I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

17.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 331/3

NÕUKOGU OTSUS,

15. november 2007,

milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist, et kohaldada ajutiselt muudatusi protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises kalandussektori partnerluslepingus, mis käsitleb kalastamist Madagaskari püügivööndis, sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012

(2007/797/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus ja Madagaskari Vabariik on pidanud läbirääkimisi kalandussektori partnerluslepingu üle, mis annab ühenduse kaluritele püügivõimalused Madagaskari Vabariigi territoriaalvetes, ning parafeerinud selle.

(2)	Nimetatud lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

(3)	Tuleks tagada kalandustegevuse järjepidevus alates eelmise protokolli (1) kohaldamisaja lõppemisest kuni nimetatud lepingus ettenähtud kalastusvõimalusi ja rahalist toetust sätestava protokolli jõustumiseni.

(4)	Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse vormis leping kohaldada ajutiselt muudatusi protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises kalandussektori partnerluslepingus, mis käsitleb kalastamist Madagaskari püügivööndis, sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Kokkulepet kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007.

Artikkel 3

Lepingu protokollis ettenähtud püügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügi liik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Litsentsid või kvoot
Tuunipüük	Tuunikülmutusseinerid	Hispaania	23
		Prantsusmaa	19
		Itaalia	1
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga üle 100 GT	Hispaania	25
		Prantsusmaa	13
		Portugal	7
		Ühendkuningriik	5
Tuunipüük	Triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga kuni 100 GT	Prantsusmaa	26
Põhjalähedane püük	Katsepüük õngejadaga	Prantsusmaa	5

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei ammenda neile protokolliga sätestatud püügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi litsentsitaotlust.

Artikkel 4

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad käesoleva lepingu raames kala püüavad, teatama komisjonile kõik Madagaskari püügivööndis püütud kogused.

Artikkel 5

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on volitatud ühenduse suhtes siduvale lepingule alla kirjutama.

Brüssel, 15. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. L. RODRIGUES

(1) Heaks kiidetud nõukogu 17. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 555/2005 (ELT L 94, 13.4.2005, lk 1).

(2) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

Kirjavahetuse vormis

LEPING,

et kohaldada ajutiselt muudatusi protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises kalandussektori partnerluslepingus, mis käsitleb kalastamist Madagaskari püügivööndis, sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012

A. Madagaskari Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud härra

Mul on hea meel, et Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse läbirääkijad on jõudnud kokkuleppele protokolli, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, muudatuste suhtes ja selle lisade osas.

Nende Antanarivos 15. ja 16. märtsil 2007 toimunud läbirääkimiste tulemusena oli võimalik kohandada 21. juunil 2006. aastal parafeeritud protokolliga ettenähtud kalapüügivõimalusi. Mõlemad pooled on seda protokolli 16. märtsil 2007 muutnud ja selle parafeerinud, seega teen ettepaneku algatada lepingu, muudetud protokolli ja selle lisa ning lisa liidete heakskiitmiseks ja ratifitseerimiseks samaaegselt menetlused vastavalt Madagaskari Vabariigis ja Euroopa Ühenduses kehtivatele nende dokumentide jõustamiseks vajalikele menetlustele.

Et mitte katkestada ühenduse laevade kalastustegevust Madagaskari vetes ja viidates lepingule ning 21. juunil 2006 parafeeritud ja 16. märtsil 2007. aastal muudetud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012, on mul au Teile teatada, et Madagaskari Vabariigi valitsus on valmis kohaldama kõnealust lepingut ja muudetud protokolli ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumiseni vastavalt lepingu artiklile 17, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 31. detsembrit 2007.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Lugupeetud härra, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Madagaskari Vabariigi valitsuse nimel

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud härra

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda enne 31. detsembrit 2007.

Oleksin tänulik, kui Te kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.”

Mul on au Teile kinnitada, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Lugupeetud härra, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektori

PARTNERLUSLEPING

MADAGASKARI VABARIIK, edaspidi „Madagaskar”,

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Madagaskari vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada;

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada;

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni;

OTSUSTADES kohaldada India Ookeani Tuunikomisjoni, edaspidi „IOTC”, tehtud otsuseid ja soovitusi;

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastuvõetud vastutustundliku kalapüügi juhendis kehtestatud põhimõtete olulisusest;

OLLES OTSUSTANUD teha vastustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine;

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ja kaasata sellesse protsessi ühelt poolt tehnilised talitused ning teiselt poolt majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki Madagaskari vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse antavat toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes;

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks välja ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Madagaskari püügivööndis vastutustundliku kalapüügi edendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Madagaskari kalandussektori arendamine;

—	ühenduse kalalaevade Madagaskari püügivööndisse pääsemise tingimusi;

—	koostööd Madagaskari püügivööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldamisel, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamismeetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori majandustegevust ja sellega seotud tegevusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Madagaskari ametiasutused” — Madagaskari valitsus, keda esindab kalandusministeerium;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„Madagaskari püügivöönd” — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Madagaskari suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)	„kalalaev” — mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks;

e)	„abilaev” — mis tahes laev, mis abistab kalalaeva peibutuspüügivahendite paigaldamisel ja kontrollimisel;

f)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g)	„ühiskomisjon” — komisjon, mis koosneb ühenduse ja Madagaskari esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 9;

h)	„ümberlaadimine” — püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

i)	„erakorralised asjaolud” — asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis takistavad kalapüüki Madagaskari vetes;

j)	„AKV meremees” — mis tahes meremees, kes pärineb muust kui Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Madagaskari meremehed AKV meremehed.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepinguperioodi jooksul püüavad ühendus ja Madagaskar jälgida kalavarude seisundi arengut Madagaskari püügivööndis.

2. Lepinguosalised peavad India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, vajaduse korral alampiirkonna tasemel, ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada India ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade ligipääs püügivööndile Madagaskari vetes

1. Madagaskar kohustub andma ühenduse laevadele oma püügivööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalandustegevus toimub vastavalt Madagaskaril kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. Madagaskari ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest.

3. Madagaskar vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Madagaskari pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki Madagaskari jurisdiktsiooni all olevates vetes.

Artikkel 6

Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad Madagaskari püügivööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents.

2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Madagaskarile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse kindlaks järgmise kahe osateguri alusel:

a)	ühenduse laevade juurdepääs Madagaskari vetele ja kalavarudele ja

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Madagaskari vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning vastavalt käesoleva lepingu ja selle protokolli sätetele toetuse summa võimaliku muutumise kohta seoses järgmiste asjaoludega:

a)	erakorralised asjaolud;

b)	püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikuse kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)	Madagaskari kalandussektori poliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas kehtivate Madagaskari õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

c)	tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Madagaskaril ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Madagaskari territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt kuue aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13.

Artikkel 12

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 13

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 15

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Ühenduse laevad teostavad Madagaskari vetes kalapüüki kooskõlas Madagaskari seadustega, välja arvatud juhul, kui kokkulepe, käesolev protokoll koos lisaga või selle liited näevad ette teisiti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning sellega asendatakse selle jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vaheline leping Madagaskari rannikuvetes kalastamise kohta, mis jõustus 28. jaanuaril 1986. aastal.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 on järgmised:

—

siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas):

—	tuunikülmutusseinerid: 43 laeva;

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga üle 100 GT: 50 (1) laeva;

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad tonnaažiga kuni 100 GT: 26 laeva;

—	põhjalähedased liigid: 5 laeva õngejadaga katsepüügiks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Madagaskari püügivööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel Madagaskari poolt väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 864 500 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 13 300 tonni aastas, ja erisummast, mille suuruseks on 332 500 eurot aastas ja mis on määratud Madagaskari kalanduspoliitika elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 7 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusuurus on 1 197 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Madagaskari vetes kehtestatud püügikoguse, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (2 394 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 31. detsembril 2007 ja järgmised 28. veebruaril 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 7 toodud tingimustel Madagaskari ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus kantakse Madagaskari keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele. Panga andmed: Agence Comptable Centrale du Trésor public domicilié à la banque Centrale de Madagaskar Antaninarenina-Antananarivo-Madagaskar — arve number: 213 101 000 125 TP EUR.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas — teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Madagaskar jälgida kalavarude seisundi arengut Madagaskari püügivööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama alampiirkonna tasemel koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) ja India Ookeani Komisjoni (IOC) raames.

4. Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 peavad pooled India ookeani tuunikomisjoni (IOTC) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel üksteisega kokkuleppe artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ning vajaduse korral alampiirkonna tasemel ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste vabatahtlik läbivaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel, et artikli 3 lõikes 4 nimetatud teadusliku nõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Madagaskari ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma vastavalt kokkulepitud kogustele ei tohi siiski olla suurem kui artikli 2 lõikes 1 ettenähtud toetussumma kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 13 300 tonni (ehk 26 600 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad vastupidi kokku artiklis 1 toodud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et järgitakse artikli 3 lõikes 4 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused ja katsepüük

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas Madagaskariga nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Madagaskari püügivööndites katsepüügi kampaaniaid pärast artikli 3 lõikes 4 ettenähtud teaduskohtumise arvamust. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt ühiselt heakskiidetud teaduslikele ja haldusparameetritele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil kuni kaheks kuue kuu pikkuseks ajavahemikuks alates poolte kokkulepitud kuupäevast.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda ühenduse laevadele uusi kalapüügivõimalusi vastavalt käesoleva protokolli artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni ning sõltuvalt lubatavast püügikoormusest. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine erakorraliste asjaolude puhul

1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Madagaskari majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalastustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja/või olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Madagaskari vetes

1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest 80 % ja laevaomanike makstavad litsentsitasud on igal aastal suunatud Madagaskari valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste teostamiseks.

Madagaskar kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil Madagaskari poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel, kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2.

2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised Madagaskari ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektoripõhises programmis ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises:

a)	aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse;

aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Madagaskari riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu.

4. Igal aastal otsustab Madagaskar, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase programmi elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektoripõhisele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Igal järgmise aasta puhul peab Madagaskar teatama selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks.

5. Kui hinnang aastasele tegevusele mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimisele seda õigustab, võib Euroopa Ühendus taotleda Madagaskari kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks ettenähtud summade ümberjaotamist vastavalt käesoleva protokolli artikli 2 lõikele 1, et eraldada vastavalt tulemusele programmi rakendamiseks vajalik tegelik summa.

Artikkel 8

Erimeelsused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu kokkuleppe artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale erimeelsusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	pädevad Madagaskari ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui pädevad Madagaskari ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise Madagaskari rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Neid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

(1) Üle 100 GT tonnaažiga laevade litsentse võib kasutada väiksema tonnaažiga laevade puhul. Lisa I peatüki II jao punktis 3 ettenähtud summad vastavad siiski laeva mahutavusele.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED MADAGASKARI PÜÜGIVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. JAGU

Litsentside väljaandmine

1. Kalapüügilitsents Madagaskari püügivööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Madagaskaril. Neil ei tohi olla vastuolusid Madagaskari ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Madagaskari ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Madagaskari ministeeriumile elektroonilisel teel litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda või kalastamistegevust jälgida, seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Madagaskari ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	asjaomase liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž;

—	värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm × 10 cm;

—	värviline koopia pardatähisest ja kutsungist (1).

6. Litsentsitasu makstakse Madagaskari ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Madagaskaril asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

9. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

12. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Madagaskaril asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Madagaskari ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14. Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

15. Abilaevade litsentside eest tasu maksma ei pea. Abilaevad peavad sõitma ühenduse lipu all või kuuluma ühenduse ettevõtjale.

2. JAGU

Litsentse reguleerivad tingimused — litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Madagaskari püügivööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	3 920 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 112 tonni eest aastas;

—	3 500 eurot aastas iga triivõngejadaga ja suurema tonnaažiga kui 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 100 tonni eest aastas;

—	1 680 eurot aastas iga triivõngejadaga ja tonnaažiga kuni 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 48 tonni eest aastas;

—	põhjalähedaste liikide püüdmise litsentsitasu määratakse kindlaks ühiskomisjonis pärast katseperioodi. Katseperioodi jooksul antakse litsentse välja tasuta.

4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6. Arvestus edastatakse ühel ajal Madagaskari kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

7. Võimalikud lisamaksed tuunipüügiseinerite 112 tonni ületava püügi puhul, triivõngejadaga tonnaažiga üle 250 GT laevade 100 tonni ületava püügi puhul ja triivõngejadaga tonnaažiga kuni 250 GT laevade 48 tonni ületava püügi puhul teevad laevaomanikud Madagaskari pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks, käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6 osutatud pangaarvele, 35 eurot tonni kohta.

8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

Püügivööndid

1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest. Tuleb arvesse võtta kaitseala, mis laiub kolme meremiili raadiuses ümber peibutuspüügivahendi, mis ei kuulu ühenduse laevadele.

III PEATÜKK

Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade püügiaruanded

1. Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Madagaskari püügivööndis:

—	kas ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

—	või ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja Madagaskari sadamas ümberlaadimise ja/või lossimise vahel.

Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Madagaskari vetes kalastada, edastavad oma püügiaruanded, et Madagaskari ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Üle 24 meetri pikkused laevad peavad iga 15 päeva järel esitama Madagaskari kalapüügi seirekeskusele aruande, kui nad viibivad Madagaskari kalastusvööndis. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1. Litsentsi kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid paberkandjal saadetakse kalapüügi seirekeskusele hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+ 261 20 22 490 14) või elektronpostiga (csp-mprh@blueline.mg).

2.2. Laevad täidavad püügivormi vastavalt 2. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Madagaskari püügivööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Madagaskari püügivööndit”.

2.3. Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Madagaskari valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Madagaskaril kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektronilise failiga.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine ja lossimine

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Madagaskari sadamates.

1. Lossimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Madagaskari püügivööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2. Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3. Hinnang:

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1. Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis (2);

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV riikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma IOTC meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII PEATÜKK

Vaatlejad

Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Madagaskari vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1. Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Madagaskari vetes püütud saagikoguseid.

1.2. Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3. Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Madagaskari ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Madagaskari püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub püügivööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Madagaskari vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1. jälgib laevade püügitegevust;

8.2. kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3. võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4. märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5. kontrollib Madagaskari kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6. kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7. edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1. võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2. suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Madagaskari vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Madagaskari pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

Kontroll

1. Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Madagaskari püügivööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. Vööndisse sisenemise teade, millele ei järgne tegelik vööndisse sisenemine, tuleb faksi või e-posti teel annulleerida. Kalapüügi seirekeskus peab kalalaevale ja/või laevaomanikule saatma elektroonilise teate iga vööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamise kohta.

3.2. Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teated saadetakse eelistatavalt faksi teel (+ 261 20 22 490 14) või e-postiga (csp-mprh@blueline.mg) või, kui seda võimalust ei ole, raadio teel (kutsungikood BLU ainult Madagaskaril kehtivatel tööpäevadel ja -kellaaegadel, sagedusel 8 754,00 Mhz. Madagaskari kalapüügi seirekeskuse kutsungisignaal on CHARLIE SIERRA PAPA).

3.3. Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Madagaskari asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4. Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügiloa väljastamisel.

3.5. Püügivööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamisel on Madagaskari ametiasutustel õigus otsustada, kas kontrollida üle 250 GT tonnaažiga triivõngejadaga laevastiku püügikoguseid proovide alusel, mis hõlmavad umbes 10 % asjaomasest laevastikust. Kontrollimine toimub lähimas sadamas või merel asuvas kontrollpunktis.

4. Kontrollimenetlused

4.1. Madagaskari püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Madagaskari ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut, ülesannete täitmist ja kalapüügitegevuse kontrollimist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil.

6. Laeva peatamine

6.1. Madagaskari pädevad asutused teavitavad Madagaskari püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul.

6.2. Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7. Peatamise protokoll

7.1. Laeva kapten kirjutab Madagaskari pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2. Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3. Kapten juhatab laeva Madagaskari ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Madagaskari pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1. Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Madagaskari pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2. Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9. Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Madagaskari õigusaktide alusel.

9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Madagaskari pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppu. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Madagaskari pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Madagaskari pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10. Ümberlaadimine

10.1. Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Madagaskari vetes ümber laadida, teevad seda Madagaskari sadamates ja/või reidil.

10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad Madagaskari pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev ja koht.

10.3. Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügivööndist. Seega peavad laevad edastama Madagaskari pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Madagaskari püügivööndist lahkuda.

10.4. Madagaskari püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11. Madagaskari sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Madagaskari inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

(1) Vastavalt rahvusvahelisele standardile.

(2) Nendest vähemalt 70 meremeest Euroopa laevastikus IOTC liikmesriikidest.

Liited

1.	Kalapüügiloa taotlusvorm

2.	IOTC püügipäevik

3.	Sätted, mis on seotud laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil jälgimisega ja Madagaskari kalandusvööndi koordinaadid

1. LIIDE

MADAGASKARI KALANDUSMINISTEERIUM

Uus litsentsitaotlus või litsentsitaotluse uuendamine (1) tööstusliku kalapüügiga tegelevatele välismaa laevadele

Tekst pildi

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

2. LIIDE

Tuunipüügipäevik

Tekst pildi

3. LIIDE

Coordonnées (latitudes et longitudes de la zone pêche (ZP) de Madagascar

(voir aussi carte géographique annexée en appendice 4)

	Coordonnées en deg. déc.		Coordonnées en deg. mn
Réf	X	Y	X	Y
A	49,40	–10,3	49°24′E	10°18′S
B	51	–11,8	51°0′E	11°48′S
C	53,3	–12,7	53°18′E	12°42′S
D	52,2	–16,3	52°12′E	16°18′S
E	52,8	–18,8	52°48′E	18°48′S
F	52	–20,4	52°0′E	20°24′S
G	51,8	–21,9	51°48′E	21°54′S
H	50,4	–26,2	50°24′E	26°12′S
I	48,3	–28,2	48°18′E	28°12′S
J	45,4	–28,7	45°24′E	28°42′S
K	41,9	–27,8	41°54′E	27°48′S
L	40,6	–26	40°36′E	26°0′S
M	41,8	–24,3	41°48′E	24°18′S
N	41,6	–20,8	41°36′E	20°48′S
O	41,4	–19,3	41°24′E	19°18′S
P	43,2	–17,8	43°12′E	17°48′S
Q	43,4	–16,9	43°24′E	16°54′S
R	42,55	–15,6	42°33′E	15°36′S
S	43,15	–14,35	43°9′E	14°21′S
T	45	–14,5	45°0′E	14°30′S
U	46,8	–13,4	46°48′E	13°24′S
V	48,4	–11,2	48°24′E	11°12′S

4. LIIDE

Madagaskari püügivöönd

Tekst pildi

PROTOKOLL (LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS)),

millega kinnitatakse sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega Madagaskari majandusvööndis

Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelise partnerluskokkuleppe protokolli, millega määratakse kindlaks Madagaskari rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012, sätteid ja neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VIII peatüki — Kontroll punktile 5.

Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad EÜ/Madagaskari lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal Madagaskari majandusvööndis.

Satelliitseire võimaldamiseks edastavad Madagaskari ametiasutused ühenduse osapoolele Madagaskari majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi).

Madagaskari ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi.

Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4.	Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

Kui kokkuleppe alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb Madagaskari püügivööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, saatma Madagaskari kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad.

6.	Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Madagaskari seirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on üldine asukohateade vaja saata kell 6.00, 12.00 ja 18.00 Madagaskari aja järgi. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Madagaskari seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta lahkuma Madagaskari majandusvööndist.

8.	Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Madagaskari vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Madagaskari seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9.	Kui Madagaskari seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

10.

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Madagaskari ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Madagaskari vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11.

Satelliitseiresüsteemi tarkvara ja riistvara peavad olema töökindlad, mitte võimaldama asukohaandmete võltsimist; nad ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täiesti automaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on satelliitseiresüsteemi lõhkuda, kahjustada, muuta see töökõlbmatuks või tekitada häireid selle töös.

Laevade kaptenid tagavad et:

—	andmeid ei muudeta;

—	satelliitseireseadme antenni või antennide ees ei oleks takistusi;

—	satelliitseireseade oleks pidevalt varustatud elektrienergiaga;

—	satelliitseireseadet ei eemaldataks.

12.	Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele, et järgida käesolevaid sätteid.

13.	Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis.

14.	Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama.

VMS teadete edastamine Madagaskaril

Asukohateade

Andmed	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Saatja	FR	K	Teatega seotud teave — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO-kood
Lipuriik	FS	V
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave — teate tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS-84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave — (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust;

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

MADAGASKARI SEIREKESKUSE ANDMED

Seirekeskuse nimi: Centre de Surveillance des Pêches (CSP)

Laevaseiresüsteemi (VMS) tel: 00 261 20 22 404 10

Laevaseiresüsteemi (VMS) faks: 00 261 20 22 490 14

Laevaseiresüsteemi (VMS) e-post: csp-mprh@blueline.mg

DPRH telefon ja faks: Direction de la pêche et des ressources halieutiques (DPRH) 00261 20 22 409 00

DPRH e-post: mamy.andriantsoa@wanadoo.mg

X25 aadress = Prantsusmaa seirekeskusest 134 164 784 14

Hispaania, Portugali ja Itaalia seirekeskusest 208 034 164 784 14

Sisenemis-/väljumisteate näidis:

Tekst pildi

Tekst pildi

17.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 331/31

NÕUKOGU OTSUS,

22. november 2007,

Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta

(2007/798/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 2 koostoimes artikliga 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on pidanud Mosambiigi Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevade püügivõimalused Mosambiigi kalastusvööndis.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 21. detsembril 2006 uus Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping”).

(3)	Partnerlusleping asendab Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi kalanduskokkuleppe, mis on heaks kiidetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2329/2003 (1).

(4)	Ühenduse laevadele kalastamisvõimaluste tagamiseks on tähtis kohaldada partnerluslepingut nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad lepinguosalised on seepärast parafeerinud kirjavahetuse vormis lepingu, milles sätestatakse partnerluslepingu ajutine kohaldamine alates 1. jaanuarist 2007.

(5)	Ühenduse huvides on kõnealune kirjavahetuse vormis leping heaks kiita.

(6)	Tuleks määrata kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ning Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping (edaspidi „kirjavahetuse vormis leping”).

Kirjavahetuse vormis lepingu ja partnerluslepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Partnerluslepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad ajutiselt liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügi liik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Litsentsid
Tuunipüük	Seinerid	Hispaania:	23
		Prantsusmaa:	20
		Itaalia:	1
Tuunipüük	Õngepüügilaevad	Hispaania:	23
		Prantsusmaa:	11
		Portugal:	9
		Ühendkuningriik:	2

Kui kõnealuste liikmesriikide püügilitsentsi taotlused ei ammenda neile partnerluslepingu protokolliga kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi püügilitsentsi taotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) sätestatud korras teatavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala kirjavahetuse vormis lepingu alusel, komisjonile kõik Mosambiigi kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kirjavahetuse vormis lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel, 22. november 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

M. PINTO

(1) Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2329/2003 Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 43).

(2) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

Euroopa Ühenduse ning Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase

PARTNERLUSLEPINGU

ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping

A. Mosambiigi valitsuse kiri

Lugupeetud härra

Viidates asjaolule, et Euroopa Ühendus ühelt poolt ja Mosambiigi Vabariik teiselt poolt parafeerisid 21. detsembril 2006. aastal kalandusalase lepingu, sealhulgas kõnealuse lepingu protokolli, selle lisa ja liited, milles on sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011, on mul au Teile teatada, et Mosambiigi Vabariigi valitsus on valmis eespool nimetatud lepingut ajutiselt kohaldama alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumiseni vastavalt selle artiklile 17, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda hiljemalt 31. oktoobriks 2007.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Minu sügav lugupidamine

Mosambiigi valitsuse nimel

B. Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lugupeetud härra Viidates asjaolule, et Euroopa Ühendus ühelt poolt ja Mosambiigi Vabariik teiselt poolt parafeerisid 21. detsembril 2006. aastal kalandusalase lepingu, sealhulgas kõnealuse lepingu protokolli, selle lisa ja liited, milles on sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011, on mul au Teile teatada, et Mosambiigi Vabariigi valitsus on valmis eespool nimetatud lepingut ajutiselt kohaldama alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumiseni vastavalt selle artiklile 17, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Sellisel juhul tuleb esimene osamakse rahalisest toetusest, mille suurus on sätestatud protokolli artiklis 2, tasuda hiljemalt 31. oktoobriks 2007.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub lepingu ajutise kohaldamisega.”.

Mul on hea meel Teile teatada, et Euroopa Ühendus nõustub nimetatud ajutise kohaldamisega.

Minu sügav lugupidamine

Euroopa Ühenduse nimel

Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vaheline kalandusalane

PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

MOSAMBIIGI VABARIIK, edaspidi „Mosambiik”,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösuhteid ühenduse ja Mosambiigi vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid süvendada;

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi edendada koostöö kaudu kalavarude säästvat kasutust;

ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni;

TUNNUSTADES asjaolu, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohaselt teostab Mosambiik oma suveräänseid õigusi või tal on jurisdiktsioon lähtejoonest kuni 200 meremiilini ulatuvas vööndis;

OTSUSTADES kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on;

OLLES TEADLIKUD 1995. aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete olulisusest;

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine;

OLLES VEENDUNUD, et selline koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

OLLES OTSUSTANUD, et lepinguosalised alustavad sellise koostöö saavutamiseks Mosambiigi kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikku dialoogi, millesse kaasatakse kodanikuühiskond;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse ühenduse laevade kalapüüki Mosambiigi vetes, ning ühenduse toetus vastutustundlikule kalapüügile kõnealustes vetes;

OLLES VEENDUNUD vajaduses tihendada majanduslikku koostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste ettevõtete vahelise koostöö edendamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse:

—	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et edendada kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgil vastutustundlikku kalapüüki Mosambiigi kalastusvööndis ning arendada Mosambiigi kalandussektorit;

—	tingimusi ühenduse laevade juurdepääsu kohta Mosambiigi kalastusvööndile;

—	koostööd Mosambiigi kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldamisel, et tagada eespool nimetatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

—	ettevõtjate koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Mosambiigi ametiasutused” — Mosambiigi Vabariigi kalandusministeerium;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„Mosambiigi kalastusvöönd” — Mosambiigi mereakvatoorium, kus on lubatud kala püüda;

d)	„kalalaev” — mis tahes laev, mida kasutatakse kalapüügiks vastavalt Mosambiigi õigusaktidele;

e)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

f)	„ühiskomitee” — ühenduse ja Mosambiigi esindajatest koosnev komitee, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 9;

g)	„ümberlaadimine” — püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamaalal ühelt kalapüügilaevalt teisele laevale;

h)	„laevaomanik” — kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv isik;

i)	„AKV meremees” — mis tahes meremees, kes on Cotonou lepingule alla kirjutanud Euroopa-välise riigi kodanik.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mosambiigi vetes FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevastike mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Mosambiigi valitsuse kalanduspoliitika elluviimise tulemuste kontrollimiseks ja käesoleva lepingu alusel võetud meetmete, tegevuskavade ja tegevuste hindamiseks ning alustavad sel eesmärgil kalanduspoliitilist dialoogi. Hindamistulemusi analüüsib artiklis 9 sätestatud ühiskomitee.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, võttes sealjuures arvesse kalavarude olukorda.

4. Mosambiigi meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjakohaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning diskrimineerimisest hoidumist tööle võtmisel ja kutsealale pääsemisel. Samu tingimusi kohaldatakse ühenduse laevadel töötavate AKV meremeeste suhtes, kes ei ole pärit Mosambiigist.

5. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada ühenduse laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ja Mosambiigi ametiasutused jälgida kalavarude seisundit Mosambiigi kalastusvööndis.

2. Lepinguosalised kohustuvad teineteisega ühise teadusliku töörühma või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu konsulteerima, et tagada India ookeani elusressursside majandamine ja kaitse, samuti tegema asjakohast teaduskoostööd.

3. Lõikes 2 osutatud konsultatsioonide käigus peavad lepinguosalised teineteisega nõu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees ning võtavad ühiselt vastu kaitsemeetmed ühenduse laevade tegevust mõjutavate kalavarude säästvaks majandamiseks.

Artikkel 5

Ühenduse kalalaevade juurdepääs Mosambiigi kalastusvööndile

1. Mosambiik kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritud kalastustegevus toimub Mosambiigis kehtivate seaduste ja eeskirjade kohaselt. Mosambiigi ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nende õigusaktide muudatustest.

3. Mosambiik kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada kalapüügi kontrollimist käsitlevate protokolli sätete tõhus rakendamine. Ühenduse laevad teevad Mosambiigi ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Mosambiigi kalastusvööndis.

Artikkel 6

Litsentsid

1. Ühenduse laevad võivad kalastada Mosambiigi kalastusvööndis vaid juhul, kui neil on pardal käesoleva lepingu ja selle protokolli kohaselt väljaantud püügilitsents või selle koopia.

2. Laevale püügilitsentsi taotlemise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Mosambiigile rahalist toetust protokollis ja lisades sätestatud tingimustel. Rahaline toetus sõltub järgmisest kahest tegurist:

a)	ühenduse kalalaevade juurdepääs Mosambiigi vetele ja kalavarudele ning

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Mosambiigi vetes.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse suuruse määramisel peetakse silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Mosambiigi valitsuse kalanduspoliitika ning selle elluviimiseks koostatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade kohaselt.

3. Ühenduse antavat rahalist toetust makstakse igal aastal protokolli kohaselt ning toetuse summa muutumine sõltub käesoleva lepingu ja protokolli kohaselt järgmistest asjaoludest:

a)	erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga, mis takistavad kalapüüki Mosambiigi vetes;

b)	ühenduse laevade kalapüügivõimaluste vähendamine vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude haldamisega seoses, kui seda peetakse parimate võimalike teadusuuringute tulemuste alusel vajalikuks varude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgil;

c)	ühenduse laevade kalapüügivõimaluste suurendamine vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude olukord seda parimate võimalike teadusuuringute tulemuste kohaselt võimaldab;

d)	Mosambiigi kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste muutmine, kui lepinguosaliste tuvastatud aastaste ja mitmeaastaste tegevuskavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 12 kohaselt;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 kohaselt.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Lepinguosalised peavad selle eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsad tingimused oma ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika, majanduse ja kaubanduse valdkonnas, selleks toetavad nad ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Mosambiigi ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on edendada kalade lossimist ühenduse laevadelt Mosambiigis.

5. Lepinguosalised soodustavad eelkõige mõlema poole huve teenivate ühisettevõtete asutamist, mis täidavad järjekindlalt Mosambiigi ja ühenduse õigusakte.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste tegevuskavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike kontaktide loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutsemine foorumina, kus lahendatakse vastastikuse kokkuleppe teel kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste ümberhindamine ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee võtab neid ülesandeid täites arvesse käesoleva lepingu artiklis 4 osutatud teadusliku konsulteerimise tulemusi.

3. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Mosambiigis ning kohtumise eesistujaks on võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komisjon kokku erakorraliseks koosolekuks.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Mosambiigi territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse viie aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt viie aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib üks lepinguosalistest lõpetada loodusnähtustega mitteseotud eriliste asjaolude korral, mille kontrollimist ei saa lepinguosaliselt oodata ning mis takistavad kalapüüki Mosambiigi vetes. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada ka asjaomaste varude vähenemise või ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise tõttu või suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse kehtivusaja või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel, kui esineb tõsine eriarvamus lepingusätete kohaldamise suhtes. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumise kuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikuse kokkuleppe teel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll, lisa ja liited on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Mosambiigi vetes kalapüüki kooskõlas Mosambiigis kehtivate õigusaktidega, kui käesolevas lepingus või selle protokollis, lisas või liidetes ei ole teisiti ette nähtud.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ning asendatakse Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi valitsuse vaheline Mosambiigi rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 31. detsembril 2003.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Leping jõustub 1. jaanuaril 2007.

PROTOKOLL

millega määratakse kindlaks Mosambiigi rannikuvetes kalastamist käsitlevas Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2007 on järgmised.

Siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas):

—	tuunikülmutusseinerid: 44 laeva;

—	õngepüügilaevad: 45 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad Mosambiigi kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja lisas toodud tingimustel väljaantud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikuks koosneb iga-aastasest summast 650 000 eurot, mis vastab püügimahule 10 000 tonni aastas, ning erisummast suurusega 250 000 eurot aastas Mosambiigi kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks. See erisumma on käesoleva lepingu artiklis 7 määratud rahalise toetuse lahutamatu osa.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4–7 kohaselt.

3. Ühendus maksab lõikes 1 osutatud kogusumma 900 000 eurot igal käesoleva protokolli kohaldamise aastal.

4. Kui ühenduse laevad ületavad neile Mosambiigi vetes kehtestatud püügimahu, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada võrdlusalusele vastavat summat kahekordselt (1 300 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 31. oktoobril 2007. aastal ja järgmised 15. jaanuaril 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal.

6. Vastavalt artiklile 7 on rahalise toetuse kasutamine Mosambiigi ametiasutuste ainupädevuses.

7. Rahaline toetus makstakse Mosambiigi ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa arveldusarvele.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal — teaduskoostöö

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mosambiigi vetes vastutustundlikku kalapüüki.

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad ühendus ja Mosambiik kalavarude seisundit Mosambiigi kalastusvööndis.

3. Käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast kehtestavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatud teadusliku konsulteerimise korra, pidades silmas lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee töö ettevalmistamist.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise järelduste kohaselt ei kahjusta selline suurendamine Mosambiigi ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla rohkem kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 märgitud summast. Kui ühenduse laevade püütud kogused ületavad 10 000 tonni kahekordselt, st on kokku rohkem kui 20 000 tonni, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3. Lepinguosaliste konsultatsioonide tulemusel ja kokkuleppe alusel võib läbi vaadata ka kalapüügivõimaluste jaotust eri laevaliikide vahel, kui arvestatakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida selline ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Uued kalapüügivõimalused

1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 sätestatud tegevus, peavad lepinguosalised selle üle nõu enne Mosambiigi ametiasutuste poolt vastava litsentsi väljaandmist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uute kalapüügivõimaluste reguleerimise tingimustes ning muudavad vajadusel protokolli ja selle lisa.

2. Lepinguosalised edendavad uurimuslikku kalapüüki Mosambiigi vetes. Selle üle peavad lepinguosalised alati, kui üks neist seda taotleb, omavahel nõu ning määravad igal üksikjuhul kindlaks sellise püügi tingimused.

Lepinguosalised teostavad uurimuslikku kalapüüki vastastikku kokku lepitud tingimustel ning selle kohta kehtestatud rakendussätete kohaselt. Uurimusliku kalapüügi luba antakse maksimaalselt kuueks kuuks.

Kui lepinguosalised leiavad, et uurimuslik kalapüük on andnud positiivseid tulemusi, võib Mosambiigi valitsus anda uued kalapüügivõimalused uute liikide jaoks kuni protokolli kehtivusaja lõpuni. Artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt.

Artikkel 6

Peatamine eriliste asjaolude korral

1. Kui erilised asjaolud, v.a loodusnähtused, takistavad kalapüüki Mosambiigi vetes, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkeks välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

3. Peatamise tähtaja möödumisel lepivad lepinguosalised kokku tingimused, mille korral võivad ühenduse laevad püüki jätkata.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Mosambiigi vetes

1. 100 % artiklis 2 osutatud rahalisest toetusest kasutatakse Mosambiigi valitsuse kalanduspoliitika elluviimise toetuseks.

Mosambiik vastutab asjakohase summa kasutamise eest lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratud eesmärkide saavutamiseks aastaste ja mitmeaastaste tegevuskavade kohaselt.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Mosambiik käesoleva lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda kokku sektori mitmeaastase tegevuskava ja selle üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis sisaldavad eelkõige järgmist:

a)	suunised aastaks ja mitmeks aastaks lõikes 1 osutatud rahalise toetuse ja erisummade kasutamiseks 2007. aasta algatuste puhul;

nii aasta kui ka mitme aasta eesmärgid, et edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse Mosambiigi riiklikus kalanduspoliitikas ning muudes vastutustundliku kalapüügi ja kalavarude säästmisega seotud või neid mõjutavates põhimõtetes väljendatud prioriteete, seda eelkõige kalatoodete tootmise terviseohutuse ja Mosambiigi pädevate asutuste järelevalvesuutlikkuse parandamise osas;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriume ja menetlusi.

3. Sektori mitmeaastase tegevuskava või 2007. aasta algatuste jaoks ette nähtud erisummade kasutamise mis tahes kavandatavad muudatused peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

4. Igal aastal otsustab Mosambiik, kui suur summa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava rakendamiseks. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb kõnealuse summa eraldamisest ühendusele teatada samal ajal, kui mitmeaastane sektorisisene programm ühiskomitees heaks kiidetakse. Protokolli kohaldamise iga järgmise aasta puhul teatab Mosambiik ühendusele eraldisest hiljemalt eelneva aasta 1. septembril.

5. Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele sektori mitmeaastase tegevuskava elluviimisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia tegevuskava elluviimiseks tegelikult eraldatud rahasumma vastavusse selle tulemustega.

Artikkel 8

Vaidlused — protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised vastastikuse kokkuleppe teel lahenduse saavutamiseks nõu lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Kui lõikes 1 osutatud vastastikuse kokkuleppe teel lahendust ei saavutata ja ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui erimeelsusi peetakse tõsisteks.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks esitab huvitatud lepinguosaline kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vastastikuse kokkuleppe teel lahenduse leidmiseks. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, mille jooksul käesolev protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksmata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tee artikliga 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 kohaselt käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

kui makset ei sooritata käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul, teatavad Mosambiigi ametiasutused maksmata jätmisest Euroopa Komisjonile. Komisjon korraldab nõutava kontrolli ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva;

b)	kui punktis a nimetatud ajavahemiku jooksul leiab maksmata jätmine kinnitust või seda ei põhjendata piisavalt, on Mosambiigi ametiasutustel õigus käesoleva protokolli kohaldamine peatada. Nad teatavad sellest viivitamata Euroopa Komisjonile;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Siseriiklik õigus

Ilma et see piiraks lepingu, käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamist, reguleeritakse ühenduse laevade käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohast tegevust Mosambiigis kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi valitsuse vahelise Mosambiigi rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat protokolli, selle lisa ja liiteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

ÜHENDUSE

LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED MOSAMBIIGI KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Püügilitsentside taotlemine ja väljaandmine

1. JAGU

Litsentside väljaandmine

1. Protokolli alusel, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011, võivad püügilitsentse saada ainult nõuetele vastavad laevad.

2. Laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu Mosambiigis. Nad peavad Mosambiigi kalandusadministratsiooni tingimustele vastamiseks olema täitnud kõik varasemad Mosambiigi ja ühenduse vahelistest kalanduskokkulepetest tulenevad kohustused.

3. Ühenduse laeva, mis püügilitsentsi taotleb, võib esindada Mosambiigis asuv esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud litsentsitaotlusele.

4. Ühenduse pädevad ametiasutused esitavad Mosambiigi kalandusministeeriumile litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, vähemalt 15 päeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse Mosambiigi kalandusministeeriumile 1. liites esitatud näidise kohaselt.

6. Koos püügilitsentsi taotlusega tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	litsentsi kehtivusaja eest litsentsitasu maksmist tõendav dokument;

—	kui tegemist on esimese selle protokolli alusel esitatud taotlusega, värvifoto külgvaates laevast selle praeguses seisukorras; foto minimaalsed mõõtmed on 15 x 10 cm;

—	laeva merekõlblikkuse tunnistus;

—	laeva registreerimistunnistus;

—	ühenduse pädeva ametiasutuse välja antud laeva terviseohutuse sertifikaat.

7. Litsentsitasu makstakse Mosambiigi ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 kohaselt määratud pangakontole.

8. Litsentsitasu peab sisaldama kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud.

9. Püügilitsentsid antakse kõikide laevade puhul välja laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Komisjoni Mosambiigis asuva delegatsiooni vahendusel 15 päeva jooksul alates punktis 6 nimetatud dokumentide laekumisest Mosambiigi kalandusministeeriumile. Pärast püügilitsentsi väljaandmist saadavad Mosambiigi ametiasutused kohe selle koopia sobivate sidevahendite abil (faks, e-kiri jne) laevaomanikule või selle esindajale. Püügilitsentsi koopia peab lepingu kohase püügiõiguse tõendina laeva pardal olema. Järelevalve eest vastutavatele asutustele tuleb püügilitsentsi väljaandmisest kohe teatada.

10. Kui Euroopa Komisjoni delegatsioon on allkirjastamise ajal suletud, võib püügilitsentsi anda laeva esindajale ning ühe eksemplari delegatsioonile.

11. Püügilitsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõendatud vääramatu jõu esinemise korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva püügilitsentsi asendada siiski mõnele muule sama liiki laevale antava uue püügilitsentsiga ning selle eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

12. Asendatud püügilitsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud püügilitsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel Mosambiigi kalandusministeeriumile.

13. Uue püügilitsentsi jõustumise päev on litsentsil märgitud kuupäev. Püügilitsentsi üleandmisest tuleb teatada Euroopa Komisjoni delegatsioonile Mosambiigis.

14. Ilma et see piiraks käesoleva lisa VIII peatüki punkti 2 kohaldamist, tuleb püügilitsents alati pardal hoida.

2. JAGU

Litsentsi saamise tingimused — litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentsi kehtivusaeg on kuni üks aasta — iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kehtivusaega saab pikendada.

2. Litsentsitasu on 35 eurot iga Mosambiigi kalastusvööndis püütud kalatonni kohta.

3. Litsentsid antakse välja pärast seda, kui pädevatele riigiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	4 200 eurot iga tuunipüügiseineri eest, mis vastab litsentsitasule 120 tonni siirdekalade ja lähisugulasliikide väljapüügi eest aastas;

—	3 500 eurot enam kui 250brutotonnise õngepüügilaeva eest, mis vastab litsentsitasule 100 tonni siirdekalade ja lähisugulasliikide väljapüügi eest aastas;

—	1 680 eurot vähem kui 250brutotonnise õngepüügilaeva eest, mis vastab litsentsitasule 48 tonni siirdekalade ja lähisugulasliikide väljapüügi eest aastas.

4. Euroopa Komisjon teeb aasta n püügi eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks ning selle aluseks võetakse kõikide laevaomanike esitatud püügiaruanded, mille on kinnitanud liikmesriikide püügiandmete kontrolli eest vastutavad teadusasutused, nagu Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Investigação das Pescas e do Mar (IPIMAR); see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

5. Arvestus edastatakse üheaegselt Mosambiigi kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

6. Laevaomanik teeb mis tahes lisamaksed Mosambiigi riiklikele ametiasutustele järgmise aasta 30. augustiks käesoleva peatüki 1. jao punktis 7 osutatud pangaarvele.

7. Kui aga lõpliku arvestuse summa on käesoleva jao punktis 3 nimetatust väiksem, siis enammakstud summat laevaomanikule tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

Kalastusvööndid

Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili 4. liites määratletud kalastusvööndi lähtejoonest.

III PEATÜKK

Püügiaruanded

1. Käesoleva lisa kohaldamisel määratletakse ühenduse kalalaeva püügireisi kestus järgmiselt:

—	ajavahemik laeva Mosambiigi kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni või

—	ajavahemik laeva Mosambiigi kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni sadamas ja/või lossimiseni Mosambiigis.

Kõik laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Mosambiigi vetes kalastada, on kohustatud saatma oma püügiaruanded Mosambiigi kalandusministeeriumile, et Mosambiigi ametiasutused saaksid kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusasutuste poolt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud korras. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1. litsentsi kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao punkti 1 tähenduses märgitakse igal püügireisil saadud püügikogused püügiaruandesse. Püügiaruannete paberkandjal originaalid saadetakse Mosambiigi kalandusministeeriumile hiljemalt 30 päeva pärast viimase sellel ajavahemikul toimunud püügireisi lõppu. Samal ajal edastatakse püügiaruannete koopiad faksi või elektronposti teel lipuriigile ja Mosambiigi kalandusministeeriumile;

2.2. laevad deklareerivad püügi püügipäeviku vormis vastavalt 2. liites esitatud näidisele. Ajavahemike kohta, millal laev ei viibi Mosambiigi vetes, tuleb teha kanne „väljaspool Mosambiigi kalastusvööndit”;

2.3. vormid tuleb täita trükitähtedega ja loetavalt ning neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema seaduslik esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Mosambiigi valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents kuni formaalsuste täitmiseni peatada ning määrata laevaomanikule Mosambiigi kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine ja lossimine

Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada lossimise ja ümberlaadimise võimalusi Mosambiigi sadamates.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1. Laevaomanikud kohustuvad võtma Mosambiigi kalastusvööndis tuuni püüdmise hooajaks tööle vähemalt 20 % AKV riikide meremehi, kellest võimaluse korral on vähemalt 40 % Mosambiigist.

2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

4. Mosambiigi meremeeste töölepingud, mis vastavad käesoleva artikli punktile 1, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5. Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse enne litsentsi väljaandmist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste AKV riikide ametiasutuste kokkuleppel. Mosambiigi meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad Mosambiigi laevameeskondade puhul kasutavatest tingimustest ning palgad ei tohi mingil juhul olla madalamad ILO standardist.

VI PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Laevade kalapüügiviiside, nende tehniliste näitajate ja mis tahes muude kalapüügi suhtes kohaldatavate tehniliste meetmete puhul peab järgima selliste piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud või võetavaid meetmeid ja soovitusi, millesse lepinguosalised kuuluvad.

VII PEATÜKK

Vaatlejad

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Mosambiigi vetes kalastada, võtavad pardale India Ookeani Tuunikomisjoni määratud ja eelnevalt Mosambiigi ametiasutustele teatatud vaatlejad.

2. Vaatlejate pardale võtmise tingimused lepitakse kokku laevaomanike või nende esindajate ja pädeva asutuse vahel.

3. Jälgimisperioodi lõpul ja enne laevast lahkumist koostavad vaatlejad pädevatele asutustele tegevusaruande, mille koopiad saadetakse Mosambiigi kalandusadministratsioonile ja laeva kaptenile.

VIII PEATÜKK

Järelevalve

1. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

1.1. Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Mosambiigi kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse järelevalve eest vastutavatele Mosambiigi ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades neid ühtlasi pardal olevatest püügikogustest ja püütud liikidest.

1.2. Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teave saadetakse soovitavalt faksi teel või laevade puhul, kus ei ole faksiaparaati, raadio või elektronposti teel.

1.3. Kui laev leitakse kalastamas, ilma et ta oleks teatanud pädevale Mosambiigi asutusele sisenemisest või lahkumisest, käsitatakse teda õigusrikkujana.

1.4. Laevadele teatatakse faksi- ja telefoninumber ning e-posti aadress püügilitsentsi väljaandmisel.

2. Kontrollimenetlused

2.1. Mosambiigi ametiasutused võivad pardale saata oma esindaja kalastustegevust kontrollima.

2.2. Laeva kapten laseb järelevalvet teostaval esindajal kasutada olemasolevaid sidevahendeid, võimaldab tal pääseda kõigisse laeva osadesse ning koguda proove.

2.3. Laeva kapten võimaldab talle toidu, majutuse ja arstiabi samadel tingimustel kui laeva juhtkonnale.

2.4. Nimetatud ametiisikud ei jää laevale kauemaks, kui on vajalik nende kohustuste täitmiseks.

2.5. Kui kontroll on lõpule viidud, koostab esindaja aruande, mille koopia antakse laeva kaptenile.

3. Laevaseire satelliitsüsteem

3.1. Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid laevu jälgitakse satelliidi abil vastavalt 3. liitele „Laevaseiresüsteemi (VMS) protokoll”.

4. Pardaleminek

4.1. Mosambiigi pädevad asutused teatavad lipuriigile ja Euroopa Komisjonile kõigist pardaleminekutest ja ühenduse laevadele Mosambiigi kalastuspiirkonnas määratud karistustest hiljemalt 24 tunni jooksul.

4.2. Laeva pardale mineku korral võib laeva taotluse alusel kohe vabastada, kui kapten või laevaomanik maksab 72 tunni jooksul Mosambiigi õigusaktidega määratud tagatise.

4.3. Rikkumismenetluse korral teatatakse sellest Euroopa Komisjoni delegatsioonile, lipuriigile ja laevaomanikule koos lühiaruandega pardalemineku põhjustest.

5. Teatis

5.1. Laeva kapten kirjutab Mosambiigi pädeva ametiasutuse poolt vahejuhtumi kohta koostatud aruandele alla.

5.2. See allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”.

5.3. Kui rikkumist peetakse Mosambiigi õiguse kohaselt tõsiseks, peab kapten viima laeva Mosambiigi ametiasutuste määratud sadamasse.

6. Avaldused

6.1. Pärast teate ja pardalemineku aruande koostamist määravad pädevad asutused uurimist teostava ametniku, kes teavitab väidetavat rikkujat, Euroopa Komisjoni ja lipuriigi esindajat, et võimaldada neil nende pakutud kuupäeval ja kellaajal seletusi anda või end toetavaid tõendeid esitada.

7. Arveldamine

7.1. Kalastusrikkumise menetluse algatamise üle otsustatakse hiljemalt 35 päeva jooksul uurimist teostava ametniku määramise päevast arvates. Kui rikkumismenetluse keerukus nõuab, võib eelmises punktis nimetatud tähtaega üks kord 30 päeva võrra pikendada.

8. Ümberlaadimine:

8.1. Kõik ühenduse laevad, mis soovivad kalasaagi Mosambiigi sadamas või sadamaalal ümber laadida, teatavad Mosambiigi pädevatele ametiasutustele sellest vähemalt 24 tundi ette ning jäävad ootama nende heakskiitu.

8.2. Ümberlaadimise taotluse hindamiseks teatab laevaomanik järgmised andmed:

—	ümberlaadimissadam;

—	ümberlaadimiskoht, ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

—	kalalaeva või muu ümberlaadimises osaleva laeva nimi;

—	ümberlaaditav kogus liikide kaupa.

8.3. Ümberlaadimist käsitatakse Mosambiigist lahkumisena. Laev peab esitama Mosambiigi pädevatele ametiasutustele püügiaruande ja teatama, kas ta kavatseb püüki jätkata või Mosambiigi kalastusvööndist lahkuda.

8.4. Keelatud on Mosambiigi kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui eespool nimetatud punktides käsitletud. Selle reegli rikkumise korral rakendatakse Mosambiigis kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

8.5. Mosambiigi sadamas ümber laadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid lubavad Mosambiigi inspektoritel kõnealust tegevust kontrollida ja hõlbustavad seda. Pärast iga sadamas toimunud inspektsiooni ja kontrolli koostatakse aruanne ja selle koopia antakse laeva kaptenile.

Liited

1.	Püügilitsentsi taotlusvormi näidis

2.	Tuunipüügipäevik

3.	Laevaseiresüsteemi (VMS) protokoll

4.	Mosambiigi kalastusvööndi koordinaadid

1. LIIDE

PÜÜGILITSENTSI TAOTLUSVORMI NÄIDIS

TÖÖSTUSLIK JA POOLTÖÖSTUSLIK KALAPÜÜK NING SELLEGA SEONDUV KALAPÜÜK

(VASTAVALT ARTIKLILE 139)

Rekto

Tekst pildi

Verso

Tekst pildi

2. LIIDE

Tuunipüügipäevik

Tekst pildi

3. LIIDE

LAEVASEIRESÜSTEEMI PROTOKOLL

millega kehtestatakse sätted ühenduse kalalaevade satelliitseire kohta Mosambiigi kalastusvööndis

Käesoleva protokolli sätted täiendavad protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud püügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011, ning käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse nimetatud protokolli lisa VIII peatüki „Järelevalve” punkti 5 kohaselt.

Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalalaevu, mis püüavad kala Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi vahelise kalanduslepingu alusel, jälgitakse nende Mosambiigi kalastusvööndis viibimise ajal satelliitsüsteemi abil.

Satelliitseire jaoks esitatakse 4. liite kohaselt Mosambiigi kalastusvööndi laius- ja pikkuskoordinaadid.

Mosambiigi ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 süsteemi.

Lepinguosalised edastavad elektrooniliselt andmeid oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 ette nähtud korras. Võimaluse korral vahetatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks vajalikku teavet nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4.	Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99 %.

Kui lepingu alusel kalastav laev, mida vastavalt ühenduse õigusaktidele satelliitseiresüsteemiga jälgitakse, siseneb Mosambiigi kalastusvööndisse, saadab lipuriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata ja kahetunniste ajavahemike tagant Mosambiigi kalapüügi seirekeskusele. Sõnumid peavad olema asukohateadetena ära tuntavad.

6.	Punktis 5 osutatud teated saadetakse elektronpostiga vastavalt Interneti turvaprotokollile või muule turvaprotokollile. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ette nähtud vormingus.

Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseire seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ja Mosambiigi kalapüügi seirekeskusele. Sellises olukorras tuleb üldine asukohateade saata iga üheksa tunni järel. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten on selle registreerinud, kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated Mosambiigi kalapüügi seirekeskusele. Rikkis seade tuleb parandada või asendada hiljemalt ühe kuu jooksul. Kui kõnealune laev selle aja jooksul seadet ei paranda või välja ei vaheta, peab ta Mosambiigi kalastusvööndist lahkuma.

8.	Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Mosambiigi vetes. Kui laevu nõuetekohaselt ei seirata, teavitatakse sellest viivitamata Mosambiigi kalapüügi seirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9.	Kui Mosambiigi kalapüügi seirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktiga 5 ette nähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi.

10.

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Mosambiigi ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi vahelise kalanduslepingu alusel kalastavate ühenduse kalalaevade kontrollimiseks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11.

Satelliitseiresüsteemi tark- ja riistvara peavad olema töökindlad ega tohi võimaldada valede asukohaandmete sisestamist ja seadistuste käsitsi muutmist.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Keelatud on satelliitseiresüsteemi hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

—	andmeid ei muudeta;

—	satelliitseireseadme antenni või antennide ees ei ole takistusi;

—	satelliitseireseadme elektritoide ei katke ning

—	satelliitseireseadet ei eemaldata laevast.

12.	Lepinguosalised kohustuvad nõudmise korral teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise poole nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13.	Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad pooled nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis.

14.	Lepinguosalised kohustuvad vajaduse korral kõnealused sätted läbi vaatama.

Laevaseiresüsteemi teadete edastamine Mosambiigile

Asukohateade

Andmeelement	Kood	Kohustuslik/ei ole kohustuslik	Märkused
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud teave — märgib teate algust
Saaja	AD	K	Teatega seotud teave — saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Saatja	EN	K	Teatega seotud teave — saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood
Lipuriik	FS	V
Teate tüüp	TM	K	Teatega seotud teave — sõnumi tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud teave — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud teave — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-3 kood, millele järgneb number)
Väline registreerimisnumber	XR	K	Laevaga seotud teave — laeva küljele kantud number
Laiuskraad väljendatuna kümnendkraadides	LT	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides, minutites ja sekundites N/S KK.mmm (WGS–84)
Pikkuskraad väljendatuna kümnendkraadides	LG	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoht kraadides, minutites ja sekundites E/W KK.mmm (WGS–84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoha registreerimise TUC kuupäev (AAAAKKPP)
Aeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud teave — asukoha registreerimise TUC kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave — näitab teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

Tekst pildi

4. LIIDE

MOSAMBIIGI KALASTUSVÖÖNDI KOORDINAADID

Tekst pildi

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 331

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 17. detsember 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1446/2007, 22. november 2007, Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta	1

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/797/EÜ
*	Nõukogu otsus, 15. november 2007, milles käsitletakse kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist, et kohaldada ajutiselt muudatusi protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises kalandussektori partnerluslepingus, mis käsitleb kalastamist Madagaskari püügivööndis, sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012	3
	Kirjavahetuse vormis leping, et kohaldada ajutiselt muudatusi protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahelises kalandussektori partnerluslepingus, mis käsitleb kalastamist Madagaskari püügivööndis, sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2012	5
	Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheline kalandussektori partnerlusleping	7
	2007/798/EÜ
*	Nõukogu otsus, 22. november 2007, Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta	31
	Euroopa Ühenduse ning Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ajutist kohaldamist käsitlev kirjavahetuse vormis leping	33
	Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping	35