LISA

Komisjoni 11. veebruar 2008. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	143,2
	MA	45,8
	MK	36,8
	TN	111,3
	TR	91,9
	ZZ	85,8
0707 00 05	EG	208,2
	JO	202,1
	MA	175,9
	TR	140,0
	ZZ	181,6
0709 90 70	MA	48,0
	TR	140,3
	ZZ	94,2
0709 90 80	EG	349,4
	ZZ	349,4
0805 10 20	EG	48,2
	IL	55,1
	MA	54,0
	TN	50,2
	TR	70,8
	ZZ	55,7
0805 20 10	IL	106,6
	MA	114,6
	TR	72,2
	ZZ	97,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	41,9
	EG	83,3
	IL	73,1
	JM	97,3
	MA	131,7
	TR	80,4
	ZZ	84,6
0805 50 10	EG	78,7
	IL	114,8
	MA	77,4
	TR	123,0
	ZZ	98,5
0808 10 80	CA	102,8
	CN	88,7
	MK	40,9
	US	114,4
	ZZ	86,7
0808 20 50	CN	68,2
	US	119,3
	ZA	106,6
	ZZ	98,0

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

LOOMASÖÖDANA KASUTATAVATE TOODETE (VALMISTISTE) TÄRKLISESISALDUSE MÄÄRAMISE ENSÜMAATILINE MEETOD KÕRGRÕHUVEDELIKKROMATOGRAAFIA (HPLC) KASUTAMISEGA

1.   Rakendusala

Kõnealune meetod kirjeldab loomasööda tärklisesisalduse ensümaatilist määramist. Pärast olemasoleva tärklise ensümaatilist lagundamist glükoosiks määratakse tärklisesisaldus glükoosi koguse järgi. Eeldatakse, et kogu mõõdetud glükoosi hulk on saadud proovis sisaldunud tärklisest.

2.   Määratlused

Kõnealuse meetodiga määratakse tärklise ja selle 40 % etanoolis mittelahustuvate kõrgmolekulaarsete lagunemissaaduste sisaldus. Tärklisesisaldust väljendatakse protsentides massist (m/m).

3.   Põhimõte

Proovid homogeenitakse jahvatamisega. Lahustuva suhkru ja tärklise lahustuvate lagunemissaaduste eemaldamiseks pestakse proovi 40 % etanooliga.

Suspensioonile lisatakse termostabiilne ensüüm alfa-amülaas. Kõnealune ensüüm lagundab tärklise 100 °C juures väiksemateks süsivesinikahelateks, olenemata sellest, kas tärklis on täielikult lahustunud või mitte.

Suuremad tärklisetükid lagunevad väga aeglaselt. Seepärast on vajalik, et proovid oleksid kas täielikult lahustunud või väga väikesi tahkeid osakesi sisaldava suspensioonina.

Seejärel lisatakse teine ensüüm amüloglükosidaas, millega lagundatud glükoosiahelad 60 °C juures hüdrolüüsitakse glükoosiks.

Pärast vedeliku selitamist, mille käigus filtritakse välja valgud, rasvad ja jäägid ning visatakse ära, saadakse selge lahus, mida saab analüüsida HPLC meetodiga.

Olemasolevate suhkrute eraldamine toimub HPLC meetodiga.

4.   Reaktiivid ja muud materjalid

Kasutatakse tunnustatud analüütiliselt puhtaid reaktiive ja demineraliseeritud vett.

4.1.   40-mahuprotsendiline etanool vees

4.2.   Glükoos, sisaldus vähemalt 99 %

4.3.   Aspergillus niger'ist saadud amüloglükosidaasi (1,4-alfa-D-glükaani glükohüdrolaas) lahus (ensüümi aktiivsus > 5 000 U/ml). Säilitatakse 4 °C juures.

Teise võimalusena võib kasutada amüloglükosidaasi pulbrit.

4.4.   Termostabiilne alfa-amülaas (1,4-alfa-D-glükaaniglükanohüdrolaas). Säilitatakse 4 °C juures.

4.5.   Tsinkatsetaatdihüdraat, analüütiliselt puhas

4.6.   Kaaliumheksatsüanoferraat (II) (K4[Fe(CN)]6.3H2O), eriti puhas

4.7.   Veevaba naatriumatsetaat, analüütiliselt puhas

4.8.   Jää-äädikhape 100 % (v/v)

4.9.   Naatriumatsetaatpuhverlahus (0,2 mol/l)

16,4 g naatriumatsetaati (4.7) kaaluda keeduklaasi. Lahustada vees ja kanda üle 1 000 ml mõõtekolbi. Lahjendada veega kuni märgini ning viia pH väärtus äädikhappega 4,7-ni (kasutades pH-meetrit (5.11)). 4 °C juures säilitades on lahus kasutamiskõlblik kuni kuus kuud.

4.10.   Amüloglükosidaasi lahus (ensüümi aktiivsus > 250 U/ml)

Naatriumatsetaatpuhverlahuse (4.9) kasutamisega valmistada ensüümi lahus lõppmahuga 100 ml, lahustades selleks 5 ml amüloglükosidaasi lahust (4.3) või 660 mg amüloglükosidaasi pulbrit. Valmistada vahetult enne kasutamist.

4.11.   Võrdluslahus

Valmistada glükoosi vesilahused nagu tavaliselt HPLC analüüsi puhul.

4.12.   Selitusreaktiiv (Carrezi lahus I)

Lahustada 219,5 g tsinkatsetaati (4.5) vees keeduklaasis. Kanda üle 1 000 ml mõõtekolbi, lisada 30 ml äädikhapet (4.8). Segada hoolikalt ja täita veega kuni märgini. Toatemperatuuril säilitamisel on lahus kasutamiskõlblik kuni kuus kuud.

Võib kasutada ka muid Carrezi lahusega analoogilisi selitusreaktiive.

4.13.   Selitusreaktiiv (Carrezi lahus II)

Lahustada 106,0 g kaaliumheksatsüanoferraati (II) (4.6) vees keeduklaasis. Kanda üle 1 000 ml mõõtekolbi. Segada hoolikalt ja täita veega kuni märgini. Toatemperatuuril säilitamisel on lahus kasutamiskõlblik kuni kuus kuud.

Võib kasutada ka muid Carrezi lahusega analoogilisi selitusreaktiive.

4.14.   Liikuv faas

Valmistatakse liikuv faas, mida tavaliselt kasutatakse suhkrute HPLC-analüüsi puhul. Aminopropüülsilikageeli kolonni kasutamisel näiteks kasutatakse liikuva faasina tavaliselt HPLC-puhtusastmega vee ja atsetonitriili segu.

5.   Seadmed

5.1.   Tavalised klaasist laborinõud

5.2.   Tsentrifuug, millega saadakse vähemalt 1 000 g kiirendus (arvutatuna tsentrifuugitopsi keskelt)

5.3.   100-milliliitrised klaasist tsentrifuugitopsid

5.4.   Magnetsegisti

5.5.   Magnetpulgad

5.6.   Kurdfiltrid, nt 185 mm

5.7.   Süstalfiltrid, 0,45 μm, vesilahuste jaoks

5.8.   Väikesed proovipudelid (viaalid), HPLC-automaatproovivõtja (autosampleri) jaoks

5.9.   100 ml mõõtekolvid

5.10.   Plastsüstlad, 5 ml ja 10 ml

5.11.   pH-meeter

5.12.   Temperatuurile 60 °C ja 100 °C reguleeritav termostaadiga vesivann

5.13.   Magnetsegistiga kuumutusplaadid

5.14.   HPLC-seadmed

5.14.1.   Pulsatsioonivaba pump

5.14.2.   Automaatproovivõtja (autosampler)

5.14.3.   Kolonn ja eelkolonn, suhkru analüüsiks

5.14.4.   Kolonnahi, mille temperatuuri saab reguleerida toatemperatuurist kuni 40 °C-ni

5.14.5.   Detektor suhkruanalüüsiks, nt refraktomeeter

5.14.6.   Integreeriv süsteem.

6.   Menetlus

6.1.   Üldosa

Iga proovi analüüsitakse üks kord.

6.2.   Proovi ettevalmistamine mitut liiki toodete puhul

Toode homogeniseeritakse jahvatamisega.

6.3.   Proovi suurus

Toote koostise andmete põhjal hinnatakse tärklisesisaldus. Prooviks vajalik kogus (kaalutakse 0,1 mg täpsusega) hinnatakse järgmise valemi järgi:

6.4.   Pimekatse

Pimekatse puhul tehakse täielik analüüs (nagu kirjeldatud 6.5), ilma proovi lisamata. Pimekatse tulemust arvestatakse tärklisesisalduse arvutamisel (7.1).

6.5.   Analüüs

6.5.1.   Proovide ettevalmistamine

Proovi loksutada või segada. Valitud proovikogus (6.3) kaalutakse tsentrifuugitopsi (5.3) ja lisatakse 50 ml 40-mahuprotsendilist etanooli (4.1). Segada magnetsegistiga toatemperatuuril 20 minutit. Magnetpulk jätta topsi ja tsentrifuugida viis minutit. Ettevaatlikult eemaldada vedelfaas imemise teel (nt Pasteuri pipetiga). Korrata ekstraheerimist kaks korda 25 ml etanooliga (4.1). Jääk kanda üle 100 ml mõõtekolbi (5.9) ja täita ligikaudu 70 ml veega.

Pärast lahustamist või suspendeerimist lisada 100 mikroliitrit termostabiilset alfa-amülaasi (4.4) ja soojendada 100 °C juures tund aega, nt vesivannis (5.12). Jahutada vesivannis 60 °C-ni ja lisada 5 ml amüloglükosidaasi lahust (4.10). Kolb panna 30 minutiks 60 °C veetemperatuuriga vesivanni. Jahutada toatemperatuurini, proov selitada 1 ml Carrezi lahuse I (4.12) lisamisega, loksutada ja seejärel lisada Carrezi lahus II (4.13). Carrezi lahused I ja II võib lisada enne või pärast jahutamist. Lahjendada veega kuni märgini, homogeniseerida ja saadud lahus filtreerida läbi kurdfiltri (5.6). Proovi ekstrakt koguda.

6.5.2.   Proovi ekstraktide töötlemine

Ekstraktid viia sama ekstraktiga eelnevalt loputatud süstlaga (5.10) ketasfiltrile (5.7). Filtraadid koguda väikestesse proovipudelitesse (5.8).

Märkus: Ketasfiltrit võib kasutada mitu korda. Seda tuleb loputada järgmise ekstraktiga, et vältida saastumist eelmise ekstraktiga.

6.6.   Kromatograafia

HPLC viiakse läbi suhkruanalüüsile tavapärasel viisil. Kuna proovid on ekstraheeritud etanooli/veega, siis on glükoos peamine analüüsitav suhkur. Kui HPLC analüüs näitab maltoosi jälgede olemasolu, siis võib oletada tärklise mittetäielikku muundumist.

7.   Tulemuste arvutamine ja esitamine

7.1.   HPLC-tulemuste arvutamine

Glükoosisisaldus (%, m/m) arvutatakse HPLC-analüüsi tulemuste põhjal. Ensüüm amüloglükosidaasi lahus (4.3) on stabiliseeritud glükoosiga. Lisaks sellele on termostabiilne alfa-amülaas (4.4) stabiliseeritud sahharoosiga, mis amüloglükosidaasi invertaasi aktiivsuse tõttu võib osaliselt muundada glükoosiks. Seepärast tuleb glükoosi mõõdetud sisaldust (%, m/v) korrigeerida pimekatses määratud glükoosisisalduse (%, m/v) võrra. Pimekatses määratud glükoosisisalduse (%, m/m) järgi korrigeeritud glükoosisisalduse kaudu arvutatakse seejärel tegelik glükoosisisaldus, proovi massi ja võrdluslahuste (4.11) alusel.

7.2.   Tärklisesisalduse arvutamine

Tärklisesisaldus (%, m/m) arvutatakse pimekatses määratud glükoosisisalduse (%, m/m) võrra korrigeeritud glükoosisisaldusest.

Tärklisesisaldus = 0,9 * korrigeeritud glükoos

8.   Täpsus

8.1.   Laboritevaheline katse

Meetodi täpsuse kohta tehtud laboritevahelise katse üksikasjad on kokkuvõtlikult esitatud punktis 8.4.

8.2.   Korratavus

Absoluutne erinevus kahe sõltumatu üksikkatse (teostatud lühikese ajavahemiku jooksul samal meetodil, identse katsematerjaliga, samas laboris, sama katse läbiviija poolt, samu katseseadmeid kasutades) tulemuste vahel võib korratavuse 1,1 % (m/m) piirnormi ületada üksnes 5 % juhtudest. Korratavuse piirnorm on saadud laboritevahelise katse koondatud tulemustest (vt 8.4).

8.3.   Reprodutseeritavus

Absoluutne erinevus kahe sõltumatu üksikkatse (teostatud samal meetodil, identse katsematerjaliga, erinevates laborites, erineva katse läbiviija poolt, erinevaid katseseadmeid kasutades) tulemuste vahel võib reprodutseeritavuse 3,7 % (m/m) piirnormi ületada üksnes 5 % juhtudest. Reprodutseeritavuse piirnorm on saadud laboritevahelise katse koondatud tulemustest (vt 8.4).

8.4.   Laboritevahelise katse tulemused

Euroopa tollilaborite osalusega laboritevaheline katse tehti 2005. ja 2006. aastal. Katse teostati vastavalt ISO 5725 ja Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) protokollile (W. Horwitz, Pure and Applied Chemistry, 67. köide, 1995, lk 331–343). Järgnevas tabelis on esitatud andmed täpsuse kohta.

Laboritevahelise katse statistilised tulemused

	Proov
	1	2	3	4	5
Laborite arv pärast ilmsete vigade kõrvalejätmist	25	26	26	25	24
Arvessevõetavate tulemuste arv	50	52	52	50	48
Keskmine tärklisesisaldus (%, m/m)	31,2	14,4	25,1	12,9	27,8
Korratavuse standardhälve sr (%, m/m)	0,4	0,3	0,6	0,2	0,3
Korratavuse piirnorm r (%, m/m)	1,1	0,8	1,7	0,7	0,9
Reprodutseeritavuse standardhälve sR (%, m/m)	1,7	0,8	1,7	0,9	1,3
Reprodutseeritavuse piirnorm R (%, m/m)	4,8	2,2	4,7	2,5	3,7
Proovid 1 : kuiv koeratoit 2 : kuiv kassitoit 3 : kuiv kassitoit (proov 2) tärkliselisandiga 4 : kuiv kassitoit (proov 2) peedilõikelisandiga 5 : kaubanduslik lemmikloomatoit

„1.   Lisafond maksab hüvitist igale isikule, kes kannatab reostuskahjude tõttu, kui sellisel isikul ei ole iga üksiku vahejuhtumi puhul olnud võimalik kätte saada 1992. aasta fondi konventsiooni tingimuste alusel taoliste kahjude puhul esitatud nõudele eraldatavat täielikku ja küllaldast hüvitist, kuna kogukahju ületab, või on oht, et see hakkab ületama 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 4 lõikes 4 sätestatud kohaldatava hüvitise piirnormi.”

„1.   Lisafond maksab hüvitist igale isikule, kes kannatab reostuskahjude tõttu, kui sellisel isikul ei ole olnud võimalik kätte saada 1992. aasta fondi konventsiooni tingimuste alusel taoliste kahjude puhul esitatud nõudele eraldatavat täielikku ja küllaldast hüvitist, kuna kogukahju ületab, või on oht, et see hakkab ületama 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 4 lõikes 4 sätestatud iga üksiku vahejuhtumi puhul kohaldatava hüvitise piirnormi.”

„1.   Olenemata artiklist 10 ja käesoleva protokolli eesmärkidest lähtuvalt peab igas osalisriigis kehtima maksustatava nafta minimaalne vastuvõtmise kogus 1 miljonit tonni.”

„1.   Olenemata artiklist 10 ja käesoleva protokolli eesmärkidest lähtuvalt loetakse, et igas osalisriigis on vastu võetud vähemalt 1 miljon tonni maksustatavat naftat.”

„2.   Assamblee võtab kõik asjakohased meetmed lisafondi likvideerimise lõpuleviimiseks, sealhulgas järelejäänud vara võrdeliseks jaotamiseks isikute vahel, kes on lisafondi sissemakseid teinud.”

„2.   Assamblee võtab kõik asjakohased meetmed lisafondi likvideerimise lõpuleviimiseks, sealhulgas järelejäänud vara õiglaseks jaotamiseks isikute vahel, kes on lisafondi sissemakseid teinud.”