24.7.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 196/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 683/2008,

9. juuli 2008,

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa satelliitnavigatsiooni poliitika eesmärk on anda ühendusele kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi „süsteemid”). Kõnealused süsteemid rakendatakse ellu programmide EGNOS ja Galileo (edaspidi „programmid”) abil. Mõlemad infrastruktuurid hõlmavad satelliite ja maapealsete jaamade võrku.

(2)	Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene konkreetselt tsiviileesmärkideks mõeldud satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuur. Galileo programmi alusel loodud süsteem on täiel määral sõltumatu teistest olemasolevatest või võimalikest maailmas loodavatest süsteemidest.

(3)	Programmi EGNOS eesmärk on parandada olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (edaspidi „GNSS”) signaali kvaliteeti.

(4)	Euroopa Parlament, nõukogu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on programme pidevalt ja täielikult toetanud.

(5)

Satelliitnavigatsiooni arendamine on täiel määral kooskõlas nii Lissaboni strateegia kui ka ühenduse muude poliitikavaldkondadega, nagu komisjoni 12. septembri 2001. aasta valges raamatus pealkirjaga „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” kajastatud transpordipoliitika. Oma tööprogrammis peaks komisjon pöörama vajadusel erilist tähelepanu GNSSide rakenduste ja teenuste arendamisele.

(6)

Programmid on prioriteetsed projektid komisjoni esitatud ja Euroopa Ülemkogu kinnitatud Lissaboni kasvu ja tööhõive tegevusprogrammi raames. Samuti moodustavad nad ühe peamise samba Euroopa tulevasest kosmoseprogrammist, nagu on ka osutatud komisjoni 26. aprilli 2007. aasta teatises Euroopa kosmosepoliitika kohta.

(7)	Galileo programm hõlmab määratlemisetappi, arendus- ja valideerimisetappi, kasutuselevõtuetappi ja kasutusetappi. Kasutuselevõtuetapp peaks algama 2008. aastal ning lõppema 2013. Süsteem peaks saama täielikult toimivaks 2013. aastaks.

(8)

Galileo programmi määratlemisetappi ning arendus- ja valideerimisetappi, mis moodustavad teadusuuringutele pühendatud programmi etapid, on rahastatud olulisel määral ühenduse üleeuroopaliste võrkude eelarvest ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) poolt. Kasutuselevõtuetappi tuleks põhimõtteliselt täies ulatuses rahastada ühenduse eelarvest. Hiljem võidakse otsustada, et pärast 2013. aastat on süsteemi käitamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja uuendamiseks asjakohane kasutada avaliku ja erasektori partnerlust või mis tahes teisi erasektori üksustega sõlmitavaid lepinguid.

(9)

Madridis asuv ohutusjärelevalve keskus võib otsustada areneda täielikult kvalifitseeritud keskuseks, mis on samaväärne Galileo satelliidijuhtimiskeskusega ning mille varad kuuluvad ühendusele. Selleks arenguks vajalik investeering toimub ilma lisakuludeta kooskõlastatud ühenduse eelarvega programmide jaoks ajavahemikuks 2007–2013. Sellisel juhul tagab komisjon - mõjutamata Oberpfaffenhofenis ja Fucinos asuvate Galileo satelliidijuhtimiskeskuste tegevusvõimet ning tingimusel et ta suudab rahuldada kõik nõuded, mida kohaldatakse kõikide keskuste suhtes -, et 2013. aasta lõpuks on Madridi keskus täielikult kvalifitseeritud toimiv Galileo satelliidijuhtimiskeskus ning lisatud ülalnimetatud keskuste Galileo võrgustikku.

(10)

Tähtis on, et ühendus tagaks süsteemi EGNOS rahastamise, mis hõlmab selle käitamist, jätkusuutlikkust ja turustamist võimaldavate komponentide rahastamist. EGNOSe kasutamisel võib ette näha ühe või mitme teenuste riigihankelepingu sõlmimist, eelkõige erasektori üksustega, kuni EGNOS on integreeritud Galileo kasutamisega.

(11)	Kuna programmid on praeguseks arenenud küpsuse staadiumis ja väljuvad märkimisväärselt tavalise uurimisprogrammi raamistikust, tuleb neile anda konkreetne õiguslik alus, mis suudab paremini rahuldada nende vajadusi ja vastab paremini hea finantshalduse nõuetele.

(12)

Programmide alusel loodud süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Lisaks aitavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused eelkõige kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

(13)

Galileo ja EGNOS programmide nõuetekohane avalik haldamine nõuab esiteks, et pädevus komisjoni, Euroopa GNSSide Järelevalveameti (edaspidi „amet”) ja ESA vahel on rangelt jaotatud ning teiseks, et ühendus, keda esindab komisjon, tagab programmide juhtimise. Komisjon peaks kehtestama asjaomased vahendid ja tal peavad olema selleks vajalikud ressursid, eeskätt seoses vajamineva abistava tegevusega.

(14)

Arvestades programmide tähtsust, ainulaadsust ja keerukust, programmidest tulenevate süsteemide kuulumist ühenduse omandisse ning programmide täielikku rahastamist ühenduse eelarvest aastatel 2008–2013, tunnistavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetatud kolme institutsiooni vahelise tiheda koostöö kasulikkust. Sel eesmärgil tulevad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt 9. juuli 2008. aasta ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta.

(15)

GSA on asutatud nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 (Euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta) (3). Amet on ühenduse asutus, mille - kui organi nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 185 tähenduses - suhtes kehtivad ühenduse asutustele ettenähtud kohustused.

(16)

Arvestades komisjoni rolli programmide haldajana ja vastavalt komisjoni välja antud suunistele peaks amet tagama süsteemi julgeoleku akrediteerimise ning Galileo turvakeskuse tegevuse ning aitama ette valmistada süsteemide turuleviimist, et tagada nende sujuv toimimine, teenuste ladus osutamine ja suure turuosa hõlvamine. Lisaks peaks amet täitma ka muid ülesandeid, mida komisjon võib talle kooskõlas finantsmäärusega usaldada, eelkõige edendama rakenduste ja teenuste müüki ning tagama süsteemi komponentide sertifitseerimist.

(17)	Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles esitama ettepanekut nõukogu määruses (EÜ) nr 1321/2004 sätestatud programmide haldusstruktuuride ametlikuks vastavusseviimiseks komisjoni ja ameti uute rollidega.

(18)

Selleks et kindlustada programmide jätkumine, on vajalik kindlaks määrata asjakohane rahaline ja õiguslik raamistik, mis võimaldab ühendusel jätkata nende programmide rahastamist. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 vajaminev summa Galileo süsteemi arendus- ja valideerimisetapi lõpetamise ja kasutuselevõtuetapi rahastamiseks ning EGNOSe käitamiseks ja programmide kasutusetapi ettevalmistamise rahastamiseks.

(19)

Euroopa Parlament ja nõukogu on otsustanud, et süsteemide Galileo ja EGNOS hinnangulised kasutamiskulud kokku ajavahemikul 2007–2013 on 3 405 miljonit eurot. Kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) nähti algselt ette 1 005 miljoni euro suurune summa. Kõnealust summat on suurendatud 2 000 miljoni euro võrra (5). Lisaks tehakse Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) (6) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) raames kättesaadavaks 400 miljonit eurot, mis muudab ajavahemikul 2007–2013 programmide kogueelarve suuruseks 3 405 miljonit eurot.

(20)

Kõnealuste ühenduse vahendite eraldamisel on hädavajalikud tulemuslikud hankemenetlused ja lepingu sõlmimiseks peetavad läbirääkimised, kus saavutatakse parim hinna ja kvaliteedi suhe ning on tagatud lepingu täitmise lõpuleviimine, programmide takistuseta jätkumine, riski maandamine ning ettenähtud ajakavast kinnipidamine. Need peaks tagama komisjon.

(21)	Finantsmääruse kohaselt võivad liikmesriigid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse rahalise või mitterahalise panuse.

(22)

Oluline on märkida, et süsteemide Galileo ja EGNOS investeeringu- ja kasutuskulude puhul, mis on hinnanguliselt kindlaks määratud ajavahemikuks 2007–2013, ei ole arvesse võetud ühenduse võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis on seotud süsteemide avalikust omandivormist tingitud lepinguvälise vastutusega, eelkõige vääramatu jõu ja katastroofini viiva üldise rikke korral.

(23)

Tuleks tagada, et süsteemide Galileo ja EGNOS kasutamisest tekkivate tulude, mis tulenevad eelkõige Galileo programmi raames asutatud süsteemi kaubandusteenusest, saajaks oleks ühendus, et seeläbi tagada ühenduse eelnevalt tehtud investeeringute hüvitamine. Siiski peaks olema võimalik sätestada tulu jaotamise mehhanism erasektori üksustega sõlmitavates lepingutes.

(24)

Ühendus peaks ESAga sõlmima mitmeaastase delegeerimiskokkuleppe, mis hõlmab programmide rakendamisega seotud tehnilisi ja planeerimise küsimusi. Et võimaldada ühendust esindaval komisjonil täiel määral täita oma järelevalveülesannet, peaks see delegeerimiskokkulepe hõlmama ESA hallatavate rahaliste vahendite haldamise üldtingimusi.

(25)

Kuna programme rahastab Euroopa Ühendus, peaksid programmide raames toimuvad riigihanked vastama riigihankelepingute osas kehtivatele ühenduse eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt kulutuste otstarbekuse tagamine, kulude kontrollimine, riskide leevendamine, tõhususe suurendamine ja üksikutele tarnijatele tuginemise vähendamine. Kõigis liikmesriikides tuleks püüda tagada avatud juurdepääs ja õiglane konkurents kogu tegevusharu tarneahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Vältida tuleks võimalikku domineerimise kuritarvitamist või konkreetsest tarnijast pikaajalist sõltumist. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutele tarnijatele tuginemise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmidest ning nende kuludest ja ajakavadest tuleks võimaluse korral kasutada hankeid mitmelt tarnijalt. Euroopa ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatud komponentide ja teenuste puhul euroopaväliseid allikaid, kui on tõendatud nende märkimisväärsed eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide ja Euroopa Liidu turva- ja ekspordikontrollinõuete strateegilist laadi. Ära tuleks kasutada avaliku sektori investeeringuid, tööstuskogemusi ja -oskusi, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemusi ja oskusi, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju.

(26)

Kõik tööpaketid Galileo kasutuselevõtuetapi toimingute raames peaksid olema avatud võimalikult paljudele kandidaatidele kooskõlas hankeid käsitlevate Euroopa Liidu põhimõtetega. Nõuetekohaste hangete tagamiseks peaksid tööpaketid olema eriti avatud uutele kandidaatidele ja VKEdele, tagades samas tehnoloogilise tipptaseme ja kulutõhususe.

(27)

Et tagada programmide nõuetekohane avalik haldamine, mis eeldab programmide haldamise ühetaolisust, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, võivad komisjoni abistamiseks loodud Euroopa GNSSide programmide komitee (edaspidi „komitee”) tegevusse olla kaasatud ameti ja ESA esindajad.

(28)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7).

(29)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta mis tahes meetmeid, mis on vajalikud süsteemide ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamiseks. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(30)	Ühendus peaks olema kogu programmide käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Tuleks sõlmida vajalikud kokkulepped praeguste omanikega, et täielikult austada kõiki omandiga seonduvaid põhiõigusi.

(31)	Erilist tähelepanu tuleks pöörata EGNOSe sertifitseerimisele kõigi transpordiliikide, eelkõige lennutranspordi jaoks, et teatada süsteemi kasutuskõlbulikkusest ja võimaldada selle kasutamist võimalikult kiiresti.

(32)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide jätkumiseks finantspakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt satelliitnavigatsiooni süsteemide ehitamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)	On vaja tagada, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitataks korrapäraselt programmide rakendamise tulemustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemid ja programmid

1.   Programmid EGNOS ja Galileo hõlmavad kõiki vajalikke toiminguid, et määratleda, arendada, valideerida, ehitada, kasutada, uuendada ja täiustada kaht Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi – süsteemi EGNOS ja programmil Galileo põhinevat süsteemi.

2.   EGNOS süsteemi näol on tegemist infrastruktuuriga, mis jälgib ja korrigeerib signaale, mida edastavad olemasolevad ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid. Süsteem hõlmab maapealseid jaamasid ja mitmeid navigatsiooniseadmeid, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel.

3.   Programmil Galileo põhinev süsteem on autonoomne ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi) infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maapealsete jaamade ülemaailmset võrku.

4.   Programmide konkreetsed eesmärgid on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide edasise elluviimise kord, sealhulgas juhtimise ja ühenduse vahendite eraldamise kord.

Artikkel 3

Programmi Galileo etapid

Programm Galileo hõlmab järgmisi etappe:

a)	määratlemisetapp, mille käigus kujundati välja süsteemi struktuur ja määrati kindlaks selle koostisosad ning mis jõudis lõpule 2001. aastal;

b)	arendus- ja valideerimisetapp, mis hõlmab esimeste satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi hindamiseks orbiidil. Eesmärgiks on lõpetada see etapp 2010. aastal;

c)	kasutuselevõtuetapp, mis hõlmab kõikide kosmoses asuvate ja maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning selle paigaldamisega seotud toiminguid. Eesmärgiks on viia see etapp läbi ajavahemikul 2008–2013. Nimetatud etapp hõlmab ettevalmistusi kasutusetapi alustamiseks;

d)

kasutusetapp, mis hõlmab infrastruktuuri haldamist ning süsteemi hooldust, pidevat täiustamist ja uuendamist, programmiga seotud sertifitseerimis- ja ühtlustamistoiminguid, süsteemiga seotud turustamistoiminguid ja kõiki muid toiminguid, mis on vajalikud süsteemi arendamiseks ja programmide nõuetekohase toimimise tagamiseks. Kasutusetapp algab hiljemalt pärast kasutuselevõtuetapi lõpuleviimist.

Artikkel 4

Programmi Galileo rahastamine

1.   Arendus- ja valideerimisetappi rahastavad ühendus ja ESA.

2.   Kasutuselevõtuetappi rahastab ühendus, ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist.

3.   Komisjon esitab vajadusel 2010. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos oma vahearuandega asjakohase ettepaneku 2014. aastal algava finantsplaneerimise perioodi kohta, milles käsitletakse avalikke vahendeid ja kohustusi, hõlmates mis tahes rahalisi kohustusi, mis on võetud tulenevalt süsteemi riikliku omandivormiga seotud kohustustest kasutusetapi jaoks vajalik, tulu jaotamise mehhanismi kasutusetapi jaoks ja hindade kujundamise poliitika eesmärke, et tagada klientidele kvaliteetsed teenused õiglase hinnaga. Ettepanek sisaldab eelkõige põhjendustega teostatavusuuringut erasektori üksustega sõlmitavate kontsessioonilepingute või teenuste riigihankelepingute kasutamise heade ja halbade külgede kohta.

Vajaduse korral esitab komisjon koos oma vahearuandega samuti ettepanekuid sobivate meetmete võtmiseks, mis hõlbustavad satelliitnavigatsiooni rakenduste ja teenuste väljatöötamist.

4.   Liikmesriigid võivad Galileo programmi täiendavalt rahastada, et teatud juhtudel katta investeeringuid, mis on vajalikud heakskiidetud süsteemistruktuurile üleminekul. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2. Kooskõlas läbipaistva juhtimise põhimõttega teatab komisjon komiteele kõikidest mõjudest, mida avaldatakse Galileo programmile käesoleva lõike kohaldamisel.

5.   Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda Galileo programmi täiendavas rahastamises. Ühenduse poolt nendega vastavalt asutamislepingu artiklile 300 sõlmitud lepingutes nähakse ette nende programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 5

Süsteemi EGNOS kasutamine

Süsteemi EGNOS kasutamine hõlmab eeskätt vastava infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist, täiustamist ja uuendamist, programmiga seotud toimingute sertifitseerimist ja ühtlustamist ning turustamist.

Artikkel 6

Süsteemi EGNOS rahastamine

1.   Ühendus rahastab süsteemi EGNOS tegevust, ilma et see piiraks rahastamist mis tahes teistest allikatest, sealhulgas lõigetes 3 ja 4 osutatud allikatest.

2.   EGNOSe tegevuse algetapis korraldatakse üks või mitu teenuste riigihanget.

3.   Liikmesriigid võivad programmi EGNOS täiendavalt rahastada. Kõnealuste maksete tulemusel tekkivat tulu käsitatakse sihtotstarbelise tuluna vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2.

4.   Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda programmi EGNOS täiendavas rahastamises. Ühenduse poolt nendega vastavalt asutamislepingu artiklile 300 sõlmitud lepingutes nähakse ette nende programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 7

Süsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime

1.   Komisjon teeb kõik võimaliku, et tagada EGNOSe ja Galileo süsteemide, võrkude ja teenuste ühilduvus ja koostalitusvõime ning püüab saada kasu EGNOSe ja Galileo ning muude navigatsioonisüsteemide ja võimalusel tavapäraste navigatsioonivahendite vahelisest ühilduvusest ja koostalitusvõimest.

2.   Selleks vajalikud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8

Omandiõigus

Ühendus on kogu programmide käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik ning seetõttu sõlmitakse vajadusel kolmandate isikutega kehtivaid omandiõigusi reguleerivad lepingud.

II PEATÜKK

OSALEMINE RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID

Artikkel 9

Rahastatavad toimingud

1.   Käesoleva määruse kohastele programmidele eraldatakse ühenduse eelarveassigneeringuid, et rahastada järgmisi toiminguid:

a)	toimingud, mis on seotud programmi Galileo arendus- ja valideerimisetapi lõpetamisega;

b)	toimingud, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sealhulgas selle etapiga seotud haldus- ja järelevalvetoimingud;

c)	toimingud, mis on seotud EGNOSe kasutamisega ning programmide kasutamisetapile eelnevate või seda ettevalmistavate toimingutega.

2.   Selleks et täpselt kindlaks määrata programmide ja nende erinevate etappide kulud, teavitab komisjon kooskõlas läbipaistva juhtimise põhimõttega komiteed igal aastal sellest, kuidas on ühenduse vahenditest rahastatud iga lõikes 1 osutatud toimingut.

Artikkel 10

Eelarvevahendid

1.   Artiklis 9 osutatud toimingute rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 eraldatud summa on 3 405 miljonit eurot. See sisaldab 400 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks seitsmenda raamprogrammi raames.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad tehtavad eraldised igal aastal piirides, mis on kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistikuga. Eraldised tehakse vastavalt finantsmääruse sätetele.

3.   Programmidega seotud eelarvelised kohustused täidetakse iga-aastaste eraldistega.

Artikkel 11

Süsteemide kasutamisest saadav tulu

1.   Süsteemide kasutamisest saadava tulu saaja on ühendus. Tulu kantakse ühenduse eelarvesse ja eraldatakse programmidele. Kui tulu osutub programmide rahastamisvajadustest suuremaks, saavad tulu suunamise põhimõtete muutmise heaks kiita eelarvepädevad institutsioonid komisjoni ettepaneku põhjal.

2.   Tulu jaotamise mehhanism võib olla ette nähtud erasektori üksustega sõlmitavates lepingutes.

III PEATÜKK

PROGRAMMIDE AVALIK HALDAMINE

Artikkel 12

Programmide haldamise üldine raamistik

1.   Programmide avalik haldamine põhineb selgel pädevusalade jaotamisel ühenduse, keda esindab komisjon, ameti ja ESA vahel.

2.   Komisjon, keda abistab komitee, vastutab programmide haldamise eest ja korraldab seda läbipaistval viisil. Komisjon väldib struktuuride ja ülesannete dubleerimist, lähtudes selgest kohustuste jaotusest komisjoni, ameti ja ESA vahel. Komisjoni võivad aidata liikmesriikide eksperdid ning ta teostab finants- või tehnilisi auditeid.

3.   Komisjon kehtestab vajalikud vahendid, sealhulgas integreeritud riskihaldamise rakendamiseks programmide kõikidel tasanditel ning struktuurimeetmed riskide tuvastamiseks, kontrollimiseks, leevendamiseks ja järelevalveks, ning tagab, et valdab nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke ressursse. Sel eesmärgil määrab komisjon artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kindlaks olulised hetked otsuste tegemiseks, et vaadata läbi programmide rakendamine.

Artikkel 13

Julgeolekuküsimuste haldamine

1.   Komisjon haldab kõiki süsteemide julgeolekuga seonduvaid küsimusi, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust järelevalve ja julgeolekunõuete programmide integreerimise järele.

2.   Komisjon võtab vastavalt artikli 19 lõikes 4 osutatud regulatiivmenetlusele vastu rakendusmeetmed, milles sätestatakse peamised tehnilised nõuded süsteemi julgeoleku tagamise tehnoloogiatele juurdepääsu kontrollimise ja nende käitlemise kohta.

3.   Komisjon tagab lõikes 2 osutatud meetmete järgimiseks vajalike toimingute läbiviimise, ning tagab, et täidetakse kõiki süsteemide julgeolekuga seotud täiendavaid nõudeid, võttes täiel määral arvesse ekspertnõuandeid.

4.   Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada Euroopa Liidu või selle liikmesriigi julgeolekut, kohaldatakse nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP (Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut), (8) nimetatud menetlusi.

5.   Komitee ei käsitle küsimusi, mida reguleeritakse üksnes Euroopa Liidu lepingu V jaotisega ja/või VI jaotisega.

Artikkel 14

Julgeolekueeskirjade kohaldamine

1.   Iga liikmesriik tagab, et kõigi tema territooriumil elavate füüsiliste isikute või kõigi seal asutatud juriidiliste isikute suhtes, kes tegelevad programmidega seotud ELi salastatud teabega, kohalduvad julgeolekueeskirjad, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (9) lisas, ning nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud nõukogu otsuse 2001/264/EÜ (10) lisas.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult lõikes 1 osutatud siseriiklike julgeolekueeskirjade vastuvõtmisest.

3.   Kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad tegeleda programmidega seotud ELi salastatud teabega ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse nendes kolmandates riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas, ning nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/264/EÜ lisas. ESA julgeolekueeskirju peetakse nende eeskirjadega samaväärseteks. Kolmandas riigis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsust võib tunnistada asjaomase riigiga sõlmitava lepinguga.

Artikkel 15

Tegevuskavad

1.   Käesoleva määrusega programmide vajadusteks eraldatud rahalisi vahendeid käsutab komisjon.

2.   Komisjon võtab vastu meetmed strateegilise raamistiku määratlemiseks, et kehtestada käesoleva määruse nõuete kohaselt tööprogramm. Strateegiline raamistik hõlmab peamisi toiminguid, hinnangulist eelarvet ja ajakava, mida on vaja lisas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Tööprogrammi, mis hõlmab programmi rakenduskava ning sellega seonduvat rahastamiskava, mis vaadatakse igal aastal läbi, ning kõik kõnealuste dokumentide muudatused võtab komisjon vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele.

4.   Käesoleva määruse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 16

Euroopa GNSSide Järelevalveameti roll

Vastavalt artikli 12 sätetele ning arvestades komisjoni rolli programmide haldajana täidab amet programmides komisjoni poolt välja antud suuniste kohaselt järgmisi ülesandeid:

a)

programmide julgeoleku alal ja ilma et see piiraks artiklite 13 ja 14 kohaldamist, tagab ta i) julgeoleku akrediteerimise; sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise, jälgib seda ning viib läbi süsteemi turbeauditeid; ii) Galileo turvakeskuse tegevuse, mis toimub nii artikli 13 kohaselt tehtud otsuste kui ka ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhtnööride kohaselt;

b)	ta aitab ette valmistada süsteemide turuleviimist, sealhulgas teha vajalikke turuanalüüse;

c)

ta täidab ka muid ülesandeid, mida komisjon võib talle kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktiga b usaldada konkreetsetes programmidega seotud küsimustes, näiteks: i) edendab rakenduste ja teenuste müüki satelliitnavigatsiooniturul; ii) tagab süsteemide komponentide sertifitseerimise asjakohaste ja nõuetekohaseid tegevuslube omavate sertifitseerimisorganite poolt.

Artikkel 17

Programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga seonduvad riigihankealased põhimõtted

1.   Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi suhtes kohaldatakse riigihankeid käsitlevaid ühenduse eeskirju, milleks on eelkõige juurdepääs ja õiglane konkurents terves tööstustarnete ahelas, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, valikukriteeriumite ja mis tahes muu asjaomase teabe selge edastamine, millega võimaldatakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused, ilma et need eeskirjad piiraksid meetmeid, mis on vajalikud Euroopa Liidu oluliste julgeolekuhuvide või avaliku julgeoleku kaitseks või Euroopa Liidu ekspordikontrolli nõuete järgimiseks.

2.   Riigihangete läbiviimisel püütakse täita järgmisi eesmärke:

a)	kõigi tasandite tööstusettevõtete, eelkõige VKEde, võrdse osalemise edendamine kõikides liikmesriikides;

b)	domineerimise võimaliku kuritarvitamise vältimine ja pikaajalise üksikutele tarnijatele tuginemise vältimine;

c)	eelnevate avaliku sektori investeeringute ja saadud õppetundide, tööstuskogemuste ja -pädevuste, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel õpitu ärakasutamine, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju.

3.   Sel eesmärgil kohaldatakse programmi Galileo kasutuselevõtuetapi tegevuste suhtes järgmisi riigihankealaseid põhimõtteid:

a)

infrastruktuurihange jaotatakse kuueks segmendipõhiseks paketiks (süsteemi tehnilise projekteerimise toetamine, maapealse missiooni infrastruktuuri väljatöötamine, maapealse kontrolli infrastruktuuri väljatöötamine, satelliidid, kanderaketid ja operatsioonid) ja täiendavateks tööpakettideks hangete üleüldise jaotamise kaudu; see ei välista mitme samaaegse hankeliini kasutamist eri tööpakettide puhul, mis hõlmavad ka satelliite;

b)

tagatakse konkurentsivõimeline pakkumine kõikide pakettide ja kuue peamise tööpaketi osas ning kasutatakse ühtset menetlust, mille abil võib iga sõltumatu juriidiline isik või grupp, keda kõnealusel eesmärgil esindab gruppi kuuluv juriidiline isik, teha pakkumise peatöövõtja osale kuuest tööpaketist maksimaalselt kahe peamise tööpaketi puhul;

c)

vähemalt 40 % ulatuses tegevuse koguväärtusest sõlmitakse pakkumismenetluse tulemusel allhankelepingud eri tasandi ettevõtjatega, kes ei kuulu ühegi peamise tööpaketi peatöövõtjaga samasse gruppi; komisjon teavitab komiteed korrapäraselt kõnealuse põhimõtte järgimisest. Juhul kui prognooside kohaselt ei suudeta täita 40 % eesmärki, võtab komisjon vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud korralduskomitee menetlusele asjakohaseid meetmeid;

d)	võimaluse korral kasutatakse hankeid mitmelt tarnijalt, et tagada parem kontroll programmi ning selle kuludest ja ajakavast kinnipidamise üle.

Artikkel 18

Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded

1.   Artiklis 17 esitatud põhimõtete alusel sõlmib ühendus, keda esindab komisjon, ESAga finantsmääruse artikli 54 lõike 2 kohase delegeerimisotsuse alusel mitmeaastase delegeerimiskokkuleppe, millega reguleeritakse delegeeritavaid ülesandeid ja eelarve täitmist seoses programmi Galileo rakendamisega, eelkõige selle kasutuselevõtu etapiga.

2.   Delegeerimiskokkuleppes sätestatakse ESAle eraldatud vahendite haldamise üldtingimused, niivõrd kui see on vajalik lõike 1 alusel delegeeritud ülesannete ja eelarve täitmiseks ning eeskätt teostatavad toimingud, nendega seotud rahastamismeetmed, haldusmenetlused, järelevalve- ja kontrollimenetlused ning meetmed, mida kohaldatakse kokkuleppe mittetäieliku täitmise korral, samuti kogu materiaalse ja mittemateriaalse vara valdamise kord.

3.   Komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Komiteed teavitatakse mitmeaastasest delegeerimiskokkuleppest, mis sõlmitakse ühenduse, keda esindab komisjon, ja ESA vahel.

4.   Komisjon teavitab komiteed riigihangete pakkumiskutsete vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning ESA poolt erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa GNSSide programmide komitee, edaspidi „komitee”.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

6.   GSA ja ESA esindajad võivad osaleda komitee tegevuses vaatlejatena vastavalt komitee töökorras sätestatud tingimustele.

7.   Lepingutega, mille ühendus sõlmib vastavalt artikli 4 lõikele 5 ja artikli 6 lõikele 4, võib näha ette kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide osalemise komitee tegevuses vastavalt komitee töökorras sätestatud tingimustele.

Artikkel 20

Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

Komisjon tagab isikuandmete ja privaatsuse kaitse ning selle, et asjakohased kaitsemeetmed oleksid integreeritud süsteemide tehnilistesse struktuuridesse.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve pettust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (11) ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (13).

2.   Käesoleva määruse alusel rahastatavate ühenduse meetmete puhul mõistetakse rikkumise all määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid põhjendamatu kuluartikli tõttu.

3.   Käesoleva määruse alusel sõlmitavate lepingute, sealhulgas osalevate kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute suhtes tuleb rakendada komisjoni või tema poolt volitatud esindaja finantsjärelevalvet ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditeid, vajaduse korral kohapeal.

Artikkel 22

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon tagab käesoleva määruse ellurakendamise. Igal aastal eelarve eelprojekti esitamise käigus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmide elluviimise kohta. 2010. aastal koostatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuanne programmide rakendamise kohta, mis sisaldab ülevaadet Galileo poolt pakutavate teenuste kulude, ohtude ja tõenäoliste tulude kohta, sealhulgas võttes arvesse tehnoloogilisi- ja turuarenguid.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu 21. mai 2002. aasta määruse (EÜ) nr 876/2002 (millega luuakse ühisettevõte Galileo) (14) artikkel 7 tunnistatakse kehtetuks alates 25. juulist 2009.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 221, 8.9.2005, lk 28.

(2)  Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 3. juuli 2008. aasta otsus.

(3)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1942/2006 (ELT L 367, 22.12.2006, lk 18).

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

(5)  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1). Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2008/29/EÜ (ELT L 6, 10.1.2008, lk 7).

(6)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8)  ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.

(9)  Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/548/EÜ (ELT L 215, 5.8.2006, lk 38).

(10)  Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/438/EÜ (ELT L 164, 26.6.2007, lk 24).

(11)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1233/2007 (ELT L 279, 23.10.2007, lk 10).

(12)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(14)  EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1943/2006 (ELT L 367, 22.12.2006, lk 21).

---

---

---