(1)

Praegu kehtivad meetmed on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002, (2) millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(2)

Komisjon sai taotluse osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(3)

Taotluse esitasid kaks Venemaa seotud eksportivat tootjat OJSC Acron ja OJSC Dorogobuzh, mis kuuluvad valdusühingusse Acron. Käesoleva uurimise raames käsitletakse neid kaht äriühingut nende omavahelise seotuse tõttu ühe juriidilise isikuna („taotluse esitaja”). Taotlus piirdub taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

(4)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad. Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tema ammooniumnitraadi kulude ja ühendusse suunduva ekspordi hindade võrdlemisel selguks, et dumpingumäär on märgatavalt madalam kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seepärast ei ole meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingumääral, enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tuvastanud, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, avaldas komisjon 19. detsembril 2006Euroopa Liidu Teatajas teate (3) Venemaalt pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(6)

Kõnealuses läbivaatamises käsitleti dumpingut üksnes eesmärgiga hinnata taotluse esitaja suhtes kohaldatavate meetmete jätkamise, lõpetamise või muutmise vajadust.

(7)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”).

(8)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajat ning eksportiva riigi ja ühenduse tootmisharu esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist.

(9)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Taotluse esitajale ja temaga seotud Venemaa turul tegutsevatele müügiettevõtetele saadeti küsimustik. Taotluse esitaja ja kaks seotud müügiettevõtet vastasid kõigile küsimustiku küsimustele.

(11)

Komisjon püüdis leida ja kontrollida kogu olemasolevat teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Vaatlusaluseks tooteks on samad tooted, mis põhjenduses 1 märgitud uurimiste puhul, st Venemaalt pärit sellised tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 protsendi massist (edaspidi „vaatlusalune toode”) ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 3102 30 90 , 3102 40 90 , ex 3102 29 00 , ex 3102 60 00 , ex 3102 90 00 , ex 3105 10 00 , ex 3105 20 10 , ex 3105 51 00 , ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla.

(13)

Nagu tuvastati eelnevate uurimiste käigus ning kinnitati käesoleva uurimise käigus, on vaatlusalusel tootel ning taotluse esitaja poolt Venemaa siseturul toodetavatel ja müüdavatel toodetel sarnased füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja sarnane peamine kasutusala ning seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Et käesolev läbivaatamine piirdus taotlejaga seotud dumpingu uurimisega, ei tehtud mingeid järeldusi seoses ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul toodetud ja müüdud tootega.

(14)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 uuriti, kas asjaolud, mille põhjal praegused dumpingumäärad kehtestati, on muutunud ja kas need muutused on püsivad.

(15)

Normaalväärtuse määramiseks kontrolliti kõigepealt, kas taotluse esitaja omamaine kogumüük on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Leiti, et taotluse esitaja omamaine müük on võrreldes tema eksportmüügiga tüüpiline, sest see moodustas üle 5 % taotluse esitaja kogu ühendusse suunduva ekspordi müügimahust.

(16)

Seejärel uuris komisjon, kas siseturu müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks uuriti, milline on taotluse esitaja poolt siseturul toodetud ja müüdud toote tootmiskulu.

(17)

Gaas on vaatlusaluse toote tootmisprotsessi peamine tooraine ning see moodustab olulise osa kogu tootmiskulust. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 uuriti, kas vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud on asjakohasel viisil kajastatud uuritavate isikute raamatupidamises.

(18)

Energiaturgudele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud allikate avaldatud andmete põhjal tehti kindlaks, et tegelikult maksis taotluse esitaja ebatavaliselt madalat hinda. Näiteks moodustas see ühe viiendiku Venemaa maagaasi ekspordihinnast ning oli oluliselt madalam kui ühenduse tootjate poolt gaasi eest makstav hind. Selles osas näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa siseturu gaasihindu reguleeriti ja need olid palju väiksemad maagaasi hindadest reguleerimata turgudel.

(19)

Et gaasiga seotud kulusid ei olnud taotluse esitaja raamatupidamises realistlikult kajastatud, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa siseturu moonutamata gaasihinda, tuli algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu realistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta”. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma veokuludeta ning korrigeerituna nii, et need kajastaksid kohalikku turustuskulu. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kajastuvad kulud realistlikult – seega võib Waidhausi käsitleda kui tüüpilist turgu.

(20)

Pärast hinna teatavakstegemist väitis taotluse esitaja, et tema siseturu gaasihinna mis tahes korrigeerimine oleks õigustamatu, sest äriühingu raamatupidamisdokumentides kajastuvad täielikult kõik päritoluriigis samasuguse toote tootmis- ja müügitegevusega seotud kulud.

(21)

Kuid algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel peab samasuguse toote tootmiskulude uurimisel tegema kindlaks, kas äriühingu raamatupidamises esitatud kulud kajastavad realistlikult uuritava toote tootmis- ja müügikulusid. Eespool põhjenduses 18 esitatud põhjustel leiti, et tegelikult see nii ei olnud. Taotluse esitaja ei arvestanud ilmset olulist erinevust ühelt poolt Venemaa siseturul makstava gaasihinna ja Vene maagaasi ekspordihinna ning teiselt poolt ühenduse tootjate poolt makstava hinna vahel. Samuti ei olnud arvestatud asjaolu, et maagaasi hinnad on Venemaal reguleeritud ning seetõttu ei saa eeldada, et need kajastaksid realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel. Kokkuvõttes ei selgitanud taotluse esitaja, miks olenemata põhjenduses 18 esitatud põhjustest ei ole siseturul müüdava samasuguse toote tootmiseks kasutatud gaasi kulu tema raamatupidamises asjakohasel viisil kajastatud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(22)

Veel väitis taotluse esitaja, et gaasikulude korrigeerimisel kasutati tegelikult sellist normaalväärtuse määramise metoodikat, mida ei ole algmääruses ette nähtud. Seega asendades siseturu gaasikulud eespool põhjenduses 19 kirjeldatud viisil arvutatud kuludega ning seoses sellega, et need kulud moodustavad põhiosa samasuguse toote kogukuludest ja seega ka arvestuslikust normaalväärtusest, määravad normaalväärtuse tegelikult kolmanda „tüüpilise” turu andmed. Sellega seoses väitis taotluse esitaja, et turumajandusriikide suhtes näeb algmäärus ette vaid järgmisi normaalväärtuse määramise meetodeid:

(23)

Sellega seoses ja nagu ka kirjeldatud edaspidi põhjendustes 45–48, tuleb kõigepealt märkida, et normaalväärtus kehtestati vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetes 1–6 kirjeldatud metoodikale. Kuid selleks, et teha kindlaks, kas siseturu müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus hinna tõttu, st kas see oli kasumlik, tuleb kõigepealt teha kindlaks, kas taotluse esitaja kulud on usaldusväärseks aluseks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. Alles pärast seda, kui kulude usaldusväärsus on kindlaks tehtud, on võimalik otsustada, millist metoodikat kasutada normaalväärtuse määramisel. Seepärast on vale väita, et usaldusväärsete kulude kindlaksmääramisega kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 võeti kasutusele uus normaalväärtuse määramise metoodika.

(24)

Lisaks sellele väitis taotluse esitaja, et kulude kohaldamisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 ei saa korrigeeritud kulude tase ületada eksportiva riigi tüüpilisi kulusid. Vastasel juhul oleks kulude korrigeerimisel kasutatav metoodika vastuolus algmääruse artikli 2 lõikega 3, mis sätestab, et samasuguse toote normaalväärtus arvutatakse päritoluriigi tootmiskulude alusel.

(25)

Kulusid korrigeeriti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5. Algmääruse artikli 2 lõikes 5 ei ole viidatud „tootmiskuludele päritoluriigis”, vaid on selgelt antud asjaomastele asutustele õigus kasutada peale päritoluriigi teiste riikide ehk „teise tüüpilise turu” tootmiskulusid. Seetõttu tuli taotluse esitaja väide tagasi lükata.

(26)

Lõpuks ei ole ka eespool põhjendustes 18 ja 19 sätestatud järeldused vastuolus algmääruse artikliga 1, nagu väidab taotluse esitaja. Kuigi algmääruse artiklis 1 on tõepoolest viidatud, et normaalväärtus tuleb määrata eksportiva riigi andmete alusel, on algmääruses ka selgelt märgitud, et seda eeskirja kohaldatakse erandjuhtudel.

(27)

Seepärast tuli taotluse esitaja väited selles küsimuses tagasi lükata.

(28)

Taotluse esitaja väitis ka, et kui tema maagaasi kulu siseturul tuleb korrigeerida, peaks korrigeerimisel aluseks võtma

(29)

Esiteks ei muuda asjaolu, et komisjon oleks võinud valida teistsuguse arvestuspõhimõtte, Waidhausi valikut põhjendamatuks. Gaasihindade määramise arvestuspõhimõtte valikul on peamiseks kriteeriumiks, et see kajastaks realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel. See tingimus on Waidhausi hindade puhul vaieldamatult täidetud. Teiseks, asjaolu, et uurimisperioodil oli reguleerimata hindadega müüdud gaasi maht siseturul väga väike ning need hinnad olid tunduvalt lähemal reguleeritud siseturu hindadele kui vabalt kujunenud ekspordihindadele, viitab selgelt sellele, et neid reguleerimata hindu moonutasid valitsevad reguleeritud hinnad. Seepärast ei saanud reguleerimata siseturu hindu kasutada. Leiti ka, et Balti riikidesse suunduva Vene gaasi ekspordihinnad ei olnud piisavalt tüüpilised tulenevalt sellest, et ekspordimaht nendesse riikidesse oli suhteliselt väike. Lisaks sellele ei olnud kättesaadavad vajalikud andmed transpordi- ja turustuskulude kohta ja seepärast ei olnud võimalik kindlaks teha Balti riikidesse suunduva ekspordi usaldusväärseid hindu. Selgelt kõige suurem kogus gaasi eksporditakse Waidhausi sõlmpunkti kaudu, mis on seepärast korrigeerimiseks sobiv alus. Taotluse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et peale Waidhausi sõlmpunkti oleks teisi tüüpilisi turgusid, kus hinnad kajastaksid realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel. Seega lükati need väited tagasi.

(30)

Eespool esitatuga seoses väitis taotluse esitaja ka, et ta ostis umbes 50 % oma väetiste tootmises kasutatud maagaasist reguleerimata Venemaa turult. Taotluse esitaja väitis, et kui teised taotluse esitajaga sarnased kõrgemate kuludega eksportijad ei pea sellist korrigeerimist tegema, oleks tema gaasikulude korrigeerimine diskrimineeriv. Tuleb märkida, et vastavalt kontrollitud küsimustiku vastusele ostis taotluse esitaja uurimisperioodil Venemaa reguleerimata turult maagaasi väga väikestes kogustes. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(31)

Põhjenduse 28 punktis iii märgitud kolmanda alternatiivi puhul, st kui korrigeerimisel lähtutakse maagaasi tegelikest tootmiskuludest Venemaal, tuleb kõigepealt märkida, et selline alternatiiv ei ole taotluse esitaja väitel algmääruse artikli 2 lõikes 5 selgelt ette nähtud. Lisaks sellele on vastavalt põhjenduses 29 märgitule gaasihindade määramise arvestuspõhimõtte valikul peamine kriteerium see, et hindu ei ole moonutatud ehk teisisõnu, et hinnad kajastaksid realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel. Seega ei ole selle taustal oluline, kas gaasihind, mida tarnija klientidelt küsib, sisaldab kasumit või mitte. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(32)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et Venemaa maagaasi siseturu riiklikult reguleeritud hinnad pidevalt kasvavad ning saavutavad peagi sellise taseme, et gaasitootmiskulud on kaetud. Seepärast ei saa siseturu hinda pidada konkurentsivastaseks või põhjendamatult madalaks.

(33)

See väide on alusetu, kuna tüüpilise turu valiku õige põhimõte ei ole see, kas hinnad on kasumlikud, vaid kas hinnad kajastavad realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel, nagu märgitud põhjenduses 29. Riiklikult reguleeritud hindade puhul see nii ei ole. Lisaks sellele on see väide vastuolus Venemaa gaasitarnija avaldustega (mis leiavad kinnitust tema avaldatud auditeeritud majandusaasta aruannetes), et Venemaa siseturu gaasihinnad ei kata tootmis-, transpordi- ja müügikulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(34)

Seoses gaasihinna Waidhausi arvutusmeetodiga väitis taotluse esitaja, et Waidhausi hinnast oleks tulnud maha arvestada kogu Venemaa ekspordi suhtes kohaldatav eksporditollimaks, kuna eksporditollimaksu siseturul ei kohaldata.

(35)

Waidhausi hind, mida loetakse tüüpiliseks turuhinnaks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses, on tõepoolest ekspordimakse sisaldav hind, mitte hind ilma maksudeta. Ostja seisukohast on oluline Waidhausi hind ning seepärast ei ole oluline, kui suure protsendi sellest hinnast moodustab ekspordimaks ja kui suur protsent makstakse gaasitarnijale. Gaasitarnija püüab seevastu alati oma hinna maksimumini viia ja küsib seepärast kõrgeimat hinda, mida klient on valmis maksma. Arvestades, et see hind on alati tunduvalt kõrgem tarnija tootmiskuludest, mis võimaldab tal teenida suuri kasumeid, ei ole tarnija hinnakujunduse peamine mõjutaja mitte ekspordimaksu suurus, vaid hind, mida tema kliendid on valmis maksma. Seepärast jõuti järeldusele, et moonutamata turuhind ei ole mitte hind ilma ekspordimaksuta, vaid ekspordimaksu sisaldav hind. Seega lükati taotluse esitaja väited selles küsimuses tagasi.

(36)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et Waidhausi hinda oleks tulnud korrigeerida, arvestades kvaliteedi-, kättesaadavuse, kaubeldavuse, transpordi- ja muid tingimusi, mis on erinevad maagaasi ekspordi- ja siseturu müügi puhul. Esmalt tuleks märkida, et Waidhausi hinda tõepoolest korrigeeriti ekspordi ja siseturu müügi puhul kohaldatavate erinevate transpordikuludega ning et taotluse esitaja vastav väide on õigustamatu ning see tuleb tagasi lükata. Teiste punktide suhtes ei esitanud taotluse esitaja täpsemat teavet ega toetavaid tõendusmaterjale. Eelkõige ei tõendanud taotluse esitaja ning ei olnud kättesaadav ka muu teave, mis tõendaks, et kvaliteedi-, kättesaadavuse ja kaubeldavuse ning muudes müügiga seotud tingimustes esineb erinevusi, mis põhjendaks täiendavaid korrigeerimisi; samuti ei püüdnud taotluse esitaja esitada väidetavate erinevuste koguselisi andmeid.

(37)

Eespool esitatuga seoses väitis taotluse esitaja ka, et Waidhausi hinda ei ole korrigeeritud vastavalt suhtelistele looduslikele eelistele. Selle puhul väideti, et kuna Venemaal leidub palju gaasi, kuid ühenduses mitte, siis peaksid hinnad Venemaal olema eksporditava gaasi hindadest loomulikult madalamad. Lisaks väideti, et ekspordimahtu piirab olemasoleva gaasitranspordisüsteemi piiratud võimsus, mis suurendab Venemaa ekspordihindu. Taotluse esitaja väitis ka, et rakendatavast Waidhausi hinnast tuleks maha arvestada Venemaa gaasitarnija eksporditurul teenitavad „ebatavaliselt kõrged kasumid”.

(38)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 29, on peamiseks kriteeriumiks Waidhausi hindade valikul gaasihindade määramise aluseks asjaolu, et need kajastavad realistlikult hinda, mida tavaliselt makstakse moonutusteta turgudel. Seetõttu ei ole siseturul valitsevad turutingimused olulised. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(39)

Taotluse esitaja väitis ka, et korrigeeritud gaasihinnale on lisatud kohalike turustajate hinnalisand ning et nende turustajate kasum juba sisaldub Waidhausi hinnas. Selle kohta väitis taotluse esitaja, et Venemaa kohalikeks turustajateks olid gaasitarnija täisomandis olevad tütarettevõtted ja seepärast oleks nende turustajate kasumi lisamise puhul tegemist topeltarvestusega.

(40)

Kõigepealt tuleb tähelepanu juhtida, et kohalike turustajate hinnalisand ei sisalda üksnes kõnealuste ettevõtete kasumimarginaali, vaid ka nende kulusid maagaasi ostu ja edasimüügi vahel.

(41)

Teiseks ei ole nimetatud väidet enam võimalik vajalikul määral kontrollida. Seda seetõttu, et Venemaa gaasitarnija ja tema tütarettevõtted ei olnud käesoleva uurimise objektiks ning seepärast ei olnud kõnealuse organisatsiooni ja selle kulustruktuuri kohta piisavalt teavet. Samuti tuleb märkida, et Venemaal, kus muu hulgas valitsevad tihedad sidemed gaasitarnija ja Venemaa valitsuse vahel, ei ole olukord piisavalt läbipaistev, et pääseda vajalikule tõendusmaterjalile ligi.

(42)

Pealegi ei suutnud taotluse esitaja, kellel on tõendamiskohustus, esitada mingit täiendavat teavet või tõendeid, mis näidanuks, kas ja millisel määral turustuskulud tõepoolest sisaldusid Waidhausi hinnas. Kuna aga siseturu kliendid ostsid gaasi kohalikelt tarnijatelt, tuli eeldada, et nad pidid tasuma kohalikku turustuskulu, mis ei sisaldu automaatselt korrigeerimata Waidhausi hinnas. Seepärast leiti menetluse selles etapis, et kõnealune korrigeerimine on õigustatud, ja seega lükati väide tagasi.

(43)

Ent ka ühenduse asutused leidsid, et sellel konkreetsel korrigeerimisel võib olla märkimisväärne mõju dumpingumarginaali arvutamisele. Seepärast – arvestades põhjenduses 41 kirjeldatud olukorda – leiti, et juhul, kui taotluse esitajal on piisavalt kontrollitavaid tõendeid, võib komisjon kaaluda sellekohase uurimise taasalustamist.

(44)

Taotluse esitaja esitas väiteid ka gaasi konkurentsivastase siseturu hinnakujunduse kohta Saksamaal. Märgitakse, et Saksamaa konkurentsiameti praegu teostatav uuring on seotud hindadega, millega Saksamaa peamised gaasi turustajad müüvad gaasi siseturul, ja seepärast ei ole see üldse seotud Waidhausi sõlmpunktis müüdava Venemaalt eksporditava gaasi hinnaga.

(45)

Pärast eespool kirjeldatud tootmiskulu korrigeerimist ei toimunud mingit siseturu müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(46)

Seepärast leiti, et siseturu hinnad ei ole sobivaks aluseks normaalväärtuse määramisel, ning tuli kasutada teist meetodit. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6 arvutatakse normaalväärtus vaatlusaluse toote eksportija tootmiskulude (mida on korrigeeritud vajaduse korral vastavalt põhjenduses 19 märgitule) alusel, millele lisatakse realistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning realistlik kasum.

(47)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei olnud võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu kohaselt kindlaks teha, sest taotluse esitaja tavapärane kaubandustegevus ei hõlmanud vaatlusaluse toote tüüpilist müüki omamaisel turul. Algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a ei saanud kohaldada, sest uurimist teostati vaid ühe tootja suhtes. Samuti ei saanud kohaldada artikli 2 lõike 6 punkti b, sest eespool põhjenduses 18 märgitud põhjustel oleks tulnud taotluse esitaja samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete tootmiskulusid gaasikulude arvessevõtmiseks samuti korrigeerida. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c määrati müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum kindlaks põhjendatud meetodil. Põhja-Ameerikas oli arvestatav siseturu müügimaht ja küllaltki tugev konkurents nii omamaiste kui ka välisriikide äriühingute vahel. Kaaluti avalikult kättesaadavat teavet väetiste ärisektoris tegutsevate suuremate äriühingute kohta. Leiti, et käesolevas uurimises on kõige asjakohasem kasutada vastavaid andmeid Põhja-Ameerika (Ameerika Ühendriikide ja Kanada) tootjatelt, sest kõnealuses piirkonnas on äriühingute kohta, mille aktsiate või osadega kaubeldakse börsil, laialdaselt saadaval usaldusväärset ja täielikku avalikku finantsteavet. Seepärast võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlaksmääramisel aluseks kolme sellise Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum, kes leiti kuuluvat lämmastikväetise sektori suurimate äriühingute hulka, arvestades nende sama kategooria toodete (lämmastikväetised) omamaist müüki. Neid kolme tootjat käsitleti kui lämmastikväetiseäri tüüpilisi tootjaid ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumit käsitleti kui kõnealuses ärisegmendis edukalt tegutsevate tootjate puhul tüüpilisi. Tuleb märkida, et ei olnud mingeid märke, et selliselt määratud kasumisumma võiks ületada seda kasumit, mida saavad muud Venemaa tootjad sama üldkategooria toodete müügist nende siseturul.

(49)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas eespool kirjeldatud lähenemisviisi müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel ja väitis, et oleks tulnud arvestada taotluse esitaja enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Kuid algmääruse artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel saab lähtuda asjaomase eksportiva tootja tegelikest tootmis- ja müügiandmetest üksnes siis, kui selline müük on toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nagu kirjeldatud põhjendustes 45 ja 46, see käesoleval juhul nii ei olnud ja seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks ühendusse ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(51)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuste ja ekspordihindade õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hinda ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi, tehes vajalikke korrigeerimisi. Transpordi-, krediidi-, pakendamis- ja pangakulusid korrigeeriti asjakohaselt kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(52)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt.

(53)

Uuring näitas, et uurimisperioodil esines dumpingut. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata on 42,06 %.

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 analüüsiti, kas muutunud asjaolusid seoses dumpinguga võiks pidada oma olemuselt püsivaks.

(55)

Selles suhtes tuleks märkida, et esialgse uurimise käigus määrati normaalväärtus USA siseturu kasumlike müügihindade alusel, sest Venemaa ei olnud sel ajal turumajandusriik. Käesoleva läbivaatamise taustal käsitatakse Venemaad turumajandusriigina ning seepärast on normaalväärtus määratud taotluse esitaja enda tootmiskulude alusel, mida on vajadusel korrigeeritud. Ei leitud märke sellest, et käesoleva läbivaatamise ajal kindlaksmääratud normaalväärtust ei võiks pidada oma olemuselt püsivaks.

(56)

Ei leitud mingeid tõendeid, mille kohaselt ei saaks ekspordimüük jätkuda praegusel hinnatasemel.

(57)

Selle põhjal tehti järeldus, et võrreldes esialgse dumpingut käsitleva uurimisega (mis praegu põhineb taotluse esitaja oma normaalväärtusel ja ekspordihindadel) võib muutunud asjaolusid pidada põhjendatult oma olemuselt püsivateks.

(58)

Et esialgse uurimise käigus kehtestati tollimaksud konkreetse summana tonni kohta, peaks see toimuma samal viisil ka käesoleva uurimise puhul. Kehtiva dumpingumarginaali alusel arvutatud tollimaks on 48,09 eurot tonni kohta.

(59)

Tuletatakse meelde, et vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 658/2002 põhjenduses 94 kirjeldatule kasutati 2002. aastal lõplike meetmete kehtestamisel lõpliku tollimaksusumma kindlaksmääramisel kahjumarginaali vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Vastavalt määruse (EÜ) nr 658/2002 artikli 1 lõikele 2 sõltub praegu kehtiv tollimaks konkreetsest tooteliigist ja jääb vahemikku 41,42 eurot tonni kohta kuni 47,07 eurot tonni kohta.

(60)

Et praeguse dumpingumarginaali alusel määratud tollimaks on kõrgem kui kehtiv tollimaks, tuleks läbivaatamine lõpetada taotluse esitaja suhtes kohaldatavat tollimaksu määra muutmata ning see peaks jääma esialgse uurimise käigus määratud lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära tasemele.

(61)

Taotluse esitaja väljendas huvi pakutud kohustuse võtmise vastu, kuid ei suutnud pakkuda piisavalt põhjendatud hinnakohustusi algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu ei nõustunud komisjon hinnakohustuste võtmisega. Leitakse aga, et mitmete küsimuste keerukus, nimelt:

viitab vajadusele veel kaaluda, kas hinnakohustus koos indekseeritud miinimumhinna ja koguselise ülempiiriga võiks toimida.

(62)

Nagu märgitud eespool, ei suutnud taotluse esitaja kirjeldatud olukorra keerukuse tõttu kohustusliku tähtaja jooksul vastuvõetavat hinnakohustuse pakkumist koostada. Eespool märgitut arvestades leiab nõukogu, et taotluse esitajale peaks erandkorras võimaldama hinnakohustuse pakkumise lõpetamiseks lisaaega, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva käesoleva määruse jõustumisest.

(63)

Asjaomastele isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti lõpetada käesolev läbivaatamine ja säilitada kehtiv dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse taotluse esitaja poolt valmistatava vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kõigile isikutele anti võimalus esitada märkusi. Märkusi võeti arvesse, kui oli lisatud vastav tõendusmaterjal,

(1)

22. jaanuaril 2001. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) 33,25 eurot tonni kohta ammooniumnitraadi impordi puhul, mis kuulub CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla ning pärineb muu hulgas Ukrainast. Kõnealuste meetmete kehtestamiseni viinud uurimisele viidatakse edaspidi kui „algsele uurimisele”.

(2)

17. mail 2004. aastal, pärast osalist vahepealset läbivaatamist, vabastas nõukogu määrusega (EÜ) nr 993/2004 (3) nende äriühingute poolt ühendusse imporditava vaatlusaluse toote määrusega (EÜ) nr 132/2001 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kelle hinnakohustuse komisjon heaks kiitis. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1001/2004 (4) kiideti hinnakohustused heaks 6-kuuliseks ajavahemikuks ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1996/2004 (5) edasiseks perioodiks kuni 20. maini 2005. Kõnealuste hinnakohustuste eesmärk oli võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini 1. mail 2004. aastal.

(3)

Pärast vaatlusaluse toote mõistega piiratud vahepealset läbivaatamist, otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005, et vaatlusaluse toote mõistet on vaja selgitada ning et kehtivaid meetmeid tuleks vaatlusaluse toote suhtes kohaldada juhul, kui see sisaldub muudes väetistes vastavalt viimaste ammooniumnitraadisisaldusele koos muude kõrval- ja toitainetega.

(4)

Jaanuaris 2006 algatatud aegumise läbivaatamise järel pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 442/2007 (6) kehtivate meetmete kehtivusaega nende praegusel tasemel veel kaheks aastaks. Meetmed seisnevad koguselistes tollimaksudes.

(5)

Taotluse algatada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine esitas Ukraina eksportiv tootja Open Joint Stock Company (OJSC) Azot Cherkassy (edaspidi „taotleja”). Taotluses piirduti taotlejat käsitleva dumpinguga.

(6)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohases taotluses väitis taotleja, et kehtivate meetmete kohaldamise põhjustanud dumpinguga seotud asjaolud on muutunud ning et need muutused on püsivat laadi. Lisaks väitis taotleja, et tema enda kuludel või omamaistel hindadel põhineva normaalväärtuse võrdlus ekspordihindadega ühendusse viiks dumpingu märgatavalt allapoole praegu kehtivate meetmete taset. Seetõttu ütles ta, et meetmete jätkuv kohaldamine olemasoleval tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Pärast seda kui komisjon oli nõuandekomiteega konsulteerimise järel välja selgitanud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 19. detsembril 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega osalise vahepealse läbivaatamise alustamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. (7)

(8)

Uurimise ulatust piirati taotlejat puudutava dumpingu uurimisega. Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005. aastal kuni 30. septembrini 2006. aastal (edaspidi „uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejat, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjate liitu. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamisteates sätestatud aja jooksul oma kirjalikud seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(10)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki dumpingu väljaselgitamisel vajalikuks peetud andmeid. Komisjon korraldas ka kontrollkäike taotleja valdustesse Tšerkassõs.

(13)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti anda soovitus katkestada käsilolev läbivaatamine ning säilitada taotleja vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, ning neile anti võimalus esitada oma märkusi. Esitatud märkusi kaaluti nõuetekohaselt ning võeti vajaduse korral ka arvesse.

(14)

Vaatlusalune toode on sama kui algses uurimises, nagu selgitatud määruses (EÜ) nr 945/2005, st Ukraina päritoluga tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad CN-koodide 3102 30 90 , 3102 40 90 , ex 3102 29 00 , ex 3102 60 00 , ex 3102 90 00 , ex 3105 10 00 , ex 3105 20 10 , ex 3105 51 00 , ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla (edaspidi „ammooniumnitraat”). Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti.

(15)

Läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas algses uurimises tuvastatu, et ammooniumnitraat on üksnes tooraine ning selle kvaliteet ja põhilised füüsikalised omadused on identsed olenemata päritoluriigist. Taotleja poolt Ukrainas toodetav ja omamaisel turul müüdav ammooniumnitraat ning ühendusse eksporditav ammooniumnitraat on ühesuguste põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning ka nende kasutusalad on peamiselt ühesugused. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid algmääruse artikli 1 lõikele 4 vastavalt samasuguste toodetena. Kuna käsilolevas läbivaatamises piirduti taotlejat puudutava dumpingu väljaselgitamisega, ei ole tehtud järeldusi seoses ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdava tootega.

(16)

Normaalväärtuse kehtestamiseks kontrolliti kõigepealt, et taotleja omamaise müügi kogumahud oleksid tüüpilised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st et müügi kogumaht moodustaks vähemalt 5 % taotleja eksportmüügi kogumahust ühendusse. Uurimisest nähtus, et taotleja müüs vaid ühte tüüpi ammooniumnitraati ning et seda tüüpi müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes.

(17)

Seejärel uuris komisjon, kas ammooniumnitraadi omamaist müüki saab vaadelda kui tavakaubanduse raames toimunud müüki vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, võrreldes omamaist netomüügihinda arvestuslike tootmiskuludega.

(18)

Taotleja tootmiskulude hindamisel avastati, et taotleja andmetes ei olnud piisavalt kajastatud gaasikulusid. Tuleb märkida, et energiakulud, näiteks gaasikulud, moodustavad olulise osa otsestest tootmiskuludest ning märkimisväärse osa tootmise kogukuludest.

(19)

Gaasikulude asjus selgus, et Ukraina impordib suurema osa ammooniumnitraadi tootmisel tarbitavast gaasist Venemaalt. Sellega seoses viitavad kõik saadaolevad andmed, et Ukraina impordib Venemaalt gaasi oluliselt madalamate hindadega kui turuhinnad, mida reguleerimata turgudel maagaasi eest makstakse. Uurimisel selgus, et Venemaalt ühendusse eksporditava maagaasi hind oli ligikaudu kaks korda kõrgem kui Ukraina omamaine gaasihind. Seetõttu kohandati muudelt tüüpilistelt turgudelt saadud teabele tuginedes taotleja kantavaid gaasikulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5.

(20)

Teabe avaldamise järel väitis taotleja, et tema omamaisel turul makstud gaasihinna mis tahes kohandamine ei ole põhjendatud, kuna äriühingu raamatupidamisandmed kajastavad täielikult päritoluriigi samasuguse toote tootmistegevuse ja müügiga seotud kulusid.

(21)

Uurides samasuguse toote tootmiskulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5, tuleb siiski välja selgitada, kas äriühingu raamatupidamisse kantud kulud kajastavad piisavalt uurimisaluse toote tootmis- ja müügikulusid. Põhjenduses 19 eespool esitatud põhjustel selgus, et see ei olnud nii.

(22)

Lisaks nõudis taotleja, et normaalväärtuse aluseks peaks olema vaatlusaluse toote müük omamaisel turul, väites, et ei ole mingit põhjust pidada seda müüki väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimunuks. Sellega seoses tuleb märkida, et selgitamaks, kas omamaine müük toimus hinna osas tavapärase kaubandustegevuse käigus, st kas see müük oli tulutoov, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas taotleja kulud moodustavad usaldusväärse aluse algmääruse artikli 2 lõike 5 mõistes. Normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva meetodi saab kindlaks määrata vaid siis, kui kulud on usaldusväärselt tuvastatud. Nagu põhjenduses 28 ja järgnevates põhjendustes kirjeldatud, ei saa taotleja omamaiseid hindu normaalväärtuse kehtestamiseks kasutada, kuna omamaiste netomüügihindade võrdlemine kohandatud tootmiskuludega uurimisperioodi ajal näitas, et omamaine müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(23)

Veel väitis taotleja, et uurimisel toetuti uurimisperioodi andmetele ning et seetõttu ei võetud järeldustes arvesse sellele perioodile järgnenud arenguid, nagu näiteks gaasihindade pidev tõus ning väetiste omamaise kasutamise suurenemine Ukrainas. Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 valitakse tüüpilise järelduse saamiseks dumpingu puhul uurimisperioodiks tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Samuti tuleb meenutada, et kooskõlas ühenduse tavapärase toimimisviisiga kestis dumpingu läbivaatamisega seotud uurimisperiood ühe aasta.

(24)

Kaaluti sedagi, kas taotleja dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta uurimisperioodile järgnenud gaasihindade arengut Ukrainas. Siin tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kooskõlas ühenduse järjepideva tavaga tõlgendati seda nii, et uurimisperioodile järgnenud sündmusi saab arvesse võtta üksnes juhul, kui need on ilmsed, vaieldamatud ja püsivad. Sellega seoses – kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel võis tõepoolest märgata gaasihinna tõusu – ei olnud võimalik piisava kindlusega väita, et see hinnatõus oli püsivat laadi. Leiti, et saadaolev teave Ukraina gaasihindade tulevase arengu kohta põhines pigem pelkadel ennustustel kui kontrollitaval tegelikke gaasihindu puudutaval teabel. Artikli 6 lõikes 1 nähakse ette ka uurimisperioodivälise (või läbivaatamise puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi välise) teabe ja uurimisperioodiväliste andmete kasutamine vaid väga erandlikes olukordades. Käesoleva juhtumi olukorda ei peetud selliseks, mille puhul oleks põhjendatud uurimisperioodi välise teabe ja uurimisperioodi väliste andmete kasutamine. Veelgi enam – taotleja ei põhjendanud oma väiteid ega esitanud ühtegi tõendusmaterjali näitamaks, et uurimisperioodile järgnenud perioodi andmed on tüüpilisemad kui uurimisperioodi andmed. Väide lükati seega tagasi.

(25)

Mis puutub asjaolusse, et väetiste tarbimine Ukrainas on uurimisperioodi järel suurenenud, ei selgitanud ega näidanud taotleja, millisel määral võinuks see asjaolu mõjutada uurimisperioodi teabe põhjal tehtud järeldusi. Seega ei esitanud taotleja piisavat teavet, millele tuginedes oleks saanud teha sisukaid järeldusi, ning samuti ei teinud taotleja kättesaadavaks samateemalisi väiteid toetavat muud teavet. Kuna kõik selle põhjal tehtud järeldused oleksid olnud spekulatiivsed, lükati taotleja väide tagasi.

(26)

Kohandatud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma veokuludeta. Waidhausi, mis on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on Vene gaasi suurim turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad, võib pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(27)

Lisaks väitis taotleja, et Ukraina ostab gaasi sarnastel turutingimustel kui ühendus ning et taotleja poolt aastal 2007 gaasi eest makstud hinnad olid suuremad kui gaasihind Ukraina-Vene piiril samal ajavahemikul. Siiski ei esitanud taotleja ühtegi tõendust oma väidete põhjendamiseks ega suutnud seega näidata, et põhjenduses 24 mainitud tingimused uurimisperioodile järgnenud perioodi sündmuste arvessevõtmiseks olid täidetud. Väide lükati seega tagasi.

(28)

Omamaiste netomüügihindade ja kohandatud tootmiskulude võrdlemine uurimisperioodil näitas, et omamaine müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(29)

Seetõttu järeldati, et omamaised hinnad ei ole asjakohane alus normaalväärtuse kehtestamiseks ning et kohaldada tuleb muud meetodit. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 ja lõikele 6 määratleti normaalväärtus, liites vaatlusaluse toote taotlejapoolsetele tootmiskuludele, mida vajaduse korral kohandati põhjenduses 19 esitatud viisil, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(30)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali ei saanud algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu põhjal määrata, kuna vaatlusaluse toote taotlejapoolne tüüpiline müük omamaisel turul ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kohaldada ei saanud ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a, kuna uurimise all oli ainult taotleja. Artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada seetõttu, et taotleja nende toodete tootmiskulusid, mis kuuluvad samasse kaupade üldkategooriasse, tulnuks gaasikulusid arvestades samuti kohandada põhjenduses 19 esitatud põhjustel. Seetõttu määratleti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(31)

Põhja-Ameerika turgudel ilmnes märkimisväärne omamaise müügi maht ning arvestatav konkurents nii omamaiste kui välismaiste äriühingute vahel. Sellega seoses vaadeldi ka väetisekaubanduse sektoris tegutsevate suuremate äriühingutega seotud avalikku teavet. Leiti, et Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) tootjate vastavad andmed olid uurimise seisukohast kõige asjakohasemad tänu selle maailmajao noteeritud äriühingute usaldusväärse ja täieliku avaliku finantsteabe hõlpsale kättesaadavusele. Seetõttu määratleti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum Põhja-Ameerika nende kolme tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmise põhjal, kes leiti olevat kolm suurimat lämmastikväetiste sektoris tegutsevat äriühingut, arvestades nende samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete (lämmastikväetised) omamaist müüki. Neid kolme tootjat peeti lämmastikväetiste alal tüüpilisteks ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit peeti samuti tüüpilisteks ehk sellisteks, mis selles ärisegmendis edukalt tegutsevatel äriühingutel tavapärasel juhul tekivad. Tuleb märkida, et miski ei osutanud asjaolule, et sellisel viisil määratletud kasumisumma ületas muude Ukraina tootjate poolt samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete omamaisel turul müümisest teenitud kasumit.

(32)

Pärast teabe avaldamist väitis taotleja, et Põhja-Ameerika ja Ukraina turuolukord on oluliselt erinevad. Taotleja ei suutnud aga selgitada, milles see väidetav erinevus seisneb, ega põhjendada oma väiteid. Samuti ei suutnud ta arvutuste puhul soovitada ühtki muud asjakohast alust ning selle puudumisel tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(33)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(34)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohasel ja kontrollitud tõenditega toetatud juhul kohandati vastavalt ka veo-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude erinevusi.

(35)

Pärast teabe avaldamist väitis ühenduse tootjate liit, et muu hulgas olid ka Ukraina raudteetariifid vaatlusaluse toote vedamisel ühendusse eksportimiseks kunstlikult madalad ning et seega tuleks neid kohandada. Uurimisest aga ei selgunud, nagu oleksid Ukraina veokulud jäänud taotleja andmetes piisavalt kajastamata. Kõnealune väide tuli seetõttu tagasi lükata.

(36)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust ning kaalutud keskmist ekspordihinda.

(37)

Võrdlus andis dumpingumarginaaliks 38,2 %, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 analüüsiti, kas dumpinguga seotud asjaolude muutusi saab põhjendatult pidada püsivat laadi muutusteks.

(39)

Sellega seoses märgiti, et taotleja suhtes praegu kohaldatav dumpingumarginaal kehtestati algse uurimise käigus, kasutades turumajandusliku kolmanda riigi tootjalt saadud andmete alusel kindlaks määratud normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7. Käesolevas läbivaatamises arvutati normaalväärtus aga taotleja oma andmetega seotud teabe põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1 kuni 6 pärast seda, kui Ukrainale oli antud turumajanduslik staatus (nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 algmäärusesse tehtud muudatus).

(40)

Miski ei osutanud asjaolule, et käesoleva uurimise käigus taotleja suhtes kehtestatud normaalväärtuse või ekspordihinna taset ei oleks saanud pidada püsivat laadi tasemeks. Oleks saanud väita, et maagaasi kui peamise tooraine hinna areng võinuks normaalväärtust märkimisväärselt mõjutada. Siiski aga arvati, et hinnatõus pidi mõjutama kõiki turuosalisi ning seega ka nii normaalväärtust kui ekspordihinda.

(41)

Leiti, et taotleja ekspordihind ühendusse eksportimisel oli uurimisperioodi ajal sarnane hinnaga muudesse riikidesse eksportimisel, kuhu uurimisperioodil müüdi märgatavalt suuremaid koguseid.

(42)

Seega on põhjust arvata, et kuigi uurimisperioodil väljaselgitatud dumpingumarginaal põhineb suhteliselt väikestel taotleja poolt ühendusse eksporditud kogustel, on väljaselgitatud dumpingumarginaali aluseks püsivat laadi muutunud asjaolud.

(43)

Kuna algses uurimises kehtestati tollimaks konkreetse summana tonni kohta, tuleks samamoodi toimida ka käesolevas uurimises. Praeguse dumpingumarginaali alusel arvutatud tollimaks peaks olema 47 eurot tonni kohta.

(44)

Tuletatakse meelde, et nagu kirjeldatud määruse (EÜ) nr 132/2001 põhjenduses 59, kasutati 2001. aastal kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga lõplike meetmete kehtestamisel kohaldatava lõpliku tollimaksu kindlaksmääramiseks kahjumarginaali. Nagu määruse (EÜ) nr 442/2007 artikli 1 lõikes 2 määratletud, sõltub praegu kohaldatav tollimaks konkreetsest tootetüübist ning ulatub 29,26 eurost tonni kohta kuni 33,25 euroni tonni kohta.

(45)

Kuna praeguse dumpingumarginaali põhjal arvutatud tollimaks on suurem kui praegune tollimaks, tuleks läbivaatamine lõpetada, ilma et muudetakse taotlejale kohaldatava tollimaksu taset, mis peaks jääma algses uurimises kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tasemele.

(46)

Taotleja väljendas huvi hinnakohustuse pakkumise vastu, aga ei suutnud algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul esitada piisavalt põhjendatud hinnakohustuse pakkumist. Seega ei saanud komisjon ka ühegi hinnakohustusega nõustuda. On arvesse võetud, et paljude probleemide keerukus, nimelt 1) vaatlusaluse toote hinna kõikumine, mis eeldab miinimumhindade mingis vormis indekseerimist, samas kui hinna kõikumist ei saa piisavalt põhjendada peamise kuluartikliga ja 2) vaatlusaluse toote konkreetne turuolukord (mh piiratud import käesoleva läbivaatamise objektiks olevalt eksportijalt), viitavad vajadusele kaaluda, kas hinnakohustus koos indekseeritud miinimumhinna ja kvantitatiivse laega oleks toimiv lahendus.

(47)

Nagu eespool kirjeldatud, ei suutnud taotleja selle keeruka olukorra tõttu ettenähtud tähtaja jooksul koostada vastuvõetavat hinnakohustuse pakkumist. Eespool nimetatut arvesse võttes arvab komisjon, et taotlejal tuleks erandkorras võimaldada esitada oma hinnakohustuse pakkumine pärast eespool nimetatud tähtaega, aga hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

(48)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti katkestada käsilolev läbivaatamine ning säilitada taotleja valmistatud vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks. Kõigile osalistele anti võimalus esitada oma märkusi. Märkused võeti arvesse, kui need olid põhjendatud ja põhinesid tõenditel,

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1995/2000 (2) kehtestati muu hulgas Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi (edaspidi „UAN”) lahuste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. Edaspidi nimetatakse seda määrust „esialgseks määruseks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)

Pärast 2005. aasta septembris algatatud meetmete aegumise läbivaatamist pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1911/2006 (3) meetmete kohaldamist praegusel tasemel viie aasta võrra. Meetmed hõlmavad koguselisi tollimakse. Edaspidi nimetatakse seda määrust „aegumise määruseks” ja uurimist, mis viis aegumise määruses sätestatud meetmete kehtestamisele, „aegumise läbivaatamiseks”.

(3)

Aktsiaseltsi „Mineral and Chemical Company Eurochem” kaks eksportivat tootjat Venemaalt („Novomoskovskii Azot” ja „Nevinnomõsskii Azot”) esitasid kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 algmääruse osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „käesolev läbivaatamine”) taotluse. Omavahelise seotuse tõttu käsitletakse neid kahte ettevõtet seoses käesoleva läbivaatamisega ühe juriidilise isikuna (edaspidi „taotleja”). Taotlus piirdub taotlejaga seotud dumpingu uurimisega.

(4)

Taotleja väitis, et kui võrrelda tema kauba normaalväärtust ja asjaomasesse kolmandasse riiki (kuna ta Euroopa Ühendusse ei eksportinud), kõnealusel juhul Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi hindu, oleks tulemuseks märgatavalt allapoole kehtivate meetmete taset vähenenud dumping.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 19. detsembril 2006, et algatab vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas. (4)

(6)

Läbivaatamine piirdus taotlejaga seotud dumpingu uurimisega. Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”).

(7)

Komisjon teavitas ametlikult taotlejaid, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjate ühendust läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud aktsiaseltsile „Mineral and Chemical Company Eurochem” ja tema sidusettevõtetele, kes vastasid ettenähtud tähtaja jooksul.

(10)

Komisjon otsis välja ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu tuvastamiseks vajalikuks. Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmistesse taotleja ja tema sidusettevõtete valdustesse:

(11)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st Venemaalt pärit uurea ja ammooniumnitraadi (UAN) lahus, mis on põllumajanduses levinud vedelväetis. Kõnealune väetis koosneb uurea, ammooniumnitraadi ja vee segust. Segu veesisaldus on ligikaudu 70 % (olenevalt lämmastikusisaldusest), ülejäänud osa sisaldab võrdselt uureat ja ammooniumnitraati. Toote kõige olulisem „omadus” on selle lämmastikusisaldus (N), mis võib varieeruda vahemikus 28–32 %. Sellist varieeruvust on võimalik saavutada lahusesse rohkem või vähem vett lisades. Uurimise otstarbel käsitletakse kõiki uurea ja ammooniumnitraadi lahuseid hoolimata lämmastikusisaldusest kui lahuseid, millel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning mis sellepärast kujutavad endast sama toodet. Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi 3102 80 00 alla.

(12)

Kõnealune läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, et UAN on puhas tooraine ning selle kvaliteet ja füüsikalised põhiomadused on identsed, olenemata päritoluriigist. Tehti kindlaks, et UANi lahustel, mida taotleja Venemaal tootis ja Venemaa siseturul müüs ning ekspordi puudumisel Euroopa Ühendusse Ameerika Ühendiriikidesse eksportis, olid samad põhilised füüsikalis-keemilised omadused ning peamiselt sama kasutusotstarve. Seetõttu käsitletakse neid tooteid vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 samasuguste toodetena. Kuna käesolev läbivaatamine piirdus taotlejaga seotud dumpingu uurimisega, ei tehtud selles järeldusi ühenduse tööstusharu poolt toodetava ja ühenduse turul müüdava toote kohta.

(13)

Algatamisteates märgiti, et kuna taotlejal ei olnud läbivaatamise uurimisperioodil UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenevat käivet, kontrolliti käesoleva uurimise käigus kõigepealt seda, millisel määral tuleks kasutada kolmandasse riiki eksportimise hindasid, kui otsustatakse, kas kehtivate meetmete määramise alus on muutunud ning kas see muutus on püsiv.

(14)

Taotleja esitas tõendeid selle kohta, et läbivaatamise uurimisperioodi vältel ei saanud kehtivate tollimaksude tõttu toodet ekspordiks ühenduse turule müüa. Taotleja esitas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Ameerika Ühendriikidesse (tüüpiline kolmas turg) eksportimise hindade suhtes ei kohaldatud üldse dumpingut või kohaldati seda määral, mis oli madalam Euroopa Ühendusse eksportimisele kehtestatud dumpingumarginaalist, ning et USA ekspordihindade kasutamine oli asjakohane. Põhjenduses 43 ja järgmistes põhjendustes esitatud põhjustele toetudes jõuti järeldusele, et hinnad eksportimisel kolmandasse riiki ehk Ameerika Ühendriikidesse olid asjakohased, sest USA turg oli võrreldav ühenduse turuga ja oli seega tüüpiline.

(15)

Märgitakse, et osaliselt on praegu kohaldatavate meetmete aluseks ka teave, mis ei ole seotud vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga taotleja poolt, sest kõnealuse läbivaatamise uurimisperioodi kestel oli kättesaadav taotleja andmete kohast normaalväärtust ja tema ekspordihindu (ehkki seoses eksportimisega kolmanda riigi turule) sisaldav kontrollitud teave. Sellest tulenevalt järeldati, et käesoleva läbivaatamise uurimisperioodi jooksul tuvastatud dumpingumarginaal kajastas taotleja olukorda läbivaatamise uurimisperioodi ajal korrektsemalt kui kehtivad meetmed.

(16)

Samuti tõdeti, et dumpinguvastase tollimaksuga maksustamise eesmärk ei ole ühenduse turu sulgemine kolmanda riigi impordile, vaid võrdsete võimaluste taastamine.

(17)

Eespool kirjeldatud konkreetseid asjaolusid arvestades jõuti järeldusele, et dumpingumarginaali arvutamine taotleja müügihindade põhjal, mida see kasutas läbivaatamise uurimisperioodi vältel Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel, on asjakohane.

(18)

Normaalväärtuse määramisel kontrolliti kõigepealt algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt taotleja omamaise müügi tüüpilisust. Kuna taotlejal ei olnud läbivaatamise uurimisperioodi jooksul UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenevat käivet, võrreldi tema omamaist müüki UANi kogu ekspordiga Ameerika Ühendriikidesse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 saab omamaist müüki pidada tüüpiliseks juhul, kui selle kogumaht moodustab 5 % või rohkem vastava toote ekspordi (käesoleval juhul Ameerika Ühendriikidesse) kogumahust. Uurimisel ilmnes, et taotleja UANi müügimahud siseturul ei olnud tüüpilised.

(19)

Seega ei saanud normaalväärtuse aluseks võtta taotleja müügihinda omamaisel turul ja normaalväärtus arvutati välja taotleja tootmiskulude alusel, lisades põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(20)

Tootmiskuludega seoses märgitakse, et gaasikulud kujutavad endast tootmiskulude suurimat osa ning moodustavad olulise osa tootmise kogukuludest. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kontrolliti, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud on taotleja raamatupidamises mõistlikult kajastatud.

(21)

Rahvusvaheliselt tunnustatud energiaturgude allikates avaldatud andmete põhjal tehti kindlaks, et taotluse esitaja makstud hind oli ebanormaalselt madal. Näiteks võib tuua, et see moodustas Venemaa maagaasi ekspordihinnast ühe neljandiku kuni ühe viiendiku. Seejuures näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaiseid gaasihinnad olid reguleeritud hinnad, jäädes tunduvalt madalamaks maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Kuna gaasikulud ei kajastunud mõistlikult taotleja raamatupidamises, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu moonutamata gaasihinda, ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5, tuli gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta”.

(22)

Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma transpordikuludeta, ning seda korrigeeriti kohalike jaotuskulude kajastamiseks. Waidhausi – peamist sõlmpunkti Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hinnad kajastavad mõistlikult kulusid – võib käsitleda kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(23)

Pärast avalikustamist kaebas taotleja, et iga korrektsioon tema omamaise turu gaasihinnas oleks õigustamatu, ning väitis, et tema raamatupidamisdokumendid kajastavad täielikult samasuguse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid päritoluriigis. Oma kaebust põhjendades esitas taotleja sõltumatu konsultatsioonifirma uuringu, milles kinnitatakse, et taotleja on maksnud gaasi eest hinda, mis kajastab täielikult gaasitarnija kulusid gaasi tootmisel ja müügil. Kõigepealt tuleb märkida, et nagu uuringus osutatud, on võrdluses kasutatud gaasiga ja gaasi taotlejale tarnimisega seotud kulud hinnangulised, mitte läbivaatamise uurimisperioodil vältel tekkinud tegelikud kulud. Samuti ei ole selge, kas sel viisil arvutatud kulud kajastavad kõiki algmääruses sätestatud kulusid, st hõlmavad täielikult tootmiskulusid ning kõiki gaasi tootmise ja müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid. Lisaks märgitakse, et käesoleva menetluse raames ei kontrollita kättesaadavat teavet gaasitarnijate kulude kohta.

(24)

Komisjon on seisukohal, et mingil juhul ei saa seda üksikfakti, et hind, mida tarnija kliendilt gaasi eest küsis, kattis kõik tema kulud, pidada algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaseks kriteeriumiks, mille põhjal saab kindlaks teha, kas samasuguse toote toomiskulud, nii nagu need on äriühingu raamatupidamises kirjendatud, kajastavad mõistlikult uuritava toote tootmis- ja müügikulusid. Põhjenduses 21 esitatud põhjustel leiti, et antud juhul see nii ei olnud. Taotleja ei võtnud arvesse ilmselgelt olulist erinevust ühelt poolt gaasi eest Venemaa siseturul makstud hinna ja Venemaa maagaasi ekspordihinna ning teiselt poolt selle eest ühenduse tootjate poolt makstud hinna vahel. Samuti ei võtnud ta arvesse tõsiasja, et Venemaal olid maagaasi siseturuhinnad reguleeritud ning seega ei saa öelda, et need kajastaksid mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seetõttu on isegi juhul, kui taotleja makstud gaasihind kattis tarnija tooteühiku tootmis- ja müügihinna, see väide vähetähtis, sest gaasi turuhind ei ole alati tootmis- ja müügikuludega otseselt seotud. Nagu põhjenduses 21 on selgitatud, on hind, millega taotleja läbivaatamise uurimisperioodil gaasi ostis, endiselt riiklikult reguleeritud ja oluliselt madalam reguleerimata turgude hinnatasemest. Kõnealune väide tuli seetõttu tagasi lükata.

(25)

Lisaks väitis taotleja, et gaasi osas korrektsiooni tehes kasutati normaalväärtuse määramisel tegelikult selliseid meetodeid, mida algmääruses ette ei nähta. Seega kui siseturu gaasikulud asendatakse kuludega, mille arvutamist on kirjeldatud põhjenduses 22, ja võetakse arvesse tõsiasja, et need kulud moodustavad olulise osa samasuguse toote üldkuludest ja seega ka saadud normaalväärtusest, tuleks normaalväärtus tegelikult määrata kolmanda „tüüpilise” turu andmete põhjal. Seoses sellega väitis taotleja, et turumajandusega riikide jaoks nähakse algmääruses ette üksnes järgmised normaalväärtuse määramise meetodid: i) samasuguse toote omamaise hinna alusel, mis on kujunenud tavapärase kaubandustegevuse käigus, või kui müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus, siis ii) päritoluriigi tootmiskulude alusel (millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumisumma) või iii) asjakohases kolmandas riigis kehtivate samasuguse toote tüüpiliste ekspordihindade alusel. Taotleja järeldas, et sellest lähtuvalt ei peaks normaalväärtus põhinema kolmandalt tüüpiliselt turult pärinevatel andmetel.

(26)

Sellega seoses ja nagu on rõhutatud ka põhjendustes 18 kuni 42, märgitakse kõigepealt, et normaalväärtus määrati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetes 1 kuni 6 kirjeldatud meetoditega. Et teha kindlaks, kas omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ja hinnast tulenevalt, st kas see oli tulutoov, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas taotleja kulud on algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses usaldusväärselt välja arvutatud. Üksnes pärast kulude usaldusväärsuse väljaselgitamist võib otsustada, milliseid meetodeid tuleks kasutada normaalväärtuse määramiseks. Seepärast on vale väita, et kulude usaldusväärsuse kindlakstegemiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 kasutati uut normaalväärtuse määramise meetodit. Sellest tulenevalt lükati taotleja väited tagasi.

(27)

Veel väitis taotleja, et isegi juhul, kui tuleb teha korrektsioon tema maagaasiga seotud omamaisel turul tehtud kulude suhtes, ei saa Waidhausis Venemaa maagaasi eest makstav hind olla usaldusväärne alus nimetatud korrigeerimisele, kuna see hind määratakse pikaajaliste gaasilepingute põhjal, mille hinnavalem on seotud naftatoodete hindadega, mitte aga kuludega, mis tekivad gaasi tootmisel ja Venemaal asuvale taotlejale tarnimisel. Lisaks väitis taotleja, et Waidhausis Venemaa gaasi eest makstav hind ei ole usaldusväärne seepärast, et seda mõjutab Saksamaa liiga kõrge ja võimalik, et ka siseturu konkurentsiväline hinnakujundus, mida on uurinud ka Saksamaa konkurentsiamet.

(28)

Kõigepealt märgitakse, et üheks peamiseks kriteeriumiks gaasi hinna määramise aluse valimisel oli see, et need kajastaksid mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seda, et Waidhausi hinnad vastavad nimetatud tingimusele, ei ole vaidlustatud. Kuna kõige suurem osa Venemaalt tulevast gaasist imporditakse Waidhausi sõlmpunkti kaudu, on kõnealuse korrektsiooni tegemine sealse hinna alusel asjakohane. Sellest lähtuvalt loeti Waidhaus tüüpiliseks turuks ja gaasikulude määramise mõistlikuks aluseks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 24, kui hind kajastab mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda, on selle kulupõhisus väheoluline. Waidhausi kaudu imporditud gaasi hinna puhul ei ole täheldatud riigi sekkumist hinnakujundusse ning seega on sellest tingimusest kinni peetud. Seoses kaebusega gaasi hinna siseriikliku konkurentsivälise kujundamise kohta Saksamaal märgitakse, et Bundeskartellamti uurimine, millele taotleja viitas, jätkub, ning järeldusi ei ole veel tehtud. Pealegi käsitleb nimetatud uurimine Saksamaa peamiste gaasi edasimüüjate gaasihinda Saksamaa siseturul, mitte aga Venemaalt imporditud gaasi müügihinda. Vastupidiselt taotleja väidetele ei ole need kaks hinda alati seotud, sest gaasi edasimüüjate ja nende klientide majanduslikud huvid on selgelt vastupidised. Seega võib oletada, et edasimüüja soovib hoida edasimüügihinna võimalikult kõrge, samal ajal on talle aga majanduslikult kasulik võimalikult madal ostuhind, et saada maksimaalset kasumit. Taotleja väide, et Saksamaa turgu valitsevatel operaatoritel puudub stiimul pidada Waidhausis läbirääkimisi Venemaalt imporditud gaasi madalate hindade üle, on pelgalt oletus, millel ei ole faktilist tagapõhja. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(29)

Lisaks väitis taotleja, et kui tehakse korrektsioon tema maagaasiga seotud omamaisel turul tehtud kulude osas, siis peavad korrektsiooni aluseks olema Venemaal kättesaadavad reguleerimata gaasihinnad. Esiteks ei muuda asjaolu, et komisjon oleks võinud valida ka teistsuguse aluse, Waidhausi valimist valeks. Peamine kriteerium gaasi hinna määramise aluse valimisel oli see, et see kajastaks mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Seda, et Waidhausi hinnad vastavad nimetatud tingimusele, ei ole vaidlustatud. Teiseks näitab tõsiasi, et läbivaatamise uurimisperioodi vältel omamaisel turul reguleerimata hinnaga müüdud gaasi kogus oli väheoluline, ning et need hinnad olid märksa lähemal reguleeritud omamaistele hindadele kui vabalt määratud ekspordihindadele, veenvalt, et turul valitsevad reguleeritud hinnad olid reguleerimata hindu moonutanud. Seepärast ei saanud reguleerimata omamaiseid hindu kasutada.

(30)

Lisaks väitis taotleja, et maagaasi riiklikult reguleeritud omamaised hinnad kasvavad Venemaal pidevalt, ulatudes gaasitootmise kulusid katvale tasemele. Seepärast ei saa siseturuhinda pidada konkurentsiväliseks ega ebamõistlikult madalaks.

(31)

See väide ei ole põhjendatud, sest tüüpilise turu korrektse valiku puhul ei ole määrav hinna tulutoovuse nõue vaid see, et see kajastaks mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda, nagu on selgitatud põhjenduses 29. See ei kehti riiklikult reguleeritud hindade puhul. Ka on see väide vastuolus Venemaa gaasitarnija avaldatud teadaandega (mida kinnitavad ka tema avaldatud auditeeritud majandusaasta aruanded) selle kohta, et Venemaa omamaise gaasi hind ei kata tootmis-, transpordi- ja müügikulusid. Sellepärast lükati see väide tagasi.

(32)

Veel tegi taotleja ettepaneku kasutada korrektsiooni alternatiivse alusena Venemaa naaberturgudele eksportimise hinda, kuid seejuures ei esitanud ta täiendavat teavet ega tõendeid selliste turgude kohta. Järeldati, et hinnad, millega Venemaa eksportis gaasi Baltimaadesse, kust oli võimalik saada mõningast hinnateavet, ei olnud piisavalt tüüpilised, sest neisse riikidesse eksporditud kogused olid suhteliselt väikesed. Kuna vajalikud andmed transpordi- ja jaotuskulude kohta ei olnud kättesaadavad, siis ei olnud võimalik välja selgitada usaldusväärseid hindu Baltimaadesse eksportimisel. Seepärast ei saanud neid hindu korrektsiooni alusena kasutada.

(33)

Taotleja väitis, et alternatiiviks võiks olla see, et Waidhausi ekspordihinna kasutamisel oleks Waidhausi hinnast maha arvatud Venemaa eksporditollimaks (mida tuleb maksta kogu ekspordi eest), sest nimetatud maksukohustus ei ole tekkinud siseturul.

(34)

Waidhausi (mis algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt on loetud tüüpiliseks turuks) turuhind on loomulikult ekspordimaksude järgne hind, mitte nimetatud maksude eelne hind. Ostja seisukohalt on oluline see hind, mis tal tuleb Waidhausis maksta, ja tema jaoks ei ole tähtis, kui suure protsendi sellest hinnast moodustab ekspordimaks ja kui suure protsendiosa saab gaasi tarnija. Teisalt püüab aga viimatinimetatu alati oma hinda maksimeerida ning küsib klientidelt kõrgeimat hinda, mida need on nõus maksma. Kuna see hind on alati tootmiskuludest tublisti kõrgem, võimaldades gaasitarnijal saada väga suurt kasumit, ei ole tema hinnakujunduse jaoks kõige olulisem mitte ekspordimaksu suurus vaid hind, mida kliendid on nõus talle maksma. Seepärast otsustati, et moonutamata turupõhine hind on ekspordimaksu sisaldav hind, mitte selle maksu eelne hind. Seetõttu lükati taotleja sellekohased väited tagasi.

(35)

Sellest lähtudes väitis taotleja ka seda, et kohaliku edasimüüja kasumimarginaali ei tuleks lisada Waidhausi ekspordihinnale, väites et edasimüüjate kasum on juba Waidhausi hinnale lisatud. Selle kohta väitis taotleja, et Venemaa kohalikud edasimüüjad on gaasitarnija tütarettevõtjad ning seega võib edasimüüjate kasumi lisamine kujutada topeltarvestust. Samuti väitis taotleja, et arvesse tuleks võtta Venemaa loomulikku konkurentsieelist. Ta väitis, et kuna gaas on Venemaal laialdaselt kättesaadav, kuid ei ole seda ühenduses, oleks loomulik, et Venemaa omamaised hinnad on madalamad eksporditud gaasi hindadest, mida tuleks siseturul müüdava gaasi hinnas tehtava korrektsiooni määramisel arvesse võtta.

(36)

Esiteks tuleb märkida, et kohalike edasimüüjate kasumimarginaal ei sisalda mitte ainult nende ettevõtete kasumit, vaid ka nende kulusid maagaasi ostu ja edasimüügi vahel.

(37)

Teiseks ei saa seda väidet enam piisavalt kontrollida. See tuleneb asjaolust, et Venemaa gaasitarnija ja tema tütarettevõtjad ei olnud käesoleva uurimise objektiks ning seega puudub piisav teave organisatsiooni ja selle kulude struktuuri kohta. Samuti tuleb märkida, et Venemaa olukord, muu hulgas seoses gaasitarnija ja Venemaa valitsuse tihedate sidemetega, ei ole selles valdkonnas piisavalt läbipaistev, et võimaldada piisavat juurdepääsu vajalikele tõenditele.

(38)

Lisaks ei suutnud taotleja, kellel lasub tõendamiskoormus, anda täiendavat teavet ega tõendeid selle kohta, kas ja millises ulatuses olid jaotuskulud juba Waidhausi hinna sisse arvatud. Siiski, kuna omamaised kliendid ostsid gaasi kohalikelt tarnijatelt, tuli eeldada, et nad peaksid tasuma kohalikud jaotuskulud, mis korrigeerimata Waidhausi hinnas ei sisaldu. Seega tuleb uurimise praeguses etapis märkida, et korrektsioon oli õigustatud ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(39)

Siiski arvestasid ühenduse institutsioonid ka seda, et kõnealuse korrektsiooni mõju dumpingumarginaali arvutamisele võib olla märkimisväärne. Seega, arvestades põhjenduses 37 kirjeldatud konkreetset olukorda leiti, et kui taotleja esitab piisavad kontrollitavad tõendid, võib komisjon kaaluda sellekohase uurimise uuesti algatamist.

(40)

Mis puudutab väidetavaid konkurentsieeliseid seoses maagaasi kättesaadavusega Venemaal, tuleb märkida, et nagu on välja toodud põhjenduses 28, oli peamine kriteerium Waidhausi hindade valikul gaasi hinna määramise aluseks see, et need kajastavad mõistlikult moonutusteta turul normaalsetes tingimustes makstavat hinda. Omamaisel turul valitsevad tingimused ei ole selles olukorras olulised. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(41)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei olnud võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 esimese lause alusel määrata, sest pärast põhjenduses 22 osutatud gaasihinna korrigeerimist ei sisaldanud taotleja tavapärane kaubandustegevus kõnealuse toote tüüpilist omamaist müüki kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4. Ei olnud võimalik kohaldada algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a, kuna uurimise alla kuulub üksnes taotleja. Ka artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada, sest samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete jaoks on maagaas samamoodi kõige olulisem tooraine ja seetõttu oleks põhjenduses 21 märgitud põhjustel pidanud üsna tõenäoliselt korrigeerima ka tootmiskulusid. Käesoleva vahepealse läbivaatamise raames ei olnud võimalik saada teavet, mis on vajalik sellise korrektsiooni nõuetekohaseks koguseliseks määratlemiseks ning müügi-, üld- ja halduskulude ning asjakohaste kasumimarginaalide tuvastamiseks, kui neid tooteid müüakse pärast nimetatud korrektsiooni tegemist. Seepärast määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt mõistliku meetodi abil.

(42)

Sellega seoses hinnati avalikult kättesaadavat teavet lämmastikväetiste ärisektoris tegutsevate suuremate äriühingute kohta. Tehti kindlaks, et käesolevas uurimises on kõige asjakohasem kasutada vastavaid andmeid Põhja-Ameerika (Ameerika Ühendriikide ja Kanada) tootjatelt, sest kõnealuses piirkonnas on äriühingute kohta, kelle aktsiate või osadega kaubeldakse börsil, laialdaselt saadaval usaldusväärset ja terviklikku avalikku finantsteavet. Lisaks oli Põhja-Ameerikas arvestatav siseturu müügimaht ja küllaltki tugev konkurents nii omamaiste kui ka välisriikide äriühingute vahel. Seepärast võeti müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi määramisel aluseks kolme sellise Põhja-Ameerika tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kes leiti kuuluvat väetisesektori suurimate äriühingute hulka, arvestades nende sama kategooria toodete (lämmastikväetised) müügikäivet Põhja-Ameerikas. Kõnealust kolme tootjat käsitleti kui lämmastikväetiseäri tüüpilisi tootjaid (keskmiselt üle 78,15 % äriühingu/ärisegmendi käibest) ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitleti kui kõnealuses ärisegmendis edukalt tegutsevate tootjate puhul tüüpilisi. Lisaks ei viita miski sellele, et nii määratud kasumimäär ületaks Venemaa tootjate tavalist kasumit sama üldkategooria toodete müügist Venemaa turul.

(43)

Nagu on osutatud põhjenduses 13, puudus taotlejal läbivaatamise uurimisperioodil UANi Euroopa Ühendusse eksportimisest tulenev käive. Dumpingumarginaali väljaarvutamisel peeti põhjendustes 14 kuni 17 osutatud põhjustel otstarbekaks kontrollida taotleja hinnakäitumist muudel eksporditurgudel. Algatamisteates nimetati Ameerika Ühendriike kui sobivat võrdlusturgu, kuna see oli taotleja tähtsaim eksporditurg, mis moodustas läbivaatamise uurimisperioodi vältel rohkem kui 70 % taotleja ekspordimahust.

(44)

Ükski huvitatud isik ei kommenteerinud Ameerika Ühendriikide valimist kõige sobivamaks võrdlusturuks. Uurimine kinnitas, et Ameerika Ühendriikide UANi turg on võrdlemiseks kõige asjakohasem, sest Euroopa Ühendus ja Ameerika Ühendriigid esindavad kahte peamist UANi turgu maailmas, mis on võrreldavad nii mahu kui ka hindade osas.

(45)

Kuna taotleja eksportmüük Ameerika Ühendriikidesse toimus läbivaatamise uurimisperioodi vältel Šveitsis asuva sidusettevõtja kaudu, tuli ekspordihind määrata kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Ekspordihinna määramisel võeti aluseks hinnad, mida taotleja tegelikult maksis või pidi maksma esimesele sõltumatule kliendile nende peamisel eksporditurul Ameerika Ühendriikides. Sellest hinnast arvati maha nominaalne vahendustasu, mis vastab sidusettevõtja juurdehindlusele, kelle tööpõhimõte on sarnane komisjonitasu alusel töötava agendi omaga.

(46)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 korrektsioonide näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Sellele vastavalt tehti korrektsioone veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

(47)

Dumpingumarginaal määrati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(48)

Võrdluse põhjal saadi dumpingumarginaal, mis väljendatuna protsentides CIF-hinnast Põhja-Ameerika piiril on tollimaksu tasumata 33,95 %.

(49)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas praeguse dumpingumarginaali aluseks olevad asjaolud on muutunud ja kas selline muutus on püsiva iseloomuga.

(50)

Puuduvad viited selle kohta, et taotleja kohta praeguses uurimises kindlaks tehtud normaalväärtuse või ekspordihinna tase ei ole püsiva iseloomuga. Kuigi võib väita, et maagaasi kui peamise toormaterjali hindade areng võib normaalväärtust oluliselt mõjutada, arvestati, et see hinnatõus puudutaks kõiki turuosalisi ning seega mõjutaks nii normaalväärtust kui ka ekspordihinda.

(51)

Taotleja ekspordihind peamisele eksporditurule Ameerika Ühendriikidesse oli läbivaatamise uurimisperioodi jooksul sarnane tema ekspordihinnaga muudesse riikidesse.

(52)

Seega ei ole põhjust arvata, et kindlakstehtud dumpingumarginaal põhineks püsivalt muutunud asjaoludel.

(53)

Lisaks ei leitud käesoleva läbivaatamise käigus ühtegi märki ega tõendit selle kohta, et kahju esialgse uurimise käigus kasutatud kõrvaldamist võimaldava taseme määramise alus võiks prognoositavas tulevikus oluliselt muutuda.

(54)

Sellega seoses märgitakse, et kuigi dumpingu määramisel aluseks olnud asjaolud on pärast lõplike tollimaksude kehtestamist muutunud, mistõttu läbivaatamise uurimisperioodi dumpingumarginaal oli kõrgem esialgse uurimisperioodi omast, ning kuigi ei ole põhjust arvata, et kindlakstehtud dumpingumarginaal põhineks püsivalt muutunud asjaoludel, peaks kehtiva dumpinguvastase tollimaksu määr jääma samaks. Nagu on märgitud põhjendustes 55 ja 56, kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksud esialgse uurimisega välja selgitatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel.

(55)

Tuletatakse meelde, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ja nagu on välja toodud nõukogu määruse (EÜ) nr 1995/2000 põhjenduses 49, kehtestati esialgse uurimise põhjal lõplik tollimaks tuvastatud kahjumarginaali tasemel, mis oli madalam dumpingumarginaalist, kuna leiti, et väiksem tollimaks on piisav ühenduse tööstusharu kahju kõrvaldamiseks. Eespool öeldut arvesse võttes ei tohiks käesoleva läbivaatamise põhjal määratud tollimaks olla kõrgem esialgse uurimisega tuvastatud kahjumarginaalist.

(56)

Kuna käesolev osaline vahepealne läbivaatamine piirdub taotlejaga seotud dumpingu uurimisega, ei ole võimalik kehtestada individuaalset kahjumarginaali. Seepärast võrreldi käesoleva läbivaatamise käigus määratud dumpingumarginaali esialgse uurimuse kahjumarginaaliga. Kuna viimatinimetatu oli madalam käesoleva uurimisega tuvastatud dumpingumarginaalist, tuleks praegune läbivaatamine lõpetada ilma jõus olevaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

(57)

Taotleja oli huvitatud hinnakohustise pakkumisest, kuid ei teinud piisavalt põhjendatud hinnakohustise pakkumist algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Seetõttu ei saanud komisjon hinnakohustise pakkumist vastu võtta. Siiski on leitud, et mitmed keerukad küsimused, nimelt 1) kõnealuse toote hinna ebapüsivus, mis nõuab teatavat miinimumhindade indekseerimist ning mida samal ajal ei ole võimalik piisavalt seletada peamiste kuluartiklitega ja 2) kõnealuse toote eriline turuolukord (muu hulgas asjaolu, et läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ei tegelenud uurimise objektiks olev eksportija impordiga), osutavad vajadusele kaaluda võimalust võtta kasutusele hinnakohustis, milles on ühendatud indekseeritud miinimumhind ja koguseline ülemmäär.

(58)

Nagu eespool märgitud, ei suutnud taotleja nimetatud keerukuse tõttu vormistada vastuvõetavat hinnakohustise pakkumist ettenähtud tähtaja jooksul. Eespool öeldut arvesse võttes arvab nõukogu, et taotlejal tuleks erandkorras lubada lõpetada hinnakohustise pakkumise esitamine ettenähtud tähtajast hiljem, kuid siiski 10 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(59)

Huvitatud isikuid on teavitatud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse lõpetada käesolev läbivaatamine ja säilitada kehtiv dumpinguvastane tollimaks taotleja toodetud kõnealuse toote impordile. Kõigile isikutele on antud võimalus esitada märkusi. Nende märkusi võeti arvesse, kui need olid õigustatud ja tõendusmaterjaliga põhjendatud,

(1)

20. detsembril 2006 avaldas komisjon teate, (2) millega algatati dumpinguvastane menetlus Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), ühendusse importimise suhtes. 19. septembril 2007. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1071/2007 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) HRVst pärit koksi 80+ impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Märgitakse, et menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitasid kolm ühenduse tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 40 % ühenduse koksi 80+ kogutoodangust. Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 2 osutatud suurusjärk „üle 30 %” osutus tegelikust väiksemaks; hilisema uurimise käigus leiti, et kaebuse esitajad esindasid tegelikult ligikaudu 40 % ühenduse kogutoodangust.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 12, uuriti kahju ja dumpingut ajavahemikus alates 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärit koksi 80+ impordi suhtes esitasid mitmed huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(5)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi põhjalikuma uurimise ühenduse huvide aspektide suhtes. Seoses sellega tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist üks täiendav kontrollkäik järgmisse ettevõttesse:

(6)

Lisaks külastati teabe kogumise eesmärgil Saksamaal Düsseldorfis asuvat Euroopa sulatuskodade assotsiatsiooni (CAEF). Väidetavate rakendamisega seotud probleemide täpsustamise eesmärgil külastati Belgias Antwerpeni ja Saksamaal Duisburgi tolliasutust.

(7)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist HRVst pärineva koksi 80+ impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(8)

Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes asjakohased muudatused.

(9)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13 kuni 17.

(10)

Eespool öeldu põhjal otsustatakse lõplikult, et algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses on vaatlusalune toode ja võrdlusriigis USAs toodetud ja müüdud koks 80+ nagu ka ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud vastavad tooted samasugused.

(11)

Kuna koostöötasandi, võrdlusriigi valiku ja normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18 kuni 28.

(12)

Hinnavõrdluse osas esitas ainus koostööd tegev eksportija komisjonile vastuväite seoses tema dumpinguhinna arvutamises sõelumisjärgseid menetlusi käsitleva kaebuse tagasilükkamisega, väites, et samasugust kaebust oli arvesse võetud kahju arvutamisel. Seetõttu võeti kaebus vastu ja normaalväärtust kohandati täiendavalt.

(13)

Kui algetapis hinnati kohanduse väärtust seoses füüsikaliste omaduste erinevusega, siis pärast läbivaatamist hinnatakse seda seoses võrdlusriigis toodetud toote ja Hiinast eksporditud toote kütteväärtuse näitajate ja suuruse erinevusega.

(14)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29 kuni 31.

(15)

Lõplik dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel tehasest hankimise tasandil algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt. Pärast põhjendustes 12 ja 13 osutatud kohanduste tegemist on läbivaadatud lõplik üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 61,8 %.

(16)

Kuna ühenduse toodangu ja ühenduse tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 34 ja 35.

(17)

Nagu osutatakse ajutise määruse põhjenduses 36, pööras komisjon uurimist jätkates eriti tähelepanu ühenduse tarbimise ühele osale, nimelt vaatlusaluse perioodi impordimahtudele. Uut ja põhjendatud teavet sellega seoses siiski ei saadud. Seetõttu, ja kuna huvitatud isikud ei ole esitanud vastuväiteid, mis seaksid kahtluse alla ühenduse tarbimise kindlakstegemiseks kasutatud meetodi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36 ja 37.

(18)

Nagu osutatakse ajutise määruse põhjendustes 36 ja 41, jätkas komisjon vaatlusaluse perioodi vältel impordimahu ja -hinna uurimist. Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 42 on kirjaviga, kuna alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini langesid hinnad 43 %, mitte 35 %, nagu on selles põhjenduses märgitud.

(19)

Uut ja põhjendatud teavet impordimahtude ja -hindade kohta siiski ei saadud. Seetõttu, ja kuna ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid, mis seaksid kahtluse alla kõnesoleva impordi mahtude ja hindade kindlaksmääramise meetodi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 kuni 42.

(20)

Koostööd tegev eksportiv tootja ja üks kasutaja on väitnud, et õigluse tagamiseks hinna allalöömisega seotud arvutustes tuleks ühenduse tootmisharu poolt samasuguse toote eest küsitava hinna ja vaatlusaluse toote impordihinna võrdlemisel teha kohandus seoses füüsikaliste omaduste erinevusega. Teiselt poolt väitsid teatavad ühenduse tootmisharu tootjad, et kuigi hüpoteetilises olukorras võiks mõne ühenduse tootja koksi 80+ kvaliteedil olla eriomadusi, mis õigustavad kõrgemat hinda, kinnitavad komisjonile kättesaadavad andmed, et kasutajad ei maksa kõrgemat hinda niinimetatud paremate kvaliteediomaduste eest, eriti olukorras, kus hinnad turuvallutusliku dumpingu tõttu langevad. Nimetatud ühenduse tootmisharu tootjad arvavad, et kasutaja tootmisharu ostuotsuste aluseks on üksnes Hiina tootele kehtestatud hind. Seetõttu ei pea nad õigustatuks seoses füüsikaliste omaduste erinevusega tehtavaid kohandusi. Kuna huvitatud isikutelt saadud kontrollitud teave tõestas, et samasuguste toodete ja vaadeldavate toodete niiskuse-, tuha-, lenduva aine ja väävlisisalduses on erinevusi, mis eeldatavasti mõjutavad hindasid tavalistel turutingimustel, võeti koostööd tegeva Hiina tootja ja kasutaja kaebus vastu ning kõnesolevate erinevuste arvessevõtmiseks tehti täiendav kohandus.

(21)

Et võrrelda vaatlusalus toodet ja ühenduse tööstusharu toodetud koksi 80+ samal kaubandustasemel, lisaks ühenduse importijatele tekkinud ajutise määruse põhjenduses 43 nimetatud impordijärgsetele kuludele kohandati lisaks ka hinna allalöömise arvutusi seoses mahalaadimise kuludega. Selguse huvides märgitakse ühtlasi, et hinna allalöömisega seotud arvutustes sõltumatutele importijatele kasumimarginaali osas tehti kohandus juba algastmel, ehkki seda ajutise määruse põhjenduses 43 eraldi ei nimetata. Nimetatud kohandus põhineb koostööd tegeva sõltumatu importija poolt uurimisperioodi vältel teatatud kontrollitud kulutasuvusel, mis jääb vahemikku 5–10 %. (4)

(22)

HRV ajutist hinna allalöömise marginaali muudeti vastavalt ja on jõutud järeldusele, et uurimisperioodi vältel müüdi vaatlusalust HRVst pärit toodet ühenduses hinnaga, mis lõi ühenduse tootmisharu müügihinna alla (väljendatuna protsendimäärana viimasest) 5,7 % võrra.

(23)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastmete, müügimahu, turuosa, kasvu, varude, investeeringute ja dumpingumarginaali suuruse kohta uut ja põhjendatud teavet või väidet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 46 kuni 50, 53, 54, 60 ja 61 esitatud järeldused.

(24)

Ajutise määruse põhjenduses 51 esitatud müügihindasid korrigeeriti ning need on näidatud allolevas tabelis. Väikesed muudatused ei mõjuta ajutise määruse põhjendustes 51 ja 52 seoses ühenduse müügihindadega tehtud järeldusi.

(25)

Kulutasuvuse arvnäitajate arvutamine ajutise määruse kohaselt vaadati läbi ja parandati üks selles olnud viga. Allolevas tabelis esitatud korrektsed arvnäitajad ei mõjuta ühenduse tootmisharu kulutasuvuse arengu põhitendentsi kohta tehtud järeldusi, kuigi annavad ühenduse tootmisharu seisundist ebasoodsama pildi: ühenduse tootmisharu kulutasuvus langes 16,2 %lt 2005. aastal dramaatiliselt – 3,8 %le uurimisperioodi vältel. Pärast seda korrigeerimist on kohandatud ka investeeringute tasuvuse arvnäitajaid, mis väljendavad investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsenti. Rahavoo arvnäitajad jäid samaks nagu ajutises määruses, selguse huvides on ka need allolevas tabelis esitatud.

(26)

Kuna selles osas uusi märkusi ei tehtud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 58 ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võime kohta tehtud järeldused.

(27)

Korrigeeriti ka ajutise määruse põhjenduse 59 ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkuse arvnäitajaid, mis on esitatud allolevas tabelis. Need korrigeeritud arvnäitajad tõestavad, et ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus, mõõdetuna toodanguna (tonnidena) töötaja kohta aastas, suurenes veidi ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini. Selguse huvides on keskmist tööjõukulu aastas töötaja kohta iseloomustatud üksikasjalikumate arvnäitajatega kui seda oli tehtud ajutises määruses.

(28)

Pärast ajutise määruse avaldamist kaebas üks kasutaja, viidates ajutise määruse põhjendustele 64 ja 67, et komisjon oli teinud oma esialgsed järeldused kahju kohta – ja järelikult ka põhjusliku seose kohta – ainuüksi teatavate turunäitajate väidetavalt negatiivse arengu põhjal väga lühikese ajaperioodi vältel, selle asemel et hinnata kahju üldlevinud tava kohaselt kolme kuni nelja aasta jooksul. Kasutaja väide põhines eeldusel, et ühenduse tootmisharu ei kandnud mingisugust kahju kuni 2005. aasta lõpuni, mil eelnevad meetmed tunnistati kehtetuks. Kuna uurimisperiood lõppes 2006. aasta septembris, sai ühenduse tootmisharu kahjustav olukord kesta üksnes mõned kuud 2006. aastal.

(29)

Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et ajutise määruse põhjendust 64, milles viidatakse teatavate kahjunäitajate arengule ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini, tuleb lugeda koos sellele eelneva põhjendusega 63, kus on selgitatud kahjunäitajate arengut kuni 2005. aastani. Ajutise määruse kahjunäitajaid käsitlevatest põhjendustest selgub, et komisjon tegutses harjumuspärasel viisil ning kontrollis kahjunäitajate arengut ligi nelja-aastase ajaperioodi vältel, st 2003. aasta algusest kuni 2006. aasta septembrini. Nagu on märgitud põhjenduses 63, oli 2004. aasta koksi 80+ turul erandlik seetõttu, et HRVst pärineva impordi madalseis põhjustas turul tarnedefitsiiti ning mõned ühenduse koksi 80+ tootvad käitised suleti. 2004. aasta turuolukorra erandlikku laadi, mis peegeldus ka järgmise aasta näitajates, ükski huvitatud isik ei vaidlustanud. Aastatel 2004 ja 2005 saavutatud kõrgpunkte peeti erandlikeks ning nimelt seetõttu pööras komisjon erilist tähelepanu 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelise ajavahemiku kahjunäitajate väljatöötamisele. Tuletatakse meelde, et peamised rahanduslikud näitajad, eriti kulutasuvus, langesid dramaatiliselt mitte ainult ajavahemikus alates 2005. aastas kuni uurimisperioodini, vaid ka 2003. aasta võrdlemisel uurimisperioodiga.

(30)

Lisaks tuleks märkida, et mis tahes järelduste tegemine ühenduse tootmisharu olukorra kohta 2005. aasta lõpul selle tõsiasja põhjal, et ühenduse tootjad ei taotlenud meetmete lõpetamise läbivaatamist, oleks puhtalt spekulatiivne.

(31)

Seepärast tuleb tagasi lükata kaebus, milles väidetakse, et komisjon uuris kahjupilti, mis kehtis 2006. aastal üksnes mõne kuu jooksul.

(32)

Eespool läbivaadatud tegurid, st ühenduse tootmisharu kulutasuvus, investeeringute tasuvus ja tootlikkus ei mõjuta ajutises määruses osutatud suundumusi. Ka oli läbivaadatud allalöömise marginaal minimaalsest tasemest märgatavalt kõrgem. Sellest tulenevalt leiti, et ajutises määruses ühenduse tootmisharu kantud materiaalse kahju kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna uut ja põhjendatud teavet või väiteid ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(33)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, on lõplikult otsustatud, et uurimisperioodi kestel lõid HRVst pärit impordi keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmisi hindu alla 5,7 % võrra. Allalöömise marginaali läbivaatamine ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ajutise määruse põhjendustes 67 kuni 69 tehtud järeldusi.

(34)

Üks kasutaja väitis, et turuarengud pärast uurimisperioodi on tõestanud uurimisperioodil valitsenud olukorra erandlikkust ning et hinnad hakkasid pärast uurimisperioodi lõppemist taas tõusma. See kasutaja väitis, et oluline põhjus, miks hinnad uurimisperioodi kestel ajutiselt langesid, oli ebasoodne USA dollari vahetuskurss euro suhtes ja see, et koksi 80+ maailmaturuhinnad on üldiselt väljendatud USA dollarites ja et iga-aastaselt kokkulepitavaid hindasid on raske kohandada uuele valuutaolukorrale. Sellega seoses märgitakse, et uurimine on näidanud, et ühenduse tootmisharu müügihinnad ELi piires ei ole üldiselt väljendatud USA dollarites, vaid eurodes või muudes Euroopa valuutades. Uurimisperioodile järgnenud hinnatõus, millele nimetatud kasutaja oma kaebuses osutas ja mis langes kokku USA dollari veelgi nõrgema positsiooniga euro suhtes, ei toeta loogiliselt väidet selle kohta, et koksi 80+ hindade languse põhjustas USA dollari ja euro vahetuskursi negatiivne arengusuund.

(35)

Üks kasutaja on teatanud, et ühenduse tootmisharu hinnalangusest tuleneva väidetava kahju peamine põhjus oli mõnede Euroopa tootjate agressiivne hinnapoliitika, mistõttu nende müügihinnad olid Hiina impordihindadest madalamad. Uurimine aga ei andnud tõendeid teatavate Euroopa tootjate vahelise üldise agressiivse hinnapoliitika kohta. Leiti, et Euroopa tootjate vaheline konkurents toimub peamiselt piirkondlikel turgudel, mitte ühenduse tasandil, kuna märkimisväärsete transpordikulude tõttu müüvad tootjad tooteid geograafiliselt lähedases piirkonnas. Madalad hinnad, mida mõned tootjad ehk küsisid, võisid seega tekitada kahju üksnes Euroopa tootjatele. Ka ei tähenda teatavate Euroopa tootjate vaheline konkurents seda, et Hiina dumpinguhinnaga import sunniks neid üksteist rohkem üle trumpama, kui nad teeksid seda Hiina tootjatega ausalt konkureerides, ja seega ebastabiilsete hindadega müüma.

(36)

See kasutaja on ka väitnud, et põhiosa tarbimise kasvust ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini katsid ühenduse tootjad, mitte Hiinast pärit import. Absoluutarvudes võib see nii olla, kuid mitte suhteliselt väljendatuna: uurimine näitas, et Hiinast pärit impordi arvele, mille turuosa 2003. aastal oli 24 %, langes peaaegu pool tarbimise kasvust ajavahemikus alates 2003. aastast kuni uurimisperioodini.

(37)

Sama kasutaja kinnitas, et olukorras, kus tarbimine kasvas, ei olnud ühenduse tootmisharu suuteline suurendama oma turuosa seetõttu, et ta ei suurendanud oma tootmisvõimsust. Seetõttu tuli ühenduse tarbimise kasv katta Hiinast pärit impordiga. Kuid tõsiasi, et ühenduse tootmisharu ei suurendanud oma tootmisvõimsust samas taktis kasvava tarbimisega, näitab pigem investeerimiskeskkonna ebakindlust, mille põhjustas Hiina dumpinguhinnaga impordi hinnasurve, kui on ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju põhjuseks.

(38)

Märgitakse, et ühenduse tootmisharu varuvõimsus uurimisperioodi ajal oli umbes 120 000 tonni, mille kasutamine ei oleks olnud majanduslikult elujõuline lahendus Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve tõttu. Sellele lisaks vähendas üks ühenduse tootja ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt oma tootmist ning lõpetas koksi 80+ tootmise pärast uurimisperioodi täielikult. Tootmisharu eripära tõttu hävitab tootmisprotsessi ajutine katkestamine tootmisseadmed (ahjud) ja taaskäivitamine nõuab suuri lisakulutusi. Tugeva hinnalangusega turuolukorras ei olnud majanduslikult otstarbekas investeerida töö lõpetanud ahjude taaskäivitamisse või uute ahjude ehitamisse.

(39)

Ka väitis üks huvitatud isik, et ühenduse tootmisharu väidetava kahju üheks peamiseks põhjuseks olid suurenenud tööjõukulud. Ent uurimine näitas, et ühenduse tootmisharus kasvas töötajate üldarv vaid ühe tootja puhul, kes vastavalt suurendas ka tootlikkust. Kuigi tootmine vähenes, hoidsid muud ühenduse tootmisharu tootjad oma tööhõivetaseme suhteliselt stabiilsena. Seda saab seletada kõnesoleva tootmisharu tootmisprotsessi olemusega, millest tulenevalt tootmisseadmete käigushoidmiseks vajalike töötajate arv peaaegu ei olene sellest, kas ettevõte töötab täie või alandatud võimsusega, kusjuures viimase puhul langeb tootlikkus ühes taktis tootmisega.

(40)

Igal juhul, isegi kui ühenduse tootmisharu tootjate tööjõukulud on olnud tarbetult suured tootmise vähendamise tõttu, ei saa need olla kahju oluline põhjus, kuna tööjõukulude muutumine on avaldanud ühenduse tootmisharu üldisele kulutasuvusele vaid minimaalset mõju. Näitlikustamiseks võib öelda, et tööjõukulude kasv (1,8 miljonit eurot) vastab vähem kui ühe protsendipunkti kaotusele ühenduse tööstusharu üldisest kulutasuvusest, mis ajavahemikus alates 2005. aastast kuni uurimisperioodini langes 16,2 %lt – 3,8 %le (kasum vähenes umbes 39 miljoni euro võrra).

(41)

Seoses toorainehindadega, mida on põhjalikumalt kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 75, märgitakse, et läbivaadatud arvutused on tõestanud, et vaatlusalusel perioodil moodustas koksi 80+ tootmiseks kasutatav põhitooraine, koksisüsi, ligikaudu 60 % ühenduse tootmisharu koksi 80+ tootmiskuludest.

(42)

Üks huvitatud isik väitis, et koksisöe kui põhitoorainega seotud kulude suurenemine tabas ühenduse tootmisharu valusamini kui Hiina tööstust, kuna viimasel on lihtne juurde pääseda toorainele, mis muudab ühenduse tootmisharu konkurentsivõimetuks isegi dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Sellega seoses märgitakse kõigepealt seda, et kuna Hiina eksportivate tootjate poolne koostöö on väga piiratud, ei ole võimalik teha üldiseid järeldusi Hiina eksportivate tootjate toorainele juurdepääsu lihtsuse kohta. Samuti tuleb märkida, et üks ühenduse tootmisharu tootja, kelle arvele langeb oluline osa kogu ühenduse tootmisharu toodangust, kasutab kohalikku päritolu koksisütt. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 76, oli ühenduse tööstusharul kuni uurimisperioodini võimalik tooraine hinnatõusu müügihindadele üle kanda. Lisaks märgitakse, et kättesaadava turuteabe kohaselt kasutab ka Hiina osaliselt imporditud toorainet, vedades Austraaliast sisse suuri koguseid koksisütt.

(43)

Teine huvitatud isik andis mõista, et põhjuslike seoste analüüs ei ole täpne ja et ta ei saa aru, kuidas sai juhtuda, et ühenduse tootmisharu, mis oli tulutoov 2003. aastal, sattus uurimisperioodi ajal kahjumisse ja ei suutnud katta oma kõrgeid toorainekulusid, kuigi ühenduse tootmisharu müügihindade tõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel oli suurem kui tooraine hinnatõusu mõju.

(44)

Sellega seoses märgitakse, et ühenduse tootmisharu müügihinnad olid uurimisperioodi jooksul tõepoolest kõrgemad kui 2003. aastal (vaata ajutise määruse põhjendust 51), kuid toorainehinnad, mis moodustavad tootmiskuludest põhiosa, olid proportsionaalselt veelgi kõrgemad (vaata ajutise määruse põhjendust 75 ning põhjendust 41 eespool). Seetõttu lükatakse kaebus tagasi.

(45)

Kuna uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67 kuni 80, välja arvatud eespool osutatud põhjendustes 67 ja 75 tehtud muudatused.

(46)

Kooskõlas eespool öelduga loetakse ajutine järeldus põhjusliku seose kohta ühenduse tootmisharu poolt kantud materiaalse kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel kinnitatuks.

(47)

Nii teatavatelt ühenduse tootmisharu tootjatelt kui ka koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt ja kasutajatelt laekus märkusi selle kohta, et tuleks arvesse võtta teatavaid olulisi uurimisperioodi järgseid arenguid. Eeskätt olid need märkused seotud koksi 80+ turuhindade märgatava tõusuga niihästi Hiinast pärit impordi hindade kui ühenduse tootmisharu müügihindade osas.

(48)

Nimetatud huvitatud isikud peavad impordihindade tõusu peamiseks põhjuseks Hiina valitsuse poolt energiatõhusate materjalide, kaasa arvatud koksisöe, ekspordi piiramiseks rakendatud teatavaid meetmeid, mille alla kuuluvad näiteks ekspordimaksu tõstmine ja ekspordilubade andmise piiramine. Üks kasutaja on väitnud, et tõenäoliselt on need meetmed pikaajalised, kuna tulenevad struktuurilistest muutustest Hiina poliitikas, mis näevad ette, et selliseid pooltöödeldud energiakaupu nagu näiteks koks 80+ hoitakse siseturu jaoks, et luua kohapealt pärinevat lisandväärtust. Teiselt poolt on ühenduse tootmisharu tootjad kinnitanud, et praegune kõrge hinnatase on ajutine ja et seda on võimalik muuta mis tahes ajahetkel üksnes HRV valitsuse otsuse alusel. Sama kasutaja on ka väitnud, et kuna müügihinnad on pärast uurimisperioodi oluliselt tõusnud, on ühenduse tootjate kulutasuvuse tase praegu kõrge. Selle kasutaja arvates iseloomustab ühenduse tootmisharu müügihindasid pikaaegne tõusutendents, kuna kivivillatööstuse tarbimine on märkimisväärselt kasvanud ja ELi tootmisvõimsus ei ole suurenenud, eriti aga seetõttu, et dramaatilised muudatused Hiina poliitikas on oluliselt vähendanud HRVst eksporti.

(49)

Seoses sellega, et see kasutaja andis mõista, et väidetud pikaajalisus, mida i) Hiina ekspordi piiratusele ja ii) ühenduse tööstusharu väidetavalt kõrgele kulutasuvusele ennustatakse, on vastuolus dumpinguvastaste meetmete rakendamise põhjendustega, märgitakse kõigepealt, et kuigi on õige, et Hiina valitsus on kasutusele võtnud energiatõhusate materjalide eksporti piiravad meetmed, puudub igasugune teave, mille põhjal võiks teha järeldusi nimetatud meetmete ajalise kestuse kohta. Vastupidiselt sellele väitele on varasemad, eriti 2004. ja 2005. aasta kogemused, tõestanud, et ekspordi mõjutamisest poliitika abil võidakse üsna kiiresti loobuda. Teiseks ei võeta algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt tavaliselt arvesse uurimisperioodile järgnenud perioodi dumpingu ja kahju kohta käivat teavet.

(50)

Ajutise määruse põhjenduses 112 märgitakse, et on täheldatud Hiinast pärit koksi 80+ impordihinna olulist tõusu ja et seda on arvesse võetud ka meetme vormi valikul, milleks on minimaalne impordihind. Lisaks ajutisele määrusele kinnitavad kõrgete, kahjustavaid tasemeid ületavate impordihindade jätkumise tendentsi ka avaldatud turuaruanded ja komisjonile kättesaadav teave koksi 80+ impordi kohta HRVst pärast ajutiste meetmete rakendamist. Nagu põhjenduses 75 on osutatud, on seda asjaolu arvesse võetud ka kavandatud lõpliku meetme puhul, milleks on valitud minimaalne impordihind.

(51)

Teatavad ühenduse tootjad on väitnud, et uurimisperioodi järgsed kõrged impordihinna tasemed tulenesid ka lahtise lasti mereveo prahihinnast, mis pärast uurimisperioodi oluliselt tõusis ja kruvis üles vaatlusaluse toote CIF-hinna. Nad väitsid, et kuna minimaalne impordihind määratakse kindlaks CIF-hinna põhjal, ei lahenda see dumpinguhinnaga impordiga seotud probleeme, kuna mereveo prahihinda sisaldavad impordihinnad vastavad minimaalsele impordihinnale. Seoses sellega märgitakse kõigepealt, et algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt uurimisperioodi järgse perioodi dumpingu kohta käivat teavet tavaliselt arvesse ei võeta. Lisaks ei ole nimetatud ühenduse tootjad ka täpsustanud, kuidas tuleks antud juhul väidetud mereveo prahihindade tõusu nende arvates arvesse võtta.

(52)

Need ühenduse tootjad on ka väitnud, et uurimisperioodi toorainekuludel põhinev minimaalne impordihind ei ole piisav dumpinguhinnaga impordi kahjustava mõju kõrvaldamiseks, kuna pärast uurimisperioodi on mereveo prahihinnad oluliselt tõusnud, mõjutades põhitooraineks oleva koksisöega seotud kulusid, mille ühenduse tootmisharu hangib peamiselt ülemeremaadest. Sellega seoses korratakse taas, et algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt uurimisperioodi järgse perioodi kohta käivat teavet tavaliselt arvesse ei võeta. Ka ei ole ühenduse tootmisharu tootjad kvantitatiivselt määratlenud väidetava mereveo prahihindade tõusu mõju ühenduse tootmisharu koksi 80+ tootmiskuludele, välja arvatud see, et nad on esitanud mõned mereveo prahihindade kohta avaldatud turuaruanded. Kuid need ei võimalda teha piisava täpsusastmega arvutusi ühenduse tootmisharule kui tervikule avaldatava mõju kohta, võttes arvesse eriti seda, et ühenduse tööstusharu tootjad hangivad oma tooraine paljudest erinevatest allikatest ja et ühte suurt ühenduse tootmisharu tootjat mereveo prahihindade tõus ei mõjuta, kuna ta kasutab kohaliku päritoluga toorainet. Seetõttu lükatakse ühenduse tootjate väide tagasi.

(53)

Lisaks põhjendustes 47 kuni 50 käsitletud uurimisperioodi järgsete arengute kohta tehtud märkustele väitis üks kasutaja, et ühenduse tootmisharu meetmete rakendamisega seotud huvide analüüsimisel on aluseks võetud üksnes uurimisperioodiga seotud järeldused, mitte kogu kahju uurimise periood. Sellega seoses märgitakse, et analüüs, mis käsitleb dumpinguvastaste meetmete rakendamise või rakendamata jätmise võimalike tagajärgede mõju ühenduse tootmisharule, on tuletatud kahju analüüsist, mille koostamisel võttis komisjon aluseks kahjunäitajate arengu kogu vaatlusaluse perioodi vältel ja mida on käsitletud põhjendustes 28 ja 29. Seetõttu lükatakse see kaebus tagasi.

(54)

Kuna uut või põhjendatud teavet või väidet ei ole sellega seoses esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82 kuni 84 ühenduse tootmisharu huvide kohta tehtud järeldused.

(55)

Kuna importijad/edasimüüjad ühtegi märkust ei esitanud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 85 kuni 87.

(56)

Kuna uut ja põhjendatud teavet või väidet ei esitatud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 89 kuni 91. Kinnitatakse, et hindade allalöömise marginaali taseme tollimaksul oleks väga piiratud mõju koostööd tegevate kivivillatootjate tootmiskuludele, mis hüpoteetiliselt suureneksid maksimaalselt umbes 1 % võtta, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 98.

(57)

Pärast algetappi on komisjon tõhustanud uurimist seoses meetmete võimaliku mõjuga kasutajatele, eriti valukodadele. Selleks nõuti täiendavat teavet Euroopa sulatuskodade assotsiatsioonilt (CAEF) ja riiklikelt sulatuskodade ühendustelt. Saadud teave kinnitab esialgseid järeldusi, mis põhinevad kasutajatele saadetud küsimustike vastustel ja on esitatud ajutise määruse põhjendustes 93 ja 94, kus väidetakse, et koksi 80+ mõju valukodade tootmise kogukuludele on suhteliselt tagasihoidlik. Tuvastati, et kuigi koksi 80+ osa kasutajate tootmiskuludes on tooteti erinev, jääb see vahemikku 2–5 %.

(58)

Ajutise määruse põhjenduses 93 on märgitud, et valukodade kulutasuvus jääb arvutuste kohaselt vahemikku 2–6 %. See vastab CAEFi poolt esitatud ja 2006. aastal 93 valukoja kulutasuvusuuringust saadud teabele, mille kohaselt valutööstuse keskmine kulutasuvus oli 4,4 % (keskmine marginaal oli 2,8 % autotööstuse ja 6,4 % masinatööstuse jaoks tootvatel valukodadel).

(59)

Eespool nimetatud täiendav teave on ka kinnitanud esialgseid järeldusi selle kohta, et hindade allalöömise marginaali taseme tollimaksul oleks väga piiratud mõju valukodade tootmiskuludele, mis hüpoteetiliselt suureneksid maksimaalselt umbes 1 % võrra. Märgitakse, et suure osa ajutise määruse põhjenduses 93 osutatud analüüsiga hõlmatud valukodade osas on see protsent isegi ühest väiksem.

(60)

Mõned huvitatud isikud on väitnud, et Euroopa valukodade madala keskmise kasumimarginaali tõttu ei suuda nad vastu pidada koksi 80+ hindade olulisele tõusule, mida neil on väga raske üle kanda oma klientidele. Sellega seoses märgitakse, et ei saa välistada, et mõned valukojad ei suuda koksi 80+ praegustele hinnatasemetele vastu pidada. Uurimisperioodi järgset hindade tõusu ei saa siiski dumpinguvastaste meetmete arvele kirjutada, sest ajutise määrusega rakendatud minimaalne impordihind jääb praegusest turuhinna tasemest märgatavalt allapoole ja hinnatõusud algasid juba enne ajutise määruse rakendamist.

(61)

Mõned kasutajad on ka korranud oma varasemaid väiteid seoses koksi 80+ tarnekindlusega, väites, et võetavad meetmed mõjutavad dramaatiliselt EÜ kasutaja tootmisharu, mille jaoks koks 80+ on strateegilise tähtsusega tooraine. Kuid samaaegselt on nad kinnitanud, et dumpinguvastastel meetmetel on üksnes marginaalne (kui üldse) mõju Hiina ekspordile. Lisaks on käesoleval juhul vastu võetud dumpinguvastaste meetmete vorm ja tasand kavandatud nii, et need toimivad ühenduse tootmisharu turvavõrguna, tekitamata seejuures kunstlikke turumoonutusi, mis kahjustaksid kasutaja tootmisharu. Uurimine näitas, et tarnete kokkukuivamise oht (kui see üldse tekib) võib tuleneda võimalikust siseriikliku nõudluse suurenemisest Hiinas ja Hiina praegusest poliitikast, millega piiratakse energiatõhusate kaupade eksporti, mitte aga dumpinguvastastest meetmetest.

(62)

Eespool nimetatud ühenduse kasutajate huvide täiendav analüüs ei ole muutnud sellega seoses tehtud ajutisi järeldusi. Isegi kui teatavatel juhtudel langeb koormus täielikult kasutajale/importijale, on selle kahjulik finantsmõju viimatinimetatutele igal juhul väheoluline. Sellest tulenevalt otsustatakse, et ajutises määruses ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi ei muudeta. Kuna muid märkusi ei ole esitatud, kinnitatakse need lõplikult.

(63)

Ajutises määruses võeti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel aluseks maksueelne kasumimarginaal, mis vastas ühenduse tootmisharu poolt aastatel 2003–2005 saavutatud keskmisele kasumimarginaalile ja mis esialgsete arvutuste kohaselt moodustas 15,3 % käibest. See loeti maksueelseks kasumimarginaaliks, mida seda tüüpi tootmisharu võis usutavasti saavutada sektori tavalistes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(64)

Mitmed huvitatud isikud vaidlustasid ajutiselt kasutatud kasumimarginaali taseme. Üks kasutaja kaebas, et 15,3 % kasumimäär on liiga kõrge, väites, et ühenduse tootmisharu poolt 2004. ja 2005. aastal saavutatud kasumitasemed olid erandlikud, kuna siis oli puudus Hiina koksist 80+ nii suur, et sel ajal kehtinud dumpinguvastased meetmed peatati. See kasutaja väitis, et puudub põhjendatud hinnang sellele, miks kasutati kasumimarginaali, mis oli oluliselt kõrgem eelmises uurimises kasutatud kasumimarginaalist. Märgitakse, et eelmise uurimise lõppetapil kasutatud kasumimarginaal oli 10,5 %.

(65)

Koostööd tegev Hiina eksportija kordas väidet, mille kohaselt ajutist kasumimarginaali on moonutanud 2004. ja 2005. aasta kõrged kasumid, mis saadi tänu erandlikele turutingimustele. See eksportiv tootja kaebas, et koks 80+ on kaubalaadne toode ning et 5 % kasumimäär oleks suuremas kooskõlas varem kaubalaadsete toodete puhul kasutatud kasumimääradega.

(66)

Teisalt on mõned ühenduse tootmisharu tootjad kaevanud, et 15,3 % kasumimarginaal ei ole piisav kahju kõrvaldamiseks, kuna nimetatud tootjate kasumitase oli olnud kõrgem siis, kui puudus dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve. Nad kaebasid, et 15,3 % kasumimarginaal ei võimalda ühenduse tootjatel teha kohustuslike keskkonnanõuete täitmiseks vajalikke investeeringuid ning renoveerida või taasavada suletud tootmisüksusi. Kaebuses märgiti, et selline ühenduse tootmise uuendamine aitaks ühenduse tootjatel rahuldada suurenenud nõudlust koksi 80+ järele. Kuid kõnealused ühenduse tootjad ei ole esitanud täpset numbrilist kasumimarginaali, mis nende arvates oleks mõistlik.

(67)

Esiteks märgitakse, et läbivaadatud järelduste põhjal põhjenduses 25 osutatud kulutasuvuse kohta leiti, et aastatel 2003–2004 oli kulutasuvuse kaalutud keskmine tegelikult 13,1 % ajutise määruse põhjenduses 107 märgitud 15,3 % asemel.

(68)

Teiseks on kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid saadud märkuste põhjal läbi vaadatud. Leiti, et võrdlusuuringuks kasutatud aastaid võiks tavaolukorras loomulikult pidada mitteesindavateks seetõttu, et 2004. aasta oli erandlikult hea kasumiaasta (15 %), mille põhjuseks oli Hiinast pärit koksi suur puudus turul. See erandlik olukord mõjutas 2005. aastat (16,2 %). Teiselt poolt oli aga ühenduse tootmisharu 2003. aastal alles toibumas läbitud dumpingust, mis peegeldus mõnevõrra madalamas kasumimarginaalis (8,1 %). See-eest eelmises uurimises kasutatud 10,5 %lise plaanitud kasumi aluseks olid kolm järjestikust aastat (1995–1997) ajast enne Hiinast pärit impordi turuosa suurenemist. Seetõttu näib see asjakohasemalt kajastavat kulutasuvust, mille seda tüüpi tööstusharu võib saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(69)

Nagu teatavate väidete puhul, mis käsitlevad teatavatele ühenduse tootjatele investeeringuteks vajalikku kasumimarginaali, märgitakse ka siin, et kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramisel on see kriteerium ebaoluline. Muidugi peab kõnesoleva kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal olema piiratud kasumimarginaaliga, mida ühenduse tootmisharu peaks mõistlikuks tavalistes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(70)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et on mõistlik oletada, et ühenduse tööstusharu saavutab dumpinguhinnaga impordi puudumisel 10,5 %lise maksueelse kasumimarginaali, ning seda kasumimarginaali kasutati ka lõppjäreldustes.

(71)

Hinna allalöömise arvutuste jaoks kohandatud Hiinast pärit impordi hindu (vaata põhjendusi 20 ja 21) võrreldi uurimisperioodi kestel samasuguse ühenduse turul ühenduse tootmisharu poolt müüdava toote mittekahjustava hinnaga. Mittekahjustav hind saadi ühenduse tootmisharu müügihinna kohandamisega selliselt, et see kajastab kasumimarginaali praeguseks läbivaadatud kujul (vaata põhjendus 70)). Võrdlemisel saadud vahe, väljendatud protsendina kogu CIF-impordi väärtusest, oli 25,8 %, st väiksem kui tuvastatud dumpingumarginaal.

(72)

Juhul kui ükski eksportiv tootja ei oleks nõudnud individuaalset kohtlemist, oleks arvutatud üks üleriigiline kahju kõrvaldamise tase kõikide HRV eksportijate jaoks.

(73)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud järelduste valguses ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale leitud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel.

(74)

Eespool öeldu põhjal peaks lõplik tollimaks olema 25,8 %.

(75)

Ajutise määrusega kehtestati dumpinguvastane tollimaks minimaalse impordihinna vormis. Et kaalutlused, mille põhjal minimaalne impordihind valiti ajutise määruse põhjenduses 112 osutatud meetme vormiks, kehtivad ka praegu, ja kuna ei ole esitatud seda valikut vaidlustavaid märkusi, kinnitatakse minimaalne impordihind meetme vormiks.

(76)

Nagu osutatakse ajutise määruse põhjenduses 117, analüüsis komisjon lisaks minimaalsele impordihinnale kohaldatava indekseerimissüsteemi tasuvust. Sel eesmärgil tutvus komisjon erinevate indekseerimisvõimalustega, eeskätt koksisöe, koksi 80+ peamise tooraine hinnaarenguga. Samuti on teatavad ühenduse tööstusharu tootjad nõudnud minimaalse impordihinna sidumist koksisöe kuludega. Siiski leiti, et koksi 80+ hinnakõikumisi ei saa piisavalt põhjendada koksisöe või mõne muu olulise sisendi hinnaarenguga. Seetõttu otsustati, et minimaalset impordihinda ei indekseerita.

(77)

Minimaalse impordihinna suurus saadakse kahjumarginaali kohaldamisel ekspordihindadele, mida on kasutatud kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks uurimisperioodi vältel. Sel viisil arvutatud lõpliku minimaalse impordihinna suurus on 197 eurot tonni kohta.

(78)

Kuna meetmete rakendamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse algmääruse põhjendused 114 kuni 116.

(79)

Tunti muret, kas need meetodid on kohaldatavad koksi mõõtmise meetodi suhtes koksi 80+ ja koksi 80– osakaalu määramisel segasaadetise puhul. Uurimine näitas, et koksi 80+ importijad rakendavad muu hulgas rangeid kriteeriume ka suuruse ja niiskusesisalduse osas ning et ostetud toote saabumisel ühendusse teeb importija kontrollmõõtmise, et olla kindel, et neist kriteeriumitest on kinni peetud. Koksi põhikasutaja EÜs on sertifitseeritud ISO 9001:2000 või sellega samaväärse kvaliteedijuhtimise süsteemi kohaselt, mis näeb ette, et igal saadetisel peab kaasas olema päritolusertifikaat ja vastavussertifikaat. Selliseid vastavussertifikaate, mis kinnitavad ka mõõtmelisi spetsifikatsioone, võivad nõuda rakendustolliasutused deklaratsioonis sisalduvate üksikasjade täpsuse kontrollimiseks.

(80)

Tootmisharus kohaldatakse standardeid ISO 728:1995 ja ISO 18238:2006, mis määravad kindlaks vastavalt mõõtemeetodi ja mõõdetavast koksist proovide võtmise meetodi. Tõsiasi, et importiv tööstusharu neid standardeid juba kohaldab, näitab nende kohaldatavust ja seega ka asjakohasust nimetatud meetmete rakendamisel.

(81)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,

(1)

Nõukogu kehtestas jaanuaris 2002 määrusega (EÜ) nr 92/2002 (2) Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit uurea (vesilahusena või mitte) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 7,81–16,84 eurot tonni kohta. Sama määrusega kehtestati Eestist, Leedust, Bulgaariast ja Rumeeniast pärit uurea impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks vahemikus 6,18–21,43 eurot tonni kohta, mis muutus automaatselt kehtetuks nende riikide ühendusega ühinemise kuupäeval, vastavalt 1. mail 2004 ja 1. jaanuaril 2007.

(2)

2006. aasta aprillis avaldas komisjon teate olemasolevate meetmete eelseisva aegumise kohta. (3)17. oktoobril 2006 sai komisjon taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

(3)

Taotluse esitas Euroopa väetisetootjate ühendus (EFMA, edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab suurema osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 %, ühenduse uurea kogutoodangust.

(4)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et meetmete aegumise korral on tõenäoline dumpingu jätkumine või kordumine ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine seoses Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit uurea impordiga.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon käesoleva läbivaatamise, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas. (4)

(6)

2006. aasta mais algatas komisjon Venemaalt pärit uurea impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 901/2001 (5) kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu läbivaatamise (6) vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3. Selle läbivaatamise tulemusel tunnistas nõukogu määrusega (EÜ) nr 907/2007 (7) Venemaalt pärit uurea impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks. Leiti, et meetmete puudumise korral ei jätku oluline kahju ühenduse tootmisharule ning et puudub kahju kordumise tõenäosus.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas ametlikult läbivaatamiste algatamisest taotluse esitajale, ühenduse tootjatele, Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast eksportivatele tootjatele (edaspidi „asjaomased eksportijad”), teadaolevalt asjaga seotud importijatele, kaubandusettevõtjatele, kasutajatele ning nende ühendustele, samuti eksportivate riikide valitsuse esindajatele.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele nimetatud isikutele ja neile, kes endast algatamisteatises määratud tähtaja jooksul teatasid.

(10)

Komisjon andis ka kõikidele otseselt asjaga seotud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(11)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(12)

Ühenduse tootjate, ühendusse importijate ja Ukraina eksportivate tootjate ilmset suurt arvu silmas pidades peeti asjakohaseks kooskõlas algmääruse artikliga 17 uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(13)

Ühendusse importijatest nõustusid koostööd tegema väga vähesed, ainult üks importija väljendas valmisolekut koostööks. Seega otsustati, et importijate suhtes ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(14)

Kaksteist ühenduse tootjat täitis nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Kõnealusest kaheteistkümnest äriühingust võeti valimisse neli äriühingut, kes leiti olevat uurea ühendusesisese tootmis- ja müügimahu suhtes ühenduse tootmisharu mõistes tüüpilised. Neli valimisse kuulunud ühenduse tootjat esindas uurimisperioodil 60 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust, samas kui eespool nimetatud kaksteist ühenduse tootjat esindas ligikaudu 80 % ühenduse toodangust. Kõnealune valim moodustas ühenduse suurima tüüpilise uurea tootmis- ja müügimahu, mida oli võimalik olemasoleva aja jooksul uurida.

(15)

Neli Ukraina eksportivat tootjat täitis tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Need neli eksportivat tootjat esindasid uurimisperioodil ligikaudu 100 % Ukraina koguekspordist ühendusse. Võttes arvesse koostööd tegevate Ukraina tootjate vähest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte läbi viia ning küsimustikule paluti vastata kõikidel äriühingutel.

(16)

Vastused küsimustikele saadi neljalt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, kahelt kasutajalt ning neljalt Ukraina eksportivalt tootjalt ja ühelt Valgevene, ühelt Horvaatia ja ühelt Liibüa eksportivalt tootjalt. Lisaks esitasid oma märkused mitu importijat, kasutajat ja nende ühendust, kes küsimustikule ei vastanud.

(17)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud viidi läbi järgmiste äriühingute valdustes.

(18)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgsel uurimisel kindlaksmääratud toode, st Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit, praegu CN-koodide 3102 10 10 ja 3102 10 90 alla kuuluv uurea (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(19)

Uureat toodetakse peamiselt ammoniaagist, mida omakorda saadakse maagaasist. See võib esineda tahkel või vedelal kujul. Tahket uureat kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses. Põllumajanduslikku uureat võib kasutada pinnasele laotatava väetise või loomasööda lisandina. Tööstuslik uurea on teatavate liimide ja plastide tooraine. Vedelat uureat kasutatakse nii väetisena kui ka tööstustootmises. Kuigi uurea esineb eespool nimetatud eri vormidena, jäävad tema keemilised omadused sisuliselt samaks ja seda võib vaadelda käesoleva menetluse raames ühe tootena.

(20)

Kõnealune kordusuurimine kinnitas esialgse uurimise järeldusi, et toodetel, mida valmistavad ja ekspordivad Valgevene, Horvaatia, Liibüa ja Ukraina eksportivad tootjad, samuti toodetel, mida valmistatakse ja müüakse nende riikide siseturul, ning ka neil toodetel, mida valmistavad ja müüvad ühenduse tootjad ühenduse turul, on kõikidel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sisuliselt sama kasutusala. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Arvestades kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldusi, on dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud üksnes põhiargumendid.

(22)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas uurimisperioodi ajal toimus dumpingut, ning kui toimus, siis kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise.

(23)

Kolme eksportiva turumajandust järgiva riigi (Horvaatia, Liibüa ja Ukraina) puhul määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1 ja 3. Valgevene puhul määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(24)

Ainsa Horvaatia eksportiva tootja dumpingumarginaali määramisel võeti algmääruse artikli 2 lõigete 5, 11 ja 12 kohaselt aluseks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(25)

Horvaatia eksportis uurimisperioodil ühendusse enam kui 200 000 tonni uureat, hõlmates 2,3 % ühenduse turust. Leiti, et ainus teadaolev ja koostööd tegev eksportiv tootja jätkas uurimisperioodil ühendusse eksportimist märgatavate dumpinguhindadega. Tuvastatud dumpingumarginaal ületas 20 %.

(26)

Tekkis märkimisväärne kahtlus, kas gaasi kui uurea tootmise peamise sisendi hind oli eksportiva tootja raamatupidamises kajastatud õiglaselt. Leitigi, et gaasi oli hangitud eritingimustel, mida näitas asjaolu, et nii eksportiva tootja kui ka gaasi tarnija enamusosalus on Horvaatia riigi käes ning et gaasi hinnad olid tavatult madalad. Kuna ei olnud võimalik leida Horvaatia omamaise turu moonutamata gaasihinda, tuli algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave muude tüüpiliste turgude kohta”. Arvestades, et suurem osa vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavat gaasi on Vene päritolu, võiks korrigeeritud hinna aluseks võtta Vene gaasi keskmise ekspordihinna Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma veokuludeta, sest Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu. See suurendaks dumpingumarginaali oluliselt. Arvestades, et dumping eksisteerib selle korrigeerimisetagi ning et järeldused kahju kordumise tõenäosuse kohta on esitatud allpool, seda küsimust rohkem ei vaetud.

(27)

Nagu on selgitatud põhjendustes 29, 38 ja 45, olid ülejäänud kolmest asjaomasest eksportivast riigist eksporditud kogused nii väikesed, et eraldi võetuna ei oleks nendega seotud ekspordihinnad dumpingu jätkumise kindlakstegemiseks piisavalt usaldusväärsed.

(28)

Kuivõrd Valgevenet ei peeta turumajanduslikuks riigiks, tuli normaalväärtus määrata kindlaks kolmanda turumajandusriigi tootjalt saadud andmete põhjal. Algatamisteates nimetati sobiva võrdlusriigina Ameerika Ühendriike kui juba esialgses uurimises kasutatud riiki. Ükski huvitatud isik selle kohta märkusi ei esitanud. Esialgses uurimises juba koostööd teinud Ameerika Ühendriikide tootja esitas küsimustikule vastuse, mida kasutati normaalväärtuse määramiseks.

(29)

Ainus teadaolev Valgevene tootja saatis küsimustikule vastuse. Kokku eksportis Valgevene ligikaudu 25 000 tonni uureat, mis moodustab ühenduse turust 0,3 %. Arvestades turuosa väiksusega, koondatakse Valgevene analüüsis põhitähelepanu dumpingu kordumise tõenäosusele.

(30)

Analüüsiti Valgevene ekspordikäitumist kõikide kolmandate riikide suhtes. Eksport kõikidesse maailma piirkondadesse toimus pidevalt madalama hinnaga võrdlusturu normaalväärtusest, mis näitab, et muudele eksporditurgudele müüdi dumpinguhinnaga.

(31)

Lisaks uuriti, kas Valgevene puhul oleks tegemist dumpinguhindadega, kui ekspordi hinnad oleksid tasemel, mis vastaks ühenduses praegu valitsevatele hinnatasemetele. Sellise kauba puhul nagu uurea oleks müük jooksvatest turuhindadest kõrgemate hindadega tõepoolest ebatõenäoline. Ka kõnealuse analüüsiga tuvastati oluline dumpingumarginaal.

(32)

Samas leiti, et ekspordihinnad muudele eksporditurgudele eksportimisel olid veidi kõrgemad kui hinnad Euroopa Ühendusse eksportimisel. Seepärast on küsitav, kas ühendus oleks hindade poolest atraktiivsem turg kui muud kolmandate riikide turud.

(33)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud asjaolusid ja kaalutlusi, on olemas võimalus, et meetmete puudumisel on dumpingu kordumine tõenäoline.

(34)

Nagu põhjenduses 25 märgitud, tuvastati, et eksport ühendusse toimus dumpinguhindadega. Analüüsiti ka Horvaatia ekspordikäitumist kõikide kolmandate riikide suhtes. Eksport kõikidesse maailma piirkondadesse toimus normaalväärtusest madalama hinnaga, mis näitab, et müük toimus dumpinguhinnaga isegi eespool nimetatud korrigeerimise puudumisel.

(35)

Lisaks uuriti, kas Horvaatia puhul oleks tegemist dumpinguhindadega, kui ekspordi hinnad oleksid tasemel, mis vastaks ühenduses praegu valitsevatele hinnatasemetele. Sellise kauba puhul nagu uurea oleks müük jooksvatest turuhindadest kõrgemate hindadega tõepoolest ebatõenäoline. Ka kõnealuse analüüsiga tuvastati oluline dumpingumarginaal.

(36)

Samas leiti, et ekspordihinnad muudele eksporditurgudele eksportimisel olid veidi kõrgemad kui hinnad ühendusse eksportimisel. Seepärast on küsitav, kas ühendus oleks hindade poolest atraktiivsem turg kui muud kolmandate riikide turud.

(37)

Sellest tulenevalt on olemas võimalus, et meetmete puudumisel on dumpingu kordumine tõenäoline.

(38)

Ainus teadaolev eksportiv tootja vastas küsimustikule osaliselt. Kuna osa puudu olevast teabest jäigi esitamata, tuli vajaduse korral pöörduda algmääruse artikli 18 poole. Olemasolev teave näitas, et kokku eksportis Liibüa uurimisperioodil jooksul ühendusse ligikaudu 70 000 tonni uureat, mis moodustab ühenduse turust 0,8 %. Arvestades turuosa väiksusega, koondatakse Liibüa analüüsis põhitähelepanu dumpingu kordumise tõenäosusele. Dumpingut ja dumpingu kordumise tõenäosust analüüsiti olemasoleva teabe alusel.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 määrati tüüpilise omamaise müügi puudumisel Liibüa turul normaalväärtus päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Kõnealusel juhul leiti, et põhjendatud kasumimarginaal on 8 %.

(40)

Liibüa koostööd tegeva äriühingu esitatud küsimustiku analüüs näitas, et äriühingu põhitegevus oli eksport muudele kolmandatele turgudele. Uurimisperioodi jooksul eksporditi kolmandatele turgudele ligikaudu 570 000 tonni, st enam kui kaheksa korda rohkem kui kogu eksport ühenduse turule. Ekspordihindade ja eespool kirjeldatud moel kindlaks tehtud normaalväärtuse võrdlus näitas olulisel tasemel dumpingut.

(41)

Tekkis tõsine kahtlus, kas gaasi kui uurea tootmise peamise sisendi hind oli eksportiva tootja raamatupidamises kajastatud õiglaselt. Olemasoleva teabe põhjal jõuti järeldusele, et gaasi hangiti eritingimustel, mida näitas asjaolu, et nii eksportiva tootja kui ka gaasi tarnija enamusosalus on Liibüa riigi käes ning et gaasi hinnad olid tavatult madalad. Korrigeerimine suurendaks dumpingumarginaali oluliselt. Arvestades, et dumping eksisteerib selle korrigeerimisetagi ning et järeldused kahju kordumise tõenäosuse kohta on esitatud allpool, ei peetud sellist korrigeerimist vajalikuks, kuigi see oli põhjendatud.

(42)

Lisaks uuriti, kas Liibüa puhul oleks tegemist dumpinguhindadega, kui ekspordi hinnad oleksid tasemel, mis vastaks ühenduses praegu valitsevatele hinnatasemetele. Sellise kauba puhul nagu uurea oleks müük jooksvatest turuhindadest kõrgemate hindadega tõepoolest ebatõenäoline. Ka kõnealuse analüüsiga tuvastati oluline dumpingumarginaal.

(43)

Samas leiti, et ekspordihinnad muudele eksporditurgudele eksportimisel olid veidi kõrgemad kui hinnad ühendusse eksportimisel. Seepärast on küsitav, kas ühendus oleks hindade poolest atraktiivsem turg kui muud kolmandate riikide turud.

(44)

Eespool nimetatut silmas pidades on olemas võimalus, et meetmete puudumisel on dumpingu kordumine tõenäoline.

(45)

Uurimises tegi koostööd neli tootjat. Vaid kahel neist oli uurimisperioodi jooksul ekspordimüük ühendusse. Kokku eksportis Ukraina üksnes ligikaudu 20 000 tonni uureat, mis moodustab ühenduse turust 0,2 %. Arvestades turuosa väiksusega, koondatakse Ukraina analüüsis põhitähelepanu dumpingu kordumise tõenäosusele.

(46)

Gaasiga seotud kulude kohta leiti, et suurema osa uurea tootmises tarvitatavast gaasist impordib Ukraina Venemaalt. Selles osas viitavad kõik olemasolevad andmed sellele, et Ukraina impordib maagaasi Venemaalt hindadega, mis on palju madalamad reguleerimata turgudel makstavatest maagaasihindadest. Uurimine näitas, et Venemaa maagaasi hind eksportimisel ühendusse oli ligikaudu kaks korda kõrgem kui Ukraina siseturu gaasihind. Seetõttu korrigeeriti taotluse esitaja gaasikulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5 muudelt tüüpilistelt turgudelt saadud andmete põhjal. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma veokuludeta. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad, ning seega võib seda käsitada kui tüüpilist turgu algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(47)

Korrigeerimise tulemusel jäid kolme asjaomase äriühingu omamaised hinnad alla omahinna ning normaalväärtusena kasutati tootmiskulu, millele lisati mõistlik kasum 8 %. Neljanda äriühingu puhul kasutati selleks nõuetekohaselt korrigeeritud omamaiseid hindu.

(48)

Seejärel analüüsiti Ukraina eksportivate tootjate ekspordikäitumist kõigi kolmandate riikide suhtes. Eksport kõikidesse maailma piirkondadesse toimus pidevalt tuvastatud normaalväärtusest oluliselt madalama hinnaga.

(49)

Lisaks uuriti, kas Ukraina puhul oleks tegemist dumpinguhindadega, kui ekspordi hinnad oleksid tasemel, mis vastaks ühenduses praegu valitsevatele hinnatasemetele. Sellise kauba puhul nagu uurea oleks müük jooksvatest turuhindadest kõrgemate hindadega tõepoolest ebatõenäoline. Ka kõnealuse analüüsiga tuvastati märkimisväärne dumpingumarginaal. Samas leiti, et ekspordihinnad muudele eksporditurgudele eksportimisel olid võrreldaval tasemel hindadega ühendusse eksportimisel. Seepärast on küsitav, kas ühendus oleks hindade poolest atraktiivsem turg kui muud kolmandate riikide turud. Eespool kirjeldatud asjaolusid ja kaalutlusi silmas pidades on olemas võimalus, et meetmete puudumisel on dumpingu kordumine tõenäoline.

(50)

Olemasoleva teabe kohaselt oli Valgevene vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil maksimaalselt ligikaudu 150 000 tonni. Lisaks moodustas eksport muudesse kolmandatesse riikidesse ligikaudu 225 000 tonni.

(51)

Ei ole välistatud, et osa vabast tootmisvõimsusest suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamisel ühendusse. Ainsal Valgevene eksportijal on ühenduses hästi toimivad tarnekanalid ning ühenduse turu suurus on üldiselt atraktiivne, eriti geograafiliselt lähedal asuvate riikide jaoks.

(52)

Samas ei saa siiski välistada, et osa nendest kogustest eksporditakse ka muudesse kolmandatesse riikidesse, kuivõrd tehasehindade tõenäolised hinnatasemed nendes piirkondades on sarnased (või isegi kõrgemad) kui ühendusse eksportimisel saadavad hinnad. Samuti ei saa välistada, et praeguste põllumajandusliku tootmise kasvu suundumuste juures võib kasvada uurea tarbimine muudes maailma piirkondades. Samas ei ole oodata, et meetmete aegumisel jõuaks eksport kogu vaba tootmisvõimsuse tasemele, kuid miinimumtaseme see tõenäoliselt ületab.

(53)

Ekspordi võimaliku ümbersuunamise kohta kolmandatest riikidest ühendusse kehtivad samad argumendid, mis näitavad, et meetmete aegumisel ei ole oluliste lisakoguste eksport ühenduse turule lähitulevikus tõenäoline.

(54)

Olemasoleva teabe kohaselt oli Horvaatia vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil maksimaalselt ligikaudu 120 000 tonni. Lisaks moodustas eksport muudesse kolmandatesse riikidesse ligikaudu 60 000 tonni. Ei ole välistatud, et osa vabast tootmisvõimsusest suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamisel ühendusse. Ainsal Horvaatia eksportijal on ühenduses hästi toimivad tarnekanalid ning ühenduse turu suurus on üldiselt atraktiivne, eriti geograafiliselt lähedal asuvate riikide jaoks.

(55)

Dumpinguvastased meetmed ei ole siiski takistanud Horvaatiat märkimisväärseid koguseid ühendusse eksportimast. Puuduvad viited selle kohta, et kõnealused meetmed oleksid takistanud suuremaid koguseid ühendusse eksportimast. Arvestades, et nii ei ole juhtunud, ei ole tõenäoline, et selle võimsuse kasutuselevõtmisel eksport ühendusse oluliselt suureneks. Pealegi ei saa välistada, et osa nendest kogustest võib eksportida ka muudesse kolmandatesse riikidesse, kuivõrd tehasehindade tõenäolised hinnatasemed nendes piirkondades on sarnased (või pisut kõrgemad) kui ühendusse eksportimisel saadavad hinnad.

(56)

Samuti ei saa välistada, et praeguste põllumajandusliku tootmise kasvu suundumuste juures võib suureneda uurea tarbimine muudes maailma piirkondades. Samas ei ole oodata, et oluline osa Horvaatia vabast tootmisvõimsusest täiendava ekspordina ühendusse suunduks, vaid arvestades praeguseid ekspordimahte, jääb ühendusse ekspordi tase tõenäoliselt miinimumtaseme juurde.

(57)

Ekspordi võimaliku ümbersuunamise kohta kolmandatest riikidest ühendusse kehtivad samad argumendid, mis näitavad, et meetmete aegumisel ei ole oluliste lisakoguste eksport lähitulevikus ühenduse turule tõenäoline.

(58)

Olemasoleva teabe kohaselt oli Liibüa vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil maksimaalselt ligikaudu 140 000 tonni. Lisaks moodustas eksport muudesse kolmandatesse riikidesse ligikaudu 570 000 tonni. Ei ole välistatud, et osa vabast tootmisvõimsusest suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamisel ühendusse. Ainsal Liibüa eksportijal on ühenduses hästi toimivad tarnekanalid ning ühenduse turu suurus on üldiselt atraktiivne, eriti geograafiliselt lähedal asuvate riikide jaoks.

(59)

Ei saa siiski välistada, et osa nendest kogustest eksporditakse ka muudesse kolmandatesse riikidesse, kuivõrd tehasehindade tõenäolised hinnatasemed nendes piirkondades on sarnased (või isegi kõrgemad) kui ühendusse eksportimisel saadavad hinnad. Samuti ei saa välistada, et praeguste põllumajandusliku tootmise kasvu suundumuste juures võib suureneda uurea tarbimine muudes maailma piirkondades. Samas ei ole oodata, et meetmete aegumisel jõuaks eksport kogu vaba tootmisvõimsuse tasemele, kuid miinimumtaseme see tõenäoliselt ületab.

(60)

Ekspordi võimaliku ümbersuunamise kohta kolmandatest riikidest ühendusse kehtivad samad argumendid, mis näitavad, et meetmete aegumisel ei ole oluliste lisakoguste eksport lähitulevikus ühenduse turule tõenäoline.

(61)

Olemasoleva teabe kohaselt oli Ukraina vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil maksimaalselt ligikaudu 375 000 tonni. Lisaks moodustas eksport muudesse kolmandatesse riikidesse ligikaudu 3 500 000 tonni. Ei ole välistatud, et osa vabast tootmisvõimsusest suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamisel ühendusse. Ukraina eksportijatel on ühenduses hästi toimivad tarnekanalid ning ühenduse turu suurus on üldiselt atraktiivne, eriti geograafiliselt lähedal asuvate riikide jaoks. Ei saa siiski välistada, et osa nendest kogustest eksporditakse muudesse kolmandatesse riikidesse, kuivõrd tehasehindade tõenäolised hinnatasemed nendes piirkondades on sarnased ühendusse eksportimisel saadavate hindadega. Samuti ei saa välistada, et praeguste põllumajandusliku tootmise kasvu suundumuste juures võib kasvada uurea tarbimine muudes maailma piirkondades. Samas ei ole oodata, et meetmete aegumisel jõuaks eksport kogu vaba tootmisvõimsuse tasemele, kuid miinimumtaseme see tõenäoliselt ületab.

(62)

Ekspordi võimaliku ümbersuunamise kohta kolmandatest riikidest ühendusse on taotluse esitajad väitnud, et eeldatav võimsuse suurenemine muudes piirkondades (eelkõige Lähis-Idas) asendaks Ukraina eksporti peamiselt Aasias, kuid ka Aafrikas ja Ladina-Ameerikas suurusjärgus üle 3 000 000 tonni, mis suunataks seejärel ühendusse. Olemasoleva teabe kohaselt ei ole siiski võimalik järeldada, et selline ümberpaigutamine aset leiaks, muu hulgas seepärast, et suurenev ülemaailmne tarbimine võib need täiendavad kogused turuleviimisel alla neelata. Samuti ei saa välistada, et võimsuse suurenemine võib toimuda pikema aja jooksul, kui taotluse esitaja väidab. Kokkuvõtlikult ei ole võimalik kinnitada, et meetmete aegumisel oleks oluliste lisakoguste ümbersuunamine ühenduse turule lähitulevikus tõenäoline.

(63)

Eespool kirjeldatud analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamisel ei ole tõenäoline, et Horvaatia puhul märkimisväärse koguse dumpinguhinnaga uurea müük jätkuks või muude kolme asjaomase riigi puhul korduks.

(64)

Ühenduses toodavad samasugust toodet 16 tootjat, kelle toodangut peetakse algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse kogutoodanguks. Kaheksa neist sai ühenduse tootjaks seoses Euroopa Liidu laienemisega 2004. aasta mais.

(65)

16st ühenduse tootjast 12 nõustus uurimisel koostööd tegema, kolm saatsid väljavõttelise uuringu jaoks nõutud teabe, kuid ei väljendanud edasist koostöövalmidust. Ükski ühenduse tootja ei olnud läbivaatamistaotluse vastu.

(66)

Seega nõustusid koostööd tegema järgmised 12 tootjat:

(67)

Kuna kõnealuse 12 ühenduse tootja toodang moodustas uurimisperioodil ligikaudu 80 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust, siis leitakse, et nad esindavad põhiosa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Seepärast moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „ühenduse tootmisharuks”. Nelja ühenduse tootjat, kes koostööd ei teinud, nimetatakse edaspidi „muud ühenduse tootjad”.

(68)

Nagu eelpool märgitud, koostati neljast äriühingust koosnev valim. Kõik valimisse arvatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid õigeaegselt küsimustikule vastused. Lisaks esitasid kaheksa ülejäänud koostööd teinud tootjat nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(69)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul, muude ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul ning Eurostati andmed kogu ELi impordi kohta. Arvestades Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal, määrati analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides tarbimine kogu vaatlusaluse perioodi suhtes EL 25 turu põhjal. Kuna see uurimine algatati enne Euroopa Liidu edasist laienemist Bulgaariasse ja Rumeeniasse, piirdub analüüs EL 25 olukorraga.

(70)

2002. ja 2003. aasta vahel kasvas ühenduse tarbimine 3 % ja jäi uurimisperioodini stabiilseks.

(71)

Järgmises tabelis on esitatud Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade areng. Andmed põhinevad Eurostati statistikal.

(72)

Valgevenest pärit impordi maht suurenes pisut aastatel 2002–2003 ning langes seejärel pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul (81 % kogu perioodi jooksul). Samamoodi suurenes Valgevene turuosa pisut aastatel 2002–2003 ning langes siis uurimisperioodil pidevalt, kuni 0,3 protsendini. Alates 2004. aastast on mahud olnud miinimumtasemel. Hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 107 eurolt 190 eurole tonni eest.

(73)

Ukraina impordi tase oli pidevalt allapool miinimumläve, samas impordihinnad kasvasid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 65 %.

(74)

Horvaatia import oli kogu perioodi jooksul suhteliselt stabiilne, püsides ühenduse turul 2 % lähedal, samas impordihinnad kasvasid 48 %.

(75)

Import Liibüast kasvas 2003. aastal, kuid langes siis pidevalt kuni uurimisperioodi lõpuni. Kogu perioodil kahanes import 49 % ja turuosa kahanes 1,6 protsendilt 2002. aastal 0,8 protsendile uurimisperioodil. Muude asjaomaste riikide puhul kasvasid Liibüa impordihinnad 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 77 %.

(76)

Hinna kujunemine nendes neljas riigis on proportsionaalselt suurem või võrreldav ühenduse tootmisharu müügihinna kasvuga.

(77)

Horvaatia hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele Horvaatia ainsa koostööd teinud eksportiva tootja impordi müügihindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt korrigeeriti, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdlus näitas, et impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest 4,7 % madalamad. Kõnealused hinnad olid siiski sarnased ühenduse tootmisharule kehtestatud mittekahjustava hinnaga.

(78)

Arvestades, et neljast asjaomasest riigist kolme turuosad olid nii eraldi kui ka koos alla miinimumtaseme, jõuti seisukohale, et nende eksport ühendusse ei tekitanud kahju ning et hinna allalöömise marginaalid ei olnud seepärast kahju jätkumise analüüsis asjakohased.

(79)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad samuti Eurostati andmetel.

(80)

Tuleb märkida, et kogu kolmandatest riikidest pärit import kasvas kogu perioodi jooksul 4,4 %. Kasv on tingitud peamiselt kaugelt suurimalt eksportijalt Venemaalt pärit impordi kasvust (9,4 %). Ühtlasi tuleb märkida, et Venemaalt pärit impordi suhtes kohaldati kogu perioodi jooksul minimaalse impordihinna meetmeid, mis tunnistati kehtetuks määrusega (EÜ) nr 907/2007 (vt põhjendus 6). Egiptusest pärit import kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7,7 %, samas muudest kolmandatest riikidest pärit import, millest üle 40 % moodustas import Rumeeniast, kahanes võrdväärses ulatuses. Mis puudutab ekspordihindu, siis kõikide eespool nimetatud riikide eksport ühendusse on toimunud hindadega, mis ei alanda uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindu ja/või on ühenduse tootmisharu mittekahjustavast hinnast kõrgemad.

(81)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis avaldavad mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(82)

Leiti, et enamik koostööd teinud ühenduse tootmisharu tootjatest kasutas samasugust toodet, et töödelda seda edasi segatud või sünteetilisteks väetistoodeteks, mis on edasitöödeldud lämmastikväetised ja sisaldavad lisaks lämmastikule muid aineid, nagu vees lahustuvat fosforit ja/või vees lahustuvat kaaliumi.

(83)

Leiti, et sellised uurea tootmise sisesiirded ei lähe vabaturule ning seega puudub konkurents vaatlusaluse toote impordiga. Uurimine näitas, et sisekasutus moodustab ühenduse tootmisharu tootmises stabiilselt ligikaudu 20 %. Seepärast jõuti seisukohale, et sellel ei saa olla olulist mõju seoses ühenduse tootmisharule tekkinud kahjuga.

(84)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, varud, müük, turuosa, kasv ja tööhõive) kogu ühenduse tootmisharu raames, samas kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tootmiskulusid, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet uuritakse, tuginedes valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil kogutud andmetele (vt allpool toodud tabelid).

(85)

Ühenduse tootmisharu tootmine koos enda tarbeks mõeldud tootmise mahtudega jäi 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel üsna stabiilseks, kasvades 2003. aastal 5 % ja 2004. aastal samavõrra kahanedes. 2005. aastal ja uurimisperioodi jooksul täheldati väikest kasvu, vastavalt 2 % ja 1 protsendipunkti võrra, ulatudes 4,45 miljoni tonni tasemele.

(86)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tootmisvõimsus veidi kasvas (5 %). Arvestades stabiilset tootmismahtu, vähenes veidi sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendusaste, langedes 84 protsendilt 2002. aastal 81 protsendile uurimisperioodil. Siiski võib tootmisvõimsuse rakendamist sedalaadi tootmise ja tootmisharu puhul mõjutada muude toodete tootmine samade seadmetega ning seepärast väheneb tootmisvõimsuse rakendamise tähtsus kahju näitajana.

(87)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase oli ajavahemikul 2002–2004 üsna stabiilne ja tõusis järsult (24 protsendipunkti võrra 2005. aastal ja täiendavalt 13 protsendipunkti võrra uurimisperioodi lõpus). Kuna aga enda tarbeks mõeldud uureat ladustatakse koos vabaturul müüdava tootega, peetakse varude taset siiski väiksema tähtsusega kahju näitajaks. Samuti tuleb märkida, et uurimisperioodi lõpp langeb kokku müügihooaja algusega.

(88)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal pisut, st 3 %.

(89)

Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes ka 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõõdukalt, langedes 36,5 protsendilt 34,3 protsendile.

(90)

Vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu turuosa stabiilsel turul veidi kahanes. Ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa ei võtnud üle asjaomasest neljast riigist pärit import, mille turuosa kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 5,8 protsendilt 4,4 protsendile.

(91)

Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 6 %, samas tootmine pisut kasvas, mis näitab, et ühenduse tootmisharu eesmärk on oma tootlikkust ja konkurentsivõimet pidevalt suurendada.

(92)

Ühenduse tootmisharus töötava töötaja kohta suurenes aastatoodang 2002. ja 2003. aasta vahel 6 % ja püsis sama kuni uurimisperioodini, mis näitab seega vähendatud tööhõive ja tootmise suurenemise positiivset koosmõju ühenduse tootmisharu toodangu suurenemisele.

(93)

Võttes arvesse uurimisperioodi tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule ning arvestades, et i) Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit impordi maht jäi allapoole miinimumtaset, ii) Horvaatiast pärit import oli stabiilne ja hindadega, mis tõusid koos ELi müügihindadega, ning iii) ühenduse tootmisharu üldine finantsolukord oli väga positiivne, ei peeta seda mõju oluliseks ega seda näitajat tähtsaks.

(94)

Eespool ja allpool vaadeldud näitajatest ilmneb selgelt ühenduse tootmisharu majandusliku ja rahandusliku olukorra oluline paranemine.

(95)

Valimisse kaasatud ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind suurenes alates 2004. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt, kajastades sama ajavahemiku tooraine maksumuse pidevat ja jätkuvat tõusu ning valdavalt soodsaid tingimusi rahvusvahelisel uureaturul.

(96)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas keskmine palk töötaja kohta 13 %, nagu järgmises tabelis näidatud. Arvestades inflatsiooni ja üldist vähenenud tööhõivet, peetakse seda palgatõusu mõõdukaks.

(97)

Nelja valimisse kuulunud tootja samasuguse toote aastainvesteeringute areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne, st need kasvasid 74 %, kuigi ilmnesid mõned kõikumised. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt seadmete ja keskkonnaalaste nõuete ajakohastamisega. See annab tunnistust ühenduse tootmisharu jõupingutustest oma tootlikkuse ja konkurentsivõime pidevaks parandamiseks. Tulemused on näha tootlikkuse arengus – see suurenes samal perioodil oluliselt (vt põhjendus 92).

(98)

Valimisse kuulunud tootjate kulutasuvus paranes märgatavalt ajavahemikul 2002–2005, mil see jõudis müügiväärtuse 19 % tasemele. 2006. aastal alguse saanud pidev gaasihinna tõus langetas tasuvuse uurimisperioodil 10,7 protsendini. Sellega seoses märgitakse, et esialgses uurimises määrati kindlaks 8 % suurune kasumimarginaal, mille võib saavutada kahjuliku dumpingu puudumisel. Investeeringute tasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes kulutasuvuse suundumust.

(99)

Rahavoog kasvas ajavahemikul 2002–2005 oluliselt ning langes uurimisperioodil ühtlaselt. See vastab üldise kulutasuvuse arengule vaatlusalusel perioodil.

(100)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kuulunud tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel.

(101)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid pisut ühenduse tootmisharu turuosa ja tema müügimaht ühenduse turul. Vaatlusaluse perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu üldine olukord siiski paranenud.

(102)

Peaaegu kõik muud kahjunäitajad arenesid positiivses suunas, välja arvatud varude mahu suurenemine: ühenduse tootmisharu tootmismaht ja ühiku müügihinnad kasvasid ning kulutasuvus ületas pärast 2002. aastat oluliselt esialgses uurimises eesmärgina kindlaks määratud kulutasuvuse määra.

(103)

Investeeringute tasuvus ja rahavood arenesid samuti positiivselt. Palgad arenesid mõõdukalt ning ühenduse tootmisharu jätkas investeerimist. Ka tootlikkus kasvas oluliselt, mis kajastab tootmise positiivset arengut ja ühenduse tootmisharu jõupingutusi seda investeeringute teel parandada.

(104)

Taotluse esitaja väitis, et pikaajalised kulutasuvuse nõuded, mida mõõdetakse müügituluna, peaksid olema uureatööstuse jaoks pärast maksustamist 25 % tasemel. See tähendaks umbes 36-protsendilist maksueelset käibepõhist kasumit. Taotluse esitaja väitis, et see on põhjendatud uue ammoniaagi-/uureatehase loomise kuludega, mis nõuaks 11-protsendilist investeeringute tasuvust (väidetavalt võrdub see 36-protsendise maksueelse käibepõhise kasumiga). Sel puhul olgu märgitud, et taotluse esitaja ei ole käesolevas menetluses kunagi nõudnud nii suurt sihtkasumit ning et esialgses uurimises määrati kindlaks 8-protsendine kasumimarginaal. Lisaks on Esimese Astme Kohus oma otsusega kohtuasjas T-210/95 kinnitanud, et „… nõukogu kasutatav kasumimarginaal kõnealuse kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamisel peab piirduma kasumimarginaaliga, mida ühenduse tootmisharu võib põhjendatult eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes dumpinguhinnaga impordi puudumisel”. (8) Sama kohtuasja puhul kinnitati, et „… väitel, et ühenduse institutsioonide kasutatav kasumimarginaal peab olema marginaal, mis on vajalik ühenduse tööstusharu püsimajäämise ja/või asjakohase kapitalitasuvuse tagamiseks, ei ole algmääruses mingit alust”.

(105)

Taotluse esitaja väitis samuti, et väetisetööstuses ei ole müügitulu kasumi asjakohane kahjunäitaja ning et kvalitatiivselt asjakohasemad on sellise hindamise puhul kasutatud kapitali tasuvus ja/või investeeringute tasuvus. Lisaks väideti eespool nimetatud näitajate alusel, et ühenduse tootmisharule on tekitatud kahju.

(106)

Arvestades väetisetööstuse konkreetseid omadusi (sh näiteks selle kapitalimahukust) ja väetiseturu olemust (selle toormaterjali hindade ja lõpptoote hindade volatiilsust), nõustutakse et müügitulu üksi ei pruugi olla kasumi kohta kõige ilmekam näitaja ning sellele tuleks lisada sellised näitajad nagu kasutatud kapitali tasuvus ja investeeringute tasuvus. Taotluse esitaja ei ole siiski esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel oleks ühenduse tootmisharu olnud võimeline saavutama nõutud tasemel tasuvuse. Ka ei näidanud taotluse esitaja, millise kasumimarginaali oleks ühenduse tootmisharu saavutanud dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(107)

Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharule põhjustatud oluline kahju ei jätkunud.

(108)

Kuivõrd asjaomasest riigist pärit impordist põhjustatav oluline kahju ei jätku, keskenduti analüüsis kahju kordumise tõenäosusele meetmete lõpetamise korral. Analüüsiti kahte põhinäitajat: i) asjaomaste riikide võimalikud ekspordikogused ja -hinnad ning ii) asjaomaste riikide prognoositud koguste ja hindade mõju ühenduse tootmisharule.

(109)

Analüüs toimub mitte üksnes ühenduse, vaid kogu maailma jätkuvalt kõrgete hindade ja kasumite üldistes turutingimustes. Suures osas on selle põhjuseks pakkumist ületav nõudlus. Puuduvad viited selle kohta, et lühikeses või keskpikas perspektiivis selline üldine kontekst oluliselt muutuks.

(110)

Nagu eespool tõdetud, võivad Ukraina eksportivad tootjad meetmete aegumisel eksportida ühendusse hinnanguliselt maksimaalselt 375 000 lisatonni uureat. Liibüa ja Valgevene asjaomased näitajad on maksimaalselt 140 000 ja 150 000 tonni. Samuti ei ole tõenäoline, et Horvaatia näitajad oma praegust taset oluliselt ületaksid.

(111)

Ekspordihindu ühendusse ja kolmandatesse riikidesse müümisel analüüsiti eespool. Allpool kirjeldatud turutingimuste ja peamiste kuluartiklite, näiteks gaasi hinna tõenäolise arengu alusel viitab käesolev analüüs sellele, et ekspordihinnad püsivad tõenäoliselt kõrgel. Selle tulemusel ei saa teha järeldust, et tõenäoliselt toimuks ühenduse tootmisharu hindade või kulude oluline allalöömine ja/või turuhinnast madalama hinnaga müük.

(112)

Lähiaastateks prognoositakse nii ühenduse (9) kui ka maailma uureaturu olulist kasvu, mis on tingitud peamiselt põllumajandusliku tootmise kasvust (biokütuste tootmiseks), kuid ka AdBlue (10) lisandi suuremast kasutusest tööstuslikul otstarbel. Nii näiteks kinnitatakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2007. aasta juulis avaldatud Euroopa Liidu põllumajandusturgude väljavaadete prognoosis aastateks 2007–2014, et teraviljatootmine kasvab selle perioodi jooksul tõenäoliselt kuni 20 %. Taotluse esitaja enda hinnangul ulatub kasv 10 protsendini. Samuti kehtestati 2007. aasta septembris nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2007 (11) maa tootmisest kõrvaldamise erand 2008. aastaks. Prognoositud ühenduse turu kasv (ligikaudu 1 miljon lisatonni) on tõenäoliselt suurem kui maksimaalsed tõenäolised mahud, mida eksportivad riigid ühendusse võiksid eksportida. Seepärast ei too selline täiendav eksport tõenäoliselt kaasa suuremat mahtude ebavõrdsust, eelkõige seepärast, et maksimaalse ühenduse tootmisvõimsuse ja tarbimise vahe on koguseliselt ligikaudu 2 miljonit tonni ning ei ole alust arvata, et seda vahet võiks täita muu eksport (mh määruses (EÜ) nr 907/2007 kirjeldatud Venemaalt pärit eksport) sel määral, et ületoodang suruks turu hinnad alla.

(113)

Eespool nimetatut silmas pidades ei ole tõenäoline, et ühenduse tootmisharu peaks müüki, tootmist või hindu alandama sel määral, et see tootmisharu kasumlikkust ja üldist olukorda oluliselt mõjutaks. Seepärast on tõenäoline, et kasum püsib praegusel tasemel, milles kajastuvad eelkõige 2004. aastast kuni uurimisperioodini valitsenud soodsad turutingimused.

(114)

Eelnevast tulenevalt ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumine on olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline.

(115)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed kehtetuks tunnistada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei esitatud ühtegi märkust, mis võiks muuta eespool esitatud järeldusi.

(116)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit uurea impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada.

(117)

Eeltoodud kaalutlustel, s.o arvestades olulisi moonutusi kõigi nelja asjaomase riigi kulustruktuuris ja/või eksportijate eksporditegevuses, peetakse vajalikuks jälgida tähelepanelikult Valgevenest, Horvaatiast, Liibüast ja Ukrainast pärit uurea impordi arengusuundumusi, et võtta kiiresti vajalikke meetmeid, kui olukord seda nõuab,