ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 343

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

50. köide
27. detsember 2007


Sisukord

 

I   EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1523/2007, 11. detsember 2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport  ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1524/2007, 18. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta

5

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1525/2007, 17. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

9

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

MÄÄRUSED

27.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1523/2007,

11. detsember 2007,

millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 95 ja 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi kodanikud peavad kasse ja koeri lemmikloomadeks ning seetõttu ei ole aktsepteeritav kasutada kassi ja koera karusnahku ning neid karusnahku sisaldavaid tooteid. On olemas tõendid selle kohta, et ühenduses esineb märgistamata kassi ja koera karusnahku ning neid sisaldavaid tooteid. Sellest tulenevalt teeb tarbijatele muret, et nad võiksid osta kassi ja koera karusnahku ning neid sisaldavaid kaupu. 18. detsembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu deklaratsiooni, (3) milles väljendati muret selliste karusnahkade ning toodete kaubanduse suhtes ning nõuti selle lõpetamist, et taastada ELi tarbijate ja jaemüüjate usaldus. Põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu rõhutas samuti oma 17. novembril 2003 ja 30. mail 2005 toimunud istungitel vajadust võtta võimalikult kiiresti vastu kassi ja koera karusnahku ning neid karusnahku sisaldavaid tooteid käsitlevad kaubanduseeskirjad.

(2)

Asjakohane on selgitada, et käesolev määrus peaks hõlmama ainult kodukasside ja -koerte liikidelt pärinevaid karusnahku. Ent kuivõrd teaduslikult on võimatu eristada kodukasside karusnahka muude kodustamata kassi alamliikide omadest, on käesolevas määruses kass defineeritud kui „felis silvestris”, mis hõlmab ka kodustamata kassi alamliike.

(3)

Vastuseks tarbijate murele on mitmed liikmesriigid võtnud vastu õigusaktid, mille eesmärk on kassi ja koera karusnahkade tootmise ja turustamise tõkestamine.

(4)

Liikmesriikide õigusaktide sätted, mis reguleerivad karusnaha ja karusnahatoodete kaubandust, importi, tootmist ja märgistamist ning mille eesmärk on tõkestada kassi ja koera karusnahkade turule viimist või muul viisil kaubanduslikel eesmärkidel kasutamist, on erinevad. Kui mõned liikmesriigid on täielikult keelanud kassi ja koera karusnahkade tootmise, keelates nende loomade pidamise ja tapmise karusnaha saamiseks, on teised vastu võtnud kõnealuste karusnahkade ja neid karusnahku sisaldavate toodete tootmise ja/või impordi piirangud. Mõnes liikmesriigis on kehtestatud märgistamisnõue. Kodanike kasvav teadlikkus probleemist ajendab tõenäoliselt teisigi liikmesriike võtma riiklikul tasandil vastu uusi piiravaid meetmeid.

(5)

Selle tulemusel võtsid ELi teatavad karusnahakaupmehed kasutusele vabatahtliku tegevusjuhise kassi ja koera karusnahkadega ning neid karusnahku sisaldavate toodetega kauplemisest hoidumiseks. See juhis ei ole aga osutunud piisavaks, et kassi ja koera karusnahkade importi ning müüki takistada, eelkõige siis, kui karusnahakaupmehed kauplevad karusnahkadega, mille päritoluliik pole näidatud ja mida pole lihtne ära tunda, või ostavad selliseid karusnahku sisaldavaid tooteid ja on vastamisi ohuga, et kõnealuseid kaupu ei saa seaduslikult turustada ühes või mitmes liikmesriigis või et turustamise suhtes ühes või mitmes liikmesriigis kohaldatakse lisanõudeid, mille eesmärk on ära hoida kassi ja koera karusnahkade kasutamine.

(6)

Kassi ja koera karusnahku käsitlevate riiklike meetmete erinevus takistab karusnahakaubandust üldiselt. Need meetmed takistavad siseturu toimimist, sest õigusaktides sätestatud nõuete mitmekesisus raskendab karusnahatootmist üldiselt ning muudab keerulisemaks seaduslikult ühendusse imporditud või ühenduses toodetud karusnaha vaba ringluse ühenduses. Õigusaktides sätestatud nõuete mitmekesisus liikmesriikides tähendab karusnahakaupmeestele täiendavaid kohustusi ja kulusid.

(7)

Lisaks sellele tekitab õigusnõuete mitmekesisus liikmesriikides üldsuses segadust ning see takistab kaubandust.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid seetõttu ühtlustama liikmesriikides eeskirju, mis keelavad kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete müügi, müügiks pakkumise ja turustamise ning seega vältima turuhäirete tekkimist kõigi teiste selliste toodete siseturul.

(9)

Siseturu praeguse killustatuse kõrvaldamiseks on vaja ühtlustamist, mille puhul on erinevatest riiklikest nõuetest tulenevate kaubandustõkete kõrvaldamisel kõige tõhusamaks ja proportsionaalsemaks vahendiks kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimise ja ühendusse impordi või ühendusest ekspordi keelamine.

(10)

Märgistamisnõue ei sobi samasuguse tulemuse saavutamiseks, sest see paneks ebaproportsionaalselt suuri täiendavaid kohustusi rõivatööstusele, sealhulgas kunstkarusnahaga kauplejatele, ja oleks ka ebaproportsionaalselt kulukas juhtudel, mil karusnahk moodustab kaubast vaid väikese osa.

(11)

Ühenduses ei ole traditsiooni kasvatada kasse ja koeri karusnaha saamiseks, kuigi kassi ja koera karusnahkade valmistamise juhtumeid on täheldatud. Tegelikult on selge, et suurem osa ühenduses turustatavatest kassi ja koera karusnahkadest valmistatud kaupadest on pärit kolmandatest riikidest. Seega, et ühendusesisene kaubanduskeeld oleks tõhusam, tuleks seda täiendada samade kaupade ühendusse impordi keelamisega. Selline impordikeeld lahendaks ka tarbijate probleeme, mida nad on väljendanud seoses kassi ja koera karusnahkade võimaliku toomisega ühendusse, eriti kuna on teada, et neid loomi võidakse kohelda ja tappa julmalt.

(12)

Ekspordikeeld peaks tagama, et kassi ja koera karusnahku ja neid karusnahku sisaldavaid tooteid ühenduses ekspordiks ei toodeta.

(13)

Siiski on asjakohane ette näha võimalus teha piiratud erandeid kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimise ja ühendusse impordi või ühendusest ekspordi üldisest keelust. Näiteks olukorras, kus kassi ja koera karusnahku imporditakse ning viiakse turule hariduslikul või taksidermia eesmärgil.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1774/2002 (4) sätestatakse loomade ja inimeste tervishoiu eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas kassi ja koera karusnahkade) turuleviimise ja impordi või ekspordi jaoks. Seetõttu on asjakohane selgitada käesoleva määruse reguleerimisala, mis peaks olema ainus akt, mis reguleerib kõigis tootmisetappides kassi ja koera karusnahkade (kaasa arvatud toornahkade) turuleviimist ja importi või eksporti. Käesolev määrus ei mõjuta siiski määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud kassi ja koera karusnahkade kõrvaldamisega seotud kohustusi rahvatervise tagamiseks.

(15)

Kasside ja koerte karusnahatootmiseks kasutamise keelamiseks võetud meetmeid tuleks jõustada ühtselt kogu ühenduses. Kassi ja koera karusnahkade tuvastamiseks kasutatavad meetodid, nagu DNA-analüüs, mikroskoopia ja MALDI-TOF mass-spektromeetria, on liikmesriigiti erinevad. Neid meetodeid käsitlev teave tuleks komisjonile kättesaadavaks teha, nii et täitevasutused oleksid kursis uute saavutustega kõnealuses valdkonnas ning et saaks hinnata ühtse meetodi kehtestamise võimalusi.

(16)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5).

(17)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitus kehtestada karusnaha päritoluliigi määramise analüütilised meetodid ja võtta erandkorras vastu käesolevas määruses ette nähtud keeldudest mööndusi tegevad meetmed. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muuhulgas seda täiendades lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(18)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Eelkõige peaksid liikmesriigid, kes peavad pärast käesoleva määruse kohaldamist kinni kassi ja koera karusnahkade partiisid, võtma vastu õigusnormid, mis võimaldavad taolisi saadetisi konfiskeerida ja hävitada ning peatada või tühistada asjaomastele ettevõtjatele väljastatud impordi- või ekspordilitsentsid. Liikmesriike tuleks julgustada kohaldama kriminaalkaristusi, juhul kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt takistuste kõrvaldamist siseturu toimimiselt, ühtlustades ühenduse tasandil siseriiklikke keelde, mis käsitlevad kassi ja koera karusnahkade ja neid karusnahku sisaldavate toodete kaubandust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on keelustada kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport, et kõrvaldada siseturu toimimise takistused ning taastada tarbijate usaldus selles osas, et tarbijate poolt ostetavad karusnahatooted ei sisalda kassi ja koera karusnahku.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kass” – liiki felis silvestris kuuluv loom;

2)

„koer” – alamliiki canis lupus familiaris kuuluv loom;

3)

„turuleviimine” – kassi ja/või koera karusnaha või sellist karusnahka sisaldava toote valdamine müügi eesmärgil, mis sisaldab müügiks pakkumist, müüki ja turustamist;

4)

„import” – vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 79 tähenduses, välja arvatud mittekaubanduslik import nõukogu 28. märtsi 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 918/83 (millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem) (7) artikli 45 lõike 2 punktis b kirjeldatud tähenduses;

5)

„eksport” – ekspordiprotseduur, mis võimaldab ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumilt välja viia määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 tähenduses.

Artikkel 3

Keelud

Kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine ja ühendusse import või ühendusest eksport on keelatud.

Artikkel 4

Erandid

Erandina artiklist 3 võib komisjon erandkorras võtta vastu meetmeid, millega lubatakse kassi ja koera karusnahkade või neid karusnahku sisaldavate toodete turuleviimine, import või eksport hariduslikul või taksidermia eesmärgil.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid ja mis sätestavad tingimused selle erandi kohaldamiseks, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 5

Karusnaha päritoluliigi kindlakstegemise meetodid

Liikmesriigid teavitavad komisjoni karusnaha päritoluliigi kindlakstegemiseks kasutatavatest analüüsimeetoditest 31. detsembriks 2008 ja edaspidi alati, kui toimunud uued arengud seda nõuavad.

Komisjon võib vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse analüüsimeetodid, mida kasutatakse karusnaha päritoluliigi kindlakstegemiseks. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ning lisatakse käesoleva määruse lisasse.

Artikkel 6

Komitee

1.   Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (8) artikli 58 lõike 1 alusel.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 7

Aruanded

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesoleva määruse täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2010 aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, sealhulgas ülevaate sellega seotud tolli tegevusest.

Komisjoni aruanne avalikustatakse.

Artikkel 8

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile 31. detsembriks 2008 ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama 31. detsembrist 2008.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LOBO ANTUNES


(1)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 42.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. novembri 2007. aasta otsus.

(3)  ELT C 91 E, 15.4.2004, lk 695.

(4)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 829/2007 (ELT L 191, 21.7.2007, lk 1).

(5)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7)  EÜT L 105, 23.4.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(8)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).


27.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/5


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1524/2007,

18. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 191,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (2) artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Parlament avaldab nimetatud määruse kohaldamise kohta aruande, milles näidatakse vajaduse korral võimalikud muudatused rahastamissüsteemis.

(2)

Euroopa Parlament leidis oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsioonis Euroopa tasandi erakondade kohta, (3) et määrust (EÜ) nr 2004/2003 tuleks alates selle jõustumisest 2004. aastal saadud kogemusi arvesse võttes parandada mitme punkti osas, mille peamine eesmärk on parandada nimetatud erakondade ja nendega seotud sihtasutuste rahastamise olukorda.

(3)

Tuleks vastu võtta Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahalist toetamist reguleerivad sätted, kuna sellised erakondadega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad oma tegevuse kaudu toetada ja innustada Euroopa tasandi erakondade eesmärkide saavutamist, eelkõige osaledes Euroopa poliitika ja integratsiooni teemalises diskussioonis, toimides muuhulgas uute ideede, lähenemiste ja poliitiliste valikute katalüsaatorina. Selline rahaline toetus tuleks ette näha Euroopa Liidu üldeelarve parlamendi jaos, samamoodi nagu Euroopa tasandi erakondade puhul.

(4)

Kodanike kõige laiema võimaliku osalemise tagamine Euroopa Liidu demokraatias jääb endiselt oluliseks eesmärgiks. Selles kontekstis võivad erilist rolli mängida poliitilised noorteorganisatsioonid, tekitades noorte seas huvi Euroopa Liidu poliitilise süsteemi vastu ja tugevdades sellealaseid teadmisi ning edendades aktiivselt nende osalemist Euroopa tasandi demokraatlikus tegevuses.

(5)

Et parandada tingimusi Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks, julgustades samas erakondi tagama piisavat pikaajalist finantsplaneerimist, tuleks kohandada minimaalse kaasrahastamise nõuet. Samal tasemel kaasrahastamist tuleks nõuda Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste jaoks.

(6)

Selleks et veelgi tugevdada ja edendada Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikkust, tuleks selgesõnaliselt kinnitada, et Euroopa Liidu üldeelarvest saadud vahendeid võib kasutada ka Euroopa tasandi erakondade kampaaniate rahastamiseks Euroopa Parlamendi valimiste puhul, tingimusel et see ei kujuta endast otsest või kaudset siseriiklike poliitiliste erakondade või kandidaatide rahastamist. Euroopa tasandi erakonnad tegutsevad eelkõige Euroopa Parlamendi valimiste raames ning nende peamine eesmärk on rõhutada nende valimiste euroopalikku iseloomu. Kooskõlas nõukogu otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom lisatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel üldistel valimistel käsitleva akti (4) artikliga 8 reguleerib Euroopa Parlamendi valimistel valimiskulude rahastamist ja piiramist iga liikmesriik oma siseriiklike õigusaktidega. Siseriiklikke õigusakte kohaldatakse ka siseriiklike valimiste ja referendumite valimiskuludele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2004/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 2004/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 2 lisatakse järgmised punktid:

„4.

Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused – liikmesriigis juriidilise isiku staatust omav üksus või üksuste võrgustik, mis on seotud Euroopa tasandi erakonnaga ning mis kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja põhiväärtustega toetab ja täiendab asjaomase Euroopa tasandi erakonna tegevust eelkõige järgmiste ülesannete täitmise kaudu:

Euroopa poliitikat ja Euroopa integratsiooniprotsessi käsitleva diskussiooni jälgimine, analüüsimine ja selles osalemine;

Euroopa poliitikaga seotud tegevuste arendamine, näiteks nimetatud küsimusi käsitlevate ning peamisi sidusrühmi, sealhulgas noorteorganisatsioone ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid hõlmavate seminaride, koolituskursuste, konverentside ja uurimuste korraldamine ja toetamine;

koostöö arendamine sama liiki üksustega demokraatia edendamise eesmärgil;

Euroopa tasandi koostööraamistiku pakkumine siseriiklikele poliitilistele sihtasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja teistele asjaomastele osalejatele.

5.

„Rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest” tähendab toetust määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (5) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 108 lõike 1 tähenduses.

2)

Artiklis 3 muutub ainus lõige lõikeks 1 ning lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab täitma järgmised tingimused:

a)

olema seotud ühe kooskõlas lõikega 1 tunnustatud Euroopa tasandi erakonnaga, kes kinnitab nimetatud seost;

b)

olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub. See juriidiline üksus peab olema eraldiseisev Euroopa tasandi erakonnast, millega ta on seotud;

c)

järgima, eriti oma programmis ja tegevuses, Euroopa Liidu asutamispõhimõtteid, nimelt vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise ja põhiliste vabaduste ning õigusriigi põhimõtteid;

d)

ei tohi olla kasumit taotlev;

e)

tema juhtorgan peab olema geograafiliselt tasakaalus.

3.   Käesoleva määruse raames määratlevad Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused ise omavaheliste suhete vormi kooskõlas siseriikliku õigusega, pidades silmas, et ühelt poolt Euroopa tasandi erakonna ning teiselt poolt sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse igapäevane töökorraldus ning juhtimisstruktuurid on piisavalt eraldatud.”

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab artiklites 2 ja 3 sätestatud tingimusi;”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus võib taotleda Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamist ainult Euroopa tasandi erakonna kaudu, millega ta on seotud.

5.   Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele eraldatakse rahalist toetust seotuse alusel Euroopa tasandi erakonnaga, kohaldades artikli 10 lõike 1 sätteid. Niiviisi eraldatud summade suhtes kohaldatakse artikleid 9 ja 9a.

6.   Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele eraldatud toetust kasutatakse üksnes selle sihtasutuse artikli 2 lõikes 4 määratletud tegevuse rahastamiseks. Mitte mingil juhul ei tohi seda kasutada valimiste või referendumikampaaniate rahastamiseks.

7.   Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotluste hindamisel kohaldatakse lõigete 1 ja 3 sätteid mutatis mutandis Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes.”

4)

Artiklile 5 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes.

5.   Kui Euroopa tasandi erakond, millega Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on seotud, kaotab oma staatuse, jääb kõnealune Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ilma rahastamise õigusest käesoleva määruse alusel.

6.   Kui Euroopa Parlament leiab, et artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud mis tahes tingimust enam ei täideta, jääb kõnealune Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ilma rahastamise õigusest käesoleva määruse alusel.”

5)

Artiklid 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Rahastamisega seotud kohustused

1.   Euroopa tasandi erakond ning samuti Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus:

a)

avaldab oma tulud ja kulud ning varade ja kohustuste aruande igal aastal;

b)

deklareerib oma rahastamisallikad, esitades nimekirja annetajatest ja iga annetaja annetustest, välja arvatud annetuste puhul, mis ei ületa 500 eurot aastas annetaja kohta.

2.   Euroopa tasandi erakond ning samuti Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei võta vastu:

a)

anonüümseid annetusi;

b)

annetusi Euroopa Parlamenti kuuluvate poliitiliste rühmade eelarvetest;

c)

annetusi ettevõtjalt, kelle suhtes ametiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel;

d)

12 000 eurot aastas annetaja kohta ületavaid annetusi füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, välja arvatud punktis c viidatud ettevõtjad, ning ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist;

e)

annetusi kolmanda riigi ametiasutustelt, sealhulgas ettevõtjalt, kelle suhtes ametiasutused võivad otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju oma omandiõiguse või finantsosaluse tõttu ettevõtjas või selle suhtes kehtivate eeskirjade alusel.

3.   Euroopa tasandi erakonda võivad toetada selle liikmeks olevad siseriiklikud erakonnad või Euroopa tasandi erakonna füüsilisest isikust liikmed. Riiklike erakondade või füüsiliste isikute toetus Euroopa tasandi erakonnale ei või ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi erakonna aastaeelarvest.

4.   Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust võivad toetada selle liikmeks olevad siseriiklikud poliitilised sihtasutused ning Euroopa tasandi erakonnad. Niisugused toetused ei või ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest ja need ei tohi pärineda Euroopa tasandi erakonna poolt käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu üldeelarvest saadud rahalistest vahenditest.

Tõendamiskohustus on asjakohasel Euroopa tasandi erakonnal.

Artikkel 7

Rahastamiskeeld

1.   Euroopa tasandi erakondade rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest või mis tahes muust allikast ei või kasutada muude erakondade otseseks või kaudseks rahastamiseks, eriti siseriiklike erakondade või üksikkandidaatide puhul. Neid siseriiklikke erakondi ja üksikkandidaate reguleerivad siseriiklikud eeskirjad.

2.   Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest või muust allikast ei või kasutada ei Euroopa tasandi ega siseriiklike erakondade või üksikkandidaatide ega ka siseriiklike sihtasutuste otseseks või kaudseks rahastamiseks.

Artikkel 8

Kulu liik

Ilma et see piiraks poliitiliste sihtasutuste rahastamist, võib assigneeringuid, mis on saadud Euroopa Liidu üldeelarvest kooskõlas käesoleva määrusega, kasutada ainult artikli 4 lõike 2 punktis b viidatud poliitilises programmis näidatud eesmärkidega otseselt seotud kulude katteks.

Selliste kulude hulka kuuluvad administratiivkulud ning tehnilise abi, koosolekute, teadusuuringute, piiriüleste ürituste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulud.

Euroopa tasandi erakondade kulude hulka võib ka kuuluda Euroopa tasandi erakondade kampaaniate rahastamine Euroopa Parlamendi valimiste puhul, milles nad osalevad artikli 3 lõike 1 punkti d nõuetest lähtuvalt. Vastavalt artiklile 7 ei rahastata nende assigneeringutega otseselt ega kaudselt siseriiklikke erakondi või üksikkandidaate.

Selliseid vahendeid ei kasutata referendumikampaaniate rahastamiseks.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti artikliga 8 reguleerib Euroopa Parlamendi valimistel erakondade ja kandidaatide valimiskulude rahastamist ja piiramist iga liikmesriik oma siseriiklike õigusaktidega.”

6)

Artikli 9 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Assigneeringud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks määratakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja teostatakse kooskõlas Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ja selle rakenduseeskirjadega.

Käesoleva määruse rakendamismenetluse kehtestab eelarvevahendite käsutaja.

2.   Vallas- ja kinnisvara hinnatakse ja kulumit arvestatakse vastavalt finantsmääruse artiklis 133 sisalduvatele institutsioonidele kohaldatavatele sätetele.

3.   Käesoleva määruse alusel toimuvat rahastamist kontrollitakse kooskõlas finantsmäärusega ja selle rakendussätetega.

Kontrolli teostatakse iga-aastase sõltumatu välisauditi kinnitamise teel. See kinnitus edastatakse Euroopa Parlamendile kuue kuu jooksul pärast asjaomase rahandusaasta lõppu.”

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Läbipaistvus

Euroopa Parlament avaldab oma veebilehel selleks otstarbeks loodud rubriigis järgmised dokumendid:

aastaaruande koos tabeliga igale Euroopa tasandi erakonnale või poliitilisele sihtasutusele makstud summadega iga eelarveaasta kohta, mil toetusi maksti;

artiklis 12 sätestatud Euroopa Parlamendi aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuste kohta;

käesoleva määruse rakendussätted.”

8)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavad vahendid ei tohi ületada 85 % Euroopa tasandi erakonna või poliitilise sihtasutuse rahastamiskõlblikest kulutustest. Tõendamiskohustus on asjakohasel Euroopa tasandi erakonnal.”

9)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Hindamine

Euroopa Parlament avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuste kohta hiljemalt 15. veebruaril 2011. Aruandes näidatakse vajaduse korral võimalikud muudatused rahastamissüsteemis.”

Artikkel 2

Üleminekusätted

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse Euroopa tasandi erakondadele antavate toetuste suhtes alates 2008. eelarveaastast.

2008. eelarveaastal kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2004/2003 artikli 4 lõike 4 sätteid Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta ainult seoses pärast 1. septembrit 2008 tekkinud rahastamiskõlblike kuludega.

Euroopa tasandi erakonnad, mis on nõuetekohaselt esitanud oma taotlused 2008. aastaks toetuste saamiseks, võivad hiljemalt 28. märtsil 2008 esitada käesoleva määrusega kehtestatud muudatustel põhineva täiendava rahastamistaotluse ja vajadusel taotluse selle erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele toetuse saamiseks. Euroopa Parlament võtab vastu asjakohased rakendusmeetmed.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LOBO ANTUNES


(1)  Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta otsus.

(2)  ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(3)  ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 127.

(4)  EÜT L 278, 8.10.1976, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).

(5)  Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9.).”


27.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/9


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1525/2007,

17. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 279,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (1) nähakse muu hulgas ette eeskirjad Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks Euroopa Liidu üldeelarvest.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2004/2003 artiklis 12 on sätestatud, et Euroopa Parlament avaldab nimetatud määruse kohaldamise kohta aruande, milles näidatakse vajaduse korral võimalikud muudatused rahastamissüsteemis.

(3)

Euroopa Parlament leidis oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsioonis Euroopa tasandi erakondade kohta, (2) et määrust (EÜ) nr 2004/2003 tuleks alates selle jõustumisest 2004. aastal saadud kogemusi arvesse võttes mitmes punktis parandada.

(4)

Euroopa tasandi erakondade rahastamist reguleerivaid eeskirju tuleks kohandada, et võtta paremini arvesse erakondade tegevuse eri tingimusi ja eelkõige muutuvaid poliitilisi väljakutseid ja prioriteete, mis avaldavad eelarvele mõju, mida erakonnad ei saa iga-aastase eelarve ja tööplaani koostamisel ette näha. Seetõttu tuleks luua piiratud võimalus kanda osa vahenditest üle järgmise aasta esimesse kvartalisse.

(5)

Et parandada erakondade pikaajalise finantsplaneerimise võimet, võtta arvesse aastast aastasse muutuvaid rahastamisvajadusi ning stimuleerida erakondi mitte sõltuma üksnes avaliku sektori rahastamisest, tuleks Euroopa tasandi erakondadel lubada väljastpoolt Euroopa Liidu üldeelarvet pärinevatest omavahenditest piiratud rahalise reservi moodustamist. Eespool nimetatud erand kasumi taotlemise eeskirjast peaks olema erandlik ning mitte looma pretsedenti.

(6)

Nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1605/2002 artiklisse 109 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Kui Euroopa tasandi erakonna tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib erandina lõikes 2 sätestatud kasumi taotlemist keelavast eeskirjast kuni 25 % selle eelarveaasta kogutuludest üle kanda järgmisesse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Kasumi taotlemist keelava eeskirja täitmise kontrollimisel ei võeta arvesse omavahendeid, eelkõige Euroopa tasandi erakonna aastase tegevuse käigus kogutud annetusi ja liikmemakse, mis ületavad 15 % toetusesaaja rahastamiskõlblikest kuludest.

Teise lõigu sätteid ei kohaldata, kui Euroopa tasandi erakonna rahaline reserv ületab 100 % erakonna keskmisest aastasissetulekust.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. SILVA


(1)  ELT L 297, 15.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1524/2007 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5).

(2)  ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 127.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).