30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/3

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1266/2007 (2) on sätestatud lammaste katarraalse palavikuga seotud tõrje-, järelevalve- ja seire-eeskirjad ning loomade veo piirangud kitsendustega tsoonidesse ja sealt välja. Samuti on seal kindlaks määratud tingimused, mille alusel vabastatakse vastuvõtlike loomade ja nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumine direktiivis 2000/75/EÜ ette nähtud väljaviimiskeelust.

(2)

Arvestades uut teaduslikku informatsiooni, mis on hiljuti saadud lammaste katarraalse palaviku viiruse patogeneesi kohta seoses lammaste katarraalse palaviku levikuga läbi platsenta, tuleks võtta tarvitusele ettevaatusabinõud, et ennetada haiguse võimalikku levikut tiinete loomade või teatavate vastsündinud loomade kaudu.

(3)

Loomi, kes olid kas inaktiveeritud vaktsiiniga vaktsineerimise või loomuliku immuunsuse tõttu immuunsed enne kunstlikku seemendamist või paaritamist või kes on teatava aja jooksul olnud kaitstud vektorite rünnakute eest ja läbinud teatavad laboritestid negatiivsete tulemustega, ei peeta lammaste katarraalse palaviku suhtes eriliseks ohuks. Seetõttu oleks võimalik vabastada väljaviimiskeelust üksnes niisugused ohutud tiined loomad.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1266/2007 vastavalt muuta. Käesoleva määruse sätted tuleks siiski uute ilmsiks tulevate lisateadmiste valguses lähitulevikus uuesti läbi vaadata.

(5)

Kui vastuvõtlikkusse liiki kuuluvate loomade kitsendustega tsoonist väljaviimise keelust vabastatakse loomad, kes on ette nähtud ühendusesiseseks kauplemiseks või ekspordiks kolmandasse riiki, peab nõukogu direktiivis 64/432/EMÜ, (3) nõukogu direktiivis 91/68/EMÜ (4) ja nõukogu direktiivis 92/65/EMÜ (5) sätestatud ning komisjoni otsuses 93/444/EMÜ (6) osutatud veterinaarsertifikaatides olema viide määrusele (EÜ) nr 1266/2007. On sobiv ette näha täiendav sõnastus, mis tuleks kõikidele neile veterinaarsertifikaatidele lisada, et nendest tuleks selgemini ilmsiks, milliste loomatervishoiunõuete alusel need tiined loomad on väljaviimiskeelust vabastatud.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

1.

Punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Loomi on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel kuni lähetamiseni vähemalt 60 päeva enne nende transportimise kuupäeva hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatuga (7) (edaspidi „OIE käsiraamat”) haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimise kuupäeva.

2.

Lisatakse järgmised lõigud:

„Tiinete loomade puhul peab vähemalt üks punkti 5 alapunktides b, c ja d ning punktides 6 ja 7 sätestatud tingimustest olema täidetud enne seemendamist või paaritamist või peab olema täidetud punktis 3 sätestatud tingimus ning test peab olema tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimise kuupäeva.

Kui loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või eksportimiseks kolmandasse riiki, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ osutatud veterinaarsertifikaatidele vajaduse korral järgmine täiendav sõnastus:

„Loom(ad) ei ole tiine(d)” või

„Loom(ad) võib (võivad) olla tiine(d) ja (vastab (vastavad) enne seemendust või paaritamist punkti 5 alapunktides b, c ja d ning punktides 6 ja 7 sätestatud tingimustele või vastab (vastavad) punktis 3 sätestatud tingimustele – valida sobiv)”.”.

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/5

(1)

Määruse (EÜ) nr 194/2008 VI lisas on esitatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

Määruse (EÜ) nr 194/2008 VII lisas on esitatud loetuelu Birma/Myanmari valitsusele või selle liikmetele või nendega seotud isikutele kuuluvatest või nende kontrolli all olevatest äriühingutest, mille suhtes kohaldatakse investeerimispiiranguid nimetatud määruse alusel.

(3)

29. aprilli 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/349/ÜVJP (2) muudetakse 27. aprilli 2006. aasta ühise seisukoha 2006/318/ÜVJP II ja III lisa. Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 194/2008 VI ja VII lisa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/17

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Võttes arvesse praegust olukorda piima- ja piimatooteturul, ei tule eksporditoetusi kehtestada.

(3)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel sõlmitud kaubandus-, arengu- ja koostööleping (edaspidi: „KAKL”), heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/441/EÜ, (2) jõustus 1. mail 2004. Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelise juustukaubanduse kiirendatud liberaliseerimist käsitlevate läbirääkimiste raames leiti, et kummagi poole juustukaubandus ei peaks eksporditoetustest kasu saama.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/21

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1109/2007. (3) Neid hindu ja tollimakse an viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 350/2008. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/23

(1)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2007 vastu otsuse 2007/868/EÜ, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes seda määrust kohaldatakse.

(2)

Nõukogu on kindlaks teinud, et teatavate isikute hoidmiseks nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001, ei ole enam alust ning loetelu tuleks vastavalt kohandada,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/25

(1)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2007 vastu otsuse 2007/868/EÜ. (2)

(2)

Nõukogu esitas 25. veebruaril 2008 Jose Maria SISONILE ajakohastatud põhjendused selle kohta, et jätab tema nime isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, mille suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiiranguid, ning palus Jose Maria SISONIL esitada ühe kuu jooksul oma sellekohased märkused. Jose Maria SISON esitas nõukogule märkused 24. märtsil 2008 saadetud kirjas, mida nõukogu on arvesse võtnud.

(3)

Nõukogu järeldas, et Jose Maria SISON on olnud seotud terroriaktidega 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (3) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses ja et otsuse Jose Maria SISONI suhtes võttis vastu pädev riiklik asutus nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses. Nõukogu järeldas samuti, et tuleks muuta Jose Maria SISONI ja Filipiinide Kommunistliku Partei kohta tehtud kirjeid isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) 2580/2001, et kajastada ajakohastatud põhjendusi.

(4)

Seetõttu leiab nõukogu, et Jose Maria SISONI suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiiranguid,

30.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 116/26

(1)

2002. aasta märtsis esitas Huta Buczek (edaspidi „TB-HB”) Poola ametiasutustele ümberkorraldamisprogrammi. TB-HB nimetati 2003. aasta 7. mail ümber Technologie Buczek S.A.-ks (edaspidi „TB”).

(2)

5. novembril 2002 kiitis Poola valitsus heaks Poola raua- ja terasetööstuse ümberkorraldamis- ja arenguprogrammi aastani 2006 (edaspidi „riiklik ümberkorraldamisprogramm”). Kõnealuse programmi alusel võib ajavahemikul 1997–2006 anda Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks riigiabi kuni 3,387 miljardit Poola zlotti (846 miljonit eurot). (3)

(3)

Riiklik ümberkorraldamisprogramm esitati ELile. 25. märtsil 2003 hindas seda komisjon. Selle alusel tegi komisjon nõukogu otsuse ettepaneku pikendada Euroopa lepingu alusel Poola terasesektorile riigiabi andmiseks lubatud üleminekuaega (mis esialgu kestis vaid 1997. aastani) kuni Poola ELiga liitumiseni, tingimusel et abisaajad saavutavad elujõulisuse 2006. aastaks; nõukogu kiitis selle heaks 2003. aasta juulis. (4)

(4)

EL lubas seega, erandina riigiabieeskirjadest, (5) Poolal anda terasetööstusele ümberkorraldamisabi. Lõplikult kehtestati see ühinemislepingu protokollis nr 8 Poola terasetööstuse ümberkorraldamise kohta. (6) Selles kinnitatakse kuni 3,387 miljardi Poola zloti suuruse riigiabi andmine protokolli nr 8 lisas 1 loetletud kaheksale äriühingule, sh TB-HB-le, enne 2003. aasta lõppu.

(5)

Protokollis sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks sätestati protokollis nr 8 üksikasjalikud rakendus- ja järelevalvesätted. Üks nõue oli, et Poola peab esitama kaks korda aastas järelevalvearuande, ning 2003., 2004., 2005. ja 2006. aastal andis oma hinnangu sõltumatu konsultant. (7) Aruanded TB kohta esitati veebruaris 2004 ja aprillis 2005. Neid arutati Poola ametiasutuste ja abisaajatega ning komisjon ja Poola ametiasutused kiitsid need heaks.

(6)

2005. aasta septembris muutis TB oma individuaalset äriplaani (edaspidi „2005. aasta individuaalne äriplaan”) ning esitas selle hiljem komisjonile koos taotlusega kiita see protokolli nr 8 punkti 10 alusel heaks. Asjaolu, et äriühing seda plaani hiljem mitu korda muutis ning et ta on olnud alates 2006. aastast likvideerimisel, on aga muutnud kõnealuse taotluse mitteoluliseks.

(7)

Kui 2005. aastal tehtud sõltumatu hindamine näitas, et TB-l oli kasvav võlg avalik-õiguslikele võlausaldajatele ning ta ei suutnud saavutada elujõulisust, küsis komisjon Poolalt 2005. aasta 29. märtsi, 1. augusti ja 2. detsembri kirjades täiendavat teavet. Poola vastas 23. juuni 2005. aasta, 28. septembri 2005. aasta ja 14. veebruari 2006. aasta kirjades.

(8)

2006. aasta 7. juuni kirjas teatas komisjon Poolale, et oli otsustanud algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(9)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (8) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused abi/meetme kohta.

(10)

Komisjon ei saanud kolmandatelt osapooltelt ühtegi märkust.

(11)

Poola ametiasutused vastasid 18. septembri 2006. aasta, 2. oktoobri 2006. aasta ja 20. oktoobri 2006. aasta kirjades. Komisjon küsis Poolalt 2006. aasta 6. novembri, 18. detsembri ja 2007. aasta 15. märtsi kirjades lisateavet. Poola vastas 24. novembri 2006. aasta, 23. jaanuari 2007. aasta ja 23. mai 2007. aasta kirjades. 13. detsembril 2006 toimus Poola ametiasutuste ja komisjoni vaheline kohtumine.

(12)

TB on Sileesia vojevoodkonnas Sosnowieci linnas asuv Poola torutootja. Kuni 2006. aastani valmistas ta terastorusid keevistorude valtsimistsehhis ja kõrglegeeritud terasest torude valtsimistsehhis. Neid peetakse EÜ riigiabi eeskirjade kohaselt terasetoodeteks. (9) Tootja koguvõimsus on umbes 60 000 tonni. (10) Keevistorude valtsimistsehh koosneb neljast keevitusliinist (W1.5, W 2, mida uuendati 1993. ja 2001. aastal, W 3, mis võeti kasutusele 1999. aastal ja W 4, mis võeti kasutusele 2003. aastal) ning kahest lõikeliinist (üks võeti kasutusele 2004. aastal). TB käitas kuni 2005. aastani ka valtsimistehast.

(13)

TB on kapitaliühing, millel oli 2004. aastal umbes 20 miljoni Poola zloti (5 miljoni euro) suurune omakapital. TB peamine osanik on 78,1 % osalusega Górnośląski Fundusz Restrukturyzacyjny S.A. (Ülem-Sileesia Restruktureerimisfond), kelle peamine osanik oli kuni 30. detsembrini 2005 51,3 % osalusega Eurofaktor S.A. Eurofaktor S.A. osanikud on erainvestorid, nagu Bonum Sp. z o.o. (37,25 %), ING TFI (13,40 %), Polmetal Sp. z o.o. (11,31 %) ja Stabilo Group Sp. z o.o. (10,93 %). Eurofaktor S.A. müüs hiljem oma aktsiad Stabilo Group Sp. z o.o.-le. Riigikassa oli Ülem-Sileesia Restruktureerimisfondi vähemusosanik.

(14)

TB-l on praegu neli märkimisväärse äritegevusega tütarettevõtjat:

(15)

2002. aastal koostas TB-HB finantsraskustest ülesaamiseks individuaalse äriplaani (edaspidi „2002. aasta individuaalne äriplaan”). Nagu menetluse algatamise otsuses märgitakse, hõlmas tegevuse ümberkorraldamiskava keskendumist alumineeritud või tsingitud terasribast valmistatud eriotstarbelistele kalibreeritud keevistorudele. Selleks oli vaja täiendavaid tootmisseadmeid. (11)

(16)

Äriplaanis märgiti potentsiaalsete investeeringute kogumaksumuseks 25 miljonit Poola zlotti. Lisaks põhiinvesteeringutele autotööstuses kasutatavate torude valmistamisse ja töötlemisse ning keevistorude tootmisliinidesse sisaldas see niisuguseid projekte nagu arvutistamine, teiste väikeste projektide nüüdisajastamine ning põhivara ostmine. Kavandati ka investeeringuid valtsimistsehhi, kuid neid peeti ebarealistlikeks ning lükati seetõttu edasi.

(17)

Plaan sisaldas ka kulude vähendamise kava, mis hõlmas töötajate arvu vähendamist 532-lt 407-le. Selleks määrati ajavahemiku 2002–2006 kogukuludeks 2 910 000 Poola zlotti. Nimelt nähti 161 töökoha koondamiseks ette 823 000 Poola zloti suurune riigiabi netoekvivalendiga 597 000 zlotti. Lisaks nähti ette 2,754 miljoni Poola zloti suurune abi uurimis- ja arendustegevuseks, sealhulgas 2002. aastaks 1 250 000 Poola zlotti abi netoekvivalendiga 900 000 Poola zlotti ning 2003. aastaks 2 540 000 zlotti abi netoekvivalendiga 1 854 000 zlotti. (12)

(18)

Viimaks nähti ette ka rahaline ümberkorraldamine abi netoekvivalendiga 8,411 miljonit Poola zlotti, mille eesmärk oli kustutada võlad 3,392 miljoni Poola zloti ulatuses (mis hõlmas peamiselt kinnisvaramaksu võlga kohalikule omavalitsusele ning väiksemates summades võlgu maksuametile ja sotsiaalkindlustusametile (Zakład Ubezpieczeń Społecznych)) ning ajatada ümber sotsiaalkindlustusametile ja riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile (Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych) võlgnetavad 6,014 miljonit Poola zlotti abi netoekvivalendiga 5,019 miljonit Poola zlotti (millest sotsiaalkindlustusameti osa on 5,001 miljonit ja riikliku puuetega inimeste rehabiliteerimise fondi osa 18 000 Poola zlotti). Rahaliste ümberkorralduste eesmärk oli osta materjale ning tagada tootmise järjepidevus. (13)

(19)

Ümberkorraldamisprogrammis nähti ette järgmise abi andmine:

Tabel 1

TB-le aastateks 2002–2003 kavandatud riigiabi

(20)

Ümberkorraldamiskavas mainiti ka, et aastatel 1997–2001 oli HB-TB saanud riigiabi kokku 4 422 411 miljonit Poola zlotti (abi netoekvivalent). Enamik sellest anti uurimis- ja arendustegevuseks (3 243 626 Poola zlotti). 196 800 Poola zloti suurune abisumma anti keskkonnakaitseks, 132 240 zlotti koolituseks ning ülejäänud 849 746 zlotti oli mõeldud „ümberkorraldamisprotsessiks” või „ad hoc abiks”. (15)

(21)

Seega oli TB-le mõeldud ning hiljem riikliku ümberkorraldamisprogrammi ja protokolli nr 8 kohaselt heaks kiidetud kokku 16 184 411 Poola zloti väärtuses abi.

(22)

Sõltumatu konsultandi hinnangul sai äriühing aastatel 2002–2003 riigiabi ainult 2,235 miljonit Poola zlotti (abi netoekvivalent). (16) Sellest 2,045 miljonit zlotti jäeti uurimis- ja arendustegevuseks ning 190 400 zlotti tööhõive ümberkorraldamiseks. (17)

(23)

Lisaks näitas 2005. aasta individuaalne äriplaan, et TB oli saanud 877 000 Poola zloti suuruse eelarvetoetuse tööhõive ümberkorraldamiseks aastatel 2004–2006. (18) Poola ametiasutused selgitasid, et valitsus andis raha aitamaks koondatud terasetööstuse töölistel nende oskusi täiustava koolituse kaudu tööturule tagasi tulla või julgustamaks neid minema varem pensionile, hüvitades neile osaliselt sel ajal saadava madala sissetuleku. Selle aluseks on 2001. aasta 24. augusti raua- ja terasetööstuse (ümberkorraldamise) seaduse 2003. aasta detsembri muudatus ning sätestati, et töötajad on ainsad abisaajad ja tööandja on ainult vahendajaks, kes eelarvesummad koondatud töötajatele üle kannab.

(24)

TB ümberkorraldamine ei edenenud vastavalt ümberkorraldamiskavas kavandatule, vaid lõppes 2006. aastal pankrotiga mitmel põhjusel:

(25)

TB ei suutnud kustutada võlgu vastavalt individuaalses äriplaanis kavandatule.

(26)

Sotsiaalkindlustusametile, Sosnowieci kohalikule omavalitsusele ja maksuametile võlgnetava 3 392 000 Poola zloti suuruse kogusumma kustutamine pidi toimuma 2002. aasta 30. augusti seaduse alusel, mis käsitles osa ettevõtjate avalik-õiguslikele asutustele võlgnetavate summade ümberkorraldamist (edaspidi „2002. aasta 30. augusti seadus”). (19) Kõnealune seadus võimaldas rahalistes raskustes äriühingutel korraldada ümber oma kohustusi avalik-õiguslike asutuste ees võlgade kustutamise teel. Asjaomane äriühing pidi esitama igale avalik-õiguslikule asutusele, kelle saadaolevaid summasid taheti ümber korraldada (edaspidi ka „ümberkorraldav asutus”), taotluse ja ümberkorraldamiskava.

(27)

Ümberkorraldav asutus andis pärast seda, kui oli jõudnud järeldusele, et ümberkorraldamiskava võib äriühingu finantsolukorda parandada, välja „otsuse ümberkorraldamistingimuste kohta”, milles loetletakse ümberkorraldamisega kaetavaid kohustusi. Kui äriühing oli täitnud kõik otsuses määratud tingimused, s.o maksis ümberkorraldamistasu, esitas ümberkorraldamiskava ning tal ei olnud muid võlgnevusi, oli ümberkorraldav asutus kohustatud tegema „lõpliku” ümberkorraldamistingimuste otsuses loetletud kohustuste tühistamise otsuse („ümberkorraldamise lõpuleviimise otsus”).

(28)

Lõpliku otsuse võis siiski teha kõige varem üks aasta pärast ümberkorraldamistingimuste otsuse vastuvõtmist ning selle pidi tühistamise riigiabieeskirjadega kokkusobivuse osas heaks kiitma konkurentsi- ja tarbijakaitseameti (Poola konkurentsiasutus) peadirektor. Pärast ümberkorraldamistingimuste otsuse vastuvõtmist ning enne ümberkorraldamise lõpetamist pidid äriühingud registreerima tulevased kustutamised võlgnevusena. Lisaks kogunes viiviseintress. Komisjoni arusaama järgi oli selle eesmärk võimaldada võlgade kustutamist ainult pärast seda, kui on tõestatud, et äriühing rakendab tõepoolest ümberkorraldamiskava.

(29)

Komisjonile teatati, et sotsiaalkindlustusamet, Sosnowieci kohalik omavalitsus ning maksuamet ei rakendanud kirjeldatud võlgade kustutamist.

(30)

Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet lükkas tagasi kava kustutada TB võlad Sosnowieci kohalikule omavalitsusele (kinnisvaramaksu võlg summas 2 964 000 Poola zlotti), kuna taotlus oli esitatud pärast 31. detsembrit 2003, samal ajal kui protokoll nr 8 keelas teraseäriühingutele riigiabi andmise pärast seda kuupäeva. Seega teatas konkurentsi- ja tarbijakaitseamet 28. aprillil 2004, et kavandatud võlgade kustutamist ei saanud lubada, kuna sellega rikutaks protokolli nr 8 sätteid. Samal põhjusel tegi konkurentsi- ja tarbijakaitseamet 6. veebruaril 2004 negatiivse otsuse TB vabastamise kohta tema riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile võlgnetava summa tasumisest.

(31)

Maksuamet lükkas tagasi TB taotluse kustutada tema võlgnevus maksuametile (163 000 Poola zlotti). Vastavalt 2002. aasta 30. augusti seadusele sai see toimuda ainult juhul, kui äriühing ei maksnud „ümberkorraldamistasu” (mille suurus on 15 % kustutatavate võlgade väärtusest) või kui äriühingul oli maksuametile teisi võlgnevusi.

(32)

Sotsiaalkindlustusametile võlgnetavate summade (265 000 Poola zlotti) ümberkorraldamine, nagu 2005. aasta äriplaanis kirjeldati, ebaõnnestus rahalistel põhjustel. Nagu eelpool põhjenduses (26) on selgitatud, oleks äriühing selleks, et saavutada võla kustutamist 2002. aasta 30. augusti seaduse alusel, pidanud olema maksnud või ümberajatanud kõik muud, 2002. aasta 30. augusti seaduse kohaselt ümberkorraldamisele mittekuuluvad riigi ees võetud rahalised kohustused. Sel põhjusel eeldati 2002. aasta äriplaanis, et 6 420 000 Poola zloti suurune võlg makstakse osamaksetena. Seega järeldab komisjon, et TB ei saavutanud sotsiaalkindlustusametiga kokkulepet osamaksetena maksmise suhtes või sotsiaalkindlustusamet tegi vastava otsuse, kuid TB ei järginud seda.

(33)

Ajavahemikul 2001–2006 kogunes TB võlg avalik-õiguslikele asutustele, s.o sotsiaalkindlustusametile, Sosnowieci kohalikule omavalitsusele, maksuametile ja riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile. Võlg hakkas kasvama 2001. aastal, suurenedes pidevalt kuni detsembrini 2002. Lühikese pausi järel jätkus võla kasvamine 2002. aasta veebruarist 2003. aasta novembrini. Ainult 2003. aasta novembrist 2004. aasta oktoobrini suutis äriühing oma võlgu teenindada, püüdes tõenäoliselt saavutada 2002. aasta 30. augusti seaduses sätestatud võla kustutamiseks esitatavate nõuete täitmist. 2004. aasta novembrist hakkas äriühingu võlg siiski uuesti kasvama.

(34)

Tulenevalt suutmatusest tagada võlgade kustutamist oli TB võla jääk 2004. aasta sügisel umbes 20 miljonit Poola zlotti. Seda kinnitab Poola 8. märtsi 2005. aasta 2004. aastat käsitlev 4. järelevalvearuanne, mis sisaldab järgmiste rahaliste kohustuste jääkide üksikasjalikku jagunemist:

Tabel 2

TB võlg vastavalt Poola 2005. aasta märtsi järelevalvearuandele

(35)

Selle tagajärjel ulatus TB võlg avalik-õiguslike võlausaldajate ees 2004. aasta lõpuks umbes 20 miljoni Poola zlotini. Poola ametiasutused märkisid, et 2004. aastal suutis TB varade müügi abil maksta tagasi umbes 5 miljonit Poola zlotti (1,2 miljonit sotsiaalkindlustusametile ja 3,8 miljonit kohalikule omavalitsusele). Sellest hoolimata ilmnes aruandest, et võlg hakkas pärast 2004. aastat uuesti kasvama ning ulatus 2005. aasta jaanuariks 21,1 miljoni Poola zlotini.

(36)

Seejärel korrigeerisid Poola ametiasutused summat 20,761 miljonile Poola zlotile 2004. aasta lõpu seisuga. 31. märtsiks 2005 oli võlg kasvanud 22,43 miljoni Poola zlotini ning 2005. aasta 30. juuniks 22,91 miljoni Poola zlotini. Pärast seda suutis äriühing ilmselt müüa mõned varad ning vähendada võlga 2005. aasta lõpuks 20,87 miljonile Poola zlotile. 2006. aasta keskel kasvas see siiski uuesti 22,11 miljoni Poola zlotini ning ulatus augustiks 2006, kui kuulutati välja pankrot, 22,67 miljoni Poola zlotini.

(37)

Komisjonile teadaoleva teabe kohaselt ei esitanud TB 2004. aastal oma võla ümberajatamiseks põhjalikku ümberkorraldamiskava.

(38)

Võlausaldajatena on avalik-õiguslikud asutused astunud vastavalt seadustele samme oma nõuete täitmisele pööramiseks. Näiteks Sosnowieci kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustusamet külmutasid neile võlgu oldud summade sissenõudmiseks äriühingu pangakontod. See ei andnud siiski tulemust, kuna kõik äriühingu kontodele makstud summad on ette nähtud palkade maksmiseks.

(39)

Seetõttu pööratakse võlajääk täitmisele, realiseerides peamiselt koormisi kinnisvarale ning omandades alalisi kasutusvaldusi. Lisaks näib, et kohalik omavalitsus on saavutanud mõningate varade ülekandmise vastavalt maksumääruse artiklile 66.

(40)

Nimelt pöörati võlg sotsiaalkindlustusameti ees täitmisele 25 miljoni Poola zloti ulatuses hüpoteekide omandamise teel. Sotsiaalkindlustusametile on ka umbes 12 miljoni zloti ulatuses panditud tootmisvarasid, millest umbes 9,5 miljonit Poola zlotti moodustavad esimese järgu pandid (sh esimese järgu pant keevitusliini W-3 näol väärtusega üle 7 miljoni Poola zloti).

(41)

Mais 2007 avaldas abisaaja loendi pankrotistunud TB vastu võetud nõuetest koguväärtusega 63 miljonit Poola zlotti. See summa sisaldab võlgnevusi avalik-õiguslikele asutustele, kusjuures peamine võlausaldaja on Eurofaktor SA, kellele võlgnetav summa ulatub 35,9 miljoni zlotini.

(42)

TB ei rakendanud täielikult oma kavandatud 25 miljoni Poola zloti suurust investeerimisprogrammi, vaid kulutas umbes 10 miljonit Poola zlotti investeeringuteks ja eraldas mõned täiendavad summad uurimis- ja arendustegevuse jaoks.

(43)

TB tegi oma individuaalse äriplaani alusel mõned investeeringud. 2003. ja 2004. aastal suunati investeeringud autoehituseks vajaliku torutootmise arendamisse. 2003. aastal võttis TB kasutusele alumineeritud torude keevitusliini (3 207 000 Poola zlotti) ja 2004. aastal lõikeliini lühikeste torude valmistamiseks (733 000 Poola zlotti). Lisaks moderniseeriti olemasolevad keevitusliinid (1 063 000 Poola zlotti) ja mõned autoehitusele vajalikud ehitised (1 379 000 Poola zlotti, sh küttesüsteem). Kokku investeeriti ajavahemikus 2002–2005 autoehitusärisse 6,383 miljonit zlotti. Poola ametiasutused on kinnitanud, et kõik investeeringud on seotud varadega, mis on vahepeal renditud BA-le. (20)

(44)

Umbes 3,5 miljonit Poola zlotti jäeti teiste investeeringute jaoks, mis olid seotud IT-süsteemide, muude kapitalikaupade ostude ja teiste projektidega. (21)

(45)

Samuti nähti ette täiendavad 12 kuni 13 miljonit Poola zlotti aastateks 2005 ja 2006, sh kroomist toruosade tootmise plaanitust varasemaks käivitamiseks 2006. aastal ostetava uue keevitusliiniga (umbes 6 000 000 Poola zlotti). Komisjonile teadaolevalt seda siiski ei tehtud.

(46)

TB ei ole ületanud finantsraskusi ega saanud pangalaene.

(47)

Kogu ümberkorraldamisperioodi vältel ei suutnud TB saada võlausaldajatelt ega finantsinstitutsioonidelt rahalist toetust. (22) TB pank vähendas tegelikult tema laenuvõimalusi juba 2003. aastal. Olukord lahenes vaid finantsinvestori, Ülem-Sileesia Restruktureerimisfondi kaasamisega, kes võttis üle märkimisväärse arvu võlgu, mis konverteeriti pikaajalisteks laenudeks. Hoolimata sellest ei olnud TB 2004. aastaks jällegi võimeline pankadelt laenu saama. (23)

(48)

Peamiselt tuleneb see asjaolust, et TB ei suutnud ümberkorraldusperioodi jooksul üsna positiivsetest turusuundumustest hoolimata kordagi olla rentaabel.

(49)

2003. aastal andis TB sõltumatute järelevalvearuannete kohaselt toodangut tegelikult oluliselt alla oma müügieesmärgi, milleks oli 48 000 tonni torusid, müües vaid 30 000 tonni. (24) Lisaks tekitasid raskusi tema peamisele toormaterjalile, kuumvaltslairibametallile, kehtestatud tariifid ning edutu hinnaedendusstrateegia, mille tulemuseks oli tulu vähenemine. Seetõttu lõpetas äriühing 2004. aasta 5 miljoni Poola zloti suuruse negatiivse tegevusmarginaaliga (92miljonilise käibe juures). Selle tagajärjel ei õnnestunud tal läbida komisjoni elujõulisuse testi. Komisjoni sõltumatu konsultant järeldas oma 2004. aasta jaanuari kokku võtvas aruandes, et TB „kaupleb tõhusalt, olles samas maksejõuetu”. (25)

(50)

2004. aastal ilmnes septembris 2004 koostatud Poola 3. järelevalvearuandest ka see, et TB rahaline likviidsus oli madal ning et tema finantstegevuse ülejääk ei katnud laenumaksete tagasimakseid koos intressidega, mis tähendas, et kohustuste täitmata jätmise oht oli suur. (26) Poola 2004. aastat käsitlevas 4. aruandes esitati üksikasjalikud andmed võlgnevuste kohta (vaata põhjendust (34)) ning märgiti, et äriühing ei olnud saanud finantsinstitutsioonidelt mingit toetust, viinud ellu kavandatud koondamisi ega saavutanud prognoositud tootlikkust. Seoses äriühingu finantsseisundiga järeldati, et kontserni kõigist liikmetest oli Technologie Buczek Sp. z o.o. puhul rahalise likviidsuse kaotamise oht kõige suurem. Äritegevuse netokasum olukorda ei leevendanud, kuna see ei toonud kaasa täiendavat tulu. […] Riski olemasolu tõendas võla (sh olulise osa võlgnevusest avalik-õiguslikele institutsioonidele) kasutamise suur osakaal varade rahastamisel. Selline olukord peletas investoreid äriühingusse investeerimast, mida tõendavad ka äriühingu raskused pangalaenude saamisel.

(51)

Poola seisukohta kinnitas 2005. aasta mai sõltumatu järelevalvearuanne. (27) Selles väideti, et hoolimata teraseturu kasvust ja terasehindade tõusust (prognoositust 30 % kõrgemale) oli TB tegevusmarginaal negatiivne ning müük prognoositust 20 % väiksem. Seetõttu järeldas konsultant, et äriühingu 2003. ja 2004. aasta tulemustele tuginedes eksisteeris tõsine oht, et ta ei saavuta 2006. aasta lõpuks elujõulisust. (28)

(52)

2005. aasta septembris kinnitas Poola 5. aruanne, et TB oli kaotanud rahalise likviidsuse. Samuti märgiti selles, et see tulenes valtsiäri üleviimisest. (29)

(53)

TB on oma juhtimis- ja äristrateegiat mitu korda muutnud.

(54)

TB on üritanud rakendada erinevaid struktuurimuutusi. Juhatust on mitu korda, s.o 2003., 2005. (veebruaris ja oktoobris) ja 2006. aastal laiali saadetud.

(55)

2003. aasta lõpus, 2005. aasta septembris ja 2006. aasta alguses muutis TB oma ümberkorraldamisstrateegiat. 2005. aasta äriplaaniga muudeti selgelt strateegiat, kitsendades TB tegevust alumineeritud terastorude ja kroomterasest torude valmistamisele. Selleks tuli vähendada töötate arvu 267ni. Näib, et uuendatud äriplaaniga pandi TB-le kohustus lõpetada kasumit mittetoovate õmbluseta kõrgsulamist ja keevistorude tootmine. Samuti lõpetas äriühing keevistorude valmistamise kuumvaltsribametallist.

(56)

Poola 2006. aasta 14. veebruari kirja kohaselt kavatses TB 2006. aastal lõpetada 2007. aastal tootmine ning jätkata puhtalt haldusäriühinguna. TB-l oli plaan asutada uus äriühing ja luua Poola juhtiv mootorsõidukitööstusele vajaminevate alumiinium- ja kroomtorude tootmisele spetsialiseeruv äriühing. Selleks pidi asutatama eraldi äriühing, kuna „käimasoleva TB varade ja rahaliste vahendite ümberkorraldamise […] eeltingimuseks on rahaline stabiliseerumine, eelarveliste võlgnevuste tasumine ning odavamatele rahastamisallikatele juurdepääsu andvate laenude saamine”. (30) Äriühing pidi hakkama kasutama keevitusliine W-4 ja W-2, rentides neid TB-lt, samal ajal kui kogu tööjõud (v.a mõned TBd juhtima jäetavad töötajad) oleks sinna üle viidud. Vajalik infrastruktuur oli TB varadest selgelt lahku löödud. Allesjäänud keevitusmasinad kavatseti varade ümberkorraldamise eesmärgil ära müüa. Arvestades, et tootmine pidi 2006. aasta lõpuks lõppema, järeldab komisjon, et uus ümberkorraldamisstrateegia tähendas TB tegevuse de facto lõpetamist.

(57)

Pärast seda esitas TB pankrotiavalduse (15. septembril 2006). Pankrotistunud TB kontsernil on lubatud jätkata äritegevust. Praegu seisneb see varade rentimises tütarettevõtjatele. Pankrotihaldur kavatseb müüa äriühingu organiseeritud osad ning jätkata kuni selle ajani rentimistegevust.

(58)

TB on kontserni ümber korraldanud ning viinud üle kaks kasumlikku tegevust – valtside tootmise (HB-le) ning alumiinium- ja kroomtorude valmistamise (BA-le) (vaata põhjendust (14)).

(59)

TB valtside tootmise alast tegevust ei peetud tema peamiseks tegevusalaks. Juba 2002. aastal näitas individuaalne äriplaan, et HBsse ei tuleks rohkem investeeringuid teha ning et see tuleks üle viia.

(60)

HB asutati 2004. aasta detsembris 100 000 Poola zloti suuruse algkapitaliga. Järgmise aasta 17. jaanuaril suurendati seda 3 330 900 Poola zloti suuruse varade süstiga, veebruaris-märtsis ja novembris vastavalt 3 850 000 Poola zloti ja 1 830 700 Poola zloti suuruse kapitalisüstiga ning 13. juulil 20065 800 000 zloti suuruse immateriaalse põhivara süstiga 14 911 600 zlotini.

(61)

HB koguväärtus hinnati Šveitsi mudeli alusel 38 miljonile Poola zlotile. Seega on tema turuväärtus palju suurem kui tema aktsiate väärtus, mis on 14,9 miljonit Poola zlotti. HB teenib tegelikult kasumit. Tal ei ole võlgnevusi avalik-õiguslikele asutustele. 2005. aasta juunis ja juulis ostis HB TB-lt 9 450 013 Poola zloti eest kinnisvara ja masinaid hinnangulise väärtusega 10 430 194 zlotti. Varadele seatud pandid jäid alles ning vastavalt Poola õigusele (maksuseaduse artikkel 112) sai HBst isegi mõne TB sotsiaalkindlustusametile olnud võlgnevuse puhul TBga solidaarne võlgnik.

(62)

BA taasloodi 2005. aastal alumiinium- ja kroomtorude äri asutamiseks. Selleks viidi TB tööjõud üle BAsse ning juulis 2006 tehti sinna 1 550 000 Poola zloti suurune kapitalisüst. BA rendib TB-lt tootmisvarasid autode summutitorude valmistamiseks (sh keevitusliine W2 ja W4 ning lõikeliini). Vastavalt tähtajatule rendilepingule maksab BA 258 000 Poola zlotti kuus pluss käibemaks. Eelkirjeldatu alusel saab BA neisse varadesse tehtud investeeringutest selgelt kasu. Poola 7. aruandes kinnitatakse tegelikult, et TB on andnud BA-le üle 20 000 tonni tootmisvõimsust. (31)

(63)

2004. aasta veebruaris sõlmisid Eurofaktor SA ja TB faktooringulepingu. Lepingu täitmise tagamiseks registreeriti HB ja BA varadele seatud pandid. Eurofaktor SA sai seega TB suurimaks võlausaldajaks. Kuna Eurofaktor SA oli vaid Ülem-Sileesia Restruktureerimisfondi osanik, ei peeta Eurofaktor SA nõudeid kapitaliinvesteeringuks TBsse.

(64)

Praegu kuulub TB-le 51,2 % BA aktsiatest. Ülejäänud BA aktsiad võttis üle Eurofaktor SA, kui 20. juulil 2006 pöörati pant võlanõudemenetlusena täitmisele. Menetlus teostati aktsiate nimiväärtuse juures (7,2 miljonit Poola zlotti).

(65)

Eurofaktor SA esitas võlausaldajana pankrotihaldurile ka taotluse 48,8 % HB aktsiate pankrotimenetlusest väljajätmiseks. Selle taotluse lükkas kohtunik siiski 2006. aasta septembris tagasi.

(66)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et TB ümberkorraldamine ei olnud kooskõlas protokolliga nr 8, ning tõstatas kolm küsimust:

(67)

Komisjon teatas, et käsitab abisaajana kogu kontserni.

(68)

Esiteks vaidlustavad Poola ametivõimud selle, et ümberkorraldamisabi väärkasutati. Poola väidab, et abi ei olnud täies mahus ümberkorraldamisabi.

(69)

Teiseks on Poola edastanud mõned asjaomaste avalikest asutustest võlausaldajate – sotsiaalkindlustusameti, Soznowieci kohaliku omavalitsuse ja riikliku puuetega inimeste rehabiliteerimise fondi – selgitused nende tegevuse kohta nõuete täitmisele pööramisel, rõhutamaks, et nad käitusid nagu eravõlausaldajad.

(70)

Kolmandaks vastas Poola Euroopa Komisjoni kahtlustele seoses tööhõive ümberkorraldamiseks antud abiga pärast 2003. aastat. Poola selgitas, et 2001. aasta 24. augusti raua- ja terasetööstuse (ümberkorraldamise) seadust muudeti 2003. aasta detsembris nii, et abi eraldati ainult koondatud töötajatele; terasetootjaid kasutati vaid vahendajatena raha ülekandmiseks (vaata põhjendust (20)).

(71)

Poola ametiasutused on seisukohal, et TB tütarettevõtjaid võib vastutavaks pidada ainult juhul, kui nad said abist tegelikult kasu. Samuti väidavad nad, et kapitali- ja varade süstid tehti nõuetekohaselt. Veel märgivad Poola ametiasutused, et HB ei ole terasetootja ning seetõttu protokoll nr 8 teda ei hõlma.

(72)

Protokolli nr 8 punktis 1 on sätestatud, et „hoolimata EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 tuleb Poola riigi poolt ümberkorraldamise eesmärgil Poola terasetööstuse teatud osadele antud riigiabi pidada ühisturuga kokkusobivaks”, kui muu hulgas on järgitud protokollis sätestatud tingimusi.

(73)

Nõukogu pikendas Euroopa lepinguga Poola terasetööstusele ümberkorraldusabi andmiseks antud üleminekuaega kuni Poola liitumiseni ELiga. See korraldus lisati Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingu protokolli nr 8. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peab see hõlmama nii ühinemiseelset kui ka -järgset aega. Täpsemalt öeldes võimaldatakse sellega anda aastatel 1997–2003 piiratud hulgal ümberkorraldusabi ja keelatakse anda Poola terasetööstusele ajavahemikul 1997–2006 ümberkorraldamiseks igasugust täiendavat riigiabi. Seega erineb see selgelt ühinemislepingu teistest sätetest, nagu IV lisas esitatud ajutine mehhanism (olemasoleva abi menetlus), mis on seotud vaid enne ühinemist antud riigiabiga, kuivõrd see on „ikka veel kohaldatav” pärast ühinemiskuupäeva. Protokolli nr 8 võib seetõttu käsitada lex specialis’ena, mis nende teemade puhul, mida selles käsitletakse, on ülimuslik ühinemisakti mis tahes muu sätte suhtes. (32)

(74)

Komisjon märgib samuti, et Poola riikliku ümberkorraldamisprogrammi ja protokolli nr 8 reguleerimisala ei ole piiratud ESTÜ lepingu 1. lisaga. Protokoll nr 8 hõlmab ka teatavaid ESTÜ lepinguga hõlmamata terasetööstuse sektoreid, (33) nimelt õmbluseta torude ja suurte keevistorude tööstust. See on kooskõlas terase määratlusega EÜ riigiabieeskirjades, (34) mida kohaldati protokolli nr 8 jõustumise ajal. Kõige tähtsam on, et see tuleneb riikliku ümberkorraldamisprogrammi kohaldamisalast, mida protokoll nr 8 rakendab. Tegelikult on pooled viimase riikliku ümberkorraldamisprogrammi raames abisaajatest torutootjad, nimelt Huta Andrzej S.A. (pankrotis), Huta Batory S.A. (pankrotis), Huta Pokój, Mittal Steel Poland’i (endine PHS) tütarettevõtja ning TB. Seega kohaldatakse protokolli nr 8 ka torutootjate, nimelt TB suhtes.

(75)

Kuigi EÜ asutamislepingu artikleid 87 ja 88 enne ühinemist antud abi ning pärast ühinemist mittekohaldatava abi suhtes tavaliselt ei kohaldata, laiendab protokoll nr 8 järelevalvet riigiabi üle EÜ asutamislepingu alusel igasugusele abile, mis anti ajavahemikul 1997–2006 Poola terasetööstuse ümberkorraldamiseks.

(76)

Otsuseid võib teha pärast Poola ühinemist EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, kuna erisätete puudumise tõttu protokollis nr 8 tuleks kohaldada tavapäraseid eeskirju ja põhimõtteid. Seega on kohaldatav ka nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (edaspidi „menetlusmäärus”). (35)

(77)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(78)

Protokolliga nr 8 lubati Poolal anda TB-le ümberkorraldamisabi tema ümberkorraldamiskava rakendamiseks.

(79)

Abi andmine oli siiski piiratud üleminekuajaga, mis lõppes 2003. aasta lõpus. Seetõttu ei olnud Poolal enam õigust protokolli nr 8 alusel ümberkorraldamisabi anda. Igasugune abi oleks pärast seda olnud vastuolus protokolli nr 8 punkti 18 alapunktiga c, mis keelab täiendava riigiabi andmise terasetööstusele ja eelkõige protokollis märgitud abi saavatele äriühingutele.

(80)

Sellest hoolimata jätkasid Poola võimud pärast 2003. aastat TB-le laenude andmist või tagasimaksmata laenude pikendamist, mida tuleb käsitada riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(81)

Komisjon märgib, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1 hõlmab erinevas vormis sekkumisi, mis vähendavad äriühingu tavalisi kulusid ja mis olemata toetused selle sõna otseses tähenduses on siiski olemuselt sellesarnased ning avaldavad samaväärset mõju. See on leidnud kinnitust paljudel juhtudel, kui sotsiaalkindlustusmakseid koguv avalik-õiguslik asutus sallib nende maksete tasumata jätmist või hilinenud tasumist, kuna selline käitumine annab kasusaajale kahtlemata olulise konkurentsieelise, vähendades tema jaoks sotsiaalkindlustussüsteemi normaalse toimimisega seotud koormust. (36) Maksete edasilükkamise asemel oleks avalik-õiguslik võlausaldaja võinud nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist, toetudes vajaduse korral enda kasuks seatavale hüpoteegile. (37)

(82)

Et teha kindlaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabina käsitatava eelise olemasolu, peab komisjon tõestama, et avalik-õiguslikud asutused käitusid teisiti kui oletuslik eravõlausaldaja, kes oleks olnud oma võlgniku suhtes võimalikult sarnases olukorras (38).

(83)

Eelmärkusena ütleb komisjon, et Euroopa väljakujunenud kohtupraktika alusel ei võimalda juba äriühingule antud varasema abi olemasolu vaadelda kaasust oletusliku erainvestori vaatenurgast, kuna selline võlausaldaja ei oleks ilmselgelt sallinud algset tasumisest vabastamist, kuna vastasel juhul ei oleks see olnud abi. (39) Eriti kehtib see ümberkorraldamisstsenaariumi puhul, kus mõlemad meetmed langevad ümberkorraldamisperioodi.

(84)

Ka uuendatud ümberkorraldamiskava puudumine ei võimalda anda hinnangut oletusliku eravõlausaldaja seisukohalt. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale oleks selline investor ka käesoleval juhul, kui kaaluda ümberajatamislepingut turumajandusliku investori seisukohast, nõudnud algse ümberkorraldamiskava põhjalikku uuendamist. Ükski eravõlausaldaja ega -investor ei võimaldaks ümberkorraldamist ilma sellise kavata, (40) nii nagu käesoleval juhul toimus.

(85)

Veelgi enam, isegi hüpoteetilise ümberkorraldamiskava alusel ei oleks oletuslik eravõlausaldaja sõlminud täiendavat ümberkorraldamislepingut.

(86)

Komisjon ei vaidlusta seda, et selliste avalik-õiguslikele asutustele tasumata võlgade täitmisele mittepööramine, mis olid kõlblikud kustutamiseks individuaalse äriplaani ja riikliku ümberkorraldamisprogrammi raames, oli vastavalt 2002. aasta 30. augusti seaduses ette nähtud mehhanismile teatud perioodil õigustatud. Nimetatud seaduse alusel ümberkorraldamisele kuuluvate rahaliste kohustuste täitmisele pööramine oli ümberkorraldamismenetluste rakendamise lõpetamiseni või menetluste peatamiseni seaduses loetletud põhjustel hoopis keelatud. Komisjon märgib veel, et ümberajatamisele mittekuuluvate täiendavate võlgade osas oleksid võlausaldajad võinud loota TB rahalise olukorra paranemisele pärast kavandatud kustutamist ning seega oleks neil olnud põhjust peatada võla täitmisele pööramine kuni abi andmiseni vastavalt 2002. aasta 30. augusti seadusele.

(87)

On siiski ilmne, et ümberkorraldamine 2002. aasta 30. augusti seaduse alusel ebaõnnestus, vähemalt osaliselt, protokolli nr 8 mittetäitmise tõttu, nagu nähtub konkurentsi- ja tarbijakaitseameti negatiivsest arvamusest (millest esimene esitati 6. veebruaril 2004), ja osaliselt äriühingu rahaliste raskuste tõttu, mis ei võimaldanud TB-l täita siseriiklikke õigusakte. Komisjon leiab, et sellest ebaõnnestumisest pidid peamised avalik-õiguslikud võlausaldajad, nagu sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus ja maksuamet, teada saama, kuna nad kõik olid kaasatud algsesse võla ümberkorraldamisse. Samamoodi oleks konkurentsi- ja tarbijakaitseameti negatiivne arvamus TB võla kohta riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile pidanud olema hoiatuseks riiklikule puuetega inimeste rehabiliteerimise fondile.

(88)

Eelmise ümberkorraldamislepingu ebaõnnestumise järel oleks eravõlausaldajatelt oodata erilist tähelepanelikkust ja võlgniku majandusolukorra põhjalikku uurimist. (41) Vastavalt sellele oleks võla ümberajatamisest tuleneva eelise hoolikas kaalumine näidanud, et võimalik võla tagasisaamine ei oleks ületanud äriühingu likvideerimisega kaasnevat kindlat tulu. (42) Uus ümberajatamisleping nõuaks tegelikult, et ümberkorraldamine taastaks kõigil juhtudel äriühingu elujõulisuse ning hoiaks ära võlgnevuste kasvu, nii et võlausaldaja võiks oodata laenude tagasimaksmist mõistliku aja jooksul.

(89)

TB elujõulisuse saavutamine 2004. aasta lõpuks oli üsna kahtlane, kuna äriühingul oli, nagu põhjendustes (49)–(51) märgitud, kogu 2003. ja 2004. aastal negatiivne tegevusmarginaal. Tema käive ei olnud piisav kulude katmiseks. TB ei saanud kasu isegi 2004. aastal toimunud terasesektori kasvust. Seega olid kõik TB tulevase elujõulisuse näitajad negatiivsed.

(90)

Peale selle, kuna TB ei olnud enam krediidivõimeline, kasvasid tema võlad pidevalt. 2004. aasta novembri seisuga ei suutnud TB enam hoolimata ümberkorraldamisel olemisest tasuda oma jooksvaid võlgu. Sellises olukorras ei olnud ühtegi mõistlikku võimalust mis tahes uue võla ümberkorraldamise tulemusel varasemat võlga kätte saada.

(91)

Arvestades, et avalik-õiguslikel võlausaldajatel, s.o kohalikul omavalitsusel, sotsiaalkindlustusametil, riiklikul puuetega inimeste rehabiliteerimise fondil ja maksuametil olid kõigil head tagatised, oli neil hea šanss teha need vastavalt Poola maksejõuetuse seadustele võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetuse menetluse teel sularahaks. Komisjon ei saa nõustuda sotsiaalkindlustusameti väitega, et tal ei olnud häid tagatisi, kuna Poola ametiasutused on öelnud, et oluline osa tagatistest, kui mitte kõik, olid esimese järgu pandid (vaata põhjendust (40)). Pidades silmas äriühingu seisundi ja tema varade halvenemist, näis nende tagatiste kasutamine majanduslikult mõttekam kui ümberkorraldamine. (43)

(92)

Isegi kui hüpoteetilise ümberkorraldamiskavaga oleks pakutud välja mingi oletuslik varade ümberkorraldamine, ei oleks see ettepanek tohtinud vähendada eravõlausaldajate vastuseisu ümberkorraldamisele. Seda seetõttu, et kõik nii suurtes võlgades oleva äriühingu nagu TB varad on tavaliselt panditud ega anna seetõttu peaaegu mingit lootust saada müügi korral tulu. Kuigi äriühing kuulutas 2005. aastal mitmel korral välja varade ümberkorraldamise, ei suutnud ta tõesti saada nende müügist rohkem kui 5 miljonit Poola zlotti.

(93)

Komisjon mõistab, et 2004. aastal ja hiljem püüdis TB osa võlast tasuda, kuid märgib, et need maksed katsid vaevu kogunenud intressi (2004. aastal tasutud 5 miljoni Poola zloti mõju kohta vaata tabelit põhjenduses (34)).

(94)

Lõpuks tuleb täieliku ülevaate andmiseks märkida, et 2005. aasta septembri kava ei olnud mingil juhul korralikuks aluseks edasisele ümberajatamisele. Kuna äriühingu tegevus pidi lõpetatama, oli selge, et tema äritegevus ei looks täiendavat kasumit ning et likvideerimine oleks ainus lahendus. Kava näitas tõepoolest, et sotsiaalkindlustusamet võiks loota ainult võla osalisele tasumisele. See pidi saavutatama varade ümberkorraldamisega 20 miljoni Poola zloti ulatuses 2005. aasta lõpuks, mis osutus eelmises lõigus nimetatud põhjustel ebarealistlikuks. Ka pakutavad 100 000 Poola zloti suurused kuumaksed pärast 2005. aastat, mis sõltunuks TB maksevõimest, ei olnud teostatavad, kuna TB ei tegutsenud enam.

(95)

Selle asemel nägi TB, nagu ta oma 2005. aasta äriplaanis tunnistas, oma elujõulisuse taastamise ainsa võimalusena varade üleviimist BAsse. See ei tähendanud ainult tema ainsa kasumliku äri (BA) üleviimist, vaid määras kindlaks ka TB saatuse, s.o likvideerimise.

(96)

Lühidalt öeldes on komisjon arvamusel, et mis tahes oletuslik eravõlausaldaja oleks otsustanud enda nõuete täitmisele pööramise kasuks juba 2004. aasta lõpus. Sel ajal sai selgeks, et TB ei suutnud järgida oma varasemaid ümberajatamislepinguid ega suuda täita oma jooksvaid kohustusi. Uuendatud plaani ei olnud esitatud ega olnud ka mingit väljavaadet, et äriühing muutuks rentaabliks.

(97)

Seega ei suutnud Poola pöörata täitmisele 20,761 miljoni Poola zloti suurust nõuet (Poola 4. ümberkorraldamise aruandes nimetati summaks 20,267 miljonit Poola zlotti, kuid hiljem Poola ametiasutused parandasid seda summat). See kujutab endast tegevustoetust äriühingule tema ebatõhusa äri jätkamiseks ning on seetõttu riigi ressurssidest antud eelis, mis ähvardab kahjustada konkurentsi, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, olles seega ühisturuga kokkusobimatu EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(98)

Et hinnata abi suurust, tuleb sooritada simulatsioon, et hinnata võla täitmisele mittepööramise võimalikku mõju. Kuna eravõlausaldaja oleks eelistanud pöörata oma nõue täitmisele, on äriühingu täitmisele mittepööramisest saadavaks eeliseks nende nõuete kogusumma, mida ta tasuma ei pea. Teiste sõnadega on äriühingu käsutuses summa, mida ta oma finantsseisundi tõttu turult ei saaks. Äriühing ei oleks suutnud juhul, kui riik oleks oma nõuded täitmisele pööranud, võlgnetavat summat tasuda ja oleks suure tõenäosusega läinud pankrotti. Nõuete täitmisele mittepööramine avaldas seega samaväärset mõju, kui oleks avaldanud kogu täitmisele mittepööratud summa andmine äriühingule. (44) Seega puudutab saadud eelis 1. jaanuari seisuga saadud 20,761 miljoni Poola zloti suurust summat. Arvestades siiski, et turumajanduslikes oludes tegutseja oleks algse võla täitmisele pööranud, ei tohiks seda võlga hüpoteetiliselt enam olemas olla ning seega ei tohiks seda kaks korda arvestada.

(99)

Komisjoni kahtlused seoses tööhõive ümberkorraldamise toetusena näidatud ja pärast 2004. aastat antud eelarveliste summadega on ümber lükatud. Neid ei saa tõesti riigiabiks pidada, kuna Poola asutused on selgitanud, et neid antakse ainult koondatud töötajate heaks, keda ei saa käsitada ettevõtjana; samamoodi ei saa neid makseid ka tööandjaga siduda, kuna neid antakse pärast töötaja koondamist ning need ei vähenda mingeid muid tasusid, mida äriühing ilma sellise abi andmiseta peaks maksma.

(100)

Protokolli nr 8 punkti 18 alapunkt a annab komisjonile õiguse astuda „vajalikke samme, nõudes asjaomastelt äriühingutelt abi tagastamist, mis on antud rikkudes käesolevas protokollis sätestatud tingimusi […], kui järelevalve ümberkorraldamise üle näitab, et käesolevas protokollis sisalduvaid üleminekukorraga seotud kohustusi ei ole täidetud”.

(101)

Komisjon leiab, et TB ei rakendanud täielikult oma protokolli nr 8 punktis 9 sõnaselgelt sätestatud ümberkorraldamiskava ning aitas mitmesuguste põhjenduses 56 kirjeldatud meetmetega kaasa enda pankrotistumisele. Poola ei ole seda järeldust vaidlustanud.

(102)

Samuti ei suutnud TB täita mitmeid protokolli nr 8 punktis 9 seatud sihte:

(103)

Kuna TB ei suutnud täita protokolli nr 8 tingimusi ega rakendanud nõuetekohaselt oma individuaalset äriplaani, on ümberkorraldamisabi väärkasutatud ning see tuleb tagasi maksta.

(104)

Komisjon viitas menetluse algatamise otsuses, et muud kokkusobivuse põhjused võivad saada tähtsamaks asjaolust, et ümberkorraldamisabi ei kasutatud vastavalt ümberkorraldamiskavale. Seoses sellega täheldas komisjon, et riikliku ümberkorraldamiskava raames anti mitte ainult ümberkorraldamisabi, vaid ka muud liiki riigiabi. Tulenevalt sellest ei tähenda ümberkorraldamise ebaõnnestumine tingimata, et kogu seda abi väärkasutati, (47) juhul kui saab tõestada, et see on teiste riigiabieeskirjade alusel ühtse turuga kokkusobiv. (48)

(105)

Komisjon märgib, et kuni 23. juulini 2002 sisaldusid terasesektori riigiabieeskirjad komisjoni 18. detsembri 1996. aasta otsuses nr 2496/96/ESTÜ, millega kehtestatakse ühenduse eeskirjad terasetööstusele antava riigiabi kohta (49) (edaspidi „teraseabikoodeks”). (50) Komisjoni tava protokolli nr 8 rakendamisel näitab, et põhimõtteliselt on ta seisukohal, et teiste raamistike, näiteks uurimis- ja arendustegevuse raamistiku alusel antavat abi võib pidada kokkusobivaks, kui komisjonil ei ole tõsiseid kahtlusi nende kokkusobivuses vastavalt ühinemislepingu IV lisa punkti 3 alapunktile 2. (51)

(106)

Esiteks lubavad teraseabikoodeksi artikkel 2 ja EÜ riigiabieeskirjad anda abi, mis on kokkusobiv EÜ uurimis- ja arendustegevuse raamistikuga. Riikliku ümberkorraldamisprogrammi raames antud uurimis- ja arendustegevuse toetused andis teadusliku uurimistöö komisjon (KBN) ja neid hõlmas KBNi esimehe 30. novembri 2001. aasta programm teadusuuringutele riigiabi andmise ja arvutamise kriteeriumide ning korra kohta, mille komisjon kiitis ühinemislepingu IV lisa meetme PL 6 alusel olemasoleva abina heaks. Riiklikus ümberkorraldamisprogrammis olid „KBNi ressursid” juba määratletud kui „lubatud riigiabi vahendid uurimis- ja arendustegevuse jaoks mõeldud toetuste kujul”, mida eristati seal selgelt „ümberkorraldamisvahenditest”. (52) Nõukogu kiitis kõnealuse riikliku ümberkorraldamisprogrammi heaks 2003. aasta juulis vastu võetud otsusega. Seetõttu on komisjon otsustanud mitte esitada vastuväiteid ajavahemikus 1997–2003 ühinemislepingu IV lisa alusel rakendatava KBNi abimeetme suhtes ning peab seda abi kokkusobivaks uurimis- ja arendustegevuse abiks. (53)

(107)

Kuna individuaalses äriplaanis uurimis- ja arendustegevuse abina käsitatud abi andis KBN, võib seda pidada kokkusobivaks abiks. Lisaks märgib komisjon, et Poola suutis tõendada, et see maksti välja ainult seoses uurimis- ja arendustegevuse teostamisega. See kehtib nii 2002. ja 2003. aastal uurimis- ja arendustegevuseks antud abi kui vahemikus 1997–2000 antud abi kohta.

(108)

Ülejäänud koolitus-, tööhõive ümberkorraldamise ning muu ümberkorraldamisabi puhul ei näe aga komisjon, milliste teraseabikoodeksi või EÜ riigiabieeskirjade sätete raames võiks seda abi pidada kokkusobivaks.

(109)

Esiteks ei ole ükski osa sellest ette nähtud keskkonnakaitseks kooskõlas ühenduse suunistega. (54) Poola väitis, et 1997. aastal keskkonnatoetuseks ette nähtud abi anti keskkonnakaitse eesmärgil, kuid ei esitanud kõnealuse eesmärgi kohta üksikasju. Samuti ei piisa kokkusobivuse tõendamiseks asjaolust, et abi andis keskkonnakaitse ja veeressursside majandamise maakondlik fond, kuna see fond on riiklikus ümberkorraldamisprogrammis sõnaselgelt mainitud „ümberkorraldamisvahendi” näitena ning erinevalt uurimis- ja arendustegevuse vahenditest ei ole seda seal ümberkorraldamisvahenditest eristatud (vaata põhjendust 106). Teiseks ei kasutatud abi sulgemiseks (teraseabikoodeksi artikkel 4), kuna TB ei sulgenud ühtegi käitist. Igal juhul ei tuginenud Poola ametiasutused, välja arvatud keskkonnafondidest saadud abi puhul, teraseabikoodeksi või EÜ eeskirjade alusel tehtavatele eranditele, mis võimaldaksid pidada abi ühisturuga kokkusobivaks.