4.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (1) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”), nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu asutamislepingu artikli 171 tähenduses. Kõnealused ühised tehnoloogiaalgatused tulenevad kuuenda raamprogrammi raames loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormide tegevusest ning hõlmavad oma vastava valdkonna valitud uurimissuundi. Ühised tehnoloogiaalgatused peaksid ühendama erasektori investeeringud ja Euroopa avaliku sektori, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi raames toimuva rahastamise.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (2) (edaspidi eriprogramm „Koostöö”), rõhutatakse vajadust ambitsioonikate üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete järele, mille abil on võimalik kiirendada põhitehnoloogiate arengut ühenduse tasandil ulatuslike teadusmeetmete, eelkõige ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu.

(3)

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas Lissaboni tegevuskavas rõhutatakse vajadust luua Euroopas soodsad tingimused investeeringuteks teadmistesse ja innovatsiooni, eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(4)

Nõukogu rõhutas oma 13. mai 2003. aasta, 22. septembri 2003. aasta ja 24. septembri 2004. aasta järeldustes vajadust töötada välja järelmeetmed tegevuskava jaoks, mis käsitleb 3 % SKPst eraldamist teadusuuringutele ja innovatsioonile, sealhulgas töötada välja uued algatused, mille eesmärk on tugevdada tööstusharu ja avaliku sektori koostööd teadusuuringute rahastamisel, et parandada eri riikide avaliku ja erasektori vahelisi sidemeid.

(5)

Nõukogu kutsus oma 4. detsembri 2006. aasta ja 19. veebruari 2007. aasta järeldustes ning Euroopa Ülemkogu oma 9. märtsi 2007. aasta järeldustes komisjoni üles esitama ettepanekud ühiste tehnoloogiaalgatuste loomiseks selliste algatuste elluviimiseks, mis on jõudnud sobivasse valmidusetappi.

(6)

Euroopa lennunduse tehnoloogiaplatvorm Euroopa lennundusalaste teadusuuringute nõuandekomisjon („ACARE”) on koostanud strateegiliste teadusuuringute kava, milles lennunduse keskkonnamõjude vähendamine oli määratletud ühe tähtsama eesmärgina. Kavas leiti ühtlasi, et CO2 heite 50 % vähendamise, NOx heite 80 % vähendamise ja tajutava välise müra 50 % vähendamise eesmärkide saavutamiseks 2020. aastaks ning õhusõidukite ja nendega seotud toodete tootmise, hooldamise ja kasutuselt kõrvaldamise keskkonnamõju tõhusamaks vähendamiseks on vaja teha suuri muudatusi tehnoloogias.

(7)

ACARE strateegiliste teadusuuringute kavas määratletud õhutranspordisüsteemi keskkonnaprobleemidega tegelemiseks on vaja nii suuri jõupingutusi, et ühisettevõtte loomine on põhjendatud kui sobiv vahend asjakohaste teadusuuringute koordineerimiseks.

(8)

Ühine tehnoloogiaalgatus Clean Sky peaks leevendama erinevaid turutõrkeriske, mis takistavad lennundusalastesse teadusuuringutesse üldiselt ja eelkõige keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiasse erainvesteeringute tegemist. See peaks võimaldama integreerimise ja tutvustused süsteemi kui terviku tasandil, vähendades sellega uutesse keskkonnasõbralikesse lennundustoodetesse tehtavate erainvesteeringutega kaasnevaid riske. See peaks ergutama erainvesteeringuid teadus- ja arendustegevusse keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljaarendamiseks Euroopa Liidus, kõrvaldades olemasolevad teadus- ja arendustegevuse ja keskkonnaalased kõrvalmõjud.

(9)

Ühine tehnoloogiaalgatus Clean Sky peaks kiirendama keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogia arendamist ja võimalikult peatset kasutuselevõttu Euroopa Liidus, mis aitab panustada Euroopa strateegilistesse keskkonnaalastesse ja sotsiaalsetesse prioriteetidesse koostoimes jätkusuutliku majanduskasvuga.

(10)

Ühine tehnoloogiaalgatus Clean Sky peaks olema kõiki tähtsamaid sidusrühmi ühendav avaliku ja erasektori partnerlus. Võttes arvesse selle partnerluse pikaajalisust, finantsvahendite vajalikku koondamist ja kättesaadavust, vajadust kõrgete teaduslike ja tehniliste eriteadmiste järele, sealhulgas vajadust suure teadmistehulga haldamise ning asjakohaste intellektuaalomandi õigusi käsitlevate eeskirjade järele, on väga oluline asutada juriidiline isik, kes oleks võimeline tagama ühisele tehnoloogiaalgatusele Clean Sky eraldatud summade koordineeritud kasutamise ja tõhusa haldamise. Seepärast on asjakohane asutada asutamislepingu artikli 171 alusel ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte Clean Sky”).

(11)

Ühisettevõtte Clean Sky eesmärk on tegelda innovatiivsete keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamisega tsiviilõhutranspordi kõikides segmentides, sealhulgas suurte äriotstarbeliste õhusõidukite, piirkondlike õhusõidukite ja tiivikõhusõidukite segmentides, ning kõikides tugitehnoloogiates, näiteks mootorite, süsteemide ja materjalide kasutuseaga seotud tehnoloogiates. Ühisettevõtte Clean Sky tegevuse tulemusel valmivad kõikides teadusuuringute valdkondades täismõõtmelised katseeksemplarid, mida tuleb katsetada kas lennu ajal või maa peal, lähtudes terviklikust lähenemisviisist ning tehnoloogia arengu ja mõju jälgimisest.

(12)

Ühisettevõte Clean Sky tuleks asutada kuni 31. detsembrini 2017 kestvaks ajavahemikuks, et tagada seitsmenda raamprogrammi käigus alustatud, kuid veel lõpetamata teadusuuringute asjakohane juhtimine, sealhulgas ühisettevõtte Clean Sky liikmete ja ühisettevõttes osalejate tulemuste kasutamine. Ühisettevõte ei rahasta siiski tulemuste kasutamist.

(13)

Ühisettevõtte Clean Sky liikmeteks peaksid olema Euroopa Ühendus, keda esindab avaliku sektori esindajana komisjon, integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid ja konkreetsete integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade toetajaliikmed.

(14)

Ühisettevõte Clean Sky peaks olema avatud uutele liikmetele.

(15)

Ühisettevõtte Clean Sky peaksid looma ühendused ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal, võttes siiski arvesse ühiste tehnoloogiaalgatuste eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori toetusest eelarvele.

(16)

Integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhid on kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis kohustab nende vastavaid äriühinguid osalema ühisettevõtte Clean Sky tehnilistes, juhtimisalastes ja finantsaspektides kogu selle tegutsemise jooksul. Kõik toetajaliikmed on kohustunud osalema ühisettevõtte Clean Sky rahastamises minimaalsel tasemel kogu selle tegutsemise jooksul.

(17)

Teadusuuringuid tuleks rahastada ühenduse vahenditest ning teiste liikmete vahenditest vähemalt samal tasemel. Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastamine, eelkõige EIP ja Euroopa Komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine, vastavalt otsuse 2006/971/EÜ III lisale.

(18)

Ühisettevõtte Clean Sky jooksvaid kulusid peaksid Euroopa Ühendus ja ühisettevõtte teised liikmed võrdselt rahastama.

(19)

Ühisettevõte Clean Sky peaks toetama integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade juhte ja konkreetsete integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade toetajaliikmeid nende vastutada olevate teadusuuringute läbiviimisel.

(20)

Ühisettevõte Clean Sky peaks olema vajaduse korral suuteline korraldama teadusuuringute toetamiseks projektikonkursse.

(21)

Ühisettevõtte Clean Sky raames läbiviidavate teadusuuringute puhul tuleks järgida seitsmendas raamprogrammis kohaldatavaid eetika aluspõhimõtteid.

(22)

Ühisettevõte Clean Sky peaks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) (edaspidi „finantsmäärus”), artikli 185 lõikele 1 ja komisjoni eelneval nõusolekul võtma vastu eraldi finantseeskirjad, milles võetakse arvesse ühisettevõtte tegevusega seotud spetsiifilisi vajadusi, mis tulenevad eelkõige vajadusest ühendada ühenduse ja erasektori rahastamine teadus- ja arendustegevuse tõhusaks ja õigeaegseks toetamiseks. Selleks et tagada ühisettevõtte teadusuuringutes osalejate ja seitsmenda raamprogrammiga seotud kaudsetes tegevuses osalejate ühetaoline kohtlemine, oleks asjakohane, et käibemaks ei ole abikõlblik kulu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (4).

(23)

Et tagada stabiilsed tööhõivetingimused ja töötajate võrdne kohtlemine ning kaasata kõrgelt kvalifitseeritud teadus- ja tehnikaspetsialiste, tuleks kõigi ühisettevõttesse Clean Sky värvatavate töötajate suhtes kohaldada nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad”).

(24)

Ühisettevõtte Clean Sky töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada käesoleva määrusele lisatud ühisettevõtte Clean Sky põhikirjas.

(25)

Komisjonile tuleks anda eriülesanded seoses avaliku sektori vahendite üle järelevalve teostamise ja ühisettevõttes ühenduse huvide kaitsmisega.

(26)

Ühisettevõte Clean Sky peaks oma edusammudest korrapäraselt aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Ühisettevõte Clean Sky peaks kasutama mitmeid väliseid nõuandvaid organeid, sealhulgas riikide esindajate rühma ja Euroopa lennunduse tehnoloogiaplatvormi ACARE, ning säilitama riikide esindajate rühmaga korrapärased kontaktid.

(28)

Juriidilise isikuna vastutab ühisettevõte Clean Sky oma toimingute eest. Kõikides ühisettevõtte Clean Sky sõlmitud toetuslepingutes või lepingutes võib sätestada, et lepingutega seotud vaidluste lahendamisel kuulub pädevus Euroopa Kohtule.

(29)

Ühisettevõtte Clean Sky intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted peaks edendama teadmiste loomist ja kasutamist.

(30)

Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikud sammud, et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (6)11. novembri 1996. aasta nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja mis tahes muu eeskirjade eiramiste eest, (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8).

(31)

Ühisettevõtte Clean Sky asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama ühisettevõtte Clean Sky asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(32)

Ühisettevõte Clean Sky tuleks asutada Belgias Brüsselis. Ühisettevõtte Clean Sky ja Belgia vahel tuleks sõlmitakse asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt ühisettevõttele Clean Sky antavat muud toetust.

(33)

Kuna meetme eesmärki, milleks on ühisettevõtte Clean Sky asutamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada eelseisvate mahukate teadusuuringute riikidevahelise iseloomu tõttu, mis nõuab lisateadmiste ja täiendavate rahaliste vahendite sektoritevahelist ja piiriülest ühendamist, ja seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

kiirendada ELis keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

b)

tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

c)

luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heidete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

d)

kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

a)

liikmetevaheliste käesoleva määruse sisuga ja/või artiklis 4 osutatud põhikirjaga seotud vaidluste lahendamine;

b)

vaidluste lahendamine ühisettevõtte Clean Sky sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

c)

asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel ühisettevõtte Clean Sky, sealhulgas selle organite otsuste vastu esitatud hagide menetlemine;

d)

ühisettevõte Clean Sky töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/21

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”), nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu asutamislepingu artikli 171 tähenduses. Kõnealused ühised tehnoloogiaalgatused tulenevad juba kuuenda raamprogrammi raames loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormidest ning hõlmavad oma valdkonna valitud uurimissuundi. Ühised tehnoloogiaalgatused peaksid ühendama erasektori investeeringud ja Euroopa avaliku sektori, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi raames toimuva rahastamise.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”, (4) rõhutatakse vajadust ambitsioonikate üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerluste järele, mille abil on võimalik kiirendada põhitehnoloogiate arengut ühenduse tasandil ulatuslike teadusmeetmete, eelkõige ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu.

(3)

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust luua ühenduses soodsad tingimused investeeringuteks teadmistesse ja innovatsiooni, et suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(4)

Nõukogu julgustas oma 25.–26. novembri 2004. aasta järeldustes komisjoni tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste ideed edasi arendama. Nõukogu rõhutas, et kõnealused algatused võiksid kaasa aidata kogu ühenduse teadusuuringutealaste püüdluste koordineerimisele eesmärgiga saavutada koostoime olemasolevate skeemide, näiteks Eureka tegevusega, võttes arvesse nende olulist panust teadus- ja arendustegevusse.

(5)

Nanoelektroonika valdkonnas tegutsevad Euroopa äriühingud ning teised teadus- ja arendusorganisatsioonid võtsid juhtiva rolli nanoelektroonika Euroopa tehnoloogiplatvormi (edaspidi „tehnoloogiaplatvorm ENIAC”) loomises kuuenda raamprogrammi raames. Tehnoloogiaplatvormi ENIAC raames töötati välja strateegiline teadusuuringute kava, mille aluseks on laiaulatuslikud konsultatsioonid avaliku ja erasektori sidusrühmadega. Strateegilises teadusuuringute kavas määrati kindlaks nanoelektroonika valdkonna prioriteedid ning anti soovitusi kõnealuse valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse suundade kohta.

(6)

Nanoelektroonika ühine tehnoloogiaalgatus vastab komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatisele „Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine” ja 20. juuli 2005. aasta teatisele „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava”, milles kutsutakse üles võtma uut ja ambitsioonikamat lähenemisviisi laiaulatuslikele avaliku ja erasektori partnerlustele Euroopa konkurentsivõime seisukohalt peamiselt huvi pakkuvates valdkondades, mis määrati kindlaks dialoogis tööstusharuga.

(7)

Nanoelektroonika ühine tehnoloogiaalgatus vastab vajadusele toetada 2006. aasta jaanuari aruandes „Innovaatilise Euroopa loomine” määratletud kõikjale ulatuvaid info- ja sidetehnoloogiaid. Aruandes soovitatakse ka ENIACi ühist tehnoloogiamudelit, milles ühendatakse ühtlustatud ja sünkroniseeritud viisil siseriiklik ja ühenduse rahastamine, nii et tekib selge õiguslik struktuur.

(8)

Nanoelektroonika ühine tehnoloogiaalgatus peaks looma jätkusuutliku avaliku ja erasektori partnerluse ning suurendama ja võimendama era- ja avaliku sektori investeeringuid Euroopa nanoelektroonika valdkonnas, kuhu käesoleva määruse kohaldamisel kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”) ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid (edaspidi „assotsieerunud riigid”). Nanoelektroonika ühine tehnoloogiaalgatus peaks samuti saavutama raamprogrammi, tööstusharu, siseriiklike teadus- ja arendusprogrammide ning valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide poolsete vahendite ja nendepoolse rahastamise tõhusa koordineerimise ning koostoime, aidates sel moel kaasa Euroopa majanduskasvu, konkurentsivõime ja säästva arengu tugevdamisele tulevikus. Algatuse eesmärk peaks samuti olema kõikide uurimisalaseid jõupingutusi ühendavate ja koondavate sidusrühmade, näiteks tööstusharu, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi „VKE”), riigiasutuste, akadeemiliste ringkondade ja uurimiskeskuste vahelise koostöö edendamine.

(9)

Nanoelektroonika ühine tehnoloogiaalgatus peaks määratlema ühiselt kokku lepitud teadusuuringute kava (edaspidi „teadusuuringute kava”), mis järgib täpselt tehnoloogiaplatvormi ENIAC väljatöötatud strateegilise teadusuuringute kava soovitusi. Kõnealuse teadusuuringute kava raames tuleks kindlaks määrata nanoelektroonika põhipädevuste arendamise ja vastuvõtmise uurimisprioriteedid eri rakendusvaldkondades ning need korrapäraselt läbi vaadata, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste teket.

(10)

Nanoelektroonika ühisel tehnoloogiaalgatusel peaks olema kaks eesmärki, mis moodustavad tehnoloogiaplatvormi ENIAC strateegilise teadusuuringute kava sisulise osa: seadmete integreerimise ja miniaturiseerimise edasiarendamine ning nende funktsionaalsuse suurendamine. Tulemuseks peaksid olema uued materjalid, seadmed ja protsessid, uued struktuurid, innovatiivsed tootmisprotsessid, uued projekteerimismeetodid ning uued pakendamise ja „süstematiseerimise” meetodid. Ühine tehnoloogiaalgatus peaks edendama ja ära kasutama innovatiivseid kõrgtehnoloogilisi rakendusi side ja andmetöötluse, transpordi, tervishoiu ja heaolu, energia- ja keskkonnakorralduse, julgeoleku ja turvalisuse ning meelelahutuse vallas.

(11)

Nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärgid ja ulatus, vajalike rahaliste ja tehniliste ressursside maht ning vahendite ja rahastamise tõhusa koordineerimise ja koostoime saavutamise vajadus nõuavad ühenduse meetmeid. Seetõttu on nanoelektroonika ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks vaja luua juriidilisest isikust ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte ENIAC”) vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171. Selleks et tagada seitsmenda raamprogrammi raames algatatud teadus- ja arendustegevuse asjakohane haldamine, tuleks ühisettevõte ENIAC luua kuni 31. detsembrini 2017 kestvaks ajavahemikuks.

(12)

Ühisettevõtte ENIAC peaks looma ühendus ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal. Siiski tuleks arvesse võtta ühiste tehnoloogiaalgatuste eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori toetusest selle eelarvesse.

(13)

Ühisettevõtte ENIAC eesmärke tuleks püüda saavutada avaliku ja erasektori vahendite ühendamise teel, et toetada teadus- ja arendustegevust projektide kujul. Selleks peaks ühisettevõte ENIAC olema suuteline korraldama teadusuuringute kava rakendamise projektideks projektikonkursse. Teadus- ja arendustegevuse puhul tuleks järgida seitsmendas raamprogrammis kohaldatavaid eetika põhialuseid.

(14)

Ühisettevõte ENIAC tagab nanoelektroonika suhtes ohutu, integreeritud ja vastutustundliku lähenemisviisi võtmise ja edendab seda, järgides nanoelektroonikatööstuses juba kehtestatud kõrgeid ohutusstandardeid ning tegutsedes kooskõlas ühenduse rahvatervise, ohutuse, keskkonna- ja tarbijapoliitikaga ja Euroopa meetmega „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009”.

(15)

Ühisettevõtte ENIAC asutajaliikmed peaksid olema ühendus, Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, Ühendkuningriik ning AENEAS – ühing, mis esindab Euroopas nanoelektroonika valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid teadus- ja arendusorganisatsioone. Ühisettevõte ENIAC peaks olema avatud uutele liikmetele.

(16)

Ühisettevõtte ENIAC töökorraldus ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada käesoleva määruse osana ühisettevõtte ENIAC põhikirjas.

(17)

AENEAS on allkirjastanud kinnituskirja, millega toetatakse ühisettevõtte ENIAC asutamist ja rakendamist.

(18)

Projekte tuleks toetada nii ühenduse kui ka ENIACi liikmesriikide rahalise toetusega ning samuti ühisettevõtte ENIAC projektides osalevate teadus- ja arendusorganisatsioonide mitterahalise toetusega. Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga rahastamine, eelkõige EIP ja komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine, vastavalt otsuse 2006/971/EÜ III lisale.

(19)

Teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine ühisettevõtte ENIAC avaldatud avatud projektikonkursside alusel peaks koosnema ENIACi liikmesriikide rahalisest toetusest ja ühisettevõtte ENIAC rahalisest toetusest. Ühisettevõtte ENIAC rahaline toetus peaks olema protsentuaalne osa projektides osalejate teadus- ja arenduskuludest. Iga projektikonkursi puhul peaks see protsentuaalne osa olema kõikide projektides osalejate jaoks võrdne.

(20)

Ühisettevõtte ENIAC tegevusaja jooksul peaksid projektides osalevad teadus- ja arendusorganisatsioonid tagama vahendid, mis on võrdsed teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise kogusummaga või sellest suuremad.

(21)

Kuna on vajalik tagada stabiilsed tööhõivetingimused ja töötajate võrdne kohtlemine ning kaasata kõrgelt kvalifitseeritud teadus- ja tehnikaspetsialiste, tuleks kõigi ühisettevõttesse ENIAC värvatavate töötajate suhtes kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5) sätestatud ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

(22)

Juriidilise isikuna peaks ühisettevõte ENIAC vastutama oma toimingute eest. Vajaduse korral peaks Euroopa Kohus olema pädev lahendama ühisettevõtte tegevusest tulenevaid vaidlusi.

(23)

Komisjon peaks ühisettevõtte ENIAC edusammudest korrapäraselt aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(24)

Ühisettevõte ENIAC peaks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni eelneval nõusolekul võtma vastu eraldi finantseeskirjad, milles võetakse arvesse ühisettevõtte tegevusega seotud spetsiifilisi vajadusi, mis tulenevad eelkõige vajadusest ühendada ühenduse ja siseriiklik rahastamine teadus- ja arendustegevuse tõhusaks ja õigeaegseks toetamiseks. Selleks et tagada ühisettevõtte ENIAC teadusuuringutes osalejate ja seitsmenda raamprogrammiga seotud kaudsetes tegevuses osalejate ühetaoline kohtlemine, oleks asjakohane, et käibemaks ei ole abikõlblik kulu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (7).

(25)

Tuleks võtta asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikud sammud, et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (8) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10).

(26)

Ühisettevõtte ENIAC intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted peaks edendama teadmiste loomist ja kasutamist.

(27)

Ühisettevõtte ENIAC asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama ühisettevõtte ENIAC asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühisettevõtte ENIAC asutamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada eelseisvate mahukate teadusuuringute riikidevahelise iseloomu tõttu, mis nõuab lisateadmiste ja täiendavate rahaliste ressursside sektoritevahelist ja piiriülest ühendamist, ja seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist;

b)

toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse;

c)

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd;

d)

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu;

e)

edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

a)

liikmetevaheliste käesoleva määruse sisuga ja/või artiklis 4 osutatud põhikirjaga seotud vaidluste lahendamine;

b)

vaidluste lahendamine ühisettevõtte ENIAC sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

c)

asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel ühisettevõtte ENIAC, sealhulgas selle organite otsuste vastu esitatud hagide menetlemine;

d)

ühisettevõte ENIAC töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/38

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), (2) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”) nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu asutamislepingu artikli 171 tähenduses. Kõnealused ühised tehnoloogiaalgatused tulenevad juba kuuenda raamprogrammi raames loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormidest ning hõlmavad oma valdkonna valitud uurimissuundi. Ühised tehnoloogiaalgatused peaksid ühendama erasektori investeeringud ja Euroopa avaliku sektori, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi raames toimuva rahastamise.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (3) (edaspidi „eriprogramm „Koostöö””), rõhutatakse vajadust ambitsioonikate üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerluste järele, mille abil on võimalik kiirendada põhitehnoloogiate arengut ühenduse tasandil ulatuslike teadusmeetmete, eelkõige ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu.

(3)

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust luua ühenduses soodsad tingimused investeeringuteks teadmistesse ja innovatsiooni, et suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet ühenduses.

(4)

Nõukogu rõhutas oma 13. märtsi 2003. aasta, 22. septembri 2003. aasta ja 24. septembri 2004. aasta järeldustes vajadust töötada välja järelmeetmed tegevuskava jaoks, millega nähti ette teadusuuringutele ja innovatsioonile 3 % SKPst eraldamine, sealhulgas töötada välja uued algatused, mille eesmärk on tugevdada tööstusharu ja avaliku sektori koostööd teadusuuringute rahastamisel, et parandada eri riikide avaliku ja erasektori vahelisi sidemeid.

(5)

Konkurentsivõime nõukogu kutsus oma 4. detsembri 2006. aasta ja 19. veebruari 2007. aasta järeldustes ning Euroopa Ülemkogu oma 9. märtsi 2007. aasta järeldustes komisjoni üles esitama ettepanekud ühiste tehnoloogiaalgatuste loomiseks selliste algatuste elluviimiseks, mis on jõudnud sobivasse valmidusetappi.

(6)

Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit (edaspidi „EFPIA”) on võtnud juhtiva rolli innovatiivsete ravimite Euroopa tehnoloogiaplatvormi loomiseks kuuenda raamprogrammi alusel. Nad on töötanud välja strateegilise teadusuuringute kava, mis põhineb avaliku ja erasektori sidusrühmadega peetud ulatuslikel konsultatsioonidel. Strateegilises teadusuuringute kavas kirjeldati ravimite väljatöötamise protsessis esinevaid teadusuuringute kitsaskohti ja soovitati võtta innovatiivsete ravimite ühises tehnoloogiaalgatuses teaduslik suunitlus.

(7)

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus vastab komisjoni 1. juuli 2003. aasta teatisele „Euroopa farmaatsiatööstuse tugevdamine patsiendi hüvanguks – kutse tegevusele” ja eelkõige soovitusele, mis käsitleb innovatiivsetele ravimitele juurdepääsu, et tagada konkurentsivõimelise innovatsioonil põhineva tööstusharu areng. Kõnealune teatis oli vastuseks kõrgetasemelise innovatsiooni ja ravimitega varustamise rühma G10 Medicines 7. mai 2002. aasta aruandele „Innovatsiooni ergutamine ja ELi teadusbaasi tugevdamine”. Käesolev ühine tehnoloogiaalgatus on ka vastuseks komisjoni 23. jaanuari 2002. aasta teatisele teemal „Bioteadused ja biotehnoloogia – strateegia Euroopa jaoks (2002)”.

(8)

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus vastab samuti vajadusele võtta 2006. aasta jaanuari aruandes„Innovatiivse Euroopa loomine” kindlaksmääratud meetmeid. Selles aruandes on farmaatsiatooted määratletud peamise strateegilise valdkonnana ja selles rõhutatakse vajadust innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse järele Euroopa tasandil.

(9)

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on suurendada Euroopas, liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid investeeringuid. See peaks tagama Euroopa kodanikele sotsiaal-majanduslikud hüved, parandama Euroopa kodanike tervist, suurendama Euroopa konkurentsivõimet ja aitama muuta Euroopa kõige ligitõmbavamaks kohaks bioloogiliste ravimitega seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

(10)

Innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk peaks olema koostöö edendamine kõikide sidusrühmade, nagu näiteks tööstusharu, valitsusasutuste (sealhulgas reguleerivate asutuste), patsientide ühenduste, akadeemiliste ringkondade ja kliinikumide vahel. Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus peaks määratlema ühiselt kokku lepitud teadusuuringute kava (edaspidi „teadusuuringute kava”), järgides täpselt neid soovitusi, mis on töötatud välja innovatiivsete ravimite Euroopa tehnoloogiaplatvormi strateegilises teadusuuringute kavas, milles määratleti oluliste valdkondadena ravimite efektiivsus ja ohutus ning teadmiste juhtimine ja koolitus.

(11)

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus peaks esitama koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks ning toetama konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust, et kiirendada patsientide jaoks ohutumate ja efektiivsemate ravimite väljatöötamist. „Konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust” tuleks selles kontekstis mõista ravimite väljatöötamise protsessis kasutatavaid vahendeid ja metoodikat käsitleva uurimistööna.

(12)

Innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus peaks pakkuma uusi lähenemisviise, meetodeid ja tehnoloogiat, parandama teadmiste juhtimist teadusuuringute tulemuste ja andmete osas ning toetama spetsialistide koolitamist. Selleks on vaja asutada juriidilisest isikust ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (edaspidi „IMI ühisettevõte”).

(13)

IMI ühisettevõtte eesmärk tuleks saavutada teadusuuringute toetamisega avaliku ja erasektori vahendite ühendamise teel. Selleks peaks IMI ühisettevõte olema suuteline korraldama teadusuuringute toetamiseks projektikonkursse. Selliste teadusuuringute puhul tuleks järgida seitsmendas raamprogrammis kohaldatavaid eetika põhialuseid.

(14)

IMI ühisettevõte tuleks asutada 31. detsembrini 2017 kestvaks ajavahemikuks, et tagada seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) käigus alustatud, kuid veel lõpetamata teadusuuringute asjakohane haldamine.

(15)

IMI ühisettevõtte peaks asutama ühendus ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal, vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4) (edaspidi „finantsmäärus”), võttes siiski arvesse ühiste tehnoloogiaalgatuste eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori toetusest eelarvesse.

(16)

IMI ühisettevõtte asutajaliikmed peaksid olema ühendus ja EFPIA.

(17)

EFPIA on mittetulundusühendus, kes esindab teadusuuringutega tegelevat Euroopa farmaatsiatööstust. EFPIA eesmärk on tagada Euroopa farmaatsiatööstuse tehnoloogiline ja majanduslik areng ning seda soodustada. EFPIA liikmeks võivad saada riiklikud teadusuuringutega tegelevate ravimitootjate liidud, samuti otseselt teadusuuringutega tegelevad ravimitootjad. EFPIA kohaldab liikmeks saamise suhtes üldiseid avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, tagades tööstusharu laialdase osalemise.

(18)

IMI ühisettevõte peaks olema avatud uutele liikmetele.

(19)

IMI ühisettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada IMI ühisettevõtte põhikirjas käesoleva määruse osana.

(20)

EFPIA ja EFPIA liikmeks olevad teadusuuringutega tegelevad ravimitootjad on allkirjastanud IMI ühisettevõtte põhikirja käsitleva kinnituskirja.

(21)

Teadusuuringuid tuleks rahastada ühenduse vahenditest ning EFPIA liikmeks olevate teadusuuringutega tegelevate ravimitootjate vahenditest vähemalt samal tasemel. Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga rahastamine, eelkõige EIP ja komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine, vastavalt otsuse 2006/971/EÜ III lisale.

(22)

IMI ühisettevõtte jooksvaid kulusid peaksid rahastama EFPIA ja ühendus võrdsetes osades.

(23)

Võrdse partnerluse tagamiseks ei peaks EFPIA liikmeks olevad teadusuuringutega tegelevad ravimitootjad saama rahalist toetust IMI ühisettevõttest.

(24)

IMI ühisettevõte peaks vastavalt finantsmäärusele ja komisjoni eelneval nõusolekul võtma vastu eraldi finantseeskirjad, milles võetakse arvesse ühisettevõtte tegevusega seotud spetsiifilisi vajadusi, mis tulenevad eelkõige vajadusest ühendada ühenduse ja erasektori rahastamine teadus- ja arendustegevuse tõhusaks ja õigeaegseks toetamiseks. Selleks et tagada ühisettevõtte teadusuuringutes osalejate ja seitsmenda raamprogrammiga seotud kaudsetes tegevustes osalejate ühetaoline kohtlemine, oleks asjakohane, et käibemaks ei ole abikõlblik kulu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (5).

(25)

Kuna on vajalik tagada stabiilsed tööhõivetingimused ja töötajate võrdne kohtlemine ning kaasata kõrgelt kvalifitseeritud teadus- ja tehnikaspetsialiste, tuleks kõigi IMI ühisettevõttesse värvatavate töötajate suhtes kohaldada nõukogu määruses (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

(26)

Juriidilise isikuna vastutab IMI ühisettevõte oma toimingute eest. Lepingutega seotud vaidluste lahendamiseks tuleks ühisettevõtte sõlmitavates lepingutes näha ette Euroopa Ühenduste Kohtu pädevus.

(27)

Tuleks võtta asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikud sammud, et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (7) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (9).

(28)

IMI ühisettevõtte asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama IMI ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(29)

IMI ühisettevõte tuleks asutada Belgias Brüsselis. IMI ühisettevõtte ja Belgia vahel tuleks sõlmida asukohaleping, milles käsitletakse tööruume, privileege ja immuniteete ning Belgia poolt IMI ühisettevõttele antavat muud toetust.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt IMI ühisettevõtte asutamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning eelseisvate mahukate teadusuuringute riikidevahelise iseloomu tõttu, mis nõuab lisateadmiste ja täiendavate rahaliste ressursside sektoritevahelist ja piiriülest ühendamist, on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

toetada konkurentsieelset farmaatsiaalast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

b)

toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

c)

tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

d)

toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

e)

edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

a)

liikmesriikidevaheliste käesoleva määruse sisuga ja/või artiklis 4 osutatud põhikirjaga seotud vaidluste lahendamine;

b)

vaidluste lahendamine IMI ühisettevõtte sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

c)

asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel IMI ühisettevõtte, sealhulgas selle organite otsuste vastu esitatud hagide menetlemine;

d)

IMI ühisettevõtte töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/52

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (2) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”), nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis, mida saaks rakendada ühisettevõtete kaudu asutamislepingu artikli 171 tähenduses. Kõnealused ühised tehnoloogiaalgatused tulenevad juba kuuenda raamprogrammi raames loodud Euroopa tehnoloogiaplatvormidest ning hõlmavad oma valdkonna valitud uurimissuundi. Ühised tehnoloogiaalgatused peaksid ühendama erasektori investeeringud ja Euroopa avaliku sektori, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi raames toimuva rahastamise.

(2)

Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (3) (edaspidi „eriprogramm „Koostöö””), rõhutatakse vajadust ambitsioonikate üleeuroopaliste avaliku ja erasektori partnerluste järele, mille abil on võimalik kiirendada põhitehnoloogiate arengut ühenduse tasandil ulatuslike teadusmeetmete, eelkõige ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu.

(3)

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas rõhutatakse vajadust luua ühenduses soodsad tingimused investeeringuteks teadmistesse ja innovatsiooni, et suurendada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(4)

Nõukogu julgustas oma 25.–26. novembri 2004. aasta järeldustes komisjoni tehnoloogiaplatvormide ja ühiste tehnoloogiaalgatuste ideed edasi arendama. Nõukogu rõhutas, et kõnealused algatused võiksid kaasa aidata kogu ühenduse teadusuuringutealaste püüdluste koordineerimisele eesmärgiga saavutada koostoime olemasolevate skeemide, näiteks Eureka ja COST tegevusega, võttes arvesse nende olulist panust teadus- ja arendustegevusse.

(5)

Manussüsteemide valdkonnas tegutsevad Euroopa äriühingud ning teised teadus- ja arendusorganisatsioonid võtsid juhtiva rolli manussüsteemide Euroopa tehnoloogiplatvormi (edaspidi „tehnoloogiaplatvorm ARTEMIS”) loomises kuuenda raamprogrammi raames. Tehnoloogiaplatvormiga ARTEMIS töötati välja strateegiline teadusuuringute kava, mille aluseks on laiaulatuslikud konsultatsioonid avaliku ja erasektori sidusrühmadega. Strateegilises teadusuuringute kavas määrati kindlaks manussüsteemide valdkonna prioriteedid ning anti soovitusi kõnealuse valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse suundade kohta.

(6)

Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus vastab komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatisele „Majanduskasvu soodustava Euroopa teadusruumi loomine” ja 20. juuli 2005. aasta teatisele „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava”, milles kutsutakse üles võtma uut ja ambitsioonikamat lähenemisviisi laiaulatuslikele avaliku ja erasektori partnerlustele Euroopa konkurentsivõime seisukohalt peamiselt huvi pakkuvates valdkondades, mis määrati kindlaks dialoogis tööstusharuga.

(7)

Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus vastab vajadusele toetada 2006. aasta jaanuari aruandes „Innovaatilise Euroopa loomine” (4) määratletud kõikjale ulatuvat info- ja sidetehnoloogiat. Aruandes soovitatakse ka ARTEMISe ühist tehnoloogiaplatvormi mudelit, milles ühendatakse ühtlustatud ja sünkroniseeritud viisil siseriiklik ja ühenduse rahastamine, nii et tekib selge õiguslik struktuur.

(8)

Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus peaks looma jätkusuutliku avaliku ja erasektori partnerluse ning suurendama ja võimendama era- ja avaliku sektori investeeringuid Euroopa manussüsteemide sektoris, kuhu käesoleva määruse kohaldamisel kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”) ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid (edaspidi „assotsieerunud riigid”). Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus peaks samuti saavutama raamprogrammi, tööstusharu, siseriiklike teadus- ja arendusprogrammide ning valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) poolse vahendite ja rahastamise tõhusa koordineerimise ning koostoime, aidates sel moel kaasa Euroopa majanduskasvu, konkurentsivõime ja säästva arengu tugevdamisele tulevikus. Algatuse eesmärk peaks samuti olema kõikide uurimisalaseid jõupingutusi ühendavate ja koondavate sidusrühmade, näiteks väikesi ning keskmise suurusega ettevõtteid (edaspidi „VKE”) sisaldava tööstusharu, riigiasutuste, akadeemiliste ringkondade ja uurimiskeskuste vahelise koostöö edendamine.

(9)

Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus peaks määratlema ühiselt kokku lepitud teadusuuringute kava (edaspidi „teadusuuringute kava”), mis täpselt järgib tehnoloogiaplatvormi ARTEMIS väljatöötatud strateegilise teadusuuringute kava soovitusi. Kõnealuse teadusuuringute kava raames tuleks kindlaks määrata manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamise ja vastuvõtmise uurimisprioriteedid eri rakendusvaldkondades ning need korrapäraselt läbi vaadata, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist.

(10)

Manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus peaks olema suunatud asukohast sõltumatute, koostalitlusvõimeliste ja kulutõhusate, võimsate, turvaliste ja kindlate elektrooniliste ja tarkvarasüsteemide konstrueerimisele, arendamisele ja levitamisele. Selles tuleks välja pakkuda võrdluskonstruktsioon ja struktuur, mis pakub antud rakendustele ühtseid struktuurilahendusi; vahetarkvara, mis võimaldab takistusteta ühenduvust ja koostalitlusvõimet; ning integreeritud projekteerimistarkvara meetodid ja vahendid kiireks arenguks ja prototüüpimiseks.

(11)

Manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk ja ulatus, vajalike rahaliste ja tehniliste ressursside maht ning vahendite ja rahastamise tõhusa koordineerimise ja koostoime saavutamise vajadus nõuavad ühenduse meetmeid. Seetõttu on manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks vaja asutada juriidilisest isikust ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte ARTEMIS”) vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171. Selleks et tagada seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames algatatud teadus- ja arendustegevuse asjakohane haldamine, tuleks ühisettevõte ARTEMIS asutada kuni 31. detsembrini 2017 kestvaks ajavahemikuks.

(12)

Ühisettevõtte ARTEMIS peaks asutama ühendus ja selle eelarve täitmise aruande peaks kinnitama Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal, võttes siiski arvesse ühiste tehnoloogiaalgatuste eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori toetusest eelarvesse.

(13)

Ühisettevõtte ARTEMIS eesmärke tuleks püüda saavutada avaliku ja erasektori vahendite ühendamise teel, et toetada teadus- ja arendustegevust projektide kujul. Selleks peaks ühisettevõte ARTEMIS olema suuteline korraldama teadusuuringute kava rakendamise projektideks projektikonkursse. Teadus- ja arendustegevuse puhul tuleks järgida seitsmendas raamprogrammis kohaldatavaid eetika põhialuseid.

(14)

Ühisettevõtte ARTEMIS asutajaliikmed peaksid olema ühendus, Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik ning ARTEMISIA – ühing, mis esindab Euroopas manussüsteemide valdkonnas tegutsevaid äriühinguid ning muid teadus- ja arendusorganisatsioone. Ühisettevõte ARTEMIS peaks olema avatud uutele liikmetele.

(15)

Ühisettevõtte ARTEMIS töökorraldus ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada käesoleva määruse osana ühisettevõtte ARTEMIS põhikirjas.

(16)

ARTEMISIA on allkirjastanud kinnituskirja, millega toetatakse ühisettevõtte ARTEMIS asutamist ja rakendamist.

(17)

Projekte tuleks toetada nii ühenduse kui ka ARTEMISe liikmesriikide rahalise toetusega ning samuti ühisettevõtte ARTEMIS projektides osalevate teadus- ja arendusorganisatsioonide mitterahalise toetusega.

Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga rahastamine (EIP), eelkõige EIP ja komisjoni poolt ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine vastavalt eriprogrammi „Koostöö” käsitleva otsuse 2006/971/EÜ III lisale.

(18)

Teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine ühisettevõtte ARTEMIS avaldatud avatud projektikonkursside alusel peaks koosnema ARTEMISe liikmesriikide rahalisest toetusest ja ühisettevõtte ARTEMIS rahalisest toetusest. Ühisettevõtte ARTEMIS rahaline toetus peaks olema protsentuaalne osa projektides osalejate teadus- ja arenduskuludest. Iga projektikonkursi puhul peaks see protsentuaalne osa olema kõikide projektides osalejate jaoks võrdne.

(19)

Ühisettevõtte ARTEMIS tegevusaja jooksul peaksid projektides osalevad teadus- ja arendusorganisatsioonid tagama vahendid, mis on võrdsed teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise kogusummaga või sellest suuremad.

(20)

Kuna on vaja tagada stabiilsed tööhõivetingimused ja töötajate võrdne kohtlemine ning kaasata kõrgelt kvalifitseeritud teadus- ja tehnikaspetsialiste, tuleks kõigi ühisettevõttesse ARTEMIS värvatavate töötajate suhtes kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5) sätestatud ametnike personalieeskirju ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi.

(21)

Juriidilise isikuna vastutab ühisettevõte ARTEMIS oma toimingute eest. Vajaduse korral peaks Euroopa Kohus olema pädev lahendama ühisettevõtte ARTEMIS tegevusest tulenevaid vaidlusi.

(22)

Komisjon peaks ühisettevõte ARTEMIS edusammudest korrapäraselt aru andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)

Ühisettevõte ARTEMIS peaks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) (edaspidi „finantsmäärus”) ja komisjoni eelneval nõusolekul võtma vastu eraldi finantseeskirjad, milles võetakse arvesse ühisettevõtte tegevusega seotud spetsiifilisi vajadusi, mis tulenevad eelkõige vajadusest ühendada ühenduse ja siseriiklik rahastamine teadus- ja arendustegevuse tõhusaks ja õigeaegseks toetamiseks. Selleks et tagada ühisettevõtte ARTEMIS teadusuuringutes osalejate ja seitsmenda raamprogrammiga seotud kaudsetes tegevuses osalejate ühetaoline kohtlemine, oleks asjakohane, et käibemaks ei ole abikõlblik kulu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (7).

(24)

Tuleks võtta asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikud sammud, et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (8) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10).

(25)

Ühisettevõtte ARTEMIS intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted peaks edendama teadmiste loomist ja kasutamist.

(26)

Selle asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama ühisettevõtte ARTEMIS asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõtte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühisettevõtte ARTEMIS asutamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada eelseisvate mahukate teadusuuringute riikidevahelise iseloomu tõttu, mis nõuab lisateadmiste ja täiendavate rahaliste vahendite sektoritevahelist ja piiriülest ühendamist, ja seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist. Teadusuuringute kava rakendamistegevust nimetatakse edaspidi „teadus- ja arendustegevuseks”;

b)

toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse;

c)

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada ühenduse, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd;

d)

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevuse alaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu;

e)

edendada ühisettevõtte tegevuses VKEde osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

a)

liikmetevaheliste käesoleva määruse sisuga ja/või artiklis 4 osutatud põhikirjaga seotud vaidluste lahendamine;

b)

vaidluste lahendamine ühisettevõttega ARTEMIS sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

c)

asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel ühisettevõtte ARTEMIS, sealhulgas selle organite otsuste vastu esitatud hagide menetlemine;

d)

ühisettevõtte ARTEMIS töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine.