19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kaubaaluste käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade (edaspidi „käsikahveltõstukid”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Eespool nimetatud määruse kehtestamiseni viinud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004.

(2)

Komisjon algatas käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise omal algatusel. Komisjoni käsutuses olev teave näitas, et teatavad tooted (nn virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid), mis võiksid väidetavalt vaatlusaluse toote hulka kuuluda, olid käsikahveltõstukitest ja nende olulistest osadest erinevad, muu hulgas nende erifunktsioonide (tõstmine, virnastamine või koormate kaalumine) ja kasutusotstarbe poolest. Kõnealustel toodetel on nimetatud funktsioonide täitmiseks teistsugune hüdraulikasüsteemide ja kerede tugevus ja ehitus. Eespool nimetatud omadused rõhutavad kasutusalade erinevusi – ning kõnealused tooted ja käsikahveltõstukid ei ole omavahel asendatavad. Seega on asjakohane juhtum vaatlusaluse toote määratluse täpsustamiseks läbi vaadata, kusjuures läbivaatamise tulemusel võib olla tagasiulatuv mõju alates asjakohaste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kuupäevast.

(3)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, ja teatas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (3) vaatlusaluse toote määratlusega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(4)

Komisjon teatas osalise läbivaatamisega seotud uurimise algatamisest ametlikult Hiina (edaspidi „vaatlusalune riik”) ametiasutustele ja kõigile muudele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, s.o vaatlusaluse riigi eksportivatele tootjatele, ühenduse kasutajatele ja importijatele ning ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele isikutele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Osalise läbivaatamise eesmärki silmas pidades ei määratud kindlaks uurimisperioodi. Küsimustike vastustest saadud teave hõlmas ajavahemikku 2003–2006 (edaspidi „vaatlusalune periood”), st hõlmas ka esialgse uurimise uurimisperioodi. Teavet paluti käsikahveltõstukite ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite ostu-/müügimahtude ja -väärtuse, tootmismahtude ja tootmisvõimsuse kohta vaatlusalusel perioodil. Lisaks sellele paluti asjaomastel isikutel kommenteerida käsikahveltõstukite ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite erinevusi või sarnasusi seoses nende tootmisprotsessi, tehniliste omaduste, kasutusotstarbe, asendatavuse jms.

(7)

Piisavalt täielikud küsimustiku vastused saadi kahelt Hiina käsikahveltõstukite ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite eksportivalt tootjalt, neljalt ühenduse käsikahveltõstukite või virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite tootjalt, ühelt kasutajalt ja 14 käsikahveltõstukite ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite ühenduse importijalt.

(8)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala täpsustamise/muutmise vajaduse väljaselgitamiseks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Vaatlusalune toode on, nagu esialgses määruses määratletud, mitteiseliikuvad käsikahveltõstukid, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatavate materjalide käitlemiseks, ja nende olulised osad, s.o kered ja hüdraulikasüsteemid, mis on pärit Hiinast ja kuuluvad tavaliselt CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Eri tüüpi käsikahveltõstukid ja nende olulised osad erinevad üksteisest peamiselt tõstevõime, kahvli pikkuse, kerematerjalina kasutatud terase, hüdraulikasüsteemi tüübi, rataste tüübi ja piduri olemasolu poolest.

(10)

Meenutatakse, et esialgne uurimine hõlmas käsikahveltõstukeid ja nende olulisi osi, s.o keresid ja hüdraulikasüsteeme, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatavate koormate käitlemiseks ja teisaldamiseks. Määratluse kohaselt peavad käsikahveltõstukid olema inimjõul lükatavad ja tõmmatavad. Seepärast on käsikahveltõstukitel mehhanism, mis võimaldab kasutajal koormat nii palju tõsta, et seda saaks teisaldada.

(11)

Virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid, mille mõned riiklikud tolliasutused on väidetavalt juba liigitanud vaatlusaluseks tooteks, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, võivad olla iseliikuvad või käsitsi liigutatavad. Neid kasutatakse koormate teisaldamiseks ja tõstmiseks, et koormaid kõrgemale paigutada ja koormate ladustamist hõlbustada, ühe kaubaaluse paigutamiseks teise peale (virnastajad), koorma tõstmiseks töötasapinnale (käärkahveltõstukid) või koormate tõstmiseks ja kaalumiseks (kaaluga kahveltõstukid).

(12)

Esialgse määruse raames toimunud uurimise käigus käsitleti vaatlusaluse tootena üksnes kahveltõstukeid, nagu on määratletud eespool põhjenduses 10. On asjakohane märkida, et esialgse uurimise käigus ei palunud komisjon koostööd teinud isikutelt mingit teavet virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite kohta ning ei ole sellist teavet kontrollinud. Seega põhinesid kõik esialgses määruses esitatud andmed ja teave ning esialgse uurimise tulemused, sealhulgas lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine, üksnes käsikahveltõstukitel.

(13)

Võttes arvesse põhjenduses 2 kirjeldatud olukorda ja selgitamaks välja, kas virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid on käsikahveltõstukitest erinevad, uuriti nende füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, tootmisprotsessi, tüüpilist kasutusotstarvet ja omavahelist asendatavust.

(14)

Eri tüüpi käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, s.o hüdraulikasüsteemid ja kered erinevad üksteisest peamiselt tõstevõime, kahvli pikkuse, kerematerjalina kasutatud terase, hüdraulikasüsteemi tüübi, rataste tüübi ja piduri olemasolu poolest. Neil eri tüüpidel on siiski samad füüsikalised põhiomadused ja kasutusalad ning seepärast käsitati neid kõiki esialgses uurimises vaatlusaluse tootena.

(15)

Läbivaatamisega seotud uurimine on näidanud, et virnastajatel, käärkahveltõstukitel ja kaaluga kahveltõstukitel on mõned käsikahveltõstukitega samad omadused, s.o neil on kahvlitega kered ja hüdraulikasüsteemid. Neil on siiski lisafunktsioone koorma kõrgemale tõstmiseks, virnastamiseks, töölauana või -tasandina toimimiseks või koorma kaalumiseks, mis nõuavad selgelt keerukamaid või täiendavaid tehnilisi komponente. Virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite eespool nimetatud erifunktsioonide täitmiseks on neil käsikahveltõstukitest erinev kahvlite, kere ja hüdraulikasüsteemi tugevus ja ehitus. Lisaks sellele on virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid kõnealuste lisafunktsioonide täitmiseks käsikahveltõstukitest oluliselt (kuni kümme korda) kallimad.

(16)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et käsikahveltõstukite ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite tootmisprotsessis on märkimisväärseid erinevusi, sest viimased vajavad lisakomponente ja järelikult käsikahveltõstukite tootmisest erinevaid tootmisetappe. Läbivaatamisega seotud uurimine näitas, et virnastajate kere raam peab olema märgatavalt kõrgem ja hüdraulikasüsteem teistsugune, et koormat saaks kõrgemale tõsta, samal ajal kui kaaluga kahveltõstukite kere sisaldab kaalu ja nende kahvlite struktuur on käsikahveltõstukite omast täiesti erinev.

(17)

Käsikahveltõstukeid kasutatakse laialdaselt koormate käitlemisel ning kaupade jaotamisel ja ladustamisel. Neid kasutatakse nii tootmis- kui ka jaemüügiettevõtetes. Käsikahveltõstukid on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Käsikahveltõstukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise abil) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele, nt veoautodel, ladudes, tootmiskohtades või isegi jaemüügiettevõtetes. Käsikahveltõstukite maksimaalne tõstevõime on umbes 210 millimeetrit. Lisaks sellele peetakse käsikahveltõstukeid üldiselt muude koorma käitlemise seadmete (nt kahveltõstukite) vajalikuks lisandiks. Käsikahveltõstukite kasutamiseks ei ole vaja eriväljaõpet.

(18)

Läbivaatamisega seotud uurimine on näidanud, et virnastajatel, käärkahveltõstukitel ja kaaluga kahveltõstukitel on peamiselt samad kasutajad nagu käsikahveltõstukitel, kuid nende kasutusalad on erinevad, nt koorma kõrgemale tõstmine, koorma virnastamine, töötasapinnana toimimine või koorma kaalumine. Virnastajaid, käärkahveltõstukeid ja kaaluga kahveltõstukeid ei kasutata nende eriomaduste ja kasutusalade tõttu nii laialdaselt kui käsikahveltõstukeid. Seepärast võrdub nende müügimaht umbes ühe kümnendikuga käsikahveltõstukite müügist EÜ turul. Lisaks on virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite puhul, erinevalt käsikahveltõstukitest, vaja eriväljaõpet.

(19)

Läbivaatamisega seotud uurimine on näidanud, et virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite kasutusalad on märgatavalt spetsiifilisemad kui käsikahveltõstukitel. Virnastajaid kasutatakse koormate kõrgemale tõstmiseks, koormate ladustamise hõlbustamiseks, kaubaaluste virna ladumiseks; käärkahveltõstukeid kasutatakse koorma tõstmiseks töötasapinnale ning kaaluga kahveltõstukeid koorma kaalumiseks.

(20)

Mõned virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid (nt eelkõige viimased) võivad väga vähesel määral tõsta ja teisaldada koormaid nagu käsikahveltõstukid. Kuid käsikahveltõstukite asendamine virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukitega ei ole praktiline ega majanduslikult otstarbekas, sest käsikahveltõstukeid on üksnes koorma tõstmiseks ja teisaldamiseks lihtsam kasutada, ning virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid on käsikahveltõstukitest märkimisväärselt kallimad ja nende kasutamine nõuab eriväljaõpet. Lisaks sellele võib virnastaja, käärkahveltõstuki või kaaluga kahveltõstuki pidev kasutamine käsikahveltõstuki asemel kahjustada nende põhifunktsiooni, näiteks kaaluga kahveltõstuki kaal on nii habras, et saab kahjustada niipea, kui masinat kasutatakse koormate tõstmiseks ja teisaldamiseks.

(21)

Teisest küljest tehti läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks, et käsikahveltõstukeid ei saa kasutada virnastajate, käärkahveltõstukite ega kaaluga käsikahveltõstukite asendamiseks. Viimaste funktsioonid osutavad sellele, et nende turg on spetsiifiline ja eristuv, erinevate nõudmiste, lõppkasutaja vajaduste ja ootustega.

(22)

Komisjon uuris ka seda, kas käsikahveltõstukite olulised osad ning virnastajate, käärkahveltõstukite ja kaaluga kahveltõstukite olulised osad, s.o kere ja hüdraulikasüsteemid on omavahel asendatavad. Läbivaatamisega seotud uurimine näitas, et see ei ole võimalik kere ja hüdraulikasüsteemide erineva ehituse ja erinevate omaduste tõttu.

(23)

Läbivaatamisega seotud uurimine on näidanud, et virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid ei kuulu käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade hulka, mille suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, sest neil on teistsugused ja täiendavad tehnilised omadused, teistsugune kasutusotstarve ja teistsugune tootmisprotsess. Seetõttu ei käsitanud komisjon virnastajaid, käärkahveltõstukeid ja kaaluga kahveltõstukeid esialgse uurimise käigus vaatlusaluse tootena.

(24)

Seepärast peetakse asjakohaseks täpsustada, et virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid ning nende olulised osad on käsikahveltõstukitest erinevad ega kuulu vaatlusaluse toote hulka, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid.

(25)

Huvitatud isikuid teavitati eespool nimetatud järeldustest.

(26)

Üks isik väitis, et virnastajaid, käärkahveltõstukeid ja kaaluga kahveltõstukeid ning käsikahveltõstukeid tuleks käsitada ühe tehnilise seadmena, kuid toimikus leiduv teave ei õigusta sellise järelduse tegemist. Kõik ülejäänud isikud, kes märkusi esitasid, olid komisjoni järeldustega nõus.

(27)

Eeltoodut arvestades peetakse asjakohaseks muuta esialgset määrust toote määratluse täpsustamiseks.

(28)

Kuna praegune läbivaatamisega seotud uurimine piirdub vaatlusaluse toote määratluse täpsustamisega ning kuna esialgne uurimine ja sellest tulenev dumpinguvastane meede ei hõlmanud virnastajaid, käärkahveltõstukeid ja kaaluga kahveltõstukeid, peetakse asjakohaseks kohaldada järeldusi alates esialgse määruse jõustumise kuupäevast, sealhulgas impordi puhul, mille suhtes kohaldati 29. jaanuarist 2005 kuni 21. juulini 2005 ajutist dumpinguvastast tollimaksu. Komisjon ei ole tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei peaks järeldusi tagasiulatuvalt kohaldama.

(29)

Järelikult kuulub määruse (EÜ) nr 1174/2005 (nagu seda on muudetud käesoleva määrusega) artikli 1 lõikega 1 hõlmamata kaupade puhul lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis on tasutud või mille kohta on arvestuskanne tehtud määruse (EÜ) nr 1174/2005 artikli 1 lõike 1 alusel, ning ajutised dumpinguvastased tollimaksud, mis on lõplikult sisse nõutud sama määruse artikli 2 alusel, tagasimaksmisele või vähendamisele.

(30)

Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste tollialaste õigusaktidega.

(31)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta määruse (EÜ) nr 1174/2005 kehtivusaega, mis on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 2,

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/5

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 85/2006 (2) Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Lõplik tollimaks kehtestati minimaalse impordihinna kujul.

(2)

Komisjon sai 20. veebruaril 2007 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise korraldamise taotluse, mille esitasid järgmised liikmesriigid: Itaalia, Leedu, Poola, Portugal ja Hispaania (edaspidi „taotluse esitajad”).

(3)

Taotlus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja et need muutused on püsivad. Taotluse esitajad väitsid ja tõendasid esmapilgul usutavalt seda, et arvestusliku normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlus põhjustab dumpingu määra vähenemise märkimisväärselt madalamale kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel enam dumpingu tasakaalustamiseks vajalik. Otsustati, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist algatas komisjon 21. aprillil 2007 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, avaldades Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate (edaspidi „algatamisteade”). (3)

(5)

Kõnealuses läbivaatamises käsitleti dumpingut üksnes eesmärgiga hinnata olemasolevate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

(6)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kõigile teadaolevatele Norra eksportijatele/tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud kaubandusettevõtjatele, importijatele ja ühendustele ning Norra Kuningriigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Algatamisteate punkti 5 alapunktis a viidati sellele, et komisjon võib otsustada teha väljavõttelise uuringu vastavalt algmääruse artiklile 17. Algatamisteate punkti 5 alapunkti a alapunkti i kohase nõude põhjal edastasid 267 äriühingut määratud tähtajaks nõutud andmed. Neist 169 olid tehistingimustes kasvatatud lõhet eksportivad tootjad. Eksport toimus kas otseselt või kaudselt seotud või sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu.

(8)

Pidades silmas asjaomaste äriühingute suurt arvu, otsustati kasutada väljavõttelise uuringu tegemist käsitlevat sätet ja moodustati sel eesmärgil Norra tootmisharu esindajatega konsulteerides valim tootmisettevõtete hulgast, kelle eksport ühendusse oli kõige suurem (eksportivad tootjad). Norra tootmisharu esindajad tegid ettepaneku lisada valimisse i) üks tootmisettevõte, mis ei eksportinud ise, vaid ainult Norra sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu, ja ii) kaks äriühingut, mis tegelesid vaatlusaluse toote ekspordi, kuid mitte tootmisega. Sellega ei saanud nõustuda, kuna tootmisettevõtte puhul puudusid piisavad garantiid selle kohta, et sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu toimuvat eksportmüüki ühendusse on tõepoolest võimalik kindlaks teha. Lõhet mittetootvate eksportijate puhul ei olnud võimalik kindlaks määrata kauba normaalväärtust ega sellest tulenevalt ka nimetatud äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksu suurust.

(9)

Algmääruse artikli 17 kohaselt moodustati valim võimalikult suure tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli võimalik uurida komisjoni käsutuses oleva aja jooksul Lõppvalimisse võetud eksportivate tootjate eksport moodustas peaaegu 60 % vaatlusaluse toote ekspordimahust ühendusse.

(10)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, paluti ühendusse importijatel vastavalt algatamisteate punkti 5 alapunkti a alapunktile ii esitada nimetatud punktis määratletud teave. Valimi moodustamiseks esitatud küsimustele vastas ainult neli ühendusse importijat. Koostööd tegevate importijate vähesuse tõttu otsustati, et väljavõttelise uuringu kasutamine ei ole käesoleval juhul õigustatud.

(11)

Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Sel eesmärgil kutsus komisjon kõiki teadaolevalt asjaga seotud isikuid ja kõiki teisi isikuid, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul, osalema käesolevas uuringus ja vastama asjaomastele küsimustikele. Komisjoniga tegid koostööd ja talle teatasid oma seisukohad 267 Norra tootjat ja eksportijat, ühenduse lõhetootjate esindajad ning Iirimaa ja Šotimaa valitsused. Lisaks sellele saadi sätestatud tähtajaks täielikud vastused neljalt importijalt ja kuuelt valimisse kuuluvalt Norra eksportivalt tootjalt.

(12)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Kahe Norra suurima eksportiva tootja, Marine Harvest ASi ja Hallvard Leroy ASi osakaal oli koostööd tegevate Norra tootjate andmete põhjal üle 44 % Norra tootjate kogutoodangust ja 45 % Norra ekspordist ühendusse.

(14)

Ülejäänud nelja valimisse kuuluva äriühingu esitatud andmeid analüüsiti põhjalikult ja leiti, et nende tootmiskulud ja ekspordihinnad olid üldjoontes samal tasemel komisjoni kontrollitud äriühingute tootmiskulude ja ekspordihindadega.

(15)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(16)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 („läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(17)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.o Norrast pärinev tehistingimustes kasvatatud (mittelooduslik), fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud lõhe (edaspidi „vaatlusalune toode”). Mõiste ei hõlma teisi sarnaseid tehistingimustes kasvatatud kaladest tooteid nagu suur (lõhe)forell, biomass (eluslõhe), samuti looduslikku lõhet ja selliseid töödeldud tooteid nagu suitsulõhe.

(18)

Toodet liigitatakse praegu CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 19 13 ja ex 0304 29 13 alla, mis vastavad toote erinevatele liikidele (värske või jahutatud kala, värske või jahutatud filee, külmutatud kala ja külmutatud filee).

(19)

Nagu tuvastati esialgse uurimise ja kinnitati käesoleva uurimise käigus, on vaatlusalusel tootel ning Norra siseturul toodetaval ja müüdaval tootel sarnased füüsikalised omadused ning sama kasutusala. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Kuna käesolev läbivaatamine piirdus dumpingu uurimisega, ei tehtud mingeid järeldusi seoses ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul toodetud ja müüdud tootega.

(20)

Norra tehistingimustes kasvatatud lõhe tootjad müüsid vaatlusaluse toote ühendusse kas otse või seotud ja sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu. Tootjapoolse ekspordihinna arvutamisel võeti arvesse ainult kas otse või Norras asuvate seotud äriettevõtete kaudu ühenduse turule suunatud eristatavat müügimahtu.

(21)

Normaalväärtuse määramiseks tegi komisjon iga valimisse arvatud eksportiva tootja puhul kõigepealt kindlaks, kas tehistingimustes kasvatatud lõhe kogu omamaine müük on tüüpiline võrreldes tema kogu eksportmüügiga ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt peetakse omamaist müüki tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

(22)

Omamaise müügi tüüpilisuse määramisel ei võetud arvesse Norras asuvatele ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordilitsentsi omavatele sõltumatutele kaubandusettevõtjatele suunatud müüki, kuna selle lõppsihtkohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Uurimine näitas, et kõnealune müük oli valdavalt ette nähtud eksportimiseks kolmandate riikide turgudele, mitte aga omamaiseks tarbimiseks.

(23)

Seejärel määratles komisjon sellised üldiselt tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega.

(24)

Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht siseturul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(25)

Samuti uuriti, kas vaatlusaluse toote iga tooteliigi omamaist müüki, mis oli piisavalt tüüpiline, võis käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, selgitades välja, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Selleks määrati kindlaks, kui suure osa iga eksporditud tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov omamaine müük sõltumatutele tarbijatele.

(26)

Kui toodangu arvestusliku maksumusega võrduva või seda ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % sellise tooteliigi müügi kogumahust ja sellise tooteliigi kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel selle tooteliigi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, sõltumata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(27)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli 80 % või vähem selle tooteliigi müügi kogumahust või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult selle tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust.

(28)

Kui mõne tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % selle liigi müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata kodumaise hinna põhjal.

(29)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi kodumaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, tuli kasutada mõnda muud meetodit.

(30)

Kõigepealt uuriti, kas normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata teiste Norra tootjate omamaiste hindade põhjal algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Kuna kõnealusel juhul teiste tootjate usaldusväärsed omamaised hinnad puudusid, kasutati algmääruse artikli 2 lõike 3 kohast arvestuslikku normaalväärtust.

(31)

Sellest lähtuvalt ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse järgmiselt. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga eksportija eksporditavate tooteliikide tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal.

(32)

Kõikidel juhtudel määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud meetodite järgi. Selleks uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja kodumaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(33)

Ükski kuuest asjaomasest eksportivast tootjast, kelle puhul tuli kindlaks määrata arvestuslik nominaalväärtus, ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes. Seega ei olnud artikli 2 lõike 6 sissejuhatavas lõigus kirjeldatud meetodit antud juhul võimalik kasutada. Artikli 2 lõike 6 punkti a ei olnud võimalik kohaldada, kuna ükski asjaomastest eksportivatest tootjatest ei müünud siseturul tüüpilistes kogustes. Samuti ei saanud kohaldada artikli 2 lõike 6 punkti b, kuna leiti, et sama üldkategooria toodete müük siseturul ei toimunud tavakaubanduse raames. Seetõttu määrati müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi suurus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st mis tahes muu mõistliku meetodi abil. Sellega seoses ja muu usaldusväärse teabe puudumisel ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuue eksportiva tootja poolt omamaise müügi kohta esitatud andmetest lähtudes saadi mõistlikuks kasumimarginaaliks 30 % ja mõõdukaks osaks müügi-, üld- ja halduskuludest 3 %.

(34)

Norra eksportivad tootjad vaidlustasid 30 % kasumimarginaali kasutamise, väites, et see ei ole kooskõlas kalakasvatussektori normaalseid kasumimarginaale kajastavate tegelike andmetega. Siiski puudusid tõendid, et eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kasumimarginaal ületaks kasumit, mida tavaliselt said teised eksportivad tootjad sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Nagu eespool märgitud, põhineb kasutatud kasumimarginaal tegelikel kontrollitud andmetel. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(35)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(36)

Kui eksportmüük toimus seotud kaubandusettevõtjate kaudu, arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi sõltumatule ostjale ja mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud vastavalt kõikidele impordi ja müügi vahelisel ajal tekkinud kuludele, ning arvestades mõõdukat osa müügi-, üld- ja halduskuludest ja mõistlikku kasumimarginaali. Selleks kasutati kaubandusettevõtjate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Olemasoleva teabe põhjal ning muu usaldusväärse teabe puudumisel otsustati, et kõnealuse sektori kaubandusettevõtja mõistlik kasumimarginaal on 2 %.

(37)

Nagu põhjenduses 22 märgitud, ei olnud sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu toimunud müügi puhul võimalik kindlaks teha eksporditud toote lõppsihtkohta. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, kas toode müüdi ühenduse kliendile või muusse kolmandasse riiki, ning seetõttu otsustati müüki sõltumatutele kaubandusettevõtjatele mitte arvesse võtta. Ühenduse tootmisharu oli sellise lähenemisviisi vastu, väites, et kõnealust müüki oleks tulnud uurida, kuna lõhet müüdi sõltumatute kaubandusettevõtjate kaudu ühendusse minimaalsest impordihinnast madalamate hindadega.

(38)

Tuletatakse meelde, et ekspordihinna kindlaksmääramisel tuleks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt arvesse võtta müüki esimesele sõltumatule kliendile ning seepärast on esimese sõltumatu kliendi edasimüügihinnad dumpingu kindlakstegemise seisukohast tähtsusetud. Seetõttu tuli see väide tagasi lükata.

(39)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasehindade alusel.

(40)

Ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimisi tehes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Asjakohaseid korrigeerimisi tehti kõigil juhtudel, kui neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning kui neid kinnitasid kontrollitud tõendid. Selle põhjal võeti arvesse alla- ja mahahindluste, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamis- ja krediidikulude ning imporditollimaksude erinevusi.

(41)

Valimisse arvatud eksportivate tootjate jaoks arvutati välja individuaalne dumpingumarginaal. Nende äriühingute puhul võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusalusele tootele vastava tooteliigi kaalutud keskmist ekspordihinda, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(42)

Selliste koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, keda valimisse ei arvatud, leiti, et müügi põhiosas vastasid nende ekspordihinnad üldiselt valimisse kuuluvate eksportijate ekspordihindadele. Vastupidisele viitava teabe puudumisel järeldati, et väljavõttelise uuringu tulemusi võib laiendada ka kõikidele teistele eksportijatele.

(43)

Arvestades koosöö kõrget taset, mis ulatus peaaegu 100 %-ni, järeldati, et valimisse arvatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutatud dumpingumarginaalid olid Norra jaoks tüüpilised.

(44)

Eespool kirjeldatule tuginedes on lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana vabast CIF-netohinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmine:

(45)

Kõigi kuue eksportiva äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal on – 16,1 %.

(46)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumping oli minimaalne, uuriti seejärel vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, kas meetmete lõppemine võib põhjustada dumpingu kordumist, st kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valitsenud olukord on püsiv. Selleks uuriti lähemalt järgnevat nelja aspekti: i) normaalväärtus, ii) ühendusse ja muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi mahud ja hinnad, iii) Norra tootmismahud ja -võimsus ja iv) Norra kalandussektori olukord.

(47)

Suurema osa ekspordi puhul (99 %) arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 asjaomaste eksportivate tootjate tootmiskulude põhjal, millele liideti teatav summa seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga. Seetõttu peeti normaalväärtuse tõenäolise arengu kindlaksmääramiseks vajalikuks uurida siseturuhindade asemel tootmiskulude tõenäolist arengut Norras.

(48)

Uurimine näitas, et Norra eksportivate tootjate kulustruktuur oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel stabiilne. Vaatlusalustes äriühingutes olid ühe ühiku tootmiskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel minimaalsest impordihinnast keskmiselt 20–25 % väiksemad.

(49)

Tõenäolise arengu kindlaksmääramiseks uuriti mitmeid ühiku tootmiskulusid mõjutavaid tegureid, sealhulgas sööda maksumus, noorlõhe maksumus, Norra lõhetööstuses toimuva konsolideerumisprotsessi mõju ja uute, üha suurema kulutasuvusega tehnoloogiate laialdasem rakendamine.

(50)

Leiti, et üldkulude arengu usaldusväärseks näitajaks saab pidada sööda maksumust, mis moodustab 50–60 % üldmaksumusest. Seda kinnitasid ka vastava sektori tööstusanalüütikud. Teatavad huvitatud isikud väitsid, et üldkulud peaksid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgselt suurenema ja tõenäoliselt jätkavad suurenemist, tõustes 2008. aasta lõpuks eelkõige söödahinna väidetava suurenemise tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi algusega võrreldes vähemalt 30 %. Nende väitel põhjustab normaalväärtuse suurenemine koos ekspordihindade langusega dumpingu kordumise.

(51)

Asjaomased huvitatud isikud ei esitanud mingeid konkreetseid tõendeid, mis põhjendaksid sööda maksumuse väidetavat 30 %-list tõusu. Neid väiteid ei kinnitanud ka maksumuse võimaliku arengu analüüs. Vastupidiselt asjaomaste huvitatud isikute väidetele leiti uurimise tulemusena, et Norra eksportivate tootjate kontrollitud kulutused söödale olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel ja 2007. aasta esimese kolme kvartali jooksul enam-vähem stabiilsed. Põhjenduses 54 esitatud tabeli 1 andmed näitavad söödakulude väikest kasvu aastatel 2006–2007. Lisaks sellele leiti uurimise tulemusena, et söödahinna tõus on peamiselt seotud mõnede üksikute söödakomponentide (toorainete), nagu kalaõli ja kalajahu, hindade tõusuga. Tuleb märkida, et kalaõli ja kalajahu on teatud ulatuses asendatavad teiste, odavamate kalasööda koostisse kuuluvate toorainetega, nagu taimeõli ja harilik jahu. Sellest tulenevalt asendavad söödatootjad tavaliselt sööda kogumaksumuse võimalikult madalal hoidmiseks kalast valmistatud toorained taimsete toorainetega. Seetõttu eeldatakse, et isegi juhul, kui teatud söödakomponentide maksumus suureneb, ei avalda see otsest lineaarset mõju sööda kogumaksumusele, st sööda kogumaksumuse kasvutempo on söödakomponentide maksumuse kasvuga võrreldes oluliselt aeglasem. Lisaks sellele tuleb märkida, et alljärgnevas põhjenduses 52 ja põhjendustes 55–63 esitatud muude maksumust mõjutavate tegurite hind tõenäoliselt väheneb, kompenseerides seega sööda maksumuse võimalikku kasvu.

(52)

Uurimine näitas, et noorlõhe hind, mis moodustab umbes 15 % lõhekasvatuse üldkuludest, on alljärgnevas tabelis 1 esitatud andmetele vastavalt vähenenud. Ehkki noorlõhe hinna edasist arengut on raske täpselt prognoosida, peeti tabelist 1 nähtuvat pidevat vähenemissuundumust usaldusväärseks näitajaks, mis võimaldab põhjendatult järeldada, et nimetatud suundumused jätkuvad ka tulevikus. Igal juhul ei näidanud uurimise tulemused – ega väitnud ka huvitatud isikud –, et noorlõhe hind võiks tulevikus oluliselt muutuda.

(53)

Kuna kulutused noorlõhele ja söödale moodustavad üldkuludest vähemalt 65 % ning kuna kalaõli ja kalajahu on teatud ulatuses asendatavad teiste, odavamate kalasööda koostisse kuuluvate toorainetega (vt põhjendus 51), leiti, et üldkulude olulist tõusu ei ole lähemas tulevikus ette näha.

(54)

Tabel 1: Noorlõhe ja sööda ostmiseks tehtavate kulutuste suundumused Norra kroonides (1 kg lõhet, roogitud ja peaga, (allikas: Kontali Analyse AS (4) (2008)).

(55)

Pärast nimetatud andmete avaldamist esitas ühenduse tootmisharu vastuväite, mille kohaselt oleks tulnud söödale tehtud kulutused jaotada generatsiooni lõikes, kuna teataval aastal söödale tehtud kulutused ei mõjuta mitte sama aasta saagi hinda, vaid tulevaste aastate saakide hindu. Vastasel juhul ei kajastavat söödale tehtud kulutuste suundumust kirjeldavad andmed tegelikku olukorda. See väide tuli tagasi lükata, sest analüüsimisel oli kasutatud tegelikke tõendatud söödale tehtud kulutusi, mis summeeriti generatsioonide kaupa.

(56)

Ühenduse tootmisharu esitas vastuväite ka selle järelduse kohta, et teatavate sööda koostisosade kõrgemat hinda on võimalik kompenseerida asendusainete kasutamisega. Selles suhtes väideti, et ühelt poolt muude sööda koostisosade hinnatõusu ning teiselt poolt negatiivse mõju tõttu lõhe lihale, oleks asendamise võimalus piiratud. Väide muude sööda koostisosade hinnatõusu kohta ei leidnud piisavat tõendust ning tuli seetõttu tagasi lükata. Tunnistatakse, et teatavate sööda koostisosade asendamise võimalus on piiratud. Ent nagu nimetatud põhjenduses 51, leiti, et teatavas ulatuses on asendamine reaalne. Eespool esitatut arvestades jõuti järeldusele, et kuigi sööda hind võib tulevikus tõusta, ei ole tõenäoline, et see tõuseks kalaõli ja kalajahu hinnatõusuga võrdsel määral. Ühenduse tootmisharu ei esitanud tõendeid, millega olnuks võimalik nimetatud järeldusi ümber lükata.

(57)

Tootmiskulude stabiliseerumisele aitab kaasa ka konsolideerumisprotsess. Tuleb märkida, et äriühingute arv, mis annavad 80 % atlandi väärislõhe toodangust Norras, on ajavahemikul 2000–2006 vähenenud 55-lt 31-le. Ehkki Norra kalakasvatussektor on endiselt võrdlemisi killustunud, avaldab konsolideerumisprotsess positiivset mõju tootmiskuludele mitte ainult valimisse arvatud suuremate tootjate puhul, vaid analüütikute hinnangul ka kogu sektoris tervikuna. Uute sünergiate tekkimine, tootmistegevuste lõimumine ja mastaabisääst on võimaldanud tootjatel hoida ühikupõhiste tootmiskulude kasvu kontrolli all vaatamata tootmismahtude olulisele suurenemisele.

(58)

Eeldatakse, et konsolideerumisprotsess jätkub ka tulevikus, mis avaldab mastaabisäästu kaudu tõenäoliselt ka edaspidi kuludele positiivset mõju.

(59)

Lõpuks tuleb märkida, et uute tehnoloogiate ja seadmete rakendamine kalakasvatuses on aidanud piirata maksumuse kasvu tootmisühiku kohta, vaatamata sellele, et tootmismahud on kasvanud (vt edaspidi esitatud põhjendust 64 ja sellele järgnevaid põhjendusi).

(60)

Nende andmete avaldamise järel vaidlustas ühenduse tootmisharu järelduse, mille kohaselt tootmiskulud vähenevad, väites, et konsolideerumine iseenesest ei pruugi olla kulusid vähendav tegur. Sealjuures väideti, et Norra statistika kohaselt on Norra väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted efektiivsemad kui suured kontsernid. Lisaks väideti, et järeldus kulude vähenemise kohta läheb vastuollu põhjenduses 92 esitatud andmetega, mis käsitlevad haiguspuhangu võimalikke tagajärgi ja noorlõhetoodangu prognoositavat vähenemist tulevikus, mis mõlemad avaldavad kulutusi suurendavat mõju.

(61)

Kõigepealt tuleb märkida, et põhjenduses 92 ei käsitleta haiguspuhangu tagajärgi, vaid lõhe tootmisega seotud tavasuremust, mis ei mõjuta kulutusi ühelgi viisil. Teiseks ei tulene nimetatud põhjenduses kirjeldatud noorlõhetoodangu prognoositav vähenemine mingist erakorralisest olukorrast ning selle ulatus ei ole märkimisväärne ja järelikult ei mõjuta see ka oluliselt kogukulusid. Põhjenduses 92 püütakse üksnes näidata, et tootmismahu kasv ei tähenda noorlõhetoodangu üks-ühest suurenemist, kuna saagi suurusele avaldavad mõju ka muud tegurid; ühenduse tootmisharu ei vaidlustanud seda lähenemisviisi.

(62)

Konsolideerumisprotsessi kulusid vähendava mõju vaidlustamise puhul ei esitanud ühenduse tootmisharu mingeid tõendeid, mis oleksid esitatud vastuväidet toetanud. Sellest tulenevalt tuli ühenduse tootmisharu väited tagasi lükata.

(63)

Ülaltoodut arvesse võttes leitakse kokkuvõttes, et normaalväärtuse olulist kasvu ei ole tulevikus ette näha. Vaatamata söödahindade kasvutendentsile võib praegusel hetkel aset leidva konsolideerumisprotsessi tõttu pigem oodata maksumuse edasist vähenemist (vt põhjendus 51). Seega võib tootmiskulude põhjal kindlaks määratud arvestuslikku normaalväärtust pidada püsivaks.

(64)

Vastavalt põhjenduses 65 esitatud tabeli 2 andmetele on Norra lõhetoodang, võrreldes 2006. aasta nõrkade tootmistulemustega, viimasel kolmel aastal ja eelkõige 2007. aastal soodsate looduslike tingimuste tõttu pidevalt suurenenud. Samal ajal on vastavalt põhjenduses 66 esitatud tabeli 3 andmetele oluliselt suurenenud ka vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul (+ 9,40 % aastatel 2006–2007) ning minevikusuundumuste põhjal peaks tarbimise kasv jätkuma ka tulevikus. Tabelis 3 esitatud tarbimise arengut kajastavad andmed hõlmavad nii kogu kolmandatest riikidest pärit importi kui ka ühenduse tootmisharu teostatud müüki ühenduse turul.

(65)

Tabel 2: Lõhe kogutoodang ajavahemikus 2003–2007 väljendatuna terve kala ekvivalendi abil tonnides (allikas: Kontali Analysis: Monthly Salmon Report January No 01/2008).

(66)

Tabel 3: Atlandi väärislõhe tarbimine (hõlmab kõikidest allikatest pärinevat toodangut, kaasa arvatud ühenduse tootmisharu toodang) ühenduses ajavahemikus 2004–2007 (allikas: Kontali Analysis: Monthly Salmon Report January No 01/2008).

(67)

Riikliku statistika (Kontali Analysis) andmetel kasvas Norra lõhe hinnanguline turuosa ühenduses 69 %-lt 2006. aastal 71 %-ni 2007. aastal. Selle põhjuseks oli eelkõige impordi vähenemine Tšiilist, kus lõhetoodang langes ajavahemikus 2006–2007 eri allikate andmetel 3–5 % haiguspuhangu tõttu, mille toodangumahtu pärssiv mõju püsib arvatavasti ka 2008. aastal ja edaspidi.

(68)

Eespool esitatu põhjal leiti, et ühenduse kasvav turg on suuteline vastu võtma suure osa Norra tootmismahtudest, ilma et sellega kaasneks tingimata ühenduse tootmisharu turuosast olulise osa loovutamine Norrast pärit toodangule. Nagu põhjenduses 78 ja sellele järgnevates põhjendustes märgitud, hakatakse üha suuremat osa Norra lõhetoodangust tõenäoliselt eksportima muude kolmandate riikide turgudele, kus on täheldatud suurt nõudluse kasvu. Tõenäoliselt maandab liigse ekspordi riske ühenduses ka Tšiilist pärit ekspordi vähenemine.

(69)

Nende andmete avaldamise järel väitis ühenduse tootmisharu, et Tšiilis toimuv ühenduse turgu oluliselt ei mõjuta, kuna Tšiili eksportis lõhet enamasti USA turule ja seega määrab pakkumise olukorra ühenduse turul eelkõige Norra eksport. Ühenduse tootmisharu väitis lisaks ka seda, et 2008. aasta alguses suurenes Norra turuosa ühenduse turul veel 2 % võrra, samal ajal, kui Tšiilist pärit import oleks kasvanud 5 %.

(70)

Kõigepealt tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu esitatud andmed käisid üksnes 2008. aasta 2–3 kuu kohta ja seetõttu ei saa nende põhjal asjakohaseid järeldusi teha. Niisuguseid turusuundumusi tuleb kindlasti jälgida pikema ajavahemiku jooksul. Teiseks peaks Tšiili haiguspuhang mõjutama pakkumist kogu maailma skaalal – ja see ongi vähenenud – ning seega on tõepoolest võimalik Norra täiendavad tootmismahud ümber suunata.

(71)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühendusse suunatud ekspordi hinnad on pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oluliselt langenud ja jõuavad 2008. aastaks tasemele 2,85 eurot/kg, mis koosmõjus maksumuse väidetava kasvu ja sellest põhjustatud normaalväärtuse suurenemisega põhjustavad dumpingut. Hinna arvestamise aluseks oli Oslo turu 2007. aasta keskmine läbilõikehind ehk 3,13 eurot/kg, millest lahutati keskmine hinnalangus vahemikus 0,06 eurot/kg–0,28 eurot/kg.

(72)

Normaalväärtuse suundumuste suhtes esitatud asjaomaste huvitatud isikute väited tuli tagasi lükata vastavalt põhjendusele 47 ja sellele järgnevatele põhjendustele.

(73)

Ekspordihindade puhul ilmneb avalikkusele kättesaadavast statistikast, et eespool nimetatud huvitatud isikute väiteid ei toeta ühendusse suunatud ekspordi hinnasuundumus, mida on kujutatud allpool joonisel 1.

(74)

Joonis 1: Lõhe hind (kõrgema kvaliteediga värske lõhe kilogrammi hind eurodes FCA Oslo – allikas: Fish Pool) aastatel 2006–2007 ja 2008. aasta alguses.

(75)

Eespool esitatust võib järeldada, et 2007. aastal olid ühendusse suunatud ekspordi hinnad tõepoolest oluliselt madalamad kui suurema osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel, kõikudes vahemikus 2,88 eurot/kg–3,51 eurot/kg. Uurimise käigus tuvastati siiski, et need hinnad olid ikkagi oluliselt kõrgemad kindlaksmääratud tootmiskuludest ja sellest lähtuvalt ka normaalväärtusest, ning seetõttu leiti, et müük ei toimunud dumpinghinnaga. Lisaks leiti, et 2008. aasta esimese kolme kuu andmete põhjal jäi hinnatase vaatlusalusel perioodil vahemikku 2,96 eurot/kg–3,35 eurot/kg, mis on samuti kõrgem kui kindlaksmääratud tootmiskulud. Kuna põhjenduse 47 ja sellele järgnevate põhjenduste kohaselt oli toote normaalväärtus stabiilne, ei toimunud müük tõenäoliselt dumpinghindadega. Uurimine näitas, et hinnatase on praegusel hetkel siiski kõrge, kuigi seda mõjutab jätkuvalt turunõudlus. Samuti märgiti, et niisugused hinnakõikumised on asjaomases sektoris normaalsed.

(76)

Ühenduse tootmisharu väitis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgseid ekspordihindu mõjutas kehtestatud minimaalne ekspordihind ja seetõttu püsisid need suhteliselt kõrgena. Lisaks väideti, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral langeksid ühendusse suunduva ekspordi hinnad märkimisväärselt. Seda järeldust ei kinnita käesoleva uurimise tulemusena tehtud järeldused, mille kohaselt peaks normaalväärtus jääma suhteliselt stabiilseks, samal ajal kui ühendusse suunduva ekspordi hindade märkimisväärne langus on vähetõenäoline. Nimetatud järeldused põhinevad põhjenduses 46 loetletud mitmete aspektide põhjalikul analüüsil, näiteks Norrast ühendusse ja muude kolmandate riikide turgudele suunduva toodangu- ja ekspordimahtude võimalike arengusuundade analüüsimisel. Ühenduse tootmisharu ei esitanud mingit teavet ega tõendusmaterjali, mis oleks need järeldused ümber lükanud.

(77)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et Norra lõhe impordi suurenemine ühendusse ei põhjusta liigse pakkumise riski ühenduse turul. Tootmiskulude taset ja ühendusse suunatud ekspordi hindu arvestades on dumpingu oht väike.

(78)

Uurimine näitas, et ühendus on ja jääb tõenäoliselt ka tulevikus Venemaa ja Jaapani ees Norra lõhe peamiseks turuks. Lisaks sellele on viimastel aastatel suurenenud Norra lõhe eksport uutele arenevatele turgudele ning see suundumus jätkub eeldatavasti ka tulevikus (vt põhjendust 82 ja sellele järgnevaid põhjendusi). Uurimine näitas, et Norra tootjad on valmis neid turge ka tulevikus varustama, kuna nad suutsid luua kohalikke kliendisuhteid ja teostada turustus- ning müügioperatsioone, mis osutab sellele, et Norra eksportivad tootjad tunnevad selliste turgude vastu suurt huvi.

(79)

Teatavate huvitatud isikute väitel on Venemaa turg traditsiooniliselt ebastabiilne ning seetõttu ei ole nimetatud turu puhul võimalik prognoosida turunõudluse kasvu ega seda, kas Norra eksportivad tootjad saavad tulevikus sellele turule eksportida suuremaid koguseid. Samad isikud väidavad lisaks, et viimase viie aasta jooksul on Norra ekspordimüük Jaapani turul näidanud langustendentsi ning seetõttu ei ole ka nimetatud juhul kindel, kas Norra saab ekspordi kaudu suunata oma suurenenud tootmismahud Jaapani turule.

(80)

Uurimine näitas, et Venemaa 61 000 tonni suurune eksporditurg näitab jätkuvat kasvutendentsi ja et ei ole mingeid põhjusi eeldada, et sama suundumus ei jätku ka tulevikus.

(81)

Erinevate tootjariikide lõheeksport Jaapanisse vähenes 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes 15 %. Kui mõned tarnijariigid on oma eksporti Jaapanisse vähendanud, siis Norra suurendas oma turuosa 52 %-lt 2006. aastal 66 %-ni 2007. aastal (Allikas: Kontali Analysis). Nagu põhjenduses 67 märgitud, mõjutas Tšiili lõhetoodangut kalade haiguspuhang ja sellega seoses vähenesid oluliselt nii üldine ekspordimaht kui ka Jaapanisse suunatud eksport. Seoses sellega oli Norral võimalus suurendada oma turuosa Tšiili arvel ja selline olukord peaks, nagu põhjenduses 67 märgitud, kestma vähemalt 2009. aastani.

(82)

Põhjenduses 85 esitatud tabelist 4 nähtub, et oluliselt on suurenenud ka Norra eksport teistele arenevatele turgudele, nagu Ida-Euroopa (Ukraina, Valgevene) ja Kaug-Ida (Hiina, Lõuna-Korea, Hongkong, Tai), ja erinevalt asjaomaste huvitatud isikute väidetest on need turud järgnevatel aastatel suure tõenäosusega võimelised vastu võtma üha suurema osa Norra tootmismahtudest.

(83)

FCA Oslo andmete kohaselt olid ekspordihinnad nii ühendusse kui muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimisel võrdsel tasemel ja seetõttu leiti, et piisava nõudluse korral on kõik turud võrdselt atraktiivsed. Värskelt või jahutatult müüdav vaatlusalune toode transporditakse ühendusse tavaliselt veoautodega. Kaugematesse sihtpunktidesse, kuhu veoautod teatud kindla aja jooksul ei jõua, transporditakse vaatlusalune toode õhu kaudu.

(84)

Eespool nimetatud põhjustel järeldati, et muude tingimuste samaks jäädes aitab Tšiili lõhetoodangu haiguspuhangust põhjustatud vähenemine 3–5 % võrra 2007. aastal piirata globaalset ekspordimahu kasvu 2008. aastal ja annab Norra tootjatele võimaluse suurendada on turuosa Jaapanis, Ameerika Ühendriikides ja teistel arenevatel turgudel, kus Tšiili tootjate turuosa on suur.

(85)

Tabel 4: Norrast pärineva atlandi väärislõhe ekspordimahtude turusuundumused 2006. ja 2007. aasta andmete võrdluse põhjal (kogus tonnides) – (Allikas: Norwegian Seafood Export Council).

(86)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas nimetatud järeldused, väites, et Norrast kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht pidanuks 2008. aasta alguse puhul ilmutama teistsugust arengusuunda, st absoluutarvudes oleks eksport nimetatud riikidesse pidanud vähenema ja ekspordi kogukasv seega olema väiksem kui 2007. aastal ja väiksem kui ühendusse suunduva ekspordimahu kasv samal ajavahemikul.

(87)

Uurimine näitas, et importi käsitlevad andmed 2008. aasta alguse kohta on sõltuvalt allikast väga erinevad. Kontali Analysis näitas selle ajavahemiku kohta palju võimsamat kasvutendentsi. Lisaks sellele, nagu märgitud põhjenduses 70, tuleb terviklikuma pildi saamiseks niisuguseid turusuundumusi jälgida pikema ajavahemiku jooksul. Ühenduse tootmisharu väited ei suutnud seega ümber lükata muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi mahu suundumuste kohta tehtud järeldusi.

(88)

Norra tootmismaht ehk maksimaalse lubatud biomassi suurus sõltub peamiselt Norra ametiasutuste väljastatud tootmislubade arvust ja kalakasvatajate suutlikkusest anda oma lubade piires võimalikult suurt toodangut. Lõhetoodangu mahtu suurendavad tegurid on muu hulgas ka soodsad bioloogilised ja meteoroloogilised tingimused ning kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutuselevõtt kalakasvatuses. Samal ajal võib kalahaiguse puhang tootmismahte oluliselt vähendada ning põhjustada väljapüütud kalade arvu vähenemist, nagu juhtus 2007. aastal Tšiilis.

(89)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et Norras 2006. aastal alanud noorkalade toodangu suurenemine (noorkalade toodang kasvas ajavahemikus 2006–2008 väidetavalt 20 %) viitab selgelt sellele, et Norra lõhetoodang suureneb järgneva kahe aasta jooksul oluliselt ning põhjustab seega liigset pakkumist. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse 2007. aasta märkimisväärselt suurt lõhesaaki, väitsid nimetatud isikud, et 2008. aastal (ja järgnevatel aastatel) on Norra lõhetoodang olulist suurem ja ületab tunduvalt nõudluse kasvu eksporditurgudel ja eelkõige ühenduse turul. Nad väitsid, et kui Norra lõhetoodang suureneb 2008. aastal sama palju kui 2007. aastal ja toodangu maht tõuseb terve kala ekvivalendi abil väljendatuna 870 000 tonnini, mis on 150 000 tonni rohkem kui 2007. aastal, võib ülejääk ehk müümata toodangu maht ulatuda 20 000–91 000 tonnini.

(90)

Uurimine ei kinnitanud eespool esitatud väiteid. Ehkki noorkalade toodang 2006. aastal tõesti suurenes, jäi nimetatud kasv eelmistel aastatel täheldatud kasvu piiridesse ning seega ei saa seda vastavalt joonisel 2 esitatud andmetele pidada erandlikuks.

(91)

Joonis 2: Toodetud noorlõhe arv (1 000 tk) – (Allikas: SSB Norway).

(92)

Arvestades selliste eri tegurite koosmõju nagu kalade suremus, maksimaalselt lubatud biomassi sätestavad valitsuse määrused ja Kontali Analysise prognoositud noorlõhetoodangu vähenemine 2008. aastal, peaks hinnanguline lõhetoodang 2008. aastal suurenema vaid 6 % võrra, st terve kala ekvivalendi abil väljendatuna 723 000 tonnilt 2007. aastal 770 000 tonnini 2008. aastal ehk 47 000 tonni võrra. Biomassi kasvu aeglustumist 2008. aastal väljendavate näitajate õigsust kinnitavad sööda müügiandmed, mis näitavad 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes märkimisväärset langustendentsi (allikas: Havbruksdata and FHL).

(93)

Nende andmete avaldamise järel kordas ühenduse tootmisharu oma väidet, et Norra tootmismahu märkimisväärne suurenemine on tõenäoline, ning esitas 2008. aasta alguse kohta teatavaid täiendavaid andmeid, mis käsitlesid saagi koguseid, varusid ja noorkalu. Nagu eespool nimetatud, ei peeta andmeid, mis käivad üksnes kõnealuse aasta kahe kuu kohta, järelduste tegemiseks piisavaks, ja seepärast ei ole nende abil võimalik ümber lükata eespool kirjeldatud järeldusi Norra toodangumahtude suundumuste suhtes.

(94)

Nimetatud põhjustel ja olemasolevate andmete põhjal leiti, et eespool nimetatud huvitatud isikute prognoositud tootmismahtude järsu suurenemise tõenäosus on lähemas tulevikus väike, vaatamata Norra lõhetootmises valitsevale kasvusuundumusele. Nagu märgitud põhjenduses 82 ja sellele järgnevates põhjendustes, ei ekspordita lisandunud tootmismahte tõenäoliselt täies ulatuses ühenduse turule, vaid märkimisväärne osa sellest suunatakse muude kolmandate riikide turgudele, kus nõudlus on oluliselt kasvamas. Põhjenduses 71 ja sellele järgnevates põhjendustes nimetatud põhjusel eeldatakse, et vaatlusaluste toodete eksport ühendusse ei toimu dumpinghinnaga.

(95)

Lõpuks vaadeldakse lähemalt Norra tootmisharu üldist olukorda, pöörates erilist tähelepanu läbivaatamisega seotud uurimisperioodile. Uurimine näitas, et vastupidiselt esialgse uurimise tulemustele koosneb Norra vesiviljelussektor kõrge kasumlikkusega äriühingutest. See on osaliselt põhjustatud käimasolevast konsolideerumisprotsessist, mis on oluliselt parandanud sektori efektiivsust ja konkurentsivõimet. See kajastub ka asjaomaste äriühingute omanike struktuuris – eksportivate tootjate omanikeringi kuuluvad mitmed nii Norra päritolu kui ka ülemaailmsed investeerimis- ja pensionifondid. Esialgse uurimise ajal see nii ei olnud.

(96)

Uurimine näitas ka, et Norra tootjad on end vahepealsel perioodil ühenduse turul kindlalt sisse seadnud ja nad annavad 80–90 % ühenduse lõhetoodangu kogumahust. Leiti, et asjaomased ühenduses asuvad Norraga seotud äriühingud müüvad ja toodavad lõhet eelkõige ühenduse turul ja selle tarvis.

(97)

Lisaks sellele tuleb märkida, et ka Norra emaettevõtjad ise eksportisid ühendusse suurtes kogustes lõhet.

(98)

Selle põhjal leiti, et Norrast lähtuva dumpinghindadega impordi põhjustatud oluline hinnalangus ühenduse turul avaldaks võrdselt negatiivset mõju nii ühenduses asuvatele tootjatele kui ka nende Norra emaettevõtjatele. Sellest tulenevalt võis põhjendatult järeldada, et Norra eksportivatel tootjatel ei ole vähemalt majanduslikust seisukohast lähtudes kasulik aidata dumpinguhindade kaudu kaasa tehistingimustes kasvatatud lõhe hinna langusele ühenduses. See kahjustaks otseselt sektori kasumlikkust ja avaldaks kahjulikku mõju selliste börsil kaubeldavate äriühingute aktsiahindadele, mille omanike hulka kuuluvad, nagu põhjenduses 95 märgitud, suured investeerimis- ja pensionifondid.

(99)

Eelneva põhjal peeti mõistlikuks järeldada, et Norra eksportivad tootjad on huvitatud turuhinna languse vältimisest ja kasumile orienteeritud tegevuse jätkamisest. Riski, et Norra eksportivad tootjad jätkavad tulevikus dumpinghinnaga müüki, loeti seetõttu väikseks.

(100)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas eespool esitatud järeldused, väites, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul Norra tootjaid iseloomustanud hea seis ei ole püsivat laadi ning et pärast uurimisperioodi lõppu peaksid nimetatud tootjatel ilmnema majanduslikud probleemid ja nii mõnigi neist peaks 2008. aasta alguses olema kahjumis. Veel väitis ühenduse tootmisharu, et suuremal osal Norra tootjatest ei ole ühenduse turul tütarettevõtjaid ning seega ei saa järeldada, et dumping ei kordu. Lisaks väideti, et juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, võivad Norra tootjad ja nende ühenduses asuvad tütarettevõtjad vähendada oma tootmist ühenduse turul ning suurendada tootmist Norras.

(101)

Norra tootjate majandusliku olukorra suhtes tuleb märkida, et teatavate äriühingute kahjum oli seotud Tšiilisse tehtud investeeringutega ja selles riigis puhkenud haigusega. See konkreetne olukord puudutas üksnes väikest hulka Norra tootjate koguarvust. Lisaks sellele käsitles esitatud teave ainult 2008. aasta algust ja ei võimalda seega teha üldistavaid järeldusi nende äriühingute toimimise kohta kogu aasta jooksul. Mis puutub Norra omandis olevasse ühenduse tootmisse – ja seda on tunnistanud ka ühenduse tootmisharu –, tuleb märkida, et need äriühingud, kellel on ühenduses tütarettevõtjaid, esindavad valdavat osa Norra kogutoodangust ja seepärast tuleb nende osa pidada märkimisväärseks, kuigi nende arv on piiratud. Ei esitatud mingeid tõendeid, mis kinnitanuks, et Norra omandis olev ühenduse tootmisvõimsus väheneks, kui meetmed kaotaksid kehtivuse. Seetõttu tuli nimetatud vastuväited tagasi lükata.

(102)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli dumping minimaalne. Lisaks sellele näitas uurimine, et ei ole põhjust arvata, nagu oleks Norra tootmismahtude kasv tavalisest suurem ja põhjustaks sellest tulenevalt Norra ekspordimahtude olulist suurenemist ühenduse turul. Uurimine näitas ka, et Norra ekspordihindade dumpinghinna tasemele langemise risk on lähemas tulevikus väike, peamiselt seetõttu, et sellise hinnalanguse kõige tõenäolisemaks põhjuseks peetavat olulist ületootmist ei ole ette näha. Leiti, et normaalväärtus, mis peaks tõenäoliselt jääma stabiilseks, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ekspordihinnast oluliselt madalam ja seega ei ole tõenäoline, et turu kõikuvast laadist tingitud tavalised kõrvalekalded ja sellest tingitud ekspordihinna ajutine langus põhjustaksid automaatselt dumpingu. Lõpuks leiti, et muudatuste tõttu Norra akvakultuurisektoris, mille kasumlikkus on oluliselt suurenenud ja mille aktsiatega kaubeldakse börsil, ning Norra omanikele kuuluva toodangu suure osatähtsuse tõttu ühenduse turul on dumpingu kordumine tulevikus ebatõenäoline. Kõike eelnevat arvesse võttes järeldati, et dumpingu kordumise tõenäosus on väike ning et dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine ei ole vajalik.

(103)

Seetõttu tuleks vahepealne läbivaatamine lõpetada ja tunnistada kehtetuks Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe importimise suhtes kehtestatud meetmed.

(104)

Nagu eespool selgitatud, eeldatakse, et turutingimused (st nõudlus ja pakkumine) on tulevikus stabiilsed ning seetõttu dumpingu kordumise tõenäosus puudub. Kõik vaadeldud näitajad viitavad tõesti sellele, et võib põhjendatult eeldada, et ühendusse suunatud ekspordimahud ei suurene oluliselt ja et ekspordihinnad jäävad dumpinguvabale tasemele.

(105)

Arvestades turutingimuste teatavat prognoosimatust, mis on tingitud peamiselt toote iseloomust (kergesti riknev kaup), peetakse siiski vajalikuks teostada turu üle põhjalikku järelevalvet ja vaadata olukord uuesti läbi, kui on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et turutingimused on oluliselt muutunud. Sel juhul kaalutakse vajaduse korral ex-officio uurimise algatamist.

(106)

Järelevalve peaks piirduma ajavahemikuga, mis kestab kuni määrusega (EÜ) nr 85/2006 kehtestatud kaitsemeetmete esialgselt ettenähtud kehtivusaja lõpuni, kui nimetatud meetmed jäävad kehtima, st 21. jaanuarini 2011.

(107)

Huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti lõpetada käesolev vahepealne läbivaatamine ja tunnistada kehtetuks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks. Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi. Nende märkusi võeti arvesse, kui need olid õigustatud ja tõendusmaterjaliga põhjendatud,

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/18

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/20

(1)

Komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Hariliku nisu, kõva nisu, odra, maisi ja sorgo sekkumishind on kindlaks määratud kvaliteedi kohta, mis vastab võimalikult suurel määral ühenduses koristatud teraviljade keskmisele kvaliteedile.

(3)

Sekkumistegevuse haldamise lihtsustamiseks ja eelkõige sekkumiseks pakutava teravilja ühtsete partiide koostamise võimaldamiseks tuleks määrata kindlaks miinimumkogus, millest väiksemaid koguseid ei ole sekkumisamet kohustatud vastu võtma. Teatavates liikmesriikides võib osutuda vajalikuks näha ette suurem miinimumkogus, et sekkumisamet või makseasutus saaks võtta arvesse hulgimüügi tingimusi ja tavasid nendes riikides.

(4)

Tuleb määratleda hariliku nisu, kõva nisu, odra, maisi ja sorgo kvaliteedi määramise meetodid.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 teise lõiguga piirati kogu ühenduse makseasutuste ja sekkumisametite poolt ülevõetava maisi üldkogus 700 000 tonnini 2008./2009. turustusaastal ja 0 tonnini alates 2009./2010. turustusaastast.

(6)

Maisi sekkumiskokkuostu süsteemi rahuldava toimimise tagamiseks ja kõikide liikmesriikide kaubandusettevõtjatele võrdsetel tingimustel sekkumissüsteemile juurdepääsu võimaldamiseks tuleb kindlaks määrata sekkumiskõlbliku maisi koguste jaotamise üksikasjalikud erieeskirjad. Seepärast tuleks kehtestada eelmainitud koguste jaotussüsteem turustusaasta perioodide kaupa, mille jooksul on kõikidel ettevõtjatel õigus teha oma pakkumisi, jättes neile pakkumiste esitamiseks piisavalt aega, ning kehtestada kõikidele pakkujatele ühtne jaotuskoefitsient, juhul kui pakutavad kogused ületavad saadaolevaid koguseid. Seepärast peaks kehtestama kaheetapilise pakkumiste läbivaatamise korra ja määrama kindlaks maisi pakkumiste esitamise ning sellele vastava üleandmise ja ülevõtmise ajakava.

(7)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud sekkumisperioode ja selleks et kindlustada ettevõtjate võrdne kohtlemine, tuleks maisi pakkumiste esitamise esimene etapp Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis kavandada alates 1. augustist, Rootsis alates 1. detsembrist ja teistes liikmesriikides alates 1. novembrist kuni 31. detsembrini, mis on pakkumiste esitamise viimane päev kõigis liikmesriikides. Esimese etapi lõpus võib komisjon määrata vajaduse korral kindlaks jaotuskoefitsiendi esimese etapi jooksul esitatud vastuvõetavate pakkumiste jaoks ja lõpetada sekkumise ülejäänud turustusaastaks, kui pakutavad kogused ületavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 teise lõiguga sätestatud koguse. Selleks et vältida makseasutuste, sekkumisametite ja ettevõtjate haldus- ja finantskoormust, eelkõige tagatiste esitamise nõude kaudu, mis võivad osutuda mittevajalikuks eraldatavate koguste puudumise tõttu, tuleb sätestada pakkumiste katkestamise periood vahemikus 1. jaanuarist kuni teise etapi sekkumiskoguste avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas.

(8)

Võttes vajaduse korral arvesse esimese etapi jaotuskoefitsiendi kehtestamiseks vajalikku aega, tuleks avada pakkumiste esitamise teine etapp Euroopa Liidu Teatajas sekkumiskoguste avaldamisele järgneval päeval, mis on ühtlasi pakkumiste esitamise esimeseks päevaks liikmesriikides. Teisel etapil toimub pakkumiste vastuvõtmine kord nädalas alates nimetatud sekkumiskoguste avaldamisele järgnevast esimesest reedest ettevõtjate poolt hiljemalt reedeks kella 12-ks Brüsseli aja järgi esitatud pakkumiste alusel. Komisjon peab teavitama ettevõtjaid oma veebilehe kaudu kord nädalas (hiljemalt kolmapäeval) allesjäänud sekkumiskogustest. Kui määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 teises lõigus sätestatud kogus on ületatud, peab komisjon kehtestama ja avaldama jaotuskoefitsiendi ning lõpetama sekkumise ülejäänud turustusaastaks. Arvestades määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kokkuostuperioode, peab pakkumiste esitamise teine etapp lõppema igal juhul hiljemalt 30. aprillil Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Portugalis, 30. juunil Rootsis ja 31. mail teistes liikmesriikides.

(9)

Jaotussüsteemi tõhusa toimimise võimaldamiseks peaks sätestama, et juba esitatud maisi pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta. Peale selle tuleb pakkumiste ehtsuse tagamiseks seada tingimuseks tagatiste esitamine ning täpsustada pakkumise ehtsuse kontrollimise ja nimetatud tagatise vabastamise kord. Seda kontrolli tuleb teostada vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (4) ette nähtud riiklike laovarude kontrollimise eeskirjadele ja tingimustele. Esimese etapi pakkumiste esitamise alguse ja 31. detsembri vahel võib muu hulgas olla mitme kuu pikkune ajavahemik. Et vältida ettevõtjate majanduslikku lisakoormust esimese etapi pakkumiste esitamisel, tuleks võimaldada nõutava tagatise, kui see on pangatagatis, sissenõudmine alles pakkumiste esitamise tähtajale järgneval päeval.

(10)

Harilik ja kõva nisu kuuluvad nende teraviljasortide hulka, mille suhtes kehtivad inimtoidule ette nähtud miinimumkvaliteedinõuded ja nad peavad vastama nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 315/93 (milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes) (5) kehtestatud tervishoiustandarditele. Teised teraviljasordid on ette nähtud peamiselt loomatoiduks ning nad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ (loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta) (6) nõuetele. Tuleks ette näha nende standardite kehtestamine asjaomaste toodete ülevõtmisel käesoleva sekkumiskava raames.

(11)

Sekkumiseks ei tohiks vastu võtta pakutavat teravilja, mille kvaliteet ei võimalda nõuetekohast kasutamist või ladustamist. Seetõttu tuleks arvesse võtta sekkumise valdkonnas valitsevat olukorda, mis on seotud teatavate teraviljade ladustamisega pikaks ajavahemikuks, ning selle mõju toodete kvaliteedile.

(12)

Selleks et muuta sekkumiseks pakutavad tooted vähem tundlikuks kvaliteedi halvenemise ja nende hilisema kasutuse seisukohalt, tuleks maisi kvaliteedinõudeid karmistada. Selleks tuleks vähendada maksimaalset niiskusesisaldust ning katkiste terade ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terade maksimumprotsenti. Võttes arvesse sorgo agronoomilist sarnasust maisiga, tuleks vastavuse huvides kehtestada samalaadsed nõuded ka sorgole. Lähtuvalt sarnasusest teiste sekkumiskava mõistes abikõlblike teraviljadega tuleks kehtestada uued mahukaalu nõuded ka maisile.

(13)

Et parandada teravilja ladustamistingimuste kvaliteeti ja tagada see alates pakkumiste esitamisest, peavad ladustajad, kelle juures teravili asub pakkumise ajal, tagama vilja optimaalse säilitamise, eriti maisi pikaajalise säilitamise. Seetõttu tuleb vähendada teravilja ülevõtmist pakkuja laost ja lubada seda vaid siis, kui teravili asub ladustaja juures määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses. Sel juhul kohustub pakkuja alates pakkumise esitamisest järgima mutatis mutandis suhetes ladustajaga ladustamis- ja kontrollieeskirju ning -tingimusi, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 884/2006.

(14)

On selgunud, et mükotoksiinide arenguvõimalused on seotud ilmastikutingimustega, mida saab kindlaks teha teravilja kasvuperioodil ning eriti õitsemise ajal täheldatud ilmastikutingimuste baasil.

(15)

Lubatud saasteainete maksimumtaseme ületamisega seotud riske on makseasutusel või sekkumisametil võimalik identifitseerida pakkuja edastatud teabe ja nende endi analüüsinõuete alusel. Kulutuste vähendamiseks oleks seepärast õigustatud nõuda analüüse enne toodete ülevõtmist makseasutuse või sekkumisameti järelevalve all ainult toodete kvaliteedi tagamist võimaldava riskianalüüsi alusel sekkumiskavaga liitumisel.

(16)

Teravilja makseasutusele või sekkumisametile pakkumise ja ülevõtmise tingimused peavad olema ühenduse kõigis osades võimalikult ühesugused, et vältida vahetegemist tootjate vahel.

(17)

Sekkumishindu tuleks suurendada või vähendada vastavalt kvaliteediga seotud hinnaerinevustele turul.

(18)

Lisaks määruse (EÜ) nr 884/2006 kohasele iga-aastasele inventuurile peavad liikmesriigid kontrollima olemasolevate sekkumisvarude säilivust.

(19)

Määruse (EÜ) nr 884/2006 artikliga 2, artikli 6 lõike 2 punktiga d, artikli 7 lõike 2 punktiga b ja XII lisa punktiga 1 sätestatakse eeskirjad vastutuse kohta. Eespool nimetatud artiklite ja lisaga nähakse ette, et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende toodete korralik säilitamine, mille suhtes kohaldatakse ühenduse sekkumist, ning et kogused, mille tarbimisväärtus on ladustamise normaalsete füüsiliste tingimuste või liiga pika säilitamisaja tõttu langenud, kirjendatakse kontodele, nagu oleks need sekkumislaost ära viidud kuupäeval, mil tarbimisväärtuse vähenemine tuvastati. Samuti täpsustatakse artiklitega, et toode loetakse riknenuks, kui see ei vasta enam ostmise ajal kehtinud kvaliteedinõuetele. Sellest tulenevalt võib ühenduse eelarvest rahastada ainult nende sätete kohaseid riknemisi. Seega vastutab liikmesriik ise olukorra puhul, kui tema otsus käesoleva määruse põhjal nõutava riskianalüüsi kohta on ebapädev ja hiljem selgub, et toode ei vastanud miinimumnõuetele. Sellise otsusega ei saaks tagada toote kvaliteeti ja sellest tulenevalt toote korralikku säilitamist. Seepärast tuleks täpsustada tingimusi liikmesriigi vastutuse osas.

(20)

Võimaldamaks seada sisse iganädalast statistilist aruannet sekkumiseks ette nähtud teraviljade laoseisu kohta, tuleks täpsustada teatiste sisu, mille liikmesriigid peavad komisjonile esitama.

(21)

Süsteemi tõhusat haldamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed edastada elektroonilisel kujul.

(22)

Samuti tuleks teatavat teavet liigitada ja kasutada ühtlustatud piirkondlikul tasandil. Oleks vaja kasutada nõukogu 26. märtsi 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 837/90 (mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid) (7) ette nähtud piirkondlikke tasandeid ning lasta liikmesriikidel teha komisjonile sellekohane teatis.

(23)

Samuti peaks sätestama, et komisjoni nõutava teabe edastamine toimuks näidiste alusel, mis sisaldavad sekkumise haldamiseks vajalikku teavet ja mis komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks, näidiseid tuleks kohaldada pärast seda kui korralduskomiteed on näidistest teavitatud ning komisjonil peaks olema võimalik neid ajakohastada ja kohandada samadel tingimustel.

(24)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

taotleja nimi;

b)

pakutav teravili;

c)

pakutava teravilja ladustuskoht;

d)

pakutava teravilja kogus, põhiomadused ja saagiaasta;

e)

sekkumiskeskus, millele pakkumine esitatakse, ja käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel pakkuja kohustus tagada suhetes ladustajaga, et käesoleva lõike punktis c osutatud ladustamiskohas järgitakse mutatis mutandis ladustus- ja kontrollieeskirju ning -tingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 884/2006 artikli 2 lõike 2 punktis a.

a)

kui pakkumiste esitamise ja maisi ülevõtmise vahelisel ajavahemikul on ladustamiskohas olev kogus väiksem kui pakkuja poolt vastavalt artikli 2 lõikele 1 deklareeritud kogus, võtmata arvesse lubatud kõikumist 5 %;

b)

kui pakkuja ei anna eraldatud kogust sekkumisametile tegelikult üle vastavalt artiklitele 4 ja 6.

a)

pakutud, aga mitte eraldatud koguste puhul;

b)

eraldatud koguse puhul pärast selle koguse 95 % üleandmist sekkumisametile.

a)

hariliku ja kõva nisu puhul määruse (EMÜ) nr 315/93 kohaselt kindlaks määratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (8) lisa punktidega 2.4 kuni 2.7 kindlaks määratud nõuded fusariotoksiinide määra osas hariliku ja kõva nisu puhul;

b)

odra, maisi ja sorgo puhul direktiiviga 2002/32/EÜ kehtestatud nõuded.

a)

III lisas sätestatud standardmeetod nende koostisosade määramiseks, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga põhivili;

b)

IV lisas sätestatud standardmeetod niiskusesisalduse määramiseks. Liikmesriigid võivad kasutada muid IV lisa põhimõtetele vastavaid meetodeid, meetodit ISO 712:1998 või infrapunatehnoloogial põhinevat meetodit. Vaidluse korral tunnustatakse ainult IV lisas sätestatud meetodi tulemusi;

c)

standardmeetod sorgo tanniinisisalduse määramiseks on ISO 9648:1988 meetod;

d)

V lisas sätestatud standardmeetod harilikust nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramiseks;

e)

standardmeetod jahvatatud hariliku nisu proteiinisisalduse määramiseks on Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni tunnustatud meetod, mille standard on sätestatud rubriigis nr 105/2 „Teraviljade ja teraviljasaaduste proteiinisisalduse määramise meetod”.

Sellest olenemata võivad liikmesriigid ette näha muu meetodi. Sel juhul peavad nad tõendama komisjonile, et Rahvusvaheline Teraviljakeemia Assotsiatsioon on andnud tunnustuse selle kohta, et kõnealune meetod annab samaväärseid tulemusi;

f)

jahvatatud hariliku nisu Zeleny indeksi määramise meetod on vastavuses standardiga ISO 5529:1992;

g)

langemisarv (amülaasi aktiivsus) määratakse kindlaks vastavalt meetodile ISO 3093:2004;

h)

VI lisas sätestatud standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks;

i)

standardmeetod mahukaalu määramiseks on vastavuses standardiga ISO 7971/2:1995;

j)

proovivõtu- ja standardanalüüsimeetodid mükotoksiinide taseme määratlemiseks on välja toodud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisas ja sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 (9) I ja II lisas.

a)

korraldab sekkumisamet 45 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %;

b)

kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud teravilja ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega;

c)

kui lubatud hälve on ületatud, kaalutakse teravili viivitamata. Kui kindlakstehtud mass on arvepidamises registreeritud massist väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja, kui suurem, kannab kulud liikmesriik.

a)

laoarvestuses märgitakse kaalumisel kindlakstehtud mass, kvaliteediomadused kaalumise hetkel ja eelkõige niiskusesisaldus, punkrivahetused ja töötlemine; kaalumine peab olema tehtud kõige rohkem kümme kuud tagasi;

b)

laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati laoarvestuses esitatud andmetele;

c)

kaalumise ajal kindlakstehtud kvaliteediomadused on samad, mis sekkumisameti või selle esindaja iga 60 tonni kohta võetud proovist koostatud representatiivse proovi kvaliteediomadused.

a)

registreeritakse mass, mis on märgitud laoarvestusse ja mida on vajadusel kohandatud, et võtta arvesse erinevust kaalumise käigus kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendi ning representatiivse proovi põhjal kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendi vahel. Erinevust prügilisandi protsentide vahel võib võtta arvesse ainult juhul, kui sellega väheneb laoarvestusse kantud mass;

b)

teeb sekkumisamet täiendava mahukontrolli 45 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast; erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga määratud koguse vahel ei tohi ületada 5 %;

c)

kui lubatud hälvet ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud teravilja ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega;

d)

kui lubatud hälvet on ületatud, kaalutakse teravili viivitamata. Kaalumiskulud kannab laopidaja, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, või Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond, kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust suurem, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 884/2006 XI lisa punkti 1 esimese taandega lubatud hälvet.

a)

sorgo tanniinisisalduse määramisega;

b)

amülaasi aktiivsuse määramisega (Hagberg);

c)

kõva nisu ja hariliku nisu proteiinisisalduse määramisega;

d)

Zeleny sadestustestiga;

e)

mehaanilise töödeldavuse testiga;

f)

saasteainete analüüsiga.

a)

koguse ja miinimumomaduste kontrollimise kuupäev;

b)

tarnitud mass;

c)

representatiivse proovi koostamiseks võetud proovide arv;

d)

kindlakstehtud füüsikalised omadused;

e)

tehniliste kriteeriumide analüüsimise eest vastutav asutus ja analüüsi tulemused.

a)

kui sekkumiseks pakutava teravilja niiskusesisaldus on maisi ja sorgo puhul alla 13 % ja muude teraviljade puhul alla 14 %, kohaldatakse VII lisa I tabelis osutatud hinnatõstmisi. Kui sekkumiseks pakutava teravilja niiskusesisaldus on vastavalt üle 13 % ja 14 %, kohaldatakse VII lisa II tabelis osutatud hinnaalandamisi;

b)

kui sekkumiseks pakutava teravilja mahukaal jääb mahu/kaalu suhtes hariliku nisu puhul alla 76 kg/hl ning odra puhul alla 64 kg/hl, kohaldatakse VII lisa III tabelis osutatud hinnaalandamisi;

c)

kui kõva nisu, hariliku nisu ja odra puhul ületab katkiste terade osakaal 3 % ning maisi ja sorgo puhul 4 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

d)

kui kõva nisu puhul ületab teralisandite osakaal 2 %, maisi ja sorgo puhul 4 % ning hariliku nisu ja odra puhul 5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

e)

kui kasvama läinud terade osakaal ületab 2,5 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,05 eurot;

f)

kui kõva nisu puhul ületab prügilisandite osakaal 0,5 % ja hariliku nisu, odra, maisi ja sorgo puhul 1 %, kohaldatakse iga järgmise 0,1 protsendipunkti puhul hinnaalandamist 0,1 eurot;

g)

kui kõva nisu puhul ületab vähese klaasisusega terade osakaal 20 %, kohaldatakse iga järgmise protsendipunkti või selle osa puhul hinnaalandamist 0,2 eurot;

h)

kui hariliku nisu proteiinisisaldus on alla 11,5 %, kohaldatakse VII lisa IV tabelis loetletud hinnaalandamisi;

i)

kui sekkumiseks pakutud sorgo tanniinisisaldus on üle 0,4 % kuivainest, arvutatakse kohaldatav hinnaalandamine vastavalt VIII lisas sätestatud meetodile.

a)

hiljemalt igal kolmapäeval kella 12.00 Brüsseli aja järgi:

b)

pakkumismenetluse teadaande avaldamisele järgneval kolmapäeval pakkumismenetluseks antud kogused vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2131/93 (10) artikli 2 lõikele 2;

c)

kolmapäeval, mis järgneb kuupäevale, mil liikmesriik määrab kindlaks asjaomased partiid, vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 27 ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele tasuta jaotamiseks ettenähtud kogused;

d)

hiljemalt selle kuu lõpul, mis järgneb käesoleva määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud ülevõtmistähtajale, määruse (EMÜ) nr 837/90 III lisas osutatud piirkondade kohta ülevõetud teraviljapartiide mahukaalu keskmise tulemuse, niiskusesisalduse, katkiste terade ja proteiinide sisalduse.

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/49

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 644/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/51

(1)

Pärast direktiivi 2005/55/EÜ reguleerimisala muutmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (2) on direktiivi vaja veelgi muuta, kandes üle vajalikud tehnilised nõuded. Sellest tulenevalt on vaja muuta ka nimetatud direktiivi rakendamist käsitlevat komisjoni direktiivi 2005/78/EÜ. (3)

(2)

Reguleerimisala muutmisest tulenevalt on vaja lisada uusi nõudeid direktiiviga 2005/55/EÜ kehtestatud raskeveokite heitmeid käsitlevatesse õigusaktidesse. Nende nõuete hulka kuuluvad katsemenetlused, mis võimaldavad raskeveokite ja bensiinimootoritega sõidukite tüübikinnitusi.

(3)

Lisaks on diiselmootorite heitgaaside suitsususele praegu esitatavad nõuded vaja sisestada direktiivi 2005/78/EÜ. Seda seetõttu, et nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4) on määrusega (EÜ) nr 715/2007 tunnistatud kehtetuks.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2)

Direktiivi 2005/55/EÜ lisasid I, II, III ja VI muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Direktiivi 2005/55/EÜ artiklite 3 ja 4 rakendusmeetmed sätestatakse käesoleva direktiivi II–VII lisas.

Diiselmootoriga sõidukite ning diiselmootorite tüübikinnituse suhtes kohaldatakse VI lisa.

Ottomootoriga sõidukite ning ottomootorite tüübikinnituse suhtes kohaldatakse VII lisa.”

2)

V lisa 1. punktis asendatakse 2. jagu järgmisega:

3)

Lisatakse VI ja VII lisa vastavalt käesoleva direktiivi II lisas sätestatule.

19.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/60

(1)

Komisjoni 17. mai 2002. aasta määruses (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, (2) on seatud eesmärgiks kehtestada tingimused, mille alusel võib lubada ühenduse ametiasutusele edastatud konfidentsiaalseid andmeid kasutada teaduslikul eesmärgil statistiliste järelduste tegemiseks, ning eeskirjad ühenduse ja liikmesriikide ametiasutuste koostöö kohta sellise juurdepääsu hõlbustamiseks.

(2)

Komisjoni otsusega 2004/452/EÜ (3) on kehtestatud asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil.

(3)

Töö, töösuhete ja solidaarsuse ministeeriumi, tervishoiu-, noorsoo- ja spordiministeeriumi ning eelarve, avaliku sektori raamatupidamise ja riigiteenistuse ministeeriumi ühisesse haldusalasse kuuluvat teadus-, uuringute-, hindamis- ja statistikadirektoraati (Direction de la recherche, des études, de l’évaluation et des statistiques – DREES, Pariis, Prantsusmaa), tuleb pidada nõutud tingimustele vastavateks asutusteks ja seetõttu tuleks see lisada määruse (EÜ) nr 831/2002 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide nimekirja.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse komitee arvamusega,

19.7.2008   

ET EN EN FR FR DE DE EN EN

Euroopa Liidu Teataja

L 192/63

(1)

Põhikirja artikli 30.1 kohaselt annavad euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad (RKPd) oma välisvaluutareservid Euroopa Keskpanga (EKP) käsutusse ja EKP-l on täielik õigus talle üle kantud välisvaluutareserve hoida ja hallata.

(2)

Põhikirja artiklite 9.2 ja 12.1 kohaselt võib EKP oma tegevust korraldada läbi euroala RKPde ja ta võib neid kasutada oma teatud tegevuste teostamiseks. Seetõttu leiab EKP, et euroala RKPd peaksid neile ülekantud välisvaluutareservi haldamisel tegutsema EKP agendina.

(3)

Euroala RKPde osalemiseks EKP-le ülekantud välisvaluutareservi halduses ja selle haldusega seotud tehinguteks tuleb koostada dokumentatsioon EKP välisvaluutareserviga seotud tegevuse kohta.

(4)

21. detsembri 2006. aasta suunist EKP/2006/28 Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta (1) on pärast selle vastuvõtmist muudetud. On tehtud ettepanek mitmeteks redaktsioonilisteks parandusteks ja suunise EKP/2006/28 uuestisõnastamiseks selguse ja läbipaistvuse huvides,

—

„euroala RKP” – euro kasutusele võtnud liikmesriigi RKP ja

—

„Euroopa jurisdiktsioonid” – asutamislepinguga kooskõlas euro kasutusele võtnud liikmeriikide jurisdiktsioonid, Taani, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik (ainult Inglismaa ja Wales).

a)

FBE finantstehingute raamleping (FBE Master Agreement for Financial Transactions) (2004. aasta väljaanne) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes Euroopa jurisdiktsiooni seaduste ja Põhja-Iirimaa ja Šotimaa seaduste alusel;

b)

Võlakirjaturgude Liidu tagasiostu raamleping (Bond Market Association Master Repurchase Agreement) (1996. aasta septembri redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad Ühendriikide föderaalsete või osariigi seaduste alusel, ja

c)

TBMA/ISMA üleilmne tagasiostu raamleping (TBMA/ISMA Global Master Repurchase Agreement) (2000. aasta redaktsioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes jurisdiktsiooni seaduste alusel, v.a lõigetes a või b loetletu.

a)

FBE finantstehingute raamleping (FBE Master Agreement for Financial Transactions) (2004. aasta väljaanne) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes Euroopa jurisdiktsiooni seaduste alusel;

b)

Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu 1992. aasta raamleping (International Swaps and Derivatives Association Master Agreement) (multivaluuta – piiriülene, New Yorgi õiguse versioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad Ühendriikide föderaalsete või osariigi seaduste alusel, ja

c)

Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisinstrumentide Liidu 1992. aasta raamleping (multivaluuta – piiriülene, inglise õiguse versioon) tehingute jaoks osapooltega, kes on asutatud või tegutsevad mis tahes jurisdiktsiooni seaduste alusel, v.a lõigetes a või b loetletu.

a)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Inglismaa õigust ja mis on koostatud inglise keeles IIa lisas osutatud vormis, tuleb sõlmida kõikide tehingupooltega, v.a punktides b, c ja d osutatud tehingupooled;

b)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Prantsusmaa õigust ja mis on koostatud prantsuse keeles IIb lisas osutatud vormis, tuleb sõlmida kõikide tehingupooltega, kes on asutatud Prantsusmaal;

c)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse Saksamaa õigust ja mis on koostatud saksa keeles IIc lisas osutatud vormis, tuleb sõlmida kõikide tehingupooltega, kes on asutatud Saksamaal, ja

d)

tasaarvelduse raamleping, mille suhtes kohaldatakse New Yorgi õigust ja mis on koostatud inglise keeles IId lisas osutatud vormis, tuleb sõlmida kõikide tehingupooltega, kes on asutatud Ameerika Ühendriikides.