I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

11.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 151/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 517/2008,

10. juuni 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, (1) eriti selle artiklit 48,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 850/98 on kehtestatud tehnilised kaitsemeetmed, mida kohaldatakse liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes aset leidva kalavarude püügi ja lossimise suhtes. Selles on muu hulgas sätestatud, et tuleb vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad võrguniidi jämeduse hindamiseks ja kalavõrkude võrgusilma suuruse määramiseks.

(2)

Komisjoni 24. jaanuari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 129/2003 (millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad) (2) on sätestatud teatavad tehnilised eeskirjad võrgusilma suuruse ja võrguniidi jämeduse määramiseks ette nähtud mõõteriistade kasutamiseks. Nende mõõteriistade praegune kasutamine kalandusinspektorite poolt on teatavatel juhtudel siiski esile kutsunud inspektorite ja kalurite vahelisi vaidlusi võrgusilma suuruse mõõtmise meetodite ja tulemuste üle sõltuvalt sellest, kuidas kõnealuseid vahendeid on kasutatud.

(3)

Lisaks on viimasel ajal aset leidnud tehniline areng suurendanud kalavõrkude silmasuuruse määramise vahendite täpsust. On asjakohane tagada ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektoritele võimalus kasutada kõnealuseid täiustatud tööriistu. Uue mõõteriista kasutamine peaks seega olema kohustuslik nii ühenduse kui ka liikmesriikide kalandusinspektoritele ning sellel peaks olema märgistus „EÜ mõõteriist”.

(4)

Kontrollimenetluse otstarbel on vaja määratleda kasutatavate mõõteriistade tüübid, nende kasutamisviisid, mõõdetavate võrgusilmade valikumeetodid, võrgusilma mõõtmise tehnika, võrgu silmasuuruse arvutamise meetod ja võrguniidi valiku menetlus selle jämeduse mõõtmiseks ning kirjeldada kontrollimenetluse järjestust.

(5)	Tuleks sätestada, et kui kalalaeva kapten vaidlustab kontrolli käigus tehtud mõõtmise tulemuse, tehakse uus lõplik mõõtmine.

(6)	Seepärast tuleks ühenduse õigusaktide selguse huvides tunnistada määrus (EÜ) nr 129/2003 kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kalavõrkude silmasuuruse määramise ja võrguniidi jämeduse hindamisega ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektorite poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„võrgusilma mõõtmise riist” – kahe mokaga mõõteriist võrgusilma suuruse mõõtmiseks, mis rakendab võrgusilmadele automaatselt pikisuunalist jõudu vahemikus 5–180 njuutonit (N) täpsusega 1 N;

b)	„aktiivpüünised” – püünised, mida kalapüügi ajal liigutatakse, sealhulgas eelkõige veetavad püünised, haardnoodad; traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed veetavad püünised;

c)	„passiivpüünised” – püünised, mida kalapüügi ajal ei liigutata, sealhulgas seisevvõrgud, nakkevõrgud, abarad, lõkspüünised, õngejadad, lõksud ja mõrrad;

d)	„N-suund” – sõlmitud võrgulina puhul: võrgulina koe üldsuunaga risti olev suund, nagu näidatud I lisas;

„T-suund” –

i)	sõlmitud võrgulina puhul: võrgulina koe üldsuunaga paralleelne suund, nagu näidatud I lisas;

ii)	sõlmedeta võrgu puhul: suund risti N-suunaga;

„võrgusilma suurus” –

i)	sõlmitud võrgulina puhul: pikim vahemaa sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva sõlme vahel, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud, nagu näidatud I lisas;

ii)	sõlmedeta võrgu puhul: ühe ja sama võrgusilma kahe teineteise vastas asetseva ühenduskoha vahel seestpoolt mõõdetud vahemaa, kui võrgulina on täiesti sirgu tõmmatud võimaliku pikima telje suunas;

g)	„rombikujuline võrgusilm” – II lisa joonisel 1 esitatud võrgusilm, mis koosneb neljast ühepikkusest küljest, kusjuures võrgusilma kaks diagonaali on risti ja üks diagonaal paralleelne võrgu pikiteljega, nagu näidatud II lisa joonisel 2;

h)	„ruudukujuline võrgusilm” – nelinurkne võrgusilm, mille moodustavad kaks paari paralleelseid külgi, millest üks paar on võrgu pikiteljega paralleelne ja teine sellega risti;

i)	„T90 võrgusilm” – sõlmitud võrgulina rombikujuline võrgusilm, mille võrgulina T-suund on paralleelne võrgu pikiteljega, nagu näidatud II lisa joonisel 1.

II PEATÜKK

EÜ MÕÕTERIISTAD

Artikkel 3

Võrgusilma mõõtmise riist ja niidi jämeduse määramise mõõteriist

1. Ühenduse ja liikmesriikide kalandusinspektorid kasutavad võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramiseks mõõteriistu, mis vastavad käesoleva määruse nendele sätetele, milles käsitletakse võrgusilma suuruse ja võrguniidi jämeduse määramist kalanduskontrolli tegemisel.

2. Võrgusilma mõõtmise riista tehniline kirjeldus on esitatud III lisas.

3. Niidi jämeduse määramise mõõteriista tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas.

4. Lõikes 1 osutatud võrgusilma mõõtmise riistal ja niidi jämeduse määramise mõõteriistal on märgistus „EÜ mõõteriist” ning tootja on kinnitanud, et need vastavad vastavalt lõigetes 2 ja 3 osutatud tehnilistele kirjeldustele.

5. Võrgusilma mõõtmise riistu ja niidi jämeduse määramise mõõteriistu, mida müüvad või jaotavad kasutamiseks muud juriidilised või füüsilised isikud peale riiklike kalandusasutuste, ei märgistata märgistusega „EÜ mõõteriist”.

Artikkel 4

Võrgusilma mõõtmise riista kalibreerimise seadmed

Kalibreeritud kontrollmassidel ja V lisa joonisel 1 esitatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadil peavad olema pädeva riikliku asutuse väljaantud tõend ja märgistus „EÜ”.

Artikkel 5

Võrgusilma mõõtmise riistade testimine

Võrgusilma mõõtmise riista täpsust kontrollitakse järgmiselt:

a)	pistes mõõteriista mokad V lisa joonisel 1 esitatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadi avadesse;

b)	riputades kalibreeritud kontrollmassi fikseeritud moka külge, nagu esitatud V lisa joonisel 2.

III PEATÜKK

VÕRGUSILMA SUURUSE MÄÄRAMINE

Artikkel 6

Aktiivpüüniste võrgusilmade valimine

1. Inspektor valib 20 järjestikusest võrgusilmast koosneva rea, mis kulgeb

a)	rombi- ja ruudukujulise võrgusilma puhul võrgulina pikitelje suunas;

b)	T90 võrgusilma puhul võrgulina pikitelje suunaga risti.

2. Ei mõõdeta võrgusilmi, mis asuvad vähem kui kolme võrgusilma kaugusel selisest, ühenduskohtadest, trossidest või gaitanist. Kõnealust kaugust mõõdetakse mõõtmise suunas välja venitatud võrgul perpendikulaarselt ühenduskohtade, trosside või gaitaniga. Katkiseid või parandatud võrgusilmi või võrgusilmi, mille külge on kinnitatud võrgu tarindid, ei mõõdeta.

3. Erandina lõikest 1 ei pea mõõdetavad võrgusilmad paiknema järjestikku, kui lõike 2 kohaldamine selle välistab.

Artikkel 7

Passiivpüüniste võrgusilmade valimine

1. Inspektor valib kalavõrgust 20 silma. Kui kalavõrgul on erineva suurusega võrgusilmad, valitakse silmad väikseimate silmadega võrguosast.

2. Võrgusilmade valimisel vastavalt lõikele 1 ei võeta arvesse järgmisi võrgusilmi:

a)	võrguselise üla-, ala- või külgservas olevad võrgusilmad;

b)	võrgusilmad, mis on ühenduskohtadest ja trossidest kuni kolme silmaava kaugusel;

c)	katkised või parandatud võrgusilmad.

Artikkel 8

Üldsätted võrgusilma mõõtmise riistade ettevalmistamise ja käsitsemise kohta

Võrgusilma mõõtmise riist:

a)	valmistatakse tööks ette VI lisa kohaselt;

b)	seda käsitsetakse VII lisa kohaselt.

Artikkel 9

Rombikujulise ja T90 võrgusilma mõõtmiseks ette nähtud mõõteriista käsitsemine

Rombikujulise ja T90 võrgusilma mõõtmisel:

a)	sõlmitud ja sõlmedeta võrgulina puhul venitatakse võrgulina võrgusilmade N-suunas, nagu näidatud VII lisas, kui on võimalik kindlaks määrata N-suund;

b)	sõlmedeta võrgulina puhul mõõdetakse võrgusilma pikimat telge, kui ei ole võimalik kindlaks määrata N-suunda.

Artikkel 10

Ruudukujulise võrgusilma mõõtmiseks ette nähtud mõõteriista käsitsemine

1. Ruudukujulise silmaga võrgutüki mõõtmisel venitatakse võrku esiteks piki üht ja seejärel piki teist võrgusilmade diagonaali, nagu näidatud VIII lisas.

2. VI lisas sätestatud menetlust kohaldatakse ruudukujulise silmaga võrgu iga diagonaali mõõtmisel.

Artikkel 11

Mõõtmistingimused

Võrgusilmi mõõdetakse ainult siis, kui võrk on märg ega ole külmunud.

Artikkel 12

Valitud võrgusilmade suuruse mõõtmine

1. Iga võrgusilma suurus on mõõteriista mokkade väliskülgede vahele jääv vahemaa mõõdetuna punktist, kus liikuv mokk peatus.

2. Kui üksikute ruudukujuliste võrgusilmade mõõtmisel saadakse erinev tulemus, kasutatakse pikimat mõõdetud diagonaali.

Artikkel 13

Võrgusilma suuruse määramine

Võrgusilma suurus määratakse 20 valitud võrgusilmast koosneva rea keskmise väärtusena mõõteriista näidu järgi.

Artikkel 14

Võrgusilma suuruse määramine vaidluse korral

1. Kui laeva kapten vaidlustab artikli 13 kohaselt määratud võrgusilma suuruse, valitakse võrgu teisest osast 20 uut võrgusilma ja mõõdetakse need kooskõlas artiklitega 6–12.

2. Võrgusilma suurus määratakse seejärel uuesti kõigi 40 valitud võrgusilma keskmise väärtusena mõõteriista näidu järgi. Selline mõõteriista näit on lõplik silmasuurus.

IV PEATÜKK

NIIDI JÄMEDUSE HINDAMINE

Artikkel 15

Üldsätted niidi valimise kohta

1. Inspektor valib võrgusilmad mis tahes võrguosast, mille suhtes on kehtestatud suurim lubatud niidi jämedus.

2. Katkise või parandatud võrgusilma niite ei valita.

Artikkel 16

Rombikujuliste silmadega võrgulina niitide valimine

Rombikujuliste silmadega võrgulina niite valitakse VIII lisas esitatud viisil järgmiselt:

a)	üheniidilise võrgulina puhul valitakse 10 võrgusilma vastaskülgede niidid;

b)	kaheniidilise võrgulina puhul valitakse viie võrgusilma vastaskülgedel mõlema niidi riba.

Artikkel 17

Ruudukujuliste silmadega võrgulina niitide valimine

Ruudukujuliste silmadega võrgulina niite valitakse VIII lisas esitatud viisil järgmiselt:

a)	üheniidilise võrgulina puhul valitakse 20 võrgusilma ühe külje niit, kusjuures iga silma puhul valitakse sama külg;

b)	kaheniidilise võrgulina puhul hinnatakse kumbagi niidiriba kümne võrgusilma ainult ühel küljel, kusjuures igal silmal valitakse sama külg.

Artikkel 18

Niidi jämeduse määramiseks kasutatava mõõteriista valimine

Inspektor kasutab mõõtetange, milles oleva ümmarguse augu läbimõõt on võrdne asjaomase võrguosa puhul suurima lubatud niidi jämedusega.

Artikkel 19

Hindamistingimused

Niite mõõdetakse siis, kui võrk ei ole külmunud.

Artikkel 20

Valitud võrgusilma niidi jämeduse hindamine

Kui niidi jämedus takistab mõõtetangide mokkade sulgemist või niit ei jookse suletud mokkade vahelisest avast vabalt läbi, märgib inspektor üles niidi jämeduse mõõtmise negatiivse tulemuse (–).

Artikkel 21

Niidi jämeduse hindamine

1. Kui saadakse üle viie negatiivse tulemuse (–) artikli 20 kohaselt mõõdetud 20 niidi kohta, valib ja mõõdab inspektor artiklite 15–20 kohaselt 20 uut niiti.

2. Kui saadakse üle kümne negatiivse tulemuse (–) kokku 40 valitud niidi kohta, ületab määratud niidi jämedus asjaomases võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse.

Artikkel 22

Niidi jämeduse hindamine vaidluste korral

1. Kui laeva kapten vaidlustab artikli 21 kohaselt tehtud niidijämeduse hindamise tulemuse, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2.

2. Inspektor valib ja mõõdab kalavõrgu samas osas 20 uut niiti. Kui saadakse üle 5 negatiivse tulemuse (–) kõigi 20 mõõdetud niidi kohta, ületab niidi jämedus kõnealuses võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse. Selle hindamise tulemus on lõplik.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 129/2003 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid määrusele (EÜ) nr 129/2003 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 24

Üleminekusätted

1. Üleminekuperioodi ajal, kuni 1. septembrini 2009, võib liikmesriik oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes jätkuvalt kohaldada võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramise meetodeid, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 129/2003.

2. Kui liikmesriik kavatseb oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes üleminekuperioodi ajal, kuni 1. septembrini 2009, kohaldada võrgusilma suuruse ja niidi jämeduse määramise meetodit, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 129/2003, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja avaldab vastava teate oma ametlikul veebilehel.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joe BORG

(1) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2166/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

(2) EÜT L 22, 25.1.2003, lk 5.

I LISA

Võrgulina silma suurus ning võrguniidi N-suund ja T-suund

Joonis

II LISA

Rombikujulise silmaga võrgulina ja T90 võrgulina

Joonis 1

Standardse rombikujuliste võrgusilmadega võrgu (A) ning 90° võrra pööratud võrgu (B) võrguniidi jooksu suund on kujutatud allpool:

Võrgu pikitelg

Joonis 2

III LISA

Võrgusilma mõõtmise riista tehniline kirjeldus

Võrgusilma mõõtmise riist

a)	rakendab võrgusilma suuruse mõõtmisel automaatselt pikisuunalist mõõtejõudu;

b)	on kahe mokaga, millest üks on fikseeritud ja teine liikuv, kumbki 2 mm paksune ümarate servadega, raadiusega 1 mm, et tagada mokkade sujuv libisemine üle niidi, nagu näidatud järgmisel joonisel;

c)	on elektriline või patareitoitel, viimasel juhul võimaldab teha 1 000 järjestikust võrgusilmamõõtmist, enne kui vajab laadimist;

d)	on võimeline rakendama võrgusilmale valitud pikisuunalist jõudu vahemikus 5–180 N täpsusega 1 N;

e)	on sisseehitatud süsteemiga, mis mõõdab rakendatud jõu suurust;

f)	on võimeline liikuva mokaga venitama mõõdetavat võrgusilma ühtlase kiirusega 300 ± 30 mm/min;

g)	võimaldab mõõta võrgusilmi vahemikus 10–300 mm, väikeste ja suurte võrgusilmade mõõtmiseks on mõõteriistal äravõetavad mokad;

h)	mõõdab täpsusega 1 mm;

i)	on jäiga konstruktsiooniga ega moondu raskuse mõjul;

j)	on kerge, kuid siiski vastupidav, ega kaalu üle 2,5 kg;

k)	on valmistatud materjalist, mis on merelistes tingimustes roostekindel;

l)	on veekindel ja tolmukindel vastavalt standardile IP56; (1)

m)	on vastupidav käsitsemisel temperatuurivahemikus – 10 kuni + 45 °C;

n)	peab hoiu- ja transporditingimustes vastu temperatuurile vahemikus – 30 kuni 70 °C;

o)	on kontrollitav tarkvara abil, mis peaks esitama funktsioonide menüüvaliku ja võimaldama mõõteriista sisselülitamisel sellel endal automaatselt kontrollida oma elektroonilisi ja mehhaanilisi osi;

p)	esitab ekraanil teate, et mõõteriist on kasutusvalmis; juhul kui ei ole, edastab veateate, sulgeb programmi ja lakkab toimimast;

q)	võimaldab ühe käega käsitsemist ja funktsioonidele ligipääsu väliste nuppude abil;

r)	näitab andmeid sisseehitatud ekraanil ja esitab iga mõõtmise tulemuse, järjest sooritatud mõõtmiste arvu ja nende keskmise väärtuse millimeetrites;

s)	salvestab mällu vähemalt 1 000 mõõtmise andmed, mida peab olema võimalik üle kanda arvutisse;

t)	omab funktsiooni, mis võimaldab arvutada võrgusilma keskmise suuruse ümardatuna lähima 0,1 millimeetrini;

u)	omab tarkvara, millel on funktsioon automaatselt valida iga võrgusilma pikim diagonaal ruudukujuliste silmadega võrgulina keskmise silmasuuruse arvutamiseks;

v)	salvestab kõigi sooritatud mõõtmiste andmed.

2.	Mõned võrgud deformeeruvad koormuse all. Mõõteriist peab sellisele tingimusele reageerima, nõudes kontrolltarkvaralt algoritmi ja rakendades kindlaksmääratud jõudu uuesti, nagu on kirjeldatud käesoleva lisa liites.

Joonis

(Käesoleval joonisel on üksnes selgitav eesmärk.)

(1) IP koodid on määratletud Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) rahvusvahelises standardis 60529.

(2) Liikuva moka liikumiskiirus võrgusilma venitamise ajal. Ilma koormuseta liikuva moka liikumiskiirus võib olla suurem.

III lisa liide

Mõõtmise algoritm

Väljavenitatud võrgusilma deformeerumise arvessevõtmiseks

1.	suruda liikuv mokk võrgusilma ühtlase kiirusega 300 ± 30 mm/min, (1) kuni on saavutatud soovitav mõõtejõud;

2.	seisata mootor ja oodata 1 sekund;

3.	kui jõud langeb alla 80 % eelnevalt seadistatud mõõtejõust, suruda liikuv mokk võrgusilma, kuni sama mõõtejõud on uuesti saavutatud.

(1) Liikuva moka liikumiskiirus võrgusilma venitamise ajal. Ilma koormuseta liikuva moka liikumiskiirus võib olla suurem.

IV LISA

Niidi jämeduse määramiseks kasutatavate tangide tehniline kirjeldus

Niidi jämeduse hindamiseks kasutatavad tangid

a)	on valmistatud vastupidavast roostekindlast materjalist, mis peab vastu karmis merekeskkonnas, ning neid toodetakse vastavalt allpool esitatud joonisele;

b)	niidi jämeduse mõõtmiseks ette nähtud ümmarguse ava (augu) mõlemale küljele jäävad servad on ümardatud, et vältida hõõrdumist, kui niiti tõmmatakse eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks läbi augu;

c)	on kavandatud ümaraotsaliste tangininadega, et hõlbustada mokkade asetamist kahekordsete niitide vahele;

d)	on mokkadega, mis jäävad tegevuse ajal paralleelseks ja on piisavalt tugevad, et vältida mokkade deformeerumist sihipärase kasutamise käigus, võttes arvesse, et mokad tuleb iga mõõtmise käigus käsitsi kokku suruda;

tangimokkade siseküljed on freesitud nii, et augu kummalegi poole jääks 0,5 mm laiune ja 1 mm pikkune vahe, kui mokad on suletud, et ära hoida punutud või põimitud konstruktsioonist välja ulatuvate üksikute niitide takerdumist mokkade lameda pealispinna külge mõlemal pool auku, millesse niit asetatakse;

f)	kui mokad on suletud, on nendevahelise ümmarguse augu läbimõõt millimeetrites vastav augu kõrval ühel mokal paiknevale märgistusele. Mokad on suletud, kui nende sisekülgede pinnad puutuvad teineteisega kokku ja on kohakuti;

g)	omab märgistust „EÜ mõõteriist” nii käepidemel kui ka mokkadel;

h)	augu läbimõõdu lubatud hälve on 0 + 0,1 mm;

i)	on mugavalt kaasaskantavad, et inspektoril on võimalik mõõteriistade neljane komplekt (4 mm, 5 mm, 6 mm ja 8 mm) võtta kaasa merel ühelt laevalt teisele üleminekul;

j)	on kergesti eristatavad, kui mõõteriistad on erineva suurusega;

k)	on kergesti asetatavad kaheniidilise võrgulina vahele. Kui mõõtetangid on kohale asetatud, on neid kerge ühe käega käsitseda.

Joonis

Võrguniidi mõõtmise tangide kooste

V LISA

Võrgusilma mõõtmise riista kalibreerimine ja testimine

A. Pikkusmõõturi taatlemine

Pikkusmõõturi taatlemiseks asetatakse kontrollimiseks kasutatava mõõteriista mokad kõvast materjalist valmistatud kalibreeritud kontrollmõõteplaadi erineva pikkusega avadesse. Seda võib teha igal ajal.

Joonis 1

B. Jõumõõturi taatlemine

Jõumõõturi taatlemiseks riputatakse kalibreeritud kontrollmass fikseeritud moka külge, milles on koormusandur, hoides mõõteriista kindlalt vertikaalasendis. Kontrollmassi väärtused on järgmised: 10, 20, 50 ja 125 N. Neid võib kasutada ainult stabiilsetes tingimustes.

Joonis 2

(Käesoleval joonisel on üksnes selgitav eesmärk)

VI LISA

Võrgusilma mõõtmise riista ettevalmistamine

Inspektor

a)	valib mõõdetavate võrgusilmade jaoks sobiva suurusega mokad;

b)	tagab, et mokad on puhtad;

c)	kontrollib, kas mõõteriist sooritab rahuldavalt enesekontrolli;

valib rakendatava mõõtejõu järgmiselt:

aktiivpüüniste puhul:

—	20 N võrgusilma suurustele < 35 mm;

—	50 N võrgusilma suurustele ≥ 35 mm ja < 55 mm;

—	125 N võrgusilma suurustele ≥ 55 mm;

ii)

passiivpüüniste puhul:

—	10 N kõigi võrgusilma suuruste jaoks;

e)	kontrollib mokkade tüübi seadistust. Vaikimisi seadistus on „Normal”. Kui kasutatakse suuri või väikesi mokkasid, avab inspektor menüü ja muudab mokkade tüübi seadistust vastavalt.

2.	Kui punktis 1 esitatud tegevused on sooritatud, on mõõteriist võrgusilma mõõtmiseks valmis.

VII LISA

Võrgusilma mõõtmise riista käsitsemine inspekteerimisel

Võrgusilmade mõõtmisel inspektor

a)	paneb mokad võrgusilma avasse nii, et mõõteriista fikseeritud mokk asub sõlme vastas, nagu näidatud alloleval joonisel;

b)	aktiveerib mõõtevahendi, mis võimaldab mokkadel avaneda seni, kuni liikuv mokk jõuab vastas asetseva sõlmeni ja peatub, kui on saavutatud kindlaksmääratud jõud. Joonis

VIII LISA

Rombi- ja ruudukujuliste võrgusilmadega võrgulina niidid

Joonis

IX LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 129/2003	Käesolev määrus
—	Artikkel 1
Artikkel 1	Artikkel 2
Artikli 2 lõige 1	Artikli 3 lõige 2
Artikli 2 lõige 2	Artikli 3 lõige 4
Artikli 3 lõige 1	Artikkel 9
Artikli 3 lõige 2	—
Artikli 3 lõige 3	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 4 lõige 2	Artikli 10 lõige 2
Artikli 5 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 5 lõige 2	Artikli 6 lõige 2
Artikli 5 lõige 3	Artikli 6 lõige 3
Artikli 6 lõige 1	Artikkel 11
Artikli 6 lõige 2	Artikli 12 lõige 1
Artikli 6 lõige 3	Artikli 12 lõige 2
Artikkel 7	Artikkel 13
Artikkel 8	—
Artikkel 9	Artikkel 14
Artikli 10 lõige 1	Artikli 3 lõige 2
Artikli 10 lõige 2	Artikli 3 lõige 2
Artikli 10 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 10 lõige 4	Artikli 3 lõige 2
Artikli 10 lõige 5	Artikli 3 lõige 2
Artikli 11 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 11 lõige 2	Artikli 7 lõige 2
Artikli 12 lõige 1	Artikkel 11
Artikli 12 lõige 2	Artikkel 8
Artikkel 13	Artikkel 13
Artikkel 14	Artikkel 6
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikli 16 lõige 1	Artikli 3 lõige 3
Artikli 16 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikli 16 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 17 lõige 1	Artikli 15 lõige 1
Artikli 17 lõige 2	Artikli 15 lõige 2
Artikli 17 lõige 3	—
Artikli 18 lõige 1	Artikkel 19
Artikli 18 lõige 2	Artikkel 16
Artikli 18 lõige 3	Artikkel 17
Artikli 19 lõige 1	Artikkel 20
Artikli 19 lõige 2	Artikli 21 lõige 1
Artikli 19 lõige 3	Artikli 21 lõige 2
Artikkel 20	Artikkel 22

11.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 151/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 519/2008,

10. juuni 2008,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Volailles de Loué (KGT))

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ja vastavalt kõnealuse määruse artikli 17 lõikele 2 tutvus komisjon Prantsusmaa taotlusega kiita heaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Volailles de Loué” spetsifikaadi muudatus.

(2)	Taotlusega soovitakse spetsifikaati muuta, lisades sellesse aasta läbi müügil oleva tükeldatud pronkskalkuni. Ühtlasi tuleks esitada täpsemini kõnealuse kalkuni päritolu, pidamistiheduse ja söötmisega seotud üksikasjad.

(3)	Komisjon vaatas kõnealuse muudatuse läbi ja järeldas, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetluskorda järgimata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud geograafilise tähise „Volailles de Loué” spetsifikaati muudetakse käesoleva määruse I lisa kohaselt.

Artikkel 2

Kokkuvõtlik ülevaade spetsifikaadi üksikasjadest on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuni 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 417/2008 (ELT L 125, 9.5.2008, lk 27).

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 704/2005 (ELT L 118, 5.5.2005, lk 14).

I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Volailles de Loué” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused.

„Toote kirjeldus”

Lisatakse järgmine lõik:

„Talus kasvatatud Loué pronkskalkunid

Pronkskalkuni tõugu kuuluvaid, aeglase kasvu, suure eluskaalu ning laia rinnaosaga emas- ja isaslinde kasvatatakse eranditult värskes õhus kuni täisea saavutamiseni (emaskalkunid kuni 14 nädalat, isaskalkunid kuni 18 nädalat).

Täiskasvanud kalkuni liha on mahlakas, suurepäraste kulinaarsete omadustega ning geneetilise päritolu kohaselt õrn. Kalkuneid kasvatatakse aasta läbi ning neid turustatakse tükeldatult või töödelduna.”

„Tootmismeetod”

Lõiku „Päritolu” lisatakse: „isaskalkunite tibud peavad olema pronkskalkuni tõugu”.

Lõiku „Pidamistihedus” lisatakse: „kalkuneid kasvatatakse hõredal pidamisel (alates 10 nädala vanusest mitte üle 6,25 kalkuni m2 kohta)”.

Lõiku „Söötmine” lisatakse: „suuremal osal pronkskalkunite nuumaperioodist vähemalt 75 % teravilju”.

II LISA

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„VOLAILLES DE LOUÉ”

nr CE: FR/PGI/117/0149/18.2.2004

KPN ( ) KGT (X)

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1. Liikmesriigi pädev asutus

Nimi	:	Institut national de l'origine et de la qualité
Aadress	:	51, rue d'Anjou, F-75008 Paris
Tel	:	(33) 153 89 80 00
Faks	:	(33) 142 25 57 97
E-post	:	info@inao.gouv.fr

2. Taotlejate rühm

Nimi	:	Syndicat des volailles fermières de Loué – SYVOL Qualimaine
Aadress	:	82, avenue Rubillard, F-72000 Le Mans
Tel	:	(33) 243 39 93 13
Faks	:	(33) 243 23 42 19
E-post	:	info@loue.fr
Koosseis	:	tootjad/töötlejad (X) muud ( )

3. Toote liik

Klass 1.1 –

Värske liha (ja rups)

4. Spetsifikaat (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ette nähtud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimetus

„Volailles de Loué”

4.2. Kirjeldus

Kvaliteetsed linnurümbad ja linnuliha jaotustükid, millel on mahlane liha, ilma liigse rasvata õrn, kuid tihe konsistents (Loué valge noorkana (talu), Loué talukalkun, Loué pronkskalkun (talu), Loué pärlkana (talu), Loué muskuspart (talu) ja Loué noor muskuspart (talu), Loué must noorkana (talu), Loué kollane noorkana (talu), Loué hani (talu), Loué kohikukk (talu), Loué talukana, Loué noor nuumkana (talu), valge noorkana (talu), Loué pärlkana kohikukk).

Siseelunditest puhastatud linnud tervelt või tükeldatult, värskelt või külmutatult.

4.3. Geograafiline piirkond

Sarthe'i departemang; Mayenne'i departemang; Orne'i, Indre-et-Loire'i, Loir-et-Cheri, Eure-et-Loiri departemangude piiriäärsed kantonid; Maine-et-Loire'i departemangu kuuluvad Segré alamdepartemang ning Louroux-Béconnais', Saint-Georges-sur-Loire'i, Angers'i, Tiercé, Durtali, Seiches-sur-le-Loiri, Baugé, Beaufort-en-Vallée, Noyant'i Longué-Jumelles'i ning Allonnes'i kantonid.

4.4. Päritolutõend

Kõik tootmisahela üksused (haudejaamad, söödatootjad, kodulinnukasvatajad, tapamajad) on kantud registrisse.

Iga kodulinnupartii kohta tehakse kõigis tootmisetappides registrisse sissekanne: kodulinnukasvataja tõend munade haudumapaneku kohta, ühepäevaste tibude saateleht, tapamajja saatmise tõend, tapamajast äratoomise tõend, tapetud lindude märgise tõend, tõend alandatud klassiga lindude kohta. Kõik märgised on nummerdatud. Selle teabe vastavuse kontrollimise kaudu tagatakse toote jälgitavus.

4.5. Tootmismeetod

Liinid ja aeglase kasvuga liinide ristamine. Kuni suguküpseks saamiseni kasvatatakse kalkuneid väikeste karjadena vabas õhus või vabapidamisel. Kalkuneid söödetakse peamiselt teraviljadega ning tapmine toimub vanuses, mille alampiir on kehtestatud vastavalt liigile.

4.6. Seos piirkonnaga

Seos geograafilise algpiirkonnaga põhineb

—

ajalooliselt välja kujunenud mainel seoses Loué külas toimunud laadaga „Foire de l'Envoi”, mis oli eriti kuulus 19. sajandil ning kuhu kogunes arvukalt kodulindudega kauplejaid. Nende kaupmeeste vahendusel müüsid piirkonna talupidajad oma toodangut. 1958. aastal tegid Loué piirkonna linnukasvatajad ja pakendajad edukalt algust talus kasvatatud lindude kvaliteetse liha tootmisega;

—	praegusel mainel: Loué kodulinnud on Prantsusmaal kõige kuulsamad. Tarbijad tunnevad neid kõige paremini ja gastronoomias on neil oma kindel koht. Neist valmistatakse roogi kõige mainekamates restoranides.

4.7. Kontrolliasutus

Nimi	:	Quali Ouest
Aadress	:	30, rue du Pavé, F-72000 Le Mans
Tel.	:	(33) 243 14 21 11
Faks	:	(33) 243 14 27 32
E-post	:	qualiouest@qualiouest.com

4.8. Märgistus

„Volailles de Loué” koos vastava liigi nimega.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

11.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 151/36

NÕUKOGU OTSUS,

5. juuni 2008,

millega volitatakse teatavaid liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni või sellega ühinema ning millega volitatakse teatavaid liikmesriike esitama deklaratsiooni asjaomaste ühenduse sätete kohaldamise kohta

(2008/431/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c, artikli 67 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus töötab kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel põhineva ühise õigusruumi loomise suunas.

(2)

Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon, mis sõlmiti 19. oktoobril 1996. aastal Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi raames (edaspidi „konventsioon”), on väärtuslik panus lastekaitsesse rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on soovitav kohaldada selle sätteid niipea kui võimalik.

(3)

Nõukogu volitas 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/93/EÜ (2) liikmesriike ühenduse huvides konventsioonile alla kirjutama. Riigid, kes olid sel ajal ühenduse liikmesriigid, kirjutasid konventsioonile alla 1. aprillil 2003, välja arvatud Madalmaad, kes olid juba konventsioonile alla kirjutanud. Teised liikmesriigid, kes 1. aprillil 2003 ei olnud ühenduse liikmesriigid, on samuti konventsioonile alla kirjutanud.

(4)	Nõukogu ja komisjon otsustasid, et otsuse 2003/93/EÜ vastuvõtmisele järgneb sobival ajal komisjoni ettepanek nõukogu otsuse kohta, millega volitatakse liikmesriike ühenduse huvides konventsiooni ratifitseerima või sellega ühinema.

(5)	Mõned liikmesriigid on juba konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud.

(6)

Kõnealuse konventsiooni teatavad artiklid mõjutavad kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevaid ühenduse teiseseid õigusakte, eelkõige nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega). (3) Liikmesriigid peaksid säilitama oma pädevuse konventsioonis käsitletud valdkondades, mis ei mõjuta ühenduse õigust. Seega jagavad ühendus ja liikmesriigid kõnealuse konventsiooni sõlmimisel pädevust.

(7)	Vastavalt konventsioonile võivad selle osalised olla ainult suveräänsed riigid. Sel põhjusel ei või ühendus konventsiooniga ratifitseerida ega sellega ühineda.

(8)	Seetõttu peaks nõukogu erandkorras volitama liikmesriike ühenduse huvides kõnealust konventsiooni ratifitseerima või sellega ühinema käesolevas otsuses sätestatud tingimustel, kuid mitte neid liikmesriike, kes on konventsiooni juba ratifitseerinud või sellega ühinenud.

(9)	Selleks et tagada kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes ühenduses kohaldatavate ühenduse eeskirjade rakendamine, nõuti otsuse 2003/03/EÜ artiklis 2, et liikmesriigid esitavad konventsiooni allkirjastamise ajal deklaratsiooni.

(10)

Liikmesriigid, kes kirjutasid konventsioonile alla 1. aprillil 2003, esitasid samal ajal otsuse 2003/03/EÜ artiklis 2 esitatud deklaratsiooni. Teised liikmesriigid, kes ei kirjutanud konventsioonile alla vastavalt otsusele 2003/03/EÜ, esitasid deklaratsiooni pärast Euroopa Liiduga ühinemist. Mõned liikmesriigid siiski ei ole deklaratsiooni esitanud ja peaksid nüüd seetõttu esitama otsuse artiklis 2 ette nähtud deklaratsiooni.

(11)

Liikmesriigid, keda selle otsusega volitatakse konventsiooni ratifitseerima või sellega ühinema, peaksid seda tegema üheaegselt. Kõnealused liikmesriigid peaksid seetõttu vahetama ratifitseerimis- või ühinemismenetluste olukorrast teavet, et valmistada ette ratifitseerimis- või ühinemiskirjade üheaegne hoiuleandmine.

(12)	Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad nimetatud otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(13)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Nõukogu volitab käesolevaga Belgiat, Saksamaad, Iirimaad, Kreekat, Hispaaniat, Prantsusmaad, Itaaliat, Küprost, Luksemburgi, Maltat, Madalmaid, Austriat, Poolat, Portugali, Rumeeniat, Soomet, Rootsit ja Ühendkuningriiki ratifitseerima ühenduse huvides vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) või sellega ühinema vastavalt artiklites 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

2. Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu volitab käesolevaga Belgiat, Küprost, Lätit, Maltat, Madalmaid ja Poolat esitama järgmist deklaratsiooni:

„Konventsiooni artiklid 23, 26 ja 52 annavad lepinguosalistele vajaliku paindlikkuse, et kohaldada kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise suhtes lihtsat ja kiiret menetlust. Ühenduse eeskirjad näevad ette tunnustamise ja täitmise korra, mis on vähemalt sama soodne kui konventsioonis sätestatud eeskirjad. Vastavalt sellele tunnustatakse ja täidetakse Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu poolt käesoleva konventsiooniga seotud küsimuses tehtud otsust …, (4) kohaldades asjaomaseid ühenduse õiguse sätteid. (5)

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud liikmesriigid astuvad vajalikke samme, et anda oma ratifitseerimis- või ühinemiskirjad Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumile üheaegselt hoiule, võimalusel enne 5. juunit 2010.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid vahetavad enne 5. detsembrit 2009 nõukogus komisjoniga teavet ratifitseerimise või ühinemise jaoks vajalike parlamentaarsete menetluste lõpuleviimise võimaliku kuupäeva üle. Selle põhjal määratakse kindlaks samaaegse hoiuleandmise kuupäev ja kord.

Artikkel 4

Artikli 1 lõikes 1 osutatud liikmesriigid teavitavad kirjalikult Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumi, kui ratifitseerimiseks või ühinemiseks nõutud parlamentaarsed menetlused on lõpule viidud, märkides, et nende ratifitseerimis- või ühinemiskirjad antakse vastavalt otsusele hoiule hiljem.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud kõikidele liikmesriikidele, välja arvatud Taani, Tšehhi Vabariik, Eesti, Leedu, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia.

Luxembourg, 5. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. MATE

(1) ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 307.

(2) ELT L 48, 21.2.2003, lk 3.

(3) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 2116/2004 (ELT L 367, 14.12.2004, lk 1).

(4) Deklaratsiooni esitav liikmesriik.

(5) Nõukogu määrusel (EÜ) nr 2201/2003 on eriline osa selles valdkonnas, kuna see käsitleb abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud asjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist.”

TÕLGE

VANEMLIKU VASTUTUSE JA LASTEKAITSEMEETMETEGA SEOTUD KOHTUALLUVUST, KOHALDATAVAT SEADUST, TUNNUSTAMIST, KOHTUOTSUSTE TÄITMIST JA KOOSTÖÖD KÄSITLEV KONVENTSIOON

(Sõlmitud 19. oktoobril 1996)

Käesolevale konventsioonile allakirjutanud riigid,

arvestades vajadust parandada lastekaitset teatavates rahvusvahelistes olukordades,

soovides vältida konflikti oma õigussüsteemide vahel lastekaitsemeetmetega seotud pädevuse, kohaldatava õiguse, tunnustamise ja meetmete rakendamise suhtes,

tuletades meelde lastekaitsealase rahvusvahelise koostöö olulisust,

kinnitades, et lapse parimad huvid tuleb seada esikohale,

märkides, et alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat õigust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta konventsioon tuleks uuesti läbi vaadata,

soovides kehtestada sel eesmärgil üldsätted, võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni,

on kokku leppinud järgmises:

I PEATÜKK

KONVENTSIOONI REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesoleva konventsiooni eesmärgid on järgmised:

a)	määrata kindlaks riik, kelle ametiasutused on pädevad võtma meetmeid lapse isiku või vara kaitseks;

b)	määrata kindlaks, millist õigust peavad need ametiasutused oma pädevuse kasutamisel kohaldama;

c)	määrata kindlaks vanemliku vastutuse suhtes kohaldatav õigus;

d)	näha ette selliste kaitsemeetmete tunnustamine ja rakendamine kõikides osalisriikides;

e)	seada sisse osalisriikide ametiasutuste vaheline koostöö, mis on vajalik käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks.

2. Käesolevas konventsioonis hõlmab „vanemlik vastutus” vanema õigusi või muud analoogilist õigussuhet, millega määratakse kindlaks vanemate, eestkostjate või teiste seaduslike esindajate õigused, volitused ja vastutus lapse isiku või vara suhtes.

Artikkel 2

Konventsioon kehtib laste suhtes nende sünnihetkest kuni nende 18aastaseks saamiseni.

Artikkel 3

Artiklis 1 nimetatud meetmed võivad käsitleda eelkõige järgmist:

a)	vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, äravõtmine või piiramine ning selle delegeerimine;

b)	eestkosteõigused, sealhulgas lapse hooldamisega seotud õigused, eelkõige õigus määrata kindlaks lapse elukoht, ja lapsega suhtlemise õigused, sealhulgas õigus viia laps piiratud ajaks mujale kui tema alaline elukoht;

c)	eestkoste, hooldus ja samalaadsed instituudid;

d)	iga sellise isiku või organi määramine ja ülesanded, kes vastutab lapse isiku või tema vara eest või esindab või abistab last;

e)	lapse paigutamine kasuperekonda või hooldeasutusse või lapse hooldamine kafalah või samalaadse institutsiooni poolt;

f)	ametiasutuste järelevalve lapse hooldamise üle isiku poolt, kes on lapse eest vastutav;

g)	lapse vara haldamine, säilitamine või käsutamine.

Artikkel 4

Käesolevat konventsiooni ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine;

b)	lapsendamisotsused, lapsendamisega seotud ettevalmistavad meetmed ning lapsendamise kehtetuks tunnistamine või tühistamine;

c)	lapse nimi ja eesnimed;

d)	emantsipatsioon;

e)	ülalpidamiskohustused;

f)	usaldusomand või pärimine;

g)	sotsiaalkindlustus;

h)	üldist laadi meetmed haridus- ja tervishoiuküsimustes;

i)	laste poolt toime pandud kriminaalkuritegude tulemusel võetud meetmed;

j)	otsused varjupaigaõiguse ja immigratsiooni kohta.

II PEATÜKK

KOHTUALLUVUS

Artikkel 5

1. Lapse alalise elukoha osalisriigi haldus- ja kohtuorganid on pädevad võtma meetmeid, mis on ette nähtud lapse isiku või vara kaitseks.

2. Vastavalt artiklile 7 on lapse alalise elukoha muutumisel see pädevus uue alalise elukoha riigi asutustel.

Artikkel 6

1. Pagulaslaste ja nende laste puhul, kes on oma riigis esinevate rahutuste tõttu rahvusvaheliselt ümber asustatud, on artikli 5 lõikes 1 sätestatud pädevus selle osalisriigi asutustel, kelle territooriumil need lapsed ümberasustamise tõttu on.

2. Eelmise lõike sätteid kohaldatakse ka laste suhtes, kelle alalist elukohta ei ole võimalik kindlaks teha.

Artikkel 7

1. Lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnipidamise korral säilitavad selle osalisriigi asutused, kus oli lapse alaline elukoht vahetult enne äraviimist või kinnipidamist, oma pädevuse kuni laps on saanud alalise elukoha teises riigis, ja kui:

a)	iga isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, on nõustunud äraviimise või kinnipidamisega, või

b)	laps on elanud teises riigis vähemalt ühe aasta pärast seda, kui isik, institutsioon või muu organ, kellel on eestkosteõigus, teab või oleks pidanud teadma lapse asukohta, ükski sel ajavahemikul esitatud tagasisaatmise taotlus ei ole pooleli ja laps on end uues keskkonnas sisse seadnud.

2. Lapse äraviimine või kinnipidamine on ebaseaduslik, kui:

a)	sellega rikutakse isikule, institutsioonile või muule organile ühiselt või üksi antud eestkosteõigusi selle riigi seaduste alusel, kus oli lapse alaline elukoht enne äraviimist või kinnipidamist; ning

b)	äraviimise või kinnipidamise ajal neid õigusi üksi või koos teistega teostati või oleks teostatud, kui äraviimist või kinnipidamist ei oleks toimunud.

Punktis a nimetatud eestkosteõigus võib tekkida eelkõige seadusest tulenevalt, kohtu või haldusotsuse alusel või selles riigis õigusliku toimega lepingu alusel.

3. Kuni lõikes 1 nimetatud asutused säilitavad oma pädevuse, võivad selle osalisriigi asutused, kuhu laps on viidud või kus teda kinni peetakse, võtta artikli 11 alusel üksnes selliseid kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud lapse isiku või vara kaitseks.

Artikkel 8

1. Erandina võib artikli 5 või 6 alusel pädev osalisriigi asutus, kui ta arvab, et teise osalisriigi asutus saaks konkreetsel juhul lapse parimaid huve paremini hinnata:

—	taotleda, et teine asutus võtaks otse või oma riigi keskasutuse abil endale pädevuse selliste kaitsemeetmete võtmiseks, mida ta peab vajalikuks, või

—	peatada juhtumi käsitlemine ja kutsuda lepinguosalisi üles esitama sellise taotluse teise riigi asutusele.

2. Osalisriigid, kelle asutuste poole pöördutakse vastavalt eelmises lõikes sätestatule, on järgmised:

a)	riik, mille kodanik laps on;

b)	riik, kus asub lapse vara;

c)	riik, mille asutustele on esitatud abielulahutuse, lapse vanemate lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotlus;

d)	riik, millega laps on märkimisväärselt seotud.

3. Asjaomased asutused võivad alustada arutelu.

4. Asutus, kelle poole pöördutakse vastavalt lõikes 1 sätestatule, võib saada pädevuse artikli 5 või 6 alusel pädeva asutuse asemel, kui ta arvab, et see on lapse parimates huvides.

Artikkel 9

1. Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud osalisriigi asutused arvavad, et nad saavad lapse parimaid huvisid paremini hinnata, võivad nad:

—	taotleda, et lapse alalise elukoha osalisriigi pädeval asutusel oleks otseselt või selle riigi keskasutuse abil õigus teostada pädevust, et võtta kaitsemeetmeid, mida nad peavad vajalikuks, või

—	kutsuda lepinguosalisi üles esitama sellise taotluse lapse alalise elukoha osalisriigi asutusele.

2. Asjaomased asutused võivad alustada arutelu.

3. Taotluse esitanud asutus võib teostada pädevust lapse alalise elukoha osalisriigi asutuse asemel üksnes juhul, kui see asutus on taotluse rahuldanud.

Artikkel 10

1. Ilma et see piiraks artiklite 5–9 kohaldamist, võtavad osalisriigi asutused, kes teostavad pädevust, et teha otsust teises osalisriigis alalist elukohta omava lapse vanemate abielulahutuse või lahuselu või nende abielu kehtetuks tunnistamise taotluse kohta, kui see on sätestatud osalisriigi õiguses, meetmeid, mis on vajalikud selle lapse isiku või vara kaitseks, kui:

a)	menetluse alustamisel elab üks lapse vanematest alaliselt selles riigis ja ühel abikaasadest on vanemlik vastutus lapse eest, ja

b)	vanemad ja teised isikud, kellel on vanemlik vastutus lapse eest, on nõustunud nende asutuste pädevusega võtta selliseid meetmeid ja see on lapse parimates huvides.

2. Lõikes 1 sätestatud pädevus võtta meetmeid lapse kaitseks lõpeb niipea, kui abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamise või rahuldamatajätmise otsus on jõustunud või kui menetlus on lõppenud mõnel muul põhjusel.

Artikkel 11

1. Edasilükkamatutel juhtudel on selle osalisriigi asutustel, kelle territooriumil laps või lapsele kuuluv vara asub, pädevus võtta mis tahes kaitsemeetmeid.

2. Eelmise lõike alusel osalisriigis alaliselt elava lapse suhtes võetud meetmed aeguvad niipea, kui artiklite 5–10 alusel pädevad asutused on võtnud olukorrale vastavad meetmed.

3. Lõike 1 alusel kolmandas riigis alaliselt elava lapse suhtes võetud meetmed aeguvad igas osalisriigis niipea, kui olukorrale vastavaid ja teise riigi asutuste poolt võetud meetmeid tunnustab kõnealune osalisriik.

Artikkel 12

1. Vastavalt artiklile 7 on nende osalisriikide asutustel, kelle territooriumil laps või tema vara asub, pädevus võtta lapse isiku või vara kaitseks ajutisi meetmeid, millel on kõnealuse riigiga piirduv territoriaalne toime, kui sellised meetmed ei sobi kokku artiklite 5–10 alusel pädevate asutuste poolt juba võetud meetmetega.

2. Eelmise lõike alusel osalisriigis alaliselt elava lapse suhtes võetud meetmed aeguvad niipea, kui artiklite 5–10 alusel pädevad asutused on teinud otsuse olukorrale vastavate kaitsemeetmete kohta.

3. Lõike 1 alusel kolmandas riigis alaliselt elava lapse suhtes võetud meetmed aeguvad osalisriigis, kus meetmed võeti, niipea, kui olukorrale vastavaid ja teise riigi asutuste poolt võetud meetmeid tunnustab kõnealune osalisriik.

Artikkel 13

1. Osalisriigi asutused, kellel on artiklite 5–10 alusel pädevus võtta meetmeid lapse isiku või vara kaitseks, peavad hoiduma selle pädevuse teostamisest, kui menetluse alustamise ajal on vastavaid meetmeid taotletud teise osalisriigi asutustelt, kellel on taotlemise hetkel pädevus artiklite 5–10 alusel, ja need on endiselt otsustamisel.

2. Eelmise lõike sätteid ei kohaldata juhul, kui asutused, kellele meetmete taotlus algselt esitati, on pädevusest loobunud.

Artikkel 14

Artiklite 5–10 kohaldamisel võetud meetmed kehtivad vastavalt nende tingimustele ka siis, kui asjaolude muutumise tõttu on kõrvaldatud alus, millel pädevus põhines, kuni konventsiooni alusel pädevad asutused ei ole neid meetmeid muutnud, asendanud ega lõpetanud.

III PEATÜKK

KOHALDATAV ÕIGUS

Artikkel 15

1. Osalisriigid kohaldavad oma pädevuse teostamisel II peatüki sätete alusel oma siseriiklikku õigust.

2. Kuivõrd lapse isiku või vara kaitse seda nõuab, võivad nad siiski erandkorras kohaldada või võtta arvesse selle riigi õigust, kes on antud olukorraga märkimisväärselt seotud.

3. Kui lapse alaliseks elukohaks saab teine osalisriik, hakatakse endises elukohariigis võetud meetmete kohaldamistingimusi elukoha muutumise hetkest alates reguleerima nimetatud teise riigi õigusega.

Artikkel 16

1. Vanemliku vastutuse tekkimist või lõppemist seadusest tulenevalt, ilma kohtu- või haldusasutuse sekkumiseta, reguleeritakse lapse alalise elukohariigi õigusega.

2. Vanemliku vastutuse tekkimist või lõppemist lepingu või ühepoolse tehingu alusel, ilma kohtu- või haldusasutuse sekkumiseta, reguleeritakse lapse alalise elukohariigi õigusega lepingu või ühepoolse tehingu jõustumise ajal.

3. Vanemlik vastutus lapse alalise elukohariigi õiguse alusel säilib ka pärast seda, kui alaliseks elukohaks saab teine riik.

4. Lapse alalise elukoha muutumisel reguleeritakse vanemliku vastutuse tekkimist seadusest tulenevalt isikul, kellel ei ole sellist vastutust, uue alalise elukohariigi õigusega.

Artikkel 17

Vanemliku vastutuse teostamist reguleeritakse lapse alalise elukohariigi õigusega. Kui lapse alaline elukoht muutub, reguleeritakse seda uue alalise elukohariigi õigusega.

Artikkel 18

Artiklis 16 osutatud vanemliku vastutuse võib lõpetada või selle teostamise tingimusi muuta käesoleva konventsiooni alusel võetud meetmetega.

Artikkel 19

1. Kolmanda isiku ja selle isiku vahel, kellel oleks õigus tegutseda lapse seadusliku esindajana tehingu sõlmimiskoha riigi õiguse alusel, sõlmitud tehingu kehtivust ei saa vaidlustada ja kolmas isik ei saa kanda vastutust üksnes seetõttu, et teisel isikul ei olnud käesoleva peatüki sätetes määratud õiguse alusel õigust tegutseda lapse seadusliku esindajana, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidanuks teadma, et vanemlikku vastutust reguleeritakse viimati nimetatud õigusega.

2. Eelmist lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui tehingu sõlmisid sama riigi territooriumil asuvad isikud.

Artikkel 20

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka siis, kui nendes määratud õigus on kolmanda riigi õigus.

Artikkel 21

1. Käesolevas peatükis tähendab „õigus” muud osalisriigis jõus olevat õigust kui tema kollisiooninormid.

2. Kui vastavalt artiklile 16 kohaldatav õigus on kolmanda riigi oma ja kui selle riigi kollisiooninormides määratakse muu kolmanda riigi õigus, kes kohaldaks oma õigust, kohaldatakse viimati nimetatud riigi õigust. Kui see kolmas riik ei kohalda oma õigust, kohaldatakse artiklis 16 määratud õigust.

Artikkel 22

Käesoleva peatüki sätetes määratud õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui kohaldamine oleks oluliselt vastuolus avaliku korraga, võttes arvesse lapse parimad huvid.

IV PEATÜKK

TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 23

1. Osalisriikide poolt võetud meetmeid tunnustatakse seaduse alusel kõikides teistes osalisriikides.

2. Tunnustamisest võib siiski keelduda:

a)	kui meetme võttis asutus, kelle pädevus ei põhinenud ühel II peatükis sätestatud alusel;

b)	kui meede võeti, välja arvatud kiireloomulise olukorra puhul, kohtu- või haldusmenetluse kontekstis, andmata lapsele võimalust tema ärakuulamiseks, rikkudes selle riigi olulisi protsessiõiguspõhimõtteid, kus taotletakse tunnustamist;

c)	iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et meede kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui see meede võeti, välja arvatud kiireloomulise olukorra puhul, andmata sellisele isikule võimalust tema ärakuulamiseks;

d)	kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle riigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimad huvid;

e)	kui meede ei sobi kokku kolmandas lapse alalise elukoha riigis hiljem võetud meetmega, kui hilisem meede vastab selle riigi tunnustamisnõuetele, kus tunnustamist taotletakse;

f)	kui ei järgita artiklis 33 sätestatud menetlust.

Artikkel 24

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 1 kohaldamist, võib iga huvitatud isik taotleda osalisriigi pädevatelt asutustelt otsuse tegemist teises osalisriigis võetud meetme tunnustamise või mittetunnustamise kohta. Menetlust reguleeritakse selle riigi õiguse alusel, kus tunnustust taotletakse.

Artikkel 25

Selle riigi asutusele, kus tunnustust taotletakse, on siduvad need tõsiasjad, mis on meetme võtnud riigi asutuse pädevuse aluseks.

Artikkel 26

1. Kui ühes osalisriigis võetud ja seal rakendatavate meetmete puhul on vaja neid rakendada teises osalisriigis, kuulutatakse need huvitatud poole taotluse korral rakendatavaks või registreeritakse rakendamise eesmärgil teises osalisriigis selle riigi õiguses sätestatud korras.

2. Iga osalisriik kohaldab rakendatavaks kuulutamise või registreerimise suhtes lihtsat ja kiiret menetlust.

3. Rakendatavaks kuulutamise või registreerimise taotluse võib tagasi lükata vaid ühel artikli 23 lõikes 2 sätestatud põhjustest.

Artikkel 27

Ilma et see piiraks eelmiste artiklite kohaldamiseks vajalikku kontrolli, ei tee selle riigi asutused, kus tunnustamist taotletakse, võetud meetmete sisulist kontrolli.

Artikkel 28

Ühes osalisriigis võetud või teises osalisriigis rakendatavaks kuulutatud või rakendamise eesmärgil registreeritud meetmeid rakendatakse viimati nimetatud riigis nii, nagu need oleksid võetud selle riigi asutuste poolt. Meetmete rakendamine toimub vastavalt selle riigi õigusele, kus tunnustamist taotletakse, sellises õiguses sätestatud ulatuses, võttes arvesse lapse parimaid huve.

V PEATÜKK

KOOSTÖÖ

Artikkel 29

1. Osalisriik määrab keskasutuse, kes täidab konventsiooniga sellistele asutustele pandud kohustusi.

2. Liitriigid ning riigid, kellel on rohkem kui üks õigussüsteem, ja riigid, kellel on autonoomsed territoriaalüksused, võivad määrata mitu keskasutust ning täpsustada nende ülesannete territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui riik on määranud mitu keskasutust, määrab ta keskasutuse, kellele võib saata kõik teated selle riigi piires olevale asjakohasele keskasutusele edastamiseks.

Artikkel 30

1. Keskasutused teevad omavahelist koostööd ja edendavad koostööd oma riikide pädevate asutuste vahel, et saavutada käesoleva konventsiooni eesmärgid.

2. Nad võtavad konventsiooni kohaldamisega seoses asjakohaseid meetmeid, et anda teavet lastekaitsega seotud seaduste ja teenuste kohta nendes riikides.

Artikkel 31

Osalisriigi keskasutus võtab otseselt või riigiasutuste või teiste organite abil asjakohaseid meetmeid, et:

a)	hõlbustada teabevahetust ja anda käesoleva peatüki artiklites 8 ja 9 nimetatud abi;

b)	hõlbustada vahenduse, lepitamise või samalaadsete vahendite abil kokkulepitud lahendusi lapse isiku või vara kaitseks olukordade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat konventsiooni;

c)	anda teise osalisriigi pädeva asutuse taotluse korral abi lapse asukoha kindlakstegemisel, kui on ilmne, et laps asub selle riigi territooriumil, kellele taotlus esitati, ja vajab kaitset.

Artikkel 32

Keskasutuse või mis tahes osalisriigi, kellega lapsel on märkimisväärne seos, muu pädeva asutuse taotluse korral võib selle osalisriigi keskasutus, kus on lapse alaline elukoht ja kus laps asub, otseselt või riigiasutuse või teise organi abil:

a)	esitada aruande lapse olukorra kohta;

b)	paluda oma riigi pädeval asutusel kaaluda vajadust võtta meetmeid lapse isiku või vara kaitseks.

Artikkel 33

1. Kui artiklite 5–10 alusel pädev asutus kavandab lapse paigutamist kasuperekonda või hooldeasutusse või lapse hooldamist kafalah või samalaadse institutsiooni poolt ja kui see paigutamine või hooldamine toimub teises osalisriigis, peab nimetatud asutus kõigepealt konsulteerima viimati nimetatud riigi keskasutuse või muu pädeva asutusega. Sel eesmärgil edastab ta aruande lapse kohta koos kavandatava paigutamise või hooldamise põhjendustega.

2. Paigutamise või hooldamise otsuse võib teha taotluse esitanud riigis üksnes siis, kui keskasutus või muu taotletava riigi pädev asutus on paigutamise või hooldamisega nõus, võttes arvesse lapse parimad huvid.

Artikkel 34

1. Kui kavandatakse kaitsemeedet, võib pädev asutus käesoleva konventsiooni alusel, kui lapse olukord seda nõuab, taotleda teise osalisriigi asutuselt, kellel on lapse kaitse seisukohalt olulist teavet, sellise teabe edastamist.

2. Osalisriik võib teatada, et lõike 1 alusel tehtavad taotlused tuleb edastada tema asutustele üksnes keskasutuse kaudu.

Artikkel 35

1. Osalisriigi pädevad asutused võivad paluda teise osalisriigi asutustel abistada käesoleva konventsiooni alusel võetud kaitsemeetmete rakendamisel, eelkõige tagades lapsega suhtlemise õiguse ja regulaarsete otsekontaktide õiguse tõhusa teostamise.

2. Selle osalisriigi asutused, kus laps alaliselt ei ela, koguvad selles riigis elava vanema taotlusel, kes püüab saada või säilitada lapsega suhtlemise õigust, teavet või tõendeid ning teevad otsuse selle kohta, kas vanem on sobiv kasutama lapsega suhtlemise õigust, ja lapsega suhtlemise tingimuste kohta. Asutus, kellel on artiklite 5–10 alusel pädevus lahendada lapsega suhtlemise õigusega seotud avaldus, võtab enne otsuse tegemist sellise teabe, tõendid ja järelduse vastu ning arvestab seda.

3. Asutus, kellel on artiklite 5–10 alusel pädevus otsustada lapsega suhtlemise õiguse üle, võib peatada menetluse lõike 2 alusel esitatud taotluse tulemuste selgumiseni, eelkõige juhul, kui ta kaalub avaldust piirata või võtta ära lapsega suhtlemise õigused, mis anti lapse endises alalises elukohariigis.

4. Mitte miski käesolevas artiklis ei takista artiklite 5–10 alusel pädeval asutusel võtta ajutisi meetmeid kuni lõike 2 alusel esitatud taotluse tulemuste selgumiseni.

Artikkel 36

Kui last ähvardab tõsine oht ja kui selle osalisriigi pädevatele asutustele, kus on võetud või kaalumisel meetmed lapse kaitseks, on teatatud, et lapse elukoht on muutunud või et laps asub teises riigis, teavitavad nimetatud asutused selle teise riigi asutusi seonduvast ohust ning võetud või kaalumisel olevatest meetmetest.

Artikkel 37

Asutus ei taotle ega edasta teavet käesoleva peatüki alusel, kui see võib tema arvates seada ohtu lapse või tema vara või kujutada tõsist ohtu lapse perekonnaliikme vabadusele või elule.

Artikkel 38

1. Ilma et see piiraks võimalust kehtestada mõistlikud tasud teenuste osutamise eest, kannavad osalisriikide keskasutused ja teised riigiasutused käesoleva peatüki sätteid kohaldades oma kulud ise.

2. Iga osalisriik võib tasude jaotamise suhtes sõlmida kokkuleppe ühe või enama osalisriigiga.

Artikkel 39

Iga osalisriik võib sõlmida kokkuleppe ühe või enama osalisriigiga, et parandada käesoleva peatüki kohaldamist nende omavahelistes suhetes. Riigid, kes on sõlminud sellise kokkuleppe, edastavad selle koopia konventsiooni hoiulevõtjale.

VI PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 40

1. Lapse alalise elukoha osalisriigi asutused või selle osalisriigi asutused, kus võeti kaitsemeede, võivad edastada isikule, kellel on vanemlik vastutus, või isikule, kellele on usaldatud lapse või tema vara kaitse, tema taotluse korral tõendi, milles on märgitud, millises pädevuses sellel isikul on õigus tegutseda ja talle antud volitused.

2. Tõendil märgitud pädevuse ja volituste kuulumist sellele isikule eeldatakse, kui ole tõestatud vastupidist.

3. Iga osalisriik määrab tõendi koostamiseks pädeva ametiasutuse.

Artikkel 41

Konventsiooni alusel kogutud või edastatud isikuandmeid kasutatakse üksnes eesmärkidel, milleks need koguti või edastati.

Artikkel 42

Asutused, kellele teave edastatakse, tagavad selle konfidentsiaalsuse vastavalt oma riigi seadustele.

Artikkel 43

Kõik käesoleva konventsiooni alusel saadetud või edastatud dokumendid vabastatakse legaliseerimisest või muust samalaadsest formaalsusest.

Artikkel 44

Iga osalisriik võib määrata asutused, kellele tuleb taotlused artiklite 8, 9 ja 33 alusel adresseerida.

Artikkel 45

1. Artiklites 29 ja 44 osutatud kindlaksmääramised tehakse teatavaks Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.

2. Artikli 34 lõikes 2 osutatud teade esitatakse konventsiooni hoiulevõtjale.

Artikkel 46

Osalisriik, kus lapse isiku või vara kaitse suhtes kohaldatakse eri õigussüsteeme või -normistikke, ei ole kohustatud kohaldama konventsiooni eeskirju üksnes selliste eri süsteemide või õigusnormistike konfliktide suhtes.

Artikkel 47

Sellises riigis, kus käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimuste suhtes kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes kahte või enamat õigussüsteemi või -normistikku, tähendab viide:

1.	alalisele elukohale selles riigis viidet alalisele elukohale territoriaalüksuses;

2.	lapse asumisele selles riigis viidet lapse asumisele territoriaalüksuses;

3.	lapse vara asukohale selles riigis viidet lapse vara asukohale territoriaalüksuses;

4.	riigile, mille kodanikuks laps on, viidet selle riigi õiguses määratud territoriaalüksusele või asjakohaste eeskirjade puudumisel viidet territoriaalüksusele, millega lapsel on kõige tihedam seos;

5.	riigile, mille asutustele on esitatud abielulahutuse, lapse vanemate lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise taotlus, viidet territoriaalüksusele, mille asutustele on esitatud selline taotlus;

6.	riigile, millega lapsel on märkimisväärne seos, viidet territoriaalüksusele, millega lapsel on nimetatud seos;

7.	riigile, kuhu laps on viidud või kus teda on hoitud, viidet asjakohasele territoriaalüksusele, kuhu laps on viidud või kus teda on hoitud;

8.	selle riigi organitele või asutustele, välja arvatud keskasutused, viidet nendele organitele või asutustele, kellel on lubatud tegutseda territoriaalüksuses;

9.	selle riigi õigusele, menetlusele või asutusele, kus meede võeti, viidet selle territoriaalüksuse õigusele, menetlusele või asutusele, kus meede võeti;

10.	selle riigi õigusele, menetlusele või asutusele, kellele taotlus esitati, viidet selle territoriaalüksuse õigusele, menetlusele või asutusele, kellelt taotletakse tunnustamist või täitmist.

Artikkel 48

III peatüki alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel riigi suhtes, mis koosneb kahest või enamast territoriaalüksusest, millest igaühel on käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimuste suhtes oma õigussüsteem või -normistik, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	kui sellises riigis on jõus eeskirjad, millega saab kindlaks teha, millise territoriaalüksuse õigus on kohaldatav, siis kohaldatakse selle üksuse õigust;

b)	selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse asjakohase territoriaalüksuse õigust, nagu on sätestatud artiklis 47.

Artikkel 49

III peatüki alusel kohaldatava õiguse kindlakstegemisel riigi suhtes, kus on kaks või enam õigussüsteemi või -normistikku, mis kehtivad isikute eri kategooriate suhtes käesoleva konventsiooniga hõlmatud küsimustes, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	kui sellises riigis on jõus eeskirjad, millega saab kindlaks teha, milline õigus on kohaldatav, siis kohaldatakse seda õigust;

b)	selliste eeskirjade puudumisel kohaldatakse õigussüsteemi või õigusnormistikku, millega lapsel on tihedam seos.

Artikkel 50

Käesolev konventsioon ei mõjuta 25. oktoobri 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslike küsimuste konventsiooni kohaldamist mõlema konventsiooni poolte vahel. Miski ei piira siiski käesoleva konventsiooni sätetele tuginemist ebaseaduslikult äraviidud või kinnipeetud lapse tagasisaamise või lapsega suhtlemise õiguse saamise eesmärgil.

Artikkel 51

Osalisriikide vahelistes suhetes asendab käesolev konventsioon alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat õigust käsitleva 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsiooni ja 12. juunil 1902. aastal Haagis allakirjutatud alaealiste eestkostet reguleeriva konventsiooni, ilma et see piiraks eespool nimetatud 5. oktoobri 1961. aasta konventsiooni alusel võetud meetmete tunnustamist.

Artikkel 52

1. Käesolev konventsioon ei mõjuta rahvusvahelisi õigusakte, mille poolteks osalisriigid on ja mis sisaldavad sätteid konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta, kui selliste õigusaktide poolteks olevad riigid ei esita vastupidist avaldust.

2. Käesolev konventsioon ei mõjuta ühe või enama osalisriigi võimalust sõlmida kokkuleppeid, mis sisaldavad laste suhtes, kelle alaliseks elukohaks on selliste kokkulepete poolteks olevad riigid, sätteid käesoleva konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.

3. Ühe või enama osalisriigi poolt sõlmitavad kokkulepped käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse jäävates küsimustes ei mõjuta käesoleva konventsiooni kohaldamist selliste riikide suhetes teiste osalisriikidega.

4. Eelmisi lõikeid kohaldatakse ka ühtsete õigusaktide suhtes, mis põhinevad asjaomaste riikide piirkondlikel või muud laadi erisidemetel.

Artikkel 53

1. Konventsiooni kohaldatakse meetmete suhtes üksnes siis, kui need on võetud riigis pärast konventsiooni jõustumist selles riigis.

2. Konventsiooni kohaldatakse nende meetmete tunnustamise ja täitmise suhtes, mis on võetud pärast konventsiooni jõustumist meetme võtmise riigi ja selle riigi vahel, kellele taotlus esitati.

Artikkel 54

1. Iga keskasutusele või muule osalisriigi asutusele saadetud teade peab olema algkeeles ja sellele lisatakse tõlge teise riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või kui see ei ole võimalik, siis tõlge prantsuse või inglise keelde.

2. Osalisriik võib siiski, esitades reservatsiooni vastavalt artiklile 60, protestida kas prantsuse või inglise keele kasutamise vastu.

Artikkel 55

1. Osalisriik võib vastavalt artiklile 60 teha järgmised reservatsioonid:

a)	jätta oma asutustele pädevuse võtta meetmeid lapse vara kaitseks, mis asub tema territooriumil;

b)	jätta endale õiguse mitte tunnustada vanemlikku vastutust või meedet, kui see ei sobi kokku tema asutuste poolt mis tahes selle varaga seoses võetud meetmega.

2. Reservatsiooni puhul võib piirduda teatavate vara kategooriatega.

Artikkel 56

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi peasekretär kutsub korrapäraste ajavahemike järel kokku erikomisjoni, et kontrollida konventsiooni praktilist toimimist.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud riikidele, kes olid Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmed selle kaheksateistkümnenda istungjärgu ajal.

2. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu ja kiidetakse heaks ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi välisministeeriumile, kes on konventsiooni hoiulevõtja.

Artikkel 58

1. Iga riik võib konventsiooniga ühineda pärast seda, kui konventsioon on jõustunud vastavalt artikli 61 lõikele 1.

2. Ühinemiskiri antakse hoiule hoiulevõtjale.

3. Selline ühinemine mõjutab üksnes ühineva riigi ja nende osalisriikide vahelisi suhteid, kes ei ole esitanud vastuväiteid tema ühinemise suhtes kuue kuu jooksul pärast artikli 63 punktis b osutatud teate kättesaamist. Sellise vastuväite võivad esitada riigid ka konventsiooni ratifitseerimise, vastuvõtmise või heakskiitmise hetkel pärast ühinemist. Igast sellisest vastuväitest tuleb teatada hoiulevõtjale.

Artikkel 59

1. Kui riigis on kaks või enam territoriaalüksust, kus käesolevas konventsioonis käsitletavate küsimuste suhtes kehtivad erinevad õigussüsteemid, võib see riik käesoleva konventsiooni allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või ühinemise hetkel deklareerida, et konventsioon laieneb kõigile tema territoriaalüksustele või üksnes ühele või enamale territoriaalüksusele, ning seda deklaratsiooni muuta, esitades mis tahes ajal teise deklaratsiooni.

2. Igast sellisest deklaratsioonist teatatakse hoiulevõtjale ja täpsustatakse selgesõnaliselt territoriaalüksused, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

3. Kui riik ei esita käesoleva artikli alusel deklaratsiooni, laieneb konventsioon kõigile selle riigi territoriaalüksustele.

Artikkel 60

1. Iga riik võib hiljemalt ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või ühinemise hetkel või deklaratsiooni esitamisel artiklis 59 nimetatud tingimuste alusel teha ühe või kaks artikli 54 lõikes 2 ja artiklis 55 ettenähtud reservatsiooni. Muid reservatsioone ei ole lubatud teha.

2. Iga riik võib igal ajal enda tehtud reservatsiooni tagasi võtta. Tagasivõtmisest teatatakse hoiulevõtjale.

3. Reservatsioon kaotab kehtivuse eelmises lõikes osutatud teatamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.

Artikkel 61

1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kolmanda artiklis 57 osutatud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest.

2. Seejärel jõustub konventsioon:

a)	iga riigi suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva konventsiooni, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;

b)	iga ühineva riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele artikli 58 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest ajavahemikust;

c)	territoriaalüksuse suhtes, millele konventsiooni laiendati kooskõlas artikliga 59, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele nimetatud artiklis osutatud teatamisest.

Artikkel 62

1. Käesoleva konventsiooniga ühinenud riik võib selle denonsseerida, saates sellekohase kirjaliku teate hoiulevõtjale. Denonsseerimine võib piirduda teatavate territoriaalüksustega, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümnekuulise ajavahemiku möödumisele teate kättesaamisest hoiulevõtja poolt. Kui teates on denonsseerimise jõustumiseks määratud pikem ajavahemik, jõustub denonsseerimine pärast nimetatud pikema ajavahemiku möödumist.

Artikkel 63

Hoiulevõtja teatab Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriikidele ja ühinenud riikidele vastavalt artiklile 58 järgmist:

a)	artiklis 57 osutatud allakirjutamisest, ratifitseerimisest, vastuvõtmisest ja heakskiitmisest;

b)	artiklis 58 osutatud ühinemistest ja ühinemiste suhtes esitatud vastuväidetest;

c)	konventsiooni jõustumiskuupäeva vastavalt artiklile 61;

d)	artikli 34 lõikes 2 ja artiklis 59 viidatud deklaratsioonidest;

e)	artiklis 39 osutatud kokkulepetest;

f)	artikli 54 lõikes 2 ja artiklis 55 osutatud reservatsioonidest;

g)	artiklis 62 osutatud denonsseerimistest.

Selle tõenduseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 19. oktoobril 1996. aastal Haagis inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Madalmaade Kuningriigi valitsuse arhiivi ja mille tõestatud koopia saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu igale Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriigile selle kaheksateistkümnenda istungjärgu kuupäeval.

11.6.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 151/49

KOMISJONI OTSUS,

23. mai 2008,

millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1937 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/432/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2006/771/EÜ (2) ühtlustatakse lähitoimeseadmete tehnilised tingimused.

(2)	Samas võidakse kiire tehnoloogilise arengu ja ühiskondliku nõudmise tõttu leida lähitoimeseadmetele uusi rakendusi, mille tõttu tekiks vajadus spektri ühtlustamistingimusi regulaarselt ajakohastada.

(3)	5. juulil 2006 andis komisjon Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile (CEPT) alalise volituse (3) vastavalt otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2, et ajakohastada otsuse 2006/771/EÜ lisa seoses tehnoloogiliste ja turusuundumustega lähitoimeseadmete valdkonnas.

(4)	Vastuseks sellele volitusele esitas CEPT 2007. aasta juulis aruande, (4) milles soovitas komisjonil muuta otsuse 2006/771/EÜ lisa mitmeid tehnilisi aspekte.

(5)	Seetõttu tuleks otsust 2006/771/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel toimivad seadmed peavad samuti vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (5) nõuetele, et spektri kasutamine oleks tõhus ja hoitaks ära kahjulikud häired, mida tõendab kas ühtlustatud standardi nõuete või alternatiivse vastavushindamise korra täitmine.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/771/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. mai 2008.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) ELT L 312, 11.11.2006, lk 66.

(3) CEPTile antud alaline volitus seoses lähitoimeseadmete raadiospektri tehnilist ühtlustamist käsitleva komisjoni otsuse tehnilise lisa iga-aastase ajakohastamisega (5. juuli 2006).

(4) RSCOM(07) 58.

(5) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

Lähitoimeseadmete ühtlustatud sagedusalad ja tehnilised parameetrid

Lähitoimeseadme tüüp	Sagedusala	Suurim võimsus/väljatugevus/võimsustihedus (1)	Täiendavad parameetrid/spektri juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded (2)	Muud kasutuspiirangud (3)	Rakendamise tähtpäev
Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed (4)	6 765–6 795 kHz	42 dBμA/m at 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	13,553–13,567 MHz	42 dBμA/m at 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	26,957–27,283 MHz	Efektiivne kiirgusvõimsus (e.r.p.), 10 mW, millele vastab 42 dBμA/m 10 meetri kaugusel		Videorakendused ei ole lubatud	1. juuni 2007
	40,660–40,700 MHz	10 mW e.r.p.		Videorakendused ei ole lubatud	1. juuni 2007
	433,050–434,040 (5) MHz	1 mW e.r.p. Võimsustihedus – 13 dBm/10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul		Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	433,050–434,040 (5) MHz	10 mW e.r.p.	Töötsükkel: (6) 10 %	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. juuni 2007
	434,040–434,790 (5) MHz	1 mW e.r.p. Võimsustihedus – 13 dBm/10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul		Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
		10 mW e.r.p.	Töötsükkel: (6) 10 %	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. juuni 2007
		10 mW e.r.p.	Töötsükkel: (6) 100 % kanalisammu kuni 25 kHz juures	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	863,000–868,000 MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	868,000–868,600 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 1 %.	Videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	868,000–868,600 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	868,700–869,200 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	868,700–869,200 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	869,400–869,650 (5) MHz	500 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 10 %. Kanalisamm peab olema 25 kHz, kuid kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina.	Videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	869,400–869,650 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	869,700–870,000 (5) MHz	5 mW e.r.p.	Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid.	Heli–ja videorakendused ei ole lubatud	1. juuni 2007
	869,700–870,000 (5) MHz	25 mW e.r.p.	Tuleb kasutada selliseid spektri juurdepääsu ja häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega. Alternatiivina võib kasutada töötsüklit (6) 0,1 %.	Heli– ja kõnesignaalid ning videorakendused ei ole lubatud	1. oktoober 2008
	2 400–2 483,5 MHz	10 mW ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.)			1. juuni 2007
	5 725–5 875 MHz	25 mW e.i.r.p.			1. juuni 2007
	24,150–24,250 GHz	100 mW e.i.r.p.			1. oktoober 2008
	61,0–61,5 GHz	100 mW e.i.r.p.			1. oktoober 2008
Häireseadmed	868,600–868,700 MHz	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina Töötsükkel: (6) 1,0 %		1. oktoober 2008
	869,250–869,300 MHz	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Töötsükkel: (6) 0,1 %		1. juuni 2007
	869,300–869,400 MHz	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Töötsükkel: (6) 1,0 %		1. oktoober 2008
	869,650–869,700 MHz	25 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Töötsükkel: (6) 10 %		1. juuni 2007
Sotsiaalhäireseadmed (7)	869,200–869,250 MHz	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Töötsükkel: (6) 0,1 %		1. juuni 2007
Induktiivseadmed (8)	20,050–59,750 kHz	72 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	59,750–60,250 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	60,250–70,000 kHz	69 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	70–119 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	119–127 kHz	66 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	127–140 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	140–148,5 kHz	37,7 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	148,5–5 000 kHz Järgmistes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:	– 15 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus – 5 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	400–600 kHz	– 8 dBμA/m 10 meetri kaugusel		Lubatud ainult RFID (9) seadmed	1. oktoober 2008
	3 155–3 400 kHz	13,5 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	5 000–30 000 kHz Järgmistes sagedusvahemikes kohaldatakse suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid:	– 20 dBμA/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz riba kohta. Lisaks on laiemal kui 10 kHz ribalaiusel toimivate süsteemide puhul koguväljatugevus – 5 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	6 765–6 795 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	7 400–8 800 kHz	9 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	10 200–11 000 kHz	9 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
	13 553–13 567 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuni 2007
	13 553–13 567 kHz	60 dBμA/m 10 meetri kaugusel		Lubatud ainult RFID (9) ja EAS (10) seadmed	1. oktoober 2008
	26 957–27 283 kHz	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. oktoober 2008
Aktiivsed meditsiinilised implantaadid (11)	9–315 kHz	30 dBμA/m 10 meetri kaugusel	Töötsükkel: (6) 10 %		1. oktoober 2008
Aktiivsed meditsiinilised implantaadid (11)	402–405 MHz	25 μW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Muud kanalite kasutuspiirangud: kui kasutatakse nüüdisaegseid häirevähendamise meetmeid, mille tulemuslikkus on vähemalt samaväärne direktiivi 1999/5/EÜ alusel vastuvõetud ühtlustatud standardites kirjeldatud meetmete tulemuslikkusega, võivad üksikud saatjad ribalaiuse suurendamiseks kombineerida kõrvalasuvaid kanaleid.		1. oktoober 2008
Juhtmeta audioseadmed (12)	87,5–108,0 MHz	50 nW e.r.p.	Kanalisamm kuni 200 kHz		1. oktoober 2008
Juhtmeta audioseadmed (12)	863–865 MHz	10 mW e.r.p.			1. juuni 2007

(1) Liikmesriigid peavad lubama kasutada spektrit käesolevas tabelis esitatud võimsuse, väljatugevuse või võimsustiheduse väärtuste ulatuses. Kooskõlas otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikega 3 võivad liikmesriigid kehtestada pehmemad tingimused, st lubada kasutada spektrit suurema võimsuse, väljatugevuse või võimsustihedusega.

(2) Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „täiendavad parameetrid/spektri juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded” ega tohi lisada muid parameetreid või spektri juurdepääsu ja häirevähendamise nõudeid. Otsuses 2006/771/EÜ määratletud tähenduses tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad asjaomases lahtris esitatud parameetrid/spektri juurdepääsu ja häirevähendamise nõuded täielikult välja jätta või lubada kõrgemate väärtuste kasutamist.

(3) Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes kõnealused „muud kasutuspiirangud” ega tohi lisada täiendavaid kasutuspiiranguid. Kuna otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses võib kasutusele võtta pehmemad tingimused, siis võivad liikmesriigid jätta välja ühe või kõik kõnealused piirangud.

(4) Sellesse kategooriasse kuuluvad rakendused, mis vastavad tehnilistele tingimustele (tüüpilised kasutusviisid on telemeetria, kaugjuhtimine, häireseadmed, andmeedastus ja muud sarnased rakendused).

(5) Selle sagedusala puhul peavad liikmesriigid võimaldama kõiki alternatiivseid kasutustingimusi.

(6) Töötsükkel on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab seadme aktiivse edastuse aega ühe tunni kohta. Otsuse 2006/771/EÜ artikli 3 lõikes 3 määratletud tähenduses tähendavad pehmemad tingimused seda, et liikmesriigid võivad lubada suuremat töötsüklit.

(7) Sotsiaalhäireseadmeid kasutatakse hädaolukorras olevate eakate või puuetega inimeste abistamiseks.

(8) Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks sõidukite immobilaiserid, loomatuvastusseadmed, häiresüsteemid, kaablidetektorid, saastekontrollerid, isikutuvastusseadmed, juhtmeta heliedastusseadmed, juurdepääsu kontrollseadmed, lähedussensorid, vargusvastased süsteemid, sh raadiosagedusel põhinevad vargusvastased induktiivsüsteemid, andmeedastus pihuseadmetele, automaatne tootetuvastus, juhtmeta juhtimissüsteemid ja automaatne teelõivuseade.

(9) Sellesse kategooriasse kuuluvad raadiosagedustuvastuseks (RFID) kasutatavad induktiivseadmed.

(10) Sellesse kategooriasse kuuluvad EAS (Electronic Article Surveillance) turvaväravate süsteemides kasutatavad induktiivseadmed.

(11) Sellesse kategooriasse kuuluvad nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ (aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) määratletud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete raadioosad (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17) ja nende lisaseadmed.

(12) Juhtmeta audiosüsteemide rakendused, sh juhtmeta kõlarid, juhtmeta kuularid, juhtmeta kaasaskantavad kuularid (näiteks kehal kantavad CD-, kasseti- ja raadioseadmed), sõidukis kasutamiseks mõeldud juhtmeta kuularid (näiteks raadio või mobiiltelefoniga kasutamiseks, jms), kontserdil või muudel lavaetendustel kasutatavad kõrvamonitorid.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 151

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 11. juuni 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 515/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 516/2008, 10. juuni 2008, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1200/2005, (EÜ) nr 184/2007, (EÜ) nr 243/2007, (EÜ) nr 1142/2007, (EÜ) nr 1380/2007 ja (EÜ) nr 165/2008 seoses teatavate loomasöödas kasutatavate söödalisandite lubade tingimustega ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 518/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse töötlemata kuivatatud viinamarjade ja viigimarjade ladustusabi summa 2007/2008. turustusaastaks	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 519/2008, 10. juuni 2008, millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Volailles de Loué (KGT))	27
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 520/2008, 9. juuni 2008, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kalju-tömppeakala püük ICES Vb, VI ja VII püügipiirkonnas (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)	31

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	60,9
	MK	36,7
	TR	67,5
	ZZ	55,0
0707 00 05	JO	162,5
	MK	23,0
	TR	118,6
	ZZ	101,4
0709 90 70	TR	103,8
0709 90 70	ZZ	103,8
0805 50 10	AR	125,8
	EG	150,8
	TR	129,5
	US	176,3
	ZA	143,1
	ZZ	145,1
0808 10 80	AR	100,9
	BR	84,9
	CL	98,0
	CN	87,2
	MK	50,7
	NZ	106,4
	US	125,6
	UY	152,2
	ZA	85,6
	ZZ	99,1
0809 10 00	TR	195,6
	US	317,3
	ZZ	256,5
0809 20 95	TR	492,1
	US	400,6
	ZZ	446,4

Nr	02/DSS
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	RNG/5B67-
Liik	Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris)
Piirkond	Vb, VI ja VII (ühenduse veed ning veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)
Kuupäev	12.5.2008

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu ja komisjon
	2008/429/EÜ, Euratom
*	Nõukogu ja komisjoni otsus, 26. mai 2008, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	33
	2008/430/EÜ, Euratom
*	Nõukogu ja komisjoni otsus, 26. mai 2008, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga	35
	Nõukogu
	2008/431/EÜ
*	Nõukogu otsus, 5. juuni 2008, millega volitatakse teatavaid liikmesriike ratifitseerima Euroopa Ühenduse huvides vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni või sellega ühinema ning millega volitatakse teatavaid liikmesriike esitama deklaratsiooni asjaomaste ühenduse sätete kohaldamise kohta	36
	Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev konventsioon	39
	Komisjon
	2008/432/EÜ
*	Komisjoni otsus, 23. mai 2008, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1937 all) ( 1 )	49
	2008/433/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. juuni 2008, eritingimuste kehtestamise kohta Ukrainast pärit või sealt lähetatud päevalilleõli suhtes mineraalõliga reostatuse ohu tõttu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2709 all) ( 1 )	55