I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 63/2008,

21. jaanuar 2008,

millega kehtestatakse teatava Indiast pärit dihüdromürtsenooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Ajutised meetmed

(1)	27. juulil 2007 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 896/2007 (2) (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”) Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit dihüdromürtsenooli ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(3)

Ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 7 loetletud ühenduse tootjate aadressidesse on tehtud järgmised muudatused:

—	Destilaciones Bordas Chinchurreta S.A., Dos Hermanas (Sevilla), Hispaania;

—	Sensient Fragrances S.A., Granada, Hispaania;

—	Takasago International Chemicals (Europe) S.A., Murcia, Hispaania.

2. Järgnenud menetlus

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Indiast pärit dihüdromürtsenooli impordi suhtes teavitati kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, millel ajutise tollimaksu määrus põhines (edaspidi „esialgne järelduste teatavakstegemine”). Kõikidele asjaosalistele anti võimalus esitada avaldatud teabe kohta teatava aja jooksul oma märkused nii kirjalikus kui ka suulises vormis.

(5)	Mõned huvitatud isikud esitasid kirjalikke märkusi. Nendele osalistele, kes selleks soovi avaldasid, võimaldati ka ärakuulamine suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(6)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste teatavakstegemine”). Huvitatud isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said teatavaks tehtud järelduste kohta arvamust avaldada. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7)	Täiendavate märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 9–12.

C. DUMPING

1. Normaalväärtus

(8)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 17 viidatud eksportiv tootja, et komisjoni teostatud analüüsis eirati teatavaid olulisi elemente, mis mõjutavad tootmiskulusid ja seega normaalväärtuse määramist. Eksportiv tootja väitis, et normaalväärtus peaks põhinema tema enda tootmiskuludel, mitte teise koostööd tegeva eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus kujuneval omamaisel hinnal.

(9)

Esiteks leiti, et eespool esitatud väited tootmiskulude kohta ei ole põhjendatud. Teiseks peetakse kõige asjakohasemaks eksportiva tootja normaalväärtuse määramise metoodikat, mida komisjon kohaldab vastavalt algmääruse artiklile 2 (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 17), sest: i) kõnealune eksportiv tootja ei teostanud uurimisperioodi jooksul samasuguste toodete ega sama üldise tootekategooria omamaist müüki; ii) tooted on täielikult vastastikku asendatavad ning iii) uurimise käigus tegi koostööd veel üksnes üks eksportiv tootja. Pealegi, kui normaalväärtus ei oleks põhinenud teise India tootja hindadel, oleks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt pidanud määrama müügisummad, üld- ja halduskulud ning kasumi summa. Teise India tootja omamaiste müügihindade kasutamine tundub olevat kõige iseloomulikum alus India omamaisel turul valitsevate müügitingimuste kajastamiseks ja seega normaalväärtuse määramiseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(10)	Lähtudes eespool kirjeldatust ja seoses muude märkuste puudumisega normaalväärtuse kohta, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 13–17.

2. Ekspordihind

(11)	Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 18.

3. Võrdlus

(12)	Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon tegi võrdlemise tarvis ekspordihinda korrigeerides põhjendamatuid mahaarvamisi transpordi-, käitlemis- ja laenukulude osas. Komisjon võttis nimetatud väite arvesse ning tegi vastavad parandused.

(13)	Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendus 19.

4. Dumpingumarginaalid

(14)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks osaline, et koostööst hoidunud eksportivatele tootjatele tuleb arvutada kõrgem dumpingumarginaal koostööd teinud eksportivate tootjate madalaimate CIF-hindade alusel. Sellega seoses märgitakse, et ei ole leidnud kinnitust, et koostööst hoidunud äriühingud oleksid uurimisperioodil saatnud dumpinghinnaga rohkem kaupa kui koostööd teinud äriühingud. Vastupidi, kui võrrelda Eurostati andmeid Indiast pärit impordi kohta ja koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse saadetud ekspordimahtusid ja -väärtusi, siis selgub, et i) kõikide koostööst hoiduvate eksportivate tootjate impordi maht ühendusse oli uurimisperioodil vähem kui 20 % kogu Indiast pärit impordist (konfidentsiaalsuse nõudest lähtuvalt ei saa avaldada täpset määra) ning ii) koostööst hoiduvate eksportivate tootjate hinnad ühenduse turul on ilmselgelt kõrgemad kui koostööd tegevate äriühingute hinnad. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(15)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas sama osaline taas oma väidet koostööst hoiduvate eksportivate tootjate dumpingumarginaali kohta. Ühtegi uut argumenti, mis oleks muutnud eespool põhjenduses 14 esitatud järeldusi, ei esitatud. Asjaomane osaline lisas vaid, et ta ei saa kinnitada komisjoni teostatud analüüsis kasutatud impordiandmete õigsust, sest väidetavalt olid need konfidentsiaalsed. Kõnealust äriühingut teavitati, et impordimaht ja keskmine impordihind olid üksikasjalikult esitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 38 ja 39 ning statistika pärines avalikust allikast ehk Eurostatist. Seega ei takistanud miski äriühingut komisjoni järeldusi kontrollimast ega oma õigusi kaitsmast. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(16)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Neeru Enterprises, Rampur	3,1 %
Privi Organics Limited, Mumbai	7,5 %
Kõik muud äriühingud	7,5 %

D. KAHJU

(17)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks eksportiv tootja, et ühenduse tootja, kes oli uurimisperioodil importinud Indiast olulises koguses dihüdromürtsenooli (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 25), tuleks jätta välja ühenduse tootmisharu määratlusest ja seega ka kahju analüüsist, sealhulgas kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramisest. Tuleb märkida, et kõnealune ühenduse tootja ei ole muutnud oma põhitegevust tootmisest impordiks. Äriühing oli importinud eespool nimetatud tooteid Indiast eelkõige selleks, et hoida oma samasuguse toote tootmist elujõulisena. Seetõttu puudub alus kõnealuse äriühingu väljajätmiseks ühenduse tootmisharu määratlusest. Lisaks märgitakse, et isegi juhul, kui kõnealune tootja oleks jäetud ühenduse tootmisharu määratlusest välja, ei oleks järeldus kahju kohta olnud teistsugune. Seetõttu lükati väide tagasi.

(18)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et ühenduse tootjate üldine majandusolukord oli väga hea; eelkõige oli see väidetavalt oluliselt paranenud 2005. aastal ja uurimisperioodil ning kõnealuse eksportija sõnul selline positiivne suundumus lähitulevikus tõenäoliselt jätkub. Nimetatud järeldus tugines ühenduse tööstusharu tootmis- ja müügimahu, varude ja turuosa arengutele, mis on esitatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 45–47. Selle väitega ei saa nõustuda, sest selles ei võeta täielikult arvesse asjaolu, et dihüdromürtsenooli müügihinnad on ühenduses dramaatiliselt langenud (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 47–49) ning et ühenduse tööstusharu suutis oma tootmis- ja müügimahte suurendada ja oma turuosa laieneval ühenduse turul säilitada üksnes suurte kahjumite, investeeringutasuvuse ning sularaha väljavoo hinnaga. Seetõttu lükati väide tagasi.

(19)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas põhjenduses 17 nimetatud eksportiv tootja taas oma väidet ning lisas, et komisjon ei olnud kõnealuse ühenduse tootja, st asjaomast toodet suures mahus importinud tootja, olukorda põhjalikult analüüsinud. Väidetavalt olid analüüsimata jäänud eelkõige järgmised asjaolud: i) mitu protsenti moodustab kõnealuse importiva tootja toodang asjaomase toote kogutoodangust ühenduses; ii) kõnealuse importiva tootja impordihuvi olemus; iii) milline on kõnealuse importiva tootja pikaajalised kavatsused seoses omamaise tootmisega vastukaaluks jätkuvale impordile; ning iv) kõnealuse importiva tootja impordi ja omamaise toodangu suhe.

(20)

Sellega seoses tuleb märkida, et kõiki kõnealuse ühenduse tootja olukorra suhtes tõstatatud küsimusi on põhjalikult analüüsitud; teatavaid üksikasju ei olnud siiski võimalik avalikustada nende konfidentsiaalsuse tõttu. Nagu nähtub ajutise tollimaksu määruse põhjendusest 25 ja eespool esitatud põhjendusest 17, olid peamised põhjused, miks kõnealust tootjat ühenduse tootmisharu ja ühenduse toodangu määratlusest välja ei jäetud, järgmised: i) tema impordihuvi olemus (st kõnealust toodet imporditi selleks, et hoida oma samasuguse toote tootmist ühenduses elujõulisena) ning ii) tema olukorra vähene mõju ühenduse tootmisharu üldisele olukorrale (st asjaolu, et tema võimalik väljajätmine ei muudaks järeldusi kahju kohta). Lisaks on ütlematagi selge, et toetades kaebust ning tehes täielikku koostööd selle uurimisel oli kõnealuse tootja eesmärk Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi sissevoolu piiramine. Sellega on ta selgelt näidanud seotust omamaise tootmisega vastukaaluks jätkuvale impordile. Seepärast lükatakse põhjenduses 19 esitatud väited tagasi.

(21)

Viidates ajutise tollimaksu määruse põhjendusele 41, väitis üks eksportiv tootja, et hinna allalöömine oleks pidanud põhinema Indiast pärit impordi keskmisel hinnal, mitte koostööd tegevate eksportivate tootjate impordihindadel. Sellega seoses märgitakse, et arvestades antud juhul näidatud koostöövalmidust (rohkem kui 80 %) ning seda, et impordistatistika põhineb ex CN-koodil, st et need võivad sisaldada teatava koguse muid tooteid peale dihüdromürtsenooli (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 36), oleks keskmisel impordihinnal põhinev hinnavõrdlus palju ebatäpsem kui tuvastatud äriühingu individuaalsed hinna allalöömise marginaalid. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(22)	Lähtudes eespool nimetatust ja kuna muid märkusi kahju kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 23-56.

E. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(23)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks eksportiv tootja, et Indiast pärit import ei ole ühenduse tootmisharule kahju põhjustanud, sest nende hind oli tõusmas ja nende turuosa vähenes uurimisperioodi jooksul 2,4 protsendipunkti. Selline loogika jätab tähelepanuta mitmed olulised aspektid Indiast pärit dumpinguhindadega impordi arengu ja ühenduse turu olukorra kohta. Nagu oli näidatud ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 38–42, tõusis Indiast pärit kõnealuse toote dumpinguhinnaga impordi maht ühendusse ligikaudu 25 000 kilogrammilt 2003. aastal ligikaudu 760 000 kilogrammini uurimisperioodil. Selle impordi turuosa suurenes 0,7 %lt 2003. aastal 17,3 %ni uurimisperioodil. Nimetatud impordi turuosa väikese languse uurimisperioodil põhjustas ühenduse turu ootamatu laienemine sellel ajavahemikul, mitte impordi mahtude vähenemine; Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi maht jätkas tõepoolest uurimisperioodil tõusu, kuigi mitte sama tempoga kui eelmisel perioodil. Üldiselt kasvas Indiast pärit dumpinguhinnaga import ühenduse turule kõnealusel perioodil palju rohkem kui tarbimine ühenduses. Lisaks lõi Indiast pärit dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharu hinnad alla oluliste marginaalide võrra. Ühenduse tootmisharu hindu oluliselt alla löönud dumpinguhinnaga impordi järsk tõus langes selgelt kokku halvenenud olukorraga ühenduse tööstusharus. Seetõttu lükati väide tagasi.

(24)

Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli ise põhjustatud. Nimetatud tootja väite kohaselt ei olnuks suureneva nõudluse, tõusnud hindade, selle tulemusel suureneva müügi ja käibe ning kõrgema tootlikkuse tingimustes muul viisil võimalik kahjumit saada. Võimaliku seletusena pakkus kõnealune osapool välja keskmise töötasu suurenemise 24 % võrra ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini.

(25)

Esiteks, kuigi ühenduse tööstusharu müügihind ühenduse turul tõusis 2 % võrra ajavahemikul 2005. aastast kuni uurimisperioodini, oli see enam kui 30 % madalam kui 2003. aastal, samas kui ühenduse tööstusharu müügimaht tõusis ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini üksnes 22 % (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 47). Selle tulemusena vähenes ühenduse tootmisharu müügitulu oluliselt, st ligikaudu 15 % võrra vaatlusalusel perioodil. Teiseks, keskmise tööjõukulu arengut tuleb vaadata koos tööhõive ja tootlikkuse suundumustega. Nagu on selgitatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 51, tulenes tööjõukulu 24 % kasv töötaja kohta vaatlusalusel perioodil muu hulgas muutustest tööhõive struktuuris, mis tähendas kvalifitseeritud tööjõu osakaalu suurenemist. Arvud kinnitavad, et need muutused tõid kaasa tootlikkuse kasvu, mis omakorda kompenseeris kasvanud keskmise tööjõukulu. Selle tulemusel jäi tööjõukulu toodetud ühiku kohta samaks. Lisaks ei ole dihüdromürtsenooli tootmine töömahukas. Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et palgatõus ei oleks ühenduse tööstusharu kahjumit suurendanud. Seetõttu lükati väide tagasi.

(26)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist esitas sama eksportiv tootja põhjusliku seose kohta mitmeid uusi argumente. Need võib kokku võtta järgmiselt: i) põhjenduses 17 nimetatud ühenduse tootja oli kõnealuse toote importimisega kahju ise põhjustanud; ii) ühenduse tootmisharu oli ülisuurte investeeringutega oma uude tootmisvõimsusesse ja sellel eesmärgil finantseerimisasutustelt võetud laenudega kahju ise põhjustanud; iii) ühenduse tööstusharu ekspordimüügi arengut ei olnud analüüsitud; iv) kahju oli ise põhjustatud tootmisvõimsuse suurendamisega ja täiendava kvalifitseeritud tööjõu palkamisega, mis tõstsid tootmiskulusid.

(27)

Seoses nimetatud uute argumentidega märgitakse, et i) ühe ühenduse tootja kõnealuse toote import ei oleks saanud mõjutada ühenduse tööstusharu üldist olukorda, sest see oli väikesemahuline (vt eespool põhjendused 17 ja 20). Lisaks tuletatakse meelde, et kõnealune import oli vastureaktsioon massilisele dumpinguhinnaga impordi sissevoolule Indiast ja seeläbi ühenduse tootmisharule põhjustatud kahjudele, st toimus pärast seda, kui materiaalne kahju oli juba aset leidnud; ii) vaatlusalusel perioodil ei tehtud ühtegi uut investeeringut tootmisvõimsusesse; vastupidi – võimsus jäi samaks ja investeeringud vähenesid oluliselt (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 45–49); iii) ühenduse tootmisharu eksporditulemusi analüüsiti ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 68 ja leiti, et põhjuslik seos säilis, ning iv) ühenduse tööstusharus ei toimunud täiendava tööjõu palkamist. Nagu nähtub ajutise tollimaksu määruse põhjendusest 51, vähenes tööhõive ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini 15 %. Muudatused tööhõive struktuuris viidi läbi kvalifitseerimata tööjõu koondamise teel. Tootmisvõimsuse osas tuletatakse meelde, et mingit kasvu ei ole toimunud. Seepärast lükatakse põhjenduses 26 esitatud argumendid tagasi.

(28)	Võttes arvesse eespool nimetatut ja kuna muid märkusi põhjuslike seoste kohta ei ole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 57–76.

F. ÜHENDUSE HUVID

(29)

Üks eksportiv tootja väitis, et meetmete kehtestamine segaks oluliselt ühenduse importijaid ja kasutajaid, seades seeläbi ohtu tuhanded töökohad ja maksutulu, kuid ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Need väited loeti mitteasjakohasteks. Ükski importija ega kasutaja ei esitanud vastuväiteid nende huvide kohta tehtud esialgsetele järeldustele (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendused 87 ja 88), mis on näidanud, et tõenäoliselt dumpinguvastased meetmed ei mõjuta oluliselt neid osalisi. Seetõttu lükati väide tagasi. Ühtlasi teavitati eksportivat tootjat sellest, et eksportivaid tootjaid ei loeta tavaliselt ühenduse huvide analüüsis asjaomasteks osalisteks.

(30)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas eksportiv tootja taas oma väidet ja teatas, et tal on õigus kommenteerida dumpinguvastase menetluse kõiki aspekte, sealhulgas ühendusi huvisid. Ühtki sisulist argumenti, mis muudaks eespool põhjenduses 29 esitatud järeldusi, siiski ei esitatud. Austades eksportiva tootja õigust teha märkusi menetluse kõigi aspektide kohta, märgitakse, et tõepoolest ei ole see neile keelatud. Algmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt ei ole need osalised ühenduse huvide analüüsiga tavaliselt siiski seotud ja nende märkused võib arvestamata jätta, eriti kui neid ei kinnita otsesed tõendid.

(31)	Täiendavate märkuste puudumisel ühenduse huvide hindamise kohta kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 77–90.

G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamise tase

(32)

Tuletatakse meelde, et üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootja, kes oli uurimisperioodil importinud Indiast olulises koguses dihüdromürtsenooli, tuleks ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta ning kahju kõrvaldamist võimaldav tase peaks põhinema üksnes kahel järelejäänud ühenduse tootjal. Vastavalt põhjendustes 14 ja 15 esitatud selgitustele ei olnud see väide põhjendatud. Seoses sellega ja kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei ole muid märkusi, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 92–94.

2. Meetmete vorm ja tase

(33)

Võttes arvesse eespool esitatud asjaolusid ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada kindlaksmääratud dumpingumarginaalide tasemel lõplik dumpinguvastane tollimaks, kuna mõlema koostööd tegeva asjaomase eksportiva tootja kahju kõrvaldamist võimaldav tase ületas dumpingumarginaali.

(34)	Viidates eespool esitatud põhjendustele 14 ja 15, peetakse asjakohaseks määrata uurimise raames koostööst hoidunud äriühingute tollimaksumääraks koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu kõrgeim määr.

(35)

Eespool öeldust lähtudes on lõplikud tollimaksud järgmised:

Tootja	Dumpinguvastane tollimaks
Neeru Enterprises, Rampur	3,1 %
Kõik muud äriühingud (sh Privi Organics Limited, Mumbai)	7,5 %

(36)

Pärast seda, kui olid tehtud teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, pakkus Neeru Enterprises algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt hinnakohustust. Tuleb siiski märkida, et vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Alternatiivse lähenemisviisina uuriti võimalust indekseerida minimaalne impordihind peamise toormaterjali (alfa-pineeni) hinnaga. Ka see alternatiiv ei osutunud siiski sobivaks järgmistel põhjustel: i) asjaomase toote hinnakõikumised ei ole piisavalt seotud alfa-pineeni hinna kõikumistega ja ii) alfa-pineen ei ole tarbekaup, mille turuhindu kajastav statistika oleks üldiselt kättesaadav. Eespool mainitud asjaolude põhjal järeldati, et sellised hinnakohustused on ebapraktilised ja seepärast ei saa neid heaks kiita. Asjaomast eksportijat teavitati sellest ja talle anti võimalus esitada oma märkused. Siiski ei muutnud tema märkused eespool esitatud järeldust.

(37)

Käesoleva määrusega äriühingule määratav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määratleti käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldab see olukorda, mis uurimise käigus selle äriühingu kohta tuvastati. Nimetatud tollimaksu määra (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing, seega nimetatud konkreetne juriidiline isik. Imporditavate toodete suhtes, mille on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende suhtes kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(38)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingutele ettenähtud individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral tehakse käesolevasse määrusse muudatus, millega ajakohastatakse individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

3. Ajutise tollimaksu sissenõudmine

(39)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise tollimaksu määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, arvutatakse tollimaks uuesti ning tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, tuleb vabastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärit ja CN-koodi ex 2905 22 90 (TARICi kood 2905229010) alla kuuluva dihüdromürtsenooli (puhtusega vähemalt 93 % massist) impordi suhtes.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Tootja

Dumpinguvastane tollimaks

(%)

TARICi lisakood

Neeru Enterprises, Rampur, India

3,1

A827

Kõik teised äriühingud

7,5

A999

3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 896/2007 Indiast pärit ning CN-koodi ex 2905 22 90 (TARICi koodi 2905229010) alla kuuluva dihüdromürtsenooli (puhtusega vähemalt 93 % massist) impordi suhtes kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse kooskõlas eespool sätestatud eeskirjadega. Kogutud summad, mis ületavad lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, tagastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

I. JARC

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 196, 28.7.2007, lk 3.

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 64/2008,

25. jaanuar 2008,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (1) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1580/2007 artiklis 138 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. jaanuaril 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Komisjoni 25. jaanuari 2008. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	154,9
	MA	48,2
	TN	132,6
	TR	89,0
	ZZ	106,2
0707 00 05	JO	178,8
	TR	125,6
	ZZ	152,2
0709 90 70	MA	90,6
	TR	146,7
	ZZ	118,7
0709 90 80	EG	82,9
0709 90 80	ZZ	82,9
0805 10 20	EG	45,4
	IL	50,4
	MA	64,8
	TN	55,4
	TR	82,3
	ZZ	59,7
0805 20 10	MA	104,5
	TR	93,6
	ZZ	99,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	84,0
	IL	70,0
	MA	152,6
	PK	48,1
	TR	81,8
	ZZ	87,3
0805 50 10	BR	72,8
	EG	74,2
	IL	120,2
	TR	123,9
	ZZ	97,8
0808 10 80	CA	87,8
	CL	60,8
	CN	83,6
	MK	35,5
	US	107,2
	ZA	60,7
	ZZ	72,6
0808 20 50	CL	59,3
	CN	99,5
	TR	116,7
	US	112,4
	ZA	85,9
	ZZ	94,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 65/2008,

25. jaanuar 2008,

millega avatakse 2008. aasta ja järgnevate aastate tariifikvoot teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norra päritolu kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsust nr 2004/859/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 kohta, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Norra Kuningriigi vahel Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 käsitleva kirjade vahetuse teel sõlmitud kokkuleppe punkt 3 näeb ette aastase tariifikvoodi kehtestamise teatavate Norra päritolu toodete importimiseks. Kõnealused tariifikvoodid tuleb avada aastaks 2008 ja järgnevateks aastateks.

(2)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjad. On asjakohane ette näha, et käesoleva määrusega avatavaid tariifikvoote hallatakse kooskõlas nende eeskirjadega.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse tariifikvoodid I lisas loetletud Norra päritolu kaupadele avatakse 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 ja järgnevatel aastatel.

Artikkel 2

Komisjon haldab artiklis 1 osutatud ühenduse tariifikvoote vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(2) ELT L 370, 17.12.2004, lk 70.

(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 214/2007 (ELT L 62, 1.3.2007, lk 6).

LISA

Norrast pärit toodete ühendusse importimisel kohaldatavad aastased tariifkvoodid

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Aastakvoot alates 1.1.2008	Kvoodi piires kohaldatav tollimaksumäär
09.0765	ex 1517 10 90	Margariin, välja arvatud vedel margariin, piimarasvade sisaldusega mitte üle 10 % massist	2 470 t	Tollimaksuvaba
09.0771	ex 2207 10 00 (TARICi kood 90)	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust, välja arvatud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud tooted	164 000 hl	Tollimaksuvaba
09.0772	ex 2207 20 00 (TARICi kood 90)	Denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega, välja arvatud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud tooted	14 340 hl	Tollimaksuvaba
09.0774	2403 10	Suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid	370 t	Tollimaksuvaba

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 69/2008,

25. jaanuar 2008,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta jaanuari alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 1998. aasta määrust (EÜ) nr 327/98, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus, (3) eriti selle artikli 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 327/98 avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja mis jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse määruse IX lisale, ning sätestatakse nende korraldus.

(2)	Jaanuari alaperiood on määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja d ette nähtud kvoodi jaoks esimene alaperiood.

(3)

Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 8 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2008. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4148 – 09.4154 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166 hõlmavad saadaolevast kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)

Eespool nimetatud teatisest järeldub lisaks, et 2008. aasta jaanuari esimesel kümnel tööpäeval vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4149 – 09.4150 – 09.4152 – 09.4153 hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)	Seepärast tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 5 lõikele 1 kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4148 – 09.4149 – 09.4150 – 09.4152 – 09.4153 – 09.4154 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4148 – 09.4154 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166 kvootide alla kuuluva riisi jaoks 2008. aasta jaanuari kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsientide alusel.

2. Määruses (EÜ) nr 327/98 osutatud järjekorranumbritega 09.4127 – 09.4128 – 09.4148 – 09.4149 – 09.4150 – 09.4152 – 09.4153 – 09.4154 – 09.4112 – 09.4116 – 09.4117 – 09.4118 – 09.4119 – 09.4166 kvootide järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1). Määrus (EÜ) nr 1785/2003 asendatakse alates 1. septembrist 2008 määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).

(3) EÜT L 37, 11.2.1998, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1538/2007 (ELT L 337, 21.12.2007, lk 49), erand tehtud määrusega (EÜ) nr 60/2008 (ELT L 22, 25.1.2008, lk 6).

LISA

Määruse (EÜ) nr 327/98 kohaselt 2008. aasta jaanuari alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused

a) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu

Jrk-nr

2008. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient

2008. aasta veebruari alaperioodil saadaolev üldkogus

(kg)

Ameerika Ühendriigid

09.4127

— (2)

15 136 312

b) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient	2008. aasta aprilli alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Tai	09.4128	— (2)	7 246 608
Austraalia	09.4129	— (3)	1 019 000
Teised riigid	09.4130	— (3)	1 805 000

c) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi kvoot:

Päritolu

Jrk-nr

2008. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient

2008. aasta juuli alaperioodil saadaolev üldkogus

(kg)

Kõik riigid

09.4148

2,160463 %

d) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud CN-koodi 1006 40 alla kuuluva purustatud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient	2008. aasta juuli alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Tai	09.4149	— (2)	30 070 765
Austraalia	09.4150	— (1)	16 000 000
Guyana	09.4152	— (1)	11 000 000
Ameerika Ühendriigid	09.4153	— (1)	9 000 000
Teised riigid	09.4154	1,746724 %	6 000 008

e) Määruse (EÜ) nr 327/98 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2008. aasta jaanuari alaperioodi jaotuskoefitsient	2008. aasta juuli alaperioodil saadaolev üldkogus (kg)
Tai	09.4112	1,496205 %	0
Ameerika Ühendriigid	09.4116	2,627527 %	0
India	09.4117	1,386787 %	0
Pakistan	09.4118	1,291686 %	0
Teised riigid	09.4119	1,388030 %	0
Kõik riigid	09.4166	1,165956 %	17 011 010

(1) Kõnealusele alaperioodile jaotuskoefitsienti ei kohaldata: komisjonile ei esitatud ühtegi litsentsitaotlust.

(2) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

(3) Kõnealusele alaperioodile koguseid ei määrata.

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/21

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 70/2008/EÜ,

15. jaanuar 2008,

tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 135,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühendus ja liikmesriigid on võtnud endale Lissaboni tegevuskava alusel kohustuse suurendada Euroopas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusele 2004/387/EÜ (üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)) (3) peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama tõhusad, tulemuslikud ja koostalitlusvõimelised teabe- ja sidesüsteemid, et vahetada teavet riikide haldusasutuste ja ühenduse kodanike vahel.

(2)

Otsuses 2004/387/EÜ sätestatud e-valitsusega seotud üleeuroopaline tegevus nõuab meetmeid, millega suurendada tollikontrolli korralduse tõhusust ning tagada andmete tõrgeteta liikumine, et muuta tollivormistus tõhusamaks, vähendada halduskoormust, aidata võidelda pettuse, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, teenida fiskaalhuve, kaitsta intellektuaalset omandit ja kultuuripärandit ning aidata suurendada kaupade ohutust ja rahvusvahelise kaubanduse turvalisust ning parandada tervise- ja keskkonnakaitset. Seepärast on teabe- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmine tollieesmärkidel ülioluline.

(3)

Nõukogu 5. detsembri 2003. aasta resolutsioonis tolli ja kaubanduse lihtsa ja paberivaba töökeskkonna loomise kohta, (4) mis järgnes komisjoni teatisele tolli ja kaubanduse lihtsa ja paberivaba töökeskkonna kohta, kutsutakse komisjoni üles koostama tihedas koostöös liikmesriikidega mitmeaastast strateegilist plaani ühenduse ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise tollikeskkonna loomiseks. Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) nõutakse andmetöötlusmeetodite kasutamist ülddeklaratsioonide esitamiseks ja tollide vahel andmete elektrooniliseks vahetamiseks, et tollikontroll põhineks automatiseeritud riskianalüüsisüsteemidel.

(4)	Seepärast on vaja sätestada eesmärgid, mis tuleb saavutada tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna loomisel, samuti selleks vajalik struktuur, vahendid ja tähtajad.

(5)	Komisjon peaks käesolevat otsust rakendama tihedas koostöös liikmesriikidega. Seepärast on vaja määrata kindlaks asjaomaste osapoolte vastutus ja ülesanded ning sätestada, kuidas jagada kulusid komisjoni ja liikmesriikide vahel.

(6)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid side- ja teabevahetussüsteemide ühenduse ja siseriiklike osade eest vastutama koos vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. veebruari 2003. aasta otsuses nr 253/2003/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2007”)) (6) sätestatud põhimõtetele ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2002. aasta otsust nr 2235/2002/EÜ (millega võetakse vastu siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2003–2007”)). (7)

(7)	Käesoleva otsuse järgimise ning arendatavate eri süsteemide vahelise ühtsuse tagamiseks on vaja kehtestada järelevalvemehhanism.

(8)	Liikmesriikide ja komisjoni korrapärased aruanded peaksid andma teavet käesoleva otsuse rakendamisel tehtud edusammude kohta.

(9)

Paberivaba keskkonna saavutamiseks on vaja tihedat koostööd komisjoni, tolli ja ettevõtjate vahel. Selle koostöö hõlbustamiseks peaks tollipoliitika töörühm tagama käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike tegevuste koordineerimise. Ettevõtjatega tuleks konsulteerida nii siseriiklikul kui ka ühenduse tasandil igas kõnealuste tegevuste ettevalmistamise etapis.

(10)	Ühinevatel riikidel ja kandidaatriikidel tuleks lubada nendes tegevustes osaleda, pidades silmas ühinemiseks ettevalmistumist.

(11)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda selle ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(13)

Komisjonile tuleks eeskätt anda volitus pikendada käesoleva otsuse artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tähtaegu. Kuna need meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Elektroonilised tollisüsteemid

Komisjon ja liikmesriigid loovad turvalised, ühtsed, koostalitlusvõimelised ja juurdepääsetavad elektroonilised tollisüsteemid tollideklaratsioonides, tollideklaratsioonidele lisatud dokumentides ja sertifikaatides sisalduva teabe ning muu asjakohase teabe vahetamiseks.

Komisjon ja liikmesriigid loovad kõnealuste elektrooniliste tollisüsteemide käitamiseks struktuuri ja tagavad selleks vahendid.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Artiklis 1 osutatud elektroonilised tollisüsteemid kavandatakse nii, et nad vastaksid järgmistele eesmärkidele:

a)	impordi- ja ekspordiprotseduuride hõlbustamine;

b)	halduskulude ja nõuetele vastamise kulude vähendamine ning tollivormistuse kiirendamine;

c)	kaupade kontrolliga seotud ühise lähenemisviisi koordineerimine;

d)	kõigi tollimaksude ja muude tasude nõuetekohase kogumise tagamisele kaasaaitamine;

e)	rahvusvahelist tarneahelat käsitleva asjakohase teabe kiire andmise ja saamise tagamine;

f)	andmete tõrgeteta liikumise võimaldamine eksportivate ja importivate riikide ametiasutuste vahel ning tolli ja ettevõtjate vahel, võimaldades süsteemi sisestatud andmeid uuesti kasutada.

Elektrooniliste tollisüsteemide integreerimine ja areng on esimeses lõigus sätestatud eesmärkidega proportsionaalne.

2. Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud eesmärgid saavutatakse vähemalt järgmiste vahendite abil:

a)	ühtlustatud teabevahetus rahvusvaheliselt aktsepteeritud andmemudelite ja sõnumite vormingute põhjal;

b)	tolli- ja tolliga seonduvate protsesside ümberkorraldamine eesmärgiga optimeerida nende tõhusust ja tulemuslikkust, lihtsustada neid ning vähendada tollinõuetele vastamise kulusid;

c)	ettevõtjatele mitmesuguste selliste elektrooniliste tolliteenuste pakkumine, mis võimaldavad neil samal viisil suhelda mis tahes liikmesriigi tolliga.

3. Lõike 1 kohaldamiseks edendab ühendus elektrooniliste tollisüsteemide ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide tollisüsteemide vahelist koostalitlusvõimet ning elektrooniliste tollisüsteemide juurdepääsetavust kolmandate riikide ettevõtjatele, et luua rahvusvahelisel tasandil paberivaba keskkond, kui nii on sätestatud rahvusvaheliste lepingutega ning vastavalt nõuetekohasele rahastamiskorrale.

Artikkel 3

Andmevahetus

1. Ühenduse ja liikmesriikide elektroonilised tollisüsteemid võimaldavad andmete vahetust liikmesriikide tollide vahel ning liikmesriikide tollide ja järgmiste isikute vahel:

a)	ettevõtjad;

komisjon;

c)	muud kaupade rahvusvahelise liikumisega seotud asutused või ametid (edaspidi „muud asutused või ametid”).

2. Teabe avaldamisel või edastamisel tuleb täiel määral järgida kehtivaid andmekaitsealaseid sätteid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta). (10)

Artikkel 4

Süsteemid, teenused ja tähtajad

1. Liikmesriigid rakendavad koostöös komisjoniga vastavalt kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ja tähtaegadele tööle järgmised elektroonilised tollisüsteemid:

a)	transiidisüsteemiga koostalitlusvõimelised impordi- ja ekspordisüsteemid, mis tagavad andmete tõrgeteta liikumise ühest tollisüsteemist teise kogu ühenduses;

b)	identifitseerimis- ja registreerimissüsteem ettevõtjatele, mis on koostalitlusvõimeline volitatud ettevõtjate süsteemiga ja milles ettevõtjad peavad ainult üks kord registreeruma suhtlemiseks tolliga kogu ühenduse territooriumil, võttes arvesse olemasolevaid ühenduse või siseriiklikke süsteeme;

c)	süsteem volitatud ettevõtjate sertifikaatide andmise menetluse jaoks, sealhulgas teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi jaoks, volitatud ettevõtjate sertifikaatide haldamiseks ning nende sertifikaatide registreerimiseks tollile juurdepääsu võimaldavas andmebaasis.

2. Liikmesriigid loovad ja käivitavad koostöös komisjoniga 15. veebruariks 2011 ühised tolliportaalid, mis annavad ettevõtjatele tollitehingute jaoks kõikides liikmesriikides vajalikku teavet.

3. Komisjon loob ja käivitab koostöös liikmesriikidega 15. veebruariks 2013 integreeritud tariifikeskkonna, mida on võimalik ühendada muude importi ja eksporti käsitlevate süsteemidega komisjonis ja liikmesriikides.

4. Komisjon hindab partnerluses liikmesriikidega tollipoliitika töörühmas 15. veebruariks 2011 ühiseid funktsionaalseid spetsifikatsioone:

a)	ühtsete juurdepääsupunktide raamistikule, mis võimaldab ettevõtjatel kasutada elektrooniliste tollideklaratsioonide esitamiseks ühtset liidest, isegi kui tolliprotseduur toimub teises liikmesriigis;

b)	ettevõtjate elektroonilistele liidestele, mille abil nad saavad teha kõiki tolliga seotud toiminguid selle liikmesriigi tollis, kus nad on asutatud, isegi kui on kaasatud mitu liikmesriiki, ning

ühtse liidese teenustele, mis võimaldavad teabe tõrgeteta liikumist ettevõtjate ja tolli, tolli ja komisjoni ning tolli ja muude asutuste või ametite vahel ning võimaldavad ettevõtjatel esitada tollile kogu impordi- ja ekspordivormistuse jaoks vajaliku teabe, sealhulgas muude kui tollialaste õigusaktidega nõutud teabe.

5. Kolme aasta jooksul alates positiivse hinnangu saamisest lõike 4 punktides a ja b osutatud ühistele funktsionaalsetele spetsifikatsioonidele püüavad liikmesriigid koostöös komisjoniga luua ja käivitada ühtsete juurdepääsupunktide raamistiku ja elektroonilised liidesed.

6. Liikmesriigid ja komisjon püüavad luua ja käivitada ühtse liidese teenuste raamistiku. Selles valdkonnas saavutatud edusammudele antav hinnang esitatakse artiklis 12 osutatud aruannetes.

7. Ühendus ja liikmesriigid tagavad käesolevas artiklis osutatud süsteemide ja teenuste nõuetekohase hoolduse ja vajalikud parandused.

Artikkel 5

Osad ja kohustused

1. Elektroonilised tollisüsteemid koosnevad ühenduse vastutusalasse kuuluvatest osadest ja liikmesriigi vastutusalasse kuuluvatest osadest.

2. Elektrooniliste tollisüsteemide ühenduse vastutusalasse kuuluvad osad hõlmavad eelkõige järgmist:

a)	seonduvad teostatavuse uuringud ning süsteemi ühised funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid;

b)	ühised tooted ja teenused, sealhulgas vajalikud ühised võrdlussüsteemid tolli- ja tolliga seonduva teabe jaoks;

c)	ühise teabevõrgu ja ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) teenused liikmesriikidele;

d)	liikmesriikide ja komisjoni koordineerimistegevus, kui elektroonilisi tollisüsteeme rakendatakse ja käitatakse ühenduse ühises vastutusvaldkonnas;

e)	komisjoni koordineerimistegevus, kui elektroonilisi tollisüsteeme rakendatakse ja käitatakse ühenduse välises vastutusvaldkonnas, välja arvatud siseriiklikeks vajadusteks kavandatud teenused.

3. Elektrooniliste tollisüsteemide liikmesriigi vastutusalasse kuuluvad osad hõlmavad eelkõige järgmist:

a)	süsteemi siseriiklikud funktsionaalsed ja tehnilised spetsifikatsioonid;

b)	siseriiklikud süsteemid, sealhulgas andmebaasid;

c)	võrguühendus tolli ja ettevõtjate ning tolli ja muude asutuste või ametite vahel sama liikmesriigi piires;

d)	tarkvara või seadmed, mida liikmesriik peab süsteemi täielikuks rakendamiseks vajalikuks.

Artikkel 6

Komisjoni ülesanded

Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)	elektrooniliste tollisüsteemide ühenduse vastutusalasse kuuluvate osade loomise, vastavuskatsete, kasutuselevõtu, käitamise ja toetuse koordineerimine;

b)	käesolevas otsuses sätestatud süsteemide ja teenuste koordineerimise e-valitsusega seotud muude asjakohaste projektidega ühenduse tasandil;

c)	talle antud ülesannete täitmise artikli 8 lõikes 2 ette nähtud mitmeaastase strateegilise plaani kohaselt;

d)	ühenduse ja liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate osade väljatöötamise koordineerimise, pidades silmas projektide sünkroniseeritud rakendamist;

e)	elektrooniliste tolliteenuste ja ühtse kontrollpunkti teenuste koordineerimise ühenduse tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks siseriiklikul tasandil;

f)	koolitusvajaduste koordineerimise.

Artikkel 7

Liikmesriikide ülesanded

1. Liikmesriigid tagavad eelkõige järgmise:

a)	elektrooniliste tollisüsteemide liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate osade loomise, vastavuskatsete, kasutuselevõtu, käitamise ja toetuse koordineerimise;

b)	käesolevas otsuses sätestatud süsteemide ja teenuste koordineerimise e-valitsusega seotud muude asjakohaste projektidega siseriiklikul tasandil;

c)	neile antud ülesannete täitmise artikli 8 lõikes 2 sätestatud mitmeaastase strateegilise plaani kohaselt;

d)	komisjoni korrapärase teavitamise võetud meetmetest, millega tagatakse, et nende asjaomastel asutustel või ettevõtjatel oleks võimalik elektroonilisi tollisüsteeme täielikult kasutada;

e)	elektrooniliste tolliteenuste ja ühtse liidese teenuste edendamise ja rakendamise siseriiklikul tasandil;

f)	tolliametnike ja teiste pädevate ametnike vajaliku koolituse.

2. Liikmesriigid hindavad igal aastal artikli 4 ja artikli 8 lõikes 2 sätestatud mitmeaastase strateegilise plaani järgimiseks vajalikke inimressursse, eelarvet ja tehnilisi vahendeid ning teatavad nendest komisjonile.

3. Kui on oht, et liikmesriigi kavandatav meede seoses elektrooniliste tollisüsteemide loomise või käitamisega võib kahjustada nende süsteemide üldist koostalitlusvõimet või toimimist, teavitab asjaomane liikmesriik sellest enne sellise meetme võtmist komisjoni.

Artikkel 8

Strateegia ja koordineerimine

1. Komisjon tagab partnerluses liikmesriikidega tollipoliitika töörühmas järgmise:

a)	strateegiate, vajalike vahendite ja väljatöötamisetappide kindlaksmääramise;

b)	elektroonilise tolliga seotud kõigi tegevuste koordineerimise, et tagada vahendite, sealhulgas siseriiklikul ja ühenduse tasandil juba kasutusel olevate vahendite kasutamine parimal ja tõhusaimal viisil;

c)	õiguslike ja rakenduslike ning koolituse ja IT arenguga seotud aspektide koordineerimise ning tollile ja ettevõtjatele nende aspektide kohta teabe andmise;

d)	kõigi asjaomaste osapoolte rakendamisalase tegevuse koordineerimise;

e)	artiklis 4 sätestatud tähtaegadest kinnipidamise asjaomaste osapoolte poolt.

2. Komisjon koostab partnerluses liikmesriikidega tollipoliitika töörühmas mitmeaastase strateegilise plaani, millega jaotakse komisjoni ja liikmesriikide vahel ülesanded, ning ajakohastab seda.

Artikkel 9

Vahendid

1. Elektrooniliste tollisüsteemide loomiseks, käitamiseks ja arendamiseks vastavalt artiklile 4 tagab ühendus inimressursi, eelarve- ja tehnilised vahendid, mis on vajalikud ühenduse vastutusalasse kuuluvate osade jaoks.

2. Elektrooniliste tollisüsteemide loomiseks, käitamiseks ja arendamiseks vastavalt artiklile 4 tagavad liikmesriigid inimressursi, eelarve- ja tehnilised vahendid, mis on vajalikud liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate osade jaoks.

Artikkel 10

Finantssätted

1. Ilma et see piiraks kulude kandmist kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt artikli 2 lõike 3 raames, jagatakse käesoleva otsuse rakendamisega seotud kulud ühenduse ja liikmesriikide vahel vastavalt käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätetele.

2. Ühendus kannab artikli 5 lõikes 2 osutatud ühenduse vastutusalasse kuuluvate osade kavandamise, omandamise, paigaldamise, käitamise ja hooldusega seotud kulud vastavalt otsuses nr 253/2003/EÜ sätestatud programmile „Toll 2007” ja selle mis tahes jätkuprogrammile.

3. Liikmesriigid kannavad artikli 5 lõikes 3 osutatud liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate osade, sealhulgas muude asutuste või ametite ja ettevõtjatega ühtsete liideste loomise ja käitamisega seotud kulud.

4. Liikmesriigid tõhustavad kulude minimeerimise eesmärgil koostööd, töötades välja kulude jagamise mudelid ja ühised lahendused.

Artikkel 11

Järelevalve

1. Komisjon astub kõik vajalikud sammud, et kontrollida, kas ühenduse eelarvest rahastatavaid meetmeid rakendatakse vastavalt käesolevale otsusele ning kas saavutatud tulemused on kooskõlas artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud eesmärkidega.

2. Komisjon jälgib korrapäraselt partnerluses liikmesriikidega tollipoliitika töörühmas iga liikmesriigi ja komisjoni edusamme artikli 4 järgimisel, et määrata kindlaks, kas artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud eesmärgid on saavutatud ning kuidas parandada elektrooniliste tollisüsteemide rakendamisega seotud tegevuste tulemuslikkust.

Artikkel 12

Aruanded

1. Liikmesriigid annavad komisjonile korrapäraselt aru iga neile artikli 8 lõikes 2 osutatud mitmeaastase strateegilise plaani alusel antud ülesande täitmisel saavutatud edusammudest. Nad teatavad komisjonile nende ülesannete lõpuleviimisest.

2. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini. Nimetatud iga-aastased aruanded koostatakse komisjoni poolt partnerluses liikmesriikidega tollipoliitika töörühmas kehtestatud formaadis.

3. Hiljemalt iga aasta 30. juuniks koostab komisjon lõikes 2 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal koondaruande, milles hinnatakse liikmesriikide ja komisjoni poolt eelkõige artikli 4 järgimisel saavutatud edusamme ning võimalikku vajadust pikendada artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud tähtaegu, ning esitab selle aruande asjaomastele osapooltele ja tollipoliitika töörühmale täiendavaks arutamiseks.

4. Lisaks sisaldab lõikes 3 osutatud koondaruanne kõikide järelevalvekülastuste, mida võidakse läbi viia, tulemusi. See aruanne sisaldab samuti muude kontrollide tulemusi ning selles võib esitada meetodid ja kriteeriumid, mida kasutatakse edaspidistel hindamistel, eelkõige selle hindamisel, mil määral on elektroonilised tollisüsteemid koostalitlusvõimelised ning kuidas nad töötavad.

Artikkel 13

Ettevõtjatega konsulteerimine

Komisjon ja liikmesriigid konsulteerivad korrapäraselt ettevõtjatega artiklis 4 nimetatud süsteemide ja teenuste ettevalmistamise, väljatöötamise ja kasutuselevõtu kõikidel etappidel.

Komisjon ja iga liikmesriik loob konsulteerimismehhanismi, mille raames kogunevad korrapäraselt ettevõtjate esindajad.

Artikkel 14

Ühinevad riigid ja kandidaatriigid

Komisjon teavitab riike, mis on tunnustatud kui ühinevad riigid või kandidaatriigid, artiklis 4 sätestatud süsteemide ja teenuste ettevalmistamisest, väljatöötamisest ja kasutuselevõtust ning võimaldab neil selles osaleda.

Artikkel 15

Rakendusmeetmed

Artikli 4 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tähtaegu pikendatakse vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 16

Komitee

1. Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. jaanuar 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LENARČIČ

(1) ELT C 318, 23.12.2006, lk 47.

(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta arvamus (ELT C 317 E, 23.12.2006, lk 74), nõukogu 23. juuli 2007. aasta ühine seisukoht (ELT C 242 E, 16.10.2007, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2007. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT L 144, 30.4.2004, lk 65.

(4) ELT C 305, 16.12.2003, lk 1.

(5) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6) ELT L 36, 12.2.2003, lk 1. Otsust on muudetud otsusega (EÜ) nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(7) EÜT L 341, 17.12.2002, lk 1. Otsust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(9) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(10) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

26.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 23/30

KOMISJONI SOOVITUS,

10. jaanuar 2008,

eurole üleminekut hõlbustavate meetmete kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6912 all)

(2008/78/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui esimene euroga liitujate rühm koges pikka üleminekuaega, mille jooksul euro oli nende riikide vääring, kuid euro sularaha ei olnud veel kasutusele võetud, siis enamike tulevasi üleminekuid käsitlevate kehtivate riiklike kavadega on ette nähtud euro müntide ja rahatähtede kasutuselevõtt euro kasutuselevõtuga samal päeval. Kõnealuse erinevuse ja euro sularaha laialdase kättesaadavuse eeldus on, et euro kasutuselevõtuks valmistuvates liikmesriikides rakendatav strateegia peaks erinema 1999.–2002. aasta strateegiast.

(2)

Sellises muutunud olukorras ei ole komisjoni 11. oktoobri 2000. aasta soovitus, milles käsitletakse ettevõtjaid eurole üleminekuks ette valmistada hõlbustavaid meetmeid, (1) asjakohane lahendamaks muutuvast olukorrast tulenevaid probleeme. Selleks et võtta arvesse muutunud olukorda ning kogemusi seoses euro sularaha kasutuselevõtuga 2002. 2007. ja 2008. aastal, tuleks vastu võtta uus soovitus,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Artikkel 1

Juhtida ülemineku korraldamist

1. Liikmesriikides tuleks luua asjakohased eristruktuurid, et kavandada, koordineerida ja hõlbustada euro kasutuselevõtuks vajalikke ettevalmistustöid.

2. Tuleks koostada eurole ülemineku korraldamise kõiki aspekte hõlmav riiklik üleminekukava, mida arutatakse peamiste majandustegevuses osalejatega (krediidiasutused, jaesektor, sularahaveoga tegelevad ettevõtjad, müügiautomaadisektor, tarbijateühingud, kommertskojad jne) ja mida uuendatakse korrapäraselt.

Artikkel 2

Hõlbustada kodanike ettevalmistamist euro kasutuselevõtuks

1. Riiklike õigusnormidega tuleks kehtestada nõue esitada hinnad ja muud maksmisele kuuluvad, krediteeritavad või debiteeritavad rahasummad kahes vääringus. Nõue esitada hinnad ja rahasummad kahes vääringus peaks muutuma kohustuslikuks võimalikult kiiresti pärast seda, kui nõukogu on omavääringu ja euro vahelise lõplikult fikseeritud ümberarvestuskursi ametlikult vastu võtnud. Liikmesriigid ei tohiks soodustada olukorda, kus jaemüüjad esitavad hinnad kahes vääringus enne ümberarvestuskursi ametlikku vastuvõtmist. Samuti tuleks liikmesriikides kehtestada nõue esitada eraldi mis tahes teenustasu, mille ettevõtjad on kehtestanud ümberarvestuskursi fikseerimise ja euro kasutuselevõtu vahelisel ajal eurodes tehtavate maksete vastuvõtmise eest. Muu kui nõukogu poolt vastuvõetud ümberarvestuskursi kasutamine tuleks keelata. Hindade esitamine kahes vääringus peaks olema jätkuvalt kohustuslik vähemalt kuus kuud pärast euro kasutuselevõttu, kuid mitte kauem kui üks aasta. Pärast seda tuleks kõnealuse nõude kohaldamine lõpetada, et kodanikud saaksid uue vääringuga täielikult harjuda.

2. Liikmesriigid peaksid tagama, et kodanikud oleksid eurole ülemineku korra, euro rahatähtede ja müntide võltsimisvastaste sätete ja euro sularaha turvaelementidega hästi kursis ning nad peaksid aitama kodanikel omandada uues vääringus esitatud hinnad. Kõnealust teavituskampaaniat tuleks pärast euro kasutuselevõttu mõni aeg jätkata. Eelkõige tuleks koostada spetsiaalsed teabeprogrammid haavatavatele elanikerühmadele (nt pensionärid ja füüsiliste, sensoorsete või vaimsete häirete all kannatavad inimesed) ja inimestele, kellel on piiratud juurdepääs teabele (nt migrandid, kodutud, arvutus- ja kirjaoskuseta inimesed jne).

3. Liikmesriigid, krediidiasutused ja ettevõtjad peaksid korraldama koolitusi, et oma töös sularahaga regulaarselt kokkupuutuvad töötajad harjuksid eurodega, mis tagaks euro müntide ja rahatähtede parema äratundmise, turvaelementide õige kindlakstegemise ja kiirendaks rahaga ümberkäimist. Lisaks tuleks nägemispuudega inimestele korraldada praktilisi korduvkoolitusi, et aidata neil talletada uus raha sensoorsesse mällu.

4. Riigiasutused peaksid ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele andma täpset teavet eurole ülemineku ajakava, asjaomaste õigusnormide ning maksu- ja raamatupidamiseeskirjade kohta. Kutseliidud, euroinfokeskused, kaubandus- ja kommertskojad, raamatupidajad ja ettevõtlusnõustajad peaksid tagama, et nendega koostööd tegevad ettevõtjad teevad vajalikke ettevalmistustöid ja on alates euro kasutuselevõtu kuupäevast võimelised tehinguid tegema eurodes.

5. Krediidiasutused peaksid kliente eurole ülemineku praktilistest tagajärgedest teavitama. Eelkõige tuleks juhtida nende tähelepanu sellele, et pärast euro kasutuselevõttu ei ole enam võimalik teha sularahata tehinguid vanas omavääringus ega hoida kontodel summasid vanas omavääringus.

6. Ettevõtjad peaksid tegema jõupingutusi töötajate teadlikkuse tõstmiseks ja korraldama avalikkusega suhtlevatele töötajatele kohapeal koolitusi.

7. Liikmesriigid peaksid jälgima eelkõige korrapäraste uuringute abil seda, kuidas majandustegevuses osalejad valmistuvad eurole üleminekuks.

Artikkel 3

Tagada euro sularaha kiire kasutuselevõtt

1. Selleks et vähendada vahetatava sularaha hulka, tuleks julgustada tarbijaid hoiustama vaba sularaha kontol nädalaid enne eurole üleminekut. Kui lepingud, mis tavaliselt hõlmavad omavääringut, sõlmitakse pärast lõplikult fikseeritud ümberarvestuskurssi käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmist ja sellised lepingud on kehtivad ka pärast euro kasutuselevõttu, tuleks nendes soovitavalt osutada eurole.

2. Krediidiasutused ja müügipunktid peaksid kuid enne eurole üleminekut kasutama Euroopa Keskpanga pakutavat euro rahatähtede ja müntide eeljaotuse ja kaaseeljaotuse võimalust. (2) Euro rahatähtede ja müntide kaaseeljaotus müügipunktidele peaks toimuma viimastel nädalatel enne eurole üleminekut. Väikeste jaemüügipunktide jaoks tuleks ette näha erikord, sh eelkõige euro müntide komplektide jaotamine jaemüüjatele. Selleks et julgustada müügipunkte kaaseeljaotuses osalema, tuleks neile pakkuda majanduslikult soodsaid debiteerimise edasilükkamise võimalusi. Kodanikel peaks olema võimalik hankida euro müntide komplekte kolme nädala jooksul enne eurole üleminekut ja tuleks tagada, et igal leibkonnal oleks võimalik saada vähemalt üks komplekt.

3. Sularahaautomaate tuleks kohandada euro rahatähtede väljastamiseks alates euro kasutuselvõtust. Sellised sularahaautomaadid, mida tehnilistel võimalustel ei ole võimalik õigeaegselt vastavalt kohandada, tuleks kasutusest kõrvaldada. Kaks nädalat enne ja pärast eurole üleminekut peaksid krediidiasutused sularaha väljastamisel ja vahetamisel kasutama eelkõige väikese nominaalväärusega rahatähti.

4. Alates euro kasutuselevõtust on müügipunktid kohustatud andma raha tagasi üksnes eurodes, v.a kui see ei ole praktilistel põhjustel võimalik. Tuleb võtta ajutisi meetmeid, et hõlbustada sularaha kaaseeljaotust müügipunktidele ja vähendada sularaha hulga suurenemisega seotud probleeme müügipunktides.

5. Euro kasutuselevõtu päeval tuleks kõik elektroonilised kassaterminalid eurole ümber lülitada. Esimestel päevadel pärast euro kasutuselevõttu tuleks tarbijaid julgustada elektroonilisi makseid sagedamini tegema.

6. Omavääringu ja euro üheaegse ringluse perioodi esimestel päevadel peaksid krediidiasutuste peakontorid olema avatud, et hõlbustada omavääringu vahetamist euro vastu. Lisaks peaksid pangad ülemineku perioodil olema kauem avatud. Järjekordade ärahoidmiseks tuleks jaemüüjatele pakkuda sularahaga kiiremat varustamist võimaldavaid erivahendeid.

Artikkel 4

Hoida ära eurole ülemineku perioodi kuritarvitamine ja juhud, kus kodanikel tekib vale ettekujutus hindade arengust

1. Selleks et euro kasutuselevõtu mõju hindadele oleks neutraalne, tuleks sõlmida jaemüügi- ja teenindussektoriga kokkulepped. Eelkõige ei tohiks jaemüüjad seoses eurole üleminekuga hindu tõsta ja hindade eurodes esitamisel pärast üleminekukursi vastuvõtmist peaksid nad üritama hinnamuutusi minimaliseerida. Kõnealuste kokkulepete tulemuseks peaks olema tarbijatele nähtava ja kergesti äratuntava logo kasutuselevõtmine. Kõnealust logo tuleks edendada teavituskampaaniate abil. Koostöös tarbijaühingutega tuleks hoolsalt jälgida, kas jaemüüjate tegevus vastab kõnealuste kokkulepetega võetud kohustustele. Mittevastavuse korral tuleks ette näha hoiatavad meetmed, mis ulatuvad ettevõtja nime avaldamisest kuni võimalike trahvideni kõige tõsisematel juhtudel.

2. Liikmesriikides tuleks hinnaarenguid hoolikalt ja sageli jälgida alates ümberarvestuskursi vastuvõtmisele järgnevatest nädalatest kuni hindade kahes vääringus esitamise perioodi lõpuni. Eelkõige eurole üleminekule vahetult eelnevatel ja järgnevatel nädalatel tuleks kodanikke teavitada hindade iganädalasest arengust, et hoida ära võimalik vale ettekujutus hindadest.

3. Pärast ümberarvestuskursi vastuvõtmist peaksid pangad kohaldama eurodes tehtavate maksetehingute suhtes sama teenustasu nagu kohaldati omavääringus tehtud maksetehingute suhtes.

Artikkel 5

Lõppsäte

Liikmesriike kutsutakse üles toetama käesoleva soovituse rakendamist.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud nii asutamislepingu artikli 122 kohase erandiga hõlmatud liikmesriikidele kui ka asjaomaste liikmesriikide krediidiasutustele, ettevõtjatele ning kutseliitudele ja tarbijaühingutele.

Brüssel, 10. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) Soovitus 2000/C 303/05 (EÜT C 303, 24.10.2000, lk 6).

(2) Vt Euroopa Keskpanga 14. juuli 2006 aasta suunis euro sularahavahetuse teatud ettevalmistuste kohta ning euro pangatähtede ja müntide eeljaotuse ja kaaseeljaotuse kohta väljaspool euroala (EKP/2006/9, ELT L 207, 28.7.2006, lk 39).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 23

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 26. jaanuar 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 63/2008, 21. jaanuar 2008, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit dihüdromürtsenooli impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 64/2008, 25. jaanuar 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 65/2008, 25. jaanuar 2008, millega avatakse 2008. aasta ja järgnevate aastate tariifikvoot teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norra päritolu kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 66/2008, 25. jaanuar 2008, millega avatakse 2008. aasta ja järgnevate aastate tariifikvoot teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 3448/93 nimetatud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud Norra päritolu kaupade Euroopa Ühendusse importimiseks	11
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 67/2008, 25. jaanuar 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta	13
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2008, 25. jaanuar 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1109/2007 2007/2008. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	15
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2008, 25. jaanuar 2008, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 327/98 alusel 2008. aasta jaanuari alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	17
		EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta	21

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	21,89	5,36
1701 11 90 (1)	21,89	10,62
1701 12 10 (1)	21,89	5,17
1701 12 90 (1)	21,89	10,16
1701 91 00 (2)	22,77	14,47
1701 99 10 (2)	22,77	9,33
1701 99 90 (2)	22,77	9,33
1702 90 95 (3)	0,23	0,41

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/76/EÜ
*	Nõukogu otsus, 21. jaanuar 2008, milles käsitletakse ühenduse seisukohta rahvusvahelises kakaonõukogus 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu kehtivusaja pikendamise küsimuses	27
	Komisjon
	2008/77/EÜ
*	Komisjoni otsus, 25. jaanuar 2008, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Bulgaarias 2008. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2008) 270 all)	28
	SOOVITUSED
	Komisjon
	2008/78/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 10. jaanuar 2008, eurole üleminekut hõlbustavate meetmete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6912 all)	30