LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	33,6
	MK	19,3
	TR	113,8
	ZZ	55,6
0707 00 05	MK	21,3
	TR	76,4
	ZZ	48,9
0709 90 70	TR	85,7
	ZZ	85,7
0805 50 10	AR	85,8
	US	89,1
	UY	75,0
	ZA	94,0
	ZZ	86,0
0808 10 80	AR	95,0
	BR	97,0
	CL	107,3
	CN	86,9
	NZ	115,1
	US	118,0
	UY	60,2
	ZA	96,2
	ZZ	97,0
0808 20 50	AR	99,2
	CL	104,9
	NZ	116,2
	ZA	122,3
	ZZ	110,7
0809 10 00	TR	177,5
	XS	125,7
	ZZ	151,6
0809 20 95	TR	373,8
	US	305,5
	ZZ	339,7
0809 30	TR	177,4
	ZZ	177,4
0809 40 05	IL	217,7
	ZZ	217,7

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt

ja

EUROOPA NÕUKOGU,

teiselt poolt,

edaspidi koos „osalised”,

ARVESTADES, et 15. veebruaril 2007 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet”);

ARVESTADES, et ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja erialateadmisi ühenduse asjakohastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ning ühenduse liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi;

ARVESTADES, et oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, nagu need on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2, kaasa arvatud õigused ja vabadused, mis on tagatud 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga;

ARVESTADES, et Euroopa Nõukogu on omandanud suuri kogemusi ja teadmisi valitsustevahelises koostöös ja abitegevuses inimõiguste valdkonnas, olles kehtestanud mitmeid inimõiguste järelevalve- ja kontrollimehhanisme ning loonud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku büroo;

ARVESTADES, et oma tegevuses arvestab amet vajaduse korral Euroopa Nõukogu poolt juba rakendatud meetmeid;

ARVESTADES, et töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevust Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige ameti iga-aastase tööprogrammi ja kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö puhul;

ARVESTADES, et ameti ja Euroopa Nõukogu vahel tuleks luua tihe side vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklile 9;

ARVESTADES, et Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad, kes kohtusid 16.–17. detsembril 2004. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel, leppisid kokku selles, et ametil on tähtis roll ELi inimõiguste poliitika ühtsuse ja järjepidevuse tõhustamisel;

ARVESTADES, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelisi suhteid käsitlevates suunistes, mis võeti vastu kolmandal Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel (Varssavi, 16.–17. mai 2005), viidatakse ametile kui Euroopa Nõukoguga edasise koostöö suurendamise võimalusele, mis aitaks kaasa suurema ühtsuse ja tõhustatud vastastikuse täiendavuse saavutamisele;

ARVESTADES, et 23. mail 2007. aastal Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum sisaldab üldist raamistikku koostööle inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas ning selles rõhutatakse Euroopa Nõukogu rolli inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia tagajana Euroopas;

ARVESTADES, et vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumile austab amet Euroopa Nõukogu liikmesriikides inimõiguste kaitsmise tagamiseks kasutatavate vahendite terviklikkust, kehtivust ja tõhusust;

ARVESTADES Euroopa Nõukogu õigust nimetada sõltumatu isik ameti haldusnõukokku ja juhatusse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I.   Mõisted

1.

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „Euroopa Nõukogu valitsustevahelised komiteed” – komiteed või asutused, mille on asutanud ministrite komitee või mis on asutatud viimase volitusel Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 15 punkti a, artikli 16 või artikli 17 alusel; b) „Euroopa Nõukogu inimõiguste järelevalvekomiteed” – Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon, Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta eksperdikomitee, rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee ja mis tahes samalaadne iseseisev asutus, mille Euroopa Nõukogu võib tulevikus asutada; c) „amet” – hõlmab määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 11 nimetatud organeid nende vastavates pädevusvaldkondades.

II.   Üldine koostööraamistik

2.	Käesoleva kokkuleppega kehtestatakse ameti ja Euroopa Nõukogu vaheline koostööraamistik, et vältida töö kattumist ja tagada vastastikune täiendavus ja lisandväärtus.

3.	Ameti ja Euroopa Nõukogu vahel luuakse asjakohasel tasandil korrapärased kontaktid. Nii ameti juhataja kui Euroopa Nõukogu sekretariaat määravad kontaktisiku, kes tegeleks konkreetselt nendevaheliste koostööküsimustega.

4.

Üldjuhul kutsub ameti juhatus Euroopa Nõukogu sekretariaadi esindajaid vaatlejatena ameti haldusnõukogu koosolekutele. Kõnealune kutse ei kehti eriliste päevakorrapunktide arutelude puhul, mille korral kõnealuste esindajate kohalolek ei oleks haldusnõukogu siseküsimuste arutamise tõttu õigustatud. Kõnealuseid esindajaid võib kutsuda ka osalema muudel ameti haldusnõukogu korraldatavatel koosolekutel, muu hulgas määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 6 lõikes 1 osutatud kohtumistel.

5.

Ameti esindajaid kutsutakse vaatlejatena osalema Euroopa Nõukogu valitsusvaheliste komiteede koosolekutel, mille suhtes amet on huvi üles näidanud. Asjakohase komitee kutsel võivad ameti esindajad vaatlejatena osaleda Euroopa Nõukogu inimõiguste järelevalvekomiteede või osaliste kokkulepete alusel loodud komiteede korraldatavatel koosolekutel või arvamustevahetustel. Ameti esindajaid võib kutsuda osalema Euroopa Nõukogu ministrite komitee korraldatavatel arvamustevahetustel.

6.	Koostöö hõlmab kogu ameti nii praegust kui ka tulevast tegevust.

III.   Teabe- ja andmevahetus

7.

Ilma et see piiraks nii ameti kui ka Euroopa Nõukogu suhtes kehtivaid andmekaitse eeskirju, esitavad amet ja Euroopa Nõukogu vastastikku teavet ja andmeid, mida nad on oma tegevuse jooksul kogunud, sealhulgas tagavad juurdepääsu võrgupõhisele teabele. Amet ja Euroopa Nõukogu võivad oma tegevuse käigus antud teavet ja andmeid kasutada. Kõnealused sätted ei laiene konfidentsiaalsele teabele ega ettevõetud või ettevõetavale tegevusele.

8.

Amet võtab nõuetekohaselt arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu asjakohaseid otsuseid seoses ameti tegevusaladega ja vajaduse korral Euroopa Nõukogu inimõiguste järelevalve- ja valitsustevaheliste komiteede ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku järeldusi, aruandeid ja tegevust inimõiguste valdkonnas.

9.	Kui amet kasutab Euroopa Nõukogu allikatest saadud teavet, märgib ta ära selle päritolu ja viitenumbri. Euroopa Nõukogu käitub samamoodi, kui kasutab ameti allikatest saadud teavet.

10.	Amet ja Euroopa Nõukogu tagavad vastastikku oma võrgustike kaudu tegevustulemuste võimalikult laialdase leviku.

11.	Amet ja Euroopa Nõukogu tagavad kavandatavat, pooleliolevat või lõpetatud tegevust käsitleva teabe korrapärase vahetuse.

IV.   Koostöömeetodid

12.

Ameti ja Euroopa Nõukogu sekretariaadi vahel peetakse korrapäraseid konsultatsioone selleks, et kooskõlastada ameti tegevust, eelkõige seoses teadusuuringute ja vaatlustega ning järelduste, arvamuste ja aruannete koostamisega, et tagada vastastikune täiendavus ja olemasolevate ressursside parim kasutamine.

13.

Sellised konsultatsioonid hõlmavad: a) ameti iga-aastase tööprogrammi koostamist; b) ameti tegevusvaldkonda kuuluvate ameti iga-aastase põhiõiguste küsimuste aruande koostamist; c) koostööd kodanikuühiskonnaga, eelkõige Euroopa Nõukogu osalemine ameti põhiõiguste platvormi väljatöötamisel ja toimimisel.

14.

Kõnealuste konsultatsioonide põhjal võib kokku leppida, et amet ja Euroopa Nõukogu viivad läbi ühist ja/või täiendavat tegevust teemadel, mis on seotud ühiste huvidega, nagu näiteks konverentside või töörühmade kohtumiste korraldamine, andmete kogumine ja analüüs või jagatavate teabeallikate või -toodete loomine.

15.

Ameti ja Euroopa Nõukogu vahelist koostööd võib täiendavalt edendada ameti poolt Euroopa Nõukogule antavate toetuste kaudu. Kohaldatakse 2004. aasta Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu raamhalduskokkulepet, mis käsitleb finantskontrollide klausli kohaldamist Euroopa Nõukogu hallatavate ning Euroopa Ühenduse rahastatavate või kaasrahastatavate tehingute suhtes.

16.	Euroopa Nõukogu peasekretäri ning ameti juhataja vahelise kokkuleppe põhjal võib asjakohaste kohaldatavate personalieeskirjade kohaselt vahetada ameti ja Euroopa Nõukogu vahel ajutiselt personali.

V.   Euroopa Nõukogu poolt sõltumatu isiku nimetamine ameti haldusnõukokku ja juhatusse

17.	Euroopa Nõukogu ministrite komitee nimetab ameti haldusnõukokku ja juhatusse sõltumatu isiku ja tema asendusliikme. Euroopa Nõukogu nimetatud isikutel peab olema asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal ning teadmised põhiõiguste valdkonnast.

18.	Euroopa Nõukogu teavitab isikute ametissenimetamisest ametit ja Euroopa Komisjoni.

19.

Euroopa Nõukogu haldusnõukokku nimetatud isikut kutsutakse osalema juhatuse koosolekutel. Tema vaateid võetakse nõuetekohaselt arvesse, et tagada eelkõige ameti ja Euroopa Nõukogu vahelise tegevuse vastastikune täiendavus ja lisandväärtus. Kõnealusel isikul on juhatuses hääleõigus seoses haldusnõukogu otsuste ettevalmistamisega, mille puhul ta võib hääletada vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 12 lõikele 8.

VI.   Üld- ja lõppsätted

20.	Kõnealuse lepingu ühtegi sätet ei või tõlgendada takistusena osaliste asjakohase tegevuse elluviimisel.

21.

Käesolev kokkulepe tunnistab kehtetuks ja asendab 10. veebruari 1999. aasta kokkuleppe Euroopa Ühenduse ja Euroopa Nõukogu vahel, mille eesmärk on seada kooskõlas nõukogu 2. juuni 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1035/97 (millega luuakse Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus) artikli 7 lõikega 3 sisse tihe koostöö nimetatud keskuse ja Euroopa Nõukogu vahel.

22.	Käesolev kokkulepe jõustub siis, kui sellele on alla kirjutanud osaliste nõuetekohaselt volitatud esindajad.

23.	Käesolevat kokkulepet võib muuta osaliste vastastikusel kokkuleppel. Osalised hindavad käesoleva kokkuleppe rakendamist mitte hiljem kui 31. detsembril 2013, et see vajaduse korral üle vaadata.

TÕLGE

2007. AASTA RAHVUSVAHELINE KOHVILEPING

SISUKORD

Artikkel

Preambul

I PEATÜKK –   EESMÄRGID

1.

Eesmärgid

II PEATÜKK –   MÕISTED

2.

Mõisted

III PEATÜKK –   LIIKMESRIIKIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

3.	Liikmesriikide üldised kohustused

IV PEATÜKK –   LIIKMESUS

4.	Organisatsiooni liikmesus

5.	Liikmesus rühmana

V PEATÜKK –   RAHVUSVAHELINE KOHVIORGANISATSIOON

6.	Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni asukoht ja struktuur

7.	Privileegid ja immuniteedid

VI PEATÜKK –   RAHVUSVAHELINE KOHVINÕUKOGU

8.	Rahvusvahelise kohvinõukogu koosseis

9.	Nõukogu volitused ja ülesanded

10.	Nõukogu esimees ja aseesimees

11.	Nõukogu istungid

12.

Hääled

13.	Nõukogu hääletamiskord

14.	Nõukogu otsused

15.	Koostöö muude organisatsioonidega

16.	Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega

VII PEATÜKK –   TEGEVDIREKTOR JA TÖÖTAJAD

17.	Tegevdirektor ja töötajad

VIII PEATÜKK –   RAHASTAMINE JA HALDUS

18.	Finants- ja halduskomitee

19.	Rahastamine

20.	Halduseelarve kindlaksmääramine ja osamaksude väljaarvutamine

21.	Osamaksude maksmine

22.	Kohustused

23.	Raamatupidamisaruannete auditeerimine ja avaldamine

IX PEATÜKK –   MÜÜGI EDENDAMINE JA TURU ARENDAMINE

24.	Kaubandus- ja tarbimistakistuste kõrvaldamine

25.	Müügi edendamine ja turu arendamine

26.	Töödeldud kohviga seotud meetmed

27.	Segud ja asendajad

X PEATÜKK –   ORGANISATSIOONI TEGEVUS SEOSES PROJEKTIDEGA

28.	Projektide koostamine ja rahastamine

XI PEATÜKK –   KOHVI ERASEKTOR

29.	Erasektori nõuandekogu

30.	Maailma kohvikonverents

31.	Kohvisektori finantsalane nõuandefoorum

XII PEATÜKK –   STATISTILINE TEAVE, UURINGUD JA VAATLUSED

32.	Statistiline teave

33.	Päritolusertifikaadid

34.	Uuringud, vaatlused ja aruanded

XIII PEATÜKK –   ÜLDSÄTTED

35.	Uue lepingu ettevalmistamine

36.	Säästev kohvisektor

37.	Elatustase ja töötingimused

XIV PEATÜKK –   KONSULTATSIOONID, VAIDLUSED JA KAEBUSED

38.	Konsultatsioonid

39.	Vaidlused ja kaebused

XV PEATÜKK –   LÕPPSÄTTED

40.	Allakirjutamine ja ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

41.	Ajutine kohaldamine

42.	Jõustumine

43.

Ühinemine

44.	Reservatsioonid

45.	Vabatahtlik väljaastumine

46.	Väljaarvamine

47.	Tasaarveldused väljaastunud või väljaarvatud liikmesriikidega

48.	Kehtivusaeg, pikendamine ja lõpetamine

49.

Muutmine

50.	Lisa- ja üleminekusätted

51.	Lepingu autentsed tekstid

LISA	2001. aasta rahvusvahelises kohvilepingus määratud ümberarvestuskoefitsiendid röstitud, kofeiinivaba, vedela ja lahustuva kohvi jaoks

2007. AASTA RAHVUSVAHELINE KOHVILEPING

PREAMBUL

LEPINGU OSALISVALITSUSED,

tunnistades kohvi erakordset majanduslikku tähtsust paljudele riikidele, mille eksporditulu ning sotsiaal- ja majandusarengu eesmärkide saavutamine sõltub suurel määral sellest kaubast;

tunnistades kohvisektori tähtsust miljonite inimeste elatusvahenditele, eelkõige arengumaades, ning pidades silmas, et paljudes neist riikidest toodetakse kohvi väikestes talumajapidamistes;

tunnistades säästva kohvisektori olulist osa rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkide saavutamises, eelkõige seoses vaesuse kaotamisega;

tunnistades vajadust soodustada kohvisektori säästvat arengut, mis suurendaks liikmesriikides tööhõivet ja sissetulekut ning tooks kaasa kõrgema elatustaseme ja paremad töötingimused;

arvestades, et tihe rahvusvaheline koostöö kohviga seotud küsimustes, sealhulgas rahvusvahelises kaubanduses, aitab kaasa majanduslikult mitmekesise ülemaailmse kohvisektori kujunemisele, tootjariikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kohvi tootmise ja tarbimise kasvule ning paremate suhete tekkimisele eksportivate ja importivate riikide vahel;

arvestades, et liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, erasektori ning kõikide muude sidusrühmade koostöö aitab kaasa kohvisektori arengule;

tunnistades, et kohvialase teabe ja turupõhiste riskijuhtimise strateegiate parem kättesaadavus aitab vältida kohvi tootmise ja tarbimise tasakaalustamatust, millega võib kaasneda turu suur kõikumine, mis on kahjulik nii tootjatele kui ka tarbijatele; ning

märkides ära 1962., 1968., 1976., 1983., 1994. ja 2001. aasta rahvusvaheliste kohvilepingute alusel tehtud rahvusvahelisest koostööst tulenenud kasu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

EESMÄRGID

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärk on tugevdada ülemaailmset kohvisektorit ja soodustada selle säästvat laienemist turupõhises keskkonnas kõigi sektoris osalejate hüvanguks järgmiselt:

1.	soodustades rahvusvahelist koostööd kohvialastes küsimustes;

2.	luues kohviküsimusi käsitleva foorumi valitsustevahelisteks konsultatsioonideks ning konsultatsioonideks erasektoriga;

3.	julgustades liikmesriike arendama majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt säästvat kohvisektorit;

4.

luues foorumi konsultatsioonideks, et edendada arusaamist rahvusvahelistel turgudel valitsevatest struktuurilistest tingimustest ning tootmise ja tarbimise pikaajalistest suundumustest, mis tasakaalustavad pakkumist ja nõudlust ning mille tulemuseks on õiglased hinnad nii tarbijatele kui ka tootjatele;

5.	hõlbustades igat tüüpi ja igal kujul kohvi rahvusvahelise kaubanduse laienemist ja läbipaistvust ning edendades kaubandustõkete kõrvaldamist;

6.	kogudes, levitades ja avaldades majanduslikku, tehnilist ja teaduslikku teavet, statistilisi andmeid ja uuringuid ning kohvialase teadus- ja arendustöö tulemusi;

7.	edendades igat tüüpi ja igal kujul kohvi tarbimise ja turgude kasvu, sealhulgas kohvi tootvates riikides;

8.	koostades ja hinnates liikmesriikidele ning maailma kohvimajandusele kasulikke projekte ning otsides vahendeid nende rahastamiseks;

9.	edendades kohvi kvaliteedi tõstmist, et suurendada tarbijate rahulolu ning tootjate kasu;

10.	julgustades liikmesriike töötama kohvisektori jaoks välja asjakohased toidu ohutusega seotud meetmed;

11.	edendades koolitus- ja teabeprogramme, mille eesmärk on aidata edastada liikmesriikidele kohviga seotud tehnoloogiaid;

12.	julgustades liikmesriike välja töötama ja rakendama strateegiaid kohalike kogukondade ja väiketalupidajate suutlikkuse tõstmiseks, et nad saaksid kohvi tootmisest kasu, mis omakorda aitab kaasa vaesuse leevendamisele;

13.	hõlbustades finantsvahendite ning kohvitootjaid toetavate teenuste, sealhulgas krediidivõimaluste ja riskijuhtimisviisidega seotud teabe kättesaadavust.

II   PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   kohv– kohvipuu seemned (nn kohvioad) ja viljad (nn kohvikirsid), kestas, toored või röstitud, sealhulgas jahvatatud, kofeiinivaba, vedel või lahustuv kohv. Nõukogu vaatab võimalikult kiiresti pärast käesoleva lepingu jõustumist ning edaspidi iga kolme aasta tagant läbi allpool punktides d, e, f ja g loetletud kohvitüüpide ümberarvestuskoefitsiendid. Pärast läbivaatamist määrab nõukogu kindlaks asjakohased ümberarvestuskoefitsiendid ja avaldab need. Enne esimest läbivaatamist ning kui nõukogu ei ole suutnud selles küsimuses otsust teha, kehtivad 2001. aasta rahvusvahelises kohvilepingus kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid, mis on loetletud käesoleva lepingu lisas. Kui kõnealustes sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on allpool loetletud mõistetel järgmine tähendus:

a)   toorkohv– kooritud kohvioad enne röstimist;

b)   kuivatatud kohvikirsid– kohvipuu kuivatatud viljad; et leida kuivatatud kohvikirssidele vastava toorkohvi kogus, tuleb kuivatatud kohvikirsside netokaal korrutada 0,5-ga;

c)   kestas kohvioad– toored kohvioad kestas; et leida kestas kohviubadele vastava toorkohvi kogus, tuleb kestas kohviubade netokaal korrutada 0,8-ga;

d)   röstitud kohv– mis tahes määral röstitud toorkohv, hõlmab jahvatatud kohvi;

e)   kofeiinivaba kohv– toorkohv, röstitud või lahustuv kohv, millest kofeiin on eemaldatud;

f)   vedel kohv– röstitud kohvist saadud vees lahustuv kuivaine vedelal kujul ja

g)   lahustuv kohv– röstitud kohvist saadud vees lahustuv kuivaine;

2.   kott– 60 kg või 132,276 naela toorkohvi; tonn – 1 000 kg või 2 204,6 naela; nael – 453,597 grammi;

3.   kohviaasta– ajavahemik 1. oktoobrist 30. septembrini;

4.   organisatsioon ja nõukogu– vastavalt Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon ja rahvusvaheline kohvinõukogu;

5.   lepinguosaline– valitsus, Euroopa Ühendus või mõni artikli 4 lõikes 3 nimetatud valitsustevaheline organisatsioon, mis on andnud hoiule käesoleva lepingu ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja või teatanud selle ajutisest kohaldamisest artiklite 40, 41 ja 42 kohaselt või on sellega ühinenud artikli 43 kohaselt;

6.   liikmesriik– lepinguosaline;

7.   eksportiv liikmesriik või eksportiv riik– vastavalt kas liikmesriik või riik, mis on kohvi netoeksportija; see tähendab, et liikmesriigi või riigi eksport ületab impordi;

8.   importiv liikmesriik või importiv riik– vastavalt kas liikmesriik või riik, mis on kohvi netoimportija; see tähendab, et liikmesriigi või riigi import ületab ekspordi;

9.   jagatud häälteenamusega hääletamine– hääletamine, mille puhul otsuse tegemiseks on vaja vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate eksportivate liikmesriikide häältest ning vähemalt 70 % kohalolevate ja hääletavate importivate liikmesriikide häältest, loetuna eraldi;

10.   hoiulevõtja– valitsustevaheline organisatsioon või 2001. aasta rahvusvahelise kohvilepingu lepinguosaline, kelle nõukogu määrab 2001. aasta rahvusvahelise kohvilepingu alusel konsensuse põhjal tehtava otsusega enne 31. jaanuari 2008. Kõnealune otsus moodustab käesoleva lepingu lahutamatu osa.

III   PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE ÜLDISED KOHUSTUSED

Artikkel 3

Liikmesriikide üldised kohustused

1.   Liikmesriigid kohustuvad võtma niisuguseid meetmeid, mis on vajalikud nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ning tegema üksteisega igakülgset koostööd käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks; eelkõige kohustuvad liikmesriigid andma teavet, mis on vajalik käesoleva lepingu toimimise hõlbustamiseks.

2.   Liikmesriigid tunnistavad, et päritolusertifikaadid on kohvikaubanduses olulised teabeallikad. Seetõttu vastutavad eksportivad liikmesriigid päritolusertifikaatide nõuetekohase väljastamise ja kasutamise eest vastavalt nõukogu kehtestatud eeskirjadele.

3.   Liikmesriigid tunnistavad ka, et teave reekspordi kohta on oluline maailma kohvimajanduse nõuetekohaseks analüüsiks. Seetõttu kohustuvad importivad liikmesriigid andma reekspordi kohta korrapärast ja täpset teavet nõukogu määratud vormis ja viisil.

IV   PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 4

Organisatsiooni liikmesus

1.   Iga lepinguosaline on organisatsiooni eraldiseisev liikmesriik.

2.   Liikmesriik võib oma liikmesuse kategooriat muuta tingimustel, mille nõukogu kokku lepib.

3.   Kõik käesolevas lepingus sisalduvad viited valitsustele hõlmavad ka viidet Euroopa Ühendusele või mõnele valitsustevahelisele organisatsioonile, kellel on ainupädevus käesoleva lepingu üle läbirääkimiste pidamiseks, selle sõlmimiseks ja kohaldamiseks.

Artikkel 5

Liikmesus rühmana

Kaks või enam lepinguosalist võivad teatada, et osalevad organisatsioonis liikmete rühmana, saates nõukogule ja hoiulevõtjale vastava teatise, mis jõustub asjaomaste lepinguosaliste täpsustatud kuupäeval ja nõukogu kinnitatud tingimustel.

V   PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE KOHVIORGANISATSIOON

Artikkel 6

Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni asukoht ja struktuur

1.   1962. aasta rahvusvahelise kohvilepinguga loodud Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon jätkab oma tegevust, et kohaldada käesoleva lepingu sätteid ja kontrollida selle toimimist.

2.   Organisatsiooni asukoht on Londonis, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Organisatsiooni kõrgeim organ on rahvusvaheline kohvinõukogu. Vajaduse korral abistavad nõukogu finants- ja halduskomitee, müügi edendamise ja turu arendamise komitee ning projektide komitee. Nõukogu nõustavad ka erasektori nõuandekogu, maailma kohvikonverents ja kohvisektori finantsalane nõuandefoorum.

Artikkel 7

Privileegid ja immuniteedid

1.   Organisatsioon on juriidiline isik. Eelkõige on tal õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning algatada kohtumenetlusi.

2.   Organisatsiooni, selle tegevdirektori, töötajate ja ekspertide ning oma ülesannete täitmiseks vastuvõtjariigi territooriumil viibivate liikmesriikide esindajate staatust, privileege ja immuniteete reguleerib vastuvõtjariigi valitsuse ja organisatsiooni vahel sõlmitud peakorterileping.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud peakorterileping on käesolevast lepingust sõltumatu. Seda saab siiski lõpetada:

a)	vastuvõtjariigi valitsuse ja organisatsiooni vahelise lepinguga;

b)	kui organisatsiooni peakorter viiakse vastuvõtjariigi territooriumilt ära või

c)	kui organisatsioon lõpetab tegevuse.

4.   Organisatsioon võib sõlmida ühe või mitme muu liikmesriigiga lepinguid käesoleva lepingu nõuetekohaseks toimimiseks vajalike privileegide ja immuniteetide kohta ja nõukogu peab need lepingud heaks kiitma.

5.   Teiste liikmesriikide valitsused peale vastuvõtjariigi valitsuse annavad organisatsioonile seoses valuutapiirangute, pangakontode kasutamise ja summade ülekandmisega samu soodustusi, mida antakse ÜRO spetsialiseeritud asutustele.

VI   PEATÜKK

RAHVUSVAHELINE KOHVINÕUKOGU

Artikkel 8

Rahvusvahelise kohvinõukogu koosseis

1.   Rahvusvahelisse kohvinõukogusse kuuluvad kõik organisatsiooni liikmesriigid.

2.   Iga liikmesriik nimetab nõukogusse ühe esindaja ning soovi korral ühe või mitu asendajat. Liikmesriik võib nimetada oma esindajale või nende asendajatele ka ühe või mitu nõustajat.

Artikkel 9

Nõukogu volitused ja ülesanded

1.   Kõik käesoleva lepinguga eraldi sätestatud volitused antakse nõukogule, kes täidab käesoleva lepingu sätete rakendamiseks vajalikke ülesandeid.

2.   Nõukogu võib luua ja laiali saata vajalikke komiteesid ja allorganeid, välja arvatud artikli 6 lõikega 3 ettenähtud organid.

3.   Nõukogu kehtestab sellised eeskirjad, sealhulgas oma töökorra ning organisatsiooni rahandus- ja personalieeskirjad, mis on vajalikud käesoleva lepingu sätete täitmiseks ja on nendega kooskõlas. Nõukogu võib oma töökorras ette näha võimaluse, mille kohaselt ta saab teatavaid küsimusi otsustada ilma koosolekuta.

4.   Nõukogu kehtestab korrapäraselt strateegilised tegevuskavad, et suunata oma tööd ja määrata kindlaks prioriteedid, sealhulgas prioriteedid artikli 28 kohaselt läbiviidavate projektide ning artikli 34 kohaselt teostatavate uuringute, vaatluste ja aruannete osas. Tegevuskavas määratletud prioriteete peavad kajastama ka nõukogus heakskiidetud iga-aastased tööprogrammid.

5.   Nõukogu peab käesolevast lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikku arvestust ning muud arvestust, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 10

Nõukogu esimees ja aseesimees

1.   Nõukogu valib igaks kohviaastaks esimehe ning aseesimehe, kellele organisatsioon tasu ei maksa.

2.   Esimees valitakse kas eksportivate liikmesriikide või importivate liikmesriikide esindajate hulgast ning aseesimees teise kategooria liikmesriikide esindajate hulgast. Need ametikohad vahetuvad igal kohviaastal nimetatud kahe liikmekategooria vahel.

3.   Ei esimehel ega esimehe ülesandeid täitval aseesimehel ole hääleõigust. Liikmesriigi hääleõigust kasutab sellisel juhul tema asetäitja.

Artikkel 11

Nõukogu istungid

1.   Nõukogu peab korralisi istungeid kaks korda aastas ja eriistungeid siis, kui ta teeb sellekohase otsuse. Eriistungeid võib pidada ka siis, kui seda taotlevad kümme liikmesriiki. Istungite toimumisest teatatakse vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud eriolukordades, kus tuleb teatada vähemalt 10 päeva ette.

2.   Istungid toimuvad organisatsiooni asukohas, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Kui liikmesriik kutsub nõukogu kokku oma territooriumil ning nõukogu nõustub, kannab see liikmesriik organisatsioonile tekkivad lisakulutused, mis ületavad organisatsiooni asukohas peetava istungi kulutusi.

3.   Nõukogu võib kutsuda istungitel vaatlejana osalema iga riigi, kes ei ole liikmesriik, või mõne artiklites 15 ja 16 nimetatud organisatsiooni. Nõukogu otsustab vaatlejate lubamise iga istungi puhul.

4.   Nõukogu istungil otsuste tegemiseks nõutav kvoorum on rohkem kui poolte eksportivate ja importivate liikmesriikide kohalolek, kellele kuuluvad vastavalt vähemalt kaks kolmandikku kummagi kategooria häältest. Kui nõukogu istungi või mõne plenaaristungi avamisel ei ole kvoorumit, lükkab esimees istungi või plenaaristungi avamise vähemalt kahe tunni võrra edasi. Kui uuel kokkulepitud ajal ei ole ikka veel kvoorumit, võib esimees istungi või plenaaristungi avamise veel kord vähemalt kahe tunni võrra edasi lükata. Kui ka uue edasilükkamise lõpus ei ole kvoorumit, lükatakse otsustamist vajava küsimuse arutamine edasi nõukogu järgmisesse istungisse.

Artikkel 12

Hääled

1.   Eksportivatel liikmesriikidel on kokku 1 000 häält ja importivatel liikmesriikidel on kokku 1 000 häält, mis on jagatud kummagi kategooria liikmesriikide vahel – st vastavalt eksportivate ja importivate liikmesriikide vahel –, nagu on sätestatud käesoleva artikli järgmistes lõigetes.

2.   Igal liikmesriigil on viis põhihäält.

3.   Eksportivate liikmesriikide ülejäänud hääled jagatakse selliste liikmesriikide vahel proportsionaalselt riigi kohviekspordi keskmise mahuga kõigisse sihtkohtadesse nelja eelneva kalendriaasta jooksul.

4.   Importivate liikmesriikide ülejäänud hääled jagatakse selliste liikmesriikide vahel proportsionaalselt riigi kohviimpordi keskmise mahuga nelja eelneva kalendriaasta jooksul.

5.   Euroopa Ühendus või iga artikli 4 lõikes 3 määratletud valitsustevaheline organisatsioon saab hääli ühe liikmesriigina; tal on viis põhihäält ja lisahääli proportsionaalselt nende kohviimpordi või -ekspordi keskmise mahuga nelja eelneva kalendriaasta jooksul.

6.   Häälte jagunemise määrab nõukogu iga kohviaasta alguses vastavalt käesolevale artiklile ning see kehtib kogu nimetatud aasta, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud juhtudel.

7.   Nõukogu näeb ette häälte ümberjaotamise käesoleva artikli sätete kohaselt alati, kui organisatsiooni liikmeskond muutub või kui liikmesriigi hääleõigus on artikli 21 alusel peatatud või taastatud.

8.   Ühelgi liikmesriigil ei ole kahte kolmandikku või rohkem oma kategooria häältest.

9.   Murdarvulisi hääli ei ole ette nähtud.

Artikkel 13

Nõukogu hääletamiskord

1.   Igal liikmesriigil on õigus kasutada hääletamisel kõiki oma hääli ning tal ei ole õigust hääli jagada. Siiski võib liikmesriik kasutada hääletamisel eraldi neid hääli, mis kuuluvad talle käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.   Eksportiv liikmesriik võib kirjalikult volitada mõnda teist eksportivat liikmesriiki ning importiv liikmesriik võib kirjalikult volitada mõnda teist importivat liikmesriiki esindama ühel või mitmel nõukogu koosolekul tema huve ning kasutama tema hääleõigust.

Artikkel 14

Nõukogu otsused

1.   Kõik nõukogu otsused võetakse vastu ja kõik soovitused esitatakse konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab nõukogu vastu otsused ja esitab soovitusi vähemalt 70 %-lise kohalolevate ja hääletavate eksportivate liikmesriikide ning vähemalt 70 %-lise kohalolevate ja hääletavate importivate liikmesriikide jagatud häälteenamusega, mida arvestatakse eraldi.

2.   Kõigi jagatud häälteenamusega vastuvõetud nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse järgmist korda:

a)	kui jagatud häälteenamust ei saavutata kolme või vähema eksportiva liikmesriigi või kolme või vähema importiva liikmesriigi vastuhäälte tõttu, pannakse ettepanek 48 tunni jooksul uuesti hääletusele, kui enamik nõukogu kohalviibivaid liikmesriike teeb häälteenamusega sellise otsuse, ning

b)	kui jagatud häälteenamust järjekordselt ei saavutata, loetakse ettepanek tagasilükatuks.

3.   Liikmesriigid kohustuvad pidama kõiki käesoleva lepingu alusel tehtud nõukogu otsuseid siduvaks.

Artikkel 15

Koostöö muude organisatsioonidega

1.   Nõukogu võib korraldada konsultatsioone ja koostööd ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, muude asjakohaste valitsustevaheliste organisatsioonide ning asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega. Nõukogu kasutab täiel määral toorainefondi ja teiste rahastamisallikate võimalusi. Selline kord võib hõlmata rahastamiskokkuleppeid, mida nõukogu peab vajalikuks käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Kuid ühegi nimetatud korra kohaselt rakendatava projektiga seoses ei teki organisatsioonil rahalisi kohustusi üksiku liikmesriigi või muu üksuse antud garantiide suhtes. Ükski liikmesriik ei ole organisatsiooni liikmesuse tõttu vastutav mõne muu liikmesriigi või üksuse laenuvõtmisest või laenuandmisest tulenevate kohustuste täitmise eest seoses kõnealuste projektidega.

2.   Kui võimalik, võib organisatsioon koguda liikmesriikidelt, mitteliikmesriikidelt ning rahastajatelt ja muudelt asutustelt teavet kohvisektorile suunatud arenguprojektide ja -programmide kohta. Vajaduse korral võib organisatsioon kokkuleppel asjaomaste pooltega teha selle teabe kättesaadavaks muudele organisatsioonidele ning oma liikmesriikidele.

Artikkel 16

Koostöö valitsusväliste organisatsioonidega

Ilma et see piiraks artiklite 15, 29, 30 ja 31 sätete kohaldamist, võib organisatsioon käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks algatada ja tugevdada koostööd asjakohaste valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on eriteadmised kohvisektori asjaomastes valdkondades, ning muude kohviküsimuste ekspertidega.

VII   PEATÜKK

TEGEVDIREKTOR JA TÖÖTAJAD

Artikkel 17

Tegevdirektor ja töötajad

1.   Nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori. Tegevdirektori ametissenimetamise tingimused kehtestab nõukogu ning need on võrreldavad tingimustega, mida kohaldatakse samalaadsete valitsustevaheliste organisatsioonide vastavate ametnike suhtes.

2.   Tegevdirektor on organisatsiooni kõrgeim haldusametnik ning vastutab ülesannete täitmise eest, mis on sätestatud käesolevas lepingus.

3.   Tegevdirektor nimetab ametisse organisatsiooni töötajad kooskõlas nõukogu kehtestatud eeskirjadega.

4.   Tegevdirektoril ega ühelgi töötajal ei tohi olla finantshuve ei kohvitööstuses, kohvikaubanduses ega kohvitranspordis.

5.   Oma ülesannete täitmisel ei tohi direktor ega töötajad küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki liikmesriigilt ega muult organisatsiooniväliselt asutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende seisundit rahvusvahelise ametnikuna, kes vastutab ainult organisatsiooni ees. Liikmesriigid kohustuvad austama tegevdirektori ja töötajate kohustuste rangelt rahvusvahelist iseloomu ega püüa neid ülesannete täitmisel mõjutada.

VIII   PEATÜKK

RAHASTAMINE JA HALDUS

Artikkel 18

Finants- ja halduskomitee

Moodustatakse finants- ja halduskomitee. Nõukogu määrab komitee koosseisu ja volitused. Komitee vastutab nõukogule heakskiitmiseks esitatava halduseelarve koostamise ning kõigi muude ülesannete täitmise eest, mille nõukogu talle määrab ja mis hõlmavad järelevalvet tulude ja kulude üle ning organisatsiooni haldamisega seotud küsimusi. Finants- ja halduskomitee annab oma menetluste kohta aru nõukogule.

Artikkel 19

Rahastamine

1.   Asjaomaste riikide valitsused katavad nõukogu delegatsioonide ning kõikide nõukogu komiteede esindajate kulutused.

2.   Muud käesoleva lepingu täitmiseks vajalikud kulutused kaetakse liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest, mis arvutatakse välja vastavalt artiklile 20, samuti liikmesriikidele eriteenuste müügist saadud tuludest ning artiklite 32 ja 34 sätete alusel saadud teabe ja uuringute müügist saadud tuludest.

3.   Organisatsiooni eelarveaasta ühtib kohviaastaga.

Artikkel 20

Halduseelarve kindlaksmääramine ja osamaksude väljaarvutamine

1.   Iga eelarveaasta teisel poolel kiidab nõukogu heaks organisatsiooni järgmise eelarveaasta halduseelarve ning arvutab välja iga liikmesriigi osamaksu eelarvesse. Halduseelarve projekti koostab tegevdirektor finants- ja halduskomitee järelevalve all vastavalt artikli 18 sätetele.

2.   Liikmesriigi osamaks halduseelarvesse asjaomasel eelarveaastal on proportsionaalne tema häälte arvuga vastava eelarveaasta halduseelarve heakskiitmise ajal kõikide liikmesriikide häälte kogusummas. Kui liikmesriikide häälte jagunemises esineb artikli 12 lõike 6 kohaselt muutusi selle eelarveaasta alguses, mille kohta osamakse arvutatakse, korrigeeritakse vastava aasta osamakse. Osamaksude kindlaksmääramisel arvutatakse iga liikmesriigi hääled, võtmata arvesse liikmesriigi hääleõiguse peatamist ning sellest tulenevat häälte ümberjaotamist.

3.   Pärast käesoleva lepingu jõustumist organisatsiooniga artikli 42 alusel ühineva liikmesriigi esialgse osamaksu arvutab välja nõukogu uuele liikmesriigile ettenähtud häälte arvu ning jooksvast eelarveaastast järelejäänud aja alusel, kuid selleks eelarveaastaks väljaarvutatud teiste liikmesriikide osamakse ei muudeta.

Artikkel 21

Osamaksude maksmine

1.   Iga eelarveaasta halduseelarve osamaksud makstakse vabalt vahetatavas vääringus ning nende maksmise tähtaeg on vastava eelarveaasta esimene päev.

2.   Kui liikmesriik ei ole oma osamaksu halduseelarvesse täies ulatuses maksnud kuue kuu jooksul alates osamaksu maksmise tähtajast, peatatakse tema hääleõigus ja õigus osaleda spetsialiseerunud komiteede tegevuses seni, kuni liikmesriigi osamaks on täies ulatuses makstud. Siiski ei kaota selline liikmesriik muid õigusi ega vabane oma käesolevast lepingust tulenevatest kohustustest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Liikmesriik, kelle hääleõigus on käesoleva artikli lõike 2 alusel peatatud, on sellele vaatamata kohustatud osamaksu maksma.

Artikkel 22

Kohustused

1.   Tegutsedes artikli 6 lõike 3 kohaselt, ei ole organisatsioonil volitusi võtta ei enda ega oma liikmesriikide nimel kohustusi, mis ei kuulu käesoleva lepingu reguleerimisalasse; eelkõige ei ole tal volitusi laenu võtta. Kasutades lepingute sõlmimise õigust, inkorporeerib organisatsioon käesoleva lepingu tingimused oma lepingutesse viisil, mis juhib neile organisatsiooniga lepinguid sõlmivate poolte tähelepanu, kuid kui inkorporeerimine ei õnnestu, ei muuda see neid lepinguid kehtetuks ega kujuta endast võimupiiride ületamist.

2.   Liikmesriigi vastutus on piiratud käesolevas lepingus eraldi ettenähtud osamaksude tasumise kohustusega. Organisatsiooniga lepingulistes suhetes olevaid kolmandaid isikuid loetakse teadlikuks liikmesriikide kohustusi käsitlevatest käesoleva lepingu sätetest.

Artikkel 23

Raamatupidamisaruannete auditeerimine ja avaldamine

Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast eelarveaasta lõppemist koostatakse sõltumatult auditeeritud aruanne organisatsiooni varade, kohustuste, tulude ja kulude kohta vastaval eelarveaastal. Aruanne esitatakse nõukogule heakskiitmiseks nõukogu järgmisel istungil.

IX   PEATÜKK

MÜÜGI EDENDAMINE JA TURU ARENDAMINE

Artikkel 24

Kaubandus- ja tarbimistakistuste kõrvaldamine

1.   Liikmesriigid tunnistavad kohvisektori säästva arengu ning kauplemist ja tarbimist pärssida võivate olemasolevate takistuste eemaldamise ja uute takistuste vältimise tähtsust, tunnistades samas liikmesriikide reguleerimisõigust ja õigust kehtestada uusi määrusi, et täita siseriiklikke tervishoiu- ja keskkonnapoliitika eesmärke kooskõlas oma rahvusvahelistest kokkulepetest, sealhulgas rahvusvahelise kaubandusega seotud lepingutest tulenevate kohustustega.

2.   Liikmesriigid tunnistavad, et praegu esineb kohvitarbimise kasvu suuremal või vähemal määral takistada võivaid meetmeid, eelkõige:

a)	kohvi impordi kord, sealhulgas soodus- ja muud tariifid, kvoodid, riiklike monopolide ja riiklike hankeasutuste tegevus, ning muud halduseeskirjad ja äritavad;

b)	otseseid ja kaudseid subsiidiume hõlmav ekspordikord ning muud halduseeskirjad ja äritavad;

c)	sisekaubanduse tingimused ning riigisisesed ja piirkondlikud õigus- ja haldusnormid, mis võivad tarbimist mõjutada.

3.   Pidades silmas eespool nimetatud eesmärke ning käesoleva artikli lõiget 4, püüavad liikmesriigid vähendada kohvi tollimakse ning võtta muid meetmeid, et kõrvaldada takistusi tarbimise kasvule.

4.   Võttes arvesse vastastikust huvi, kohustuvad liikmesriigid otsima viise ja vahendeid, mille abil saaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud kaubanduse ja tarbimise kasvu takistusi järk-järgult vähendada ja võimaluse korral lõpuks kõrvaldada või mille abil saaks niisuguste takistuste mõju oluliselt vähendada.

5.   Võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 alusel võetud kohustusi, teavitavad liikmesriigid nõukogu igal aastal kõigist käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmetest.

6.   Tegevdirektor valmistab nõukogule läbivaatamiseks korrapäraselt ette ülevaateid tarbimistakistuste kohta.

7.   Nõukogu võib käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks anda soovitusi liikmesriikidele, kes esitavad nii kiiresti kui võimalik nõukogule aruande nende soovituste rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Artikkel 25

Müügi edendamine ja turu arendamine

1.   Liikmesriigid tunnistavad, et nii eksportivad kui ka importivad liikmesriigid saavad kasu jõupingutustest, mida tehakse tarbimise edendamiseks, tootekvaliteedi parandamiseks ja kohviturgude arendamiseks, sealhulgas eksportivates liikmesriikides.

2.   Müügi edendamise ja turu arendamise alane tegevus võib hõlmata kohvi tootmise ja tarbimisega seotud teabekampaaniaid, teadustegevust, suutlikkuse tõstmist ja uuringuid.

3.   Sellise tegevuse võib hõlmata nõukogu igaaastasesse tööprogrammi või artiklis 28 nimetatud organisatsiooni projektitegevusse ning seda võib rahastada liikmesriikide, mitteliikmesriikide, muude organisatsioonide ja erasektori vabatahtlikest annetustest.

4.   Moodustatakse müügi edendamise ja turu arendamise komitee. Nõukogu määrab komitee koosseisu ja volitused.

Artikkel 26

Töödeldud kohviga seotud meetmed

Liikmesriigid tunnistavad arengumaade vajadust laiendada oma majandusbaasi muu hulgas industrialiseerimise ja valmistoodete ekspordi, sealhulgas kohvi töötlemise ja töödeldud kohvi ekspordi abil, nagu on osundatud artikli 2 lõike 1 punktides d, e, f ja g. Seoses sellega väldivad liikmesriigid selliste riiklike meetmete võtmist, mis võivad põhjustada teiste liikmesriikide kohvisektori häireid.

Artikkel 27

Segud ja asendajad

1.   Liikmesriigid ei tohi säilitada ühtki eeskirja, milles nõutakse teiste toodete segamist kohvisse või töötlemist või kasutamist koos kohviga kaubanduslikuks edasimüügiks kohvina. Liikmesriigid püüavad keelata selliste toodete müügi ja reklaamimise kohvi nimetuse all, milles põhilise toorainena sisaldub toorkohvi alla 95 %.

2.   Tegevdirektor esitab nõukogule korrapäraselt aruande käesoleva artikli sätete järgimise kohta.

X   PEATÜKK

ORGANISATSIOONI TEGEVUS SEOSES PROJEKTIDEGA

Artikkel 28

Projektide koostamine ja rahastamine

1.   Liikmed ja tegevdirektor võivad esitada selliste projektide ettepanekuid, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ning ühele või mitmele strateegilises tegevuskavas kindlaksmääratud prioriteetsele töövaldkonnale, mille nõukogu on artikli 9 kohaselt heaks kiitnud.

2.   Nõukogu kehtestab projektide esitamise, hindamise, heakskiitmise, prioriteetsuse määramise ja rahastamise, samuti nende rakendamise, järelevalve ja hindamise ning tulemuste laialdase levitamise korra ja mehhanismid.

3.   Tegevdirektor esitab igal nõukogu istungil aruande nõukogus heakskiidetud projektide, sealhulgas rahastamist ootavate, rakendatavate või alates nõukogu eelnevast istungist lõpetatud projektide olukorra kohta.

4.   Moodustatakse projektide komitee. Nõukogu määrab komitee koosseisu ja volitused.

XI   PEATÜKK

KOHVI ERASEKTOR

Artikkel 29

Erasektori nõuandekogu

1.   Erasektori nõuandekogu (edaspidi „nõuandekogu”) on nõuandeorgan, mis võib anda soovitusi seoses nõukogu konsultatsioonidega ning teha nõukogule ettepanekuid kaaluda käesoleva lepinguga seotud küsimusi.

2.   Nõuandekogu koosneb kaheksast eksportivate riikide erasektori esindajast ja kaheksast importivate riikide erasektori esindajast.

3.   Nõuandekogu liikmeteks on ühingute ja asutuste esindajad, kelle nõukogu määrab kaheks kohviaastaks ja keda võib uuesti ametisse nimetada. Seejuures püüab nõukogu määrata:

a)	eksportivast riigist või piirkonnast kaks erasektori kohviühingut või -asutust kõigi nelja kohvirühma kohta, kes soovitavalt esindavad nii kasvatajaid kui ka eksportijaid, ning igale esindajale ühe või mitu asendajat, ning

b)	organisatsiooni kuuluvast või mittekuuluvast importivast riigist kaheksa erasektori kohviühingut või -asutust, kes soovitavalt esindavad nii importijaid kui ka röstijaid, ning igale esindajale ühe või mitu asendajat.

4.   Iga nõuandekogu liige võib määrata ühe või mitu nõustajat.

5.   Nõuandekogul on esimees ja aseesimees, kes on valitud selle liikmete hulgast üheks aastaks. Neid ametnikke võib tagasi valida. Esimehele ja aseesimehele organisatsioon tasu ei maksa. Nõukogu kutsub esimehe osalema nõukogu koosolekutele vaatlejana.

6.   Nõuandekogu koosolekud peetakse üldjuhul organisatsiooni asukohas nõukogu korraliste istungite jooksul. Kui nõukogu nõustub liikmesriigi ettepanekuga pidada istung tema territooriumil, võib ka nõuandekogu koosoleku pidada sellel territooriumil, ning sel juhul kannab võõrustajariik või asjakohane erasektori organisatsioon lisakulutused, mis ületavad organisatsiooni asukohas peetava istungi kulutusi.

7.   Nõuandekogu võib nõukogu heakskiidul pidada erakorralisi koosolekuid.

8.   Nõuandekogu esitab nõukogule korralisi aruandeid.

9.   Nõuandekogu kehtestab oma töökorra, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 30

Maailma kohvikonverents

1.   Nõukogu võtab meetmeid, et korraldada asjakohaste ajavahemike järel maailma kohvikonverents (edaspidi „konverents”), millel osalevad eksportivad ja importivad liikmesriigid, erasektori esindajad ning muud huvitatud osalised, sealhulgas mitteliikmesriikidest. Nõukogu tagab koostöös konverentsi eesistujaga, et konverents aitaks kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele.

2.   Konverentsil on eesistuja, kellele organisatsioon tasu ei maksa. Nõukogu nimetab eesistuja ametisse asjakohaseks ajaks ning kutsub ta osalema nõukogu istungitel vaatlejana.

3.   Nõukogu otsustab konverentsi vormi, teema, sisu ja toimumisaja, konsulteerides erasektori nõuandekoguga. Konverents toimub tavaliselt organisatsiooni asukohas nõukogu istungi jooksul. Kui nõukogu otsustab nõustuda liikmesriigi ettepanekuga pidada istung tema territooriumil, võib konverentsi ka seal pidada, ning sel juhul kannab võõrustajariik organisatsiooni lisakulutused, mis ületavad organisatsiooni asukohas peetava istungi kulutusi.

4.   Kui nõukogu ei otsusta teisiti, on konverents isefinantseeriv.

5.   Konverentsi eesistuja teavitab nõukogu iga istungi otsustest.

Artikkel 31

Kohvisektori finantsalane nõuandefoorum

1.   Nõukogu kutsub sobilike ajavahemike tagant ning koostöös muude asjakohaste organisatsioonidega kokku kohvisektori finantsalase nõuandefoorumi (edaspidi „foorum”), et hõlbustada nõupidamist kohvisektori rahastamise ja riskijuhtimisega seotud küsimustes, pöörates tähelepanu eeskätt väikestele ja keskmise suurusega tootjatele ning kohvi tootvate piirkondade kohalikele kogukondadele.

2.   Foorumil osalevad liikmesriikide, valitsustevaheliste organisatsioonide, finantsasutuste, erasektori, valitsusväliste organisatsioonide ja huvitatud mitteliikmesriikide esindajad ning muud asjakohaste eriteadmistega isikud. Kui nõukogu ei otsusta teisiti, on foorum isefinantseeriv.

3.   Nõukogu kehtestab töökorra foorumi toimimiseks, eesistuja määramiseks ja tulemuste laialdaseks levitamiseks, kasutades vajaduse korral artikli 34 sätete kohaselt kehtestatud mehhanisme. Eesistuja teatab nõukogule foorumi tulemused.

XII   PEATÜKK

STATISTILINE TEAVE, UURINGUD JA VAATLUSED

Artikkel 32

Statistiline teave

1.   Organisatsioon tegutseb keskusena, kus kogutakse, vahetatakse ja avaldatakse järgmist:

a)	statistiline teave maailma kohvitoodangu ning kohvi hindade, ekspordi, impordi, reekspordi, turustamise ja tarbimise kohta, sealhulgas teave tootmise, tarbimise, kauplemise ja hindade kohta kohvituru erinevates kategooriates ning kohvi sisaldavate toodete kohta ja

b)	kui seda peetakse asjakohaseks, siis tehniline teave kohvi viljelemise, töötlemise ja kasutamise kohta.

2.   Nõukogu võib kohustada liikmesriike esitama teavet, mida ta peab oma tegevuseks vajalikuks, sealhulgas korralisi statistilisi aruandeid kohvitootmise, tootmissuundumuste, ekspordi, impordi, reekspordi, turustamise, tarbimise, varude, hindade ja maksustamise kohta, kuid ei avaldata sellist teavet, mis võib aidata kindlaks teha kohvi tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevate isikute või äriühingute tegevust. Liikmesriigid esitavad teabe nii üksikasjalikult, õigeaegselt ja täpselt kui võimalik.

3.   Nõukogu kehtestab indikaatorhindade süsteemi ning tagab igapäevase ühendindikaatorhinna avaldamise, mis peaks kajastama tegelikke turutingimusi.

4.   Kui liikmesriik ei ole mõistliku aja jooksul esitanud nõukogu nõutud ning organisatsiooni nõuetekohaseks tööks vajalikku statistilist ja muud teavet või kui tal on sellega raskusi, võib nõukogu nõuda asjaomase liikmesriigi selgitusi teabe esitamata jätmise põhjuste kohta. Liikmesriik võib nõukogu oma raskustest teavitada ja paluda tehnilist abi.

5.   Kui leitakse, et selles küsimuses on vaja tehnilist abi, või kui liikmesriik ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul käesoleva artikli lõike 2 alusel nõutavat teavet esitanud ega nõukogult abi palunud ning kui ta ei ole selgitanud nõuete täitmata jätmise põhjuseid, võib nõukogu võtta meetmeid, mille tulemusel asjaomane liikmesriik tõenäoliselt esitab vajaliku teabe.

Artikkel 33

Päritolusertifikaadid

1.   Et hõlbustada rahvusvahelise kohvikaubanduse statistika kogumist ja teha kindlaks iga eksportiva liikmesriigi eksporditud kohvikogused, kehtestab organisatsioon päritolusertifikaatide süsteemi, mida reguleerivad nõukogu heakskiidetud eeskirjad.

2.   Alati, kui eksportiv liikmesriik kohvi ekspordib, nõutakse kehtivat päritolusertifikaati. Päritolusertifikaate väljastab liikmesriigi valitud ning organisatsiooni heakskiidetud kvalifitseeritud asutus nõukogu kehtestatud eeskirjade kohaselt.

3.   Iga eksportiv liikmesriik teatab organisatsioonile, milline valitsusasutus või valitsusväline asutus täidab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud ülesandeid. Organisatsioon kiidab eelkõige valitsusvälised asutused heaks vastavalt nõukogu heakskiidetud eeskirjadele.

4.   Eksportiv liikmesriik võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel esitada nõukogule heakskiitmiseks taotluse lubada organisatsioonile edastada päritolusertifikaadi andmed tema kohviekspordi kohta, kasutades muud meetodit.

Artikkel 34

Uuringud, vaatlused ja aruanded

1.   Liikmesriikide abistamiseks soodustab organisatsioon kohvisektori asjakohaseid valdkondi käsitlevate uuringute, vaatluste, tehniliste aruannete ja muude dokumentide koostamist.

2.   See võib hõlmata kohvi tootmise ja turustamise majanduslikku külge, kohvi väärtusahela analüüsi, finants- ja muude riskide juhtimisega seotud lähenemisviise, riiklike meetmete mõju kohvi tootmisele ja tarbimisele, kohvisektori järjepidevust, kohvi seoseid tervisega ning võimalusi laiendada kohviturgusid traditsioonilistel ja võimalikel uutel kasutusaladel.

3.   Kui see on tehniliselt teostatav, võib koguda, koostada, analüüsida ja levitada ka järgmist teavet:

a)	kohvikogused ja -hinnad näiteks selliste tegurite kaupa nagu erinevad geograafilised alad ja tootmiskvaliteediga seotud tingimused ja

b)	teave turustruktuuride, nišiturgude ning kujunevate tootmis- ja tarbimissuundumuste kohta.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 sätete elluviimiseks võtab nõukogu vastu uuringute, vaatluste ja aruannete aastase tööprogrammi koos prognoositud ressursivajadustega. Kõnealust tegevust rahastatakse halduseelarve assigneeringutest või eelarvevälistest vahenditest.

5.   Organisatsioon pöörab erilist tähelepanu teabe kättesaadavaks tegemisele väikestele kohvitootjatele, et aidata neil parandada oma finantstulemusi, sealhulgas krediidihaldust ja riskijuhtimist.

XIII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 35

Uue lepingu ettevalmistamine

1.   Nõukogu võib uurida võimalusi pidada läbirääkimisi uue rahvusvahelise kohvilepingu sõlmimiseks.

2.   Eelmise sätte elluviimiseks uurib nõukogu organisatsiooni edusamme artiklis 1 nimetatud käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel.

Artikkel 36

Säästev kohvisektor

Liikmesriigid võtavad nõuetekohaselt arvesse kohviressursside säästvat kasutamist ja kohvi säästvat töötlemist, pidades silmas 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil kokkulepitud Agenda 21-s sisalduvaid ning 2002. aastal Johannesburgis peetud säästva arengu maailmakonverentsil vastuvõetud säästva arengu põhimõtteid ja eesmärke.

Artikkel 37

Elatustase ja töötingimused

Liikmesriigid pööravad tähelepanu kohvisektoris töötava elanikkonna elatustaseme ja töötingimuste parandamisele vastavalt oma arenguastmele, pidades silmas nendes küsimustes rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja kohaldatavaid standardeid. Lisaks sellele lepivad liikmesriigid kokku, et tööstandardeid ei kasutata kaubanduse kaitsemeetmena.

XIV   PEATÜKK

KONSULTATSIOONID, VAIDLUSED JA KAEBUSED

Artikkel 38

Konsultatsioonid

Iga liikmesriik võtab mõistvalt arvesse konsultatsiooni vajadust teise liikmesriigi esildise alusel mis tahes käesoleva lepinguga seotud küsimuses ja tagab selleks piisava võimaluse. Sellise konsultatsiooni käigus moodustab tegevdirektor ükskõik kumma poole taotlusel ja teise poole nõusolekul sõltumatu vaekogu, kes pakub abi poolte lepitamiseks. Organisatsioon ei kata vaekogu kulutusi. Kui pool ei nõustu, et tegevdirektor moodustab vaekogu, või kui konsultatsioonil ei jõuta lahenduseni, võib küsimuse suunata nõukogule vastavalt artiklile 39. Kui konsultatsiooni käigus jõutakse lahenduseni, esitatakse selle kohta aruanne tegevdirektorile, kes edastab aruande kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 39

Vaidlused ja kaebused

1.   Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, esitatakse vaidluses osaleva liikmesriigi taotlusel nõukogule otsustamiseks.

2.   Nõukogu kehtestab vaidluste ja kaebuste lahendamise korra.

XV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Allakirjutamine ja ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine

1.   Kui ei ole ette nähtud teisiti, on käesolev leping avatud allakirjutamiseks hoiulevõtja peakorteris alates 1. veebruarist 2008 kuni 31. augustini 2008 (kaasa arvatud) 2001. aasta rahvusvahelise kohvilepingu osalistele ning valitsustele, kes olid kutsutud rahvusvahelise kohvinõukogu istungile, kus käesolev leping vastu võeti.

2.   Allakirjutanud valitsused peavad käesoleva lepingu ratifitseerima, vastu võtma või heaks kiitma kooskõlas oma õigusliku menetlusega.

3.   Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule hiljemalt 30. septembril 2008, välja arvatud artiklis 42 sätestatud juhtudel. Nõukogu võib siiski otsustada anda lisaaega allakirjutanud valitsustele, kes ei suuda oma dokumente selleks kuupäevaks hoiule anda. Nõukogu edastab sellised otsused hoiulevõtjale.

4.   Allakirjutamise ja ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise või ajutisest kohaldamisest teatamise ajal annab Euroopa Ühendus hoiulevõtjale hoiule avalduse, milles kinnitab oma ainupädevust käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes. Euroopa Ühenduse liikmesriikidel ei ole võimalik saada käesoleva lepingu osalisteks.

Artikkel 41

Ajutine kohaldamine

Allakirjutanud valitsus, kes kavatseb käesoleva lepingu ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita, võib hoiulevõtjat igal ajal teavitada käesoleva lepingu ajutisest kohaldamisest kooskõlas oma õigusliku menetlusega.

Artikkel 42

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub lõplikult siis, kui oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad on hoiule andnud allakirjutanud valitsused, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku eksportivate liikmesriikide häältest, ja allakirjutanud valitsused, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku importivate liikmesriikide häältest, arvutatuna 28. septembri 2007. aasta seisuga ning võtmata arvesse võimalikku peatamist artikli 21 tingimuste kohaselt. Teise võimalusena jõustub leping lõplikult mis tahes ajal, kui see kehtib ajutiselt vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ning protsentuaalsed tingimused on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmisega täidetud.

2.   Kui käesolev leping ei ole lõplikult jõustunud 25. septembriks 2008, jõustub see ajutiselt nimetatud kuupäeval või mõnel muul ajal kaheteistkümne kuu jooksul pärast seda kuupäeva, kui käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud häälte arvuga allakirjutanud valitsused on andnud hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad või teavitanud hoiulevõtjat vastavalt artikli 41 sätetele.

3.   Kui käesolev leping on 25. septembriks 2009 jõustunud ajutiselt, kuid mitte lõplikult, lõpeb selle ajutine kehtivus, välja arvatud juhul, kui ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud või hoiulevõtjat artikli 41 sätete kohaselt teavitanud allakirjutanud valitused otsustavad vastastikusel kokkuleppel selle ajutist kehtivust konkreetse ajavahemiku võrra jätkata. Kõnealused allakirjutanud valitsused võivad vastastikusel kokkuleppel ka otsustada, et nende vahel jõustub käesolev leping lõplikult.

4.   Kui käesolev leping ei ole käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt 25. septembriks 2009 ajutiselt ega lõplikult jõustunud, võivad ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad hoiule andnud allakirjutanud valitsused kooskõlas oma õigusnormidega vastastikusel kokkuleppel otsustada, et leping jõustub nende vahel lõplikult.

Artikkel 43

Ühinemine

1.   Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, võivad kõik ÜRO või mõne tema spetsialiseeritud asutuse liikmesriikide valitsused või kõik artikli 4 lõikes 3 kirjeldatud valitsustevahelised organisatsioonid vastavalt nõukogu kehtestatavale korrale käesoleva lepinguga ühineda.

2.   Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. Ühinemine jõustub ühinemiskirja hoiuleandmisel.

3.   Ühinemiskirja hoiuleandmise ajal annavad kõik artikli 4 lõikes 3 nimetatud valitsustevahelised organisatsioonid hoiule avalduse, milles nad kinnitavad oma ainupädevust käesoleva lepinguga reguleeritud küsimustes. Selliste organisatsioonide liikmesriikidel ei ole võimalik saada käesoleva lepingu osalisteks.

Artikkel 44

Reservatsioonid

Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 45

Vabatahtlik väljaastumine

Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu osaliste hulgast igal ajal välja astuda, esitades hoiulevõtjale väljaastumise kohta kirjaliku teate. Väljaastumine jõustub 90 päeva möödumisel teatise saamise päevast.

Artikkel 46

Väljaarvamine

Kui nõukogu otsustab, et mõni liikmesriik on rikkunud oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ning leiab lisaks sellele, et selline rikkumine kahjustab oluliselt käesoleva lepingu toimimist, võib ta sellise liikmesriigi organisatsioonist välja arvata. Nõukogu teatab igast sellisest otsusest viivitamata hoiulevõtjale. Üheksakümne päeva möödumisel nõukogu otsuse kuupäevast lakkab selline liikmesriik olemast organisatsiooni liikmesriik ja käesoleva lepingu osaline.

Artikkel 47

Tasaarveldused väljaastunud või väljaarvatud liikmesriikidega

1.   Nõukogu määrab kindlaks võimaliku tasaarvelduse tegemise väljaastunud või väljaarvatud liikmesriigiga. Organisatsioon jätab endale väljaastunud või väljaarvatud liikmesriigi makstud summad ning liikmesriigil säilib kohustus maksta summad, mis ta võlgneb organisatsioonile väljaastumise või väljaarvamise jõustumise ajal; seda siiski tingimusel, et lepinguosalise puhul, kes ei nõustu lepingu muudatusega ning lakkab seetõttu olemast käesoleva lepingu osaline artikli 49 lõike 2 kohaselt, võib nõukogu kohaldada mis tahes tasaarveldust, mille ta leiab olevat õiglase.

2.   Liikmesriigil, kes on lakanud olemast käesoleva lepingu osaline, ei ole õigust saada osa likvideerimistulust ega organisatsiooni muust varast; samuti ei vastuta ta organisatsiooni puudujäägi kinnimaksmise eest käesoleva lepingu lõpetamisel, kui selline puudujääk peaks esinema.

Artikkel 48

Kehtivusaeg, pikendamine ja lõpetamine

1.   Käesolev leping kehtib kümme aastat alates selle ajutisest või lõplikust jõustumisest, kui seda ei pikendata käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ega lõpetata käesoleva artikli lõike 4 kohaselt.

2.   Nõukogu vaatab käesoleva lepingu läbi viie aasta möödumisel selle jõustumisest ning teeb vajalikud otsused.

3.   Nõukogu võib otsustada pikendada käesolevat lepingut pärast selle kehtivusaja lõppemist ühe või mitme järjestikuse ajavahemiku võrra, mis kokku ei ületa kaheksat aastat. Liikmesriik, kes ei nõustu käesoleva lepingu sellise pikendamisega, teatab sellest nõukogule ja hoiulevõtjale kirjalikult enne lisaaja algust ning lakkab alates selle lisaaja algusest olemast käesoleva lepingu osaline.

4.   Nõukogu võib igal ajal otsustada käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub nõukogu määratud kuupäeval.

5.   Olenemata käesoleva lepingu lõpetamisest, tegutseb nõukogu edasi sellise aja jooksul, mis on vajalik otsuste tegemiseks organisatsiooni likvideerimiseks, tasaarvelduste tegemiseks ja vara käsutamiseks kuluval ajavahemikul.

6.   Kõik käesoleva lepingu kehtivusaja ja/või lõpetamise osas tehtud otsused ning nõukogule käesoleva artikli kohaselt esitatud teatised edastab nõukogu nõuetekohaselt hoiulevõtjale.

Artikkel 49

Muutmine

1.   Nõukogu võib teha ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks ning ta teavitab sellistest ettepanekutest lepinguosalisi. Muudatus jõustub kõikide liikmesriikide suhtes 100 päeva möödumisel päevast, mil hoiulevõtja saab nõustumisteatised lepinguosalistelt, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku eksportivate liikmesriikide häältest, ning lepinguosalistelt, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku importivate liikmesriikide häältest. Nimetatud kaks kolmandikku häältest arvutatakse nende lepinguosaliste põhjal, kes olid lepinguosalised ajal, mil muudatusettepanek edastati asjaomastele lepinguosalistele nõustumiseks. Nõukogu määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul lepinguosalised peavad teavitama hoiulevõtjat muudatusega nõustumisest, ning teatab selle aja lepinguosalistele ja hoiulevõtjale. Kui sellise tähtaja möödumisel ei ole muudatuse jõustumise protsentuaalsed tingimused täidetud, loetakse muudatus tagasi võetuks.

2.   Kui nõukogu ei otsusta teisiti, lakkab lepinguosaline, kes ei ole nõukogu määratud tähtaja jooksul teatanud muudatusega nõustumisest, sellise muudatuse jõustumise kuupäevast olemast käesoleva lepingu osaline.

3.   Nõukogu teatab hoiulevõtjale kõikidest käesoleva artikli kohaselt lepinguosalistele edastatud muudatustest.

Artikkel 50

Lisa- ja üleminekusätted

Kõik organisatsiooni või mõne tema asutuse poolt või nimel 2001. aasta rahvusvahelise kohvilepingu alusel väljaantud aktid jäävad kehtima kuni käesoleva lepingu jõustumiseni.

Artikkel 51

Lepingu autentsed tekstid

Käesoleva lepingu hispaania-, inglis-, portugali- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed. Originaalid antakse hoiule hoiulevõtjale.

I LISA

Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatustega

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ	(EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).
Nõukogu otsus 2000/688/EÜ	(EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).
Nõukogu otsus 2000/788/EÜ	(EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).
Nõukogu otsus 2001/778/EÜ	(EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).
Nõukogu otsus 2005/47/EÜ	(ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).
Nõukogu otsus 2006/174/EÜ	(ELT L 62, 3.13.2006, lk 26).

II LISA

Vastavustabel

Otsus 2000/24/EÜ	Käesolev otsus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2, esimene ja teine lõik	Artikkel 2, esimene ja teine lõik
Artikkel 2, kolmas lõik	—
Artikkel 3	Artikkel 3
—	Artikkel 4
Artikkel 4	Artikkel 5
—	I lisa
—	II lisa

LISA

(Ei kuulu avaldamisele)