I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 717/2008,

17. juuli 2008,

millega kehtestatakse ühenduse koguseliste kvootide haldamise kord

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) nr 520/94 (millega kehtestatakse ühenduse koguseliste kvootide haldamise kord) (1) on korduvalt oluliselt muudetud. (2) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)	Asutamislepingu artikli 14 kohaselt hõlmab siseturg alates 1. jaanuarist 1993 sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

(3)	Seepärast tuleks kehtestada koguseliste kvootide haldamiseks süsteem, mis oleks kooskõlas eespool nimetatud eesmärgiga ja põhineks, vastavalt Euroopa Ühenduste Kohtu sätestatud suunistele, ühtse ühise kaubanduspoliitika põhimõttel.

(4)	Valida peaks olema võimalik mitme eraldamismeetodi vahel, olenevalt järgmistest kriteeriumidest: ühenduse turu olukord, asjaomase toote liik, tarnijariikide erijooned ja ühenduse rahvusvahelised kohustused, eriti need, mis seavad eesmärgiks tavapäraste kaubavoogude põhimõtte järgimise.

(5)

Eraldamata, kellelegi määramata ja kasutamata koguste ümberjaotamisel tuleks võimaldada paindlikkust. Võimaliku impordi liigse kuhjumise vältimiseks tuleks siiski küsimus sellise ümberjaotamise kohta pärast kvoodi kehtivusaja lõppu iga üksiku juhtumi puhul eraldi läbi vaadata ning teha eelkõige litsentside kehtivusaja osas asjakohased korraldused, võttes arvesse asjassepuutuva toote liiki ning asjaomaste kvootide kehtestamise eesmärki.

(6)	Impordi- ja ekspordikvootide haldamine peaks põhinema liikmesriikide poolt kooskõlas ühenduse tasandil kehtestatud koguseliste kriteeriumidega välja antud litsentside süsteemil.

(7)	Haldusprotseduur peaks tagama kõikidele taotlejatele võrdse juurdepääsu kvootidele ja välja antud dokumente peaks olema võimalik kasutada kogu ühenduses.

(8)

Kasutamata koguste võimalikult tõhusaks ümberjaotamiseks on tarvis usaldusväärset ja ammendavat teavet välja antud impordilitsentside tegeliku kasutamise kohta. Selleks tuleks kõik kasutatud või kasutamata impordilitsentsid tagastada pädevatele siseriiklikele asutustele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates nende kehtivusaja lõppemisest.

(9)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (3)

(10)	Käesoleva määruse sätted ja sätted, mis reguleerivad selle rakendamist, ei tohiks piirata olemasolevate siseriiklike või ühenduse ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

(11)	Käesoleva määruse reguleerimisalast arvatakse välja asutamislepingu I lisas loetletud tooted koos tekstiilmaterjalide ja muude toodetega, mis kuuluvad kvootide haldamise erisätteid kehtestava impordi ühise erikorra alla,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

HALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse ühenduse ühepoolselt või kokkuleppeliselt sätestatud koguseliste impordi- ja ekspordikvootide (edaspidi „kvoodid”) haldamist.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata asutamislepingu I lisas loetletud toodete suhtes, samuti ei kohaldata seda kvootide haldamise erisätted kehtestava impordi ja ekspordi ühise erikorra reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes.

Artikkel 2

1. Kvoodid eraldatakse taotlejatele võimalikult kiiresti pärast nende avamist. Artikli 22 lõikes 2 osutatud korras võidakse otsustada, et kvoodid eraldatakse mitmes osas.

2. Kvootide haldamisel võib muu hulgas kasutada üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

a)	artiklitele 6–11 vastav, tavapärastel kaubavoogudel põhinev meetod;

b)	artiklile 12 vastav, taotluste esitamise järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”) rajanev meetod;

c)	artiklile 13 vastav meetod, mille puhul kvoodid eraldatakse võrdeliselt taotluste esitamisel soovitud kogustega (kasutades „üheaegse läbivaatamise” menetlust).

3. Eraldamismeetod, mida tuleb kasutada, määratakse kindlaks artikli 22 lõikes 2 osutatud korras.

4. Kui ilmneb, et ükski käesoleva artikli lõikes 2 märgitud meetoditest ei vasta avatud kvoodi erinõuetele, määratakse artikli 22 lõikes 2 osutatud korras mis tahes muu asjakohane meetod.

5. Kogused, mida ei ole eraldatud, kellelegi määratud ega kasutatud, jaotatakse artiklis 14 sätestatud korras õigeaegselt ümber, et neid oleks enne kvoodiga hõlmatud perioodi lõppu võimalik kasutada.

Kui leitakse, et nimetatud koguseid ei olnud võimalik õigeaegselt ümber jaotada, tehakse artikli 22 lõikes 2 osutatud korras eraldi iga üksiku juhtumi puhul otsus nende võimaliku ümberjaotamise kohta järgmisel kvoodi kehtivusajal.

6. Kui kvoodi kehtestamisel pole vastu võetud muid sätteid, võib kvoodiga hõlmatud tooteid lubada vabasse ringlusse või eksportida tingimusel, et esitatakse impordi- või ekspordilitsents, mille on liikmesriigid vastavalt käesolevale määrusele välja andnud.

7. Liikmesriigid määravad haldusasutused, kes on pädevad rakendama meetmeid, mille eest nad käesoleva määruse alusel vastutavad. Nad teatavad määratud asutusest komisjonile.

Artikkel 3

Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate kvootide avamisest, määrates kindlaks väljavalitud eraldamismeetodi, litsentsitaotlustele esitatavad nõuded, taotluste esitamise tähtaja ja nende pädevate riigiasutuste nimekirja, kellele taotlused tuleb saata.

Artikkel 4

1. Kõik ühenduse importijad ja eksportijad, olenemata sellest, kus nad ühenduses on asutatud, võivad esitada enda valitud liikmesriigi pädevale asutusele iga kvoodi või kvoodiosa kohta ühe litsentsitaotluse, mis on koostatud asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.

Kui kvoot on piiratud ühenduse ühe või mitme piirkonnaga, tuleb taotlus esitada asjaomase piirkonna või piirkondade liikmesriigi või liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Litsentsitaotlused esitatakse vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusele kindlaks määratud korras.

Artikkel 5

Komisjon tagab, et litsentsid väljastatakse majanduslikult oluliste koguste kohta, võttes arvesse asjassepuutuva kvoodiga hõlmatud toote laadi.

II PEATÜKK

ERINEVATE HALDAMISMEETODITE ERIKORD

A JAGU

Tavapärastel kaubavoogudel põhinev meetod

Artikkel 6

1. Kui kvootide eraldamisel võetakse arvesse tavapäraseid kaubavooge, hoitakse kvootidest üks osa tavapärastele importijatele või eksportijatele ja teine osa pannakse kõrvale muude importijate või eksportijate tarvis.

2. Importijaid või eksportijaid peetakse tavapärasteks, kui nad suudavad tõendada, et eelmise perioodi jooksul, mida nimetatakse „vaatlusperioodiks”, on nad ühendusse importinud või ühendusest eksportinud kvoodiga hõlmatud toodet või tooteid.

3. Tavapäraste importijate või eksportijate jaoks kõrvale pandav osa, vaatlusperiood ja muudele taotlejatele eraldatav osa määratakse kindlaks artikli 22 lõikes 2 osutatud korras.

4. Eraldamine leiab aset artiklites 7–11 sätestatud põhimõtete alusel.

Artikkel 7

Selleks et saada kasutada nende jaoks kõrvale pandud kvoodiosa ja tõendada vaatlusperioodil teostatud importi või eksporti, tuleb tavapärastel importijatel ja eksportijatel oma litsentsitaotlustele lisada:

—	tõestatud koopia vabasse ringlusse suunamise deklaratsioonist või ekspordideklaratsioonist, mis on koostatud asjaomase importija või eksportija nimel, vajaduse korral ettevõtja nimel, kelle tegevuse nad on üle võtnud;

—	iga samaväärne tõend, mis määratakse kindlaks artikli 22 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 8

Liikmesriigid teatavad komisjonile ajavahemikus, mis on kindlaks määratud asjakohase kvoodi avamist käsitlevas teates, impordi- või eksporditaotluste arvu ja kogumahu, arvestades tavapäraste importijate või eksportijate ja teiste importijate või eksportijate taotlusi eraldi, samuti vaatlusperioodi jooksul taotlejate teostatud varasema impordi või ekspordi mahu.

Artikkel 9

Samal ajal kontrollib komisjon liikmesriikide esitatud teavet ning kehtestab tavapäraste importijate või eksportijate taotluste rahuldamise suhtes järgmised koguselised kriteeriumid:

a)	kui taotletav üldkogus on tavapäraste importijate või eksportijate jaoks kõrvale pandud kogusega võrdne või sellest väiksem, rahuldatakse taotlused täies ulatuses;

b)	kui taotletav üldkogus on suurem kui tavapäraste importijate või eksportijate jaoks kõrvale pandud kogus, rahuldatakse taotlused proportsionaalselt, arvutatuna vastavalt iga taotleja osale vaatlusperioodi koguimpordis või -ekspordis;

c)	kui selle koguselise kriteeriumi kasutamine tingib taotletavatest kogustest suuremate koguste eraldamise, siis jaotatakse ülemäärased kogused artiklis 14 sätestatud korras ümber.

Artikkel 10

Tavapäraste importijate või eksportijate hulka mittekuuluvate importijate või eksportijate jaoks kõrvale pandud kvoodiosa eraldatakse kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 11

Kui tavapärastelt importijatelt või eksportijatelt ei laeku ühtki taotlust, võivad kõik taotluse esitanud importijad või eksportijad kasutada kogu kvooti või asjaomast kvoodiosa.

Sel juhul leiab eraldamine aset artiklis 12 sätestatud korras.

B JAGU

Taotluste esitamise järjekorral rajanev meetod

Artikkel 12

1. Kui kvoot või kvoodiosa eraldatakse põhimõttel „kes ees, see mees”, kohaldatakse artikli 22 lõikes 2 osutatud korda, et määrata kindlaks kogus, mida on ettevõtjatel õigus saada, kuni kvoot on ammendatud.

Kõnealuse kõikide ettevõtjate jaoks ühesuguse koguse kindlaksmääramisel arvestatakse vajadust määrata majanduslikult olulised kogused, võttes arvesse asjaomase toote laadi.

2. Kui pädevad asutused on kontrollinud ühenduse käsutuses olevaid ülejäänud koguseid, määravad nad igale importijale või eksportijale kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kindlaksmääratud koguse.

3. Kui litsentsisaajad suudavad tõendada, et nad on tõesti importinud või eksportinud koguse, mille kohta neile väljastati litsents, või artikli 22 lõikes 2 osutatud korras kindlaksmääratud osa, võivad nad esitada uue litsentsitaotluse. Seda taotlust käsitletakse samadel tingimustel kui eelmise litsentsi puhul. Kõnealust menetlust võib korrata, kuni kvoot on ammendatud.

4. Selleks et tagada kõikidele taotlejatele võrdne võimalus kvooti kasutada, täpsustab komisjon kvoodi avamist käsitlevas teates, missugustel kuupäevadel ja kellaaegadel on võimalik kasutada ühenduse käsutuses olevat ülejäänud kogust.

C JAGU

Meetod, mille puhul kvoodid eraldatakse võrdeliselt taotletud kogustega

Artikkel 13

1. Kui kvoot eraldatakse võrdeliselt taotletud kogustega, teavitavad liikmesriikide pädevad asutused komisjoni artikli 22 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud tähtaegadel ja tingimustel laekunud litsentsitaotlustest.

Kõnealuses teabes täpsustatakse taotlejate arv ja taotletud koguste kogumaht.

2. Artikli 22 lõikes 2 osutatud korras määratud tähtaja jooksul vaatab komisjon samal ajal läbi liikmesriikide pädevate asutuste esitatud teabe ning määrab kindlaks kvoodi või asjaomaste osade koguse, mille jaoks nimetatud asutustel tuleb väljastada impordi- või ekspordilitsentsid.

3. Kui taotletav üldkogus on asjassepuutuva kvoodiga hõlmatud kogusega võrdne või sellest väiksem, rahuldatakse taotlused täies ulatuses.

4. Kui taotletav üldkogus on suurem kui asjassepuutuva kvoodiga hõlmatud kogus, rahuldatakse taotlused võrdeliselt taotletud kogustega.

D JAGU

Ümberjaotatavate koguste eraldamine

Artikkel 14

1. Ümberjaotatavad kogused määrab komisjon kindlaks kooskõlas artikliga 20 liikmesriikide esitatud teabe alusel.

2. Kui kvoodi esialgsel eraldamisel kasutatakse artiklis 12 sätestatud meetodit, lisab komisjon ümberjaotatavad kogused viivitamata järelejäänud kogustele või kasutab neid kvoodi taastamiseks, kui see on ammendatud.

3. Kui kvoodi esialgsel eraldamisel kasutatakse mõnda muud meetodit, määratakse ümberjaotatavad kogused kindlaks artikli 22 lõikes 2 osutatud korras.

Sel juhul avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas lisateate.

III PEATÜKK

IMPORDI- JA EKSPORDILITSENTSE KÄSITLEVAD EESKIRJAD

Artikkel 15

1. Kui kasutatakse artiklis 12 sätestatud meetodit, väljastavad liikmesriigid litsentsi viivitamata pärast ühenduse käsutuses oleva ülejäägi kontrollimist.

2. Muudel juhtudel:

a)	teatab komisjon ajavahemikus, mis tuleb kindlaks määrata artikli 22 lõikes 2 osutatud korras, liikmesriikide pädevatele asutustele kogused, mille kohta nad erinevatele taotlejatele litsentsid väljastavad. Ta teavitab sellest teisi liikmesriike;

b)	väljastavad liikmesriikide pädevad asutused impordi- või ekspordilitsentsid kümne tööpäeva jooksul pärast teadet komisjoni otsuse kohta või komisjoni määratud tähtpäevaks;

c)	teavitavad pädevad asutused komisjoni impordi- või ekspordilitsentside väljaandmisest.

Artikkel 16

Litsentside väljastamise tingimuseks võidakse vastavalt artikli 22 lõikes 2 osutatud korrale teha tagatise esitamine.

Artikkel 17

1. Impordi- ja ekspordilitsentsid lubavad importida või eksportida kvoodiga hõlmatud tooteid ja need kehtivad kogu ühenduses, olenemata impordi- või ekspordikohast, mida ettevõtjad on maininud taotluses.

Kui kvoot on piiratud ühenduse ühe või mitme piirkonnaga, kehtivad impordi- ja ekspordilitsentsid ainult asjaomase piirkonna või piirkondade liikmesriigis või liikmesriikides.

2. Impordi- ja ekspordilitsentsid, mida tuleb väljastada liikmesriikide pädevatel asutustel, kehtivad neli kuud. Artikli 22 lõikes 2 osutatud korras võib määrata teistsuguse kehtivusaja.

3. Impordi- ja ekspordilitsentside saajad võivad taotleda ja saada litsentsi väljastanud liikmesriigi pädevatelt asutustelt litsentsist väljavõtteid.

Koguste suhtes, mille kohta litsentsid on väljastatud, on sellistel väljavõtetel samasugune õiguslik mõju nagu litsentsidel, millest nad on tehtud.

4. Impordi- ja ekspordilitsentside taotlused, litsentsid ning väljavõtted koostatakse plankidel, mis vastavad näidisele, mille tunnused määratakse kindlaks kooskõlas artikli 22 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 18

Ilma et see piiraks artikli 22 lõikes 2 osutatud korras vastu võetavate erisätete kohaldamist, ei või isik, kelle nimele dokument on väljastatud, impordi- või ekspordilitsentse ega nendest tehtud väljavõtteid tasu eest ega tasuta laenata ega edasi anda.

Artikkel 19

1. Kui tegemist pole vääramatu jõuga, tagastatakse impordi- ja ekspordilitsentsid ning väljavõtted need väljastanud pädevatele asutustele liikmesriikides hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast nende kehtivusaja lõppemist.

2. Kui impordi- või ekspordilitsentside väljastamise tingimuseks on tagatise esitamine, jäädakse lõikes 1 märgitud tähtaja ületamisel tagatisest ilma, välja arvatud vääramatu jõu esinemisel.

Artikkel 20

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile eraldatud, aga kasutamata jäänud kvootide kogused kohe, kui nad neist teada on saanud, kuid hiljemalt 20 päeva möödumisel litsentside kehtivusaja lõppemisest, silmas pidades nende hilisemat ümberjagamist vastavalt artikli 2 lõikele 5.

Artikkel 21

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad iga kuu lõpus komisjonile kvoodiga hõlmatud toodete kogused, mis on imporditud või eksporditud eelmise kuu jooksul.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 23

Käesoleva määruse kohaldamise kord võetakse vastu artikli 22 lõikes 2 osutatud korras. See kord määrab eelkõige eraldamismeetodite rakendamise, teabe, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad edastama, ja meetmed, mille eesmärk on tagada käesoleva määruse järgimine.

Artikkel 24

1. Teavet, mida nõukogu, komisjon või liikmesriigid käesoleva määruse alusel saavad, võib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.

2. Nõukogu, komisjon, liikmesriigid ega nende esindajad ei avalikusta teavet, mille suhtes on esitatud nõuetekohaselt põhjendatud konfidentsiaalse käsitlemise taotlus, välja arvatud juhul, kui teabe edastanud pool annab selleks selgesõnalise loa.

3. Käesolev artikkel ei takista ühenduse asutustel avalikustamast üldist laadi teavet, eriti käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjendusi või tõendeid, mida nad kasutavad oma väidete õigustamiseks kohtumenetluse korral. Sellisel avalikustamisel tuleb arvesse võtta asjaomaste poolte õigustatud huvitatust oma ärisaladuste hoidmise suhtes.

Artikkel 25

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele vajalikku teavet ja teevad käesoleva määruse rakendamiseks koostööd. Teabevahetuse ja -levi kord kehtestatakse vajaduse korral artikli 22 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 26

Määrus (EÜ) nr 520/94, mida on muudetud I lisas loetletud määrustega, tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 27

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) EÜT L 66, 10.3.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) Vt I lisa.

(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/94

(EÜT L 66, 10.3.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 138/96

(EÜT L 21, 27.1.1996, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003

(ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

Ainult II lisa punkt 11

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 520/94	Käesolev määrus
Artiklid 1–5	Artiklid 1–5
Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 6 lõige 4	—
Artikli 6 lõige 5	Artikli 6 lõige 4
Artiklid 7 ja 8	Artiklid 7 ja 8
Artikli 9 sissejuhatav sõnastus	Artikli 9 sissejuhatav sõnastus
Artikli 9 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 9 punktid a, b ja c
Artiklid 10–14	Artiklid 10–14
Artikli 15 lõige 1	Artikli15 lõige 1
Artikli 15 lõike 2 sissejuhatav sõnastus	Artikli 15 lõike 2 sissejuhatav sõnastus
Artikli 15 lõike 2 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 15 lõike 2 punktid a, b ja c
Artiklid 16–21	Artiklid 16–21
Artikli 22 lõige 1	Artikli 22 lõige 1
Artikli 22 lõige 2	Artikli 22 lõige 3
Artikli 23 esimene lõik	Artikli 22 lõike 2 esimene lõik
Artikli 23 teine lõik	Artikli 22 lõike 2 teine lõik
Artikkel 24	Artikkel 23
Artikkel 25	Artikkel 24
Artikkel 26	Artikkel 25
Artikkel 27	—
—	Artikkel 26
Artikkel 28	Artikkel 27
—	I lisa
—	II lisa

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 718/2008,

24. juuli 2008,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 40/2008 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning lisatingimuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1559/2007, millega kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava, (2) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2015/2006 (3) on ühenduse kalalaevadele kehtestatud 2007. ja 2008. aastaks teatavate süvamere kalavarude püügivõimalused.

(2)	Teatavate püügipiirkondade kirjeldusi kõnealuses määruses tuleks täpsustada, selleks et piirkond, kus asjaomase kvoodi alusel võib kalastada, oleks õigesti määratletud.

(3)

Määruses (EÜ) nr 1559/2007 kehtestatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kava täieliku rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta kõnealuses määruses sätestatud teatud tehnilised meetmed ning eelkõige määratleda ja jagada asjaomaste liikmesriikide vahel nende laevade arv, kellel on Atlandi ookeanis lubatud püüda alammõõdust väiksemat harilikku tuuni, ja lubatud kogupüük.

(4)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/2008 (4) on 2008. aastaks kindlaks määratud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ja ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. Teatavate kalapüügipiirangutega piirkondade koordinaadid olid kõnealuses määruses esitatud valesti ning need tuleks parandada.

(5)

Tursapüügi piirangud ICES VIIb-k, VIII, IX ja X püügipiirkondades ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna ühenduse vetes on ajutiselt kehtestatud määruse (EÜ) nr 40/2008 IA lisas. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) tursavarusid käsitleva uue teadusliku hinnangu tulemusena tuleks määrata kindlaks lõplik tursa lubatud kogupüük.

(6)	Kõnealuses määruses olid teatavate liikide puhul teatavad kvoodid ja joonealused märkused esitatud valesti ning need tuleks parandada.

(7)

Ühenduse ja Islandi vahel 10. aprillil 2008 toimunud konsultatsioonide tulemusena jõuti kokkuleppele moivakvootides, mille ulatuses Islandi kalalaevad võivad püüda enne 30. aprilli 2008 ühenduse kvoodist, mis on eraldatud ühenduse, Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kokkuleppe raames, ning kvootides, mille ulatuses ühenduse laevad võivad Islandi majandusvööndis meriahvenat püüda juulist detsembrini. Seda kokkulepet tuleks rakendada ühenduse õiguses.

(8)

Euroopa Ühenduse, Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni vahel 13.–14. veebruaril 2008 Kopenhaagenis sõlmitud kokkulepet, milles käsitletakse meriahvena püüki Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) konventsiooni piirkonnas 2008. aastal, tuleks rakendada ühenduse õiguses. Kuna kõnealust kokkulepet kohaldatakse kogu 2008. aasta suhtes, tuleks selle rakendamiseks võetud meetmeid kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.

(9)

EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee 27. novembril 2007 Nuukis toimunud koosoleku järeldused ning 12. veebruaril 2008 Kopenhaagenis toimunud tehnilise koosoleku järeldused, milles käsitletakse EÜ osa meriahvena püügist ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, tuleks rakendada ühenduse õiguses. Kuna Gröönimaaga kokku lepitud korraldus on seotud NEAFC kokkuleppega meriahvena püügi kohta Irmingeri meres, tuleks EÜ ja Gröönimaa ühiskomitee koosoleku järeldusi samuti kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2008.

(10)

Kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Norra vahel peetud kalandusalaste nõupidamiste 26. novembri 2007. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokolliga hakkab ühendus 2008. aastal katsetama veetavate püügivahendite puhul tehnilisi meetmeid, et vähendada vette tagasi lastava tursa osa 10 %ni või veel madalama tasemeni. Seda kokkulepet tuleks rakendada ühenduse õiguses.

(11)

Selleks et tagada asjaomastele kaluritele kindlus ning võimaldada neil kavandada käesoleva kalastushooaja tegevust võimalikult kiiresti, on hädavajalik teha erand kuue nädala pikkusest ajavahemikust, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingule ning Euroopa ühenduste asutamislepingutele lisatud protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao artiklis 3.

(12)	Seetõttu tuleks määrusi (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 40/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 muudatused

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 40/2008 muudatused

Määrust (EÜ) nr 40/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 30 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

süvamerepüügi piirangutega keeluala – Capo Santa Maria di Leuca Lophelia riff:

—	39° 27,72′ N, 18° 10,74′ E

—	39° 27,80′ N, 18° 26,68′ E

—	39° 11,16′ N, 18° 32,58′ E

—	39° 11,16′ N, 18° 04,28′ E.”

Artikli 82 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 82a

Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate kalalaevade maksimaalne arv

1. Atlandi ookeani idaosas söödalaevade ja veoõngedega ühenduse kalalaevade, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni alammõõduga 8 kg või 75 cm, maksimaalne arv ja kõnealuse maksimaalse arvu jagamine liikmesriikide vahel on määratud kindlaks järgmiselt:

Hispaania	63
Prantsusmaa	44
EÜ	107

2. Atlandi ookeani idaosas ühenduse pelaagilise püügi traalerite, kellel on kaaspüügina lubatud püüda harilikku tuuni alammõõduga 8 kg või 75 cm, maksimaalne arv ja kõnealuse maksimaalse arvu jagamine liikmesriikide vahel on määratud kindlaks järgmiselt:

Prantsusmaa	107
EÜ	107

Artikkel 82b

Hariliku tuuni püügipiirangud Atlandi ookeani idaosas

1. ID lisas ette nähtud püügipiirangute raames on mõõtudega 8 kg või 75 cm kuni 30 kg või 115 cm hariliku tuuni püügipiirangud, mida kohaldatakse artiklis 82a osutatud püügiloaga ühenduse kalalaevade suhtes, ja kõnealuse püügipiirangu jagamine liikmesriikide vahel määratud kindlaks järgmiselt (tonnides):

Hispaania	1 117,07 (*1)
Prantsusmaa	504
EÜ	1 621,07

2. Lõikes 1 ette nähtud püügipiirangute raames on alammõõduga 6,4 kg või 70 cm hariliku tuuni püügipiirangud, mida kohaldatakse artiklis 82a osutatud alla 17meetriste söödalaevade suhtes, ja kõnealuse püügipiirangu jagamine liikmesriikide vahel määratud kindlaks järgmiselt (tonnides):

Prantsusmaa	45 (*2)
EÜ	45 (*2)

Artikkel 82c

Atlandi ookeani idaosas kehtivad hariliku tuuni püügipiirangud, mida kohaldatakse ühenduse ranniku lähedase väikesemahulise püügi suhtes

ID lisas ette nähtud püügipiirangute raames on kaaluga 8 kg kuni 30 kg hariliku tuuni püügipiirangud, mida kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas toimuva ühenduse ranniku lähedase väikesemahulise püügi suhtes, ja kõnealuse püügipiirangu jagamine liikmesriikide vahel määratud kindlaks järgmiselt (tonnides):

Hispaania	263,21
Prantsusmaa	61,01
EÜ	324,22 ”

3)	Määruse (EÜ) nr 40/2008 IA, IB, III ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artiklit 2 kohaldatakse II lisa punktides 2b ja 2c sätestatud muudatuste osas siiski alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. HORTEFEUX

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(2) ELT L 340, 22.12.2007, lk 8.

(3) ELT L 384, 29.12.2006, lk 28. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 541/2008 (ELT L 157, 17.6.2008, lk 23).

(4) ELT L 19, 23.1.2008, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 641/2008 (ELT L 178, 5.7.2008, lk 17).

(*1) Sealhulgas kuni 80 tonni veoõngedega kalalaevade kaaspüügiks.

(*2) Komisjon võib kõnealust kogust muuta kuni 200 tonni ulatuses.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2015/2006 lisa 2. osa muudetakse järgmiselt.

Kanne, milles käsitletakse atlandi karekala ICES I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XI, XII ja XIV püügipiirkonna ühenduse vetes ja kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvates vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Atlandi karekala

Hoplostethus atlanticus

Piirkond

I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ühenduse veed ning kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla mittekuuluvad veed

Aasta

2007

2008

Hispaania

Prantsusmaa

Iirimaa

Portugal

Ühendkuningriik

EÜ

30 ”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 40/2008 lisasid muudetakse järgmiselt.

IA lisas:

kanne, milles käsitletakse turska VIIb-k, VIII, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ühenduse vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Tursk

Gadus morhua

Piirkond

VIIb-k, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ühenduse veed

COD/7X7A34

Belgia

217

Analüütiline TAC.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.”;

Prantsusmaa

3 725

Iirimaa

797

Madalmaad

Ühendkuningriik

404

EÜ

5 174

Lubatud kogupüük (TAC)

5 174

kanne, milles käsitletakse põhjaputassuud II, IVa, V, VI püügipiirkonna ühenduse vetes põhja pool 56° 30′ N ning VII püügipiirkonnas lääne pool 12° W, asendatakse järgmisega:

„Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Piirkond

II, IVa, V, VI püügipiirkonna ühenduse veed põhja pool 56° 30′ N ja VII püügipiirkonna veed lääne pool 12° W

WHB/24A567

Norra

196 269 (1) (2)

Analüütiline TAC.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Fääri saared

31 000 (3) (4)

Lubatud kogupüük (TAC)

1 266 282

IB lisas:

kanne, milles käsitletakse moivat ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Moiva

Mallotus villosus

Piirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

CAP/514GRN

Kõik liikmesriigid

EÜ

23 716 (5) (6)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

kanne, milles käsitletakse meriahvenat ICES V püügipiirkonna ühenduse ja rahvusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Meriahven

Sebastes spp.

Piirkond

V püügipiirkonna ühenduse ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

RED/51214.

Eesti

210 (7)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

4 266 (7)

Hispaania

749 (7)

Prantsusmaa

398 (7)

Iirimaa

1 (7)

Läti

76 (7)

Madalmaad

2 (7)

Poola

384 (7)

Portugal

896 (7)

Ühendkuningriik

10 (7)

EÜ

6 992 (7)

Lubatud kogupüük (TAC)

46 000

kanne, milles käsitletakse meriahvenat ICES V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Meriahven

Sebastes spp.

Piirkond

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

RED/514GRN

Saksamaa

4 248

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Prantsusmaa

Ühendkuningriik

EÜ

8 000 (8) (9)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

kanne, milles käsitletakse meriahvena püüki ICES Va püügipiirkonna Islandi vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik

Meriahven

Sebastes spp.

Piirkond

Va püügipiirkonna Islandi veed

RED/05A-IS

Belgia

100 (10) (11)

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 5 lõiget 2.

Saksamaa

1 690 (10) (11)

Prantsusmaa

50 (10) (11)

Ühendkuningriik

1 160 (10) (11)

EÜ

3 000 (10) (11)

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

III lisas:

punkti 9 järele lisatakse järgmine punkt:

„9a. Tursa Põhjamerre tagasi laskmise vähendamine

Liikmesriigid, kellel on tursapüügikvoote, hakkavad 2008. aastal katsetama veetavate püügivahendite tehnilisi meetmeid, et vähendada vette tagasi lastava tursa osa 10 %ni või veel madalama tasemeni.

Liikmesriigid teevad punkti 9a alapunktis 1 nimetatud katsete tulemused komisjonile kättesaadavaks hiljemalt 31. detsembriks 2008.”;

punktis 13.1 asendatakse Hattoni madaliku (Hatton Bank) koordinaadid järgmisega:

„Hattoni madalik (Hatton Bank):

—	59° 26′ N, 14° 30′ O

—	59° 12′ N, 15° 08′ O

—	59° 01′ N, 17° 00′ O

—	58° 50′ N, 17° 38′ O

—	58° 30′ N, 17° 52′ O

—	58° 30′ N, 18° 22′ O

—	58° 03′ N, 18° 22′ O

—	58° 03′ N, 17° 30′ O

—	57° 55′ N, 17° 30′ O

—	57° 45′ N, 19° 15′ O

—	58° 30′ N, 18° 45′ O

—	58° 47′ N, 18° 37′ O

—	59° 05′ N, 17° 32′ O

—	59° 16′ N, 17° 20′ O

—	59° 22′ N, 16° 50′ O

—	59° 21′ N, 15° 40′ O”

4.	XIV lisas: asendatakse tekstis, milles on esitatud resolutsiooni GFMC/31/2007/2 3. liite tekst, GFCM geograafilise alapiirkonna (GSA) 2 geograafilised koordinaadid järgmisega: „36° 05′ N 3° 20′ O 36° 05′ N 2° 40′ O 35° 45′ N 2° 40′ O 35° 45′ N 3° 20′ O”.

(1) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügipiirangute suhtes.

(2) IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada 49 067 tonni.

(3) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Fääri saartele kehtestatud püügipiirangute suhtes.

(4) Võib samuti püüda püügipiirkonnas VIb. IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada 7 750 tonni.”.

(5) Sellest 23 716 tonni eraldatakse Islandile.

(6) Püük enne 30. aprilli 2008.”;

(7) Ajavahemikul 1. aprillist kuni 15. juulini 2008 ei tohi püüda üle 65 % kvoodist põhja pool 59o N ja ida pool 36o W. Ajavahemikul 1. aprillist kuni 10. maini 2008 ei tohi püüda üle 30 % kvoodist põhja pool 59o N ja ida pool 36o W.”;

(8) Võib püüda ainult pelaagilise traalnoodaga. Võib püüda idas või läänes. Selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas tingimusel, et Gröönimaa kohta aruandmise tingimused on täidetud.

(9) Pelaagilise püügi traaleriga püüdmiseks eraldatakse Norrale 3 500 tonni ja Fääri saartele 200 tonni.”;

(10) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (tursa kaaspüük keelatud).

(11) Püük ajavahemikul juulist detsembrini.”.

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 720/2008,

25. juuli 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad makseasutuse või sekkumisameti kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 43 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 3515/92, millega kehtestatakse sekkumisametite poolt kokkuostetud toodete ladustamist ja liikumist käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1055/77 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Pädevad asutused on kursis kõnealuste toodete kaubandusega. Seetõttu on haldusliku lihtsuse huvides soovitav, et niisuguste toodete suhtes, mis on makseasutuse või sekkumisameti valduses ja mida eksporditakse kolmandasse riiki seal ladustamise eesmärgil või mis saabuvad tagasi lähteliikmesriiki, ei nõutaks litsentsi.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Piiramata ühenduse erieeskirjadega teatavate toodete suhtes ette nähtud erandite kohaldamist, sätestatakse käesolevas määruses määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 39 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad.

2. PEATÜKK

LADUSTAMISE EESMÄRGIL KOLMANDASSE RIIKI VEETAVAD SEKKUMISTOOTED

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 39 lõike 5 punktis a osutatud juhtudel, kui tooteid eksporditakse kolmandasse riiki seal ladustamise eesmärgil, esitatakse artiklis 3 osutatud dokument ja ekspordideklaratsioon pädevale tolliasutusele selles liikmesriigis, kus asub nende toodete eest vastutav makseasutus või sekkumisamet.

Ekspordideklaratsioonis ja vajaduse korral ühenduse välistransiidi dokumendis või samaväärses riiklikus dokumendis esitatakse üks I lisas loetletud kannetest.

Ekspordilitsentsi ei nõuta ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmisel.

Artikkel 3

Artiklis 2 nimetatud dokumendi annab välja lähteliikmesriigi makseasutus või sekkumisamet, see peab olema nummerdatud ja sisaldama järgmist teavet:

a)	toodete kirjeldus ja vajaduse korral muu kontrollimiseks vajalik teave;

b)	pakendite arv, laad ja vajaduse korral nende märgistused ja numbrid;

c)	toodete bruto- ja netomass;

d)	viide määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 39, mis täpsustab, et kõnealused tooted on mõeldud ladustamiseks;

e)	kavandatava ladustamiskoha aadress.

Artikli 2 kohaldamisel säilitatakse seda dokumenti tolliasutuses, kuhu esitati ekspordideklaratsioon, ja selle koopia käib tootega kaasas.

Artikkel 4

1. Kui makseasutuse või sekkumisameti valduses olevad ja kolmandas riigis ladustatud tooted, ilma et neid oleks müüdud, reimporditakse hiljem sellesse liikmesriiki, kelle jurisdiktsiooni alla makseasutus või sekkumisamet kuulub,

a)	toimub reimport vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 39 lõikele 5 ja

b)	ei nõuta impordilitsentsi.

2. Lisaks tuleb reimpordiga tegelevale tolliasutusele esitada järgmised dokumendid:

a)	kõnealuste toodete kolmandas riigis ladustamise kohta eksportijale välja antud ekspordideklaratsiooni kinnitatud eksemplar või selle dokumendi koopia või valguskoopia, mille vastavust originaalile on tõestanud see tolliasutus, kes on välja andnud originaali;

b)	toodete eest vastutava makseasutuse või sekkumisameti välja antud dokument, mis sisaldab artikli 3 punktides a–d ette nähtud teavet.

Neid dokumente säilitatakse reimpordiga tegelevas tolliasutuses.

3. PEATÜKK

ÜHELT MAKSEASUTUSELT VÕI SEKKUMISAMETILT TEISELE ÜLE ANTAVAD SEKKUMISTOOTED

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 39 lõike 5 punktis b käsitletud juhtudel, kui tooted viiakse teise liikmesriiki üleandmistoimingu käigus, lisatakse toodetele komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (4) artiklites 912a–912g märgitud kontrolleksemplar T5. Kontrolleksemplari T5 annab välja makseasutus või sekkumisamet, kes tooted lähetab, ja esitab lahtris 104 ühe käesoleva määruse II lisas loetletud kannetest.

Lahtrisse 107 märgitakse käesoleva määruse number.

Liikmesriigid võivad lubada, et kontrolleksemplari T5 annab makseasutuse või sekkumisameti asemel välja selleks otstarbeks määratud asutus.

Pärast vajalikku kontrolli ja kinnitamist selle liikmesriigi makseasutuse või sekkumisameti poolt, kellele tooted üle antakse, tagastatakse kontrolleksemplar T5 vahetult sellele makseasutusele või sekkumisametile, kes tooted lähetas.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 6

Määrus (EMÜ) nr 3515/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).

(2) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 15. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1847/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 21).

(3) Vt III lisa.

(4) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

I LISA

Artikli 2 teises lõigus osutatud kanded:

—	bulgaaria keeles	:	Интервенционни продукти, държани от … (име и адрес на разплащателната или интервенционната агенция), предназначени за складиране в … (съответна държава и адрес на предложения склад). В приложение на член 39, параграф 5, буква а), от Регламент (ЕО) № 1234/2007
—	hispaania keeles	:	Productos de intervención en poder de … (nombre y dirección del organismo pagador o de intervención) destinados a ser almacenados en … (país y dirección del lugar de almacenamiento previsto). Aplicación del artículo 39, apartado 5, letra a), del Reglamento (CE) no 1234/2007
—	tšehhi keeles	:	Intervenční produkty v držení … (název a adresa platební agentury nebo intervenční agentury), určené ke skladování v/ve … (dotčený stát a předpokládaná adresa a místo skladování). Použití čl. 39 odst. 5 písm. a) nařízení (ES) č. 1234/2007
—	taani keeles	:	Interventionsprodukter, som … (navn og adresse på betalings- eller interventionsorganet) ligger inde med, og som er bestemt til oplagring i … (det pågældende land og adressen på det forventede oplagringssted). Anvendelse af artikel 39, stk. 5, litra a), i forordning (EF) nr. 1234/2007
—	saksa keeles	:	Interventionserzeugnisse im Besitz von … (Name und Anschrift der Zahlstelle oder Interventionsstelle), zur Lagerung in … (Land und Anschrift des vorgesehenen Lagerorts) bestimmt. Anwendung von Artikel 39 Absatz 5 Buchstabe a der Verordnung (EG) Nr. 1234/2007
—	eesti keeles	:	(makseasutuse või sekkumisasutuse nimetus ja aadress) valduses olevad sekkumistooted, mis on ette nähtud ladustamiseks (asjaomane riik ja ettenähtud ladustamiskoha aadress). Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 39 lõike 5 punkti a kohaldamine
—	kreeka keeles	:	Προϊόντα παρέμβασης που ευρίσκονται στην κατοχή του … (ονομασία και διεύθυνση του οργανισμού πληρωμών ή του οργανισμού παρέμβασης) προς αποθήκευση στ. … (χώρα και διεύθυνση του προτεινόμενου χώρου αποθήκευσης). Εφαρμογή του άρθρου 39 παράγραφος 5 στοιχείο α) του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1234/2007
—	inglise keeles	:	Intervention products held by … (name and address of the paying agency or intervention agency) for storage in … (country concerned and address of the proposed place of storage). Application of Article 39(5)(a) of Regulation (EC) No 1234/2007
—	In French	:	Produits d'intervention détenus par … (nom et adresse de l'organisme payeur ou de l'organisme d'intervention), destinés à être stockés en/au … (pays concerné et adresse du lieu de stockage prévu). Application de l'article 39, paragraphe 5, point a), du règlement (CE) no 1234/2007
—	itaalia keeles	:	Prodotti d'intervento detenuti da … (nome e indirizzo dell'organismo pagatore o organismo d'intervento) destinati ad essere immagazzinati in … (paese interessato e indirizzo del luogo di immagazzinamento previsto). Applicazione dell'articolo 39, paragrafo 5, lettera a) del regolamento (CE) n. 1234/2007
—	läti keeles	:	Intervences produkti, kas pieder … (maksājumu aģentūras vai intervences aģentūras nosaukums un adrese), glabāšanai … (attiecīgā valsts un plānotā glabāšanas vieta adrese). Regulas (EK) Nr. 1234/2007 39. panta 5. punkta a) apakšpunkta piemērošana
—	leedu keeles	:	(Mokėjimo agentūros ar intervencinės agentūros pavadinimas ir adresas) … intervenciniai produktai, skirti saugojimui … (atitinkama šalis ir numatomos saugojimo vietos adresas). Reglamento (EB) Nr. 1234/2007 39 straipsnio 5 dalies a punkto taikymas
—	ungari keeles	:	A(z) … (a kifizető ügynökség, illetve az intervenciós hivatal neve és címe) birtokában lévő, ….-ban-/ben (a tervezett raktározási hely címe és országa) raktározásra szánt intervenciós termékek. Az 1234/2007/EK rendelet 39. cikke (5) bekezdése a) pontjának alkalmazása
—	malta keeles	:	Prodotti ta’ intervent miżmuma minn … (isem u indirizz ta’ l-aġenzija li tħallas jew l-aġenzija ta’ intervent), biex jinħażnu f’ … (pajjiż ikkonċernat u indirizz tal-post tal-ħażna propost). Applikazzjoni ta’ l-Artikolu 39(5)(a) tar-Regolament (KE) Nru 1234/2007
—	hollandi keeles	:	Interventieproducten in het bezit van … (naam en adres van het betaalorgaan of het interventiebureau) — bestemd voor opslag in … (betrokken land en adres van de opslagplaats). Toepassing van artikel 39, lid 5, onder a), van Verordening (EG) nr. 1234/2007
—	poola keeles	:	Produkty interwencyjne znajdujące się w posiadaniu … (nazwa i adres agencji płatniczej lub agencji interwencyjnej), przeznaczone do magazynowania w … (właściwy kraj i adres przewidzianego miejsca magazynowania). Zastosowanie art. 39 ust. 5 lit. a) rozporządzenia (WE) nr 1234/2007
—	portugali keeles	:	Produtos de intervenção em poder de … (nome e endereço do organismo pagador ou do organismo de intervenção) destinados a serem armazenados em/no … (país em causa e endereço do local de armazenagem previsto). Aplicação do n.o 5, alínea a), do artigo 39.o do Regulamento (CE) n.o 1234/2007
—	rumeenia keeles	:	Produse de intervenție deținute de … (denumirea și adresa agenției de plăți sau organismului de intervenție) pentru depozitare în … (țara în cauză și adresa locului de depozitare propus). Se aplică articolul 39 alineatul (5) litera (a) din Regulamentul (CE) nr. 1234/2007
—	slovaki keeles	:	Intervenčné produkty v držbe … (názov a adresa platobnej alebo intervenčnej agentúry), určené na skladovanie v … (krajina, ktorej sa to týka a adresa stanoveného miesta skladovania). Uplatňuje sa článok 39 ods. 5 písm. a) nariadenia (ES) č. 1234/2007
—	sloveeni keeles	:	Intervencijski proizvodi, zadržani s strani … (ime in naslov plačilne agencije ali intervencijske agencije), ki naj bi bili skladiščeni v … (zadevna država in naslov predvidenega kraja skladiščenja). Izvajanje člena 39(5)(a) Uredbe (ES) št. 1234/2007
—	soome keeles	:	Interventiotuotteita, jotka ovat … (maksajaviraston tai interventioelimen nimi ja osoite) hallussa ja jotka on tarkoitus varastoida … (kyseessä olevan maan ja ehdotetun varastointipaikan osoite). Asetuksen (EY) N:o 1234/2007 39 artiklan 5 kohdan a alakohdan soveltaminen
—	rootsi keeles	:	Interventionsprodukter som innehas av … (det utbetalande organets eller interventionsorganets namn och adress) för lagring i … (berört land och adress till det tilltänkta lagringsstället). Tillämpning av artikel 39.5 a i förordning (EG) nr 1234/2007

II LISA

Artikli 5 esimeses lõigus osutatud kanded:

—	bulgaaria keeles	:	Интервенционни продукти — трансферна операция
—	hispaania keeles	:	Productos de intervención — operación de transferencia
—	tšehhi keeles	:	Intervenční produkty – převod
—	taani keeles	:	Interventionsprodukter — overførsel
—	saksa keeles	:	Interventionserzeugnisse — Transfer
—	eesti keeles	:	Sekkumistooted – ülevõtmistoiming
—	kreeka keeles	:	Πρoϊόντα παρέμβασης — Πράξη μεταβίβασης
—	inglise keeles	:	Intervention products — transfer operation
—	prantsuse keeles	:	Produits d'intervention — opération de transfert
—	itaalia keeles	:	Prodotti d'intervento — operazione di trasferimento
—	läti keeles	:	Intervences produkti – nodošana
—	leedu keeles	:	Intervenciniai produktai – pervežimas
—	ungari keeles	:	Intervenciós termékek – szállítási művelet
—	malta keeles	:	Prodotti ta’ l-intervent - ħidma ta’ trasferiment
—	hollandi keeles	:	Interventieproducten — Overdracht
—	poola keeles	:	Produkty interwencyjne – operacja przekazania
—	portugali keeles	:	Produtos de intervenção — operação de transferência
—	rumeenia keeles	:	Produse de intervenție – operațiune de transfer
—	slovaki keeles	:	Intervenčné produkty – presun
—	sloveeni keeles	:	Intervencijski proizvodi – postopek transferja
—	soome keeles	:	Interventiotuotteita – siirtotoimi
—	rootsi keeles	:	Interventionsprodukter – överföringsförfarande

III LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3515/92 (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 15)
Määrus (EÜ) nr 306/95 (EÜT L 36, 16.2.1995, lk 1)
Määrus (EÜ) nr 1970/2004 (ELT L 341, 17.11.2004, lk 17)
Määrus (EÜ) nr 1847/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 21)	Artikkel 2 ja II lisa ainult

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 3515/92	Käesolev määrus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 esimese lõigu esimene taane	Artikli 3 esimese lõigu punkt a
Artikli 3 esimese lõigu teine taane	Artikli 3 esimese lõigu punkt b
Artikli 3 esimese lõigu kolmas taane	Artikli 3 esimese lõigu punkt c
Artikli 3 esimese lõigu neljas taane	Artikli 3 esimese lõigu punkt d
Artikli 3 esimese lõigu viies taane	Artikli 3 esimese lõigu punkt e
Artikli 3 teine lõik	Artikli 3 teine lõik
Artikli 4 lõike 1 esimene taane	Artikli 4 lõike 1 punkt a
Artikli4 lõike 1 teine taane	Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu esimene taane	Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkt a
Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu teine taane	Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu punkt b
Artikli 4 lõike 2 teine lõik	Artikli 4 lõike 2 teine lõik
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	—
Artikkel 7	—
—	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 7
I ja II lisa	I ja II lisa
—	III lisa
—	IV lisa

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 726/2008,

25. juuli 2008,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 327/98 on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 60/2008 (4) (määrusega (EÜ) nr 60/2008 avatakse Ameerika Ühendriikidest pärit kroovitud ja poolkroovitud riisi imporditariifikvoodile eri alaperiood veebruariks 2008 ning sätestatakse nende korraldus).

(2)

Juuli alaperiood on teine alaperiood määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktidega b, c ja d ette nähtud riisi koguste puhul ja kolmas alaperiood kõnealuse lõike punktiga a ette nähtud Taist, Austraaliast ning mujalt kui Taist, Austraaliast ja Ameerika Ühendriikidest pärit riisi koguste puhul ning neljandaks alaperioodiks kõnealuse lõike punktiga a ette nähtud Ameerika Ühendriikidest pärit riisi koguste puhul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2008. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4154 ja 09.4166 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates asjaomaste kvootide raames taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)	Eespool osutatud teatisest järeldub lisaks, et 2008. aasta juuli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4149 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)	Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129, 09.4130, 09.4148, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119 ja 09.4166,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4154 ja 09.4166 kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2008. aasta juuli kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsientide alusel.

2. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129, 09.4130, 09.4148, 09.4112, 09.4116, 09.4117, 09.4118, 09.4119, 09.4166 kvootide järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1). Määrus (EÜ) nr 1785/2003 asendatakse määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1) 1. septembril 2008.

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1538/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 49).

(4) ELT L 22, 25.1.2008, lk 6.

LISA

Määruse (EÜ) nr 327/98 kohaselt 2008. aasta juuli alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused

a) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2008. aasta septembri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (2)	2 158 640
Tai	09.4128	— (2)	6 119
Austraalia	09.4129	— (2)	448 500
Teised riigid	09.4130	— (3)	0

b) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi kvoot:

Päritolu

Jrk-nr

2008. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient

2008. aasta oktoobri alaperioodil saadaolev üldkogus

(kg)

Kõik riigid

09.4148

— (3)

c) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud CN-koodi 1006 40 alla kuuluva purustatud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient
Tai	09.4149	— (2)
Austraalia	09.4150	— (1)
Guyana	09.4152	— (1)
Ameerika Ühendriigid	09.4153	— (1)
Teised riigid	09.4154	1,754388 %

d) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta juuli alaperioodi jaotuskoefitsient	2008. aasta septembri alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Tai	09.4112	— (3)	22 509
Ameerika Ühendriigid	09.4116	— (3)	1 880
India	09.4117	— (3)	107 912
Pakistan	09.4118	— (3)	0
Teised riigid	09.4119	— (3)	105 802
Kõik riigid	09.4166	1,170606 %	0

(1) Kõnealusele alaperioodile jaotuskoefitsienti ei määrata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.

(2) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid taotlusi: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(3) Selleks alaperioodiks on saadaolevad kogused ammendatud.

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/37

KOMISJONI DIREKTIIV 2008/76/EÜ,

25. juuli 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud, et selliste loomasöödaks ettenähtud toodete kasutamine, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide, on keelatud.

(2)

Seoses kalasööda koostist käsitlevate tehniliste teadmiste hiljutiste arengutega ning asjaoluga, et kalasööda valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina üha enam meres elavaid koorikloomi, näiteks krilli, on asjakohane fluorisisalduse piirnormid kalasöödas läbi vaadata. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 22. septembril 2004. aastal esitatud arvamuse (2) kohaselt ei kujuta fluorisisalduse maksimaalse lubatud taseme suurendamine kalasöödas inimeste ja loomade tervisele lubamatuid riske. Lolium temulentum’i ja Lolium remotum’i käsitlevate kannete puhul soovitab EFSA oma 25. jaanuaril 2007 esitatud arvamuses (3) kustutada eraldi kanded nende kahe taimeliigi kohta ning kohaldada alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavate umbrohuseemnete ning jahvatamata ja purustamata puuviljade puhul üldist piirnormi (direktiivi 2002/32/EÜ I lisa rida 14).

(3)	Direktiivi 2002/32/EÜ I lisas sätestatud DDT-sid käsitlevasse kandesse tuleks lisada aine nimetus DDD, kuna metaboliit diklorodifenüüldikloroetaani puhul on sellise nimetuse kasutamine rohkem levinud kui nimetuse TDE kasutamine. (4)

(4)

Aprikooside (Prunus armeniaca L.) ja mõrumandlite (Prunus dulcis var. amara või Prunus amygdalus Batsch var; amara) osas võib EFSA 23. novembril 2006. aastal esitatud arvamusest (5) järeldada, et nõue, et aprikoosid ja mõrumandlid ei tohi esineda kvantitatiivselt määratavas koguses, ei ole loomade ja inimeste tervise kaitsmise eesmärgil vajalik ning piisab sellest, kui kohaldatakse vesiniktsüaniidhappe üldist piirnormi, mis on sätestatud direktiivi 2002/32/EÜ I lisa 8. reas. Seega on asjakohane kustutada erinõuded aprikooside ja mõrumandlite kohta.

(5)	Direktiivi 2002/32/EÜ lisasse on kantud harilik tuder (Camelina sativa) ning selle taimeliigi seemneid ja vilju ning töötlemissaadusi võib söötades esineda ainult jälgedena, mis ei ole kvantitatiivselt määratavad.

(6)

Huvi Camelina sativa kui õlikultuuri vastu kasvab, sest nõudlus alternatiivse, vähese sisendiga õlikultuuri osas on suurenemas, kuna õlitootmise kõrvalsaadusi on võimalik kasutada loomasööda tootmisel. 27. novembril 2007 esitatud EFSA arvamusest (6) võib järeldada, et nõue, et Camelina sativa ja selle saadused ei tohi esineda kvantitatiivselt määratavas koguses, ei ole loomade ja inimeste tervise kaitsmise eesmärgil vajalik, tingimusel, et glükosinolaatide hulk toidus kokku ei ohusta loomade ja inimeste tervist. Loomade ja inimeste tervise kaitse toksiliste mõjude eest on tagatud sättega, mis käsitleb lenduva sinepiõli sisaldust täissöödas, mille puhul piirnorm on väljendatud allüülisotiotsüanaatide sisaldusena, ning vastavalt EFSA arvamusele on glükosinaatide toksilisus enamasti seotud (iso)tiotsüanaatide sisaldusega. Seega on asjakohane kustutada direktiivi 2002/32/EÜ I lisast nõue, et Camelina sativa ei tohi esineda kvantitatiivselt määratavas koguses.

(7)	Seetõttu tuleks direktiivi 2002/32/EÜ vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2009. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/77/EÜ (ELT L 271, 30.9.2006, lk 53).

(2) Opinion of the Scientific Panel on contaminants in the Food Chain of the European Food Safety Authority (EFSA) on a request from the Commission related to fluorine as undesirable substances in animal feed (vastu võetud 22. septembril 2004. aastal). http://www.efsa.europa.eu/EFSA/Scientific_Opinion/opinion_contam08_ej100_fluorine_en1,0.pdf

(3) Opinion of the Scientific Panel on contaminants in the Food Chain of the European Food Safety Authority (EFSA) on a request from the European Commission related to pyrrolizidine alkaloids as undesirable substances in animal feed (vastu võetud 25. jaanuaril 2007). http://www.efsa.europa.eu/EFSA/Scientific_Opinion/contam_ej447_op_pyrrolizidine%20alkaloids%20in%20feed_en.pdf

(4) Opinion of the Scientific Panel on contaminants in the Food Chain of the European Food Safety Authority (EFSA) on a request from the Commission related to DDT as undesirable substances in animal feed (vastu võetud 22. november 2006). http://www.efsa.europa.eu/EFSA/Scientific_Opinion/CONTAM_ej433_DDT_en,2.pdf

(5) Opinion of the Scientific Panel on contaminants in the Food Chain of the European Food Safety Authority (EFSA) on a request from the Commission related to cyanogenic compounds as undesirable substances in animal feed (vastu võetud 23. novembril 2006). http://www.efsa.europa.eu/EFSA/Scientific_Opinion/CONTAM_ej434_op_cyanogenic_compounds_in_feed_en,1.pdf

(6) Opinion of the Scientific Panel on contaminants in the Food Chain of the European Food Safety Authority (EFSA) on a request from the Commission related to glucosinolates as undesirable substances in animal feed (vastu võetud 27. novembril 2007). http://www.efsa.europa.eu/EFSA/Scientific_Opinion/contam_op_ej590_glucosinolates_en.pdf

LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

Rida „3. Fluor” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

(1)

(2)

(3)

„3.	Fluor (*1)

Söödamaterjalid, välja arvatud:

150

—	loomse päritoluga söödad, välja arvatud meres elavad koorikloomad, näiteks krill

500

—	meres elavad koorikloomad, näiteks krill

3 000

—

fosfaadid

2 000

—	kaltsiumkarbonaat

350

—	magneesiumoksiid

600

—	lubjarikkad merevetikad

1 000

Vermikuliit (E 561)

3 000 (*2)

Täiendsöödad

—	sisaldavad ≤ 4 % fosforit

500

—	sisaldavad > 4 % fosforit

125 ühe protsendi fosfori kohta

Täissöödad, välja arvatud:

150

—	veiste, lammaste ja kitsede täissöödad

—	laktatsioonil

—

muu

—	sigade täissöödad

100

—	kodulindude täissöödad

350

—	tibude täissöödad

250

—	kalade täissöödad

350

Rida „14. Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

(1)

(2)

(3)

„14.	Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldab

Kõik söödad

3 000

Datura stramonium L'i.

1 000 ”

Rida „21. DDT” asendatakse järgmisega:

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) söötade puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

(1)

(2)

(3)

„DDT (DDT-, DDD- (või TDE-) ja DDE-isomeeride summa, väljendatuna DDT-na)

Kõik söödad, välja arvatud:

0,05

—	rasvad ja õlid

0,5 ”

4)	Rida „28. Aprikoosid – Prunus armeniaca L”, rida „29. Mõrumandel – Prunus dulcis (Mill.)D.A Webb var. amara (DC.) Focke (= Prunus amygdalus Batsch var. amara (DC.) Focke).” ja rida „31. Harilik tuder – Camelina sativa (L.) Crantz” kustutatakse.

(*1) Piirnormid osutavad fluori analüütilisele määramisele, kui ekstraktsioon viiakse läbi 1 N soolhappega 20 minuti jooksul ümbritseva õhu temperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et kasutatud ekstraktsioonimenetluse ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne.

(*2) Lubatud tasemed vaadatakse piirnormi alandamise eesmärgil üle 31. detsember 2008.”

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/41

KOMISJONI DIREKTIIV 2008/77/EÜ,

25. juuli 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tiametoksaam selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Kõnealusesse loetellu kuulub tiametoksaam.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on tiametoksaami hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8: puidukonservandid.

(3)	Hispaania, kes määrati referentriigiks, esitas 27. juulil 2007 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatamise tulemused alalises biotsiidide komitees 22. veebruaril 2008 hindamisaruandesse.

(5)

Uuringutest ilmneb, et tiametoksaami sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda tiametoksaam I lisasse, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik tiametoksaami sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3.

(6)

Siiski on tehtud kindlaks lubamatud riskid puidu töötlemisel vabas õhus kohapeal ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Seetõttu ei tohiks selliseks kasutamiseks lube anda, kui ei ole esitatud andmeid selle kohta, et kõnealuseid tooteid võib kasutada ilma lubamatut keskkonnariski põhjustamata.

(7)

Hindamisaruande tulemusi silmas pidades on asjakohane nõuda puidukonservandina kasutatavatele tiametoksaami sisaldavatele toodetele loa andmisel selliste riskivähendamismeetmete rakendamist, millega tagatakse riskide vähendamine vastuvõetava tasemeni vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 5 ja VI lisale. Eelkõige tuleks võtta asjakohased meetmed mulla ja veekeskkonna kaitseks, kuna hindamisel tehti kindlaks lubamatult suur risk nendele keskkonnaosadele ning tööstuslikuks ja/või erialaseks kasutuseks ettenähtud toodete kasutamisel tuleks kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, kui ohtu tööstuslikule ja/või erialasele kasutajale ei ole võimalik vähendada muude vahendite abil.

(8)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena tiametoksaami sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate tiametoksaami sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juuniks 2009. Nad edastavad kõnealuste õigusnormide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2010.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile peamiste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad võtavad vastu käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/31/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 57).

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse kirje nr 14:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (*1)

„14

tiametoksaam

EÜ nr: 428-650-4

CASi nr: 153719-23-4

980 g/kg

1. juuli 2010

30. juuni 2012

30. juuni 2020

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

Pidades silmas riskianalüüsi käigus tehtud prognoose, tuleb tööstuslikuks ja/või erialaseks kasutuseks lubatud toodete kasutamisel kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, kui toote kasutusloa taotlemisel ei ole võimalik tõendada, et ohtu tööstuslikule ja/või erialasele kasutajale on võimalik vähendada lubatud tasemeni.

Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul kindlakstehtud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohaseid riskivähendamismeetmeid. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile või kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all läbitungimatul kõval pinnal, et vältida otseseid kadusid mulda või vette, ning et kõik kaod tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

Lisaks ei tohi anda luba kasutada tooteid puidu töötlemiseks vabas õhus kohapeal või sellise puidu töötlemiseks, mida hoitakse välistingimustes, kui ei ole edastatud andmeid, millega tõendatakse, et asjaomane toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast ohu vähendamise meetmete kasutuselevõttu.”

(*1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/44

KOMISJONI DIREKTIIV 2008/78/EÜ,

25. juuli 2008,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine propikonasool selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Propikonasool kuulub nimetatud loetelusse.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on propikonasooli hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks sellistes toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 8, puidukonservandid.

(3)	Soome, kes määrati referentriigiks, esitas 5. aprillil 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 29. novembril 2007 hindamisaruandesse.

(5)	Propikonasooli hindamisel ei ilmnenud ühtegi lahendamata küsimust ega probleemi, millega peaks tegelema tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee.

(6)

Uuringud näitavad, et propikonasooli sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast on asjakohane kanda propikonasool I lisa tooteliiki 8, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik propikonasooli sisaldavate biotsiidide puidukonservandina kasutamise lube välja anda, muuta või tühistada vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3. Siiski tehti kindlaks lubamatud riskid puidu vabas õhus kohapeal töötlemisel ja töödeldud puidu hoidmisel välistingimustes. Nimetatud viisil kasutamiseks loa saamiseks tuleb esitada andmed, mis tõendavad, et kõnealuseid tooteid saab kasutada ilma keskkonda liigselt ohtu seadmata.

(7)

Hindamisaruande tulemusi arvestades on asjakohane nõuda, et puidu töötlemisel propikonasooli sisaldavate puidukonservantidega tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid ning rakendada riski vähendamise meetmeid mulla ja veekeskkonna kaitseks ning et toodetega oleksid kaasas asjakohased juhised vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti i) alapunktile d).

(8)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada propikonasooli toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(9)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c) alapunkti ii) kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(10)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 8 kuuluvate propikonasooli sisaldavate biotsiidide kasutamise lube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Hiljemalt 31. märtsiks 2009 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti ning normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2010.

Kõnealuste õigusnormide vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid nendesse või normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2008/31/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 57).

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje nr 8:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg

(v.a rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 järgimise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisamise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (*1)

„8

propikonasool

1-[[2-(2,4-diklorofenüül)-4-propüül-1,3-dioksolaan-2-üül]metüül]-1H-1,2,4-triasool

EÜ nr: 262-104-4

CASi nr: 60207-90-1

930 g/kg

1. aprill 2010

31. märts 2012

31. märts 2020

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

Silmas pidades mulla ja veekeskkonna puhul kindlaks tehtud riske, tuleb kõnealuste keskkonnakomponentide kaitsmiseks võtta asjakohaseid riskide vähendamise meetmeid. Eelkõige märgitakse tööstuslikuks kasutamiseks lubatud toodete etiketile või kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all läbitungimatul kõval pinnal, et vältida otseseid kadusid mulda või vette, ning et kõik kaod tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

Lisaks ei tohi anda luba kasutada tooteid puidu vabas õhus kohapeal töötlemiseks või sellise puidu töötlemiseks, mida hoitakse välistingimustes, kui ei ole edastatud andmeid, mis tõendavad, et asjaomane toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast ohu vähendamise meetmete kasutuselevõttu.”

(*1) VI lisas sätestatud ühiste põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/47

NÕUKOGU OTSUS,

15. juuli 2008,

liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta

(2008/618/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

2005. aasta Lissaboni strateegia reform rõhutab majanduskasvu ja töökohtade loomise tähtsust. Euroopa tööhõivestrateegia tööhõivesuunised (4) ja majanduspoliitika üldsuunised (5) on vastu võetud ühtse dokumendina, kusjuures Euroopa tööhõivestrateegial on Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturu alaste eesmärkide elluviimisel juhtiv roll.

(2)

Komisjoni iga-aastases arenguaruandes ja ühise tööhõivearuande eelnõus esitatud liikmesriikide riiklike reformikavade analüüs näitab, et liikmesriigid peaksid jätkama jõupingutusi järgmiste prioriteetsete valdkondade käsitlemiseks:

—	tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ja

—	suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel.

(3)

Riiklike reformikavade komisjonipoolset läbivaatamist ja Euroopa Ülemkogu järeldusi silmas pidades tuleks nüüd keskenduda tõhusale ja õigeaegsele rakendamisele kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega, tugevdades seeläbi ka Lissaboni strateegia sotsiaalset mõõdet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kokkulepitud eesmärkide ja sihttasemete saavutamisele.

(4)	Tööhõivesuunised kehtivad kolm aastat, vahepealsetel aastatel kuni 2010. aasta lõpuni peaks nende ajakohastamine jääma rangelt piiratuks.

(5)	Liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rakendamisel.

(6)	Arvestades suunistedokumendi ühtsust, peaksid liikmesriigid majanduspoliitika üldsuunised täielikult rakendama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised, mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

Suuniseid võetakse arvesse liikmesriikide tööhõivepoliitikas, millest antakse aru riiklikes reformikavades.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) 13. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 20. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) 13. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) ELT L 205, 6.8.2005, lk 21.

(5) ELT L 205, 6.8.2005, lk 28.

LISA

Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised

(Ühtsed suunised nr 17 kuni 24)

Tööhõivesuunised moodustavad osa ühtsetest suunistest aastateks 2008–2010, mis tuginevad kolmele sambale: makromajanduslik poliitika, mikromajanduslikud reformid ja tööhõivepoliitika. Need sambad aitavad üheskoos kaasa jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõivealaste eesmärkide saavutamisele ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

Liikmesriigid rakendavad koostöös tööturu osapooltega ja vajaduse korral teiste sidusrühmadega poliitikat, mis on suunatud allpool nimetatud eesmärkide ja prioriteetsete meetmete rakendamisele selleks, et suurem arv töökohti ja paremad töökohad ning parema hariduse ja kutseoskustega tööjõud soodustaksid võrdsete võimalustega tööturu teket. Lissaboni strateegiat silmas pidades ja ühiseid sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes aitab liikmesriikide poliitika tasakaalustatult saavutada järgmisi sihte:

—

Täielik tööhõive: täieliku tööhõive saavutamine ning töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine tööjõunõudluse ja -pakkumise suurendamise teel on majanduskasvu säilitamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks elulise tähtsusega. Kaitstud paindlikkuse (flexicurity) integreeritud lähenemisviis on nimetatud eesmärkide saavutamiseks eriti tähtis. Kaitstud paindlikkuse poliitika võtab üheaegselt arvesse nii tööturu, töökorralduse ja töösuhete paindlikkust, töö ja eraelu paremat ühitamist kui ka tööga kindlustatust ja sotsiaalset kaitset.

—

Töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamine: tööhõive määra suurendamiseks tehtavad jõupingutused peavad toimuma paralleelselt töökohtade atraktiivsuse suurendamise, töö kvaliteedi tõstmise ja tööviljakuse kasvuga ning killustatuse, sugudevahelise ebavõrdsuse ja vaeste töötajate osakaalu tunduva vähendamisega. Töö kvaliteedi, tootlikkuse ja tööhõive vahelist koostoimet tuleks täiel määral ära kasutada.

—

Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine: vaja on sihikindlat tegevust, et tugevdada ja parandada sotsiaalset kaasatust, võidelda vaesuse – eriti laste vaesuse – vastu, vältida tööturult kõrvalejäämist, toetada ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivesse kaasamist ning vähendada tööhõive, töötuse ja tööviljakuse piirkondlikke erinevusi, eriti mahajäänud piirkondades. Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse alal tuleb tugevdada seoseid avatud koordinatsioonimeetodiga.

Võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimise vastu on edu saavutamiseks olulise tähtsusega. Kõigi võetavate meetmete puhul tuleb tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka kõikide isikute sooga seotud tööturu erinevuste olulisele vähendamisele kooskõlas Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktiga. Põlvkondi ühendava uue lähenemisviisi raames tuleks Euroopa noortepakti rakendades pöörata erilist tähelepanu noorte olukorrale ning tööturule juurdepääsu edendamisele kogu tööea jooksul, pidades muu hulgas silmas vanemaealisi töötajaid. Erilist tähelepanu tuleb samuti pöörata tööhõiveerinevuste olulisele vähendamisele ebasoodsas olukorras olevate, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning kolmandate riikide kodanike ja ELi kodanike vahel kooskõlas võimalike riiklike eesmärkidega. See aitab liikmesriike demograafiliste probleemidega tegelemisel.

Liikmesriigid peaksid püüdma tööturul osalemist edendades saavutada kõigi aktiivset kaasamist ning võitlema ühiskonnast kõrvale jäänud rühmade vaesuse ja tõrjutuse vastu.

Meetmete võtmisel peaksid liikmesriigid järgima tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas head valitsemistava ning tagama, et majanduse, tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkondade positiivsed arengusuunad üksteist vastastikku täiendaksid. Liikmesriigid peaksid muudatuste läbiviimiseks looma laialdased partnerlussuhted, kaasates igakülgselt parlamentaarsed kogud ja sidusrühmad, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning kodanikuühiskonna organisatsioonid. Keskset osa peaksid mängima Euroopa ja liikmesriikide tööturu osapooled. Jätkuvalt tuleks näitajate ja tulemustabelite abil jälgida Euroopa tööhõivestrateegia raames 2003. aasta suuniste alusel ELi tasandil kehtestatud eesmärkide ja sihttasemete täitmist. Liikmesriike kutsutakse samuti üles määratlema oma kohustusi ja eesmärke, mida tuleks koos ELi tasandil kokku lepitud riikidele suunatud soovitustega arvesse võtta. Liikmesriikidel palutakse lisaks jälgida reformide sotsiaalset mõju.

Hea valitsemistava nõuab ka suuremat tõhusust haldus- ja rahaliste vahendite eraldamisel. Liikmesriigid peaksid kokkuleppel komisjoniga suunama struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi ressursse tööhõivestrateegia rakendamisele ja andma aru võetud meetmetest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikide institutsionaalse ja haldussuutlikkuse suurendamisele.

Suunis 17. Rakendada tööhõivepoliitikat, mis on suunatud täieliku tööhõive saavutamisele, töö kvaliteedi ja tööviljakuse parandamisele ning sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

Poliitika peaks aitama saavutada aastaks 2010 Euroopa Liidu (ELi) üldise keskmise tööhõive määrana 70 %, kusjuures naiste tööhõive oleks vähemalt 60 % ja vanemaealiste (55- kuni 64aastaste) töötajate määr 50 %, ning vähendada töötust ja mitteaktiivsust. Liikmesriigid peaksid kaaluma tööhõivemäära riiklike eesmärkide kehtestamist.

Nimetatud eesmärkide saavutamisel peaksid meetmed keskenduma järgmistele prioriteetidele:

—	tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme;

—	parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet;

—	suurendada hariduse ja oskuste parandamise kaudu investeeringuid inimkapitali.

1. Tuua rohkem inimesi tööturule ja neid seal hoida, suurendada tööjõu pakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme

Tööhõivemäärade tõstmine on kõige tõhusam vahend majanduskasvu soodustamiseks ja kõrge sotsiaalse kaasatusega majanduse edendamiseks, mis tagab samal ajal turvavõrgustiku neile, kes ei ole võimelised töötama. Tööealise elanikkonna oodatava vähenemise tõttu on üha vajalikum edendada tööjõu pakkumist ja elukaarel põhinevat lähenemisviisi töötamisele ning ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada nende piisav ulatus, rahaline jätkusuutlikkus ja vastavus ühiskonna muutuvatele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata meeste ja naiste püsivate tööhõiveerinevuste ning meeste ja naiste palgaerinevuste olulisele vähendamisele. Samuti on oluline vanemaealiste ja noorte tööhõive määra edasine suurendamine põlvkondi ühendava uudse lähenemisviisi raames ning tööturult enim kõrvale tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise edendamine. Tõhusamaid meetmeid on vaja ka eelkõige väheste oskustega noorte olukorra parandamiseks tööturul ning noorte töötuse oluliseks vähendamiseks, mis on üldisest töötuse määrast keskmiselt kaks korda kõrgem.

Tuleb luua õiged tingimused tööhõive kasvu soodustamiseks, olgu siis tegemist esmakordse tööleasumisega, tööle tagasipöördumisega pärast vaheaega või sooviga tööiga pikendada. Otsustava tähtsusega on töökoha kvaliteet, sealhulgas palk ja hüvitised, töötingimused, elukestva õppe ja edutamise võimalused, samuti sotsiaalkaitsesüsteemidest lähtuv toetus ja stiimulid. Selleks et avardada elukaarel põhinevat lähenemisviisi tööle ning aidata ühitada tööd ja pereelu, on vaja poliitikat, millega nähakse ette lapsehooldust käsitlevad sätted. Kasulikeks sihttasemeteks on kindlustada 2010. aastaks lapsehooldus vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest eluaastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest, kuid konkreetseid jõupingutusi on vaja, et toime tulla riikide piirkondlike erinevustega. Lapsevanemate, eriti suurema vaesumise ohuga üksikvanemate, keskmise tööhõive määra suurenemiseks on vaja perede toetamise meetmeid. Eelkõige peaksid liikmesriigid võtma arvesse üksikvanemate ja paljulapseliste perede erivajadusi. Lisaks peaks aastaks 2010 tõusma tegeliku tööturult lahkumise keskmine iga ELi tasandil viie aasta võrra võrreldes 2001. aastaga.

Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid paremaks tervisekaitseks töökohal eesmärgiga vähendada haigustega seotud kulutusi, suurendada tööviljakust ja pikendada tööiga. Euroopa noortepakti, soolise võrdõiguslikkuse pakti ja Euroopa Perede Liidu projekti rakendamine peaks samuti aitama edendada elukaarel põhinevat lähenemisviisi töötamisele, hõlbustades eelkõige haridussüsteemist tööturule üleminekut. Piiratud võimalustega noortele tuleks anda võrdsed võimalused sotsiaalseks ja kutsealaseks integratsiooniks, võttes selleks individuaalsetele vajadustele kohandatud meetmeid.

Suunis 18. Edendada elukaarel põhinevat lähenemisviisi töötamisele järgmiste meetmetega:

—	püüdlused luua jätkuvalt tööhõivevõimalusi noortele ja vähendada noorte töötust, nagu näeb ette Euroopa noortepakt;

—	otsustav tegutsemine naiste tööhõive suurendamiseks ning sooliste tööhõive-, töötuse ja palgaerinevuste vähendamiseks;

—	töö ja eraelu parem ühitamine ning kättesaadavate ja taskukohase hinnaga lapsehoiuvõimaluste ning teiste ülalpeetavate hooldusvõimaluste pakkumine;

—	aktiivse vananemise toetamine muu hulgas asjakohaste töötingimustega, parema tervisekaitsega töökohal ning piisavate stiimulitega töötamiseks ja ennetähtaegse pensionilemineku vältimiseks;

—	ajakohased sotsiaalkaitsesüsteemid, sealhulgas pensionid ja tervishoid, tagades nende sotsiaalse piisavuse, rahalise jätkusuutlikkuse ning vastavuse muutuvatele vajadustele, et toetada tööturul osalemist ja sinna jäämist ning pikemat tööiga.

Vt ka ühtset suunist „Kindlustada tööhõive kasvu aluseks olev majanduslik ja eelarveline jätkusuutlikkus” (nr 2).

Aktiivse kaasamise poliitika võib suurendada tööjõu pakkumist ja tugevdada ühiskonna ühtekuuluvust ning on väga mõjusaks vahendiks, mille abil edendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ühiskonda ja tööturule integreerumist.

Igale töötule tuleks pakkuda tööd, praktilist väljaõpet, lisakoolitust või töölevõtmise võimaluste suurendamisega seotud muid meetmeid, koolist lahkunud noorte puhul nelja kuu ja täiskasvanute puhul kaheteistkümne kuu jooksul aastaks 2010. Järgida tuleks poliitikat, mille eesmärk on pakkuda pikaajalistele töötutele aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, võttes arvesse 2010. aastaks seatud 25 % tööturul osalemise määra eesmärki. Tööturul aktiivseks muutmine peaks toimuma koolituse, ümberõppe, tööpraktika, töö või töölevõtmise võimalusi suurendavate muude meetmete abil, ning vajadusel jätkatakse samal ajal tööotsingute toetamist. Tööturul osalemise suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks on väga tähtis hõlbustada tööotsijate pääsu tööturule, ennetada töötuks jäämist ja tagada, et töö kaotanud inimesed jäävad tööturuga tihedalt seotuks ning suurendavad oma võimalusi tööd saada. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõrvaldada tööturule pääsemise takistused, toetades tegelikke tööotsinguid ning hõlbustades juurdepääsu koolitusele ja muudele aktiivsetele tööturumeetmetele. Samaväärselt tähtis on põhilistele sotsiaalsetele teenustele taskukohase juurdepääsu ning igaühele piisava suurusega miinimumvahendite tagamine koos töö tasuvaks muutmiseks õiglase tasu põhimõttega. See lähenemisviis peaks samal ajal tagama, et töö on kõikide töötajate jaoks tasuv, ning kaotama töötuse, vaesuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ebasoodsas olukorras olevate inimeste, sealhulgas madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule kaasamisele, laiendades muu hulgas sotsiaalteenuseid ja sotsiaalset ettevõtlust ning luues kollektiivsest vajadustest lähtuvalt uusi töövõimalusi. Eriti tähtis on võitlus diskrimineerimise vastu, puuetega inimeste tööturule pääsu edendamine ning sisserändajate ja vähemuste integreerimine.

Suunis 19. Tagada tööotsijatele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele ja mitteaktiivsetele inimestele pääs tööturule ning muuta töö neile atraktiivseks ja tasuvaks järgmiste meetmetega:

—	aktiivsete ja ennetavate tööturumeetmete kasutamine, sealhulgas vajaduste varane väljaselgitamine, abi tööotsimisel, nõustamine ja koolitused osana isiklike tegevuskavade koostamisest, tööturult enim tõrjutud inimeste kaasamiseks sotsiaalteenuste pakkumine ning vaesuse kaotamisele kaasaaitamine;

—

maksu- ja hüvitissüsteemidest tulenevate motiveerivate ja motivatsiooni pärssivate tegurite pidev läbivaatamine, sealhulgas hüvitiste haldamine ja tingimuste asjakohasus ning kõrgete tegelike piirmaksumäärade märkimisväärne vähendamine iseäranis madalat palka saavate töötajate puhul, tagades samal ajal sotsiaalkaitse piisava taseme;

—	teenindussfääris uute töövõimaluste loomine nii üksikisikutele kui ettevõtjatele eelkõige kohalikul tasandil.

Parema töökoha leidmise võimaldamiseks suuremale arvule inimestele on ühtlasi vaja tugevdada tööturu infrastruktuuri riiklikul ja ELi tasandil, sealhulgas EURESi võrgu kaudu, et paremini ennetada ja lahendada võimalikke vastuolusid. Eriti tähtis on hõlbustada tööle asumist ja liikumist ühelt töökohalt teisele ning edendada liikuvuse suurendamise ja tööturu vajadustega arvestamise poliitikat. Kogu ELi tööotsijatel peaks olema võimalik tutvuda kõikide vabade töökohtadega, mida liikmesriikide tööhõivetalitused vahendavad. Tuleks täielikult tagada töötajate liikuvus ELi piires vastavalt aluslepingutele. Riikide tööturgudel tuleb täit tähelepanu pöörata ka lisatööjõu pakkumisele, mis tuleneb kolmandate riikide kodanike sisserändest.

Suunis 20. Parandada tööturu vajaduste rahuldamist järgmiste meetmetega:

—	tööturuasutuste, eelkõige tööhõivetalituste ajakohastamine ja tugevdamine, pidades samuti silmas tööleasumis- ja koolitusvõimaluste läbipaistvuse suurendamist riiklikul ja Euroopa tasandil;

—	asutamislepingute raames töötajate üleeuroopalise liikumisega seotud takistuste kõrvaldamine;

—	oskustega seotud vajaduste, tööturu puuduste ja kitsaskohtade parem ennetamine;

—	majandusrände asjakohane haldamine.

2. Parandada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet

Euroopa peab parandama oma suutlikkust ennetada ja käivitada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi ning nendega kohaneda. See nõuab tööhõivet soodustavaid tööjõukulusid, töökorralduse tänapäevaseid vorme, „hea töö” edendamist ja hästitoimivaid tööturgusid, mis võimaldavad suuremat paindlikkust koos tööga kindlustatusega, et rahuldada ettevõtete ja töötajate vajadusi. See peaks ühtlasi aitama vältida tööturgude suurenevat killustatust ja vähendada mitteametlikku töötamist (vt ka suuniseid nr 18, 19, 20 ja 23).

Tänapäeva globaliseerunud, avanevate turgude ja uute tehnoloogiatega majanduses on nii ettevõtetel kui töötajatel vajadus ja reaalne võimalus kohaneda. Kuigi kõnealune struktuursete muutuste protsess üldiselt soodustab majanduskasvu ja tööhõivet, toob see ühtlasi kaasa muutusi, mis on mõnedele töötajatele ja ettevõtetele kahjulikud. Ettevõtted peavad konkurentsis püsimiseks muutuma paindlikumaks, et reageerida järskudele muutustele nõudluses, kohanema uute tehnoloogiatega ja tegema pidevalt uuendusi.

Ühtlasi peavad ettevõtted reageerima suurenevale nõudlusele kvaliteetsete töökohtade järele, mis on seotud töötajate isiklike eelistustega ja nende perekonnaelu muutustega, ning toime tulema vananeva tööjõu ja väheste uute noorte töötajatega. Töötajate jaoks muutub töötamine keerulisemaks, kuna töökorraldus mitmekesistub, ebaühtlustub, ja elu jooksul on vaja edukalt läbi teha järjest rohkem muutusi. Kiirelt muutuva majanduse tingimustes peavad töötajad olema valmis elukestvaks õppeks, et nad tuleksid toime uute tööviiside, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia laieneva kasutamisega. Ametiseisundi muutustega, millega kaasneb ajutise sissetulekukaotuse risk, kohanemiseks tuleks võimaldada asjakohast ajakohastatud sotsiaalkaitset.

Nende väljakutsetega tegelemiseks on vaja kaitstud paindlikkuse integreeritud lähenemisviisi. Kaitstud paindlikkus hõlmab paindlike ja usaldusväärsete lepingutingimuste, igakülgsete elukestva õppe strateegiate, tõhusa aktiivse tööturupoliitika ja kaasaegsete, asjakohaste ja jätkusuutlike sotsiaalkindlustussüsteemide läbimõeldud ühendamist.

Liikmesriigid peaksid rakendama oma kaitstud paindlikkuse lahendusi, mis põhinevad nõukogu poolt heaks kiidetud ühistel põhimõtetel. Nimetatud põhimõtted on kasulikuks aluseks reformidele, piiritledes kaitstud paindlikkuse valdkonnas riiklikke poliitikavõimalusi ja konkreetseid siseriiklikke korraldusi. Seejuures puudub üks ja ainus tegutsemisviis ning ükski põhimõte ei ole teistest olulisem.

Suunis 21. Tööturu osapoolte rolli vajalikul määral arvesse võttes edendada paindlikkust koos tööga kindlustatusega ja vähendada tööturu killustatust järgmiste meetmetega:

—	tööõiguse kohandamine, vaadates vajaduse korral läbi erinevad lepingutingimused ja tööajakorraldused;

—	ebaseadusliku töö probleemiga tegelemine;

—	muutuste, sealhulgas majanduse ümberkorraldused, ja eriti kaubavahetuse laienemisega seotud muutuste parem ennetamine ja õigesti juhtimine, et minimeerida neist tulenevaid sotsiaalkulusid ja hõlbustada kohanemist;

—	uuenduslike ja paindlike töökorraldusviiside edendamine ja levitamine eesmärgiga parandada töö kvaliteeti ja tootlikkust, sealhulgas paremat tervishoidu ja ohutust;

—	ametiseisundi muutuste toetamine, sealhulgas koolituse, füüsiliste isikute ettevõtluse, ettevõtete asutamise ja geograafilise liikuvuse soodustamisega.

Vt ka ühtset suunist „Edendada makromajanduspoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust” (nr 5).

Selleks et luua võimalikult palju töökohti, säilitada konkurentsivõimet ja anda oma panus üldisesse majanduslikku raamistikku, peaks üldine palkade areng olema kooskõlas tööviljakuse kasvuga kogu majandustsükli vältel ja peegeldama olukorda tööturul. Meeste ja naiste palgaerinevusi tuleks märkimisväärselt vähendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste põhjuste selgitamisele, miks ametialadel ja sektoris, kus enamasti domineerivad naised, on madalam palgatase, ja nende põhjustega tegelemisele. Töökohtade loomise soodustamiseks, eriti madalapalgaliste töökohtade puhul, võivad osutuda vajalikuks ka jõupingutused palgaväliste tööjõukulude vähendamiseks ja maksukoormuse ülevaatamiseks.

Suunis 22. Tagada tööhõivet soodustav tööjõukulude areng ja palkade kujundamise mehhanismid järgmiste meetmetega:

—	tööturu osapoolte julgustamine kujundama oma vastutusvaldkonnas õiget raamistikku palgaläbirääkimiste jaoks, et kajastada tootlikkust ja tööturuga seonduvaid probleeme kõigil asjaomastel tasanditel ning vältida meeste ja naiste palgavahesid;

—	palgaväliste tööjõukulutuste läbivaatamine seoses nende mõjuga tööhõivele ning vajaduse korral nende struktuuri ja taseme kohandamine eelkõige madalapalgaliste töötajate maksukoormuse vähendamiseks.

Vt ka ühtset suunist „Tagada, et palkade areng aitaks kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja kiirema majanduskasvu saavutamisele” (nr 4).

3. Suurendada investeeringuid inimkapitali hariduse ja kutseoskuste arendamise teel

Euroopa peab hakkama rohkem ja tõhusamalt investeerima inimkapitali. Liiga paljud inimesed ei suuda tööturule pääseda ja seal edasi liikuda või tööturul püsida oskuste puudumise või oskuste sobimatuse tõttu. Selleks et soodustada igas vanuses meeste ja naiste tööturule pääsemist, tõsta tööviljakust, innovaatilisust ja töö kvaliteeti, on ELil vaja kooskõlas kaitstud paindlikkuse põhimõttega investeerida senisest enam ja tõhusamalt inimkapitali ja elukestvasse õppesse.

Teadmistel ja teenustel põhinev majandus nõuab tavapäraseks tootmiseks vajalikest oskustest erinevaid oskusi, mida ühtlasi tuleb tehnoloogiliste muutuste ja innovatsiooni tõttu pidevalt ajakohastada. Kui töötajad soovivad tööturul püsida ja edasi liikuda ning üleminekuks ja tööturgude muutumiseks valmis olla, peavad nad korrapäraselt uusi oskusi omandama ja olemasolevaid täiendama. Ettevõtete tootlikkus sõltub sellise tööjõu töölevõtmisest ja säilitamisest, kes on võimeline muutustega kohanema. Valitsused peavad tagama, et haridustase paraneks ja noortel oleksid vajalikud põhioskused vastavalt Euroopa noortepaktile. Selleks, et suurendada noorte väljavaateid edukalt tööturule pääseda, peaks EL seadma kooli pooleli jätnud õpilaste osakaalu eesmärgiks keskmiselt mitte rohkem kui 10 %, ja vähemalt 85 % 22aastastest isikutest peaks olema aastaks 2010 omandanud keskhariduse. Samuti peaks poliitika eesmärk olema suurendada elukestvas õppes osalemist ELis keskmiselt vähemalt 12,5 %-ni täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25- kuni 64aastased). Tuleks kaasata kõik sidusrühmad, et arendada ja tugevdada tõeliselt elukestva õppe suundumust alates varasest noorusest. Selleks et saavutada riiklikus ja erasektoris inimressurssidesse investeerimise kasv ühe elaniku kohta ning tagada nende investeeringute kvaliteet ja tõhusus, on oluline tagada kulude ja vastutuse õiglane ja läbipaistev jaotus kõigi osalejate vahel. Liikmesriigid peaksid haridusse ja koolitusse investeerimisel paremini kasutama struktuurifondide ja Euroopa Investeerimispanga vahendeid. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid rakendama ühtseid ja terviklikke elukestva õppe strateegiaid, mille rakendamiseks nad on kohustuse võtnud.

Suunis 23. Laiendada ja parandada investeerimist inimkapitali järgmiste meetmetega:

—	kaasavad haridus- ja koolituspoliitikad ning kutsealasele alg-, kesk- ja kõrgharidusele, sealhulgas praktilisele väljaõppele ja ettevõtluskoolitustele juurdepääsu märkimisväärselt soodustavad meetmed;

—	kooli pooleli jätnud õpilaste arvu oluline vähendamine;

—

Euroopa lepingutele vastavad tõhusad elukestva õppe strateegiad, mis hõlmavad kõiki inimesi koolides, ettevõtetes, riigiasutustes ja eramajapidamistes, ning mis sisaldavad asjakohaseid motiveerivaid tegureid ja kulude jaotamise mehhanisme eesmärgiga suurendada osavõttu jätkuõppest ja töökohal toimuvatest koolitustest kogu elukaare kestel eelkõige väheste oskustega ja vanemaealistele töötajate hulgas.

Vt ka ühtset suunist „Suurendada ja parandada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, eelkõige eraettevõtjate seas” (nr 7).

Ei piisa sellest julgete eesmärkide seadmisest ega kõigi osalejate investeeringute suurendamisest. Selleks et pakkumine vastaks tegelikkuses nõudlusele, peavad elukestva õppe süsteemid olema kättesaadavad, taskukohased ja vastama muutuvatele vajadustele. Haridus- ja koolitussüsteemide ning haridus- ja koolituspoliitika teadmistebaasi meetmete kohandamine ja suutlikkuse suurendamine on vajalik nende vastavusseviimiseks tööturu, teadmistel põhineva majanduse ja ühiskonna vajadustega ning nende tõhusaks, tipptasemel ja õiglaseks toimimiseks. Hõlpsasti kättesaadav, laialt levinud ja integreeritud elukestva karjäärinõustamise süsteem peaks suurendama nii üksikisikute juurdepääsu haridusele ja koolitusele kui hariduse ja koolituse pakkumise vastavust oskustega seotud vajadustele. Info- ja sidetehnoloogiat saab kasutada õppe kättesaadavuse parandamiseks ja selle kujundamiseks vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele.

Ühtlasi on vaja suurendada nii õppijate kui ka töötajate liikuvust, mis tagaks parema ligipääsu töövõimalustele kogu ELis. Kõrvaldada tuleks veel olemasolevad, eriti kvalifikatsiooni ja pädevuse tunnustamise ja läbipaistvusega seotud takistused töötajate liikumisele Euroopa tööturu piires, rakendades eelkõige Euroopa kvalifikatsioonide raamistikku, sidudes sellega riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid aastaks 2010, ja vajaduse korral arendades välja riiklikke kvalifikatsiooniraamistikke. Riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel on tähtis kasutada kokkulepitud Euroopa instrumente ja võrdlusaluseid vastavalt tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010” sätestatule.

Suunis 24. Kohandada haridus- ja koolitussüsteeme vastavalt uutele pädevusnõuetele järgmiste meetmetega:

—	hariduse ja koolituse atraktiivsuse, avatuse ja kvaliteedistandardite tagamine ja arendamine, haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumise laiendamine, paindlike õppevormide tagamine ning õpilaste ja õpetajate liikumisvõimaluste avardamine;

—	haridusele, koolitusele ja teadmistele juurdepääsu lihtsustamine ja mitmekesistamine kõikidele, kasutades selleks tööaja korraldust, perede toetamise teenuseid, kutsenõustamist ning vajaduse korral kulude jaotamise uusi viise;

—	kohandumine uute ametialaste vajaduste, põhilise pädevuse ja tulevaste kutseoskuste nõuetega, parandades selleks kvalifikatsioonide määratlust ja läbipaistvust, nende tegelikku tunnustamist ning mitteametliku ja vabahariduse tõendamist.

Ülevaade Euroopa tööhõivestrateegia raames seatud eesmärkidest ja kriteeriumidest

Euroopa tööhõivestrateegia raames on kokku lepitud järgmised eesmärgid ja kriteeriumid:

—	igale töötule pakutakse tööd, praktilist väljaõpet, lisakoolitust või töölevõtmise võimaluste suurendamisega seotud muid meetmeid koolist lahkunud noorte puhul nelja kuu ja täiskasvanute puhul kaheteistkümne kuu jooksul aastaks 2010;

—	aastaks 2010 võtab 25 % pikaajalistest töötutest osa mõnest aktiivsest meetmest koolituse, ümberõppe, tööpraktika või muu töölevõtmise võimaluste suurendamisega seotud meetme näol, eesmärgiga saavutada kolme kõige edasijõudnuma liikmesriigi keskmine tase;

—	tööotsijatel kogu ELis on võimalik tutvuda kõikide vabade töökohtadega, mida liikmesriikide tööturutalitused vahendavad;

—	aastaks 2010 tõstetakse tegeliku tööturult lahkumise keskmist iga Euroopa Liidu tasandil viie aasta võrra võrreldes 2001. aastaga;

—	aastaks 2010 pakutakse lastehooldusvõimalusi vähemalt 90 %-le vähemalt kolmeaastastest ja kooliealistest lastest ning vähemalt 33 %-le kuni kolmeaastastest lastest;

—	kooli pooleli jätnute keskmine arv ELis ei ületa 10 %;

—	vähemalt 85 % Euroopa Liidu 22aastastest isikutest peaks olema aastaks 2010 omandanud keskhariduse;

—	elukestvas õppes osalejaid peaks ELis olema keskmiselt vähemalt 12,5 % täiskasvanud tööealisest elanikkonnast (25- kuni 64aastased).

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/55

ELi-MEHHIKO ÜHISNÕUKOGU OTSUS nr 2/2008,

25. juuli 2008,

millega muudetakse ühisnõukogu otsust nr 2/2000, mida on muudetud ühisnõukogu otsusega nr 3/2004

(2008/619/EÜ)

ÜHISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelist majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut (1) (edaspidi „leping”), millele kirjutati alla Brüsselis 8. detsembril 1997, eriti selle artikleid 5 ja 10 koostoimes artiklitega 47 ja 56,

ning arvestades järgmist:

(1)	Seoses Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia (edaspidi „uued liikmesriigid”) ühinemisega Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 2007 allkirjastati 29. novembril 2006 Mehhikos lepingu teine lisaprotokoll, mis jõustus 1. märtsil 2007. (*1)

(2)	Kõnealustes tingimustes on uute liikmesriikide lepinguga ühinemise kuupäevast alates vaja kohandada mõningaid EÜ-Mehhiko ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 (2) (mida on muudetud ühisnõukogu otsusega nr 3/2004) (3) sätteid, mis käsitlevad kaubavahetust, päritolu tõendamist ja riigihankeid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga muudetakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 I lisa vastavalt käesoleva otsuse I lisa sätetele.

2. Käesolev artikkel ei mõjuta ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 artiklis 10 sätestatud läbivaatamisklausli sisu.

Artikkel 2

Käesolevaga muudetakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 artikli 17 lõiget 4, artikli 18 lõiget 2 ja III lisa IV liidet vastavalt käesoleva otsuse II lisa sätetele.

Artikkel 3

1. Uute liikmesriikide käesoleva otsuse III lisas loetletud üksused lisatakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa asjaomastesse jaotistesse.

2. Uute liikmesriikide käesoleva otsuse IV lisas loetletud väljaanded lisatakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 XIII lisa B osasse.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates uute liikmesriikide lepinguga ühinemise kuupäevast.

Brüssel, 25. juuli 2008

Ühisnõukogu nimel

eesistuja

P. ESPINOSA CANTELLANO

(1) EÜT L 276, 28.10.2000, lk 45.

(*1) Selle punkti selgitamiseks – pooled allkirjastasid teise lisaprotokolli 21. veebruaril 2007 Brüsselis, pärast teksti ametlikku parafeerimist 29. novembril 2006 Mexico Citys. Protokolli hakati kohaldama alates 1. märtsist 2007 ja see jõustus 1. märtsil 2008 pärast seda, kui pooled olid vajalikud sisemenetlused lõpule viinud.

(2) EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10.

(3) ELT L 293, 16.9.2004, lk 15.

I LISA

Ühenduse tollitariifide kaotamise ajakava

CN-kood	Kauba kirjeldus	Aastane tariifikvoodi maht	Tariifikvoodi tollimaksumäär
„0803 00 19	Värsked banaanid, v.a jahubanaanid	2 000 tonni (*1)	70 eurot/tonn

(*1) Kõnealune aastane tariifikvoot avatakse iga kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Esimest korda kohaldatakse tariifikvooti alates kolmandast päevast pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.”

II LISA

Haldusalaste märkuste ja otsuse nr 2/2000 III lisas sisalduva arvedeklaratsiooni uued keeleversioonid

Otsuse nr 2/2000 III lisa artikli 17 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

„4. Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaatidele EUR.1 tuleb teha üks järgmistest märgetest:

BG	„ИЗДАДЕН ВПОСЛЕДСТВИЕ”
ES	„EXPEDIDO A POSTERIORI”
CS	„VYSTAVENO DODATEČNĚ”
DA	„UDSTEDT EFTERFØLGENDE”
DE	„NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”
ET	„TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD”
EL	„ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”
EN	„ISSUED RETROSPECTIVELY”
FR	„DÉLIVRÉ A POSTERIORI”
IT	„RILASCIATO A POSTERIORI”
LV	„IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”
LT	„RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”
HU	„KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”
MT	„MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”
NL	„AFGEGEVEN A POSTERIORI”
PL	„WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”
PT	„EMITIDO A POSTERIORI”
RO	„EMIS A POSTERIORI”
SK	„VYDANÉ DODATOČNE”
SL	„IZDANO NAKNADNO”
FI	„ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”
SV	„UTFÄRDAT I EFTERHAND”.”

Otsuse nr 2/2000 III lisa artikli 18 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

„2. Selle menetluse käigus väljaantud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märgetest:

BG	„ДУБЛИКАТ”
ES	„DUPLICADO”
CS	„DUPLIKÁT”
DA	„DUPLIKAT”
DE	„DUPLIKAT”
ET	„DUPLIKAAT”
EL	„ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”
EN	„DUPLICATE”
FR	„DUPLICATA”
IT	„DUPLICATO”
LV	„DUBLIKĀTS”
LT	„DUBLIKATAS”
HU	„MÁSODLAT”
MT	„DUPLIKAT”
NL	„DUPLICAAT”
PL	„DUPLIKAT”
PT	„SEGUNDA VIA”
RO	„DUPLICAT”
SK	„DUPLIKÁT”
SL	„DVOJNIK”
FI	„KAKSOISKAPPALE”
SV	„DUPLIKAT”.”

Otsuse nr 2/2000 III lisa IV liitesse tehakse järgmised täiendused:

„Bulgaariakeelne versioon

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … или разрешение на компетентен държавен орган (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … (2) преференциален произход.

Rumeeniakeelne versioon

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală sau a autorității guvernamentale competente nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).

(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 21 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks."

(2) Märkida kaupade päritolu. Kui arvedeklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lisa artikli 37 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.” "

III LISA

KESKSED VALITSUSÜKSUSED

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 1. jaotisse lisatakse järgmised kesksed valitsusüksused:

„AA – Bulgaaria Vabariik

Министерство на външните работи (välisministeerium)

Министерство на вътрешните работи (siseministeerium)

Министерство на държавната администрация и административната реформа (riigihalduse ja haldusreformi ministeerium)

Министерство на държавната политика при бедствия и аварии (katastroofide ja õnnetusjuhtumite riikliku poliitika ministeerium)

Министерство на земеделието и горите (põllu- ja metsamajandusministeerium)

Министерство на здравеопазването (tervishoiuministeerium)

Министерство на икономиката и енергетиката (majandus- ja energeetikaministeerium)

Министерство на културата (kultuuriministeerium)

Министерство на образованието и науката (haridus- ja teadusministeerium)

10.

Министерство на околната среда и водите (keskkonna- ja veemajandusministeerium)

11.

Министерство на отбраната (kaitseministeerium) (1)

12.

Министерство на правосъдието (justiitsministeerium)

13.

Министерство на регионалното развитие и благоустройството (regionaalarengu ja riiklike ehitustööde ministeerium)

14.

Министерство на транспорта (transpordiministeerium)

15.

Министърът на труда и социалната политика (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium).

16.

Министерство на финансите (rahandusministeerium)

AB – Rumeenia

Ministerul Afacerilor Externe (välisministeerium)

Ministerul Integrării Europene (Euroopa integratsiooni ministeerium)

Ministerul Finanțelor Publice (rahandusministeerium)

Ministerul Justiției (justiitsministeerium)

Ministerul Apărării Naționale (riigikaitseministeerium) (1)

Ministerul Administrației și Internelor (haldus- ja siseministeerium)

Ministerul Muncii, Solidarității Sociale și Familiei (töö-, sotsiaalse solidaarsuse ja perekonnaministeerium)

Ministerul Economiei și Comerțului (majandus- ja kaubandusministeerium)

Ministerul Agriculturii, Pădurii și Dezvoltării Rurale (põllumajandus-, metsandus- ja maaelu arengu ministeerium)

10.

Ministerul Transporturilor, Construcțiilor și Turismului (transpordi-, ehitus- ja turismiministeerium)

11.

Ministerul Educației și Cercetării (haridus- ja teadusministeerium)

12.

Ministerul Sănătății (tervishoiuministeerium)

13.

Ministerul Culturii și Cultelor (kultuuri- ja usuasjade ministeerium)

14.

Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informațiilor (kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaministeerium)

15.

Ministerul Mediului și Gospodăririi Apelor (keskkonna- ja veemajandusministeerium)

16.

Ministerul Public (prokuratuur)

(1) Üksnes VII lisa B osas loetletud mittesõjalised materjalid.” "

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 2. jaotise alalisale lisatakse järgmised direktiivi 93/38/EMÜ I, II, VII, VIII ja IX lisas osutatud asutused ja asutuste kategooriad:

I lisa

„JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORTIMINE JA JAOTAMINE”

„BULGAARIA VABARIIK

—	„В И К – Батак” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Batak, EOOD), Batak

—	„В И К – Белово” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Belovo, EOOD), Belovo

—	„Водоснабдяване и канализация Берковица” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Berkovitsa, EOOD), Berkovitsa

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Blagoevgrad, EOOD), Blagoevgrad

—	„В и К – Бебреш” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Bebresh, EOOD), Botevgrad

—	„Инфрастрой” – ЕООД (Infrastroi, EOOD), Bratsigovo

—	„Водоснабдяване” – ЕООД (veevarustus, EOOD), Breznik

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕАД (veevarustus ja kanalisatsioon, EAD), Burgas

—	„Бързийска вода” – ЕООД (Barzia Vesi, EOOD), Barzia

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Varna

—	„ВиК-Златни пясъци” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Zlatni Pyasatsi, OOD), Varna

—	„Водоснабдяване и канализация Йовковци” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Yovkovtsi, OOD), Veliko Turnovo

—	„Водоснабдяване, канализация и териториален водоинженеринг” – ЕООД, (veevarustus, kanalisatsioon ja territooriumi vesiehitustööd, EOOD), Velingrad

—	„ВИК” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Vidin

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Vratsa

—	„В И К” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Gabrovo

—	„В И К” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Dimitrovgrad

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Dobrich

—	„Водоснабдяване и канализация – Дупница” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Dupnitsa EOOD), Dupnitsa

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Isperih

—	„В И К – Кресна” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Kresna, EOOD), Kresna

—	„Меден кладенец” – ЕООД (Meden Kladenets, EOOD), Kubrat

—	„ВИК” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Kurdzhali

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Kyustendil

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Lovech

—	„В и К – Стримон” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Strimon, EOOD), Mikrevo

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Montana

—	„Водоснабдяване и канализация – П” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon P, EOOD), Panagyurishte

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Pernik

—	„В И К” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Petrich

—	„Водоснабдяване, канализация и строителство” – ЕООД (veevarustus, kanalisatsioon ja ehitustööd, EOOD), Peshtera

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Pleven

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Plovdiv

—	„Водоснабдяване–Дунав” – ЕООД (veevarustus, Danube, EOOD), Razgrad

—	„ВКТВ” – ЕООД (veevarustus, kanalisatsioon ja territooriumi vesiehitustööd, EOOD), Rakitovo

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Ruse

—	„УВЕКС” – ЕООД (UVEKS, EOOD), Sandanski

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕАД (veevarustus ja kanalisatsioon, EAD), Svishtov

—	„Бяла” – ЕООД (Byala, EOOD), Sevlievo

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Silistra

—	„В И К” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Sliven

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Smolyan

—	„Софийска вода” – АД (Sofia Vesi AD), Sofia

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Sofia

—	„Стамболово” – ЕООД (Stambolovo, EOOD), Stambolovo

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Stara Zagora

—	„Водоснабдяване и канализация-С” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon - S, EOOD), Strelcha

—	„Водоснабдяване и канализация – Тетевен” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Teteven, EOOD), Teteven

—	„В и К – Стенето” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, Steneto, EOOD), Troyan

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Turgovishte

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Haskovo

—	„Водоснабдяване и канализация” – ООД (veevarustus ja kanalisatsioon, OOD), Shumen

—	„Водоснабдяване и канализация” – ЕООД (veevarustus ja kanalisatsioon, EOOD), Yambol

RUMEENIA

Departamente ale autorităților locale și companii care produc, transportă și distribuie apă (kohalike omavalitsuste ametid ja vett tootvad, transportivad ja jaotavad ettevõtted).”

II lisa

„ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTUS”

„BULGAARIA VABARIIK

Лица, които притежават лицензия за производство, пренос, разпределение, обществена доставка или обществено снабдяване с електрическа енергия в съответствие с чл. 39, ал. 1 на Закона за енергетиката (обн., ДВ, бр. 107/9.12.2003) (Vastavalt energeetikaseaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 107/9.12.2003) artikli 39 lõikele 1 elektrienergia tootmiseks, transpordiks, jaotamiseks, üldsusele kättetoimetamiseks või tarnimiseks litsentsitud ettevõtted),

RUMEENIA

—	„Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice Hidroelectrica – SA București” (elektrienergia tootmise äriühing Hidroelectrica – SA București)

—	„Societatea Națională Nuclearelectrica – SA” (riigiettevõte Nuclaerectrica – SA)

—	„Societatea Comercială de Producere a Energiei Electrice și Termice Termoelectrica SA” (elektri- ja soojusenergia tootmise äriühing Termoelectrica SA)

—	„S.C. Electrocentrale Deva SA” (SC elektrijaamad Deva SA)

—	„S.C. Electrocentrale București SA” (SC elektrijaamad Bucharest SA)

—	„S.C. Electrocentrale Galați SA” (SC elektrijaamad Galati SA)

—	„S.C. Electrocentrale Termoelectrica SA” (SC elektrijaamad Termoelectrica SA)

—	„Societatea Comercială Complexul Energetic Rovinari” (äriühing Rovinari – energiakompleks)

—	„Societatea Comercială Complexul Energetic Turceni” (äriühing Turceni – energiakompleks)

—	„Societatea Comercială Complexul Energetic Craiova” (äriühing Craiova – energiakompleks)

—	„Compania Națională de Transport a Energiei Electrice Transelectrica – SA București” (riiklik elektrivõrguettevõte Transelectrica SA)

—	„Societatea Comercială de Distribuție și Furnizare a Energiei Electrice Electrica – SA București” (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev äriühing Electrica – SA Bucharest)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica BANAT” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica BANAT” SA)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica DOBROGEA” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica DOBROGEA” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica MOLDOVA” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica MOLDOVA” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica MUNTENIA SUD” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica MUNTENIA SUD” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica MUNTENIA NORD” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica MUNTENIA NORD” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica OLTENIA” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica OLTENIA” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica TRANSILVANIA SUD” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica TRANSILVANIA SUD” SA SC)

—	S.C. Filiala de Distribuție și Furnizare a energiei electrice „Electrica TRANSILVANIA NORD” SA (elektrienergia jaotuse ja tarnega tegelev filiaal „Electrica TRANSILVANIA NORD” SA SC)”

VII lisa

„LINNARONGI-, TRAMMI-, TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA TELLIJAD”:

„BULGAARIA VABARIIK

—	„Метрополитен” ЕАД (Metropoliten EAD), Sofia

—	„Столичен електротранспорт” ЕАД (Stolichen Elektrotransport EAD), Sofia

—	„Столичен автотранспорт” ЕАД (Stolichen Avtotransport EAD), Sofia

—	„Бургасбус” ЕООД (Burgasbus EOOD), Burgas

—	„Градски транспорт” ЕАД (Gradski Transport EAD), Varna

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Vratsa

—	„Общински пътнически транспорт” ЕООД (Obshtinski Patnicheski Transport EOOD), Gabrovo

—	„Автобусен транспорт” ЕООД (Avtobusen Transport EOOD), Dobrich

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Dobrich

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Pasardzhik

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Pernik

—	„Автобусни превози” ЕАД (Avtobusen Prevozi EAD), Pleven

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Pleven

—	„Градски транспорт Пловдив” ЕАД (Gradski Transport Plovdiv EAD), Plovdiv

—	„Градски транспорт” ЕООД (Gradski Transport EOOD), Ruse

—	„Пътнически превози” ЕАД (Patnichescki Prevozi EAD), Sliven

—	„Автобусни превози” ЕООД (Avtobusni Prevozi EOOD), Stara Zagora

—	„Тролейбусен транспорт” ЕООД (Troleybusen Transport EOOD), Haskovo

RUMEENIA

SC Transport cu Metroul București „METROREX” SA (Bukaresti metrootranspordi ettevõte „Metrorex” SA)

Regii autonome locale de transport urban de călători (kohalikud sõltumatud linnaliinidel reisijatevedu korraldavad transpordiettevõtted)”

VIII lisa

„LENNUJAAMATEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD”:

„BULGAARIA VABARIIK

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация” (lennuameti peadirektoraat)

ДП „Ръководство на въздушното движение” (riigiettevõte „Lennuliiklusteenused”)

Летищни оператори на граждански летища за обществено ползване, определени от Министерския съвет в съответствие с чл. 43, ал. 3 на Закона на гражданското въздухоплаване (обн., ДВ, бр. 94/1.12.1972) (Vastavalt tsivillennunduse seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 94/1.12.1972) artikli 43 lõikele 3 ministrite nõukogu määratud üldkasutatavate tsiviillennujaamade käitajad).

RUMEENIA

—	Compania Națională „Aeroportul Internațional Henri Coandă București” – SA (riigiettevõte „International Airport Henri Coandă Bucharest”– SA)

—	Societatea Națională „Aeroportul Internațional București – Băneasa” – SA (riigiettevõte „International Airport Bucharest – Baneasa” – SA)

—	Societatea Națională „Aeroportul Internațional Constanța” – SA (riigiettevõte „International Airport Constanța” – SA)

—	Societatea Națională „Aeroportul Internațional Timișoara – Traian Vuia” – SA (riigiettevõte „International Airport Timișoara – Traian Vuia” – SA)

—	Regia Autonomă „Administrația Română a Serviciilor de Trafic Aerian – ROMATSA” (autonoomne riigiettevõte „Romanian Air Traffic Services Administration - ROMATSA”)

—	Regia Autonomă „Autoritatea Aeronautică Civilă Română” (autonoomne riigiettevõte „Romanian Civil Aviation Authority”)

—

Aeroporturile aflate în subordinea consiliilor locale (kohalike omavalitsuste alluvusse kuuluvad lennujaamad):

—	Regia Autonomă Aeroportul Arad (autonoomne riigiettevõte Arad Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Bacău (autonoomne riigiettevõte Bacău Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Baia Mare (autonoomne riigiettevõte Baia Mare Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Caransebeș (autonoomne riigiettevõte Caransebeș Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Cluj-Napoca (autonoomne riigiettevõte Cluj-Napoca Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Craiova (autonoomne riigiettevõte Craiova Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Iași (autonoomne riigiettevõte Regie Iași Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Oradea (autonoomne riigiettevõte Oradea Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Satu-Mare (autonoomne riigiettevõte Satu-Mare Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Sibiu (autonoomne riigiettevõte Sibiu Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Suceava (autonoomne riigiettevõte Suceava Ariport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Târgu Mureș (autonoomne riigiettevõte Târgu Mureș Airport)

—	Regia Autonomă Aeroportul Tulcea (autonoomne riigiettevõte Tulcea Airport)”

IX lisa

„MERESADAMA-, SISEVEESADAMA- VÕI MUUDE TERMINALITEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD”:

„BULGAARIA VABARIIK

ДП „Пристанищна инфраструктура” (riigiettevõte „Sadamainfrastruktuur”).

Лицата, които по силата на специални или изключителни права осъществяват експлоатация на цяло или част от пристанище за обществен транспорт с национално значение, посочено в Приложение № 1 към чл. 103а на Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България (обн., ДВ, бр. 12/11.2.2000) (Bulgaaria Vabariigi mereruumi, siseveeteede ja sadamate seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 12/11.2.2000) artikli 103a 1. lisas loetletud ettevõtted, kes eri- või ainuõiguste alusel kasutavad sadamaid või osa nendest riikliku tähtsusega ühistranspordiks).

Лицата, които по силата на специални или изключителни права осъществяват експлоатация на цяло или част от пристанище за обществен транспорт с регионално значение, посочено в Приложение № 2 към чл. 103а на Закона за морските пространства, вътрешните водни пътища и пристанищата на Република България (обн., ДВ, бр. 12/11.2.2000) (Bulgaaria Vabariigi mereruumi, siseveeteede ja sadamate seaduse (avaldatud ametlikus väljaandes nr 12/11.2.2000) artikli 103a 2. lisas loetletud ettevõtted, kes eri- või ainuõiguste alusel kasutavad sadamaid või osa nendest piirkondliku tähtsusega ühistranspordiks).

RUMEENIA

Compania Națională „Administrația Porturilor Maritime” SA Constanța (riigiettevõte „Administration of Maritime Ports” SA Constanța)

Compania Națională „Administrația Canalelor Navigabile SA” (riigiettevõte „Administration of Maritime Ports” SA Constanța)

Compania Națională de Radiocomunicații Navale „RADIONAV” SA (riigiettevõte Naval Radiocommunications „RADIONAV” SA)

Regia Autonomă „Administrația Fluvială a Dunării de Jos” (autonoomne riigiettevõte „River Administration of Lower Danube”)

Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Maritime” (riigiettevõte „Maritime Danube Ports Administration”)

Compania Națională „Administrația Porturilor Dunării Fluviale” SA (riigiettevõte „River Danube Ports Administration”)

Agenția Română de Intervenții și Salvare Navală – ARISN (Romanian Agency for Interventions and Naval Rescue – ARISN)

Porturile: Sulina, Brăila, Zimnicea și Turnu-Măgurele (sadamad: Sulina, Brăila, Zimnicea ja Turnu-Măgurele)”

(1) Üksnes VII lisa B osas loetletud mittesõjalised materjalid.” ”

IV LISA

PUBLIKATSIOONID

„Bulgaaria Vabariik

Teated:

—	Euroopa Liidu Teataja

—	Riigi ametlik väljaanne (http://dv.parliament.bg)

—	Riigihangete register (www.aop.bg)

Seadused ja määrused:

—	Riigi ametlik väljaanne

Kohtuotsused:

—	Kõrgem halduskohus (www.sac.government.bg)

Üldkohaldatav haldusotsus:

—	Riigihangete amet (www.aop.bg)

—	Konkurentsiamet (www.cpc.bg)

Rumeenia

—	Euroopa Liidu Teataja

—	Rumeenia ametlik väljaanne

—	Riigihangete elektrooniline süsteem (www.e-licitatie.ro)”

26.7.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 198/66

KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2008,

millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursavarudega Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis, La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes asuvates vetes ja Iiri meres

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 3633 all)

(2008/620/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (1) eriti selle artikli 34c lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, (2) on kehtestatud meetmed tursavarude taastamiseks Kattegatis, Põhjamerel, Skagerrakis, La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes asuvates vetes ja Iiri meres ning tursapüügi seire, kontrolli ja järelevalve eeskirjad nimetatud piirkondades.

(2)	Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3) on sätestatud komisjoni kontrollitegevus ja liikmesriikide koostöö, et tagada vastavus ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

(3)	Tursavarude taastamise meetmete edukuse tagamiseks Kattegatis, Põhjamerel, Skagerrakis, La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes asuvates vetes ja Iiri meres on vaja kehtestada asjaomaste varude kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm.

(4)

Kõnealune kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada kolmeks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamise tulemusi korrapäraselt hindama koostöös nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 loodud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuriga (CFCA). (4)

(5)	Ühine inspekteerimine ja järelevalve peaks toimuma vastavalt CFCA koostatud ühiskasutuskavadele.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, et tagada Kattegati, Põhjamere, Skagerraki, La Manche’i idaosa, Šotimaast läänes asuvate vete ja Iiri mere tursavarude taastamiseks määrusega (EÜ) nr 423/2004 kehtestatud meetmete ühtlustatud rakendamine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Artiklis 1 nimetatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse kolm aastat ja see hõlmab järgmist:

a)	selliste kalalaevade kalastustegevus, millele kehtivad püügikoormuse piirangud ja nendega seotud tingimused, artiklis 1 nimetatud piirkondades;

b)	kõik kalapüügiga seotud tegevused, kaasa arvatud kalatoodete lossimine, kaalumine, turustamine, vedu ja ladustamine ning lossimise ja müügi registreerimine.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 ning määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Artikkel 4

Siseriiklikud kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid

1. Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik kehtestavad artiklis 2 loetletud tegevuste jaoks siseriiklikud kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid kooskõlas I lisas sätestatud ühiseeskirjadega.

2. Siseriiklikud kontrolli- ja inspekteerimisprogrammid sisaldavad kõiki II lisas loetletud andmeid ja tehnilisi üksikasju.

3. Lõikes 1 nimetatud liikmesriigid teevad komisjonile 15. oktoobriks 2008 kättesaadavaks oma siseriikliku kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi ja selle rakendamise iga-aastase ajakava. Ajakava sisaldab teavet eraldatud inim- ja materiaalsete ressursside kohta ning perioodide ja tsoonide kohta, millal ja kus neid ressursse kasutatakse.

4. Pärast seda edastavad lõikes 1 nimetatud liikmesriigid ajakohastatud rakendamise ajakava komisjonile igal aastal, kuid mitte hiljem kui 15 päeva enne selle rakendamise algust.

Artikkel 5

Liikmesriikide vaheline koostöö

Kõik liikmesriigid teevad artikli 4 lõikes 1 nimetatud liikmesriikidega kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamisel koostööd.

Artikkel 6

Liikmesriikide poolne kontroll ja järelevalve

1. Liikmesriik, kes vastavalt määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 12 kohaselt koostatud ühiskasutuskavale kavatseb teostada järelevalvet ja inspekteerida kalalaevu teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, teatab oma kavatsusest komisjoni määruse (EÜ) nr 1042/2006 (5) artiklis 3 osutatud kontaktisikule asjaomases rannikuäärses liikmesriigis ja Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile (edaspidi „CFCA”). Teade sisaldab järgmisi andmeid:

a)	inspekteerivate laevade ja lennukite tüüp, nimi ja raadiokutsung määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõikes 4 osutatud loetelu põhjal;

b)	kontrolli ja inspekteerimise läbiviimise piirkonnad, vastavalt artiklile 1;

c)	järelevalve ja inspekteerimise kestus.

2. Järelevalve ja inspekteerimine viiakse läbi vastavalt I lisale.

Artikkel 7

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

Artikli 4 lõikes 1 nimetatud liikmesriigid teostavad ühist inspekteerimist ja järelevalvet vastavalt CFCA poolt määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 12 alusel koostatud ühiskasutuskavale.

Artikkel 8

Teavitamine

Artikli 4 lõikes 1 nimetatud liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. jaanuariks järgmise teabe eelmise kalendriaasta kohta:

a)	I lisas sätestatud inspekteerimis- ja järelevalveülesanded;

b)	antud aasta jooksul avastatud, III lisas osutatud rikkumised, sealhulgas iga rikkumise puhul laeva lipu liikmesriik, inspekteerimise kuupäev ja koht ning rikkumise liik. Liikmesriigid tähistavad rikkumise liigi tähega, mille all rikkumine on III lisas loetletud;

c)	rikkumiste edasise jälgimise olukord nii antud aasta jooksul kui ka varasematel aastatel avastatud rikkumiste puhul;

d)	asjakohased liikmesriikidevahelised kooskõlastus- ja koostöömeetmed.

Artikkel 9

Hindamine

1. Iga aasta 31. jaanuariks koostab iga artikli 4 lõikes 1 nimetatud liikmesriik ja saadab komisjonile ja CFCA-le käesolevas otsuses sätestatud kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi ning artiklis 5 osutatud siseriikliku kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi raames eelmise kalendriaasta jooksul läbiviidud kontrolli- ja inspekteerimistegevuse hindamisaruande.

2. CFCA võtab lõikes 1 osutatud hindamisaruandeid arvesse määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud iga-aastasel ühiskasutuskavade tulemuslikkuse hindamisel.

3. Komisjon kutsub vähemalt kord aastas kokku kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee koosoleku, et hinnata kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi ning siseriiklike kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide järgimist.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. juuli 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

(2) ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

(3) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(4) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(5) ELT L 187, 8.7.2006, lk 14.

I LISA

Inspekteerimis- ja järelevalveülesanded

1. Üldised inspekteerimisülesanded

1.1.

Iga inspekteerimise kohta koostatakse inspekteerimisakt. Inspektorid peavad kindlasti kontrollima järgmist teavet ja märkima selle akti:

a)	vastutavaid isikuid tõendavad andmed ning asjaomase kontrollitud tegevusega seotud laeva või sõidukite andmed;

b)	load: kalalaevatunnistus, kalapüügiluba ja püügikoormuse õigus;

c)	asjakohased laevadokumendid, nt püügipäevik, registreerimistunnistused, laeva lastiruumide plaanid, andmed edastatud teatiste kohta ja vajaduse korral andmed laevaseiresüsteemis käsitsi edastatud teadete kohta;

d)	kõik muud asjakohased tähelepanekud, mis on tehtud inspekteerimisel merel, sadamas või turustamise mis tahes etapis.

1.2.

Punktis 1.1 osutatud andmeid võrreldakse teiste pädevate asutuste poolt inspektoritele kättesaadavaks tehtud teabega, sealhulgas laevaseiresüsteemi teabe ja eelteadete ning selliste laevade nimekirjadega, kellel on luba tursapüügiks ükskõik millises käesoleva otsuse artiklis 1 märgitud piirkonnas.

2. Inspekteerimisülesanded merel

Inspektorid kontrollivad:

a)	pardal hoitava kala koguseid võrreldes püügipäevikus registreeritud kogustega ning vastavust määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 13 osutatud lubatud kõikumisele;

b)	pardal olevaid püügivahendeid ning vastavust võrguniidi jämedust, võrgusilma miinimumsuurust, kala alammõõtu, võrgumanuseid ning passiivpüüniste märgistamist ja identifitseerimist käsitlevatele sätetele;

c)	laevaseiresüsteemi nõuetekohast toimimist.

3. Inspekteerimisülesanded lossimisel

Inspektorid kontrollivad järgmisi aspekte:

a)	lossimise eelteade, sealhulgas pardal olevat kalasaaki käsitlev teave;

b)	püügiraamatu ja lossimisdeklaratsiooni täitmine, sealhulgas püügikoormuse aruandlus;

c)	tegelikult pardal hoitava kala kogused, lossitud tursa ja teiste liikide mass ning vastavus määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 13 osutatud lubatud kõikumisele;

d)	pardal olevad püügivahendid ning vastavus võrguniidi jämedust, võrgusilma miinimumsuurust, kala alammõõtu, võrgumanuseid ning passiivpüüniste märgistamist ja identifitseerimist käsitlevatele sätetele;

e)	vajaduse korral laevaseiresüsteemi seadmete väljalülitamisprotseduuri järgimine.

4. Transporti ja turustamist käsitlevad inspekteerimisülesanded

Inspektorid kontrollivad:

a)	asjakohaseid veodokumente ja võrdlevad neis sisalduvaid andmeid tegelikult veetavate kogustega;

b)	liigitus- ja märgistusnõuete ning kala alammõõdu nõuete järgimist;

c)	kala käsitlevaid dokumente (püügipäevik, lossimisdeklaratsioon ja müügiteatised) ning sorteerimist ja kaalumist turustamissätete kontrollimiseks.

5. Õhuseire ülesanded

Õhuseiremeeskond:

a)	võrdleb tegelikku kalapüüki püügikoormuse jaotamisega;

b)	kontrollib võrdlevalt püügikeelu piirkondi;

c)	esitab aruande seireandmete kohta ristvõrdluse eesmärgil.

II LISA

Siseriiklike kontrolliprogrammide sisu

Siseriiklikes kontrolliprogrammides täpsustatakse muu hulgas järgmist.

1. KONTROLLIVAHENDID

— Inimvahendid

Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite hinnanguline arv ning perioodid ja tsoonid, millal ja kus neid kasutatakse.

— Tehnilised vahendid

Patrull-laevade ja -õhusõidukite hinnanguline arv ning perioodid ja tsoonid, millal ja kus neid kasutatakse.

— Rahalised vahendid

Eelarveassigneeringute hinnanguline suurus inimressursside, patrull-laevade ja -õhusõidukite kasutamiseks.

2. SADAMATE MÄÄRAMINE

Määratud sadamate nimekiri, kus peab toimuma suuremate kui kahe tonni suuruste tursakoguste lossimine.

3. PÜÜGIKOORMUSE KONTROLLIMINE

Süsteem püügikoormuse jaotamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas:

—	kasutatav süsteem, mille abil kontrollitakse püügiregistreid laevadel, millele on antud lisapäevad;

—	kasutatav süsteem, mille abil kontrollitakse vastavust kaaspüügi piirangutele, mis kehtivad laevadele, mille suhtes kehtivad lisapäevad või erandid;

—	tööstusele väljastatud õigusakt ja/või soovitus, kuidas registreerida ettenähtud püügiperioodi ning püügivarustuse kategooriat;

—	tööstusele väljastatud õigusakt ja/või soovitus, kuidas registreerida nende kavatsust kasutada püügiperioodil rohkem kui ühte püügivarustuse kategooriat;

—	püügikoormuse andmete haldamise viis ning andmebaasi struktuur;

—	päevade ülekandmiseks kasutatav süsteem;

—	lisapäevade jaotamiseks kasutatav süsteem;

—	transiidipäevade mitteomistamiseks kasutatav süsteem;

—	süsteem, mida kasutatakse tagamaks, et kui püügiregistrita laevadel lubatakse kala püüda mingis piirkonnas, tühistatakse vastav püügimaht.

4. PÜÜGIKOORMUSE REŽIIM

Kalapüügiga seotud tingimused, sealhulgas:

—	kasutatava püügisüsteemi kirjeldus;

—	alternatiivsete kontrollimeetmete kirjeldus;

—	süsteem, mille abil tagatakse vastavus eelteatamise tingimustele;

—	lossimislubade andmise kirjeldus;

—	lubatud ületamismäära arvutamise meetod koguste hindamisel;

5. INSPEKTEERIMISPROTOKOLLID

Protokollid kontrollimiste kohta lossimisel, esmamüügil, transpordil pärast esmamüüki ja kontrollimiste kohta merel.

6. SUUNISED

Selgitavad suunised inspektoritele, tootjaorganisatsioonidele ning kaluritele.

7. ANDMEVAHETUSPROTOKOLLID

Protokollid suhtlemiseks teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad tursa kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi eest.

8. INSPEKTORITE VAHETAMINE

Inspektorite vahetamise protokollid, sealhulgas nende inspektorite pädevuste ja volituste kirjeldus, kes töötavad üksteise majandusvööndis.

9. KONTROLLI ERIKRITEERIUMID

Iga liikmesriik sätestab erikriteeriumid. Need kriteeriumid edastatakse kõigile asjaomastele liikmesriikidele ning need vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriume arendatakse järk-järgult kuni saavutatakse allpool määratud sihtkriteeriumid.

Sihtkriteeriumid

Vähemalt üks kuu pärast käesoleva otsuse jõustumist rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu, arvestades alljärgnevalt sätestatud sihte.

Liikmesriigid määratlevad kohaldatava proovivõtustrateegia ning kirjeldavad seda.

Komisjon peab omama juurdepääsu proovivõtukavale, mida liikmesriik kasutab.

a) Sadamates kontrollimise tase

Üldiselt on eesmärk saavutada täpsus, mis on vähemalt võrdne täpsusega, mis saavutatakse tavalise pistelise proovivõtumeetodiga, mille puhul kontrollitakse kaalu alusel 20 % kõigist liikmesriigis lossitud tursakogustest.

b) Turustamise kontrolli tase

Kontrollitakse 5 % oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.

c) Merel kontrollimise tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud tursavarude majandamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi.

d) Õhuseire tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse.

III LISA

Artiklis 7 viidatud rikkumiste nimekiri

A.	Kalalaeva kapten ei järgi käesoleva otsuse artiklis 2 sätestatud püügikoormuse piiranguid.

Sellise ühenduse kalalaeva puhul, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad mis tahes püügivahendit, mille kasutamiseks on vaja püügiluba kalastamiseks mis tahes artiklis 1 määratletud piirkonnas, ei ole kaptenil või tema volitatud esindajal püügiloa koopiat või ta ei hoia seda laeva pardal.

C.	Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2244/2003 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta) (1) artiklis 6 osutatud laevaseire satelliitsüsteemi rikkumine.

Püügiraamatute, sh püügikoormuse aruannete, lossimisdeklaratsioonide ja müügiteatiste, ülevõtmise deklaratsioonide ja veodokumentide andmete võltsimine või puudulik täitmine, vale hoidmine või puudulik esitamine, mis ei vasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklites 6–19 ning määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklites 13 ja 15 sätestatule.

E.	Rohkem kui ühe tonni tursaga pardal sõitva ühenduse kalalaeva kapten või tema esindaja ei järgi määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 11 sätestatud etteteatamise eeskirju.

F.	Rohkem kui kahe tonni tursa lossimine kalalaeva poolt väljaspool määratud sadamaid.

(1) ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 198

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. aastakäik 26. juuli 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 717/2008, 17. juuli 2008, millega kehtestatakse ühenduse koguseliste kvootide haldamise kord (kodifitseeritud versioon)	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 718/2008, 24. juuli 2008, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2015/2006 ja (EÜ) nr 40/2008 teatavate kalavarude püügivõimaluste ning lisatingimuste osas	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 719/2008, 25. juuli 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 720/2008, 25. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad makseasutuse või sekkumisameti kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta (kodifitseeritud versioon)	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 721/2008, 25. juuli 2008, millega antakse luba punase karotenoidi rikka bakteri Paracoccus carotinifaciens abil saadud valmistise kasutamiseks söödalisandina ( 1 )	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 722/2008, 25. juuli 2008, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 563/82 seoses korrigeerimisteguritega, mida kasutatakse täiskasvanud veiste rümpade turuhindade kindlaksmääramisel	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 723/2008, 25. juuli 2008, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused (Afuega'l Pitu (KPN), Mazapán de Toledo (KGT), Agneau de Lozère (KGT), Oignon doux des Cévennes (KPN), Butelo de Vinhais ehk Bucho de Vinhais ehk Chouriço de Ossos de Vinhais (KGT), Chouriça Doce de Vinhais (KGT))	28
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 724/2008, 24. juuli 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	30
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 725/2008, 24. juuli 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	32
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 726/2008, 25. juuli 2008, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta juuli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	34
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2008/76/EÜ, 25. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) I lisa ( 1 )	37
	*	Komisjoni direktiiv 2008/77/EÜ, 25. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine tiametoksaam selle I lisasse ( 1 )	41
	*	Komisjoni direktiiv 2008/78/EÜ, 25. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine propikonasool selle I lisasse ( 1 )	44

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	29,6
	TR	83,4
	XS	27,8
	ZZ	46,9
0707 00 05	MK	27,4
	TR	106,2
	ZZ	66,8
0709 90 70	TR	92,7
0709 90 70	ZZ	92,7
0805 50 10	AR	87,6
	US	51,0
	UY	61,3
	ZA	89,1
	ZZ	72,3
0806 10 10	CL	83,0
	EG	143,0
	IL	145,5
	TR	112,2
	ZZ	120,9
0808 10 80	AR	100,4
	BR	101,7
	CL	109,0
	CN	85,5
	NZ	117,2
	US	99,9
	ZA	91,9
	ZZ	100,8
0808 20 50	AR	111,3
	CL	86,3
	NZ	97,1
	ZA	99,2
	ZZ	98,5
0809 10 00	TR	174,0
	US	186,2
	ZZ	180,1
0809 20 95	TR	402,5
	US	410,1
	ZZ	406,3
0809 30	TR	149,7
0809 30	ZZ	149,7
0809 40 05	BA	95,0
	IL	117,3
	TR	115,5
	XS	74,5
	ZZ	100,6

(protsendina rümba massist)
Protsent	Vähendus			Suurendus
Rasvaklassid	1–2	3	4–5	1	2	3	4	5
Neerud	–0,4
Neerurasv	–1,75	–2,5	–3,5
Vaagnarasv	–0,5
Maks	–2,5
Vahelihase kõõluseline osa	–0,4
Vahelihase lihaseline osa	–0,4
Saba	–0,4
Seljaaju	–0,05
Udararasv	–1,0
Munandid	–0,3
Munandikotirasv	–0,5
Tagaosa sisetüki seesmine rasvkude	–0,3
Kägiveen ja sellega külgnev rasvkude	–0,3
Välisrasva eemaldamine				0	0	+2,0	+3,0	+4,0
Rinnakurasva eemaldamine rasvakihi säilitamisega (lihaskude ei tohi jääda katmata)				0	+0,2	+0,2	+0,3	+0,4
Munandikotirasvaga külgneva kubemetüki rasvkoe eemaldamine				0	+0,3	+0,4	+0,5	+0,6 ”

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/618/EÜ
*	Nõukogu otsus, 15. juuli 2008, liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta	47
	2008/619/EÜ
*	ELi-Mehhiko ühisnõukogu otsus nr 2/2008, 25. juuli 2008, millega muudetakse ühisnõukogu otsust nr 2/2000, mida on muudetud ühisnõukogu otsusega nr 3/2004	55
	Komisjon
	2008/620/EÜ
*	Komisjoni otsus, 22. juuli 2008, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses tursavarudega Kattegatis, Põhjameres, Skagerrakis, La Manche’i idaosas, Šotimaast läänes asuvates vetes ja Iiri meres (teatavaks tehtud numbri K(2008) 3633 all)	66

		Parandused
	*	Komisjoni 29. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 385/2008 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 817/2006) parandus ( ELT L 116, 30.4.2008 )	74


	(1) EMPs kohaldatav tekst