8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/3

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 631/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/5

(1)

Direktiiviga 91/477/EMÜ (3) kehtestati siseturu kaasmeetmed. Direktiiviga loodi olukord, kus on omavahel tasakaalus ühelt poolt kohustus tagada teatavate tulirelvade vaba liikumine ühenduses ja teiselt poolt vajadus seada sellisele vabadusele piirid teatavate sellist liiki toodetele kohandatud julgeolekutagatistega.

(2)

Vastavalt nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsusele 2001/748/EÜ (mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel) (4) kirjutas komisjon ühenduse nimel nimetatud protokollile (edaspidi „protokoll”) 16. jaanuaril 2002. aastal alla.

(3)

Ühenduse liitumine protokolliga nõuab teatavate direktiivi 91/477/EMÜ sätete muutmist. Oluline on tagada direktiivi mõjutavate rahvusvaheliste kohustuste ühtne, tulemuslik ja kiire kohaldamine. Lisaks sellele tuleb kasutada võimalust parandada nimetatud direktiivi käesoleva läbivaatamise käigus, et lahendada teatud probleemid, eelkõige need, mis on toodud komisjoni 15. detsembri 2000. aasta aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise kohta.

(4)

Politsei operatiivteabest nähtub ümbertehtud relvade kasutamise suurenemine ühenduses. Seega on oluline tagada, et ümbertehtavad relvad kaasataks direktiivi 91/477/EMÜ „tulirelva” määratlusse.

(5)

Kolmandatest riikidest imporditud tulirelvade, nende osade ja laskemoona kohta kehtivad ühenduse õigusaktid ja järelikult ka direktiivi 91/477/EMÜ nõuded.

(6)

Seetõttu tuleks direktiivis 91/477/EMÜ täpsustada tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise mõisted, samuti jälgimise mõiste.

(7)

Lisaks on protokolliga kehtestatud kohustus tähistada tulirelvad valmistamise ajal ja riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandamise korral, kuid direktiivis 91/477/EMÜ on tähistamise kohustusele viidatud vaid kaudselt. Relvade jälgimise hõlbustamiseks on vaja kasutada tähtnumbrilisi koode ja lisada märgistusele tulirelva valmistamise aasta (kui see ei ole seerianumbri osa). 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni tuleks võimalikult laialdaselt kasutada kogu ühendust hõlmava märgistusüsteemi alusena.

(8)

Kuigi protokollis nähakse ette, et tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava registri säilitamise minimaalset aega tuleb pikendada vähemalt kümne aastani, tuleb relvade ohtlikkust ja pikka kasutusaega arvestades seda ajavahemikku pikendada vähemalt 20 aastani, et võimaldada tulirelvade liikumise nõuetekohane jälgimine. Liikmesriikidel tuleb samuti pidada elektroonilist tsentraliseeritud või detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu on kantud vajalik teave iga tulirelva kohta. Politsei, kohtuorganite ja muude volitatud asutuste juurdepääs elektroonilises andmekogumissüsteemis sisalduvale teabele peab olema kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8.

(9)

Lisaks tuleks protokolli artiklis 15 osutatud vahendajate tegevus määratleda ka direktiivis 91/477/EMÜ.

(10)

Protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt tuleb teatavatel tõsistel juhtudel kohaldada kriminaalkaristusi ja relvade konfiskeerimist.

(11)

Direktiivi 91/477/EMÜ I lisa III osa alapunktis a on tulirelvade kasutuskõlbmatuks muutmise puhul viidatud siseriiklikele õigusaktidele. Protokollis esitatud tulirelvade kahjutustamise üldised põhimõtted on väga üksikasjalikud. Seetõttu tuleks direktiivi 91/477/EMÜ I lisa muuta.

(12)

Relvakaupmeeste tegevuse erilise olemuse tõttu on vaja liikmesriikidel seda tegevust rangelt kontrollida, eelkõige kontrollides kaupmeeste kutsealast ausust ja võimekust.

(13)

Eraisikute poolt sidevahendite, näiteks Interneti teel relvade omandamist tuleks, seal kus see on lubatud, reguleerida direktiivis 91/477/EMÜ sätestatud eeskirjadega, ning tulirelvade omandamine isikute poolt, kes on lõpliku kohtuotsusega raskes kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, peaks üldjuhul olema keelatud.

(14)

Euroopa tulirelvapass toimib üldjuhul rahuldavalt ja seda tuleks lugeda peamiseks dokumendiks, mida on vaja jahimeestel ja laskuritel tulirelva oma valduses hoidmiseks, kui nad on teekonnal teise liikmesriiki. Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi aktsepteerimist siduda ühegi tasu ega lõivu maksmisega.

(15)

Tulirelvade jälgimise hõlbustamiseks ja tõhusaks võitluseks tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja müümisega on vaja parandada teabevahetust liikmesriikide vahel.

(16)

Teabe töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5) ning see ei halvenda üksikisikute kaitse taset isikuandmete töötlemisel vastavalt ühenduse ja siseriiklikele õigusnormidele, ning eelkõige ei muuda see direktiivis 95/46/EÜ sätestatud õigusi ja kohustusi.

(17)

Direktiivi 91/477/EMÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(18)

Mitmed liikmesriigid on lihtsustanud tulirelvade liigitamist ja jätnud nelja klassi asemel alles kaks: keelatud tulirelvad ja loa olemasolu nõudvad tulirelvad. Liikmesriigid peaksid oma õigusaktid nimetatud lihtsustatud liigitusega vastavusse viima, ehkki üksikasjalikumat tulirelvade liigitust kasutavad liikmesriigid võivad subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt säilitada oma senise liigitussüsteemi.

(19)

Tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks loa andmine peaks võimaluste piires toimuma üheainsa haldusmenetlusega.

(20)

Vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata nimetatud direktiivi muuhulgas nende relvade ja laskemoona omandamise või valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega oma asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitavad relvade kultuuriline või ajalooline külg.

(21)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(22)

Direktiivi 91/477/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga turule toodav tulirelv või osa on kas tähistatud ja registreeritud kooskõlas käesoleva direktiiviga, või see on muudetud kasutuskõlbmatuks.

2.   Kokkupandud tulirelva kindlakstegemiseks ja selle liikumise jälgimiseks iga tulirelva valmistamise ajal liikmesriigid:

Märgistus kantakse tulirelva olulisele osale, mille hävitamine muudaks relva kasutamatuks.

Liikmesriigid nõuavad laskemoona terviklaengu iga väikseima üksikpakendi märgistamist, et sellel oleks valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, kaliibri ja laskemoona liik. Neil eesmärkidel võivad liikmesriigid otsustada kohaldada 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooni sätteid.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse võõrandatud tulirelv tähistatakse ainulaadse märgistusega, mis võimaldab riikidel võõrandava riigi hõlpsasti kindlaks teha.

3.   Liikmesriigid võimaldavad oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti.

4.   Kõik liikmesriigid tagavad hiljemalt 31. detsembriks 2014 tsentraliseeritud või detsentraliseeritud elektroonilise andmekogumissüsteemi loomise ja pidamise, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu kantakse kõik käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad. Kõnealusesse andmekogumissüsteemi kantakse ja selles säilitatakse vähemalt 20 aastat iga tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning tulirelva tarnija ja omandaja või valdaja nimi ja aadress.

Relvakaupmeestelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik nende poolt saadud või võõrandatud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad koos tulirelva tuvastamist ja selle liikumise jälgimist võimaldavate üksikasjadega, nagu tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tulirelva tarninud ning omandanud isikute nimed ja aadressid. Tegevuse lõpetamisel annab relvakaupmees registri üle esimeses lõigus osutatud registreerimissüsteemi eest vastutavale siseriiklikule asutusele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki tulirelvi saab mis tahes hetkel seostada selle omanikuga. D-klassi tulirelvade puhul kehtestavad liikmesriigid aga alates 28. juulist 2010 asjakohased meetmed nende liikumise jälgimiseks, sealhulgas alates 31. detsembrist 2014 meetmed, mis võimaldavad pärast 28. juulist 2010 turule toodud tulirelvi mis tahes hetkel seostada selle omanikuga.”.

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellele on antud selleks luba, või C- ja D-klassi tulirelvade puhul isikutel, kellele on antud eriluba selliste tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks kooskõlas siseriiklike õigusaktidega.

Artikkel 4b

Liikmesriigid kaaluvad vahendajate tegevust reguleeriva süsteemi loomist. Süsteem võib koosneda ühest või mitmest meetmest, nagu näiteks:

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes:

Liikmesriigid võivad tulirelva valdamise loa tühistada, kui mõnda loa andmise tingimust enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama relva omandamise nende enda territooriumil.”.

5)

Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

„Liikmesriigid tagavad, et seal, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) (8) artiklis 2 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel tulirelvade ja nende osade ja laskemoona omandamine on lubatud, toimub see range kontrolli all, välja arvatud relvakaupmeeste puhul.

6)

Artiklile 7 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Liikmesriigid võivad kaaluda luba nõudvate tulirelvade omandamise või valdamise mitmeaastase loa andmist isikutele, kes vastavad tulirelvaloa andmise tingimustele, kusjuures see ei vabasta neid isikuid:

5.   Liikmesriigid võtavad vastu eeskirjad, mis tagavad, et isikud, kellel oli 28. juulil 2008 siseriiklike õigusaktide kohaselt B-klassi relvaluba, ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/51/EÜ (9) jõustumise tõttu hakkama taotlema litsentsi või luba nende valduses olevate C- või D-klassi tulirelvade jaoks. C- või D-klassi tulirelvade igasuguse edaspidise üleandmise puhul on ülevõtjal siiski vaja saada või omada vastavat litsentsi või eriluba nende tulirelvade valdamiseks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

7)

Artikli 11 lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Enne üleandmise kuupäeva edastab relvakaupmees lähteriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed. Need ametiasutused teostavad kontrolle, vajaduse korral kohapeal, et kontrollida relvakaupmehe poolt edastatud teabe ja üleandmise tegelike asjaolude vastavust. Relvakaupmees edastab andmed arvestusega, et selleks jääks piisavalt aega.”.

8)

Artikli 12 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Olenemata lõikest 1 võivad jahimehed ilma eelloata oma valduses hoida ühte või mitut C- ja D-klassi ning laskurid ühte või mitut B-, C- ja D-klassi tulirelva, kui nad on teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegelda oma harrastusega, tingimusel et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) on kantud, ja tingimusel, et nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse kohta sihtliikmesriigis.

Liikmesriigid ei või Euroopa tulirelvapassi aktsepteerimist siduda ühegi tasu ega lõivu maksmisega.”.

9)

Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva direktiivi tõhusaks kohaldamiseks vahetavad liikmesriigid omavahel korrapäraselt teavet. Seda silmas pidades moodustab komisjon käesoleva artikli kohaldamiseks hiljemalt 28. juulil 2009 teabevahetuse kontaktrühma. Liikmesriigid teatavad üksteisele ja komisjonile, millised siseriiklikud asutused vastutavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning artikli 11 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise eest.”.

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (10) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumiste eest määratavate karistuste korra ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete rakendamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”.

12)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. juulil 2015 aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenenud olukorrast, lisades sellele vajaduse korral muudatusettepanekud.

Komisjon viib hiljemalt 28. juulil 2012 läbi uuringu sellest, millised plussid ja miinused võivad olla tulirelvaklasside arvu vähendamisel kahele klassile (keelatud või lubatud tulirelvad) eesmärgiga võimaliku lihtsustamise abil parandada nimetatud toodete siseturu toimimist, ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 28. juulil 2010 aruande järeletehtud tulirelvade turuletoomist käsitleva uuringu järelduste kohta, et otsustada, kas selliste toodete võtmine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse on võimalik ja soovitav.”.

13)

I lisa muudetakse järgmiselt:

8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/12

1.

Artikli 24 lõikesse 7 lisatakse uus lause:

„Hagiavalduse ja kostja vastuse ärakirjad saadetakse samal kujul ka Euroopa Parlamendile, et ta saaks hinnata, kas taotletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud õigusakti kohaldamata jätmist EÜ asutamislepingu artikli 241 alusel.”

2.

Artikli 51 lõike 1 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmise tekstiga:

„Otsus kohtuasja üleandmise kohta suuremale kohtukoosseisule võetakse vastu täiskogul pärast kohtujuristi ärakuulamist.”

3.

Artiklis 77 asendatakse punktis c kirjavahemärk „.” kirjavahemärgiga „;” ning lisatakse punkt d järgnevas sõnastuses:

4.

Kodukorra artikli 100 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „välja arvatud Esimese Astme Kohtu otsus või määrus” sõnadega „kaasa arvatud Esimese Astme Kohtu otsus või määrus”; pärast esimest lõiku lisatakse uus lõik järgmises sõnastuses: „Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 55 ettenähtud kohtuotsus ja määrus tehakse faksi või muu tehnilise sidevahendi teel teatavaks nendele liikmesriikidele ja institutsioonidele, kes ei olnud menetluse pooled.”; ning järgmises lõigus kustutatakse sõnad „olemuse või”.

5.

Artikli 135 ja artikli 136 vahele lisatakse uus artikkel 135a.

„Artikkel 135a

Pärast käesoleva kodukorra artikli 135 lõikes 1 ja vajadusel artikli 135 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusdokumentide esitamist võib Esimese Astme Kohus ettekandjakohtuniku ettekande alusel ning pärast kohtujuristi ja poolte ärakuulamist otsustada, et kohtuasi tuleb lahendada ilma suulise menetluseta, välja arvatud juhul, kui üks pooltest esitab taotluse, milles põhjendab oma ärakuulamise vajadust. Taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates poolele teatise kättetoimetamisest kirjaliku menetluse lõpetamise kohta. President võib seda tähtaega pikendada.”

8.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/14

(1)

Komisjoni 28. augusti 2006. aasta otsuses 2006/696/EÜ, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde, haudemune, ühepäevaseid tibusid, kodulindude, silerinnaliste lindude ja looduslike jahilindude liha, mune ja munatooteid ning määratletud patogeenivabasid mune, ja kohaldatavad veterinaarsertifikaatide nõuded ning muudetakse otsuseid 93/342/EMÜ, 2000/585/EÜ ja 2003/812/EÜ, (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ning nendest saadavate teatavate toodete importimiseks ühendusse ja sealt läbiveoks. Ühenduse eeskirjade selguse ja järjepidevuse huvides on käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane arvestada kodulindude ja haudemunade määratlusi, mis on sätestatud kõnealuses otsuses.

(2)

Komisjoni 23. märtsi 2007. aasta määruses (EÜ) nr 318/2007, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil ühendusse, (4) on sätestatud loomatervishoiunõuded teatavate lindude impordil ühendusse kolmandatest riikidest või nende osadest. Ühenduse eeskirjade selguse ja järjepidevuse huvides on käesoleva otsuse kohaldamisel asjakohane arvestada lindude määratlust, mis on sätestatud kõnealuses määruses.

(3)

Komisjoni 31. märtsi 2006. aasta otsus 2006/265/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Šveitsis, (5) ja komisjoni 28. juuli 2006. aasta otsus 2006/533/EÜ, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga Horvaatias, (6) võeti vastu pärast alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi positiivseid leide metslindudel mõlemas nimetatud kolmandas riigis. Nende otsustega on ette nähtud, et liikmesriigid peavad peatama elusate kodulindude, silerinnaliste lindude, tehistingimustes peetud või looduslike jahilindude ning teatavate muude eluslindude (sealhulgas lemmiklindude ja nende liikide haudemunade), samuti teatavate lindudelt pärit toodete importimise Horvaatia ja Šveitsi teatavatelt aladelt.

(4)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsuses 2006/415/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ) (7) on sätestatud teatavad bio-ohutusmeetmed ja piiravad meetmed, et vältida selle haiguse levikut, sealhulgas A- ja B-piirkonna kehtestamine pärast haiguspuhangu kahtlust või kinnitamist kodulindude seas.

(5)

Komisjoni 11. augusti 2006. aasta otsuses 2006/563/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga metslindudel ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/115/EÜ, (8) on sätestatud teatavad kaitsemeetmed, et vältida selle haiguse levimist metslindudelt kodulindudele, sealhulgas kontroll- ja seiretsoonide kehtestamine riskianalüüsile toetudes, võttes arvesse epidemioloogilisi, geograafilisi ja ökoloogilisi tegureid pärast selle haiguse positiivse leiu kahtlust või kinnitamist metslindudel.

(6)

Horvaatia on komisjonile teatanud, et selle kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed nendega, mida kohaldavad otsuse 2006/563/EÜ kohaselt liikmesriikide pädevad asutused alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse või kinnitamise korral metslindudel, ning et ta teatab komisjonile viivitamata mis tahes edasistest muutustest loomade tervislikus seisundis, eriti selle haiguse positiivsetest leidudest metslindudel.

(7)

Šveits on komisjonile teatanud, et selle riigi pädevad asutused kohaldavad kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed nendega, mida kohaldavad otsuste 2006/415/EÜ ja 2006/563/EÜ kohaselt liikmesriikide pädevad asutused alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi kahtluse või kinnitamise korral kodu- või metslindudel, ning et ta teatab komisjonile viivitamata mis tahes edasistest muutustest loomade tervislikus seisundis, sealhulgas eriti selle haiguse puhangust või positiivsetest leidudest kodu- või metslindudel. Arvesse tuleks võtta ka Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet. (9)

(8)

Komisjon teavitab viivitamata liikmesriike ja edastab neile kogu Horvaatia ja Šveitsi pädevatelt ametiasutustelt saadud sellise teabe.

(9)

Otsused 2006/265/EÜ ja 2006/533/EÜ aegusid 30. juunil 2007.

(10)

Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi puhul ühenduses ja kolmandates riikides ning pidades silmas Horvaatialt saadud tagatisi on asjakohane, et selle haiguse positiivse leiu korral metslindudel Horvaatia territooriumil kohaldatakse seda riiki puudutavaid ühenduse kaitsemeetmeid üksnes nende Horvaatia alade suhtes, mille suhtes selle riigi pädev asutus kohaldab samaväärseid kaitsemeetmeid, nagu sätestatud otsuses 2006/563/EÜ.

(11)

Pidades silmas Šveitsilt saadud tagatisi on asjakohane, et alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi positiivse leiu korral metslindudel või selle haiguse puhangu korral kodulindude seas Šveitsi territooriumil kohaldatakse seda riiki puudutavaid kaitsemeetmeid üksnes nende Šveitsi alade suhtes, mille suhtes selle riigi pädev asutus kohaldab samaväärseid kaitsemeetmeid, nagu sätestatud otsustes 2006/415/EÜ ja 2006/563/EÜ.

(12)

Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsuses 2007/777/EÜ, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ, (10) on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, millest liikmesriigid võivad lubada importida lihatooteid ja töödeldud magusid, põisi ja sooli, ning kehtestatakse töötlemisviisid, mida käsitatakse tõhusana vastavate haigustekitajate inaktiveerimisel. Et vältida haiguse levikut selliste toodete kaudu, tuleb kohaldada asjakohast töötlust, mis sõltub tervishoiuolukorrast päritoluriigis ja toodete valmistamisel kasutatud liikide tervislikust seisundist. Seepärast on asjakohane lubada erand sättest, millega peatatakse Horvaatiast ja Šveitsist pärit looduslike jahilindude lihast valmistatud lihatoodete importimine, tingimusel et tooteid on töötlemisel kuumutatud sisetemperatuurini vähemalt 70 °C.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kodulinnud, vastavalt otsuse 2006/696/EÜ artikli 2 punktis a esitatud määratlusele;

b)

haudemunad, vastavalt otsuse 2006/696/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

c)

linnud, vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2007 artikli 3 punktis a esitatud määratlusele, ning nende haudemunad;

d)

looduslike jahilindude liha, hakkliha, lihavalmistised, lihamass;

e)

lihatooted, mis koosnevad looduslike jahilindude lihast või sisaldavad seda;

f)

toores lemmikloomatoit ja töötlemata söödatooraine, mis sisaldab looduslike jahilindude mis tahes osi;

g)

mis tahes lindude töötlemata jahitrofeed.

a)

Horvaatia puhul – kõikidelt Horvaatia territooriumi aladelt, kus Horvaatia pädevad asutused ametlikult kohaldavad kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed otsuses 2006/563/EÜ sätestatud meetmetega;

b)

Šveitsi puhul – kõikidelt Šveitsi territooriumi aladelt, kus Šveitsi pädevad asutused ametlikult kohaldavad kaitsemeetmeid, mis on samaväärsed otsustes 2006/415/EÜ ja 2006/563/EÜ sätestatud meetmetega.