (millega kehtestatakse ühenduse koguseliste kvootide haldamise kord) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 198, 26. juuli 2008 )

Kaanel sisukorras, leheküljel 1 pealkirjas ja leheküljel 6 allkirjastamiskoha ja -aja real

asendatakse

„17. juuli 2008”,

järgmisega:

„15. juuli 2008”.

---

2.8.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/34

---

Nõukogu 23. juuni 1994. aasta direktiivi 94/28/EÜ (millega nähakse ette põhimõtted seoses zootehniliste ja genealoogiliste nõuetega, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kolmandatest riikidest, ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 178, 12. juuli 1994 )

(Eestikeelne eriväljaanne 2004, 03. peatükk, 16. köide, lk 238)

Leheküljel 239

artikli 2 lõikes 1;

artikli 3 lõikes 1;

artikli 3 lõike 2 sissejuhatavas lauses;

artikli 3 lõike 2 punktis b;

artikli 3 lõike 2 punktis d;

artikli 4 esimeses taandes;

artikli 5 esimeses taandes, ja

leheküljel 240

artikli 6 esimeses taandes;

artikli 7 esimeses taandes

asendatakse

„ametiasutus” ja „ametiasutused”

järgmisega:

„organ” ja „organid” vastavas käändes.

---