12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/1

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

1. lisa –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

5. liide –

Lisa 2A –

1. liide –

Lisa 2B –

3. lisa –

Lisa 4A –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

5. liide –

6. liide –

7. liide –

Lisa 4B –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

5. liide –

6. liide –

5. lisa –

6. lisa –

7. lisa –

8. lisa –

Lisa 9A –

1. liide –

Lisa 9B –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

5. liide –

6. liide –

7. liide –

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse kategooriatesse M ja N 1/ kuuluvate tabelis A esitatud sõidukite ja nende mootorite suhtes nendele mootoritele tabelis B ette nähtud katsete osas. Samuti kohaldatakse seda eeskirja nende mootorite sõidukitele paigaldamise suhtes.

Tabel A

Kohaldatavus

Tabel B

Nõuded

1.2.

Samaväärsed tüübikinnitused

Järgmised osad ei vaja käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnitust, kui nad kujutavad endast vastavalt eeskirjale nr 83 tüübikinnituse saanud sõiduki osa:

2.1.

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitus – mootoritüübi (mootoritüüpkonna) kinnitus gaasiliste saasteainete heite ja kübeme- ning suitsuheite taseme ning pardadiagnostika (OBD) süsteemi järgi;

sõiduki tüübikinnitus – sõidukitüübi kinnitus selle mootori gaasiliste saasteainete heite ja kübeme- ning suitsuheite taseme, samuti pardadiagnostika (OBD) süsteemi ja mootori sõidukile paigalduse järgi;

täiendav heitekontrollistrateegia (AECS) – heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub või muudab põhilist heitekontrollistrateegiat teataval konkreetsel eesmärgil või teatavatel konkreetsetel eesmärkidel, reageerides ümbritseva keskkonna ja/või töötingimuste teatavale kombinatsioonile, näiteks sõiduki kiirusele, mootori pöörlemiskiirusele, kasutatud käigule, sisselasketorustiku temperatuurile või rõhule;

põhiline heitekontrollistrateegia (BECS) – heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui AECS ei ole aktiveeritud; silmas on peetud järgmisi strateegiaid, kuid nende loetelu ei ole ammendav:

deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter – heitgaasi järeltöötlussüsteem, mis on konstrueeritud nii, et see vähendab üheaegselt lämmastiku oksiidide (NOx) ja tahkete osakeste (PT) heidet;

pidev regenereerimine – heitgaasi järeltöötlussüsteemi regeneratsiooniprotsess, mis toimub pidevalt või vähemalt üks kord Euroopa siirdekatsetsükli jooksul; selline regeneratsiooniprotsess ei nõua spetsiaalset katsemenetlust;

kontrollpiirkond – piirkond mootori pöörlemiskiiruste A ja C ning 25- ja 100protsendilise osakoormuse vahel;

deklareeritud maksimaalne võimsus (Pmax) –valmistaja poolt tüübikinnitustaotluses deklareeritud maksimaalne võimsus EÜ kilovattides (kasulik võimsus);

katkestusstrateegia:

deNOx süsteem – heitgaaside järeltöötlussüsteem lämmastiku oksiidide (NOx) heite vähendamiseks (s.t et siia kuuluvad praegu passiivsed ja aktiivsed lahjad NOx katalüsaatorid, NOx adsorberid ja valikulise katalüütilise redutseerimise (SCR) süsteemid);

viiteaeg – aeg võrdluspunktis mõõdetava komponendi vahetamisest kuni 10 %ni süsteemi reageeringu lõppväärtusest (t10). Gaasiliste komponentide puhul on see põhiliselt mõõdetava komponendi ülekandmise aeg proovivõtturist detektorisse. Viiteaja jaoks on proovivõttur määratletud võrdluspunktina;

diiselmootor – survesüüte põhimõttel töötav mootor;

Euroopa koormuskatsetsükkel – punkti 5.2 kohaselt rakendatav püsivatel mootori pöörlemiskiirustel sooritatavatest järjestikustest koormusfaasidest koosnev katsetsükkel;

Euroopa statsionaarse katse tsükkel – punkti 5.2 kohaselt rakendatav 13 statsionaarsest faasist koosnev katsetsükkel;

Euroopa siirdekatsetsükkel – punkti 5.2 kohaselt rakendatav igal sekundil vahetuvast1 800st siirdefaasist koosnev katsetsükkel;

konstruktsioonielement – sõiduki või mootori puhul:

heidet mõjutav puudus – mis tahes puudus või kõrvalekalle tavatootmise tolerantsidest seadme, süsteemi või koostu konstruktsiooni, materjalide või töötluse osas, mis mõjutab heitekontrollisüsteemi mis tahes parameetrit, spetsifikaati või komponenti; puuduvat komponenti võib käsitada heidet mõjutava puudusena;

heitekontrollistrateegia (ECS) – konstruktsioonielement või konstruktsioonielementide kogum, mis on sõiduki või mootori üldkonstruktsiooni pandud selleks, et kontrollida heitgaase, ning millesse kuulub üks BECS ja üks AECS komplekt;

heitekontrollisüsteem – heitgaaside järeltöötlussüsteem, mootorisüsteemi elektronjuhtseade (elektronjuhtseadmed) ning kõik heitgaasisüsteemi osad, mille abil antakse teateid kõnealus(t)ele juhtseadme(te)le edasi või võetakse teateid juhtseadm(et)elt vastu, ning vajaduse korral sideliides heite juhtimiseks (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (elektrooniliste kontrollplokkide) (EECU) ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme vahel;

heitekontrolli seiresüsteem – süsteem, mis tagab NOx kontrollimeetmete nõuetekohase toimimise mootorisüsteemis vastavalt punkti 5.5 nõuetele;

heite reguleerimise juhtseadme seisund – AECS, mis aktiveerub OBD-süsteemi poolt avastatud ESC-rikke tõttu, mis aktiveerib MI ja mille puhul ei ole vaja signaale rikkis osalt või süsteemilt;

mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkond – valmistaja koostatud mootorite rühm, mis vastab mootoritüüpkonna määratlusele, kuid on heitgaasi järeltöötlussüsteemi kasutamise alusel jagatud omakorda alarühmadesse, ning mida kasutatakse kasutusaja saavutamise katseplaani jooksul halvendustegurite kindlaksmääramise katsetes vastavalt käesoleva eeskirja 7. lisale ning mille abil kontrollitakse kasutuselolevate sõidukite/mootorite vastavust, lähtudes käesoleva eeskirja 8. lisast;

mootorisüsteem – mootor, heitekontrollisüsteem ja sideliides (riistvara ja sõnumid) mootorisüsteemi elektroonilis(t)e juhtimisseadis(t)e ja kõikide muude jõuseadmete või sõiduki juhtseadme(te) vahel;

mootoritüüpkond – valmistaja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 7; kõik ühe tüüpkonna mootorid peavad vastama kohaldatavatele heite piirnormidele;

mootori käituskiiruste vahemik – käesoleva eeskirja lisa 4A 1. liites ettenähtud minimaalse ja maksimaalse pöörlemiskiiruse vahemiku osa, mida mootori välikäituses kõige sagedamini kasutatakse;

mootori pöörlemiskiirused A, B ja C – katsekiirused mootori käituskiiruste vahemikus, mida käesoleva eeskirja lisa 4A 1. liite kohaselt kasutatakse Euroopa statsionaarse katse tsüklis ja Euroopa koormuskatsetsüklis;

mootori seadistus – konkreetne mootori/sõiduki konfiguratsioon, mis hõlmab heitekontrollistrateegiat (ECS), ühe üksikmootori nimivõimsust (tüübikinnitusega täiskoormuse pöördemomendi kõver) ja vajaduse korral ühte komplekti pöördemomendi piirajaid;

mootoritüüp – mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine käesoleva eeskirja 1. lisas kindlaksmääratud oluliste karakteristikute poolest;

heitgaasi järeltöötlussüsteem – katalüsaator (oksüdatsioonikatalüsaator või kolmeastmeline katalüsaator), tahkete osakeste filter, deNOx süsteem, deNOx ja tahkete osakeste ühisfilter või mõni muu heidet vähendav seade, mis on paigaldatud mootorist allavoolu; käesolev määratlus ei hõlma heitgaasitagastust, mis, kui see on paigaldatud, on mootorisüsteemi lahutamatu osa;

gaasimootor – maagaasi (NG) või veeldatud naftagaasi küttel (LPG) töötav mootor;

gaasilised saasteained – süsinikmonooksiid, süsivesinikud (eeldatav aatomsuhe on diislikütusel töötava mootori puhul CH1,85, veeldatud naftagaasi küttel töötava mootori puhul CH2,525, maagaasi küttel töötava mootori puhul (NMHC) CH2,93 ja etanooli küttel töötava diiselmootori puhul CH3O0,5), metaan (eeldatav aatomsuhe on maagaasi küttel töötava mootori puhul CH4) ning lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalendina väljendatavad lämmastiku oksiidid;

maksimaalne pöörlemiskiirus (nhi) – suurim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul on võimalik saavutada 70 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

minimaalne pöörlemiskiirus (nlo) – väikseim mootori pöörlemiskiirus, mille puhul on võimalik saavutada 50 % deklareeritud maksimaalsest võimsusest;

oluline talitlushäire  (7) – mis tahes heitgaaside järeltöötlussüsteemi püsiv või ajutine rike, mis teadaolevalt põhjustab mootorisüsteemi gaasiliste saasteainete heite või kübemeheite viivitamatu või hilisema suurenemise ja mida OBD-süsteemi abil ei ole võimalik nõuetekohaselt hinnata;

rike:

Valmistaja võib siiski käsitada rikkena ka talitluse halvenemist või häiret, mille tagajärjel tekkinud heited ei ületa OBD-piirväärtusi.

rikkeindikaator (MI) – visuaalne näidik, mis selgelt teatab sõidukijuhile rikkest käesolevas eeskirjas määratletud tähenduses;

mitme seadistusega mootor – mootor, millel on rohkem kui üks mootoriseadistus;

maagaasirühm – 1993. aasta novembri Euroopa standardis EN 437 määratletud H või L rühm;

kasulik võimsus – katsestendi väntvõlli otsas või samaväärsel seadmel saadud võimsus kilovattides, mida mõõdetakse eeskirjas nr 85 sätestatud võimsuse mõõtmise meetodil;

OBD – pardadiagnostikasüsteem heite kontrollimiseks, mis võimaldab avastada rikke olemasolu ning kindlaks määrata rikke oletatava asukoha arvutimällu salvestatud veakoodi abil;

OBD-mootoritüüpkond – valmistaja koostatud mootoriseadmete rühm, millel on käesoleva eeskirja lisas 9A esitatud nõuetele vastavad OBD-süsteemi tüübikinnituseks vajalikud sarnased OBD-süsteemi konstruktsiooniparameetrid vastavalt käesoleva eeskirja punktile 7.3;

suitsususe mõõtur – mõõteseade suitsuosakestest tingitud läbipaistmatuse mõõtmiseks valguse neeldumise põhimõttel;

algmootor – teatavast mootoritüüpkonnast valitud mootor, mille emissioonikarakteristikud on selle mootoritüüpkonna suhtes representatiivsed;

tahkete osakeste järeltöötlusseade – kübemeheite (PT) vähendamiseks kavandatud heitgaasi järeltöötlussüsteem tahkete osakeste mehaanilise, aerodünaamilise, difusioonilise või inertsiaalse eraldusega;

kübemeheide – aine, mis kogutakse kindlaksmääratud filtrisse pärast heitgaasi lahjendamist puhta filtreeritud õhuga temperatuuril kuni 325 K (52 oC);

osakoormus – mootori teataval pöörlemiskiirusel tekkiv suurima võimaliku pöördemomendi osa;

perioodiline regenereerumine – heitekontrolliseadme perioodiline regenereerumisprotsess, mis toimub vähem kui 100 tunni jooksul mootori normaalsest tööajast; regeneratsioonitsüklite ajal võivad heitenormid olla ületatud;

jõuvõtuseade – mootoriga käivitatav seade, mille abil saab kasutada sõidukile paigutatud lisavarustust;

nominaalne kiirus – suurim pöörlemissageduse regulaatori poolt lubatud täiskoormusel töötava mootori kiirus või pöörlemissageduse regulaatori puudumise korral kiirus, mille juures mootori väljundvõimsus on suurim, vastavalt valmistaja poolt 1. lisa 2. liite 2. punktis esitatavatele andmetele;

reaktiiv – iga aine, mida hoitakse sõidukis asuvas paagis ning mis heitekontrollisüsteemi nõudmisel varustab heitgaasi järeltöötlussüsteemi (kui see on vajalik);

korduskalibreerimine – maagaasi küttel töötava mootori peenreguleerimine samade näitajate (võimsus, kütusekulu) saamiseks maagaasi eri rühmade puhul;

kontrollkiirus (nref) – 100 % pöörlemiskiiruse väärtus, mida vastavalt käesoleva eeskirja lisa 4A 2. liitele kasutatakse Euroopa siirdekatsetsükli suhtelise kiiruse väärtuste denormaliseerimiseks;

reageeringuaeg– ajavahe võrdluspunktis mõõdetava komponendi kiire vahetamise ja mõõtesüsteemi asjakohase reageeringu vahel, mille puhul mõõdetava komponendi kontsentratsioonimuutus peab olema vähemalt 60 % skaala täisväärtusest ja see peab toimuma vähem kui 0,1 sekundiga; süsteemi reageeringuaeg (t90) moodustub süsteemi viiteajast ja süsteemi kasvuajast (vt ka ISO 16183);

kasvuaeg –aeg, mis kulub reageeringu näidu jõudmiseks vahemikku 10 %–90 % lõppnäidust (t90 – t10); see on seadme reageerimine pärast seda, kui mõõdetav komponent on seadmeni jõudnud. Kasvuaja jaoks on proovivõttur määratletud võrdluspunktina;

kohastuvus – püsiva õhu ja kütuse suhte hoidmine teatava mootoriseadme abil;

suits – diiselmootori heitgaasivoos hõljuvad osakesed, mis neelavad, peegeldavad või murravad valgust;

katsetsükkel – kindlaksmääratud kiiruse ja pöördemomendiga katsefaaside järjestus mootori katsetamiseks statsionaarsel režiimil (Euroopa statsionaarse katse tsükkel) või siirderežiimil (Euroopa siirdekatsetsükkel, Euroopa koormuskatsetsükkel);

pöördemomendi piiraja – seade, mis piirab ajutiselt mootori maksimaalset pöördemomenti;

ülekandeaeg – aeg proovivõtturis mõõdetava komponendi vahetamisest kuni 50 %ni reageeringu lõppväärtusest (t50). Ülekandeaega kasutatakse erinevate mõõteinstrumentide signaalide ühtlustamiseks;

kasulik tööiga – käesoleva eeskirja punkti 5.2.1 tabeli ridade B1, B2 või C kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukite ja mootorite nõuetekohane kaugus- ja/või ajavahemik, mis on määratletud käesoleva eeskirja punktis 5.3 (heitekontrollisüsteemide vastupidavus), mille vastavuse tagamine asjakohaste gaasiliste saasteainete heite, kübemeheite ja suitsuheite tase on osa tüübikinnitusest;

sõidukitüüp – mootorsõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine sõiduki ja mootori selliste põhikarakteristikute poolest, nagu on määratletud käesoleva eeskirja 1. lisas;

Wobbe'i indeks (alumine W1 või ülemine Wu) – gaasi mahuühiku kütteväärtuse ja gaasi suhtelise tiheduse ruutjuure suhe samades standardtingimustes:

λ nihketegur (Sλ) – funktsioon, mis iseloomustab mootori juhtimissüsteemi paindlikkust õhu ülejäägi ja kütuse suhte λ muutumisel, kui mootori kütusena kasutatakse puhtast metaanist erineva koostisega gaasisegu (Sλ arvutamise kohta vt 7. lisa).

2.2.

Sümbolid, lühendid ja rahvusvahelised standardid

2.2.1.

Katseparameetrite tähised:

2.2.2.

Keemiliste ühendite tähised

2.2.3.

Lühendid

2.2.4.

Kütuse koostise sümbolid

kütuse Cβ Hα Oε Nδ Sγ puhul

β = 1 süsinikul põhinevatel kütustel, β = 0 vesinikkütustel

2.2.5.

Standardid, millele käesolevas eeskirjas on viidatud

3.1.1.

Taotluse mootoritüübi või mootoritüüpkonna kinnitamiseks seoses punkti 1.1 tabelis B loetletud nõuetega esitab mootori valmistaja või valmistaja ametlik esindaja.

Kui taotlus on esitatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteem) varustatud mootori kohta, peavad olema täidetud punktis 3.4 esitatud nõuded.

3.1.2.

Taotlusele lisatakse allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad:

3.1.2.1.

mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus ning vajaduse korral käesoleva eeskirja 1. lisas nimetatud üksikasjad.

3.1.3.

1. lisas ettenähtud mootoritüübi või algmootori karakteristikutele vastav mootor esitatakse jaotises 5 määratletud tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.2.1.

Taotluse sõidukitüübi kinnitamiseks seoses punkti 1.1 tabelis B loetletud nõuetega selle mootorile või mootoritüüpkonnale ja seoses mootori paigaldusega sõidukile esitab sõiduki valmistaja või valmistaja ametlik esindaja.

Kui taotlus on esitatud pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteem) varustatud mootori kohta, peavad olema täidetud punktis 3.4 esitatud nõuded.

3.2.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad:

3.2.2.1.

sõidukitüübi, sõiduki mootoriga seotud osade ja mootoritüübi või -tüüpkonna kirjeldus ning vajaduse korral käesoleva eeskirja 1. lisas nimetatud üksikasjad.

3.2.3.

Valmistaja esitab rikkeindikaatori (MI) kirjelduse, millega OBD-süsteem teatab sõidukijuhile vea olemasolust.

Valmistaja esitab indikaatori ja hoiatusrežiimi kirjelduse, millega sõidukijuhile teatatakse nõuetekohase reaktiivi puudumisest.

3.2.4.

Sõiduk, mis vastab 1. lisas kirjeldatud sõidukitüübi karakteristikutele, esitatakse jaotistes 5 ja 6 määratletud tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.3.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses tüübikinnituse saanud mootori paigaldamisega esitab sõiduki valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.3.2.

Taotlusele lisatakse allpool mainitud dokumendid kolmes eksemplaris ja järgmised üksikasjad:

3.3.2.1.

sõidukitüübi ja vajaduse korral 1. lisas üksikasjadena esitatud mootoriga seotud sõidukiosade kirjeldus ning vajaduse korral mootoritüübi või tüüpkonna kui sõidukitüübile paigaldatud eraldi tehnilise seadme kinnitamist tõendava vormikohase teatise koopia (lisa 2A).

3.3.3.

Valmistaja esitab rikkeindikaatori (MI) kirjelduse, millega OBD-süsteem teatab sõidukijuhile vea olemasolust.

Valmistaja esitab indikaatori ja hoiatusrežiimi kirjelduse, millega sõidukijuhile teatatakse nõuetekohase reaktiivi puudumisest.

3.3.4.

Sõiduk, mis vastab 1. lisas kirjeldatud sõidukitüübi karakteristikutele, esitatakse jaotises 6 määratletud tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele.

3.4.1.

Pardadiagnostikasüsteemiga (OBD-süsteemiga) varustatud mootori (mootoritüüpkonna) kinnitamise taotlusele tuleb lisada 1. lisa 1. liite jaotises 9 nõutud teave ((alg)mootori kirjeldus) ja/või 1. lisa 3. liite jaotises 6 nõutud teave (tüüpkonda kuuluva mootoritüübi kirjeldus) ning lisaks:

3.4.1.1.

üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad OBD-süsteemi töökarakteristikute täielikku kirjeldust koos sõiduki heitekontrollisüsteemi kõigi asjakohaste osade loeteluga, st sensorite, ajamite ja osadega, mille seire toimub OBD-süsteemi abil;

3.4.1.2.

vajaduse korral valmistaja avaldus parameetrite kohta, mis võetakse aluseks suuremate talituslike rikete seirel, ning lisaks sellele:

3.4.1.2.1.

esitab valmistaja tehnilisele teenistusele heiteid mõjutava heitekontrollisüsteemi võimalike rikete kirjelduse. Tehniline teenistus ja sõiduki valmistaja peavad kõnealust teavet arutama ja selles kokku leppima;

3.4.1.3.

vajaduse korral mootorisüsteemi elektroonilise kontrollploki (EECU) ja kõikide muude jõuseadme või sõiduki juhtseadme vahelise sideliidese kirjeldus (riistvara ja sõnumid), kui vahetatav teave mõjutab heitekontrollisüsteemi tõrgeteta toimimist;

3.4.1.4.

kui on asjakohane, siis muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist võimaldavaid andmeid;

3.4.1.5.

vajaduse korral käesoleva eeskirja jaotises 7 osutatud üksikasjad mootoritüüpkonna kohta.

3.4.1.6.

Valmistaja peab kirjeldama meetmeid, mida on rakendatud, et takistada EECU või mõne muu punktis 3.4.1.3 käsitletud liidese parameetri võltsimist või muutmist.

4.1.1.

Diisli- või etanoolikütusel töötav algmootor peab vastama 5. lisas kindlaksmääratud etalonkütuse kasutamise käesoleva eeskirja nõuetele.

4.1.2.

Maagaasil töötav algmootor peab suutma kohanduda igasuguse koostisega müügilolevate kütustega. Üldiselt esineb kaks maagaas-kütuse tüüpi, kõrge kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-gaas), mille kütteväärtus mõlemas rühmas kõigub märkimisväärselt; nende kütuste energiasisaldused, mida kajastab Wobbe'i indeks, ning λ-nihketegurid (Sλ) erinevad oluliselt. Wobbe'i indeksi ja Sλ arvutamise valemid on esitatud punktis 2.1. Maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 0,89 ja 1,08 vahele (0,89 ≤ Sλ ≤ 1,08), peetakse H-gaasiks; maagaasi, mille λ-nihketegur jääb 1,08 ja 1,19 vahele (1,08 ≤ Sλ ≤ 1,19), peetakse L-gaasiks. Olenevalt etalonkütuste koostisest varieeruvad nende Sλ väärtused laiades piirides.

5. lisas kindlaksmääratud etalonkütuste GR (kütus 1) ja G25 (kütus 2) kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada lisa 4A 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.1.2.1.

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada ka kolmanda kütusega (kütus 3), mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta toodangu nõuetele vastavuse hindamise aluseks.

4.1.3.

Maagaasil töötava mootori puhul, mis kohastub nii H-gaaside kui ka L-gaasidega ning mille ümberlülitamine H-gaasilt L-gaasile toimub lüliti abil, katsetatakse algmootorit etalonkütuse lüliti kõikides asendites, mis vastavad 5. lisas kindlaksmääratud asjakohastele etalonkütustele. H-gaasidele vastavas asendis katsetatakse mootorit kütusega GR (kütus 1) ja kütusega G23 (kütus 3), L-gaasidele vastavas asendis aga kütusega G25 (kütus 2) ja kütusega G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele lüliti mõlemas asendis tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada lisa 4A 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt

4.1.3.1.

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada kütuse G23 (kütus 3) asemel ka mõne muu kolmanda kütusega, mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav ülemine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta aluseks toodangu nõuetele vastavuse hindamisel.

4.1.4.

Maagaasil töötava mootori puhul määratakse iga saasteaine heitetaseme suhe r kindlaks järgmiselt:

või

ja

4.1.5.

Veeldatud naftagaasil töötava algmootori puhul tuleb näidata, et algmootor suudab kohanduda igasuguse koostisega müügilolevate kütustega. Veeldatud naftagaaside C3 ja/või C4 sisaldus varieerub. See varieerumine kajastub ka etalonkütustes. 5. lisas kindlaksmääratud etalonkütuste A ja B kasutamisel peab algmootor vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada 4A. lisa 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.1.5.1.

Iga saasteaine heitetaseme suhe r määratakse järgmiselt:

4.2.1.

Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus maagaasil töötava H-gaasidele või L-gaasidele reguleeritud mootori puhul.

Algmootorit katsetatakse asjakohasse kütuserühma kuuluva 5. lisas kindlaksmääratud etalonkütusega. Vajalikud H-gaaside hulka kuuluvad kütused on GR (kütus 1) ja G23 (kütus 3), vajalikud L-gaaside hulka kuuluvad kütused on G25 (kütus 2) ja G23 (kütus 3). Algmootor peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele tingimusel, et mootori kütusetoidet kahe katse vahel ei reguleerita. Pärast kütusevahetust on siiski lubatud üks mõõtmisteta kohanduskatse ühe Euroopa siirdekatsetsükli kohta. Enne katsetamist tuleb algmootor sisse töötada lisa 4A 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

4.2.1.1.

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada kütuse G23 (kütus 3) asemel ka mõne muu kolmanda kütusega, mille λ-nihketegur (Sλ) jääb 0,89 (kütusele GR vastav alumine piirväärtus) ja 1,19 (kütusele G25 vastav alumine piirväärtus) vahele, näiteks juhul, kui kütus 3 on müügilolev kütus. Selle katse tulemused võib võtta toodangu nõuetele vastavuse hindamise aluseks.

4.2.1.2.

Iga saasteaine heitetaseme suhe r määratakse järgmiselt:

või

ja

4.2.1.3.

Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vt punkt 4.11) selle kohta, millisesse gaasiderühma kuuluvate kütuste kasutamiseks on mootoritüüp kinnitatud.

4.2.2.

Heitgaasis esinevate saasteainetega seotud tüübikinnitus maagaasil või veeldatud naftagaasil töötava ühele kindla koostisega kütusele reguleeritud mootori puhul.

4.2.2.1.

Maagaasil töötav algmootor peab vastama etalonkütuste GR ja G25 puhul heitele esitatavatele nõuetele, veeldatud naftagaasil töötav algmootor peab vastama etalonkütuste A ja B puhul heitele esitatavatele nõuetele, nagu on ette nähtud 5. lisas. Kütusetoitesüsteemi võib katsete vahel peenreguleerida. Peenreguleerimine seisneb kütusetoitesüsteemi andmebaasi korduskalibreerimises, kusjuures ei muudeta andmebaasi juhtimise põhistrateegiat ega andmebaasi põhistruktuuri. Vajaduse korral võib asendada vahetult kütusevooluga seotud osad (näiteks pihustusotsakud).

4.2.2.2.

Valmistaja taotlusel võib mootorit katsetada etalonkütustega GR ja G25 või G23 ja G25, sellisel juhul kehtib tüübikinnitus ainult vastavalt H-gaaside või L-gaaside puhul.

4.2.2.3.

Tarbijale üleantaval mootoril peab olema märgis (vt punkt 4.11) selle kohta, millise koostisega kütuste kasutamiseks on mootoritüüp kalibreeritud.

Maagaasil töötava mootori tüübikinnitus

Veeldatud naftagaasil töötava mootori tüübikinnitus

4.3.1.

Algmootori tüübikinnitust laiendatakse edasiste katsetusteta kõikidele asjakohasesse tüüpkonda kuuluvatele mootoritüüpidele mis tahes koostisega kütuse puhul, mis kuulub algmootori tüübi kinnitamisel kasutatud kütuserühma (punktis 4.2.2 kirjeldatud mootorid), või algmootori tüübi kinnitamisel kasutatud kütuserühma puhul (punktis 4.1 või 4.2 kirjeldatud mootorid), välja arvatud punktis 4.3.2 mainitud juhtum.

4.3.2.

Teisene katsemootor

Kui teatavasse tüüpkonda kuuluva mootori tüübikinnituse taotlemise puhul või sõidukile seoses mootoriga tüübikinnituse taotlemise puhul teeb tehniline teenistus kindlaks, et valitud algmootor ei esinda 1. lisa 2. liites kindlaksmääratud mootoritüüpkonda täielikult, võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks mõne teise katsemootori või teha vajaduse korral lisakatse uue katsemootoriga.

4.4.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber; selle esimesed kaks kohta (05, kui on tegemist käesoleva 05-seeria muudatustega) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seerianumbrit. Üks ja seesama kokkuleppe osapool ei või anda sama numbrit teisele mootori- või sõidukitüübile.

4.5.

Teade mootori- või sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase kinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidiste kohasel vormil. Esitatakse ka tüübikatsetuste käigus mõõdetud parameetrite väärtused.

4.6.

Igale mootorile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud mootoritüübile, ja igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile, tuleb kinnitada hästi juurdepääsetavas kohas hästi märgatav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.6.1.

ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (8);

4.6.2.

käesoleva eeskirja numbrist (punktis 4.6.1 ettenähtud ringist paremal), millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.6.3.

Tüübikinnitusmärgil peab R-tähe järel olema veel lisatähis, mis osutab tüübikinnituse andmisel kohaldatud heiteetappidele (heite piirnormid, OBD jne) vastavalt järgmisele tabelile:

4.6.3.1.

Maagaasi küttel töötava mootori puhul peab tüübikinnitusmärgil riigi tähisele järgnema liide, mis näitab, millise gaasirühma suhtes on tüübikinnitus antud. See järelliide on järgmine:

4.6.3.1.1.

H, kui mootor on saanud tüübikinnituse H-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.2.

L, kui mootor on saanud tüübikinnituse L-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.3.

HL, kui mootor on saanud tüübikinnituse nii H- kui ka L-gaasi kütte suhtes ja on vastavalt kalibreeritud;

4.6.3.1.4.

Ht, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H-gaaside segu kasutamiseks;

4.6.3.1.5.

Lt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega L-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega L-gaaside segu kasutamiseks;

4.6.3.1.6.

HLt, kui mootor on saanud tüübikinnituse teatava erikoostisega H- või L-gaaside segu suhtes ja on vastavalt kalibreeritud, kusjuures mootorit on võimalik kohandada kütusetoite peenreguleerimise abil ka mõne muu erikoostisega H- või L-gaaside segu kasutamiseks.

4.7.

Punktis 4.6.1 ettenähtud tähist ei korrata, kui sõiduk või mootor vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis kinnitatud tüübile ka ühe või mitme muu kokkuleppele lisatud eeskirja alusel. Sellisel juhul märgitakse punktis 4.6.1 ettenähtud tähisest paremale vertikaalsete veergudena eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ja kõigi selliste eeskirjade lisatähised, mille alusel tüübikinnitus käesoleva eeskirja kohaselt anti.

4.8.

Tüübikinnitusmärk kinnitatakse valmistaja poolt paigaldatud andmeplaadile või selle lähedale.

4.9.

Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

4.10.

Mootoril, millele on antud tüübikinnitus kui eraldi tehnilisele seadmele, peavad lisaks tüübikinnitusmärgile olema veel:

4.10.1.

mootori valmistaja kaubamärk või ärinimi;

4.10.2.

valmistaja poolt antud kaubanduslik kirjeldus.

4.11.

Märgistus

Maagaasi ja veeldatud naftagaasi küttel töötavate mootorite puhul, millel on kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus, kasutatakse järgmisi märgiseid:

4.11.1.

Märgiste sisu

Esitatakse järgmine teave:

Punkti 4.2.1.3 kohaldamisel peab märgisel olema lause „KÜTUSENA KASUTADA AINULT H-RÜHMA MAAGAASI”. Vajaduse korral asendatakse H-täht L-tähega.

Punkti 4.2.2.3 kohaldamisel peab märgisel olema lause „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKAADILE … VASTAVAT MAAGAASI” või „KÜTUSENA KASUTADA AINULT SPETSIFIKAADILE … VASTAVAT VEELDATUD NAFTAGAASI”. Esitada tuleb kogu 5. lisa asjakohases tabelis (asjakohastes tabelites) märgitud teave ning mootori valmistaja poolt kindlaksmääratud koostisained ja piirnormid.

Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 4 mm.

4.11.2.

Omadused

Märgised peavad püsima kogu mootori kasuliku tööea jooksul. Märgised peavad olema selgesti loetavad ning tähed ja numbrid peavad olema kustumiskindlad. Peale selle peavad märgised olema kinnitatud nii, et kinnitus peab vastu mootori kogu kasuliku tööea jooksul, ning märgised ei tohi olla eemaldatavad ilma nende purustamise või rikkumiseta.

4.11.3.

Märgiste kinnitamine

Märgised kinnitatakse mootori osale, mis on vajalik mootori normaalseks tööks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult ei asendata. Lisaks sellele tuleb märgised paigutada selliselt, et pärast mootori tööks vajalike abiseadmete paigaldamist oleksid need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad.

4.12.

Sõidukile mootoriga seotud tüübikinnituse taotlemise korral tuleb punktis 4.11 kindlaksmääratud märgistus paigutada ka kütuse tankimisava lähedusse.

4.13.

Kinnitatud tüüpi mootoriga sõidukile tüübikinnituse taotlemise korral tuleb punktis 4.11 kindlaksmääratud märgistus paigutada ka tankimisava lähedusse.

5.1.1.

Heitekontrolli seadmed

5.1.1.1.

Osad, mille ülesanne on vajaduse korral mõjutada diisel- ja gaasimootorist pärinevat gaasiliste saasteainete heidet ja kübemeheidet, peavad olema projekteeritud, valmistatud, koostatud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva eeskirja sätetele.

5.1.2.

Katkestusstrateegia kasutamine on keelatud.

5.1.2.1.

Mitme seadistusega mootori kasutamine on keelatud seni, kuni käesoleva eeskirjaga nähakse ette asjakohased ja jõulised sätted mitme seadistusega mootorite kohta.

5.1.3.

Heitekontrollistrateegia

5.1.3.1.

Konstruktsioonielemendid ja heitekontrollistrateegia (ECS), mis võivad mõjutada diiselmootorite gaasiliste saasteainete heidet ja kübemeheidet ning gaasimootorist pärinevat gaasiliste saasteainete heidet, peavad olema projekteeritud, valmistatud, koostatud ja paigaldatud nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva eeskirja sätetele. ECS hõlmab põhilist heitekontrollistrateegiat (BECS) ja tavaliselt ühte või mitut täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS).

5.1.4.

Nõuded põhilisele heitekontrollistrateegiale

5.1.4.1.

Põhiline heitekontrollistrateegia (BECS) kavandatakse nii, et normaaltingimustes kasutatav mootor vastaks käesoleva eeskirja sätetele. Normaaltingimustes kasutus ei piirdu punktis 5.1.5.4 kindlaksmääratud kasutustingimustega.

5.1.5.

Nõuded täiendavale heitekontrollistrateegiale

5.1.5.1.

Täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS) võib rakendada mootori või sõiduki puhul juhul, kui:

5.1.5.2.

Täiendav heitekontrollistrateegia (AECS), mida rakendatakse punktis 5.1.5.4 nimetatud kasutustingimustes ning mille tulemuseks on kohaldatava heite katsetsükli ajal tavaliselt kasutatava heitekontrollistrateegiaga (ECS) võrreldes erinev või muudetud strateegia, on lubatud juhul, kui kooskõlas punkti 5.1.7 nõuetega tõestatakse täielikult, et meede ei vähenda jäädavalt heitekontrollisüsteemi tõhusust. Kõigil muudel juhtudel käsitatakse sellist strateegiat katkestusstrateegiana.

5.1.5.3.

Täiendav heitekontrollistrateegia (AECS), mida ei rakendata punktis 5.1.5.4 nimetatud kasutustingimustes, on lubatud juhul, kui kooskõlas punkti 5.1.7 nõuetega tõestatakse täielikult, et meede on vajalik kui miinimumstrateegia punkti 5.1.5.6 kohaldamiseks keskkonnakaitse ja muude tehniliste aspektide suhtes. Kõigil muudel juhtudel käsitatakse sellist strateegiat katkestusstrateegiana.

5.1.5.4.

Vastavalt punktis 5.1.5.1 sätestatule rakendatakse püsiseisundis ja mootori muutuvates töötingimustes järgmisi kasutustingimusi:

5.1.5.5.

Täiendavat heitekontrollistrateegiat (AECS) võib rakendada mootori või sõiduki puhul tingimusel, et AECS töö on hõlmatud kohaldatavas tüübikinnituskatses ning aktiveeritakse vastavalt punktile 5.1.5.6.

5.1.5.6.

AECS aktiveeritakse:

5.1.6.

Nõuded pöördemomendi piirajatele

5.1.6.1.

Pöördemomendi piirajat lubatakse, kui see vastab punktis 5.1.6.2 või 5.5.5 esitatud nõuetele. Kõigil muudel juhtudel käsitletakse pöördemomendi piirajat katkestusstrateegiana.

5.1.6.2.

Pöördemomendi piiraja võib paigaldada mootorile või sõidukile tingimusel, et:

5.1.7.

Erinõuded elektroonilistele heitekontrollisüsteemidele

5.1.7.1.

Nõuded dokumentidele

Valmistaja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda konstruktsioonielementidega, heitekontrollistrateegiaga (ECS), mootorisüsteemi pöördemomendi piirajaga ja sellega, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine. Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

Lisadokumentide pakett peab sisaldama ka mis tahes täiendava heitekontrollistrateegia kasutamise põhjendust ning täiendavat materjali ja katseandmeid, mis näitavad mootorile või sõidukile paigaldatud mis tahes täiendava heitekontrollistrateegia mõju heitgaaside tasemele. Täiendava heitekontrollistrateegia kasutamist võib põhjendada katseandmete ja/või usaldusväärse tehnilise analüüsiga.

Lisamaterjal on rangelt konfidentsiaalne ning tehakse taotluse korral kättesaadavaks tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus hoiab nimetatud materjalid konfidentsiaalsetena.

5.1.8.

Punktis 5.2.1 esitatud tabelite A-reas kirjeldatud mootorite tüübikinnitus (mootorid, mida tavaliselt ei kontrollita Euroopa siirdekatsetsükli abil).

5.1.8.1.

Selleks et kindlaks teha, kas teatavat strateegiat või abinõu tuleb lugeda punkti 2 määratluste kohaselt katkestusstrateegiaks, võib tüübikinnitusasutus ja/või tehniline teenistus nõuda täiendavate NOx sõeluuringute tegemist Euroopa siirdekatsetsükli abil, mida võib läbi viia seoses tüübikinnituskatsetega või tootmise vastavuskontrolli menetlusega.

5.1.8.2.

Otsustamisel, kas teatav strateegia või abinõu tuleb lugeda punkti 2 määratluste kohaselt katkestusstrateegiaks, aktsepteeritakse asjakohase NOx piirnormi 10 %list lisamarginaali.

5.1.9.

Elektroonikasüsteemide turvalisust käsitlevad sätted

5.1.9.1.

Igal heitekontrolliseadmega varustatud sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud valmistaja lubatud juhtudel. Valmistaja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, tehnohoolduseks, ülevaatuseks, moderniseerimiseks või remondiks. Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema võltsimiskindlad ning kaitstud vähemalt tasemel, mis vastab standardile ISO DIS 15031-7 (SAE J2186) tingimusel, et turvalisusega seotud teabevahetus toimub diagnostikaliidese abil käesoleva eeskirja lisa 9A punkti 6 kohaselt. Kõik eemaldatavad kalibreerimismälukiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad erivahendeid või -meetodeid kasutamata.

5.1.9.2.

Arvutikoodiga mootori tööparameetrid ei tohi olla muudetavad erivahendeid või -meetodeid kasutamata (näiteks joodetud või kapseldatud arvutiosad või pitseeritud (või joodetud) arvutikorpused).

5.1.9.3.

Valmistajad peavad võtma nõuetekohaseid meetmeid kaitsmaks kütuse maksimaalse etteande seadet omavolilise muutmise eest sõiduki kasutuseloleku ajal.

5.1.9.4.

Valmistajad võivad taotleda tüübikinnitusasutuselt erandit seoses ühe kõnealuse nõudega nende sõidukite puhul, mis tõenäoliselt ei vaja kaitset. Kriteeriumid, mis ei tarvitse olla ainsad, mida tüübikinnitusasutus erandi kaalumisel arvesse võtab, on järgmised: töökiipide kättesaadavus, sõiduki head tehnilised näitajad ning sõiduki kavandatud müügimaht.

5.1.9.5.

Valmistajad, kes kasutavad programmeeritavaid arvutikoodide süsteeme (näiteks programmeeritav elekterkustutusega püsimälu, EEPROM), peavad tõkestama loata ümberprogrammeerimist. Valmistajad peavad kasutama tugevdatud võltsimisvastaseid strateegiaid ja kirjutuskaitsefunktsioone, mis nõuavad elektroonilist juurdepääsu valmistaja välisarvutile. Ametiasutused võivad heaks kiita alternatiivsed meetodid, mis tagavad samaväärse kaitse võltsimise vastu.

5.2.1.

Piirnormid

Euroopa statsionaarse katse tsükliga kindlaks tehtud süsinikmonooksiidi, summeeritud süsivesinike, lämmastiku oksiidide heite ja kübemeheite erimassid ning Euroopa koormuskatsetsükliga kindlaks tehtud suitsusus ei tohi ületada tabelis 1 esitatud piirnorme

Euroopa siirdekatsetsüklis kindlaks tehtud süsinikmonooksiidi, metaanist erinevate süsivesinike, metaani, lämmastiku oksiidide heite ja kübemeheite erimassid ei tohi ületada tabelis 2 esitatud piirnorme.

Tabel 1

Piirnormid – Euroopa statsionaarse katse tsükkel ja Euroopa koormuskatsetsükkel

Tabel 2

Piirnormid – Euroopa siirdekatsetsükkel

5.2.2.

Süsivesinike kontsentratsiooni mõõtmine diisel- ja gaasimootorite puhul

5.2.2.1.

Euroopa siirdekatsetsüklis võib valmistaja valikul metaanist erinevate süsivesinike massi asemel määrata süsivesinike üldmassi. Sellisel juhul on süsivesinike massi üldnorm samasugune, nagu on kehtestatud tabelis 2 metaanist erinevate süsivesinike jaoks.

5.2.3.

Erinõuded diiselmootoritele

5.2.3.1.

Euroopa statsionaarse katse tsükli kontrollala juhuslikes punktides mõõdetud lämmastiku oksiidide heite erimass ei tohi ületada kõrvuti sooritatud katsetsükli etappide tulemuste interpoleerimisel saadud väärtusi enam kui 10 % võrra (vt lisa 4A, 1. liide, punktid 5.6.2 ja 5.6.3).

5.2.3.2.

Euroopa koormuskatsetsüklis juhuslikult valitud pöörlemiskiirusel mõõdetud suitsususe tase ei tohi ületada kõrvuti sooritatud mõõtmistel saadud suurimat suitsususe taset enam kui 20 % võrra või suitsususe piirnormi enam kui 5 % võrra, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

5.3.1.

Valmistaja peab tõestama, et punkti 5.2.1 tabelite ridades B1, B2 või C toodud piirnormidega seoses tüübikinnituse saanud diisel- või gaasimootor vastab nendele heite piirnormidele järgmise kasuliku tööea jooksul:

5.3.1.1.

kas 100 000 km või viis aastat, sõltuvalt sellest, kumb täitub varem, kui mootorid paigaldatakse N1-, M1- > 3,5t ja M2-kategooria sõidukitele;

5.3.1.2.

kas 200 000 km või kuus aastat, sõltuvalt sellest, kumb täitub varem, kui mootorid paigaldatakse N2-kategooria sõidukitele, N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele I, II ja A klassi sõidukitele ning B klassi sõidukitele, mille registrimass ei ületa 7,5 tonni;

5.3.1.3.

kas 500 000 km või seitse aastat, sõltuvalt sellest, kumb täitub varem, kui mootorid paigaldatakse N3-kategooria sõidukitele, mille registrimass ei ületa 16 tonni, ja M3-kategooriasse kuuluvatele III ja B klassi sõidukitele, mille registrimass ületab 7,5 tonni.

5.3.2.

Käesoleva eeskirja kohaldamisel määrab valmistaja kindlaks halvendustegurid, mille abil tõestatakse, et mootoritüüpkonna või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna gaasiliste saasteainete heide ja kübemeheide vastavad punkti 5.2.1 tabelites esitatud heite piirnormidele punktis 5.3.1 sätestatud vastupidavusaja vältel.

5.3.3.

Mootori või mootori järeltöötlussüsteemi tüüpkonna asjaomastele heite piirnormidele asjakohase vastupidavusaja jooksul vastavust tõendavad menetlused on esitatud käesoleva eeskirja lisas 7.

5.4.1.

Diiselmootorile, mille tüübikinnituses on osutatud punkti 5.2.1 tabelite reas B1 või C esitatud heite piirnormidele, või sellise mootoriga käitatavale sõidukile tuleb paigaldada pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem), mille abil antakse sõiduki juhile rikkest märku, kui punkti 5.4.4 tabeli reas B1 või C esitatud OBD lubatud piirnorme on ületatud. Heitekontrolli OBD-süsteem peab vastama käesoleva eeskirja lisa 9A nõuetele.

5.4.1.1.

Heitgaasi järeltöötlussüsteemide puhul võib OBD-süsteem teostada järgmiste osade oluliste talitlushäirete seiret:

5.4.2.

Alates 1. oktoobrist 2008 uute tüübikinnituste puhul ja alates 1. oktoobrist 2009 kõigi tüübikinnituste puhul tuleb diisel- ja gaasimootorile, mille tüübikinnituses on osutatud punkti 5.2.1 tabelite reas B2 või C esitatud heite piirnormidele, või sellise mootoriga käitatavale sõidukile paigaldada pardadiagnostikasüsteem, mille abil teatatakse sõiduki juhile rikkest, kui punkti 5.4.4 tabeli reas B2 või C esitatud OBD lubatud piirnorme ületatakse. Heitekontrolli pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem) peab vastama käesoleva eeskirja lisa 9A nõuetele.

5.4.3.

OBD-süsteem sisaldab ka ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ning mootori või sõiduki muude elektriliste või elektrooniliste süsteemide vahel, mille abil võetakse vastu teateid mootori elektrooniliselt juhtimisplokilt ning antakse sellele edasi ning mis mõjutavad heitekontrollsüsteemi nõuetekohast talitlust, näiteks ühilduvaid seadmeid mootori elektroonilise juhtimisploki ja ülekande elektroonilise juhtimisploki vahel.

5.4.4.

OBD lubatud piirnormid on järgmised:

5.4.5.

Katsetamise, diagnostika ning hooldus- ja remonditööde tegemiseks tuleb tagada täielik ja ühtne juurdepääs OBD-alasele teabele kooskõlas Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 asjakohaste sätetega ja OBD-süsteemidele vastavust tagavaid varuosi käsitlevate sätetega.

5.4.6.

Mootorite tootmine väikeste partiidena

Alternatiivina käesolevas punktis esitatud nõuetele võivad mootorivalmistajad, kelle ühe OBD-mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi ülemaailmne aastatoodang on:

Tüübikinnitusasutus peab teatama teistele lepinguosalistele kõikidest käesoleva sätte alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.

5.5.1.

Üldosa

5.5.1.1.

Käesolevat punkti kohaldatakse kõikide diiselmootorisüsteemide suhtes, hoolimata tehnoloogiast, mida kasutatakse punkti 5.2.1 tabelites esitatud heite piirnormidest kinnipidamiseks.

5.5.1.2.

Kohaldamiskuupäevad

Kohaldamiskuupäevad kehtivad vastavalt käesoleva eeskirja punktile 13.

5.5.1.3.

Kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et need vastaksid nõuetele mootori kogu kasuliku tööea jooksul.

5.5.1.4.

Valmistaja esitab 1. lisas käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemi talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe.

5.5.1.5.

Kui mootorisüsteemis on vaja kasutada reaktiive, peab valmistaja märkima tüübikinnitustaotluses kõikide heitgaasi järeltöötlussüsteemis kasutatavate reaktiivide omadused, nagu liik ja kontsentratsioon, töötemperatuuritingimused, viited rahvusvahelistele standarditele jms.

5.5.1.6.

Punktis 5.1 esitatud nõuete kohaselt peavad kõik käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid säilitama heitekontrollifunktsiooni kõikide lepinguosaliste territooriumil üldjuhul valitsevate tingimuste puhul, eriti atmosfääriõhu madalate temperatuuride puhul.

5.5.1.7.

Tüübikinnituse jaoks tõestab valmistaja tehnilisele teenistusele, et reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul ei ületa ammoniaagi heide kohaldatava heidete katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm.

5.5.1.8.

Reaktiivi vajavate mootorisüsteemide puhul on iga sõidukile eraldi paigaldatud reaktiivipaagi juures ka vedelikuproovi võtmiseks vajalikud vahendid. Proovivõtukoht peab olema kergesti juurdepääsetav ilma erivahendeid või -meetodeid kasutamata.

5.5.2.

Hooldusnõuded

5.5.2.1.

Valmistaja annab uute raskeveokite või raskeveokite mootorite omanikele kirjaliku juhendi või korraldab sellise juhendi edastamise, milles on märgitud, et kui sõiduki heitekontrollisüsteem ei tööta korralikult, annab rikkeindikaator (MI) sellest juhile märku ning mootor hakkab seejärel töötama alatalitlusel.

5.5.2.2.

Juhendis on kirjas sõiduki nõuetekohase kasutamise ja hoolduse nõuded, sealhulgas ka vajaduse korral tarbitavate reaktiivide kasutamise nõuded.

5.5.2.3.

Juhendid peavad olema kirjutatud arusaadavas ja mittetehnilises keeles ning selle riigi keeles, kus raskeveokit või raskeveokite mootorit müüakse või registreeritakse.

5.5.2.4.

Juhendites täpsustatakse, kas sõiduki käitaja peab reaktiive lisama tavapäraste hoolduskordade vahel, ning esitatakse vastava raskesõiduki tüübi tõenäoline reaktiivikulu.

5.5.2.5.

Juhendites nähakse ette, et nõuetekohaste omadustega reaktiivi kasutamine ja nende lisamine näidustuste olemasolul on kohustuslik, et sõiduk vastaks asjaomase sõiduki- või mootoritüübile välja antud vastavustunnistusele.

5.5.2.6.

Juhendites on kirjas, et sellise sõiduki kasutamine, mis ei tarbi ühtegi reaktiivi, kuigi see on saasteainete heite vähendamise seisukohalt nõutav, võib olla kriminaalkorras karistatav, ning et selle tõttu võivad sõiduki registreerinud riigis või mõnes teises riigis, kus sõidukit kasutatakse, muutuda kehtetuks sõidukite ostmiseks või kasutamiseks kehtestatud soodustingimused.

5.5.3.

Mootorisüsteemi NOx heite kontroll

5.5.3.1.

Mootorisüsteemi mittenõuetekohane töötamine seoses NOx heite kontrolliga (näiteks nõutava reaktiivi puudumise, heitgaasi mittenõuetekohase tagastusvoolu või heitgaasitagastuse deaktiveerimise tõttu) tehakse kindlaks, jälgides heitgaasivoogu paigutatud sensorite abil NOx taset.

5.5.3.2.

Kui NOx tase ületab punkti 5.2.1 tabelites esitatud kohaldatava piirnormi rohkem kui 1,5 g/kWh, antakse sõidukijuhile sellest teada MI aktiveerumisega, nagu on viidatud käesoleva eeskirja lisa 9A punktis 3.6.5.

5.5.3.3.

Lisaks sellele salvestatakse vastavalt käesoleva eeskirja lisa 9A punktile 3.9.2 arvutimällu vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood, mis aitab tuvastada, miks NOx tase ületas punktis 5.5.3.2 nimetatud taseme.

NOx taseme ületamise põhjustest peab vajaduse korral olema võimalik kindlaks teha vähemalt järgmisi: tühi reaktiivipaak, reaktiivi doseerimise katkemine, reaktiivi halb kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine. Muudel juhtudel annavad veakoodid teate: „kõrge NOx tase – põhjus teadmata”.

5.5.3.4.

Kui NOx tase ületab punkti 5.4.4 tabelis antud OBD-piirnormid, vähendab pöördemomendi piiraja mootori talitlust vastavalt punkti 5.5.5 nõuetele nii, et sõidukijuht seda kindlasti märkab. Kui pöördemomendi piiraja on aktiveerunud, jätkub juhi teavitamine vastavalt punkti 5.5.3.2 nõuetele ja kustutamiskindel veakood salvestatakse vastavalt punktile 5.5.3.3.

5.5.3.5

Üksnes heitgaasitagastust ja mitte ühtegi muud NOx heitgaasi järeltöötlussüsteemi kasutavate mootorisüsteemide puhul võib valmistaja kasutada punkti 5.5.3.1 nõuete kohaseks NOx taseme kindlaksmääramiseks alternatiivset meetodit. Tüübikinnituse ajal tõestab valmistaja, et NOx taseme kindlaksmääramise alternatiivne meetod on punktis 5.5.3.1 esitatud nõuetega võrreldes sama õigeaegne ja täpne ning toob kaasa punktides 5.5.3.2, 5.5.3.3 ja 5.5.3.4 kirjeldatud tagajärjed.

5.5.4.

Reaktiivide kontroll

5.5.4.1.

Sõidukite puhul, milles on reaktiivide kasutamine käesoleva punkti nõuete täitmiseks nõutav, teavitatakse juhti reaktiivi hulgast sõidukile paigaldatud reaktiivipaagis spetsiaalse, sõiduki armatuurlaual asuva mehaanilise või elektroonilise näidiku abil. Hoiatus antakse ka juhul, kui reaktiivi on:

Reaktiivi näidik paigaldatakse kütusenäidiku vahetusse lähedusse.

5.5.4.2.

Juhti teavitatakse vastavalt käesoleva eeskirja lisa 9A punktile 3.6.5, kui reaktiivipaak on tühi.

5.5.4.3.

Niipea kui reaktiivipaak saab tühjaks, kohaldatakse lisaks punkti 5.5.4.2 nõuetele ka punkti 5.5.5 nõudeid.

5.5.4.4.

Valmistaja võib alternatiivina punkti 5.5.3 nõuete täitmisele otsustada täita punktide 5.5.4.5–5.5.4.12 nõudeid.

5.5.4.5.

Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega määratakse kindlaks, kas sõidukis on valmistaja poolt kinnitatud ja käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud reaktiivi omadustele vastav vedelik.

5.5.4.6.

Kui reaktiivipaagis olev vedelik ei vasta valmistaja poolt kinnitatud ja käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud miinimumnõuetele, kohaldatakse punktis 5.5.4.12 esitatud lisanõudeid.

5.5.4.7.

Mootorisüsteemid on varustatud vahenditega, millega määratakse kindlaks reaktiivi kulu ning võimaldatakse sõidukiväline juurdepääs kuluandmetele.

5.5.4.8.

Nagu on viidatud käesoleva eeskirja lisa 9A punktis 6.8.3, peab standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu olema võimalik teada saada reaktiivi keskmist kulu ja keskmist nõutavat reaktiivikulu mootorisüsteemis kas mootori eelneva 48tunnise tööaja jooksul või aja jooksul, mis kulus vähemalt 15liitrise tarbimise saavutamiseks, olenevalt sellest, kumb periood on pikem.

5.5.4.9.

Reaktiivikulu jälgimiseks tuleb jälgida vähemalt järgmisi mootori parameetreid:

5.5.4.10.

Kui punktis 5.5.4.8 määratletud perioodi jooksul on reaktiivi keskmise kulu ja keskmise nõutava reaktiivikulu kõrvalekalle rohkem kui 50 %, kohaldatakse punktis 5.5.4.12 sätestatud meetmeid.

5.5.4.11.

Kui reaktiivi doseerimine katkeb, kohaldatakse punktis 5.5.4.12 sätestatud meetmeid. Meetmeid ei kohaldata, kui katkestuse kutsub esile mootori elektronjuhtseade, kuna mootori töötingimused on sellised, et reaktiivi doseerimine pole mootori heitetaset silmas pidades nõutav, tingimusel et valmistaja on tüübikinnitusasutust selgesõnaliselt teavitanud, millal sellised töötingimusi kohaldatakse.

5.5.4.12.

Kõik punktis 5.5.4.6, 5.5.4.10 või 5.5.4.11 osutatud rikked peavad kaasa tooma samas järjekorras samad tagajärjed, millele on viidatud punktis 5.5.3.2, 5.5.3.3 või 5.5.3.4.

5.5.5.

Meetmed heite järelkontrollisüsteemi loata muutmise vältimiseks

5.5.5.1.

Käesoleva punktiga hõlmatud mootorisüsteemid peavad olema varustatud pöördemomendi piirajaga, mis hoiatab sõidukijuhti, kui mootorisüsteem ei tööta nõuetekohaselt või sõidukit käitatakse nõuetele mittevastavalt, ning julgustab seega viga(vigu) viivitamata kõrvaldama.

5.5.5.2.

Pöördemomendi piiraja aktiveerub, kui sõiduk peatub esimest korda pärast seda, kui on ilmnenud punktis 5.5.3.4, 5.5.4.3, 5.5.4.6, 5.5.4.10 või 5.5.4.11 kirjeldatud tingimused.

5.5.5.3.

Kui pöördemomendi piiraja aktiveerub, ei tohi mootori pöördemoment ühelgi juhul ületada konstantset väärtust, milleks on:

5.5.5.4.

Dokumentide ja pöördemomendi piiraja suhtes kehtivad nõuded on esitatud punktides 5.5.5.5–5.5.5.8.

5.5.5.5.

Üksikasjalikud kirjalikud andmed, mis sisaldavad heitekontrolli seiresüsteemi ja pöördemomendi piiraja töökarakteristikute täielikku kirjeldust, esitatakse vastavalt punkti 5.1.7.1 lõike b dokumente käsitlevatele nõuetele. Täpsemalt peab valmistaja esitama teabe mootori elektronjuhtseadmes kasutatavate algoritmide kohta, mille abil vastavalt punktile 5.5.6.5 seostatakse Euroopa siirdekatsetsüklis NOx kontsentratsioon konkreetse NOx heitega (g/kWh).

5.5.5.6.

Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse mootori tühikäigul, kui selle aktiveerimise esile kutsunud tingimused on lakanud eksisteerimast. Pöördemomendi piirajat ei deaktiveerita automaatselt, kui selle aktiveerumise põhjused pole kõrvaldatud.

5.5.5.7.

Pöördemomendi piirajat ei ole võimalik deaktiveerida lüliti või hooldustööriista abil.

5.5.5.8.

Pöördemomendi piirajat ei kasutata kaitseväes, päästeteenistuses ja tuletõrjeteenistuses kasutatavate sõidukite ja kiirabiautode puhul. Pöördemomendi võib püsivalt deaktiveerida ainult mootori või sõiduki valmistaja ning nõuetekohaseks identifitseerimiseks määratakse samasse mootoritüüpkonda kuuluv spetsiaalne mootoritüüp.

5.5.6.

Heitekontrolli seiresüsteemi töötingimused

5.5.6.1.

Heitekontrolli seiresüsteem peab töötama, kui

Käesolevat punkti ei kohaldata reaktiivipaagi reaktiivitaseme seire puhul, mida teostatakse igasuguste kasutustingimuste korral.

5.5.6.2.

Heitekontrolli seiresüsteemi võib deaktiveerida, kui mitterežiimne strateegia on aktiivne ja tulemuseks on pöördemomendi vähenemine madalama tasemeni kui punktis 5.5.5.3 vastavale sõidukikategooriale määratud tasemed.

5.5.6.3.

Kui heite reguleerimise juhtseadme seisund on aktiivne, jätkab heitekontrolli seiresüsteem tööd ja vastab punkti 5.5 sätetele.

5.5.6.4.

NOx kontrollimeetmete nõuetele mittevastav toimimine tuvastatakse nelja OBD-katsetsükli käigus, nagu on viidatud käesoleva eeskirja lisa 9A 1. liite punktis 6.1 esitatud määratluses.

5.5.6.5.

Algoritme, mida kasutatakse elektronjuhtseadmes NOx kontsentratsiooni konkreetse NOx heitega seostamiseks (g/kWh) Euroopa siirdekatsetsüklis, ei käsitata katkestusstrateegiana.

5.5.6.6.

Kui käivitub AECS, mis on tüübikinnitusasutuselt saanud punkti 5.1.5 kohase tüübikinnituse, kohaldatakse igasuguse AECS tööst tingitud NOx taseme tõusu suhtes punktis 5.5.3.2 osutatud asjaomast piirtaset. Kõigil sellistel juhtudel kirjeldatakse AECSi mõju NOx tasemele vastavalt punktile 5.5.5.5.

5.5.7.

Heitekontrollisüsteemi häire

5.5.7.1.

Heitekontrolli seiresüsteemi puhul seiratakse elektrihäireid ja mis tahes sensorite eemaldamist või deaktiveerumist, mis takistavad süsteemil punktide 5.5.3.2 ja 5.5.3.4 kohaselt heite suurenemist tuvastada.

Diagnostikavõimet mõjutavad sensorid on näiteks sensorid, mis mõõdavad otseselt NOx kontsentratsiooni, karbamiidi kvaliteedi sensorid ja sensorid, mida kasutatakse reaktiivi doseerimise, reaktiivitaseme, reaktiivikulu või heitgaasitagastuse määra seireks.

5.5.7.2.

Kui heitekontrolli seiresüsteemi häire on kindlaks tehtud, teavitatakse juhti viivitamata hoiatussignaali aktiveerimisega vastavalt käesoleva eeskirja lisa 9A punktile 3.6.5.

5.5.7.3.

Pöördemomendi piiraja aktiveeritakse vastavalt punktile 5.5.5, kui häiret ei kõrvaldata 50 mootori töötunni jooksul.

Esimeses alalõigus sätestatud aega vähendatakse 36 tunnile alates punktides 13.2.3 ja 13.3.3 nimetatud kuupäevadest.

5.5.7.4.

Kui heitekontrolli seiresüsteem on teinud kindlaks, et häire on kõrvaldatud, võib kõnealuse häirega seotud veakoodi süsteemi mälust kustutada, välja arvatud punktis 5.5.7.5 osutatud juhtudel, ning vajaduse korral deaktiveeritakse pöördemomendi piiraja vastavalt punktile 5.5.5.6.

Heitekontrolli seiresüsteemi häirega seotud veakoodi või -koode ei ole võimalik skänneri abil süsteemi mälust kustutada.

5.5.7.5.

Heitekontrolli seiresüsteemi osade eemaldamise või deaktiveerumise korral vastavalt punktile 5.5.7.1 salvestatakse arvuti mällu vastavalt käesoleva eeskirja lisa 9A punktile 3.9.2 vähemalt 400 päevaks või 9 600 mootori töötunniks kustutamiskindel veakood.

5.5.8.

Heitekontrolli seiresüsteemi töö demonstreerimine

5.5.8.1.

Punktiga 3 ettenähtud tüübikinnituse taotluse osana tõestab valmistaja vastavust nimetatud punkti sätetele mootori dünamomeetril läbiviidavate katsetega vastavalt punktidele 5.5.8.2–5.5.8.7.

5.5.8.2.

Mootoritüüpkonna või OBD-mootoritüüpkonna vastavust nimetatud punkti nõuetele võib tõestada tüüpkonna ühe mootori (algmootori) heitekontrolli seiresüsteemi katsetega, tingimusel et valmistaja tõestab tüübikinnitusasutusele, et kogu mootoritüüpkonna heitekontrolli seiresüsteemid on samasugused.

Tõestamisel võib esitada tüübikinnitusasutusele näiteks algoritme, funktsionaalseid analüüse jms.

Algmootori valib valmistaja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.

5.5.8.3.

Heitekontrolli seiresüsteemi katsetamine koosneb järgmisest kolmest etapist:

5.5.8.3.1.

Valikuetapi jaoks esitab valmistaja tüübikinnitusasutusele nende seirestrateegiate kirjelduse, mida kasutatakse, et kindlaks teha mis tahes NOx kontrollimeetme võimalik toimimisviga või heitekontrolli seiresüsteemi võimalik häire, mille tagajärjel aktiveeruks pöördemomendi piiraja või üksnes hoiatussignaal.

Kõnealusesse nimekirja kuuluvate toimimisvigade tüüpilised näited on tühi reaktiivipaak, toimimisviga, mille tagajärjeks on reaktiivi doseerimise katkemine, ebapiisav reaktiivi kvaliteet, liiga väike reaktiivikulu, heitgaasi mittenõuetekohane tagastusvool või heitgaasitagastuse deaktiveerumine.

Tüübikinnitusasutus valib antud nimekirjast vähemalt kaks ja maksimaalselt kolm NOx kontrollisüsteemi toimimisviga või heitekontrolli seiresüsteemi häiret.

5.5.8.3.2.

Kvalifikatsioonietapi jaoks mõõdetakse NOx heidet Euroopa siirdekatsetsükli abil vastavalt lisa 4A 2. liite sätetele. Euroopa siirdekatsetsükli tulemust kasutatakse, et määrata kindlaks, milline on NOx kontrollisüsteemi eeldatav reaktsioon demonstratsiooni käigus (pöördemomendi vähenemine ja/või hoiatussignaal). Häire simuleeritakse nii, et NOx tase ei ületaks ühtki punktis 5.5.3.2 või 5.5.3.4 antud piirtaset rohkem kui 1 g/kWh võrra.

Heidete kvalifikatsioon ei ole nõutav tühja reaktiivipaagi korral või kui demonstreeritakse heitekontrolli seiresüsteemi häiret.

Pöördemomendi piiraja deaktiveeritakse kvalifikatsiooniprotsessi käigus.

5.5.8.3.3.

Demonstreerimisetapi jaoks katsetatakse mootorit maksimaalselt nelja OBD-katsetsükli abil.

Võivad esineda ainult demonstratsiooniks valitud häired.

5.5.8.3.4.

Enne punktis 5.5.8.3.3 nimetatud katseseeria käivitamist seatakse heitekontrolli seiresüsteem seisundisse „häired puuduvad”.

5.5.8.3.5.

Olenevalt valitud NOx tasemest aktiveerib seade hoiatussignaali ja vajaduse korral lisaks pöördemomendi piiraja mis tahes ajahetkel enne katseseeria lõppu. Katseseeria võib peatada, kui NOx kontrolli seiresüsteem on nõuetekohaselt reageerinud.

5.5.8.4.

Heitekontrolli seiresüsteemi puhul, mis põhineb peamiselt heitevoos paiknevate sensorite abil NOx taseme seirel, võib valmistaja nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks otsustada teatavate süsteemi funktsioonide (nt doseerimise katkemine, suletud tagastusvooluklapp) otsese seire kasuks. Sel juhul demonstreeritakse valitud süsteemi funktsioone.

5.5.8.5.

Punktis 5.5.5.3 ettenähtud tase, mille pöördemomendi piiraja peab pöördemomendi vähendamisel saavutama, kinnitatakse koos mootori üldise talitluse kinnitamisega vastavalt eeskirjale nr 85. Demonstreerimisel tõestab valmistaja tüübikinnitusasutusele, et mootori elektronjuhtseadmesse on lisatud nõuetekohane pöördemomendi piiraja. Eraldi pöördemomendi mõõtmine demonstreerimise ajal ei ole nõutav.

5.5.8.6.

Alternatiivina punktidele 5.5.8.3.3–5.5.8.3.5 võib heitekontrolli seiresüsteemi ja pöördemomendi piiraja tööd demonstreerida sõidukit katsetades. Sõidukiga sõidetakse teel või katserajal, kusjuures heitekontrolli seiresüsteemi valitud toimimisvead või häired aitavad demonstreerida, et hoiatussignaali ja pöördemomendi piiraja aktiveerimine toimub vastavalt punkti 5.5 ja eriti punktide 5.5.5.2. ja 5.5.5.3 nõuetele.

5.5.8.7.

Kui punkti 5.5 nõuete täitmiseks on vajalik kustutamiskindla veakoodi salvestamine arvutimällu, peavad demonstratsiooniseeria lõpuks olema täidetud järgmised kolm tingimust:

6.1.

Sõidukile paigaldatud mootor peab vastama järgmistele kinnitatud mootoritüübile kehtestatud nõuetele:

6.1.1.

alarõhk sisselasketorustikus ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust;

6.1.2.

ülerõhk väljalasketorustikus ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust;

6.1.3.

mootoriga käitatavate abiseadmete energiatarve ei tohi ületada kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtust.

6.1.4.

heitgaasisüsteemi maht ei tohi erineda rohkem kui 40 % võrra kinnitatud mootoritüübile lisas 2A ettenähtud väärtusest.

7.2.1.

Diiselmootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmane kriteerium on suurim kütusekulu ühe töötsükli kohta deklareeritud maksimaalsele pöördemomendile vastaval pöörlemiskiirusel. Kui esmasele kriteeriumile vastavad kaks või enam mootorit, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu ühe töötsükli kohta nominaalsel pöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitetasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

Kui tüüpkonna mootoritel on ka muid iseärasusi, mida võiks pidada heitgaasi taset mõjutavateks, tuleb need iseärasused kindlaks teha ja neid arvestada algmootori valimisel.

7.2.2.

Gaasimootorid

Tüüpkonna algmootori valiku esmane kriteerium on suurim töömaht. Kui esmasele kriteeriumile vastavad kaks või enam mootorit, kasutatakse algmootori valimisel teiseseid kriteeriume järgmises järjekorras:

Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus valida katsetamiseks veel ühe mootori tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitetasemele tüüpkonna mootorite hulgas.

a)

OBD seire meetodid;

b)

rikete avastamise meetodid;

välja arvatud juhul, kui valmistaja on tehnilise või muu vastava menetlusega tõestanud nende meetodite samaväärsust.

Märkus

:

mootorid, mis ei kuulu samasse mootoritüüpkonda, võivad kuuluda samasse OBD-mootoritüüpkonda, tingimusel et eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud.

8.1.

Iga käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnitusmärgiga tähistatud mootor või sõiduk peab olema valmistatud selliselt, et ta vastaks tüübikinnitusvormil ja selle lisades kirjeldatud kinnitatud tüübile.

8.2.

Üldreeglina kontrollitakse tootmise vastavust seoses heite piirangutega teatise vormil ja selle lisades esitatud kirjelduse alusel.

8.3.

Kui mootori tüübikinnitust on üks kord või korduvalt laiendatud, tehakse saasteainete heite mõõtmiseks vajalikud katsed asjakohase laienduse puhul koostatud infopaketis kirjeldatud mootoriga (mootoritega).

8.3.1.

Saasteainete määramise katses kasutatava mootori vastavus nõuetele.

Pärast mootori esitamist tüübikinnitusasutusele ei tohi valmistaja valitud mootorit enam reguleerida.

8.3.1.1.

Partiist võetakse juhusliku valimi alusel kolm mootorit. Kui punkti 5.2.1 tabelite ridade A järgse tüübikinnituse andmiseks mootorile on vajalikud ainult Euroopa statsionaarsed katsed ja Euroopa koormuskatsed või ainult Euroopa siirdekatsed, tuleb toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutada samu katseid. Tüübikinnitusasutuse nõusolekul rakendatakse kõikide teiste punkti 5.2.1 tabelite ridade A, B1, B2 või C järgse tüübikinnituse saanud mootorite puhul toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks kas Euroopa statsionaarse katse tsüklit ja Euroopa koormuskatsetsüklit või Euroopa siirdekatsetsüklit. Vastavad piirnormid on esitatud käesoleva eeskirja punktis 5.2.1.

8.3.1.2.

Kui pädev asutus tunnistab valmistaja poolt esitatud toodangut iseloomustava standardhälbe vastuvõetavaks, tehakse katsed käesoleva eeskirja 1. liite kohaselt.

Kui pädev asutus leiab, et valmistaja poolt esitatud toodangut iseloomustav standardhälve ei ole vastuvõetav, tehakse katsed käesoleva eeskirja 2. liite kohaselt.

Valmistaja taotlusel võib katsed teha ka käesoleva eeskirja 3. liite kohaselt.

8.3.1.3.

Mootoripartii valimi katsetamise põhjal loetakse partii nõuetele vastavaks juhul, kui asjakohases liites kehtestatud kriteeriumide kohaselt otsustatakse, et valim läbis katsed kõikide saasteainete suhtes, ning mittevastavaks juhul, kui vähemalt ühe saasteaine suhtes valim katseid ei läbinud.

Kui muude saasteainete suhtes otsuse tegemiseks korraldatakse täiendavaid katseid, ei muudeta varasemat otsust katsete läbimise kohta teatava saasteaine suhtes.

Juhul, kui kõikide saasteainete suhtes ei ole tehtud katsete läbimise otsust ja vähemalt ühe saasteaine suhtes ei ole tehtud katsete mitteläbimise otsust, tehakse katsed lisamootoriga (vt joonis 2).

Kuni otsust ei ole tehtud, võib valmistaja igal ajal otsustada katsetamise peatada. Sellisel juhul registreeritakse otsus katsete mitteläbimise kohta.

8.3.2.

Katsed tehakse uute mootoritega. Gaasimootorid tuleb sisse sõita lisa 4A 2. liite punktis 3 kirjeldatud menetluse kohaselt.

8.3.2.1.

Valmistaja taotlusel võib katsed teha siiski ka diisel- või gaasimootoritega, mille sissetöötamise aeg on pikem kui punktis 8.3.2 osutatud ajavahemik, kuid mitte üle 100 tunni. Sellisel juhul töötab mootori sisse valmistaja, kes kohustub hoiduma mootori mis tahes viisil reguleerimisest.

8.3.2.2.

Kui valmistaja esitab taotluse mootori sissetöötamiseks punktis 8.3.2.1 ettenähtud korras, võib sisse töötada:

Järgmisi katsetatavaid mootoreid ei töötata sisse ja nende puhul korrigeeritakse 0-ajal mõõdetud heitetasemeid muutumisteguriga.

Sellisel juhul määratakse järgmised väärtused:

8.3.2.3.

Diislikütusel ja veeldatud naftagaasil töötavate mootorite katsetamisel võib kasutada müügilolevat kütust. Valmistaja taotlusel võib siiski kasutada ka 5. lisas kirjeldatud etalonkütuseid. Sellisel juhul rakendatakse käesoleva eeskirja jaotises 4 kirjeldatud katseid, kasutades iga gaasimootori puhul vähemalt kaht etalonkütust.

8.3.2.4.

Maagaasi küttel töötavate mootorite puhul tehakse kõik katsed järgmiste müügilolevate kütustega:

Valmistaja taotlusel võib siiski kasutada ka 5. lisas kirjeldatud etalonkütuseid. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva eeskirja 4. punktis kirjeldatud katseid.

8.3.2.5.

Kui gaasimootor, mille katsetamisel kasutatakse müügilolevat kütust, ei vasta nõuetele ning katsetulemused vaidlustatakse, tuleb katsed teha etalonkütusega, mida kasutati algmootori katsetamisel, või punktides 4.1.3.1. ja 4.2.1.1 osutatud võimaliku täiendava kütusega 3, millega oli lubatud katsetada algmootorit. Seejärel arvutatakse katsetulemused ümber, kasutades vastavalt vajadusele punktides 4.1.4, 4.1.5.1 ja 4.2.1.2 kirjeldatud tegureid r, ra või rb. Tulemusi ei korrigeerita, kui r, ra või rb on väiksem kui üks. Mõõdetud ja arvutatud tulemused peavad näitama, et mootor vastab piirnormidele kõikide asjakohaste kütuste puhul (gaasimootorite puhul kütused 1 ja 2 ning vajaduse korral kütus 3, veeldatud naftagaasi küttel töötavate mootorite puhul kütused A ja B).

8.3.2.6.

Ühe kindla koostisega kütusel töötamiseks mõeldud gaasimootori vastavuskatsed tehakse selle kütusega, mille jaoks mootor on kalibreeritud.

Joonis 2

Toodangu vastavuskatsetuste skeem

8.4.1.

OBD-süsteemi toodete nõuetele vastavuse kontrollimine tuleb teha vastavalt järgmistele tingimustele.

8.4.2.

Kui tüübikinnitusasutuse arvates ei ole toodangu kvaliteet rahuldav, siis võetakse seeriast üks juhuslikult valitud mootor ning katsetatakse seda käesoleva eeskirja lisa 9A 1. liites kirjeldatud menetluse kohaselt. Katseid võib teha mootoritega, mille sissetöötamisaeg ei ületa 100 tundi.

8.4.3.

Toodangut käsitatakse nõuetele vastavana, kui kõnealune mootor vastab käesoleva eeskirja lisa 9A 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

8.4.4

Kui seeriast valitud mootor ei vasta punkti 8.4.2 nõuetele, siis võetakse seeriast neljast mootorist koosnev juhuslik valim, millega tehakse käesoleva eeskirja lisa 9A 1. liites kirjeldatud katsed. Katseid võib teha mootoritega, mille sissetöötamisaeg ei ületa 100 tundi.

8.4.5.

Toodangut käsitatakse nõuetele vastavana, kui neljast mootorist koosneva juhusliku valimi vähemalt kolm mootorit vastavad käesoleva eeskirja lisa 9A 1. liites kirjeldatud katsete nõuetele.

9.1.

Käesoleva eeskirja kohaldamisel tuleb kasutuselolevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavust kontrollida perioodiliselt kogu sõidukile paigaldatud mootori kasuliku tööea jooksul.

9.2.

Heidetega seoses antud tüübikinnitusega hõlmatavad lisameetmed peavad tagama ka heitekontrolliseadmete toimimisvõime sõidukile paigaldatud normaaltingimustes kasutatav mootori kasuliku tööea jooksul.

9.3.

Menetlused, mida tuleb järgida seoses kasutuselolevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavusega, on esitatud käesoleva eeskirja 8. lisas.

10.1.

Kui punktis 8.1 kehtestatud nõudeid ei järgita või valitud mootor(id) või sõiduk(id) ei läbi punktis 8.3 ettenähtud katseid, võib mootorile või sõidukile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse tühistada.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja rakendav kokkuleppe osapool tühistab tema poolt varem antud tüübikinnituse, teatab ta sellest viivitamata teistele käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppe osapooltele, kasutades selleks käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidiste kohast vormi.

11.1.

Igast kinnitatud tüübi muudatusest tuleb teatada tüübi kinnitanud asutusele. See asutus võib:

11.1.1.

pidada ebatõenäoliseks, et tehtud muudatused põhjustavad märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et muudetud tüüp vastab jätkuvalt nõuetele, või

11.1.2.

nõuda katsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

11.2.

Muudetud tüübi kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele punktis 4.5 kindlaksmääratud korras, täpsustades tehtud muudatused.

11.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja esitab käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele selle kohta teate käesoleva eeskirja lisas 2A või 2B esitatud näidise kohasel vormil.

13.1.1.

Alates 05-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja rakendav kokkleppeosaline keelduda EMK tüübikinnituse andmisest 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel.

13.1.2.

Alates 05-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

Mootoriga tuleb teha jaotises 5 ettenähtud asjakohased katsed ning mootor peab vastama punktide 13.2.1, 13.2.2 ja 13.2.3 nõuetele.

13.2.1.

Olenemata punktide 13.4 ja 13.5 sätetest annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab:

13.2.2.

Olenemata punktide 13.4 ja 13.5 sätetest, annavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates 9. novembrist 2006 mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab kõigile käesoleva eeskirja punktis 13.2.1 ettenähtud tingimustele ja punktis 5.5 ettenähtud lisasätetele.

13.2.3.

Olenemata punktide 13.4.1 ja 13.5 sätetest, peavad käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled alates 1. oktoobrist 2008 andma mootorile EMK tüübikinnituse ainult juhul, kui mootor vastab:

13.3.1.

04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitused kaotavad kehtivuse alates 05-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast.

13.3.2.

Alates 1. oktoobrist 2007 kaotavad kehtivuse 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitused, mis ei vasta punktis 13.2.2 esitatud nõudele.

13.3.3.

Alates 1. oktoobrist 2009 kaotavad kehtivuse 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitused, mis ei vasta punktis 13.2.3 esitatud nõuetele.

13.4.1.

Gaasimootorid ei pea vastama punktis 5.5 ettenähtud sätetele.

13.4.2.

Gaasimootorid ei pea vastama punktis 5.4.1 ettenähtud sätetele (OBD 1.etapp).

13.5.1.

Käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppe osapooled võivad jätkata tüübikinnituse andmist mootoritele, mis vastavad eelnevate muudatuste seeriatega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele või 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirjaga ettenähtud tasemetele, kui need mootorid on mõeldud kasutamiseks kasutusel oleva sõiduki asendusmootorina ning kui sõiduki kasutuselevõtu kuupäeval oli nende mootorite suhtes kohaldatav varasem standard.