ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 102

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

51. köide
12. aprill 2008


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 330/2008, 11. aprill 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 331/2008, 11. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 332/2008, 11. aprill 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 297/2003, milles sätestatakse Tšiilist pärit veise- ja vasikaliha tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad

17

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2008, 11. aprill 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 kohase vabatahtliku ümbersuunamise raames Portugalile antavate täiendavate toetussummade ülemmäärad

19

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 334/2008, 11. aprill 2008, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

20

 

 

II   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

OTSUSED

 

 

Komisjon

 

 

2008/297/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 27. märts 2008, millega muudetakse otsust 2005/779/EÜ, mis käsitleb loomade tervisekaitsemeetmeid sigade vesikulaarhaiguse vastu Itaalias (teatavaks tehtud numbri K(2008) 1092 all)  ( 1 )

22

 

 

III   Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

 

 

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Nõukogu otsus 2008/298/ÜVJP, 7. aprill 2008, millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

25

 

*

Nõukogu ühismeede 2008/299/ÜVJP, 7. aprill 2008, millega muudetakse ühismeedet 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta

34

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 330/2008,

11. aprill 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. aprillil 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. aprill 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Komisjoni 11. aprilli 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

74,4

MA

65,9

TN

111,3

TR

98,3

ZZ

87,5

0707 00 05

EG

178,8

JO

175,9

MA

43,7

TR

133,0

ZZ

132,9

0709 90 70

MA

91,8

TR

130,6

ZZ

111,2

0805 10 20

EG

50,3

IL

57,7

MA

53,7

TN

55,2

TR

68,0

US

51,9

ZZ

56,1

0805 50 10

AR

117,5

TR

136,6

ZA

122,8

ZZ

125,6

0808 10 80

AR

86,0

BR

88,0

CL

89,2

CN

87,0

MK

46,6

NZ

117,5

US

114,8

UY

76,8

ZA

77,1

ZZ

87,0

0808 20 50

AR

81,7

CL

117,3

CN

78,4

UY

89,6

ZA

98,2

ZZ

93,0


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 331/2008,

11. aprill 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu. (2)

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid. Eespool osutatu alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)

Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(7)

Prantsusmaa on komisjonile teatanud, et on vastu võtnud viivitamatu tegevuskeelu Ukrainas sertifitseeritud lennuettevõtja Albatross Avia Ltd kogu tegevuse suhtes, kuna kõnealune lennuettevõtja on tegelikult Ukraina lennuettevõtja Volare, kelle suhtes juba kehtib tegevuskeeld. (4) Samuti on Prantsusmaa esitanud komisjonile taotluse ajakohastada ühenduse nimekirja kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artikliga 6.

(8)

Lennuettevõtja ei ole esitanud mingeid asjakohaseid tõendeid, et Prantsusmaa väiteid ümber lükata.

(9)

Olles konsulteerinud komisjoni ja mõne liikmesriigiga, esitas Ukraina pädev asutus komisjonile oma otsuse, millega tühistas lennuettevõtja Albatross Avia Ltd lennuettevõtja sertifikaadi. Seetõttu ei ole ühiste kriteeriumide kohaselt Albatross Avia Ltd suhtes täiendavaid meetmeid vaja võtta.

(10)

Komisjon tunneb siiski muret selle üle, et Ukraina pädev asutus andis lennuettevõtja sertifikaadi ettevõtjale, kes on sisuliselt lennuettevõtja, kelle suhtes juba kehtib tegevuskeeld. Sellise olukorra kordumist võidakse käsitada tõendina sellest, et kõnealune asutus ei vasta määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühistele kriteeriumidele.

(11)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke Ukrainas sertifitseeritud lennuettevõtjal Ukraine Cargo Airways kõigi õhusõidukiliikide osas. Neid puudujääke on tuvastanud Austria, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Luksemburg, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Ungari (5) SAFA programmi raames korraldatud perroonikontrollide käigus.

(12)

Austria on komisjonile teatanud, et ta on ühiseid kriteeriume arvestades vastu võtnud viivitamatu tegevuskeelu lennuettevõtja Ukraine Cargo Airways AN-12 tüüpi õhusõidukite suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõikele 1, ja esitanud komisjonile taotluse ajakohastada ühenduse nimekirja kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artikliga 6.

(13)

Austria kohaldas kõnealust meedet järgmistel põhjustel: a) lennuettevõtja tegevuses esinevad aruannetes kirjeldatud tõsised ohutuspuudujäägid, mille kohta on olemas kontrollitud tõendid, ja lennuettevõtja püsiv suutmatus kõrvaldada kõnealuseid puudujääke, mis on kindlaks tehtud SAFA programmi alusel perroonikontrollide käigus ja millest on lennuettevõtjale teada antud; b) lennuettevõtja suutmatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitavad kindlakstehtud tõsisele ohutuspuudujäägile reageerimisel esitatud mitteasjakohased ja ebapiisavad parandusmeetmed; c) lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus ja soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitavad koostöö puudumine perroonikontrollid läbi viinud Austria pädeva asutusega ning suutmatus asjakohaseid ohutusnõudeid rakendada ja jõustada.

(14)

Austria ja teiste liikmesriikide avastatud ohutuspuudujäägid esinesid AN-12, AN-26 ja IL-76 tüüpi õhusõidukite puhul samades valdkondades. Lisaks sellele esinesid kõnealused puudujäägid korduvalt uuesti vaatlusaluse ajavahemiku jooksul. See on tõend sellest, et puudujäägid on süstemaatilised.

(15)

Komisjoni ja paari liikmesriigiga toimunud konsultatsioonide käigus esitas Ukraine Cargo Airways parandusmeetmete kava, milles lennuettevõtja väite kohaselt käsitletakse kõiki hoolduse, tehnika ja käitamise valdkonnas avastatud ohutuspuudujääke kõigi kolme õhusõidukitüübi puhul, millega lennuettevõtja on ühendusse lennanud. Lennuettevõtja ei olnud aga võimeline konsultatsioonide käigus tõendama, et kavandatud parandusmeetmed on piisavad. Eelkõige ei olnud lennuettevõtja võimeline näitama seda, kuidas kavandatud meetmed parandavad tema tegevuse nõuetekohasust, ega suutnud selgitada, miks leiti lennuettevõtja nende õhusõidukite kontrollimisel, millega ta ühendusse lendab, endiselt samu puudujääke nagu enne tegevuskeelu kehtestamist Austrias, hoolimata sellest, et mitmed parandusmeetmete kavas esitatud meetmed paistsid juba olevat rakendatud kõigi lennuettevõtja kasutatavate õhusõidukitüüpide käitamise valdkonnas.

(16)

Konsultatsioonide käigus teatas Ukraina pädev asutus oma otsusest piirata lennuettevõtja Ukraine Cargo Airways lennuettevõtja sertifikaadi tingimusi, jättes sellest välja AN-12 tüüpi õhusõidukid registreerimistunnustega UR-UCK, UR-UDD ja UR-UCN, millega Ukraine Cargo Airways lendas Austriasse ja teistesse liikmesriikidesse, ning suunata kõnealused õhusõidukid hooldusesse ning keelata lennuettevõtjal käitada IL-76 tüüpi õhusõidukeid registreerimistunnustega UR-UCA, UR-UCC, UR-UCD, UR-UCH, UR-UCO, UR-UCQ UR-UCT, UR-UCU, UR-UCW ja UR-UCX kuni 19. novembrini 2008. Lennuettevõtja on lennanud mõnega kõnealustest õhusõidukitest (UR-UCA, UR-UCO ja UR-UCU) ühendusse. Samuti kinnitas pädev asutus, et oli heaks kiitnud lennuettevõtja parandusmeetmete kava ja võttis endale kohustuse kontrollida parandusmeetmete rakendamist Ukraine Cargo Airways'i poolt enne, kui lubab lennuettevõtjal hakata uuesti ühendusse lendama AN-12 tüüpi õhusõidukitega.

(17)

Komisjon võtab arvesse Ukraina pädeva asutuse võetud meetmeid AN-12 ja IL-76 tüüpi õhusõidukite suhtes. Komisjon leiab aga, et parandusmeetmete rakendamisega ei ole õnnestunud likvideerida avastatud süstemaatilisi puudujääke kõigi õhusõidukitüüpide puhul, mida lennuettevõtja on seni kasutanud ühendusse lendamiseks. Lisaks sellele on komisjon arvamusel, et AN-26 tüüpi õhusõidukite nende perroonikontrollide tulemused, (6) mis viidi läbi pärast lennuettevõtja ja pädeva asutusega peetud konsultatsioone ja pärast seda, kui lennuettevõtja oli hakanud pädeva asutuse järelevalve all rakendama parandusmeetmeid, näitavad, et kõnealused parandusmeetmed ei ole asjakohane lahendus tõendatud ohutuspuudujääkide probleemile kõnealust tüüpi õhusõidukite ja lennuettevõtja poolt ühendusse lendamiseks kasutatavate mis tahes tüüpi õhusõidukite puhul.

(18)

1. aprillil 2008 esitas lennuettevõtja dokumendid, mille hulka kuulus muudetud parandusmeetmete kava, mis kajastab Ukraina pädeva asutuse nõutud muudatusi pärast ettevõtja auditeerimist. Lennuettevõtjale anti ka võimalus esineda 2. aprillil komisjoni ja lennuohutuskomitee ees, kuid ta ei olnud võimeline tõendama seda, kuidas kavandatud muudetud meetmed parandavad tema tegevuse nõuetekohasust, ega suutnud selgitada, kuidas aitavad kõnealused meetmed tagada püsiva lahenduse kõigi eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujääkide probleemile. Seetõttu tuleb esitatud dokumendid põhjalikumalt läbi vaadata, et kindlaks teha, kas eelnevalt tuvastatud ohutuspuudujääke on asjakohaselt käsitletud.

(19)

Kuni läbivaatamine ei ole lõpetatud ja puuduvad parandusmeetmed süstemaatiliste ohutuspuudujääkide esinemise viivitamatuks likvideerimiseks, on komisjon seisukohal, et kõnealune lennuettevõtja ei tohiks ühendusse lennata seni, kuni on kindlaks tehtud, et asjakohaste ohutusnõuete järgimiseks kõigi Ukraine Cargo Airways'i õhusõidukite käitamise puhul on kehtestatud piisavad meetmed.

(20)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühiste kriteeriumide põhjal ei vasta Ukraine Cargo Airways asjakohastele ohutusnõuetele. Lennuettevõtja kõikide lendude suhtes peaks kehtima tegevuskeeld ja ta tuleks kanda A lisasse.

(21)

Komisjon leiab, et Ukraina pädev asutus peab tugevdama üldist ohutusjärelevalvet, eelkõige asjakohaste ohutusnõuete rakendamist ja nende täitmist, et tagada parandusmeetmete jätkusuutlik rakendamine pädeva asutuse regulatiivse kontrolli all olevate lennuettevõtjate poolt. Ukraina pädev asutus peaks hakkama viivitamata tegelema küsimusega, miks kohaldavad liikmesriigid üha suureneva arvu lennuettevõtjate suhtes erandlikke meetmeid, kusjuures kõnealused ettevõtjad lisatakse seejärel A lisasse. Seepärast kutsutakse kõnealust asutust esitama meetmete kava, et tõhustada ohutusjärelevalvet tema regulatiivse kontrolli all olevate ettevõtjate ning Ukrainas registreeritud, ühenduses lendavate õhusõidukite üle. Komisjon jälgib tähelepanelikult kõnealuste meetmete, sealhulgas põhjendustes 15 ja 18 viidatud meetmete rakendamist, et esitada asjakohaste meetmete eelnõu järgmisel lennuohutuskomitee koosolekul.

(22)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei järgi lennuettevõtja Cubana de Aviación teatavaid Chicago konventsiooniga kehtestatud ohutusnõudeid. Neid puudujääke on tuvastanud Ühendkuningriik SAFA programmi raames korraldatud perroonikontrolli (7) käigus.

(23)

Ühendkuningriik on komisjonile teatanud, et ta on vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõikele 1 ühiseid kriteeriume arvestades vastu võtnud viivitamatu tegevuskeelu lennuettevõtja Cubana de Aviación Ilyushin IL-62 tüüpi õhusõidukite suhtes, mille registreerimistunnused on CU-T1283 ja CU-T1284. Kõnealused õhusõidukid ei ole praegu varustatud laiendatud võimalustega maapinna läheduse hoiatussüsteemiga (EGPWS – Enhanced Ground Proximity Warning System), mis on ühendusse lendamisel kohustuslik varustus vastavalt Chicago konventsiooni 6. lisale.

(24)

Pärast konsultatsioone komisjoni ja mõne liikmesriigiga võttis Kuuba Vabariigi pädev asutus vastu otsuse kitsendada lennuettevõtja Cubana de Aviacion lennuettevõtja sertifikaadi tingimusi, keelates lennuettevõtjal kasutada IL-62 tüüpi õhusõidukeid ühendusse lendamiseks seni, kuni kõnealustele õhusõidukitele ei ole paigaldatud EGPWS-i. Samuti on pädev asutus võtnud endale kohustuse tagada, et EGPWS paigaldatakse kõigile kõnealuse lennuettevõtja ühendusse lendavatele õhusõidukitele 15. juuniks 2008. Lisaks sellele on Kuuba Vabariigi pädev asutus võtnud endale kohustuse kontrollida, et Cubana de Aviacion likvideerib edukalt kõik avastatud ohutuspuudujäägid, sealhulgas paigaldab õhusõidukitele EGPWS-i, eelnimetatud kuupäevaks, ja edastada kontrolli tulemused komisjonile, enne kui kõnealune lennuettevõtja saab uuesti hakata ühendusse lendama IL-62 tüüpi õhusõidukitega.

(25)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühiste kriteeriumide alusel ja Kuuba Vabariigi pädeva asutuse võetud meetmeid arvesse võttes on jõutud järeldusele, et täiendavaid meetmeid ei ole vaja võtta. Komisjon esitab liikmesriikidele aruande parandusmeetmete rakendamise kohta järgmisel lennuohutuskomitee koosolekul. Kui leitakse, et parandusmeetmed ei ole piisavad, esitab komisjon komiteele siiski asjakohaste meetmete eelnõud.

(26)

Kontrollitud tõendite kohaselt ei ole Seišelli Vabariigis väljaantud lennundusloa alusel tegutsevale lennuettevõtjale Islands Development Company kuuluv Beech 1900 tüüpi õhusõiduk registreerimistunnusega S7-IDC varustatud laiendatud võimalustega maapinna läheduse hoiatussüsteemiga (EGPWS), mis on ühendusse lendamisel kohustuslik varustus vastavalt Chicago konventsiooni 6. lisale. Lisaks sellele puudusid õhusõidukil kinnitatud dokumendid, mis peavad Chicago konventsiooni kohaselt olema õhusõiduki pardal. Need puudujäägid on kindlaks teinud Prantsusmaa SAFA programmi raames korraldatud perroonikontrolli (8) käigus.

(27)

Prantsusmaa on komisjonile teatanud, et ta on vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 6 lõikele 1 ühiseid kriteeriume arvestades vastu võtnud viivitamatu tegevuskeelu kõnealuse lennuettevõtja eelnimetatud õhusõiduki suhtes, ja esitanud komisjonile taotluse ajakohastada ühenduse nimekirja kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2 ja määruse (EÜ) nr 473/2006 artikliga 6.

(28)

Seišelli Vabariigi tsiviillennundusamet kinnitas 11. märtsi 2008. aasta kirjas, et Seišelli Vabariigis väljaantud lennundusloa alusel tegutsev lennuettevõtja Island Development Company on võtnud meetmeid EGPWS-i paigaldamiseks oma Beech 1900D tüüpi õhusõidukile registreerimistunnusega S7-IDC. EGPWS telliti ja paigaldati 26. märtsil 2008. Lennuettevõtja esitas kinnitatud tõendid paigaldamise kohta kohtumisel komisjoni esindajatega 31. märtsil 2008. Lisaks sellele kinnitas Seišelli Vabariigi pädev asutus, et ettenähtud dokumentide tõestatud koopiad on õhusõiduki pardal alates 27. veebruarist 2008.

(29)

Ühiste kriteeriumide alusel on jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Islands Development Company on võtnud kõik vajalikud meetmed, et järgida asjakohaseid ohutusnõudeid, ja seetõttu ei ole vaja teda lisada A lisasse.

(30)

Belgia pädeva asutuse järelevalve all ei lenda lennuettevõtja Hewa Bora Airways enam ühendusse talle kuuluva Boeing B767-266ER tüüpi õhusõidukiga (seerianumber 23 178) registreerimistunnusega 9Q-CJD, mis on kantud B lisasse. Kuna kõnealuse õhusõiduki suhtes ei ole enam võimalik tagada perroonikontrolle ja seiret hõlmava ajutise kava kohaldamist, tuleks õhusõiduki suhtes kehtestada tegevuskeeld.

(31)

Sellest tulenevalt peaks keeld kehtima lennuettevõtja kõikide lendude suhtes ja seetõttu tuleks ta B lisast üle viia A lisasse.

(32)

Angola pädeva asutuse ja lennuettevõtja TAAG Angola Airlines kutsel külastas rühm komisjoni ja liikmesriikide eksperte 18.–22. veebruaril 2008 teabe kogumise eesmärgil Angolat. Külastuse käigus esitas lennuettevõtja ajakohastatud andmed oma parandus- ja ennetusmeetmete kava kohta, mille eesmärk on taastada vastavus rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standarditele. Eksperdirühma aruandest selgub, et TAAG Angola Airlines on teinud suuri edusamme tegevuskava rakendamisel, millest võib kokku rohkem kui 50 % meetmetest lugeda rakendatuks. Eelkõige on põhjalikult käsitletud puudujääke lennutegevuse ja maapealse teeninduse valdkonnas. Lennuettevõtjal soovitati jätkata jõupingutusi tegevuskava täielikuks rakendamiseks. Lisaks sellele märkis eksperdirühm, et lennuettevõtja on teinud esimese sammu Angola pädeva asutuse poolse täieliku taassertifitseerimise suunas.

(33)

Eksperdirühm tuvastas olulisi püsivaid puudujääke jätkuva lennukõlblikkuse ja hoolduse valdkonnas, millest teavitati TAAG Angola Airlines'i ja selle järelevalve eest vastutavaid asutusi ning mis tuleks kõrvaldada enne lennuettevõtja suhtes kohaldatava tegevuskeelu tingimuste mis tahes muutmist.

(34)

Eksperdirühm hindas ka Angola pädeva asutuse (INAVIC) esitatud parandusmeetmete kava, mille eesmärk on tõhustada ohutusjärelevalvet lennuettevõtja TAAG Angola Airlines ja teiste asutuse regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate üle. Selleks hindas rühm INAVICi vastavust asjakohastele ICAO standarditele, muu hulgas ka 2007. aasta novembris ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames läbiviidud auditi tulemuste põhjal. Eksperdirühma aruandest selgub, et uus tsiviillennunduse seadus avaldati 16. jaanuaril 2008 ja et INAVIC teeb edusamme oma tegevuse ümberkorraldamisel sõltumatuks ja hästi organiseeritud tsiviillennundusametiks. Kuid rühm märkis ka, et tsiviillennunduse seaduse uusi sätteid ja nendega seotud lennundusalaseid erieeskirju ei ole veel rakendatud ning et praegu on kõigil Angola lennuettevõtjatel lennuettevõtja sertifikaat, mis ei vasta Chicago konventsiooni 6. lisale. INAVICil soovitati jätkata oma tegevuse ümberkorraldamist, suurendada võimalikult kiiresti suutlikkust ja jätkata lennuettevõtjate taassertifitseerimise korra väljatöötamist, et tagada vastavus Angola õigusaktidele ja asjakohastele ICAO standarditele, ning esitada selle tegevuse tulemused õigeaegselt komisjonile.

(35)

Komisjon tunnustab TAAG Angola Airlines'i ja INAVICi jõupingutusi kõigi vajalike meetmete kehtestamisel, et tagada vastavus asjakohastele ohutusnõuetele. Siiski leiab komisjon, et otsus TAAG Angola Airlines praegu ühenduse nimekirjast välja jätta oleks ennatlik, kuna lennuettevõtja tegevuses esineb endiselt olulisi ohutuspuudujääke, millega peavad tegelema nii lennuettevõtja kui ka pädev asutus. Lisaks sellele ei ole TAAG Angola Airlines'i ega ka ülejäänud lennuettevõtjate taassertifitseerimisprotsess veel lõpule viidud. Komisjon märgib, et kui Angola pädev asutus soovib taassertifitseerimise nende poolt esitatud tähtpäevaks lõpetada, peavad nad märkimisväärselt suurendama asjaomase personali hulka ja rahalisi vahendeid.

(36)

Komisjon leiab, et Angola pädeva asutuse kinnipidamine ICAO kohustuslikest standarditest ja soovituslikest tavadest ning eelkõige järelevalve teostamine sõltuvad ka kõnealuse asutuse käsutuses olevatest rahalistest vahenditest. Komisjon jääb ootama õigeaegselt esitatud arenguaruandeid TAAG Angola Airlines'ilt ja INAVICilt.

(37)

14. detsembril 2007 ja 12. märtsil 2008 pidasid komisjon ja mõned liikmesriigid lennuettevõtja Mahan Air ja Iraani Islamivabariigi pädeva asutusega konsultatsioone, kus käsitleti kõnealuse pädeva asutuse kontrolli lennuettevõtja poolse parandusmeetmete rakendamise üle. 14. detsembri 2007 konsultatsioonil nõudis komisjon, et Mahan Air poolset parandusmeetmete rakendamist käsitlevad dokumendid esitataks komisjonile 2008. aasta veebruari lõpuks.

(38)

12. märtsil 2008 toimunud konsultatsioonil teatas Iraani Islamivabariigi pädev asutus, et nad on kontrollinud lennuettevõtjat Mahan Air ja et kõik ohutuspuudujäägid on nõuetekohaselt kõrvaldatud. Ei lennuettevõtja ega pädev asutus esitanud parandusmeetmete rakendamist tõendavaid dokumente selle tõenduseks, et kõnealustest meetmetest piisab probleemide püsivaks lahendamiseks ning et tagada vastavus 2007. aasta septembris ja novembris esitatud parandusmeetmete kavaga.

(39)

Iraani Islamivabariigi pädev asutus esitas 26. märtsil 2008 komisjonile dokumendid, mis sisaldasid üksikasjalikku arenguaruannet ja materjali, milles käsitletakse Mahan Air poolset parandusmeetmete rakendamist pärast ettevõtja auditeerimist. Komisjon kavatseb esitatud dokumendid läbi vaadata, et kontrollida, kas eelnevalt avastatud ohutuspuudujäägid on kõrvaldatud.

(40)

Kuni läbivaatamine ei ole lõpetatud, leiab komisjon, et praegu puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane lennuettevõtja on viinud lõpule parandusmeetmed, mis on vajalikud nende puuduste kõrvaldamiseks, mille tõttu ta on lisatud ühenduse nimekirja.

(41)

Ühiste kriteeriumide alusel on jõutud järeldusele, et praegu puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et lennuettevõtja Mahan Air on võtnud kõik vajalikud meetmed, et järgida asjakohaseid ohutusnõudeid, ning seepärast ei või asjaomast lennuettevõtjat veel A lisast välja jätta. Komisjon jätkab koostööd Iraani Islamivabariigi pädeva asutusega, et jälgida Mahan Air poolset parandusmeetmete rakendamist ja tagada püsivad lahendused pikas perspektiivis. Selleks kavatseb komisjon korraldada lähikuudel kontrollkäigu.

(42)

Määruse (EÜ) nr 1400/2007 kohaselt on vastavalt Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse 26. novembri 2007. aasta otsusele teatavatel lennuettevõtjatel, kellele kõnealune asutus on välja andnud lennundusloa, lubatud ühendusse lennata vaid spetsiaalse varustuse kasutamisel. Otsus hõlmab järgmisi lennuettevõtjaid ja õhusõidukeid: Krasnoyarsk Airlines: õhusõiduk Boeing B-737 (EI-DNH/DNS/DNT/CBQ/CLZ/CLW), B-757 (EI-DUA/DUD/DUC/DUE), B-767 (EI-DMP/DMH), Tupolev Тu-214 (RA-65508), Тu-154M (RA-85720); Ural Airlines: õhusõiduk Airbus А-320 (VP-BQY/BQZ), Тu-154M (RA-85807/85814/85833/85844); Gazpromavia: õhusõiduk Falcon-900 (RA-09000/09001/09006/09008); Atlant-Soyuz: õhusõiduk Boeing B-737 (VP-BBL/BBM), Тu-154M (RA-85709/85740); UTAir: õhusõiduk ATR-42 (VP-BCB/BCF/BPJ/BPK), Gulfstream IV (RA-10201/10202), Тu-154M (RA-85805/85808); Kavminvodyavia: õhusõiduk Тu-204 (RA-64022/64016), Тu-154М (RA-85715/85826/85746); Kuban Airlines: õhusõiduk Yak-42 (RA-42386/42367/42375); Air Company Yakutia: õhusõiduk Тu-154М (RA-85700/85794) ja B-757-200 (VP-BFI); Airlines 400: õhusõiduk Тu-204 (RA-64018/64020). Lisaks sellele on kõnealuse otsuse kohaselt teatavatel lennuettevõtjatel keelatud ühendusse lendamine teatavate õhusõidukitega; otsus hõlmab järgmisi lennuettevõtjaid ja õhusõidukeid: Orenburg Airlines: õhusõidukid Tu-154 (RA-85768) ja B-737-400 (VP-BGQ); Air Company Tatarstan: õhusõidukid Tu-154 (RA 85101 ja RA-85109); Air Company Sibir: õhusõiduk B-737-400 (VP-BTA); ning Rossija: õhusõidukid Tu-154 (RA-85753 ja RA-85835).

(43)

Venemaa Föderatsiooni pädev asutus teatas komisjonile 26. märtsil 2008, et kavatseb muuta oma 26. novembri 2007. aasta otsust teatavate Venemaa Föderatsioonis välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate suhtes kohaldatud tegevuspiirangute osas ja tühistada kõik asjaomaste lennuettevõtjate suhtes kohaldatud tegevuspiirangud alates 25. aprillist 2008.

(44)

Komisjon tegi 27. märtsil Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele ettepaneku esitada komisjonile ja lennuohutuskomiteele usaldusväärsed tõendid selle kohta, et asjaomaste lennuettevõtjate lendude ohutuse seiresüsteemi töö on paranenud, mille alusel pädev asutus kavatseb tühistada asjaomaste lennuettevõtjate suhtes kohaldatud tegevuspiirangud. Venemaa Föderatsiooni pädev asutus võttis endale kohustuse esitada kõnealune teave hiljemalt 9. aprilliks 2008 ning teha koos iga asjaomase lennuettevõtjaga komisjonile ja liikmesriikidele ettekanne lennuettevõtja ohutusolukorra kohta enne pädeva asutuse otsuse jõustumist. Kui kõnealune teave esitatakse komisjonile hiljem, lubas Venemaa Föderatsiooni pädev asutus 2. aprillil 2008 lennuohutuskomitee ees lükata kavandatud otsuse jõustumise komisjoni nõusolekul edasi.

(45)

Komisjon võtab Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse kavandatavat otsust arvesse ja kavatseb läbi vaadata materjali, mille pädev asutus on lubanud esitada, võttes arvesse asjaomaste lennuettevõtjate poolt varem komisjonile esitatud parandusmeetmete kavasid. Komisjon kavatseb edastada läbivaatamise tulemused Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele enne eelnimetatud kavandatava otsuse jõustumist.

(46)

Seni peaks Venemaa Föderatsiooni pädeva asutuse 26. novembri 2007. otsus jõusse jääma; seega peaksid eelnimetatud lennuettevõtjad lendama ühendusse ainult vastavalt kõnealuses otsuses sätestatud ja määruse (EÜ) nr 1400/2007 põhjendustes 34–36 esitatud tingimustele.

(47)

Komisjon kavatseb jälgida eelnimetatud lennuettevõtjate tegevust ja ohutusolukorda eespool kirjeldatud menetluse valguses ning võtta vajadusel asjakohased meetmed, et tagada vastavus kõigile asjakohastele normidele ühenduses, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklit 7.

(48)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et ohutust aluseks tuues on Galaxy Air lennuettevõtja sertifikaat tühistatud. Kuna kõnealune Kirgiisi Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtja on tegevuse lõpetanud, tuleks ta A lisast välja jätta.

(49)

Komisjonil on andmeid selle kohta, et lennuettevõtja Ceiba Intercontinental osutab lennuteenuseid Ekvatoriaal-Guinea pädeva asutuse väljaantud lennuettevõtja sertifikaadi alusel ja on palunud kõnealust asutust esitada kogu asjakohane teave kõnesoleva ettevõtja kohta. Ekvatoriaal-Guinea pädev asutus ei ole komisjoni taotlusele vastanud.

(50)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisas sätestatud ühiste kriteeriumide alusel tuleks lennuettevõtja Ceiba Intercontinental suhtes kohaldada tegevuskeeldu ja lennuettevõtja tuleks seepärast lisada A lisasse.

(51)

Ekvatoriaal-Guineas väljaantud lennundusloa alusel tegutsev lennuettevõtja Cronos Airlines on esitanud komisjonile dokumendid, milles taotleb enda väljajätmist A lisast, väites, et kasutab lennuteenuste osutamiseks õhusõidukeid, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike hooldusteenustega (wet-lease) Lõuna-Aafrika Vabariigis väljaantud lennundusloa alusel tegutsevalt lennuettevõtjalt.

(52)

Komisjon leiab, et Cronos Airlines'i esitatud teave ei õigusta lennuettevõtja väljajätmist A lisast. Kuid A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(53)

Svaasimaa pädev asutus on esitanud taotluse lennuettevõtjad Royal Swazi Airways Corporation ja Scan Air Charter A lisast välja jätta, kuna nimetatud lennuettevõtjatel ei ole enam õhusõidukeid ja seetõttu ei osuta nad ka lennuteenuseid. Samuti esitas pädev asutus taotluse lennuettevõtja Swaziland Airlink A lisast välja jätta, kuna nimetatud lennuettevõtja kasutab lennuteenuste osutamisel õhusõidukeid, mis on sertifitseeritud, mida hooldatakse ja mille lennumeeskondade lennundusluba on välja antud Lõuna-Aafrika Vabariigis. Svaasimaa pädev asutus kinnitab asjaomased sertifikaadid, load ja litsentsid.

(54)

Lennuettevõtjate Royal Swazi Airways Corporation ja Scan Air Charter suhtes leiab komisjon, et nende väljajätmine A lisast ei ole põhjendatud, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealused ettevõtjad on tegevuse lõpetanud. Lennuettevõtja Swaziland Airlink suhtes leiab komisjon, et selle väljajätmine A lisast ei ole põhjendatud. Ent A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(55)

Komisjon sai 25. märtsil 2008 Indoneesia pädevate asutuste koostatud uue tegevuskava, millele ei olnud lisatud tõendavaid dokumente selle rakendamise kohta ja millest selgus, et mitme olulise rakendusetapi lõpuleviimist ei ole ette näha enne 2008. aasta septembrit. Sellest teabest ei saa järeldada, et Indoneesia ametiasutused on praegu suutelised tagama järelevalve kõigi nende poolt sertifitseeritud lennuettevõtjate, sealhulgas Garuda üle.

(56)

Komisjon jätkab tehnilise abi andmist ja toetab igati Indoneesia pingutusi ohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.

(57)

Praegu leiab komisjon siiski, et Indoneesia ametiasutused ei ole tõendanud, et on lõpule viinud asjakohaste ohutusnormide täitmiseks vajalikud kavandatud parandusmeetmed, mistõttu ei saa ühtegi Indoneesia lennuettevõtjat praegu ühenduse nimekirjast välja jätta, välja arvatud juhul, kui nii asjaomane lennuettevõtja kui ka pädev siseriiklik asutus suudavad tõendada ICAO standardite täitmist.

(58)

Lennuettevõtja Garuda Indonesia Airline esitas 10. ja 18. märtsil 2008 komisjonile hulgaliselt dokumente, mis sisaldavad ettevõtja vastuseid komisjoni ja liikmesriikide ekspertide rühma külaskäigul 5.–9. novembril 2007 tehtud tähelepanekutele. Komisjon vaatas esitatud dokumendid põhjalikult läbi ja nõudis Garuda ohutusolukorra hindamise lõpuleviimiseks täiendava teabe esitamist. Lennuettevõtja lubas nõutud teabe viivitamata esitada.

(59)

Samuti esitas lennuettevõtja 28. märtsil 2008 ametliku taotluse esitada oma seisukoht suuliselt lennuohutuskomiteele selle järgmisel koosolekul ja esines seejärel komitee ees 3. aprillil 2008.

(60)

Komisjon ja liikmesriigid võtsid arvesse, et lennuettevõtja on teinud edusamme parandusmeetmete rakendamisel, et kõrvaldada eksperdirühma aruandes nimetatud puudused. Kuid komisjon ja liikmesriigid märkisid ka, et ICAO standarditele vastamiseks tuleb jätkata parandusmeetmetega mitmes valdkonnas ja need ka lõpule viia, sealhulgas varustada kõik Boeing 737 tüüpi lennukid laiendatud võimalustega maapinna läheduse hoiatussüsteemiga (EGPWS), rakendada lennuandmete monitooringut kõigi lennuettevõtja õhusõidukite suhtes ja parandada nõuetekohaselt lennuettevõtja sisekontrollisüsteemi.

(61)

Võttes arvesse põhjendustes 55–60 esitatud kaalutlusi, leiab komisjon, et lennuettevõtjat Garuda Indonesia Airline ei saa A lisast veel välja jätta.

(62)

Hoolimata komisjoni konkreetsetest nõudmistest, ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 28. novembril 2007 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seetõttu on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(63)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt:

1.

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

1.

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. aprill 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT


(1)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2)  ELT L 84, 23.3.2006, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1400/2007 (ELT L 311, 29.11.2007, lk 12).

(3)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(4)  Määrus (EÜ) nr 787/2007, 4. juuli 2007, (ELT L 175, 5.7.2007, lk 10).

(5)  SAFA aruanded: ACG-2007-36; ACG-2007-43; ACG-2007-56; ACG-2007-150; ACG-2007-205; ACG-2008-42; DGCATR-2007-374; LBA/D-2008-95; LBA/D-2008-117; LBA/D-2008-121; CAO-2007-57; LBA/D-2007-292; MOTLUX-2008-2; CAALAT-2007-14; DGAC-E-2006-801; LBA/D-2007-29; LBA/D-2008-114; LBA/D-2008-120; CAA-NL-2007-137; ENAC-IT-2006-389; LBA/D-2006-684; RCAARO-2006-46; RCAARO-2007-118; ENAC-IT-2007-322; ENAC-IT-2007-432; RCAARO-2006-38; RCAARO-2007-58.

(6)  LBA/D-2008-117, LBA/D-2008-121, MOTLUX-2008-2, BUL-2008-3, LBA/D-2008-114, LBA/D-2008-120.

(7)  CAA-UK-2008-8.

(8)  DGAC/F-2008-152.


A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number või tegevusloa number

Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Lennuettevõtja riik

AIR KORYO

Teadmata

KOR

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

AIR WEST CO. LTD

004/A

AWZ

Sudaan

ARIANA AFGHAN AIRLINES

009

AFG

Afganistan

MAHAN AIR

FS 105

IRM

Iraani Islamivabariik

SILVERBACK CARGO FREIGHTERS

Teadmata

VRB

Ruanda

TAAG ANGOLA AIRLINES

001

DTA

Angola

UKRAINE CARGO AIRWAYS

145

UKS

Ukraina

UKRAINIAN MEDITERRANEAN AIRLINES

164

UKM

Ukraina

VOLARE AVIATION ENTREPRISE

143

VRE

Ukraina

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

AFRICA ONE

409/CAB/MIN/TC/0114/2006

CFR

Kongo Demokraatlik Vabariik

AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER SPRL

409/CAB/MIN/TC/0005/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIGLE AVIATION

409/CAB/MIN/TC/0042/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR BENI

409/CAB/MIN/TC/0019/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR BOYOMA

409/CAB/MIN/TC/0049/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR INFINI

409/CAB/MIN/TC/006/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KASAI

409/CAB/MIN/TC/0118/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR NAVETTE

409/CAB/MIN/TC/015/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR TROPIQUES S.P.R.L.

409/CAB/MIN/TC/0107/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BEL GLOB AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0073/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BLUE AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0109/2006

BUL

Kongo Demokraatlik Vabariik

BRAVO AIR CONGO

409/CAB/MIN/TC/0090/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUSINESS AVIATION S.P.R.L.

409/CAB/MIN/TC/0117/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUTEMBO AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0056/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CARGO BULL AVIATION

409/CAB/MIN/TC/0106/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CETRACA AVIATION SERVICE

409/CAB/MIN/TC/037/2005

CER

Kongo Demokraatlik Vabariik

CHC STELLAVIA

409/CAB/MIN/TC/0050/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMAIR

409/CAB/MIN/TC/0057/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA)

409/CAB/MIN/TC/0111/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

DOREN AIR CONGO

409/CAB/MIN/TC/0054/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

EL SAM AIRLIFT

409/CAB/MIN/TC/0002/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

ESPACE AVIATION SERVICE

409/CAB/MIN/TC/0003/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

FILAIR

409/CAB/MIN/TC/0008/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

FREE AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0047/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GALAXY INCORPORATION

409/CAB/MIN/TC/0078/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMA EXPRESS

409/CAB/MIN/TC/0051/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMAIR

409/CAB/MIN/TC/0023/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GREAT LAKE BUSINESS COMPANY

409/CAB/MIN/TC/0048/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

HEWA BORA AIRWAYS (HBA)

409/CAB/MIN/TC/0108/2006

ALX

Kongo Demokraatlik Vabariik

I.T.A.B. — INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS

409/CAB/MIN/TC/0022/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KATANGA AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/0088/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KIVU AIR

409/CAB/MIN/TC/0044/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES

Ministri luba (määrus 78/205)

LCG

Kongo Demokraatlik Vabariik

MALU AVIATION

409/CAB/MIN/TC/0113/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

MALILA AIRLIFT

409/CAB/MIN/TC/0112/2006

MLC

Kongo Demokraatlik Vabariik

MANGO AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0007/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

PIVA AIRLINES

409/CAB/MIN/TC/0001/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

RWAKABIKA BUSHI EXPRESS

409/CAB/MIN/TC/0052/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SAFARI LOGISTICS SPRL

409/CAB/MIN/TC/0076/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SAFE AIR COMPANY

409/CAB/MIN/TC/0004/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SERVICES AIR

409/CAB/MIN/TC/0115/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SUN AIR SERVICES

409/CAB/MIN/TC/0077/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TEMBO AIR SERVICES

409/CAB/MIN/TC/0089/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

THOM'S AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/0009/2007

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TMK AIR COMMUTER

409/CAB/MIN/TC/020/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRACEP CONGO

409/CAB/MIN/TC/0055/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANS AIR CARGO SERVICE

409/CAB/MIN/TC/0110/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANSPORTS AERIENS CONGOLAIS (TRACO)

409/CAB/MIN/TC/0105/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

VIRUNGA AIR CHARTER

409/CAB/MIN/TC/018/2005

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

WIMBI DIRA AIRWAYS

409/CAB/MIN/TC/0116/2006

WDA

Kongo Demokraatlik Vabariik

ZAABU INTERNATIONAL

409/CAB/MIN/TC/0046/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas

 

 

Ekvatoriaal-Guinea

CRONOS AIRLINES

Teadmata

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

CEIBA INTERCONTINENTAL

Teadmata

CEL

Ekvatoriaal-Guinea

EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES

2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS

EUG

Ekvatoriaal-Guinea

GENERAL WORK AVIACION

002/ANAC

Puudub

Ekvatoriaal-Guinea

GETRA — GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS

739

GET

Ekvatoriaal-Guinea

GUINEA AIRWAYS

738

Puudub

Ekvatoriaal-Guinea

UTAGE — UNION DE TRANSPORT AEREO DE GUINEA ECUATORIAL

737

UTG

Ekvatoriaal-Guinea

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, sealhulgas

 

 

Indoneesia

ADAM SKY CONNECTION AIRLINES

121-036

DHI

Indoneesia

AIR PACIFIC UTAMA

135-020

Teadmata

Indoneesia

AIRFAST INDONESIA

135-002

AFE

Indoneesia

ASCO NUSA AIR TRANSPORT

135-022

Teadmata

Indoneesia

ASI PUDJIASTUTI

135-028

Teadmata

Indoneesia

AVIASTAR MANDIRI

135-029

Teadmata

Indoneesia

BALAI KALIBRASI FASITAS PENERBANGAN

135-031

Teadmata

Indoneesia

CARDIG AIR

121-013

Teadmata

Indoneesia

DABI AIR NUSANTARA

135-030

Teadmata

Indoneesia

DERAYA AIR TAXI

135-013

DRY

Indoneesia

DERAZONA AIR SERVICE

135-010

Teadmata

Indoneesia

DIRGANTARA AIR SERVICE

135-014

DIR

Indoneesia

EASTINDO

135-038

Teadmata

Indoneesia

EKSPRES TRANSPORTASI ANTAR BENUA

121-019

Teadmata

Indoneesia

EKSPRES TRANSPORTASI ANTAR BENUA

135-032

Teadmata

Indoneesia

GARUDA INDONESIA

121-001

GIA

Indoneesia

GATARI AIR SERVICE

135-018

GHS

Indoneesia

INDONESIA AIR ASIA

121-009

AWQ

Indoneesia

INDONESIA AIR TRANSPORT

135-017

IDA

Indoneesia

INTAN ANGKASA AIR SERVICE

135-019

Teadmata

Indoneesia

KARTIKA AIRLINES

121-003

KAE

Indoneesia

KURA-KURA AVIATION

135-016

Teadmata

Indoneesia

LION MENTARI ARILINES

121-010

LNI

Indoneesia

MANDALA AIRLINES

121-005

MDL

Indoneesia

MANUNGGAL AIR SERVICE

121-020

Teadmata

Indoneesia

MEGANTARA AIRLINES

121-025

Teadmata

Indoneesia

MERPATI NUSANTARA

121-002

MNA

Indoneesia

METRO BATAVIA

121-007

BTV

Indoneesia

NATIONAL UTILITY HELICOPTER

135-011

Teadmata

Indoneesia

PELITA AIR SERVICE

121-008

PAS

Indoneesia

PELITA AIR SERVICE

135-001

PAS

Indoneesia

PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA

135-026

Teadmata

Indoneesia

PURA WISATA BARUNA

135-025

Teadmata

Indoneesia

REPUBLIC EXPRES AIRLINES

121-040

RPH

Indoneesia

RIAU AIRLINES

121-016

RIU

Indoneesia

SAMPURNA AIR NUSANTARA

135-036

Teadmata

Indoneesia

SMAC

135-015

SMC

Indoneesia

SRIWIJAYA AIR

121-035

SJY

Indoneesia

TRANS WISATA PRIMA AVIATION

121-017

Teadmata

Indoneesia

TRANSWISATA PRIMA AVIATION

135-021

Teadmata

Indoneesia

TRAVEL EXPRES AIRLINES

121-038

XAR

Indoneesia

TRAVIRA UTAMA

135-009

Teadmata

Indoneesia

TRI MG INTRA AIRLINES

121-018

TMG

Indoneesia

TRI MG INTRA AIRLINES

135-037

TMG

Indoneesia

TRIGANA AIR SERVICE

121-006

TGN

Indoneesia

TRIGANA AIR SERVICE

135-005

TGN

Indoneesia

WING ABADI NUSANTARA

121-012

WON

Indoneesia

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas

 

Kirgiisi Vabariik

AIR CENTRAL ASIA

34

AAT

Kirgiisi Vabariik

AIR MANAS

17

MBB

Kirgiisi Vabariik

ASIA ALPHA AIRWAYS

32

SAL

Kirgiisi Vabariik

AVIA TRAFFIC COMPANY

23

AVJ

Kirgiisi Vabariik

BISTAIR-FEZ BISHKEK

08

BSC

Kirgiisi Vabariik

BOTIR AVIA

10

BTR

Kirgiisi Vabariik

CLICK AIRWAYS

11

CGK

Kirgiisi Vabariik

DAMES

20

DAM

Kirgiisi Vabariik

EASTOK AVIA

15

Teadmata

Kirgiisi Vabariik

ESEN AIR

2

ESD

Kirgiisi Vabariik

GOLDEN RULE AIRLINES

22

GRS

Kirgiisi Vabariik

INTAL AVIA

27

INL

Kirgiisi Vabariik

ITEK AIR

04

IKA

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZ TRANS AVIA

31

KTC

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZSTAN

03

LYN

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZSTAN AIRLINES

01

KGA

Kirgiisi Vabariik

MAX AVIA

33

MAI

Kirgiisi Vabariik

OHS AVIA

09

OSH

Kirgiisi Vabariik

S GROUP AVIATION

6

Teadmata

Kirgiisi Vabariik

SKY GATE INTERNATIONAL AVIATION

14

SGD

Kirgiisi Vabariik

SKY WAY AIR

21

SAB

Kirgiisi Vabariik

TENIR AIRLINES

26

TEB

Kirgiisi Vabariik

TRAST AERO

05

TSJ

Kirgiisi Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused

 

Libeeria

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas

Sierra Leone

AIR RUM, LTD

Teadmata

RUM

Sierra Leone

BELLVIEW AIRLINES (S/L) LTD

Teadmata

BVU

Sierra Leone

DESTINY AIR SERVICES, LTD

Teadmata

DTY

Sierra Leone

HEAVYLIFT CARGO

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD

Teadmata

ORJ

Sierra Leone

PARAMOUNT AIRLINES, LTD

Teadmata

PRR

Sierra Leone

SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD

Teadmata

SVT

Sierra Leone

TEEBAH AIRWAYS

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas:

Svaasimaa

AERO AFRICA (PTY) LTD

Teadmata

RFC

Svaasimaa

JET AFRICA SWAZILAND

Teadmata

OSW

Svaasimaa

ROYAL SWAZI NATIONAL AIRWAYS CORPORATION

Teadmata

RSN

Svaasimaa

SCAN AIR CHARTER, LTD

Teadmata

Teadmata

Svaasimaa

SWAZI EXPRESS AIRWAYS

Teadmata

SWX

Svaasimaa

SWAZILAND AIRLINK

Teadmata

SZL

Svaasimaa


(1)  A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.


B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE ÜHENDUSE PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis

(ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number

Rahvusvahelise tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Lennuettevõtja riik

Õhusõiduki liik

Registreerimisnumber ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber

Õhusõiduki registreerinud riik

AIR Bangladesh

17

BGD

Bangladesh

B747-269B

S2-ADT

Bangladesh

AIR SERVICE COMORES

06-819/TA-15/DGACM

KMD

Komoorid

Kõik õhusõidukid, v.a:

LET 410 UVP

Kõik õhusõidukid, v.a:

Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336)

Komoorid


(1)  B lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.


12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 332/2008,

11. aprill 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 297/2003, milles sätestatakse Tšiilist pärit veise- ja vasikaliha tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 297/2003 (2) on ette nähtud teatavate veise- ja vasikalihatoodete mitmeaastaste imporditariifikvootide avamine ja haldamine. Enne teatavate toodete importimist peavad olema väljastatud autentsussertifikaadid, mis tõendavad, et need tooted on pärit Tšiilist. Sertifikaate väljastava asutuse nimi on esitatud kõnealuse määruse III lisas. Kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et III lisa võib läbi vaadata, kui määratakse uus väljastav asutus.

(2)

Tšiili on teatanud komisjonile uue organi määramisest, keda volitatakse autentsussertifikaate väljastama alates 1. juulist 2008.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 297/2003 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 297/2003 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 98/2008 (ELT L 29, 2.2.2008, lk 5). Määrus (EÜ) nr 1254/1999 asendatakse 1. juulist 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2)  ELT L 43, 18.2.2003, lk 26. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 567/2007 (ELT L 133, 25.5.2007, lk 13).


LISA

„III LISA

Tšiili poolt volitatud autentsussertifikaate väljastav organ:

Asociación Gremial de Plantas Faenadoras Frigoríficas de Carnes de Chile

Teatinos 20 – Oficina 55

Santiago

Chile”


12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 333/2008,

11. aprill 2008,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 kohase vabatahtliku ümbersuunamise raames Portugalile antavate täiendavate toetussummade ülemmäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 378/2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005, (1) eriti selle artikli 1 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 378/2007 kehtestati tingimused, mille kohaselt liikmesriigid võivad aastatel 2007–2012 kohaldada oma territooriumil vähendamist (edaspidi „vabatahtlik ümbersuunamine”) kõikide nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (2) kohaste otsetoetussummade suhtes.

(2)

Portugal otsustas alates 2008. aastast kohaldada vabatahtlikku ümbersuunamist iga-aastase vähendamismääraga 10 %.

(3)

Selleks et määrata kindlaks vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad netosummad, mis tehakse Portugalile kättesaadavaks ühenduse toetusena maaelu arengu programmi meetmete toetamiseks, on vaja kehtestada Portugalile antavate täiendavate toetuste kogusumma ülemmäärad, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 lõike 3 kolmandas lõigus.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Portugalile antavate täiendavate toetuste kogusumma ülemmäärad, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 lõike 3 kolmandas lõigus, on järgmised:

Kalendriaasta

Miljonites eurodes

2008

20,4

2009

20,4

2010

20,4

2011

20,4

2012

20,4

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 293/2008 (ELT L 90, 2.4.2008, lk 5).


12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 334/2008,

11. aprill 2008,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. aprill 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 275/2008 (ELT L 85, 27.3.2008, lk 3).

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode järgmise koostisega (% massist):

etüülalkohol

üle 90,0

vesi

alla 7,4

etüleenglükool

1,3

butanoon

1,3

Toode on pakendatud 1- ja 3-liitristesse pudelitesse ning 100-liitristesse mahutitesse.

Pakendi juhendi järgi võib lahjendamata või veega lahjendatud toodet muuhulgas kasutada antifriisi või jäätumisvastase vedelikuna.

2207 20 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 2207 ja 2207 20 00 sõnastusega.

Butanooni ja väike etüleenglükooli lisand muudab toote inimtoiduks kõlbmatuks, kuid seda võib kasutada tööstuslikul otstarbel.

Etüleenglükooli väike kogus ei anna tootele rubriigi 3820 antifriisi või jäätumisvastase vedeliku omadusi.

Seepärast tuleb toode klassifitseerida denatureeritud etüülalkoholina CN-koodi 2207 20 00 all.


II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

OTSUSED

Komisjon

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/22


KOMISJONI OTSUS,

27. märts 2008,

millega muudetakse otsust 2005/779/EÜ, mis käsitleb loomade tervisekaitsemeetmeid sigade vesikulaarhaiguse vastu Itaalias

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 1092 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/297/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. novembri 2005. aasta otsus 2005/779/EÜ, mis käsitleb loomade tervisekaitsemeetmeid sigade vesikulaarhaiguse vastu Itaalias, (2) võeti vastu seoses kõnealuse haiguse esinemisega Itaalias. Kõnealuses otsuses sätestatakse loomade tervishoiueeskirjad seoses sigade vesikulaarhaigusega kõnealuse liikmesriigi piirkondadele, mis on sigade vesikulaarhaigusest vabaks tunnistatud, ja piirkondadele, mida ei ole kõnealusest haigusest vabaks tunnistatud.

(2)

Pärast sigade vesikulaarhaiguse puhanguid 2007. aastal Itaalia teatavates provintsides, mis asusid kõnealusest haigusest vabaks tunnistatud piirkondades, on kõnesolev liikmesriik võtnud meetmeid vastavalt nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivile 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega. (3)

(3)

Itaalia on peatanud nende provintside haigusevaba staatuse, kus edaspidine sigade vesikulaarhaiguse levik on tõenäoline. Itaalia on samuti keelanud sigade viimise nendest provintsidest teistesse Itaalia piirkondadesse ja teistesse liikmesriikidesse.

(4)

Kõnealused Itaalia võetud meetmed on osutunud efektiivseks. Seepärast on asjakohane muuta otsust 2005/779/EÜ, et oleks võimalik ette näha haigusevaba staatuse peatamine sellise provintsi puhul, mis asub sigade vesikulaarhaigusest vabaks tunnistatud piirkonnas, et võimaldada Itaalial reageerida kiirelt ja läbipaistvalt juhul, kui kõnealune haigus peaks puhkema piirkonnas, mis on kõnesolevast haigusest vabaks tunnistatud. Haigusevaba staatuse peatamise võimalus peaks seepärast olema ajaliselt piiratud ning kui oht säilib pärast määratud perioodi lõppemist, tuleb vastu võtta otsus vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artikli 10 lõikele 4.

(5)

Sigade kogumiskeskused on tihti esmaseks sigade vesikulaarhaiguse leviku allikaks. Itaalia on võtnud meetmeid, et tõhustada kontrolli sigade liikumise üle kogumiskeskustest ja takistada kõnealuse haiguse võimalikku levikut. Selliste meetmete arvu, mis on seotud sigade kogumiskeskuste järelevalvega ning eelkõige tehtavate katsete ja proovide võtmisega, tuleks seepärast samuti suurendada.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2005/779/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2005/779/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

 

„ITAALIA MAAKONDADE, PROVINTSIDE JA ETTEVÕTETE SIGADE VESIKULAARHAIGUSEST VABAKS TUNNISTAMINE”.

2)

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Haigusevabaks tunnistatud piirkonnas asuvate provintside haigusevaba staatuse peatamine

1.   Itaalia tagab, et kui sigade vesikulaarhaiguse puhanguid esineb sigade vesikulaarhaigusest vabaks tunnistatud piirkonnas asuvas provintsis, siis peatatakse kõnesoleva provintsi sigade vesikulaarhaigusevaba staatus viivitamata, kui ei ole selgelt kindlaks tehtud, et nakkuse päritoluks on teisene puhang ning haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise, mis viiakse läbi vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 8, tulemus osutab, et kõnealuse haiguse leviku oht on minimaalne.

2.   Artiklites 7, 8 ja 9 ette nähtud meetmed kehtivad lõikes 1 viidatud provintside kohta.

3.   Itaalia võib lõikes 1 viidatud provintsi uuesti sigade vesikulaarhaigusest vabaks tunnistada, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

kõikides provintsi ettevõtetes on seroloogiliste testide jaoks võetud kahel korral intervalliga 28–40 päeva proove selliselt arvult sigadelt, mis on piisav sigade vesikulaarhaiguse 5 % levimuse avastamiseks 95 % usaldusvahemikuga, ja tulemused on olnud negatiivsed;

b)

vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ II lisa punkti 7 alapunktidele 3 ja 4 ning punkti 8 alapunktile 3b ei kohaldata enam meetmeid ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis, mis loodi sigade vesikulaarhaiguse puhangu kolde ümber kõnealustes provintsides;

c)

seoses sigade vesikulaarhaiguse puhangute esinemisega direktiivi 92/119/EMÜ artikli 8 kohaselt läbi viidud epidemioloogilise uurimise tulemused ei osuta riskile, et kõnealune haigus võiks levida.

4.   Itaalia edastab viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik meetmed, mida võetakse lõigete 1, 2 ja 3 alusel, ja avaldab kõnealused meetmed. Lõikes 1 viidatud peatamisperiood ei ole pikem kui kuus kuud.”.

3)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Sigade kogumiskeskustes kogutakse kord kuus

a)

proove seroloogiliste testide jaoks selliselt arvult sigadelt, mis on piisav sigade vesikulaarhaiguse 5 % levimuse avastamiseks 95 % usaldusvahemikuga;

b)

väljaheiteproove viroloogiliste testide jaoks igast sulust, kus sigu peetakse või on peetud.”.

4)

Artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Sigade kogumiskeskustes kogutakse kord kuus

a)

proove seroloogiliste testide jaoks selliselt arvult sigadelt, mis on piisav sigade vesikulaarhaiguse 5 % levimuse avastamiseks 95 % usaldusvahemikuga;

b)

väljaheiteproove viroloogiliste testide jaoks igast sulust, kus sigu peetakse või on peetud.”.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. märts 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU


(1)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(2)  ELT L 293, 9.11.2005, lk 28. Otsust on muudetud otsusega 2007/9/EÜ (ELT L 7, 12.1.2007, lk 15).

(3)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/10/EÜ (ELT L 63, 1.3.2007, lk 24).


III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid

EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID

12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/25


NÕUKOGU OTSUS 2008/298/ÜVJP,

7. aprill 2008,

millega muudetakse otsust 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

22. jaanuaril 2001 võttis nõukogu vastu otsuse 2001/80/ÜVJP (1) ELSS moodustamise kohta, mille pädevus on sätestatud lisas.

(2)

19. novembril 2007 kiitis nõukogu heaks neli meedet, mille eesmärk on parandada ELSSi suutlikkust teostada ELi juhitavate operatsioonide strateegilise tasandi varajast sõjalist planeerimist.

(3)

Kõnealuste meetmete rakendamiseks tuleks ELSSi pädevust muuta sõltuvalt pädevuse põhjalikust läbivaatamisest pärast nimetatud meetmete rakendamise hindamist.

(4)

Samuti peaks ELSSi pädevus kajastama muudatusi, mis on tehtud nõukogu kriisiohjestruktuurides ja -menetlustes pärast pädevuse viimast muutmist.

(5)

Otsust 2001/80/ÜVJP tuleks muuta ka selleks, et võtta arvesse nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsust 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2001/80/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Euroopa Liidu sõjalise staabi liikmete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 5. detsembri 2007. aasta otsuses 2007/829/EÜ, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju. (3)

2.

Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 7. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŽERJAV


(1)  EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7. Otsust on muudetud otsusega 2005/395/ÜVJP (ELT L 132, 26.5.2005, lk 17).

(2)  ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.

(3)  ELT L 327, 13.12.2007, lk 10.”.


LISA

EUROOPA LIIDU SÕJALISE STAABI (ELSS) PÄDEVUS JA STRUKTUUR (1)

1.   Sissejuhatus

ELi liikmesriigid otsustasid Helsingis moodustada nõukogus uued alalised poliitilised ja sõjalised organid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul täita oma kohustusi seoses kõigi ELi lepingus sätestatud konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise ülesannetega. Helsingi aruande kohaselt annab ELSS, „mis on osa nõukogu struktuurist, sõjalist nõu ning toetab Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, viies sealhulgas läbi ELi juhitavaid sõjalisi kriisiohjamisoperatsioone”.

12.–13. detsembril 2003 toimunud kohtumisel tervitas Euroopa Ülemkogu dokumenti pealkirjaga „Euroopa kaitsepoliitika: NATO-ELi konsultatsioonid, planeerimine ja operatsioonid”. 16.–17. detsembril 2004 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks üksikasjalikud ettepanekud selle dokumendi rakendamise kohta.

19. novembril 2007 tervitas nõukogu tema poolt 2007. aasta mais taotletud ja peasekretäri/kõrge esindaja koostatud aruannet, mis käsitleb ELi sõjalise staabi võimet strateegilisel tasandil varakult planeerida ELi juhitavaid operatsioone, ning kiitis heaks soovitused rakendada paketina aruandes käsitletud nelja meedet koos sõjalises nõuandes täpsustatud tegevusega.

ELSSil on järgmine pädevus.

2.   Missioon

Sõjalise staabi ülesandeks on varajane hoiatamine, olukorra hindamine ning ELi lepingu artikli 17 lõikes 2 ette nähtud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegiline planeerimine.

See hõlmab ka Euroopa riiklike ja mitmeriigivägede määratlemist ning ELSK kindlaksmääratud poliitika ja otsuste elluviimist.

3.   Roll

Staap on ELi sõjaliste erialateadmiste allikas.

Staap tagab sideme ühelt poolt ELSK ja teiselt poolt ELi käsutuses olevate sõjaliste ressursside vahel ning annab kooskõlas ELSK suunistega sõjalist nõu ELi organitele.

Staap täidab kolme peamist operatiivset ülesannet: varajane hoiatamine, olukorra hindamine ja strateegiline planeerimine.

Staap korraldab piisavalt üksikasjalikku varajast planeerimist, et muu hulgas võimaldada liikmesriikidel hinnata nende potentsiaalseid pakutavaid vägesid ja ELSSil anda otsustamisprotsessi käigus asjakohast ekspertnõu.

Staap tagab varajase hoiatamise. Staap planeerib, hindab ja annab soovitusi seoses kriisiohjamise kontseptsiooni ja üldise sõjalise strateegiaga ning viib ellu ELSK otsused ja suunised.

Staap toetab ELSK-d olukorra hindamise ja kõigi ELi lepingu artikli 17 lõikes 2 sätestatud operatsioonide ja ülesannete, sealhulgas Euroopa julgeolekustrateegias kindlaks määratud operatsioonide ja ülesannete strateegilise planeerimise sõjaliste aspektide (2) osas kõigi ELi juhitavate operatsioonide puhul, olenemata sellest, kas EL kasutab NATO vahendeid ja võimeid või mitte.

Staap toetab (peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee taotlusel) ajutisi missioone kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, andes vastavalt vajadusele konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja konfliktijärgse stabiliseerimise sõjaliste aspektidega seotud nõu ja abi.

Staap aitab kaasa sõjaliste võimete alaste eesmärkide väljatöötamisele, hindamisele ja läbivaatamisele, võttes asjaomaste liikmesriikide puhul arvesse vajadust tagada vastavalt kokkulepitud menetlustele sidusus NATO kaitseplaneerimisprotsessi ning rahupartnerluse planeerimis- ja aruandlusprotsessiga.

Staap teeb tihedat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga.

Staap vastutab koolituse, õppuste ja koostegutsemisvõime vallas liikmesriikide poolt ELi käsutusse antud relvajõudude ja võimete järelevalve ja hindamise ning neid käsitlevate soovituste andmise eest.

Staap tagab võime tugevdada riiklikku peakorterit, mis on määratud ELi iseseisvat operatsiooni läbi viima.

Staap vastutab ELi iseseisvate sõjaliste operatsioonide planeerimise ja läbiviimise eest ning tagab ELSSi võime luua kiiresti operatsioonide keskus konkreetse operatsiooni läbiviimiseks, eelkõige juhul, kui on vaja tsiviil-sõjalist ühisreageerimist ja riiklikku peakorterit ei ole kindlaks määratud, pärast seda, kui nõukogu on ELSK nõuandel nimetatud operatsiooni käsitleva otsuse vastu võtnud.

4.   Ülesanded

Staap annab ELSK suuniste alusel sõjalist nõu peasekretärile/kõrgele esindajale ja ELi organitele.

Staap jälgib potentsiaalseid kriisikoldeid, tuginedes asjakohastele riiklikele ja mitmeriigilistele luurealastele võimetele.

Staap teeb teabevahetuse valdkonnas koostööd ühise vaatluskeskusega kooskõlas ühtset luureandmete analüüsivõimet käsitleva kokkuleppega.

Staap viib läbi strateegilise tasandi sõjalist eelplaneerimist.

Staap korraldab piisavalt üksikasjalikku varajast planeerimist, et muu hulgas võimaldada liikmesriikidel hinnata nende potentsiaalseid pakutavaid vägesid ja ELSSil anda otsustamisprotsessi käigus asjakohast ekspertnõu.

Staap määrab koostöös NATOga ELi juhitavateks operatsioonideks kindlaks Euroopa riiklikud ja mitmeriigiväed ning koostab nendest loendi.

Staap aitab kaasa liikmesriikide poolt ELi käsutusse antud riiklike ja mitmeriigivägede arendamisele ja ettevalmistamisele (sealhulgas koolitus ja õppused). Üksikasjalikud sätted suhete kohta NATOga määratakse kindlaks asjaomastes dokumentides.

Staap organiseerib ja koordineerib menetlusi riiklike ja mitmeriigiliste peakorteritega, sealhulgas ELi käsutusse antud NATO peakorteritega, tagades võimalikult suure vastavuse NATO menetlustele.

Staap annab panuse terrorismivastase võitluse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika mõõtme sõjalistesse aspektidesse.

Staap aitab välja töötada kontseptsioone, doktriini, plaane ja menetlusi sõjaliste vahendite ja võimete kasutamiseks loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärgede likvideerimisega seotud operatsioonides.

Staap määrab kindlaks, planeerib ja viib läbi ELi kriisiohjamise menetluste sõjalised aspektid, sealhulgas ELi-NATO menetlustega seotud õppused, ning hindab neid.

Staap osaleb operatsioonide ja õppustega seotud kulutuste hindamisel.

Staap teeb koostööd mitmeriigivägede riiklike ja mitmeriigipeakorteritega.

Staap loob vastavalt Euroopa Liidu ja NATO vahelistele alalistele kokkulepetele alalised suhted NATOga.

Staap võtab ELSSis vastu NATO kontaktrühma ja säilitab ELi staabiüksuse SHAPEis kooskõlas eesistujariigi aruandega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta, mille nõukogu võttis vastu 13. detsembril 2004.

Staap loob kokkuleppel ÜRO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OSCE ja Aafrika Liiduga, asjakohased suhted nendes organisatsioonides kindlaksmääratud kontaktisikutega.

Staap aitab läbi viia saadud kogemuste vajalikku põhjalikku analüüsi.

Staap koostab peasekretäri/kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee algatusel strateegilisi alternatiivplaane.

Staap aitab välja arendada doktriini ja kontseptsioonide ning tsiviil-sõjalistest operatsioonidest ja õppustest saadud kogemuste kogumi.

Staap valmistab ette kontseptsioone ja menetlusi ELi operatsioonide keskuse jaoks ning tagab operatsioonide keskuse personali, vahendite ja varustuse olemasolu ja valmisoleku operatsioonide, õppuste ja koolituse korraldamiseks.

Staap hooldab, uuendab ja asendab ELi operatsioonide keskuse varustust ning hooldab keskuse ruume.

a)   Lisaülesanded kriisiohjamise olukordades

Staap taotleb konkreetset teavet luureasutustelt ja muud asjakohast teavet kõigilt olemasolevatelt allikatelt ning töötleb seda.

Staap toetab ELSKd selle osalemisel poliitika- ja julgeolekukomitee esialgse planeerimisjuhendi ja planeerimisjuhiste koostamisel.

Staap koostab ja seab prioriteetsuse järjekorda sõjalis-strateegilised tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks,

määrates kindlaks esialgsed üldised tegevusvariandid;

kasutades vajaduse korral planeerimisel abina väliseid allikaid, kes neid tegevusvariante üksikasjalikumalt analüüsivad ja edasi arendavad;

hinnates selle üksikasjalikuma töö tulemusi ja tellides vajalikuks osutuva edasise töö;

esitades ELSK-le üldise hinnangu, tuues vastavalt vajadusele välja prioriteedid ja soovitused.

Staap määrab koostöös riiklike planeerimisstaapide ja vajaduse korral NATOga kindlaks väed, mis võiksid osaleda võimalikes ELi juhitavates operatsioonides.

Staap abistab operatsiooni ülemat tehnilise koostöö tegemisel kolmandate riikidega, kes on avaldanud soovi panustada sõjaliselt ELi juhitavasse operatsiooni, ja vägede moodustamist käsitleva konverentsi ettevalmistamisel.

Staap jätkab kriisiolukordade jälgimist.

ELSSi juhatajale esitatud peadirektoraadi E (DG E) taotluse korral aitab staap korraldada DG E vastutusel läbi viidavat kriisidele reageerimisega seotud poliitilis-sõjalist strateegilist planeerimist (kriisiohjamise kontseptsiooni, ühismeetme eelnõu jne väljatöötamine).

ELSSi juhatajale esitatud DG E taotluse korral aitab staap korraldada DGE vastutusel läbi viidavat kriisidele reageerimisega seotud strateegilise tasandi planeerimist (teabekogumismissioonid, kriisiohjamise kontseptsioon).

Staap aitab korraldada kriisidele reageerimisega seotud strateegilist planeerimist tsiviil-sõjaliste ühisoperatsioonide läbiviimiseks, töötades välja kriisiohjamise menetlustes ette nähtud strateegilised tegevusvariandid. Nimetatud planeerimine on ELSSi juhataja ja DCPCC otseses vastutusalas ning nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja üldises alluvuses.

ELSSi juhatajale esitatud DCPCC taotluse korral aitab staap korraldada kriisidele reageerimisega seotud strateegilise ja operatiivtasandi planeerimist DCPCC vastutusel läbi viidavate tsiviilmissioonide jaoks.

b)   Lisaülesanded operatsioonide ajal

ELSS tagab valveteenistuse abil ööpäevaringse võime jälgida kõiki EJKP missioone ja operatsioone, et kindlustada operatsioonidega seotud teabe süstemaatiline edastamine.

ELSS, mis tegutseb ELSK suuniste alusel, jälgib pidevalt operatsioonide kõiki sõjalisi aspekte. Staap viib koostöös operatsioonile määratud operatsiooni ülemaga läbi strateegilise analüüsi, toetamaks ELSK-d strateegilise juhtimise eest vastutava poliitika- ja julgeolekukomitee nõustamisel.

Pidades silmas poliitilisi ja operatsiooni puudutavaid arengusuundi, esitab staap ELSK-le uued tegevusvariandid, mis on ELSK poolt poliitika- ja julgeolekukomiteele antava sõjalise nõu aluseks.

Staap aitab tugevdada operatsioonide keskuse tuuma ning vajaduse korral ELi operatsioonide keskust.

Staap on ELi operatsioonide keskuse alaliseks tuumaks.

Staap aitab koordineerida tsiviiloperatsioone. Need operatsioonid planeeritakse ja viiakse läbi DCPCC vastutusel. Staap aitab tsiviiloperatsioone planeerida, toetada (kaasa arvatud sõjaliste vahendite võimaliku kasutamise kaudu) ja läbi viia (strateegiline tasand jääb DG E IX pädevusse).

5.   Struktuur

Staap töötab ELSK sõjaliste suuniste alusel ning annab sellele oma tegevusest aru.

ELSS on nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksus, mis allub otse peasekretärile/kõrgele esindajale ning tegutseb tihedas koostöös teiste nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksustega.

ELSS juhib ELSS juhataja, kes on kindralleitnandi auastmega.

Staap koosneb liikmesriikidest lähetatud rahvusvahelise pädevusega personalist kooskõlas eeskirjadega, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati tööle lähetatud liikmesriikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes, ning nõukogu peasekretariaadi ametnikest ja komisjonist lähetatud ametnikest. ELSS personalivaliku protsessi parandamiseks soovitatakse liikmesriikidel esitada igale taotletavale ametikohale mitu kandidaati.

Kõigi ülesannetega toime tulemiseks on ELSSil A liites esitatud struktuur.

Kriisiohjamise olukordades või õppuste ajal võib ELSS oma teadmisi, inimressursse ja infrastruktuuri kasutades moodustada planeerimis- ja juhtimisrühmi. Lisaks sellele võib staap vajaduse korral taotleda ELSK kaudu ELi liikmesriikidelt ajutist lisapersonali.

ELSK annab ELSSi juhataja kaudu suuniseid ELSSi poolt tsiviilkriisiohjamise raames läbi viidud sõjalise tegevuse kohta. DGE IX vastutab ELSSi poolt kriisiohjamise tsiviilaspektidesse antava panuse puhul kõigi tegevuste (planeerimine, teabekogumismissioonid jne) eest kuni ja kaasa arvatud kriisiohjamise kontseptsiooni ning vajaduse korral politsei- ja tsiviilalaste strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamiseni. Pärast missiooni alustamise otsuse vastuvõtmist läheb vastutus nimetatud panuse eest üle tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktorile. Kõnealuse tegevuse kohta antakse kriisiohje tsiviilaspektide komiteele aru vastavalt kriisiohjamise tsiviilaspekte käsitlevatele menetlustele.

6.   Suhted kolmandate riikidega

ELSSi suhted ELi mittekuuluvate NATO Euroopa liikmetega, muude kolmandate riikidega ning ELi kandidaatriikidega määratakse kindlaks ELi ja kolmandate riikide suhteid käsitlevates asjakohastes dokumentides.


(1)  Lühendeid vt B liitest.

(2)  Mõisted:

 

strateegiline planeerimine – planeerimistegevus, mis algab kohe pärast võimaliku kriisi tuvastamist või tekkimist ja lõpeb siis, kui ELi poliitilised organid on heaks kiitnud sõjalis-strateegilise tegevusvariandi või nende kogumi. Strateegilise planeerimise protsess hõlmab olukorra sõjalist hindamist, poliitilis-sõjalise raamistiku kindlaksmääramist ja sõjalis-strateegiliste tegevusvariantide väljatöötamist;

 

sõjalis-strateegiline tegevusvariant – võimalik sõjaline tegevus, mille eesmärk on saavutada poliitilis-sõjalises raamistikus kindlaks määratud poliitilis-sõjalised eesmärgid. Sõjalis-strateegilises tegevusvariandis kirjeldatakse üldjoontes sõjalist lahendust, vajalikke ressursse ja piiranguid ning operatsiooni ülema ja operatsiooni peakorteri valikut käsitlevaid soovitusi.

A liide

ÜLEVAADE ELSSI STRUKTUURIST

Image

B liide

LÜHENDID

A

ADMIN Haldusüksus

AU Aafrika Liit

C

CESDP Euroopa ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

CEUMC Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees

CPCC Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistus

CIS Side- ja infosüsteemide osakond

CIS POL/REQ Side- ja infosüsteemidealane poliitika ja nõuded

CIV/MIL CELL Tsiviil-sõjaline staabiüksus

CIV/MIL STRAT PLAN Tsiviil-sõjalise staabiüksuse strateegilise planeerimise osakond

CIVCOM Kriisiohje tsiviilaspektide komitee

CMC Kriisiohjekontseptsioon

CMC SPT Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehe abid

COMMS & IS Side- ja infosüsteemide direktoraat

CONOPS Operatsiooni kontseptsioon

CRISIS RESP/CURRENT OPS Kriisidele reageerimise ja käimasolevate operatsioonide osakond

CSO Tsiviilalane strateegiline tegevusvariant

D

DDG Juhataja asetäitja

DGEUMS Euroopa Liidu sõjalise staabi juhataja

DCPCC Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor

DPP Kaitseplaneerimisprotsess

E

ESDP Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP)

EUMC Euroopa Liidu sõjaline komitee (ELSK)

EUMS Euroopa Liidu sõjaline staap (ELSS)

EU CELL (SHAPE) Euroopa Liidu staabiüksus SHAPEis

EX/TRN/ANL Õppuste ja koolituse analüüsiosakond

I

INT POLICY Luurepoliitika osakond

INT PRODUCTION Luureandmete tootmisosakond

INT REQ Luureandmete taotlus

IT SUPPORT Infotehnoloogia toetusosakond

L

LEGAL Õigusnõunik

LOG POLICY Logistikapoliitika osakond

M

MAP Sõjalise hindamise ja planeerimise osakond

O

OCPS Operatsioonide keskuse koosseisulised töötajad

OHQ Operatsioonide peakorter

OP CENTRE PERM STAFF Operatsioonide keskuse koosseisulised töötajad

OPLAN Operatsiooni plaan

OPSCEN Operatsioonide keskus

OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon

P

PARP Planeerimis- ja aruandlusprotsess

PfP Rahupartnerlus

POL Poliitikaosakond

PSC Poliitika- ja julgeolekukomitee

PSO Politsei strateegiline tegevusvariant

T

TEU Euroopa Liidu leping


12.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 102/34


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/299/ÜVJP,

7. aprill 2008,

millega muudetakse ühismeedet 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 12. juulil 2004. aastal vastu ühismeetme 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri (edaspidi „agentuur”) loomise kohta, (1) sätestades muu hulgas, et agentuuri tegevjuhi ja tema asetäitja nimetab ametisse agentuuri juhtorgan agentuuri juhi ettepanekul ning et tegevjuht ja tema asetäitja tegutsevad agentuuri juhi alluvuses ja vastavalt juhtorgani otsustele.

(2)

Juhtorgan leppis 25. septembril 2007. aastal kokku, et kooskõlas agentuuri juhi poolt ühismeetme 2004/551/ÜVJP artikli 27 kohaselt esitatud aruandega ühismeetme rakendamise kohta soovitatakse nõukogul ühismeedet muuta seoses tegevjuhi teise asetäitja ametikoha loomisega ning näha ette ühismeetme täiendav läbivaatamine 2010. aastal.

(3)

Ühismeedet 2004/551/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklile 6 ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ja rakendamises. Taani ei osalenud seetõttu käesoleva ühismeetme väljatöötamises ja vastuvõtmises ning see ei ole talle siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ühismeedet 2004/551/ÜVJP muudetakse käesolevaga järgmiselt.

1)

Artikli 9 lõike 1 punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

„1.5.

nimetab ametisse tegevjuhi ja tema kaks asetäitjat;”.

2)

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Tegevjuhi ja tema kaks asetäitjat nimetab juhtorgan agentuuri juhi ettepanekul ametisse kolmeks aastaks. Juhtorgan võib ametiaega pikendada kahe aasta võrra. Tegevjuht ja tema kaks asetäitjat tegutsevad agentuuri juhi alluvuses ja vastavalt juhtorgani otsustele.

2.   Tegevjuht, keda abistavad tema kaks asetäitjat, võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri tõhusa ja tulemusliku töö tagamiseks. Tegevjuht vastutab funktsionaalsete üksuste järelevalve ja koordineerimise eest, et tagada nende töö ühtsus. Tegevjuht on agentuuri personali eesotsas.”.

3)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Läbivaatamisklausel

Agentuuri juht esitab hiljemalt 30. juuniks 2010. aastaks juhtorganile aruande käesoleva ühismeetme rakendamise kohta, pidades silmas ühismeetme võimalikku läbivaatamist nõukogus.”.

Artikkel 2

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 7. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŽERJAV


(1)  ELT L 245, 17.7.2004, lk 17.