18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/1

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/3

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa osas XV loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162–164, 167–170 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võib toetus erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile b. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. (4)

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 343/2008 (6) kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/7

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 341/2007 (3) avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem.

(2)

Kogused, mille kohta on senised ja uued importijad 2008. aasta juuli viie esimese tööpäeva jooksul määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 10 lõike 1 alusel esitanud A-litsentside taotlused, ületavad Hiinast, ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest, v.a Hiina, pärinevatele toodetele ettenähtud koguseid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikele 2 on seetõttu vaja kindlaks määrata, millises ulatuses võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 341/2007 artikliga 12 komisjonile hiljemalt 15. juuliks 2008 saadetud A-litsentside taotlused rahuldada,

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/9

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (2) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/11

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, on ette nähtud tingimused tursa säästvaks kasutamiseks Läänemeres ja asjaomaste tegevuste seire, kontrolli ja järelevalve eeskirjad.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) on sätestatud komisjoni kontrollitegevus ja liikmesriikide koostöö, et tagada vastavus ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

(3)

Läänemere tursavarude ja tursapüügi pikaajalise halduskava edukuse tagamiseks on vaja kehtestada kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm.

(4)

Kõnealune kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada kolmeks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamise tulemusi korrapäraselt hindama koostöös nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (3) loodud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuriga (CFCA).

(5)

Kontrolli ja järelevalve ühtsuse suurendamiseks ja asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kontrollitegevuse alase koostöö arendamiseks tuleks soodustada asjaomaste liikmesriikide koostööd.

(6)

Ühine inspekteerimine ja järelevalve peaks toimuma vastavalt CFCA koostatud ühiskasutuskavadele.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

a)

kalapüük, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1098/2007 artiklis 2 osutatud laevadega;

b)

kõik kalapüügiga seotud tegevused, kaasa arvatud kalatoodete lossimine, kaalumine, turustamine, vedu ja ladustamine ning lossimise ja müügi registreerimine.

a)

inspekteerivate laevade ja lennukite tüüp, nimi ja raadiokutsung määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 28 lõike 4 kohaselt koostatud loetelu põhjal;

b)

määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 3 punktis c osutatud piirkond, kus järelevalve ja inspekteerimine toimub;

c)

järelevalve ja inspekteerimise kestus.

a)

I lisas sätestatud inspekteerimis- ja järelevalvetegevus;

b)

kõik 12kuulise perioodi jooksul avastatud, II lisas osutatud rikkumised, sealhulgas iga rikkumise puhul laeva lipu liikmesriik, inspekteerimise kuupäev ja koht ning rikkumise liik. Liikmesriigid tähistavad rikkumise liigi tähega, mille all rikkumine on II lisas loetletud;

c)

II lisas osutatud rikkumiste edasise jälgimise olukord nii eelmise kalendriaasta jooksul kui ka varem avastatud rikkumiste puhul;

d)

asjakohased liikmesriikidevahelised kooskõlastus- ja koostöömeetmed.

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/17

(1)

Komisjoni 9. detsembri 1981. aasta otsust 82/43/EMÜ millega asutatakse meeste ja naiste võrdseid võimalusi käsitlev nõuandekomitee (1) on korduvalt (2) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on inimväärikuse ja demokraatia oluline tingimus ning ühenduse õiguse, liikmesriikide põhiseaduste ja õigusaktide ning rahvusvaheliste ja Euroopa konventsioonide üks peamisi põhimõtteid.

(3)

Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte praktilist kohaldamist tuleb soodustada tõhusama koostöö ning arvamuste ja kogemuste vahetuse kaudu liikmesriikides võrdsete võimaluste edendamise eest vastutavate organite ja komisjoni vahel.

(4)

Nõukogu poolt võrdsete võimaluste valdkonnas vastuvõetud direktiivide, soovituste ja resolutsioonide täielikku rakendamist saab praktikas märgatavalt kiirendada siseriiklike asutuste abil, kelle käsutuses on eriteabe võrgustik.

(5)

Naiste tööhõivega, naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate või põllumajanduses tegutsevate naiste olukorra parandamisega ning võrdsete võimaluste edendamisega seotud ühenduse meetmete kavandamine ja rakendamine nõuab tihedat koostööd liikmesriikide vastavale valdkonnale spetsialiseerunud organitega.

(6)

Seepärast on korrapärasteks konsultatsioonideks kõnealuste organitega vajalik vastava institutsioonilise raamistiku olemasolu,

a)

abistab komisjoni ühenduse tasandil võrdsete võimaluste edendamiseks võetud meetmete tulemuste järelevalve, hindamise ja levitamise vahendite arendamisel;

b)

annab oma panuse ühenduse tegevuskavade kohaldamisse asjaomases valdkonnas, analüüsides eeskätt nende tulemusi ja tehes ettepanekuid võetud meetmete tulemuslikumaks muutmiseks;

c)

annab oma arvamustega panuse komisjoni aastaaruande koostamisse meeste ja naiste võrdsete võimaluste saavutamiseks tehtud edusammude kohta;

d)

soodustab võrdsete võimaluste edendamiseks kõikidel tasanditel võetud meetmeid käsitleva teabe vahetust ja teeb vajaduse korral ettepanekuid võimalike täiendavate meetmete kohta;

e)

esitab komisjonile selle palvel või omal algatusel arvamusi või aruandeid mis tahes küsimuses, mis on seotud võrdsete võimaluste edendamisega ühenduses.

a)

üks esindaja iga liikmesriigi võrdsete võimaluste edendamise eest vastutavast ministeeriumist või valitsusasutusest; selle esindaja määrab iga liikmesriigi valitsus;

b)

üks esindaja iga liikmesriigi siseriiklikust komiteest või asutusest, kes on loodud ametliku otsusega ja kes asjaomaste valdkondade esindajatena on eelkõige vastutavad meeste ja naiste võrdsete võimaluste eest; kui liikmesriigis on mitu kõnealuse valdkonnaga tegelevat komiteed või asutust, otsustab komisjon nende eesmärkidest, struktuurist, representatiivsusest ja sõltumatuse ulatusest lähtuvalt, millise asutuse esindaja sobib komitee koosseisu kõige paremini; kui liikmesriigis kõnealune komitee puudub, esindab riiki selles komisjoni arvates samalaadseid kohustusi täitva asutuse liige. Komisjon määrab kõnealuse esindaja vastava siseriikliku komitee või asutuse ettepanekul;

c)

seitse liiget, kes esindavad ühenduse tasandil tööandjate organisatsioone;

d)

seitse liiget, kes esindavad ühenduse tasandil töötajate organisatsioone.

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/22

(1)

Vastavalt direktiivi 2005/32/EÜ artiklile 18 tagab komisjon, et ta jälgib oma tegevuses iga rakendusmeetme puhul liikmesriikide ja huvitatud isikute tasakaalustatud kaasamist.

(2)

Direktiiviga 2005/32/EÜ nähakse ette, et osapooled kohtuvad nõuandefoorumil. Seepärast on vaja määratleda nõuandefoorumi ülesanded ja ülesehitus.

(3)

Nõuandefoorum aitab komisjonil koostada tööplaani, aitab rakendusmeetmete määratlemisel ja läbivaatamisel, kehtestatud turu järelevalvemehhanismide tõhususe uurimisel ning vabatahtlike kokkulepete ja teiste eneseregulatsiooni meetmete hindamisel.

(4)

Nõuandefoorumi koosseisus peaksid olema liikmesriikide esindajad ja asjaomase toote/tooterühmaga seotud huvitatud isikute, nagu tööstuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijarühmade esindajad.

(5)

Nõuandefoorumi jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks otsusega 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (2) komisjoni kodukorda lisatud turvaeeskirjade kohaldamist.

(6)

Nõuandefoorumi liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (3)

a)

üks esindaja igast liikmesriigist;

b)

üks esindaja igast Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist;

c)

kuni 30 huvitatud isikute esindajat, nagu osutatud direktiivi 2005/32/EÜ artiklis 18.

a)

kui liige astub tagasi;

b)

kui liige ei ole enam suuteline tõhusalt foorumi aruteludes osalema;

c)

kui liige ei täida asutamislepingu artikli 287 nõudeid.

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/27

(1)

Komisjoni otsuses 2000/572/EÜ (5) sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded ja veterinaarsertifikaadid lihavalmististe ühendusse importimiseks kolmandatest riikidest.

(2)

Pärast määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 ja 854/2004 ning komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2075/2005 (millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes) (6) jõustumist on vaja muuta ja ajakohastada ühenduse terviseohutuse ja sertifitseerimise nõudeid lihavalmististe ühendusse importimiseks kolmandatest riikidest, et viidata õigesti uutele õigusaktidele.

(3)

TRACES (kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem) on ühtne veterinaariaalane elektrooniline süsteem, mis võeti kasutusele komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ (TRACES-süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta). (7) Veterinaar- ja terviseohutussertifikaatide ühtsustamine on eelkõige vajalik sertifikaatide tõhusaks elektrooniliseks töötlemiseks TRACES-süsteemis.

(4)

Komisjoni 16. aprilli 2007. aasta otsusega 2007/240/EÜ (millega kehtestatakse uued veterinaarsertifikaadid elusloomade, sperma, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste toomiseks ühendusse otsuste 79/542/EMÜ, 92/260/EMÜ, 93/195/EMÜ, 93/196/EMÜ, 93/197/EMÜ, 95/328/EÜ, 96/333/EÜ, 96/539/EÜ, 96/540/EÜ, 2000/572/EÜ, 2000/585/EÜ, 2000/666/EÜ, 2002/613/EÜ, 2003/56/EÜ, 2003/779/EÜ, 2003/804/EÜ, 2003/858/EÜ, 2003/863/EÜ, 2003/881/EÜ, 2004/407/EÜ, 2004/438/EÜ, 2004/595/EÜ, 2004/639/EÜ ja 2006/168/EÜ raames) (8) nähakse ette, et mitmesugused veterinaar- ning terviseohutus- ja loomatervisesertifikaadid, mille esitamist nõutakse elusloomade, sperma, embrüote, munarakkude ning loomse päritoluga toodete ühendusse importimisel ning ühenduse kaudu toimuval loomsete saaduste transiitveol, peavad põhinema kõnesoleva otsuse I lisas esitatud näidissertifikaatidel.

(5)

Vastavalt sellele tuleks otsuse 2000/572/EÜ II ja III lisas sätestatud näidissertifikaadid asendada uute näidistega, et tagada kokkusobivus TRACES-süsteemiga.

(6)

Vältimaks häireid kaubanduses, tuleb otsuse 2000/572/EÜ kohaselt enne käesolevas otsuses ettenähtud muudatuste tegemist väljastatud sertifikaate lubada kasutada veel kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamiskuupäeva. Neid sertifikaate tuleb aktsepteerida ühendusse importimisel kümne kuu jooksul pärast käesoleva otsuse kohaldamist.

(7)

Seetõttu tuleks otsust 2000/572/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Lihavalmistisi imporditakse järgmistel tingimustel.

2)

Artiklit 4a muudetakse järgmiselt:

3)

II ja III lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/35

(1)

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (edaspidi „amet”) loodi komisjoni otsusega 2007/60/EÜ, (2) et hallata ühenduse tegevust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas kuni 31. detsembrini 2008 ühenduse rahalise abi andmisega seonduvate ülesannete täitmiseks vastavalt nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrusele (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas. (3) Mitmed kõnealused projektid jätkuvad ka pärast 31. detsembrit 2008.

(2)

Amet peaks vastutama ka projektide eest, mis saavad rahalist abi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 680/2007 (4) alusel, kuna kõnesoleva määruse alusel jätkatakse selliste üleeuroopalise transpordivõrgu tegevuste rahastamist, mis on sarnased määruse (EÜ) nr 2236/95 alusel rahastatavate tegevustega, mille jaoks amet on juba volitused saanud.

(3)

Amet ei peaks vastutama ühenduse rahalise abi andmist käsitlevate üksikotsuste vastuvõtmise eest. Programmi rakendamise tõhususe ja tulemuslikkuse jätkuvaks suurendamiseks võib komisjon siiski otsustada volitada ametit selliste otsuste muudatusi vastu võtma.

(4)

Amet peaks eelkõige vastutama projektidega seotud tegevuste eest, sõltumata ühenduse rahalise abi vormist ja andmise viisist, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 680/2007 artiklis 6. Seevastu tuleks välja jätta kõik programmiga seotud tegevused, nagu kontrollimine ja poliitiliste otsuste tegemine, mis peaksid jääma komisjoni pädevusse.

(5)

Amet peaks eelkõige vastutama kaasnevate meetmete eest, mis aitavad kaasa TEN-T programmi tõhususele ja tulemuslikkusele, sealhulgas TEN-T programmi tutvustamine kõigile asjaomastele isikutele ning selle nähtavuse suurendamine üldsuse jaoks, eesmärgiga suurendada maksimaalselt selle Euroopa lisandväärtust liikmesriikides ja ELiga piirnevates kolmandates riikides. Sellised meetmed võivad hõlmata järgmisi tegevusi: suunatud teadlikkuse parandamise kampaaniad ja tutvustuskampaaniad, nagu TEN-T programmile pühendatud päevade, seminaride ja konverentside korraldamine, tulemuste ja parimate tavade teatavaks tegemine ning levitamine asjakohaste väljaannete abil, sealhulgas elektrooniliste meediakanalite kaudu, näiteks pressiteadete koostamine, potentsiaalsetele taotlejatele ette nähtud suuniste koostamine, edulugusid ja aastaaruandeid sisaldavate brošüüride väljaandmine ning ameti ja/või komisjoni esindajate asjaomastel üritustel (transpordi infrastruktuuride avamine) osalemise korraldamine.

(6)

Väliskonsultandid on läbi viinud ajakohastatud tasuvusanalüüsi, millest nähtub, et ameti haldusressursid vajavad eelkõige personalivaldkonnas märkimisväärset täiendamist. Amet oleks ka edaspidi kõige kulutasuvam lahendus.

(7)

Seetõttu tuleks otsust 2007/60/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud sätted on kooskõlas täitevasutuste regulatiivkomitee arvamusega,

1.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Tegevusaeg

Rakendusamet asutatakse ajavahemikuks 1. november 2006 kuni 31. detsember 2015.”

2.

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ameti ülesanne on ühenduse tegevuse raames üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas nõukogu määruse (EÜ) nr 2236/95 (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 680/2007 (6) alusel ühenduse rahalise abi andmisega seonduvate ülesannete täitmine, välja arvatud ülesanded, mis nõuavad otsustusõigust seoses poliitiliste otsuste täideviimisega, nagu kavandamine, prioriteetide seadmine, projektide valimine vastavalt määruse (EÜ) nr 680/2007 artiklile 5, programmi hindamine ja seadusandlik seire. Ametile usaldatakse järgmised ülesanded:

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/37

(1)

Majanduskasvule ja tööhõivele suunatud strateegiline algatus i2010 toetub info- ja sidetehnoloogiapoliitika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud teadusuuringute ja uuenduste kasutamisele Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks. Algatusega i2010 edendatakse Euroopa infoühiskonna loomist ja innustatakse osutama paremaid avalikke teenuseid, sealhulgas e-tervishoiuteenuseid.

(2)

Euroopa tervishoiusüsteemidega seotud praegusi ja tulevasi ülesandeid saab vähemalt osaliselt lahendada oma väärtust tõendanud info- ja sidetehnoloogialahenduse (e-tervishoiu) kasutamisega. e-tervishoiust kasu saamiseks on oluline parandada koostööd liikmesriikide e-tervishoiusüsteemide ja -rakenduste koostalitlusvõime alal. Digitaalsed terviseloosüsteemid on e-tervishoiusüsteemide oluline osa.

(3)

Digitaalsed terviseloosüsteemid võimaldavad parandada terviseteabe kvaliteeti ja turvalisust võrreldes tavapäraste terviselugudega. Digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime peaks lihtsustama juurdepääsu ning parandama patsientidele osutatava meditsiinilise abi kvaliteeti ja ohutust kogu ühenduses, andes patsientidele ja tervishoiutöötajatele asja- ja ajakohast teavet ning tagades samal ajal isikuandmete ja konfidentsiaalsuse kaitse kõrgeimad standardid. E-tervishoiu valdkonna piiriülese koostalitlusvõime parandamine nõuab eri liikmesriikide tervishoiuteenuste osutajate, kõnealuste teenuste ostjate ja seadusandjate koostööd. Samal ajal ei pruugi iga koostalitlusvõimega seotud meede tingimata kaasa tuua tervishoiuteenuste korraldamist ja osutamist käsitlevate seaduste ja eeskirjade ühtlustamist liikmesriikides.

(4)

Digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime puudumine on üks peamisi takistusi e-tervishoiust sotsiaalse ja majandusliku kasu saamisel ühenduses. Tehnilise ja semantilise koostalitlusvõime puudumine süvendab e-tervishoiuturu killustatust. Praegu liikmesriikides kasutatavad tervisega seotud info- ja sidesüsteemid ning -standardid on sageli ühildumatud ega lihtsusta juurdepääsu teabele, mis on oluline eri liikmesriikides ohutute ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks.

(5)

Komisjoni 30. aprilli 2004. aasta teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „E-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa e-tervishoiuruumi tegevuskava” (1) on antud ülevaade e-tervishoiusüsteemide potentsiaalist ja nende kasutuselevõtuga seotud olulistest probleemidest. Nimetatud teatises esitatud tegevuskavas kutsutakse ühendust ja liikmesriike võtma ühiseid meetmeid digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime saavutamiseks.

(6)

Kõrgetasemelise e-tervishoiukonverentsi deklaratsioonis 2007. aastal kinnitati, et on oluline käivitada liikmesriikide ühisalgatusi, tõhustades mitmesuguseid digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimega seotud tegevusi.

(7)

Komisjon vastas sõltumatu eksperdirühma aruandele „Uuendusliku Euroopa loomine” teatisega „Juhtivate turgude algatus Euroopas”, (2) mille eesmärk on uuenduslike toodete ja teenuste loomine ja turustamine juhtivates tööstus- ja sotsiaalvaldkondades, sealhulgas e-tervishoius. Kavandatud algatuse üks põhieesmärk on suurendada digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimet, sest tervisega seotud info- ja sidesüsteemid ning -standardid, mida liikmesriikides praegu kasutatakse, on sageli ühildumatud ja takistavad seepärast kulutõhusate ja uuenduslike infotehnoloogialahenduste leidmist tervishoiu jaoks.

(8)

Euroopa Parlament võttis 23. mail 2007 vastu resolutsiooni, milles vaatles mõju ja tagajärgi, mida toob endaga kaasa tervishoiuteenuste väljajätmine siseturul osutatavaid teenuseid käsitlevast teenuste direktiivist. (3) Resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles innustama liikmesriike aktiivselt toetama e-tervishoiu ja telemeditsiini kasutuselevõttu, eelkõige selliste koostalitlusvõimeliste süsteemide väljatöötamise abil, mis võimaldavad patsienditeabe vahetust eri liikmesriikides asuvate tervishoiuteenuse osutajate vahel.

(9)

Käesoleva soovituse eesmärk on aidata kaasa Euroopa e-tervishoiu üldise koostalitlusvõime saavutamisele 2015. aasta lõpuks.

(10)

Käesolevas soovituses on austatud ja järgitud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti artiklit 7 õiguse kohta era- ja perekonnaelu austamisele ning artiklit 8 igaühe õiguse kohta tema isikuandmete kaitsele.

(11)

Terviselood kuuluvad kõige delikaatsemaid isikuandmeid sisaldavate dokumentide hulka. Inimese tervisliku seisundi või diagnoosi avalikustamisel ilma loata võib olla negatiivne mõju inimese isiklikule ja tööelule. Digitaalsete terviselugude pidamine suurendab patsientide andmete juhusliku avalikustamise ohtu ja lihtsustab nende sattumist kõrvaliste isikute kätte.

(12)

Digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime hõlmab patsiendi tervisega seotud isikuandmete edastamist. Kõnealused andmed peaksid saama vabalt liikuda ühest liikmesriigist teise, kuid samal ajal peaksid inimeste põhiõigused olema kaitstud. Käesoleva soovitusega ei tohiks seepärast piirata isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) (5) kohaldamist.

(13)

Komisjon on seisukohal, et eraelu puutumatust soodustavat tehnoloogiat tuleks edasi arendada ja senisest laiemalt kasutada isikuandmete töötlemise korral asjakohaste valdkondade (nt e-tervishoid) info- ja sidetehnoloogiavõrkudes, (6)

a)

„patsient” – füüsiline isik, kes saab või soovib saada liikmesriigis arstiabi;

b)

„tervishoiutöötaja” – arst, üldõde, hambaarst, ämmaemand või proviisor Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (7) tähenduses või mõni muu tervishoiusektori töötaja, kes tegutseb reguleeritud kutsealal, nagu see on määratletud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis a;

c)

„digitaalne terviselugu” – isiku varasemat ja praegust kehalist ja vaimset tervist kirjeldav terviklik digitaalne meditsiinikaart või samalaadne dokument, mille andmed on hõlpsasti kättesaadavad ravialastel ja muudel nendega lähedalt seotud eesmärkidel;

d)

„digitaalne terviseloosüsteem” – süsteem teabe salvestamiseks digitaalsetesse terviselugudesse ning selle teabe väljavõtmiseks ja muutmiseks;

e)

„epikriis, aegkriitilised andmed, ravimikaart” – digitaalse terviseloo osad, mis sisaldavad konkreetseks otstarbeks (nt plaaniväline meditsiiniline abi või e-retsept) ettenähtud teavet;

f)

„e-retsept” – ravimiretsept, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (8) artikli 1 lõikes 19, mis väljastatakse ja mida edastatakse elektrooniliselt;

g)

„digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime” – kahe või enama digitaalse terviseloosüsteemi võime vahetada nii masinloetavaid andmeid kui ka inimloetavat teavet ja teadmisi;

h)

„piiriülene koostalitlusvõime” – koostalitlusvõime alal, mis hõlmab üksteise naabruses ja üksteisest eemal asuvaid liikmesriike ja nende kogu territooriumi;

i)

„semantiline koostalitlusvõime” – vahetatava teabe täpse tähenduse mõistetavuse tagamine teises süsteemis või rakenduses kui algselt kavandatud.

a)

Selle saavutamiseks kutsutakse liikmesriike üles võtma meetmeid viiel tasandil, nimelt üldisel poliitilisel, korralduslikul, tehnilisel, semantilisel ning hariduse ja teadlikkuse tõstmise tasandil.

b)

Neid meetmeid toetab riigi ja ühenduse õigusaktide, eelkõige isikuandmete kaitset (sealhulgas konfidentsiaalsust ja andmeturvet) käsitlevate õigusaktide igakülgne järgimine. Tuleks sätestada vajalikud õiguslikud tagatised ning integreerida digitaalsete terviseloosüsteemide ehitusse ja rakendamisse andmekaitsemeetmed. Lisaks on hädavajalik töötada välja nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate harimise ning digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalike tegevuste hindamise ja järelevalve mehhanismid.

a)

võtaksid poliitilise ja strateegilise kohustuse rakendada kohalikul, piirkonna ja riigi tasandil selliseid digitaalseid terviseloosüsteeme, mis on teiste liikmesriikide digitaalsete terviseloosüsteemidega koostalitlusvõimelised;

b)

teeksid aktiivselt koostööd teiste liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, et tagada selliste standardite vastuvõtmine ja rakendamine, mis muudavad digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime võimalikuks ja turvaliseks;

c)

rakendaksid digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimet piirkondade ja riigi e-tervishoiustrateegia lahutamatu osana;

d)

kaaluksid e-tervishoiu lisamist riigi ja piirkondade territoriaalse ühtekuuluvuse ja arengu strateegiasse ning analüüsiksid juba kasutusele võetud digitaalsete terviseloosüsteemide tulemusi e-tervishoiupoliitika ja rahastamisvõimaluste tasandil. Ajavahemikul 2007–2013 toetatakse e-tervishoiu koostalitlusvõime arendamist ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate investeeringutega e-tervishoidu ning riikidevahelistesse ja piiriülestesse meetmetesse;

e)

analüüsiksid digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõimega seotud ohte, takistusi ja puuduvaid komponente ning selgitaksid välja probleemide lahendamiseks vajalikud eeltingimused ja asjakohased stiimulid;

f)

varuksid näiteks otseste stiimulite abil piisavad vahendid digitaalsetesse terviseloosüsteemidesse investeerimiseks;

g)

mõistaksid, et investeeringud nii tehnilisse kui ka semantilisse koostalitlusvõimesse võivad tuua kiiret kasu, kui kohaldatakse järkjärgulist lähenemisviisi ja parima tava näiteid, toetudes liikmesriikide prioriteetidele ja eriteadmistele;

h)

kaaluksid muude kaudsete rahaliste stiimulite loomist, et võimaldada koostalitlusvõimeliste digitaalsete terviseloosüsteemide kasutuselevõtmist, soetamist ja/või moderniseerimist;

i)

kavandaksid digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime tagamisele suunatud meetmeid vähemalt viis aastat ette. Sellist ajakava peetakse asjakohaseks, et tagada poliitika järjepidevus, mis on sageli investeeringute ja uuenduslikkuse soodustamise eeltingimus;

j)

täiendaksid digitaalsete terviseloosüsteemide rakendamist kasutajate ja teiste sidusrühmade jõulise kaasamisega hea valitsemistava, juhtimise, avaliku ja erasektori partnerluse, riigihangete korralduse, kavandamise, rakendamise, hindamise, koolituse korralduse, teavitamise ja harimise kujundamisse;

k)

tõstaksid asjaomaste sidusrühmade, nagu kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, tervishoiutöötajate, patsientide ning info- ja sidetehnoloogiaettevõtete teadlikkust digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõime kasu ja vajalikkuse kohta.

a)

leppida kokku ja kehtestada Euroopa juhtimisprotsessis suunised digitaalsete terviseloosüsteemide piiriülese koostalitlusvõime arendamiseks, rakendamiseks ja säilitamiseks, milles käsitletakse patsientide usaldusväärse identifitseerimise ja tervishoiutöötajate autentimise korraldamist ning muid asjakohaseid küsimusi, mida on kirjeldatud punktides 7, 8, 9 ja 14;

b)

kaaluda tegevuspõhimõtteid ja stiimuleid, millega suurendada nõudlust e-tervishoiuteenuste järele, et võimaldada digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimet;

c)

analüüsida tegureid, mis muudavad digitaalsete terviseloosüsteemide parema koostalitlusvõime saavutamise pikaks, keeruliseks ja kulukaks, ning leida meetmed kõnealuste protsesside kiirendamiseks.

a)

põhjalikult uurima olemasolevaid tehnilisi standardeid ja infrastruktuure, mis võivad hõlbustada piiriülest tervishoidu soodustavate süsteemide rakendamist ning tervishoiuteenuste, eriti digitaalsete terviselugude ja teabevahetusega seotud teenuste osutamist kogu ühenduses;

b)

analüüsima standarditud teabemudelite ja standardipõhiste profiilide kasutamist koostalitlusvõimeliste digitaalsete terviseloosüsteemide ja teenuselahenduste arendamisel ja rakendamisel. Standarditud teabemudeleid ja standardipõhiseid profiile tuleb käsitada riigi või piirkonna koostalitlusvõime eritingimuste osana. Kõnealused teabemudelid ja profiilid peaksid – juhul, kui see on asjakohane – kasutama olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning põhinema info- ja sidetehnoloogiaettevõtete asjakohaste algatuste lähenemisviisidel ja saavutustel;

c)

võtma endale kohustuse töötada nendes olulistes valdkondades, milles on tuvastatud vajakajäämisi, välja vajalikud täiendavad standardid (eelistatavalt ülemaailmses mastaabis kasutatavad avatud standardid), kaasates asjaomaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardiasutusi;

d)

analüüsima mandaadi M 403 (mandaat Euroopa standardiorganisatsioonidele CEN, Cenelec ja ETSI info- ja sidetehnoloogiavaldkonna standardite koostamiseks, mida kohaldatakse e-tervishoiu alal) tulemusi, et saavutada Euroopas ja ülemaailmsetel turgudel optimaalsed tehnoloogilised alused, infrastruktuur, ohutus ning regulatiivne integratsioon.

a)

koostöös asjaomaste standardiorganisatsioonide, komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooniga võtma asjakohase meetme oma riigi teaduskeskuste, asjaomaste ettevõtete ja sidusrühmade kaasamiseks tervishoiusemantika arendamisse, et edendada koostalitlusvõimeliste digitaalsete terviseloosüsteemide rakendamist;

b)

kaaluma rahvusvaheliste meditsiinilis-kliiniliste terminipankade, nomenklatuuride ja haiguste klassifikaatorite (sealhulgas nende, mida kasutatakse ravimiohutuse järelevalves ja kliinilistes katsetes) sobivust kõigil juhtudel, kus see on võimalik; samuti tuleks soodustada rahvusvaheliste klassifikaatorite ja terminipankade mitmekeelse ja -kultuurilise kohandamise keskuste loomist;

c)

leppima kokku semantilise koostalitlusvõime standardites, et väljendada teatavaks rakenduseks vajalikku asjakohast terviseteavet andmestruktuuride (arhetüübid ja mallid) ning kohalike kasutajate vajadustele vastavate terminisüsteemide osade ja ontoloogiate abil;

d)

kaaluma vajadust jätkusuutliku mõistete võrdlussüsteemi (ontoloogia) järele, mis oleks aluseks selliste mitmekeelsete leksikonide koostamisele, mis arvestavad arstiteaduse keele, tavakeele ja tavapäraste kodeerimisskeemide erinevust;

e)

soodustama semantilise sisu praktilistesse rakendustesse integreerimise meetodite ja vahendite laialdast kättesaadavaks muutmist ning inimeste suutlikkuse ja oskuste arendamist kõnealuses valdkonnas;

f)

näitama olemasolevatest ja tulevastest süsteemidest saadavat kasu ja/või nende puudusi teaduslikult põhjendatud hinnangute abil.

a)

nõuetekohaselt kohaldama olemasolevaid e-tervishoiustandardeid ja -profiile, s.o digitaalsete terviseloosüsteemide koostalitlusvõimega seotud standardeid, et suurendada kasutajate usaldust kõnealuste standardite suhtes;

b)

kehtestama ühise või vastastikku tunnustatud menetluse koostalitlusvõimeliste digitaalsete terviseloosüsteemide ja muude e-tervishoiurakenduste, nagu mitmesuguste info- ja sidetehnoloogiakonsortsiumide pakutavad võtted ja meetodid, vastavustestimiseks ja sertifitseerimiseks;

c)

kaaluma info- ja sidetehnoloogiaettevõtete enda-sertifitseerimise ja/või vastavustestimise kasutamist, et kiirendada koostalitlusvõimeliste e-tervishoiulahenduste turuletoomist;

d)

arvestama oma riigi ja rahvusvahelist tava, sealhulgas väljaspool Euroopat levinud tava.

a)

analüüsida tervisealaste isikuandmete eri salvestamisvõimaluste mõju isikuandmete kaitsele ning luua digitaalsete terviseloosüsteemide jaoks andmesubjektide õiguste ja vabadustega seotud eririske arvestades korralduslikud struktuurid, mis vastavad kõige paremini riigi, piirkondlikele ja kohalikele tingimustele ja tavadele;

b)

tagada patsiendi otsustusõigus, võimaldades patsiendil sõltumatult ja vabalt (kasutajasõbraliku tehnoloogia toel) valida, milliseid tervisealaseid isikuandmeid tema digitaalsesse terviselukku salvestatakse ja kellele neid avaldatakse, välja arvatud juhul, kui riigi õigus näeb sõnaselgelt ette teisiti. Nimetatud otsus ei piira asjaomase tervishoiuasutuse või arsti võimalusi salvestada kõnealuseid andmeid ravieesmärgil;

c)

sätestada, et digitaalsete terviseloosüsteemide kujundamise ja valiku eesmärk ei ole isikuandmete kogumine, töötlemine ja kasutamine; neid tuleb koguda, töödelda ja kasutada nii vähe kui võimalik. Eelkõige tuleb kasutada pseudonüüme või inimeste jätmist anonüümseks, niivõrd kui see on võimalik ja kuivõrd selleks tehtavad jõupingutused on soovitud kaitsetaset arvestades põhjendatud;

d)

näha ette infoturberiskide ja isikuandmete kaitse mõju hindamine enne digitaalse terviseloo süsteemi rakendamist, pidades silmas andmesubjektide õiguste ja vabadustega seotud konkreetseid riske;

e)

täpsustada, mil määral peaksid tervisealased isikuandmed olema kättesaadavad digitaalsel kujul või võrgu kaudu. Eelkõige tuleks täielikult loobuda võrgu kaudu töötlemisest või eriti rangelt kontrollida juurdepääsu teatavate tervisealaste isikuandmete puhul, nagu geneetilised või psühhiaatrilised andmed;

f)

näha ette, et digitaalsetes terviselugudes ja nende süsteemides sisalduvate isikuandmete töötlemist saavad nõuda ja teostada üksnes need tervishoiutöötajad, kellel on liikmesriigi õiguse või pädevate asutuste poolt kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või teised isikud, kellel on samaväärne saladuse hoidmise kohustus; tagada patsientide ja tervishoiutöötajate usaldusväärne identifitseerimise;

g)

määrata kindlaks, millistel tingimustel ja eelnevalt kindlaks määratud tervishoiueesmärkidel saavad digitaalse terviseloo süsteemides sisalduvaid terviseandmeid seaduslikult vaadata ja töödelda teised isikud peale asjaosalise ning millised turvameetmed tuleb terviseandmete töötlemisel tagada; sõnastada nimetatud küsimused toimimispõhimõtetena, mida saavad praktiliselt kohaldada, tehniliselt rakendada ja jõustada muu hulgas riikide andmekaitse järelevalveasutused;

h)

tagada, et patsiente igakülgselt teavitataks andmete laadist ja neid sisaldava digitaalse terviseloo struktuurist. Patsiendid peaksid saama oma tervisealaste isikuandmetega tutvuda ka muid (traditsioonilisi) võimalusi kasutades. Kõnealuses kontekstis on oluline tagada, et andmesubjektidele antava teabe keelekasutus ja vorm oleksid hõlpsasti mõistetavad ning et erivajadustega isikutele (nt lastele või eakatele) esitataks teave sobival viisil;

i)

näha ette erimeetmed, millega tagatakse, et patsientidele ei avaldataks ebaseaduslikult survet digitaalsetes terviseloosüsteemides sisalduvate isikuandmete avaldamiseks;

j)

tagada, et digitaalsetes terviseloosüsteemides sisalduvate isikuandmete igasugune töötlemine (eriti salvestamine) toimuks sellises õigusruumis, kus kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ või kus isikuandmed on piisavalt kaitstud;

k)

sätestada üksikasjalikud auditeerimisnõuded, et tagada andmekaitsealaste kohustuste täitmine (nt usaldusväärne digitaalse identifitseerimise ja autentimise süsteem, andmete vaatamise logi, kõigi töötlemisetappide dokumenteerimine, auditeerimisandmete säilitamise aeg, tõhusad varundamis- ja taastesüsteemid), ning jõustada nimetatud nõuded või lahendused teabehalduse parima tava kohaselt;

l)

tagada digitaalsete terviseloosüsteemide konfidentsiaalsus ning sätestada asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas vahejuhtumite avastamise eeskirjad ja juhtimistoimingud selliste turva- või identifitseerimismenetluste rikkumise puhuks, millega kaasneb digitaalsetes terviseloosüsteemides edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine, kaotsiminek, muutmine, loata avaldamine või vaatamine. Vahejuhtumid ja rikkumised tuleks viivitamata ja tõhusalt tuvastada ning selliste vahejuhtumite puhuks tuleks kehtestada meetmed või lahendused, sealhulgas asjaomaste isikute, riigi andmekaitse järelevalveasutuste ja teiste asjaomaste sidusrühmade teavitamine ja kaasamine.

a)

ergutama turvalisust tõstvate toodete, protsesside ja teenuste kasutamist identiteedivarguse ja muude eraelu puutumatust riivavate rünnakute ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks;

b)

tagama, et digitaalsed terviseloosüsteemid sisaldaksid andmekaitsemeetmeid, mille ehituses ja rakendamisel kasutataks võimalikult laialdaselt eraelu puutumatust soodustavat tehnoloogiat.

a)

kaaluma võimalusi luua ühenduses digitaalsete terviseloosüsteemide eduka rakendamise jaoks nende süsteemide koostalitlusvõime järelevalvekeskus, et korraldada tehnilise ja semantilise koostalitlusvõimega seotud edusammude järelevalvet, võrdlusuuringuid ja hindamist;

b)

võtma mitmesuguseid hindamismeetmeid. Need võivad hõlmata kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide kindlaksmääramist, et hinnata digitaalsete terviseloosüsteemidega kaasnevat kasu ja ohte (sealhulgas majanduslikku kasu ja kulutõhusust) ning praktilise näidete, nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi osaks olevate ulatuslike katseprojektide (A katsemeetmed) raames välja töötatud süsteemide ja teenustega seotud kasu ja ohte.

a)

tõstma info- ja sidetehnoloogiatootjate ja -müüjate, tervishoiuteenuse osutajate, tervishoiuasutuste, kindlustajate ja teiste sidusrühmade teadlikkust digitaalsete terviseloosüsteemide ja nende koostalitlusvõimega kaasneva kasu ning asjakohaste standardite vajalikkuse alal;

b)

kaaluma tervishoiupoliitika kujundajatele ja arstidele ettenähtud hariduse ja koolituse nõudeid;

c)

pöörama erilist tähelepanu haridusele, koolitusele ja heade tavade levitamisele seoses kliinilise teabe elektroonilise salvestamise, hoidmise ja töötlemisega, samuti patsiendilt teadliku nõusoleku saamise ja patsiendi isikuandmete seadusliku jagamisega;

d)

pakkuma kõikidele inimestele, eriti patsientidele, paralleelselt teavet ja koolitusi, sealhulgas teadlikkuse tõstmist. Selline lähenemisviis soodustaks terviseteabe tõhusamat kasutamist, sest patsiendid käivad meditsiinilist abi saamas paljude tervishoiuteenuse osutajate juures ning saavad võimaluse korral ravi, meditsiinilist abi ja andmeid oma kodus.

18.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/44