ISSN 1725-5082 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 106 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
51. köide |
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
||
|
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
2008/305/EÜ |
|
|
* |
||
Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vaheline lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlev leping |
|||
|
|
2008/306/EÜ |
|
|
* |
||
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb eksporditollimakse |
|
|
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid |
|
|
|
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
16.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 106/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 336/2008,
15. aprill 2008,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. aprillil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. aprill 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Komisjoni 15. aprilli 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MA |
69,6 |
TN |
115,9 |
|
TR |
109,1 |
|
ZZ |
98,2 |
|
0707 00 05 |
JO |
178,8 |
MA |
43,7 |
|
TR |
150,5 |
|
ZZ |
124,3 |
|
0709 90 70 |
MA |
97,2 |
TR |
105,2 |
|
ZZ |
101,2 |
|
0805 10 20 |
EG |
53,4 |
IL |
59,3 |
|
MA |
56,1 |
|
TN |
53,2 |
|
TR |
56,0 |
|
US |
55,6 |
|
ZZ |
55,6 |
|
0805 50 10 |
AR |
117,4 |
IL |
117,6 |
|
TR |
129,6 |
|
ZA |
134,8 |
|
ZZ |
124,9 |
|
0808 10 80 |
AR |
81,7 |
BR |
82,8 |
|
CA |
79,6 |
|
CL |
81,8 |
|
CN |
92,0 |
|
MK |
57,9 |
|
NZ |
124,5 |
|
US |
102,4 |
|
UY |
73,5 |
|
ZA |
73,0 |
|
ZZ |
84,9 |
|
0808 20 50 |
AR |
83,5 |
AU |
93,7 |
|
CL |
92,9 |
|
CN |
47,6 |
|
ZA |
95,7 |
|
ZZ |
82,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
16.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 106/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 337/2008,
15. aprill 2008,
millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. aprillist 2008
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 2 nähakse ette, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidid seemneks) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikega 3 nähakse ette, et nimetatud artikli lõikes 2 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artiklis 4 ette nähtud korras. |
(4) |
Seepärast tuleks alates 16. aprillist 2008 kehtestada imporditollimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni. |
(5) |
Vastavalt nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1/2008, millega peatatakse ajutiselt teatavate teraviljade imporditollimaksud 2007/2008. turustusaastal, (3) on käesoleva määrusega kindlaks määratud teatavate tollimaksude kohaldamine peatatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. aprillist 2008 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 16. aprillil 2008.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. aprill 2008
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 735/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 6). Määrus (EÜ) nr 1784/2003 asendatakse 1. juulil 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1816/2005 (ELT L 292, 8.11.2005, lk 5).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. aprillist 2008
CN-kood |
Kaupade kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (EUR/t) |
1001 10 00 |
Kõva NISU, kõrgekvaliteediline |
0,00 (3) |
keskmise kvaliteediga |
0,00 (3) |
|
madala kvaliteediga |
0,00 (3) |
|
1001 90 91 |
Pehme NISU seemneks |
0,00 |
ex 1001 90 99 |
Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks |
0,00 (3) |
1002 00 00 |
RUKIS |
0,00 (3) |
1005 10 90 |
MAIS seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
1005 90 00 |
MAIS, v.a seemneks (2) |
0,00 (3) |
1007 00 90 |
TERASORGO, v.a hübriidid seemneks |
0,00 (3) |
(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
— |
3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, |
— |
2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.
(3) Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.
II LISA
I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
1.4.2008-14.4.2008
1. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
16.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 106/6 |
NÕUKOGU OTSUS,
18. veebruar 2008,
Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vahelise lennuteenuste teatavaid aspekte käsitleva lepingu sõlmimise kohta
(2008/305/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas 5. juunil 2003 komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga. |
(2) |
Komisjon on vastavalt nõukogu otsuse (millega volitati komisjoni alustama kolmandate riikidega läbirääkimisi olemasolevate kahepoolsete lepingute teatavate sätete asendamiseks ühendusega sõlmitava lepinguga) lisas sätestatud menetlustele ja suunistele pidanud ühenduse nimel Panama Vabariigiga läbirääkimisi lennuteenuste teatavaid aspekte käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) sõlmimise üle. |
(3) |
Lepingule kirjutati Euroopa Ühenduse nimel alla 1. oktoobril 2007, tingimusel et see oleks võimalik sõlmida hilisemal kuupäeval. |
(4) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vaheline lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlev leping.
2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. (1)
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud esitama lepingu artikli 9 lõikega 1 ettenähtud teate.
Brüssel, 18. veebruar 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
D. RUPEL
(1) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7.
Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vaheline lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlev
LEPING
EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ja
PANAMA VABARIIK
teiselt poolt,
(edaspidi „lepinguosalised”),
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Panama Vabariigi vahel on alla kirjutatud kahepoolsed lennuteenuseid käsitlevad lepingud, mis sisaldavad Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuteenuseid käsitlevates lepingutes,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriigis asuvatel ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,
TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Panama Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuteenuseid käsitlevate lepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,
MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk nende läbirääkimiste pidamisel ei ole Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Panama Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuteenuseid käsitlevate lepingute liiklusõigusalastesse sätetesse muudatuste tegemine,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Üldsätted
1. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab mõiste „liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike. „LACACi liikmesriigid” tähendab Ladina-Ameerika tsiviillennunduse komisjoni (Latin American Civil Aviation Commission) liikmesriike.
2. Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.
3. Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.
Artikkel 2
Määramine, tegevusloa andmine ja selle tühistamine
1. Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Panama Vabariigi poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega. Käesoleva artikli lõige 4 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavaid sätteid seoses lennuettevõtja määramisega Panama Vabariigi poolt ning sellele antud tegevus- ja muude lubadega liikmesriigi poolt ning lõige 5 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.
2. Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Panama Vabariik lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:
i) |
lennuettevõtja on asutatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt määrava liikmesriigi territooriumil ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; |
ii) |
lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud; ning |
iii) |
lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või III lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all. |
3. Panama Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:
i) |
lennuettevõtja ei ole asutatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt määrava liikmesriigi territooriumil või kui lennuettevõtjal ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; või |
ii) |
lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud; või |
iii) |
lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste III lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all; või |
iv) |
lennuettevõtjal on juba Panama Vabariigi ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning kui Panama Vabariik tõendab, et käesoleva lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti ka selles liikmesriigis, tähendaks kahepoolse lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist; või |
v) |
lennuettevõtjal on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning Panama Vabariigi ja kõnealuse liikmesriigi vahel ei ole kahepoolset lennuteenuseid käsitlevat lepingut sõlmitud ning asjaomasele Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjale ei ole antud liiklusõigusi kõnealusesse liikmesriiki. |
Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Panama Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.
4. Kui Panama Vabariik on lennuettevõtja määranud, annab liikmesriik minimaalse protseduurilise viivitusega sobivad tegevus- ja muud load, eeldusel et:
i) |
lennuettevõtja on asutatud Panama Vabariigis; ning |
ii) |
lennuettevõtja on Panama Vabariigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning Panama Vabariik vastutab talle lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest; ning |
iii) |
lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu LACACi liikmesriikide ja/või LACACi liikmesriikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all. |
5. Liikmesriik võib Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:
i) |
lennuettevõtja ei ole asutatud Panama Vabariigis; või |
ii) |
lennuettevõtja ei ole Panama Vabariigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või kui Panama Vabariik ei vastuta talle lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest; või |
iii) |
lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu LACACi liikmesriikide ja/või LACACi liikmesriikide kodanike omandis ja tõhusa kontrolli all; või |
iv) |
lennuettevõtjal on juba liikmesriigi ja mõne LACACi liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning kui liikmesriik tõendab, et käesoleva lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti selles LACACi liikmesriigis, tähendaks kahepoolse lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist. |
Artikkel 3
Ohutus
1. Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artikleid.
2. Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Panama Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Panama Vabariigi vahelise lepingu ohutusalastest sätetest, selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.
Artikkel 4
Lennukikütuse maksustamine
1. Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätted täiendavad II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.
2. Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Panama Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi teatava punkti ja selle liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.
3. Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu Panama Vabariiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks liikmesriigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust Panama Vabariigi siseselt või mõne muu LACACi liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 5
Veotariifid
1. Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätted täiendavad II lisa punktis e loetletud artikleid.
2. Tariifide suhtes, mida kohaldavad Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust. Euroopa Ühenduse õigust kohaldatakse mittediskrimineerivalt.
3. Tariifide suhtes, mille kehtestavad liikmesriigi määratud lennuettevõtjad Panama Vabariigi ja mõne teise LACACi liikmesriigi vaheliste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse mittediskrimineerivalt Panama õigust hindu määrava tegutsemise suhtes.
Artikkel 6
Vastavus konkurentsieeskirjadele
1. Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei takista I lisas loetletud lepingutes sätestatu i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju; või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutus selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.
2. I lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.
Artikkel 7
Lepingu lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 8
Läbivaatamine või muutmine
Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused.
Artikkel 10
Lõpetamine
1. Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik need käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud asjaomase I lisas loetletud lepinguga.
2. Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Sõlmitud kahes eksemplaris Panamas esimesel oktoobril kahe tuhande seitsmendal aastal bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovakkia, sloveenia, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles. Lahknevuste korral kehtib hispaaniakeelne tekst.
За Европейската общнoст
Por la Comunidad Europea
Za Evropské společenství
For Det Europæiske Fællesskab
Für die Europäische Gemeinschaft
Euroopa Ühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα
For the European Community
Pour la Communauté européenne
Per la Comunità europea
Eiropas Kopienas vārdā
Europos bendrijos vardu
Az Európai Közösség részéről
Għall-Komunità Ewropea
Voor de Europese Gemeenschap
W imieniu Wspólnoty Europejskiej
Pela Comunidade Europeia
Pentru Comunitatea Europeană
Za Európske spoločenstvo
Za Evropsko skupnost
Euroopan yhteisön puolesta
För Europeiska gemenskapen
За Република Панама
Por la República de Panamá
Za Panamskou republiku
For Republikken Panama
Für die Republik Panama
Panama Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία του Παναμά
For the Republic of Panama
Pour la République du Panama
Per la Repubblica di Panama
Panamas Republikas vārdā
Panamos Respublikos vardu
A Panamai Köztársaság részéről
Għar-Repubblika tal-Panama
Voor de Republiek Panama
W imieniu Republiki Panamy
Pela República do Panamá
Pentru Republica Panama
Za Panamskú republiku
Za Republiko Panamo
Panaman tasavallan puolesta
För Republiken Panama
I LISA
Käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud lepingute nimekiri
a) |
Panama Vabariigi ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide vahelised lennuteenuseid käsitlevad lepingud, mis on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks sõlmitud, millele on alla kirjutatud ja/või mida kohaldatakse ajutiselt:
|
b) |
Lennuteenuseid käsitlevad lepingud ja muud kokkulepped, mille on parafeerinud ja alla kirjutatud Panama Vabariik ja Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevaks ei ole veel jõustunud ja mida ei kohaldata ajutiselt. |
II LISA
Nimekiri I lisas loetletud lepingute artiklite kohta, millele osutatakse käesoleva lepingu artiklites 2–5
a) |
Määramine:
|
b) |
Tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumine, nende tühistamine, peatamine või piiramine:
|
c) |
Reguleeriv kontroll:
|
d) |
Lennukikütuse maksustamine:
|
e) |
Veotariifid:
|
III LISA
Käesoleva lepingu artiklis 2 osutatud muud riigid
a) |
Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
b) |
Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
c) |
Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel); |
d) |
Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lennutranspordilepingu alusel). |
16.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 106/14 |
NÕUKOGU OTSUS,
17. märts 2008,
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb eksporditollimakse) sõlmimise kohta
(2008/306/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 133 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühendused ja tema liikmesriigid ning Ukraina kirjutasid 14. juunil 1994 Luxembourgis alla partnerlus- ja koostöölepingule, mis jõustus 1. märtsil 1998. |
(2) |
Võttes arvesse ühenduse ja tema liikmesriikide ning Ukraina kohustust tugevdada majanduslikku integratsiooni, mis on nende partnerluse oluline alus. |
(3) |
2007. aasta märtsis alustati läbirääkimisi ELi ja Ukraina vahel uue laiendatud lepingu üle, et partnerlus- ja koostööleping asendada. |
(4) |
Laiendatud lepinguga soovitakse ette näha kõnealuse lepingu põhielemendi, põhjaliku ja tervikliku vabakaubanduspiirkonna loomine pärast Ukraina ühinemist WTOga. |
(5) |
Seoses Ukraina WTO ühinemisläbirääkimistega pidas komisjon ühenduse nimel läbirääkimisi mitmete ühenduse seisukohast eriti oluliste turu avamisega seotud Ukraina kohustuste üle, mis esitati Ukraina ja komisjoni läbirääkijate vahel 17. märtsil 2003 kokku lepitud memorandumis. |
(6) |
Nimetatud kohustused sõnastatakse Ukraina WTOga ühinemise protokollis. |
(7) |
Komisjon on Ukraina WTOga ühinemise protsessi ajal pidanud ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise kirjavahetuse vormis lepingu üle, mille kohaselt võtab Ukraina kohustuse kaotada kaubavahetuses kehtivad eksporditollimaksud ELi ja Ukraina vabakaubanduspiirkonna lepingu jõustumisel. |
(8) |
Leping tuleks ühenduse nimel heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Ühenduse nimel kiidetakse heaks Ukraina ja Euroopa Ühenduse vaheline kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb eksporditollimakse.
Kirjavahetuse vormis lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. (1)
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 17. märts 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
I. JARC
(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
TÕLGE
Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis
LEPING,
mis käsitleb eksporditollimakse
Kiiev, 11. detsember 2007
Lugupeetud härra suursaadik
Seoses 14. juunil 1994 Euroopa ühenduste ja tema liikmesriikide ja Ukraina vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga ning lähtudes Ukraina ühinemisläbirääkimistest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, on käesoleva kirja eesmärk kinnitada, et eksporditollimaksud, mida Ukraina kohaldab Ukrainast pärinevatele ja Euroopa Ühendusse eksporditavatele toodetele, kaotatakse pärast seda, kui jõustub ELi ja Ukraina vaheline vabakaubanduspiirkonna leping, mille üle alustatakse läbirääkimisi uue laiendatud lepingu raames pärast Ukraina WTOga ühinemise lõpulejõudmist.
Teen ettepaneku, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.
Leping jõustub alates kuupäevast, kui Euroopa Ühendus saab Ukrainalt kirjaliku teate selle kohta, et Ukraina on lõpetanud vajalikud siseriiklikud menetlused.
Kinnitan, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.
Lugupeetud härra suursaadik, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.
Ukraina nimel
M. AZAROV
Brüssel, 1. aprill 2008
Lugupeetud härra suursaadik
Kinnitan, et oleme kätte saanud 11. detsembril 2007 saadetud kirja Ukraina valitsuselt, mille eest avaldame Teile tänu ning mille sisu on järgmine:
„Lugupeetud härra suursaadik
Seoses 14. juunil 1994 Euroopa ühenduste ja tema liikmesriikide ja Ukraina vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga ning lähtudes Ukraina ühinemisläbirääkimistest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, on käesoleva kirja eesmärk kinnitada, et eksporditollimaksud, mida Ukraina kohaldab Ukrainast pärinevatele ja Euroopa Ühendusse eksporditavatele toodetele, kaotatakse pärast seda, kui jõustub ELi ja Ukraina vaheline vabakaubanduspiirkonna leping, mille üle alustatakse läbirääkimisi uue laiendatud lepingu raames pärast Ukraina WTOga ühinemise lõpulejõudmist.
Teen ettepaneku, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.
Leping jõustub alates kuupäevast, kui Euroopa Ühendus saab Ukrainalt kirjaliku teate selle kohta, et Ukraina on lõpetanud vajalikud siseriiklikud menetlused.
Kinnitan, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.”
Kinnitan, et eespool viidatud kirjast ja minu vastusest saab meievaheline ametlik leping.
Lugupeetud härra suursaadik, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.
Euroopa Ühenduse nimel
P. MANDELSON
III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
16.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 106/17 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/307/ÜVJP,
14. aprill 2008,
Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse toetamiseks laboratooriumide bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu massihävitusrelvade leviku vastase võitluse meetmetest. |
(2) |
Euroopa Liit rakendab kõnealust ELi strateegiat aktiivselt ja võtab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on seotud bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (edaspidi „BTWC”) tugevdamisega, sealhulgas BTWC siseriikliku rakendamise toetamisega, kasutades muu hulgas nõukogu 27. veebruari 2006. aasta ühismeedet 2006/184/ÜVJP, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (1) raames ning kõnealust ühismeedet täiendavat bioloogiliste ja toksiinrelvade ELi tegevuskava. (2) |
(3) |
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 20. märtsil 2006. aastal vastu ühise seisukoha 2006/242/ÜVJP, mis käsitleb bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) 2006. aasta läbivaatamiskonverentsi, (3) mille eesmärk oli tugevdada BTWC ülemaailmset kohaldamist ja aidata kaasa läbivaatamiskonverentsi (edaspidi „kuues läbivaatamiskonverents”) tulemuslikkusele. 2006. aasta detsembris asetleidnud kuuendal läbivaatamiskonverentsil toetas EL BTWC sätete täielikku järgimist konventsiooni kõigi osalisriikide poolt ja vajadusel siseriiklike, sealhulgas karistusõiguse rakendusmeetmete tugevdamist ning patogeensete mikroorganismide ja toksiinide kontrollimist BTCW raames. Samuti esitas EL töödokumendid, sealhulgas bioloogilise ohutuse ja julgeoleku kohta. |
(4) |
Kuuendal läbivaatamiskonverentsil kinnitasid konventsiooni osalisriigid oma pühendumust võtta vajalikke siseriiklikke meetmeid vastavalt BTWC artiklitele I, III ja IV, et tagada mikroobide või teiste bioloogiliste mõjurite või toksiinide ohutus ja turvalisus laboratooriumides ja teistes rajatistes ja transportimisel ning et tõkestada ilma loata isikute juurdepääsu kõnealustele mõjuritele ja toksiinidele ning nende väljaviimist laboratooriumidest ja teistest rajatistest. Samuti paluti konverentsil nendel konventsiooni osalisriikidel, kellel on asjaomane kogemus BTWC sätete rakendamiseks vajalike õigus- ja haldusmeetmete osas, osutada taotluse korral asjakohast abi konventsiooni teistele osalisriikidele. Konverentsil ergutati sellise abi osutamist piirkondlikul tasandil. |
(5) |
Kuuendal läbivaatamiskonverentsil otsustati 2008. aastal käsitleda ja edendada ühist arusaamist ja tõhusaid meetmeid muu hulgas bioloogilist ohutust ja julgeolekut suurendavate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste meetmete, sealhulgas haigusetekitajate ja toksiinide laboratoorse ohutuse ja julgeoleku valdkonnas. |
(6) |
Kuuendal läbivaatamiskonverentsil märgiti seoses BTWC artikliga VII samuti, et konventsiooni osalisriikide siseriiklik valmisolek annab panuse rahvusvahelisele võimekusele reageerida haiguspuhangutele, sealhulgas nendele, mille väidetavaks põhjuseks on bioloogiliste või toksiinrelvade kasutamine, ning uurida ja leevendada nende mõju. |
(7) |
Kuuendal läbivaatamiskonverentsil ergutati konventsiooni osalisriike seoses BTWC artikliga X jätkama olemasolevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike tugevdamist, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni tugevdamist, kutsuti konventsiooni osalisriike üles jätkama nakkushaiguste (ning lisaks ka teiste võimalike bioloogiliste ohtude) riikliku ja piirkondliku järelevalve-, avastamis-, diagnostika- ja tõrjevõimekuse toetamist ja/või suurendamist ning kutsuti konventsiooni osalisriike, kellel on selleks võimalused, tungivalt üles jätkama toetuse osutamist (nii otse kui rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu) suutlikkuse suurendamise alastele tegevustele, mis toimuvad nendes konventsiooni osalisriikides, kes vajavad abi nakkushaiguste järelevalve, avastamise, diagnostika ja tõrje ning seonduvate teadusuuringute valdkondades. |
(8) |
15. juunil 2007 jõustusid rahvusvahelised tervise-eeskirjad (edaspidi „IHR”). Tervise-eeskirjadega reguleeritakse kontrolli nakkushaiguste puhangute liikumise üle ja puhangutele reageerimist olenemata nende päritolust ning nõutakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmesriikidelt laboratooriumide põhivõimekuste loomist ja järelevalve teostamist, mis võimaldab IHRi rakendada. WHO sekretariaat toetab WHO liikmesriike nende IHRi riiklike tegevuskavade rakendamisel, kasutades selleks WHO peakorterit ja piirkondlikke kontoreid, sealhulgas WHO kontorit Lyonis. WHO bioloogilise ohu vähendamise haldamise programmis antakse juhiseid, kuidas laboratooriumid peaksid toimima, kasutades normatiivseid juhiseid, töörühmi ja bioloogilise ohutuse tavasid käsitlevat koolitust, laboratooriumide bioloogilist julgeolekut ja bioteaduste teadusuuringute toimimisjuhendeid. Lisaks on WHO sekretariaadil roll nakkusohtlike ainete transpordialaste ÜRO suuniste kehtestamisel. IHRi kohaselt osalevad rahvatervise laboratooriumid bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude käsitlemise ettevalmistamisel. Bioloogilise ohutuse ja laboratoorse bioloogilise julgeoleku määratlused on esitatud laboratoorse bioloogilise ohutuse WHO käsiraamatus (3. trükk, 2004) ning bioloogilise riski haldamise ja laboratoorse bioloogilise julgeoleku WHO juhistes (2006). |
(9) |
Käesolevat ühismeedet rakendatakse kooskõlas ühelt poolt Euroopa Komisjoni ja teiselt poolt ÜRO vahel sõlmitud finants- ja haldusraamistiku raamlepinguga (edaspidi „raamleping”), milles sätestatakse raamistik ÜRO ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöö, sealhulgas tegevuspartnerluse, tõhustamiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
1. ELi strateegia asjakohaste osade viivitamatuks ja praktiliseks kohaldamiseks toetab EL BTWC kuuenda läbivaatamiskonverentsi osalisriikide poolt tehtud otsuste rakendamist, järgides alljärgnevaid eesmärke:
a) |
mikroobide või teiste bioloogiliste mõjurite või toksiinide ohutuse ja julgeoleku tagamine laboratooriumides ja teistes rajatistes, sealhulgas transportimisel, et tõkestada ilma loata isikute juurdepääs kõnealustele mõjuritele ja toksiinidele ning nende väljaviimist laboratooriumidest ja teistest rajatistest; |
b) |
bioloogilise ohu vähendamise tavade ja teadlikkuse edendamine, sealhulgas bioloogilise ohutuse, bioloogilise julgeoleku, bioeetika ning bioloogiliste mõjurite ja toksiinide tahtlikuks väärkasutuseks valmisoleku edendamine, kasutades selleks rahvusvahelist koostööd kõnealuses valdkonnas. |
2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks algatab EL projekte, mis sisaldavad järgmisi meetmeid:
a) |
asjakohaste sektorite pädevatele asutustele ning laboratooriumide juhtkonnale ja töötajatele teavitusseminaride, konsultatsioonide ja koolituse korraldamine riiklikul, allpiirkondlikul ja piirkondlikul tasandil, mille eesmärgiks on suurendada teadmisi bioloogilise ohu vähendamise tavadest ning nende tõhusast rakendamisest laboratooriumides ja teistes rajatistes, sealhulgas transportimisel; |
b) |
valitud riikidele abi osutamine, et vaadata läbi rahvatervise sektori reageerimisvõimekus seoses siseriikliku bioloogilise valmisoleku suurendamisega ning bioloogilise ohu vähendamise tegevuskava väljatöötamise ja rakendamisega, eelkõige seoses laboratooriumides kasutatavate tavade ja laboratooriumide ohutusega, ning et ühtlustada need riiklike integreeritud valmisoleku kavadega, ning et tugevdada riikide laboratooriumide tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust, ühendades nad piirkondlike ja rahvusvaheliste võrgustikega. |
Kõnealuste projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva ühismeetme lisas.
Artikkel 2
1. Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.
2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmete tehnilist rakendamist teostab WHO, sealhulgas WHO kontor Lyonis.
WHO ülesannete täitmist kontrollib peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki. Sel eesmärgil lepib peasekretär/kõrge esindaja WHOga kokku vajalike korralduste osas.
3. Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning komisjon teavitavad oma pädevuse piires korrapäraselt teineteist käesoleva ühismeetme rakendamisest.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmete rakendamise lähtesumma on 2 105 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.
2. Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 2 osutatud toetusena antavate kulutuste nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon WHOga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et WHO tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele ning kajastab ELi ekspertide osalemist.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu võimalikult kiiresti pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selle protsessi jooksul ja rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.
Artikkel 4
Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest WHO kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon esitab nõukogule aruande käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Ühismeede kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest või 6 kuu möödumisel pärast ühismeetme vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole sõlmitud rahastamislepingut.
Artikkel 6
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 14. aprill 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
I. JARC
(1) ELT L 65, 7.3.2006, lk 51.
(3) ELT L 88, 25.3.2006, lk 65.
LISA
RAHASTATAVATE PROJEKTIDE KIRJELDUS:
1. Üldeesmärgid
Käesoleva ühismeetme üldine eesmärk on toetada allpool kirjeldatud projektide abil eelkõige selliste BTWC aspektide rakendamist, mis seonduvad mikroobide või teiste bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ohutuse ja julgeolekuga laboratooriumides ja teistes rajatistes, sealhulgas transportimisel, et tõkestada ilma loata isikute juurdepääs kõnealustele mõjuritele ja toksiinidele ning nende väljaviimist laboratooriumidest ja teistest rajatistest.
Samuti annab käesolev ühismeede panuse bioloogilise ohu haldamise tavade alase teadlikkuse suurendamisele ning edendab, eelkõige projekti nr 2 kaudu, siseriiklikke laboratooriumide häid tavasid ja reageerimist bioloogilistele mõjuritele, mis on ühtlustatud üldise riikliku bioloogilise valmisolekuga.
2. Projektipõhised erieesmärgid
Allpool kirjeldatud projektid käsitlevad kolme enim murettekitavat küsimust haiguste tahtmatu või tahtliku levimise valdkonnas:
1. |
Oht, et terroristid või teised kurjategijad saavad juurdepääsu ohtlikele bioloogilistele patogeenidele/toksiinidele. Terroristide kavatsust omandada patogeene ja toksiine ning kasutada neid relvana tuleb ohjeldada. Sellised juhtumid, nagu 2001. aastal Ameerika Ühendriikides esinenud siberi katku eoseid sisaldavad kirjad, võivad tekitada suuri poliitilisi ja majanduslikke häireid. |
2. |
Uute laboratooriumide, eelkõige kõrgetasemeliste isoleerimislaboratooriumide arvu märkimisväärne suurenemine, kus ei järgita nõuetekohaselt bioloogilise ohutuse ja julgeoleku standardeid. Viimastel aastatel on märkimisväärne arv riike, sealhulgas piiratud ressurssidega riike, eraldanud rahalisi vahendeid kõrgetasemeliste isoleerimislaboratooriumide ehitamiseks. See peaks kõnealuste riikide teadlastel võimaldama omandada kogemusi ohtlike patogeenide (nagu SARSi koroonaviirus või viirusliku hemorraagilise palaviku viirused) käitlemise osas, kuid võib kaasa tuua ka ohte, eriti nendes riikides, kes ei ole võimelised eraldama piisavalt rahalisi vahendeid oma rajatiste pikaajaliseks hoolduseks ning ei koolita oma töötajaid piisavalt. |
3. |
Vahejuhtumite esinemine laboratooriumides ning väga ohtlike biomaterjalide tahtmatud lekked, mille põhjuseks oli laboratooriumides ja teistes rajatistes kasutatavate bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tavade puudulikkus ning nakkusohtlike ainete pakendamist ja transporti käsitlevate ÜRO eeskirjade mittejärgimine. 2003. ja 2004. aastal Aasia laboratooriumides kolm eraldi toimunud õnnetusjuhtumit seoses SARSi viirusega, hiljutine surmajuhtum Venemaal, mille põhjustas laboratooriumist saadud Ebola viiruslik hemorraagiline palavik ning bioloogilise ohutuse tavade rikkumised Ameerika Ühendriikides, mille tagajärjeks olid laboratooriumist saadud nakkushaigused (tulareemia ja melioidoos) on juhtumid, mis näitavad bioloogilise ohutuse ja laboratooriumide bioloogilise julgeolekuga seonduvaid ohte, mida tuleb paremini käsitleda, kasutades selleks juhtimistavasid ja töötajate koolitust, hoolimata sellest, millist liiki laboratooriumis (inim-, looma- või põllumajanduslaboratoorium) töötaja tegutseb. |
2.1. Projekt 1: Bioloogilise ohu vähendamise edendamine piirkondlikul ja riikide tasandil teavitamise kaudu
Projekti eesmärk
Kõnealuse projekti eesmärk on innustada riike võtma vastutust programmide väljatöötamise eest, mis on suunatud tahtmatute kokkupuudete või lekete vältimisele ning bioloogiliste mõjurite tahtliku omastamise või väärkasutamise tõkestamisele laboratooriumides. Projekt hõlmab riikide tervisepoliitika kujundajaid ning laboratooriumide juhtkonda ja töötajaid, et innustada nende pühendumust osaleda bioloogilise ohutuse ja julgeoleku kultuuri kujundamises. Samuti annab projekt panuse bioloogilise ohu vähendamise programmide väljatöötamisele riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, kasutades seejuures ka laboratooriumide võrgustikke ning bioloogilise ohutuse ja laboratooriumide bioloogilise julgeoleku määratluse ühtlustamist piirkonna riikides, mille eesmärgiks on edendada läbipaistvust ja bioeetika põhimõtete järgimist (sealhulgas massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamine). Erilist tähelepanu pööratakse sektoritevahelisele võrgustiku loomisele rahva tervise ja teiste sektorite vahel, nagu näiteks loomatervise ja keskkonnasektor, et tagada kooskõlastatud ja kõikehõlmav lähenemisviis bioloogilise ohu vähendamisele.
Projekti tulemused
i) |
Piirkonnad ja riigid peavad aktiivset dialoogi küsimustes, mis seonduvad ohtlike bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ohutuse ja julgeolekuga laboratooriumides ja teistes rajatistes; |
ii) |
kaardistatakse laboratooriumide bioloogilise ohutuse ja julgeoleku olemasolevad tavad; |
iii) |
toetatakse riiklike kavade väljatöötamist, järgides eelkõige IHRi, patogeene käsitlevaid eeskirju ning väga suure nakkusohuga materjalide käitlemise ohutuse ja julgeoleku tõhustamise kontrollimeetmeid; |
iv) |
töötatakse välja koolitusprogramm, mille eesmärk on pidevalt kaasata poliitikakujundajaid, laboratooriumide juhtkonda ja töötajaid bioloogilise ohu vähendamise alasesse tegevusse (see hõlmab ka bioeetikat ja toimimisjuhendite edendamist); |
v) |
sätestatakse abinõud siseriiklike sidusrühmade nii omavaheliseks kui rahvusvaheliste organisatsioonidega ühendamiseks (sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon ja rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon), mis võimaldab neil üksteise tegevust täiendada ja saada piirkondlikes kutseühingutes ja rahvusvahelistes võrgustikes tõsiseltvõetavateks ülemaailmseteks partneriteks. |
Projekti kirjeldus
a) Piirkondlikud teavitusseminarid, mille eesmärk on suurendada bioloogilise ohu vähendamise juhtimisteadlikkust ning kavandada bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas konkreetsed riigipõhised operatiivalgatused
2006. aastal korraldas WHO bioloogilise ohu vähendamise juhtimisteadlikkuse suurendamise alaseid seminare Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Vahemere idapiirkonna riikides ja inglisekeelsetes Aafrika riikides. WHO viib ülejäänud piirkondades lõpule teadlikkuse suurendamise alaste üldiste teavitusseminaride esimese tsükli ning tagab kõnealuste jõupingutuste järelmeetmete võtmise, kasutades selleks sihtotstarbelisemat teavitust, et täita valitud piirkondade riikide erivajadusi, sealhulgas bioeetika ja toimimisjuhendi osas. WHO konsulteerib käimasolevate projektide ja abivajaduse osas asjaomaste sidusrühmade ja abiandjatega (rahvusvahelised osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid), et vältida jõupingutuste dubleerimist ning kooskõlastada ja ühtlustada lähenemisviise.
Kavandatud on viis piirkondlikku seminari, mis võivad hõlmata järgmisi piirkondi: Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid, Lõuna-Ameerika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Ida-Aasia/Vaikse ookeani lääneosa riigid, Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa riigid (sealhulgas Venemaa).
b) Konsultatsioonid asjaomaste pädevate asutustega, mille eesmärk on kohustada neid osalema bioloogilise ohu vähendamise juhtimises tervisesektoris
WHO konsulteerib asjaomaste sektorite pädevate asutustega ja asjaomaste laboratooriumide juhtkondadega, et neid innustada osalema bioloogilise ohu vähendamise juhtimises. Kavandatud on vähemalt neli visiiti. Külastatavad riigid valitakse juhtivkomitees toimuva konsultatsiooniprotsessi tulemusel ning riikide valik peegeldab nende pühendumust massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika rakendamisele.
c) Põhjalikud teemapõhised töörühmad, mis käsitlevad bioloogilise ohu vähendamise tavasid
WHO korraldab vähemalt kaks piirkondlikku töörühma, et koos tervisepoliitika kujundajate ning laboratooriumide juhtkondade ja töötajatega käsitleda spetsiifilisi küsimusi ning suurendada teadmisi bioloogilise ohu vähendamise tavadest. Käsitletakse õigusaktide ja juhtimisega seonduvaid küsimusi ning seda, kuidas võrgustike, seminaride ja kutseühingute abil kavandada programmide jätkusuutlikkust. Seminaride peamiseks sihtrühmaks on Vahemere idapiirkonna ja Ida-Euroopa riigid või teised riigid, kes vastavad projekti nr 2 valikuprotsessi kriteeriumitele.
2.2. Projekt 2: Julgeoleku ja laboratooriumide juhtimistavade tugevdamine bioloogiliste ohtude vähendamise eesmärgil (näidismudel riikidele)
Projekti eesmärgid
i) |
Määrata kindlaks ja hinnata rahvatervise sektori reageerimisvõimekust, eelkõige seoses bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ning riikliku bioloogilise valmisoleku suurendamisega, ühendades tervisesektori välissuhete, justiits-, keskkonna-, kaubandus-, põllumajandus- (ja loomatervise) ja luuresektoritega; |
ii) |
luua foorum, mille abil teavitatakse ja ühendatakse riikide asjaomaseid osapooli seoses rahvatervise sektori ettevalmistatuse ja reageerimisvõimekusega; |
iii) |
töötada välja bioloogilise ohu vähendamise haldamise tegevuskava, eelkõige seoses laboratooriumides kasutatavate tavade ja laboratooriumide ohutusega ning et ühtlustada need riiklike integreeritud valmisoleku kavadega; |
iv) |
rakendada bioloogilise ohu vähendamise juhtimise riiklik kava, eelkõige seoses laboratooriumides kasutatavate tavade ja nende ohutusega; |
v) |
määrata kindlaks ja tugevdada riikide laboratooriumide toimimist, võimekust ja jätkusuutlikkust, ühendades nad piirkondlike ja rahvusvaheliste laboratooriumide võrgustikega. |
Projekti tulemused
i) |
Tugevdatakse valitud riikide programme, mille eesmärk on vähendada bioloogilisi ohte; |
ii) |
suurendatakse siseriiklike sidusrühmade teineteisemõistmist ja vastastikust usaldust rolli osas, mis rahvatervise sektoril on bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimisel; |
iii) |
siseriiklikud sidusrühmad ühendatakse bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimise raames laboratooriumide bioloogilise komponendiga; |
iv) |
parandatakse laboratooriumide ohutust, kvaliteeti ja toimimist; |
v) |
piirkondliku ja rahvusvahelise valideerimise abil tagatakse laboratooriumide heakskiidetud kvaliteedi taseme püsimine ja omavaheline ühendamine; |
vi) |
riikidel aidatakse täita IHRile vastavaid laboratooriumide põhivõimekusi. |
Projekti kirjeldus
Eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse projekti asjakohase ajavahemiku jooksul, mis nõuab nii taotlejariigilt kui ELilt pikaajalist pühendumist. Projekti rakendatakse etapiviisiliselt. Riigis läbiviidava projekti juhiks tuleks määrata ELi poolt rahastatud lähetatud ekspert.
Ettevalmistav etapp
WHO teeb kindlaks mitmed kandidaatriigid projektis osalemiseks, et esitada juhtivkomitee kaudu ELi liikmesriikidele soovitus sobiva kandidaadi osas. Valikukriteeriumid kajastavad esmatähtsatena massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid probleemküsimusi. WHO ja eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, peavad kandidaatriikidega uurimuslikke läbirääkimisi. Kõnealuste läbirääkimiste tulemuste põhjal teostab WHO asjaomastesse riikidesse esialgseid hindamiseelseid visiite, mis on vajalikud projekti järgmiseks etapiks. WHO määrab ametisse projektijuhi, kes on ELi liikmesriigi kodanik.
Kõnealuse ettevalmistava etapi tulemusel allkirjastavad EL (keda antud eesmärgil esindab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja), WHO ja valitud riik vastastikuse mõistmise memorandumi.
Hinnangu andmise etapp
Hinnangu andmise etapis annab WHO hinnangu valitud riigi bioloogilisele tegevusele ja vahenditele ning aitab riigil ühtlustada oma riiklikku valmisolekut reageerida bioloogilistele vahejuhtumitele. See hõlmab bioloogiliste vahejuhtumite hindamise lõpuleviimist ja koordinatsioonikava koostamist, mille abil teavitatakse kõiki sidusrühmi riigi valmisoleku tasemest reageerida bioloogilistele vahejuhtumitele; lisaks hõlmab see algatust ühtlustada rahvatervise sektori ülesanded, mis on kehtestatud bioloogiliste ohtude ja/või rahvatervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukordade osas reageerimise riikliku valmisoleku kavades.
Tehnilise abi etapp
Käesoleva etapi eesmärk on tugevdada laboratooriumides kasutatavaid tavasid, et reageerida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealastele vahejuhtumitele ja tagada laboratooriumide toimimise ohutus ning selle tulemuste riigisisene, piirkondlik ja rahvusvaheline valideerimine. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks osutatakse koolitust rahvatervise ja bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimise eest vastutavatele sidusrühmadele. Töötatakse välja laboratooriumide infrastruktuuri kavad ning bioloogilise ohutuse valdkonna riiklikud eksperdid ühendatakse rahvusvaheliste võrgustikega, mis hõlmab ka osalemist bioloogilise ohutuse alaste rahvusvaheliste assotsiatsioonide iga-aastastel kohtumistel ja konverentsidel.
Hindamisetapp
WHO koostab igas kvartalis ja koostöös valitud riigiga aruandeid, milles hinnatakse bioloogilise valmisoleku riiklike kavade rakendamist ning riigi laboratooriumide toimimist bioloogilise ohutuse ja julgeoleku vaatepunktist, ning edastab need aruanded eesistujariigile, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ja komisjonile.
3. Kestus
Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.
4. Kasusaajad
Kasusaajateks on BTWC osalisriigid või riigid, kes on algatanud BTWC ratifitseerimise või sellega ühinemise protsessi. Ühismeetme peamisteks kasusaajateks on riigid ja piirkonnad, mis on haavatavad, kuna nende bioloogilistes laboratooriumides kasutatavad tavad ei ole ohutud, mis toob endaga kaasa ohtlike mikroorganismide ja nendepõhiste toodete kadumise, varguse ja väärkasutamise suurema ohu.
5. Rakendusüksus
Käesoleva ühismeetme rakendamise ja rakendamise järelevalve eest vastutab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Eesistujariik teeb tehnilise rakendamise WHO ülesandeks.
Projekte rakendavad WHO töötajad, kes teevad vajadusel koostööd WHO liikmesriikide (ekspertide) ning eelkõige ELi liikmesriikidega. Projekti rakendamise eesmärgil uute töötajate värbamise korral tuleks eelistada ELi liikmesriikide kodanikke. Ühismeetme rakendamise järelevalvet teostab juhtivkomitee, mis koosneb WHO, ELi eesistujariigi, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ja komisjoni esindajatest. Juhtivkomitee koosolekud toimuvad vajaduse korral, kuid vähemalt kaks korda aastas, et vaadata läbi tehtud edusammud ning käsitleda rakendamisega seonduvaid küsimusi. Selle eesmärgiks on projektide üldise rakendamise ja hindamisaruannete ühtlustamine. Samuti toimib juhtivkomitee projekti 1 projekti kirjelduse punktis b kirjeldatud tegevuses ja projektis 2 osalevate riikide valimise mehhanismina.