20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/1

(1)

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/8/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga) (3) sisseviidud muudatused seoses teenuste osutamise kohaga tähendavad, et maksukohustuslasele osutatakse teenuseid üldiselt teenuse saaja asukohas. Kui teenuse osutaja ja saaja asukoht on erinevates liikmesriikides, kasutatakse senisest sagedamini pöördmaksustamiskorda.

(2)

Pöördmaksustatavatele teenustele käibemaksu nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks teenuse osutaja liikmesriigi poolt kogutud andmed edastada liikmesriiki, kus on teenuse saaja asukoht. Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) (4) peaks sellist teabevahetust reguleerima.

(3)

Direktiiviga 2008/8/EÜ laiendatakse samuti elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole ühenduses, kohaldatava erikorra kohaldamisala.

(4)

Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis) (5) lihtsustab käibemaksu tagastamise menetlust liikmesriigis, kus asjaomane maksukohustuslane ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(5)

Erikorra kohaldamisala laiendamine ning maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, ettenähtud tagastamismenetlust käsitlevad muudatused tähendavad seda, et asjaomased liikmesriigid peavad vahetama omavahel oluliselt rohkem teavet. Nõutav teabevahetus ei tohiks asjaomastele liikmesriikidele seada ülearust halduskoormust. Seetõttu peaks see teabevahetus toimuma elektroonilisel teel olemasolevate teabevahetussüsteemide kaudu.

(6)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1798/2003 vastavalt muuta,

1.

Artikli 1 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses sätestatakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (6) artiklis 357 ettenähtud ajavahemikuks ka eeskirjad ja menetlused selle direktiivi XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra kohaselt elektrooniliselt osutatavaid teenuseid käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti hilisemaks teabevahetuseks ning kõnealuse erikorraga hõlmatud teenuste osas raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

2.

Artikli 2 punktid 8 kuni 11 asendatakse järgmisega:

3.

Artikli 22 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik peab elektroonilist andmebaasi, milles ta säilitab ja töötleb teavet, mida ta kogub direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki alusel.”

4.

Artikli 23 esimese lõigu punkt 2 asendatakse järgmisega:

5.

Artikli 24 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 22 kohaselt säilitatavate andmete põhjal ja üksnes käibemaksualaste õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks saab liikmesriigi pädev asutus, kui ta peab seda vajalikuks oma territooriumil maksustatavate ühendusesiseste kaupade soetamiste või ühendusesiseste teenuste osutamiste kontrollimiseks, vahetult ja viivitamata järgmise teabe, millele tal võib olla ka otsene elektrooniline juurdepääs:

6.

Artikli 27 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesiseste kaubatarnete või teenuseosutamistega seotud isikutel ning direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 ettenähtud ajavahemikul eelkõige selle direktiivi II lisas nimetatud elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel ühendusevälistel maksukohustuslastel on õigus saada kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta.

Liikmesriigid edastavad direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 ettenähtud ajavahemikul sellise kinnituse elektroonilisel teel käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 nimetatud korras.”

7.

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XII JAOTISE 6. PEATÜKIS ETTENÄHTUD ERIKORDA KÄSITLEVAD SÄTTED”.

8.

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorra puhul kohaldatakse järgmisi sätteid. Kõnealuse direktiivi artiklis 358 sisalduvad mõisted kehtivad ka käesoleva peatüki kohaldamisel.”

9.

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab teabe oma tegevuse alustamise kohta registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 361. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.”

10.

Artikli 30 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 365 sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.”

11.

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Käesoleva määruse artikli 22 sätted kehtivad ka teabe suhtes, mille registreerimisliikmesriik on kogunud direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361, 364 ja 365 kohaselt.”

12.

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Käesoleva määruse artikleid 28 kuni 33 kohaldatakse direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 sätestatud ajavahemikul.”

13.

Lisatakse järgmine VIa peatükk:

„VIa   PEATÜKK

SÄTTED, MIS KÄSITLEVAD TEABE VAHETAMIST JA SÄILITAMIST SEOSES DIREKTIIVIS 2008/9/EÜ ETTENÄHTUD MENETLUSEGA

Artikkel 34a

1.   Kui asukohaliikmesriigi pädev asutus saab taotluse käibemaksu tagastamiseks nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ (käibemaksu tagastamise kohta maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis) (7) artikli 5 alusel ja kui kõnealuse direktiivi artiklit 18 ei kohaldata, edastab ta selle 15 kalendripäeva jooksul taotluse kättesaamisest elektroonilisel teel iga asjaomase tagastamisliikmesriigi pädevatele asutustele koos kinnitusega, et direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud taotleja on käibemaksukohustuslane ja et selle isiku poolt märgitud käibemaksukohustuslasena registreerimise number on tagastamisperioodil kehtiv.

2.   Iga tagastamisliikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel mis tahes teabe, mis on nõutav direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, mille abil see teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

3.   Iga tagastamisliikmesriigi pädevad asutused teatavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele elektroonilisel teel sellest, kas nad soovivad kasutada direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 nimetatud võimalust nõuda taotlejalt oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil.

Esimeses lõigus nimetatud ühtlustatud koodid määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 nimetatud menetlusega määrusega (EÜ) nr 3037/90 kehtestatud NACE liigituse alusel.

14.

Artikli 39 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 357 ettenähtud ajavahemikul käesoleva määruse artiklites 29 ja 30 kirjeldatud teabevahetuseks vajalikud olemasolevad või uued side- ja teabevahetussüsteemid toimivad. Komisjon vastutab mis tahes selliseks liikmesriikide vahelise teabevahetuseks vajalike elektrooniliste sidevõrkude/ühise süsteemliidese väljatöötamise eest. Liikmesriigid vastutavad selliste endi süsteemide väljatöötamise eest, mis võimaldavad sellist teavet elektrooniliste sidevõrkudega/ühise süsteemliidesega vahetada.”

1.

Artikli 1 lõike 1 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevas määruses sätestatakse ka eeskirjad ja menetlused direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikordade kohaselt teenuseid käsitleva käibemaksuteabe elektrooniliseks vahetamiseks ja samuti hilisemaks teabevahetuseks ning nende erikordadega hõlmatud teenuste osas raha ülekandmiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel.”

2.

Artikli 2 ainus lõik nummerdatakse lõikeks 1 ja lisatakse järgmine lõige:

„2.   Direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 358, 358a ja 369a sisalduvad mõisted kehtivad ka käesoleva määruse kohaldamisel.”

3.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 1 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust korraldada teatav haldusuurimine. Kui liikmesriigi arvates ei ole haldusuurimine vajalik, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.

Olenemata esimesest lõigust ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklit 40, võib taotluse saanud asutus keelduda haldusuurimise läbiviimisest, mis käsitleb summasid, mis maksukohustuslane on deklareerinud seoses telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatud teenuste osutamisega, mis kuuluvad maksustamisele liikmesriigis, kus asub taotluse esitanud asutus, ja mille puhul maksukohustuslane kasutab või otsustab mitte kasutada direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos ettenähtud erikorda, üksnes siis, kui vähem kui kaks aastat varem korraldatud haldusuurimise käigus saadud teave sama maksukohustuslase kohta on juba edastatud taotluse esitanud asutusele.

Liikmesriik, kes keeldub läbi viimast artikli 40 kohast haldusuurimist, kui ta on saanud teises lõigus nimetatud taotlusi, mille on saatnud taotluse esitanud asutus ja mida taotluse saanud asutus on hinnanud kooskõlas käesoleva lõike ja artikli 40 lõike 1 vahelist seost käsitleva parimate tavade avaldusega, mis võetakse vastu artikli 44 lõikes 2 ettenähtud menetluse kohaselt, peab sellegipoolest taotluse esitanud asutusele teatama, mis kuupäevadel ja mis väärtuses maksukohustuslane on taotluse esitanud asutuse liikmesriigis viimase kahe aasta jooksul mis tahes asjaomaseid kaupu tarninud või teenuseid osutanud.”

4.

Artiklile 17 lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu kohaldamisel teeb iga asukohaliikmesriik iga tarbimisliikmesriigiga koostööd, et oleks võimalik kindlaks teha, kas maksukohustuslased, kelle asukoht on selle asukohaliikmesriigi territooriumil, deklareerivad ja tasuvad õigesti käibemaksu, mis kuulub tasumisele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatud teenustelt, mille puhul maksukohustuslane kasutab või otsustab mitte kasutada direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos ettenähtud erikorda. Asukohaliikmesriik teavitab tarbimisliikmesriiki mis tahes lahknevustest, millest ta teada saab.”

5.

Artikli 18 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik otsustab, kas ta osaleb teatavat liiki teabe vahetamisel ja kas ta teeb seda automaatse või kavakohase automaatse teabevahetuse teel. Iga liikmesriik aga peab osalema sellise talle kättesaadava teabe vahetuses, mis käsitleb telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatud teenuseid, mille puhul maksukohustuslane kasutab või otsustab mitte kasutada direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos ettenähtud erikorda.”

6.

Artikli 27 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Iga liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et ühendusesisese kaubatarnete või teenuseosutamisega seotud isikutel ning eelkõige mis tahes direktiivi 2006/112/EÜ II lisas nimetatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatel mitteasutatud maksukohustuslastel on õigus saada kinnitus iga konkreetse isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kohta.

Liikmesriigid edastavad sellise kinnituse elektroonilisel teel käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 nimetatud korras.”

7.

VI peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XII JAOTISE 6. PEATÜKIS ETTENÄHTUD ERIKORDI KÄSITLEVAD SÄTTED”.

8.

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikordade puhul kohaldatakse järgmisi sätteid.”

9.

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab teabe oma tegevuse alustamise kohta registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 361. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

2.   Registreerimisliikmesriik edastab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevatele asutusele 10 päeva jooksul selle kuu lõpust, mil teave saadi maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole ühenduses. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 369b sätestatud erikorda kasutava maksukohustuslase registreerimise sarnased üksikasjad edastatakse 10 päeva jooksul selle kuu lõpust, mil maksukohustuslane teatas oma nimetatud erikorra kohase tegevuse alustamisest. Samal viisil edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele maksukohustuslasele antud registreerimisnumber.

Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, millega kõnealune teave edastatakse, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

3.   Registreerimisliikmesriik teavitab viivitamata elektrooniliselt teiste liikmesriikide pädevaid asutusi, kui maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, või maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, arvatakse erikorra kasutamisest välja.”

10.

Artikli 30 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käibedeklaratsioon koos direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 365 ja 369g sätestatud andmetega esitatakse elektrooniliselt. Tehnilised üksikasjad, sealhulgas ühtne elektrooniline sõnum, määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

Registreerimisliikmesriik edastab selle teabe elektrooniliselt asjaomase tarbimisliikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 10 päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mil käibedeklaratsioon saadi. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369g teises lõigus ettenähtud teave edastatakse ka asjaomase asukohaliikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigid, kes on nõudnud maksudeklaratsiooni koostamist muus omavääringus kui euro, arvestavad summad ümber eurodesse, kasutades deklaratsiooniga hõlmatud ajavahemiku viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse. Selle teabe edastamise tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.”

11.

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Käesoleva määruse artikli 22 sätted kehtivad ka teabe suhtes, mille registreerimisliikmesriik on kogunud direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361, 364, 365, 369c, 369f ja 369g kohaselt.”

12.

Artiklile 32 lisatakse järgmine lõik:

„Tarbimisliikmesriigile direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos sätestatud erikorra kohaselt ülekantavate maksete tegemisel jätab registreerimisliikmesriik esimeses ja teises lõigus osutatud summadest endale:

13.

Artikkel 34 jäetakse välja.

14.

Artikli 39 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et artiklites 29 ja 30 kirjeldatud teabevahetuseks vajalikud olemasolevad või uued side- ja teabevahetussüsteemid toimivad. Komisjon vastutab mis tahes selliseks liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks vajalike elektrooniliste sidevõrkude/ühise süsteemliidese väljatöötamise eest. Liikmesriigid vastutavad selliste endi süsteemide väljatöötamise eest, mis võimaldavad sellist teavet elektrooniliste sidevõrkudega/ühise süsteemliidesega vahetada.”

a)

artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010;

b)

artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/7

(1)

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/9

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 796/2004 (2) kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 rakenduseeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas ka kasvatatava kanepi tetrahüdrokannabinoolisisalduse kontrollimise tingimusi.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 33 lõikele 2 on liikmesriigid komisjonile teatanud 2007. aastal külvatud kanepisortide tetrahüdrokannabinoolisisalduse kindlaksmääramise analüüside tulemused. Kõnealuseid tulemusi tuleb arvesse võtta, kui koostatakse nimekiri järgmistel turustusaastatel otsetoetuskõlblikest kanepisortidest ning nimekiri 2008/2009. turustusaastaks ajutiselt heakskiidetud sortidest.

(3)

Vastavalt taotlusele, mille Rumeenia esitas kooskõlas määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 33 lõikega 4, tuleks otsetoetuskõlblike kanepisortidele lisada kaks uut sorti.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 796/2004 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/11

(1)

Siseturu väljaarendamine, üleilmastumine, õiguslike piirangute vähendamine ja tehnoloogia areng on üheskoos tinginud teenuskaubanduse mahu ja struktuuri tohutuid muutusi. Järjest enam on võimalik osutada paljusid teenuseid sidevahendite abil. Kõnealuse arenguga kaasaskäimiseks on aastate jooksul astutud vaid üksikuid samme ja paljusid teenuseid maksustatakse praegu sihtkoha põhimõttest lähtuvalt.

(2)

Siseturu häireteta toimimiseks on vaja muuta nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (3) seoses teenuste osutamise kohaga, järgides ühise käibemaksusüsteemi toimimise uuendamise ja lihtsustamise alast komisjoni strateegiat.

(3)

Kõigi teenuste osutamise puhul peaks maksustamise kohaks olema põhimõtteliselt koht, kus toimub tegelik tarbimine. Kui ka teenuste osutamise kohta käsitlevat üldeeskirja selliselt muudetakse, oleksid nii halduslikel kui ka poliitilistel põhjustel ikkagi vajalikud teatavad erandid kõnealusest üldeeskirjast.

(4)

Maksukohustuslastele osutatavate teenuste puhul peaks teenuste osutamise kohta käsitleva üldreegli aluseks olema teenuse saaja, mitte teenuse osutaja asukoht. Teenuste osutamise kohta määravate reeglite kohaldamiseks ja ettevõtjatel lasuva halduskoormuse vähendamiseks tuleks maksukohustuslasi, kelle mõningad tegevused ei kuulu maksustamisele, käsitada maksukohustuslastena kõigi neile osutatud teenuste puhul. Sarnaselt tuleks käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslasi käsitada maksukohustuslastena. Vastavalt üldreeglitele ei tohiks need sätted laieneda nende teenuste osutamisele, mida maksukohustuslane saab iseenda või oma personali tarbeks.

(5)

Kui teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslastele, peaks üldreegli kohaselt jätkuvalt olema teenuse osutamise kohaks teenuse osutaja äritegevuse asukoht.

(6)

Teatavatel asjaoludel ei saa maksukohustuslastele ega mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste osutamise kohta käsitlevat üldreeglit kohaldada ning tuleks kohaldada teatavaid erandeid. Kõnealused erandid peaksid suures osas põhinema olemasolevatel kriteeriumidel ja kajastama tarbimiskoha järgse maksustamise põhimõtet, tekitamata samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust teatavatele ettevõtjatele.

(7)

Kui maksukohustuslane saab teenuse isikult, kelle asukoht ei ole samas liikmesriigis, peaks teatud juhtudel olema kohustuslik pöördmaksustamine, mille kohaselt maksukohustuslane peaks ise arvestama saadud teenuselt vastava käibemaksusumma.

(8)

Et lihtsustada nende ettevõtete kohustusi, kes alustavad tegevust liikmesriikides, kus neil ei ole asukohta, tuleks luua süsteem, mis võimaldaks neil kasutada käibemaksukohustuslasena registreerumiseks ja käibemaksu deklareerimiseks üht elektroonilist kontaktpunkti. Kuni selle korra kehtestamiseni tuleks kasutada maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, maksukohustuste täitmise hõlbustamiseks loodud korda.

(9)

Käesoleva direktiivi korrektsele kohaldamisele kaasaaitamiseks peaks iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitama koondaruande maksukohustuslastest ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslastest, kellele ta on osutanud maksustatavaid teenuseid, millele kohaldatakse pöördmaksustamist.

(10)

Mõned teenuse osutamise kohta käsitlevad muudatused võivad avaldada olulist mõju liikmesriikide eelarvele. Tõrgeteta ülemineku tagamiseks tuleks need muudatused sisse viia aja jooksul.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetme vahel, ning need üldsusele kättesaadavaks tegema.

(12)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1.

artikli 56 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõike 1 punkte j ja k ning lõiget 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.”;

2.

artikli 57 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõiget 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.”;

3.

artikli 59 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid kohaldavad artikli 58 punkti b kuni 31. detsembrini 2009 artikli 56 lõike 1 punktis j nimetatud raadio- ja teleringhäälinguteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kus ta teenuseid osutab, asub väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.”;

4.

artikkel 357 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 357

Käesolevat peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014.”.

1.

V jaotise 3. peatükk asendatakse järgmisega:

„3.   PEATÜKK

Teenuste osutamise koht

1.   jagu

Mõisted

Artikkel 43

Teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjade kohaldamisel:

2.   jagu

Üldreeglid

Artikkel 44

Maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb, osutatavate teenuste osutamise kohaks on nimetatud isiku ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks neid teenuseid saava maksukohustuslase alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Artikkel 45

Mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on teenuse osutaja ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse teenuse osutaja püsivast tegevuskohast, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

3.   jagu

Erisätted

1.   alajagu

Vahendajate poolt teenuste osutamine

Artikkel 46

Teise isiku nimel ja eest tegutseva vahendaja poolt mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus teostatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vahendatav põhitehing.

2.   alajagu

Kinnisasjaga seotud teenuste osutamine

Artikkel 47

Kinnisasjaga seotud teenuste, sealhulgas ekspertide ja kinnisvaramaaklerite teenuste, hotelli- või muude sarnaste majutusteenuste, näiteks puhkelaagrite või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikade majutusteenuste, kinnisasja kasutamise õiguste andmise teenuste ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks on kinnisasja asukoht.

3.   alajagu

Veoteenuste osutamine

Artikkel 48

Reisijateveo teenuste osutamise kohaks on veo toimumise koht, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Artikkel 49

Kaubaveoteenuste (välja arvatud ühendusesiseste kaubaveoteenuste) mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on koht, kus vedu toimub, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Artikkel 50

Ühendusesiseste kaubaveoteenuste mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on veo lähtekoht.

Artikkel 51

„Ühendusesisene kaubavedu” on igasugune kaubavedu, mille lähtekoht ja sihtkoht asuvad kahe erineva liikmesriigi territooriumil.

„Lähtekoht” on koht, kust kaubavedu tegelikult algab, arvestamata vahemaad, mis tuli läbida kaupade asukohani jõudmiseks, ning „sihtkoht” on koht, kus kaubavedu tegelikult lõpeb.

Artikkel 52

Liikmesriigid ei pea käibemaksuga maksustama mittemaksukohustuslastele osutatava ühendusesisese kaubaveoteenuse seda osa, mis toimub ühenduse territooriumi alla mittekuuluvate vete kohal.

4.   alajagu

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga

Artikkel 53

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutusürituste või sarnaste üritustega, nagu messid ja näitused, seotud teenuste ja kõrvalteenuste, kaasa arvatud selliste ürituste korraldajate osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus kõnealused üritused füüsiliselt toimuvad.

Artikkel 54

Järgmiste teenuste mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht:

5.   alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine

Artikkel 55

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht, välja arvatud laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatud teenuste puhul.

6.   alajagu

Veovahendite rent

Artikkel 56

1.   Veovahendi lühiajalisele rendile andmise kohaks on koht, kus veovahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.

2.   Lõikes 1 käsitatakse „lühiajalisena” veovahendite jätkuvat valdamist või kasutamist ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 päeva ja laevade puhul ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 päeva.

7.   alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine laeva või õhusõiduki pardal või rongis tarbimiseks

Artikkel 57

1.   Laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatavate restorani- ja toitlustusteenuste osutamise koht on reisijateveo lähtekoht.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse „ühenduses toimuva reisijateveo osana” sellist veo osa, mis ühenduse territooriumist väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.

„Reisijateveo lähtekoht” on esimene reisijate pealeminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on pärast ühendusest väljaspool toimunud veoetappi.

„Reisijateveo sihtkoht” on viimane reisijate mahaminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on enne ühendusest väljaspool toimuvat veoetappi.

Edasi-tagasiveo korral käsitatakse tagasivedu eraldi veona.

8.   alajagu

Mittemaksukohustuslastele elektrooniliste teenuste osutamine

Artikkel 58

Elektrooniliselt osutatavate teenuste, eelkõige II lisas nimetatud teenuste, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust ta teenust osutab, on väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust, osutamise kohaks on mittemaksukohustuslase asukoht või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.

9.   alajagu

Väljaspool ühendust asuvatele mittemaksukohustuslastele teenuste osutamine

Artikkel 59

Mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on väljaspool ühendust, osutatud järgmiste teenuste osutamise kohaks on koht, kus on kõnealuse isiku asukoht, tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.

10.   alajagu

Topeltmaksustamise või maksustamata jätmise vältimine

Artikkel 59a

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses teenustega, mille osutamise kohta reguleeritakse artiklitega 44, 45, 56 ja 59, käsitada:

Käesolevat sätet ei kohaldata siiski elektrooniliselt osutatud teenuste suhtes, kui neid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole ühenduses.

Artikkel 59b

Liikmesriigid kohaldavad artikli 59a punkti b telekommunikatsiooniteenuste ning artikli 59 esimese lõigu punktis j nimetatud raadio- ja teleringhäälinguteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust ta teenuseid osutab, on väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.”;

2.

artikli 98 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes.”;

3.

artikli 170 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole direktiivi 86/560/EMÜ (5) artikli 1, direktiivi 2008/9/EÜ (6) artikli 2 punkti 1 ja artikli 3 ning käesoleva direktiivi artikli 171 tähenduses liikmesriigis, kus ta soetab kaupu ja saab teenuseid või impordib käibemaksuga maksustatavaid kaupu, on õigus käibemaksu tagastamisele, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

4.

artiklit 171 muudetakse järgmiselt:

5.

lisatakse järgmine artikkel 171a:

„Artikkel 171a

Liikmesriigid võivad selle asemel, et direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ alusel tagastada sellistelt maksukohustuslasele tarnitud kaupadelt või talle osutatud teenustelt tasutud käibemaks, millelt käibemaksu tasumise eest maksukohustuslane artiklite 194 kuni 197 või artikli 199 kohaselt vastutab, lubada selle maksu mahaarvamist vastavalt artiklis 168 sätestatud menetlusele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikest 2 ja artikli 4 lõikest 2 tulenevad piirangud võib säilitada.

Selleks võivad liikmesriigid käibemaksu tasumise eest vastutava maksukohustuslase direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ kohaselt tagastamismenetlusest välja arvata.”;

6.

XI jaotise 1. peatüki 1. jaole lisatakse järgmine artikkel 192a:

„Artikkel 192a

Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse maksukohustuslast, kellel on selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, püsiv tegevuskoht, selles liikmesriigis asukohta mitteomava maksukohustuslasena, kui on täidetud järgmised tingimused:

7.

artikkel 196 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 196

Käibemaksu tasuvad kõik maksukohustuslased ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased, kellele osutatakse artiklis 44 nimetatud teenuseid, juhul kui teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis.”;

8.

artiklisse 214 lisatakse järgmised punktid:

9.

artikkel 262 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 262

Iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitab koondaruande, milles esitatakse järgmised andmed:

10.

artikli 264 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

11.

artiklit 358 muudetakse järgmiselt:

12.

II lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ARTIKLIS 58 JA ARTIKLI 59 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS K OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU”.

1.

V jaotise 3. peatüki 3. jao 8. alajagu asendatakse järgmisega:

„8.   alajagu

Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste osutamine

Artikkel 58

Mittemaksukohustuslasele osutatavate järgmiste teenuste osutamise kohaks on kõnealuse isiku asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.”;

2.

artikli 59 esimese lõigu punktid i, j ja k ning teine lõik jäetakse välja;

3.

artikkel 59a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59a

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses teenustega, mille osutamise kohta reguleeritakse artiklitega 44, 45, 56, 58 ja 59, käsitada:

4.

artikkel 59b jäetakse välja;

5.

artikli 204 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid ei või kohaldada teises lõigus nimetatud valikut nende artikli 358a punktis l määratletud maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes on valinud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava erikorra.”;

6.

XII jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ning elektroonilisi teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes kohaldatavad erikorrad”;

7.

artikkel 357 jäetakse välja;

8.

artikkel 358 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 358

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

9.

XII jaotise 6. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, suhtes kohaldatav erikord”;

10.

XII jaotise 6. peatüki 2. jaole lisatakse järgmine artikkel 358a:

„Artikkel 358a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

11.

artiklid 359 kuni 365 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 359

Liikmesriigid lubavad kasutada käesolevat erikorda maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutatavate teenuste suhtes.

Artikkel 360

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teavitab oma registreerimisliikmesriiki, kui tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub sel määral, et ei vasta enam käesoleva erikorra tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

Artikkel 361

1.   Oma maksustatava tegevuse alustamisel esitab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, registreerimisliikmesriigile järgmise teabe:

2.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teatab registreerimisliikmesriigile kõikidest muudatustest esitatud teabes.

Artikkel 362

Registreerimisliikmesriik omistab maksukohustuslasele, kelle asukoht ei ole ühenduses, individuaalse käibemaksuregistri numbri ning teavitab teda sellest elektroonilisel teel. Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Artikkel 363

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole ühenduses, registrist välja, kui:

Artikkel 364

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 365

Käibedeklaratsioonis märgitakse registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.”;

12.

artikli 366 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käibedeklaratsioon koostatakse eurodes.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda käibedeklaratsiooni koostatamist nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.”;

13.

artiklid 367 ja 368 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 367

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda maksu tasumist pangakontole nende riigi valuutas.

Artikkel 368

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses, ei ole õigust käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 lõikest 1, tehakse kõnealusele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ja artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenustega.”;

14.

artikli 369 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, peab käesoleva erikorraga seotud tehingute üle arvestust. Arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.”;

15.

XII jaotise 6. peatükile lisatakse järgnev jagu:

„3.   jagu

Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis, suhtes kohaldatav erikord

Artikkel 369a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, aga tal on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, loetakse registreerimisliikmesriigiks seda püsiva tegevuskohaga liikmesriiki, mille kohta maksukohustuslane märgib, et ta kasutab seal käesolevat erikorda. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal.

Artikkel 369b

Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutavate teenuste suhtes.

Artikkel 369c

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, teavitab registreerimisliikmesriiki, kui ta alustab oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavat tegevust ning kui ta sellise tegevuse lõpetab või kui ta muudab oma tegevust sellisel viisil, et ta ei vasta enam käesoleva erikorra kasutamise tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

Artikkel 369d

Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab käesoleva erikorra raames maksustatavate tehingute läbiviimiseks olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult registreerimisliikmesriigis. Selleks kasutab liikmesriik individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis maksukohustuslasele on juba tema kohustustega seoses siseriikliku süsteemi kohaselt antud.

Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Artikkel 369e

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käesoleva erikorra kasutamisest välja, kui:

Artikkel 369f

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 369g

Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369d nimetatud registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

Kui maksukohustuslasel on lisaks registreerimisliikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale üks või mitu muud püsivat tegevuskohta, kust osutatakse teenuseid, peab maksukohustuslane käibedeklaratsioonis lisaks esimeses lõigus nimetatud teabele märkima iga liikmesriigi kohta, kus tal on tegevuskoht, tarbimisliikmesriigi kaupa eraldi välja tooduna käesoleva erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste koguväärtuse koos individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või selle asukoha maksuviitenumbriga.

Artikkel 369h

1.   Käibedeklaratsioon koostatakse eurodes.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et käibedeklaratsioon koostataks nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.

2.   Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse.

Artikkel 369i

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda maksu tasumist pangakontole nende riigi valuutas.

Artikkel 369j

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, ei ole õigust oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavalt tegevuselt käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1 ja artiklist 3, tehakse talle tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile.

Kui käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, sooritab tarbimisliikmesriigis samuti käesoleva erikorraga mittehõlmatud tegevust, milleks ta peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab ta käesoleva korraga hõlmatud maksustatava tegevusega seotud käibemaksu artikli 250 kohaselt esitatavas käibemaksudeklaratsioonis maha arvama.

Artikkel 369k

1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, peab käesoleva erikorraga hõlmatud tehingute üle arvestust. Arvestusandmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.

2.   Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Neid andmeid säilitatakse kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist.”;

16.

II lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ARTIKLI 58 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS C OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU”.

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/23

(1)

Nii liikmesriikide haldusasutuste kui ka ettevõtete seisukohast kujutavad märkimisväärseid probleeme rakendussätted, mis on sätestatud nõukogu 6. detsembri 1979. aasta direktiivis 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele käibemaksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord. (3)

(2)

Kõnealuses direktiivis sätestatud korda tuleks muuta tähtaja suhtes, mille jooksul ettevõtteid tagastamistaotluste suhtes langetatud otsustest teavitatakse. Samas tuleks sätestada, et ettevõtetel on samuti kohustus teatud tähtaja jooksul vastata. Lisaks tuleks korda lihtsustada ja ajakohastada, võimaldades kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid.

(3)

Uus kord peaks parandama ettevõtete olukorda, kuna liikmesriigid on kohustatud maksma intressi, kui käibemaks tagastatakse hilinemisega, ning tugevdatakse ettevõtete õigust esitada kaebus.

(4)

Selguse ja parema tõlgendamise huvides tuleks direktiivi 79/1072/EMÜ kohaldamist käsitlev säte, mis oli varem nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/112/EMÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), (4) nüüd integreerida käesolevasse direktiivi.

(5)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetme vahel, ning need üldsusele kättesaadavaks tegema.

(7)

Seetõttu tuleks direktiiv 79/1072/EMÜ selguse huvides kehtetuks tunnistada, kui enne 1. jaanuari 2010 kehtestatud vajalikest üleminekumeetmetest seoses tagastamistaotlustega ei tulene teisiti,

1)

„maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis” – maksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõike 1 tähenduses, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teise liikmesriigi territooriumil;

2)

„tagastamisliikmesriik” – liikmesriik, kus maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, nõuti sisse käibemaks seoses talle selles liikmesriigis teiste maksukohustuslaste poolt tarnitud kaupade või osutatud teenustega või seoses kaupade impordiga sellesse liikmesriiki;

3)

„tagastamisperiood” – artiklis 16 nimetatud periood, mille kohta käibemaksu tagastamise taotlus esitatakse;

4)

„tagastamistaotlus” – taotlus selle käibemaksu tagastamiseks, mis tagastamisliikmesriigis maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, nõuti sisse seoses talle selles liikmesriigis teiste maksukohustuslaste poolt tarnitud kaupade või osutatud teenustega või seoses kaupade impordiga sellesse liikmesriiki;

5)

„taotleja” – maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis ja kes esitab tagastamistaotluse.

a)

tema majandustegevuse koht või püsiv tegevuskoht, kust majandustegevust tehti, või majandustegevuse koha või püsiva tegevuskoha, kust äritehinguid tehti, puudumisel alaline asu- või elukoht ei olnud tagastamisperioodil tagastamisliikmesriigis;

b)

ta ei ole tagastamisperioodi jooksul tarninud kaupu ega osutanud teenuseid, mida käsitatakse tagastamisliikmesriigis tarnitutena või osutatutena, välja arvatud järgmised tehingud:

a)

käibemaksusummade suhtes, mida kajastav arve on tagastamisliikmesriigi õiguse kohaselt esitatud ebaõigelt;

b)

käibemaksusummade suhtes, mida kajastav arve on esitatud seoses kaupadega, mille tarnimine on või võib olla maksust vabastatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 või artikli 146 lõike 1 punkti b alusel.

a)

direktiivi 2006/112/EÜ artikli 169 punktides a ja b nimetatud tehingud;

b)

tehingud isikutele, kes vastutavad käibemaksu tasumise eest direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 194 kuni 197 ja artikli 199 kohaselt, nagu neid kohaldatakse tagastamisliikmesriigis.

a)

taotleja nimi ja täielik aadress;

b)

aadress elektroonilisel teel ühenduse võtmiseks;

c)

taotleja äritegevuse kirjeldus, mille jaoks kaupu ja teenuseid saadakse;

d)

tagastamisperiood, mille kohta taotlus esitatakse;

e)

taotleja tõend, et ta pole tagastamisperioodi jooksul tarninud kaupu ega osutanud teenuseid, välja arvatud artikli 3 punkti b alapunktides i ja ii nimetatud tehingud, mida käsitatakse tagastamisliikmesriigis teostatud kaubatarne või teenuse osutamisena;

f)

taotleja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksuviitenumber;

g)

pangakontode andmed, sealhulgas IBAN ja BIC koodid.

a)

kaubatarnija või teenuseosutaja nimi ja täielik aadress;

b)

tarnija või teenuseosutaja tagastamisliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksuviitenumber kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 239 ja 240 sätetega, välja arvatud impordi puhul;

c)

tagastamisliikmesriigi eesliide vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 215, välja arvatud impordi puhul;

d)

arve või impordidokumendi kuupäev ja number;

e)

maksustatav summa ja käibemaksu summa, mida väljendatakse tagastamisliikmesriigi vääringus;

f)

vastavalt artiklile 5 ja artikli 6 teisele lõigule arvestatud mahaarvatava käibemaksu summa, mis on väljendatud tagastamisliikmesriigi vääringus;

g)

vajaduse korral mahaarvatava käibemaksu osa, mis arvutatakse artikli 6 kohaselt ja mida väljendatakse protsentides;

h)

artiklis 9 toodud koodide kohaselt kirjeldatud soetatud kaupade ja saadud teenuste laad.

1

=

kütus;

2

=

veovahendite rent;

3

=

veovahenditega seotud kulud (muud kui koodide 1 ja 2 all kirjeldatud kaubad ja teenused);

4

=

teemaksud ja liiklustasu;

5

=

reisikulud, näiteks taksoarved, ühistranspordipiletid;

6

=

majutus;

7

=

söök, jook ja restoraniteenused;

8

=

messide ja näituste piletid;

9

=

kulud luksuskaupadele, lõbustustele ja meelelahutusele;

10

=

muu.

a)

kaupade või teenuste ostu, mille eest on tagastamisperioodi jooksul arve esitatud, tingimusel et käibemaks muutus sissenõutavaks kas enne arve väljastamist või arve väljastamise ajal, või mille suhtes maks muutus sissenõutavaks tagastamisperioodi jooksul, tingimusel, et ostu eest esitati arve enne maksu sissenõutavaks muutumist;

b)

tagastamisperioodi jooksul toimunud kaupade importi.

a)

ta ei ole käibemaksukohustuslane;

b)

ta tegeleb üksnes direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 132, 135, 136, 371, 374 kuni 377, artikli 378 lõike 2 punkti a, artikli 379 lõike 2 või artiklite 380 kuni 390 alusel või 2005. aasta ühinemisaktis samasugust vabastust ettenägevate sätete alusel maksust vabastatud, kuid mahaarvamisõigust mitte andvate kaupade tarne ja teenuste osutamisega;

c)

talle kohaldub direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 284, 285, 286 ja 287 väikeettevõtetele ettenähtud maksuvabastus;

d)

talle kohaldub direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 296 kuni 305 ettenähtud põllumajandustootjate suhtes kohaldatav kindla maksumääraga kord.

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/29

(1)

3. juuli 1998. aasta kirjaga teatasid Belgia ametiasutused eespool nimetatud riigiabist vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

(2)

26. märtsi 1999. aasta kirjaga nr SG-Greffe (1999) D/2211 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 88 lõikele 2. 28. aprilli 1999. aasta kirjaga esitas Belgia oma märkused.

(3)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi. Komisjon edastas need 30. juuni 1999. aasta kirjaga Belgiale, kellele anti võimalus vastata. Belgia ametiasutused on komisjonile esitanud täiendavat teavet 1. juuni 1999. aasta, 27. juuni 2000. aasta ja 23. juuli 2001. aasta kirjaga.

(4)

12. märtsi 2007. aasta kirjaga teatas Belgia komisjonile, et ta võtab ettenähtud meetme kohta edastatud teatise tagasi. Kõnealuses kirjas kinnitas Belgia, et abi ei ole välja makstud.

(5)

Komisjon ei olnud Belgia tagasivõtmistaotluse saabumise ajaks kõnealuse teatise kohta ametlikku otsust veel teinud. Kõnealuste asjaolude tõttu aktsepteerib komisjon teatise tagasivõtmist nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks). (2)

(6)

Seepärast tuleks lõpetada ametlik uurimismenetlus vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 8 lõikele 2, kuna see on muutunud ülearuseks,

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/31

(1)

30. september 1994. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti 7. oktoober 1994, teatas Saksamaa riigiabist vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 (praegune artikkel 88) lõikele 3.

(2)

7. aprill 1995. aasta kirjaga nr SG(95) D/4615 algatas komisjon ametliku uurimismenetluse vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 (praegune artikkel 88) lõikele 2. (2) Saksamaa esitas oma märkused 29. mai 1995. aasta ja 24. juuni 1996. aasta kirjadega. Huvitatud isikud ei ole komisjonile oma märkusi esitanud. Saksa ametiasutused on komisjonile esitanud täiendavat teavet 1. juuni 2007. aasta kirjaga.

(3)

24. juuni 1996. aasta kirjaga teatas Saksamaa, et ta võtab meetme kohta edastatud teatise tagasi. Lisaks sellele kinnitas Saksamaa vastuseks komisjoni järelepärimisele, et investeerimistoetusi ei ole antud.

(4)

Komisjon ei olnud Saksamaa teatise saabumise ajaks kõnealuse teatise kohta ametlikku otsust veel teinud. Kõnealuste asjaolude tõttu aktsepteerib komisjon nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) artikli 8 lõike 1 kohast teatise tagasivõtmist.

(5)

Seepärast lõpetatakse ametlik uurimismenetlus vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 8 lõikele 2, kuna see on muutunud ülearuseks,

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/32

(1)

Hispaania ametiasutused teavitasid 1. detsembri 2004. aasta kirjaga komisjoni kõnealusest riigiabist vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

(2)

Komisjon algatas 22. detsembri 2005. aasta kirjaga nr SG-Greffe (2005) D/207666 ametliku uurimismenetluse vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2. (1) Hispaania esitas oma märkused 23. jaanuari 2005. aasta kirjaga.

(3)

Hispaania teavitas 13. märtsi 2006. aasta kirjaga komisjoni kõnealuse meetme tagasivõtmisest. Vastuseks komisjoni uuele küsimusele kinnitas Hispaania 5. mai 2006. aasta kirjas, et mingisugust abi ei makstud.

(4)

Hispaania tagasivõtmistaotluse saabumiskuupäevaks ei olnud komisjon veel kõnealuse teatise kohta ametlikku otsust langetanud. Kõnealuste asjaolude tõttu aktsepteerib komisjon teatise tagasivõtmist nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artikli 8 lõikes 1 määratletud tähenduses.

(5)

Seepärast tuleks lõpetada ametlik uurimismenetlus vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 8 lõikele 2, kuna see on muutunud ülearuseks,

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/33

(1)

2000. aasta märtsis teatati komisjonile, et Hispaania riiklik valdusettevõtja Sociedad Estatal de Participaciones Industriales (edaspidi „SEPI”) oli andnud kolm tarnetagatist ettevõtjale Repsol/Gas Natural (edaspidi „Repsol”) seoses kolme gaasitankeri ehituse ja tarnega lepingute alusel, mis olid sõlmitud kahe riikliku laevaehitustehasega. Nimetatud tehased kuulusid lepingute sõlmimise ajal ettevõtjale Astilleros Españoles (edaspidi „AESA”) ja läksid hiljem üle Izari kontsernile. AESA ja IZARi ainuomanik on SEPI.

(2)

9. juuli 2003. aasta kirjas teatas komisjon Hispaaniale oma otsusest algatada kõnealuse kolme mitteteatatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(3)

Hispaania ametiasutused esitasid komisjonile oma märkused 5. augusti 2003. aasta ja 22. oktoobri 2003. aasta kirjadega. Komisjon sai ühe huvitatud poole (Repsol) märkused 2003. aasta oktoobris ja 2004. aasta veebruaris. Komisjon edastas kõnealused märkused Hispaaniale, kellele anti võimalus neid kommenteerida. Hispaania kommentaarid saadi vastavalt 12. jaanuari 2004. aasta ja 10. mai 2004. aasta kirjadega.

(4)

Kahes 2004. aastal (pärast gaasitankerite tagatiste kohta ametliku uurimismenetluse algatamist) vastu võetud riigiabi käsitlevas otsuses, mis ei ole käesoleva menetlusega seotud, (2) leidis komisjon, et 864 miljoni euro suurune riigiabi, mille Hispaania oli Izarile andnud, ei ole asutamislepinguga kooskõlas ja tuleb tagasi maksta.

(5)

5. augusti 2004. aasta kirjas tugines Hispaania asutamislepingu artiklile 296, (3) eesmärgiga päästa sõjaväeline laevaehitustegevus Izari kavandatavast pankrotist, mis leidis aset eespool nimetatud abi tagasimaksmise korralduse tulemusel. Järgnevas kirjavahetuses selgitasid Hispaania ametiasutused komisjonile ka seda, kuidas hakkab toimima Bazáni õigusjärglaseks olev uus sõjalaevade ehitamise ettevõte (edaspidi „Navantia”), kirjeldasid oma kohustusi konkurentsiga seonduvate probleemide lahendamisel ja tegid ettepaneku meetodi kohta, mille alusel jälgida kõnealuste kohustuste täitmist.

(6)

Vahepeal olid Izarile esitatud abi tagasimaksmise korraldused, millest 1,2 miljardit eurot ei olnud veel tasutud, (4) viinud ettevõtte olukorda, kus tema omavahendid olid muutunud negatiivseks ja ta oli tehniliselt võttes pankrotis. Kõike eelnevat arvesse võttes alustas Hispaania 1. aprillil 2005 Izarisse jäänud tsiviilotstarbeliste laevaehitustehaste (st Gijóni, Sestao, Manisese ja Sevilla laevaehitustehased, mida ei kaasatud äsja loodud Navantiasse) likvideerimist ja algatas nende suhtes erastamismenetluse.

(7)

1999. aastal sõlmis Repsol kolme laevaomanikuga pikaajalised tähtajalised prahilepingud, igaühega ühe gaasitankeri kohta, milles igaühe jaoks nähti ette ühe lisatankeri võimalus.

(8)

Seejärel algasid läbirääkimised laevaomanike ja laevaehitajate vahel, kelle hulka kuulusid ka Korea laevaehitustehased, eesmärgiga ehitada kolm gaasitankerit. 31. juulil 2000 sõlmiti kolm lepingut gaasitankerite ehitamiseks Hispaania kahe riikliku laevaehitustehasega, mille omandiõigus oli äsja üle läinud AESAlt Izarile (5), kellega sõlmiti lõplikud laevaehituslepingud.

(9)

Samal kuupäeval kirjutas AESA alla laevaehituslepingute lisaklauslile, mille kohaselt ta kohustus hüvitama Repsolile kõik erikulud, mida viimane kannab juhul, kui laevaehitustehaste süül ei tarnita laevu lepingutingimuste kohaselt.

(10)

Samal kuupäeval (31. juulil 2000) andis SEPI Repsolile kõigi kolme laevaehituslepingu jaoks ka tarnetagatised, mis katsid samasid kahjusid, mille hüvitamiseks AESA oli Repsoli ees kohustuse võtnud. (6) Maksimaalseks kahjusummaks määrati umbes 180 miljonit eurot laeva kohta, mis teeb maksimaalseks kogusummaks umbes 540 miljonit eurot. Tagatised anti ajavahemikuks, mis algas 31. juulil 2000 ja pidi kestma kuni 12 kuu möödumiseni iga laeva tarnimisest. (7)

(11)

Komisjon tegi oma 9. juuli 2003. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) järelduse, et kõnealused kolm abimeedet kujutasid endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, ning seadis nende ühisturuga kokkusobivuse kahtluse alla. Komisjon oli arvamusel, et abisaajateks olid laevaehitustehased, kuid ta ei välistanud, et ka Repsol võis abist kasu saada, ning otsustas kaasata Repsoli artikli 88 lõike 2 kohasesse menetlusse, et oleks võimalik saada lisateavet, mis oli vajalik kõnealuste kahtluste hajutamiseks.

(12)

Repsol rõhutab oma märkustes, et talle lepingu kohaselt antud tagatiste põhjal ei saa järeldada, et ta on saanud mis tahes riigiabist tulenevat kasu. Repsoli kinnitusel:

(13)

Hispaania märkused langesid Repsoli osas kokku eespool toodud argumentidega. Hispaania ametiasutused jõudsid seega järeldusele, et Repsolit ei saa pidada riigiabi saajaks.

(14)

Üks menetluse algatamise põhjusi oli kindlaks teha abisaajad, kes said SEPI antud tarnetagatiste näol mis tahes vormis riigiabi.

(15)

Komisjon märgib, et vastavalt tsiviilõigusele vastutab kauba tarnija või teenuse osutaja tellijaga sõlmitud lepingu täitmise eest. Kõnealune vastutus hõlmab nii toote kvaliteeti kui ka kokkulepitud tarnetähtaega. Seetõttu on tellijal, kui lepingus kokkulepitust ei peeta kinni ja tellija kannab seetõttu kahju, õigus nõuda hüvitist. Käesoleva juhtumi puhul oleks hüvitist pidanud maksma laevaehitustehas või tema emaettevõtja Izar.

(16)

Kõike seda silmas pidades näib, et Repsol, kes üüris Izari (st talle kuuluvate laevaehitustehaste) ehitatud laevu, oli laevaomanike ja Izari suhtes võlausaldaja seisundis. Seetõttu ei saa teda pidada tähtajaliste prahilepingute ega laevaehituslepingute, sealhulgas lisaklausli alusel vastutavaks.

(17)

Eelnevat arvesse võttes ning kooskõlas Repsoli ja Hispaania märkustega on komisjon jõudnud otsusele, et Repsolit ei saa lugeda abisaajaks, sest ta ei saanud mingit kasu, mis oleks ületanud tsiviil- ja kaubandusõiguse üldsätetes ettenähtu.

(18)

Komisjon on arvamusel, et Izari varade vabatahtlik likvideerimine on Hispaania poolt asjakohane meede kolme abi tagasimaksmise otsuse kohaldamiseks. Eelkõige on komisjon arvamusel, et Hispaania võetud kohustused ja meetmed on olnud piisavad, et tagada konkurentsi moonutamise vältimine.

(19)

Komisjon arvab ka, et Hispaania müüs neli tsiviilotstarbelist laevaehitustehast nõuetekohaselt, kasutades selleks avatud, läbipaistvat ja tingimusteta menetlust. 3. novembril 2006 andis Hispaania ministrite nõukogu nõusoleku Sestao, Gijóni ja Sevilla laevaehitustehaste müügiks edukatele pakkujatele. Erastamislepingud sõlmiti 30. novembril 2006. Neljanda laevaehitustehase (Manises) puhul jõuti järeldusele, et suurim likvideerimisväärtus saadakse laevaehitustehase sulgemisel ja selle varade üleandmisel SEPI-le.

(20)

Likvideerimise ja müügimenetluse tulemusel lõpetas Izar lõplikult kogu oma majandustegevuse. Izar eksisteerib edasi ainult selleks, et viia lõpule tegevuse lõpetamisega seonduvad ülesanded, eelkõige personali koondamine. Nende ülesannete täitmise järel Izar likvideeritakse. Kõnealused ülesanded ei ole oma laadilt sellised, mis õigustaksid asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamist. Seetõttu on komisjon arvamusel, et isegi eeldusel, et kõnealustest meetmetest tulenes kasu Izarile ja konkurentsi moonutamine, lõppes kõnealune moonutamine hetkel, mil Izar oma majandustegevuse lõpetas ja laevaehitustehased suleti. Kui komisjon teeks kõnealuste meetmete abina käsitlemise ja nende võimaliku ühisturuga kokkusobimatuse kohta otsuse, puuduks sellel seega tegelik mõju.

(21)

Seetõttu ei ole asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt algatatud ametlik uurimismenetlus enam asjakohane.

(22)

Kõnesolevate kaalutluste põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et Repsolit ei saa lugeda vaidlusaluse abi saajaks ja et Izari laevaehitustehaste vastu algatatud menetlus ei ole enam asjakohane.

20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/36

(1)

17. märtsil 2006 teatas Poola ettevõtjale Huta Cynku Miasteczko Śląskie SA (edaspidi „HCM”) antud ümberkorraldamisabist. Teatamine toimus pärast komisjoni otsust mitte esitada vastuväiteid seoses ettevõtjale HCM 11,8 miljoni Poola zloti (3,13 miljonit eurot) (2) suuruse laenu tagatise vormis antud ümberkorraldamisabiga.

(2)

19. juulil 2006 otsustas komisjon algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse teatatud abi suhtes, kuna komisjonil oli kahtlusi selle ühisturuga kokkusobivuse osas. Komisjoni otsus menetluse algatamiseks avaldati Euroopa Liidu Teatajas30. augustil 2006. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama nimetatud meetmete kohta oma märkused. Ühtegi märkust huvitatud isikutelt ei saadud.

(3)

18. septembril 2006 esitas Poola mittetäieliku vastuse seoses menetluse algatamisega. 23. mai 2007. aasta kirjas teatas Poola komisjonile, et ta võtab teatise tagasi.

(4)

HCM on riigi äriühing, mis loodi 1966. aastal. Kõnealune ettevõtja toodab ja töötleb mitteraudmetalle (tsingi ja plii tootmine). 2004. aastal oli ettevõtjal 51 % turuosa Poola rafineeritud tsingi turul ja 3 % turuosa Euroopas. Ettevõtjal on umbes 1 100 töötajat ning see asub piirkonnas, mis on regionaalabikõlblik vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a.

(5)

Poola ametiasutused teatasid komisjonile, et ettevõtja Agencja Rozwoju Przemysłu SA (tööstusarengu agentuur) (edaspidi „ARP”), kavatses anda viieks aastaks 21,8 miljoni Poola zloti (5,76 miljonit euro) suuruse laenu. Tagasimaksmine pidi algama üks aasta pärast laenu andmise kuupäeva. Laen pidi põhinema muutuval intressimääral, mis on võrdne komisjoni viitemääraga. 10 miljonit Poola zlotti (2,64 miljonit eurot) oli ette nähtud tehnoloogia ümberkorraldamisega seotud investeeringuteks. Ülejäänud 11,8 miljonit Poola zlotti oli ette nähtud päästmislaenu (s.o laen, milleks ARP oli andnud tagatise) tagasimaksmise rahastamiseks.

(6)

Poola teavitas ka komisjoni kavandatavast võlausaldajatega sõlmitavast kokkuleppest, mis võimaldaks ettevõtjal taastada oma maksejõulisus. Selleks jaotati võlausaldajad, kellel oli ettevõtja HCM vastu nõudeid kokku 65,3 miljoni Poola zloti (15,9 miljoni euro) ulatuses, vastavalt nende laenatud summadele ja nende tagatistele. Võlausaldajate kokkuleppega nähakse ette era- kui ka riigilaenude tagasimaksmise edasilükkamine mitme aasta võrra. Seetõttu koostati erinevad rühmad vastavalt nende omatavatele tagatistele. Laenu tagasimaksmine lükati iga rühma puhul edasi konkreetse ajavahemiku võrra.

(7)

Poola ametiasutused teatasid laenust kui riigiabist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(8)

Komisjon otsustas algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse, kuna tal oli kahtlusi, kas raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (4) (edaspidi „suunised”) kõik abi andmise ajal kohaldatavad ümberkorraldamisabi heakskiitmise tingimused on täidetud, ning eelkõige, kas:

(9)

Lisaks tekkis komisjonil kahtlusi selle kohta, kas kokkulepe võlausaldajatega sisaldas ka tegelikult riigiabi elemente.

(10)

Poola ametiasutused teavitasid komisjoni, et ettevõtja HCM sõlmis pärast menetluse algatamist edukalt kokkulepe võlausaldajatega.

(11)

Lisaks teavitasid Poola ametiasutused komisjoni, et ettevõtja on hakanud kasumit tootma (2006. aasta esimesel poolel teenis ettevõtja 10,3 miljoni Poola zloti (umbes 2,72 miljonit eurot) suuruse puhaskasumi); tema likviidsus on paranenud ning ta on võimeline turul rahalisi vahendeid hankima. Seetõttu, kuna tagatud laen ei andnud ettevõtjale enam eelist, võttis Poola tagasi teatise põhjenduses 6 osutatud meetme kohta. Lisaks on ettevõtja tagasi maksnud laenu, mille jaoks riigitagatis päästmisabina anti ning seega ei ole kõnealust tagatist enam vaja.

(12)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (5) artikli 8 kohaselt võivad liikmesriigid pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teatise õigeaegselt tagasi võtta, enne kui komisjon on teinud abi kohta otsuse. Sellistel juhtudel peab komisjon tegema menetluse lõpetamise otsuse hindamist läbiviimata.

(13)

Poola võttis tagasi teatise põhjenduses 6 kirjeldatud riigiabimeetme kohta. Siiski peab komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaseks menetluse lõpetamiseks hindama, kas põhjenduses 6 nimetatud võlausaldajate kokkulepe sisaldab riigiabi elemente.

(14)

Komisjon on nõus, et võlausaldajate kokkulepe ei ole käsitletav riigiabina, kuna see täidab eraõigusliku võlausaldaja testi nõudeid ja kuna see sisaldab laenu tagasimaksmise edasilükkamist, mis on võlausaldajatele kasulikum kui ettevõtja HCM likvideerimine. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kaalub avalik-õigusliku võlausaldaja eelis, mis saadakse ümberkorraldamiskava alusel pakutavast summast, üle summa, mille ta saaks juhul, kui ettevõtja likvideeritakse. Juhul kui ümberkorraldamisega kaasneb suurem tulu kui likvideerimisega, ei saa rääkida eelistest ega seega ka mitte riigiabist. (6) Poola esitas uurimuse, mis näitas, et isegi kui lähtutakse asjaolust, et tagasimakse edasilükkamisega kaasneks rahaline kaotus arvestatuna ajakohases netoväärtuses, seaks selline kaotus avalik-õiguslikud võlausaldajad ikkagi paremasse seisu võrreldes ettevõtja likvideerimisega. Võlausaldajate kokkuleppe tulemusel saavad võlausaldajad oma nõuded tagasi keskmiselt 75,7 % ulatuses, ning vähem soodustatud olukorras olevad võlausaldajad 72,9 % ulatuses, mis on ikkagi enam kui likvideerimisest saadav võimalik tulu, mis uuringu kohaselt jääks suurusjärku 64,8 %. Lisaks ei leia komisjon, et avalik-õiguslikke võlausaldajaid oleks koheldud kehvemini kui eraõiguslikke võlausaldajaid, sest sama järgu võlausaldajaid koheldi ühetaoliselt.

(15)

Ümberkorraldamiskavast teatamine tähendas, et päästmisabi võis pärast kuuekuulist tähtaega pikendada. Poola võttis hiljem kõnealuse teatise siiski tagasi. Suuniste punktis 26 on selgelt märgitud, et ümberkorraldamiskavast teatamine on päästmisabi pikendamise eeltingimuseks. Seega kui teatatud ümberkorraldamiskava võetakse hiljem tagasi, tuleb päästmisabi andmise jätkamine lõpetada. (7) Käesoleval juhul nimetatud tingimus täideti, kuna laen, millele riigitagatis anti, maksti tagasi.

(16)

Komisjon on otsustanud lõpetada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse teatatud abimeetme suhtes, märkides, et Poola on teatise tagasi võtnud ega ole andnud ebaseaduslikku riigiabi,