25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/1

(1)

Nõukogu võttis pärast Aafrika Liidu komisjoni presidendi toetustaotluse kaalumist vastu ühise seisukoha 2008/187/ÜVJP, (2) millega kehtestatakse Anjouani ebaseadusliku valitsuse ja teatavate sellega seotud isikute suhtes piiravad meetmed. Kõnealuse ühise seisukohaga ettenähtud piiravad meetmed hõlmavad asjaomaste isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, mida ühenduses rakendatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 243/2008. (3)

(2)

Anjouani saarel 25. märtsil 2008 teostatud sõjalise tegevuse ja Komoori Liitu kuuluva Anjouani saare valitsuse võimu taastamise järel tunnistati ühise seisukohaga 2008/611/ÜVJP kehtetuks ühise seisukohaga 2008/187/ÜVJP kehtestatud piiravad meetmed.

(3)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 243/2008 tunnistada kehtetuks,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/2

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/4

(1)

Võib juhtuda, et asjaomase ettevõtja asjaomasel turustusaastal toodetud valget suhkrut töödeldakse täiendavalt erinõuetele vastavaks valgeks suhkruks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 952/2006 (3) artikli 3 kohaselt väljendatakse suhkrutoodangut asjaomase ettevõtja poolt turustusaastal toodetud valge suhkru üldkogusena. Topeltarvestuse vältimiseks tuleb sellest toodangust välja jätta valge suhkur, mis on saadud valge suhkru täiendava töötlemise tulemusena.

(2)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 3 lõikega 3 on ette nähtud kaks meetodit siirupite suhkrusisalduse kindlaksmääramiseks sõltuvalt sellest, kas siirup on vahetoode või mitte. Võttes arvesse, et üks meetoditest on aegunud, on asjakohane lihtsustada, osutades üksnes teisele meetodile, mis põhineb ekstraheeritava suhkru sisaldusel. Invertsuhkrust toodetud siirupite erijuhul on vaja siiski osutada kõrgefektiivse vedelikkromatograafia meetodile, mis on tehnilisest seisukohast ainuvõimalik. Tehnika arengu kajastamiseks on asjakohane mainida kuivainesisalduse kindlaksmääramisel üksnes refraktomeetrilist meetodit. Muudatused peaksid hakkama kehtima alates 1. oktoobrist 2008, et tagada suhkrutootjate õiguspärase ootuse arvessevõtmine.

(3)

Määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 6 lõikes 3 on määratletud tootjate toodang suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaldamisel sellisel juhul, kui üks tootja tellib toodangu teiselt. Sellist tellitud toodangut käsitatakse tellija toodanguna teatavatel tingimustel, sealhulgas juhul, kui töötleja ja tellija suhkru kogutoodang on suurem kui nende kvootide summa. Kõnealust tingimust kohandati, pidades silmas 2006/2007. turustusaasta suhtes otsustatud ennetavat kõrvaldamist, nii et see on seotud töötleja ja tellija suhkrutoodangu ennetava turult kõrvaldamise piirväärtuste summaga, mitte kvootide summaga. Komisjoni 16. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 290/2007 (millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 19 osutatud protsendimäär 2007/2008. turustusaastaks) (4) kehtestati ennetav turult kõrvaldamise piirväärtus 2007/2008. turustusaastaks. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2007, (5) millega muudeti määrust (EÜ) nr 318/2006, sisaldab sätet, mille kohaselt peab komisjon igal aastal otsustama võimaliku ennetava kõrvaldamise piirväärtuse kehtestamise üle. Seepärast on vaja muuta määruse (EÜ) nr 952/2006 artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud toodangu tellimise tingimust selliselt, et see kehtiks kvootide summa asemel töötleja ja tellija toodangu ennetava turult kõrvaldamise piirväärtuste summa suhtes.

(4)

Tõhusa kontrolli tagamiseks tuleb kindlustada vastastikune abistamine.

(5)

Soodussuhkru import Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning vähim arenenud riikidest ühendusse suureneb järk-järgult alates 1. oktoobrist 2009. Eeldatavalt moodustab selline import aastaks 2012 rohkem kui 25 % ühenduse suhkrutarbimisest. Seepärast peaks hindade teabesüsteem hõlmama kõnealustest riikidest imporditud toorsuhkru ja valge suhkru hindasid ja koguseid, mis praegu on kättesaadavad Euroopa Ühenduste Statistikaameti andmebaasis.

(6)

Suhkruhinnad kantakse hindade registreerimise süsteemi üleminekusüsteemis, milles tunnustatud käitajad edastavad komisjonile teavet kord kvartalis. Lõplik ja elektrooniline andmeedastussüsteem on välja töötatud. Kõnealune süsteem võimaldab tunnustatud käitajatel edastada liikmesriigile kord kuus hinnateavet, pärast mida edastavad liikmesriigid komisjonile teabe oma riigi keskmise hinna kohta. Üleminekusüsteemi sätted tuleks asendada lõplikku süsteemi käsitlevate sätetega.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 asendatakse alates 1. oktoobrist 2008 määrus (EÜ) nr 318/2006. Selle asemel, et kanda määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisa (milles käsitletakse suhkrupeedi ostutingimusi) üle ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, nähakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 50 ette, et komisjon sätestab kõnealused eeskirjad rakenduseeskirjades. Praegu määruse (EÜ) nr 318/2006 II lisas sätestatud eeskirjad tuleks seetõttu lisada määrusele (EÜ) nr 952/2006.

(8)

Ühenduse varu seis iga turustusaasta lõpus on oluline suhkruturu olukorra hindamiseks seoses võimalike turukorralduslike otsustega, eeskätt seoses kõrvaldamisega. Teatavates tehastes algab suhkru töötlemine uueks turustusaastaks suvel ning uus toodang suurendab suhkrutootjate igakuiseid lõppvarusid. Selleks et saada teada täpne ühenduse varu turustusaasta lõpu seisuga, on vaja, et tunnustatud suhkrutootjad ja liikmesriigid edastaksid juuli, augusti ja septembri andmed oma lõppvarude selle osa kohta, mis tuleneb toodangust järgmise turustusaasta jaoks.

(9)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikega 1 on ette nähtud, et suhkrutootjatele, kellele on antud suhkrukvoot, võidakse anda toetust valge suhkru eraladustamiseks registreeritud turuhindadel põhineva turuhinna suundumuse alusel. Toetuskava kiireks ja vajadusele vastavaks rakendamiseks tuleks määrusele (EÜ) nr 952/2006 lisada eraladustuskava 2007/2008. turustusaasta üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(10)

Valge suhkru eraladustamise toetus tuleks määrata kindlaks pakkumismenetluse kaudu, et olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada ning suurendada läbipaistvust ja edendada konkurentsi tootjate vahel.

(11)

Kohustusliku ladustusperioodi piirtähtaeg on 31. oktoober 2008. Seetõttu ei tohiks pakkumisi esitada pärast 31. juulit 2008, et hoida ära toetuse andmine alla kolme kuu pikkuseks ladustusperioodiks, mida peetakse turuhindade mõjutamiseks ebapiisavaks.

(12)

Tuleks ette näha pakkumismenetlus, kui valge suhkru keskmine ühenduse hind on võrdlushinnast madalam ja tõenäoliselt jääb sellele tasemele. Tuleb määrata kindlaks turuhinna künnis, millest madalama hinna puhul loetakse eraladustamise toetus vajalikuks. Ühenduse keskmise hinna künnis peaks olema 85 % võrdlushinnast.

(13)

Ümberkorraldused ühenduse suhkrutööstuses on tekitanud piirkondlikku eristumist: on ülejäägiga piirkonnad (kas kohaliku tootmise või impordi tõttu) ning puudujäägiga piirkonnad. Ülejäägiga piirkondades avaldub eeldatavalt hindade langetamise surve tootjate tasandil, mis tuleneb asjaolust, et kohalik pakkumine on suurem kui kohalik nõudlus. Seevastu on puudujäägiga piirkondades tootjate tasandil hinnad püsivamad, kuna kohalik pakkumine on väiksem kui kohalik nõudlus. Ühenduse keskmises hinnas ei kajastu täiel määral mõnes liikmesriigis toimunud hinnalangus. Seetõttu tuleb avada pakkumismenetlus ainult nendele liikmesriikidele, kus siseriiklik keskmine hind on madalam kui 80 % võrdlushinnast.

(14)

On vaja täpsustada nõudeid eraladustamise toetuse nõuetele vastava valge suhkru osas.

(15)

Pakkumised peaksid sisaldama kogu teavet, mida on vaja pakkumiste hindamiseks, ning tuleks ette näha teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(16)

Saadud pakkumiste põhjal võib määrata kindlaks toetuse ülemmäära. Siiski võib ette tulla ka olukordi, kus ei saa heaks kiita ühtki saadud pakkumist.

(17)

Kindlaks tuleks määrata ladustuslepingu koostamiseks nõutav teave, lepingulise ladustusaja algus- ja lõppkuupäevad ning suhkrutootja lepingulised kohustused.

(18)

Tagatis peaks kindlustama, et pakutud ja võimalikud vastuvõetud kogused ladustatakse käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Seega tuleks vastu võtta sätted komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) kohaselt esitatud tagatise vabastamise ja sellest ilmajäämise kohta.

(19)

Võttes arvesse turuolukorra arengut käesoleval turustusaastal ja järgmise turustusaasta prognoose, võib komisjon anda lepinguosalistele võimaluse müüa lepingulist suhkrukogust enne lepingulise ladustusaja lõppu.

(20)

Kava nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleb sätestada tingimused, mille alusel võib teha toetuse ettemakseid, muuta toetust juhtudel, mil lepingulisest kogusest ei peeta täielikult kinni, kontrollida vastavust toetuse saamise tingimustele, määrata võimalikud sanktsioonid ning teave, mille liikmesriigid peavad edastama komisjonile.

(21)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 18 lõikes 2 sätestatud 600 000 tonni suuruse maksimumkoguse eraldamist sekkumiskokkuostu jaoks tuleks 2007/2008. turustusaastaks kohandada, et võtta arvesse liikmesriikide kvootide muutusi ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELiga.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti toodangu kindlaksmääramise, tootjate ja rafineerijate tunnustamise, hinna- ja kvoodisüsteemi rakendamise, suhkru sekkumisostu- ja müügitingimuste ning 2007/2008. turustusaastaks eraladustamise puhul.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 6 lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

4)

Artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Liikmesriigid abistavad üksteist eesmärgiga tagada kontrolli tõhusus ning võimaldada esitatud dokumentide autentsuse ja/või vahetatud teabe täpsuse kontrollimist.”

5)

Artikli 14 järele lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Lisateave

Lisaks käesoleva määruse artikli 14 kohaselt ühenduse tasandil kogutavale hindu käsitlevale teabele teavitab komisjon suhkruturu korralduskomiteed tollideklaratsioonidele ja Euroopa Ühenduste Statistikameti andmebaasis kättesaadavatele andmetele tuginedes ka sellise toorsuhkru ja valge suhkru hindadest ja kogustest, mida imporditakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest korra alusel, mis on seotud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma teatavatest riikidest pärit toodetega ning mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (9) ning vähim arenenud riikidest, mis on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 980/2005 (10) I lisa D veerus.

6)

Artikli 15 järele lisatakse artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Hinnaandmete edastamise lõppsätted

Kõik ettevõtjad, kelle suhtes kehtib artiklis 13 sätestatud kohustus, esitavad artikli 13 lõike 1 kohaselt koostatud andmed tunnustuse andnud liikmesriigile enne iga kuu 15. kuupäeva. Esimest korda esitatakse andmed liikmesriigile enne 15. augusti 2008 ning see sisaldab 2008. aasta mais ja juunis koostatud andmeid.

Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile enne iga kuu lõppu siseriiklikul tasandil kogutud hindade keskmised ning vastavad üldkogused ja standardhälbed. Keskmisi hindu ja standardhälbeid mõõdetakse ettevõtjate poolt eelmise lõigu kohaselt edastatud koguste põhjal.

Liikmesriigid ja komisjon võtavad andmed vastu, töötlevad ja hoiavad neid nii, et oleks tagatud andmete asjakohane konfidentsiaalsus.

Pärast liikmesriigile tavalise teabenõude esitamist võib komisjon kasutada tunnustatud käitajate poolt artikli 13 lõike 1 kohaselt saadetud üksikandmeid.

Muud suhkrusektoris tegutsevad käitajad, eelkõige ostjad, võivad edastada komisjonile keskmise suhkruhinna, mis on kindlaks määratud artikli 13 kohaselt. Käitajad märgivad oma nime, ärinime ja aadressi.”

7)

Artikli 16 järele lisatakse artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Suhkrupeedi ostmise tingimused

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 50 lõikes 1 osutatud majandusharusisesed kokkulepped ning tarnelepingud peavad vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud ostutingimustele.”

8)

Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga tunnustatud suhkrutootja ja rafineerimistehas teatab selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kus tootmine või rafineerimine toimus, enne iga kuu 20. kuupäeva artikli 3 lõike 1 punktides a–d osutatud suhkrute ja siirupite üldkogused (väljendatuna valge suhkruna):

Need kogused liigitatakse järgmiselt:

9)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

10)

Artikli 57 järele lisatakse VIa peatükk:

„VIa   PEATÜKK

ERALADUSTAMINE 2007/2008. TURUSTUSAASTAL

Artikkel 57a

Pakkumismenetlus

Selleks et määrata kindlaks valge suhkru eraladustuslepingute täitmiseks antav toetus, võib komisjon avada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras komisjoni määrusega (edaspidi „pakkumismenetluse avamise määrus”) ajaliselt piiratud pakkumismenetluse.

Artikkel 57b

Pakkumismenetluse avamine

1.   Pakkumismenetluse avamise määruse võib vastu võtta kuni 31. juulini 2008.

2.   Pakkumismenetluse võib avada ladustatud või ladustatava suhkru osas, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.   Pakkumismenetluse avamise võib piirata liikmesriigis tunnustatud suhkrutootjate ladustatud või ladustatava suhkruga, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.   Pakkumismenetluse avamise määrus sisaldab järgmist teavet:

5.   Ajaliselt piiratud pakkumismenetluse võib lõpetada enne pakkumismenetluse tähtaega määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 57c

Suhkrule esitatavad nõuded

Suhkur, mille suhtes esitatakse pakkumine, peab olema

Artikkel 57d

Pakkumiste esitamine

1.   Pakkumisi võivad esitada ühenduses käibemaksukohustuslasena registreeritud ja artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tunnustatud suhkrutootjad.

2.   Kõik pakkumised esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus suhkrut ladustatakse. Kui pakkumismenetlus avatakse artikli 57b lõike 3 kohaselt ainult ühes või mitmes liikmesriigis, esitatakse pakkumised ainult kõnealustes liikmesriikides.

3.   Pakkumised võib esitada elektrooniliselt, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi poolt ettevõtjatele kättesaadavaks tehtud meetodeid. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et elektrooniliselt saadetud pakkumised kannaksid täiustatud elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (11) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses. Kõikidel muudel juhtudel nõuavad pädevad asutused elektroonilist allkirja, mis pakub samaväärseid tagatisi allkirja toimivuse osas, ning kohaldavad samu nõudeid ja tingimusi, nagu on määratletud elektroonilisi ja digitaalseid dokumente käsitlevates komisjoni sätetes, mis on ette nähtud komisjoni otsusega 2004/563/EÜ, Euratom (12) ja selle rakenduseeskirjadega.

4.   Pakkumine kehtib, kui on täidetud järgmised tingimused:

5.   Pärast pakkumise esitamist ei saa pakkumist tagasi võtta ega muuta.

6.   Eeldatakse, et pakkumise esitanud tunnustatud suhkrutootja on teadlik pakkumismenetluses kohaldatavatest sätetest ja on nendega nõustunud.

Artikkel 57e

Pakkumiste läbivaatamine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad pakkumised läbi artikli 57d lõikes 4 loetletud tingimustest lähtuvalt. Nad otsustavad, kas pakkumised vastavad nõuetele.

2.   Isikud, keda on volitatud pakkumisi vastu võtma ja läbi vaatama, ei tohi avaldada pakkumistega seotud üksikasju selleks volitamata isikutele.

3.   Juhul, kui pakkumine ei vasta nõuetele, teavitavad liikmesriikide pädevad asutused sellest pakkujat.

Artikkel 57f

Pakkumistest komisjonile teatamine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad kõikidest nõuetele vastavatest pakkumistest komisjonile.

2.   Teatised ei sisalda artikli 57d lõike 4 punktis b osutatud andmeid.

3.   Teatised edastatakse elektrooniliselt, kasutades selleks komisjoni poolt liikmesriikidele teatavaks tehtud meetodit, tähtaja jooksul, mis on määratud kindlaks komisjoni määruses, millega pakkumismenetlus avatakse.

Teatiste vorm ja sisu määratletakse komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

4.   Liikmesriigid edastavad tühiteatised komisjonile lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul.

Artikkel 57g

Pakkumistel põhinev otsus

1.   Pakkumiste põhjal, millest on teavitatud artikli 57f lõike 3 kohaselt, otsustab komisjon määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras:

2.   Toetuse maksimummäära käsitlevate taotluste puhul, juhul kui kohaldatakse artikli 57b lõike 4 punkti d, määrab komisjon kindlaks pakkumistega hõlmatud koguste suhtes kohaldatava koefitsiendi.

Erandina artikli 57d lõikest 5 võib pakkuja, kelle pakkumise suhtes kohaldatakse kõnealust koefitsienti, võtta oma pakkumise tagasi.

3.   Eraladustamise toetust käsitlev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 57h

Pakkumisi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui toetuse maksimummäär on vastavalt artikli 57g lõike 1 punktile b kindlaks määratud, võtavad liikmesriikide pädevad asutused vastu artikli 57f kohaselt teatatud pakkumised, milles märgitud toetus on võrdne maksimummääraga või sellest madalam, ilma et see piiraks artikli 57g lõike 2 kohaldamist. Kõik muud pakkumised lükatakse tagasi.

2.   Kui maksimummäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumised.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused vastu pärast seda, kui on avaldatud toetusi käsitlev komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 57g lõikes 1, ning teatavad pakkujatele nende pakkumismenetluses osalemise tulemusest kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse avaldamist.

4.   Eduka pakkuja õigused ja kohustused ei ole üleantavad.

Artikkel 57i

Ladustamiskohaga seonduv teave

Edukas pakkuja edastab viie tööpäeva jooksul pärast liikmesriigilt teatise saamist liikmesriigi pädevale asutusele

Artikkel 57j

Täpsustused lepingute ja ladustusaja kohta

1.   Pärast seda, kui on edastatud kogu artiklis 57i osutatud teave, teatab liikmesriigi pädev asutus edukale pakkujale, et kogu vajalik teave on esitatud ja et sellest hetkest loetakse leping sõlmituks.

2.   Leping sisaldab käesoleva peatüki, pakkumismenetluse avamise määruse ja pakkumise sätteid ning artiklis 57i nimetatud teavet.

3.   Lepingu sõlmimise kuupäev on päev, mil liikmesriigi pädev asutus teavitab lõike 1 kohaselt lepinguosalist.

4.   Juba ladustatud suhkru osas algab lepinguline ladustusaeg lepingu sõlmimisele järgneval päeval. Veel ladustamata suhkru puhul algab lepinguline ladustusaeg kogu lepingulise koguse ladustamisele järgneval päeval.

5.   Lepingulise ladustusaja viimane päev on 31. oktoober 2008, kui artiklist 57m ei tulene teisiti.

Artikkel 57k

Lepinguosaliste kohustused

Lepinguosalistel on vähemalt järgmised lepingulised kohustused:

Artikkel 57l

Tagatised

1.   Artikli 57d lõike 4 punkti e kohaselt esitatud tagatisega tagatakse määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses eelkõige järgmine:

2.   Kui pakkumised ei vasta nõuetele, ei osutu edukaks või võetakse artikli 57g lõike 2 kohaselt tagasi, vabastatakse tagatised viivitamata.

3.   Tagatised vabastatakse nende koguste osas, millega seoses on täidetud kohustused vastavalt artikli 57o lõikele 2.

Artikkel 57m

Lepingute tähtaja lühendamine

Komisjon võib suhkruturu arengu põhjal lubada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras lepinguosalisel müüa lepingulist suhkrukogust enne lepingulise ladustusaja lõppu.

Artikkel 57n

Ettemakse

Pärast ladustamise 60. päeva võib lepinguosalise taotlusel teha toetuse ühekordse ettemakse, tingimusel et lepinguosaline esitab tagatise, mis võrdub ettemaksega pluss 10 % ettemaksest. Sel juhul vabastatakse artiklis 57l osutatud tagatis.

Ettemakse ei ole suurem kui kolmekuulisele ladustusajale vastava toetuse summa. Esimeses lõigus osutatud tagatis vabastatakse kohe pärast lõppmakse tasumist.

Artikkel 57o

Toetuse maksmine

1.   Toetust makstakse või – juhul, kui vastavalt artiklile 57n on tehtud ettemakse – lõppmakse tehakse maksetaotluse alusel ja üksnes siis, kui lepingulised kohustused on täidetud. Toetust makstakse või lõppmakse tehakse pärast lõplikku kontrolli toetuse maksmise taotluse esitamise päevale järgneva 120 päeva jooksul.

2.   Lepingulist kogust käsitlevad nõuded loetakse täidetuks üksnes siis, kui kogus on kontrollitud artikli 57p lõikes 5 sätestatud korras. Liikmesriigid võivad siiski lepingulist kogust käsitlevad nõuded lugeda täidetuks, tuginedes lubatud kõikumisele, mis ei ületa 1 % lepingulisest kogusest.

Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on lepingulisest kogusest väiksem, võttes arvesse võimalikku lubatud kõikumist, kuid ei ole väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, vähendatakse tegelikult ladustatava koguse kohta antavat toetust poole võrra.

Kui lepingulisel ladustusajal tegelikult ladustatav kogus on väiksem kui 80 % lepingulisest kogusest, toetust ei maksta.

Artikkel 57p

Kontroll

1.   Liikmesriigi pädev asutus peab 30 päeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast tegema esialgse kontrolli ja eelkõige

2.   Kui analüüs kinnitab, et suhkur ei vasta artiklis 57c osutatud nõuetele, lükatakse kogu lepinguga hõlmatud kogus tagasi ja artikli 57d lõike 4 punktis e osutatud tagatist ei vabastata.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel võib liikmesriik pikendada lõikes 1 sätestatud tähtaega viieteistkümne päeva võrra.

4.   Kontrollimise eest vastutav asutus

5.   Ladustusaja viimase kuu jooksul teeb kontrollimise eest vastutav asutus ette teatamata lõike 4 punkti b kohaselt lõpliku kontrolli, et tagada lepingulise koguse olemasolu ladustamiskohas.

6.   Tõsiste kõrvalekallete korral, mis mõjutavad vähemalt 5 % ühe lepinguga hõlmatud kontrollitavate toodete kogustest, laiendatakse kontrolle suuremale proovile, mille määrab kontrollimise eest vastutav asutus.

Artikkel 57q

Kontrolliaruanded

Artikli 57p kohaselt tehtud kontrollide kohta koostatakse aruanne, mis sisaldab järgmist:

Aruandele kirjutavad alla vastutav inspektor ja kaasallkirjastajana lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik, aruanne lisatakse maksedokumentide toimikusse.

Artikkel 57r

Sanktsioonid

1.   Kui leitakse, et pakkuja poolt käesolevast peatükist tulenevate õiguste saamiseks esitatud dokument sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on kõnealuse õiguse saamiseks määrav, välistavad liikmesriigi pädevad asutused pakkuja osalemise suhkru eraladustamise toetuse andmiseks korraldatavas pakkumismenetluses ühe aasta jooksul alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmisest.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui taotleja tõendab pädevaid asutusi rahuldaval viisil, et lõikes 1 osutatud olukord ei tekkinud tema raske hooletuse tõttu või et tegemist oli vääramatu jõu või ilmse veaga.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaldamise juhtudest. Komisjon hoiab kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele kättesaadavana.

Artikkel 57s

Komisjoni teavitamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile suhkrukogused, mille osas on pakkumised artikli 57h lõike 1 kohaselt vastu võetud, ning

Esimeses lõigus osutatud teatistes märgitakse asjaomase pakkumismenetluse alaperiood ja need saadetakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt asjaomasele kuule järgneva kuu kümnendal päeval.

Teatiste vorm ja sisu määratletakse komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud näidiste alusel.

11)

Lisa nimetatakse ümber I lisaks ja see asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

12)

Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse II lisana.

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/18

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud kitsendustega tsoonidesse ja sealt välja. Samuti on seal kindlaks määratud tingimused, mille alusel tehakse erandeid vastuvõtlike loomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumise suhtes direktiiviga 2000/75/EÜ ettenähtud väljaviimiskeelust.

(2)

Uus teaduslik informatsioon, mida mitmed liikmesriigid on hiljuti saanud lammaste katarraalse palaviku viiruse patogeneesi kohta, osutab, et vähemalt serotüüp 8 puhul võib tõenäoliselt toimuda lammaste katarraalse palaviku levik läbi platsenta. Seetõttu tuleks säilitada määruses (EÜ) nr 1266/2007, mida on muudetud komisjoni määrusega nr 384/2008, (3) ettenähtud ettevaatusabinõud, et ennetada haiguse võimalikku levikut tiinete loomade või teatavate vastsündinud loomade kaudu.

(3)

Loomi, kes olid kas muundatud elusvaktsiiniga või inaktiveeritud vaktsiiniga vaktsineerimise tõttu immuunsed enne kunstlikku seemendamist või paaritamist, ei peeta lammaste katarraalse palaviku suhtes eriliseks ohuks, juhul kui vaktsineerimisest ja seemendamisest või paaritamisest on möödunud piisavalt aega. Määrus (EÜ) nr 1266/2007, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 384/2008, hõlmab ainult inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsineeritud loomi.

(4)

Kuna hiljuti saadud esialgne teaduslik informatsioon ei osuta, et vähemalt 60 päeva enne seemendamist või paaritamist muundatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud loomad kujutaksid lisaohtu, tuleks kõik inaktiveeritud vaktsiiniga või muundatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud immuunsed loomad väljaviimiskeelust vabastada, juhul kui vaktsineerimisest ja seemendamisest või paaritamisest on möödunud piisavalt aega.

(5)

Loomad, kelle puhul ei ole täidetud kõik nõuded, mida tuleb määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt täita loomade üleviimise puhul kitsendustega tsoonis asuvast majandist teise, kitsendustega tsoonist väljaspool asuvasse majandisse, kuid keda eksporditakse kolmandatesse riikidesse, ei põhjusta ühenduses täiendavat terviseohtu, sest nad ei ole mõeldud ühenduse majandisse saatmiseks. Seepärast ei peaks nende väljumiskohtadesse liikumise suhtes kohaldatavad komisjoni 2. juuli 1993. aasta otsusega 93/444/EMÜ (teatavate kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud elusloomade ja toodete ühendusesisese kaubanduse üksikasjalike eeskirjade kohta) (4) ettenähtud nõuded olema rangemad kui määruse (EÜ) nr 1266/2007 artikli 8 lõikega 4 ettenähtud nõuded loomade tapamajja saatmise suhtes. Seetõttu ei tuleks nõuda lisasertifikaati määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisas sätestatud tingimuste kohta, kui loomadega on kaasas komisjoni otsuse 93/444/EMÜ kohane sertifikaat. Seetõttu tuleb viide otsusele 93/444/EMÜ määruse (EÜ) nr 1266/2007 III lisast välja jätta.

(6)

Kui loomade heaolu käsitlevate eeskirjade kohaselt on tapamajja või väljumiskohta veetavatele loomadele veo kestuse tõttu ette nähtud puhkeaeg, tuleb kõnealuste loomade veo suhtes ettenähtud erandeid kohaldada ainult siis, kui on võimalik tagada, et puhkeaeg leiab aset kontrollpunktis, mis asub päritolumajandiga samas kitsendustega tsoonis, sest ainult sellisel juhul ei kaasne kontrollpunktides otseveo katkestamisega lisariski.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

2)

III lisa A jagu asendatakse käesoleva määruse lisaga.

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/23

(1)

Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2077/92, mis käsitleb tubakasektori kutsealadevahelisi organisatsioone ja majandusharusiseseid kokkuleppeid, (2) kaotab määruse (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) artikli 201 lõike 1 punkti c alusel kehtivuse alates 1. juulist 2008.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2077/92 teatavad sätted ei ole lisatud määrusesse (EÜ) nr 1234/2007. Selleks, et tubakasektor saaks ka edaspidi korralikult toimida, ning selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks vastu võtta uus määrus, millega kehtestataks kõnealused sätted ning praegu kehtivad rakenduseeskirjad, mis on sätestatud komisjoni 19. jaanuari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 86/93 tubakasektori tegevusalasiseseid organisatsioone ja kokkuleppeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2077/92 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta (3).

(3)

Seetõttu tuleks määrus (EMÜ) nr 86/93 tunnistada kehtetuks.

(4)

Kutsealadevahelised organisatsioonid, mille on asutanud üksikisikud või rühmad ning mis esindavad olulist osa tubakasektori tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud valdkondadest, aitavad tõenäoliselt kaasa turuolukorra paremale arvessevõtmisele ja soodustavad muutusi majanduslikus käitumises, mille eesmärk on parandada teadmisi tootmise, töötlemise ja turustamise kohta ning kõnealuste protsesside korraldust. Nende tegevus võib aidata parandada turu tasakaalu ja saavutada seeläbi asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärke. Tuleks määratleda meetmed, mida võib selliselt käsitada kutsealadevaheliste organisatsioonidepoolse mõjuna.

(5)

Eespool nimetatut silmas pidades on asjakohane tunnustada asutusi, mis suudavad näidata oma vaieldamatut esindavust piirkondlikul, piirkondadevahelisel või ühenduse tasandil ning mille tegevus on suunatud eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Sellise tunnustuse peab sõltuvalt kutseühingu tegevusulatusest andma kas liikmesriik või komisjon.

(6)

Toetamaks teatavat kutsealadevaheliste organisatsioonide tegevust, mis pakub tubakasektori turukorralduse kehtivate reeglite taustal erilist huvi, tuleks teatavatel tingimustel laiendada kutsealadevaheliste organisatsioonide kinnitatud eeskirjade reguleerimisala organisatsioonide liikmetelt kõikidele ühe või mitme piirkonna tootjatele ja tootjarühmadele, kes ei ole organisatsioonide liikmed. Organisatsiooniväliseid tootjaid tuleks samuti kohustada maksma täielikult või osaliselt liikmemaksu, mis on ette nähtud nende tegevusest tulenevate kulude katmiseks, välja arvatud halduskulud. Kõnealuse menetluse rakendamisel tuleks tagada asjaomaste sotsiaal-majanduslike rühmade, eriti tarbija õigused.

(7)

Muu tunnustatud kutsealadevaheliste organisatsioonide tegevus võib pakkuda tubakasektorile üldist majanduslikku või tehnilist huvi ning olla kasulik kõikidele kõnealuses majandusharus tegutsevatele isikutele, sõltumata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte. Sellistel juhtudel on põhjendatud kohustada organisatsiooniväliseid tootjaid maksma liikmemaksu, mis on kavandatud kõnealusest tegevusest otseselt tulenevate kulude katmiseks, välja arvatud halduskulud.

(8)

Süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks sisse seada liikmesriikide ja komisjoni tihe koostöö. Komisjonil peaks olema ka püsivad järelevalvevolitused, eriti seoses piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil tegutsevate kutsealadevaheliste organisatsioonide tunnustamisega ning nende organisatsioonide kokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega.

(9)

Liikmesriikide ja muude huvitatud isikute teavitamiseks tuleks sätestada, et vähemalt kord aastas avaldatakse loetelu eelnenud aasta jooksul tunnustatud organisatsioonide kohta, samuti organisatsioonide kohta, kelle tunnustus on sama ajavahemiku jooksul tühistatud, ning laiendatud eeskirjad koos selgitusega nende reguleerimisala kohta.

(10)

Selleks, et olla oma tegevuspiirkonnas piisavalt esindav, peab kutsealadevaheline organisatsioon esindama vähemalt ühte kolmandikku oma liikmeskonna iga kutsealaga seotud tootmisest, töötlemisest või turustamisest. Samuti peab see piirkondadevahelise ebavõrdsuse vältimiseks täitma nimetatud nõuet kõikides tegevuspiirkondades.

(11)

Tuleks täpsustada, et tubakatoodetega kauplemine hõlmab lisaks tubakakaupmeeste tegevusele ka pallpakendis tubaka ostmist lõpptarbijate poolt.

(12)

Kui kutsealadevahelise organisatsiooni tunnustamine on komisjoni ülesanne, siis tuleks täpsustada, millist teavet peab kutsealadevaheline organisatsioon komisjonile edastama.

(13)

Tunnustamise tühistamine tuleb üldjuhul jõustada alates ajast, mil ei täidetud tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

(14)

Tuleks täpsustada, et piirkondadevahelisel tasandil tegutseva kutsealadevahelise organisatsiooni esindavuse minimaalne tase peab olema sama kui piirkondlikul tasandil tegutseva kutsealadevahelise organisatsiooni puhul.

(15)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

tegutsevad liikmesriigi territooriumil piirkondlikul või piirkondadevahelisel tasandil;

b)

tegutsevad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 123 esimese lõigu punktis c viidatud eesmärgi nimel, viies läbi järgmisi tegevusi:

c)

ei tegele ise artiklis 1 osutatud toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega;

d)

esindavad olulist osa toodangust ja/või kaubandusest esindatavas tegevuspiirkonnas ja esindataval tegevusalal. Kui kutsealadevaheline organisatsioon tegutseb piirkondadevahelisel tasandil, peab ta tõendama oma minimaalset esindatust kõigil oma liikmeskonna esindatavatel kutsealadel ja kõigis tegevuspiirkondades.

a)

kui käesoleva määrusega ettenähtud tingimusi enam ei täideta;

b)

kui kutsealadevaheline organisatsioon jääb määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 177 lõike 2 reguleerimisalasse,

c)

kui kutsealadevaheline organisatsioon ei täida oma kohustust esitada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 177 lõike 1 punkti a alusel nõutav teade.

a)

tegutsevad mitme liikmesriigi kogu territooriumil või nende territooriumide osal või kogu ühenduse territooriumil;

b)

on asutatud liikmesriigi õigusaktide kohaselt,

c)

vastavad artikli 3 lõike 1 punktidele b, c ja d.

a)

vastavust määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 123 kehtestatud kriteeriumidele;

b)

oma tegevuse ulatust ja selle vastavust artikli 3 lõikele 1;

c)

oma tegevuse geograafilist piirkonda;

d)

et nad on asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel;

e)

et nad täidavad artikli 3 lõikes 2 osutatud asjaomaseid esindavuse nõudeid.

a)

takistab, piirab või moonutab konkurentsi märkimisväärsel osal ühisturust;

b)

piirab kaubavahetuse vabadust või

c)

kahjustab ühise põllumajanduspoliitika või ühenduse mis tahes muude eeskirjade eesmärke.

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/28

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 17 ja 37 osutatud searümpade turuhind ühenduses määratakse kindlaks igas liikmesriigis registreeritud hindade kaalumisel iga liikmesriigi seakarja suhtelist suurust kajastava koefitsiendiga.

(2)

Need koefitsiendid tuleks määrata kindlaks iga aasta detsembri alguse sigade arvu alusel vastavalt nõukogu 1. juuni 1993. aasta direktiivile 93/23/EMÜ (seakasvatuse statistiliste vaatluste kohta). (2)

(3)

Arvestades 2007. aasta detsembri vaatluse tulemusi, tuleks 2008/2009. aastaks kehtestada uued kaalumiskoefitsiendid ning tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 846/2007. (3)

(4)

Kuna 2008./2009. turustusaasta algab 1. juulil 2008, on oluline kohaldada käesolevat määrust alates osutatud kuupäevast.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/30

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/32

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)

Eksporditoetused võidakse kehtestada, et ületada konkurentsilõhe ühenduse ja kolmandate riikide ekspordi vahel. Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Seepärast tuleks kaotada eksporditoetused nimetatud sihtkohtadesse.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/34

(1)

Komisjoni 27. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 900/2007, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2007/2008. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 24. juulist 2008. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/35

(1)

Komisjoni 14. septembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1060/2007 millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1060/2007 artikli 4 lõike 1 kohaselt ja pärast 23. juulil 2008 aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/36

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (2)

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2 ja komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 473/2006 (millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) (3) artikliga 2 taotles üks liikmesriik ühenduse nimekirja ajakohastamist.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid. Eespool osutatu alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(4)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(5)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (4) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(6)

Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(8)

Nagu komisjoni määruse (EÜ) nr 331/2008 põhjenduses 41 kavandatud, külastas Euroopa ekspertide rühm lennuettevõtja Mahan Air kutsel 16.–20. juunil 2008 teabe kogumise eesmärgil Iraani Islamivabariiki, selleks et kontrollida eelnevalt kindlakstehtud tõsiste ohutuspuudujääkide likvideerimiseks ettenähtud parandusmeetmete rakendamist lennuettevõtja poolt. Aruandest selgub, et lennuettevõtja on pärast ühenduse nimekirja sattumist teinud märkimisväärseid edusamme, ja selles kinnitatakse, et ettevõtja on viinud lõpule parandusmeetmed nende puuduste kõrvaldamiseks, mille tõttu kohaldati tema suhtes tegevuskeeldu.

(9)

Aruandest selgub samuti, et teatavad muud puudujäägid võivad ikka veel mõjutada lennuettevõtja osade õhusõidukite lennukõlblikkust, v.a. kaks Prantsusmaal registreeritud Airbus A-310 tüüpi lennukit (F-OJHH ja F-OJHI). Tulevikus selliste juhtumite vältimiseks rakendatakse jätkuvalt meetmeid, nagu näiteks uue tarkvara kasutuselevõtmine, uue tehniliste nõuete eest vastutava isiku ja uue kvaliteedijuhi töölevõtmine. Komisjon võttis arvesse ka lennuettevõtja kavatsust lennata ühendusse ainult kahe Prantsusmaal registreeritud lennukiga.

(10)

Ühiste kriteeriumide alusel on jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Mahan Air on rakendanud kõik vajalikud meetmed, et järgida asjakohaseid ohutusstandardeid ning seepärast võib asjaomase lennuettevõtja A lisast kustutada. Komisjon jälgib lennuettevõtja tegevust ka edaspidi tähelepanelikult. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 351/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ seoses ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmisega, (5) kohaselt.

(11)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke teatavatel Gaboni Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjatel. Rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) viis 2007. aastal läbi üldise ohutusjärelevalve auditi, mille käigus tuvastati hulgaliselt olulisi puudujääke seoses Gaboni Vabariigi tsiviillennundusameti suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas. ICAO auditi lõpetamise ajal ei olnud rakendatud rohkem kui 93 % ICAO standarditest.

(12)

Kontrollitud tõendite kohaselt on korduvaid tõsiseid ohutuspuudujääke teatavatel Gaboni Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjatel, kes lendavad ühendusse. Need puudujäägid on kindlaks teinud Prantsusmaa pädevad asutused SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (6)

(13)

Ühendkuningriik on komisjonile teatanud, et ta on 4. aprillil 2008 ICAO auditi aruandest lähtudes keeldunud tegevusloa andmisest lennuettevõtjale Gabon Airlines Cargo, võttes arvesse ühiseid kriteeriume, vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõikele 1. Kuna ICAO seadis kahtluse alla Gaboni Vabariigi suutlikkuse teostada nõuetekohast ohutusjärelevalvet Gaboni Vabariigis välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate üle, esitas Ühendkuningriik 7. aprillil 2008 taotluse ajakohastada ühenduse nimekirja vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artiklile 6, et kehtestada tegevuskeeld kõigile Gaboni Vabariigi pädeva asutuse sertifitseeritud lennuettevõtjatele.

(14)

Võttes arvesse ICAO auditi tulemusi ja Ühendkuningriigi taotlust, konsulteeris komisjon Gaboni pädevate asutustega selle üle, milliseid meetmeid nad on võtnud ICAO ja liikmesriikide täheldatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Gaboni pädevad asutused reageerisid tähelepanekutele kiiresti, mis andis tunnistust nende tahtest võtta kohaldatavate ICAO standardite rakendamiseks kõik vajalikud meetmed ja tagada kõnealuste standardite järgmine niipea kui võimalik. Lisaks sellele esitasid Gaboni pädevad asutused komisjonile tõendid uue tsiviillennunduskoodeksi vastuvõtmise kohta 2008. aasta mais ja uute lennukõlblikkuse ja -tegevuse alaste erieeskirjade väljatöötamise kohta ning teatasid, et otsus sõltumatu tsiviillennundusasutuse (ANAC) asutamise kohta on vastu võetud ja peaks välja kuulutatama 2008. aasta juulis. Nende Gaboni Vabariigi poolt kiiresti ja tõhusalt tehtud olulise tähtsusega algatustega pannakse alus täiesti uuele tsiviillennundussüsteemile, mis võib rakenduda juba 2008. aasta detsembriks. Gaboni pädevad asutused teatasid komisjonile ja lennuohutuskomiteele ka sellest, et on alates 2008. aasta juulist sõlminud üheks aastaks lepingu ICAO-ga Gaboni abistamiseks uue tsiviillennunduse järelevalvesüsteemi arendamisel.

(15)

Gaboni Vabariik teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele, et ajavahemikul enne seda, kui ANAC hakkab täielikult toimima ja lennuettevõtjad sertifitseeritakse uuesti uue õigusliku ja institutsioonilise raamistiku kohaselt, on võetud rida viivitamatuid meetmeid: Gabon Airlines Cargo lennuettevõtja sertifikaat tühistati 13. juunil 2008; ühendusse lendavate Gaboni lennuettevõtjate tegevuse suhtes on kehtestatud piirangud, et keelata neil väljaspool Gaboni Vabariiki registreeritud õhusõidukite kasutamine; kõigi Gaboni lennujaamadest ühendusse suunduvate õhusõidukite suhtes teostatakse kohustuslik lennueelne kontroll ja õhusõidukitele, mille puhul kontrolli tulemused ei ole rahuldavad, antakse lennukeeld kuni ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseni.

(16)

Komisjon vaatas läbi lennuettevõtjate Solenta Aviation Gabon, Sky Gabon, Nouvelle Air Affaires Gabon, SCD Aviation, Nationale et Régionale Transport, Air Services SA ja Air Tourist (Allegiance) lennuettevõtja sertifikaadid ning leidis probleeme seoses käitamistingimustega. Sertifikaadile märgitud lennutegevuse piirkond võimaldab tegutseda kogu maailmas, kuigi Gaboni pädevad asutused kinnitavad, et tegevuspiirkond piirdub ainult Gaboni ja/või alampiirkonnaga. Lisaks sellele paistab tegevus piirduvat visuaallennureeglitele (VFR) vastavate lendudega, mis ei ole piisav ohutuks lendamiseks Euroopas. Gaboni pädevad asutused on teada andnud, et kavatsevad olukorda kiiresti selgust tuua. Komisjon leiab, et seni, kuni lennuohutusalane olukord Gaboni Vabariigis järgmisel lennuohutuskomitee koosolekul uuesti läbi arutatakse ja Gaboni lennuettevõtjad ICAO standardite kohaselt uuesti sertifitseeritakse, tuleks kõnealuste lennuettevõtjate suhtes kohaldada tegevuskeeldu ja nad tuleks seetõttu ühiste kriteeriumide põhjal kanda A lisasse.

(17)

Võttes arvesse SAFA programmi raames ühenduse lennujaamades korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollide tulemusi ning Gaboni pädevate asutuste lubadust teostada välisinspektorite abiga õhusõidukite süstemaatilisi kontrolle seisuplatsil enne ühendusse suunduvaid rahvusvahelisi lende ja Gaboni valitsuse otsust keelata lend ühendusse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse ohutuspuudujääke, leiab komisjon, et ülejäänud kahel lennuettevõtjal, Gabon Airlines'il ja Afrijetil, tuleks lubada lennata ühendusse, tingimusel, et nende tegevus piirdub rangelt praeguse tasemega ja praegu kasutatavate õhusõidukitega. Ühiste kriteeriumide põhjal tuleks kõnealused lennuettevõtjad seetõttu kanda B lisasse.

(18)

Komisjon jälgib kõnealuse kahe lennuettevõtja tegevust ka edaspidi tähelepanelikult. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt. Komisjon kavatseb koostöös liikmesriikidega kontrollida teatatud meetmete rakendamise taset, korraldades ettenähtud aja jooksul kohapealse kontrolli.

(19)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on komisjonile esitanud teabe, et nad on lennuettevõtja sertifikaadi väljastanud järgmistele lennuettevõtjatele: Valor Air ja Artik Avia. Kuna kõnealuse asutused on näidanud, et nad ei suuda teostada enda poolt sertifitseeritud lennuettevõtjate üle piisavat ohutusjärelevalvet, tuleks nimetatud kaks lennuettevõtjat kanda A lisasse.

(20)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et järgmiste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud: Botir Avia, Intal Avia, Air Central Asia. Kuna need lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks nad A lisast kustutada.

(21)

Nagu määruse (EÜ) nr 331/2008 põhjenduses 24 ette nähtud, teatas Kuuba Vabariigi pädev asutus komisjonile 19. juunil 2008, et lennuettevõtja Cubana de Aviación Ilyushin IL-62 tüüpi õhusõidukitele registreerimistunnustega CU-T1284 ja CU-T1280 on paigaldatud laiendatud võimalustega maapinna läheduse hoiatussüsteem (E-GPWS). IL-62 tüüpi õhusõiduk, mille registreerimistunnus on CU-T1283, kõrvaldati kasutuselt, kuna selle ettenähtud kasutusiga oli läbi saanud. Lisaks sellele teatas Kuuba Vabariigi pädev asutus komisjonile, et on kontrollinud, et lennuettevõtja Cubana de Aviación on kõrvaldanud kõik eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujäägid.

(22)

Komisjon on nimetatud teabega tutvunud ja leiab, et meetmed on asjakohased lennuettevõtja Cubana de Aviacióni ühendusse lendavatel õhusõidukitel eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(23)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei järgi lennuettevõtja Iran National Airlines („Iran Air”) ühendusse lendamisel teatavaid Chicago konventsiooniga kehtestatud ohutusnõudeid. Need puudujäägid on kindlaks teinud Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Rootsi, Ühendkuningriigi ja Šveitsi pädevad asutused SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (7)

(24)

Lennuettevõtja esitas rea parandusmeetmeid, mille kohta on tehtud ettepanekud eespool nimetatud liikmesriikide pädevatele asutustele, ja parandusmeetmete kava puudujääkide süstemaatiliseks kõrvaldamiseks lennuettevõtja vastutusala erinevates valdkondades. Lennuettevõtja ja Iraani Islamivabariigi pädeva asutuse kutsel külastas Euroopa ekspertide rühm 16.–20. juunil 2008 teabe kogumise eesmärgil Iraani, selleks et kontrollida erinevate parandusmeetmete rakendamist lennuettevõtja poolt. Aruande kohaselt on lennuettevõtja loonud oma kvaliteedi tagamise osakonnas talituse, mille tegevuse eesmärk on kindlakstehtud ohutuspuudujääkide järelkontroll ja kõrvaldamine ning puudujääkide algpõhjuste analüüsimine, et vältida nende taastekkimist.

(25)

Ühiste kriteeriumide alusel leitakse, et Iran Air rakendab jätkuvalt kõiki vajalikke meetmeid, et kõrvaldada kõik eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujäägid vastavalt asjakohastele ohutusstandarditele. Seetõttu puudub praegu vajadus täiendavate meetmete järele. Komisjon jälgib lennuettevõtja tegevust ka edaspidi tähelepanelikult. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks selle lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(26)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei järgi lennuettevõtja Yemenia – Yemen Airways ühendusse lendamisel teatavaid Chicago konventsiooniga kehtestatud ohutusnõudeid. Need puudujäägid on kindlaks teinud Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia pädevad asutused SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. (8)

(27)

Yemenia on sõlminud lepingu õhusõidukitootjaga Airbus, mille kohaselt koolitavad Airbusi tehnilised eksperdid ja audiitorid Yemenia personali (piloote ja insenere) ning Airbus jälgib lennuettevõtja tegevust kahes konkreetses valdkonnas: hooldus ja tehnika ning õhusõidukite käitamine. Airbus auditeeris lennuettevõtja tegevust kahes kõnealuses valdkonnas 2007. aasta novembris ja detsembris ning Yemenia esitas seejärel hulga parandusmeetmeid ohutuse suurendamiseks ja seisuplatsil toimunud kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujääkide süstemaatiliseks kõrvaldamiseks kõnealustes valdkondades. Parandusmeetmete kava esitati 26. mail 2008.

(28)

Komisjon leiab, et parandusmeetmete kavas ei käsitleta rahuldavalt kõiki kindlakstehtud ohutusprobleeme. Kuigi lennuettevõtja tõendas, et tema ülesehitus ja töökorraldus toimivad tõhusalt ning et ta suudab tagada ohutuspõhimõtete üldise järgimise, on olukord teatavates valdkondades veel ebakindel. Õhusõidukite käitamise valdkonnas, eelkõige maapealse tegevuse ja lennukoolituse puhul, ei ole piisavalt selgitatud, kas ja kuidas parandusmeetmeid rakendatakse, kuna puudub teave selleks määratud personali kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta. Hoolduse ja tehnika valdkonnas sisaldab tegevuskava hulgaliselt lahtiseks jäänud punkte, nagu näiteks ETOPS, Tehnika, Tehniline dokumentatsioon, mis on ohutu lennutegevuse ja nõuetekohaselt toimiva hoolduse põhilised eeltingimused. Kõnealuses valdkonnas ei ole tegevuskava võimalik põhjalikult hinnata, kuna lennuettevõtja vastused küsimustele ei sisalda kogu nõutud teavet. 12. ja 25. juunil 2008 saadeti komisjonile täiendavaid dokumente. Nende hulgas oli muudetud parandusmeetmete kava, mis oli koostatud pärast konsulteerimist Airbusiga. Muudetud parandusmeetmete kava täiendavad dokumendid esitati komisjonile 7. juulil 2008.

(29)

Selleks, et komisjon ja liikmesriigid saaksid Yemenia esitatud üksikasjaliku täiendava dokumentatsiooni hindamise lõpule viia, küsib komisjon lennuettevõtjalt täiendavaid selgitusi parandusmeetmete kava muutmise kohta, võttes arvesse lennuettevõtja ja Airbusi vahelisi kõnelusi.

(30)

Komisjon tunnustab Yemenia pingutusi tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Lisaks sellele ei ole viimaste ühenduses läbiviidud seisuplatsil toimunud kontrollide tulemusel suuremaid puudujääke tuvastatud. Kuid komisjon leiab, et Yemenia esitatud parandusmeetmed tuleb täielikult rakendada ja nende rakendamist tähelepanelikult jälgida ning et liikmesriigid peaksid süstemaatiliselt kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(31)

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealust lennuettevõtjat ei tuleks praegu A lisasse kanda. Pärast muudetud parandusmeetmete kava ja täiendavate dokumentide hindamise lõpetamist otsustab komisjon, milliseid asjakohaseid meetmeid võtta.

(32)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke kõigil Kambodžas sertifitseeritud lennuettevõtjatel. Kambodžas viidi 2007. aasta novembris ja detsembris läbi ICAO audit, mille käigus tuvastati hulgaliselt rahvusvaheliste standardite rikkumisi. Lisaks sellele teavitas ICAO kõiki lepinguosalisi tõsistest kahtlustest seoses Kambodža tsiviillennundusameti suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas.

(33)

Kambodža pädevad asutused ei suuda rakendada ICAO ohutusstandardeid ja nende täitmist tagada. Kambodža on välja andnud üheksa lennuettevõtja sertifikaati ilma, et oleks kehtestanud lennuettevõtjate sertifitseerimise süsteemi. Riigi tsiviillennundusameti tehniline ja tegevpersonal ei osalenud sertifikaadi taotlejate heakskiitmise protsessis. Riigi tsiviillennundusamet ei suuda tagada, et lennuettevõtja sertifikaadi omanikud vastavad ICAO 6. lisa ja kehtivatele siseriiklikele nõuetele. Lisaks sellele ei olnud võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, milline on Kambodžas registreeritud õhusõidukite praegune lennukõlblikkuse olukord.

(34)

Komisjon on pöördunud Kambodža pädevate asutuste poole, et teada saada, milliseid meetmeid nad võtavad ICAO poolt välja toodud puudujääkide parandamiseks. Kambodža tsiviillennundusamet on näidanud oma tahet olukorda parandada ja on algatanud hulga olulisi parandusmeetmeid, sealhulgas loonud õhusõidukite registri, kustutanud märkimisväärse arvu õhusõidukeid registrist, peatanud üheksast nelja lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse ja andnud välja hulga õigusakte, mille järgimine saab olema kohustuslik alates 2008. aasta novembrist. Komisjon leiab, et nende esimeste parandusmeetmete võtmine on positiivne ja et kui kõik parandusmeetmed on täielikult rakendatud, võib olla võimalik kõrvaldada ICAO tuvastatud ohutuspuudujäägid.

(35)

Komisjon kutsub Kambodža tsiviillennundusametit üles tegutsema ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel otsustavalt, eelkõige praegu kehtivate Kambodžas välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate täielikult uuesti sertifitseerimisel vastavalt ICAO standarditele. Sellega seoses peaks Kambodža tsiviillennundusamet esitama enne lennuohutuskomitee järgmist koosolekut 2008. aasta novembris kogu asjakohase teabe ICAO tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks ette nähtud parandusmeetmete rakendamise kohta; vastasel juhul on komisjon sunnitud kõik Kambodžas välja antud lennunduslubade alusel tegutsevad lennuettevõtjad A lisasse kandma.

(36)

Sierra Leone pädev asutus on komisjonile teatanud, et on võtnud meetmed kõigi Sierra Leones registreeritud õhusõidukite registrist kustutamiseks, ja esitanud taotluse kõigi Sierra Leones välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate kustutamiseks A lisast. Lisaks sellele teatas pädev asutus komisjonile, et lennuettevõtjal Bellview Airlines (SL) ei ole enam lennuettevõtja sertifikaati ja et kõnealune lennuettevõtja tuleks seetõttu A lisast kustutada.

(37)

Kõigi Sierra Leones välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate, sealhulgas Bellview Airlines-i (SL) suhtes leiab komisjon, et nende väljajätmine A lisast ei ole põhjendatud, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealused ettevõtjad on tegevuse lõpetanud. Seetõttu peaksid kõnealused lennuettevõtjad olema jätkuvalt A lisasse kantud.

(38)

Sierra Leone pädeva asutuse poolt ICAO-le saadetud parandusmeetmete kava lühikirjelduse puhul ei ole komisjon saanud tõendeid (asjakohaseid dokumente), mis tõendaksid puudujääkide kõrvaldamist ohutusjärelevalve ja sellega seotud standardite alal ning seoses tsiviillennunduse soovituslike tavadega koos kuupäevadega, mil saavutati vastavus nõuetele.

(39)

16. mail sai komisjon uut teavet selle kohta, kuidas edeneb parandusmeetmete kava rakendamine Indoneesia pädevate asutuste poolt. 16. juunil 2008 komisjoni jõudnud asjakohastest dokumentidest selgub, et riigi ametiasutused ei suuda praegu tagada järelevalvet nende poolt sertifitseeritud lennuettevõtjate üle, seda eelkõige lennutegevuse seire valdkonnas.

(40)

Samuti sai komisjon Indoneesia pädevatelt asutustelt 2. juunil 2008 teavet lennuettevõtjate Garuda Indonesia, Ekpres Transportasi Antar Benua, Airfast Indonesia ja Mandala Airlines suhtes kohaldatava seiretegevuse kavandamise ja rakendamise kohta. 16. juunil 2008 komisjoni jõudnud asjakohastest dokumentidest selgub, et eelnimetatud lennuettevõtjate suhtes kohaldatav lennutegevuse seire ei ole piisav.

(41)

Indoneesia pädevad asutused esitasid lennuohutuskomiteele oma seisukohad ICAO tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks mõeldud parandusmeetmete kohta 10. juulil 2008. Nende seisukohad kajastasid Indoneesia poolt 1. juulil 2008 esitatud parandusmeetmete kava rakendamist käsitlevates täiendavates dokumentides sisalduvat teavet. Indoneesia pädevad asutused on teinud ohutusalase olukorra parandamiseks riigis märkimisväärseid jõupingutusi, alustades hulga mitmekülgsete parandusmeetmete rakendamist, mis jätkub praegu ja peaks lõpule viidama järgmiste kuude jooksul. Pädevad asutused kinnitasid samuti, et ICAO ei ole siiamaani nõustunud tegema lõplikke tähelepanekuid 2000. aasta novembris, 2004. aasta aprillis ja 2007. aasta veebruaris toimunud viimaste auditite ühegi tulemuse kohta.

(42)

7. mail 2008 esitas lennuettevõtja Garuda Indonesia komisjoni poolt lennuohutuskomitee koosolekul 3. aprillil 2008 nõutud täiendava teabe parandusmeetmete kohta, mis on võetud seoses sisekontrollisüsteemide ja B-737 tüüpi lennukite varustamisega laiendatud võimalustega maapinna läheduse hoiatussüsteemiga (E-GPWS). Dokumentide analüüsi tulemusel selgus, et Garuda Indonesia paistab olevat võtnud ICAO standarditele vastamiseks vajalikud meetmed. Kuid lennutegevusega seotud probleemid jätkuvad – 9. ja 28. mail 2008 toimus kaks sarnast vahejuhtumit.

(43)

Ühiste kriteeriumide alusel ja võttes arvesse seda, et ICAO ei ole siiamaani nõustunud tegema lõplikke tähelepanekuid viimaste auditite ühegi tulemuse kohta, leiti, et Indoneesia pädevad asutused ei ole praegu suutnud tõendada, et nad on täitnud oma regulatiivseid ja järelevalve ülesandeid vastavalt ICAO standarditele kõigi enda poolt sertifitseeritud lennuettevõtjate puhul. Selle tulemusena ei saa ühtegi Indoneesia lennuettevõtjat praegu ühenduse nimekirjast välja jätta.

(44)

Komisjon teeb tihedat koostööd ICAO-ga, et hinnata Indoneesia pädevate asutuste suutlikkust rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel ja nende järgimise tagamisel. Komisjon kavatseb korraldada külastuse Indoneesiasse enne kehtivate meetmete mis tahes muutmist.

(45)

Lennuettevõtjad Airfast Indonesia, Garuda Indonesia ja Mandala Airlines esitasid individuaalsed taotlused esitada oma seisukohad suuliselt lennuohutuskomiteele ja neil avanes selleks võimalus 9. ja 10. juulil 2008.

(46)

Indoneesia pädevad asutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et lennuettevõtja Adam Sky Connection Airlines lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud. Kuna kõnealune lennuettevõtja on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks ta A lisast kustutada.

(47)

Indoneesia pädevad asutused on esitanud komisjonile ajakohastatud nimekirja lennuettevõtja sertifikaati omavate lennuettevõtjate kohta. Praeguse seisuga on Indoneesias sertifitseeritud lennuettevõtjad järgmised: Garuda Indonesia, Merpati Nusantara, Kartika Airlines, Mandala Airlines, Trigana Air Service, Metro Batavia, Pelita Air Service (lennuettevõtja sertifikaadid 121-008 ja 135-001), Indonesia Air Asia, Lion Mentari Airlines, Wing Adabi Nusantara, Riau Airlines, Transwisata Prima Aviation, Tri MG Intra Airlines (lennuettevõtja sertifikaadid 121-018 ja 135-037), Ekspres Transportasi Antar Benua, Manunggal Air Service, Megantara Airlines, Linus Airways, Indonesia Air Transport, Sriwijaya Air, Travel Expres Airlines, Republic Expres Airlines, Airfast Indonesia, Helizona, Sayap Garuda Indah, Survei Udara Penas, Travira Utama, Derazona Air Service, National Utility Helicopter, Deraya Air Taxi, Dirgantara Air Service, SMAC, Kura-Kura Aviation, Gatari Air Service, Intan Angkasa Air Service, Air Pacific Utama, Transwisata Prima Aviation, Asco Nusa Air, Atlas Deltasatya, Pura Wisata Baruna, Panarbangan Angkasa Semesta, ASI Pujiastuti, Aviastar Mandiri, Dabi Air Nusantara, Balai Kalibrasi Fasilitas Penerbangan, Sampurna Air Nusantara ja Eastindo. Ühenduse nimekirja tuleks vastavalt ajakohastada ning kõnealused lennuettevõtjad tuleks lisada A lisasse.

(48)

Lisaks sellele on Indoneesia pädevad asutused komisjonile teatanud, et lennuettevõtjate Helizona, Dirgantara Air Service, Kura-Kura Aviation, Asco Nusa Air ja Tri MG Intra Airlines lennuettevõtja sertifikaatide kehtivus on peatatud. Kuna tegemist on ajutiste meetmetega, leiab komisjon, et kõnealuste lennuettevõtjate väljajätmine A lisast ei ole põhjendatud.

(49)

USA Transpordiministeeriumi Föderaalne Lennundusamet (FAA) alandas oma IASA programmis Indoneesia ohutusjärku põhjusel, et Indoneesia ei vasta ICAO kehtestatud rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Selle tagajärjel võivad Filipiini Vabariigi lennuettevõtjad oma tegevust praegusel tasemel jätkata ainult FAA kõrgendatud järelevalve all. Kõnealustel lennuettevõtjatel ei ole lubatud laiendada või muuta lende Ameerika Ühendriikidesse.

(50)

ICAO on teatanud, et korraldab 2008. aasta novembris üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) raames põhjaliku kontrollkülastuse Filipiini Vabariigi Lennutranspordiametisse.

(51)

Komisjon on alustanud konsultatsioone Filipiinide pädevate asutustega, et käsitleda riigis välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate tegevuse ohutusega seotud küsimusi. Filipiinid on teatanud, et 2008. aasta märtsis võeti vastu uus tsiviillennundusameti seadus ja et pädevast asutusest on ümberkorralduste tulemusel saanud täiesti iseseisev amet, mis alustas tegevust 7. juulil 2008. Kuid üksikasjalikku parandusmeetmete kava ei ole veel esitatud.

(52)

Komisjon leiab, et otsus selle kohta, kas kõik Filipiini Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjad tuleks ühenduse nimekirja kanda, tuleks edasi lükata seni, kuni selguvad ICAO auditi tulemused. Seni jätkavad komisjon ja liikmesriigid kõnealuste lennuettevõtjate ohutusolukorra jälgimist.

(53)

Pärast määruse (EÜ) nr 331/2008 vastuvõtmist tegid komisjonile ja liikmesriikidele 21.–23. aprillil 2008 ettekanded 13 Venemaa lennuettevõtjat, kelle suhtes kohaldatakse Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse otsuse kohaselt tegevuspiiranguid. Nende lennuettevõtjate esitatud dokumentide ja järelevalveülesandeid täitvate asutuste ettekannete abil oli võimalik selgitada kõnealuste lennuettevõtjate ohutusolukorda ja rahvusvaheliste lendude suhtes kohaldatavate ICAO standardite järgimist. Koosolekul saadud teabe põhjal võis järeldada, et hulk õhusõidukeid ei vasta Venemaa Föderatsiooni lennundusasutuste esitatud dokumentide kohaselt rahvusvaheliste lendude suhtes kohaldatavatele ICAO standarditele, kuna neil puudub eelkõige nõutav TAWS/E-GPWS varustus. Kõnealused asutused võtsid endale kohustuse võtta Venemaa seaduste kohaselt vajalikud meetmed, et keelata selliste õhusõidukite lendamine nii ühenduse õhuruumi, selle piires ja sellest väljapoole kui ka Islandi, Norra ja Šveitsi õhuruumi, selle piires ja sellest väljapoole ning vastavalt muuta asjaomaste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaate ja käitamistingimusi. Muudetud lennuettevõtja sertifikaat koos täielike käitamistingimustega edastatakse komisjonile enne, kui mis tahes kõnealune õhusõiduk saab hakata lendama ühenduse õhuruumi. Venemaa Föderatsiooni pädev asutus võttis 25. aprillil 2008 vastu otsuse, mis jõustus 26. aprillil 2008.

(54)

Selle otsuse kohaselt on järgmistel õhusõidukitel keelatud lennata ühendusse, ühenduse piires või ühendusest väljapoole:

(55)

Lennuettevõtjatel Airlines 400 JSC ja Atlant Soyuz selliseid õhusõidukeid ei tuvastatud.

(56)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused ja komisjon kavatsevad jätkata tihedat koostööd ja vahetada lennuettevõtjate ohutusega seotud kõikvõimalikku olulist teavet. Liikmesriigid kontrollivad süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(57)

Nagu määruse nr 331/2008 põhjenduses 18 märgitud, esitas lennuettevõtja Ukraine Cargo Airways 1. aprillil 2008 muudetud parandusmeetmete kava, mis kajastas Ukraina pädeva asutuse nõutud muudatusi pärast ettevõtja auditeerimist. Komisjon palus 11. aprillil 2008, et Ukraina pädev asutus esitaks tõendid muudetud parandusmeetmete kava rakendamise tõhususe kontrollimise kohta 10. maiks 2008.

(58)

Ukraina pädev asutus teatas komisjonile 19. juunil 2008, et tal ei ole võimalik kinnitada, et lennuettevõtja Ukraine Cargo Airways on parandusmeetmed täielikult rakendanud. Lisaks sellele märkis pädev asutus, et peab mõningaid parandusmeetmeid kasutuks. 27. juunil esitas pädev asutus täiendavad dokumendid, milles teatas komisjonile, et lennuettevõtja on teinud „olulisi edusamme nii oma õhusõidukite tehnilise korrasoleku, dokumentatsiooni, tegevuspõhimõtete ja -korra kui ka meeskondade koolituse parandamisel”, kuid et „ajalised piirangud ja muud asjaolud, sealhulgas hooldusettevõtjate viivitused, takistavad lennuettevõtjat kõigi õhusõidukite puhul kõiki töid lõpule viimast ja personali koolituse taset parandamast”. Ukraina pädev asutus kinnitas oma valmisolekut jätkata igakülgse järelevalve teostamist Ukraine Cargo Airways-i üle ja lubas edastada lennuohutuskomiteele täieliku otsuse lennuettevõtja parandusmeetmete kava rakendamise tõhususe kohta. 8. juulil esitas Ukraina pädev asutus komisjonile oma otsuse tühistada tegevuspiirangud Ukraine Cargo Airways-i teatavate õhusõidukite suhtes pärast seda, kui oli kontrollinud parandusmeetmete kava rakendamist lennuettevõtja poolt.

(59)

Ukraina pädeva asutuse ja Ukraine Cargo Airways-i lennuohutuskomitee koosolekul 10. juulil 2008 tehtud ettekannetest ilmnes, et kui seisuplatsil kontrolliti 15 õhusõidukit, selgus, et parandusmeetmete kava oli rakendatud ainult 6 õhusõiduki puhul, mis vastasid ICAO standarditele ja mille puhul otsustati tühistada pädeva asutuse poolt eelnevalt kehtestatud piirangud. Lisaks sellele leiti pädeva asutuse väitel, et ülejäänud 9 õhusõidukit ei vastanud ICAO standardite rakendamist tagavatele nõutud meetmetele ja nende suhtes jäid seetõttu kehtima tegevuspiirangud Ukrainas.

(60)

Komisjon möönab, et lennuettevõtja on tõendanud oma tahet võtta parandusmeetmeid, et kõrvaldada ohutuspuudujäägid kõigi oma õhusõidukite puhul. Kuid Ukraina pädeva asutuse poolt siiamaani teostatud kontrollide tulemusi käsitlevate tõendavate dokumentide ja pädeva asutuse poolt lennuohutuskomitees tehtud ettekande põhjal leiab komisjon, et lennuettevõtja ei ole parandusmeetmete kava täielikult rakendanud, kuna Ukraina pädeva asutuse teostatud kontrolli tulemustest selgub, et siiamaani rakendatud parandusmeetmed ei ole asjakohased ega tõhusad. Seejuures valmistab komisjonile muret asjaolu, et lennuettevõtja suutis tagada oma õhusõidukitest ainult osa puhul vastavuse ohutusstandarditega, kuigi parandusmeetmete kava kohaselt pidi ettevõtja kehtestama sellise õhusõidukite haldussüsteemi, mis pidi tagama, et kõiki meetmeid kohaldatakse võrdses ulatuses kõigi õhusõidukite suhtes. Seetõttu ei saa ühiste kriteeriumide alusel kõnealust lennuettevõtjat A lisast praegu välja jätta.

(61)

Nagu määruse (EÜ) nr 331/2008 põhjenduses 21 märgitud, kutsus komisjon 11. aprillil 2008 Ukraina pädevat asutust esitama meetmete kava, et tõhustada ohutusjärelevalvet tema regulatiivse kontrolli all olevate ettevõtjate ning Ukrainas registreeritud õhusõidukite üle. Ukraina pädeva asutusega määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 kohaselt 22. mail 2008 toimunud konsultatsiooni käigus taasesitas komisjon oma palve saada nimetatud teavet. Ukraina pädev asutus esitas kõnealuse kava 31. mail 2008. Kavas käsitletakse järgmisi punkte: õigusaktid, mis käsitlevad selliste täpsete, siduvate ja selgelt määratletavate ohutuseeskirjade väljatöötamist, rakendamist ja nende järgimise tagamist, mida kasutataks Ukrainas ettevõtjate, õhusõidukite ja personali sertifitseerimiseks ja järelevalveks nende üle; riikliku lennundusameti personali kvalifikatsiooni ja koolituse jaoks ettenähtud vahendid, millega tahetakse tagada, et töötajate arv, kvalifikatsioon ja kogemused, kaasa arvatud esialgne ja korduvkoolitus, on piisavad Ukraina lennuettevõtjate, õhusõidukite ja personali üle ohutusjärelevalve teostamisega seotud töökoormusega hakkama saamiseks; ning järelevalve õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse ja hoolduse üle, kus selgitatakse, kuidas Ukraina pädev asutus tagab, et tema regulatiivse järelevalve all olevad õhusõidukid on jätkuvalt lennukõlblikud ja et õhusõidukeid hooldatakse vastavalt heakskiidetud hooldusprogrammidele, mida korrapäraselt läbi vaadatakse.

(62)

Samuti esitas Ukraina pädev asutus tõendid õigusaktide kohta, mida kohaldatakse kuni vastu võetakse uus lennunduskoodeks, milles käsitletakse ka ohutusaspekte.

(63)

Komisjon leiab, et esitatud tegevuskava sisaldab meetmeid ohutusjärelevalve tõhustamiseks ja tugevdamiseks Ukrainas. Kui tegevuskava tõhusust ei ole võimalik veel hinnata, kuna parandusmeetmete ajakava ulatub 2011. aastani, kuigi enamik meetmeid, mis käsitlevad järelevalvet jätkuva lennukõlblikkuse ja hoolduse üle, peaksid olema rakendatud 2008. aasta lõpuks.

(64)

Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse tegevuskava järkjärgulist rakendamist tuleb tähelepanelikult jälgida. Ukraina pädev asutus peab esitama arenguaruande iga kolme kuu tagant. Komisjon kavatseb korraldada külastuse Ukraina pädevasse asutusse, et kontrollida nende meetmete rakendamise tõhusust, mis peavad toimima 2008. aasta lõpuks. Lisaks sellele kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist, seades prioriteediks Ukrainas välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil määruse (EÜ) nr 351/2008 kohaselt.

(65)

Hoolimata komisjoni konkreetselt sel eesmärgil esitatud nõudmistest ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 16. aprillil 2008 ajakohastatud nimekirja lisatud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seetõttu on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(66)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

1.

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

2.

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/52

(1)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides b, c, d ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse VII lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 318/2006 VII lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 32 lõikes 4 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühitada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/54

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud loetelu selliste toimeainete kohta, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Süsinikdioksiid kuulub nimetatud loetelusse.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on süsinikdioksiidi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad direktiivi 98/8/EÜ V lisas määratletud tooteliiki 14: näriliste tõrjevahendid.

(3)

Prantsusmaa määrati referentliikmesriigiks ja ta esitas 15. mail 2006 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 21. juunil 2007 hindamisaruandesse ning tehti ettepanek kanda direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse süsinikdioksiid (üksnes kasutamiseks lõksuseadeldisega töötavates kasutusvalmis gaasikanistrites).

(5)

Tavaliselt peaksid IA lisas loetletud toimeained olema loetletud ka I lisas. I lisasse kandmisega hõlmatakse sellised kasutusviisid, mille korral toode peaks vastama direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele, kuid ei hõlmata madala riskiastmega toodete kasutusviise. Nende hulka kuuluvad ka süsinikdioksiidi sisaldavad näriliste tõrjevahenditena kasutatavad teatavad biotsiidid. Seega on asjakohane kanda süsinikdioksiid I lisa tooteliiki 14, et kõikides liikmesriikides oleks võimalik vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikele 3 anda välja, muuta või tühistada lubasid, mis võimaldavad süsinikdioksiidi sisaldavaid biotsiide kasutada näriliste tõrjevahendina.

(6)

Hindamisaruannet muudeti vastavalt ning see vaadati läbi alalises biotsiidide komitees 29. novembril 2007.

(7)

Süsinikdioksiidi hindamisel ei ilmnenud ühtegi lahendamata küsimust ega probleemi, millega peaks tegelema tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee.

(8)

Ühenduse tasandil hinnati aine ühte konkreetset kasutusviisi. Lisaks ei esitatud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 5 teatavat teavet ja seega ei hinnatud seda. Seepärast peaksid liikmesriigid hindama selliseid riske, mis mõjutavad keskkonna osasid ja elanikerühmi ning mida ei ole riskide hindamisel ühenduse tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning toote kasutusloa andmisel tagama, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(9)

Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samal ajal kõikides liikmesriikides, et tagada toimeainena süsinikdioksiidi sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

Toimeaine I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(11)

Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3, eelkõige välja anda, muuta või tühistada tooteliiki 14 kuuluvate süsinikdioksiidi sisaldavate biotsiidide kasutamislube, et tagada nende vastavus direktiivile 98/8/EÜ.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

25.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/57

(1)

Komisjoni 14. veebruari 2008. aasta otsuses 2008/155/EÜ, millega kehtestatakse nimekiri kolmandate riikide embrüokogumis- ja -tootmisrühmadest, mis on saanud heakskiidu veiseembrüote importimiseks ühendusse, (2) on sätestatud, et liikmesriigid võivad importida embrüoid kolmandatest riikidest vaid siis, kui neid on kogunud, töödelnud ja ladustanud nimetatud otsuse lisas esitatud embrüokogumis- ja -tootmisrühmad.

(2)

Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud taotluse muudatuste tegemiseks kõnealuses nimekirjas oma riigi teatavaid embrüokogumisrühmi käsitlevatesse kannetesse.

(3)

Kanada ja Ameerika Ühendriigid on esitanud tagatised direktiivi 89/556/EMÜ asjakohaste eeskirjade täitmise kohta ning asjaomased embrüokogumisrühmad on saanud oma riigi veterinaarteenistuse ametliku heakskiidu ühendusse eksportimisega tegelemiseks.

(4)

Seetõttu tuleks otsust 2008/155/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,