ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 147 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
||
|
* |
||
|
* |
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
2008/417/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
Komisjon |
|
|
|
2008/418/EÜ |
|
|
* |
||
|
|
2008/419/EÜ |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 30. mai 2008, millega muudetakse otsust 2008/377/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade klassikalise katkuga Slovakkias (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2262 all) ( 1 ) |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 500/2008,
5. juuni 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 6. juunil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. juuni 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Komisjoni 5. juuni 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
36,3 |
MK |
44,3 |
|
TR |
72,3 |
|
ZZ |
51,0 |
|
0707 00 05 |
TR |
116,4 |
ZZ |
116,4 |
|
0709 90 70 |
TR |
98,3 |
ZZ |
98,3 |
|
0805 50 10 |
AR |
140,6 |
TR |
163,7 |
|
US |
135,2 |
|
ZA |
136,2 |
|
ZZ |
143,9 |
|
0808 10 80 |
AR |
96,9 |
BR |
81,1 |
|
CL |
90,7 |
|
CN |
87,4 |
|
MK |
50,7 |
|
NZ |
108,4 |
|
TR |
85,9 |
|
US |
121,1 |
|
UY |
107,4 |
|
ZA |
81,7 |
|
ZZ |
91,1 |
|
0809 10 00 |
TR |
193,3 |
ZZ |
193,3 |
|
0809 20 95 |
TR |
408,0 |
US |
382,7 |
|
ZZ |
395,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 501/2008,
5. juuni 2008,
milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 3/2008 põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides, (1) eelkõige selle artiklit 4 ning artikleid 5, 9 ja 15,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3/2008 on sätestatud, et komisjon määrab kindlaks ühenduse eelarvest rahastatavate teavitamis- ja müügiedendusprogrammide rakenduseeskirjad. |
(2) |
Omandatud kogemusi, ühendusesiseste ja -väliste turgude kasvuväljavaateid ning rahvusvahelise kaubanduse uut olukorda silmas pidades on vaja arendada üldist järjekindlat teavitamis- ja müügiedenduspoliitikat põllumajandussaaduste ja -toodete, nende tootmismeetodite ning põllumajandussaadustel ja -toodetel põhinevate toiduainete suhtes siseturul ja kolmandate riikide turgudel, soosimata siiski toodete tarbimist konkreetselt nende päritolu pärast. Selguse huvides tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 1. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2005, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) ning komisjoni 16. augusti 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2005, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) ning asendada need üheainsa määrusega, säilitades siiski eraldi peatükkide all eripärad, mis sõltuvad turust, kus neid rakendatakse. |
(3) |
Tõhusa haldamise huvides tuleks ette näha põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega hõlmatud teemade, toodete ja turgude loetelu koostamine ja selle korrapärane ajakohastamine, määrata käesoleva määruse kohaldamise eest vastutavad riikide ametiasutused ning kehtestada programmide kestus. |
(4) |
Tarbijate teavitamise ja kaitsmise eesmärgil tuleks ette näha, et siseturu programmide raames tarbijatele ja muudele sihtgruppidele suunatud teave, milles käsitletakse põllumajandustoote ja -saaduse mõju tervisele, tugineks tunnustatud teaduslikule baasile ja tunnustatud teabeallikatele. |
(5) |
Konkurentsi moonutamise ohu vältimiseks tuleks kehtestada ühest küljest juhised ja üldsuunised, mida peab arvesse võtma teavitamis- ja müügiedenduskampaaniatega hõlmatud toodete puhul siseturul, ning teisest küljest eeskirjad, mida peab arvesse võtma teavitamis- ja müügiedenduskampaaniatega hõlmatud toodete päritolule viitamisel kolmandates riikides. |
(6) |
Õiguskindluse huvides tuleks täpsustada, et siseturu jaoks väljapakutud programmides tuleb muu hulgas tervikuna arvesse võtta nii asjakohaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivaid ühenduse õigusakte kui ka eespool osutatud suuniseid. |
(7) |
Rakendusasutuste ja programmide väljavalimiseks kasutatavate kriteeriumide ühtlustamiseks oleks asjakohane kohaldada kolmandates riikides samu eeskirju, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 6 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse suhtes. Õiguskindluse tagamiseks peaksid programmide raames edastatavad sõnumid vastama asjaomaste kolmandate riikide õigusaktidele. |
(8) |
Võimalikult avatud konkurentsi ja teenuste vaba liikumise tagamiseks tuleks kindlaks määrata programmide esitamise ja rakendusasutuste valimise kord, lähtudes juhul, kui programmi esitanud organisatsioon on avalik-õiguslik isik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivist 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. (4) |
(9) |
Määruses (EÜ) nr 3/2008 on sätestatud, et ettepaneku esitanud organisatsioonidel on võimalus ise teatavaid programmide osi rakendada, valida menetluse hilisemas järgus rakendusasutused ning säilitada püsiv ühenduse toetuse tase, mis ei ületaks 50 % programmi iga etapi tegelikest kuludest ega 60 % kuludest, kui tegemist on puu- ja köögiviljasektoris ette nähtud meetmetega, mis on suunatud ühenduse haridusasutustes viibivatele lastele. Kõnealuste sätete kohaldamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad. |
(10) |
Ühenduse eeskirjade järgimise ja rakendatavate meetmete tõhususe tagamiseks tuleks sätestada kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid programme valivad, ning kriteeriumid, mille alusel komisjon väljavalitud programmid läbi vaatab. Pärast programmide läbivaatamist peab komisjon otsustama, millised neist kiidetakse heaks, ning määrama neile vastavad eelarved. |
(11) |
Kolmandatele riikidele suunatud programmide puhul oleks ühenduse tegevuse tõhustamise huvides vajalik, et liikmesriigid tagaksid heakskiidetud programmide ning riigi või piirkondlike programmide ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse, samuti tuleks programmide mõju optimeerimiseks määratleda nende valikuks eelistuskriteeriumid. |
(12) |
Mitut liikmesriiki hõlmavate programmide puhul tuleks ette näha meetmed, millega tagada liikmesriikide koostöö programmide esitamisel ja läbivaatamisel. |
(13) |
Tõhusa finantsjuhtimise huvides tuleks programmides osutada, kui suur on liikmesriikide ja ettepaneku esitanud organisatsioonide omafinantseering. |
(14) |
Topeltrahastamise vältimiseks tuleks määruse (EÜ) nr 3/2008 kohasest rahastamisest välja jätta need siseturul rakendatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed, mis saavad toetust vastavalt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta. (5) |
(15) |
Eri menetlused, millega tagatakse võetud kohustuste täitmine, tuleks sätestada huvitatud isikute ja riikide pädevate ametiasutuste vahel mõistliku aja jooksul sõlmitud lepingutes, mille aluseks on komisjoni poolt liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud tüüplepingud. |
(16) |
Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks peaks lepinguosaline esitama riigi pädevale ametiasutusele täitmistagatise, mis võrdub 15 protsendiga ühenduse ja asjaomaste liikmesriikide rahalistest toetustest. Iga aastase perioodi kohta ettemaksu taotlemise korral tuleks samuti esitada täitmistagatis. |
(17) |
Tuleks määrata kindlaks, milliseid kontrollimisi tuleb liikmesriikidel teha. |
(18) |
Tuleks täpsustada, et lepingutega sätestatud meetmete võtmine on esmajärguline nõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/1985 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) tähenduses. |
(19) |
Eelarve haldamise nõudeid silmas pidades tuleks sätestada rahaline karistus juhuks, kui vahemaksetaotluse esitamise tähtajast ei peeta kinni või kui liikmesriikide maksed hilinevad. |
(20) |
Tõhusa finantsjuhtimise huvides ja vältimaks ohtu, et maksetele kulub kogu ühenduse rahaline toetus ning toetuse lõppsummat ei ole võimalik maksta, tuleks sätestada, et ettemaksed ja mitmesugused vahemaksed ei tohi moodustada üle 80 % ühenduse ja liikmesriikide rahalisest toetusest. Samal põhjusel peavad lõppmakse taotlused jõudma riigi pädeva ametiasutuseni kindlaksmääratud tähtaja jooksul. |
(21) |
Liikmesriigid peaksid kontrollima kõiki programmide raames koostatud teavitamis- ja müügiedendusmaterjale. Kindlaks tuleks määrata materjalide kasutamise tingimused pärast programmi lõppu. |
(22) |
Saadud kogemustest tulenevalt ja programmide tõhusa elluviimise tagamiseks tuleks täpsustada määruse (EÜ) nr 3/2008 kohaselt moodustatud rühma poolt teostatava järelevalve kord. |
(23) |
Liikmesriigid peaksid jälgima käesoleva määrusega hõlmatud meetmete rakendamist ning teavitama kontrolli- ja järelevalvetulemustest komisjoni. Tõhusa finantsjuhtimise huvides tuleks ette näha liikmesriikide koostöö juhul, kui meetmed rakendatakse muus liikmesriigis kui lepingut sõlmiva pädeva ametiasutuse asukohariik. |
(24) |
Selleks et tõhusalt kaitsta ühenduse finantshuvisid, on oluline vastu võtta asjakohased meetmed finantspettustega ja tõsise hooletusega võitlemiseks. Sel eesmärgil tuleks kehtestada tagasimaksed ja trahvid. |
(25) |
Mitmeaastaste programmide puhul tuleks selgelt kehtestada sisearuande esitamise nõue iga-aastase perioodi lõpus ning seda ka juhul, kui osutatud ajavahemikuks ühtegi toetusetaotlust ei esitatud. |
(26) |
Intressimäär, mida abi saanu peab maksma alusetu makse tagastamisel, arvutatakse tähtajaks tagastamata maksetele rakendatava intressimäära alusel, mis on sätestatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (7) artiklis 86. |
(27) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu ja mõiste
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 3/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud programmide väljatöötamise, valiku, teostuse, rahastamise ja kontrolli puhul.
2. „Programmi” all mõistetakse ühtset kogumit meetmetest, mis on piisavalt ulatuslikud, et aidata kaasa asjaomaseid tooteid tutvustavale teavitamisele ja nende müügiedendusele.
Artikkel 2
Pädevate ametiasutuste määramine
Liikmesriigid määravad käesolevat määrust kohaldavad pädevad ametiasutused (edaspidi „riikide pädevad ametiasutused”).
Liikmesriigid edastavad komisjonile määratud asutuste nimed ja täielikud kontaktandmed, samuti teavitatakse komisjoni andmetega seotud mis tahes muudatustest.
Komisjon teeb kõnealuse teabe asjakohasel viisil üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 3
Programmide kestus
Programmid viiakse ellu ajavahemikus ühest kuni kolme aastani alates artikli 16 lõikes 1 osutatud lepingu jõustumise kuupäevast.
Artikkel 4
Nõuded siseturul rakendatavate programmide raames levitatavatele teavitamis- ja müügiedendussõnumitele
1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele põhinevad tarbijatele ja teistele sihtrühmadele edastatavad teavitamis- ja/või müügiedendussõnumid (edaspidi „sõnumid”) asjaomase toote olulistel omadustel ja/või iseärasustel.
2. Viited toodete päritolule on kampaania peasõnumi kõrval teisejärgulised. Toote päritolu võib teavitamis- või müügiedenduskampaania raames siiski ära märkida, kui on tegemist ühenduse eeskirjade alusel antud nimetusega või näidistootega, mis on vajalik teavitamis- või müügiedenduskampaania toetamiseks.
3. Levitatavates sõnumites peavad kõik viited asjaomaste toodete mõjust tarbija tervisele rajanema üldiselt tunnustatud teaduslikul teabel.
Osutatud mõjudele viitavad sõnumid peavad olema saanud riigi pädeva tervishoiuasutuse heakskiidu.
Programmi esitanud, määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 6 lõikes 1 osutatud kutseorganisatsioon või kutsealadevaheline organisatsioon teeb asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile kättesaadavaks loetelu teadusuuringutest ja litsentseeritud teadusinstituutide seisukohtadest, millel sõnumid põhinevad.
Artikkel 5
Nõuded kolmandates riikides rakendatavate programmide raames levitatavatele teavitamis- ja müügiedendussõnumitele
1. Igasugune sõnum põhineb asjaomase toote olulistel omadustel ja/või iseärasustel.
Sõnumid peavad vastama asjaomastes kolmandates riikides kohaldatavatele õigusaktidele.
2. Viited toodete päritolule on kampaania peasõnumi kõrval teisejärgulised. Toote päritolu võib teavitamis- või müügiedenduskampaania raames siiski ära märkida, kui on tegemist ühenduse eeskirjade alusel antud nimetusega või näidistootega, mis on vajalik teavitamis- või müügiedenduskampaania toetamiseks.
Artikkel 6
Rakendatavate meetmetega hõlmatavad valdkonnad ja hinnanguline eelarve
1. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 3 lõike 1 kohane siseturul rakendatavate meetmetega hõlmatavate teemade ja toodete loetelu on esitatud käesoleva määruse I lisa A osas.
Loetelu ajakohastatakse iga kahe aasta järel hiljemalt 31. märtsiks.
2. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 3 lõike 2 kohaste kolmandates riikides rakendatavate meetmetega hõlmatavate toodete loetelu on esitatud käesoleva määruse II lisa A osas. Nende kolmandate riikide loetelu, kus kõnealuseid meetmeid rakendatakse, on esitatud II lisa B osas.
Loetelud ajakohastatakse iga kahe aasta järel hiljemalt 31. detsembriks.
3. Eri sektorite hinnangulised aastaeelarved on esitatud III lisas.
II PEATÜKK
MÄÄRUSE (EÜ) nr 3/2008 ARTIKLITES 6–8 OSUTATUD PROGRAMMIDE VALIMINE
Artikkel 7
Kolmandates riikides rakendatavad programmid, mida viiakse ellu koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega
1. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 6 lõike 2 kohaldamisel esitavad kõnealuses artiklis osutatud rahvusvahelised organisatsioonid komisjoni taotlusel ettepanekud järgmiseks aastaks ette nähtud programmide kohta.
Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 13 lõikes 4 osutatud ühenduse toetuse eraldamise ja väljamaksmise tingimused määratakse kindlaks ühenduse ja asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud toetuslepingus.
2. Kui meetmeid rakendavad määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 6 lõikes 2 osutatud rahvusvahelised organisatsioonid, kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ.
Artikkel 8
Programmide esitamine
1. Programmidega hõlmatud meetmete rakendamiseks avaldab asjast huvitatud liikmesriik igal aastal konkursikutsed.
Asjaomaseid sektoreid esindavad kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid (edaspidi „programmi esitanud organisatsioonid”) esitavad liikmesriigile oma programmid siseturu kohta hiljemalt 30. novembriks ja kolmandate riikide kohta hiljemalt 31. märtsiks.
Programmid peavad olema koostatud komisjoni kehtestatud vormi kohaselt, mis on kättesaadav komisjoni Interneti-leheküljel. Antud vorm lisatakse esimeses lõigus osutatud konkursikutsele.
2. Artikli 1 kohaselt esitatud programmid:
a) |
vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turustamist reguleerivatele ühenduse eeskirjadele; |
b) |
vastavad asjaomaste liikmesriikide poolt sellel eesmärgil levitatud spetsifikaatidele, milles on sätestatud väljaarvamise, valiku tegemise ja lepingu sõlmimise kriteeriumid; |
c) |
on piisavalt üksikasjalikud võimaldamaks hinnata programmi majanduslikku tasuvust ja vastavust kehtivatele eeskirjadele. |
3. Programmide rakendamiseks valib programmi esitanud organisatsioon rakendusasutuse(d), mille ta on valinud konkursi korras liikmesriigi asjaomaste menetluste teel ja mida liikmesriik on kontrollinud. Kui valik tehakse enne programmi esitamist, võivad rakendusorganid osaleda programmi väljatöötamisel.
Artikkel 9
Liikmesriikide-poolne programmide eelvaliku tegemine
1. Liikmesriigid määravad kindlaks esialgse loetelu programmidest, mille nad valivad välja artikli 8 lõike 2 punktis b osutatud spetsifikaatides sätestatud kriteeriumide alusel.
2. Kolmandates riikides rakendatavate programmide läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid järgmistest kriteeriumidest:
a) |
kavandatud strateegiate vastavus eesmärkidele; |
b) |
kavandatud meetmete kvaliteet; |
c) |
kavandatud meetmete eeldatav mõju, võttes arvesse suurenevat nõudlust asjaomaste toodete järele; |
d) |
ettepaneku esitanud organisatsioonide tõhususe ja representatiivsuse tagatised; |
e) |
kavandatud rakendusasutuse tehnilised võimalused ja tõhususe tagatised. |
3. Siseturul rakendatavate programmide puhul tuleb arvestada lisaks artikliga 8 ja käesoleva artikliga ette nähtud kohustustele ka määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud suunistega müügiedenduseks siseturul, mis on esitatud käesoleva määruse I lisa B osas.
4. Mitut liikmesriiki hõlmava programmi puhul teevad asjaomased liikmesriigid programmide valimisel koostööd ja nimetavad vastutava liikmesriigi. Nad võtavad kohustuse osaleda vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 2 programmi rahastamises ja teha programmi teostamise, järelevalve ja kontrolli hõlbustamiseks haldusalast koostööd.
5. Kolmandates riikides rakendatavate programmide puhul jälgib iga liikmesriik, et ette nähtud riiklikud või piirkondlikud meetmed oleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 3/2008 alusel kaasrahastatud meetmetega ning et riigi või piirkondlike kampaaniate käigus esitatud programmid üksteist vastastikku täiendaksid.
Artikkel 10
Eelistused kolmandates riikides rakendatavate programmide valimisel
1. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 6 lõikes 1 osutatud, mitme liikmesriigi esitatud programmide puhul eelistatakse neid kolmandates riikides rakendatavaid programme, mis hõlmavad tooterühmi tervikuna ning asetavad rõhu ühenduse toodangu kvaliteedile, toiteväärtusele ja toiduohutusele.
2. Ainult ühte liikmesriiki või toodet hõlmavate programmide puhul eelistatakse programme, mis tõstavad esile Euroopa põllumajandus- ja toiduainetetoodangu kvaliteedi, toiteväärtuse ja representatiivsusega seotud ühenduse huve.
Artikkel 11
Programmide valimine komisjoni poolt
1. Liikmesriigid saadavad siseturul rakendatavate programmide puhul hiljemalt iga aasta 15. veebruariks ja kolmandates riikides rakendatavate programmide puhul hiljemalt iga aasta 30. juuniks komisjonile artikli 9 lõikes 1 osutatud loetelu, mis sisaldab heakskiidetud rakendusasutuste nimekirja, juhul kui viimased on juba artikli 8 lõike 3 kohaselt valitud, ning programmide koopiat.
Mitut liikmesriiki hõlmavate programmide puhul esitatakse kõnealune teatis asjaomaste liikmesriikide ühisel kokkuleppel.
2. Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike juhul, kui leiab, et programm tervikuna või osa sellest ei vasta:
a) |
ühenduse eeskirjadele või |
b) |
siseturul rakendavate programmide puhul ühenduse suunistele või |
c) |
kolmandates riikides rakendavate programmide puhul artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuetele. |
Esimeses lõigus osutatud teavitamine toimub 60 kalendripäeva jooksul pärast artikli 9 lõikes 1 osutatud loetelu kättesaamist.
3. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt edastavad liikmesriigid läbivaadatud programmid komisjonile 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavitamist.
Pärast läbivaadatud programmide kontrollimist teeb komisjon siseturul rakendatavate programmide puhul hiljemalt 30. juuniks ja kolmandates riikides rakendatavate programmide puhul hiljemalt 30. novembriks otsuse, milliseid programme ta saab vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 16 lõikes 2 osutatud menetlusele kaasrahastada.
4. Väljavalitud programmide nõuetekohase rakendamise ja haldamise eest vastutab (vastutavad) programmi esitanud organisatsioon(id).
Artikkel 12
Rakendusasutuste heakskiitmine liikmesriikide poolt
1. Rakendusasutuste valiku vastavalt artikli 8 lõikele 3 kiidab heaks liikmesriik, kes teavitab sellest komisjoni enne artikli 16 lõikes 1 osutatud lepingu allkirjastamist.
2. Liikmesriik kontrollib, kas valitud rakendusasutuse rahalised vahendid ja tehniline võimsus on piisavad meetmete tõhusaimaks rakendamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 11 lõikele 3. Liikmesriik teavitab komisjoni kasutatud kontrollimenetlusest.
Artikkel 13
Programmi teatavate osade rakendamine programmi esitanud organisatsiooni poolt
1. Programmi esitanud organisatsioon võib programmi teatavaid osi rakendada vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 11 lõikele 2 ainult järgmistel tingimustel:
a) |
programmi esitanud organisatsioon vastab määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 11 lõikes 3 osutatud nõuetele; |
b) |
programmi esitanud organisatsioonil on vähemalt viieaastane kogemus samalaadsete meetmete rakendamises; |
c) |
programmi esitanud organisatsiooni poolt teostatav osa ei moodustada üle 50 % programmi kogumaksumusest, välja arvatud põhjendatud erandjuhtudel ja pärast komisjoni kirjaliku loa saamist; |
d) |
programmi esitanud organisatsioon tagab, et tema poolt teostatud meetmete maksumus ei ületa turul üldiselt levinud hindu. |
Nende nõuete täitmist kontrollib liikmesriik.
2. Kui programmi esitanud organisatsioon on avalik-õiguslik isik direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 teise lõigu tähenduses, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid selleks, et ostjad nõuaksid kõnealuse direktiivi sätete järgimist.
III PEATÜKK
PROGRAMMIDE RAHASTAMISE EESKIRJAD
Artikkel 14
Üldine rahastamiskord
1. Ühendus annab asjaomastele liikmesriikidele rahalist toetust.
2. Kui ühe programmi rahastamisel osaleb mitu liikmesriiki, on iga liikmesriigi osa võrdne vastava liikmesriigi territooriumil asuva programmi esitanud organisatsiooni rahalise toetusega. Kõnealusel juhul ei ületa komisjoni rahaline osalus määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 13 lõikega 2 kehtestatud ülemmäärasid.
3. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikliga 13 ette nähtud rahaline osalus on esitatud komisjonile edastatud programmis.
Artikkel 15
Siseturu puhul kohaldatavad erieeskirjad
1. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 9 kohaldamisel rakendatakse käesoleva määruse artikli 11 lõigetega 1, 2 ja 3 ette nähtud menetlusi, samuti artikleid 14–23.
Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikliga 9 ette nähtud programmide puhul sõlmitakse lepingud asjaomaste liikmesriikide ja väljavalitud rakendusasutuste vahel.
2. Need teavitamis- ja müügiedendusprogrammid, mis saavad toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel, ei või käesoleva määruse alusel ühenduse rahalist toetust saada.
Artikkel 16
Lepingute sõlmimine ja tagatiste esitamine
1. Kohe, kui komisjon on artikli 11 lõikes 3 osutatud otsuse vastu võtnud, teavitavad asjaomased liikmesriigid programmi esitanud organisatsioone sellest, kas nende taotlused on heaks kiidetud või mitte.
Liikmesriigid sõlmivad lepingud väljavalitud organisatsioonidega järgmise 90 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on artikli 11 lõikes 3 osutatud otsuse teatavaks teinud. Pärast kõnealust tähtaega võib lepinguid sõlmida ainult komisjoni eelneval loal.
2. Liikmesriigid kasutavad komisjoni poolt neile kättesaadavaks tehtud tüüplepinguid.
Vajaduse korral võivad liikmesriigid riigi eeskirjadest kinnipidamise huvides teatavaid tüüplepingu tingimusi muuta, kuid ainult tingimusel, et see ei ohusta ühenduse õigusakte.
3. Lepinguosalised võivad lepingu sõlmida alles pärast seda, kui programmi esitanud organisatsioon on esitanud liikmesriigi kasuks määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotisega ette nähtud korras täitmistagatise, mis võrdub 15 protsendiga ühenduse ja asjaomaste liikmesriikide maksimaalsest rahalisest toetusest aastas ning mille eesmärgiks on tagada lepingu nõuetekohane täitmine.
Kui lepinguosaline organisatsioon on avalik-õiguslik asutus või tegutseb sellise asutuse järelevalve all, võib riigi pädev ametiasutus siiski vastuvõetavaks tunnistada järelevalveasutuse kirjaliku täitmistagatise, mis on võrdne esimeses lõigus kindlaksmääratud protsendimäärale vastava summaga, tingimusel et järelevalveasutus kohustub tagama, et:
a) |
võetud kohustusi täidetakse nõuetekohaselt; |
b) |
kontrollitakse võetud kohustuste täitmiseks saadud rahasummade eesmärgipärast kasutust. |
Tõend täitmistagatise esitamise kohta peab jõudma liikmesriigi kätte enne lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu.
4. Esmajärguline nõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses on lepinguga ette nähtud meetmete täitmine.
5. Liikmesriik saadab komisjonile viivitamata lepingu koopia ning tõendid täitmistagatise esitamise kohta.
Lisaks saadab liikmesriik komisjonile väljavalitud programmi esitanud organisatsiooni ja rakendusasutuse vahel sõlmitud lepingu koopia. Nimetatud leping sisaldab sätet selle kohta, et rakendusasutus peab lubama teostada artiklis 25 ette nähtud kontrollimisi.
Artikkel 17
Ettemaksete kord
1. 30 kalendripäeva jooksul pärast artikli 16 lõikes 1 osutatud lepingu allkirjastamist ja mitmeaastaste programmide puhul iga kaheteistkümnekuulise ajavahemiku alguskuupäevale järgneva 30 päeva jooksul võib lepinguosaline organisatsioon esitada liikmesriigile ettemaksetaotluse koos käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täitmistagatisega. Pärast tähtaja lõppu ettemaksetaotlusi esitada ei saa.
Iga ettemakse võib moodustada kuni 30 % ühenduse ja asjaomase liikmesriigi/asjaomaste liikmesriikide aastasest rahalisest toetusest vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 13 lõigetele 2 ja 3.
2. Liikmesriik teeb ettemakse 30 kalendripäeva jooksul pärast ettemaksetaotluse esitamist. Välja arvatud vääramatu jõu korral vähendatakse kõnealuste maksete hilinemise puhul liikmesriigile tagastatavat summat vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2006 (8) artiklile 9.
3. Ettemakse saamiseks peab lepinguosaline organisatsioon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotisele esitama liikmesriigile täitmistagatise, mis võrdub 110 protsendiga kõnealusest ettemaksest. Liikmesriik edastab viivitamata komisjonile iga ettemaksetaotluse koopia ja vastava tagatistõendi.
Kui lepinguosaline organisatsioon on avalik-õiguslik asutus või tegutseb sellise asutuse järelevalve all, võib riigi pädev ametiasutus siiski vastuvõetavaks tunnistada järelevalveasutuse kirjaliku tagatise, mis on võrdne esimeses lõigus kindlaksmääratud protsendimäärale vastava summaga, tingimusel et järelevalveasutus kohustub maksma tagatissumma juhul, kui ei kinnitata õigust makstud ettemaksele.
Artikkel 18
Vahemaksed
1. Ühenduse ja liikmesriikide rahaliste toetuste vahemaksetaotlused esitab programmi esitanud organisatsioon liikmesriigile enne selle kalendrikuu lõppemist, mis järgneb igale kolme kuu pikkusele ajavahemikule, mille algust arvestatakse artikli 16 lõikes 1 osutatud lepingu allkirjastamise kuupäevast.
Sellised taotlused hõlmavad asjaomases kvartalis tehtud kulutusi ning neile lisatakse kokkuvõtlik raamatupidamisaruanne, vastavate arvete ja tõendavate dokumentide koopiad ning vahearuanne lepingu täitmise kohta asjaomase kvartali osas (edaspidi „kvartaliaruanne”). Kui kõnealuse kvartali jooksul ei ole ühtegi makset tehtud, edastatakse need dokumendid riigi pädevale ametiasutusele esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul.
Välja arvatud vääramatu jõu korral vähendatakse vahemaksetaotluste ja asjakohaste dokumentide hilinenud esitamise korral väljamakset 3 % iga ületatud kuu kohta.
2. Vahemaksed tehakse pärast lõike 1 teises lõigus osutatud dokumentide kontrollimist liikmesriikide poolt.
3. Vahemaksete ja artiklis 17 osutatud ettemaksete kogusumma ei tohi moodustada üle 80 % ühenduse ja asjaomaste liikmesriikide kogu aastasest rahalisest toetusest vastavalt määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 13 lõigetele 2 ja 3. Pärast kõnealuse taseme saavutamist ei saa ühtegi uut vahemaksetaotlust enam esitada.
Artikkel 19
Lõppmakse
1. Lõppsumma maksetaotlused esitab programmi esitanud organisatsioon liikmesriigile nelja kuu jooksul pärast artikli 16 lõikes 1 osutatud lepinguga hõlmatud iga-aastaste meetmete lõpetamist.
Nõuetekohaselt esitatuks loetakse taotlused, millele on lisatud aruanne (edaspidi „aastaaruanne”), mis koosneb:
a) |
kokkuvõtlikust tegevusaruandest ja saavutatud tulemuste hinnangust aruande esitamise kuupäeva seisuga; |
b) |
kokkuvõtlikust raamatupidamise aastaaruandest, kuhu on märgitud kavandatud ja tehtud kulutused. |
Aastaaruandele on lisatud arvete koopiad ja nendega seonduvad teostatud makseid tõendavad dokumendid.
Välja arvatud vääramatu jõu korral vähendatakse lõppmakse maksetaotluse hilinenud esitamise korral summat 3 % iga ületatud kuu kohta.
2. Lõppsumma makstakse pärast seda, kui liikmesriik on kontrollinud faktuurarveid ja lõike 1 kolmandas lõigus osutatud dokumente.
Kui artikli 16 lõikes 4 osutatud esmajärguline nõue ei ole täidetud, vähendatakse lõppmakset vastavalt kõrvalekalde ulatusele.
Artikkel 20
Liikmesriikide tehtavad maksed
Liikmesriik teeb artiklites 18 ja 19 osutatud maksed 60 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse kättesaamise kuupäevast.
Selle ajavahemiku võib siiski 60 päeva jooksul alates maksetaotluse registreerimise esimesest kuupäevast mis tahes hetkel peatada; selleks teatatakse asjaomasele lepinguosalisele organisatsioonile, et tema taotlust ei saa vastuvõetavaks tunnistada põhjusel, et makset ei ole võimalik teha või et kõigi täiendavate taotlustega koos nõutavad lisadokumendid on esitamata või et liikmesriik peab vajalikuks täiendavate andmete esitamist või kontrollimiste teostamist. Maksetähtaega hakatakse uuesti arvestama alates nõutud andmete saamise kuupäevast või alates liikmesriigipoolsest kontrollimisest, kusjuures nii andmete edastamise kui kontrollide teostamise tähtaeg on 30 kalendripäeva.
Välja arvatud vääramatu jõu korral vähendatakse kõnealuste maksete hilinemise puhul liikmesriigile tagastatavat summat vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artikliga 9 ette nähtud eeskirjadele.
Artikkel 21
Tagatised
1. Artikli 17 lõikega 3 ette nähtud täitmistagatis vabastatakse siis, kui kinnitatakse asjaomase liikmesriigi õigus makstud ettemaksele.
2. Artikli 16 lõikega 3 ette nähtud täitmistagatis peab kehtima kuni lõppmakse tegemiseni ning see vabastatakse riigi pädeva ametiasutuse poolt välja antud vabastusõiendi alusel.
Täitmistagatis vabastatakse vastavalt lõppsumma maksmist käsitlevas artiklis 20 sätestatud ajavahemikule ja tingimustele.
3. Kinnipeetud tagatised ja määratud karistused arvatakse ühenduse rahastatud osa puhul Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) deklareeritud kuludest maha.
Artikkel 22
Komisjonile esitatavad dokumendid
1. Isegi kui lõppsumma maksmise taotlust ei ole tehtud, esitatakse aastaaruanne iga aastase etapi lõpul.
2. Liikmesriik saadab komisjonile 30 kalendripäeva jooksul alates artikli 19 lõikes 2 osutatud lõppmakse kuupäevast artikli 19 lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud kokkuvõtlikud aastaaruanded.
3. Vahemaksete taotlemiseks artikli 18 kohaselt esitab liikmesriik komisjonile kaks korda aastas selleks vajalikud kvartaliaruanded.
Liikmesriik saadab kahe esimese kvartali vahearuande 60 kalendripäeva jooksul alates teise kvartali vastavate aruannete kättesaamise kuupäevast ning kolmanda ja neljanda kvartali tegevuse vahearuanne lisatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud aastaaruannetele.
Eelneva aasta aastaaruandes võib sisalduda neljandat kvartalit käsitlev kvartaliaruanne.
4. Pärast lõppmakse tegemist saadab liikmesriik 30 kalendripäeva jooksul komisjonile raamatupidamisaruande üksikasjalike andmetega lepingujärgsete kulude kohta komisjoni poolt koostatud ja liikmesriikidele edastatud tüüpvormis. Aruandele lisatakse liikmesriigi põhjendatud arvamus lõppenud perioodiks ette nähtud kohustuste täitmise kohta.
Aruanne tõendab ühtlasi, et artikli 18 lõike 2 ja artikli 19 lõike 2 kohaselt teostatud kontrollimiste tulemusi arvesse võttes võib kõiki kulutusi pidada lepingutingimustele vastavateks.
IV PEATÜKK
JÄRELEVALVE JA KONTROLLIMISED
Artikkel 23
Materjalide kasutamine
1. Liikmesriigid kontrollivad käesoleva määruse alusel rahastatud programmide raames loodud või kasutatud teavitamis- ja müügiedendusmaterjalide vastavust ühenduse eeskirjadele.
Nad edastavad komisjonile heakskiidetud materjalide nimekirja.
2. Programmide raames loodud ja rahastatud materjali, kaasa arvatud graafilist, visuaalset ja audiovisuaalset loomingut ning Interneti-lehekülgi, võib ka hiljem kasutada, tingimusel et selleks saadakse eelnevalt kirjalik luba nii komisjonilt, programmi esitanud asjaomastelt organisatsioonidelt kui ka liikmesriikidelt, kes on programmi rahastamisel osalenud, võttes sel juhul arvesse lepingut reguleerivate riigisiseste õigusaktidega lepinguosalisele sätestatud õigusi.
Artikkel 24
Programmide järelevalve
1. Määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 12 lõikega 1 ette nähtud järelevalverühm saab regulaarselt kokku, et anda hinnang käesoleva määruse raames rahalist toetust saanud eri programmide rakendamisele.
Selleks tuleb järelevalverühma teavitada iga programmi raames võetavate meetmete ajakavast, kvartaliaruannetest ja aastaaruannetest ning käesoleva määruse artiklite 18, 19 ja 25 alusel teostatud kontrollimiste tulemustest.
Järelevalverühma juhib asjaomase liikmesriigi esindaja. Kui programm hõlmab mitut liikmesriiki, juhib järelevalverühma asjaomaste liikmesriikide määratud esindaja.
2. Komisjoni ametnikud ja teenistujad võivad osaleda käesoleva määruse alusel rahalist toetust saavate programmide raames korraldatud tegevustes.
Artikkel 25
Liikmesriikide poolt tehtavad kontrollimised
1. Asjaomane liikmesriik määrab kindlaks kõige asjakohasema viisi käesoleva määruse raames rahalist toetust saavate programmide ja tegevuste kontrollimise tagamiseks ning teavitab sellest komisjoni.
Kontrollimisi tehakse igal aastal programmide suhtes, mis lõpetati eelnenud aasta sees, ja vähemalt 20 % ulatuses programmide koguarvust, kuid vähemalt kahe programmi suhtes, ning vähemalt 20 % ulatuses samade programmide üldeelarvest. Programmide valim koostatakse riskianalüüsi teel.
Liikmesriik esitab iga kontrollitud programmi kohta komisjonile aruande, mis sisaldab tehtud kontrollimiste tulemusi ning avastatud rikkumisi. Aruanne esitatakse niipea, kui see on valmis saanud.
2. Liikmesriik võtab eelkõige lepinguosaliste organisatsioonide ja rakendusasutuse juures teostatavate tehniliste ja raamatupidamisalaste kontrollimiste kaudu vajalikke meetmeid kontrollimaks:
a) |
esitatud andmete ja tõendatavate dokumentide õigsust, |
b) |
kõigi lepingu artikli 16 lõikega 1 ette nähtud kohustuste täitmist. |
Ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 1848/2006 (9) kohaldamist, teatab liikmesriik esimesel võimalusel komisjonile kõigist kontrollimise ajal avastatud rikkumistest.
3. Mitut liikmesriiki hõlmavate programmide puhul võtavad asjaomased liikmesriigid vajalikud meetmed kontrollimise koordineerimiseks ja teavitavad nendest komisjoni.
4. Komisjon võib igal ajal osaleda lõigetega 1, 2 ja 3 ette nähtud kontrollimistes. Selleks edastab riigi pädev asutus komisjonile vähemalt 30 päeva enne kontrollimist liikmesriigi teostatavate kontrollimiste esialgse ajakava.
Komisjon võib vajaduse korral teha ka täiendavaid kontrollimisi.
Artikkel 26
Alusetute maksete tagastamine
1. Kui makse on tehtud alusetult, on toetust saanud organisatsioon kohustatud kõnealused summad tagasi maksma koos intressiga, mis on arvutatud maksmise ja tagasimaksmise vahelise aja eest.
Kohaldatav intressimäär määratakse kindlaks määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 86 lõike 2 punkti b kohaselt.
2. Tagasinõutavad summad ja asjakohane intress makstakse liikmesriikides toetust maksnud ametitele või asutustele, kes lahutavad selle Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatud kulutustest võrdeliselt ühenduse rahalise toetusega.
Artikkel 27
Karistused
1. Rikkumise või tõsise hooletuse puhul tasub programmi esitanud organisatsioon esialgu saadud makse ja tagasinõutava makse vahesumma kahekordselt.
2. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (10) artiklile 6 ei piira käesoleva määruse raames tehtud vähendamised ühenduse muude määruste või liikmesriikide eeskirjade sätete alusel määratud lisasanktsioone.
V PEATÜKK
KEHTETUKS TUNNISTAMINE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 1071/2005 ja (EÜ) nr 1346/2005 tunnistatakse kehtetuks.
Kehtetuks tunnistatud määrusi kohaldatakse siiski nende teavitamis- ja müügiedendusprogrammide suhtes, mis on vastu võetud enne käesoleva määruse jõustumist.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(2) ELT L 179, 11.7.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1022/2006 (ELT L 184, 6.7.2006, lk 3).
(3) ELT L 212, 17.8.2005, lk 16.
(4) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008 (ELT L 74, 15.3.2008, lk 1).
(5) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).
(6) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).
(7) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 478/2007 (ELT L 111, 28.4.2007, lk 13).
(8) ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.
(9) ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.
(10) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
I LISA
SISETURG
A. TOODETE JA TEEMADE LOETELU
— |
Värske puu- ja köögivili; |
— |
töödeldud puu- ja köögivili; |
— |
kiulina; |
— |
elustaimed ja iluaiandustooted; |
— |
oliiviõli ja lauaoliivid; |
— |
seemneõlid; |
— |
piim ja piimatooted; |
— |
värske, jahutatud või külmutatud liha, mis on toodetud vastavalt ühenduse või riigi kvaliteedisüsteemile; |
— |
inimtoiduks ette nähtud munade märgistamine; |
— |
mesi ja mesindussaadused; |
— |
määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid (mpv-kvaliteetveinid), geograafilise tähisega lauaveinid; |
— |
äärepoolseimate piirkondade graafiline sümbol, nagu on sätestatud põllumajandusõigusaktides; |
— |
kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) või garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE) kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 509/2006 (1) ja (EÜ) nr 510/2006 (2) ning nende süsteemide alusel registreeritud tooted; |
— |
mahepõllumajandus kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2092/91 (3) ja selle määruse alusel registreeritud tooted; |
— |
kodulinnuliha. |
B. SUUNISED
Käesolevad suunised annavad juhtnööre sõnumite, sihtrühmade ja kanalite kohta, mis peaksid erinevate tootekategooriate teavitamis- ja müügiedendusprogrammide puhul kesksel kohal olema.
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 8 lõikes 1 esitatud prioriteete, tuleks programme käsitlevate ettepanekute puhul silmas pidada järgmisi põhimõtteid:
— |
kui programmid on kavandatud enam kui ühe liikmesriigi poolt, peavad neil olema kooskõlastatud strateegiad, meetmed ja sõnumid; |
— |
programmid peaksid eelistatavalt olema mitmeaastased ning nende rakendusala peaks olema piisav, et avaldada märkimisväärset mõju sihtturgudele. Vajaduse korral võib programme rakendada mitme liikmesriigi turgudel; |
— |
programmide sõnumid peaksid andma objektiivset teavet toote peamiste omaduste ja toiteväärtuse kohta, võttes aluseks tasakaalustatud toitumise, ning samuti tootmisviiside ja keskkonnasõbralikkuse kohta; |
— |
on oluline, et programmide keskne sõnum pakuks huvi mitme liikmesriigi tarbijatele, erialaspetsialistidele ja kaubandussektorile. |
VÄRSKE PUU- JA KÖÖGIVILI
1. Olukorra ülevaade
Olgugi, et puu- ja köögivilja tootmine ühenduses kasvab, on nende tarbimine üldiselt varasemaga samal tasemel.
Täheldada võib tarbijate huvipuudust, mis on märgatav noorte, eelkõige haridusasutustes viibivate laste ja noorukite hulgas. See ei soodusta aga tasakaalustatud toitumist.
2. Eesmärgid
Eesmärk on parandada nende toodete mainet, esitades neid värskete ja looduslikena, õhutada inimesi neid igapäevaselt tarbima ning panna rohkem nooremaid inimesi asjaomaseid tooteid tarbima. Viimati nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb propageerida värske puu- ja köögivilja tarbimist noorte, eelkõige haridusasutustes viibivatele laste ja noorukite hulgas.
3. Peamised sihtrühmad
— |
Kodumajapidamised; |
— |
haridusasutustes viibivad lapsed; |
— |
toitlustusettevõtted; |
— |
arstid ja toitumisspetsialistid. |
4. Peamine sõnum
— |
Edendada lähenemist „5 päevas” (soovitus süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas). Kõnealust lähtekohta tuleks eelistada nende puu- ja köögiviljaedendusmeetmete puhul, mis on suunatud eelkõige haridusasutustes viibivatele lastele ja noorukitele; |
— |
tooted on looduslikud ja värsked; |
— |
kvaliteet (ohutus, toiteväärtus ja maitse, tootmisviisid, keskkonnakaitse, seotus toote päritoluga); |
— |
nauding; |
— |
tasakaalustatud toitumine; |
— |
mitmekesisus ja värskete toodete tarnimise hooajaline iseloom; teave nende maitse ja kasutusvõimaluste kohta; |
— |
jälgitavus; |
— |
kättesaadavus ja valmistamise lihtsus: paljud värsked puu- ja köögiviljad ei vaja mingit töötlemist. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed, kus olemasolevaid tooteid tutvustatakse, koos noortele mõeldud võrgupõhiste mängudega); |
— |
infotelefonid; |
— |
suhtekorraldus meedia ja reklaamitööstusega (erialane ajakirjandus, naisteajakirjad, noortele mõeldud ajakirjad ja ajalehed jne); |
— |
kontaktid arstide ja toitumisspetsialistidega; |
— |
haridusasutustes viibivatele lastele ja noorukitele suunatud kasvatusliku iseloomuga meetmed, millesse on kaasatud õpetajad ja koolisööklate juhatajad; |
— |
tarbijate teavitamine müügikohtades: |
— |
muud kanalid (infolehed ja brošüürid tooteid hõlmava teabe ja retseptidega, mängud lastele jne); |
— |
visuaalne meedia (kino, temaatilised telekanalid); |
— |
raadioreklaamid; |
— |
kaubandusmessidel osalemine. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.
TÖÖDELDUD PUU- JA KÖÖGIVILI
1. Olukorra ülevaade
Kõnealune sektor on silmitsi kasvava konkurentsiga mitmete kolmandate riikide poolt.
Sellal kui nõudlus järk-järgult kasvab – ja seda eelkõige nende toodete kasutajasõbralikkuse tõttu –, on oluline, et ühenduse tootmisharu saaks sellest võimalusest kasu. Seega on teavitamis- ja müügiedendusmeetmete toetamine põhjendatud.
2. Eesmärgid
Toote mainet on vaja nüüdisajastada ja muuta nooruslikumaks ning esitada tarbimise soodustamiseks vajalikku teavet.
3. Peamised sihtrühmad
— |
Kodumajapidamised; |
— |
toitlustusettevõtted ja koolisööklad; |
— |
arstid ja toitumisspetsialistid. |
4. Peamine sõnum
— |
Kvaliteet (ohutus, toiteväärtus ja maitse, valmistamisviisid); |
— |
kasutajasõbralikkus; |
— |
nauding; |
— |
toodete mitmekesisus ja kättesaadavus kogu aasta jooksul; |
— |
tasakaalustatud toitumine; |
— |
jälgitavus. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed); |
— |
infotelefonid; |
— |
suhtekorraldus meedia ja reklaamitööstusega (erialaajakirjad, naisteajakirjad, kulinaariaalane ajakirjandus jne); |
— |
esitlused müügikohtades; |
— |
kontaktid arstide ja toitumisspetsialistidega; |
— |
muud kanalid (infolehed ja brošüürid uute toodete ja retseptidega); |
— |
visuaalne meedia; |
— |
kaubandusmessidel osalemine. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.
KIULINA
1. Olukorra ülevaade
Rahvusvahelise tekstiil- ja rõivatoodete kaubanduse liberaliseerimine on toonud kaasa olukorra, kus ühenduse linale pakub tõsist konkurentsi väljastpoolt ühendust pärinev lina, mida pakutakse väga soodsate hindadega. Lisaks peab see konkureerima ka muude kiududega. Samal ajal võib kiulina tarbimises täheldada seiskumist.
2. Eesmärgid
— |
Parandada ühenduse lina mainet ning rõhutada selle eriomadusi; |
— |
suurendada lina tarbimist; |
— |
teavitada tarbijaid turule toodud uute toodete omadustest. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tellijad (stilistid, disainerid, rõivavalmistajad, toimetajad); |
— |
turustajad; |
— |
tekstiilide, moe ja sisekujundusega tegelevad haridusringkonnad (õpetajad ja õpilased); |
— |
arvamusliidrid; |
— |
tarbijad. |
4. Peamine sõnum
— |
Toote kvaliteet tuleneb selle toormaterjali tootmise tingimustest, sobivate sortide kasutamisest ja tootmisahela kõikides etappides kasutatud oskusteabest; |
— |
ühenduse linast saadud toodete skaala on lai (rõivad, sisustus- ja majapidamiskangad) ning see pakub võimalusi loovaks ja uuenduslikuks lähenemiseks. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed); |
— |
erialanäitused ja -messid; |
— |
teavitamismeetmed, mis on suunatud tootmisahela lõpuosale (moekunstnikud, rõivavalmistajad, turustajad, toimetajad); |
— |
teavitamine müügikohtades; |
— |
suhtlemine erialase ajakirjandusega; |
— |
haridusliku iseloomuga teavitamismeetmed moekoolides, tekstiilitootjate kursustel jne. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastaseid programme, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.
ELUSTAIMED JA ILUAIANDUSTOOTED
1. Olukorra ülevaade
Sektori tarneolukorda iseloomustab suurenev konkurents ühenduse toodete ja kolmandate riikide toodete vahel.
Aastatel 1997–2000 teostatud müügiedenduskampaaniate hindamisuuringud näitavad, et ühenduse toodete müügi hõlbustamiseks Euroopa Liidus tuleb kogu ahelat tootjast kuni turustajani paremini organiseerida ja ratsionaliseerida ning tarbijaid tuleb paremini teavitada ühenduse toodete eripärast ja eri sortidest.
2. Eesmärgid
— |
Suurendada ühenduse päritoluga lillede ja taimede tarbimist; |
— |
soodustada keskkonnale kasulike meetodite kasutamist ja parandada teadlikkust keskkonnasõbralikest kasvatusviisidest; |
— |
tugevdada eri liikmesriikide erialaspetsialistide vahelist koostööd, võimaldades muu hulgas sektori uusimate teadmiste vahetamist ja tootmisahela kõigi osaliste paremat teavitamist. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tootjad, puukoolid, turustajad ja muud sektorisse kuuluvad ettevõtjad; |
— |
üliõpilased ja õpilased; |
— |
arvamuskujundajad (ajakirjanikud, õpetajad); |
— |
tarbijad. |
4. Peamine sõnum
— |
Teave ühenduse toodete kvaliteedi ja sortide kohta; |
— |
keskkonnasõbralikud tootmisviisid; |
— |
meetodid toodete pikaajalisema kestuse saavutamiseks; |
— |
taime- ja lillesortide optimaalne valik; |
— |
taimede ja lillede osakaal heaolu ja elukvaliteedi tagamisel. |
5. Peamised kanalid
— |
Kontaktid meediaga; |
— |
messid ja näitused – väljapanekud, mis ühendavad mitmetest liikmesriikidest pärinevaid tooteid; |
— |
koolitusmeetmed erialaspetsialistide, tarbijate ja õpilaste jaoks; |
— |
teadmiste vahetamine toodete pikaajalisema kestuse kohta; |
— |
meetmed tarbijate teavitamiseks ajakirjanduse kaudu, samuti kataloogide, aianduskalendrite ja võimaluse korral ka „kuu taime” valimise kampaania kaudu; |
— |
elektrooniliste meediavahendite laialdasem kasutamine (Internet, CD-ROM, jne). |
6. Programmide kestus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on ette nähtud strateegia ja nõuetekohaselt põhjendatud eesmärgid.
OLIIVIÕLI JA LAUAOLIIVID
1. Olukorra ülevaade
Kuigi oliiviõli ja lauaoliivide pakkumine suureneb, on ühenduse turu tasakaalustatuse säilitamiseks olulised siseturgude ja rahvusvaheliste turgude turustusvõimalused. Siseturu tasandil on nõudlus nende toodete järele traditsiooniliselt tarbivatel turgudel ja nendel turgudel, kus need tooted on suhteliselt uus nähtus, väga erinev.
Oliiviõli ja lauaoliive „traditsiooniliselt tarbivates” liikmesriikides (Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Portugal) on nimetatud tooted üldiselt hästi tuntud ning neid tarbitakse suurel määral. Tegemist on väljakujunenud turgudega, kus väljavaated üldise nõudluse kasvule on piiratud, kuid võttes arvesse nende praegust osakaalu oliiviõli tarbimises, on need jätkuvalt sektori huviorbiidis.
„Uute tarbijatena” määratletud liikmesriikides on tarbimine ühe inimese kohta suurenenud, olles siiski suhteliselt väike (enne 30. aprilli 2004 ühendusse kuulnud riigid) või väheoluline (enamik liikmesriike, mis liitusid 1. mail 2004). Paljud tarbijad ei ole teadlikud oliiviõli ja lauaoliivide eri omadustest või kasutusvõimalustest. Seega on tegemist turuga, kus on suuremad võimalused nõudluse kasvuks.
2. Eesmärgid
— |
Eelkõige tuleks suurendada tarbimist „uute tarbijatena” määratletud liikmesriikides, selleks tuleks parandada turu hõlvamist, mitmekesistada asjakohaste toodete kasutamist ning esitada vajalikku teavet; |
— |
kindlustada ning arendada tarbimist „traditsiooniliselt tarbivates” liikmesriikides, selleks tuleks täiustada tarbijatele suunatud teavet kõnealuste toodete vähem tuntud omaduste kohta ja harjutada noori inimesi neid tooteid ostma. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Ostude eest vastutavad isikud: „traditsiooniliselt tarbivates” liikmesriikides peamiselt 20–40 aasta vanused inimesed; |
— |
arvamusliidrid (kulinaarid, peakokad, restoranipidajad, ajakirjanikud) ning üldine ja erialane ajakirjandus (kulinaariaalased ajakirjad, naisteajakirjad ja elustiiliajakirjad); |
— |
meditsiinilised ja meditsiiniga seotud väljaanded; |
— |
turustajad („uute tarbijatena” määratletud liikmesriikides). |
4. Peamine sõnum
— |
Neitsioliiviõli kulinaarsetel ja organoleptilistel omadustel (lõhn, värvus, maitse) on nüansse, mis on seotud sortide, piirkondade, saagikoristuse, kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste jms teguritega. Need erinevused pakuvad palju kulinaarseid maitseelamusi ja võimalusi; |
— |
oliiviõli eri kategooriad; |
— |
oma toiteväärtuse tõttu on oliiviõli tervisliku ja tasakaalustatud toitumise oluline osa: selles on suurepäraselt ühendatud kulinaarsed naudingud ning tasakaalustatud ja tervisliku toitumise nõuded; |
— |
teave oliiviõli kvaliteedikontrolli-, sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemi kohta; |
— |
teave kõikide oliiviõli ja/või lauaoliivide liikide kohta, mis on registreeritud ühenduses kaitstud päritolunimetuste/kaitstud geograafiliste tähistega; |
— |
lauaoliivid on tervislikud ja looduslikud tooted, mis lisaks kasutajasõbralikkusele sobivad keerukamate toitude valmistamiseks; |
— |
lauaoliivide erinevate sortide omadused; |
eelkõige „uute tarbijatena” määratletavates liikmesriikides:
— |
oliiviõli ja eriti ekstra neitsioliiviõli on pikaajalise kasutustraditsiooni ja muistse valmistusviisiga looduslik toode, mis sobib hästi maitseküllasesse tänapäevasesse kööki; lisaks Vahemere maade köögile on seda kerge seostada kõikide tänapäevaste köökidega; |
— |
nõuanded toiduvalmistamisel kasutamiseks; |
eelkõige „traditsiooniliselt tarbivates” liikmesriikides:
— |
pudelis (tarbijale kasulikku teavet sisaldava märgistusega) oliiviõli ostmise eelised; |
— |
pika ajaloolise traditsiooni ja olulise kultuurilise mõõtmega toote maine nüüdisajastamine. |
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, peab oliiviõli ja lauaoliivide toiteväärtusele viitav teave põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ning see peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/13/EÜ (4) kehtestatud nõuetele.
5. Peamised kanalid
— |
Internet ja muud elektroonilised vahendid (nt CD-ROM, DVD jne); |
— |
esitlused müügikohtades (degusteerimine, retseptid, teave); |
— |
suhted ajakirjandusega ja suhtekorraldus (üritused, osalemine messidel jne); |
— |
reklaam (või reklaamtrükised) üldises ajakirjanduses, kulinaariaalastes ajakirjades, naisteajakirjades ja elustiiliajakirjades; |
— |
ühisettevõtmised meditsiini ja meditsiiniga seotud erialade esindajatega (suhtekorraldus meditsiinivaldkonnas); |
— |
audiovisuaalne meedia (TV ja raadio); |
— |
kaubandusmessidel osalemine. |
6. Programmi kestus ja ulatus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on ette nähtud strateegia ja nõuetekohaselt põhjendatud eesmärgid.
Eelistatakse programme, mida viiakse läbi vähemalt kahes „uue tarbijana” määratletavas liikmesriigis.
SEEMNEÕLID
Selles sektoris eelistatakse programme, mis keskenduvad rapsiseemneõlile või eri seemneõlide omaduste tutvustamisele.
A. RAPSISEEMNEÕLI
1. Olukorra ülevaade
Ühise põllumajanduspoliitika reformi tõttu ei saa rapsiseemneõli tootmine mingit eritoetust ning see peab muutuma turule orienteerituks. Seoses paranenud tootmisvõimalustega ning selle toote pakutava alternatiiviga teraviljatootmisele, mida iseloomustab struktuuriline ületootmine, aitab rapsiseemneõli müügi edendamine kaasa tasakaalu saavutamisele põllukultuuride turul ja eri taimeõlide tarbimisel ühenduses. Käesoleval ajal on ühendus rapsiseemneõli netoeksportija.
Viimaste kümnendite jooksul on välja aretatud kasulike toiteväärtuslike omadustega rapsisorte. See on aidanud tõsta kvaliteeti. Uute spetsiifiliste toodetena on turule toodud külmpressitud rapsiseemneõlid, millel on eriline pähkline maitse.
Rapsiseemneõli toiteväärtust on uuritud ülemaailmsete teadusuuringutega, mille tulemused kinnitavad selle kasulikke toitumuslikke ja füsioloogilisi omadusi. Nendest viimaste uuringute tulemustest tuleks teavitada ka perearste, toitumisspetsialiste ning samuti tarbijaid.
2. Eesmärgid
— |
Suurendada teadmisi rapsiseemneõli omadustest ja selle viimastest arengutest; |
— |
suurendada tarbimist, teavitades tarbijaid, meditsiiniliste ja meditsiiniga seotud elukutsete esindajaid rapsiseemneõli kasutusvõimalustest ja toiteväärtusest. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Kodumajapidamised, eelkõige ostude eest vastutavad isikud; |
— |
arvamusliidrid (ajakirjanikud, peakokad, arstid ja toitumisspetsialistid); |
— |
turustajad; |
— |
meditsiinilised ja meditsiiniga seotud väljaanded; |
— |
põllumajanduslik toidutööstus. |
4. Peamine sõnum
— |
Rapsiseemneõli toiteväärtus muudab selle oluliseks osaks tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest; |
— |
rapsiseemneõli sisaldab kasulikke rasvhappeid; |
— |
nõuanded toiduvalmistamisel kasutamiseks; |
— |
teave toote ja selle eri sortide arengu kohta. |
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, peab rapsiseemneõli toiteväärtust käsitlev teave põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ning see peab vastama direktiiviga 2000/13/EÜ kehtestatud nõuetele.
5. Peamised kanalid
— |
Esitlused müügikohtades (degusteerimine, retseptid, teabe levitamine); |
— |
reklaam (või reklaamtrükised) üldises ajakirjanduses, kulinaariaalastes ajakirjades, naisteajakirjades ja elustiiliajakirjades; |
— |
suhtekorraldus (üritused, toidumessidel osalemine); |
— |
ühisettevõtmised meditsiini ja meditsiiniga seotud erialade esindajatega; |
— |
ühisettevõtmised restoranidega, toitlustusettevõtetega ja peakokkadega; |
— |
Internet. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud.
B. PÄEVALILLESEEMNEÕLI
Päevalilleseemneõliga seotud programme eelistatakse vaid juhul, kui turutingimused seda õigustavad.
1. Olukorra ülevaade
Päevalille kasvatatakse ühenduses enam kui kahel miljonil hektaril ja päevalilleseemnetoodang ületab 3,5 miljonit tonni aastas. Ühenduses tarbitav päevalilleõli on peamiselt toodetud ühenduses kasvatatud seemnetest. Siiski vähendab tampimise vähenemine ELi päevalilleseemneõli tootmist 2004/2005. turustusaastal. Kuna maailmahinnad on tõusmas ning on võimalik varude puudujäägi teke, siis ei eelistata programme, mis keskenduvad ainult päevalilleseemneõlile. See võib siiski olla nende programmide osaks, millega tutvustatakse ühenduse päritoluga eri seemneõlisid.
Päevalilleseemneõlil kui tootel on erilised eelised teatavate kasutusviiside, nagu näiteks praadimise puhul. Lisaks sisaldab see suures koguses küllastumata rasvu ja rikkalikult E-vitamiini. Nende kampaaniate eesmärgiks on teavitada tarbijaid ja kaupmehi/turustajaid päevalilleseemneõli eri kasutusvõimalustest, sortidest ja omadustest ning samuti selle kvaliteeti reguleerivatest ühenduse õigusaktidest. Kampaaniad tuleks kavandada objektiivse teabe edastamise vaimus.
2. Eesmärgid
Teavitada tarbijaid ja kaubandusettevõtteid järgmisest:
— |
päevalilleseemneõli eri kasutusvõimalustest, selle omadustest ja toiteväärtusest; |
— |
õigusaktidest ja standarditest märgistust käsitlevate kvaliteedieeskirjade kohta. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Kodumajapidamised, eelkõige ostude eest vastutavad isikud; |
— |
arvamusliidrid (ajakirjanikud, peakokad, arstid ja toitumisspetsialistid); |
— |
turustajad; |
— |
põllumajanduslik toidutööstus. |
4. Peamine sõnum
Programmide peamine sõnum peaks sisaldama teavet järgmiste aspektide kohta:
— |
päevalilleõli õigest kasutamisest tulenev kasu – õlitootmiseks mõeldud päevalilleseemnetest toodetud päevalilleseemneõli sisaldab palju enam E-vitamiini kui teised taimeõlid; päevalilleõli on hästi tuntud oma kerge maitse ja praadimisomaduste poolest; |
— |
päevalilleseemneõli kvaliteeti käsitlevad õigusaktid ja standardid; |
— |
päevalilleõlis sisalduvad rasvhapped ja õli toiteväärtus; |
— |
teadusuuringute tulemused ja päevalilleseemneõli ning teiste taimeõlide tootmise tehniline areng. |
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, peab päevalilleseemneõli toiteväärtust käsitlev teave põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ning see peab vastama direktiiviga 2000/13/EÜ kehtestatud nõuetele.
5. Peamised kanalid
— |
Teabematerjalide levitamine müügikohtades (müügikohad ja kaubandus); |
— |
reklaam (või reklaamtrükised) üldistes ja kulinaariaalastes väljaannetes ning naiste- ja elustiiliajakirjades; |
— |
suhtekorraldus (üritused, toidumessidel osalemine); |
— |
Internet. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud.
PIIM JA PIIMATOOTED
1. Olukorra ülevaade
Joogipiima tarbimine on vähenenud eelkõige suurema tarbijaskonnaga riikides ning seda peamiselt konkurentsi tõttu noortele suunatud karastusjookidega. Erinevad piimaasendajad vähendavad järk-järgult joogipiima tarbimist. Siiski on piimaekvivalendina väljendatud piimatoodete kogutarbimine suurenenud.
2. Eesmärgid
— |
Suurendada joogipiima tarbimist kasvupotentsiaaliga turgudel ning säilitada olemasolev tarbimise tase küllastunud turgudel; |
— |
suurendada piimatoodete tarbimist üldiselt; |
— |
soodustada tarbimist noorte kui tulevaste täiskasvanud tarbijate hulgas. |
3. Peamised sihtrühmad
Tarbijad üldiselt, eelkõige:
— |
lapsed ja noorukid, eelkõige tüdrukud vanuses 8–13 aastat; |
— |
eri vanuses naised; |
— |
eakad inimesed. |
4. Peamine sõnum
— |
Piim ja piimatooted on tervislikud ja looduslikud, sobivad tänapäevase eluviisiga ning on tarbijale nauditavad; |
— |
piimal ja piimatoodetel on eriline, eelkõige teatavas vanuserühmas inimestele kasulik toiteväärtus; |
— |
sõnum peab olema positiivne ning võtma arvesse tarbimise eripära eri turgudel; |
— |
saadaval on väga suur valik piimatooteid, mis sobivad erinevatele tarbijatele erinevas olukorras; |
— |
saadaval on väiksema rasvasusega piim ja piimatooted ning need võivad teatavate tarbijate jaoks paremini sobida; |
— |
tuleb tagada peamise sõnumi jätkuvus kogu programmi jooksul, et veenda tarbijaid piima ja piimatoodete regulaarsest tarbimisest tulenevas kasus. |
Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, peab piima ja piimatoodete toiteväärtust käsitlev teave põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ning see peab vastama direktiiviga 2000/13/EÜ kehtestatud nõuetele.
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid; |
— |
infotelefonid; |
— |
kontaktid meedia ja reklaamitööstusega (erialased ajakirjad, naisteajakirjad, noorteajakirjad jne); |
— |
kontaktid arstide ja toitumisspetsialistidega; |
— |
kontaktid õpetajate ja koolidega; |
— |
muud kanalid (infolehed ja brošüürid, mängud lastele jne); |
— |
esitlused müügikohtades; |
— |
visuaalne meedia (kino, spetsialiseeritud telekanalid); |
— |
raadioreklaamid; |
— |
näitustel ja messidel osalemine. |
6. Programmi kestus ja ulatus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.
VÄRSKE, JAHUTATUD VÕI KÜLMUTATUD LIHA, MIS ON TOODETUD VASTAVALT ÜHENDUSE VÕI RIIGI KVALITEEDISÜSTEEMILE
1. Olukorra ülevaade
Paljude peamiste loomsete saadustega seotud terviseprobleemid on suurendanud vajadust suurendada tarbijate usaldust ühenduse lihatoodete vastu.
See hõlmab vajadust edastada objektiivset teavet ühenduse ja riikide kvaliteedisüsteemide ja kontrollide kohta, mida nõutakse lisaks kontrolle ja toidu ohtust käsitlevatele üldistele õigusaktidele. Kõnealused eeskirjad ja kontrollid kujutavad endast lisatagatist, sest nendega nähakse ette tootekirjeldused ja täiendavad kontrollistruktuurid.
2. Eesmärgid
— |
Teavitamiskampaaniad piirduvad toodetega, mis valmivad vastavalt Euroopa kvaliteedisüsteemidele (KPN, KGT, GTE ja mahepõllumajandus) ning vastavalt liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 32 alusel tunnustatud ning kõnealuses artiklis määratletud kriteeriumidele vastavatele kvaliteedisüsteemidele. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 sätestatut, ei tohi käesoleva määruse alusel rahastatavaid teavitamiskampaaniaid rahastada ühtlasi määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel; |
— |
teavitamiskampaaniate eesmärk on tagada objektiivne ja täielik teave ühenduse ja liikmesriigi lihatoodete ohutuse kvaliteedisüsteemide korrast. Nende abil tuleb teavitada tarbijaid, arvamusliidreid ja turustajaid tootespetsifikaatidest ja kvaliteedisüsteemide tegelikest kontrollimistest. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tarbijad ja nende ühendused; |
— |
majapidamises ostude eest vastutavad isikud; |
— |
asutused (restoranid, haiglad, koolid jne); |
— |
turustajad ja nende ühendused; |
— |
ajakirjandus ja arvamusliidrid. |
4. Peamine sõnum
— |
Kvaliteedisüsteemide abil on tagatud kindel tootmisviis ning seadusega ettenähtust rangemad kontrollimised; |
— |
lihast valmistatud kvaliteettooted on eriliste omadustega või tavapärastest turustusnõuetest kvaliteetsemad; |
— |
ühenduse ja riikide kvaliteedisüsteemid on läbipaistvad ning need tagavad toodete täieliku jälgitavuse; |
— |
liha märgistamine võimaldab tarbijal tuvastada kvaliteettooteid, nende päritolu ja omadusi. |
5. Peamised kanalid
— |
Internet; |
— |
suhtekorraldus meedia ja reklaamitööstusega (teaduslik ja erialane ajakirjandus, naisteajakirjad, ajalehed, kulinaariaalased ajakirjad); |
— |
kontaktid tarbijaühendustega; |
— |
audiovisuaalne meedia; |
— |
trükitud materjalid (infolehed, brošüürid jne); |
— |
teavitamine müügikohtades. |
6. Programmi kestus ja ulatus
Programmid peaksid hõlmama vähemalt ühte liikmesriiki tervikuna või mitut liikmesriiki.
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud põhjendatud eesmärgid.
INIMTOIDUKS ETTE NÄHTUD MUNADE MÄRGISTAMINE
1. Olukorra ülevaade
Nõukogu määruse (EÜ) nr 1028/2006 (5) artikli 4 lõike 1 kohaselt tembeldatakse kõikide inimtoiduks ette nähtud munade koorele tootjakood ja munakanade kasvatusviis. Kood koosneb numbrist, mis võimaldab kindlaks teha tootmisviisi (0 = mahepõllumajanduslik, 1 = vabapidamine, 2 = õrrekanad, 3 = puurikanad), selle liikmesriigi ISO-koodist, kus tootmiskeskus asub, ja numbrist, mille asjaomane asutus on tootmiskeskusele andnud.
2. Eesmärgid
— |
Teavitada tarbijat munade märgistuse uutest standarditest ja anda täpne selgitus munadele trükitud koodi tähenduse kohta; |
— |
anda munadele trükitud koodi abil teavet munatootmisviiside kohta; |
— |
anda teavet olemasolevate jälgitavussüsteemide kohta. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tarbijad ja turustajad; |
— |
arvamusliidrid. |
4. Peamine sõnum
— |
Teavitada tarbijaid, et seoses komisjoni direktiivi 2002/4/EÜ (6) kohaldamisega on munadele trükitud uus kood, ja selgitada koodiga märgistatud eri munakategooriate omadusi; |
— |
sõnumid ei tohiks väljendada eelistusi teatavate tootmisviiside suhtes ega sisaldada väiteid munade toiteväärtuse või nende tarbimise mõju kohta tervisele. Eri liikmesriikidest pärinevaid mune ei tohiks erinevalt kohelda. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed jne); |
— |
trükitud materjalid (brošüürid, infolehed jne); |
— |
teavitamine müügikohtades; |
— |
reklaam ajakirjanduses, kulinaariaalastes ajakirjades, naisteajakirjades jne; |
— |
suhted meediakanalitega. |
6. Programmi kestus
12–24 kuud.
MESI JA MESINDUSSAADUSED
1. Olukorra ülevaade
Ühenduse kvaliteetmee ja mesindussaaduste sektor, mis saab ühenduselt väga vähe toetust, on silmitsi kasvava globaalse konkurentsiga. Asjaolu, et tootmiskulud on suured, muudab olukorra veelgi raskemaks.
Alates 2001. aastast kohaldatakse sektori puhul nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ, (7) mille kohaselt ühendab toote märgistamine selle kvaliteedi ja päritolu. Toetatavad programmid peavad keskenduma ühenduse meele ja mesindussaadustele, mille puhul on osutatud täiendavalt ka piirkondlikule, territoriaalsele või topograafilisele päritolule või kvaliteedimärgistusele, mis on sertifitseeritud kas ühenduse poolt (KPN, KGT, GTE või „mahetoode”) või liikmesriigi poolt.
2. Eesmärgid
— |
Teavitada tarbijaid ühenduse mesindussaaduste mitmekesisusest, nende organoleptilistest omadustest ja tootmistingimustest; |
— |
teavitada tarbijaid ühenduse filtreerimata ja pastöriseerimata mee omadustest; |
— |
aidata tarbijail mõista ühenduse mee märgistust ning ergutada tootjaid töötama välja selgesti mõistetavat märgistust; |
— |
suunata meetarbimist kvaliteettoodete suunas, pöörates tähelepanu nende jälgitavusele. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tarbijad, eelkõige 20–40 aasta vanused tarbijad; |
— |
eakad inimesed ja lapsed; |
— |
arvamusliidrid. |
4. Peamine sõnum
— |
Teave ühenduse õigusaktide kohta, mis reguleerivad ohutust, tootmishügieeni, kvaliteedi sertifitseerimist ja märgistust; |
— |
mesi on looduslik saadus, mille tootmine põhineb traditsioonil ja väljakujunenud oskusteabel ning mida saab nüüdisaegses köögis väga mitmeti kasutada; |
— |
eri geograafilise ja botaanilise päritoluga ja/või eri hooaegadel kogutud meesortide suur valik; |
— |
nõuanded kasutamisvõimaluste ja toiteväärtuse kohta; |
— |
bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks on hädavajalik kaitsta tolmeldamist. |
5. Peamised kanalid
— |
Reklaam üldises ja erialases ajakirjanduses (kulinaariaalased ajakirjad, elustiiliajakirjad); |
— |
Internet, kino ja muu audiovisuaalne meedia (TV, raadio); |
— |
müügikohad; |
— |
näitustel ja messidel osalemine; |
— |
suhtekorraldus üldsusega, kampaania korras ürituste korraldamine restoranides ja toitlustusettevõtetes; |
— |
teavitamine koolides (juhised õpetajatele ning hotellimajandus- ja toitlustuskoolide õpilastele). |
6. Programmi kestus ja ulatus
12–36 kuud, eelistatud on programmid, mille igaks faasiks esitatakse strateegia ja nõuetekohaselt põhjendatud eesmärgid.
MPV-KVALITEETVEINID, GEOGRAAFILISE TÄHISEGA LAUAVEINID
1. Olukorra ülevaade
Sektorit iseloomustab suuremahuline tootmine, kuid tarbimine on jäänud varasemaga samale tasemele ning teatavate veiniliikide puhul isegi vähenenud, teisalt on kolmandate riikide pakkumine üha suurenemas.
2. Eesmärgid
— |
Suurendada ühenduse veinide tarbimist; |
— |
teavitada tarbijaid ühenduse veinisortidest, nende kvaliteedist, tootmistingimustest ning teadusuuringute tulemustest. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Turustajad; |
— |
tarbijad, välja arvatud nõukogu soovituses 2001/458/EÜ (8) osutatud noored ja noorukid; |
— |
arvamusliidrid (ajakirjanikud, toitumiseksperdid); |
— |
hotellinduse ja toitlustuse eriala õpetavad haridusasutused. |
4. Peamine sõnum
— |
Ühenduse õigusaktidega reguleeritakse rangelt tootmist, kvaliteeditähiste kasutamist, märgistust ja turustamist ning sellest tulenevalt tagatakse tarbijatele pakutavate veinide kvaliteet ja toote jälgitavus; |
— |
hea võimalus valida väga laia valiku eri päritoluga ühenduse veinide vahel; |
— |
ühenduse veinitootmist käsitlev teave ning selle seosed piirkondlike ja kohalike tingimuste, kultuuride ja maitsetega. |
5. Peamised kanalid
— |
Meetmed, mis hõlmavad teavitamist ning suhtekorraldust; |
— |
koolitus turustajatele ja toitlustusettevõtetele; |
— |
kontaktid erialase ajakirjandusega; |
— |
muud kanalid (Interneti-leheküljed, infolehed ja brošüürid), et suunata tarbijaid nende valikutes ja pakkuda ideid tarbimiseks perekondlikel sündmustel, pidulikel puhkudel jne; |
— |
messid ja näitused: väljapanekud, mis ühendavad mitmetest liikmesriikidest pärinevaid tooteid. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on seatud eesmärgid.
KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSEGA (KPN), KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISEGA (KGT) VÕI GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE ERITUNNUSEGA (GTE) TOOTED
1. Olukorra ülevaade
Määrustega (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 sätestatud süsteem ühenduse tootenimetuste kaitsmiseks on ühise põllumajanduspoliitika kvaliteedipeatüki rakendamisel esmatähtis. Seega on vaja jätkata kampaaniaid, mille kaudu tutvustatakse tootenimetusi ja kaitstud nimetusi kandvaid tooteid kõigile nende toodete tootmisahela, valmistamise, turustamise ja tarbimisega seotud potentsiaalsetele osapooltele.
2. Eesmärgid
Müügiedendus- ja teavitamiskampaaniad ei tohiks keskenduda ainult ühele või väga piiratud hulgale tootenimetustele, vaid peaks keskenduma pigem kas teatavate tootekategooriate tootenimetuste rühmadele või ühe või mitme liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas toodetud tooterühmadele.
Kampaaniate eesmärk peaks olema:
— |
pakkuda mitmekülgset teavet ühenduse kvaliteedisüsteemide sisu ja toimimise kohta ja eelkõige nende mõju kohta kaitstud nimetustega toodete kaubanduslikule väärtusele, mille korral toodetele on registreerimise järel nende süsteemidega tagatud kaitse; |
— |
suurendada tarbijate, turustajate ja toiduspetsialistide teadmisi ühenduse logode kohta kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega toodetel; |
— |
ergutada nende süsteemidega esialgu hõlmamata tootjate/töötlejate ühendusi kasutama seda süsteemi, registreerides tootenimetusi, mis vastavad selleks vajalikele põhinõuetele; |
— |
ergutada asjaomastesse piirkondadesse kuuluvaid tootjaid/töötlejaid, kes veel nende süsteemide alla ei kuulu, võtma osa registreeritud nimetusi kandvate toodete tootmisest, järgides heakskiidetud spetsifikatsioone ja kontrollnõudeid, mis on eri kaitstud nimetuste jaoks kehtestatud; |
— |
soodustada nõudlust asjaomaste toodete järele, teavitades tarbijaid ja turustajaid süsteemide olemasolust, nende tähtsusest ja eelistest ning samuti logodest ja tingimustest, mille alusel tähiseid antakse, ning vastavast kontrollidest ja tootmise jälgitavuse süsteemist. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tootjad ja töötlejad; |
— |
turustajad (suured jaemüügiketid, hulgimüüjad, jaemüüjad, toitlustusettevõtted, sööklad, restoranid); |
— |
tarbijad ja nende ühendused; |
— |
arvamuskujundajad. |
4. Peamine sõnum
— |
Kaitstud nimetustega toodetel on eriomadused, mis seostuvad nende geograafilise päritoluga; kaitstud päritolunimetusega toodete puhul on toodete kvaliteet või omadused peaasjalikult või eranditult seotud konkreetse geograafilise keskkonnaga (koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega); kaitstud geograafilise tähisega toodete puhul on toodetel teatav kvaliteet või maine, mida võib omistada nende geograafilisele päritolule, ning see geograafiline seos peab esinema vähemalt ühes tootmise, töötlemise või valmistamise faasis; |
— |
garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toodetel on eriomadused, mis seostuvad nende kindlate traditsiooniliste tootmisviisidega või traditsiooniliste toormaterjalide kasutamisega; |
— |
kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toodetel kasutatavad ühenduse logod on kogu ühenduses tuntud sümbolid, millega märgistatakse tooteid, mis vastavad teatavatele tootmistingimustele seoses nende geograafilise päritoluga või nende traditsioonidega ning mida kontrollitakse; |
— |
muud kvaliteediga seotud küsimused (asjaomaste toodete ohutus, toiteväärtus, maitse, tootmise jälgitavus); |
— |
mõningate kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega, garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega toodete esitlemine, mille puhul tuuakse need esile kui näiteid kaitsesüsteemide alusel registreeritud nimetusega toodete võimalikust kaubanduslikust edukusest; |
— |
need kaitsesüsteemid toetavad ühenduse kultuuripärandit ja põllumajandusliku tootmise mitmekesisust ning samuti paikkondade alalhoidmist. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed); |
— |
suhtekorraldus meediaga (erialaajakirjad, naisteajakirjad, kulinaariaalased ajakirjad); |
— |
kontaktid tarbijaühendustega; |
— |
teavitamine ja esitlemine müügikohtades; |
— |
audiovisuaalne meedia (spetsiaalsed telereklaamid jne); |
— |
trükitud materjalid (infolehed, brošüürid jne); |
— |
kaubandusmessidel ja näitustel osalemine; |
— |
teavitamine ja koolitusseminarid/tegevus seoses kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste suhtes kehtivate ühenduse süsteemidega. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud. Eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on ette nähtud selgelt määratud eesmärgid ja strateegia.
TEAVE ÄÄREPOOLSEIMATE PIIRKONDADE GRAAFILISE SÜMBOLI KOHTA
1. Olukorra ülevaade
See suunis käsitleb ühenduse äärepoolseimaid piirkondi vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 toodud määratlusele. Väline hindamisuuring näitab, et ühenduse 1998/99. aasta teabekampaania äärepoolseimate piirkondade graafilise sümboli (logo) kohta võeti selle sektori ettevõtjate poolt vastu suure huviga.
Selle tulemusel soovisid mõned tootjad ja töötlejad saada logo kasutamiseks oma kvaliteettoodetele heakskiitu.
Esimese kampaania lühikest kestust silmas pidades on nüüd õige aeg jätkata tööd suurendamaks eri sihtrühmade teadlikkust logost, kohaldades selleks jätkuvalt meetmeid, millega teavitatakse tarbijaid logo tähendusest ja eelistest.
2. Eesmärgid
— |
Reklaamida logo olemasolu, tähendust ja eeliseid; |
— |
julgustada asjaomaste piirkondade tootjaid ja töötlejaid logo kasutama; |
— |
suurendada turustajate ja tarbijate teadlikkust logost. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Kohalikud tootjad ja töötlejad; |
— |
turustajad ja tarbijad; |
— |
arvamuskujundajad. |
4. Peamine sõnum
— |
Toode on tüüpiline ja looduslik; |
— |
see pärineb ühenduse piirkonnast; |
— |
kvaliteet (ohutus, toiteväärtus ja maitse, tootmisviis, seos päritoluga); |
— |
toote eksootilisus; |
— |
pakkumise mitmekesisus, sealhulgas väljaspool hooaega; |
— |
jälgitavus. |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed jne); |
— |
infotelefonid; |
— |
suhtekorraldus meediaga (erialaajakirjad, naisteajakirjad, kulinaariaalased ajakirjad); |
— |
esitlused müügikohtades, messidel ja näitustel jne; |
— |
kontaktid arstide ja toitumisspetsialistidega; |
— |
muud kanalid (infolehed, brošüürid, retseptid jne); |
— |
audiovisuaalne meedia; |
— |
reklaam erialastes ja kohalikes väljaannetes. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud.
MAHEPÕLLUNDUSTOOTED
1. Olukorra ülevaade
Mahepõllundustoodete tarbimine on eriti populaarne linnaelanike hulgas, kuid nende toodete turuosa on siiski suhteliselt piiratud.
Tarbijate ja teiste huvitatud gruppide teadlikkus mahepõllundusliku tootmisviisi omadustest suureneb järjest, kuid on siiski üsna madal.
Ühenduse mahepõllundustoodete ja mahepõllumajanduse tegevuskavas (9) käsitletakse mahepõllundustoodete nõudluse suurendamise peamise vahendina müügiedendus- ja teavitamismeetmeid.
2. Eesmärgid
Müügiedendus- ja teavitamiskampaaniad ei tohiks keskenduda ainult ühele või mõnele valitud tootele, vaid peaksid keskenduma pigem tootegruppidele või mahepõllumajanduse süsteemile, mida rakendatakse ühe või mitme liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas.
Nende kampaaniate eesmärk peaks olema:
— |
soodustada mahepõllundustoodete tarbimist; |
— |
suurendada tarbijate teadmisi mahepõllundustoodete märgistuse ning sealhulgas ka ühenduse logo kohta; |
— |
pakkuda mitmekülgset teavet ning suurendada teadmisi mahepõllumajanduse eeliste kohta, eelkõige seoses keskkonnakaitsega, loomatervishoiuga, paikkondade alalhoiuga ja maapiirkondade arendamisega; |
— |
edastada mitmekülgset teavet ühenduse mahepõllumajanduse süsteemi sisu ja toimimise kohta; |
— |
innustada individuaalseid tootjaid, töötlejaid ja tootjate/töötlejate/jaemüüjate rühmitusi, kes ei ole veel mahepõllumajanduses tegevad, minema üle sellele tootmisviisile; innustada jaemüüjaid, jaemüüjate rühmitusi ja restorane müüma mahepõllundustooteid. |
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tarbijad üldiselt, tarbijaühendused ja konkreetsed tarbijate alarühmad; |
— |
arvamuskujundajad; |
— |
turustajad (selvehallid, hulgimüüjad, spetsialiseerunud jaemüüjad, toitlustusettevõtted, sööklad, restoranid); |
— |
õpetajad ja koolid. |
4. Peamine sõnum
— |
Mahepõllundustooted on looduslikud, sobivad tänapäevase eluviisiga ja neid on meeldiv tarbida; nende kasvatamisel arvestatakse eriliselt mõju keskkonnale ja loomade tervisele; mahepõllumajandus aitab tagada põllumajandusliku tootmise mitmekesisust ning samuti paikkondade alalhoidmist; |
— |
toodete suhtes kohaldatakse rangeid tootmis- ja kontrollieeskirju, sealhulgas ka tootmise täielikku jälgitavust, tagamaks seda, et tooted pärinevad põllumajandusettevõtetest, mis alluvad mahepõllumajanduse kontrollsüsteemile; |
— |
terminite „mahetoode”, „ökotoode” ja „biotoode” ning nende muukeelsete vastete kasutamine toiduainete puhul on seadusega kaitstud; ühenduse logo on mahepõllundustoodete sümbol, mida mõistetakse sellisena kogu ühenduses ning mis näitab, et tooted vastavad ühenduse rangetele tootmiskriteeriumidele ning on läbinud range kontrolli; ühenduse logo käsitlevat teavet võib täiendada teabega liikmesriikides kasutusele võetud logode kohta; |
— |
lisaks võib esile tuua muid kõnealuste toodete kvaliteediga seotud küsimusi (ohutus, toiteväärtus, maitse). |
5. Peamised kanalid
— |
Elektroonilised kanalid (Interneti-leheküljed); |
— |
infotelefonid; |
— |
suhtekorraldus meediaga (erialaajakirjad, naisteajakirjad, kulinaariaalased ajakirjad, toidutööstusele suunatud ajakirjad); |
— |
kontaktid tarbijaühendustega; |
— |
teavitamine müügikohtades; |
— |
tegevus koolides; |
— |
audiovisuaalne meedia (sh spetsiaalsed telereklaamid); |
— |
trükitud materjal (infolehed, brošüürid jne); |
— |
kaubandusmessidel ja näitustel osalemine; |
— |
teavitamine ja koolitusseminarid/tegevus seoses mahepõllundustooteid ja mahepõllumajandust käsitleva ühenduse süsteemiga. |
6. Programmide kestus
12–36 kuud. Eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks faasiks on ette nähtud selgelt määratud eesmärgid ja strateegia.
KODULINNULIHA
1. Olukorra ülevaade
Tarbijate usalduse kriis kodulinnuliha suhtes on seotud linnugripi kajastamisega ajakirjanduses ning on väljendunud tarbimise märgatavas vähenemises. Tarbijate usaldust ühendusest pärit kodulinnuliha vastu oleks seega vaja suurendada.
Selleks tuleks edastada objektiivset teavet ühenduse tootmissüsteemide (turustusstandardite) ja kontrollide kohta, mida nõutakse lisaks kontrolle ja toidu ohutust käsitlevatele üldistele õigusaktidele.
2. Eesmärgid
— |
Teavitamis- ja/või müügiedenduskampaaniad piirduvad ELi toodetega; |
— |
nende eesmärk on:
|
3. Peamised sihtrühmad
— |
Tarbijad ja nende ühendused; |
— |
majapidamises ostude eest vastutavad isikud; |
— |
asutused (restoranid, haiglad, koolid jne); |
— |
turustajad ja nende ühendused; |
— |
ajakirjandus ja arvamusliidrid. |
4. Peamine sõnum
— |
ELi territooriumil turustatavat kodulinnuliha reguleeritakse ühenduse määrusega, mis hõlmab kogu tootmisahelat, lindude tapmist ja tarbimist; |
— |
rakendatakse tõhusaid ohutusmeetmeid, kaasa arvatud kontrollimisi; |
— |
üldised hügieenisoovitused loomse päritoluga toiduainete käitlemisel. |
5. Peamised kanalid
— |
Internet; |
— |
avalikkussuhted meedia ja reklaamitööstusega (teaduslik ja erialane ajakirjandus, naisteajakirjad ja kulinaariaalased ajakirjad); |
— |
kontaktid tarbijaühendustega; |
— |
audiovisuaalne meedia; |
— |
trükitud materjalid (infolehed, brošüürid jne); |
— |
teavitamine müügikohtades. |
6. Programmi kestus ja ulatus
Programmid peaksid hõlmama vähemalt ühte liikmesriiki tervikuna või mitut liikmesriiki.
12–24 kuud, eelistatud on mitmeaastased programmid, mille igaks etapiks on seatud põhjendatud eesmärgid.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(3) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.
(4) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
(5) ELT L 186, 7.7.2006, lk 1.
(6) EÜT L 30, 31.1.2002, lk 44.
(7) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.
(8) EÜT L 161, 16.6.2001, lk 38.
(9) KOM(2004) 415 (lõplik).
II LISA
KOLMANDAD RIIGID
A. LOETELU MÜÜGIEDENDUSMEETMETEGA HÕLMATAVATEST TOODETEST
— |
Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha ja sealiha, nende baasil valmistatud toiduained; |
— |
kvaliteetne kodulinnuliha; |
— |
piimatooted; |
— |
oliiviõli ja lauaoliivid; |
— |
geograafilise tähisega lauaveinid, määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid (mpv-kvaliteetveinid); |
— |
geograafilise tähisega või reserveeritud traditsioonilise tähisega piiritusjoogid; |
— |
värske ja töödeldud puu- ja köögivili; |
— |
teraviljast ja riisist valmistatud tooted; |
— |
kiulina; |
— |
elustaimed ja iluaiandustooted; |
— |
kaitstud päritolunimetusega (KPN), kaitstud geograafilise tähisega (KGT) või garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega (GTE) tooted kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2006 või määrusega (EÜ) nr 510/2006; |
— |
mahepõllundustooted vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2092/91. |
B. LOETELU KOLMANDATE RIIKIDE TURGUDEST, KUS VÕIB MÜÜGIEDENDUSMEETMEID RAKENDADA
A. Riigid
— |
Lõuna-Aafrika; |
— |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik; |
— |
Austraalia; |
— |
Bosnia ja Hertsegoviina; |
— |
Hiina; |
— |
Lõuna-Korea; |
— |
Horvaatia; |
— |
India; |
— |
Jaapan; |
— |
Kosovo; |
— |
Montenegro; |
— |
Norra; |
— |
Uus-Meremaa; |
— |
Venemaa; |
— |
Serbia; |
— |
Šveits; |
— |
Türgi; |
— |
Ukraina. |
B. Geograafilised piirkonnad
— |
Põhja-Aafrika; |
— |
Põhja-Ameerika; |
— |
Ladina-Ameerika; |
— |
Kagu-Aasia; |
— |
Lähis- ja Kesk-Ida. |
III LISA
Artiklis 6 osutatud eri sektorite hinnangulised aastaeelarved
1. |
Värske puu- ja köögivili: 10 miljonit eurot |
2. |
Töödeldud puu- ja köögivili: 2 miljonit eurot |
3. |
Kiulina: 1 miljon eurot |
4. |
Elustaimed ja iluaiandustooted: 3 miljonit eurot |
5. |
Oliiviõli ja lauaoliivid: 7 miljonit eurot (millest vähemalt 3 miljonit eurot kolmandatele riikidele) |
6. |
Seemneõlid: 2 miljonit eurot |
7. |
Piim ja piimatooted: 4 miljonit eurot |
8. |
Värske, jahutatud või külmutatud liha, mis on toodetud vastavalt ühenduse või riigi kvaliteedisüsteemile: 4 miljonit eurot |
9. |
Munade märgistamine: 2 miljonit eurot |
10. |
Mesi ja mesindussaadused: 1 miljon eurot |
11. |
Mpv-kvaliteetveinid, geograafilise tähisega lauaveinid: 3 miljonit eurot |
12. |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN), kaitstud geograafilise tähisega (KGT) või garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega (GTE) tooted: 3 miljonit eurot |
13. |
Teave äärepoolseimate piirkondade graafilise sümboli kohta: 1 miljon eurot |
14. |
Mahepõllundustooted: 3 miljonit eurot |
15. |
Kodulinnuliha: p.m. |
IV LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 1071/2005 (siseturg) |
Määrus (EÜ) nr 501/2008 (komisjoni ühendmäärus) |
Määrus (EÜ) nr 1346/2005 (kolmandad riigid) |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
— |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikli 6 lõige 1 |
— |
— |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikkel 5 |
Artikli 7 lõike 2 punkt b |
Artikli 6 lõige 3 (osaliselt) |
— |
— |
Artikkel 7 |
Artikkel 6 ja artikli 10 lõike 3 teine lõik |
Artikli 7 lõige 1, lõike 2 punktid a ja c ning lõige 3 |
Artikkel 8 |
Artikli 7 lõige 1, lõike 2 teine lõik ja lõige 3 |
Artikli 7 lõige 2, v.a punktid a ja c, ning lõige 4 |
Artikkel 9 |
Artikli 7 lõige 2, v.a esimene lõik, ning lõiked 4 ja 5 |
— |
Artikkel 10 |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 11 |
Artikkel 9 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikkel 12 |
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 9 lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 13 |
Artikli 10 lõige 2 ja lõike 3 esimene lõik |
Artikli 10 lõiked 1–3 |
Artikkel 14 |
Artikkel 11 |
Artikkel 6 ja artikli 10 lõige 4 |
Artikkel 15 |
— |
Artikkel 11 |
Artikkel 16 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 17 |
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
Artikkel 18 |
Artikkel 14 |
Artikkel 14 |
Artikkel 19 |
Artikkel 15 |
Artikkel 15 |
Artikkel 20 |
Artikkel 16 |
Artikkel 16 |
Artikkel 21 |
Artikkel 17 |
Artikkel 17 |
Artikkel 22 |
Artikkel 18 |
Artikkel 18 |
Artikkel 23 |
Artikkel 19 |
Artikkel 19 |
Artikkel 24 |
Artikkel 20 |
Artikkel 20 |
Artikkel 25 |
Artikkel 21 |
Artikkel 21 |
Artikkel 26 |
Artikkel 22 |
Artikkel 22 |
Artikkel 27 |
Artikkel 23 |
Artikkel 23 |
Artikkel 28 |
Artikkel 24 |
Artikkel 25 |
Artikkel 29 |
Artikkel 26 |
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/35 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 502/2008,
5. juuni 2008,
millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 (teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta) I, II ja IX lisa
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 19,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kolmandatest riikidest teatavate tekstiiltoodete importimise ühiseeskirju tuleks ajakohastada, et võtta arvesse mõningaid muudatusi. |
(2) |
Ukraina sai 16. mail 2008 Maailma Kaubandusorganisatsiooni täisliikmeks. |
(3) |
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (2) mõned muudatused mõjutavad ka teatavaid määruse (EMÜ) nr 3030/93 I lisas esitatud koode. |
(4) |
Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 3030/93 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 17 alusel loodud tekstiilikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 3030/93 I, II ja IX lisa muudetakse käesoleva määruse lisades esitatud viisil.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 16. maist 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. juuni 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) EÜT L 275, 8.11.1993, lk 1. Viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 139/2008 (ELT L 42, 16.2.2008, lk 11).
(2) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 360/2008 (ELT L 111, 23.4.2008, lk 9).
I LISA
I LISA
ARTIKLIS 1 NIMETATUD TEKSTIILTOOTED (1)
1. |
Ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise reeglite kohaldamist, peetakse kaubakirjeldusi vaid soovituslikeks, sest iga kategooria alla kuuluvad kaubad on käesolevas lisas kindlaks määratud CN-koodi abil. Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, määrab kaubakategooria kindlaks CN-koodi ja vastava kirjelduse ulatus. |
2. |
Kui kategooriatesse 1–114 kuuluvate, Hiinast pärinevate toodete koostisaineid ei ole eraldi nimetatud, peetakse nende toodete koostisaineteks ainult lambavilla või muude loomade villa, puuvilla või keemilisi kiude. |
3. |
Rõivad, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute rõivastega, klassifitseeritakse naiste ja tüdrukute rõivasteks. |
4. |
Märgistus „väikelaste rõivad” tähendab rõivaid kuni suurusnumbrini 86 (kaasa arvatud). |
Kategooria |
Kirjeldus CN-kood 2008 |
Vastavustabel |
|
tükki/kg |
g/tükki |
||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
I A RÜHM |
|||
1 |
Puuvillane lõng, jaemüügiks pakendamata 5204 11 00, 5204 19 00, 5205 11 00, 5205 12 00, 5205 13 00, 5205 14 00, 5205 15 10, 5205 15 90, 5205 21 00, 5205 22 00, 5205 23 00, 5205 24 00, 5205 26 00, 5205 27 00, 5205 28 00, 5205 31 00, 5205 32 00, 5205 33 00, 5205 34 00, 5205 35 00, 5205 41 00, 5205 42 00, 5205 43 00, 5205 44 00, 5205 46 00, 5205 47 00, 5205 48 00, 5206 11 00, 5206 12 00, 5206 13 00, 5206 14 00, 5206 15 00, 5206 21 00, 5206 22 00, 5206 23 00, 5206 24 00, 5206 25 00, 5206 31 00, 5206 32 00, 5206 33 00, 5206 34 00, 5206 35 00, 5206 41 00, 5206 42 00, 5206 43 00, 5206 44 00, 5206 45 00, ex 5604 90 90 |
|
|
2 |
Puuvillane riie, v.a ažuurne riie, froteeriie, riidekudumismenetlusega valmistatud pael, karusriie, šenill, tüll ja muu võrkriie 5208 11 10, 5208 11 90, 5208 12 16, 5208 12 19, 5208 12 96, 5208 12 99, 5208 13 00, 5208 19 00, 5208 21 10, 5208 21 90, 5208 22 16, 5208 22 19, 5208 22 96, 5208 22 99, 5208 23 00, 5208 29 00, 5208 31 00, 5208 32 16, 5208 32 19, 5208 32 96, 5208 32 99, 5208 33 00, 5208 39 00, 5208 41 00, 5208 42 00, 5208 43 00, 5208 49 00, 5208 51 00, 5208 52 00, 5208 59 10, 5208 59 905209 11 00, 5209 12 00, 5209 19 00, 5209 21 00, 5209 22 00, 5209 29 00, 5209 31 00, 5209 32 00, 5209 39 00, 5209 41 00, 5209 42 00, 5209 43 00, 5209 49 00, 5209 51 00, 5209 52 00, 5209 59 00, 5210 11 00, 5210 19 00, 5210 21 00, 5210 29 00, 5210 31 00, 5210 32 00, 5210 39 00, 5210 41 00, 5210 49 00, 5210 51 00, 5210 59 00, 5211 11 00, 5211 12 00, 5211 19 00, 5211 20 00, 5211 31 00, 5211 32 00, 5211 39 00, 5211 41 00, 5211 42 00, 5211 43 00, 5211 49 10, 5211 49 90, 5211 51 00, 5211 52 00, 5211 59 00, 5212 11 10, 5212 11 90, 5212 12 10, 5212 12 90, 5212 13 10, 5212 13 90, 5212 14 10, 5212 14 90, 5212 15 10, 5212 15 90, 5212 21 10, 5212 21 90, 5212 22 10, 5212 22 90, 5212 23 10, 5212 23 90, 5212 24 10, 5212 24 90, 5212 25 10, 5212 25 90, ex 5811 00 00, ex 6308 00 00 |
|
|
2 a) |
millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud 5208 31 00, 5208 32 16, 5208 32 19, 5208 32 96, 5208 32 99, 5208 33 00, 5208 39 00, 5208 41 00, 5208 42 00, 5208 43 00, 5208 49 00, 5208 51 00, 5208 52 00, 5208 59 10, 5208 59 90, 5209 31 00, 5209 32 00, 5209 39 00, 5209 41 00, 5209 42 00, 5209 43 00, 5209 49 00, 5209 51 00, 5209 52 00, 5209 59 00, 5210 31 00, 5210 32 00, 5210 39 00, 5210 41 00, 5210 49 00, 5210 51 00, 5210 59 00, 5211 31 00, 5211 32 00, 5211 39 00, 5211 41 00, 5211 42 00, 5211 43 00, 5211 49 10, 5211 49 90, 5211 51 00, 5211 52 00, 5211 59 00, 5212 13 10, 5212 13 90, 5212 14 10, 5212 14 90, 5212 15 10, 5212 15 90, 5212 23 10, 5212 23 90, 5212 24 10, 5212 24 90, 5212 25 10, 5212 25 90, ex 5811 00 00, ex 6308 00 00 |
|
|
3 |
Sünteesstaapelkiududest või nende jäätmetest riie, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael, karusriie (sh froteeriie) ja šenill 5512 11 00, 5512 19 10, 5512 19 90, 5512 21 00, 5512 29 10, 5512 29 90, 5512 91 00, 5512 99 10, 5512 99 90, 5513 11 20, 5513 11 90, 5513 12 00, 5513 13 00, 5513 19 00, 5513 21 10, 5513 21 30, 5513 21 90, 5513 23 10, 5513 23 90, 5513 29 00, 5513 31 00, 5513 39 00, 5513 41 00, 5513 49 00, 5514 11 00, 5514 12 00, 5514 19 10, 5514 19 90, 5514 21 00, 5514 22 00, 5514 23 00, 5514 29 00, 5514 30 10, 5514 30 30, 5514 30 50, 5514 30 90, 5514 41 00, 5514 42 00, 5514 43 00, 5514 49 00, 5515 11 10, 5515 11 30, 5515 11 90, 5515 12 10, 5515 12 30, 5515 12 90, 5515 13 11, 5515 13 19, 5515 13 91, 5515 13 99, 5515 19 10, 5515 19 30, 5515 19 90, 5515 21 10, 5515 21 30, 5515 21 90, 5515 22 11, 5515 22 19, 5515 22 91, 5515 22 99, 5515 29 00, 5515 91 10, 5515 91 30, 5515 91 90, 5515 99 20, 5515 99 40, 5515 99 80, ex 5803 00 90, ex 5905 00 70, ex 6308 00 00 |
|
|
3 a) |
millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud 5512 19 10, 5512 19 90, 5512 29 10, 5512 29 90, 5512 99 10, 5512 99 90, 5513 21 10, 5513 21 30, 5513 21 90, 5513 23 10, 5513 23 90, 5513 29 00, 5513 31 00, 5513 39 00, 5513 41 00, 5513 49 00, 5514 21 00, 5514 22 00, 5514 23 00, 5514 29 00, 5514 30 10, 5514 30 30, 5514 30 50, 5514 30 90, 5514 41 00, 5514 42 00, 5514 43 00, 5514 49 00, 5515 11 30, 5515 11 90, 5515 12 30, 5515 12 90, 5515 13 19, 5515 13 99, 5515 19 30, 5515 19 90, 5515 21 30, 5515 21 90, 5515 22 19, 5515 22 99, ex 5515 29 00, 5515 91 30, 5515 91 90, 5515 99 20, 5515 99 40, 5515 99 80, ex 5803 00 90, ex 5905 00 70, ex 6308 00 00 |
|
|
I B RÜHM |
|||
4 |
Särgid, T-särgid, kerged rull-, polo- või püstkaelusega peenkoes džemprid ja pulloverid (v.a lambavillast ja muude loomade villast), alussärgid jms tooted, silmkoelised või heegeldatud 6105 10 00, 6105 20 10, 6105 20 90, 6105 90 10, 6109 10 00, 6109 90 20, 6110 20 10, 6110 30 10 |
6,48 |
154 |
5 |
Kampsunid, pulloverid, käisteta pulloverid, vestid, kaheosalised komplektid pulloverist ja kampsunist, kardiganid, ööjakid ja džemprid (v.a jakid, pintsakud ja bleiserid), anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, silmkoelised või heegeldatud ex 6101 90 80, 6101 20 90, 6101 30 90, 6102 10 90, 6102 20 90, 6102 30 90, 6110 11 10, 6110 11 30, 6110 11 90, 6110 12 10, 6110 12 90, 6110 19 10, 6110 19 90, 6110 20 91, 6110 20 99, 6110 30 91, 6110 30 99 |
4,53 |
221 |
6 |
Meeste ja poiste riidest põlvpüksid, lühikesed püksid, v.a supelpüksid ja pikad püksid; naiste ja tüdrukute riidest püksid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipüksid, v.a kategooriasse 16 või 29 kuuluvad, puuvillased või keemilistest kiududest 6203 41 10, 6203 41 90, 6203 42 31, 6203 42 33, 6203 42 35, 6203 42 90, 6203 43 19, 6203 43 90, 6203 49 19, 6203 49 50, 6204 61 10, 6204 62 31, 6204 62 33, 6204 62 39, 6204 63 18, 6204 69 18, 6211 32 42, 6211 33 42, 6211 42 42, 6211 43 42 |
1,76 |
568 |
7 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud või mitte 6106 10 00, 6106 20 00, 6106 90 10, 6206 20 00, 6206 30 00, 6206 40 00 |
5,55 |
180 |
8 |
Meeste ja poiste päevasärgid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6205 90 80, 6205 20 00, 6205 30 00 |
4,60 |
217 |
II A RÜHM |
|||
9 |
Puuvillane froteerätikuriie jm froteeriie; vannilinad, käte- ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud, puuvillasest froteerätikuriidest ja froteeriidest 5802 11 00, 5802 19 00, ex 6302 60 00 |
|
|
20 |
Voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud 6302 21 00, 6302 22 90, 6302 29 90, 6302 31 00, 6302 32 90, 6302 39 90 |
|
|
22 |
Lõng sünteesstaapelkiududest või sünteeskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata 5508 10 10, 5509 11 00, 5509 12 00, 5509 21 00, 5509 22 00, 5509 31 00, 5509 32 00, 5509 41 00, 5509 42 00, 5509 51 00, 5509 52 00, 5509 53 00, 5509 59 00, 5509 61 00, 5509 62 00, 5509 69 00, 5509 91 00, 5509 92 00, 5509 99 00 |
|
|
22 a) |
millest: akrüülkiud ex 5508 10 10, 5509 31 00, 5509 32 00, 5509 61 00, 5509 62 00, 5509 69 00 |
|
|
23 |
Lõng tehisstaapelkiududest või tehiskiudude jäätmetest, jaemüügiks pakendamata 5508 20 10, 5510 11 00, 5510 12 00, 5510 20 00, 5510 30 00, 5510 90 00 |
|
|
32 |
Karusriie ja šenill (v.a puuvillane froteerätikuriie või froteeriie ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael) ja villased, puuvillased või keemilistest kiududest taftingpinnad 5801 10 00, 5801 21 00, 5801 22 00, 5801 23 00, 5801 24 00, 5801 25 00, 5801 26 00, 5801 31 00, 5801 32 00, 5801 33 00, 5801 34 00, 5801 35 00, 5801 36 00, 5802 20 00, 5802 30 00 |
|
|
32 a) |
millest: puuvillane pesusamet 5801 22 00 |
|
|
39 |
Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a puuvillasest froteerätikuriidest vm puuvillasest froteeriidest 6302 51 00, 6302 53 90, ex 6302 59 90, 6302 91 00, 6302 93 90, ex 6302 99 90 |
|
|
II B RÜHM |
|||
12 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms tooted, silmkoelised või heegeldatud, v.a väikelastele mõeldud, sh veenilaiendite ravisukktooted, v.a kategooriasse 70 kuuluvad tooted 6115 10 10, ex 6115 10 90, 6115 22 00, 6115 29 00, 6115 30 11, 6115 30 90, 6115 94 00, 6115 95 00, 6115 96 10, 6115 96 99, 6115 99 00 |
24,3 paari |
41 |
13 |
Meeste ja poiste aluspüksid, naiste ja tüdrukute pikendatud sääreosaga aluspüksid ja püksikud, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6107 11 00, 6107 12 00, 6107 19 00, 6108 21 00, 6108 22 00, 6108 29 00, ex 6212 10 10 |
17 |
59 |
14 |
Meeste ja poiste riidest mantlid, vihmamantlid, keebid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a kategooriasse 21 kuuluvad parkad) 6201 11 00, ex 6201 12 10, ex 6201 12 90, ex 6201 13 10, ex 6201 13 90, 6210 20 00 |
0,72 |
1 389 |
15 |
Naiste ja tüdrukute riidest mantlid, vihmamantlid, keebid; jakid, pintsakud ja bleiserid, villased, puuvillased või keemilistest tekstiilkiududest (v.a kategooriasse 21 kuuluvad parkad) 6202 11 00, ex 6202 12 10, ex 6202 12 90, ex 6202 13 10, ex 6202 13 90, 6204 31 00, 6204 32 90, 6204 33 90, 6204 39 19, 6210 30 00 |
0,84 |
1 190 |
16 |
Meeste ja poiste ülikonnad ja komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; meeste ja poiste puuvillased või keemilistest kiududest voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest 6203 11 00, 6203 12 00, 6203 19 10, 6203 19 30, 6203 22 80, 6203 23 80, 6203 29 18, 6203 29 30, 6211 32 31, 6211 33 31 |
0,80 |
1 250 |
17 |
Meeste ja poiste jakid, pintsakud ning bleiserid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6203 31 00, 6203 32 90, 6203 33 90, 6203 39 19 |
1,43 |
700 |
18 |
Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud 6207 11 00, 6207 19 00, 6207 21 00, 6207 22 00, 6207 29 00, 6207 91 00, 6207 99 10, 6207 99 90 Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud 6208 11 00, 6208 19 00, 6208 21 00, 6208 22 00, 6208 29 00, 6208 91 00, 6208 92 00, 6208 99 00, ex 6212 10 10 |
|
|
19 |
Taskurätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud 6213 20 00, ex 6213 90 00 |
59 |
17 |
21 |
Parkad; anorakid, tuulejoped, pihtkuued jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest; voodriga dressipluusid, v.a kategooriatesse 16 või 29 kuuluvad, puuvillast või keemilistest kiududest ex 6201 12 10, ex 6201 12 90, ex 6201 13 10, ex 6201 13 90, 6201 91 00, 6201 92 00, 6201 93 00, ex 6202 12 10, ex 6202 12 90, ex 6202 13 10, ex 6202 13 90, 6202 91 00, 6202 92 00, 6202 93 00, 6211 32 41, 6211 33 41, 6211 42 41, 6211 43 41 |
2,3 |
435 |
24 |
Meeste ja poiste öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud 6107 21 00, 6107 22 00, 6107 29 00, 6107 91 00, 6107 99 00 Naiste ja tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud 6108 31 00, 6108 32 00, 6108 39 00, 6108 91 00, 6108 92 00, ex 6108 99 00 |
3,9 |
257 |
26 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6104 41 00, 6104 42 00, 6104 43 00, 6104 44 00, 6204 41 00, 6204 42 00, 6204 43 00, 6204 44 00 |
3,1 |
323 |
27 |
Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud 6104 51 00, 6104 52 00, 6104 53 00, 6104 59 00, 6204 51 00, 6204 52 00, 6204 53 00, 6204 59 10 |
2,6 |
385 |
28 |
Püksid, rinnatüki ja traksidega poolkombinesoonid (tunked), lühikesed või põlvpüksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6103 41 00, 6103 42 00, 6103 43 00, ex 6103 49 00, 6104 61 00, 6104 62 00, 6104 63 00, ex 6104 69 00 |
1,61 |
620 |
29 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid; naiste ja tüdrukute voodriga spordidressid, mille pealisriie on ühest ja samast riidest, puuvillased või keemilistest kiududest 6204 11 00, 6204 12 00, 6204 13 00, 6204 19 10, 6204 21 00, 6204 22 80, 6204 23 80, 6204 29 18, 6211 42 31, 6211 43 31 |
1,37 |
730 |
31 |
Rinnahoidjad, riidest, silmkoelised või heegeldatud ex 6212 10 10, 6212 10 90 |
18,2 |
55 |
68 |
Väikelaste rõivad ja rõivamanused, v.a kategooriatesse 10 ja 87 kuuluvad väikelaste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, ning kategooriasse 88 kuuluvad väikelaste sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud 6111 90 19, 6111 20 90, 6111 30 90, ex 6111 90 90, ex 6209 90 10, ex 6209 20 00, ex 6209 30 00, ex 6209 90 90 |
|
|
73 |
Spordidressid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6112 11 00, 6112 12 00, 6112 19 00 |
1,67 |
600 |
76 |
Meeste ja poiste töö- või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud 6203 22 10, 6203 23 10, 6203 29 11, 6203 32 10, 6203 33 10, 6203 39 11, 6203 42 11, 6203 42 51, 6203 43 11, 6203 43 31, 6203 49 11, 6203 49 31, 6211 32 10, 6211 33 10 Naiste ja tüdrukute põlled, kitlid ja muud töö- või ametirõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud 6204 22 10, 6204 23 10, 6204 29 11, 6204 32 10, 6204 33 10, 6204 39 11, 6204 62 11, 6204 62 51, 6204 63 11, 6204 63 31, 6204 69 11, 6204 69 31, 6211 42 10, 6211 43 10 |
|
|
77 |
Suusakostüümid, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6211 20 00 |
|
|
78 |
Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 26, 27, 29, 68, 72, 76 ja 77 6203 41 30, 6203 42 59, 6203 43 39, 6203 49 39, 6204 61 85, 6204 62 59, 6204 62 90, 6204 63 39, 6204 63 90, 6204 69 39, 6204 69 50, 6210 40 00, 6210 50 00, 6211 32 90, 6211 33 90, ex 6211 39 00, 6211 41 00, 6211 42 90, 6211 43 90 |
|
|
83 |
Mantlid, jakid, bleiserid ja teised rõivad, sh suusaülikonnad, silmkoelised ja heegeldatud, v.a rõivad, mis kuuluvad kategooriatesse 4, 5, 7, 13, 24, 26, 27, 28, 68, 69, 72, 73, 74, 75 ex 6101 90 20, 6101 20 10, 6101 30 10, 6102 10 10, 6102 20 10, 6102 30 10, 6103 31 00, 6103 32 00, 6103 33 00, ex 6103 39 00, 6104 31 00, 6104 32 00, 6104 33 00, ex 6104 39 00, 6112 20 00, 6113 00 90, 6114 20 00, 6114 30 00, ex 6114 90 00 |
|
|
III A RÜHM |
|||
33 |
Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms, laiusega alla 3 m 5407 20 11 Kotid kaupade pakendamiseks, valmistatud ribadest vms, v.a silmkoelised või heegeldatud 6305 32 81, 6305 32 89, 6305 33 91, 6305 33 99 |
|
|
34 |
Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms, laiusega 3 m ja rohkem 5407 20 19 |
|
|
35 |
Sünteesfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks 5407 10 00, 5407 20 90, 5407 30 00, 5407 41 00, 5407 42 00, 5407 43 00, 5407 44 00, 5407 51 00, 5407 52 00, 5407 53 00, 5407 54 00, 5407 61 10, 5407 61 30, 5407 61 50, 5407 61 90, 5407 69 10, 5407 69 90, 5407 71 00, 5407 72 00, 5407 73 00, 5407 74 00, 5407 81 00, 5407 82 00, 5407 83 00, 5407 84 00, 5407 91 00, 5407 92 00, 5407 93 00, 5407 94 00, ex 5811 00 00, ex 5905 00 70 |
|
|
35 a) |
millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud ex 5407 10 00, ex 5407 20 90, ex 5407 30 00, 5407 42 00, 5407 43 00, 5407 44 00, 5407 52 00, 5407 53 00, 5407 54 00, 5407 61 30, 5407 61 50, 5407 61 90, 5407 69 90, 5407 72 00, 5407 73 00, 5407 74 00, 5407 82 00, 5407 83 00, 5407 84 00, 5407 92 00, 5407 93 00, 5407 94 00, ex 5811 00 00, ex 5905 00 70 |
|
|
36 |
Tehisfilamentkiududest riie, v.a kategooriasse 114 kuuluv riie rehvide valmistamiseks 5408 10 00, 5408 21 00, 5408 22 10, 5408 22 90, 5408 23 10, 5408 23 90, 5408 24 00, 5408 31 00, 5408 32 00, 5408 33 00, 5408 34 00, ex 5811 00 00, ex 5905 00 70 |
|
|
36 a) |
millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud ex 5408 10 00, 5408 22 10, 5408 22 90, 5408 23 10, 5408 23 90, 5408 24 00, 5408 32 00, 5408 33 00, 5408 34 00, ex 5811 00 00, ex 5905 00 70 |
|
|
37 |
Tehisstaapelkiududest riie 5516 11 00, 5516 12 00, 5516 13 00, 5516 14 00, 5516 21 00, 5516 22 00, 5516 23 10, 5516 23 90, 5516 24 00, 5516 31 00, 5516 32 00, 5516 33 00, 5516 34 00, 5516 41 00, 5516 42 00, 5516 43 00, 5516 44 00, 5516 91 00, 5516 92 00, 5516 93 00, 5516 94 00, ex 5803 00 90, ex 5905 00 70 |
|
|
37 a) |
millest: muu kui pleegitamata või pleegitatud 5516 12 00, 5516 13 00, 5516 14 00, 5516 22 00, 5516 23 10, 5516 23 90, 5516 24 00, 5516 32 00, 5516 33 00, 5516 34 00, 5516 42 00, 5516 43 00, 5516 44 00, 5516 92 00, 5516 93 00, 5516 94 00, ex 5803 00 90, ex 5905 00 70 |
|
|
38 A |
Silmkoeline või heegeldatud sünteetiline kardinakangas, sh võrkriidest kardinakangas 6005 31 10, 6005 32 10, 6005 33 10, 6005 34 10, 6006 31 10, 6006 32 10, 6006 33 10, 6006 34 10 |
|
|
38 B |
Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6303 91 00, ex 6303 92 90, ex 6303 99 90 |
|
|
40 |
Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest ex 6303 91 00, ex 6303 92 90, ex 6303 99 90, 6304 19 10, ex 6304 19 90, 6304 92 00, ex 6304 93 00, ex 6304 99 00 |
|
|
41 |
Sünteesfilamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata, v.a tekstureerimata ühekordne lõng, nullkeeruga või keerdumusega kuni 50 keerdu meetril 5401 10 12, 5401 10 14, 5401 10 16, 5401 10 18, 5402 11 00, 5402 19 00, 5402 20 00, 5402 31 00, 5402 32 00, 5402 33 00, 5402 34 00, 5402 39 00, ex 5402 44 00, 5402 48 00, 5402 49 00, 5402 51 00, 5402 52 00, 5402 59 10, 5402 59 90, 5402 61 00, 5402 62 00, 5402 69 10, 5402 69 90, ex 5604 90 10, ex 5604 90 90 |
|
|
42 |
Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata 5401 20 10 Tehiskiududest lõng; tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng 5403 10 00, 5403 31 00, ex 5403 32 00, ex 5403 33 00, 5403 39 00, 5403 41 00, 5403 42 00, 5403 49 00, ex 5604 90 10 |
|
|
43 |
Lõng keemilistest filamentkiududest, lõng tehisstaapelkiududest, puuvillane lõng, jaemüügiks pakendatud 5204 20 00, 5207 10 00, 5207 90 00, 5401 10 90, 5401 20 90, 5406 00 00, 5508 20 90, 5511 30 00 |
|
|
46 |
Kraasitud või kammitud lamba- või tallevill või muude loomade vill 5105 10 00, 5105 21 00, 5105 29 00, 5105 31 00, 5105 39 10, 5105 39 90 |
|
|
47 |
Lõng lamba või tallede kraasvillast (kraaslõng) või muude loomade kraasvillast, jaemüügiks pakendamata 5106 10 10, 5106 10 90, 5106 20 10, 5106 20 91, 5106 20 99, 5108 10 10, 5108 10 90 |
|
|
48 |
Lõng lamba või tallede kammvillast (kammlõng) või muude loomade kammvillast, jaemüügiks pakendamata 5107 10 10, 5107 10 90, 5107 20 10, 5107 20 30, 5107 20 51, 5107 20 59, 5107 20 91, 5107 20 99, 5108 20 10, 5108 20 90 |
|
|
49 |
Lõng lamba- või tallevillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud 5109 10 10, 5109 10 90, 5109 90 10, 5109 90 90 |
|
|
50 |
Riie lamba või tallede villast või muude loomade villast 5111 11 00, 5111 19 10, 5111 19 90, 5111 20 00, 5111 30 10, 5111 30 30, 5111 30 90, 5111 90 10, 5111 90 91, 5111 90 93, 5111 90 99, 5112 11 00, 5112 19 10, 5112 19 90, 5112 20 00, 5112 30 10, 5112 30 30, 5112 30 90, 5112 90 10, 5112 90 91, 5112 90 93, 5112 90 99 |
|
|
51 |
Puuvill, kraasitud või kammitud 5203 00 00 |
|
|
53 |
Puuvillane ažuurne riie 5803 00 10 |
|
|
54 |
Tehisstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud 5507 00 00 |
|
|
55 |
Sünteesstaapelkiud, sh jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud 5506 10 00, 5506 20 00, 5506 30 00, 5506 90 10, 5506 90 90 |
|
|
56 |
Lõng sünteesstaapelkiududest (sh jäägid), jaemüügiks pakendatud 5508 10 90, 5511 10 00, 5511 20 00 |
|
|
58 |
Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte 5701 10 10, 5701 10 90, 5701 90 10, 5701 90 90 |
|
|
59 |
Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, v.a kategooriasse 58 kuuluvad vaibad 5702 10 00, 5702 31 10, 5702 31 80, 5702 32 10, 5702 32 90, ex 5702 39 00, 5702 41 10, 5702 41 90, 5702 42 10, 5702 42 90, ex 5702 49 00, 5702 50 10, 5702 50 31, 5702 50 39, ex 5702 50 90, 5702 91 00, 5702 92 10, 5702 92 90, ex 5702 99 00, 5703 10 00, 5703 20 12, 5703 20 18, 5703 20 92, 5703 20 98, 5703 30 12, 5703 30 18, 5703 30 82, 5703 30 88, 5703 90 20, 5703 90 80, 5704 10 00, 5704 90 00, 5705 00 10, 5705 00 30, ex 5705 00 90 |
|
|
60 |
Käsitsi valmistatud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad 5805 00 00 |
|
|
61 |
Riidekudumismenetlusega valmistatud paelad ja muud paelad (lauspaelad), mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata, v.a kategooriasse 62 kuuluvad etiketid jms tooted Elastikriie ja -posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud), mis on valmistatud kumminiidiga ühendatud tekstiilmaterjalidest ex 5806 10 00, 5806 20 00, 5806 31 00, 5806 32 10, 5806 32 90, 5806 39 00, 5806 40 00 |
|
|
62 |
Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist) 5606 00 91, 5606 00 99 Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena 5804 10 11, 5804 10 19, 5804 10 90, 5804 21 10, 5804 21 90, 5804 29 10, 5804 29 90, 5804 30 00 Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, kangana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud 5807 10 10, 5807 10 90 Punutud paelad ja posamendid kangana; tutid jms tooted 5808 10 00, 5808 90 00 Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena 5810 10 10, 5810 10 90, 5810 91 10, 5810 91 90, 5810 92 10, 5810 92 90, 5810 99 10, 5810 99 90 |
|
|
63 |
Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist kumminiiti 5906 91 00, ex 6002 40 00, 6002 90 00, ex 6004 10 00, 6004 90 00 Raššelpits ja sünteetilistest kiududest kõrge karusega kangas ex 6001 10 00, 6003 30 10, 6005 31 50, 6005 32 50, 6005 33 50, 6005 34 50 |
|
|
65 |
Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriatesse 38A ja 63 kuuluv kangas, villane, puuvillane või keemilistest kiududest 5606 00 10, ex 6001 10 00, 6001 21 00, 6001 22 00, ex 6001 29 00, 6001 91 00, 6001 92 00, ex 6001 99 00, ex 6002 40 00, 6003 10 00, 6003 20 00, 6003 30 90, 6003 40 00, ex 6004 10 00, 6005 90 10, 6005 21 00, 6005 22 00, 6005 23 00, 6005 24 00, 6005 31 90, 6005 32 90, 6005 33 90, 6005 34 90, 6005 41 00, 6005 42 00, 6005 43 00, 6005 44 00, 6006 10 00, 6006 21 00, 6006 22 00, 6006 23 00, 6006 24 00, 6006 31 90, 6006 32 90, 6006 33 90, 6006 34 90, 6006 41 00, 6006 42 00, 6006 43 00, 6006 44 00 |
|
|
66 |
Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised ja heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6301 10 00, 6301 20 90, 6301 30 90, ex 6301 40 90, ex 6301 90 90 |
|
|
III B RÜHM |
|||
10 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud 6111 90 11, 6111 20 10, 6111 30 10, ex 6111 90 90, 6116 10 20, 6116 10 80, 6116 91 00, 6116 92 00, 6116 93 00, 6116 99 00 |
17 paari |
59 |
67 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivamanused, v.a väikelastele; silmkoeline või heegeldatud iga liiki kodutekstiil; kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed, silmkoelised või heegeldatud; silmkoelised või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud silmkoelised või heegeldatud tooted, sh rõivaste või rõivamanuste osad 5807 90 90, 6113 00 10, 6117 10 00, 6117 80 10, 6117 80 80, 6117 90 00, 6301 20 10, 6301 30 10, 6301 40 10, 6301 90 10, 6302 10 00, 6302 40 00, ex 6302 60 00, 6303 12 00, 6303 19 00, 6304 11 00, 6304 91 00, ex 6305 20 00, 6305 32 11, ex 6305 32 90, 6305 33 10, ex 6305 39 00, ex 6305 90 00, 6307 10 10, 6307 90 10 |
|
|
67 a) |
millest: kotid kaupade pakendamiseks, polüetüleen- või polüpropüleenribadest 6305 32 11, 6305 33 10 |
|
|
69 |
Naiste ja tüdrukute kombineed ja alusseelikud, silmkoelised või heegeldatud 6108 11 00, 6108 19 00 |
7,8 |
128 |
70 |
Sünteeskiududest sukkpüksid ja retuusid, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi (6,7 teksi) ex 6115 10 90, 6115 21 00, 6115 30 19 Naiste sünteeskiududest sukad ex 6115 10 90, 6115 96 91 |
30,4 paari |
33 |
72 |
Supelrõivad, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6112 31 10, 6112 31 90, 6112 39 10, 6112 39 90, 6112 41 10, 6112 41 90, 6112 49 10, 6112 49 90, 6211 11 00, 6211 12 00 |
9,7 |
103 |
74 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid ning komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid 6104 13 00, 6104 19 20, ex 6104 19 90, 6104 22 00, 6104 23 00, 6104 29 10, ex 6104 29 90 |
1,54 |
650 |
75 |
Meeste ja poiste kostüümid ja komplektid, silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest, v.a suusakostüümid 6103 10 10, 6103 10 90, 6103 22 00, 6103 23 00, 6103 29 00 |
0,80 |
1 250 |
84 |
Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villast, puuvillast või keemilistest kiududest 6214 20 00, 6214 30 00, 6214 40 00, ex 6214 90 00 |
|
|
85 |
Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest 6215 20 00, 6215 90 00 |
17,9 |
56 |
86 |
Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte 6212 20 00, 6212 30 00, 6212 90 00 |
8,8 |
114 |
87 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6209 90 10, ex 6209 20 00, ex 6209 30 00, ex 6209 90 90, 6216 00 00 |
|
|
88 |
Sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud; muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6209 90 10, ex 6209 20 00, ex 6209 30 00, ex 6209 90 90, 6217 10 00, 6217 90 00 |
|
|
90 |
Sünteeskiududest nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte 5607 41 00, 5607 49 11, 5607 49 19, 5607 49 90, 5607 50 11, 5607 50 19, 5607 50 30, 5607 50 90 |
|
|
91 |
Telgid 6306 22 00, 6306 29 00 |
|
|
93 |
Riidest kotid kaupade pakendamiseks, v.a polüetüleen- või polüpropüleenribadest Tekstiilvatt ja tooted sellest, kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja kiutopid ex 6305 20 00, ex 6305 32 90, ex 6305 39 00 |
|
|
94 |
Tekstiilvatt ja sellest valmistatud tooted; tekstiilkiud pikkusega maksimaalselt 5 mm (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed 5601 10 10, 5601 10 90, 5601 21 10, 5601 21 90, 5601 22 10, 5601 22 91, 5601 22 99, 5601 29 00, 5601 30 00 |
|
|
95 |
Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, v.a põrandakatted 5602 10 19, 5602 10 31, 5602 10 39, 5602 10 90, 5602 21 00, ex 5602 29 00, 5602 90 00, ex 5807 90 10, ex 5905 00 70, 6210 10 10, 6307 90 91 |
|
|
96 |
Lausriie ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, kaetud või katmata, lamineeritud või lamineerimata 5603 11 10, 5603 11 90, 5603 12 10, 5603 12 90, 5603 13 10, 5603 13 90, 5603 14 10, 5603 14 90, 5603 91 10, 5603 91 90, 5603 92 10, 5603 92 90, 5603 93 10, 5603 93 90, 5603 94 10, 5603 94 90, ex 5807 90 10, ex 5905 00 70, 6210 10 90, ex 6301 40 90, ex 6301 90 90, 6302 22 10, 6302 32 10, 6302 53 10, 6302 93 10, 6303 92 10, 6303 99 10, ex 6304 19 90, ex 6304 93 00, ex 6304 99 00, ex 6305 32 90, ex 6305 39 00, 6307 10 30, ex 6307 90 99 |
|
|
97 |
Nöörist, paelast või köiest võrgud ja võrgulinad ning valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, paelast või köiest 5608 11 11, 5608 11 19, 5608 11 91, 5608 11 99, 5608 19 11, 5608 19 19, 5608 19 30, 5608 19 90, 5608 90 00 |
|
|
98 |
Muud tooted lõngast, nöörist, paelast, trossidest või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted 5609 00 00, 5905 00 10 |
|
|
99 |
Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie 5901 10 00, 5901 90 00 Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või mitte 5904 10 00, 5904 90 00 Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks 5906 10 00, 5906 99 10, 5906 99 90 Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse 100 kuuluv riie 5907 00 10, 5907 00 90 |
|
|
100 |
Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie 5903 10 10, 5903 10 90, 5903 20 10, 5903 20 90, 5903 90 10, 5903 90 91, 5903 90 99 |
|
|
101 |
Nöörid, paelad, köied ja trossid, punutud või mitte, v.a sünteeskiududest ex 5607 90 90 |
|
|
109 |
Presentkatted, purjed, markiisid ja päikesekatted 6306 12 00, 6306 19 00, 6306 30 00 |
|
|
110 |
Riidest õhkmadratsid 6306 40 00 |
|
|
111 |
Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid 6306 91 00, 6306 99 00 |
|
|
112 |
Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse 113 ja 114 kuuluvad tooted 6307 20 00, ex 6307 90 99 |
|
|
113 |
Põranda-, nõudepesu- ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud 6307 10 90 |
|
|
114 |
Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks 5902 10 10, 5902 10 90, 5902 20 10, 5902 20 90, 5902 90 10, 5902 90 90, 5908 00 00, 5909 00 10, 5909 00 90, 5910 00 00, 5911 10 00, ex 5911 20 00, 5911 31 11, 5911 31 19, 5911 31 90, 5911 32 10, 5911 32 90, 5911 40 00, 5911 90 10, 5911 90 90 |
|
|
IV RÜHM |
|||
115 |
Linane või ramjeelõng 5306 10 10, 5306 10 30, 5306 10 50, 5306 10 90, 5306 20 10, 5306 20 90, 5308 90 12, 5308 90 19 |
|
|
117 |
Linane või ramjeeriie 5309 11 10, 5309 11 90, 5309 19 00, 5309 21 10, 5309 21 90, 5309 29 00, 5311 00 10, ex 5803 00 90, 5905 00 30 |
|
|
118 |
Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud 6302 29 10, 6302 39 20, 6302 59 10, ex 6302 59 90, 6302 99 10, ex 6302 99 90 |
|
|
120 |
Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6303 99 90, 6304 19 30, ex 6304 99 00 |
|
|
121 |
Nöörid, paelad, köied ja trossid lina- või ramjeekiust, punutud või mitte ex 5607 90 90 |
|
|
122 |
Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6305 90 00 |
|
|
123 |
Karusriie ja šenill lina- või ramjeekiust, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael 5801 90 10, ex 5801 90 90 Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud ex 6214 90 00 |
|
|
V RÜHM |
|||
124 |
Sünteesstaapelkiud 5501 10 00, 5501 20 00, 5501 30 00, 5501 40 00, 5501 90 00, 5503 11 00, 5503 19 00, 5503 20 00, 5503 30 00, 5503 40 00, 5503 90 10, 5503 90 90, 5505 10 10, 5505 10 30, 5505 10 50, 5505 10 70, 5505 10 90 |
|
|
125 A |
Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 41 kuuluv lõng ex 5402 44 00, 5402 45 00, 5402 46 00, 5402 47 00 |
|
|
125 B |
Sünteesmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal 5404 11 00, 5404 12 00, 5404 19 00, 5404 90 11, 5404 90 19, 5404 90 90, ex 5604 90 10, ex 5604 90 90 |
|
|
126 |
Tehisstaapelkiud 5502 00 10, 5502 00 40, 5502 00 80, 5504 10 00, 5504 90 00, 5505 20 00 |
|
|
127 A |
Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 42 kuuluv lõng ex 5403 31 00, ex 5403 32 00, ex 5403 33 00 |
|
|
127 B |
Tehistekstiilmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal 5405 00 00, ex 5604 90 90 |
|
|
128 |
Loomakarvad, kraasitud või kammitud 5105 40 00 |
|
|
129 |
Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng 5110 00 00 |
|
|
130 A |
Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng 5004 00 10, 5004 00 90, 5006 00 10 |
|
|
130 B |
Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid 5005 00 10, 5005 00 90, 5006 00 90, ex 5604 90 90 |
|
|
131 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng 5308 90 90 |
|
|
132 |
Paberlõng 5308 90 50 |
|
|
133 |
Kanepilõng 5308 20 10, 5308 20 90 |
|
|
134 |
Metallitatud lõng 5605 00 00 |
|
|
135 |
Loomakarvadest või hobusejõhvist riie 5113 00 00 |
|
|
136 |
Siidist või siidijääkidest riie 5007 10 00, 5007 20 11, 5007 20 19, 5007 20 21, 5007 20 31, 5007 20 39, 5007 20 41, 5007 20 51, 5007 20 59, 5007 20 61, 5007 20 69, 5007 20 71, 5007 90 10, 5007 90 30, 5007 90 50, 5007 90 90, 5803 00 30, ex 5905 00 90, ex 5911 20 00 |
|
|
137 |
Siidist või siidijääkidest karusriie, šenill ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael ex 5801 90 90, ex 5806 10 00 |
|
|
138 |
Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee 5311 00 90, ex 5905 00 90 |
|
|
139 |
Metallniidist või metallitatud lõngast riie 5809 00 00 |
|
|
140 |
Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud ex 6001 10 00, ex 6001 29 00, ex 6001 99 00, 6003 90 00, 6005 90 90, 6006 90 00 |
|
|
141 |
Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud ex 6301 90 90 |
|
|
142 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust või manillakanepist ex 5702 39 00, ex 5702 49 00, ex 5702 50 90, ex 5702 99 00, ex 5705 00 90 |
|
|
144 |
Loomakarvadest vilt 5602 10 35, ex 5602 29 00 |
|
|
145 |
Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist ex 5607 90 20, ex 5607 90 90 |
|
|
146 A |
Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust ex 5607 21 00 |
|
|
146 B |
Nöörid, paelad või köied sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146 A kuuluvad tooted ex 5607 21 00, 5607 29 10, 5607 29 90 |
|
|
146 C |
Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest ex 5607 90 20 |
|
|
147 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata ex 5003 00 00 |
|
|
148 A |
Džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest lõng 5307 10 10, 5307 10 90, 5307 20 00 |
|
|
148 B |
Kookoslõng 5308 10 00 |
|
|
149 |
Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega üle 150 cm 5310 10 90, ex 5310 90 00 |
|
|
150 |
Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega kuni 150 cm; džuudist või muudest niinekiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid 5310 10 10, ex 5310 90 00, 5905 00 50, 6305 10 90 |
|
|
151 A |
Kookoskiust põrandakatted 5702 20 00 |
|
|
151 B |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted džuudist või muudest niinekiududest, v.a tafting- ja flokeeritud tooted ex 5702 39 00, ex 5702 49 00, ex 5702 50 90, ex 5702 99 00 |
|
|
152 |
Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niinekiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted 5602 10 11 |
|
|
153 |
Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest 6305 10 10 |
|
|
154 |
Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid 5001 00 00 Toorsiid (nullkeeruga) 5002 00 00 Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata ex 5003 00 00 Lambavill, kraasimata ja kammimata 5101 11 00, 5101 19 00, 5101 21 00, 5101 29 00, 5101 30 00 Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata 5102 11 00, 5102 19 10, 5102 19 30, 5102 19 40, 5102 19 90, 5102 20 00 Lamba- vm loomade villa või karvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid 5103 10 10, 5103 10 90, 5103 20 10, 5103 20 91, 5103 20 99, 5103 30 00 Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäätmed 5104 00 00 Linakiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5301 10 00, 5301 21 00, 5301 29 00, 5301 30 10, 5301 30 90 Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookoskiud ja abaka 5305 00 00 Puuvill, kraasimata ja kammimata 5201 00 10, 5201 00 90 Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5202 10 00, 5202 91 00, 5202 99 00 Kanep (Cannabis sativa L.), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5302 10 00, 5302 90 00 Abaka (manillakanep ehk Musa textilis Nee), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5305 00 00 Džuut jm niinekiud (v.a lina-, kanepi- ja ramjeekiud), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: džuudi jt niinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5303 10 00, 5303 90 00 Muud taimsed tekstiilkiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5305 00 00 |
|
|
156 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja pulloverid siidist või siidijääkidest, silmkoelised või heegeldatud 6106 90 30, ex 6110 90 90 |
|
|
157 |
Rõivad, silmkoelised või heegeldatud, v.a kategooriatesse 1–123 ja 156 kuuluvad rõivad ex 6101 90 20, ex 6101 90 80, 6102 90 10, 6102 90 90, ex 6103 39 00, ex 6103 49 00, ex 6104 19 90, ex 6104 29 90, ex 6104 39 00, 6104 49 00, ex 6104 69 00, 6105 90 90, 6106 90 50, 6106 90 90, ex 6107 99 00, ex 6108 99 00, 6109 90 90, 6110 90 10, ex 6110 90 90, ex 6111 90 90, ex 6114 90 00 |
|
|
159 |
Kleidid, pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised või heegeldatud, siidist või siidijääkidest 6204 49 10, 6206 10 00 Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms tooted siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised või heegeldatud 6214 10 00 Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist või siidijääkidest 6215 10 00 |
|
|
160 |
Taskurätikud siidist või siidijääkidest ex 6213 90 00 |
|
|
161 |
Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud, mis ei kuulu kategooriatesse 1–123 ja 159 6201 19 00, 6201 99 00, 6202 19 00, 6202 99 00, 6203 19 90, 6203 29 90, 6203 39 90, 6203 49 90, 6204 19 90, 6204 29 90, 6204 39 90, 6204 49 90, 6204 59 90, 6204 69 90, 6205 90 10, ex 6205 90 80, 6206 90 10, 6206 90 90, ex 6211 20 00, ex 6211 39 00, 6211 49 00 |
|
|
I A LISA
Kategooria |
Kirjeldus CN-kood 2008 |
Vastavustabel |
|
tükki/kg |
g/tükki |
||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
163 (2) |
Ažuurne riie ja tooted ažuursest riidest, jaemüügiks pakendatud 3005 90 31 |
|
|
I B LISA
1. |
Käesolev lisa hõlmab tekstiilitooret (kategooriad 128 ja 154), tekstiiltooteid, mis on valmistatud muust kui lambavill, muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud, ning kategooriate 124, 125 A, 125 B, 126, 127 A ja 127 B keemilisi kiude, filamentkiude ja lõngu. |
2. |
Ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise reeglite kohaldamist, peetakse kaubakirjeldusi vaid soovituslikeks, sest iga kategooria alla kuuluvad kaubad on käesolevas lisas kindlaks määratud CN-koodi abil. Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, määrab kaubakategooria kindlaks CN-koodi ja vastava kirjelduse ulatus. |
3. |
Rõivad, mille puhul ei ole selge, kas tegemist on meeste ja poiste või naiste ja tüdrukute rõivastega, klassifitseeritakse naiste ja tüdrukute rõivasteks. |
4. |
Märgistus „väikelaste rõivad” tähendab rõivaid suurusnumbrini 86 (kaasa arvatud). |
Kategooria |
Kirjeldus CN-kood 2008 |
Vastavustabel |
|
tükki/kg |
g/tükki |
||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
I RÜHM |
|||
ex 20 |
Voodipesu, v.a silmkoeline või heegeldatud ex 6302 29 90, ex 6302 39 90 |
|
|
ex 32 |
Karusriie, šenillriie ja tekstiilkiududest taftingpinnad ex 5802 20 00, ex 5802 30 00 |
|
|
ex 39 |
Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriasse 118 kuuluvad tooted ex 6302 59 90, ex 6302 99 90 |
|
|
II RÜHM |
|||
ex 12 |
Sukkpüksid ja retuusid, sukad, alussukad, sokid, lühikesed sokid, pöiakaitsed jms, silmkoelised või heegeldatud, v.a väikelastele ex 6115 10 90, ex 6115 29 00, ex 6115 30 90, ex 6115 99 00 |
24,3 |
41 |
ex 13 |
Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, naiste ja tüdrukute pikendatud sääreosaga aluspüksid ja püksikud, silmkoelised või heegeldatud ex 6107 19 00, ex 6108 29 00, ex 6212 10 10 |
17 |
59 |
ex 14 |
Meeste ja poiste riidest mantlid, vihmamantlid jm mantlid, keebid ex 6210 20 00 |
0,72 |
1 389 |
ex 15 |
Naiste ja tüdrukute riidest mantlid, vihmamantlid jm mantlid, keebid, jakid, pintsakud ja bleiserid, v.a parkad ex 6210 30 00 |
0,84 |
1 190 |
ex 18 |
Meeste ja poiste särgikud jm alussärgid, aluspüksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6207 19 00, ex 6207 29 00, ex 6207 99 90 Naiste ja tüdrukute särgikud jm alussärgid, kombineed, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms tooted, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6208 19 00, ex 6208 29 00, ex 6208 99 00, ex 6212 10 10 |
|
|
ex 19 |
Taskurätid, v.a siidist või siidijääkidest ex 6213 90 00 |
59 |
17 |
ex 24 |
Meeste ja poiste öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud ex 6107 29 00 Naiste ja tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms, silmkoelised või heegeldatud ex 6108 39 00 |
3,9 |
257 |
ex 27 |
Naiste ja tüdrukute seelikud, sh püksseelikud ex 6104 59 00 |
2,6 |
385 |
ex 28 |
Püksid, rinnatüki ja traksidega poolkombinesoonid (tunked), lühikesed või põlvpüksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud ex 6103 49 00, ex 6104 69 00 |
1,61 |
620 |
ex 31 |
Rinnahoidjad, riidest, silmkoelised või heegeldatud ex 6212 10 10, ex 6212 10 90 |
18,2 |
55 |
ex 68 |
Väikelaste rõivad ja rõivamanused, v.a kategooriatesse ex 10 ja ex 87 kuuluvad väikelaste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, ning kategooriasse ex 88 kuuluvad väikelaste sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6209 90 90 |
|
|
ex 73 |
Spordidressid silmkoelisest või heegeldatud kangast ex 6112 19 00 |
1,67 |
600 |
ex 78 |
Rõivad rubriikide 5903, 5906 ja 5907 alla kuuluvatest kangastest, v.a kategooriatesse ex 14 ja ex 15 kuuluvad rõivad ex 6210 40 00, ex 6210 50 00 |
|
|
ex 83 |
Rõivad rubriikidesse 5903 ja 5907 kuuluvatest silmkoelistest või heegeldatud kangastest ning suusakostüümid, silmkoelised või heegeldatud ex 6112 20 00, ex 6113 00 90 |
|
|
III A RÜHM |
|||
ex 38 B |
Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6303 99 90 |
|
|
ex 40 |
Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6303 99 90, ex 6304 19 90, ex 6304 99 00 |
|
|
ex 58 |
Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte ex 5701 90 10, ex 5701 90 90 |
|
|
ex 59 |
Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, v.a kategooriatesse ex 58, 142 ja 151B kuuluvad vaibad ex 5702 10 00, ex 5702 50 90, ex 5702 99 00, ex 5703 90 20, ex 5703 90 80, ex 5704 10 00, ex 5704 90 00, ex 5705 00 90 |
|
|
ex 60 |
Käsitsi valmistatud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad ex 5805 00 00 |
|
|
ex 61 |
Riidekudumismenetlusega valmistatud paelad ja muud paelad (lauspaelad), mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata, v.a kategooriasse ex 62 ja kategooriasse 137 kuuluvad etiketid jms tooted; Elastikriie ja -posamendid (v.a silmkoelised ja heegeldatud), mis on valmistatud kumminiidiga ühendatud tekstiilmaterjalidest ex 5806 10 00, ex 5806 20 00, ex 5806 39 00, ex 5806 40 00 |
|
|
ex 62 |
Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist) ex 5606 00 91, ex 5606 00 99 Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena ex 5804 10 11, ex 5804 10 19, ex 5804 10 90, ex 5804 29 10, ex 5804 29 90, ex 5804 30 00 Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, kangana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud ex 5807 10 10, ex 5807 10 90 Punutud paelad ja posamendid kangana; tutid jms tooted ex 5808 10 00, ex 5808 90 00 Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena ex 5810 10 10, ex 5810 10 90, ex 5810 99 10, ex 5810 99 90 |
|
|
ex 63 |
Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab vähemalt 5 % massist kumminiiti ex 5906 91 00, ex 6002 40 00, ex 6002 90 00, ex 6004 10 00, ex 6004 90 00 |
|
|
ex 65 |
Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriasse ex 63 kuuluv ex 5606 00 10, ex 6002 40 00, ex 6004 10 00 |
|
|
ex 66 |
Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6301 10 00, ex 6301 90 90 |
|
|
III B RÜHM |
|||
ex 10 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud ex 6116 10 20, ex 6116 10 80, ex 6116 99 00 |
17 paari |
59 |
ex 67 |
Silmkoelised või heegeldatud rõivamanused, v.a väikelastele; silmkoeline või heegeldatud iga liiki kodutekstiil; kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed, silmkoelised või heegeldatud; silmkoelised või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud silmkoelised või heegeldatud tooted, sh rõivaste või rõivamanuste osad ex 5807 90 90, ex 6113 00 10, ex 6117 10 00, ex 6117 80 10, ex 6117 80 80, ex 6117 90 00, ex 6301 90 10, ex 6302 10 00, ex 6302 40 00, ex 6303 19 00, ex 6304 11 00, ex 6304 91 00, ex 6307 10 10, ex 6307 90 10 |
|
|
ex 69 |
Naiste ja tüdrukute kombineed ja alusseelikud, silmkoelised või heegeldatud ex 6108 19 00 |
7,8 |
128 |
ex 72 |
Supelrõivad ex 6112 39 10, ex 6112 39 90, ex 6112 49 10, ex 6112 49 90, ex 6211 11 00, ex 6211 12 00 |
9,7 |
103 |
ex 75 |
Meeste ja poiste ülikonnad ja komplektid, silmkoelised või heegeldatud ex 6103 10 90, ex 6103 29 00 |
0,80 |
1 250 |
ex 85 |
Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriasse 159 kuuluvad tooted ex 6215 90 00 |
17,9 |
56 |
ex 86 |
Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte ex 6212 20 00, ex 6212 30 00, ex 6212 90 00 |
8,8 |
114 |
ex 87 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6209 90 90, ex 6216 00 00 |
|
|
ex 88 |
Sukad ja sokid, v.a silmkoelised või heegeldatud; muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6209 90 90, ex 6217 10 00, ex 6217 90 00 |
|
|
ex 91 |
Telgid ex 6306 29 00 |
|
|
ex 94 |
Tekstiilvatt ja sellest valmistatud tooted; tekstiilkiud pikkusega maksimaalselt 5 mm (flokk), tekstiilitolm ja -ebemed ex 5601 10 90, ex 5601 29 00, ex 5601 30 00 |
|
|
ex 95 |
Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, v.a põrandakatted ex 5602 10 19, ex 5602 10 39, ex 5602 10 90, ex 5602 29 00, ex 5602 90 00, ex 5807 90 10, ex 6210 10 10, ex 6307 90 91 |
|
|
ex 97 |
Nöörist, paelast või köiest võrgud ja võrgulinad ning valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, paelast või köiest ex 5608 90 00 |
|
|
ex 98 |
Muud tooted lõngast, nöörist, paelast, trossidest või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted ex 5609 00 00, ex 5905 00 10 |
|
|
ex 99 |
Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie ex 5901 10 00, ex 5901 90 00 Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või mitte ex 5904 10 00, ex 5904 90 00 Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks ex 5906 10 00, ex 5906 99 10, ex 5906 99 90 Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse ex 100 kuuluv riie ex 5907 00 10, ex 5907 00 90 |
|
|
ex 100 |
Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie ex 5903 10 10, ex 5903 10 90, ex 5903 20 10, ex 5903 20 90, ex 5903 90 10, ex 5903 90 91, ex 5903 90 99 |
|
|
ex 109 |
Presentkatted, purjed, markiisid ja päikesekatted ex 6306 19 00, ex 6306 30 00 |
|
|
ex 110 |
Riidest õhkmadratsid ex 6306 40 00 |
|
|
ex 111 |
Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid ex 6306 99 00 |
|
|
ex 112 |
Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse ex 113 ja ex 114 kuuluvad ex 6307 20 00, ex 6307 90 99 |
|
|
ex 113 |
Põranda-, nõudepesu- ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6307 10 90 |
|
|
ex 114 |
Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks, v.a kategooriasse 136 kuuluvad tooted ex 5908 00 00, ex 5909 00 90, ex 5910 00 00, ex 5911 10 00, ex 5911 31 19, ex 5911 31 90, ex 5911 32 10, ex 5911 32 90, ex 5911 40 00, ex 5911 90 10, ex 5911 90 90 |
|
|
IV RÜHM |
|||
115 |
Linane või ramjeelõng 5306 10 10, 5306 10 30, 5306 10 50, 5306 10 90, 5306 20 10, 5306 20 90, 5308 90 12, 5308 90 19 |
|
|
117 |
Linane või ramjeeriie 5309 11 10, 5309 11 90, 5309 19 00, 5309 21 10, 5309 21 90, 5309 29 00, 5311 00 10, ex 5803 00 90, 5905 00 30 |
|
|
118 |
Lauapesu, vannilinad, käte- ja köögirätikud, lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud 6302 29 10, 6302 39 20, 6302 59 10, ex 6302 59 90, 6302 99 10, ex 6302 99 90 |
|
|
120 |
Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6303 99 90, 6304 19 30, ex 6304 99 00 |
|
|
121 |
Nöörid, paelad, köied ja trossid lina- või ramjeekiust, punutud või mitte ex 5607 90 90 |
|
|
122 |
Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud ex 6305 90 00 |
|
|
123 |
Karusriie ja šenill lina- või ramjeekiust, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael 5801 90 10, ex 5801 90 90 Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud ex 6214 90 00 |
|
|
V RÜHM |
|||
124 |
Sünteesstaapelkiud 5501 10 00, 5501 20 00, 5501 30 00, 5501 40 00, 5501 90 00, 5503 11 00, 5503 19 00, 5503 20 00, 5503 30 00, 5503 40 00, 5503 90 10, 5503 90 90, 5505 10 10, 5505 10 30, 5505 10 50, 5505 10 70, 5505 10 90 |
|
|
125 A |
Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata ex 5402 44 00, 5402 45 00, 5402 46 00, 5402 47 00 |
|
|
125 B |
Sünteesmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal 5404 11 00, 5404 12 00, 5404 19 00, 5404 90 11, 5404 90 19, 5404 90 90, ex 5604 90 10, ex 5604 90 90 |
|
|
126 |
Tehisstaapelkiud 5502 00 10, 5502 00 40, 5502 00 80, 5504 10 00, 5504 90 00, 5505 20 00 |
|
|
127 A |
Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng ex 5403 31 00, ex 5403 32 00, ex 5403 33 00 |
|
|
127 B |
Tehistekstiilmaterjalist monokiud, ribad (tehisõled jms), ja haavaõmblusmaterjal 5405 00 00, ex 5604 90 90 |
|
|
128 |
Loomakarvad, kraasitud või kammitud 5105 40 00 |
|
|
129 |
Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng 5110 00 00 |
|
|
130 A |
Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng 5004 00 10, 5004 00 90, 5006 00 10 |
|
|
130 B |
Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid 5005 00 10, 5005 00 90, 5006 00 90, ex 5604 90 90 |
|
|
131 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng 5308 90 90 |
|
|
132 |
Paberlõng 5308 90 50 |
|
|
133 |
Kanepilõng 5308 20 10, 5308 20 90 |
|
|
134 |
Metallitatud lõng 5605 00 00 |
|
|
135 |
Loomakarvadest või hobusejõhvist riie 5113 00 00 |
|
|
136 A |
Siidist või siidijääkidest riie, v.a pleegitamata, keedetud või pleegitatud 5007 20 19, ex 5007 20 31, ex 5007 20 39, ex 5007 20 41, 5007 20 59, 5007 20 61, 5007 20 69, 5007 20 71, 5007 90 30, 5007 90 50, 5007 90 90 |
|
|
136 B |
Siidist või siidijääkidest riie, v.a kategooriasse 136 A kuuluv ex 5007 10 00, 5007 20 11, 5007 20 21, ex 5007 20 31, ex 5007 20 39, ex 5007 20 41, 5007 20 51, 5007 90 10, 5803 00 30, ex 5905 00 90, ex 5911 20 00 |
|
|
137 |
Siidist või siidijääkidest karusriie, šenill ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael ex 5801 90 90, ex 5806 10 00 |
|
|
138 |
Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee 5311 00 90, ex 5905 00 90 |
|
|
139 |
Metallniidist või metallitatud lõngast riie 5809 00 00 |
|
|
140 |
Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud ex 6001 10 00, ex 6001 29 00, ex 6001 99 00, 6003 90 00, 6005 90 90, 6006 90 00 |
|
|
141 |
Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud ex 6301 90 90 |
|
|
142 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust või manillakanepist ex 5702 39 00, ex 5702 49 00, ex 5702 50 90, ex 5702 99 00, ex 5705 00 90 |
|
|
144 |
Loomakarvadest vilt 5602 10 35, ex 5602 29 00 |
|
|
145 |
Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist ex 5607 90 20, ex 5607 90 90 |
|
|
146 A |
Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust ex 5607 21 00 |
|
|
146 B |
Nöörid, paelad või köied sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146 A kuuluvad tooted ex 5607 21 00, 5607 29 10, 5607 29 90 |
|
|
146 C |
Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest ex 5607 90 20 |
|
|
147 |
Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata ex 5003 00 00 |
|
|
148 A |
Džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest lõng 5307 10 10, 5307 10 90, 5307 20 00 |
|
|
148 B |
Kookoslõng 5308 10 00 |
|
|
149 |
Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega üle 150 cm 5310 10 90, ex 5310 90 00 |
|
|
150 |
Džuudist või muudest niinekiududest riie laiusega kuni 150 cm; džuudist või muudest niinekiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid 5310 10 10, ex 5310 90 00, 5905 00 50, 6305 10 90 |
|
|
151 A |
Kookoskiust põrandakatted 5702 20 00 |
|
|
151 B |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted džuudist või muudest niinekiududest, v.a tafting- ja flokeeritud tooted ex 5702 39 00, ex 5702 49 00, ex 5702 50 90, ex 5702 99 00 |
|
|
152 |
Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niinekiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted 5602 10 11 |
|
|
153 |
Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest 6305 10 10 |
|
|
154 |
Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid 5001 00 00 Toorsiid (nullkeeruga) 5002 00 00 Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata ex 5003 00 00 Lambavill, kraasimata ja kammimata 5101 11 00, 5101 19 00, 5101 21 00, 5101 29 00, 5101 30 00 Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata 5102 11 00, 5102 19 10, 5102 19 30, 5102 19 40, 5102 19 90, 5102 20 00 Lamba- vm loomade villa või karvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid 5103 10 10, 5103 10 90, 5103 20 10, 5103 20 91, 5103 20 99, 5103 30 00 Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäätmed 5104 00 00 Linakiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5301 10 00, 5301 21 00, 5301 29 00, 5301 30 10, 5301 30 90 Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookoskiud ja abaka 5305 00 00 Puuvill, kraasimata ja kammimata 5201 00 10, 5201 00 90 Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5202 10 00, 5202 91 00, 5202 99 00 Kanep (Cannabis sativa L.), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5302 10 00, 5302 90 00 Abaka (manillakanep ehk Musa textilis Nee), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5305 00 00 Džuut jm niinekiud (v.a lina-, kanepi- ja ramjeekiud), toorkujul või töödeldud, ent ketramata: džuudi jt niinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5303 10 00, 5303 90 00 Muud taimsed tekstiilkiud, toorkujul või töödeldud, ent ketramata: nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) 5305 00 00 |
|
|
156 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja pulloverid siidist või siidijääkidest, silmkoelised või heegeldatud 6106 90 30, ex 6110 90 90 |
|
|
157 |
Rõivad, silmkoelised või heegeldatud, v.a kategooriatesse ex 10, ex 12, ex 13, ex 24, ex 27, ex 28, ex 67, ex 69, ex 72, ex 73, ex 75, ex 83 ja 156 kuuluvad ex 6101 90 20, ex 6101 90 80, 6102 90 10, 6102 90 90, ex 6103 39 00, ex 6103 49 00, ex 6104 19 90, ex 6104 29 90, ex 6104 39 00, 6104 49 00, ex 6104 69 00, 6105 90 90, 6106 90 50, 6106 90 90, ex 6107 99 00, ex 6108 99 00, 6109 90 90, 6110 90 10, ex 6110 90 90, ex 6111 90 90, ex 6114 90 00 |
|
|
159 |
Kleidid, pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised või heegeldatud, siidist või siidijääkidest 6204 49 10, 6206 10 00 Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms tooted siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised või heegeldatud 6214 10 00 Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist või siidijääkidest 6215 10 00 |
|
|
160 |
Taskurätikud siidist või siidijääkidest ex 6213 90 00 |
|
|
161 |
Rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud ja v.a kategooriatesse ex 14, ex 15, ex 18, ex 31, ex 68, ex 72, ex 78, ex 86, ex 87, ex 88 ja 159 kuuluvad 6201 19 00, 6201 99 00, 6202 19 00, 6202 99 00, 6203 19 90, 6203 29 90, 6203 39 90, 6203 49 90, 6204 19 90, 6204 29 90, 6204 39 90, 6204 49 90, 6204 59 90, 6204 69 90, 6205 90 10, ex 6205 90 80, 6206 90 10, 6206 90 90, ex 6211 20 00, ex 6211 39 00, 6211 49 00 |
|
|
(1) Hõlmab ainult kategooriaid 1–114, v.a Valgevene, Vene Föderatsioon, Usbekistan ja Serbia, kelle puhul on hõlmatud kategooriad 1-161.
(2) Kehtib üksnes Hiinast imporditava kauba suhtes.
II LISA
„II LISA
ARTIKLIS 1 OSUTATUD EKSPORDIRIIGID
Valgevene
Hiina
Venemaa
Serbia
Usbekistan”
III LISA
„IX LISA
Tarnijariik |
I rühm |
II rühm |
III rühm |
IV rühm |
V rühm |
Valgevene |
|
1,20 % |
4,00 % |
4,00 % |
4,00 % |
Usbekistan |
0,35 % (1) |
1,20 % |
4,00 % |
4,00 % |
4,00 % |
Tarnijariik |
I rühm |
IIA rühm |
IIB rühm |
III rühm |
IV rühm |
V rühm |
Vietnam |
1,0 % |
5,0 % |
2,5 % |
10,0 % |
10,0 % |
10,0 %” |
(1) Välja arvatud kategooria 1: 2005: %.
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/61 |
NÕUKOGU OTSUS,
3. juuni 2008,
millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomses piirkonnas seal toodetud õlle suhtes vähendatud aktsiisimäära
(2008/417/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 299 lõike 2 teist lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Portugal taotleb 30. mai 2007. aasta kirjas, milles ta viitab asutamislepingu artikli 299 lõikele 2, luba teha erand asutamislepingu artiklist 90, et kohaldada Madeiral toodetud õlle suhtes nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/84/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta) (2) kohaselt kinnitatud riiklikust määrast madalamat aktsiisimäära juhul, kui õlletehase aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Vähendatud maksumäära tuleks 200 000 hektoliitrit ületava toodangu puhul kohaldada üksnes selle osa suhtes, mida tarbitakse kohapeal. |
(2) |
Oma taotluse õigustamiseks selgitas Portugal, et nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/83/EMÜ (alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta) (3) artiklis 4 ette nähtud võimalused ei ole piisavad, et korvata Madeira õlletehaste ebasoodsat olukorda, mis tuleneb nende kaugusest, Madeira killustatud maastikust ja kohalike turgude väiksusest. Kõnealuse artikli kohaselt võib nende õlletehaste toodangu suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 200 000 hektoliitrit, kohaldada vähendatud aktsiisimäära tingimusel, et kõnealune määr ei ole ühtsest riiklikust määrast üle 50 % väiksem. Portugal on seda sätet kasutanud, kohaldades 50 % võrra vähendatud aktsiisimäära nende õlletehaste suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 200 000 hektoliitrit. See ei tähenda aga seda, et nende Madeiral asuvate õlletehaste turupositsioon, kelle toodang ületab kõnealuse künnise, oleks piisavalt tugev, et konkureerida Portugali mandriosas (või Mandri-Euroopas) toodetava õllega. Nende turuosa kohalikul turul kahaneks jätkuvalt tugeva konkurentsi tõttu, mida neile pakuksid välismaised õlled ja mis tuleneb õlletehaste kaugusest tingitud lisakuludest, nimelt suure arvu ladude pidamisest, toor- ja teiseste materjalide veost ning pakendamisest Portugali mandriosas. Seega, isegi kui kõnealuseid õlletehaseid ei käsitata enam direktiivi 92/83/EMÜ artikli 4 kohaselt väikestena pärast seda, kui nende aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, on nad sellest hoolimata nendega konkureerivate suurte kodumaiste ja rahvusvaheliste õlletehastega võrreldes väikesed. Seetõttu on kohaliku õlletööstuse edasise ellujäämise seisukohast oluline, et õlletehas saaks kasu vähendatud aktsiisimäärast ka siis, kui tema aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, kuid jääb siiski alla 300 000 hektoliitri. |
(3) |
Seetõttu taotleb Portugal, et vähendatud maksumäära, mille suuruseks määrataks 50 % ühtsest riiklikust määrast, kohaldataks nende Madeiral asuvate iseseisvate õlletehaste toodetud õlle suhtes, kelle aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Kui aastatoodang ületab 200 000 hektoliitrit, siis kohaldatakse vähendatud maksumäära ainult kõnealust näitajat ületava toodangu selle osa suhtes, mida tarbitakse Madeiral. |
(4) |
Olukorra põhjalik uurimine näitab, et õlletööstuse säilitamiseks Madeiral kui äärepoolseimas piirkonnas tuleb Portugali taotlus rahuldada. On selge, et kõnealuse juhtumi puhul ja asjaomastes tingimustes võrdsustab vähendatud maksumäära kohaldamise pikendamine Madeira õlletööstuse ning Portugali mandriosast ja teistest liikmesriikidest pärit konkurentide olukorda. Saadud maksusoodustustega korvatakse vaid õlletootjate lisakulud, mida nad peavad kandma õlletööstuse kauguse tõttu. |
(5) |
Ühtse turu kahjustamise vältimiseks tuleks kohaldada 200 000 hektoliitrit ületava toodangu puhul õigust vähendatud maksumäärale üksnes Madeiral toodetava ja tarbitava õlle suhtes. |
(6) |
Kuigi taotletav erand asutamislepingu artiklist 90 on vajalik, et tagada seda, et Madeira kui äärepoolseima piirkonna areng oleks väljaspool ohtu, tuleb kindlaks määrata ka maksuerandi kehtivusaeg. Teisest küljest on siiski oluline tagada, et kohalikel ettevõtjatel oleks nende majandustegevuse arendamiseks vajalik kindlustunne. Seetõttu on asjakohane kehtestada maksuerand kuueks aastaks. |
(7) |
Lisaks sellele tuleks nõuda vahearuande koostamist, et komisjon saaks hinnata kõnealuse erandi tegemise lubamist õigustanud olukorra püsimist. |
(8) |
Käesolevas otsuses sätestatud meetmed ei tohi piirata asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Erandina asutamislepingu artiklist 90 lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomse piirkonna iseseisvates õlletehastes toodetud õlle suhtes direktiivi 92/84/EMÜ kohaselt kinnitatud riiklikust määrast madalamat aktsiisimäära juhul, kui õlletehaste aastatoodang ei ületa 300 000 hektoliitrit. Alandatud määra võib 200 000 hektoliitrit ületava aastatoodangu puhul kohaldada üksnes selle osa suhtes, mida tarbitakse Madeiral.
Termin „iseseisev õlletehas” tähendab õlletehast, mis on teistest õlletehastest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletehastest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ega tegutse litsentsi alusel. Kui kaks või enam õlletehast teevad koostööd ja nende aastatoodang kokku ei ületa 300 000 hektoliitrit, võib neid õlletehaseid käsitada ühe iseseisva õlletehasena.
Vähendatud aktsiisimäär võib olla väiksem kui miinimummäär, kuid ei tohi olla Portugali ühtsest riiklikust aktsiisimäärast üle 50 % väiksem.
Artikkel 2
Portugal saadab komisjonile 31. detsembriks 2010 olukorda käsitleva aruande, mis võimaldaks komisjonil hinnata artiklis 1 sätestatud erandi tegemise lubamist õigustanud põhjuste püsimist.
Artikkel 3
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.
Brüssel, 3. juuni 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
A. BAJUK
(1) 11. aprilli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29.
(3) EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21. Direktiivi on muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.
Komisjon
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/63 |
KOMISJONI OTSUS,
29. mai 2008,
ühenduse rahalise toetuse kohta seoses Ühendkuningriigis 2007. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2161 all)
(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)
(2008/418/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 3 ja artikli 3 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsuses 90/424/EMÜ on sätestatud kord, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust veterinaariaalaste erimeetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete suhtes. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, saavad liikmesriigid rahalist toetust lammaste katarraalse palaviku puhangute tõrjeks võetud teatavate meetmetega seonduvate kulude katmiseks. |
(2) |
Otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 5 on sätestatud eeskirjad liikmesriigi kantud kulude protsendimäära kohta, mida ühenduse rahaline toetus võib hõlmata. |
(3) |
Ühenduse rahalise toetuse maksmist lammaste katarraalse palaviku erakorraliste tõrjemeetmete rakendamiseks reguleeritakse komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 349/2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. (3) Kõnealust määrust kohaldatakse ühenduse rahalise toetuse suhtes, mida antakse liikmesriikidele kõnealuses määruses määratletud abikõlblike kulude katmiseks seoses teatavate meetmetega, mis on võetud haiguste likvideerimiseks otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 1 nimetatud olukordades. |
(4) |
2007. aastal esines Ühendkuningriigis lammaste katarraalse palaviku puhanguid. Selle haiguse ilmnemine kujutab endast tõsist ohtu ühenduse elusloomadele. |
(5) |
Seega võttis Ühendkuningriik vajalikud erakorralised meetmed, et takistada lammaste katarraalse palaviku levimist. |
(6) |
28. novembril 2007 esitas Ühendkuningriik finantsteabe, mida nõutakse määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 6 alusel enne ühenduse rahalise toetuse andmist. |
(7) |
Ühendkuningriik on täiel määral täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 90/424/EMÜ artiklis 3 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 6. |
(8) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühenduse rahaline toetus Ühendkuningriigile
Ilma et see piiraks otsuse 90/424/EMÜ artikli 10a kohaldamist, võib Ühendkuningriigile anda ühenduse rahalist toetust kulude katmiseks, mis nimetatud liikmesriigil tuli kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikele 2 lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks 2007. aastal.
Artikkel 2
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 29. mai 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
(3) ELT L 55, 1.3.2005, lk 12.
6.6.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 147/65 |
KOMISJONI OTSUS,
30. mai 2008,
millega muudetakse otsust 2008/377/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade klassikalise katkuga Slovakkias
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 2262 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/419/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Slovakkias on esinenud sigade klassikalise katku puhanguid, mis, silmas pidades elussigadega ja teatavate sigadest saadud toodetega kauplemist, võivad ohustada teiste liikmesriikide seakarju. |
(2) |
Komisjon võttis 8. mail 2008. aastal vastu otsuse 2008/377/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses sigade klassikalise katkuga Slovakkias, (2) et tugevdada meetmeid, mida Slovakkia võttis kooskõlas nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks. (3) |
(3) |
Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) (4) artikli 2 lõike 2 punktis p määratletakse „kraj” kui Slovakkia halduspiirkond, mille pindala on vähemalt 2 000 km2 ning mida kontrollivad pädevad asutused. |
(4) |
Pädevate asutuste poolt Slovakkias läbiviidud epidemioloogilise küsitluse tulemuste alusel on asjakohane sätestada, et kaitsemeetmeid sigade klassikalise katku vastu Slovakkias tuleb kohaldada teatavates administratiivsetes piirkondades („kraj”). |
(5) |
Seetõttu tuleks otsust 2008/377/EÜ vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2008/377/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. mai 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Androulla VASSILIOU
(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 2006/965/EÜ (ELT L 397, 30.12.2006, lk 22).
(2) ELT L 130, 20.5.2008, lk 18.
(3) EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).
(4) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 2007/729/EÜ.
LISA
„LISA
Järgmised halduspiirkonnad Slovakkias:
— |
Banská Bystrica piirkond (Banskobystrický kraj) |
— |
Nitra piirkond (Nitriansky kraj)” |