10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/3

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik). (2)

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/5

(1)

Alates kuue kuu möödumisest määruse (EÜ) nr 725/2004 jõustumiskuupäevast peaks komisjon kontrollima kõnealuse määruse kohaldamist liikmesriikides. Komisjoni järelevalve all toimuvaid kontrolle on vaja selleks, et veenduda liikmesriikide kvaliteedikontrollisüsteemide ning meresõiduturvalisuse meetmete, korra ja struktuuri tõhususes.

(2)

Vastavalt direktiivi 2005/65/EÜ artikli 13 lõikele 3 peaks komisjon koostöös määruses (EÜ) nr 725/2004 sätestatud kontrollidega jälgima kõnealuse direktiivi rakendamist liikmesriikides.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (3) asutatud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks andma komisjonile tehnilist abi tema kontrolliülesannete täitmisel laevade, asjaomaste ettevõtjate ja volitatud turvalisusorganisatsioonide suhtes.

(4)

Komisjon peaks oma kontrolli ajakava ja ettevalmistamise liikmesriikidega kooskõlastama. Komisjoni kontrollirühmadesse võiksid kuuluda ka asjakohase kvalifikatsiooniga riiklikud inspektorid, kui nad on kättesaadavad.

(5)

Komisjoni kontroll peaks toimuma vastavalt kindlaksmääratud korrale, kohaldades standardmeetodeid.

(6)

Kontrolliga seotud tundlikku teavet tuleks käsitada salastatud teabena.

(7)

Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 10. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 884/2005, millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise kord. (4)

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 11 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

1)

„komisjoni kontroll” – liikmesriikides meresõiduturvalisuse kvaliteedikontrollisüsteemide, meetmete, korra ja struktuuride kontrollimine komisjoni inspektorite poolt, et määrata kindlaks määruse (EÜ) nr 725/2004 täitmine ja direktiivi 2005/65/EÜ rakendamine;

2)

„komisjoni inspektor” – artiklis 7 sätestatud kriteeriumidele vastav komisjoni või Euroopa Meresõiduohutuse Ameti teenistuses olev isik või riiklik inspektor, keda komisjon on volitanud osalema komisjoni kontrollis;

3)

„riiklik inspektor” – meresõiduturvalisuse inspektorina liikmesriigi teenistuses olev isik, kellel on selle liikmesriigi nõuetele vastav kvalifikatsioon;

4)

„objektiivne tõend” – vaatlusel, mõõtmisel või katsetamisel põhinev ja tõendatav turvalisust või määruses (EÜ) nr 725/2004 või direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud nõude olemasolu ja rakendamist käsitlev koguseline või kvalitatiivne teave, protokoll või vaatlustulemus;

5)

„tähelepanek” – komisjoni kontrolli käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõendusmaterjal;

6)

„mittevastavus” – vaadeldud olukord, kus objektiivne tõendusmaterjal osutab määruses (EÜ) nr 725/2004 või direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud nõude mittetäitmisele ja mis nõuab parandusmeetmete võtmist;

7)

„oluline mittevastavus” – tuvastatav kõrvalekalle, mis kujutab endast tõsist ohtu meresõiduturvalisusele, nõuab viivitamatut parandusmeetmete võtmist ning hõlmab määruses (EÜ) nr 725/2004 või direktiivis 2005/65/EÜ sätestatud nõuete tõhusa ja süstemaatilise rakendamise puudumist;

8)

„keskus” – iga liikmesriigi määratud asutus, kes töötab komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktasutusena ning hõlbustab ja jälgib määruse (EÜ) nr 725/2004 kohaste meresõiduturvalisuse meetmete ja direktiivi 2005/65/EÜ kohaste sadamaturvalisuse meetmete kohaldamist ning annab sellekohast teavet;

9)

„asjakohane ettevõtja” – üksus, mille ülesanne on määrata äriühingu turvaülem, laeva turvaülem või sadamarajatise turvaülem või mis vastutab laeva või sadamarajatise turvaplaani rakendamise eest või kelle liikmesriik on määranud tunnustatud turvaorganisatsiooniks;

10)

„test” – meresõiduturvalisuse meetmete katsetamine, mille käigus simuleeritakse kavatsust sooritada õigusvastane tegu, et kontrollida olemasolevate turvameetmete rakendamise tõhusust;

11)

„sadam” – liikmesriigi poolt vastavalt direktiivi 2005/65/EÜ artikli 2 lõikele 3 määratletud piiridesse jääv ala, millest on artikli 12 alusel komisjonile teatatud.

a)

määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 3 osutatud riiklikule programmile, et rakendada kõnealust määrust;

b)

määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 9 lõikes 4 osutatud keskuste esitatud andmetele ja järelevalvearuannetele;

c)

liikmesriikide poolt sadamate turvaplaanide rakendamise üle teostatud järelevalve tulemusele.

a)

hea ülevaade meresõiduturvalisusest ja selle kohaldamisest kontrollitavate toimingute suhtes;

b)

tööalane oskus kasutada turbetehnoloogiaid ja -meetodeid;

c)

kontrollipõhimõtete, -menetluste- ja -meetodite alased teadmised;

d)

tööalased teadmised kontrollitavatest toimingutest.

a)

mille on heaks kiitnud komisjon;

b)

mis hõlmab nii alus- kui ka täiendõpet;

c)

mis tagab võimekustaseme, millest piisab, et kontrollida turvameetmete rakendamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 725/2004 ja direktiiviga 2005/65/EÜ.

a)

kontroll hõlmab kontrollkäigu ajal kõnealuses sadamarajatises või mujal sadamas asuvaid laevu, ja

b)

kas kontroll hõlmab vastavalt direktiivi 2005/65/EÜ artikli 13 lõikele 2 järelevalvet asjaomase sadama üle.

a)

teavitab kontrollitava liikmesriigi asjakohaseid pädevaid asutusi;

b)

teavitab komisjoni nendest asjakohastest pädevatest asutustest.

a)

laeva lipuriik ei ole liikmesriik või

b)

laeva ei nimetatud lõike 4 alusel antud teabes.

a)

on vastavuses;

b)

on vastavuses, kuid täiustamine on soovitav;

c)

ei ole vastavuses;

d)

oluliselt mittevastavuses;

e)

ei kohaldata;

f)

ei leidnud kinnitust.

a)

käsitletakse tähelepanekuid ja soovitusi, ning

b)

esitatakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tegevuskava, täpsustades meetmed ja tähtajad.

a)

esitada liikmesriigile märkusi või nõuda täpsemat selgitust vastuse või selle osa kohta;

b)

korraldada parandusmeetmete rakendamise kontrollimiseks järelkontroll või järelevalve, millest tuleb vähemalt kaks nädalat ette teatada;

c)

algatada asjaomase liikmesriigi suhtes rikkumismenetlus.

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/11

(1)

Komisjoni 17. mai 2002. aasta määruses (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil, (2) on seatud eesmärgiks kehtestada tingimused, mille alusel võib lubada ühenduse ametiasutusele edastatud konfidentsiaalseid andmeid kasutada teaduslikul eesmärgil statistiliste järelduste tegemiseks, ning eeskirjad ühenduse ja liikmesriikide ametiasutuste koostöö kohta sellise juurdepääsu hõlbustamiseks.

(2)

Komisjoni otsusega 2004/452/EÜ (3) on kehtestatud asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil.

(3)

Töö, töösuhete ja solidaarsuse ministeeriumi teadus-, uuringute- ja statistikadirektoraati (Direction de l'Animation de la Recherche, des Études et des Statistiques – DARES, Pariis, Prantsusmaa), New Yorgi osariigi ülikooli teadusfondi (Research Foundation of State University of New York – RFSUNY, Albany, Ameerika Ühendriigid) ning Soome Pensionikeskust (Eläketurvakeskus – ETK, Soome) tuleb pidada nõutud tingimustele vastavateks asutusteks ja seetõttu tuleks need lisada määruse (EÜ) nr 831/2002 artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud asutuste, organisatsioonide ja institutsioonide nimekirja.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas statistilise konfidentsiaalsuse komitee arvamusega,

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/14

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1100/2007 on kehtestatud raamistik euroopa angerja varude kaitseks ja säästvaks kasutamiseks ühenduse vetes ning liikmesriikide rannalaguunides, suudmealade vetes ja jõgedes ning nendega ühenduses olevates sisevetes.

(2)

Liikmesriigid peavad kindlaks määrama ja piiritlema oma riigi territooriumil asuvad eraldi vesikonnad, mis on euroopa angerja looduslikuks elupaigaks. Iga angerjate vesikonna kohta peavad liikmesriigid koostama angerjavarude majandamiskava.

(3)

Kuna Mustas meres ja sellega seotud jõgikondades leidub vähe euroopa angerjat, ei ole kindel, kas kõnealused veed on selle liigi looduslikuks elupaigaks.

(4)

Seepärast on komisjon volitatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt otsustama, kas Must meri ja sellega seotud jõgikonnad on selline looduslik elupaik, kus on vaja rakendada kalavarude taastamise meetmeid.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee poolt komisjonile antud nõuande kohaselt on Must meri ja sellega seotud jõgikonnad euroopa angerja levikuala kõige kaugemal piiril ning enne kalamaimudega asustamist oli angerja loomulik levik seal juhuslik. Enne kalamaimudega asustamist oli euroopa angerja loomkoormus kõnealustes vetes liiga väike kalanduse toetamiseks ükskõik millisel angerja arenguperioodil.

(6)

On ebatõenäoline, et arvestatav hulk Musta merega ühenduses olevatesse jõgedesse asustatud angerjatest saavutab suguküpsuse ja sooritab edukalt kudemisrände Sargasso merre. Lisaks ei ole tõenäoline ka see, et arvestatav hulk noorangerjaid jõuab tagasi Musta merega ühenduses olevatesse jõgedesse, saavutab suguküpsuse ja neil õnnestub kõiki takistusi ületades jõuda kudemispaikadesse.

(7)

Taastamismeetmetest tulenev võimalik kasu euroopa angerja varudele Mustas meres ja sellega seotud jõgikondades oleks minimaalne ja ebaproportsionaalselt väike võrreldes haldus- ja finantskoormusega, mida see asjaomastele liikmesriikidele kaasa tooks.

(8)

Seepärast tuleks sätestada, et Must meri ja sellega seotud jõgikonnad ei ole euroopa angerja looduslik elupaik nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007 tähenduses.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/16

(1)

Komisjoni otsusega 2006/784/EÜ (2) kinnitatakse Prantsusmaal kasutamiseks viis searümpade liigitusmeetodit (Capteur Gras/Maigre – Sydel (CGM), CSB Ultra-Meater, käsitsimeetod (ZP, Zwei-Punkte-Messverfahren), Autofom, UltraFom 300).

(2)

Prantsusmaa on taotlenud komisjonilt luba kahe uue searümpade liigitusmeetodi kasutamiseks ning on esitanud proovidissekteerimiste tulemused komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artikli 3 lõikega 3 ette nähtud protokolli teises osas.

(3)

Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomaste liigitusmeetodite tingimused on täidetud.

(4)

Seetõttu tuleks otsust 2006/784/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 1 esimesele lõigule lisatakse järgmised punktid f ja g:

2.

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/19

(1)

Strateegilise raamistikuga i2010 – Euroopa infoühiskond (2) edendatakse Euroopa Liidus avatud ja konkurentsivõimelist digitaalmajandust ning rõhutatakse info- ja sidetehnoloogia rolli kaasatuse ja elukvaliteedi edendamisel. Täiendavate sidevahendite arendamine võib kaasa aidata tööviljakuse tõusule ja mobiilsideturu kasvule.

(2)

Õhus kasutatavad ühendusseadmed on oma olemuselt üleeuroopalised, sest neid kasutatakse enamasti piiriülestel lendudel ühenduse piires ja väljaspool. Koordineeritud lähenemine õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste reguleerimisele toetab ühtse turu eesmärke.

(3)

Raadiospektri kasutamise eeskirjade ühtlustamine ühenduse piires lihtsustab õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste õigeaegset käivitamist ja kasutuselevõttu ühenduses.

(4)

Õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste kommertskäitamine on praegu võimalik ainult GSM-süsteemidega, mis kasutavad üleslülis sagedusala 1 710–1 785 MHz (terminal edastab ja tugijaam võtab vastu) ning allalülis sagedusala 1 805–1 880 MHz (tugijaam edastab ja terminal võtab vastu) kooskõlas ETSI standarditega EN 301 502 ja EN 301 511. Tulevikus võivad need laieneda muudele maapealsetele üldkasutatavatele mobiilsidevõrkude süsteemidele, mida käitatakse kooskõlas muude standarditega ja muudel sagedusaladel.

(5)

Komisjon on otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt volitanud (3) Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (edaspidi „CEPT”) läbi viima kõiki vajalikke tegevusi, et hinnata spetsiifilisi küsimusi, mis on seotud õhus käitatavate GSM 1800 süsteemide ning potentsiaalselt mõjutatavate raadioteenuste vahelise tehnilise ühilduvusega. Käesolev otsus põhineb CEPTi poolt komisjoni volituse alusel korraldatud tehnilistel uuringutel, mida tutvustatakse CEPTi aruandes 016. (4)

(6)

Õhusõiduki pardal kasutatav mobiilsidesüsteem, mida käsitletakse CEPTi aruandes, koosneb võrgu juhtplokist ja õhusõidukil paiknevast vastuvõtu-saate tugijaamast. Süsteemi ülesehitus tagab, et maapealsete mobiilsidesüsteemide edastatud signaalid ei ole õhusõiduki salongis tuvastatavad ja õhusõidukis paiknevad kasutajaterminalid edastavad signaale vaid minimaalsel tasemel. Võrgu juhtploki ja õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaama tehnilised parameetrid tulenevad teoreetilistest mudelitest.

(7)

Maapealsete elektrooniliste mobiilsidevõrkude spektrikasutus jääb väljapoole käesoleva otsuse reguleerimisala. Neid käsitletakse muu hulgas komisjoni otsuses sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda üleeuroopalisi elektroonilise side teenuseid.

(8)

Õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste lubamise tingimuste kindlaksmääramine jääb samuti väljapoole käesoleva otsuse reguleerimisala. Õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste lubamise riiklike tingimuste koordineerimist käsitletakse komisjoni soovituses 2008/295/EÜ (5) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv). (6)

(9)

Õhusõiduki pardal mobiilsideteenusteks kasutatavad ja käesoleva otsusega reguleeritud seadmed jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (7) reguleerimisalasse. Euroopa Liidus õhusõiduki pardal mobiilsideteenusteks kasutatavate seadmete vastavuseeldus direktiivi 1999/5/EÜ olulistele nõuetele väljendub vastavuses ETSI ühtlustatud standardile EN 302 480 või kasutades muid direktiivis 1999/5/EÜ sätestatud vastavuse hindamise menetlusi.

(10)

Lennuohutusküsimused on esmajärgulise tähtsusega ning ükski käesoleva otsuse säte ei tohiks olla vastuolus optimaalseks lennuohutuseks vajalike tingimuste säilitamisega.

(11)

Õhusõiduki pardal võib mobiilsideteenuseid osutada ainult tingimusel, et need täidavad asjakohase lennukõlblikkussertifikaadi ja muude asjaomaste lennundussätete kaudu lennuohutuse ning elektroonilise side nõudeid. Lennukõlblikkussertifikaate, mis kehtivad kogu ühenduse territooriumil, annab välja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) vastavalt 24. septembri 2003. aasta komisjoni määrusele (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad. (8)

(12)

Käesolevas otsuses ei käsitleta neid spektri küsimusi, mis on seotud õhusõiduki, kosmose satelliitjaama ja maapealse jaama vaheliste sideühendustega, mis on samuti õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste osutamiseks vajalikud.

(13)

Käesolevas otsuses kindlaks määratud tingimuste asjakohasuse tagamiseks ja arvestades kiireid muutusi raadiospektri valdkonnas, peaksid liikmesriikide haldusasutused võimaluse korral jälgima õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste osutamiseks ettenähtud seadmete raadiospektri kasutamist, et vaadata käesolev otsus korrapäraselt läbi. Sellise läbivaatamise puhul peaks arvesse võtma tehnoloogia arengut ning tõendama, et õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste osutamise esialgsed eeldused on endiselt asjakohased.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

1.

„õhusõiduki pardal osutatavad mobiilsideteenused” – direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punktis c nimetatud sellised ettevõtja osutatavad elektroonilise side teenused, mis võimaldavad lennureisijatel kasutada lennu ajal üldkasutatavaid sidevõrke, loomata selleks otseühendusi maapealsete mobiilsidevõrkudega;

2.

„raadiohäirete tekitamise keelu ja raadiohäirete eest kaitse puudumise põhimõte” – põhimõte, mille kohaselt ei tohi tekitada kahjulikke raadiohäireid raadiosideteenustele ega nõuda nendele seadmetele kaitset raadiosideteenuste kahjulike raadiohäirete eest;

3.

„õhusõiduki vastuvõtu-saate tugijaam” – üks või mitu õhusõiduki pardal asuvat mobiilsidejaama, mis toetavad käesoleva otsuse lisa tabelis 1 esitatud sagedusalade ja süsteemide kasutamist;

4.

„võrgu juhtplokk” – õhusõidukis asuv seade, mis tagab, et käesoleva otsuse lisa tabelis 2 loetletud maapealsete elektrooniliste mobiilsidesüsteemide edastatud signaalid ei ole õhusõiduki salongis tuvastatavad, tõstes selleks salongis mobiilside vastuvõtu jaoks ettenähtud sagedusalades mürataset.

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/24

(1)

Infoühiskonda käsitleva ELi poliitika ja algatuse i2010 raames rõhutatakse kasu, mida saadakse hõlpsast juurdepääsust teabe- ja sideressurssidele igapäevaelu kõigis valdkondades. Kooskõlastatud lähenemisviis, millega reguleeritaks mobiilsideteenuseid õhusõiduki pardal, aitaks tagada kõnealused eelised ja hõlbustada piiriüleseid elektroonilise side teenuseid kogu ühenduses.

(2)

Õhusõiduki pardal osutatavaid mobiilsideteenuseid lubades peavad liikmesriigid järgima raamdirektiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv). (2)

(3)

Raamdirektiivi kohaselt peaksid liikmesriikide reguleerivad asutused kaasa aitama siseturu arengule, muu hulgas kõrvaldades senised takistused elektrooniliste sidevõrkude, nendega seotud vahendite ja teenuste ning elektrooniliste sideteenuste pakkumisele Euroopa tasandil ning toetades üleeuroopaliste võrkude loomist ja arendamist, üleeuroopaliste teenuste koostalitlusvõimet ja läbivühenduvust.

(4)

Vastavalt loadirektiivile tuleks kasutada võimalikult lihtsat lubade andmise süsteemi, mis võimaldaks pakkuda elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid, et stimuleerida uute elektrooniliste sideteenuste ning üleeuroopaliste sidevõrkude ja -teenuste arengut, ja laseks ühtlasi teenuseosutajatel ning tarbijatel kasutada ühtsest turust saadavat mastaabisäästu. Üldjuhul on kõnealuseid eesmärke võimalik kõige paremini saavutada kõiki elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid hõlmava üldloa abil.

(5)

Mobiilside toimimisega õhusõiduki pardal maapealsetele mobiilsidevõrkudele põhjustatud kahjulike häirete ohu vähendamiseks vajalikke tehnilisi tingimusi käsitletakse komisjoni otsuses 2008/294/EÜ eraldi. (3)

(6)

Otsuse 2008/294/EÜ tehniline alus on Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (CEPT) aruanne 016, mis oli vastuseks 12. oktoobril 2006 Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsile antud EÜ mandaadile mobiilside kohta õhusõiduki pardal.

(7)

Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituudi (ETSI) harmoneeritud standardiga EN 302 480 on ette nähtud, et Euroopa Liidus õhusõiduki pardal mobiilsideteenuste osutamiseks kasutatavate seadmete puhul eeldatakse vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivile 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta. (4)

(8)

Lennundusohutusega seotud küsimused on ülima tähtsusega ja õhusõiduki pardal võib mobiilsideteenuseid osutada üksnes tingimusel, et nendega täidetakse lennundusalased nõuded asjakohase lennukõlblikkussertifikaadi ning muude vastavate lennundussätete kaudu, sealhulgas ka elektroonilist sidet hõlmavate nõuete kaudu. Kogu Euroopa Liidus kehtivad lennukõlblikkussertifikaadid annab välja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

(9)

Kui otsuses 2008/294/EÜ ja harmoneeritud standardis EN 302 480 või sellega võrdväärsetes standardites ja asjakohastes lennukõlblikkussertifikaatides täpsustatud tehnilised tingimused vastavad asjaomastele nõuetele, on kahjulike häirete oht tühine ja seega tuleks õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste puhul kaaluda üldlubasid.

(10)

Õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste lubamise eest peaks vastutama õhusõiduki registreerimisriik vastavalt asjaomase riigi loasüsteemile.

(11)

Piisava teabe kättesaadavus ja jagamine aitaks lahendada võimalikke piiriüleste häirete alaseid küsimusi, mis tulenevad õhusõiduki pardal osutatavatest mobiilsideteenustest.

(12)

Liikmesriigid peavad vastavalt komisjoni 16. mai 2007. aasta otsusele 2007/344/EÜ (teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses) (5) esitama osa nõutud teabest Euroopa Raadiosideameti raadiosageduste infosüsteemile (EFIS). Muud asjakohast teavet võib saada õhusõiduki pardal pakutavate mobiilsideteenuste osutajatelt või lennuametitest.

(13)

Kõiki Euroopa Liidu sees ning sinna ja sealt väljapoole lendavaid ja õhusõiduki pardal kasutatavaid mobiilsideseadmeid kandvaid õhusõidukeid hõlmava asjakohase teabe spetsiaalne register võiks aidata lahendada häiretega seotud probleemid, kogudes kogu teabe aegsasti ja ühtlustatud vormis. Esialgu haldavad sellist ühist registrit asjaomased õhusõiduki pardal toimiva mobiilsideteenuse pakkujad ja see muudetakse kättesaadavaks nii komisjonile kui ka liikmesriikidele; selle suhtes kehtib ka korrapärase läbivaatamise nõue.

(14)

Liikmesriikidevaheliste häireid käsitlevate küsimuste lahendamisele võiksid kaasa aidata ka rahvusvaheliste ITU raadioside eeskirjade sätted, mis on seotud kokkulepetega sageduste määramisest teatamise ja nende salvestamise kohta ning kahjulikest häiretest teavitamise kohta.

(15)

Pardal mobiilsideteenuseid võimaldavale õhusõidukile, mis lendab liikmesriikide õhuruumis, kuid mis on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, antud loale lisaks peab olema esitatud asjakohane teave, mille on esitanud asjaomane tööstusharu õhusõiduki pardal osutatavaid mobiilsideteenuseid käsitlevas spetsiaalses registris, ja tõendus ITU raadioside eeskirjade vastavate sätete kohaldamise kohta. Abiks võiks olla ühine lähenemisviis õhusõiduki pardal mobiilsideteenuseid võimaldavate lubade vastastikusele tunnustamisele riikide vahel, kus on registreeritud mitte-ELi päritolu õhusõiduk.

(16)

Liikmesriigid on juba andnud sageduste kasutusõigused maapealsete mobiilsidevõrkude operaatoritele. Sellised load ei hõlma õhusõiduki pardal osutatavaid mobiilsideteenuseid ja on üldjuhul piiratud maapealsete mobiilsideteenustega.

(17)

Käesolevas soovituses käsitatakse õhusõiduki salongi õhusõiduki registreerimisriigi jurisdiktsiooni ja kontrolli alla kuuluvana.

(18)

Mobiilsideteenuste kasutamine õhusõiduki pardal võib mõjutada ka avalikku julgeolekut. Riigi tasandil või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (6) võidakse võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida õhusõiduki pardal mobiiltelefonide kasutamist ebaseaduslikel eesmärkidel.

(19)

Mobiilsideteenuste lubamist õhusõiduki pardal Euroopa Liidus käsitleva ühise lähenemisviisi regulatiivseid ja tehnilisi elemente tuleks tähelepanelikult kontrollida, et tagada nende jätkuv rahuldav tase seoses üldeesmärgiga vältida kahjulikke häireid, ning nende mittetoimimisel kaalutakse asjakohaste leevendusmeetmete võtmist.

(20)

Käesolevas soovituses sätestatud meetmed on kooskõlas sidekomitee arvamusega,

1.

Käesoleva soovituse eesmärk on kooskõlastada riiklikud lubamistingimused ja -menetlused, mis on seotud raadiospektri kasutamisega mobiilsideteenuste puhul õhusõiduki pardal, et hõlbustada nende kasutuselevõtmist ühenduses ja vältida kahjulikke häireid, mida võivad põhjustada õhusõiduki pardal osutatavad mobiilsideteenused piiriülestel lendudel.

Õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenustega ning õhusõiduki ja kosmosejaamade vahelise satelliitsidega seotud inimteguriküsimused jäävad käesoleva soovituse reguleerimisalast välja.

Käesolevas soovituses osutatud riiklikke lubamistingimusi ja -eeskirju kohaldatakse, ilma et see piiraks lennundusohutuse ja avaliku julgeolekuga seotud õiguslikke kohustusi.

2.

„Õhusõiduki pardal osutatavad mobiilsideteenused” tähendavad raamdirektiivi artikli 2 punkti c kohaseid elektroonilisi sideteenuseid, mida osutab ettevõtja, et võimaldada lennureisijatel kasutada lennu ajal üldkasutatavaid sidevõrke, loomata selleks otseühendusi maapealsete mobiilsidevõrkudega.

3.

Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist peaksid liikmesriigid astuma kõik vajalikud sammud, et muuta nende jurisdiktsiooni piires registreeritud õhusõidukites mobiilsideteenuste osutamise lubamine võimalikuks.

Liikmesriigid peaksid mobiilsideteenuseid õhusõiduki pardal lubama kooskõlas käesolevas soovituses sätestatud põhimõtetega. Ühtegi käesoleva soovituse sätet ei tohiks käsitada optimaalsete lennuohutustingimuste säilitamisega vastuolus olevana.

Vastavalt punktis 4 kokku lepitud tingimustele ei ole liikmesriikidel vaja täiendavat luba mobiilsideteenuste osutamiseks nende territooriumi kohal teises liikmesriigis registreeritud õhusõiduki pardal.

Mobiilsideteenuste osutamine väljaspool ühendust registreeritud õhusõiduki pardal peaks samuti olema ühenduse piires loast vabastatud, tingimusel et sellised teenused on kooskõlas punkti 4 kohaste kokkulepitud tingimustega ja registreeritud vastavalt asjakohastele ITU eeskirjadele.

4.

Liikmesriigid ei tohiks lubada õhusõiduki pardal osutatavaid mobiilsideteenuseid, kui need ei vasta otsuses nr 2008/294/EÜ sätestatud tehnilistele tingimustele.

5.

Liikmesriigid peaksid kaaluma mobiilsideteenuste osutamist sellise õhusõiduki pardal, mis on registreeritud nende jurisdiktsiooni piires ning mille suhtes kohaldatakse üldlubasid.

Kui õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste jaoks kasutatava spektri suhtes kehtivad individuaalsed õigused, peaksid liikmesriigid saadud teadmiste valguses selliste individuaalsete õiguste vajadust korrapäraselt uuesti hindama, et kaasata selliste õigustega seotud tingimused üldloa tingimuste hulka.

Sel juhul peaksid liikmesriigid tagama, et õhusõiduki pardal osutatavad mobiilsideteenused ja samadel sagedusaladel maapealse elektroonilise mobiilside teenused on lubatud selgetel alustel.

6.

Liikmesriigid peaksid komisjoni ja teisi liikmesriike aegsasti teavitama mobiilsideteenustest, mida on lubatud osutada nende jurisdiktsiooni piires registreeritud õhusõiduki pardal, ja taotlusest, mis on seotud mobiilsideteenuste osutamisega nende riigi õhuruumis väljaspool Euroopa Liitu registreeritud õhusõiduki pardal.

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid paluma õhusõiduki pardal mobiilsideteenuseid võimaldavatel pakkujatel esitada andmeid, mis on asjakohased eelmises lõigus viidatud eesmärgil.

7.

Liikmesriigid peaksid tegema aktiivset, konstruktiivset ja solidaarset koostööd, kasutades vajaduse korral olemasolevaid ITU menetlusi, et tulla toime mis tahes küsimusega, mis on seotud väidetavalt mobiilsideteenuste pakkumisest õhusõiduki pardal tulenevate kahjulike häiretega.

Liikmesriigid peaksid teises liikmesriigis lubatud õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste kasutamisest väidetavalt tulenevate kahjulike häiretega seotud küsimustest viivitamata teavitama asjaomase mobiilsideteenuse lubamise eest vastutavat liikmesriiki ja komisjoni. Võimaluse korral peaks komisjon teavitama sidekomiteed ja raadiospektrikomiteed eespool osutatud küsimustest, et leida võimalikele probleemidele lahendused.

Need liikmesriigid, kes on lubanud selliseid õhusõiduki pardal osutatavaid mobiilsideteenuseid, mille puhul kahtlustatakse teise liikmesriigi territooriumil teenuste kahjulikku häirimist, peavad reageerima ja viivitamata sellised häired kõrvaldama.

8.

Liikmesriigid peaksid hoidma õhusõiduki pardal osutatavateks mobiilsideteenusteks kasutatavat spektrit tähelepaneliku kontrolli all, eelkõige seoses tegelike või potentsiaalsete häiretega, ning andma komisjonile oma tähelepanekutest aru, et vajaduse korral võimaldada käesoleva soovituse õigeaegne läbivaatamine.

9.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

10.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/28