23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/3

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatakse loomade teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas on sätestatud määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise ja hävitamise eeskirjad.

(3)

Mitmed tegurid näitavad veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) epideemia puhul soodsat arengutendentsi ja olukorra märgatavat paranemist viimastel aastatel tänu kehtivatele riskivähendusmeetmetele, eriti täielikule söödakeelule ning määratletud riskiteguriga materjalide kõrvaldamisele ja hävitamisele.

(4)

Komisjoni 15. juulil 2005. aastal vastu võetud TSE suuniste (2) üks strateegilisi eesmärke on tagada ja säilitada praegune tarbijakaitse tase, jätkates määratletud riskiteguriga materjali ohutut kõrvaldamist, kuid muutes kõrvaldamiseks ette nähtud riskiteguriga materjali loetelu ja loomade vanust vastavalt uutele teaduslikele seisukohtadele.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet jõudis oma 19. aprilli 2007. aasta arvamuses järeldusele, et praeguste teaduslike andmete põhjal ilmneb võimalik tuvastatav nakkavus veiste kesknärvisüsteemis umbes – peiteaja möödumisel ning võib eeldada, et 33 kuu vanuste veiste puhul ei ole nakkavus tuvastatav või seda ei esine.

(6)

Aastatel 2001–2006 tõusis ühenduses registreeritud BSE-positiivsete loomade keskmine vanus 86 kuult 121 kuule. Sama ajavahemiku jooksul kontrolliti ühenduses kokku rohkem kui 60 miljonit veist, BSE tuvastati 7 413 juhul, neist ainult 7 juhul registreeriti BSEga nakatumine nooremate kui 35 kuu vanuste veiste puhul.

(7)

Seega on olemas teaduslik alus teatava määratletud riskiteguriga materjali, eelkõige selgroo kõrvaldamise vanusepiirangu läbivaatamiseks veiste puhul. Võttes arvesse nakkavuse arengut kesknärvisüsteemis peiteajal, BSE-positiivsete juhtumite vanusestruktuuri ja pärast 1. jaanuari 2001 sündinud veiste vähemat nakatumist, võib tõsta selgroo, sealhulgas spinaalganglioni kui teatava määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise vanusepiirangu veiste puhul 24 kuult 30 kuule. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas muuta määratletud riskiteguriga materjali mõistet.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

„ii)

üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna- ja nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion, ning”.

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/5

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2320/2002 artikli 4 lõikele 2 peab komisjon vajaduse korral vastu võtma meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks kogu ühenduses. Komisjoni 4. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (2) oli esimene õigusakt, milles sätestati kõnealused meetmed.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 622/2003 ettenähtud meetmed tuleks läbi vaadata, pidades silmas tehnika arengut ning kõnealuste meetmete mõju lennujaamade tegevusele ja reisijatele. Täiendavatest uuringutest on ilmnenud, et käsipagasi suurust käsitleva reegli kehtestamisest tulenev kasu ei kaalu üles mõju lennujaamade tegevusele ja reisijatele. Kõnealune reegel, mida kohaldataks alates 6. maist 2008, tuleks seega välja jätta.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 622/2003 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/7

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/9

(1)

Puuviljamahlade klassifitseerimiseks määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri alusel tuleb eristada ühelt poolt rubriiki 2009 kuuluvaid suhkrulisandiga puuviljamahlu ja teiselt poolt rubriiki 2106 kuuluvaid valmistisi jookide valmistamiseks, sealhulgas lõhna- ja maitseainetega suhkrusiirupeid.

(2)

Vastavalt harmoneeritud süsteemi selgitavatele märkustele rubriigi 2009 kohta võib peale muude lisandite lisada puuviljamahladele suhkrut, eeldusel, et mahladel säilivad esialgsed põhiomadused.

(3)

Järelikult tuleb puuviljamahlu või puuviljamahlasegusid, suhkrulisandiga või ilma, klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 2009 alamrubriikidesse, välja arvatud juhul, kui need on kaotanud oma esialgsed põhiomadused puuviljamahladena. Viimasel juhul tuleb need rubriigi 2009 asemel klassifitseerida rubriiki 2106.

(4)

Vastavalt kombineeritud nomenklatuuri grupi 20 lisamärkusele 5b kaotavad puuviljamahlad, millele on lisatud nii palju suhkrut, et naturaalset puuviljamahla jääb alla 50 % massist, oma esialgsed põhiomadused ning neid ei või seetõttu klassifitseerida rubriiki 2009. Lisatud suhkru sisaldus arvutatakse nende Brixi arvu järgi, mis sõltub muu hulgas nende toodete suhkrusisaldusest.

(5)

Probleemiks on osutunud kontsentreeritud naturaalsete puuviljamahlade klassifitseerimine. Kui lisatud suhkru sisaldus kõnealustes toodetes arvutatakse lisamärkuste 2 ja 5 järgi, võib see osutuda nii suureks, et tooted sisaldavad alla 50 % massist puuviljamahla ning need tuleb klassifitseerida rubriiki 2106. Tulemus on eksitav, kuna see põhineb suhkrulisandi sisalduse formaalsel arvutamisel, kuigi tegelikkuses ei ole suhkrut lisatud ja suur suhkrusisaldus tuleneb mahla kontsentratsioonist.

(6)

Seepärast on asjakohane grupi 20 lisamärkus 5b veidi ümber sõnastada ja lisada kõnealusele punktile uus säte, millest nähtub selgelt, et kontsentreeritud naturaalsele puuviljamahlale ei kohaldata nõuet, et see peab sisaldama puuviljamahla 50 % massist, et neid puuviljamahlu ei välistataks rubriigist 2009 arvutusliku suhkrulisandi alusel. Samuti peaks olema selgelt sätestatud, et lisamärkust 5 kohaldatakse toodetele, mida sellistena tollile esitatakse.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2658/87 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/11

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist (edaspidi „andmete säilitamise direktiiv”), (1) seab eesmärgiks ühtlustada liikmesriikide sätted, mis käsitlevad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate kohustusi säilitada teatavaid andmeid, mida nad loovad või töötlevad, et need oleksid kättesaadavad raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks.

(2)

Andmete säilitamise direktiivi preambulis on märgitud, et elektrooniliste sideteenustega seotud tehnoloogia muutub kiiresti ja pädevate ametiasutuste õiguslikud nõudmised võivad muutuda. Nõuannete saamiseks ja parimat tava puudutavate kogemuste jagamiseks kõigis isikuandmete säilitamisega seonduvates küsimustes kavatseb komisjon moodustada rühma, kuhu on koondatud liikmesriikide õiguskaitseorganid, elektrooniliste sideteenuste tööstuse ühendused ning Euroopa Parlamendi ja andmekaitsega tegelevate ametiasutuste, kaasa arvatud Euroopa Andmekaitseinspektori esindajad.

(3)

Andmete säilitamise direktiivi artiklis 14 on sätestatud, et hiljemalt 15. septembril 2010. aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuse direktiivi kohaldamise ja majandusettevõtjatele ja tarbijatele avalduva mõju hinnangu, võttes arvesse elektroonilise sidetehnoloogia edasist arengut ja komisjonile andmete säilitamise kohta esitatud statistikat. Hinnang peaks aitama otsustada, kas andmete säilitamise direktiivi on vaja muuta, eelkõige seoses kõnealuse direktiivi artiklis 5 toodud andmete nimekirjaga ja artiklis 6 sätestatud säilitamistähtaegadega.

(4)

10. veebruaril 2006 andsid nõukogu ja komisjon välja ühisavalduse andmete säilitamise direktiivi hindamise kohta. Selles märgiti, et komisjon kutsub asjaomaseid sidusrühmi üles osalema direktiivi läbivaatamiseks peetavatel korralistel koosolekutel, et vahetada teavet tehnoloogia arengu ning direktiivi kohaldamise kulude ja tõhususe kohta. Ühisavalduses on öeldud, et selle protsessi kestel kutsutakse liikmesriike üles teavitama partnereid oma kogemustest direktiivi rakendamisel ja vahetama parimaid tavasid. Ühisavalduses on ka öeldud, et kõnealuste arutelude põhjal kaalub komisjon võimalike ettepanekute esitamist, sealhulgas võimalike raskuste kohta, mis liikmesriikidel võivad olla üles kerkinud seoses direktiivi tehnilise ja praktilise rakendamisega, eelkõige selle kohaldamisega e-posti ja Interneti-telefoniga seonduvate andmete suhtes.

(5)

Eespool nimetatud põhjustel on vaja moodustada andmete säilitamise valdkonna eksperdirühm, mis koosneb andmete säilitamise direktiivi põhjenduses 14 osutatud sidusrühmadest.

(6)

Eksperdirühm tegutseb nõuanderühmana. Eksperdirühm hõlbustab parimate tavade vahetamist ja annab oma panuse komisjoni hinnangusse direktiivi kohaldamise kulude ja tõhususe ning direktiivi mõjutada võiva asjaomase tehnoloogia arengu kohta.

(7)

Eksperdirühma liikmed määratakse direktiivi 2006/24/EÜ põhjenduses 14 osutatud sidusrühmade hulgast.

(8)

Rühm peaks koosnema kuni 25 liikmest selliselt, et eespool nimetatud sidusrühmad oleksid esindatud tasakaalustatud viisil.

(9)

Oma töö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks eksperdirühmal olema õigus moodustada alamrühmi, kes käsitlevad ühte konkreetset teemat. Alamrühmade volitused tuleks kokku leppida eksperdirühmas ja need tuleks selgelt sõnastada.

(10)

Eksperdirühma liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad, ilma et see piiraks komisjoni turvaeeskirju, mis on esitatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas. (2)

(11)

Eksperdirühma liikmete isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (3)

(12)

Liikmete ametiaeg peaks olema viis aastat ja seda võiks olla võimalik pikendada.

(13)

On otstarbekas määrata ajavahemik käesoleva otsuse rakendamiseks. Komisjon kaalub sobival ajal selle ajavahemiku pikendamist,

a)

olla foorumiks dialoogile ning kogemuste ja parimate teadmiste vahetamisele käesoleva otsuse artiklis 3 määratletud üksuste hulgast määratud ekspertide, eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste ja elektroonilise side sektori esindajate vahel küsimustes, mis seonduvad üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste ja üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate poolse isikuandmete säilitamisega, et tagada kõnealuste andmete kättesaadavus raskete kuritegude uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks;

b)

õhutada ja lihtsustada ühist arusaamist sellest, kuidas direktiivi peaks kohaldama;

c)

vahetada teavet asjaomase tehnoloogilise arengu ning direktiivi kohaldamise kulude ja tõhususe kohta;

d)

aidata komisjonil kindlaks teha ja määratleda raskused, mis on liikmesriikidel üles kerkinud seoses direktiivi tehnilise ja praktilise kohaldamisega, eelkõige selle kohaldamisega e-posti ja Interneti-telefoniga seonduvate andmete suhtes;

e)

aidata komisjonil hinnata andmete säilitamise direktiivi kohaldamist ja selle mõju majandusettevõtjatele ja tarbijatele.

a)

liikmesriikide õiguskaitseorganid (kuni kümme liiget);

b)

Euroopa Parlamendi liikmed (kuni kaks liiget);

c)

elektrooniliste sideteenuste tööstuse ühendused (kuni kaheksa liiget);

d)

andmekaitsega tegelevate ametiasutuste esindajad (kuni neli liiget);

e)

Euroopa andmekaitseinspektor (üks liige).

23.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 111/15