LISA

DIREKTIIV 96/48/EÜ — ÜLEEUROOPALISE KIIRRAUDTEESÜSTEEMI KOOSTALITLUS

KOOSTALITLUSE TEHNILINE KIRJELDUS

Energiavarustuse allsüsteem

1.	SISSEJUHATUS

1.1.	Tehniline Kohaldamisala

1.2.	Geograafiline Kohaldamisala

1.3.	Käesoleva KTK sisu

2.	ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.	Kohaldamisala

2.2.	Allsüsteemi Määratlus

2.2.1.

Elektrivarustussüsteem

2.2.2.

Kontaktõhuliini ja pantograafi geomeetria

2.2.3.

Kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikune toime

2.2.4.

Kiirraudteeliinide ja muude liinide vaheline üleminek

2.3.	Ühendused muude Allsüsteemidega ja Allsüsteemi sisesed Ühendused

2.3.1.

Sissejuhatus

2.3.2.

Elektrivarustussüsteemiga seotud ühendused

2.3.3.

Kontaktõhuliini seadmete ja pantograafide vahelised ühendused

2.3.4.

Kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikuse toimega seotud ühendused

2.3.5.

Faaside ja toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide ühendused

3.	OLULISED NÕUDED

3.1.

Üldist

3.2.	Energiavarustuse Allsüsteemile Olulised Nõuded

3.3.	Energiavarustuse Allsüsteemi Eriomadused

3.3.1.

Ohutus

3.3.2.

Töökindlus ja käideldavus

3.3.3.

Tervishoid

3.3.4.

Keskkonnakaitse

3.3.5.

Tehniline ühilduvus

3.3.6.

Hooldus

3.3.7.

Käitustegevus

3.4.	Oluliste Nõuete Kokkuvõttev Tabel

4.	ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.	Sissejuhatus

4.2.	Allsüsteemi Funktsionaalsed ja Tehnilised Kirjeldused

4.2.1.

Üldsätted

4.2.2.

Pinge ja sagedus

4.2.3.

Süsteemi jõudlus ja installeeritud võimsus

4.2.4.

Regeneratiivpidurdus

4.2.5.

Harmooniliste voolukomponentide levimine toitesüsteemidesse

4.2.6.

Väline elektromagnetiline ühilduvus

4.2.7.

Energiavarustuse jätkumine tõrgete korral

4.2.8.

Keskkonnakaitse

4.2.9.

Kontaktõhuliin

4.2.9.1.

Üldprojekt

4.2.9.2.

Kontaktõhuliini geomeetria

4.2.10.

Kontaktõhuliini süsteemi vastavus infrastruktuuri gabariidile

4.2.11.

Kontaktliini materjal

4.2.12.

Kontaktliini laine levimiskiirus

4.2.13.

Kasutamata

4.2.14.

Staatiline kontaktjõud

4.2.15.

Keskmine kontaktjõud

4.2.16.

Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

4.2.16.1.

Nõuded

4.2.16.2.

Vastavushindamine

4.2.16.2.1.

Koostalitluse komponent kontaktõhuliin

4.2.16.2.2.

Koostalitluse komponent pantograaf

4.2.16.2.3.

Koostalitluse komponent kontaktõhuliin uuel paigaldatud liinil (integratsioon allsüsteemi)

4.2.16.2.4.

Koostalitluse komponent pantograaf integreerituna veeremisse

4.2.16.2.5.

Statistilised arvutused ja simulatsioonid

4.2.17.

Kontaktpunkti liikumine püstsuunas

4.2.18.

Kontaktõhuliini süsteemi voolukoormus: vahelduv- ja alalisvoolusüsteemid, liikuvad rongid

4.2.19.

Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini projekteerimisel

4.2.20.

Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, seisvad rongid

4.2.21.

Faasidevahelised eraldustsoonid

4.2.22.

Toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid

4.2.22.1.

Üldist

4.2.22.2.

Tõstetud pantograafid

4.2.22.3.

Langetatud pantograafid

4.2.23.

Elektrilise kaitse koordineerimise korraldus

4.2.24.

Alalisvoolu käitamise mõju vahelduvvoolusüsteemidele

4.2.25.

Harmoonilised komponendid ja dünaamilised mõjud

4.3.	Liideste Funktsionaalsed ja Tehnilised Kirjeldused

4.3.1.

Kiirveeremi allsüsteem

4.3.2.

Kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteem

4.3.3.

Kiirraudtee juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

4.3.4.

Kiirraudtee käitamine ja liikluskorraldus

4.3.5.

Raudteetunnelite ohutus

4.4.	Käituseeskirjad

4.4.1.

Energiavarustuse haldamine ohu korral

4.4.2.

Tööde teostamine

4.4.3.

Energiavarustuse jooksev haldamine

4.5.	Kontaktõhuliini ja Toitesüsteemi Hooldamine

4.5.1.

Tootja kohustused

4.5.2.

Infrastruktuuri-ettevõtja kohustused

4.6.	Ametialane Pädevus

4.7.	Tervishoiu- ja Ohutustingimused

4.7.1.

Alajaamade ja õhuliinipostide kaitsesätted

4.7.2.

Kontaktõhuliini süsteemi kaitsesätted

4.7.3.

Tagasivooluahela kaitsesätted

4.7.4.

Muud üldnõuded

4.7.5.

Hea nähtavusega riietus

4.8.	Infrastruktuuri- ja Veeremiregister

4.8.1.

Infrastruktuuriregister

4.8.2.

Veeremiregister

5.	KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.	Määratlused

5.2.	Uuenduslikud Lahendused

5.3.	Koostalitluse Komponentide Loend

5.4.	Komponentide jõudlus ja Tehnilised Kirjeldused

5.4.1.

Kontaktõhuliin

5.4.1.1.

Üldprojekt

5.4.1.2.

Geomeetria

5.4.1.3.

Voolukoormus

5.4.1.4.

Kontaktliini materjal

5.4.1.5.

Paigalseisuvool

5.4.1.6.

Laine levimiskiirus

5.4.1.7.

Pantograafide vahekauguse projekt

5.4.1.8.

Keskmine kontaktjõud

5.4.1.9.

Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

5.4.1.10.

Kontaktpunkti liikumine püstsuunas

5.4.1.11.

Tõusuruum

6.	VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE

6.1.	Koostalitluse komponendid

6.1.1.

Hindamismenetlused ja -moodulid

6.1.2.

Moodulite kohaldamine

6.1.2.1.

Üldist

6.1.2.2.

Koostalitluse komponentide olemasolevad lahendused

6.1.2.3.

Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused

6.2.	Energiavarustuse Allsüsteem

6.2.1.

Hindamismenetlused ja -moodulid

6.2.2.

Moodulite kohaldamine

6.2.2.1.

Üldist

6.2.2.2.

Uuenduslikud lahendused

6.2.3.

Hoolduse hindamine

6.3.	Käesoleva KTK Eelmise Versiooni põhjal väljastatud tunnistuste kehtivus

6.4.	Koostalitluse komponendid, millel puudub eü deklaratsioon

6.4.1.

Üldist

6.4.2.

Üleminekuperiood

6.4.3.

Sertifitseerimata koostalitluskomponente sisaldavate allsüsteemde sertifitseerimine üleminekuperioodil

6.4.3.1.

Tingimused

6.4.3.2.

Teatamine

6.4.3.3.

Elutsükli rakendamine

6.4.4.

Järelevalvemeetmed

7.	ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KOOSTALITLUSE TEHNILISE KIRJELDUSE RAKENDAMINE

7.1.	Käesoleva KTK kohaldamine uutel käiku lastavatel kiirraudteeliinidel

7.2.	Käesoleva KTK kohaldamine juba kasutusel olevatel kiirraudteeliinidel

7.2.1.

Sissejuhatus

7.2.2.

Tööde liigitus

7.2.3.

Kogu allsüsteemi käsitlevad parameetrid ja tehnilised kirjeldused

7.2.4.

Kontaktõhuliini mehaanilisi osi ja elektrivarustust käsitlevad parameetrid

7.2.5.

Kontaktliiniga seotud parameetrid

7.2.6.

Muude direktiivide, käitamise ja hooldusega seotud parameetrid

7.2.7.

Kohaldamisala

7.3.	Koostalitluse tehnilise kirjelduse läbivaatamine

7.4.	Erijuhtumid

7.4.1.

Austria raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.2.

Belgia raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.3.

Saksamaa raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.4.

Hispaania raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.5.

Prantsusmaa raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.6.

Suurbritannia raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.7.

Eurotunneli raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.8.

Itaalia raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.9.

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgustike eriomadused

7.4.10.

Rootsi raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.11.

Soome raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.12.

Poola raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.13.

Taani raudteevõrgustiku (sealhulgas Öresundi ühendusliin Rootsiga) eriomadused

7.4.14.

Norra raudteevõrgustiku eriomadused — ainult teavituslikel eesmärkidel

7.4.15.

Šveitsi raudteevõrgustiku eriomadused — ainult teavituslikel eesmärkidel

7.4.16.

Leedu raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.17.

Madalmaade raudteevõrgustiku eriomadused

7.4.18.

Slovakkia raudteevõrgustiku eriomadused

7.5.

Lepingud

7.5.1.

Olemasolevad lepingud

7.5.2.

Uued lepingud

A LISA:

VASTAVUSMOODULID

A.1.	Moodulite loend

A.2.	Koostalitluse komponentide moodulid

Moodul A1: projekti sisekontroll koos tootetõendusega

Moodul B: tüübihindamine

Moodul C: tüübivastavus

Moodul H1: täielik kvaliteedijuhtimissüsteem

Moodul H2: täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega

A.3.	Allsüsteemide moodulid

Moodul SG: üksiktoote vastavustõendamine

Moodul SH2: täielik kvaliteedijuhtimissüsteem koos projektihindamisega

A.4.	Hoolduse korraldamise hindamine: vastavushindamismenetlus

B LISA:

KOOSTALITLUSE KOMPONENTIDE VASTAVUSHINDAMINE

C LISA:

ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI HINDAMINE

D LISA:

INFRASTRUKTUURIREGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KÄSITLEV TEAVE

E LISA:

VEEREMIREGISTER, ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI POOLT NÕUTAV TEAVE

F LISA:

ERIJUHTUM — SUURBRITANNIA — PANTOGRAAFI LIIKUMISRUUM

LISASID G–K EI KASUTATA

L LISA:

AVATUD PUNKTIDE LOEND

1.   SISSEJUHATUS

1.1.   Tehniline kohaldamisala

Käesolev koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) hõlmab üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi. Energiavarustuse allsüsteem on üks direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) II lisa 1. punktis loetletud allsüsteemidest.

Direktiivi I lisa kohaselt hõlmavad kiirliinid:

—	spetsiaalselt ehitatud kiirliine, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;

—	spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liine, mis on varustatud umbes 200 km/h kiiruse tarvis;

—	spetsiaalselt ajakohastatud kiirliine või suurte kiiruste jaoks ehitatud raudteeliine, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused ning mille kiirust tuleb kohandada igal üksikjuhul eraldi.

Käesolevas KTKs liigitatakse nimetatud liinid vastavalt I kategooriasse, II kategooriasse ja III kategooriasse.

1.2.   Geograafiline kohaldamisala

Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteesüsteem.

Eelkõige viidatakse neile üleeuroopalise raudteesüsteemi liinidele, mida kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (muudetud otsusega nr 884/2004/EÜ) üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, või nimetatud otsuse artikliga 21 ettenähtud läbivaatamise tulemusel kõnealust otsust ajakohastavates dokumentides.

1.3.   Käesoleva KTK sisu

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 5 lõikele 3 on käesoleva KTK eesmärk:

a)	määrata kindlaks selle kavandatav kohaldamisala (2. peatükk);

b)	kehtestada olulised nõuded, millele energiavarustuse allsüsteem (3. peatükk) ja selle liidesed teiste allsüsteemidega (4. peatükk) peavad vastama;

c)	kehtestada funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed muude allsüsteemidega (4. peatükk) peavad vastama;

d)	määrata kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas Euroopa standardeid, et saavutada üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlus (5. peatükk);

e)	määrata ga käsitletava juhtumi puhul kindlaks, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel (6. peatükk);

f)	sätestada KTK rakendamise strateegia (7. peatükk);

g)	sätestada asjaomaste töötajate ametialane pädevus ning töötervishoiu ja tööohutuse tingimused, mis on nõutavad allsüsteemi käitamiseks ja hooldamiseks ning KTK rakendamiseks (4. peatükk).

Direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt võib iga KTK puhul näha ette erijuhtumid; need on esitatud 7. peatükis.

Käesoleva KTK 4. peatükis esitatakse ka punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kohaldamisalas kehtivad käitus- ja hoolduseeskirjad.

2.   ALLSÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA

2.1.   Kohaldamisala

Energiavarustuse KTKs sätestatakse üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitluse tagamiseks vajalikud nõuded. Käesolev KTK hõlmab energiavarustuse allsüsteemi raudteeäärset osa ning seda osa hoolduse allsüsteemist, mis on seotud energiavarustuse allsüsteemi raudteeäärse osaga. Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteem hõlmab kõiki püsiseadmeid, mida kasutatakse rongide energiaga varustamiseks ühe- või kolmefaasilisest kõrgepingevõrgust vastavalt olulistele nõuetele.

Lisaks sisaldab energiavarustuse allsüsteem pantograafi ja kontaktõhuliini vastastikuse toime määratlust ja kvaliteedinõudeid.

Energiavarustuse allsüsteem koosneb järgmistest osadest:

—	alajaamad: nende primaarpool on ühendatud kõrgepingevõrku ja selles muundatakse kõrgepinge rongidele sobivaks pingeks ja/või muudetakse toitesüsteem rongidele sobivaks. Sekundaarpoolel on alajaamad ühendatud raudtee kontaktõhuliinisüsteemiga;

—	sektsioneerimispunktid: alajaamade vahel paiknevad elektriseadmed, mille ülesanne on kontaktõhuliinisüsteemi elektrienergiaga varustamine ning rööplülituse, kaitse, isolatsiooni ja abiseadmete toite tagamine;

—

kontaktõhuliini süsteem: süsteem, mis jaotab elektrienergiat raudteeliinil liiklevatele rongidele ja kannab seda pantograafide kaudu rongidele üle. Kontaktõhuliini süsteem on varustatud ka käsitsi või kaugjuhtimise teel rakendatavate lülititega, mille ülesandeks on sõltuvalt kasutusvajadustest kontaktõhuliini süsteemi sektsioonide või rühmade väljalülitamine. Kontaktõhuliini süsteemi kuuluvad ka toiteliinid;

—	tagasivooluahel: kõik juhid, mis moodustavad rikke korral veovoolu tagasivooluahela ning voolu. Selles mõttes on tagasivooluahel energiavarustuse allsüsteemi osa ning sellel on liides infrastruktuuri allsüsteemiga.

Pantograafid edastavad kontaktõhuliini süsteemist elektrienergiat rongile, millele need on paigaldatud. Pantograaf paigaldatakse ja seda kasutatakse rongil ning see kuulub kiirveeremi KTK kohaldamisalasse. Käesolevas KTKs sätestatakse pantograafi ja kontaktõhuliini vastastikune toime.

2.2.   Allsüsteemi määratlus

2.2.1.   Elektrivarustussüsteem

Nagu iga elektriseade, on ka rong projekteeritud nii, et see töötab nõuetekohaselt, kui selle terminalidesse, st pantograafi(desse) ja ratastesse, juhitakse nimipinge ja -sagedusega vool. Rongi ettenähtud jõudluse tagamiseks tuleb määratleda kõnealuste parameetrite piirväärtused.

Kiirrongide energiavajadus on vastavalt suurem. Rongide võimalikult väikeste kadudega energiavarustuseks on vajalik, et toitepinge oleks kõrge ning voolutugevus (vastavalt) madalam. Toitesüsteem tuleb projekteerida nii, et kõik rongid oleksid vajaliku energiaga varustatud. Seepärast on iga rongi elektrienergia tarbimine ja sõidugraafik toitesüsteemi jõudluse seisukohast olulised.

Nüüdisaegsetes rongides on sageli võimalik kasutada regeneratiivpidurdust, mille abil saab saata energiat tagasi toitesüsteemi, vähendades nii üldist energiatarbimist. Seepärast tuleb toitesüsteem projekteerida nii, et see suudab vastu võtta ka regeneratiivpidurduse energiat.

Igas elektrisüsteemis esineb lühiseid ja muid rikkeid. Elektrivarustussüsteem tuleb projekteerida nii, et allsüsteemi järelevalvesüsteem registreerib sellised rikked kohe ning rakendab meetmeid lühise kõrvaldamiseks ja ahela defektse osa väljalülitamiseks. Elektrivarustussüsteem peab pärast selliseid juhtumeid olema võimeline taastama kõigi seadmete energiavarustuse nende töötamise jätkamiseks nii kiiresti kui võimalik.

2.2.2.   Kontaktõhuliini ja pantograafi geomeetria

Koostalitlusvõime seisukohast on oluline kontaktõhuliini ja pantograafi ühilduv geomeetria. Vastastikuse geomeetrilise toime väljaselgitamiseks tuleb sätestada rööbaste kohal oleva kontaktliini kõrgus, selle külgnihe tuulevaikuses ja tuulesurve korral ning kontaktjõud. Pantograafi kollektoripea geomeetria on samuti oluline, et tagada veeremi kõikumise korral tõhus vastastikune toime kontaktõhuliiniga.

2.2.3.   Kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikune toime

Üleeuroopalises kiirraudteesüsteemis kavandatava suure sõidukiiruse korral on väga tähtis kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikune toime, mis peab tagama töökindla energiaülekande, põhjustamata liigseid häireid raudteeseadmetes ja keskkonnas. Nimetatud vastastikust toimet mõjutavad peamiselt järgmised tegurid:

—	staatilised ja aerodünaamilised jõud, mis sõltuvad pantograafi kontaktkinga omadustest ja pantograafi ehitusest, veeremist, millele pantograaf(id) on paigaldatud, ning pantograafi asukohast veeremil;

—	kontaktkinga materjali ühilduvus kontaktliiniga;

—	kontaktõhuliini ja pantograafi(de) dünaamilised omadused;

—	pantograafi(de) ja kontaktõhuliini kaitsmine pantograafi kontaktkinga purunemise korral;

—	kasutatavate pantograafide arv ja nende vahekaugus, kuna iga pantograaf võib põhjustada häireid muude sama kontaktõhuliini sektsiooni pantograafide töös.

2.2.4.   Kiirraudteeliinide ja muude liinide vaheline üleminek

Raudteeliini lõikudel kohaldatakse erinevaid nõudeid. Üleminek erinevate nõuetega lõikude vahel mõjutab energiavarustust ja kontaktõhuliini süsteemi, mistõttu seda teemat käsitletakse energiavarustuse allsüsteemi koostalituse tehnilises kirjelduses.

2.3.   Ühendused muude allsüsteemidega ja allsüsteemi sisesed ühendused

2.3.1.   Sissejuhatus

Energiavarustuse allsüsteemil on kavandatava jõudluse saavutamiseks ühendused üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi muude allsüsteemidega. Kõnealused ühendused on määratletud vastavate liideste ja jõudlusega seotud kriteeriumidega.

2.3.2.   Elektrivarustussüsteemiga seotud ühendused

—	Pinge ja sagedus ning nende lubatud vahemikud omavad liideseid kiirveeremi allsüsteemiga.

—	Kontaktliinidesse installeeritud võimsus ja näidatud võimsustegur määravad kiirraudteesüsteemi jõudluse ja omavad liideseid kiirveeremi allsüsteemiga.

—	Regeneratiivpidurdus vähendab energiatarbimist ja omab liideseid kiirveeremi allsüsteemiga.

—	Püsielektriseadmeid ja rongidele paigaldatud veoseadmeid tuleb kaitsta lühiste eest. Kaitselülitite rakendumine alajaamades ja rongides peab olema koordineeritud. Elektriline kaitse omab liideseid kiirveeremi allsüsteemiga.

—	Elektrilised häired ja harmoonilised voolukomponendid omavad liideseid kiirveeremi allsüsteemi ning juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga.

2.3.3.   Kontaktõhuliini seadmete ja pantograafide vahelised ühendused

—	Kiirraudteeliinidel nõuab kontaktliini kõrgus liini ülemäärase kulumise vältimiseks erilist tähelepanu. Kontaktliini kõrgus omab liideseid infrastruktuuri ja kiirveeremi allsüsteemidega.

—	Veeremi ja pantograafi kõikumine omab liideseid infrastruktuuri allsüsteemiga.

2.3.4.   Kontaktõhuliini ja pantograafi vastastikuse toimega seotud ühendused

Vooluvõtu kvaliteet sõltub kasutatavate pantograafide arvust, nende vahekaugusest ning muudest vedukispetsiifilistest detailidest. Pantograafide paigutus omab liideseid energiavarustuse allsüsteemiga.

2.3.5.   Faaside ja toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide ühendused

—	Elektrivarustussüsteemide ja faasidevaheliste eraldustsoonide üleminekute sildamata läbimiseks tuleb määratleda rongidele paigaldatavate pantograafide arv ja paigutus. See omab liideseid kiirveeremi allsüsteemiga.

—	Elektrivarustussüsteemide ja faasidevaheliste eraldustsoonide üleminekute sildamata läbimiseks tuleb juhtida rongi voolutugevust. See omab liideseid juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga.

—	Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide läbimiseks võib olla tarvis pantograaf(id) alla lasta. See omab liideseid juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemiga.

3.   OLULISED NÕUDED

3.1.   Üldist

Käesoleva KTK kohaldamisalas tagab nende nõuete punktides 3.2 ja 3.3 loetletud asjaomaste oluliste nõuete täitmise kooskõla kirjeldustega, mis on sätestatud:

—	allsüsteemi puhul 4. peatükis ja

—	koostalitluse komponentide puhul 5. peatükis,

mida tõendab

—	koostalitluse komponentide vastavuse või kasutussobivuse ja

—	allsüsteemi vastavustõendamise

hindamise positiivne tulemus, nagu seda kirjeldatakse 6. peatükis.

Kui aga osa olulisi nõudeid kuulub riiklike eeskirjade kohaldamisalasse

—	tehnilistes koostalitlusnõuetes avatud ja reservatsiooniga punktideks kuulutamise,

—	direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artiklis 7 sätestatud erandi või

—	käesoleva KTK punktis 7.4 kirjeldatud erijuhtumite tõttu,

viiakse asjakohane vastavushindamine läbi kõnealuse liikmesriigi vastutusalasse kuuluva korra kohaselt.

Direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 4 lõige 1 sätestab, et üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, selle allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama direktiivi III lisas esitatud olulistele nõuetele.

3.2.   Energiavarustuse allsüsteemile olulised nõuded

Olulised nõuded hõlmavad järgmist:

—

ohutus;

—	töökindlus ja käideldavus;

—	tervishoid;

—	keskkonnakaitse;

—	tehniline ühilduvus.

3.3.   Energiavarustuse allsüsteemi eriomadused

3.3.1.   Ohutus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on olulised ohutusnõuded järgmised:

1.1.1.

Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisega seotud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku jaoks, sealhulgas halvenenud olukordade puhuks kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2.

Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama suurimal lubatud kiirusel ohutu liikumise tagamiseks vajalikele stabiilsusnõuetele.

1.1.3.

Kasutatavad komponendid peavad kogu nende kasutusaja jooksul taluma igasuguseid ettenähtud tavapäraseid või erakorralisi koormusi. Komponentide juhuslikest vigadest tulenevat mõju ohutusele tuleb sobivate vahenditega piirata.

1.1.4.

Püsiseadmed ja veerem tuleb projekteerida ja kasutatavad materjalid valida nii, et tulekahju korral on võimalik piirata tule ja suitsu levikut ning nende toimet.

1.1.5.

Kõik kasutajate käsitsetavad seadmed tuleb projekteerida nii, et inimestele ei tekiks ohtu ka siis, kui seadmeid ei kasutata kasutusjuhendites ettenähtud viisil.

Punktides 1.1.2 ja 1.1.5 nimetatud nõuded ei kehti energiavarustuse allsüsteemi puhul.

Punktides 1.1.1, 1.1.3 ja 1.1.4 nimetatud oluliste nõuete täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.4, 4.2.7, 4.2.9–4.2.16, 4.2.18–4.2.25, 4.4.1, 4.4.2, 4.5 ja 4.7.1–4.7.3 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.1–5.4.1.5, 5.4.1.7–5.4.1.9 ja 5.4.1.11 esitatud nõuetele.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale kohaldatakse energiavarustuse allsüsteemi suhtes järgmist ohutusega seotud olulist nõuet.

2.2.1.

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada kiirrongide ega inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

Punktis 2.2.1 nimetatud olulise nõude täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.4–4.2.7, 4.2.18, 4.2.20–4.2.25, 4.4.1, 4.4.2, 4.5 ja 4.7.1–4.7.4 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.2, 5.4.1.3, 5.4.1.5 ja 5.4.1.8–5.4.1.11 esitatud nõuetele.

3.3.2.   Töökindlus ja käideldavus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on tööohutust ja käideldavust käsitlev oluline nõue järgmine.

1.2.	Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud nii, et see hoiaks neid töös ettenähtud tingimustel.

Punktis 1.2 nimetatud olulise nõude täitmiseks projekteeritakse ja valmistatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et oleksid täidetud punktides 4.2.7, 4.2.18, 4.4.2 ja 4.5 esitatud nõuded.

3.3.3.   Tervishoid

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on tervishoidu käsitlevad olulised nõuded järgmised:

1.3.1.

Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.

1.3.2.

Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, seda eriti tulekahju korral.

Punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud oluliste nõuete täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.11, 4.5 ja 4.7.1–4.7.4 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktis 5.4.1.4 esitatud nõudele.

3.3.4.   Keskkonnakaitse

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on keskkonnakaitset käsitlevad olulised nõuded järgmised:

1.4.1.

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta võrgustiku projekteerimisetapis kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

1.4.2.

Rongides ja infrastruktuurides kasutatavad materjalid peavad takistama keskkonnale kahjulike ja ohtlike gaaside ja suitsu eraldumist, eriti tulekahju korral.

1.4.3.

Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

Punktides 1.4.1, 1.4.2 ja 1.4.3 nimetatud oluliste nõuete täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.4–4.2.6, 4.2.8, 4.2.11, 4.2.16, 4.2.17, 4.2.21, 4.2.22, 4.2.24, 4.2.25 ja 4.7.1–4.7.3 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.2, 5.4.16, 5.4.1.7 ja 5.4.1.9–5.4.1.11 esitatud nõuetele.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale kohaldatakse energiavarustuse allsüsteemi suhtes järgmist keskkonnakaitsega seotud olulist nõuet:

2.2.2.

Toitesüsteemide töötamine ei tohi häirida keskkonda üle kindlaks määratud piiride.

Punktis 2.2.2 nimetatud olulise nõude täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.6, 4.2.8, 4.2.12, 4.2.16 ja 4.7.1–4.7.3 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.2, 5.4.1.6 ja 5.4.1.9–5.4.1.11 esitatud nõuetele.

3.3.5.   Tehniline ühilduvus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on tehnilist ühilduvust käsitlevad olulised nõuded järgmised.

1.5.

Infrastruktuuride ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalises kiirraudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega. Kui nendest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatud lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus.

Punktis 1.5 esitatud olulise nõude täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.1–4.2.4, 4.2.6, 4.2.9–4.2.25, 4.4.2, 4.5 ja 4.7.1–4.7.3 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.1–5.4.1.11 esitatud nõuetele.

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale kohaldatakse energiavarustuse allsüsteemi suhtes järgmist tehnilise ühilduvusega seotud olulist nõuet:

2.2.3.

Kogu üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi ulatuses kasutatavad toitesüsteemid peavad: — võimaldama rongidel saavutada ettenähtud tööparameetreid; — ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

Punktis 2.2.3 esitatud olulise nõude täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteem nii, et punktides 4.2.1–4.2.4, 4.2.9, 4.2.11–4.2.22 ja 4.5 esitatud nõuded on täidetud ning kasutatavad koostalitluse komponendid vastavad punktides 5.4.1.1–5.4.1.11 esitatud nõuetele.

3.3.6.   Hooldus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on hooldust käsitlevad olulised nõuded järgmised:

2.5.1.

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja tehtavad toimingud ei tohi ohustada inimeste tervist.

2.5.2.

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja tehtavad toimingud ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3.

Kiirrongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel rongidel, mille jaoks need on projekteeritud.

Punktis 2.5.3 nimetatu ei kehti energiavarustuse allsüsteemi puhul.

Energiavarustuse allsüsteemi puhul ei teostata hooldust mitte hoolduskeskustes, vaid liinil. Hooldust teostavad hooldusüksused, millele kohaldatakse punktides 2.5.1 ja 2.5.2 sätestatud nõudeid. Punktides 2.5.1 ja 2.5.2 nimetatud oluliste nõuete täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponent nii, et oleksid täidetud punktides 4.2.8, 4.5 ja 4.7.4 esitatud nõuded.

3.3.7.   Käitustegevus

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) III lisale on käitamist käsitlevad olulised nõuded järgmised:

2.7.1.

Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide ja rongipersonali erialase ettevalmistuse kooskõlla viimine peab tagama ohutu rahvusvahelise liiklemise. Käitustegevuse ja hoolduse intervallid, hoolduspersonali koolitus ja erialase ettevalmistuse ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad kindlustama kõrgetasemelise ohutuse.

2.7.2.

Töötamis- ja hooldusperioodid, hoolduspersonali koolitus ja erialane ettevalmistus ning hoolduskeskustes sisseseatud asjaomaste raudtee-ettevõtjate kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.7.3.

Võrgustike käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongipersonali ja liikluskorralduse eest vastutava personali erialase ettevalmistuse kooskõlla viimine peab tagama üleeuroopalises kiirraudteesüsteemis tõhusa käitustegevuse.

Energiavarustuse allsüsteemi puhul ei teostata hooldust mitte hoolduskeskustes, vaid liinil. Hooldust teostavad hooldusüksused. Punktides 2.7.1–2.7.3 nimetatud oluliste nõue täitmiseks projekteeritakse ja ehitatakse energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponent nii, et oleksid täidetud punktides 4.2.4, 4.2.21–4.2.23, 4.4.1, 4.4.2, 4.5, 4.6 ja 4.7.1–4.7.4 esitatud nõuded.

3.4.   Oluliste nõuete kokkuvõttev tabel

Tabelis 3.4 esitatakse iga olulist nõuet käsitlevad punktid; kui veerus on märgitud X, reguleerib olulist nõuet vasakul loetletud punkt.

Tabel 3.4

Punkti number	Punkti pealkiri	Ohutus				T&K	Tervishoid		Keskkonnakaitse				Tehniline ühilduvus		Käitustegevus			Hooldus
		1.1.1	1.1.3	1.1.4	2.2.1	1.2	1.3.1	1.3.2	1.4.1	1.4.2	1.4.3	2.2.2	1.5	2.2.3	2.7.1	2.7.2	2.7.3	2.5.1	2.5.2
4.2.1	Üldsätted	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.2	Pinge ja sagedus	—	—	—	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.3	Süsteemi jõudlus ja installeeritud võimsus	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.4	Regeneratiivpidurdus	—	X	—	X	—	—	—	X	—	—	—	X	X	X	—	—	—	—
4.2.5	Harmooniliste voolukomponentide levimine toitesüsteemidesse	—	—	—	X	—	—	—	—	—	X	—	—	—	—	—	—	—	—
4.2.6	Väline elektromagnetiline ühilduvus	—	—	—	X	—	—	—	X	—	X	X	X	—	—	—	—	—	—
4.2.7	Energiavarustuse jätkumine tõrgete korral	X	X	—	X	X	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	—	—
4.2.8	Keskkonnakaitse	—	—	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	X
4.2.9.1	Üldprojekt	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.9.2	Kontaktõhuliinide geomeetria	X	X	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.10	Kontaktõhuliini ühilduvus infrastruktuuri gabariidiga	X	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	—	—	—	—	—	—
4.2.11	Kontaktliini materjal	X	X	X	—	—	—	X	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.12	Kontaktliini laine levimiskiirus	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—
4.2.14	Staatiline kontaktjõud	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.15	Keskmine kontaktjõud	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.16	Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi nõuded	X	X	—	X	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—
4.2.17	Kontaktpunkti vertikaalne liikumine	—	—	—	X	—	—	—	—	—	X	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.18	Kontaktõhuliinisüsteemi voolukoormus	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.19	Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini projekteerimisel	—	X	—	—	—	—	—	—	—	X	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.20	Paigalseisuvool (alalisvoolusüsteemid)	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
4.2.21	Faasidevahelised eraldustsoonid	X	—	X	X	—	—	—	—	—	X	—	X	X	X	—	X	—	—
4.2.22	Energiavarustussüsteemide vahelised eraldustsoonid	X	—	X	X	—	—	—	—	—	X	—	X	X	X	—	X	—	—
4.2.23	Elektrilise kaitse koordineerimise korraldus	X	X	—	X	—	—	—	—	—	—	—	X	—	X	—	X	—	—
4.2.24	Alalisvoolu mõju vahelduvvoolusüsteemidele	—	X	X	X	—	—	—	—	—	X	—	X	—	—	—	—	—	—
4.2.25	Harmoonilised komponendid ja dünaamilised mõjud	X	X	—	X	—	—	—	—	—	X	—	X	—	—	—	—	—	—
4.4.1	Energiavarustuse haldamine ohu korral	X	X	—	X	—	—	—	—	—	—	—		—	X	—	X	—	—
4.4.2	Tööde teostamine	X	—	—	X	X	—	—	—	—	—	—	X	—	X	X	X	—	—
4.5	Energiavarustuse ja kontaktõhuliini süsteemi hooldamine	X	X	X	X	X	X	X	—	X	—	—	X	X	X	X	X	X	X
4.6	Ametialane pädevus	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	X	—	—
4.7.1	Alajaamade ja õhuliinipostide kaitsesätted	X	X	X	X	—	X	X	—	—	X	X	X	—	X	—	—	—	—
4.7.2	Kontaktõhuliini süsteemi kaitsesätted	X	X	X	X	—	X	X	—	—	X	X	X	—	X	—	—	—	—
4.7.3	Tagasivooluahela kaitsesätted	X	X	X	X	—	X	X	—	—	X	X	X	X	X	—	—	—	—
4.7.4	Muud üldnõuded	—	—	—	X	—	X	X	—	—	—	—	—	—	X	X	X	X	X
5.4.1.1	Üldprojekt	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.2	Geomeetria	X	X	—	X	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.3	Voolukoormus	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.4	Kontaktliini materjal	X	X	X	—	—	—	X	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.5	Paigalseisuvool (alalisvoolusüsteemid)	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.6	Laine levimiskiirus	—	—	—	—	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.7	Pantograafide vahekauguse projekt	—	X	—	—	—	—	—	—	—	X	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.8	Keskmine kontaktjõud	X	X	X	X	—	—	—	—	—	—	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.9	Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet	X	X	—	X	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.10	Kontaktpunkti vertikaalne liikumine	—	—	—	X	—	—	—	—	—	X	—	X	X	—	—	—	—	—
5.4.1.11	Tõusuruum	X	X	—	X	—	—	—	—	—	X	X	X	X	—	—	—	—	—

4.   ALLSÜSTEEMI KIRJELDUS

4.1.   Sissejuhatus

Üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik, millele kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) ning mille osaks on käesolev energiavarustuse allsüsteem, on ühtne süsteem, mille ühilduvust tuleb kontrollida. Ühilduvust tuleb kontrollida eriti neil juhtudel, mis seonduvad allsüsteemi (koos selle liidestega süsteemis, millesse see on integreeritud) tehniliste kirjelduste ning käitamise ja hooldamise eeskirjadega.

Punktides 4.2 ja 4.3 esitatud allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ei nõua eritehnoloogiate või tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhtudel, kui see on rangelt vajalik üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitluse seisukohast. Samas võib koostalitlusega seotud uuenduslike lahenduste puhul vaja minna uusi kirjeldusi ja/või hindamismeetodeid. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb neid kirjeldusi ja hindamismeetodeid arendada vastavalt punktides 6.1.2.3 ja 6.2.2.2 kirjeldatud menetlusele.

Kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid arvesse võttes käsitlevad energiavarustuse allsüsteemi punktides 4.2–4.8 sätestatud kirjeldused.

Erijuhtude korral vt peatükki 7.4, kus on viidatud EN standarditele; variante, mida nimetatakse EN standardites „riiklikeks lahknevusteks” või „riiklikeks eritingimusteks”, ei kohaldata. Selliste EN standardite punktide puhul, mis sisaldavad tabeleid, käsitatakse veergude pealkirju Kiirliinid, Ajakohastatud liinid ja Ühendusliinid vastavalt I, II ja III kategooriana.

4.2.   Allsüsteemi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

4.2.1.   Üldsätted

Energiavarustuse allsüsteemi saavutatav jõudlus peab vastama üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi kõigile liinikategooriatele sätestatud vastavale jõudlusele järgneva poolest:

—	suurim raudteeliinil lubatud kiirus ja

—	rongide võimsustarve pantograafidel.

Kindlaksmääratud jõudlus tagatakse energiavarustuse allsüsteemi projektiga.

Infrastruktuuri-ettevõtja määrab kiirraudteeliini mõne muu liiniga ühendaval teelõigul kindlaks koha, kust hakatakse kohaldama kiirraudteeliinide kohta kehtivaid energiavarustuse allsüsteemi KTK nõudeid.

4.2.2.   Pinge ja sagedus

Vedukite puhul tuleb standardida pinge ja sageduse väärtused. Tabelis 4.2.2 esitatakse liinikategooriast sõltuvate toitesüsteemide nimipinged ja nimisagedused.

Tabel 4.2.2

Nimipinged ja -sagedused ning seotud liinikategooriad

Nimipinged ja -sagedused	I kategooria	II kategooria	III kategooria
Vahelduvvool 25 kV 50 Hz	X	X	X
Vahelduvvool 15 kV 16,7 Hz	(1)	X	X
Alalisvool 3 kV	(2)	X	X
Alalisvool 1,5 kV	—	X	X
(1) Liikmesriikides, mille raudteevõrgustikes kasutatakse 15 kV 16,7 Hz vahelduvvoolu, võib kõnealust süsteemi kasutada uutel I kategooria liinidel. Sama süsteemi võib kasutada ka naaberriikides, kui liikmesriik suudab seda majanduslikult põhjendada. Sel juhul ei ole vaja hindamist läbi viia. (2) 3 kV alalisvoolu võib kasutada Itaalias, Hispaanias ja Poolas olemasolevatel ja uutel I kategooria liinidel, kus lubatud kiirus on 250 km/h, kui elektrivarustus vahelduvvooluga 25 kV 50 Hz võib ohustada olemasoleval liinil raudteeäärsete ja rongisiseste signaalseadmete tööd.

Alajaama terminalide ja pantograafide pinge ja sagedus peavad vastama standardi EN 50163:2004 punktile 4. Nimipinge ja -sagedus loetletakse infrastruktuuriregistris. Käesoleva KTK D lisas on loetletud infrastruktuuriregistri parameetrid, mis on seotud energiavarustuse allsüsteemiga. Vastavust tõendatakse projektihindamise teel.

4.2.3.   Süsteemi jõudlus ja installeeritud võimsus

Energiavarustuse allsüsteem projekteeritakse nii, et see tagab vastavalt asjaomasele liinikategooriale nõutava jõudluse järgneva suhtes:

—	raudteeliini kiirus;

—	rongide vähim võimalik liiklusintervall;

—	rongi suurim voolutugevus;

—	rongide võimsustegur;

—	sõiduplaan ja kavandatud teenused ning

—	keskmine kasulik pinge.

Infrastruktuuri-ettevõtja teatab infrastruktuuriregistrisse raudteeliini kiiruse ning rongi suurima voolutugevuse (vt D lisa). Energiavarustuse allsüsteemi projekt tagab, et toitesüsteem võimaldab saavutada ettenähtud jõudluse.

Arvestuslik keskmine kasulik pinge „pantograafil” peab vastama standardi EN 50388:2005 punktidele 8.3 ja 8.4, kasutades standardi EN 50388:2005 punktis 6 esitatud võimsusteguri projekti andmeid, välja arvatud jaama- ja kõrvalteedel seisvate rongide puhul, mille kohta kehtib HS TSI RST (kiirraudteeveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse) (2006) punktis 4.2.8.3.3 esitatud tehniline kirjeldus. Vastavushindamine tuleb teostada vastavalt standardi EN 50388:2005 punktidele 14.4.1, 14.4.2 (ainult simulatsioon) ja 14.4.3.

4.2.4.   Regeneratiivpidurdus

Vahelduvvoolu kasutavad toitesüsteemid projekteeritakse nii, et regeneratiivpidurdust oleks võimalik kasutada sõidupidurina, mis võimaldab sujuvat energiavahetust teiste rongidega või muul viisil. Toitesüsteemi alajaamade juhtimis- ja kaitseseadmed peavad võimaldama regeneratiivpidurdust.

Alalisvoolu kasutavaid toitesüsteeme ei pea projekteerima nii, et regeneratiivpidurdust oleks võimalik kasutada sõidupidurina. Kui see on aga lubatud, tuleb seda kajastada ka infrastruktuuriregistris.

Püsiseadmed ja nende kaitseseadmed peavad võimaldama regeneratiivpidurduse kasutamist, välja arvatud juhul, kui ilmnevad standardi EN 50388:2005 punktis 12.1.1 esitatud tingimused. Püsiseadmete vastavushindamine tuleb teostada standardi EN 50388:2005 punkti 14.7.2 kohaselt.

4.2.5.   Harmooniliste voolukomponentide levimine toitesüsteemidesse

Harmooniliste voolukomponentide levimisega toitesüsteemidesse tegeleb infrastruktuuri-ettevõtja, võttes arvesse Euroopa või riiklikke standardeid ning toitesüsteemi nõudeid.

Käesolev koostalituse tehniline kirjeldus ei nõua vastavushindamist.

4.2.6.   Väline elektromagnetiline ühilduvus

Väline elektromagnetiline ühilduvus ei ole üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi eriomadus. Energiavarustusseadmed peavad vastama standardile EN 50121–2:1997, et need vastaksid kõigile elektromagnetilise ühilduvuse suhtes kehtivatele nõuetele.

Käesolevad koostalituse tehniline kirjeldus ei nõua vastavushindamist.

4.2.7.   Energiavarustuse jätkumine tõrgete korral

Energiavarustus ja kontaktõhuliini süsteem peavad olema projekteeritud nii, et tõrgete korral säilib energiaga varustamine. Selleks tuleb kontaktõhuliini süsteem jagada varustustsoonideks ja paigaldada alajaamadesse varuseadmed.

Vastavushindamiseks kontrollitakse elektriskeeme. Tõendatakse, et projekteeritud järjepidevussätted on sisse viidud.

4.2.8.   Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse nõudeid hõlmavad muud teatud projektide keskkonnamõju hindamist käsitlevad Euroopa õigusaktid.

Käesolev koostalituse tehniline kirjeldus ei nõua vastavushindamist.

4.2.9.   Kontaktõhuliin

4.2.9.1.   Üldprojekt

Kontaktõhuliini projekteerimisel tuleb lähtuda standardi EN 50119:2001 punktidest 5.1, 5.2.1.2, 5.2.4.1–5.2.4.8, 5.2.5, 5.2.6, 5.2.7, 5.2.8.2, 5.2.10, 5.2.11 ja 5.2.12. Kontaktõhuliinide projekt ja käitamine eeldab, et pantograafid on varustatud automaatse langetamisseadmega (vt kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punkte 4.2.8.3.6.4 ja 4.2.8.3.8.4).

Alljärgnevalt esitatakse kiirraudteeliinide suhtes sätestatud täiendavad nõuded.

4.2.9.2.   Kontaktõhuliini geomeetria

Kontaktõhuliini projekteerimisel lähtutakse sellest, et seal hakatakse kasutama pantograafe, mille kollektoripea geomeetria on kindlaks määratud kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punktis 4.2.8.3.7.2, ning ronge, mis on kindlaks määratud kiirveeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes.

Üleeuroopalise raudteevõrgustiku ühilduvusele avaldab mõju kontaktliini kõrgus, kontaktliini kalle rööbaste suhtes ning kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral. Tabelis 4.2.9 esitatakse kontaktõhuliini geomeetria lubatud väärtused.

Tabel 4.2.9

Kontaktõhuliini geomeetria lubatud väärtused

Kirjeldus	I kategooria	II kategooria	III kategooria
Kontaktliini nimikõrgus (mm)	Vahemikus 5 080–5 300	Vahemikus 5 000–5 500	Vahelduvvool — vahemikus 5 000–5 750 Alalisvool — vahemikus 5 000–5 600
Kontaktliini vähim kõrgus (mm)	—	Vahelduvvool — 4 950 Alalisvool — 4 900
Kontaktliini suurim kõrgus (mm)	—	Vahelduvvool — 6 000 Alalisvool — 6 200
Kontaktliini kalle	Kaldeid ei ole kavandatud	EN 50119:2001 punkt 5.2.8.2
Lubatud põikisuunaline kõrvalekalle rööpmekeskme suhtes külgtuule korral	Väiksem väärtus: kas 0,4 m või (1,4 – L 2) m

Kontaktliini lubatud kõrvalekalle külgtuule korral arvutatakse välja kontaktliinide puhul, mille kõrgus on üle 5 300 mm ja/või mis asetsevad rööbastee kurvilisel osal. See arvutatakse, kasutades Euroopa pantograafide läbipääsuks vajaliku dünaamilise gabariidi poollaiust L 2. L 2 arvutatakse vastavalt standardi EN 50367:2006 lisale A.3.

Kontaktliini kõrgused ja tuulekiirused, mille korral on võimalik piiranguteta käitamine, loetletakse infrastruktuuriregistris (vt D lisa).

Tabeli 4.2.2 märkuses (2) nimetatud liinide puhul jääb kontaktliini nimikõrgus vahemikku 5 000–5 300 mm.

II ja III kategooria liinid:

Kontaktliini nimikõrgus võib olla kõrgem liinide puhul, kus toimub nii kauba- kui reisijatevedu, et võimaldada ülegabariitsete vagunite liikumist, kuid tabelis 4.2.9 esitatud liini suurimat kõrgust ei tohi ületada. Nõuded vooluvõtu kvaliteedile jäävad kehtima (vt 4.2.16).

Raudteeülesõidukohtadel (I kategooria liinide puhul keelatud) määratakse kontaktliini kõrgus riiklike normidega või nende puudumisel standardi EN 50122–1:1997 punktidega 4.1.2.3 ja 5.1.2.3.

Kõik liinid

Vastavushindamine teostatakse enne käikuandmist projektihindamise ja mõõtmiste teel vastavalt standardi EN 50119:2001 punktile 8.5.1.

4.2.10.   Kontaktõhuliini süsteemi vastavus infrastruktuuri gabariidile

Kontaktõhuliini süsteemi projekteerimisel tuleb lähtuda infrastruktuuri gabariidist, mis on määratletud kiirraudtee infrastruktuuri koostalitluse tehnilises kirjelduses. Kontaktõhuliini projekt peab vastama veeremite kineeetilisele mõõtmele. Mõõtmed, mida tuleb järgida, määratakse infrastruktuuriregistris (vt D lisa)

Rajatiste projekteerimisel võetakse arvesse kontaktõhuliini seadmetega kokkupuutes olevate pantograafide läbipääsuks ja kontaktõhuliini paigaldamiseks vajalikku ruumi. Tunnelite ja muude rajatiste mõõtmed peavad olema vastastikku ühilduvad kontaktõhuliini geomeetria ja pantograafi kineetilise mõõtmega. Pantograafi võrdlusprofiil on kindlaks määratud kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punktis 4.2.3.1. Kontaktõhuliini paigaldamiseks vajaliku ruumi sätestab infrastruktuuri-ettevõtja.

Energiavarustuse allsüsteemiga seotud vastavushindamine teostatakse projektihindamise teel.

4.2.11.   Kontaktliini materjal

Kontaktliinid tohivad olla valmistatud vasest ja vasesulamist. Kontaktliinid peavad vastama standardi EN 50149:2001 punktides 4.1–4.3 ja 4.5–4.8 esitatud nõuetele.

Vastavushindamine teostatakse projektihindamise teel kontaktliini tootmisetapi jooksul.

4.2.12.   Kontaktliini laine levimiskiirus

Laine levimiskiirus kontaktliinides on parameeter, mille põhjal hinnatakse kontaktõhuliini sobivust kiirrongiliikluseks. Kõnealune parameeter sõltub kontaktliini materjali erikaalust ja tõmbepingest. Laine levimiskiirust tuleb reguleerida nii, et valitud liinikiirus ei ületa 70 % laine levimiskiirusest.

Vastavushindamine teostatakse projektihindamise teel.

4.2.13.   Kasutamata

4.2.14.   Staatiline kontaktjõud

Staatiline kontaktjõud on määratletud standardi EN 50206–1:1998 punktis 3.3.5 ja seda rakendab kontaktliinile pantograaf. Kontaktõhuliini projekteerimisel arvestatakse tabelis 4.2.14 sätestatud staatilise kontaktjõuga.

Tabel 4.2.14

Staatilised kontaktjõud

	Nimiväärtus (N)	Kohaldamisvahemik (N)
Vahelduvvool	70	60–90
Alalisvool 3 kV	110	90–120
Alalisvool 1,5 kV	90	70–110

Vältimaks kontaktliini ülekuumenemist ajal, mil rong seisab, kuid selle lisaseadmed töötavad, projekteeritakse 1,5 kV alalisvoolusüsteemide kontaktõhuliin nii, et üks pantograaf suudaks taluda 140 N suurust staatilist kontaktjõudu.

Vastavushindamine teostatakse projektihindamise ja mõõtmiste teel vastavalt standardile EN 50317:2002.

4.2.15.   Keskmine kontaktjõud

Keskmise kontaktjõu Fm moodustavad pantograafi kontaktjõu staatilised ja aerodünaamilised komponendid, mida on dünaamiliselt korrigeeritud. Fm on sihtväärtus, mis tuleb saavutada, et tagada vooluvõtt ilma ebasoovitava kaarlahenduseta ja piirata kollektorkingade kulumist ja purunemist.

Pantograafi poolt kontaktliinile avaldatav keskmine kontaktjõud Fm on esitatud sõidukiiruse funktsioonina vahelduvvooluliinide korral joonisel 4.2.15.1 ning alalisvooluliinide korral joonisel 4.2.15.2. Kontaktõhuliin projekteeritakse nii, et see oleks võimeline säilitama seda jõukõverat rongi kõikide pantograafide puhul.

Avatud liinil jääb suurim jõud (Fmax ) tavaliselt vahemikku Fm pluss kolm standardhälvet σ; mujal võivad ilmneda suuremad väärtused.

Koostalituse tehniline kirjeldus ei käsitle üksikasjalikult keskmise kontaktjõu väärtusi kiiruse puhul, mis ületab 320 km/h; vaja on täiendavaid tehnilisi kirjeldusi, mis kuuluvad avatud punktide hulka. Sel juhul kohaldatakse riiklikke eeskirju.

Vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50317:2002 punktile 6, mis käsitleb vahelduv-ja alalisvoolusüsteeme kiirusel üle 80 km/h.

Joonis 4.2.15.1

Vahelduvvoolusüsteemide keskmine kontaktjõud sõidukiiruse funktsioonina

Vahelduvvool	Kõver C2	Fm = 0,001145 × v2 + 70	(N)
Vahelduvvool	Kõver C	Fm = 0,00097 × v2 + 70	(N)
Vahelduvvool	Kõver C1	Fm = 0,000795 × v2 + 70	(N)

Uute liinide puhul ning kõikide kategooriate olemasolevate liinide ajakohastamisel kasutatakse kõverat C.

Lisaks võivad uued liinid võimaldada kõverat C1 või C2 järgivate pantograafide kasutamist. Olemasolevatel liinidel võib olla tarvis kasutada pantograafe, mis järgivad kõverat C1 või C2; kohaldatav kõver märgitakse ka infrastruktuuriregistrisse.

Joonis 4.2.15.2

Alalisvoolusüsteemide keskmine kontaktjõud Fm sõidukiiruse funktsioonina

Alalisvool	3  kV	Fm = 0,00097 × v2 + 110	(N)
Alalisvool	1,5 kV	Fm = 0,00228 × v2 + 90	(N)

4.2.16.   Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

4.2.16.1.   Nõuded

Kontaktõhuliin projekteeritakse vastavalt dünaamilise käitumise nõuetele. Valmistajakiirusel vastab kontaktliini tõus tabelis 4.2.16 esitatud tingimustele.

Kuna vooluvõtu kvaliteet avaldab kontaktliini kasutusajale otsustavat mõju, peab see vastama ettenähtud ja mõõdetavatele parameetritele.

Vastavust dünaamilise käitumise nõuetele kontrollitakse vastavalt standardi EN 50367:2006 punktile 7.2, hinnates:

—	kontaktliini tõusu ning kas

—	keskmist kontaktjõudu Fm ja standardhälvet σmax või

—	kaarlahenduse protsenti.

Vastavushindamise meetodi valib tellija. Valitud meetodi abil saavutatavad väärtused on esitatud tabelis 4.2.16.

Tabel 4.2.16

Vooluvõtu dünaamilise käitumise ja kvaliteedi nõuded

Nõue	I kategooria	II kategooria	III kategooria
Õhuliini külgtoel tõusuruum	2 S 0
Keskmine kontaktjõud Fm	Vt 4.2.15
Standardhälve suurima liinil lubatud kiiruse korral σmax (N)	0,3 Fm
Kaarlahenduse protsent suurima liinil lubatud kiiruse korral, NQ (%) (kaarlahenduse vähim kestvus: 5 ms)	≤ 0,2	≤ 0,1 vahelduvvoolusüsteemide korral ≤ 0,2 alalisvoolusüsteemide korral	≤ 0,1

Määratlusi, väärtusi ja katsemeetodeid vt standarditest EN 50317:2002 ja EN 50318:2002.

S 0 on kontaktliini arvutuslik, simuleeritud või mõõdetud tõus külgtoel tavalistes kasutustingimustes, kui kasutatakse üht või mitut pantograafi ja keskmine kontaktjõud raudteeliini suurimal kiirusel on Fm . Kui külgtoel on tõus kontaktõhuliini ehituse tõttu füüsiliselt piiratud, tohib vajalikku ruumi vähendada 1,5 S 0-ni (vt standardi EN 50119:2001 punkti 5.2.1.3).

Fm on kontaktjõu dünaamiliselt korrigeeritud keskmine statistiline väärtus.

4.2.16.2.   Vastavushindamine

4.2.16.2.1.   Koostalitluse komponent kontaktõhuliin

Kontaktõhuliini uut projekti hinnatakse standardi EN 50318:2002 kohaselt simulatsiooni abil ning standardi EN 50317:2002 kohaselt uue projekti katselõigu mõõtmise teel.

Simulatsioonid viiakse läbi, kasutades asjaomases süsteemis vähemalt kahte erinevat tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavat (1) pantograafi nende valmistajakiirusel ning kavandatavat koostalitluse komponenti kontaktõhuliin nii üksiku kui mitme tabelile 4.2.19 vastava vahekaugusega pantograafi puhul. Rahuldav simuleeritud vooluvõtu kvaliteet peab iga pantograafi puhul jääma tabelis 4.2.16 esitatud vahemikku nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui standardhälbe poolest.

Kui simulatsiooni tulemused on rahuldavad, katsetatakse uue kontaktõhuliini esinduslikku lõiku kohapeal, kasutades selleks ühte simulatsioonides tarvitatud pantograafi, mis paigaldatakse rongile või vedurile ja mis avaldab kontaktõhuliini süsteemis käitades kavandataval valmistajakiirusel kontaktjõudu vastavalt punktile 4.2.15. Mõõdetud vooluvõtu kvaliteet on rahuldav, kui see jääb tabelis 4.2.16 esitatud vahemikku.

Kui eelnimetatud hindamiste tulemused on positiivsed, loetakse katsetatud kontaktõhuliini projekt nõuetele vastavaks ning seda võib kasutada liinidel, kus projekti omadused sobivad liini nõuetega. Seda aspekti käsitleb käesolev koostalituse tehniline kirjeldus.

4.2.16.2.2.   Koostalitluse komponent pantograaf

Lisaks nõuetele, mis esitatakse pantograafile veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes, hinnatakse uut pantograafi simulatsiooni abil vastavalt standardile EN 50318:2002.

Simulatsioonid viiakse läbi, kasutades asjaomases süsteemis vähemalt kahte erinevat tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavat (2) kontaktõhuliini pantograafide valmistajakiirusel. Simuleeritud vooluvõtu kvaliteet peab iga kontaktõhuliini puhul jääma tabelis 4.2.16 esitatud vahemikku nii tõusu, keskmise kontaktjõu kui standardhälbe poolest.

Kui simulatsiooni tulemused on rahuldavad, viiakse ühe simulatsioonides kasutatud kontaktõhuliini esindusliku lõigu abil läbi kohapealne katse; vastastikust toimet mõõdetakse vastavalt standardile EN 50317:2002. Pantograaf paigaldatakse rongile või vedurile, et pantograafi valmistajakiirusel tekiks keskmine kontaktjõud, nagu on nõutud punktis 4.2.15. Mõõdetud vooluvõtu kvaliteet peab jääma tabelis 4.2.16 esitatud vahemikku.

Kui kõigi hindamiste tulemused on positiivsed, loetakse katsetatud pantograafi projekt nõuetele vastavaks ja seda võib kasutada erineva konstruktsiooniga veeremitel tingimusel, et veeremi keskmine kontaktjõud vastab punktis 4.2.16.1 esitatud nõuetele. Seda aspekti käsitleb kiirveeremi koostalituse tehniline kirjeldus.

4.2.16.2.3.   Koostalitluse komponent kontaktõhuliin uuel paigaldatud liinil (integratsioon allsüsteemi)

Kui uuele kiirliinile paigaldatav kontaktõhuliin tunnistatakse koostalitluse komponendiks, tagatakse selle korrektne paigaldamine vastastikuse toime parameetrite mõõtmisega standardi EN 50317:2002 kohaselt. Nimetatud mõõtmine teostatakse veeremile paigaldatud koostalitluse komponendi pantograafiga, mille puhul ilmneb kavandatud valmistajakiirusel keskmine kontaktjõud, nagu on nõutav käesoleva KTK punktis 4.2.15. Katse peamine eesmärk on tuvastada ehitusvigu, mitte anda projektile põhimõttelist hinnangut. Paigaldatud kontaktõhuliini võib vastu võtta siis, kui mõõtmistulemused vastavad tabelis 4.2.16 esitatud nõuetele. Seda aspekti käsitleb käesolev koostalituse tehniline kirjeldus.

4.2.16.2.4.   Koostalitluse komponent pantograaf integreerituna veeremisse

Kui uuele veeremile hakatakse paigaldama kinnitatud koostalitluse komponenti pantograafi, piirduvad katsed keskmise kontaktjõu nõuetega. Katsed teostatakse vastavalt standardile EN 50317:2002 või EN 50317:2002 or EN 50206–1:1998 (3). Katsed viiakse läbi mõlemas sõidusuunas ning kontaktliini kohaldatavatel nimikõrgustel. Mõõtmistulemused peavad järgima keskmist kõverat, mis on joonistatud, kasutades 1. klassi rongide puhul vähemalt viit kiirusintervalli ning 2. klassi rongide puhul vähemalt kolme kiirusintervalli. Tulemused peavad kõveratele vastama kogu veeremi kiirusvahemikus, jäädes vahemikku:

—	+0, –10 % vahelduvvoolukõvera C puhul;

—	+0 %, –10 % vahelduvvoolukõvera C1 puhul (C1 on kõvera ülempiir);

—	+10 %, –0 % vahelduvvoolukõvera C2 puhul (C2 on kõvera alampiir);

—	+/– 10 % mõlema alalisvoolukõvera puhul.

Kui katse tulemused on positiivsed, võib sellele rongile või vedurile paigaldatud pantograafi kasutada koostalituse tehnilisele kirjeldusele vastavatel kiirliinidel. Seda aspekti käsitleb kiirveeremi koostalituse tehniline kirjeldus.

4.2.16.2.5.   Statistilised arvutused ja simulatsioonid

Statistiliste väärtuste arvutamine peab sobima liini kiirusega ning see teostatakse avatud liini ja tunnelite puhul eraldi. Simulatsiooni jaoks määratakse kontrollitavad lõigud kindlaks põhimõttel, et need oleksid esinduslikud, sisaldades iseloomulikke tunnusjooni (nt tunnelid, ristmed, neutraalsed lõigud jne).

4.2.17.   Kontaktpunkti liikumine püstsuunas

Kontaktpunkt on punkt, kus kontaktking ja kontaktliin puutuvad mehaaniliselt kokku.

Kontaktpunkti kõrgus rööbastest peab kogu sildepikkuses olema nii ühtlane kui võimalik, kuna see on vooluvõtu kõrge kvaliteedi seisukohast väga oluline.

Ühe sildepikkuse ulatuses peab kõrgeima ja madalaima dünaamilise kontaktpunkti vahe jääma allapoole tabelis 4.2.17 esitatud väärtustest.

Seda kontrollitakse standardile EN 50317:2002 vastavate mõõtmistega või standardi EN 50318:2002 kohaste simulatsioonidega:

—	kontaktõhuliini suurima liinil lubatud kiiruse seisukohast;

—	kasutades keskmist kontaktjõudu Fm (vt punkt 4.2.15);

—	pikima sildepikkuse seisukohast.

Kattuvate sildepikkuste või pöörangute puhul ei ole seda vaja kontrollida.

Tabel 4.2.17

Kontaktpunkti liikumine püstsuunas

	I kategooria	II kategooria	III kategooria
Vahelduvvool	80 mm	100 mm	Kohaldatakse riiklikke eeskirju
Alalisvool	80 mm	150 mm	Kohaldatakse riiklikke eeskirju

4.2.18.   Kontaktõhuliini süsteemi voolukoormus: vahelduv- ja alalisvoolusüsteemid, liikuvad rongid

Voolukoormus peab vastama vähemalt neile nõuetele, mis on rongidele sätestatud standardi EN 50388:2005 punkti 7.1 kohaselt. Projekteerimisel kasutatakse standardi EN 50149:2001 andmeid.

Kontaktõhuliini süsteemi soojuslik mõju on seotud tarbitava voolu tasemega ning ajaga, mille jooksul voolu tarbitakse. Külgtuul avaldab jahutavat mõju. Ebasoodsaimad tuuletingimused, mille alusel voolukoormust arvutatakse, määrab tellija.

Kontaktõhuliini süsteemi projekt peab tagama, et ei ületata elektrijuhtide suurimaid temperatuure, mis on kindlaks määratud standardi EN 50119:2001 B lisas, võttes arvesse standardi EN 50149:2001 punkti 4.5 tabelite 3 ja 4 andmeid ning standardi EN 50119:2001 punktis 5.2.9 esitatud nõudeid. Tõendamaks, et kontaktõhuliini süsteem on vastavuses sätestatud nõuetega, viiakse läbi projektiuuring.

Vastavushindamine teostatakse projektihindamise teel.

4.2.19.   Pantograafide vahekaugus kontaktõhuliini projekteerimisel

Kontaktõhuliin projekteritakse nii, et sellel saab suurimal liinil lubatud kiirusel käitada kahte kõrvuti asetsevat pantograafi, mille vahekaugus on sätestatud tabelis 4.2.19.

Tabel 4.2.19

Pantograafide vahekaugus

	I kategooria	II kategooria	III kategooria
Vahelduvvoolusüsteemid	200 m	200 m	Kohaldatakse riiklikke eeskirju
Alalisvoolusüsteemid	200 m	1,5 kV: 35 m 3,0 kV: 200 m	Kohaldatakse riiklikke eeskirju

Vastavushindamine teostatakse punktis 4.2.16 määratletud dünaamilise käitumise nõuetele vastavuse kontrollimise teel.

4.2.20.   Voolukoormus, alalisvoolusüsteemid, seisvad rongid

Alalisvoolusüsteemide kontaktõhuliin projekteeritakse nii, et see taluks iga pantograafi puhul 300 A 1,5 kV kohta ja 200 A 3,0 kV kohta (vt D lisa).

Lubatud temperatuurid kuuluvad avatud punktide hulka

Muid nõudeid arvestamata ei tohi kontaktliini temperatuur ületada standardi EN 50119:2001 B lisas sätestatud piire. Kontaktõhuliini katsetatakse standardi EN 50367:2006 A lisas.4.1 määratud meetodite abil.

Vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50367:2006 punktile 6.2.

4.2.21.   Faasidevahelised eraldustsoonid

Faasidevaheliste eraldustsoonide projekt peab tagama, et tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavad rongid (vt 2006. a kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punkti 4.2.8.3.6.2) saaksid liikuda ühest tsoonist kõrvalasuvasse tsooni ilma neid kahte faasi sildamata.

Faasidevahelises eraldustsoonis peatunud rongi taaskäivitamiseks tuleb tagada asjakohased meetmed. Neutraalse tsooni saab kõrvalasuvate tsoonidega ühendada kaugjuhtimise teel rakendatavate lülitite abil. Faasidevaheliste eraldustsoonide projekti kohta saab teavet infrastruktuuriregistrist (vt D lisa).

I kategooria liinid

Faasidevaheliste eraldustsoonide projekte võib olla kahte tüüpi:

—	faasidevahelise eraldustsooni projekt, mille korral pikima KTKle vastava rongi kõik pantograafid paiknevad neutraaltsoonis. Neutraalse tsooni pikkus peab olema vähemalt 402 m. Üksikasjalikumaid nõudeid vt standardi EN 50367:2006 lisast A.1.3 või

—	lühem eraldustsoon, kus on kolm isoleeritud ülekatet, nagu näidatud standardi EN 50367:2006 lisas A.1.5. Selle eraldustsooni kogupikkus jääb koos lõtkude ja tolerantsidega alla 142 m.

II ja III kategooria liinid

Kulude kokkuhoiu eesmärgil või maastikupiirangute tõttu on lubatud kasutada erinevaid lahendusi.

II ja III kategooria liinide puhul võib kasutada I kategooria liinidele määratud eraldustsoone või joonise 4.2.21 kohast projekti. Joonisel 4.2.21 on näha, et kesktsoon ühendatakse tagasivooluteega, neutraalsed tsoonid (d) saab moodustada kas isolaatorvarrastega või topelt tsooniisolaatoritega ning mõõtmed on järgmised:

D ≤ 8 m

d pikkus valitakse vastavalt süsteemi pingele, suurimale liinil lubatud kiirusele ning pantograafi suurimale laiusele.

Kui I kategooria liinidele ettenähtud eraldustsoone või joonise 4.2.21 kohast eraldustsooni ei kasutata, pakub infrastruktuuri-ettevõtja välja asjakohased toimingud või projekti, mis võimaldaks kiirveeremi KTKle vastavate rongide liikumist. Kui alternatiivne lahendus välja pakutakse, tuleb tõendada, et see on sama usaldusväärne.

Joonis 4.2.21

Isolaatoritega eraldustsoon

Faasidevaheliste eraldustsoonide projekti kohta saab teavet infrastruktuuriregistrist (vt D lisa).

Faasidevaheliste eraldustsoonide projekti vastavushindamine teostatakse energiavarustuse allsüsteemi hindamise raames.

4.2.22.   Toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid

4.2.22.1.   Üldist

Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide projekt peab tagama, et tehnilistele koostalitlusnõuetele vastavad rongid (vt 2006. a kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punkti 4.2.8.3.6.2) saaksid liikuda ühest toitesüsteemist mõnda muusse, kõrvalasuvasse toitesüsteemi ilma nimetatud kahte süsteemi sildamata.

Rongide läbisõiduks toitesüsteemide vahelistest eraldustsoonidest on kaks võimalust:

a)	pantograafid on tõstetud ja puudutavad kontaktliini;

b)	pantograafid on langetatud ega puuduta kontaktliini.

Naabruses asuvad infrastruktuuri-ettevõtjad lepivad vastavalt valitsevatele asjaoludele kokku, kas kasutada (a) või (b) varianti. Valik tuleb märkida ka infrastruktuuriregistrisse (vt D lisa).

4.2.22.2.   Tõstetud pantograafid

Kui toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid läbitakse nii, et pantograafid on vastu kontaktliini tõstetud, kehtivad järgmised tingimused:

1.

toitesüsteemide eraldustsoonide talituslik projekt määratletakse järgmiselt: — kontaktõhuliinide erinevate elementide geomeetria aitab vältida, et pantograafid lühistavad või sildavad kumbagi toitesüsteemi; — energiavarustuse allsüsteemis võetakse meetmeid, vältimaks järjestikuste toitesüsteemide sildamist, kui rongile paigaldatud kaitselüliti(d) ei rakendu; — näide toitesüsteemide eraldustsoonide paigutusest on esitatud joonisel 4.2.22;

2.	kui liinikiirus ületab 250 km/h, peab kontaktõhuliinide kõrgus mõlemas süsteemis olema ühesugune.

Joonis 4.2.22

Toitesüsteemide vahelise eraldustsooni näide

4.2.22.3.   Langetatud pantograafid

Seda võimalust kasutatakse siis, kui ei suudeta täita tõstetud pantograafi puhul ette nähtud käitustingimusi.

Kui toitesüsteemi eraldustsoone läbitakse langetatud pantograafidega, peab süsteemi projekt olema selline, et välditakse sildamist, mille põhjustab kogemata tõstetud asendisse jäänud pantograaf. Juhul, kui mõni pantograaf peaks jääma tõstetud asendisse, nähakse ette seadmed mõlema toitesüsteemi väljalülitamiseks, nt lühiste tuvastamise teel.

Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide projekti vastavushindamine teostatakse energiavarustuse allsüsteemi hindamise raames.

4.2.23.   Elektrilise kaitse koordineerimise korraldus

Energiavarustuse allsüsteemi elektrilise kaitse koordineerimise projekt peab vastama standardi EN 50388:2005 punktis 11 esitatud nõuetele. Võimaldamaks kiirveeremi allsüsteemi puhul ühilduvuse tõendamist, peab infrastruktuuriregister sisaldama teavet kontaktõhuliini süsteemi elektrilise kaitse korralduse kohta (vt D lisa).

Alajaamade projekti ja käitamise vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50388:2005 punktile 14.6.

4.2.24.   Alalisvoolu käitamise mõju vahelduvvoolusüsteemidele

Püsiseadmed projekteeritakse nii, et need on kaitstud alalisvoolu toitesüsteemist vahelduvvooluallikasse liikuva madala tugevusega alalisvoolu eest. Tagada tuleb kaitstus avatud punkti amprise vahelduvvoolu eest.

4.2.25.   Harmoonilised komponendid ja dünaamilised mõjud

Kiirraudtee energiavarustuse allsüsteem peab taluma veeremi harmooniliste komponentide tekitatavat ülepinget piirini, mis on ette nähtud standardi EN 50388:2005 punktis 10.4. Vastavushindamine koosneb ühilduvuse uurimisest, mis tõendab, et allsüsteemi element suudab taluda harmoonilisi komponente standardi EN 50388:2005 punkti 10 alusel määratletud piirini. Vastavushindamine teostatakse vastavalt standardi EN 50388:2005 punktile 10.

4.3.   Liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused

Tehnilise ühilduvuse seisukohast tuleb energiavarustuse allsüsteemi teiste allsüsteemidega ühendavad liidesed loetleda allsüsteemide kaupa (vt allpool). Liidesed on loetletud allsüsteemi järjekorras: veerem, infrastruktuur, juhtkäsud ja signaalimine, käitamine.

4.3.1.   Kiirveeremi allsüsteem

Energiavarustuse allsüsteemi parameeter	Kiirraudtee energiavarustuse koostalitluse tehnilise kirjelduse punkt	Kiirveeremi koostalitluse tehnilise kirjelduse punkt	Veeremite allsüsteemi parameeter
Pinge ja sagedus	4.2.2	4.2.8.3.1.1	Energiavarustus
Süsteemi jõudlus ja liini installeeritud võimsus	4.2.3	4.2.8.3.2	Suurim võimsus ja suurim voolutugevus, mida tohib kontaktvõrgust võtta
Võimsustegur	4.2.3	4.2.8.3.3	Võimsustegur
Regeneratiivpidurdus
— Kasutustingimused	4.2.4	4.2.8.3.1.2 ja	Energia tagastamine
— Pinge kõikumine	4.2.4	4.2.4.3	Pidurisüsteemi nõuded
Väline elektromagnetiline ühilduvus (4)	4.2.6	4.2.6.6	Väline elektromagnetiline häire
Kontaktõhuliin
— Automaatne langetamisseade	4.2.9.1	4.2.8.3.6.4 ja 4.2.8.3.8.4	Pantograafi langetamine, kontaktkinga purunemise tuvastamine
Kontaktõhuliini
— geomeetria	4.2.9.2	4.2.3.9	Kineetiline mõõde
		4.2.8.3.6.9	Pantograafide kõrgus
		4.2.8.3.7.2	Pantograafi kollektoripea geomeetria
		4.2.8.3.8.2	Kontaktkinga geomeetria
		4.2.8.3.7.4	Pantograafide tööpiirkond
Kontaktõhuliini süsteemi vastavus infrastruktuuri gabariidile	4.2.10	4.2.3.1	Kineetiline mõõde
		4.2.8.3.7.2	Pantograafi kollektoripea geomeetria
Kontaktliini materjal	4.2.11	4.2.8.3.8.3	Kontaktkinga materjal
Kontaktõhuliini süsteemi dünaamika
— Staatiline kontaktjõud	4.2.14	4.2.8.3.7.3	Pantograafi staatiline kontaktjõud
— Keskmine kontaktjõud	4.2.15	4.2.8.3.6.1	Pantograafi keskmise kontaktjõu reguleerimine
— Vooluvõtu kvaliteet	4.2.16	4.2.8.3.6.2,	Pantograafide paigutus
		4.2.8.3.6.5	Vooluvõtu kvaliteet
— Kontaktpunkti liikumine püstsuunas	4.2.17	4.2.8.3.6.1	Pantograafi keskmise kontaktjõu reguleerimine
Kontaktliini voolukoormus
— Dünaamiline	4.2.18	4.2.8.3.2	Suurim võimsus ja suurim voolutugevus, mida tohib kontaktvõrgust võtta
— Paigalseisuvool (alalisvoolusüsteemid)	4.2.20	4.2.8.3.2
Pantograafide vahekaugus
— Kontaktõhuliini vastastikune toime	4.2.19	4.2.8.3.6.2	Pantograafide paigutus
— Eraldustsoonid	4.2.21, 4.2.22	4.2.8.3.6.2	Pantograafide paigutus
Faasidevahelised eraldustsoonid, võimsuse juhtimine	4.2.21	4.2.8.3.6.7	Faasidevaheliste eraldustsoonide läbimine
Toitesüsteemide vahelised eraldustsoonid, võimsuse juhtimine	4.2.22	4.2.8.3.6.8	Toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide läbimine
Elektrilise kaitse koordineerimine	4.2.23	4.2.8.3.6.6	Elektrilise kaitse koordineerimine
Alalisvoolu käitamise mõju vahelduvvoolusüsteemile (avatud punkt)	4.2.24	4.2.8.3.4.2	Alalisvoolu sisu mõju vahelduvvooluallikale
Harmoonilised komponendid ja dünaamilised mõjud	4.2.25	4.2.8.3.4.1	Harmooniliste voolukomponentide omadused ja kaasnevad ülepinged kontaktõhuliinil
Hea nähtavusega riietus	4.7.5	4.2.7.4.1.1	Esituled

4.3.2.   Kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteem

Energiavarustuse allsüsteemi parameeter	Viide kiirraudtee energiavarustuse tehnilistele koostalitlusnõuetele	Viide kiirraudtee infrastruktuuri tehnilistele koostalitlusnõuetele	Infrastruktuuri allsüsteemi parameeter
Kontaktõhuliini süsteemi vastavus infrastruktuuri gabariitidele	4.2.10	4.2.3	Minimaalsed infrastruktuuri gabariidid
Tagasivooluahel	4.7.3	4.2.18	Elektrilised omadused

4.3.3.   Kiirraudtee juhtkäskude ja signaalimise allsüsteem

Faaside ja toitesüsteemide vaheliste eraldustsoonide voolujuhtimisliides on liides, mis ühendab energiavarustuse ja veeremi allsüsteeme. See toimib siiski juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi kaudu, mistõttu kõnealune liides on määratletud juhtkäskude ja signaalimise tehnilistes koostalitlusnõuetes ning veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes.

Kuna veeremi tekitatavad harmoonilised voolukomponendid mõjutavad juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi energiavarustuse allsüsteemi kaudu, käsitletakse seda teemat juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi raames (vt kiirraudtee juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse punkti 4.2.12.2 ning A lisa punkti A6). Energiavarustuse allsüsteem vastavushindamist ei nõua.

4.3.4.   Kiirraudtee käitamine ja liikluskorraldus

Energiavarustuse allsüsteemi parameeter	Viide kiirraudtee energiavarustuse KTKle	Viide kiirraudtee käitamise ja liikluskorralduse KTKle	Kiirraudtee käitamise ja liikluskorralduse parameeter
Energiavarustuse haldamine ohu korral	4.4.1	4.2.1.2.2.2	Muudetud elemendid
		4.2.1.2.2.3	Juhi teavitamine reaalajas
Tööde teostamine	4.4.2	2.2.1	Piiriülesed töökohad
		4.2.1.2.2.2	Muudetud elemendid
		4.2.1.2.2.3	Juhi teavitamine reaalajas

Infrastruktuuri-ettevõtjatel peavad olema süsteemid raudtee-ettevõtjatega suhtlemiseks.

4.3.5.   Raudteetunnelite ohutus

Energiavarustuse allsüsteemi parameeter	Viide kiirraudtee energiavarustuse KTKle	Viide raudteetunnelite ohutuse KTKle	Raudteetunnelite ohutuse parameeter
Energiavarustuse jätkumine tõrgete korral	4.2.7	4.2.3.1	Kontaktõhuliini või kontaktrööbaste segmentimine

Toitesüsteemi sektsioonideks jaotamine tunnelis projekteeritakse vastavalt kõnealuse tunneli üldisele evakuatsioonistrateegiale.

4.4.   Käituseeskirjad

3. peatükis esitatud oluliste nõuete taustal on käesolevas KTKs kirjeldatud energiavarustuse allsüsteemi eriomased käituseeskirjad järgmised.

4.4.1.   Energiavarustuse haldamine ohu korral

Infrastruktuuri-ettevõtja võtab meetmeid energiavarustuse piisavaks haldamiseks hädaolukorras. Raudteeliini käitavaid raudtee-ettevõtjaid ja liinil töötavaid ettevõtjaid tuleb neist ajutistest meetmetest, nende geograafilisest asukohast, olemusest ja kasutatavatest signaalimisvahenditest teavitada. Vastutus maandamise eest määratletakse hädaolukorra lahendamise plaanis, mille koostab infrastruktuuri-ettevõtja.

Vastavushindamiseks kontrollitakse hädaolukorras kasutatavate sidekanalite, juhendite, menetluste ja seadiste olemasolu.

4.4.2.   Tööde teostamine

Teatud olukordades, kaasa arvatud planeeritud tööde läbiviimine, võib osutuda vajalikuks ajutiselt peatada käesoleva KTK punktides 4 ja 5 määratletud tehniliste nõuete kohaldamine energiavarustuse allsüsteemile ja selle koostalitluse komponentidele. Sel juhul määratleb infrastruktuuri-ettevõtja asjakohased töötamise eritingimused, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks.

Kohaldatakse järgmisi üldsätteid:

—	KTKle mittevastavad töötamise eritingimused on ajutised ja planeeritud;

—	raudteeliini käitavaid raudtee-ettevõtjaid ja liinil töötavaid ettevõtjaid teavitatakse neist ajutistest eranditest, nende geograafilisest asukohast, olemusest ja kasutatavatest signaalimisvahenditest.

Piiriülestes lõikudes asuvate töökohtade puhul sõlmivad naabruses asuvad infrastruktuuri-ettevõtjad kokkuleppe vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud kiirraudtee OPE koostalitluse tehnilise kirjelduse punktis 2.2.1.

4.4.3.   Energiavarustuse jooksev haldamine

Infrastruktuuri-ettevõtja tohib vastavalt kellaajale ja energiavarustuse olukorrale muuta rongi suurimat lubatud voolutugevust. Vastavat liini kasutavatele raudtee-ettevõtjatele teatatakse nimetatud muudatustest, nende geograafilisest asukohast, olemusest ja kasutatavatest signaalimisvahenditest (vt D lisa).

4.5.   Kontaktõhuliini ja toitesüsteemi hooldamine

4.5.1.   Tootja kohustused

Tootja esitab kõigi kontaktõhuliini projektiparameetrite käitamispiirangud, mis võivad käitamise käigus muutuda. Näiteks esitatakse andmed kontaktliini lubatud kulumise ja lubatud külgnihke kohta.

4.5.2.   Infrastruktuuri-ettevõtja kohustused

Infrastruktuuri-ettevõtja peab toitesüsteemi (sh alajaamade ja postide) ning kontaktõhuliini kindlaksmääratud omadusi säilitama kogu nende eluea jooksul.

Infrastruktuuri-ettevõtja koostab hoolduskava, mille abil tagatakse, et energiavarustuse allsüsteemi kindlaksmääratud omadusi, mis on vajalikud koostalitlusvõime kindlustamiseks, hoitakse kindlaksmääratud piires. Eeskätt peab hoolduskava kirjeldama töötajate ametialast pädevust ning isikukaitsevahendeid, mida nad peavad kasutama.

Infrastruktuuri-ettevõtja töötab välja ja rakendab meetodid ohutust oluliselt mõjutavatest vigadest ja sagedastest süsteemiriketest teatamiseks riiklikule ohutusasutusele.

Hooldustoimingud ei tohi halvendada selliseid ohutusmeetmeid nagu tagasivooluahela pidevus, ülepinge piiramine ja lühiste tuvastamine.

4.6.   Ametialane pädevus

Kiirraudtee energiavarustuse allsüsteemi käitamiseks nõutav ametialane pädevus kuulub kiirraudtee käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse.

Energiavarustuse allsüsteemi hooldamiseks vajalikku pädevust kirjeldatakse üksikasjalikumalt hoolduskavas (vt punkt 4.5.2).

4.7.   Tervishoiu- ja ohutustingimused

4.7.1.   Alajaamade ja õhuliinipostide kaitsesätted

Elektrifitseeritud veosüsteemide elektriohutuse tagamiseks projekteeritakse ja katsetatakse kõnealuseid paigaldisi vastavalt standardi EN 50122–1:1997 punktidele 8 (v.a EN 50179) ja 9.1. Kõrvaliste isikute juurdepääs alajaamadele ja lülituspostidele tõkestatakse.

Alajaamade ja õhuliinipostide maandamine integreeritakse raudteeliini üldisse maandussüsteemi nii, et on täidetud standardi EN 50122–1:1997 punktide 8 (v.a EN 50179) ja 9.1 nõuded elektrilöögivastase kaitse kohta.

Iga paigaldise puhul tõendatakse, et tagasivooluahelad ja maandusjuhid on projektihindamise seisukohast piisavad. Samuti tõendatakse, et vastavalt projektile on kohaldatud elektrilöögivastased ja rööpapotentsiaali kaitsesätted.

Vastavushindamine teostatakse energiavarustuse allsüsteemi hindamise raames.

4.7.2.   Kontaktõhuliini süsteemi kaitsesätted

Kontaktõhuliini süsteemi elektriohutus ning elektrilöögivastane kaitse tagatakse vastavalt standardi EN 50119:2001 punktile 5.1.2 ja standardi EN 50122–1:1997 punktidele 4.1, 4.2, 5.1 (v.a 5.1.2.5), 5.2 ja 7.

Kontaktõhuliini maandamismeetmed integreeritakse raudteeliini üldisesse maandamissüsteemi. Iga paigaldise puhul tõendatakse, et maandusjuhid on projektihindamise seisukohast piisavad. Samuti tõendatakse, et vastavalt projektile on kohaldatud elektrilöögivastased ja rööpapotentsiaali kaitsesätted.

Vastavushindamine teostatakse energiavarustuse allsüsteemi hindamise raames.

4.7.3.   Tagasivooluahela kaitsesätted

Tagasivooluahela elektriohutus ja talitlusvõime saavutatakse, projekteerides need paigaldised vastavalt standardi EN 50122–1:1997 punktidele 7, 9.2, 9.3, 9.4, 9.5 ja 9.6 (v.a EN 50179).

Iga paigaldise puhul tõendatakse, et tagasivooluahelad on projektihindamise seisukohast piisavad. Samuti tõendatakse, et vastavalt projektile on kohaldatud elektrilöögivastased ja rööpapotentsiaali kaitsesätted.

Vastavushindamine teostatakse energiavarustuse allsüsteemi hindamise raames.

4.7.4.   Muud üldnõuded

Lisaks punktidele 4.7.1–4.7.3 ja hooldusplaanis sätestatud nõuetele (vt punkt 4.5.2) tuleb võtta ettevaatusabinõud hoolduspersonali ja käitajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks vastavalt Euroopa normidele ja Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevatele riiklikele normidele.

4.7.5.   Hea nähtavusega riietus

Kiirraudtee energiavarustuse allsüsteemi hoolduspersonal peab liinil või selle lähedal töötades kandma valgust peegeldavaid riideid, millel on EÜ märk (täites seega sätteid, mis on kehtestatud 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/686/EMÜ liikmesriikide individuaalkaitsevahendeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta).

4.8.   Infrastruktuuri- ja veeremiregister

4.8.1.   Infrastruktuuriregister

Käesoleva KTK D lisas on märgitud, milline energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave lisatakse infrastruktuuriregistrisse. Kõigil juhtudel, mil kiirraudtee energiavarustuse allsüsteem või osa sellest viiakse vastavusse käesoleva KTKga, tehakse vastav kanne infrastruktuuriregistrisse, nagu märgitud D lisas ning peatükkide 4 ja 7.4 asjaomases punktis (erijuhtumid).

4.8.2.   Veeremiregister

Käesoleva KTK E lisas on märgitud, milline energiavarustuse allsüsteemi käsitlev teave lisatakse veeremiregistrisse.

5.   KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

5.1.   Määratlused

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 2 punktile d on koostalitluse komponendid „seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, millest üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub”.

5.2.   Uuenduslikud lahendused

Nagu märgitakse käesoleva KTK punktis 4.1, võib uuenduslike lahenduste puhul vaja minna uusi tehnilisi kirjeldusi ja/või hindamismeetodeid. Neid tehnilisi kirjeldusi ja hindamismeetodeid tuleb arendada vastavalt punktides 6.1.2.3 (ja 6.2.2.2) kirjeldatud menetlusele.

5.3.   Koostalitluse komponentide loend

Koostalitluse komponente käsitletakse direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) asjakohastes sätetes ja energiavarustuse allsüsteemiga seotud komponendid on loetletud järgnevalt.

Kontaktõhuliin:

Koostalitluse komponent kontaktõhuliin koosneb komponentidest, mis on loetletud allpool ja mis paigaldatakse energiavarustuse allsüsteemi raames, ning seotud projekteerimis- ja konfiguratsioonieeskirjadest. Kontaktõhuliini komponendid kujutavad endast elektrirongide varustamiseks elektrienergiaga raudteeliini kohale monteeritud juhtmete paigaldist koos seotud tarvikute, liiniisolaatorite ning muude lisaseadistega (sh toitjad ja loogad). See on paigaldatud veeremi gabariidi ülemisest piirist kõrgemale ning varustab veeremeid nende katustele paigaldatud, pantograafideks nimetatavate vooluvõtuseadmete kaudu elektrienergiaga. Kiirraudteevõrgustikes kasutatakse kandetrossidega varustatud kontaktõhuliine, mille korral kontaktliin(id) ripub (ripuvad) ühe või mitme pikikandetrossi küljes. Tugielemendid, nagu näiteks konsoolid, mastid ja vundamendid, tagasivoolujuhid, autotrafotoitjad, lülitid ja muud isolaatorid, ei kuulu koostalitluse komponendi kontaktõhuliini koosseisu. Koostalitluse seisukohast käsitletakse neid allsüsteemi nõuetes.

5.4.   Komponentide jõudlus ja tehnilised kirjeldused

5.4.1.   Kontaktõhuliin

5.4.1.1.   Üldprojekt

Kontaktõhuliini projekt peab olema kooskõlas punktiga 4.2.9.1.

5.4.1.2.   Geomeetria

Kontaktõhuliini projekt peab olema kooskõlas punktides 4.2.9.2, 4.2.10 ja 4.2.12 esitatud tehniliste kirjeldustega.

5.4.1.3.   Voolukoormus

Voolukoormus peab olema kooskõlas punktis 4.2.18 kehtestatud nõuetega.

5.4.1.4.   Kontaktliini materjal

Kontaktliini materjalid peavad olema kooskõlas punktiga 4.2.11.

5.4.1.5.   Paigalseisuvool

Alalisvoolusüsteemide puhul projekteeritakse kontaktõhuliin vastavalt punktis 4.2.20 esitatud nõuetele.

5.4.1.6.   Laine levimiskiirus

Kontaktliini laine levimiskiirus peab olema kooskõlas punkti 4.2.12 nõuetega.

5.4.1.7.   Pantograafide vahekauguse projekt

Kontaktõhuliini projekteerimisel arvestatakse pantograafide vahekaugust, mis on sätestatud punktis 4.2.19.

5.4.1.8.   Keskmine kontaktjõud

Kontaktõhuliin projekteeritakse, kasutades punktis 4.2.15 sätestatud keskmist kontaktjõudu Fm .

5.4.1.9.   Vooluvõtu dünaamiline käitumine ja kvaliteet

Kontaktõhuliin projekteeritaks vastavalt dünaamilise käitumise nõuetele. Vastavad nõuded on kehtestatud punktis 4.2.16.

Nõuetele vastavust tõendatakse vastavalt punktile 4.2.16.2.1.

5.4.1.10.   Kontaktpunkti liikumine püstsuunas

Kontaktpunkt on punkt, kus kontaktking ja kontaktliin puutuvad mehaaniliselt kokku. Vastavad nõuded on kindlaks määratud punktis 4.2.17.

5.4.1.11.   Tõusuruum

Kontaktõhuliin projekteeritakse nii, et tagatakse tõusuruum, mis on kehtestatud punktis 4.2.16.

6.   VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE

6.1.   Koostalitluse komponendid

6.1.1.   Hindamismenetlused ja -moodulid

Käesoleva KTK 5. peatükis määratletud koostalitluse komponentide vastavushindamisel kasutatakse käesoleva KTK A lisas kindlaks määratud mooduleid.

Kui tootja suudab tõendada, et varem kasutusele võetud rakenduste puhul teostatud katsed või vastavustõendamised kehtivad ka uute rakenduste puhul, võtab teavitatud asutus neid vastavushindamisel arvesse.

Koostalitluse komponendi, st käesoleva KTK 5. peatükis määratletud kontaktõhuliini vastavushindamise menetlused on osutatud käesoleva KTK B lisa tabelis B.1.

Nii palju, kui käesoleva KTK A lisas määratletud moodulites nõutakse, teostab koostalitluse komponendi vastavushindamist see teavitatud asutus, mille on määranud ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja.

Ühendusse kuuluv koostalitluse komponendi tootja või tema volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turuleviimist EÜ vastavusdeklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 13 lõikele 1 ja IV lisa 3. peatükile. Kasutussobivuse EÜ deklaratsioon ei ole energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponentide jaoks nõutav.

6.1.2.   Moodulite kohaldamine

6.1.2.1.   Üldist

Energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse komponendi vastavushindamiseks võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida kas:

—	käesoleva KTK lisas A.1 märgitud tüübihindamismenetluse (moodul B) projekteerimis-ja arendusetapi tarvis koos käesoleva KTK lisas A.1 märgitud tüübivastavusmenetlusega (moodul C) tootmisetapi jaoks või

—	täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos käesoleva KTK lisas A.1 märgitud projektihindamismenetlusega (moodul H2).

Hindamismenetlused on määratletud käesoleva KTK A lisas.

Mooduli H2 võib valida ainult juhul, kui tootja kasutab teavitatud asutuse kinnitatud ja kontrollitava projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi.

Vastavushindamine peab hõlmama kõiki käesoleva KTK B lisa tabelis B.1 tähisega „X” märgitud etappe ja omadusi.

6.1.2.2.   Koostalitluse komponentide olemasolevad lahendused

Kui koostalitluse komponendi olemasolev lahendus on Euroopa turul saadaval juba enne käesoleva KTK jõustumist, rakendatakse järgmist menetlust.

Tootja peab tõestama, et koostalitluse komponentide katsed ja vastavustõendamine on võrreldavate tingimuste korral tunnistatud eelmistes taotlustes edukaks. Sel juhul jäävad need hindamistulemused uue rakenduse puhul kehtima.

Sel juhul tuleb tüüpi käsitleda kui juba kinnitatut ning tüübihindamine ei ole vajalik.

Vastavalt erinevate koostalitluse komponentide hindamismenetlustele võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja taotleda:

—	sisemise projekteerimise kontrolli koos tootetõenduse menetlusega (moodul A1) või

—	täielikku kvaliteedijuhtimissüsteemi menetlust (moodul H1).

Kui ei ole võimalik tõendada, et lahendus on varem saanud positiivse hinnangu, tuleb kohaldada punkti 6.1.2.1.

6.1.2.3.   Koostalitluse komponentide uuenduslikud lahendused

Kui koostalitluse komponendiks pakutav lahendus on vastavalt punkti 5.2 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesoleva KTK asjakohasest punktist ning esitama avalduse vastavus- või kasutussobivuse hindamiseks, et kõnealust lahendust kasutada. Euroopa Raudteeamet vormistab lõplikult komponentide asjakohased funktsionaalsed ja liideste tehnilised kirjeldused ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid tuleb lisada koostalitluse tehnilise kirjelduse versiooniuuendusse. Niipea kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tema volitatud esindaja valida koostalitluse komponentide hindamismenetluse, nagu on sätestatud punktis 6.1.2.1.

Pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus, mis tehakse vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse kasutusele võtta enne tehnilistesse koostalitlusnõuetesse lisamist.

6.2.   Energiavarustuse allsüsteem

6.2.1.   Hindamismenetlused ja -moodulid

Teavitatud asutus teostab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja taotlusel EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikele 1 ja VI lisale ning käesoleva KTK A lisas määratletud asjaomaste moodulite sätete kohaselt.

Kui tellija suudab tõendada, et varem kasutusele võetud rakenduste puhul teostatud katsed või vastavustõendamine kehtivad ka uute rakenduste puhul, võtab teavitatud asutus neid vastavushindamisel arvesse.

Energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamiseks teostatava hindamise menetlused on esitatud käesoleva KTK C lisa tabelis C.1.

Nii palju, kui see on käesoleva KTKga sätestatud, tuleb energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamisel arvestada selle liidestega teiste üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi allsüsteemidega.

Tellija koostab energiavarustuse allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

6.2.2.   Moodulite kohaldamine

6.2.2.1.   Üldist

Tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja võib energiavarustuse allsüsteemi hindamismenetlusena valida:

—	üksiktoote vastavustõendamise menetluse (moodul SG), mis on esitatud käesoleva KTK lisas A.2, või

—	täieliku kvaliteedijuhtimissüsteemi koos käesoleva KTK lisas A.2 esitatud projektihindamismenetlusega (moodul SH2).

Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik allsüsteemi projektis sisalduvad vastavushindamisele kuuluvad tegevused (projekteerimine, tootmine, kokkupanek, paigaldamine) käivad projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedijuhtimissüsteemi alla, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.

Kõnealune hindamine hõlmab kõiki käesoleva KTK C lisa tabelis C.1 esitatud etappe ja omadusi.

6.2.2.2.   Uuenduslikud lahendused

Kui energiavarustuse allsüsteemis kasutatud lahendust, mis on vastavalt punkti 4.1 määratlusele uuenduslik, peab tootja näitama selle lahenduse kõrvalekallet käesoleva KTK asjakohasest punktist ning esitama avalduse vastavushindamiseks.

Euroopa Raudteeamet vormistab lõplikult kõnealuse lahenduse asjakohased funktsionaalsed ja liideste tehnilised kirjeldused ja töötab välja hindamismeetodid.

Asjakohased funktsionaalsed ja liideste tehnilised kirjeldused ning hindamismeetodid tuleb lisada koostalitluse tehnilise kirjelduse versiooniuuendusse. Niipea, kui need dokumendid on avaldatud, võib ühendusse kuuluv tootja või tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja valida allsüsteemi hindamismenetluse, nagu on sätestatud punktis 6.2.2.1.

Pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus, mis tehakse vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 21 lõikele 2, võib uuendusliku lahenduse kasutusele võtta enne KTKsse lisamist.

6.2.3.   Hoolduse hindamine

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 18 lõikele 3 peab teavitatud asutus koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab hoolduskava.

Teavitatud asutus peab kontrollima ainult seda, et hoolduskava oleks terviklik.

Hoolduse vastavushindamine kuulub iga asjaomase liikmesriigi vastutusalasse.

6.3.   Käesoleva KTK eelmise versiooni põhjal väljastatud tunnistuste kehtivus

Vastavustunnistused, mis on väljastatud käesoleva KTK eelmise versiooni põhjal, jäävad kehtima järgmistel juhtudel:

—	need on väljastatud toodetud või tootmises olevatele koostalitluse komponentidele, mida ei ole veel allsüsteemi integreeritud;

—	need on väljastatud projekteerimisetapis koostalitluse komponendile, mida ei ole veel toodetud;

—	need on väljastatud mis tahes staadiumis allsüsteemile, mis on juba käiku antud;

—	need on väljastatud projekteerimisetapis allsüsteemile, mida ei ole veel käiku antud.

6.4.   Koostalitluse komponendid, millel puudub EÜ deklaratsioon

6.4.1.   Üldist

Piiratud ajavahemikul, mida nimetatakse üleminekuperioodiks, võib koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavuse või kasutussobivuse deklaratsioon, erandkorras lülitada allsüsteemidesse tingimusel, et täidetakse käesolevas jaotises kirjeldatud sätteid.

6.4.2.   Üleminekuperiood

Üleminekuperiood algab käesoleva KTK jõustumisel ja kestab kuus aastat.

Kui üleminekuperiood on lõppenud, siis arvestades punkti 6.4.3.3 alusel lubatud erandeid, peab koostalitluse komponentidel enne allsüsteemi lülitamist olema nõutav EÜ vastavuse või kasutussobivuse deklaratsioon.

6.4.3.   Sertifitseerimata koostalitluskomponente sisaldavate allsüsteemde sertifitseerimine üleminekuperioodil

6.4.3.1.   Tingimused

Üleminekuperioodil on teavitatud asutusel luba väljastada allsüsteemile vastavustunnistus isegi siis, kui mõnel allsüsteemi ühendatud koostalitluse komponendil puudub käesoleva KTKga sätestatud asjakohane EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsioon juhul, kui on täidetud järgnevad kolm kriteeriumi:

—	teavitatud asutus on kontrollinud allsüsteemi vastavust nõuetele, mis on määratletud käesoleva KTK 4. peatükis ja

—	teavitatud asutus kinnitab pärast täiendavate hindamiste teostamist, et koostalitluse komponentide vastavus ja/või kasutussobivus on kooskõlas 5. peatükis esitatud nõuetega ning

—	neid koostalitluse komponente, millel puudub asjakohane EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, on enne käesoleva KTK jõustumist kasutatud vähemalt ühes liikmesriigis juba käigus olevas allsüsteemis.

Sellisel viisil hinnatud koostalitluse komponentidele ei koostata EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni.

6.4.3.2.   Teatamine

—	Allsüsteemi vastavustunnistuses on selgelt märgitud, milliseid koostalitluse komponente teavitatud asutus on allsüsteemi vastavustõendamise käigus hinnanud.

—

Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonis on selgelt märgitud: — milliseid allsüsteemi kuuluvaid koostalitluse komponente on hinnatud; — kinnitus, et allsüsteemis sisalduvad koostalitluse komponendid on identsed nendega, mille vastavus allsüsteemi osana tõendati; — selliste koostalitluse komponentide puhul põhjus(ed), miks tootja ei muretsenud EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsiooni enne nende ühendamist allsüsteemi.

6.4.3.3.   Elutsükli rakendamine

Asjaomase allsüsteemi tootmine või ajakohastamine/uuendamine tuleb lõpule viia kuueaastase üleminekuperioodi jooksul. Allsüsteemi elutsükli seisukohast tohib

—	üleminekuperioodi jooksul ja

—	allsüsteemile EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljastanud asutuse vastutusel

koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, kuid mis on sama tüüpi ning valmistatud sama tootja poolt, kasutada hoolduse käigus paigaldatavate asendusosadena või allsüsteemi tagavaraosadena.

Kui üleminekuperiood on lõppenud ning

—	kuni allsüsteem on ajakohastatud, uuendatud või asendatud, tohib

—	allsüsteemile EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljastanud asutuse vastutusel

koostalitluse komponente, millel puudub EÜ vastavuse ja/või kasutussobivuse deklaratsioon, kuid mis on sama tüüpi ning valmistatud sama tootja poolt, jätkuvalt kasutada hoolduse käigus paigaldatavate asendusosadena.

6.4.4.   Järelevalvemeetmed

Üleminekuperioodi jooksul liikmeriigid:

—	teostavad järelevalvet oma riigis turule lastud koostalitluse komponentide arvu ja tüübi üle;

—	tagavad, et kui allsüsteem esitatakse loa saamiseks, tuvastatakse põhjus, miks tootja ei ole koostalitluse komponenti sertifitseerinud;

—	teatavad komisjonile ja teistele liikmeriikidele sertifitseerimata koostalitluse komponendi täpsed andmed ning sertifitseerimata jätmise põhjused.

7.   ENERGIAVARUSTUSE ALLSÜSTEEMI KOOSTALITLUSE TEHNILISE KIRJELDUSE RAKENDAMINE

7.1.   Käesoleva KTK kohaldamine uutel käiku lastavatel kiirraudteeliinidel

Peatükke 4–6 ning kõiki peatüki 7.4 erisätteid kohaldatakse täiel määral raudteeliinidel, mis kuuluvad käesoleva KTK geograafilisse kohaldamisalasse (vt punkt 1.2) ning mis lastakse käiku pärast käesoleva KTK jõustumist.

7.2.   Käesoleva KTK kohaldamine juba kasutusel olevatel kiirraudteeliinidel

7.2.1.   Sissejuhatus

Juba käituses olevate infrastruktuuripaigaldiste suhtes kohaldatakse käesolevat koostalituse tehnilist kirjeldust raudteelõikudel, mida ajakohastatakse või uuendatakse vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) tingimustele. Selles konkreetses kontekstis on tegemist peamiselt üleminekustrateegia kohaldamisega, mis võimaldab olemasolevaid energiavarustuse allsüsteemi paigaldisi kohandada majanduslikult põhjendatud viisil.

Käesolevat koostalituse tehnilist kirjeldust võib täielikult kohaldada uutele paigaldistele, kuid nende kohaldamiseks olemasolevatel raudteeliinidel võib olla tarvis muuta olemasolevaid seadmeid. Vajalike muudatuste ulatus sõltub sellest, kui suurel määral olemasolevad seadmed nõuetele vastavad. Punkti 7.4 (erijuhud) piiramata kohaldatakse kiirraudtee energiavarustuse koostalitluse tehnilise kirjelduse puhul järgmisi põhimõtteid. Kui liikmesriik nõuab uut käikulaskmist, määratleb tellija praktilised meetmed ja erinevad etapid, mis on vajalikud nõutava jõudluse saavutamiseks. Need etapid võivad sisaldada üleminekuperioode, mil liiklust alustatakse vähendatud jõudlusega.

Käesolevat koostalituse tehnilist kirjeldust ei kohaldata olemasolevatele kiirraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemidele seni, kuni neid ei ole uuendatud või ajakohastatud.

7.2.2.   Tööde liigitus

Võttes arvesse energiavarustuse allsüsteemi erinevate osade prognoositavat kasutusaega, on järgnevalt esitatud loetelu osadest, mis on järjestatud alanevalt vastavalt nende muutmise keerukusele:

—	kogu allsüsteemi käsitlevad parameetrid ja tehnilised kirjeldused;

—	kontaktõhuliini mehaanilisi osi käsitlevad parameetrid;

—	energiavarustust käsitlevad parameetrid;

—	kontaktliini käsitlevad parameetrid;

—	teiste direktiivide, käitamise ja hooldusega seotud parameetrid.

Parameetrid ning kategooriad, kuhu need kuuluvad, sätestatakse tabelis 7.2.

7.2.3.   Kogu allsüsteemi käsitlevad parameetrid ja tehnilised kirjeldused

Kogu allsüsteemi käsitlevad elemendid sisaldavad kõige rohkem piiranguid, kuna neid on sageli võimalik muuta ainult raudteeliini energiavarustuse allsüsteemi täieliku ümberehituse (ümberelektrifitseerimise) käigus. Punkt 4.2.10 on samuti seotud raudteelõigu gabariitide (ehitised, tunnelid jne) muutmisega.

7.2.4.   Kontaktõhuliini mehaanilisi osi ja elektrivarustust käsitlevad parameetrid

Need parameetrid on osaliste muudatustööde suhtes vähem kriitilised kas seetõttu, et neid on järk-järgult võimalik muuta geograafiliselt piiratud territooriumil või seetõttu, et teatud komponente on võimalik muuta sõltumata allsüsteemist, kuhu need kuuluvad.

Neid ühtlustatakse liini jõudluse parandamiseks tehtavate kontaktõhuliini suurte ajakohastamisprojektide käigus.

Kõiki kontaktõhuliini mehaanilisi elemente või osa nendest on võimalik järk-järgult asendada elementidega, mis vastavad käesolevale koostalituse tehnilisel kirjeldusele. Sel juhul tuleb võtta arvesse, et eraldi käsitletuna ei taga mitte ükski kõnealustest elementidest terviku vastavust nõuetele: allsüsteemi või koostalitluse komponendi vastavust nõuetele on võimalik tagada ainult globaalselt, st kui kõik allsüsteemi elemendid on muudetud koostalituse tehnilisele kirjeldusele vastavaks.

Sel juhul võivad osutuda vajalikuks vaheetapid, mille jooksul kontaktõhuliin säilitab vastavuse muid allsüsteeme (juhtkäskude ja signaalimise ning infrastruktuuri allsüsteem) reguleerivate eeskirjadega ning ka muude kui käesolevas koostalituse tehnilises kirjelduses käsitlevate rongide liiklusega.

7.2.5.   Kontaktliiniga seotud parameetrid

Iga kord, kui kontaktõhuliini paigaldatakse uus kontaktliin, tuleb teostada vastavushindamine.

7.2.6.   Muude direktiivide, käitamise ja hooldusega seotud parameetrid

Parameetreid tuleb täita iga ajakohastamise ja uuenduse korral.

7.2.7.   Kohaldamisala

Iga kord, kui 3. või 4. veerus on rist, tuleb punkti 7.2.3 (terviklik allsüsteem, 2. veerg) kohaldamisel rakendada ka vastavat nõuet.

Iga kord, kui 5. veerus on rist, tuleb punkti 7.2.3 (terviklik allsüsteem (2. veerg)) või 7.2.4 (kontaktõhuliini mehaanilised osad (3. veerg) või energiavarustuse (4. veerg)) kohaldamisel rakendada ka vastavat nõuet.

NB: Kummalgi juhul ei pea siis, kui saab tõendada vastavust koostalituse tehnilisele kirjeldusele, muutma füüsilisi komponente.

Tabel 7.2.7

Koostalitluse tehnilise kirjelduse kohaldamine juba käigus olevate raudteeliinide ajakohastamisel/uuendamisel

Energiavarustuse allsüsteemi KTK punkti number	Terviklik allsüsteem	Kontaktõhuliini mehaanilised osad	Energiavarustus	Kontaktliin	Muud direktiivid, käitamine, hooldus
1. veerg	2. veerg	3. veerg	4. veerg	5. veerg	6. veerg
4.2.2	X
4.2.3			X
4.2.4			X
4.2.5					X
4.2.6					X
4.2.7			X
4.2.8					X
4.2.9		X
4.2.10		X
4.2.11				X
4.2.12				X
4.2.14		X
4.2.15		X
4.2.16		X
4.2.17		X
4.2.18		X
4.2.19		X
4.2.20		X
4.2.21		X
4.2.22		X
4.2.23			X
4.2.24			X
4.2.25			X
4.7.1			X
4.7.2		X
4.7.3			X
4.7.4					X
4.8					X

7.3.   Koostalitluse tehnilise kirjelduse läbivaatamine

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ) artikli 6 lõikele 3 vastutab amet koostalitluse tehnilise kirjelduse läbivaatamise ja ajakohastamise ettevalmistamise ning kõnealuse direktiivi artiklis 21 nimetatud komiteele vajalike ettepanekute tegemise eest, et võtta arvesse tehnoloogia arengut või sotsiaalseid vajadusi. Lisaks võib käesolevat koostalituse tehnilist kirjeldust mõjutada teiste koostalitluse tehniliste kirjelduste järkjärguline vastuvõtmine ja läbivaatamine. Käesoleva KTK muudatusettepanekud tuleb hoolikalt läbi vaadata ja uuendatud KTK tuleb avaldada soovitavalt iga kolme aasta tagant.

Ametit tuleb teavitada kõigist punktile 6.1.2.3 või 6.2.2.2 vastavatest uuenduslikest lahendustest, mida kavandavad tootjad või tellijad või juhul, kui viimased seda ei tee, siis teavitatud asutus, et kõnealuseid lahendusi saaks edaspidi kaasata koostalituse tehnilisse kirjeldusse.

Seejärel toimib amet vastavalt punktile 6.1.2.3 või 6.2.2.2.

7.4.   Erijuhtumid

Järgnevalt loetletud erijuhtumite suhtes tohib kohaldada teatud erisätteid. Erijuhtumid jagunevad kahte kategooriasse: sätteid kohaldatakse püsivalt (P-juhtumid) või ajutiselt (A-juhtumid). Ajutise kohaldamise juhtudel on soovitatav, et eesmärgiks olev süsteem võetakse kasutusele kas aastaks 2010 (A1-juhtumid), nagu on eesmärgiks seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta või seda otsust ajakohastavates dokumentides, või aastaks 2020 (A2-juhtumid).

7.4.1.   Austria raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

II ja III kategooria liinid

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 950 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks vaja muuta. Nimetatud piirkondades on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline kõrvalekalle rööpmekeskme suhtes 550 mm. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

III kategooria liinid (A1-juhtum)

Keskmise kasuliku pinge ja installeeritud võimsuse nõuete täitmiseks on vajalikud täiendavad alajaamad. Kavakohaselt paigaldatakse need aastaks 2010.

7.4.2.   Belgia raudteevõrgustiku eriomadused

(A1-juhtum)

Olemasolevad I kategooria liinid

Olemasolevatel I kategooria liinidel ei vasta faasidevahelised eraldustsoonid nõudele, mille kohaselt kolme järjestikuse pantograafi vaheline kaugus peab olema vähemalt 143 m. Olemasolevate I ja II kategooria liinide vahel puudub automaatne juhtimisseade, mis avaks vedukite pealülitid.

Mõlemat punkti on kavas muuta.

II ja III kategooria liinid

Liini mõnel sillaalusel lõigul ei vasta kontaktliini kõrgus koostalituse tehnilisele kirjeldusele ja seda tuleb muuta. Vastavaid tähtaegu ei ole kehtestatud.

7.4.3.   Saksamaa raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 950 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks vaja muuta. Nimetatud piirkondades on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline asend rööpmekeskme suhtes 550 mm. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

7.4.4.   Hispaania raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

Mõnel II ja III kategooria liinil ja jaamades ei ole 1 600 mm laiune Euro-pantograaf lubatud. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 950 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h.

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 950 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks vaja muuta. Nimetatud piirkondades on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline asend rööpmekeskme suhtes 550 mm. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

Hispaanias tulevikus ehitatavate I kategooria liinide teatud lõikudel on kontaktõhuliini nimikõrgus 5,60 m, eeskätt tulevasel Barcelona ja Perpignani vahelisel kiirliinil. See puudutab ka Prantsusmaad alates Hispaania piirist Perpignanini, kui seda taotlevad mõlemad valitsused.

Olemasolevatel kiirraudteeliinidel ei ühildu faasidevahelised eraldustsoonid kiirveeremi KTKle vastava pantograafide paigutusega (vt kiirveeremi KTK punkti 4.2.8.3.6.2). Selliste olemasolevate I kategooria liinide puhul on investeeringud, mida tuleks teha olemasolevate eraldustsoonide muutmiseks, äärmiselt suured. Seetõttu pakub infrastruktuuri-ettevõtja juhul, kui kiirveeremi KTKle vastav rong eraldustsooniga ei ühildu, välja käitamise eritingimused. Olemasolevad mitteühilduvad eraldustsoonid ajakohastatakse oluliste ümberkujundustööde käigus.

7.4.5.   Prantsusmaa raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

I kategooria liinid

Olemasolevatel kiirraudteeliinidel ei ühildu faasidevahelised eraldustsoonid kiirveeremi KTKle vastava pantograafide paigutusega (vt kiirveeremi KTK punkti 4.2.8.3.6.2). Selliste olemasolevate I kategooria liinide puhul on investeeringud, mida tuleks teha olemasolevate eraldustsoonide muutmiseks, äärmiselt suured. Seetõttu pakub infrastruktuuri-ettevõtja juhul, kui kiirveeremi koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastav rong eraldustsooniga ei ühildu, välja käitamise eritingimused. Olemasolevad mitteühilduvad eraldustsoonid ajakohastatakse oluliste ümberkujundustööde käigus.

I kategooria liinid (A2-juhtum)

Pariisi ja Lyoni vahelisel kiirraudteeliinil tuleb kontaktõhuliin ümber ehitada, et saavutada suurim lubatud kontaktliini tõus pantograafidele tõusutõkiseid paigaldamata. Sellest tulenevalt ei tohi ilma tõusutõkisteta rongid sellel liinil sõita.

II ja III kategooria liinid (A2-juhtum)

Alalisvooluliinide kontaktliinide ristlõige ei ole piisav koostalitluse tehnilises kirjelduses sätestatud jaamade või eelsoojendusalade territooriumil seisvate rongide paigalseisuvoolu tagamise nõuete täitmiseks.

Olemasoleval kiirraudteeliinil Paris-Tours käitatakse 1,5 kV alalisvoolulõiku (umbes 20 km) kiiruse 260 km/h lähedal. Nimetatud lõigu ümberehituse tähtaegu ei ole veel kehtestatud.

Bordeaux’st Hispaaniasse (Iruni) viival olemasoleval, alalisvoolusüsteemi rakendaval liinil käitatakse 1 950 mm laiusi alalisvoolu-kollektoripäid. Kõnealuse raudteeliini käitamiseks ühilduva 1 600 mm laiuse Euro-kollektoripeaga tuleb õhuliin vastavalt ajakohastada.

7.4.6.   Suurbritannia raudteevõrgustiku eriomadused

Suurbritannia raudteeinfrastruktuur ehitati ajalooliselt väiksemate gabariitidega kui teised Euroopa raudteed. Kõnealuste gabariitide suurendamine ei ole ökonoomne ega teostatav, mistõttu kehtestatakse Suurbritannia sihtgabariidiks UK1 2. väljalase (vt kiirraudtee infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust).

(P-juhtum)

Kontaktliini kõrgus

II ja II kategooria liinide puhul säilitatakse elektrifitseeritud liinidel kontaktliini varieeruv kõrgus ja kalle. Suurbritannias tulevikus ajakohastatavatel liinidel kasutusele võetav liini nimikõrgus ei tohi jääda alla 4 700 mm. Kui aga piirangud seda nõuavad, on väikseim lubatud liini kõrgus 4 140 mm, mis on piisav, võimaldamaks UK1B gabariidi järgi ehitatud elektrirongide liikumist.

Mandri-Euroopa pealiini (liides Network Rail’i, La Manche’i tunneli ühendusliini ja Eurotunneli vahel) kontaktliini kõrgus varieerub 5 935 mm ja 5 870 mm vahel.

Kontaktliini põikisuunaline kõrvalekalle külgtuule korral

Olemasolevatel II ja III kategooria liinidel on ≤ 4 700 mm kõrguse liini puhul kontaktliini lubatud põikisuunaline kõrvalekalle rööpakeskme suhtes külgtuule korral 400 mm. Kui liin on kõrgem kui 4 700 mm, siis väheneb vastav väärtus valemi järgi 0,040 × (liini kõrgus (mm) – 4 700) mm.

Suurim kontaktjõud eraldatud asukohtades

II ja III kategooria liinidel projekteeritakse eraldiseisvad näitajad nii, et need oleksid suutelised taluma kuni 300 N suurust maksimaalset kontaktjõudu (Fmax ), mis on filtreeritud 20 Hz juures.

Faasidevahelised eraldustsoonid

Kontaktõhuliini seadmed projekteeritakse nii, et seal saab käitada pantograafe, mille kollektoripea suurim pikirööpme laius on 400 mm.

Pantograafi liikumisruum

II ja III kategooria elektrifitseeritud liinide puhul ei tohi elektrivarustuse infrastruktuur (v.a kontaktliin ja kontaktliini fiksaator) siseneda joonisel näidatud liikumisruumi (vt F lisa); see on absoluutne gabariit, mitte võrdlusprofiil, mida tohib muuta.

Pinge ja sagedus

Käesoleva KTK ning standardite EN 50163:2004 ja EN 50388:2005 viidete tähenduses kuulub ebanormaalsete käitustingimuste alla olukord, kus kaks või rohkem sissetulevat elektritoiteliini on mis tahes kombinatsioonis talitluskõlbmatud.

Rongi suurim voolutugevus

Suurbritannias on II ja III kategooria elektrifitseeritud liinide puhul rongi suurim voolutugevus 300 A, välja arvatud juhul, kui infrastruktuuriregistris on konkreetse marsruudi tarvis määratud kõrgem väärtus.

7.4.7.   Eurotunneli raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

La Manche’i tunnelis varieerub Eurotunneli infrastruktuuri kontaktliini kõrgus 6 020 mm ja 5 920 mm vahel.

7.4.8.   Itaalia raudteevõrgustiku eriomadused

Olemasolevad I kategooria liinid (A1-juhtum)

Kontaktõhuliini geomeetriat tuleb korrigeerida kontaktliini kõrgusele vastavaks 100 km pikkusel alalisvooluga kahe rajaga raudteeliinil.

Kõnealused muudatused teostatakse aastaks 2010.

Olemasolevad I kategooria liinid (P-juhtum)

Vahelduvvooluga kiirraudteeliinil Rooma-Napoli ei ühildu faasidevahelised eraldustsoonid kiirveeremi tehnilistele koostalitlusnõuetele vastava pantograafide paigutusega (vt kiirveeremi KTK punkti 4.2.8.3.6.2). Kõnealuse liini puhul on investeeringud, mida tuleks teha olemasolevate eraldustsoonide muutmiseks, äärmiselt suured. Seetõttu pakub infrastruktuuri-ettevõtja juhul, kui kiirveeremi koostalitluse tehnilisele kirjeldusele vastav rong ei ühildu eraldustsooniga, välja käitamise eritingimused. Olemasolevad mitteühilduvad eraldustsoonid ajakohastatakse oluliste ümberkujundustööde käigus.

II ja III kategooria alalisvooluliinid (A1-juhtum)

Kontaktõhuliini geomeetriat tuleb liinide asjakohastel lõikudel korrigeerida nii, et see vastab kontaktliini kõrgusele.

Keskmise kasuliku pinge ja installeeritud võimsuse nõuete täitmiseks on vajalikud täiendavad alajaamad.

Kõnealused muudatused tuleb teostada aastaks 2010.

7.4.9.   Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgustike eriomadused

(P-juhtum)

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa raudteevõrgustike elektrifitseeritud liinidel määravad kontaktliini nimikõrguse Iiri standardis IRL1 nõutav ehitiste rööpmelähedusgabariit ja nõutavad vajalikud vahekaugused.

7.4.10.   Rootsi raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

18 000 V asemel on veeremi kõrgeim ajutine pinge (Umax2 ) 17 500 V. II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 800 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel vaja kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks muuta. Rootsi viival Öresundi sillal tohib kasutada 1 950 mm laiuseid pantograafe. Liinidel, kus liiklevad selliste pantograafidega rongid, on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline asend 500 mm. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

Rootsis on 16,5 V ületava pinge korral mahtuvuslik võimsustegur keelatud, kuna kontaktõhuliini liiga kõrge pinge muudab teiste veeremite regeneratiivpidurdamise keeruliseks või võimatuks.

Regeneratiivrežiimil (elektriline pidurdus) ei tohi rong toimida ühegi regeneratiivvõimsuse puhul kondensaatorina, mille võimsus ületab 60 kVAr, st regeneratiivpidurduse ajal on mahtuvuslik võimsustegur keelatud. Erandina kehtestatud 60 kVAr suurune mahtuvuslik reaktiivvõimsus võimaldab rongi/veduki kõrgepingepoolel kasutada filtreid. Põhisagedusel ei tohi need filtrid ületada 60 kVAr suurust mahtuvuslikku reaktiivvõimsust.

7.4.11.   Soome raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

Kontaktliini normaalkõrgus on 6 150 mm (vähim 5 600 mm, suurim 6 500 mm).

7.4.12.   Poola raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

II ja III kategooria liine ei ole kohandatud tööks 1 600 mm laiuste Euro-pantograafidega. Nendel liinidel liiklevad rongid varustatakse 1 950 mm laiuste pantograafidega, mille kontaktkingade pikkus on 1 100 mm (vt EN 50367:2006, B lisa, joonised B.8 ja B.3).

II ja III kategooria liinide puhul on sirgel rööbasteel, kus liini kõrgus on 5 600 mm, kontaktliini lubatud põikisuunaline kõrvalekalle rööpakeskme suhtes külgtuule korral 500 mm.

II ja III kategooria elektrifitseeritud liinide puhul on rongi suurim voolutugevus:

II kategooria liinide puhul — 3 200 A ja

III kategooria liinide puhul — 2 500 A,

välja arvatud juhul, kui infrastruktuuriregistris on konkreetse marsruudi tarvis määratud teistsugune väärtus.

7.4.13.   Taani raudteevõrgustiku (sealhulgas Öresundi ühendusliin Rootsiga) eriomadused

(P-juhtum)

II ja III kategooria liinid

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 800 mm või 1 950 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel vaja kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks muuta. Liinidel, kus liiklevad selliste pantograafidega rongid, on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline kõrvalekalle 500 mm.

Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

Mõnel vahelduvvooluga liinilõigul, kus asub sildu või jaamu, on kontaktliini vähim kõrgus 4 910 mm.

7.4.14.   Norra raudteevõrgustiku eriomadused — ainult teavituslikel eesmärkidel

(P-juhtum)

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 800 mm laiuste pantograafidega, mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 230 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel vaja kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks muuta. Liinidel, kus liiklevad 1 800 mm laiuste pantograafidega rongid, on külgtuule korral lubatud kontaktliini suurim põikisuunaline kõrvalekalle 550 mm. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

Norras on 16,5 V ületava pinge korral mahtuvuslik võimsustegur keelatud, kuna kontaktõhuliini liiga kõrge pinge muudab teiste sõidukite regeneratiivpidurdamise keeruliseks või võimatuks.

Regeneratiivrežiimil (elektriline pidurdus) ei tohi rong toimida ühegi regeneratiivvõimsuse puhul kondensaatorina, mille võimsus ületab 60 kVAr, st regeneratiivpidurduse ajal on mahtuvuslik võimsustegur keelatud. Erandina kehtestatud 60 kVAr suurune mahtuvuslik reaktiivvõimsus võimaldab rongi/veduki kõrgepingepoolel kasutada filtreid. Põhisagedusel ei tohi need filtrid ületada 60 kVAr suurust mahtuvuslikku reaktiivvõimsust.

7.4.15.   Šveitsi raudteevõrgustiku eriomadused — ainult teavituslikel eesmärkidel

(P-juhtum)

II ja III kategooria liinide ja jaamade olemasolevate tunnelite gabariidi ja kontaktõhuliinide muutmine nii, et need vastaksid 1 600 mm laiuste Euro-pantograafide nõuetele, on ülemäära kallis investeering. Kõnealustel liinidel liiklevad rongid tuleb varustada täiendavate 1 450 mm laiuste pantograafidega (mille kaared on isoleermaterjalist), mis on ette nähtud käitamiseks keskmisel kiirusel kuni 200 km/h. Sel juhul ei ole üleeuroopalise raudteevõrgustiku kõnealustel lõikudel vaja tunnelite gabariiti ja kontaktõhuliine Euro-pantograafide kasutuselevõtuks muuta. Tulevastes II ja III kategooria liinide kohta tehtavates uuringutes tuleks arvestada Euro-pantograafi kasutamist, et tõendada tehtud valikute asjakohasust.

7.4.16.   Leedu raudteevõrgustiku eriomadused

Avatud liinidel ja jaamades on kontaktliini väikseim kõrgus 5 750 mm ja raudteeülesõidukohtadel 6 000 mm. Erandjuhtudel, kui veeremil ei ole rööbasteel, sh ka avatud liinidel, ette nähtud seisma jääda, võib liini vähimat kõrgust alandada 5 675 mm-ni.

Kontaktliini suurim kõrgus on kõikidel juhtudel 6 800 mm.

Et võimaldada jaamades tulevikus teeprofiili muuta, peab kontaktliini nimikõrgus olema avatud liinidel 6 500 mm ja jaamades 6 600 mm.

7.4.17.   Madalmaade raudteevõrgustiku eriomadused

(P-juhtum)

Olemasolevatel II ja III kategooria liinidel käitatakse 1,5 kV alalisvooluga kontaktõhuliine ühe või mitme 1 950 mm laiuse pantograafiga.

II ja III kategooria liinide ja jaamade kontaktõhuliini muutmine nii, et käitada saaks 1 600 mm laiuse kollektoripeaga pantograafi, ei ole ökonoomne ega teostatav.

Saavutamaks ühilduvust 1 600 mm ja 1 950 mm laiuste kollektoripeadega, projekteeritakse uued II ja III kategooria liinid koos 1,5 kV alalisvooluga kontaktõhuliiniga, mis moodustab osa kiirraudteesüsteemist.

7.4.18.   Slovakkia raudteevõrgustiku eriomadused

II ja III kategooria liine ei ole kohandatud tööks 1 600 mm laiuste Euro-pantograafidega. Nendel liinidel liiklevad rongid varustatakse 1 950 mm laiuste pantograafidega.

7.5.   Lepingud

7.5.1.   Olemasolevad lepingud

Liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul alates käesoleva KTK jõustumisest teavitama komisjoni järgmistest lepingutest, mille kohaselt käitatakse käesoleva KTK kohaldamisalaga (allsüsteemide ehitus, uuendamine, täiendamine, käiku andmine, käitamine ja hooldus vastavalt käesoleva KTK 2. peatükile) seonduvaid allsüsteeme:

—	riiklikud, kahe- või mitmepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja infrastruktuuri-ettevõtjate või raudtee-ettevõtjate vahel, mis on sõlmitud kas alaliselt või ajutiselt ning on vajalikud teatavate transporditeenuste eripära või kohalike nõuete tõttu;

—	kahe- või mitmepoolsed kokkulepped infrastruktuuri-ettevõtjate, raudtee-ettevõtjate või liikmesriikide vahel, millest kohalik või piirkondlik koostalitlus olulisel määral sõltub;

—

rahvusvahelised ühe või mitme liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi või liikmesriikide infrastruktuuri-ettevõtjate või raudtee-ettevõtjate ja vähemalt ühe kolmanda riigi infrastruktuuri-ettevõtja või raudtee-ettevõtja vahel sõlmitud kokkulepped, millest kohalik või piirkondlik koostalitlus olulisel määral sõltub.

Nende kokkulepete raames jätkuv allsüsteemide käitamine/hooldus käesoleva KTK kohaldamisalas on õiguspärane seni, kuni see on kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

Nende kokkulepete vastavust ELi õigusaktidele, sh nende mittediskrimineerivat iseloomu, ja eeskätt käesolevat KTKd hinnatakse ning komisjon peab võtma vajalikud meetmed (nt käesoleva KTK uue versiooni koostamine), et kõik võimalikud erijuhtumid või üleminekumeetmed oleksid arvesse võetud.

7.5.2.   Uued lepingud

Kõik uued lepingud või olemasolevate lepingute muudatused peavad põhinema ELi õigusaktidel ja eelkõige käesoleval koostalituse tehnilisel kirjeldusel. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest lepingutest/muudatustest. Seejärel kohaldatakse punktis 7.5.1 kirjeldatud menetlust.

---

(1)  St pantograaf, mis on tunnistatud koostalitluse komponendiks.

(2)  St kontaktõhuliin, mis on tunnistatud koostalitluse komponendiks.

(3)  Standard EN 50206–1:1998 kuulub muutmisele.

(4)  Elektromagnetilise häire korral käitub energiavarustuse alasüsteem veeremi alasüsteemi põhjustatud häire antennina.