1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele hariliku tuuni püügi võimalustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

2.   Iga liikmesriik koostab harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel püüdvatele laevadele ja mõrdadele iga-aastased püügikavad. Liikmesriigid, kelle hariliku tuuni kvoot on väiksem kui 5 % ühenduse kvoodist, võivad vastu võtta erimeetodi oma püügikavas kvoodi haldamiseks ning sellisel juhul ei kohaldata lõike 3 sätteid.

3.   Iga-aastases püügikava määratakse kindlaks:

4.   Iga-aastane püügikava esitatakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril. Püügikava või kvoodi haldamisele suunatud erimeetodi mis tahes hilisemad muudatused edastatakse komisjonile hiljemalt kümme päeva enne kõnealusele muudatusele vastavat tegevust.

5.   Lipuliikmesriik võtab käesoleva lõike alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev:

Lipuliikmesriik tagab, et tegelik inspekteerimine toimub tema alluvuses olevates sadamates või mõne muu lipuliikmesriigi poolt määratud isiku poolt, kui laev ei asu ühenduse sadamas.

Kui kvoot loetakse ammendatuks, võib lipuliikmesriik laevalt nõuda, et see suunduks viivitamatult tema poolt määratud sadamasse.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. jaanuaril oma püügikavade rakendamise aruanded eelneva aasta kohta. Kõnealused aruanded hõlmavad järgmist:

7.   Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelised eraviisilise kauplemise lepingud asjaomase liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks, et kalastada konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames, sõlmitakse üksnes asjaomase liikmesriigi loal, kes peab sellest teavitama komisjoni ja ICCATi komisjoni.

8.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 1. märtsiks mis tahes liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelistest eraviisilistest kokkulepetest.

9.   Lõikes 8 osutatud teavitamine hõlmab järgmisi elemente:

10.   Komisjon saadab lõikes 9 osutatud teabe viivitamata ICCATi täitevsekretariaadile.

11.   Komisjon tagab, et konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi protsendimäär, mida võib kasutada ühenduse kalalaevade prahtimiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1936/2001 (7) artikli 8b kohaselt, ei ületa 60 %, 40 % ega 20 % vastavalt 2007., 2008. ja 2009. aasta kogukvoodist.

12.   Ühenduse kalalaevade prahtimine hariliku tuuni püügiks Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on 2010. aastal ja järgnevatel aastatel keelatud.

13.   Iga liikmesriik tagab, et tema hariliku tuuni püüdmiseks prahitud laevade arv ja prahtimise kestus on vastavuses prahtivale riigile eraldatud kvoodiga.

1.   Hariliku tuuni püük pelaagilise õngepüügiga tegeleva suure, üle 24meetrise kalalaevaga on Atlandi ookean idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juunist 31. detsembrini, v.a alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° läänepikkust ja põhja pool 42° põhjalaiust.

2.   Hariliku tuuni püük seinnoodaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 1. juulist 31. detsembrini.

3.   Hariliku tuuni püük söödalaevaga on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud 15. novembrist 15. maini.

4.   Hariliku tuuni püük pelaagilise püügi traaleriga on Atlandi ookeani idaosas keelatud 15. novembrist 15. maini.

1.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt on 30 kg või 115 cm.

2.   Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse järgmiste harilike tuunide (Thunnus thynnus) suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm:

3.   Lõike 2 punkti a eesmärgil võib nõukogu kehtestada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega hariliku tuuni püügi luba omavate söödalaevade, veoõngedega laevade ja hariliku tuuni püügi kui kaaspüügi luba omavate pelaagilise püügi traalerite maksimumarvu. Söödalaevade ja veoõngedega laevade arv võrdub 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügiga tegelenud ühenduse laevade arvuga. Pelaagilise püügi traalerite arv võrdub 2006. aastal hariliku tuuni püügi kui kaaspüügi luba omavate ühenduse laevade arvuga.

4.   Lõike 2 punkti a eesmärgil võib nõukogu jaotada komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega lõike kolm kohaselt kindlaks määratud laevade arvu liikmesriikide vahel.

5.   Lõike 2 punkti a eesmärgil jaotatakse kuni 10 % ühenduse 8 kuni 30 kg kaaluva või 75 kuni 115 cm pikkuse hariliku tuuni püügikvoodist lõigetes 3 ja 4 osutatud püügiloaga laevade vahel, kusjuures alla 17meetrise üldpikkusega söödalaevad võivad püüda maksimaalselt 200 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega ühenduse kvoodi jaotamise liikmesriikide vahel.

6.   Ühenduse 8 kuni 30 kg kaaluva hariliku tuuni püügikvoodist võib jaotada Atlandi ookeani idaosas kuni 2 %. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega ühenduse kvoodi jaotamise liikmesriikide vahel.

7.   Täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes on sätestatud I lisas.

1.   Iga liikmesriik kehtestab valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2.   Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3.   Kauem kui aasta kasvatatud kalade suhtes kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4.   Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Proove tuleb võtta igal aastal ja nende andmed tuleb edastada komisjonile järgneva aasta 31. maiks.

1.   Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist, lubatakse kõikidel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel kaaspüügina püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8 % ulatuses.

2.   Lõikes 1 osutatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3.   Kaaspüügi arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha. Kuna hariliku tuuni püük on avatud, siis on lõikes 1 osutatud kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

4.   Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 14 ja artikli 18 lõiget 1.

1.   Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2.   Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

1.   Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2.   Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3.   Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 31. jaanuariks 2008 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel aktiivselt harilikku tuuni.

2.   Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3.   Käesoleva artikli sätetega hõlmatud ning ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõigetes 2, 4, 6, 7 ja 8 sätestatud kalapüügilubade eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

1.   Iga liikmesriik saadab komisjonile 31. jaanuariks 2008 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2.   Komisjon saadab kõnealuse nimekirja ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3.   ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4.   Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

1.   Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

2.   Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile igal aastal hiljemalt 1. aprillil. Komisjon saadab selle igal aastal enne 15. aprilli ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

3.   Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 12 osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt lõigetele 1 ja 2.

4.   Vastavalt I lisas sätestatud eritingimustele kohaldatakse käesolevat sätet Atlandi ookeani idaosas söödalaevadega, veoõngedega ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni lossimise ja ümberlaadimise suhtes.

1.   Lisaks nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (8) artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele peavad artiklis 12 osutatud ühenduse kalalaeva kapten sisestama püügipäevikusse vajaduse korral II lisas loetletud teabe.

2.   Artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten, kes osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

3.   Kui ühises püügioperatsioonis osalev kalalaev teatab oma püügivahenditega püütud hariliku tuuni koguse, märgib laeva kapten iga saagi puhul ära selle, millise laeva (milliste laevade) ja millise lipuriigi (milliste lipuriikide) kvoodist nimetatud saak maha arvestatakse.

1.   Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade hariliku tuuni ühised püügioperatsioonid on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul.

2.   Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada oma ühises püügioperatsioonis osalevatelt kalalaevadelt üksikasjalikku teavet ühise operatsiooni kestuse, sellega seotud ettevõtjate ning püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteemi kohta.

3.   Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

1.   Artiklis 12 osutatud kalalaeva kapten saadab oma lipuliikmesriikide pädevatele asutustele oma laeva püütud hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2.   Esimest korda saadetakse püügiaruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste püügioperatsioonide puhul märgib püügilaeva kapten iga saagi puhul, millise laeva või laevade puhul arvestatakse saagid lipuriigi (lipuriikide) kvoodist maha.

3.   Alates iga aasta 1. juunist saadab kalalaeva kapten hariliku tuuni püügikoguste aruandeid, sh nullpüügiaruandeid, iga viie päeva kohta.

4.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5.   Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

2.   Juhul kui lossimine toimub muu kui lipuliikmesriigi poolt määratud sadamas, saadab selle liikmesriigi pädev asutus 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

3.   Käesolevat sätet ei kohaldata Atlandi ookeani idaosas söödalaevaga, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleriga püütud harilikku tuuni lossimise suhtes.

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud, v.a suuri tuunikalasid õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005(06), millega kehtestatakse suuri tuunikalasid õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava.

2.   Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

3.   Kalapüügilaevad ei tohi teostada ümberlaadimist ilma lipuriigi eelneva loata.

4.   Püügilaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

5.   Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus:

6.   Artiklis 12 osutatud ühenduse laeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt III lisas kehtestatud vormile.

1.   Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid, ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Nimetatud aruanne sisaldab määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud sumpadesse paigutamise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3.   Enne mis tahes sumpadesse paigutamist teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb nuumamise või kasvatamisega tegeleva ettevõtte liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist juhul, kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

4.   Ühenduse kalalaeva kapten täidab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist üleviimisdeklaratsiooni vastavalt III lisas kehtestatud vormile ja saadab selle lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidavale kalale sumpadesse transportimise ajal lisatud.

1.   Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2.   Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3.   Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

1.   Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi andmete abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2.   Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

1.   Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. a novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava, mis on esitatud käesoleva määruse IV lisas.

2.   Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid ja inspekteerima kõnealuse kava alusel merel.

3.   Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4.   Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5.   Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. aprilliks komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises igal aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.

1.   Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15 meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

2.   Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

1.   Liikmesriik rakendab oma lipu all sõitva kalalaeva suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt riigi õigusele on kindlaks tehtud, et laev ei vasta artiklitele 4, 5, 7, 14, 15, 16, 17 ja 19. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

2.   Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all hariliku tuuni kasvandus asub, rakendab selle kasvanduse suhtes jõustamismeetmeid juhul, kui vastavalt selle riigi õigusele on kindlaks tehtud, et see kasvandus ei vasta käesoleva määruse artiklile 20 ja artikli 25 lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklitele 4a, 4b ja 4c. Kõnealused meetmed võivad olenevalt rikkumise tõsidusest ja vastavalt riigi õigusele olla järgmised:

1.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni (Thunnus thynnus) ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, kasvatamiseks või nuumamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesoleva määrusega nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni (Thunnus thynnus) ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaadist saadud teabe põhjal kõiki liikmesriike sellest, et konventsiooniosalise kvoot on ammendunud.

3.   Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006(07), on keelatud.

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

2.   Olenemata lõike 1 punktist a kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. jaanuarist 2010 varasemast kuupäevast rohkem kui 24meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes, mis sõidavad teatava liikmesriigi lipu all, kui kõnealune liikmesriik on nii sätestanud.

3.   Olenemata lõike 1 punktist b kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. juulist 2011 varasemast kuupäevast rohkem kui 15meetrise kogupikkusega ühenduse kalalaevade suhtes, mis sõidavad teatava liikmesriigi lipu all, kui kõnealune liikmesriik on nii sätestanud.

4.   Olenemata lõike 1 punktides a ja b sätestatud kuupäevadest, võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EÜ) nr 1966/2006 artikli 3 lõikega 2 kohaldada käesolevat määrust nende lipu all sõitvate 15 meetri pikkuste või lühemate laevade suhtes enne kõnealuseid kuupäevi.

5.   Liikmesriigid võivad sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad elektrooniliste aruandlussüsteemide kasutamist nende lipu all sõitvatel laevadel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes tingimusel, et kõnealused laevad vastavad kõigile käesoleva määrusega ettenähtud eeskirjadele.

6.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse kalalaevade suhtes, olenemata vetest või sadamatest, kus nad püügioperatsioone teostavad.

7.   Käesolevat määrust ei kohaldata ühenduse kalalaevade suhtes, mida kasutatakse üksnes vesiviljeluse jaoks.

1.   Kõik liikmesriigid koostavad registreeritud ostjate, registreeritud enampakkumiste korraldajate ning muude liikmesriigi volitatud asutuste ja isikute loetelu, kes vastutavad kalatoodete esmamüügi eest ja kelle kalatoodete müügi aastakäive on üle 400 000 euro. Esimene võrdlusaasta on 2007 ja loetelu ajakohastatakse jooksva aasta (aasta n) 1. jaanuaril aasta n–2 400 000 eurot ületava kalatoodete müügi aastakäibe alusel. Kõnealune loetelu avaldatakse liikmesriigi ametlikul veebilehel.

2.   Kõik liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad korrapäraselt nende lipu all sõitvate selliste ühenduse kalalaevade loetelud, milles suhtes kohaldatakse käesoleva määruse sätteid kooskõlas artikli 1 lõigetega 2, 3, 4 ja 5. Kõnealused loetelud avaldatakse liikmesriigi ametlikul veebilehel liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis.

1.   Ühenduse kalalaevade kaptenid edastavad püügipäeviku ja ümberlaadimise andmed elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

2.   Ühenduse kalalaevade kaptenid või nende esindajad edastavad lossimisdeklaratsiooni andmed elektrooniliselt lipuriigi pädevatele asutustele.

3.   Kui ühenduse kalalaev lossib oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused lossimisdeklaratsiooni andmed viivitamatult pärast selle saamist elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak lossiti.

4.   Kui see on ühenduse eeskirjades ette nähtud, edastavad ühenduse kalalaevade kaptenid lipuliikmesriigi pädevatele asutustele elektrooniliselt selleks ettenähtud ajal sadamasse sisenemise eelteate.

5.   Kui laev kavatseb siseneda liikmesriigi sadamasse, mis ei asu tema lipuliikmesriigis, edastavad lipuliikmesriigi pädevad asutused lõikes 4 nimetatud eelteate saamise järel selle viivitamatult elektrooniliselt rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

1.   Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad ning muud liikmesriigi volitatud asutused ja isikud, kes vastutavad kalatoodete esmamüügi eest, edastavad müügiteatisesse kantava teabe elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle territooriumil esmaturustamine toimub.

2.   Kui esmaturustus toimub liikmesriigis, mis ei ole lipuliikmesriik, tagab liikmesriik, kus toimub esmaturustus, et müügiteatise andmete koopia saadetakse asjakohase teabe saamise järel elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   Kui kalatoodete esmaturustus ei toimu liikmesriigis, kus need lossiti, tagab liikmesriik, kus toimub esmaturustus, et müügiteatise andmete koopia saadetakse asjakohase teabe saamise järel viivitamatult elektrooniliselt järgmistele ametiasutustele:

4.   Ülevõtmisdeklaratsiooni omanik edastab ülevõtmisdeklaratsiooni kantava teabe elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ülevõtmine tegelikult toimub.

1.   Kapten edastab elektroonilise püügipäeviku andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt kord päevas hiljemalt kella 24.00ks; seda isegi siis, kui püüki ei toimunud. Ta saadab kõnealused andmed ka:

2.   Kapten võib elektroonilise püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsioonide parandusi edastada kuni viimase andmeedastuseni, mis toimub püügireisi lõppemisel ja enne sadamasse sisenemist. Parandused peavad olema selgelt märgistatud. Lipuliikmesriigi pädevad asutused säilitavad kõik elektroonilise püügipäeviku esialgsed andmed ja nendes andmetes tehtud parandused.

3.   Kapten või tema esindaja edastab lossimisdeklaratsiooni elektrooniliselt kohe pärast lossimisdeklaratsiooni valmimist.

4.   Mahalaadiva laeva ja vastuvõtva laeva kapten edastavad ümberlaadimise andmed elektrooniliselt kohe pärast ümberlaadimist.

5.   Kapten säilitab lõikes 1 nimetatud andmete koopia kalalaeva pardal iga püügireisi jooksul kuni lossimisdeklaratsiooni esitamiseni.

1.   Liikmesriik võib vabastada tema lipu all sõitvad laevad artikli 4 lõikes 1 nimetatud kohustusest, kui kuni 24tunnine püügireis toimub tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, tingimusel, et saaki ei lossita väljaspool lipuliikmesriigi territooriumi.

2.   Ühenduse kalalaevade kaptenid on vabastatud paberkandjal püügipäeviku, lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonide koostamise kohustusest

3.   Ühenduse laevade kaptenid või nende esindajad, kes lossivad oma saagi liikmesriigis, mis ei ole nende laeva lipuliikmesriik, ei pea rannikuäärsele liikmesriigile esitama paberkandjal lossimisdeklaratsiooni.

4.   Liikmesriigid võivad sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad elektrooniliste aruandlussüsteemide kasutamist nende lipu all sõitvatel laevadel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Selliste lepingute kohaldamisalasse kuuluvad laevad ei pea kõnealustes vetes pidama paberkandjal püügipäevikut.

5.   Ühenduse laevade kaptenid, kes registreerivad oma elektroonilises püügipäevikus määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19b sätestatud püügikoormuse andmed, on vabastatud püügikoormuse aruande edastamise kohustusest teleksi, laevaseiresüsteemi (VMS), faksi, telefoni või raadio teel.

1.   Elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilise rikke korral või juhul, kui see ei tööta, edastab laeva kapten või omanik või nende esindaja püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimise andmed lipuliikmesriigi pädevatele asutustele lipuliikmesriigi kehtestatud viisil iga päev hiljemalt kella 24.00ks; seda isegi siis, kui püüki ei toimunud:

2.   Lipuliikmesriigi pädevad asutused uuendavad elektroonilise püügipäeviku andmeid kohe pärast lõikes 1 nimetatud andmete saamist.

3.   Ühenduse kalalaev ei tohi pärast elektroonilise registreerimis- ja aruandlussüsteemi tehnilist riket või pärast seda, kui süsteem ei ole toiminud, lahkuda sadamast enne, kui süsteemi töö rahuldab lipuliikmesriigi pädevaid asutusi või kui lipuliikmesriigi pädevad asutused on lubanud laeval lahkuda. Lipuliikmesriik teatab viivitamatult rannikuäärsele liikmesriigile, kui lipuliikmesriik on lubanud enda lipu all sõitval laeval rannikuäärses liikmesriigis sadamast lahkuda.

1.   Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt artikli 4 lõigetele 1 ja 2, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti laeva kaptenile või omanikule või nende esindajale. Kui selline olukord esineb ühe laeva puhul üle kolme korra aastas, tagab lipuliikmesriik selle laeva elektroonilise aruandlussüsteemi kontrollimise. Asjaomane liikmesriik uurib juhtumit, et selgitada välja, miks andmeid ei ole saadud.

2.   Kui lipuliikmesriigi pädevad asutused ei ole saanud andmeid vastavalt artikli 4 lõigetele 1 ja 2 ning laeva viimane laevaseiresüsteemi kaudu edastatud asukoht oli rannikuäärse liikmesriigi vetes, teatavad nad sellest võimalikult kiiresti rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele.

3.   Laeva kapten või omanik või nende esindaja saadab kõik andmed, mille kohta on saadud teade vastavalt lõikele 1, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele viivitamatult pärast kõnealuse teate saamist.

1.   Kui rannikuäärse liikmesriigi pädevad asutused märkavad oma vetes teise liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva ja neil ei ole juurdepääsu andmetele vastavalt artiklile 15, taotlevad nad lipuliikmesriigi pädevatelt asutustelt andmetele juurdepääsu tagamist.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud juurdepääsu ei tagata nelja tunni jooksul taotluse saatmisest, teatab rannikuäärne liikmesriik sellest lipuliikmesriigile. Teate saamisel saadab lipuliikmesriik viivitamatult andmed rannikuäärsele liikmesriigile mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

3.   Kui rannikuäärne liikmesriik lõikes 2 nimetatud andmeid ei saa, saadab laeva kapten või omanik või nende esindaja andmed ja artiklis 8 nimetatud tagasiside sõnumi koopia rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele taotluse korral mis tahes olemasolevate elektrooniliste vahendite kaudu.

4.   Kui laeva kapten või omanik või nende esindaja ei edasta rannikuäärse liikmesriigi pädevatele asutustele artiklis 8 nimetatud tagasiside sõnumi koopiat, keelatakse asjaomase laeva kalapüük rannikuäärse liikmesriigi vetes, kuni laeva kapten või tema esindaja saadab nimetatud asutustele tagasiside sõnumi või artikli 6 lõikes 1 nimetatud andmete koopia.

1.   Liikmesriigid peavad andmebaasi oma elektroonilise aruandlussüsteemi toimimise kohta. See sisaldab vähemalt järgmist teavet:

2.   Kokkuvõtlik teave liikmesriikide elektrooniliste aruandlussüsteemide toimimise kohta saadetakse komisjonile viimase nõudmisel liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide käigus kokkulepitud vormis ja sagedusega.

1.   Liikmesriikide vahel vahetatakse teavet lisas määratletud vormingus, mis põhineb XML-il (extensible mark-up language).

2.   Lõikes 1 nimetatud andmete parandused tuleb selgelt sellisena märgistada.

3.   Kui liikmesriik saab teiselt liikmesriigilt elektroonilist teavet, tagab ta tagasiside sõnumi saatmise kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele. Tagasiside sõnum sisaldab kättesaamise kinnitust.

4.   Lisas esitatud andmeelemendid, mida kaptenid peavad vastavalt ühenduse eeskirjadele püügipäevikusse kandma, on kohustuslikud ka liikmesriikidevahelises andmevahetuses.

1.   Lipuliikmesriik tagab rannikuäärsele liikmesriigile reaalajas sidusjuurdepääsu nende tema lipu alla kuuluvate laevade elektroonilistele püügipäevikutele ja lossimisdeklaratsioonidele, kes teostavad püügioperatsioone kõnealuse rannikuäärse liikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

2.   Lõikes 1 nimetatud andmed sisaldavad vähemalt andmeid alates viimasest sadamast lahkumisest kuni lossimise lõpetamiseni. Eelneva 12 kuu püügireiside andmed on kättesaadavad taotluse korral.

3.   Ühenduse kalalaeva kaptenil on oma lipuliikmesriigi andmebaasis säilitatavale elektroonilisele püügipäevikule turvaline juurdepääs 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

4.   Rannikuäärne liikmesriik annab ühiskasutuskava raames teise liikmesriigi kalanduse patrull-laevale sidusjuurdepääsu oma püügipäevikute andmebaasile.

1.   Juurdepääs artikli 15 lõikes 1 nimetatud andmetele on tagatud turvalise Interneti-ühenduse kaudu 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

2.   Liikmesriigid vahetavad asjakohast tehnilist teavet, et tagada vastastikune juurdepääs elektroonilistele püügipäevikutele.

3.   Liikmesriigid:

1.   Igas liikmesriigis vastutab käesoleva määrusega ettenähtud andmete edastuse, vastuvõtmise, haldamise ja töötlemise eest üks asutus.

2.   Liikmesriigid vahetavad lõikes 1 nimetatud asutuste nimesid ja kontaktandmeid ning teavitavad neist komisjoni.

3.   Kõigist muudatustest lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetes tuleb viivitamatult teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.