I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1516/2007,

19. detsember 2007,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 842/2006 peavad jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade dokumendid sisaldama teatavat teavet. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 842/2006 tõhus rakendamine, on asjakohane näha ette kõnealuste seadmete dokumentidesse lisatav täiendav teave.

(2)

Kõnealuste seadmete dokumentidesse tuleks lisada teave fluoritud kasvuhoonegaaside sisalduse kohta. Kui fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus ei ole teada, peaks asjaomaste seadmete käitaja tagama, et sertifitseeritud töötajad määravad lekkekontrolli hõlbustamiseks kindlaks kõnealuste gaaside sisalduse.

(3)	Enne lekkekontrolli peaksid sertifitseeritud töötajad mis tahes varasemate probleemide kindlakstegemiseks hoolikalt tutvuma asjaomaste seadmete dokumentides sisalduva teabega ja varasemate aruannetega.

(4)	Tõhusa lekekontrolli tagamiseks peaks lekkekontroll keskenduma seadmete nendele osadele, mis võivad kõige tõenäolisemalt lekkida.

(5)

Lekkekontrolli teostamiseks tuleb kasutada otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid. Otsesed mõõtmismeetodid võimaldavad leket kindlaks teha selliste lekke tuvastamise seadmete abil, mis on võimelised tuvastama, kas fluoritud kasvuhoonegaas lekib süsteemist. Kaudsed mõõtmismeetodid põhinevad süsteemi ebatavalise toimimise kindlakstegemisel ja asjaomaste näitajate analüüsimisel.

(6)

Kaudseid mõõtmismeetodeid tuleks rakendada, kui leke tekib aeglaselt ja kui seade asub hästi ventileeritud keskkonnas, mis raskendab õhku pääsevate fluoritud kasvuhoonegaaside kindlakstegemist. Otsesed mõõtmismeetodid on vajalikud lekke täpse asukoha määramiseks. Mõõtmismeetodi valiku üle peaksid otsustama sertifitseeritud töötajad, kellel on vajalik väljaõpe ja kogemused, et määrata iga üksikjuhtumi korral kindlaks sobivaim mõõtmismeetod.

(7)	Lekkekahtluse korral tuleb teostada kontroll, et teha leke kindlaks ja see kõrvaldada.

(8)	Parandatud süsteemi ohutuse tagamiseks peaks määrusega (EÜ) nr 842/2006 ette nähtud järelkontroll keskenduma süsteemi nendele osadele, kus on esinenud lekkimist, ja nende osadega külgnevatele osadele.

(9)	Uute süsteemide puuduliku paigaldamisega kaasneb oluline lekkeoht. Seepärast tuleks vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2037/2000 artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega, (2)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded vähemalt kolm kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele toimivatele ja ajutiselt mittetoimivatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele.

Kõnealust määrust ei kohaldata selliste hermeetiliselt suletud süsteemidega seadmete suhtes, millel on vastav etikett ja mis sisaldavad vähem kui kuus kilogrammi fluoritud kasvuhoonegaase.

Artikkel 2

Seadme dokumendid

1. Käitaja märgib oma nime, postiaadressi ja telefoninumbri määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 lõikes 6 osutatud dokumentidesse, edaspidi „seadme dokumendid”.

2. Fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades märgitakse seadme dokumentidesse.

3. Kui fluoritud kasvuhoonegaaside sisaldus jahutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades ei ole märgitud toote tehnospetsifikaadil ega süsteemi etiketil, tagab käitaja, et sertifitseeritud töötajad määravad kindlaks kõnealuste gaaside sisalduse.

4. Kui lekke põhjus on kindlaks tehtud, märgitakse see seadme dokumentidesse.

Artikkel 3

Seadme dokumentide kontroll

1. Enne lekkekontrolli teostamist kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadme dokumente.

2. Erilist tähelepanu tuleb pöörata korduvate probleemide või probleemsete valdkondadega seotud asjakohasele teabele.

Artikkel 4

Süstemaatilised kontrollid

Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade järgmisi osi kontrollitakse süstemaatiliselt:

1)	ühendused;

2)	ventiilid, sh kered;

3)	tihendid, sh asendatavate kuivatite ja filtrite tihendid;

4)	süsteemi need osad, mida mõjutab vibratsioon;

5)	ohutus- või toimeseadiste ühendused.

Artikkel 5

Mõõtmismeetodi valik

1. Jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade lekkekontrolli teostamisel kasutavad sertifitseeritud töötajad artikli 6 kohast otsest mõõtmismeetodit või artikli 7 kohast kaudset mõõtmismeetodit.

2. Otsest mõõtmismeetodit võib alati rakendada.

3. Kaudset mõõtmismeetodit rakendatakse üksnes siis, kui artikli 7 lõike 1 kohased analüüsitavad seadmete näitajad annavad usaldusväärset teavet seadme dokumentides märgitud fluoritud kasvuhoonegaaside sisalduse ja lekke tõenäosuse kohta.

Artikkel 6

Otsesed mõõtmismeetodid

1. Lekke kindlakstegemiseks kasutavad sertifitseeritud töötajad ühte või mitut järgmist otsest mõõtmismeetodit:

a)	kontuuride ja lekkimisohtlike osade kontrollimine gaasi tuvastamise seadmetega, mis sobivad kasutamiseks süsteemi külmutusagensiga;

b)	ultraviolettvalgusel põhineva tuvastusvedeliku või sobiva värvi kasutamine kontuuris;

c)	patenditud lahendused, mis põhinevad vahu- või seebimullide kasutamisel.

2. Lõike 1 punktis a osutatud gaasi tuvastamise seadmeid tuleb kontrollida iga 12 kuu tagant, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kaasaskantavate gaasi tuvastamise seadmete tundlikkus on vähemalt 5 grammi aastas.

3. Ultraviolettvalgusel põhinevat tuvastusvedelikku või sobivat värvi kasutatakse jahutuskontuuris üksnes siis, kui seadme tootja on kinnitanud, et sellise tuvastusmeetodi kasutamine on tehniliselt teostatav. Kõnealust meetodit võivad rakendada üksnes sertifitseeritud töötajad, kes võivad avada fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava jahutuskontuuri.

4. Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud meetodite abil ei ole võimalik leket tuvastada ja artiklis 4 osutatud osadel ei ole lekketunnuseid ning sertifitseeritud töötajad kahtlustavad leket, kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadme teisi osasid.

5. Enne rõhu kontrollimist hapnikuvaba lämmastikuga või mõne muu lekkekontrollil kasutatava rõhu kontrollimiseks sobiva gaasiga eemaldavad teatud tüüpi seadmetest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumiseks sertifitseeritud töötajad fluoritud kasvuhoonegaasi süsteemist.

Artikkel 7

Kaudsed mõõtmismeetodid

1. Lekke kindlakstegemiseks kontrollivad sertifitseeritud töötajad seadmeid visuaalselt ja manuaalselt ning analüüsivad ühte või mitut järgmist näitajat:

rõhk;

b)	temperatuur;

c)	kompressori vool;

d)	vedelikutase;

e)	täitmismaht.

2. Iga kahtluse korral, et fluoritud kasvuhoonegaas võib lekkida, tuleb teostada lekkekontroll, kasutades artiklis 6 täpsustatud otsest meetodit.

3. Ühte või mitut järgmist olukorda loetakse lekkekahtluseks:

a)	statsionaarne lekke tuvastamise süsteem annab märku lekkest;

b)	seade teeb ebatavalist häält, tekitab ebatavalisi vibratsioone või jääd või selle jahutusvõime ei ole piisav;

c)	korrosiooni ja õlilekke tunnused ja osade või materjali kahjustused võimalikes lekkekohtades;

d)	läbi vaateava või tasemeindikaatorite või muude visuaalsete abivahendite nähtavad lekkimise tunnused;

e)	ohulülitite, survelülitite, mõõteseadmete ja anduriühenduste rikketunnused;

f)	kõrvalekalded tavapärastest toimimistingimustest, mis ilmnevad näitajate analüüsimisel, sh elektrooniliste reaalajasüsteemide näitude uurimisel;

g)	muud märgid, mis näitavad külmutusagensi kadu.

Artikkel 8

Lekke kõrvaldamine

1. Käitaja tagab, et lekke kõrvaldavad selleks konkreetseks tegevuseks sertifitseeritud töötajad.

Enne lekke kõrvaldamist pumbatakse süsteem vajaduse korral tühjaks või kogutakse asjaomane gaas kokku.

2. Käitaja tagab, et vajaduse korral teostatakse lekkekontroll hapnikuvaba lämmastikuga või kasutatakse mõnda muud rõhu kontrollimiseks sobivat meetodit ning juhitakse kuiv gaas välja ja seejärel eemaldatakse asjaomane gaas, süsteem taastäidetakse ja teostatakse uuesti lekkekontroll.

Enne hapnikuvaba lämmastiku või mõne muu rõhu kontrollimiseks sobiva gaasiga teostatavat lekkekontrolli kogutakse fluoritud kasvuhoonegaas vajaduse korral seadmest kokku.

3. Võimaluse korral märgitakse ära lekke põhjus, et vältida selle taasesinemist.

Artikkel 9

Järelkontroll

Määruse (EÜ) nr 842/2006 artikli 3 lõike 2 teises lõigus osutatud järelkontrolli teostamisel peavad sertifitseeritud töötajad keskenduma nendele osadele, kus on esinenud lekkimist ja see on kõrvaldatud, ning külgnevatele osadele, kui parandustööde käigus on kasutatud pinget.

Artikkel 10

Nõuded vastpaigaldatud süsteemidele

Vastpaigaldatud süsteemide lekkekindlust tuleb kontrollida kohe pärast kõnealuste süsteemide kasutuselevõttu.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(2) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/540/EÜ (ELT L 198, 31.7.2007, lk 35).

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1520/2007,

19. detsember 2007,

teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ söödalisandite kohta, (1) eriti selle artiklit 3 ja artikli 9d lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 25 on kehtestatud üleminekumeetmed direktiivi 70/524/EMÜ kohastele söödalisandite loataotlustele, mis on esitatud enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)	Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused on esitatud enne määruse (EÜ) 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)	Vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikele 4 on esialgsed märkused kõnealuste taotluste kohta esitatud komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Neid taotlusi tuleb seega jätkuvalt käsitleda vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artiklile 4.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 879/2004 (3) lubati esimest korda ajutiselt Saccharomyces cerevisiae (MUCL 39885) mikroorganismipreparaadi kasutamist lüpsilehmade puhul. On esitatud uusi andmeid kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamise tähtajatu loa taotluse toetuseks lüpsilehmade puhul. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks käesoleva määruse I lisa kohaselt.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1801/2003 (4) lubati esimest korda ajutiselt Enterococcus faecium (DSM 10663/NCIMB 10415) mikroorganismipreparaadi kasutamist broilerkalkunite puhul. On esitatud uusi andmeid kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamise tähtajatu loa taotluse toetuseks. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks käesoleva määruse II lisa kohaselt.

(7)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1288/2004 (5) lubati esimest korda ajutiselt Enterococcus faecium (DSM 10663/NCIMB 10415) mikroorganismipreparaadi kasutamist koerte puhul. On esitatud uusi andmeid kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamise tähtajatu loa taotluse toetuseks. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks käesoleva määruse III lisa kohaselt.

(8)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2154/2003 (6) lubati esimest korda ajutiselt Lactobacillus acidophilus (D2/CSL CECT 4529) mikroorganismipreparaadi kasutamist munakanade puhul. On esitatud uusi andmeid kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamise tähtajatu loa taotluse toetuseks. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamiseks käesoleva määruse IV lisa kohaselt.

(9)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1436/98 (7) lubati esimest korda ajutiselt Trichoderma longibrachiatum’i (IMI SD 142) abil saadud endo-1,4-beeta-glükanaasi EC 3.2.1.4 ensüümpreparaadi kasutamist põrsaste puhul. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa taotluse toetuseks. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a kehtestatud tingimused nimetatud loa andmiseks on täidetud. Seega tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamiseks käesoleva määruse V lisa kohaselt.

(10)

Kõnealuste taotluste hindamine on näidanud, et on vaja teatavaid meetmeid, et kaitsta töötajaid käesoleva määruse lisades sätestatud söödalisanditega kokkupuutumise eest. Selline kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (8) kohaldamisega.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mikroorganismide rühma kuuluvat I lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Mikroorganismide rühma kuuluvat II lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Mikroorganismide rühma kuuluvat III lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 4

Mikroorganismide rühma kuuluvat IV lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 5

Ensüümide rühma kuuluvat V lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(3) ELT L 162, 30.4.2004, lk 65.

(4) ELT L 264, 15.10.2003, lk 16.

(5) ELT L 243, 15.7.2004, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1812/2005 (ELT L 291, 5.11.2005, lk 18).

(6) ELT L 324, 11.12.2003, lk 11.

(7) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 15.

(8) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21).

I LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU / täissööda kg

Mikroorganismid

E 1710

Saccharomyces cerevisiae

MUCL 39885

Saccharomyces cerevisiae preparaat, mis sisaldab vähemalt

pulbri, ümarate või piklike graanulitena:

1 × 109 CFU/söödalisandi g

Lüpsilehmad

—

1,23 × 109

2,33 × 109

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Saccharomyces cerevisiae kogus päevaratsioonis ei tohi ületada 8,4 × 109 CFU 100 kg kehakaalu kohta kuni 600 kg kehakaalu puhul. Üle 600 kg kehakaalu puhul lisada 0,9 × 109 CFU iga täiendava 100 kg kehakaalu kohta.

Tähtajatu

II LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsi saldus

Maksimumsi saldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/täissööda kg

Mikroorganismid

E 1707

Enterococcus faecium

DSM 10663/NCIMB 10415

Enterococcus faecium’i preparaat, mis sisaldab vähemalt

pulbri ja graanulitena:

3,5 × 1010 CFU / söödalisandi g

kaetud kujul:

2,0 × 1010 CFU / söödalisandi g

vedelal kujul:

1 × 1010 CFU / söödalisandi g

Broilerkalkunid

—

1 × 107

1,0 × 109

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Võib kasutada segasöödas, mis sisaldab järgmisi lubatud koktsidiostaatikume: diklasuriil, halofuginoon, lasalotsiidnaatrium, maduramütsiinammoonium, monensiinnaatrium, robenidiin.

Tähtajatu

III LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU / täissööda kg

Mikroorganismid

E 1707

Enterococcus faecium

DSM 10663/NCIMB 10415

Enterococcus faecium’i preparaat, mis sisaldab vähemalt

pulbri ja graanulitena:

3,5 × 1010 CFU / söödalisandi g

kaetud kujul:

2,0 × 1010 CFU / söödalisandi g

vedelal kujul:

1 × 1010 CFU / söödalisandi ml

Koerad

—

1 × 109

3,5 × 1010

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

Tähtajatu

IV LISA

EÜ nr	Lisand	Keemiline valem, kirjeldus	Loomaliik või -kategooria	Vanuse ülempiir	Miinimumsisaldus	Maksimumsisaldus	Muud sätted	Loa kehtivusaja lõpp
					CFU/täissööda kg
Mikroorganismid
E 1715	Lactobacillus acidophilus D2/CSL CECT 4529	Lactobacillus acidophilus’e preparaat, mis sisaldab vähemalt: 50 × 109 CFU/söödalisandi g	Munakanad	—	1 × 109	1 × 109	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.	Tähtajatu

V LISA

EÜ nr

Lisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid täissööda kg kohta

Ensüümid

E 1616

endo-1,4-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.4

Trichoderma longibrachiatum’i (IMI SD 142) abil saadud endo-1,4-beeta-glükanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

tahkel kujul: 2 000 CU (1)/g

vedelal kujul: 2 000 CU/ml

Põrsad (võõrutatud)

—

350 CU

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Soovituslik annus ühe kilogrammi täissööda kohta: 350-1 000 CU.

3.	Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt beeta-glükaanid) täissöödas, näiteks sellises, mis sisaldab enam kui 40 % otra.

4.	Kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

Tähtajatu

(1) 1 CU on ensüümi kogus, mis pH väärtusel 4,5 ja temperatuuril 30 °C vabastab odra beeta-glükaanist 0,128 mikromooli taandavaid suhkruid (glükoosiekvivalente) minutis.

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1522/2007,

19. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 54 lõiget 5 ning artikli 145 punkti d ja punkti d alapunkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 795/2004 (2) on kehtestatud alates 2005. aastast kohaldatavad ühtse otsemaksete kava rakenduseeskirjad.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1782/2003, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1182/2007 (3) (millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad), on määratletud eeskirjad, milles käsitletakse puu- ja köögiviljatootmise puhul toodanguga sidumata toetust ning toetuse lisamist ühtsesse otsemaksete kavasse. Seetõttu tuleks vastu võtta asjaomased üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused üksikasjalikud eeskirjad peaksid järgima määruses (EÜ) nr 795/2004 oliiviõli, tubaka, puuvilla, humala, suhkrupeedi ja suhkruroo, siguri ning banaani suhtes sätestatut.

(3)	Määruse (EÜ) nr 795/2004 artiklit 2 tuleks täpsustada seoses puukoolide mõistega.

(4)

Määruse (EÜ) nr 795/2004 artiklis 21 on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad sellistele põllumajandustootjatele, kes investeerisid tootmisvõimsusesse või rentisid pikemaks ajaks maatükke. Kõnealuseid sätteid tuleb kohandada, et võtta arvesse puu- ja köögiviljasektori põllumajandustootjaid, kes tegid selliseid investeeringuid või sõlmisid selliseid pikaajalisi rendilepinguid enne määruse (EÜ) nr 1182/2007 jõustumist.

(5)

1. mail 2004 ühendusega ühinenud liikmesriigid on kehtestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 20 põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteemi. Vanalt identifitseerimissüsteemilt uuele üleminekul ei pruukinud teatavate 2003. aasta põldude andmed tehniliste raskuste tõttu uues identifitseerimissüsteemis täpselt kajastuda. Kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 2 osutatud „maa tootmisest kõrvaldamise kõlbliku hektari” mõiste rakendamise hõlbustamiseks kõigis kõnealustes liikmesriikides tuleks neil, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 33 kohaldamist, lubata kõrvale kalduda kõnealuse artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus kindlaksmääratud 2003. aasta pindalatoetuste taotluste esitamise tähtpäevale tehtud viitest, tingimusel et need riigid tagaksid, et tootmisest kõrvaldamise kõlblikku kogu põllumajandusmaa-ala ei suurendata. Määruse (EÜ) nr 795/2004 artiklit 32 tuleks vastavalt muuta. Arvestades, et mõned kõnealused liikmesriigid on rakendanud ühtset otsemaksete kava alates 1. jaanuarist 2007, tuleks nimetatud erandit kohaldada alates sellest kuupäevast.

(6)

Sellise põllumajandustootja, kellele eraldati või kes ostis või sai määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktis M osutatud summade ja abikõlblike hektarite kinldaksmääramise aasta toetusõiguste esitamise tähtpäevaks toetusõigusi, tuleks tema toetuseõiguste väärtus ja arv ümber arvutada, võttes aluseks puu- ja köögiviljasektori lisamisest tulenevad võrdlussummad ja -hektarid. Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõigusi ja eritingimuste alusel antavaid toetuseõigusi ei tuleks kõnealuse arvutamise käigus arvesse võtta.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 1 tuleb riiklikku reservi uuendada kõigi võrdlussummade lineaarse vähendamise teel. Tuleb kehtestada eeskirjad, et selgitada, kuidas peaksid toimima liikmesriigid seoses puu- ja köögiviljatootmisega seotud võrdlussummade lisamisega riikliku reservi uuendamisse.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõigetes 1 ja 3 kehtestatud piirkondlikku mudelit kohaldavatel liikmesriikidel peaks olema õigus kindlaks määrata puu- ja köögiviljatootmisega seotud hektarite lisamisest tulenevate toetuseõiguste arv põllumajandustootja kohta.

(9)	Tuleks kindlaks määrata see tähtpäev, mil liikmesriigid peavad komisjonile teatama otsusest, mille nad on teinud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 51 sätestatud võimaluste suhtes.

(10)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 795/2004 vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 795/2004 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	püsikultuurid – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets, välja arvatud mitmeaastased kultuurid ja selliste mitmeaastaste kultuuride puukoolid”;

pärast punkti k lisatakse järgmine punkt:

„l)	puukoolid, nagu on määratletud komisjoni otsuse 2000/115/EÜ (mis käsitleb tunnuste määratlusi, põllumajandussaaduste ja -toodete loetelu, erandeid määratlustest ning piirkondi ja alasid seoses põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse vaatlustega) (4) I lisa punktis G/5.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Investeeringute puhul puu- ja köögiviljasektoris on esimeses lõigus osutatud kuupäev 1. november 2007.”

b)	lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Investeeringute puhul puu- ja köögiviljasektoris on esimeses lõigus viidatud kuupäev 1. november 2007.”

c)	lõikele 4 lisatakse järgmine lõik: „Pikaajalise rentimise puhul puu- ja köögiviljasektoris on esimeses lõigus viidatud kuupäev 1. november 2007.”

Artikli 32 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 33 kohaldamist, võivad uued liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punkti g tähenduses kõrvale kalduda selle määruse artikli 54 lõike 2 esimesest lõigust sellisel juhul, kui on tekkinud tehnilisi raskusi teatavate põllumajanduslike maatükkide piiride kindlaksmääramisega kõnealuse määruse artikli 54 lõikes 2 osutatud kuupäeval kehtivalt maatükkide identifitseerimissüsteemilt kõnealuse määruse artiklis 20 osutatud maatükkide identifitseerimissüsteemile ülemineku käigus, ja määrata 2003. aasta pindalatoetuste taotluste kuupäevaks 30. juuni 2006. Kõnealused liikmesriigid võtavad meetmeid tootmisest kõrvaldamiseks kõlbliku kogu maa-ala mis tahes nimetamisväärse suurendamise vältimiseks. Bulgaaria ja Rumeenia võivad selleks kuupäevaks määrata 30. juuni 2007. ”

7. peatüki ette lisatakse peatükk 6c.

„6.c PEATÜKK

PUU- JA KÖÖGIVILJASEKTORI LISAMINE ÜHTSESSE OTSEMAKSETE KAVASSE

Artikkel 48f

Üldeeskirjad

1. Toetuse summa ja toetuseõiguste kindlaksmääramisel puu- ja köögiviljasektori ühtsesse otsemaksete kavasse lisamise raames kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikleid 37 ja 43 vastavalt kõnealuse määruse artiklis 48g ning, juhul kui asjaomane liikmesriik on kasutanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 59 ette nähtud võimalust, kõnealuse määruse artiklis 48h kehtestatud eeskirjadele.

2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 795/2004 artikli 12 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2008 asuda välja selgitama põllumajandustootjaid, kellel on õigus on puu- ja köögiviljasektori ühtsesse otsemaksete kavasse lisamisest tulenevatele toetustele.

3. Vajaduse korral kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 41 lõiget 2 kõikide kehtivate toetuseõiguste väärtuse suhtes enne puu- ja köögiviljatootmise toetuste lisamist ning puu- ja köögiviljatoetuse kohta arvutatud võrdlussummade suhtes.

4. Vähendamisprotsenti, mille asjaomane liikmesriik kinnitab vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikele 1, kohaldatakse võrdlussummade suhtes, mis vastavad ühtsesse otsemaksete kavasse lisatud puu- ja köögiviljatoodetele.

5. Viieaastast ajavahemikku, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 42 lõikega 8, ei arvestata uuesti riiklikust reservist pärinevate toetuseõiguste korral, mille summa on kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 48g ja 48h ümber arvutatud või suurendatud.

6. Käesoleva määruse artikli 7 lõike 1, artiklite 12–17 ning artiklite 20 ja 27 kohaldamisel seoses puu- ja köögiviljasektoriga on ühtse otsemaksete kava esimene kohaldamisaasta see aasta, mil liikmesriik määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktis M osutatud summad ja abikõlblikud hektarid, võttes arvesse kõnealuse punkti kolmandas lõigus osutatud vabatahtlikku kolme aasta pikkust üleminekuperioodi.

Artikkel 48g

Erieeskirjad

1. Kui põllumajandustootjal ei ole käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi või ta omab ainult toetusõigusi, mis on seotud maa tootmisest kõrvaldamisega või õigusi, mille suhtes kehtivad eritingimused, saab ta sellised puu- ja köögiviljatootmisega seotud toetuseõigused, mis arvutatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklitele 37 ja 43.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui põllumajandustootja on ühtse otsemaksete kava esimese kohaldamisaasta ning puu- ja köögiviljasektori lisamise aasta vahel toetuseõigusi rentinud.

2. Kui põllumajandustootjale eraldati, ta ostis või sai käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäevaks toetuseõigusi, arvutatakse tema toetuseõiguste väärtus ja arv ümber järgmiselt:

a)	toetuseõiguste arv on võrdne põllumajandustootja omanduses olevate toetuseõiguste arvuga, mida suurendatakse hektarite arvu võrra, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 43 puu- ja köögivilja, söögikartuli ja puukoolidega seotud maksete jaoks;

b)	väärtus saadakse, kui summa, mille moodustavad tootja omanduses olevate toetuseõiguste väärtus ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 37 arvutatud võrdlussumma puu- ja köögiviljatootmise toetuse puhul, jagatakse käesoleva lõike punktis a kehtestatud arvuga.

Maa tootmisest kõrvaldamisega seotud toetuseõigusi ja eritingimuste alusel antavaid toetuseõigusi ei võeta käesolevas lõikes osutatud arvutuse puhul arvesse.

3. Enne artikli 12 kohaselt sätestatud ühtse otsemaksete kava alusel toetuseõiguste taotluste esitamise tähtpäeva rendile antud toetuseõigusi võetakse lõikes 2 osutatud arvutuse puhul arvesse. Artiklis 27 osutatud lepingulise klausli alusel enne 15. maid 2004 rendile antud toetuseõigusi võetakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud arvutuse puhul arvesse üksnes juhul, kui renditingimusi on võimalik kohandada.

Artikkel 48h

Piirkondlik rakendamine

1. Kui liikmesriik on kasutanud võimalust, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 59 lõikega 1, saavad põllumajandustootjad vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõikele 4 sellise arvu toetuseõigusi, mis on võrdne puu- ja köögivilja, söögikartuli ja puukoolidega seotud uute abikõlblike hektarite arvuga.

Toetuseõiguste väärtus arvutatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 59 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 63 lõikele 3.

Kõnealuse määruse artikli 59 lõike 4 kohane esimene kohaldamisaasta on 2008.

2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust võivad liikmesriigid vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 VII lisa punktile M kehtestada objektiivsete kriteeriumide põhjal täiendava arvu puu- ja köögivilja, söögikartuli ja puukoolidega seotud toetuseõiguseid põllumajandustootja kohta.”

Artikli 50 ette lisatakse artikkel 49b:

„Artikkel 49b

Puu- ja köögiviljasektori lisamine ühtsete otsemaksete kavasse

Liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt 1. novembriks 2008 otsusest (jaotatud toote, aasta ja vajaduse korral piirkondade kaupa), mille ta on teinud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 51 sätestatud võimaluste suhtes.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008. Artikli 1 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1276/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 11).

(2) ELT L 141, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 608/2007 (ELT L 141, 2.6.2007, lk 31).

(3) ELT L 273, 17.10.2007, lk 1.

(4) EÜT L 38, 12.2.2000, lk 1”

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/31

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/66/EÜ,

11. detsember 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/665/EMÜ (riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) ja nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivis 92/13/EMÜ (veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) (5) käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (6) artikli 1 lõikes 9 osutatud ostjate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (7) artiklis 2 osutatud ostjate sõlmitud lepingute läbivaatamise korda. Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ eesmärgiks on tagada direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus kohaldamine.

(2)

Seetõttu kohaldatakse direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ üksnes lepingute suhtes, mis kuuluvad direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ kohaldamisalasse, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Ühenduste Kohus, olenemata sellest, millist konkursimenetlust või hankekuulutust (sh ideekonkursid, kvalifitseerimissüsteemid ja dünaamilised hankesüsteemid) kasutatakse. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale peaksid liikmesriigid tagama tõhusate ja kiirete heastamisvahendite kättesaadavuse seoses tellivate asutuste ja ostjate otsustega, kui konkreetne leping kuulub direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ isikuid või materiaalset poolt käsitlevasse reguleerimisalasse.

(3)

Huvitatud isikutega konsulteerimisest ja Euroopa Kohtu praktikast on ilmnenud liikmesriikides kehtiva läbivaatamise korra teatavad nõrgad küljed. Nende nõrkade külgede tõttu ei ole direktiivides 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ sätestatud mehhanismidega võimalik alati tagada ühenduse õigusaktide järgimist, eelkõige selle aja jooksul, mil rikkumisi on võimalik veel parandada. Seetõttu tuleks nende direktiividega taotletud läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise tagatisi tugevdada, tagamaks et ühendus tervikuna saaks kasu riigihankelepinguid käsitlevate reeglite uuendamise ja lihtsustamise positiivsest mõjust, mis saavutati direktiividega 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ. Seetõttu tuleks direktiividesse 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ sisse viia olulised täpsustused, mis võimaldavad ühenduse õigusaktidega taotletud tulemusi saavutada.

(4)

Üks täheldatud nõrkus on eelkõige tähtaja puudumine, mis võimaldaks tõhusat läbivaatamist lepingu sõlmimisotsuse tegemise ja asjaomase lepingu sõlmimise vahel. See viib mõnikord lepingu väga kiire allkirjastamiseni telliva asutuse või ostja poolt, kes soovib, et vaidlustatud lepingu sõlmimisotsust ei oleks võimalik enam muuta. Et kõrvaldada see puudus, mis on tõsiseks takistuseks asjaomaste pakkujate – st nende, keda ei ole veel lõplikult välistatud – tõhusale õiguskaitsele, tuleks ette näha minimaalne ooteaeg, mille jooksul lepingu sõlmimine on peatatud, olenemata sellest, kas leping jõustub allkirjastamise hetkel või mitte.

(5)

Minimaalse ooteaja pikkuse puhul tuleks arvesse võtta erinevaid sidevahendeid. Kiiremate sidevahendite kasutamise korral võib ette näha lühema ooteaja kui muude sidevahendite kasutamise korral. Käesolevas direktiivis sätestatakse vaid minimaalsed ooteajad. Liikmesriikidel on õigus kehtestada või säilitada kõnealustest minimaalsetest ooteaegadest pikemad ooteajad. Samuti on liikmesriikidel õigus otsustada, millist ooteaega kohaldada, kui erinevaid sidevahendeid kasutatakse kumulatiivselt.

(6)

Ooteaeg peaks andma asjaomastele pakkujatele piisavalt aega, et tutvuda lepingu sõlmimisotsusega ja hinnata, kas läbivaatamismenetluse algatamine on kohane. Lepingu sõlmimisotsusest teatamisel tuleks asjaomastele pakkujatele edastada asjakohane teave, mis on nende jaoks oluline tõhusa läbivaatamise taotlemisel. Sama kehtib vastavalt ka kandidaatide suhtes, kui telliv asutus või ostja ei ole õigeaegselt avaldanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta.

(7)

Selline asjakohane teave sisaldab eelkõige direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 41 ja direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 49 sätestatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõtet. Kuna ooteaeg on liikmesriigiti erinev, siis on samuti oluline, et asjaomaseid pakkujaid ja kandidaate teavitataks tegelikust ajavahemikust, mille jooksul nad saavad algatada läbivaatamismenetluse.

(8)

Sellist minimaalset ooteaega ei kohaldata, kui direktiividega 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, eelkõige igasuguse äärmise vajaduse korral, nagu on sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 1 punktis c või direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 punktis d. Sellistel juhtudel piisab tõhusa läbivaatamismenetluse sätestamisest pärast lepingu sõlmimist. Ooteaeg ei ole samuti vajalik, kui ainuke asjaomane pakkuja on ühtlasi pakkuja, kellega leping sõlmitakse, ja puuduvad asjaomased kandidaadid. Sellisel juhul puudub pakkumismenetluses teine isik, kes oleks huvitatud teate saamisest ja tõhusat läbivaatamist võimaldava ooteaja kasutamisest.

(9)

Raamlepingutele või dünaamilistele ostusüsteemidele tuginevate lepingute puhul võiks kohustuslik ooteaeg mõjutada nimetatud pakkumismenetluste eesmärgiks olevat suuremat tõhusust. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik kohustusliku ooteaja kasutuselevõtmise asemel tõhusa karistusena direktiivi 2004/18/EÜ artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taande ja artikli 33 lõigete 5 ja 6 ning direktiivi 2004/17/EÜ artikli 15 lõigete 5 ja 6 rikkumise eest ette näha lepingu tühiseks tunnistamise vastavalt direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ artiklile 2d.

(10)	Direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 punktis i nimetatud juhtudel ei ole raamlepingule tuginevate lepingute puhul nõutav lepinguteate eelnev avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Sellistel juhtudel ei peaks ooteaeg olema kohustuslik.

(11)

Kui liikmesriik nõuab, et otsuse läbivaatamist taotlev isik peab teatama oma kavatsusest tellivale asutusele või ostjale, on vaja selgitada, et see ei mõjuta ooteaega või mõnda muud läbivaatamise taotlemisega seotud tähtaega. Kui liikmesriik nõuab, et asjaomane isik esitaks nõude esmalt tellivale asutusele või ostjale, on vajalik, et sellel isikul oleks enne lepingu sõlmimist piisav minimaalne ajavahemik läbivaatamise korra eest vastutava pädeva asutuse poole pöördumiseks, juhul kui ta soovib telliva asutuse või ostja vastuse või selle puudumise vaidlustada või kui vastus puudub.

(12)

Kui läbivaatamisnõue esitatakse veidi enne minimaalse ooteaja lõppu, ei peaks see võtma läbivaatamise korra eest vastutavalt asutuselt minimaalset vajalikku aega tegutsemiseks, eelkõige lepingu sõlmimise peatamise tähtaja pikendamiseks. Seetõttu on vaja ette näha eraldi minimaalne ooteaeg, mis ei tohiks lõppeda enne, kui läbivaatamisasutus on taotluse suhtes otsuse teinud. See ei peaks takistama läbivaatamisasutusel eelnevalt hinnata, kas läbivaatamine on üldse õigustatud. Liikmesriigid võivad ette näha, et kõnealune ooteaeg lõpeb kas siis, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta, sealhulgas lepingu sõlmimise täiendava peatamise kohta, või kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse taotluse sisu kohta, eelkõige ebaseaduslike otsuste tühistamise taotluse kohta.

(13)

Et võidelda ebaseaduslike otselepingute sõlmimise vastu, mida Euroopa Kohus on nimetanud riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide kõige tõsisemaks rikkumiseks telliva asutuse või ostja poolt, tuleks ette näha tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Seetõttu tuleks ebaseadusliku otselepinguna sõlmitud leping tunnistada põhimõtteliselt tühiseks. Tühisus ei peaks olema automaatne, vaid selle peaks kindlaks tegema sõltumatu läbivaatamisasutus või see peaks tulenema sõltumatu läbivaatamisasutuse otsusest.

(14)

Tühiseks tunnistamine on kõige tõhusam viis konkurentsi taastamiseks ja uute ärivõimaluste loomiseks neile ettevõtjatele, kellelt on ebaseaduslikult võetud võimalus konkureerida. Otselepingud käesoleva direktiivi tähenduses peaksid hõlmama kõiki lepinguid, mis on sõlmitud ilma eelneva lepinguteate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas direktiivi 2004/18/EÜ tähenduses. See vastab menetlusele ilma eelneva konkursiteate avaldamiseta direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses.

(15)

Käesoleva direktiivi tähenduses otselepingute sõlmimise võimalikuks põhjenduseks võivad olla direktiivi 2004/18/EÜ artiklites 10–18 nimetatud erandid, direktiivi 2004/18/EÜ artiklite 31, 61 või 68 kohaldamine, teenustelepingu sõlmimine vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 21 või seadusega lubatud „siselepingu” sõlmimine, nagu seda tõlgendab Euroopa Kohus.

(16)

Sama kehtib lepingute puhul, mis vastavad direktiivi 2004/17/EÜ artikli 5 lõikes 2, artiklites 18–26, artiklites 29 ja 30 või artiklis 62 sätestatud erandite või erikorra tingimustele, direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 kohaldamisega seotud juhtumite puhul või direktiivi 2004/17/EÜ artikli 32 kohase teenustelepingu sõlmimise puhul.

(17)	Läbivaatamismenetlus peaks olema kättesaadav vähemalt kõigile neile isikutele, kellel on või oli huvi konkreetse lepingu sõlmimiseks ja keda väidetav rikkumine kahjustas või võib kahjustada.

(18)

Ära hoidmaks tõsiseid rikkumisi seoses ooteaja kohustuse ja automaatse peatamisega, mis on tõhusa läbivaatamise eeltingimused, tuleks kohaldada tõhusaid karistusi. Ooteaja või automaatse peatamise nõudeid rikkudes sõlmitud lepingud tuleks seetõttu tunnistada põhimõtteliselt tühiseks, kui nendega kaasneb direktiivide 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ selline rikkumine, mis mõjutab läbivaatamist taotleva pakkuja väljavaateid lepingu sõlmimiseks.

(19)

Ametlike nõuete muul viisil rikkumise korral võivad liikmesriigid pidada tühisuse põhimõtet ebakohaseks. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema paindlik võimalus näha ette alternatiivseid karistusi. Alternatiivseteks karistusteks peaksid olema vaid trahvide määramine, mis tuleks maksta tellivast asutusest või ostjast sõltumatule asutusele, või lepingu kehtivuse lühendamine. Alternatiivsete karistuste ja nende kohaldamise eeskirjade üksikasjalik kindlaksmääramine jääb liikmesriikide ülesandeks.

(20)	Käesolev direktiiv ei peaks välistama rangemate karistuste kohaldamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

(21)

Lepingu tühiseks tunnistamist tagavate eeskirjade kehtestamisel on liikmesriikide eesmärk saavutada osapoolte lepinguga ettenähtud õiguste rakendamise ja kohustuste täitmise lõpetamine. Lepingu tühiseks tunnistamisest tulenevad tagajärjed tuleks kindlaks määrata siseriiklike õigusaktidega. Seega võib siseriiklikes õigusaktides ette näha näiteks lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise (ex tunc) või vastupidi, piirata tühistamise ulatust kohustustega, mis alles vajavad täitmist (ex nunc). See ei peaks tähendama rangete karistuste puudumist juhul, kui lepingust tulenevad kohustused on juba täielikult või peaaegu täielikult täidetud. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid ette nägema alternatiivsed karistused, samuti võtma arvesse seda, millises ulatuses jääb leping kehtima vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Samuti tuleb siseriiklikes õigusaktides kindlaks määrata tagajärjed seoses väljamakstud summade võimaliku tagasimaksmise ning võimaliku hüvitamise muude vormidega, sealhulgas rahalise hüvitamisega, kui mitterahaline hüvitamine ei ole võimalik.

(22)

Kohaldatavate karistuste proportsionaalsuse tagamiseks võivad liikmesriigid siiski anda läbivaatamise korra eest vastutavale asutusele võimaluse lepingut mitte vaidlustada või võimaluse tunnustada mõningaid või kõiki lepingu aja jooksul tekkivaid mõjusid, kui asjaomase juhtumi erandlikud asjaolud nõuavad teatavate olulise avaliku huviga seotud põhjuste arvestamist. Neil juhtudel tuleks kohaldada alternatiivseid karistusi. Tellivast asutusest või ostjast sõltumatu läbivaatamisasutus peaks tutvuma kõigi asjakohaste aspektidega, et teha kindlaks, kas olulise avaliku huviga seotud põhjused nõuavad lepingu toime säilitamist.

(23)

Erandlikel juhtudel on kohe pärast lepingu tühistamist lubatud kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 või direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 tähenduses. Kui sellistel juhtudel saab järelejäänud lepingulisi kohustusi selles etapis tehnilistel või muudel mõjuvatel põhjustel teostada vaid ettevõtja, kellega leping sõlmiti, võib olulise avaliku huviga seotud põhjuste kohaldamine olla põhjendatud.

(24)

Lepingu kehtivuse puhul võib majanduslikke huve pidada olulise avaliku huviga seotud põhjusteks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed. Olulise avaliku huviga seotud põhjusteks ei saa siiski olla asjaomase lepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid.

(25)	Lisaks sellele tuleb tellivate asutuste ja ostjate otsuste hilisema õiguskindluse tagamiseks kehtestada piisav minimaalne ajavahemik selliste läbivaatamisnõuete aegumiseks, mille eesmärk on tõendada lepingu kehtetust.

(26)

Lepingu tühisusest tuleneda võiva õiguskindluse puudumise vältimiseks peaksid liikmesriigid nägema ette erandi lepingu tühiseks tunnistamise suhtes, kui telliv asutus või ostja peab otselepingu sõlmimist ilma eelneva lepinguteate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas lubatavaks vastavalt direktiividele 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ ning on kohaldanud tõhusate heastamisvahendite kasutamist võimaldavat minimaalset ooteaega. Selline vabatahtlik avaldamine, mis käivitab nimetatud ooteaja, ei too kaasa direktiivist 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ tulenevate kohustuste laiendamist.

(27)

Kuna käesolev direktiiv tugevdab siseriiklikku läbivaatamiskorda eelkõige seoses ebaseaduslike otselepingutega, tuleks ettevõtjaid julgustada kõnealuseid uusi mehhanisme ära kasutama. Õiguskindlusest tulenevatel põhjustel on lepingu tühiseks tunnistamine võimalik piiratud ajavahemiku jooksul. Sellistest tähtaegadest tuleks kinni pidada.

(28)

Riikliku läbivaatamiskorra tõhustamine peaks julgustama asjaomaseid isikuid laialdasemalt kasutama võimalust algatada enne lepingu sõlmimist läbivaatamismenetlus vahemenetluse korras. Seetõttu tuleks parandusmeetmetes taas keskenduda riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide tõsistele rikkumistele.

(29)

Direktiiviga 92/13/EMÜ ette nähtud vabatahtlikku tõendamissüsteemi, mille puhul on ostjatel võimalus perioodiliste kontrollide kaudu näidata oma hankemenetluste õiguspärasust, ei ole põhimõtteliselt kasutatud. Seega ei ole saavutatud eesmärki ennetada riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide rikkumisi. Direktiiviga 92/13/EMÜ liikmesriikidele kehtestatud nõue tagada volitatud asutuste pidev kättesaadavus võib aga tähendada halduskulusid, mis ei ole enam põhjendatud seetõttu, et ostjatel tegelik vajadus nende järgi puudub. Seetõttu tuleks kõnealune tõendamissüsteem tühistada.

(30)

Direktiiviga 92/13/EMÜ ette nähtud lepitamisvõimalus ei ole samuti äratanud ettevõtjate tegelikku huvi. Seda nii asjaolu tõttu, et see üksi ei võimalda saavutada siduvaid ajutisi meetmeid, millega ajaliselt tõkestada ebaseadusliku lepingu sõlmimist, kui ka seetõttu, et see ei sobi oma laadilt hästi kokku ajutiste meetmete eesmärgil ja ebaseaduslike otsuste tühistamise eesmärgil algatatud läbivaatamiste puhul kehtivatest eriti lühikestest tähtaegadest kinnipidamisega. Lisaks on lepitamisvõimaluse tõhusust nõrgestanud raskused täieliku ja piisava nimekirja koostamisel iga liikmesriigi sõltumatute lepitajate kohta, kelle poole oleks igal ajal võimalik pöörduda ja kes suudaksid lepitamisnõudeid läbi vaadata väga lühikese ajaga. Seetõttu tuleks kõnealune lepitamisvõimalus tühistada.

(31)

Komisjonil peaks olema õigus nõuda liikmesriikidelt siseriikliku läbivaatamiskorra toimimise kohta teavet, mis oleks proportsionaalne taotletud eesmärgiga, kaasates riigihankelepingute nõuandekomitee sellise teabe ulatuse ja iseloomu kindlaksmääramisse. Ainult sellise teabe edastamine võimaldab õigesti hinnata käesoleva direktiiviga kehtestatud muudatuste mõju direktiivi pika rakendamisaja lõppedes.

(32)	Komisjon peaks liikmesriikide edusammud läbi vaatama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi tõhususe kohta hiljemalt kolm aastat pärast selle rakendamise tähtpäeva.

(33)	Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(34)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ reguleerimisalasse jäävate hankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, järgides eelkõige liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõtet.

(35)	Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 peaksid liikmesriigid koostama endi jaoks ja ühenduse huvides vastavaustabelid, milles on välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(36)

Käesoleva direktiiviga tunnustatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada, et harta artikli 47 esimeses ja teises lõigus sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele peetakse täielikult kinni.

(37)	Seetõttu tuleks direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/665/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) (10) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10–18.

Lepingud kõnealuse direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, riiklike ehitustööde kontsessioone ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingutega vajalikud meetmed, tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate siseriiklike eeskirjadega.

2. Liikmesriigid tagavad, et seoses riigihankelepingute sõlmimise korraga kahjunõude esitanud ettevõtjate vahel ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

3. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise kord koos üksikasjalike eeskirjadega, mida nad võivad kehtestada, oleks kättesaadav mis tahes isikutele, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et isik, kes soovib otsuse läbivaatamist, teavitaks tellijat väidetavast rikkumisest ning oma kavatsusest esitada läbivaatamisnõue, tingimusel et see ei mõjuta artikli 2a lõike 2 kohast ooteaega ega mõnda muud läbivaatamistaotluse esitamiseks artikli 2c kohaselt ette nähtud tähtaega.

5. Liikmesriigid võivad nõuda, et asjaomane isik esitaks kõigepealt läbivaatamisnõude tellijale. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et nimetatud nõude esitamine peatab koheselt võimaluse sõlmida leping.

Liikmesriigid otsustavad, milliseid asjakohaseid sidevahendeid, sealhulgas faksi või elektroonilisi vahendeid, tuleb kasutada esimeses lõigus sätestatud läbivaatamise taotlemiseks.

Esimeses lõigus osutatud peatamine lõpeb pärast vähemalt 10 kalendripäeva pikkust tähtaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija saatis oma vastuse faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või kui kasutati muid sidevahendeid, pärast vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija saatis oma vastuse, või vähemalt 10 kalendripäeva alates vastuse saamisele järgnevast päevast.

Artikkel 2

Läbivaatamise korra nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses artiklis 1 määratud läbivaatamise korraga võetavad meetmed sisaldavad järgmisi volitusi:

a)	võtta esimesel võimalusel vahemenetluse korras ajutisi meetmeid väidetava rikkumise heastamiseks või asjaomaste huvide edasise kahjustamise vältimiseks, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on riigihankelepingu sõlmimise menetluse või tellija otsuse rakendamise peatamine või selle peatamise tagamine;

b)	tühistada ebaseaduslikud otsused või tagada nende tühistamine ning kõrvaldada pakkumiskutsest, lepingudokumentidest ning teistest kõnesolevat pakkumismenetlust käsitlevatest dokumentidest diskrimineerivad tehnilised, majanduslikud või finantsnäitajad;

c)	maksta kahjutasu isikutele, kellele on rikkumisega kahju tekitatud.

2. Lõikes 1 ning artiklites 2d ja 2e määratud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3. Kui lepingu sõlmimisotsuse peab läbi vaatama tellijast sõltumatu esimese astme asutus, tagavad liikmesriigid, et tellija ei saa lepingut sõlmida enne, kui läbivaatamisasutus on teinud otsuse kas ajutiste meetmete või läbivaatamise kohaldamise kohta. Peatamine kestab vähemalt artikli 2a lõikes 2 ja artikli 2d lõigetes 4 ja 5 osutatud ooteaja lõpuni.

4. Läbivaatamise korral ei pea tingimata olema automaatset peatavat mõju asjaomasele lepingu sõlmimise menetlusele, välja arvatud lõikes 3 ja artikli 1 lõikes 5 sätestatud juhtudel.

5. Liikmesriigid võivad ette näha, et läbivaatamise eest vastutav asutus võib võtta arvesse ajutiste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja samuti avalikule huvile, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu.

Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.

6. Liikmesriigid võivad sätestada, et kui kahjutasu taotlemist põhjendatakse ebaseaduslikult tehtud otsusega, peab vajalike volitustega asutus vaidlustatud otsuse kõigepealt tühistama.

7. Välja arvatud artiklites 2d–2f ette nähtud juhtudel, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volituste kasutamise mõju juba sõlmitud lepingule kindlaks siseriiklike õigusaktidega.

Lisaks sellele võib liikmesriik ette näha, et pärast lepingu sõlmimist vastavalt artikli 1 lõikele 5, käesoleva artikli lõikele 3 või artiklitele 2a–2f piirduvad läbivaatamise korra eest vastutava asutuse volitused kahjutasu määramisega kõigile rikkumise tõttu kahju kannatanud isikutele, välja arvatud juhud, kui otsus tuleb tühistada enne kahjutasu määramist.

8. Liikmesriigid tagavad, et läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuseid oleks võimalik tõhusalt ellu viia.

9. Kui läbivaatamise korra eest vastutavad asutused ei ole kohtuasutused, peavad nad oma otsuseid alati kirjalikult põhjendama. Lisaks tuleb sellisel juhul ette näha kord, mille kohaselt tagatakse, et kõik järelevalveasutuse võetud väidetavalt ebaseaduslike meetmete või talle antud volituste väidetava väärkasutamise küsimused võib saata kohtulikule läbivaatusele või läbivaatamiseks mõnele teisele asutusele, mis asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus ning mis on sõltumatu nii tellijast kui järelevalveasutusest.

Sellise sõltumatu asutuse liikmed nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samasugustel tingimustel nagu kohtu liikmed selles osas, mis puudutab ametisse nimetamise eest vastutavat asutust, ametiaega ja ametist vabastamist. Vähemalt kõnealuse sõltumatu asutuse juhil on samasugune juriidiline ja erialane kvalifikatsioon nagu kohtu liikmetel. Sõltumatu asutus teeb oma otsused pärast menetlust, mille käigus kuulatakse ära mõlemad pooled, ja sellised otsused on õiguslikult siduvad iga liikmesriigi kindlaksmääratud korras.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

Ooteaeg

1. Võttes vastu vajalikud sätted, millega tagatakse käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 2c sätestatud minimaalsetest tingimustest kinnipidamine, tagavad liikmesriigid, et artikli 1 lõikes 3 osutatud isikutel on piisavalt aega tellija tehtud lepingu sõlmimisotsuste kohta läbivaatamisnõude esitamiseks.

2. Direktiivi 2004/18/EÜ kohase lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Asjaomasteks loetakse pakkujad, keda ei ole veel lõplikult välistatud. Välistamine on lõplik, kui sellest on asjaomastele pakkujatele teatatud ning see on kas sõltumatu järelevalveasutuse poolt õiguspäraseks tunnistatud või kui välistamise kohta ei saa enam alustada läbivaatamismenetlust.

Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui tellija ei ole avalikustanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta enne lepingu sõlmimisotsusest asjaomastele pakkujatele teatamist.

Koos teatega lepingu sõlmimisotsusest saadetakse igale asjaomasele pakkujale ja kandidaadile järgmised materjalid:

—	asjakohaste põhjenduste kokkuvõte vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artikli 41 lõikele 2, kui kõnealuse direktiivi artikli 41 lõike 3 sätetest ei tulene teisiti; ja

—	täpne teade käesolevat lõiget rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete alusel kohaldatava täpse ooteaja kohta.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Liikmesriigid võivad ette näha, et käesoleva direktiivi artikli 2a lõikes 2 osutatud tähtaegu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui direktiiviga 2004/18/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

b)	kui ainus asjaomane pakkuja käesoleva direktiivi artikli 2a lõike 2 tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse leping, ja asjaomased kandidaadid puuduvad;

c)	kui leping põhineb raamlepingul, nagu on sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 32, või kui konkreetne leping põhineb dünaamilisel ostusüsteemil, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 33.

Käesoleva erandi kasutamisel tagavad liikmesriigid, et leping tunnistatakse käesoleva direktiivi artiklite 2d ja 2f kohaselt tühiseks, kui:

—	on rikutud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 32 lõike 4 teise lõigu teist taanet või artikli 33 lõiget 5 või 6; ja

—	lepingu hinnanguline maksumus on võrdne direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 7 sätestatud piirmääradega või ületab neid.

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Kui liikmesriigid näevad ette, et igasugune tellija otsuse läbivaatamise nõue, mis käsitleb direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse raames või sellega seoses tehtud otsust, tuleb esitada enne määratud tähtpäeva, siis peab tähtaeg olema vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija otsus edastati pakkujale või kandidaadile faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija otsus edastati pakkujale või kandidaadile, või vähemalt kümme kalendripäeva alates tellija otsuse saamisele järgnevast päevast. Tellija edastab igale pakkujale või kandidaadile oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohaste põhjenduste kohta. Kui läbivaatamisnõue on esitatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud otsuste suhtes, mille puhul eraldi teadet edastama ei pea, on tähtaeg vähemalt kümme kalendripäeva alates asjakohase otsuse avaldamise päevast.

Artikkel 2d

Tühisus

1. Liikmesriigid tagavad, et tellijast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab lepingu tühiseks või lepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:

a)	kui tellija on sõlminud lepingu ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud direktiivi 2004/18/EÜ kohaselt lubatud;

kui on rikutud käesoleva direktiivi artikli 1 lõiget 5, artikli 2 lõiget 3 või artikli 2a lõiget 2 ja see on jätnud läbivaatamist taotleva pakkuja ilma võimalusest kasutada lepingueelseid õiguskaitsevahendeid, kui rikkumine on toimunud koos direktiivi 2004/18/EÜ rikkumisega, kui selline rikkumine on mõjutanud läbivaatamist taotleva pakkuja väljavaateid lepingu sõlmimiseks;

c)	käesoleva direktiivi artikli 2b punkti c teises lõigus osutatud juhtudel, kui liikmesriigid kasutavad raamlepingul või dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute puhul ooteaja kohaldamisest tehtavat erandit.

2. Lepingu tühiseks tunnistamise tagajärjed nähakse ette siseriiklikes õigusaktides.

Siseriiklikes õigusaktides võib ette näha kõigi lepinguliste kohustuste tagasiulatuva tühistamise või piirata tühistamise ulatust kohustustega, mis alles vajavad täitmist. Viimasena nimetatud juhul näevad liikmesriigid ette muude karistuste kohaldamise artikli 2e lõike 2 tähenduses.

3. Liikmesriigid võivad ette näha, et kuigi leping on lõikes 1 nimetatud põhjustel sõlmitud ebaseaduslikult, võib tellijast sõltumatu järelevalveasutus jätta lepingu tühiseks tunnistamata, kui järelevalveasutus leiab pärast kõigi oluliste aspektidega tutvumist, et teatavad olulise avaliku huviga seotud põhjused nõuavad lepingu mõju säilitamist. Sellisel juhul näevad liikmesriigid ette alternatiivsed karistused artikli 2e lõike 2 tähenduses, mida kohaldatakse lepingu tühiseks tunnistamise asemel.

Lepingu kehtivuse juures võib majanduslikke huve pidada olulise avaliku huviga seotud põhjuseks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.

Olulise avaliku huviga seotud põhjusteks ei ole siiski asjaomase lepinguga otseselt seotud majanduslikud huvid. Lepinguga otseselt seotud majanduslike huvide hulka kuuluvad muu hulgas lepingu täitmise edasilükkumisest tulenevad kulud, uue hankemenetluse alustamisest tulenevad kulud, lepingut täitva ettevõtja vahetamisest tulenevad kulud ja lepingu tühisusest tulenevate õiguslike kohustuste kulud.

4. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva artikli lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui:

—	tellija leiab, et lepingu sõlmimine ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas on direktiivi 2004/18/EÜ kohaselt lubatud;

—	tellija on avaldanud Euroopa Liidu Teatajas käesoleva direktiivi artiklis 3a kirjeldatud teate oma kavatsuse kohta sõlmida leping; ja

—	lepingut ei ole sõlmitud enne kümne kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist alates nimetatud teate avaldamisele järgnevast päevast.

5. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva artikli lõike 1 punkti c ei kohaldata, kui:

—	tellija leiab, et lepingu sõlmimine on kooskõlas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 32 lõike 4 teise lõigu teise taandega või artikli 33 lõigetega 5 ja 6;

—	tellija on saatnud asjaomastele pakkujatele lepingu sõlmimisotsuse koos käesoleva direktiivi artikli 2a lõike 2 neljanda lõigu esimeses taandes osutatud põhjenduste kokkuvõttega; ning

—

lepingut ei sõlmitud enne kümne kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Artikkel 2e

Rikkumised ja alternatiivsed karistused

1. Artikli 1 lõike 5, artikli 2 lõike 3 või artikli 2a lõike 2 rikkumise korral, mis ei ole hõlmatud artikli 2d lõike 1 punktiga b, näevad liikmesriigid ette lepingu tühiseks tunnistamise vastavalt artikli 2d lõigetele 1–3 või alternatiivsed karistused. Liikmesriigid võivad ette näha, et tellijast sõltumatu järelevalveasutus teeb pärast kõigi oluliste aspektide hindamist otsuse, kas tunnistada leping tühiseks või kohaldada alternatiivseid karistusi.

2. Alternatiivsed karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Alternatiivsed karistused on järgmised:

—	tellijale trahvide määramine või

—	lepingu kestuse lühendamine.

Liikmesriigid võivad anda järelevalveasutusele laialdase otsustamisõiguse, et võtta arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas rikkumise raskusastet, tellija käitumist ning artikli 2d lõikes 2 osutatud juhtudel seda, millises ulatuses jääb leping kehtima.

Kahjutasu määramine ei ole asjakohane karistus käesoleva lõike tähenduses.

Artikkel 2f

Tähtajad

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 2d lõike 1 kohane läbivaatamistaotlus tuleb esitada

enne 30 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, mil

—	tellija avaldas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 35 lõike 4 ning artiklite 36 ja 37 kohase lepingu sõlmimise teate, eeldusel et nimetatud teates on esitatud põhjendus selle kohta, miks tellija otsustas sõlmida lepingu ilma eelneva lepinguteate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas; või

—

tellija teavitas asjaomaseid pakkujaid ja kandidaate lepingu sõlmimisest, tingimusel et nimetatud teave sisaldab direktiivi 2004/18/EÜ artikli 41 lõikes 2 sätestatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõtet, kui kõnealuse direktiivi artikli 41 lõike 3 sätetest ei tulene teisiti. Käesolevat võimalust kohaldatakse ka käesoleva direktiivi artikli 2b punktis c osutatud juhtudel;

b)	igal juhul enne kuue kuu möödumist alates lepingu sõlmimisele järgnevast päevast.

2. Kõigil muudel juhtudel, sealhulgas artikli 2e lõike 1 kohaste läbivaatamistaotluste puhul, määratakse läbivaatamistaotluse esitamise tähtajad kindlaks siseriiklike õigusaktidega vastavalt artikli 2c sätetele.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Korrektiivmeetmed

1. Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust juhul, kui ta tuvastab enne lepingu sõlmimist, et direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid ühenduse õigusakte.

2. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile põhjused, mis on viinud järelduseni, et on toimunud tõsine rikkumine, ning nõuab selle heastamist asjakohaste vahenditega.

3. Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile 21 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist:

a)	kinnituse rikkumise heastamise kohta;

b)	põhjendatud selgituse selle kohta, miks rikkumist ei ole heastatud; või

c)	teate selle kohta, et pakkumismenetlus on peatatud kas tellija algatusel või artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud volituste alusel.

4. Lõike 3 punkti b kohaselt edastatud põhjendatud selgituses võib muude asjaolude seas tugineda sellele, et väidetava rikkumise suhtes kohaldatakse juba kohtuliku läbivaatamise menetlust või muud läbivaatamise korda või artikli 2 lõikes 9 nimetatud läbivaatamist. Sel juhul teatab liikmesriik komisjonile kõnealuse menetluse tulemuse niipea, kui see saab teatavaks.

5. Kui on teatatud pakkumismenetluse peatamisest kooskõlas lõike 3 punktiga c, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni peatamise lõpetamisest või mõne muu pakkumismenetluse alustamisest, mis on täielikult või osaliselt seotud sama küsimusega. Uue teatega kinnitatakse väidetava rikkumise heastamist või esitatakse põhjendatud seletus selle kohta, miks seda ei ole tehtud.”

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikli 2d lõike 4 teises taandes osutatud teade, mille vormi kohta teeb otsuse komisjon vastavalt artikli 3b lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tellija nimi ja kontaktandmed;

b)	lepingu eseme kirjeldus;

c)	tellija põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas;

d)	selle ettevõtja, kelle kasuks lepingu sõlmimisotsus tehti, nimi ja kontaktandmed; ning

e)	vajadusel mis tahes muu teave, mida tellija vajalikuks peab.

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis moodustati nõukogu 26. juuli 1971. aasta otsuse 71/306/EMÜ (11) artikliga 1 (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (12) artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Rakendamine

1. Komisjon võib komiteega konsulteerides nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist siseriikliku läbivaatamiskorra toimimise kohta.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal nende läbivaatamisasutuste poolt vastavalt artikli 2d lõikele 3 tehtud kõigi otsuste teksti koos põhjendustega.”

6)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 4a Läbivaatamine Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi hiljemalt 20. detsembril 2012 ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi tõhususe kohta, eelkõige alternatiivsete karistuste ja tähtaegade tõhususe kohta.”

Artikkel 2

Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/13/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (13) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikele 2, artiklitele 18–26, artiklitele 29 ja 30 või artiklile 62.

Lepingud kõnealuse direktiivi mõistes hõlmavad asjade, ehitustööde ja teenuste riigihankelepinguid, raamlepinguid ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingute sõlmimise menetlustega vajalikud meetmed tagamaks, et tellijate otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ning eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu hankeid käsitlevate ühenduse õigusaktide või seda õigust rakendavate riiklike eeskirjadega.

2. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjate vahel, kes võivad esitada kahjunõude seoses mõne pakkumismenetlusega, ei ole mingit diskrimineerimist seetõttu, et käesolevas direktiivis tehakse vahet ühenduse õigusakte rakendavate siseriiklike eeskirjade ja muude siseriiklike eeskirjade vahel.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et isik, kes soovib otsuse läbivaatamist, teavitaks tellijat väidetavast rikkumisest ning oma kavatsusest esitada läbivaatamisnõue, tingimusel, et see ei mõjuta artikli 2a lõike 2 kohast ooteaega ega mõnda muud läbivaatamistaotluse esitamiseks artikli 2c kohaselt ette nähtud tähtaega.

Liikmesriigid otsustavad, milliseid asjakohaseid sidevahendeid, sealhulgas faksi või elektroonilisi vahendeid, tuleb kasutada esimeses lõigus sätestatud läbivaatamise taotlemiseks.

Esimeses lõigus osutatud peatamine lõpeb pärast vähemalt kümne kalendripäeva pikkust tähtaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija saatis oma vastuse faksi teel või elektrooniliste vahendite abil, või kui kasutati muid sidevahendeid, pärast vähemalt 15 kalendripäeva pikkust tähtaega alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija saatis oma vastuse muid sidevahendeid kasutades, või vähemalt kümme kalendripäeva alates vastuse saamisele järgnevast päevast.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse pealkiri „Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded”;

lõiked 2–4 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 ja artiklites 2d ja 2e nimetatud volitusi võib anda mitmele erinevale asutusele, kes vastutavad läbivaatamise korra eri aspektide eest.

3a. Läbivaatamise korral ei pea tingimata olema automaatset peatavat mõju asjaomasele lepingu sõlmimise menetlusele, välja arvatud lõikes 3 ja artikli 1 lõikes 5 sätestatud juhtudel.

4. Liikmesriigid võivad ette näha, et läbivaatamise eest vastutav asutus võib võtta arvesse ajutiste meetmete võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada, ja samuti avalikule huvile, ning ta võib otsustada kõnealuseid meetmeid mitte rakendada, kui nende negatiivsed tagajärjed võivad olla suuremad kui neist saadav kasu.

Otsus ajutisi meetmeid mitte rakendada ei piira kõnealuseid meetmeid taotleva isiku õigust esitada muid nõudeid.”;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Välja arvatud artiklites 2d–2f ette nähtud juhtudel, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volituste kasutamise mõju juba sõlmitud lepingule kindlaks siseriiklike õigusaktidega.

d)	lõike 9 esimeses lõigus asendatakse sõnad „mis asutamislepingu artikli 177 tähenduses on kohus” sõnadega „mis asutamislepingu artikli 234 tähenduses on kohus”.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

Ooteaeg

2. Direktiivi 2004/17/EÜ kohase lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutatakse muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele ja kandidaatidele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Kandidaadid loetakse asjaomasteks, kui tellija ei ole avalikustanud teavet nende taotluse tagasilükkamise kohta enne lepingu sõlmimisotsusest asjaomastele pakkujatele teatamist.

Koos teatega lepingu sõlmimisotsusest saadetakse igale asjaomasele pakkujale ja kandidaadile järgmised materjalid:

—	asjakohaste põhjenduste kokkuvõte vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 49 lõikele 2, ja

—	täpne teade käesolevat lõiget rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete alusel kohaldatava täpse ooteaja kohta.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Liikmesriigid võivad ette näha, et käesoleva direktiivi artikli 2a lõikes 2 osutatud tähtaegu ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)	kui direktiiviga 2004/17/EÜ ei nõuta teate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;

b)	kui ainus asjaomane pakkuja käesoleva direktiivi artikli 2a lõike 2 tähenduses on pakkuja, kellega sõlmitakse leping, ja asjaomased kandidaadid puuduvad;

c)	kui konkreetsed lepingud põhinevad dünaamilisel ostusüsteemil, nagu on sätestatud direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 15.

Käesoleva erandi kasutamisel tagavad liikmesriigid, et leping tunnistatakse käesoleva direktiivi artiklite 2d ja 2f kohaselt tühiseks, kui:

—	on rikutud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 15 lõikeid 5 või 6; ja

—	lepingu hinnanguline maksumus on võrdne direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 16 sätestatud piirmääradega või ületab neid.

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Kui liikmesriigid näevad ette, et igasugune tellija otsuse läbivaatamise nõue, mis käsitleb direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse raames või sellega seoses tehtud otsust, tuleb esitada enne kindlaksmääratud tähtaja lõppu, siis peab see tähtaeg olema vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija otsus edastati pakkujale või kandidaadile faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui tellija otsus edastati pakkujale või kandidaadile, või vähemalt kümme kalendripäeva alates tellija otsuse saamisele järgnevast päevast. Tellija edastab igale pakkujale või kandidaadile oma otsuse koos kokkuvõtliku seletuskirjaga asjakohaste põhjenduste kohta. Kui läbivaatamisnõue on esitatud käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud otsuste suhtes, mille puhul eraldi teadet edastama ei pea, on tähtaeg vähemalt kümme kalendripäeva alates asjakohase otsuse avaldamise päevast.

Artikkel 2d

Tühisus

1. Liikmesriigid tagavad, et tellijast sõltumatu läbivaatamisasutus tunnistab lepingu tühiseks või lepingu tühisus tuleneb sellise läbivaatamisasutuse otsusest järgmistel juhtudel:

a)	kui tellija on sõlminud lepingu ilma lepinguteate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas ja lepinguteate avaldamata jätmine ei olnud direktiivi 2004/17/EÜ kohaselt lubatud;

kui on rikutud käesoleva direktiivi artikli 1 lõiget 5, artikli 2 lõiget 3 või artikli 2a lõiget 2 ja see on jätnud läbivaatamist taotleva pakkuja ilma võimalusest kasutada lepingueelseid õiguskaitsevahendeid, kui rikkumine on toimunud koos direktiivi 2004/17/EÜ rikkumisega, kui selline rikkumine on mõjutanud läbivaatamist taotleva pakkuja väljavaateid lepingu sõlmimiseks; või

c)	käesoleva direktiivi artikli 2b punkti c teises lõigus osutatud juhtudel, kui liikmesriigid kasutavad dünaamilisel ostusüsteemil põhinevate lepingute puhul ooteaja kohaldamisest tehtavat erandit.

2. Lepingu tühiseks tunnistamise tagajärjed nähakse ette siseriiklikes õigusaktides.

Lepingu kehtivuse puhul võib majanduslikke huve pidada olulise avaliku huviga seotud põhjuseks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.

4. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva artikli lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui:

—	tellija leiab, et lepingu sõlmimine ilma teate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas on direktiivi 2004/17/EÜ kohaselt lubatud;

—	tellija on avaldanud Euroopa Liidu Teatajas käesoleva direktiivi artiklis 3a kirjeldatud teate oma kavatsuse kohta sõlmida leping; ja

—	lepingut ei ole sõlmitud enne vähemalt kümne kalendripäeva pikkuse tähtaja möödumist alates nimetatud teate avaldamisele järgnevast päevast.

5. Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva artikli lõike 1 punkti c ei kohaldata, kui:

—	tellija leiab, et lepingu sõlmimine on kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 15 lõigetega 5 ja 6;

—	tellija on saatnud asjaomastele pakkujatele lepingu sõlmimisotsuse koos käesoleva direktiivi artikli 2a lõike 2 neljanda lõigu esimeses taandes osutatud põhjenduste kokkuvõttega; ning

—

lepingut ei sõlmitud enne vähemalt kümne kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimisotsus edastati asjaomastele pakkujatele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.

Artikkel 2e

Käesoleva direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

1. Artikli 1 lõike 5, artikli 2 lõike 3 või artikli 2a lõike 2 rikkumise korral artikli 2d lõike 1 punktiga b hõlmamata juhtudel näevad liikmesriigid ette lepingu tühiseks tunnistamise vastavalt artikli 2d lõigetele 1–3 või alternatiivsed karistused. Liikmesriigid võivad ette näha, et tellijast sõltumatu järelevalveasutus teeb pärast kõigi oluliste aspektide hindamist otsuse, kas tunnistada leping tühiseks või kohaldada alternatiivseid karistusi.

2. Alternatiivsed karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Alternatiivsed karistused on järgmised:

—	tellijale trahvide määramine või

—	lepingu kestuse lühendamine.

Kahjutasu määramine ei ole asjakohane karistus käesoleva lõike tähenduses.

Artikkel 2f

Tähtajad

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 2d lõike 1 kohane läbivaatamistaotlus tuleb esitada

enne vähemalt 30 kalendripäeva möödumist alates sellele päevale järgnevast päevast, mil

—	tellija avaldas direktiivi 2004/17/EÜ artiklite 43 ja 44 kohase lepingu sõlmimise teate, eeldusel et nimetatud teates on esitatud põhjendus selle kohta, miks tellija otsustas sõlmida lepingu ilma eelneva teate avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas; või

—	tellija teavitas asjaomaseid pakkujaid ja kandidaate lepingu sõlmimisest, tingimusel et nimetatud teave sisaldab direktiivi 2004/17/EÜ artikli 49 lõikes 2 sätestatud asjakohaste põhjenduste kokkuvõtet. Käesolevat võimalust kohaldatakse ka käesoleva direktiivi artikli 2b punktis c osutatud juhtudel;

b)	igal juhul enne vähemalt kuue kuu möödumist alates lepingu sõlmimisele järgnevast päevast.

Artiklid 3–7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikli 2d lõike 4 teises taandes osutatud teade, mille vormi kohta teeb otsuse komisjon vastavalt artikli 3b lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, peab sisaldama järgmist teavet:

a)	tellija nimi ja kontaktandmed;

b)	lepingu eseme kirjeldus;

c)	tellija põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma teate eelneva avaldamiseta Euroopa Liidu Teatajas;

d)	ettevõtja, kelle kasuks lepingu sõlmimisotsus tehti, nimi ja kontaktandmed; ning

e)	vajadusel mis tahes muu teave, mida tellija vajalikuks peab.

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee, mis moodustati nõukogu 26. juuli 1971. aasta otsuse 71/306/EMÜ (14) artikliga 1 (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (15) artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Korrektiivmeetmed

1. Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust, kui ta enne lepingu sõlmimist leiab, et riigihankeid käsitlevaid ühenduse õigusakte on tõsiselt rikutud direktiivi 2004/17/EÜ reguleerimisalasse kuuluva hankemenetluse käigus või seoses kõnealuse direktiivi artikli 27 punktiga a nende tellijate puhul, kelle suhtes nimetatud sätet kohaldatakse.

2. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile põhjused, mis on viinud järelduseni, et on toimunud tõsine rikkumine, ning nõuab selle heastamist asjakohasel viisil.

3. Asjaomane liikmesriik edastab komisjonile 21 kalendripäeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teate saamist:

a)	kinnituse rikkumise heastamise kohta;

b)	põhjendatud selgituse selle kohta, miks rikkumist ei ole heastatud; või

c)	teate selle kohta, et pakkumismenetlus on peatatud kas tellija algatusel või artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud volituste alusel.

4. Lõike 3 punkti b kohaselt edastatud põhjendatud selgituses võib muude asjaolude seas tugineda sellele, et väidetava rikkumise suhtes kohaldatakse juba kohtuliku läbivaatuse menetlust või artikli 2 lõikes 9 nimetatud läbivaatamist. Sel juhul teatab liikmesriik komisjonile kõnealuse menetluse tulemuse niipea, kui see saab teatavaks.

Artiklid 9–12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Rakendamine

1. Komisjon võib komiteega konsulteerides nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist siseriikliku läbivaatamiskorra toimimise kohta.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal nende läbivaatamisasutuste poolt vastavalt artikli 2d lõikele 3 tehtud kõigi otsuste teksti koos põhjendustega.

Artikkel 12a

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise läbi hiljemalt 20. detsembril 2012 ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi tõhususe kohta, eelkõige alternatiivsete karistuste ja tähtaegade tõhususe kohta.”

7)	Lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. detsembril 2009. Nad edastavad nimetatud sätete teksti komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval alates selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgnevast päevast.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. detsember 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LOBO ANTUNES

(1) ELT C 93, 27.4.2007, lk 16.

(2) ELT C 146, 30.6.2007, lk 69.

(3) Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2007. aasta otsus.

(4) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33. Direktiivi on muudetud direktiiviga 92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1).

(5) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).

(6) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/97/EÜ.

(7) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/97/EÜ.

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).”

(11) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

(12) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).”

(13) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/97/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 107).”

(14) EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on muudetud otsusega 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

(15) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/47

KOMISJONI OTSUS,

10. detsember 2007,

millega muudetakse otsuseid 2006/687/EÜ, 2006/875/EÜ ja 2006/876/EÜ seoses ühenduse rahalise toetuse ümberjaotamisega teatavatele liikmesriikidele nende riikide loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavades ning zoonooside ennetamise kontrollikavades aastaks 2007

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5985 all)

(2007/851/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõikeid 5 ja 6 ning artikleid 29 ja 32,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega 90/424/EMÜ kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise kord loomahaiguste ja zoonooside likvideerimise, kontrollimise ja seirekavade puhul.

(2)

Komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta otsusega 2006/687/EÜ (2007. aastal ühenduse rahalist toetust saavate programmide kohta, mis hõlmavad loomahaiguste likvideerimist ja seiret, zoonooside vältimist, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) seiret ning veiste spongioosse entsefalopaatia ja skreipi likvideerimist) (2) kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse kavandatav määr ja maksimumsumma kõigile liikmesriikide esitatud programmidele.

(3)

Komisjoni 30. novembri 2006. aasta otsusega 2006/875/EÜ, millega kiidetakse heaks liikmesriikide esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007, (3) ning komisjoni 30. novembri 2006. aasta otsusega 2006/876/EÜ, millega kiidetakse heaks Bulgaaria ja Rumeenia esitatud loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire ning zoonooside ennetamise kavad aastaks 2007 ning millega muudetakse otsust 2006/687/EÜ, määratakse kindlaks ühenduse rahalise toetuse maksimumsumma kõigile liikmesriikide esitatud kavadele.

(4)	Komisjon on hinnanud liikmesriikide edastatud programmikulude aruandeid. Kõnealuse hinnangu tulemustest järeldub, et teatavad liikmesriigid ei kasuta täielikult ära 2007. aastaks eraldatud vahendeid, samal ajal kui teised ületavad eraldatud summa.

(5)

Seepärast tuleks teatavatele kavadele antavat ühenduse rahalist toetust kohandada. On asjakohane jaotada vahendid ümber nende liikmesriikide kavade puhul, kes ei kasuta eraldatud vahendeid täielikult ära, ja kanda vahendid üle liikmesriikidele, kes ületavad eraldatud summa. Ümberjaotamine peab põhinema viimasel teabel asjaomase liikmesriigi tegelike kulude kohta.

(6)	Seetõttu tuleks otsuseid 2006/687/EÜ, 2006/875/EÜ ja 2006/876/EÜ vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/687/EÜ I–V lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Otsust 2006/875/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punktis d asendatakse tekst „1 200 000 eurot” tekstiga „790 000 eurot”;

ii)	punktis e asendatakse tekst „1 850 000 eurot” tekstiga „900 000 eurot”;

iii)	punktis g asendatakse tekst „4 850 000 eurot” tekstiga „4 100 000 eurot”;

b)	lõikes 3 asendatakse tekst „600 000 eurot” tekstiga „450 000 eurot”;

artikli 2 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „3 500 000 eurot” tekstiga „5 500 000 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „1 100 000 eurot” tekstiga „1 950 000 eurot”;

c)	punktis c asendatakse tekst „2 000 000 eurot” tekstiga „3 000 000 eurot”;

d)	punktis d asendatakse tekst „95 000 eurot” tekstiga „20 000 eurot”;

e)	punktis e asendatakse tekst „1 600 000 eurot” tekstiga „1 280 000 eurot”;

artikli 3 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „3 000 000 eurot” tekstiga „8 000 000 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „2 500 000 eurot” tekstiga „2 950 000 eurot”;

c)	punktis c asendatakse tekst „1 100 000 eurot” tekstiga „1 550 000 eurot”;

artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis b asendatakse tekst „400 000 eurot” tekstiga „1 600 000 eurot”;

b)	punktis c asendatakse tekst „35 000 eurot” tekstiga „85 000 eurot”;

c)	punktis e asendatakse tekst „2 300 000 eurot” tekstiga „4 800 000 eurot”;

d)	punktis f asendatakse tekst „225 000 eurot” tekstiga „425 000 eurot”;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	punktis a asendatakse tekst „5 000 000 eurot” tekstiga „5 900 000 eurot”;

ii)	punktis b asendatakse tekst „200 000 eurot” tekstiga „570 000 eurot”;

iii)	punktis c asendatakse tekst „4 000 000 eurot” tekstiga „5 000 000 eurot”;

iv)	punktis e asendatakse tekst „1 600 000 eurot” tekstiga „1 220 000 eurot”;

b)	lõikes 3 asendatakse tekst „650 000 eurot” tekstiga „200 000 eurot”;

artikli 6 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „4 900 000 eurot” tekstiga „8 000 000 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „160 000 eurot” tekstiga „360 000 eurot”;

c)	punktis c asendatakse tekst „1 300 000 eurot” tekstiga „1 400 000 eurot”;

d)	punktis d asendatakse tekst „600 000 eurot” tekstiga „1 100 000 eurot”;

artikli 7 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „660 000 eurot” tekstiga „550 000 eurot”;

b)	punktis c asendatakse tekst „250 000 eurot” tekstiga „500 000 eurot”;

c)	punktis g asendatakse tekst „2 000 000 eurot” tekstiga „960 000 eurot”;

d)	punktis h asendatakse tekst „875 000 eurot” tekstiga „550 000 eurot”;

e)	punktis i asendatakse tekst „175 000 eurot” tekstiga „0 eurot”;

f)	punktis j asendatakse tekst „320 000 eurot” tekstiga „590 000 eurot”;

g)	punktis m asendatakse tekst „60 000 eurot” tekstiga „110 000 eurot”;

h)	punktis q asendatakse tekst „450 000 eurot” tekstiga „20 000 eurot”;

i)	punktis r asendatakse tekst „205 000 eurot” tekstiga „50 000 eurot”;

artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „800 000 eurot” tekstiga „1 100 000 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „500 000 eurot” tekstiga „650 000 eurot”;

9)	artikli 9 lõike 2 punktis a asendatakse tekst „250 000 eurot” tekstiga „350 000 eurot”;

10)	artikli 10 lõikes 2 asendatakse tekst „120 000 eurot” tekstiga „350 000 eurot”;

11)

artikli 12 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis c asendatakse tekst „160 000 eurot” tekstiga „310 000 eurot”;

b)	punktis d asendatakse tekst „243 000 eurot” tekstiga „46 000 eurot”;

c)	punktis j asendatakse tekst „510 000 eurot” tekstiga „900 000 eurot”;

d)	punktis n asendatakse tekst „10 000 eurot” tekstiga „15 000 eurot”;

e)	punktis t asendatakse tekst „121 000 eurot” tekstiga „46 000 eurot”;

f)	punktis x asendatakse tekst „130 000 eurot” tekstiga „200 000 eurot”;

g)	punktis y asendatakse tekst „275 000 eurot” tekstiga „1 125 000 eurot”;

12)

artikli 13 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis b asendatakse tekst „1 059 000 eurot” tekstiga „1 320 000 eurot”;

b)	punktis c asendatakse tekst „1 680 000 eurot” tekstiga „1 950 000 eurot”;

c)	punktis f asendatakse tekst „1 827 000 eurot” tekstiga „1 650 000 eurot”;

d)	punktis g asendatakse tekst „10 237 000 eurot” tekstiga „9 100 000 eurot”;

e)	punktis i asendatakse tekst „6 755 000 eurot” tekstiga „6 410 000 eurot”;

f)	punktis j asendatakse tekst „3 375 000 eurot” tekstiga „3 000 000 eurot”;

g)	punktis k asendatakse tekst „348 000 eurot” tekstiga „530 000 eurot”;

h)	punktis s asendatakse tekst „3 744 000 eurot” tekstiga „244 000 eurot”;

i)	punktis t asendatakse tekst „2 115 000 eurot” tekstiga „2 940 000 eurot”;

j)	punktis v asendatakse tekst „1 088 000 eurot” tekstiga „610 000 eurot”;

13)

artikli 14 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis d asendatakse tekst „500 000 eurot” tekstiga „50 000 eurot”;

b)	punktis g asendatakse tekst „713 000 eurot” tekstiga „413 000 eurot”;

c)	punktis i asendatakse tekst „800 000 eurot” tekstiga „70 000 eurot”;

d)	punktis j asendatakse tekst „150 000 eurot” tekstiga „65 000 eurot”;

e)	punktis o asendatakse tekst „328 000 eurot” tekstiga „530 000 eurot”;

f)	punktis p asendatakse tekst „305 000 eurot” tekstiga „45 000 eurot”;

14)

artikli 15 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis c asendatakse tekst „927 000 eurot” tekstiga „827 000 eurot”;

b)	punktis e asendatakse tekst „1 306 000 eurot” tekstiga „516 000 eurot”;

c)	punktis f asendatakse tekst „5 374 000 eurot” tekstiga „4 500 000 eurot”;

d)	punktis h asendatakse tekst „629 000 eurot” tekstiga „279 000 eurot”;

e)	punktis i asendatakse tekst „3 076 000 eurot” tekstiga „620 000 eurot”;

f)	punktis j asendatakse tekst „2 200 000 eurot” tekstiga „1 280 000 eurot”;

g)	punktis l asendatakse tekst „332 000 eurot” tekstiga „232 000 eurot”;

h)	punktis o asendatakse tekst „716 000 eurot” tekstiga „41 000 eurot”;

i)	punktis q asendatakse tekst „279 000 eurot” tekstiga „179 000 eurot”;

j)	punktis t asendatakse tekst „9 178 000 eurot” tekstiga „5 178 000 eurot”.

Artikkel 3

Otsust 2006/876/EÜ muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „830 000 eurot” tekstiga „0 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „800 000 eurot” tekstiga „0 eurot”;

2)	artikli 2 lõike 2 punktis a asendatakse tekst „425 000 eurot” tekstiga „275 000 eurot”;

3)	artikli 3 lõike 2 punktis a asendatakse tekst „508 000 eurot” tekstiga „5 000 eurot”;

artikli 4 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „23 000 eurot” tekstiga „88 000 eurot”;

b)	punktis b asendatakse tekst „105 000 eurot” tekstiga „505 000 eurot”.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 282, 13.10.2006, lk 52. Otsust on muudetud otsusega 2006/876/EÜ (ELT L 337, 5.12.2006, lk 57).

(3) ELT L 337, 5.12.2006, lk 46. Otsust on muudetud otsusega 2007/22/EÜ (ELT L 7, 12.1.2007, lk 46).

LISA

Otsuse 2006/687/EÜ I–V lisa asendatakse järgmisega:

„

I LISA

Artikli 1 lõikes 1 nimetatud loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Aujeszky haigus	Belgia	50 %	350 000
Aujeszky haigus	Hispaania	50 %	350 000
Lammaste katarraalne palavik	Hispaania	50 %	8 000 000
	Prantsusmaa	50 %	360 000
	Itaalia	50 %	1 400 000
	Portugal	50 %	1 100 000
Veiste brutselloos	Iirimaa	50 %	1 950 000
	Hispaania	50 %	5 500 000
	Itaalia	50 %	3 000 000
	Küpros	50 %	20 000
	Portugal	50 %	1 280 000
	Ühendkuningriik (1)	50 %	1 100 000
Veiste tuberkuloos	Hispaania	50 %	8 000 000
	Itaalia	50 %	2 950 000
	Poola	50 %	1 550 000
	Portugal	50 %	450 000
Sigade klassikaline katk	Saksamaa	50 %	1 100 000
	Prantsusmaa	50 %	650 000
	Luksemburg	50 %	35 000
	Sloveenia	50 %	25 000
	Slovakkia	50 %	400 000
Veiste enzootiline leukoos	Eesti	50 %	20 000
	Itaalia	50 %	1 600 000
	Läti	50 %	85 000
	Leedu	50 %	135 000
	Poola	50 %	4 800 000
	Portugal	50 %	425 000
Lammaste ja kitsede brutselloos (B. melitensis)	Kreeka	50 %	200 000
	Hispaania	50 %	5 900 000
	Prantsusmaa	50 %	570 000
	Itaalia	50 %	5 000 000
	Küpros	50 %	120 000
	Portugal	50 %	1 220 000
Poseidom (2)	Prantsusmaa (3)	50 %	50 000
Marutaud	Bulgaaria	50 %	0
	Tšehhi Vabariik	50 %	490 000
	Saksamaa	50 %	850 000
	Eesti	50 %	925 000
	Läti	50 %	790 000
	Leedu	50 % oma territooriumil; 100 % piirialadel	450 000
	Ungari	50 %	900 000
	Austria	50 %	185 000
	Poola	50 %	4 100 000
	Rumeenia	50 %	0
	Sloveenia	50 %	375 000
	Slovakkia	50 %	500 000
	Soome	50 %	112 000
Sigade aafrika katk/sigade klassikaline katk	Bulgaaria	50 %	275 000
	Itaalia	50 %	140 000
	Rumeenia	50 %	5 250 000
Sigade vesikulaarhaigus	Itaalia	50 %	350 000
Lindude gripp	Belgia	50 %	66 000
	Bulgaaria	50 %	88 000
	Tšehhi Vabariik	50 %	74 000
	Taani	50 %	310 000
	Saksamaa	50 %	460 000
	Eesti	50 %	40 000
	Iirimaa	50 %	59 000
	Kreeka	50 %	42 000
	Hispaania	50 %	82 000
	Prantsusmaa	50 %	280 000
	Itaalia	50 %	900 000
	Küpros	50 %	15 000
	Läti	50 %	15 000
	Leedu	50 %	12 000
	Luksemburg	50 %	15 000
	Ungari	50 %	110 000
	Malta	50 %	5 000
	Madalmaad	50 %	126 000
	Austria	50 %	42 000
	Poola	50 %	87 000
	Rumeenia	50 %	505 000
	Portugal	50 %	46 000
	Sloveenia	50 %	32 000
	Slovakkia	50 %	21 000
	Soome	50 %	27 000
	Rootsi	50 %	200 000
	Ühendkuningriik	50 %	1 125 000
Kokku			80 171 000

II LISA

Artikli 2 lõikes 1 nimetatud zoonooside ennetamisele suunatud kontrollikavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Zoonoos	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Kodulindude salmonelloos	Belgia	50 %	550 000
	Bulgaaria	50 %	5 000
	Tšehhi Vabariik	50 %	330 000
	Taani	50 %	500 000
	Saksamaa	50 %	175 000
	Eesti	50 %	27 000
	Iirimaa	50 %	0
	Kreeka	50 %	60 000
	Hispaania	50 %	960 000
	Prantsusmaa	50 %	550 000
	Itaalia	50 %	590 000
	Küpros	50 %	40 000
	Läti	50 %	60 000
	Ungari	50 %	110 000
	Madalmaad	50 %	1 350 000
	Austria	50 %	80 000
	Poola	50 %	2 000 000
	Portugal	50 %	20 000
	Rumeenia	50 %	215 000
	Slovakkia	50 %	50 000
Kokku			7 672 000

III LISA

Artikli 3 lõikes 1 nimetatud TSEde seirekavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Teostatud kiirtestide ja selektiivtestide määr	Maksimumsumma (eurodes)
TSEd	Belgia	100 %	2 084 000
	Tšehhi Vabariik	100 %	1 320 000
	Taani	100 %	1 950 000
	Saksamaa	100 %	11 307 000
	Eesti	100 %	233 000
	Iirimaa	100 %	6 410 000
	Kreeka	100 %	1 650 000
	Hispaania	100 %	9 100 000
	Prantsusmaa	100 %	24 815 000
	Itaalia	100 %	3 000 000
	Küpros	100 %	530 000
	Läti	100 %	312 000
	Leedu	100 %	645 000
	Luksemburg	100 %	146 000
	Ungari	100 %	784 000
	Malta	100 %	90 000
	Madalmaad	100 %	5 112 000
	Austria	100 %	1 759 000
	Poola	100 %	244 000
	Portugal	100 %	2 940 000
	Rumeenia	100 %	2 370 000
	Sloveenia	100 %	308 000
	Slovakkia	100 %	610 000
	Soome	100 %	839 000
	Rootsi	100 %	2 020 000
	Ühendkuningriik Kingdom	100 %	6 781 000
Kokku			87 359 000

IV LISA

Artikli 4 lõikes 1 nimetatud BSE (veiste spongioosse entsefalopaatia) likvideerimise kavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
BSE	Belgia	50 % tapmine	50 000
	Tšehhi Vabariik	50 % tapmine	750 000
	Taani	50 % tapmine	51 000
	Saksamaa	50 % tapmine	50 000
	Eesti	50 % tapmine	98 000
	Iirimaa	50 % tapmine	70 000
	Kreeka	50 % tapmine	750 000
	Hispaania	50 % tapmine	413 000
	Prantsusmaa	50 % tapmine	50 000
	Itaalia	50 % tapmine	65 000
	Luksemburg	50 % tapmine	100 000
	Madalmaad	50 % tapmine	60 000
	Austria	50 % tapmine	48 000
	Poola	50 % tapmine	530 000
	Portugal	50 % tapmine	45 000
	Sloveenia	50 % tapmine	25 000
	Slovakkia	50 % tapmine	250 000
	Soome	50 % tapmine	25 000
	Ühendkuningriik	50 % tapmine	347 000
Kokku			3 777 000

V LISA

Artikli 5 lõikes 1 nimetatud skreipi likvideerimise kavade loetelu

Ühenduse rahalise toetuse määrad ja maksimumsummad

Haigus	Liikmesriik	Määr	Maksimumsumma (eurodes)
Skreipi	Belgia	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	99 000
	Tšehhi Vabariik	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	107 000
	Saksamaa	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	827 000
	Eesti	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	13 000
	Iirimaa	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	279 000
	Kreeka	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	516 000
	Hispaania	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	4 500 000
	Prantsusmaa	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	8 862 000
	Itaalia	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	620 000
	Küpros	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	1 280 000
	Luksemburg	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	28 000
	Ungari	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	232 000
	Madalmaad	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	543 000
	Austria	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	14 000
	Portugal	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	41 000
	Romeenia	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	980 000
	Sloveenia	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	83 000
	Slovakkia	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	179 000
	Soome	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	11 000
	Rootsi	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	6 000
	Ühendkuningriik	50 % tapmine; 50 % genotüpeerimine	5 178 000
Kokku			24 398 000

”

(1) Üksnes Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa osa.

(2) Riketsioosne hüdroperikardiit, piroplasmoos ja anaplasmoos, mis levivad vektorputukate kaudu Prantsusmaa ülemeredepartemangudes.

(3) Üksnes Prantsusmaa Guadeloupe, Martinique’i ja Réunioni osa.

20.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 335/60

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 347, 11. detsember 2006 )

Lehekülg 1, esimene joonealune märkus

asendatakse

„(1)	EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9).”

järgmisega:

„(1)	EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).”

Lehekülg 1, teine joonealune märkus

asendatakse

„(2)	EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 69/463/EMÜ (EÜT L 320, 20.12.1969, lk. 34).”

järgmisega:

„(2)	EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301. Direktiivi on muudetud direktiiviga 77/388/EMÜ.”

Lehekülg 5–9, sisukord

Lehekülg 8, VI lisa

asendatakse	„ARTIKLI 199 LÕIKE 1 PUNKTIS D NIMETATUD LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST 9”
järgmisega:	„ARTIKLI 199 LÕIKE 1 PUNKTIS D NIMETATUD LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST”

Lehekülg 8, VII lisa

asendatakse	„ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 4 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE LOEND 9”
järgmisega:	„ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 4 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE LOEND”

Lehekülg 9

asendatakse	„XI LISA — A osa Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused”
järgmisega:	„XI LISA”

Lehekülg 11, artikkel 10

asendatakse

„Artikli 10 lõikes 1 nimetatud tingimus, et …”

järgmisega:

„Artikli 9 lõikes 1 nimetatud tingimus, et …”

Lehekülg 15, artikkel 34, lõige 3

asendatakse

„… 35 000 euroEUR suuruse…”

järgmisega:

„… 35 000 EUR suuruse…”

Lehekülg 18, artikkel 57, lõige 2

asendatakse

„2. Lõike 1 punktide j ja k ning lõike 2 sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006.”

järgmisega:

„2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006.”

Lehekülg 21, artikkel 81, esimene lõik

asendatakse

„… artiklite 73, 743, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga.”

järgmisega:

„… artiklite 73, 74, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga.”

Lehekülg 22, artikkel 83

asendatakse

„…, mida 1. peatüki kohaselt …”

järgmisega:

„…, mida 2. peatüki kohaselt …”

Lehekülg 24, artikkel 99, lõige 2

asendatakse

„2. … artiklite 167–1715 ja artiklite 173–177 kohaselt mahaarvamisele kuuluv käibemaks.”

järgmisega:

„2. … artiklite 167–171 ja artiklite 173–177 kohaselt mahaarvamisele kuuluv käibemaks.”

Lehekülg 25, artikkel 108

asendatakse

„Liikmesriik, kes soovib pärast 31. detsembrit 2005 esimest korda kohaldada artikli 102 alusel vähendatud maksumäära ühele või enamale artiklis 106 nimetatud teenusele, …”

järgmisega:

„Liikmesriik, kes soovib pärast 31. detsembrit 2005 esimest korda kohaldada vähendatud maksumäära ühele või enamale artiklis 106 nimetatud teenusele selle artikli alusel, …”

Lehekülg 28, artikkel 132, lõige 1, punkt k

asendatakse

„k)	… seoses puntide b, g, h ja i all nimetatud tegevustega ning hingeabi andmiseks;”

järgmisega:

„k)	… seoses punktide b, g, h ja i all nimetatud tegevustega ning hingeabi andmiseks;”

Lehekülg 28, artikkel 133, viimane lõik

asendatakse

„Liikmesriigid, kes maksustasid käibemaksuga 1. jaanuaril 1989 nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ E lisa alusel artikli 132 lõike 1 punktides m ja n nimetatud tehinguid, võivad kohaldada esimese lõigu punktis d ettenähtud tingimusi …”

järgmisega:

„Liikmesriigid, kes maksustasid käibemaksuga 1. jaanuaril 1989 direktiivi 77/388/EMÜ E lisa alusel artikli 132 lõike 1 punktides m ja n nimetatud tehinguid, võivad kohaldada käesoleva artikli esimese lõigu punktis d ettenähtud tingimusi …”

Lehekülg 31, artikkel 143, kolmas joonealune märkus

jäetakse välja viimane lause: „Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.”

Lehekülg 32, artikkel 147, lõige 1, punkt c, viimane lõik

asendatakse

„…, mille koguväärtus on punktis c nimetatud summast väiksem.”

järgmisega:

„…, mille koguväärtus on esimese lõigu punktis c nimetatud summast väiksem.”

Lehekülg 35, artikkel 168, punkt c

asendatakse

„c)	artikli 2 lõike 1 punkti b esimese alapunkti kohaselt …;”

järgmisega:

„c)	artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt …;”

Lehekülg 36, artikkel 170, punkt b

asendatakse

„b)	… artiklite 194, 197 või 199 kohaselt üksnes soetaja või saaja.”

järgmisega:

„b)	… artiklite 194–197 või artikli 199 kohaselt üksnes soetaja või saaja.”

Lehekülg 38, artikkel 187, lõige 2, viimane lõik

asendatakse

„Korrigeerimine tehakse…”

järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud korrigeerimine tehakse…”

Lehekülg 38, artikkel 188, lõige 2

asendatakse

„2. Korrigeerimine tehakse ülejäänud korrigeerimisperioodi kohta …”

järgmisega:

„2. Lõikes 1 sätestatud korrigeerimine tehakse ülejäänud korrigeerimisperioodi kohta …”

Lehekülg 41, artikkel 209

asendatakse

„… artikli 2 lõike 1 punkti b esimese alapunkti all nimetatud …”

järgmisega:

„… artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud …”

Lehekülg 41, artikkel 210

asendatakse

„Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud uute veovahendite ühendusesisesel soetamisel ja artikli 2 lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis nimetatud…”

järgmisega:

„Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud uute veovahendite ühendusesisesel soetamisel ja artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis iii nimetatud…”

Lehekülg 42, artikkel 214, lõige 1, punkt c

asendatakse

„c)	…, mis on seotud artikli 90 lõike 1 teises lõigus nimetatud välismaal toimuva majandustegevusega.”

järgmisega:

„c)	…, mis on seotud artikli 9 lõike 1 teises lõigus nimetatud välismaal toimuva majandustegevusega.”

Lehekülg 42, artikkel 218

asendatakse

„…, kui need vastavad käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.”

järgmisega:

„…, kui need vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.”

Lehekülg 42, artikkel 221, lõige 1, lõik 1

asendatakse

„1. Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele kohustuse esitada arve artiklis 210 nimetamata …”

järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele kohustuse esitada arve artiklis 220 nimetamata …”

Lehekülg 47, artikkel 257

asendatakse

„… artikli 3 lõike 1 punkti b esimese alapunktiga hõlmatud kaupade …”

järgmisega:

„… artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktiga i hõlmatud kaupade …”

Lehekülg 47, artikkel 258

asendatakse

„Liikmesriigid kehtestavad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud uute veovahendite ühendusesisese soetamisega ja artikli 2 lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis nimetatud …”

järgmisega:

„Liikmesriigid kehtestavad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud uute veovahendite ühendusesisese soetamisega ja artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis iii nimetatud …”

Lehekülg 47, artikkel 259

asendatakse

„Liikmesriigid võivad nõuda isikutelt, kes tegelevad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud …”

järgmisega:

„Liikmesriigid võivad nõuda isikutelt, kes tegelevad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud …”

Lehekülg 54, artikkel 309, teine lõik

asendatakse

„Kui nimetatud tehinguid tehakse …”

järgmisega:

„Kui esimeses lõigus nimetatud tehinguid tehakse …”

Lehekülg 59, artikkel 351

asendatakse

„Liikmesriigid kehtestavad nende valikuvõimaluste kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja teavitavad nendest komisjoni.”

järgmisega:

„Liikmesriigid kehtestavad käesolevas jaos sätestatud valimise õiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja teavitavad nendest komisjoni.”

Lehekülg 65, artikkel 406

asendatakse

„Sätted, mis kehtisid hetkel, mil kaubad suunati ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või mõnele artiklis 156 nimetatud protseduurilevõi mõnda artiklis 151 nimetatud olukorda …”

järgmisega:

Lehekülg 65, XV jaotis

asendatakse

„20 PEATÜKK

Euroopa Liiduga ühinemisega seostud üleminekusätted”

järgmisega:

„2. PEATÜKK

Euroopa Liiduga ühinemisega seostud üleminekusätted”

Lehekülg 66, artikkel 410, lõige 1, punkt b

asendatakse

„b)	imporditud kaubad artikli 398d lõike 1 punkti a tähenduses ei ole …;”

järgmisega:

„b)	imporditud kaubad artikli 408 lõike 1 punkti a tähenduses ei ole …;”

Lehekülg 79, XI lisa, A osa, punkt 2, loetelu lõpp

asendatakse

„Direktiiv 2006/69/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9, ainult artikkel 1)”

järgmisega:

„Direktiiv 2006/69/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9) (üksnes artikkel 1) Direktiiv 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129) (üksnes lisa punkt 2)”

Lehekülg 80, XI lisa, B osa, tabel

asendatakse

„Direktiiv 2005/92/EÜ – 1. jaanuar 2006

Direktiiv 2005/58/EÜ – 1. juuli 2006

Direktiiv 2005/69/EÜ – 1. jaanuar 2008”

järgmisega:

„Direktiiv 2006/58/EÜ – 1. juuli 2008

Direktiiv 2006/69/EÜ – 1. jaanuar 2008

Direktiiv 2006/98/EÜ – 1. jaanuar 2007”

Leheküljed 81–118, XII lisa, vastavustabel

a)	Lehekülg 84 jäetakse välja ülevalt kolmas rida: „Artikli 9 lõike 2 punkti c kolmas ja neljas taane – Artikli 52 punkt c”

Lehekülg 85, veerg „Käesolev direktiiv”, viimane rida

asendatakse	„Artikli 80 lõige 2”
järgmisega:	„Artikli 80 lõige 3”

Lehekülg 87, veerg „Käesolev direktiiv”, esimene rida

asendatakse	„… Artikli 999 lõige 1”
järgmisega:	„… Artikli 99 lõige 1”

Lehekülg 87, veerg „Käesolev direktiiv”, alt viies rida

asendatakse	„Artikli 133 punktid a–d”
järgmisega:	„Artikli 133 esimese lõigu punktid a–d”

Lehekülg 88, veerg „Direktiiv 77/388/EMÜ”, ülevalt kuues rida

asendatakse	„Artikli 13 B osa punkti d alapunktide 1–5 esimene ja teine taane”
järgmisega:	„Artikli 13 B osa punkti d alapunkti 5 esimene ja teine taane”

Lehekülg 88, veerg „Käesolev direktiiv”, ülevalt kolmeteistkümnes rida

asendatakse	„Artikli 140 punkt a”
järgmisega:	„Artikli 143 punkt a”

Lehekülg 90, veerg „Käesolev direktiiv”, alt teine rida

asendatakse	„Artikli 174 lõike 2 punktid a ja b”
järgmisega:	„Artikli 174 lõike 2 punktid b ja c”

Lehekülg 92, veerg „Direktiiv 77/388/EMÜ”, ülevalt neljas rida

asendatakse	„Artikli 24 lõige 2”
järgmisega:	„Artikli 24 lõike 2 sissejuhatav lause”

Lehekülg 92, veerg „Direktiiv 77/388/EMÜ”, alt neljas rida

asendatakse	„Artikli 24 simese lõigu esimene kuni kaheteistkümnes taane”
järgmisega:	„Artikli 24a esimese lõigu esimene kuni kümnes taane”

Lehekülg 92, veerg „Direktiiv 77/388/EMÜ” lisatakse alt kolmanda ja neljanda rea vahele uus rida ning selle veergu:

—	„Direktiiv 77/388/EMÜ”: „Artikli 24 teine lõik”;

—	„Käesolev direktiiv”: „—”.

Lehekülg 94, veerg „Direktiiv 77/388/EMÜ”, ülevalt neljas rida

asendatakse	„Artikli 26a B osa lõike 2 esimene ja teine taane”
järgmisega:	„Artikli 26a B osa lõike 2 esimene kuni neljas taane”

Lehekülg 94, veerg „Käesolev direktiiv”, ülevalt kuues rida

asendatakse	„Artikkel 312a”
järgmisega:	„Artikkel 312”

Lehekülg 94, veerg „Käesolev direktiiv”, alt kolmas rida

asendatakse	„Artikli 319 lõige 3”
järgmisega:	„Artikli 318 lõige 3”

Lehekülg 94, veerg „Käesolev direktiiv”, alt teine rida

asendatakse	„Artikkel 312”
järgmisega:	„Artikkel 319”

Lehekülg 95, veerg „Käesolev direktiiv”, alt kümnes rida

asendatakse	„Artikli 340 esimese lõigu punktid a ja b”
järgmisega:	„Artikli 338 esimese lõigu punktid a ja b”

Lehekülg 96, veerg „Käesolev direktiiv”, alt üheteistkümnes rida

asendatakse	„Artikli 198 lõiked 1 ja 2”
järgmisega:	„Artikli 198 lõiked 2 ja 3”

Lehekülg 104, veerg „Käesolev direktiiv”, alt kaheteistkümnes rida

asendatakse	„Artikli 169 punktid a, b ja c Artikkel 170”
järgmisega:	„Artikli 169 punktid a, b ja c Artikli 170 punktid a ja b”

Lehekülg 108, veerg „Käesolev direktiiv”, alt neljas rida

asendatakse	„Artikkel 2625”
järgmisega:	„Artikkel 262”

Lehekülg 113, veerg „Käesolev direktiiv”, alt kaheksas rida

asendatakse	„VII lisa punkti 1 alapunktidc ja d”
järgmisega:	„VII lisa punkti 1 alapunktid c ja d”

u)	Lehekülg 115, ülevalt esimene rida jäetakse välja „I lisa punkt b - IX lisa B osa”

v)	Lehekülg 115, veerg „Käesolev direktiiv”, ülevalt kümnes rida lisatakse „VI lisa punktid 1–6”

õ)

Alates lehekülg 117, veerg „Muud õigusaktid”, ülevalt neljandast reast alates kuni tabeli lõpuni

asendatakse	„… lisa … . peatüki …” („… lisa 5. peatüki …”)
järgmisega:	„… lisa lõike … …” („… lisa lõike 5 …”)

ä)

Lehekülg 118, veerg „Muud õigusaktid”, alt kolmas rida

asendatakse	„… XIV lisa 7. peatüki punkt 1”
järgmisega:	„… XIV lisa lõike 7 esimene lõik”

ö)

Lehekülg 118, veerg „Muud õigusaktid”, alt teine rida

asendatakse	„… XIV lisa 7. peatüki punkt 2”
järgmisega:	„… XIV lisa lõike 7 teine lõik”

ü)

Lehekülg 118, veerg „Muud õigusaktid”, alt esimene rida

asendatakse	„… XIV lisa 7. peatüki punkt 3”
järgmisega:	„… XIV lisa lõike 7 kolmas lõik”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 335

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 20. detsember 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1510/2007, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1511/2007, 19. detsember 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1512/2007, 19. detsember 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1513/2007, 19. detsember 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1383/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	7
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1514/2007, 19. detsember 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1382/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1515/2007, 19. detsember 2007, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta detsembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1399/2007 alusel avatud Šveitsist pärit teatavate lihatoodete tariifikvootide raames	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1516/2007, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 842/2006 standarditud lekkekontrolli nõuded teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele statsionaarsetele jahutus- ja kliimaseadmetele ning soojuspumpadele ( 1 )	10
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1517/2007, 19. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2092/91 III lisa seoses mahepõllumajandusliku ja mittemahepõllumajandusliku sööda tootmisliinide eraldamist käsitleva erandiga	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1518/2007, 19. detsember 2007, millega avatakse tariifikvoot vermuti jaoks ja sätestatakse selle haldamine	14
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1519/2007, 19. detsember 2007, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2430/1999, (EÜ) nr 418/2001 ja (EÜ) nr 162/2003 seoses teatavate koktsidiostaatikumide ja muude raviainete rühma kuuluvate söödalisandite lubade tingimustega ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1520/2007, 19. detsember 2007, teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta ( 1 )	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1521/2007, 19. detsember 2007, Enterococcus faecium’i DSM 7134 (Bonvital) uue kasutusviisi lubamise kohta söödalisandina ( 1 )	24
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1522/2007, 19. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 795/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad	27
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas ( 1 )	31

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	191,0
	MA	97,9
	TN	157,6
	TR	116,2
	ZZ	140,7
0707 00 05	JO	237,0
	MA	57,0
	TR	86,3
	ZZ	126,8
0709 90 70	MA	74,3
	TR	106,5
	ZZ	90,4
0709 90 80	EG	290,4
0709 90 80	ZZ	290,4
0805 10 20	AR	36,7
	MA	76,3
	TR	81,0
	ZA	38,1
	ZW	28,6
	ZZ	52,1
0805 20 10	MA	72,4
0805 20 10	ZZ	72,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	15,2
	IL	66,8
	TR	75,2
	ZZ	52,4
0805 50 10	EG	49,3
	MA	119,9
	TR	102,7
	ZZ	90,6
0808 10 80	CA	86,7
	CN	87,6
	MK	29,7
	US	77,3
	ZZ	70,3
0808 20 50	AR	71,1
	CN	44,6
	US	122,8
	ZZ	79,5

Rühma nr	Jrk nr	Alaperioodiks 1.1.2008-31.3.2008 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%)	Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1.4.2008-30.6.2008 kindlaksmääratud kogusele (kg)
1	09.4410	1,077885	—
2	09.4411	(1)	1 275 000
3	09.4412	1,095290	—
4	09.4420	1,474926	—
5	09.4421	2,293577	—
6	09.4422	1,644736	—

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/851/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. detsember 2007, millega muudetakse otsuseid 2006/687/EÜ, 2006/875/EÜ ja 2006/876/EÜ seoses ühenduse rahalise toetuse ümberjaotamisega teatavatele liikmesriikidele nende riikide loomahaiguste likvideerimis- ja seirekavades ning zoonooside ennetamise kontrollikavades aastaks 2007 (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5985 all)	47
	2007/852/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. detsember 2007, millega muudetakse otsust 2005/5/EÜ seoses ühenduse võrdluskatsete ja testidega liigi Asparagus officinalis seemne ja paljundusmaterjaliga vastavalt nõukogu direktiivile 2002/55/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6168 all) ( 1 )	57
	2007/853/EÜ
*	Komisjoni otsus, 13. detsember 2007, liigi Asparagus officinalis seemne ja paljundusmaterjaliga ühenduses 2005. aastal alustatud võrdluskatsete jätkamise kohta 2008. aastal vastavalt nõukogu direktiivile 2002/55/EÜ ( 1 )	59

		Parandused
	*	Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) parandus (ELT L 347, 11.12.2006)	60