12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/1

(1)

Nõukogu kehtestas 1991. aastal määrusega (EMÜ) nr 3433/91 (2) 16,9 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas ka Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit gaasitoitega ühekordselt täidetavate tulekiviga taskutulemasinate impordile.

(2)

1995. aastal asendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1006/95 (3) esialgne väärtuseline tollimaks 0,065 eküü suuruse koguselise tollimaksuga tulemasina kohta.

(3)

Pärast algmääruse (4) artikli 13 kohast uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/1999 (5) eelmainitud dumpinguvastaseid meetmeid: 1) Taiwanist saadetavate või pärit ühekordselt täidetavate gaasitoitega tulekiviga taskutulemasinate impordile; ja 2) teatavate Hiinast või Taiwanist pärit või Taiwanist saadetavate korduvtäidetavate tulemasinate impordile, mille netohind ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata on väiksem kui 0,15 eurot ühiku kohta.

(4)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kinnitas nõukogu 2001. aastal määrusega (EÜ) nr 1824/2001 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1006/95 (määruse reguleerimisala on laiendatud määrusega (EÜ) nr 192/1999) (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(5)

Pärast teate avaldamist kehtivate meetmete eelseisva aegumise kohta (7) sai komisjon 16. juunil 2006 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse nende meetmete läbivaatamiseks.

(6)

Taotluse esitas BIC S.A, ühenduse tootja, kelle toodang moodustab üle 80 % gaasitoitega ühekordselt täidetavate tulekiviga taskutulemasinate kogutoodangust ühenduses. Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Olles tuvastanud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, et aegumise läbivaatamise algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 16. septembril 2006 uurimise Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”) avaldamisega. (8)

(8)

Kahju ja dumpingu jätkumise ja/või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”). Kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2003. aasta 1. jaanuarist kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjale, ülejäänud kahele ühenduse tootjale, Hiina eksportijatele/tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud importijatele ning Hiina ja Taiwani ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Oma seisukohad tegid teatavaks taotluse esitanud ühenduse tootja, ülejäänud kaks ühenduse tootjat, kes on dumpinguvastase meetme pikendamise vastu, ja importijate ühing. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(11)

Algatamisteates märkis komisjon, et kõnealuse uurimise tarvis võidakse kasutada Hiina eksportijate/tootjate valimit. Kuna ükski teadaolevatest Hiina eksportijatest/tootjatest ei andnud endast teada, otsustati, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(12)

Komisjon saatis küsimustikud taotluse esitanud ühenduse tootjale, ülejäänud kahele ühenduse tootjale, 62-le teadaolevale Hiina eksportijale/tootjale, 33-le importijale ja Euroopa tulemasinate importijate ühingule (ELIAS). Lisaks võeti ühendust esitatud võrdlusriigi, Brasiilia tootjaga ja kaheksa muude võimalike võrdlusriikide tootjatega ning saadeti neile küsimustikud. Vastused saadi ainult taotluse esitanud ühenduse tootjalt, Brasiilia tootjalt ning Malaisia ettevõttelt, kellega oli ühendust võetud kui võimaliku võrdlusriigi tootjaga. Ükski teadaolev Hiina eksportija/tootja küsimustikule ei vastanud. Küsimustikule ei vastanud ka ükski importija, kellega oli ühendust võetud, väites, et nad ei importinud mitte vaatlusalust toodet, vaid üksnes elektrontulemasinaid.

(13)

Komisjon kogus kokku kogu uurimiseks vajaliku teabe ja kontrollis seda ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Vaatlusalune toode on sama, mis praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, st gaasitoitega ühekordselt täidetavad tulekiviga taskutulemasinad. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 3, laiendati 1999. aastal toote määratlust nii, et see hõlmab ka gaasitoitega korduvtäidetavaid plastikkorpusega tulekiviga taskutulemasinaid (edaspidi „tulekiviga tulemasinad” või „vaatlusalune toode”). Vaatlusalust toodet klassifitseeritakse praegu CN-koodide ex 9613 10 00 ja ex 9613 20 90 alla (TARICi koodid 9613100011, 9613100019, 9613209021 ja 9613209029).

(15)

Üks kaebust mitteesitanud ühenduse tootja väitis, et võrdlusriigis Brasiilias toodetud ja müüdud tooted ei ole sarnased Hiinas toodetud ja ühendusse eksporditud toodetega. Eelkõige väideti, et Brasiilias toodetud tulemasinad olid kvaliteetsemad ja kauem kestvamad kui Hiina toodang. Kvaliteedierinevused ei ole siiski määravad toodete sarnasuse otsustamisel algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Uurimisel selgus, et Hiinas toodetud tulemasinatel ja Brasiilias toodetud tulemasinatel on samasugused tehnilised, füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning kasutusotstarve. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(16)

Seega, nagu nähtub põhjendustes 1 kuni 4 nimetatud varasematest uurimistest, mida kinnitas ka praegune uurimine, on gaasitoitega ühekordselt täidetavad tulekiviga taskutulemasinad, mida toodavad ja müüvad Hiinas ja ühenduse turul Hiina eksportivad tootjad, ning tooted, mida toodab ja müüb ühenduse turul taotluse esitanud ühenduse tootja, igati identsed või neil on vähemalt samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusalad. Sama kehtib ka Brasiilias toodetud ja müüdud tulemasinate kohta. Seetõttu on need tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Nagu meetmete läbivaatamiseks korraldatud varasemate uurimiste puhul keeldusid Hiina eksportivad tootjad ka nüüd koostööd tegemast. Seetõttu ei olnud võimalik meetmete läbivaatamise uurimisperioodil saada usaldusväärset teavet vahetult eksportivatelt tootjatelt vaatlusaluse toote ühendusse importimise kohta. Nende asjaolude tõttu ja vastavalt algmääruse artiklile 18 tugines komisjon kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmise küsimuses kättesaadavatele faktidele, st Eurostati andmetele, läbivaatamise algatamise taotlusele ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 30. jaanuaril 2007 avaldatud andmetele (OLAF/07/01).

(18)

Vastavalt kehtivatele meetmetele kohaldatakse kõigi Hiinast pärit vaatlusaluste toodete importimisel ühendusse ühtset üleriigilist tollimaksu. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 rakendas komisjon sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks kolmandast turumajandusriigist (edaspidi „võrdlusriik”) saadud teabe põhjal.

(19)

Esialgses uurimises oli võrdlusriigiks Tai. Järgmistes uurimistes kasutati võrdlusriigina Filipiine, sest Tai tootjad keeldusid koostööd tegemast ja kuna leiti, et Filipiinid on muu hulgas oma siseturu suuruse ja avatuse tõttu võrdlusriigina sobiv valik.

(20)

Käesoleva uurimise algatamisteates avaldas komisjon soovi kasutada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina Hiina jaoks normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Brasiiliat peeti sobivaks selle siseturu suuruse ja avatuse tõttu ja selle tõttu, et üks Brasiilia tootja nõustus tegema uurimises täiel määral koostööd. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama.

(21)

Importijate ühing oli Brasiilia võrdlusriigiks valimise vastu, väites, et Brasiilias on ainult üks põhiline tootja ja et siseturuhinnad on väga kõrged. Üks kaebust mitteesitanud ühenduse tootja väitis, et konkurents Brasiilias on madalam kui Hiina turul ja seetõttu ei ole turud võrreldavad. Kuigi tootjate arv oli Brasiilias väiksem kui väidetav tootjate arv Hiinas, kinnitas uurimine siiski, et Brasiilias on kaks vaatlusaluse toote tootjat, millele lisandub import Euroopa Liidust ja Hiinast. Hiinast imporditud tulemasinate puhul näitasid Brasiilias kohapealse kontrolli käigus hangitud kaubaarved, et tooted sisenesid riiki väga madalate hindadega, avaldades seeläbi survet vaatlusaluse toote turuhinna alandamiseks Brasiilias. Lisaks sellele ei nõustunud tegema koostööd ükski muude võimalike võrdlusriikide, k.a Filipiinide, teadaolevatest tootjatest, kellega oli ühendust võetud. Malaisia ettevõte vastas küll võrdlusriigi tootjate küsimustikule, kuid kuna ilmnes, et see ettevõte ise tulemasinaid ei tooda, ei saanud Malaisiat käsitada võrdlusriigina.

(22)

Eelöeldule tuginedes jõuti järeldusele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on Brasiilia võrdlusriigina kõige sobivam ja mõistlikum valik.

(23)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal.

(24)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, et Brasiilia tootja müügimaht siseturul on piisav, mistõttu peetakse seda tüüpiliseks algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses.

(25)

Seejärel uuriti, kas kõigi vaatlusaluse toote liikide tüüpilises koguses müümist võrdlusriigi siseturul saab pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Leiti, et nende toodete, mida müüdi tootmiskuludega võrduvate või neid ületavate netomüügihindadega, müügimaht moodustas vähemalt 80 % kogumüügimahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid. Seetõttu oli võimalik kasutada tegelikku siseturuhinda, mis arvutati läbivaatamise uurimisperioodi ajal siseturul toimunud müügitehingute hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müügitehing oli kasumlik või mitte.

(26)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 tavapärase kaubandustegevuse käigus võrdlusriigi siseturu sõltumatute klientide poolt makstud või makstavate hindade alusel.

(27)

Kuna ükski Hiina tootja ei teinud koostööd, arvutati vaatlusaluse toote ekspordihind kättesaadavate faktide, käesoleval juhul Eurostati andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(28)

Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust. Veo-, kindlustus-, ja krediidikulusid kohandati asjakohaselt kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele.

(29)

Üks kaebust mitteesitanud ühenduse tootja väitis, et Brasiilia tulemasinate tootmiskulud on kõrgemad parema kvaliteedi tõttu, kuid ta ei esitanud tõendeid selle väite toetuseks. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, ei selgunud uurimise käigus ühtegi viidet, mis oleks lubanud normaalväärtuse kohandamist väidetavate kvaliteedierinevuste alusel. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(30)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi võrdlusriigis kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja tehasehinnal põhinevat kaalutud keskmist ekspordihinda. See võrdlus näitas märkimisväärset dumpingut, kusjuures dumpingumarginaal ulatus üle 150 %.

(31)

Meenutagem, et meetmed kehtivad alates 1991. aastast. Kõnealustest meetmetest on siiski pika aja jooksul kõrvale hoitud. 1999. aastal avastati kaks levinud kõrvalehoidmise viisi: Taiwanis ümberlaadimine ja tulemasinatesse võltsventiilide paigutamine selleks, et need näiksid korduvtäidetavana, hoides seega kõrvale dumpinguvastase tollimaksu tasumisest. Seetõttu, nagu on märgitud põhjenduses 3, laiendati 1999. aastal kõnealuseid meetmeid, et tõkestada levinud praktikat. 2001. aastal näitas kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine, et meetmeid tuleks dumpingu ja kahju jätkumise ja kordumise tõenäosuse tõttu pikendada veel viie aasta võrra.

(32)

Vaatlusaluse toote impordimahud Hiinast ja Taiwanist moodustasid läbivaatamise uurimisperioodi ajal Eurostati andmetel 11,7 miljonit tooteühikut. Tegelikult on kõnealused impordimahud Euroopa Ühendusse siiski palju suuremad, kuna toimub Hiina tulemasinate massiline sissevedu Malaisia ja Indoneesia kaudu, mida hiljuti kinnitas OLAF. 2007. aasta jaanuaris OLAFi avaldatud andmete kohaselt laaditi viimase nelja aasta jooksul ainuüksi Malaisias ümber üle 300 miljoni Hiinast pärit tulekiviga tulemasina. Ümberlaadimiste ainueesmärk oli maskeerida toodete Hiina päritolu, hoidudes sel viisil dumpinguvastase tollimaksu tasumisest.

(33)

Lisaks avastati OLAFi uurimise käigus, et suur osa Indoneesiast imporditud tulemasinaid ei olnud tegelikult pärit kõnealusest riigist. Nende tegeliku päritolu uurimine jätkub. Taotleja kavatseb esitada meetmetest kõrvalehoidmisega seonduva hagi kuue Kagu-Aasia riigi vastu.

(34)

Lisaks OLAFi tõenditele ümberlaadimise teel meetmetest kõrvalehoidmise kohta esitas taotleja läbivaatamistaotluses tõendeid dumpinguvastase tollimaksu tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil tulekiviga tulemasinate (vaatlusaluse toote) valesti deklareerimise, st nn elektrontulemasinatena (mitte vaatlusaluse tootena) deklareerimise kohta.

(35)

Importijate ühing ELIAS ja üks importija väitsid, et komisjon teeb lõplikud järeldused käimasolevale OLAFi uurimisele tuginedes ning seetõttu ei saa nad nõuetekohaselt kasutada oma kaitseõigusi ja esitada märkusi järelduste kohta, mida komisjon on teinud konfidentsiaalsete uurimistulemuste põhjal.

(36)

Siinkohal tuleb märkida, et komisjon kasutas ainult avaldatud teavet, mis on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele, kusjuures järeldused ei vajanud selgitust ning neid ei olnud võimalik eirata käesoleva menetluse raames.

(37)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst nii käesoleva uurimise kui varasemate uurimiste raames, puuduvad kontrollitavad andmed nende tootmisvõimsuse ja selle rakendamise kohta. Taotleja hinnangul ulatub tootmise koguvõimsus Hiinas ligi 3,9 miljardi tulemasinani aastas, enamik neist on tõenäoliselt tulekiviga tulemasinad. See hinnang on kooskõlas Hiina tulemasinate tootjate veebilehtedel esitatud andmetega. Näiteks Hiina üksiktootja Zhuoye Lighter Manufacturing Co Ltd märgib oma kodulehel, et tema kolme tehase toodang on kokku 700 miljonit tulemasinat aastas. Kõnealune tootja siiski ei täpsusta vaatlusaluse toote ja muud liiki tulemasinate osakaalu kogutoodangus. Samas saab taotleja väitel tootmist kergesti ümber lülitada tulekiviga tulemasinatelt elektrontulemasinate tootmisele.

(38)

Eelneva põhjal võib järeldada, et arvestades Hiina tohutut tootmisvõimsust ja tootmisprotsessi ilmset paindlikkust, mis võimaldab tootmise kergesti ümber lülitada üht liiki tulemasinatelt teistele, on meetmete kehtivuse lõppemise korral väga tõenäoline kõnealuse impordi kasv ühendusse. Kinnitust leidnud meetmetest kõrvalehoidmine näitab veelgi, et Hiina eksportijatel on suur huvi ühenduse turu vastu.

(39)

Kuna ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei teinud koostööd, puuduvad kontrollitud andmed tulekiviga tulemasinate muudesse kolmandatesse riikidesse ekspordi kohta. Lisaks sellele ei eristata olemasolevas kolmandate riikide statistikas tulekiviga tulemasinaid ja elektrontulemasinaid, mistõttu ei ole võimalik võrrelda ekspordihindu ühendusse ja muudesse kolmandatesse riikidesse.

(40)

Ühenduse tootmisharu on näidanud, et konkureerib edukalt Hiina impordiga USA turul, kus hiinlaste turuosa on vähenenud. See näitab, et Hiina tootjatel on meetmete kehtivuse lõppemise korral selge huvi suunata oma eksport ümber ühenduse turule.

(41)

Importijad vaidlesid eespool esitatud järeldustele vastu, väites, et ühenduse tootmisharu saavutuse põhjuseks USA turul ei pruugi olla selle konkurentsivõimelisus, vaid äriline otsus kanda kasum ühendusest USAsse. Lisaks sellele väitsid importijad, et Hiina eksportivatel tootjatel ei ole vähimatki huvi suunata eksport kõrgemate kasumimarginaalidega USAst ühenduse turule.

(42)

Importijad ei tõendanud ega põhjendanud täiendavalt oma väiteid, et ühenduse tootmisharu kannab kasumi üle USAsse ning et Hiina eksportivate tootjate kasumimarginaalid on USA turul kõrgemad. Kõnealuseid väiteid ei kinnitanud ka uurimistoimikus sisalduv kontrollitud teave. Seetõttu tunnistati need väited üksnes spekulatiivseteks ja jäeti tähelepanuta.

(43)

Tuleb märkida, et konkurentsitaset USA turul ei saa pidada ainukeseks põhjuseks, mille alusel saaks järeldada, et ühenduse tootmisharu peaks saama väiksemat kasumit. Arvesse tuleb võtta ka muid asjaolusid, nagu tarbija ootused ja hinnatasemed.

(44)

Lisaks sellele väitsid importijad, et ühenduse ja USA turud on sarnased selles mõttes, et mõlemal turul tuleb täita samu ohutusnõudeid; selles suhtes leiti, et USAs kehtivad rangemad nõuded lastekindlatele tulemasinatele alates 1994. aastast, samal ajal kui ühenduses kehtestati sellised õigusnormid alles 2007. aasta märtsis.

(45)

Uurimine näitas, et kuigi vaatlusaluse toote impordimahud olid läbivaatamise uurimisperioodil suhteliselt väikesed, oli seoses kõnealuse impordiga avastatud dumpingu maht märkimisväärne.

(46)

Võttes arvesse tohutut tootmisvõimsust, mis Hiinas on olemas, ja ühenduse turu ilmset atraktiivsust Hiina eksportivatele tootjatele, mida tõestas laialdane meetmetest kõrvalehoidmine, võib järeldada, et meetmete kehtivuse lõppemise korral saavutab dumpinguhinnaga impordi maht ühendusse suure tõenäosusega märkimisväärse taseme.

(47)

Ühenduses valmistavad samasugust toodet kolm tootjat, kelle toodang moodustab samasuguse toote kogutoodangu ühenduses algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(48)

Tuleb märkida, et võrreldes esialgse uurimisega asub taotleja tootmine vastupidi Swedish Match’ile ja Flamagas’ile endiselt peamiselt ELis (Prantsusmaal ja Hispaanias).

(49)

Taotluse esitanud ühenduse tootja BIC SA toodang annab 80 % ühenduse ühekordselt täidetavate tulemasinate toodangust ja moodustab seetõttu ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Teisi ühenduse tootjaid ei käsitletud ühenduse tootmisharu osana, sest nad ei teinud täies ulatuses koostööd, vaid üksnes esitasid teatava teabe meetmete mõju kohta nende tegevusele.

(50)

Eespool põhjenduses 16 kirjeldatud põhjustel põhines ühenduse turu olukorda käsitlev analüüs gaasitoitega ühekordselt täidetavate tulekiviga taskutulemasinate ja korduvtäidetavate tulekiviga taskutulemasinate (edaspidi „tulekiviga tulemasinad” või „vaatlusalune toode”) kohta kogutud andmetel.

(51)

Pealegi, nagu on märgitud eespool, ei olnud võimalik saada andmeid kahe ühenduse tootja tegevuse kohta, kellel on tootmisrajatised ühenduse turul. Sellest tulenevalt kasutas komisjon igas olukorras, mil muud huvitatud isikud ei esitanud täpsemaid andmeid, kättesaadavaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18.

(52)

Võttes arvesse asjaolu, et müügi ja tootmise kohta oli andmeid võimalik saada vaid ühelt huvitatud isikult, nimelt taotlejalt, peetakse sobilikuks jätta absoluutarvud avaldamata. Seetõttu on need asendatud sümboliga „—” ning esitatud indekseeritud kujul.

(53)

Tulekiviga tulemasinate nähtavat tarbimist ühenduses hinnati ühenduse tootmisharu esitatud müügiandmete ja Eurostati esitatud ELi mittekuuluvatest riikidest pärit impordi andmete põhjal. Nende andmete hulka ei kuulu koostööst keeldunud EÜ tootjate müügiandmed.

Tabel 1 –   Tulekiviga tulemasinate tarbimine ühenduses (tuhandetes)

(54)

Ühenduse nähtav tarbimine kasvas ajavahemikus 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini 37 % võrra.

(55)

Hiinast ja Taiwanist pärit tulekiviga tulemasinate impordi maht kasvas ajavahemikul 2003 kuni läbivaatamise uurimisperioodini 136 %, jäädes endiselt madalale tasemele ja ulatudes uurimisperioodil rohkem kui 11 miljoni ühikuni. See väljendub turuosas 1,6 %. Turuosa suurenes 2003. aasta 0,9 %-lt 1,6 %-ni läbivaatamise uurimisperioodil.

Tabel 2 –   Hiinast ja Taiwanist pärit tulekiviga tulemasinate import ja turuosa (tuhandetes)

(56)

Import teistest riikidest kasvas ligi 276-lt miljonilt ühikult ligi 487 miljoni ühikuni. Tuleb siiski märkida, et on vihjeid, et märkimisväärne osa sellest impordist on tegelikult pärit Hiinast ja Taiwanist.

Tabel 3 –   Teistest riikidest pärit tulekiviga tulemasinate import ja turuosa (tuhandetes)

(57)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 12, ei olnud Hiina eksportivate tootjatega koostöö puudumise tõttu võimalik saada tulekiviga tulemasinate impordi hinnataseme kohta kontrollitud teavet. OLAF leidis hiljuti tõendeid selle kohta, et meetmetest hoitakse kõrvale toodete ümberlaadimisega Indoneesias ja Malaisias, samuti on tõendatud, et meetmetest hoitakse kõrvale mitut muud Aasia riiki kasutades (Laos, Tai, Vietnam ja Filipiinid). Tundub, et meetmetest kõrvalehoidmist võimaldavaid koostetehaseid võidakse Kagu-Aasias rajada mõne nädala jooksul. Eduka meetmetest kõrvalehoidmisega võib selgitada, miks ükski Hiina eksportijatest ei teinud käesolevas menetluses koostööd.

(58)

Seega ei olnud lõppjäreldust vaatlusaluse toote impordihindade arengu ja hinnakujundusstrateegia kohta võimalik teha.

(59)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud asjaomaseid majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(60)

Ühenduse tootmisharu tulekiviga tulemasinate kogutoodang suurenes vaatlusalusel perioodil stabiilselt, st 22 %.

Tabel 4 –   Tootmismaht

(61)

Kuna tootmine suurenes tootmisvõimsusest kiiremini, siis vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ka tootmisvõimsuse rakendamine. Üldiselt on tootmisvõimsuse rakendusaste järginud tootmisvõimsusega sarnaseid suundumusi, kasvades ajavahemikus 2003 kuni läbivaatamise uurimisperioodini 3 protsendipunkti võrra.

Tabel 5 –   Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(62)

Varud püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Läbivaatamise uurimisperioodil täheldatud kõrgpunkt oli tingitud tahtlikust varude soetamisest, kuna arvestati tootmistegevuse lõpetamisega suvel, mistõttu pärast seda peaks olukord normaliseeruma. Seetõttu ei peetud nimetatud tegurit ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kindlaksmääramisel oluliseks.

Tabel 6 –   Varude maht

(63)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul vähenes 5 % 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini, mis ei olnud kooskõlas ühenduse tarbimise kasvuga, mis tõusis samal perioodil olulisel määral (37 %). Kõnealune tarbimise kasv tähendab, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil kokku enam kui 14 protsendipunkti (edaspidi „pp”).

(64)

Mis puutub ühiku keskmistesse müügihindadesse, siis need on pisut vähenenud alates 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini ja suurenenud 2 % 2005. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini.

Tabel 7 –   Müügimaht, hinnad ja turuosa

(65)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tööhõive 5 %, st aeglasemalt kui tootmismaht; selle tulemusel suurenes märkimisväärselt tootlikkus (15 %). Tuleb märkida, et tööhõive kasvu põhjuseks oli pensionile minevate töötajate asendamiseks uute töötajate värbamine, keda seejärel koolitati.

(66)

Tõepoolest, vaatlusalusel perioodil kasvasid ühenduse tootmisharu tööjõukulud üksnes pisut (+ 7 %). Selle tulemusel püsis tööjõukulude osakaal tootmise kogukuludes stabiilsena.

Tabel 8 –   Tööhõive, tootlikkus ja palgad

(67)

Kulutasuvus vähenes 4,6 protsendipunkti võrra.

Tabel 9 –   Kulutasuvus

(68)

Alates 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini kasvasid investeeringud märkimisväärselt, s.o 60 %, kasvades seejärel oluliselt 2005. aastal ligi 65 % tänu uute tootmisüksuste loomisele ühenduse tootmisharu poolt. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt alates 2005. aastast toimunud tootmise ümberkorraldamisega selleks, et taastada tootmisvõimsus. Nimetatud investeeringute kasv, mida saavutati tööjõu piiratud kasvuga, võimaldas ettevõttel tõsta tootlikkust, st toodangut ühe töötaja kohta.

Tabel 10 –   Investeeringud

(69)

Leiti, et ühenduse tootmisharu jaoks ei olnud kapitali hankimine vaatlusalusel perioodil probleemiks.

(70)

Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt (– 50 %). See negatiivne suundumus näitab, et tootmisharu on surve all. Arengusuundumus on samas kooskõlas üldise kulutasuvuse arenguga vaatlusalusel perioodil. Tuleb märkida, et läbivaatamise uurimisperioodi jooksul moodustas rahavoog ainult 1 % ühenduses toimunud müügist kokku, mida ei saa pidada ülemäära suureks.

Tabel 11 –   Rahavoog

(71)

Ajavahemikus 2003 kuni läbivaatamise uurimisperioodini kasvas tarbimine ühenduses 37 %, samal ajal kui ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul vähenes 7 %. Ühenduse tootmisharu kaotas ligi 14,7 protsendipunkti ulatuses turuosa, samal ajal kui import Kagu-Aasiast kasvatas oma osa.

(72)

Uurimine näitas, et tulekiviga tulemasinate turg on viimastel aastatel kasvanud, kuigi tulekiviga tulemasinate ja elektrontulemasinate turuosa iseloomustas tõepoolest aeglane elektrontulemasinate turuosa kasv tulekiviga tulemasinate arvelt. Uurimisel selgus, et tulekiviga tulemasinad moodustavad endiselt ligi 70 % ühenduse turust ja nende osakaal kasvab jätkuvalt, arvestades tarbimise üldist suurenemist ühenduses. Ühenduse tootmisharu ei olnud siiski võimeline kasu saama kasvavast turust, nagu näitab selle turuosa vähenemine.

(73)

Dumpingu ulatust analüüsides peab arvestama asjaolu, et praegu on jõus meetmed kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Nagu tehti kindlaks põhjenduses 32, viitab olemasolev teave sellele, et Hiina eksportivad tootjad jätkavad dumpinguhindadega müüki ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi võrdlusriigi puhul kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga. See võrdlus näitas märkimisväärset dumpingut, kusjuures dumpingumarginaal ulatus üle 150 %.

(74)

Arvestades eelnevat, st kõrget dumpingumarginaali, tohutut tootmisvõimsust Hiinas ja meetmetest kõrvalehoidmist, mida on tõendanud nii OLAF kui taotleja, saab järeldada, et suure tõenäosusega kasvab meetmete kehtivuse lõppemise korral oluliselt dumpinguhinnaga import Hiinast.

(75)

Ühenduse tootmisharu olukord ei paranenud vaatlusalusel perioodil pärast meetmete pikendamist 2001. aastal eelmise aegumise läbivaatamise raames. Kuigi ühenduse tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil kasumis, langes kasum kõnealuse perioodi jooksul pidevalt. Samamoodi säilitas tootmisharu küll üsna suure turuosa, kuid see vähenes pidevalt vaatlusaluse perioodi jooksul. Samas avaldab Hiina import jätkuvalt survet (meetmetest kõrvalehoidmise tõttu) ja ka eespool esitatud näitajad kinnitavad, et ühenduse tootmisharu on ikka veel tundlik ja haavatav.

(76)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu eksporditegevus on arenenud järgmiselt:

Tabel 12 –   Ühenduse tootmisharu eksport

(77)

Ühenduse tootmisharu ekspordimaht kasvas alates 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini olulisel määral. Sellise positiivse suundumusega kaasnes keskmiste hindade suurenemine, mida selgitab parem konkurentsipositsioon kolmandate riikide, nt USA turgudel.

(78)

Müügimaht vähenes alates 2003. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodini 5 %, mis väljendub turuosa kahanemises 47,7 %-lt 2003. aastal 33 %-ni läbivaatamise uurimisperioodil. Ajavahemikus 2003 kuni läbivaatamise uurimisperioodini ühiku hind pisut langes, s.o 3 %, kuigi toorme hind kasvas. Ühenduse tootmisharu kulutasuvus langes läbivaatamise uurimisperioodil. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste suurenesid, mis tuleneb siiski peamiselt ühenduse tootmisharu ekspordi kasvust. Tootmisharu kulutasuvuse tase on alati olnud väga kõrge, selleks et teha tasa investeeringud tootmise kohandamiseks uutele ohutusnõuetele ja ettevõtte üldise konkurentsivõime parandamiseks. Tuleb märkida, et läbivaatamise uurimisperioodi kohta arvutatud kahjumarginaal on üle 60 %. Hiinast ja Taiwanist pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest keskmiselt 39 % madalamad.

(79)

Samasuguse toote iga-aastaste investeeringute areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne, st need kasvasid 60 %. Kõnealused investeeringud olid seotud peamiselt alates 2005. aastast toimunud tootmise ümberkorraldamisega selleks, et taastada tootmisvõimsus. Tööhõive kasvas 5 %. Rahavood järgisid läbivaatamise uurimisperioodil kasumiga sarnaseid suundumusi ja vähenesid 50 %.

(80)

Põhjendustes 69 ja 70 on näidatud, et peamised kahjutegurid (müügihinnad, müügimaht, turuosa ja kulutasuvus) vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul ja et ühenduse tootmisharu kandis kehtestatud meetmetest hoolimata endiselt kahju. Kahju väljendub peamiselt kasvanud tarbimisest hoolimata kahanenud turuosas, ning Hiinast ja Taiwanist pärit impordi hinnasurvest tingitud kulutasuvuse vähenemises. Niisiis ei saanud müügihindu tõsta, kuigi kulutused toormele kasvasid.

(81)

Tootmisharu kulutasuvustase on alati olnud väga kõrge. Esialgses uurimises leiti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja teenida mõistlikku kasumit, milleks on 15 % müügikäibest. Kõnealune kasumimäär on vajalik, et teha tasa investeeringud tootmise kohandamiseks uutele ohutusnõuetele ja parandada ettevõtte üldist konkurentsivõimet.

(82)

Seda, et kehtestatud meetmetest hoolimata on ühenduse tootmisharu seisund mõnevõrra negatiivne, saab selgitada tootmisharule iseloomuliku kõrge meetmetest kõrvalehoidmise tasemega, mida on tuvastanud ka OLAF.

(83)

Importijad on vaidlustanud komisjoni järeldused ühenduse tootmisharu majandusliku seisundi kohta. Nende väidete tõestuseks esitatud andmed ei peegelda siiski ühenduse tootmisharu seisundit Euroopas gaasitoitega ühekordselt täidetavate tulekiviga taskutulemasinate tootjana, vaid ühenduse tootjate ülemaailmset tegevust tulemasinate valdkonnas tervikuna. Need andmed ei omanud ühenduse tootmisharu seisundi kindlakstegemisel tähtsust ja seetõttu jäeti need väited tähelepanuta.

(84)

Importijad väitsid, et ühenduse tootja kujundas märkimisväärse osa oma ühenduse toodangust ümber, asendades tulekiviga tulemasinate tootmise elektrontulemasinate tootmisega. Seetõttu hakkas tema turuosa tulekiviga tulemasinate tootjana kahanema. Uurimisel selgus, et see väide on vale. Tõepoolest kasvas ühenduse kogu tulemasinaturg viimastel aastatel ja tulekiviga tulemasinate osakaal tulemasinaturul on pisut vähenenud, kuid jäi püsima 2006. aastal 70 % tasemel. Seoses sellega tuleb meenutada, et vaatlusalusel perioodil suurenes tulekiviga tulemasinate tarbimine turul ja et ühenduse tootmisharu müüdud tulekiviga tulemasinate osakaal langes sama perioodi jooksul. Seetõttu jäetakse esitatud väited tähelepanuta.

(85)

Importijad väitsid, et ühenduse tootja omab ühenduses monopoli ja et dumpinguvastased meetmed tugevdavad veelgi tema positsiooni. See väide on vale, kuna ühenduse turule siseneb kolmandate riikide import märkimisväärses mahus. Lisaks sellele konkureeris taotluse esitanud ühenduse tootja ka teiste ühenduse tootjatega. Samuti tuleb märkida, et igasugune tõendusmaterjal selle kohta, et ühenduse tootmisharu oleks kuritarvitanud mis tahes väidetavat turgu valitsevat seisundit, jäeti esitamata ning see ei olnud ka muul viisil kättesaadav.

(86)

Taotleja üldist head majanduslikku seisundit selgitab osaliselt tema suutlikkus müüa USAs ja ELis toodetud vaatlusalust toodet USA turul kõrgema ühikuhinnaga, sest kõrgem ohutusstandard ja lastekindla seadme (kaitseseadise) olemasolu vaatlusalusel tootel võimaldab taotlejal müüa toodet kõrgema hinnaga. Lõpuks tuleb märkida, et tulekiviga tulemasinad on USA turul ulatuslikult esindatud ja et suitsetajate arvu pidevast vähenemisest hoolimata toimunud tulemasinaturu suhteline kasv näitab, et ühenduse tootmisharu suutis saavutada kasvu väga tugeva konkurentsiga turul.

(87)

Kuigi olulise kahju jätkumist, mida põhjustas vaatlusaluse toote pettuslikul viisil deklareerimine ja Hiinast pärit vaatlusaluse toote ümberlaadimine teistes Aasia riikides, tõendavad OLAFi uurimistulemused (vt põhjendus 33), keskenduti analüüsis kahju kordumise tõenäosusele. Sellega seoses analüüsiti kahte peamist parameetrit: 1) vaatlusaluse toote ekspordikoguste võimalik ümbersuunamine USA turult ühenduse turule, 2) asjaomase riigi prognoositud koguste ja hindade mõju ühenduse tootmisharule.

(88)

Hiina tulemasinate turuosa kahanemine USAs näitab, et neid võidi väga suurtes kogustes ja madalate hindadega suunata ümber ELi turule. Lisaks sellele, nagu on märgitud eespool põhjenduses 37, on vaatlusaluse toote tootmisvõimsused Hiinas väga suured, mida võidakse ümber suunata ELi. On väga tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral eelistatakse Hiinast pärit importtooteid, kuna ühenduses on hinnad kõrgemad kui arenguriikides.

(89)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral on selge, et arvestades Hiina eksportivate tootjate toodangu madalamat hinda ja nende tootmisvõimsusi, halveneb oluliselt suurem osa ühenduse tootmisharu kahjunäitajatest (peamiselt müügimaht, tootmiskulud ja kulutasuvus).

(90)

Eespool öeldule tuginedes ja võttes arvesse seda, et läbivaatamise uurimisperioodi kohta arvutatud kahjumarginaal on üle 60 % ja et Hiinast ja Taiwanist pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest keskmiselt 39 % madalamad, järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu olulise kahju kordumise.

(91)

Üks kaebust mitteesitanud ühenduse tootja vaidlustas ülalnimetatud järeldused, väites et kuna odavaid tulemasinaid imporditakse mitmest allikast, siis ei mõjutaks kehtivate meetmete tühistamine kuidagi ühenduse tootmisharu tegelikku olukorda. Väideti, et kui on üldse mingit kahju, siis on see juba tekitatud ning selle põhjuseks on import muudest allikatest. See ühenduse tootja ei vaidlustanud siiski, et Hiinas on märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust ning et Hiina eksportivatel tootjatel on tugev motivatsioon suunata oma eksport ühenduse turule. Samuti ei esitanud ta mingeid tõendeid ega teavet, mis näitaks, kuidas tulemasinate import muudest kolmandatest riikidest on mõjutanud ühenduse tööstusharu finantsolukorda. Seega ei lükanud ükski esitatud väidetest ümber eespool põhjendustes 87 kuni 90 tehtud järeldusi. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(92)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate, st ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate, vaatlusaluse toote importijate huvide hindamisel.

(93)

Tuleks meenutada, et varasemates uurimistes leiti järjekindlalt, et meetmete kehtestamine ja edasine pikendamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus.

(94)

Selle põhjal uuriti, kas dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata leidub kaalukaid põhjusi, mille põhjal saaks järeldada, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(95)

Kui dumpinguvastased meetmed tunnistataks kehtetuks, suureneks oluliselt odava dumpinguhinnaga import ühenduse turule ning kiireneks ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine.

(96)

Ühenduse tootmisharu on struktuuriliselt elujõuline, mida näitasid EList väljaspool asuvatel turgudel, nt USA turul saavutatud positiivsed tulemused. Tootmisharu jätkas investeerimist, mida võimaldas tootmisharu kõrge kulutasuvus. Kuid kokkuvõtteks võib öelda, et ilma dumpinguvastaste meetmete jätkamiseta selle olukord tõenäoliselt halveneb.

(97)

Üks ühenduse tootja, kes ei vastanud küsimustikule, väitis, et praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed kahjustavad Euroopa tarbijat. Eelkõige väitis see tootja, et ühenduse hinnatase on kehtivate meetmete tõttu võrreldes kolmandate turgude hinnatasemetega kõrgem. Lisaks väitis kõnealune tootja, kes viis osa oma tootmisest üle Hiinasse, et kuna kehtivaid meetmeid kohaldatakse ka tema Hiinas toodetud vaatlusaluse toote ekspordile ühendusse, kahjustavad need meetmed tema ettevõtte huve ja seetõttu on nad oma olemuselt ühenduse huvidega vastuolus.

(98)

Kõnealune tootja väitis ka, et kuna ühenduse tootmisharu ei ole tekkinud kahjust taastunud, ei olnud kehtivad meetmed tõhusad, mistõttu ei peaks nende kehtivust pikendama. Lõpuks väitis ta, et igasuguse kahju põhjuseks oli asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei kohanenud uue maailmaturu tingimustega.

(99)

Tarbijatele avalduva meetmete väidetava negatiivse mõju kohta ei esitanud asjaomane ühenduse tootja ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väidet.

(100)

See tootja väitis, et dumpinguvastased meetmed takistavad tema äritegevuse arendamist Hiinas ja mõjuvad negatiivselt tema tegevuse laiendamisele Kagu-Aasiasse ning avaldavad kaudset mõju ka Euroopas asuvatele tootja tootmisrajatistele. Kõnealune tootja väitis, et kehtiv meede mõjutab negatiivselt tema üldist kulutasuvust. Kuid ettevõte märkis, et ta suurendas hiljuti tootmist ELis asuvates tootmisrajatistes ja jätkas Kagu-Aasias asuvate tootmisrajatistega koostoimimise arendamist, et suurendada oma tootevalikut. Seetõttu ei leidnud kinnitust tema ELis asuvatele tootmisrajatistele avalduv meetmete väidetav negatiivne mõju.

(101)

Asjaomane ühenduse tootja eitas oma tootmise ümberpaigutamist ja väitis hoopis, et ta rajas Hiinasse täiendavaid tootmisliine, millel toodetakse teistsugust toodangut kui ühenduses ning seega ta laiendas oma tootevalikut. Väidetavalt soodustas see tootmist ühenduses, mis tõusis. Nagu eelpool juba nimetati, ei vastanud see tootja küsimustikule ja seega ei teinud piisavalt koostööd käesolevas menetluses. Seetõttu ei olnud võimalik tema esitatud väiteid, mis esitati osaliselt pärast nõutavaid tähtaegu, kontrollida. Pealegi ei selgitanud tootja ega näidanud mingit seost tootmise rajamise vahel Hiinas ja tootmise kasvu vahel ühenduses, nagu väideti. Esitatud teabe põhjal sellist seost ei ilmnenud. Ka ei selgitanud see tootja, mil moel need faktid mõjutavad põhjenduses 100 tehtud järeldusi või lükkaksid need järeldused ümber. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(102)

Ettevõte ei tohi saada kasu dumpinguhinnaga impordist, mis toimub ühenduse tootmisharu arvel. Igal juhul tuleb märkida, et kõnealuse tootja ühenduses allesjäänud tootmisrajatises toodetakse ainult vaatlusalust toodet. Uusi ja väiksemaid tulekiviga tulemasinaid, mille suhtes kohaldatakse samuti kehtivat meedet, toodetakse Hiinas ja Indias.

(103)

Muude ühenduse tootjate huvidega seoses võtsid mõlemad ühendust ja esitasid vastuväite kehtivate meetmete ja nende jätkumise kohta. Kuid nad ei suutnud siiski kinnitada oma vastuväiteid ühegi tõendiga meetmete kahjustava mõju kohta nendele.

(104)

Eespool öeldule tuginedes järeldati, et kehtivad meetmed ei avalda olulist negatiivset mõju muudele ühenduse tootjatele ega nende finantshuvidele.

(105)

Euroopa tulemasinate importijate ühing (ELIAS), mis tegutseb oma liikmete nimel, ja veel üks importija, Polyconcept, esitasid vastuväite kehtivate meetmete pikendamise kohta.

(106)

Olgu märgitud, et ükski importija ei vastanud küsimustikule, sest nad ei importinud vaatlusalust toodet. Seetõttu puudusid tõendid, et arvutada meetmete täpset mõju importijatele.

(107)

ELIAS ja Polyconcept põhjendasid mingil määral seda, miks tuleb kehtivad meetmed kehtetuks tunnistada. Seoses nende märkustega taotlejale tekitatud kahju puudumise ja tema majandusnäitajate kohta on järeldatud, et ilma dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamiseta taotleja olukord tõenäoliselt halveneb.

(108)

ELIAS ja Polyconcept väitsid, et ELi turunõudlus on suundunud tulekiviga tulemasinatest elektrontulemasinatele ja see suundumus jätkub ka tulevikus. Kuigi tarbijad kasutavad üha rohkem elektrontulemasinaid, moodustab tulekiviga tulemasinate turuosa endiselt ligi 70 %. Tulekiviga tulemasinate tarbimine on tõepoolest kasvanud (nagu on märgitud põhjenduses 53), mis näitab turuosa kasvu, samal ajal kui ühenduse tootmisharu ei saanud sellest kasvust kasu, kuna peale müügimahu vähenemise vähenes ka tema tulekiviga tulemasinate turuosa.

(109)

ELIAS ja Polyconcept väitsid, et üks väidetavate nõrkade majandusnäitajate põhjustest on taotleja suutmatus panna tähele muutusi ELi turunõudluses. Kuid ühenduse tootmisharu juba toodab elektrontulemasinaid ja seetõttu on võimeline katma igasuguse uue nõudluse elektrontulemasinate järele.

(110)

USAs on samuti süvenemas suitsetamise vähenemise suundumus, kuid ühenduse tootmisharul õnnestus suurendada oma turuosa turul, mida saab pidada väga tiheda konkurentsiga turuks, arvestades paljude muude Kagu-Aasia ja ELi tootjate olemasolu kõnealusel turul. Tootmiskulusid silmas pidades nähtub USA näitest, et ühenduse tootmisharu on võimeline konkureerima muude ühenduse tootjatega, kes viisid oma tegevuse üle Aasia riikidesse.

(111)

Ükski tarbija ega tarbijaorganisatsioon ei andnud endast käesoleva uurimise käigus teada.

(112)

Eespool esitatud põhjustel leiti siiski, et meetmed ei mõjutaks oluliselt lõpptarbijale kehtestatavat müügihinda.

(113)

Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvi seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiks kehtivate dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu.

(114)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus kehtivad meetmed säilitada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei esitatud ühtegi tõendit, miks määruse (EÜ) nr 192/1999 kohaldamine tuleks lõpetada.

(115)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada määrusega (EMÜ) nr 3433/91, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1006/95 ja mille reguleerimisala on laiendatud määrustega (EÜ) nr 192/1999 ja (EÜ) nr 1824/2001, kehtestatud dumpinguvastased meetmed, mida kohaldatakse Hiinast pärit ning Taiwanist saadetud või pärit gaasitoitega ühekordselt täidetavate tulekiviga taskutulemasinate impordile ja teatavate korduvtäidetavate tulemasinate impordile,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/18

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes.

(2)

2005. aasta novembris pärast aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1858/2005, (3) et dumpinguvastased meetmed muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit vaatlusaluste toodete impordi suhtes tuleb säilitada.

(3)

Otsusega 1999/572/EÜ (4) kiitis komisjon heaks Lõuna-Aafrika äriühingu Scaw Metals Group Haggie Steel Wire Rope (edaspidi „äriühing”) pakutud kohustuse.

(4)

Selle tulemusena vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust sellise Lõuna-Aafrikast pärit vaatlusaluse toote import ühendusse, mille on tootnud eelmainitud äriühing ning mille tüüp on kohustusega hõlmatud (edaspidi „hõlmatud toode”).

(5)

Sellega seoses tuleb märkida, et teatud äriühingu poolt toodetud terastrossid ja -kaablid on kohustuse kohaldamisalast väljas. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid ja -kaablid ühenduses vabasse ringlusse lubamisel dumpinguvastase tollimaksuga.

(6)

Äriühingu pakutud kohustus kohustab äriühingut muu hulgas eksportima hõlmatud toodet Euroopa Ühendusse kohustuses kehtestatud miinimumhinnast kõrgema hinnaga.

(7)

Eelpool nimetatud äriühing võttis teatavaks, et koos kohustusega pakutud vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse nn kinnitusarve. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid kinnitusarveid vaatlusaluste tootetüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada. Äriühing võttis teatavaks ka selle, et kinnitusarved peavad sisaldama andmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisas sätestatule.

(8)

Samuti peab äriühing kohustuse tingimuste kohaselt saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet vaatlusaluse toote müügi kohta Euroopa Ühendusse. Sellised aruanded peavad sisaldama teavet kohustusega hõlmatud toodete kohta, mis on dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrosside ja -kaablite tüüpide kohta, mis ei ole kohustusega hõlmatud ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(9)

Loomulikult peavad kõnealused müügiaruanded olema kõigi üksikasjadeni täielikud ja õiged ja tehingud täies ulatuses vastama kohustuse tingimustele.

(10)

Kohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustus äriühing lubama ka kontrollkäike oma tööruumidesse, et saaks kontrollida kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust, ning edastama kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks.

(11)

Tuleb märkida, et äriühing oli 28. oktoobril 2003. aastal juba saanud hoiatuskirja komisjoni talitustelt kohustuse rikkumise pärast, kuna ta oli väljastanud kinnitusarveid selliste toodete kohta, mida kohustus ei hõlma, kuid mille suhtes kehtisid dumpinguvastased meetmed. Hoiatuskirjas nenditi, et arvestades rikkumise asjaolusid, ei kavatse komisjon kohustusele antud heakskiitu tühistada, kuid, nagu märgiti kirjas, igasugune järgmine kohustuse rikkumine, olgu või väike, raskendaks komisjonil edaspidist kohustuse heakskiitmist.

(12)

5. ja 6. veebruaril 2007. aastal tehti Lõuna-Aafrikas asuvatesse äriühingu tööruumidesse kontrollkäik.

(13)

Kontrollkäigul tehti kindlaks, et äriühing väljastas kinnitusarveid selliste terastrosside ja -kaablite kohta, mida kohustus ei hõlma, kuid mille suhtes kehtisid dumpinguvastased meetmed. Tehti kindlaks üks juhtum, kus äriühing polnud täitnud miinimumhinna kohustust. Lisaks sellele väljastas äriühing kinnitusarveid, mis ei olnud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisaga. Nagu selgus kontrollkäigul veel, polnud äriühingu esitatud kohustuse kvartaalsed müügiaruanded kõikides üksikasjades täpsed ja täielikud.

(14)

Leitud rikkumisi on üksikasjalikumalt kirjeldatud komisjoni otsuses 2007/1459/EÜ, (5)

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/22

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 872/2004 I lisas on esitatud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

28. novembril 2007 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/25

(1)

1999. aasta augustis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõikele 2 kohast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu 2005. aasta novembris määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (3) säilitada dumpinguvastased meetmed, mida kohaldatakse muu hulgas Lõuna-Aafrikast pärit toodete impordi suhtes.

(3)

Komisjon kiitis 13. augusti 1999. aasta otsusega 1999/572/EÜ (4) heaks Lõuna-Aafrika äriühingu Scaw Metals Group Haggie Steel Wire Rope (edaspidi „Haggie” või „äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

(4)

Otsusega 1999/572/EÜ kiitis komisjon heaks ka hinnakohustused, mida pakkusid järgmised äriühingud: Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd. (India), Aceros Camesa SA de CV (Mehhiko) ja Joint Stock Company Silur (Ukraina). Komisjon tühistas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1678/2003. (5) Ukraina äriühingu Joint Stock Company Silur pakutud kohustuse heakskiidu. Mehhiko päritolu terastrosside suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse 12. augustil 2004. (6) Komisjon tühistas 22. detsembri 2005. aasta otsusega 2006/38/EÜ äriühingu Usha Martin Industries & Usha Beltron Ltd. pakutud kohustuste heakskiidu.

(5)

Selle tulemusena vabastati lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust vaatlusaluse Lõuna-Aafrikast pärit toote import ühendusse, kui selle on tootnud eespool nimetatud äriühing ja kui see kuulub kohustuse kohaldamisalasse („kohustuse kohaldamisalasse kuuluv toode”).

(6)

Sellega seoses tuleks märkida, et teatavat tüüpi terastrossid, mida praegu toodab Haggie, ei kuulu nimetatud kohustuse kohaldamisalasse. Vastavalt sellele maksustati sellised terastrossid dumpinguvastase tollimaksuga, kui need lubati ühenduses vabasse ringlusesse.

(7)

Äriühingu pakutud kohustus kohustab teda muu hulgas eksportima kohustuse kohaldamisalasse kuuluvat toodet Euroopa ühendusse kohustuses sätestatud konkreetsetest miinimumhindadest kõrgema hinnaga.

(8)

Samuti kiitis äriühing kohustuse raame heaks, et kohustusest tulenev vabastus dumpinguvastasest tollimaksust kehtib ainult siis, kui ühenduse tolliteenistustele esitatakse „kinnitusarve”. Lisaks sellele võttis äriühing endale kohustuse mitte väljastada selliseid arveid tootetüüpide kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse ja mis tuleb seetõttu dumpinguvastase tollimaksuga maksustada. Äriühing kiitis ka heaks, et väljastatud kinnitusarved peavad sisaldama määruse (EÜ) nr 1796/1999 lisas ja hiljem määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisas sätestatud teavet.

(9)

Samuti peab äriühing kohustuse tingimuste kohaselt saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet vaatlusaluse toote müügi kohta Euroopa Ühendusse. Sellised aruanded peaksid sisaldama teavet kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kohta, mis olid dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud, ning nende terastrossitüüpide kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse ja mis tuleb seetõttu Euroopa Ühendusse importimisel dumpinguvastase tollimaksuga maksustada.

(10)

On ilmne, et eelnevalt nimetatud müügiaruanded peavad esitamisel olema täielikud, ammendavad ja õiged kõigis üksikasjades ning tehingud peavad vastama täielikult kohustustele.

(11)

Kohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustus äriühing lubama ka kohapealseid kontrollkäike oma valdustesse, et kontrollida kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust, ning edastama komisjonile kogu vajamineva teabe.

(12)

Tuleb märkida, et äriühing sai juba komisjonilt 28. oktoobril 2003 hoiatuskirja kohustuse rikkumise kohta, kuna ta väljastas kinnitusarveid toodete eest, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Hoiatuskirjas väideti, et lähtuvalt toimunud rikkumiste konkreetsetest asjaoludest ei kavatseta kohustuse heakskiitu tühistada, kuid kirjas märgiti siiski, et mis tahes järgmine äriühingu poolt toime pandud, isegi tühine rikkumine muudaks komisjoni jaoks raskeks äriühingu suhtes kehtiva hinnakohustuse heakskiitu säilitada.

(13)

Eelnevaga seoses tehti äriühingu Lõuna-Aafrikas asuvatesse valdustesse kontrollkäik, mis kestis 5. veebruarist 2007 kuni 6. veebruarini 2007. Kontrollimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

(14)

Kontrollkäigu tulemusena tehti kindlaks, et äriühing on kahel juhul väljastanud kinnitusarveid (kinnitusarved nr 935515 ja nr 935516) toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, kuid mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse. Seega on tehingute puhul saadud ebaseaduslikku kasu vabastusest importimisel makstava dumpinguvastase tollimaksu tasumisest.

(15)

Kontrollkäigu tulemusena tuvastati, et ühel juhul ei kohandanud äriühing ühiku müügihinda vastavalt maksetingimustele. Nimetatud finantskulus makse tegeliku tegemise ajaga seotud kohanduse tegemata jätmine on viinud ühiku müügihinna alla kohaldatava minimaalse impordihinna.

(16)

Lisaks määrati kontrollkäigu tulemusena kindlaks, et mitmel juhul on äriühing väljastanud kinnitusarveid, mis ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1858/2005 lisaga, lisades lause „Müügiks maksuvabalt, ei tohi müüa Euroopa Liidus”.

(17)

Kohustust kinnitava kontrollkäigu jooksul vaadeldaval perioodil väljastatud arvete uurimine paljastas, et üks tehing ei olnud kajastatud komisjonile esitatud kvartali müügiaruannetes. Lisaks tehti kindlaks, et äriühing teatas tehingutest, mis ei olnud mõeldud ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks, justkui oleksid need tehingud, mis on mõeldud ühenduses vabasse ringlusesse lubamiseks. Kontrollkäigu tulemusena tehti kindlaks ka mitmed tehingud, millest anti aru transiitkaubandusena, kuid mille puhul kaup lubati tegelikult vabasse ringlusesse ühenduses. Veel leiti lahknevusi äriühingu kvartali müügiaruannete ja vastavate arvete vahel.

(18)

Asjaolu, et äriühing väljastas kinnitusarveid toote kohta, mis ei kuulu kohustuse kohaldamisalasse, ja et tegelikult saadi nende tehingute puhul kasu dumpinguvastasest tollimaksust vabastamisest, mis on lubatud ainult kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul, kujutab endast kohustuse rikkumist.

(19)

Täitmata jäeti äriühingu kohustus pidada kõigi kohustuse kohaldamisalasse kuuluvate toodete müügi puhul kinni minimaalsest impordihinnast.

(20)

Kui kohustuse kohaldamisalasse kuuluva toote müügi puhul väljastatakse kinnitusarved, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1858/2005 kohased, võib see tolliameti jaoks segadust tekitada ja takistada tal kohustust tõhusalt kontrollida ning muudab kohustuse ebapraktiliseks.

(21)

Põhjenduses 17 esitatud faktide põhjal on jõutud järeldusele, et äriühingu esitatud kvartali müügiaruanded ei olnud täielikud, ammendavad ega õiged kõigis üksikasjades ning seetõttu ei olnud nimetatud aruanded piisavalt usaldusväärsed, et neid kasutada kohustuse uurimisel. Aruandlusnõuete täitmata jätmist peetakse samuti kohustuse rikkumiseks.

(22)

Äriühing tunnistas kirjalikult, et vead kinnitusarvete väljastamisel ja vajakajäämised aruannete koostamisel esinesid kohustuste tehniliste sätete mittemõistmise tõttu või teksti vale tõlgendamise tõttu põhjusel, et äriühing ei olnud seda lugenud. Samuti väideti kirjalikult ja 26. aprillil 2007. aastal toimunud ärakuulamisel, et muudatused kõrgemas juhtkonnas ja äriühingu ümberstruktureerimine aitasid kaasa kohustuse keeruliste nõuete mittemõistmisele.

(23)

Äriühing tunnistas ka komisjoni talituste hoiatuskirja saamist 28. oktoobril 2003. Siiski on äriühing vaidlustanud kontrollkäigu aruande saamise, milles oleks tehtud viga selgitatud. Äriühing väidab, et asjaolu, et teda ei teavitatud tegelikest vigadest, aitas kaasa tema suutmatusele muuta oma kohustuste aruannete koostamise tavasid ja parandada oma mõistmisvõimet.

(24)

Vastuseks nimetatud väidetele tuleb märkida, et äriühing sai 18. septembril 2003. aastal komisjonilt kirja, milles kirjeldati üksikasjalikult tuvastatud rikkumisi. 28. oktoobri 2003. aasta hoiatuskirjas neid rikkumisi üksikasjalikult uuesti ei kirjeldatud, kuid viidati komisjoni ja äriühingu vahelisele varasemale kirjavahetusele.

(25)

Tuleb märkida, et ilmselt oli äriühing segaduses, kui viitas kontrollkäigu aruandele. Komisjon ei korraldanud enne 28. oktoobri 2003 aasta hoiatuskirja saatmist kontrollkäiku, kuna rikkumised, mis viisid hoiatuskirja väljastamiseni, määrati kindlaks ainult kohustuste aruannete analüüsi põhjal. Komisjon korraldas 2004. aasta mais tõepoolest kontrollkäigu, kuid kuna sellel ei olnud täiendavaid tagajärgi, ei olnud ka vaja äriühingule sellega seoses kirja saata.

(26)

Lisaks väitis äriühing ärakuulamisel, et pärast kontrollkäiku vaatas ta kohapeal tehtud märkustele vastavalt läbi terve oma süsteemi, et teha vajalikud muudatused kohustuste nõuetele vastamiseks.

(27)

Väited, mida äriühing seoses kohustuste mittemõistmisega enda kaitseks esitas, ei muuda komisjoni arvamust, et äriühing ei pidanud kinni kohustustest. Tuleb ka märkida, et äriühing on juba saanud hoiatuskirja eelneva kohustuste rikkumise kohta, kuid ei ole suutnud võtta vajalikke meetmeid, et vältida uusi kohustuste rikkumisi. Kohustuste nõuete mittemõistmine kujutab endast suurt ohtu, et kohustuse järelevalve ei ole piisav ega usaldusväärne.

(28)

Hindadega seotud rikkumiste kohta tunnistas äriühing, et rikkumine toimus ühel juhul, kuna ta ei suutnud hilinenud makse tõttu teha vajalikke müügihinna kohandusi. Siiski kinnitas äriühing, et kõikide teiste tehingute hinnad järgisid rangelt minimaalset impordihinda. Lisaks väideti, et viimane makse tehti ettenägematutel asjaoludel, kuna asjaomane klient maksab enne lasti teelesaatmist tavaliselt kauba eest ette.

(29)

Vastuseks neile väidetele tuleks rõhutada, et kohustuse kohaselt kohustus äriühing tagama, et kogu selle raames toimuva müügi netomüügihinnad oleksid kohustuses kehtestatud minimaalsete impordihindadega võrdsed või nendest kõrgemad.

(30)

Pealegi ei ole algmääruses seoses proportsionaalsusega ei otseselt ega ka kaudselt nõutud, et kohustuse rikkumine peab olema seotud müügi või minimaalse impordihinna miinimumprotsendiga.

(31)

Seda seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, milles on otsustatud, et kohustuse mis tahes rikkumisest piisab kohustuse heakskiidu tühistamise põhjenduseks. (7)

(32)

Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud väited proportsionaalsuse kohta komisjoni arvamust, et kohustuse rikkumine leidis aset ja et kohustuse heakskiit tuleks tühistada.

(33)

Äriühing väitis, et ajal, mil nad komisjonile oma korrapäraseid aruandeid esitasid, arvasid nad, et need on täielikud, ammendavad ja õiged kõigis üksikasjades.

(34)

Äriühing ei püüdnud ühelgi juhul esitada ebaõiget teavet ega teinud katset varjata nõutud teavet.

(35)

Äriühing rõhutas nii oma kirjalikus vastuses kui ka ärakuulamisel, et ta ei saanud rikkumistest mingit kasu, välja arvatud kahel juhul, ja et vigu ei tehtud kohustustest kõrvalehoidmiseks.

(36)

Viidates eelnevatele põhjendustele, tuleb märkida, et ei leitudki, et äriühing on püüdnud teadlikult kohustuste rikkumisest või järelevalve takistamisest kasu saada. Siiski muudab vigade pidev esinemine nõuetekohase kohustuste järelevalve ebapraktiliseks.

(37)

Eelöeldut arvestades tuleks kohustuse heakskiit tühistada ja komisjoni otsus 1999/572/EÜ kehtetuks tunnistada. Sellest lähtuvalt tuleks kohaldada lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1858/2005 artikli 1 lõikega 2,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/29

(1)

Komisjon peaks kehtestama strateegilised suunised, millega sätestatakse fondi tegevusraamistik aastateks 2008–2013 kavandatud mitmeaastasel programmiperioodil.

(2)

Suunistes tuleks kindlaks määrata prioriteedid ja kooskõlas otsuse nr 573/2007/EÜ artikli 14 lõikega 4 konkreetsed prioriteedid, mis võimaldaksid Ühtekuuluvusfondist vahendeid mitte saavate liikmesriikide puhul suurendada fondi raames kaasrahastatavate projektide korral ühenduse toetust 75 protsendini.

(3)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjas oma soovist osaleda otsuse nr 573/2007/EÜ vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjas oma soovist osaleda otsuse nr 573/2007/EÜ vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013) (2) artikliga 56 loodud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee esitatud arvamusega,

12.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/32

(1)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsusega 2006/415/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ) (3) sätestatakse teatavad kaitsemeetmed, mida tuleb rakendada, et vältida selle haiguse levikut, sealhulgas A- ja B-piirkonna kehtestamine vastavalt kahtlustatud või kinnitatud haiguspuhangutele.

(2)

Pärast viiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Ühendkuningriigis, Rumeenias ja Poolas muudeti 3. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/785/EÜ (millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga nimetatud liikmesriikides) otsust 2006/415/EÜ.

(3)

Kuna haiguse hilisem puhang esines Poolas väljaspool piiranguala, tuleb piiranguala ulatust ja meetmete kestust muuta, et võtta arvesse epidemioloogilist olukorda.

(4)

Seetõttu tuleks otsust 2006/415/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed tuleb läbi vaadata toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee järgmisel koosolekul,