I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1429/2007,

5. detsember 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. detsembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 5. detsembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	114,0
	MA	61,5
	SY	68,2
	TR	100,8
	ZZ	86,1
0707 00 05	JO	196,3
	MA	52,5
	TR	99,6
	ZZ	116,1
0709 90 70	MA	58,5
	TR	122,0
	ZZ	90,3
0709 90 80	EG	301,9
0709 90 80	ZZ	301,9
0805 10 20	AR	20,7
	AU	15,0
	BR	12,7
	SZ	41,9
	TR	60,4
	ZA	41,5
	ZW	17,0
	ZZ	29,9
0805 20 10	MA	67,3
0805 20 10	ZZ	67,3
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	CN	61,4
	HR	21,2
	IL	66,8
	TR	77,8
	UY	95,3
	ZZ	64,5
0805 50 10	EG	95,3
	TR	112,1
	ZA	62,3
	ZZ	89,9
0808 10 80	AR	87,7
	CA	87,3
	CL	86,0
	CN	69,1
	MK	31,5
	US	80,6
	ZA	95,7
	ZZ	76,8
0808 20 50	AR	71,0
	CN	47,9
	TR	145,7
	ZZ	88,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1430/2007,

5. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (1) ja eriti selle artikli 11 punkti c alapunkti 11 ja artikli 13 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Saksamaa, Luksemburg, Austria ja Itaalia on esitanud põhjendatud taotlused muudatuste tegemiseks direktiivi 2005/36/EÜ II lisasse. Madalmaad on esitanud põhjendatud taotluse muudatuste tegemiseks direktiivi 2005/36/EÜ III lisasse.

(2)

Saksamaa taotles kutsenimetuse „pediaatriaõde” („Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger”) täiendamist sõnaga „tervishoiu” („Gesundheit”). Nimelt muudeti 2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud 16. juuli 2003. aasta seadusega õdede teenuste kohta selle väljaõppe sisu ja kutsenimetus muudeti pediaatria- ja tervishoiuõeks („Gesundheits- und Kinderkrankenpfleger(in)”). Väljaõppe struktuur ja selle saamise tingimused jäävad samaks.

(3)	Saksamaa taotles kutsenimetuse „psühhiaatriaõde” („Psychiatrische(r) Krankenschwester/Krankenpfleger”) II lisast välja jätmist, sest see väljaõpe täiendab üldõe väljaõpet ja kuulub seega diplomi määratlusse.

(4)

Saksamaa taotles, et lisatakse kutsenimetus „vanuri hooldaja” („Altenpflegerin und Altenpfleger”), mis vastab direktiivi 2005/36/EÜ artikli 11 punkti c alapunkti ii tingimustele, tuleneb 17. novembri 2000. aasta seadusest vanurite hooldamise kohta ja 26. novembri 2002. aasta määrusest vanuri hooldaja kutseala väljaõppe ja eksamite kohta.

(5)

Lõpuks taotles Saksamaa „kirurgilise sideme valmistaja” („Bandagist”) ja „ortopeediatehniku” („Orthopädiemechaniker”) kutsenimetuste ühendamist „ortopeediatehniku” („Orthopädietechniker”) kutsenimetuses vastavalt 24. septembri 1998. aasta seadustikule käsitöö kohta (Handwerksordnung in der Fassung der Bekanntmachung (BGBl. I S. 3074; 2006 I S. 2095)), viimati muudetud 31. oktoobri 2006. aasta seaduse artikliga 146 (BGBl. I S. 2407).

(6)

Luksemburg taotles pärast teatavatel tervishoiu kutsealadel tegutsemist ja nende kutsealade ümberhindamist käsitleva 26. märtsi 1992. aasta seaduse muutmist kutsenimetuse „pediaatriaõde” („infirmier puériculteur”) asendamist nimetusega „pediaatriaõde” („infirmier en pédiatrie”) (eestikeelne tõlge ei muutu), „õde-anestesioloog” („infirmier anesthésiste”) asendamist nimetusega „anesteesia- ja reanimatsiooniõde” („infirmier en anesthésie et réanimation”) ning kutsenimetuse „diplomeeritud massöör” („masseur diplômé”) asendamist nimetusega „massöör” („masseur”). Väljaõppekord ei ole muutunud.

(7)	Austria taotles psühhiaatriaõe ja pediaatriaõe kutsealadele kohaldatava väljaõppe kirjelduse täpsustamist, nagu tuleneb õendusalasest seadusest (BGBI I nro 108/1997).

(8)

Itaalia taotles „ehitusgeomeetri” („geometra”) ja „maamõõtja” („perito agrario”) kutsealade II lisast välja jätmist, sest nende puhul on vastavalt vabariigi presidendi 5. juuni 2001. aasta dekreedi nr 328 artiklile 55 ja 8. juuli 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 227 I lisale nõutav diplomi määratlusele vastav väljaõpe.

(9)

Saksamaa, Luksemburg ja Austria taotlesid, et II lisasse lisataks mitmed väljaõpped, mille tulemusel omandatakse meistri nimetus (Meister/Maître). Need väljaõpped tulenevad peamiselt järgmistest õigusaktidest: Saksamaal 24. septembri 1998. aasta seadustik käsitöö kohta (Gesetz zur Ordnung des Handwerks – Handwerksordnung in der Fassung der Bekanntmachung vom 24. September 1998 (BGBl. I S. 3074; 2006 I S. 2095), viimati muudetud 31. oktoobri 2006. aasta seaduse artikliga 146 (BGBl. I S. 2407)); Luksemburgis: Luksemburgis 28. detsembri 1988. aasta seadus (Luksemburgi ametlik teataja A nr 72, 28.12.1988) ja Luksemburgi suurhertsogi 4. veebruari 2005. aasta määrus (Luksemburgi ametlik teataja A nr 29, 10.3.2005); Austrias 1994. aasta tööstus- ja tööseadustik (Gewerbeordnung 1994 (BGBl. Nr. 194/1994 idgF BGBl. I Nr. 15/2006)). Need vastavad direktiivi 2005/36/EÜ artikli 11 punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustele.

(10)	Madalmaad taotlesid reguleeritud väljaõpete kirjelduse muutmist III lisas, et võtta arvesse muudatusi, mis tehti neis kutsehariduse ja -õppe seadusega (1996. aasta seadus WEB). Need väljaõpped vastavad direktiivi 2005/36/EÜ artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele.

(11)	Seega tuleks direktiivi 2005/36/EÜ muuta.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/36/EÜ II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).

LISA

Direktiivi 2005/36/EÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 1 muudetakse järgmiselt:

rubriigis „Saksamaal”

esimene taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—	pediaatria- ja tervishoiuõde („Gesundheits- und Kinderkrankenpfleger(in)”),”;

ii)	neljateistkümnes taane jäetakse välja;

iii)

lisatakse taane

„—	vanuri hooldaja („Altenpflegerin und Altenpfleger”).”;

rubriigis „Luksemburgis” asendatakse viies, kuues ja seitsmes taane järgmise tekstiga:

„—	pediaatriaõde („infirmier(ère) en pédiatrie”);

—	anesteesia- ja reanimatsiooniõde („infirmier(ère) en anesthésie et en réanimation”);

—	massöör („masseur”),”;

rubriigis „Austrias”,

pärast esimest taanet õdede spetsiaalne põhikoolitus, spetsialiseerumisega laste ja noortehooldusele („spezielle Grundausbildung in der Kinder- und Jugendlichenpflege”) lisatakse järgmine tekst:

„tegemist on kokku vähemalt kolmteist aastat kestva koolituse ja väljaõppega, millest vähemalt kümme aastat üldhariduskoolis ja kolm aastat erialast haridust meditsiinikoolis, mille lõpus tuleb diplomi saamiseks sooritada edukalt eksam,”;

ii)

pärast teist taanet psühhiaatriaõe spetsialiseeritud põhikoolitus („spezielle Grundausbildung in der psychiatrischen Gesundheits- und Krankenpflege”) lisatakse järgmine tekst:

Punkti 2 rubriigis „Saksamaal” muudetakse järgmiselt:

kolmas taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—	ortopeediatehnik („Orthopädietechniker”)”;

ii)	viies taane jäetakse välja.

Pärast punkti 2 lisatakse järgmine tekst:

„2a.

Meister-oskustööline (Meister/Maître) (kooli- ja kutseharidus, mille omandamisel saab meister-oskustöölise kutse) järgmistel ametialadel:

Saksamaal:

—	metallitööline („Metallbauer”);

—	kirurgiainstrumentide mehaanik („Chirurgiemechaniker”);

—	autokerede valmistaja („Karosserie- und Fahrzeugbauer”);

—	autotehnik („Kraftfahrzeugtechniker”);

—	jalg- ja mootorrattamehaanik („Zweiradmechaniker”);

—	külmutusseadmete valmistaja („Kälteanlagenbauer”);

—	arvutispetsialist („Informationstechniker”);

—	põllumajandusmasinate mehaanik („Landmaschinenmechaniker”);

—	relvameister („Büchsenmacher”);

—	plekksepp („Klempner”);

—	torulukksepp-küttespetsialist („Installateur und Heizungsbauer”);

—	elektrotehnik („Elektrotechniker”);

—	elektrimasinate valmistaja („Elektromaschinenbauer”);

—	laevaehitaja („Boots- und Schiffbauer”);

—	müürsepp ja betoonija („Maurer und Betonbauer”);

—	pottsepp ja õhkküttesüsteemide paigaldaja („Ofen- und Luftheizungsbauer”);

—	puusepp („Zimmerer”);

—	ehitusplekksepp („Dachdecker”);

—	teedeehitaja („Straßenbauer”);

—	soojus- ja heliisolatsiooni spetsialist („Wärme-, Kälte- und Schallschutzisolierer”);

—	kaevupuurija („Brunnenbauer”);

—	kiviraidur ja kiviraidur-skulptor („Steinmetz und Steinbildhauer”);

—	stukkornamentide valmistaja („Stuckateur”);

—	maaler ja lakkija („Maler und Lackierer”);

—	tellingupaigaldaja („Gerüstbauer”);

—	korstnapühkija („Schornsteinfeger”);

—	peenmehaanik („Feinwerkmechaniker”);

—	tisler („Tischler”);

—	köiepunuja („Seiler”);

—	pagar („Bäcker”);

—	kondiiter („Konditor”);

—	lihunik („Fleischer”);

—	juuksur („Frisör”);

—	klaasija („Glaser”);

—	klaasipuhuja ja klaasimeister („Glasbläser und Glasapparatebauer”);

—	vulkaniseerija ja kummiparandaja („Vulkaniseur und Reifenmechaniker”);

Luksemburgis:

—	pagar-kondiiter („boulanger-pâtissier”);

—	kondiiter-šokolaadimeister ning maiustuste ja jäätise valmistaja („pâtissier-chocolatier-confiseur-glacier”);

—	lihunik-vorstimeisterr („boucher-charcutier”);

—	lihunik-hobuselihavorsti meister („boucher-charcutier-chevalin”);

—	toitlustaja („traiteur”);

—	mölder („meunier”);

—	rätsep-õmbleja („tailleur-couturier”);

—	kübarategija („modiste-chapelier”);

—	köösner („fourreur”);

—	kingsepp („bottier-cordonnier”),

—	kellassepp („horloger”);

—	juveliir-kullassepp („bijoutier-orfèvre”);

—	juuksur („coiffeur”);

—	kosmeetik („esthéticien”);

—	mehaanik („mécanicien en mécanique générale”);

—	liftide, kaubaliftide, eskalaatorite ja laadimisseadmete paigaldaja („installateur d'ascenseurs, de monte-charges, d'escaliers mécaniques et de matériel de manutention”);

—	relvameister („armurier”);

—	sepp („forgeron”),

—	tööstusmasinate, -seadmete ja ehitusmehaanik („mécanicien de machines et de matériels industriels et de la construction”);

—	autode ja mootorrataste mehaanik-elektroonik („mécanicien-électronicien d'autos et de motos”);

—	autokerede valmistaja-parandaja („constructeur réparateur de carosseries”);

—	autolukksepp-maaler („débosseleur-peintre de véhicules automoteurs”);

—	traadikerija („bobineur”);

—	audiovisuaalsete seadmete ja aparatuuri elektroonik („électronicien d'installations et d'appareils audiovisuels”);

—	kaabeltelevisioonivõrkude ehitaja-parandaja („constructeur réparateur de réseaux de télédistribution”);

—	büroo- ja infotehnika elektroonik („électronicien en bureautique et en informatique”);

—	põllumajandus- ja viinamarjakasvatuse masinate ja seadmete mehaanik („mécanicien de machines et de matériel agricoles et viticoles”);

—	katelsepp („chaudronnier”);

—	galvaanija („galvaniseur”);

—	autoekspert („expert en automobiles”);

—	ehitusettevõtja („entrepreneur de construction”);

—	teeparandus- ja sillutusettevõtja („entrepreneur de voirie et de pavage”);

—	põrandate tasanduskihtide valmistaja („confectionneur de chapes”);

—	soojus-, heli- ja hermeetilise isolatsiooni ettevõtja („entrepreneur d'isolations thermiques, acoustiques et d'étanchéité”);

—	kütte- ja santehnika paigaldaja („installateur de chauffage-sanitaire”);

—	külmseadmete paigaldaja („installateur frigoriste”);

—	elektrik („électricien”);

—	helendavate märkide paigaldaja („installateur d'enseignes lumineuses”);

—	side- ja informaatikaala elektroonik („électronicien en communication et en informatique”);

—	valve- ja turvaseadmete paigaldaja („installateur de systèmes d'alarmes et de sécurité”);

—	tisler-mööblitegijat („menuisier-ébéniste”);

—	parketipanija („parqueteur”);

—	valmiselementide kokkupanija („poseur d'éléments préfabriqués”);

—	aknaluukide, ribakardinate, markiiside ja ruloode valmistaja ning paigaldaja („fabricant poseur de volets, de jalousies, de marquises et de store”);

—	metallkonstruktsioonide valmistaja („entrepreneur de constructions métalliques”);

—	ahjumeister („constructeur de fours”);

—	katusetegija-plekksepp („couvreur-ferblantier”);

—	puusepp („charpentier”);

—	marmorsepp-kiviraidur („marbrier-tailleur de pierres”);

—	plaatija („carreleur”);

—	lae- ja fassaadimeisters („plafonneur-façadier”);

—	kunstnik-dekoraator („peintre-décorateur”);

—	klaassepp-peeglimeister („vitrier-miroitier”);

—	polsterdaja-dekoraator („tapissier-décorateur”);

—	kaminate ja pottahjude ehitaja ja paigaldaja („constructeur poseur de cheminées et de poêles en faïence”);

—	trükkal („imprimeur”);

—	meediaettevõtja („opérateur média”);

—	serigraaf (‘sérigraphe’);

—	köitja („relieur”);

—	meditsiinilise ja kirurgilise varustuse tehnik („mécanicien de matériel médico-chirurgical”);

—	mootorsõidukijuhtide instruktor („instructeur de conducteurs de véhicules automoteurs”);

—	vooderdiste ja metallkatuste valmistaja ja paigaldaja („fabricant poseur de bardages et toitures métalliques”);

—	fotograaf („photographe”);

—	muusikariistade valmistaja ja parandaja („fabricant réparateur d'instruments de musique”);

—	ujumisinstruktor („instructeur de natation”).

Austrias:

—	peatöövõtja ehitustööde teostamisel („Baumeister hinsichtl. der ausführenden Tätigkeiten”);

—	pagar („Bäcker”);

—	veevärgitööline („Brunnenmeister”);

—	ehitusplekksepp („Dachdecker”);

—	elektrotehnik („Elektrotechniker”);

—	lihunik („Fleischer”);

—	juuksur ja parukategija (stilist) („Friseur und Perückenmacher (Stylist)”);

—	sanitaar- ja gaasiseadmestike tehnik („Gas- und Sanitärtechnik”);

—	klaassepp („Glaser”);

—	klaaskatete paigaldaja ja klaaspindade poleerija („Glasbeleger und Flachglasschleifer”);

—	klaasipuhuja ja klaasinstrumentide valmistaja („Glasbläser und Glasapparatebauer”);

—	puhutud klaasi poleerija ja modelleerija (seonduv käsitöönduslik tegevus („Hohlglasschleifer und Hohlglasveredler (verbundenes Handwerk)”);

—	ahjutegija ja -parandaja („Hafner”);

—	küttetehnik („Heizungstechnik”);

—	ventilatsioonitehnik (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Lüftungstechnik (verbundenes Handwerk)”);

—	külma- ja kliimatehnik („Kälte- und Klimatechnik”);

—	sideelektroonik („Kommunikationselektronik”);

—	kondiiter, sh piparkoogi- ja maiustuste-, jäätise- ja šokolaadivalmistaja („Konditor (Zuckerbäcker) einschl. der Lebzelter und der Kanditen- Gefrorenes- und -Schokoladewarenerzeugung”);

—	automehaanik („Kraftfahrzeugtechnik”);

—	autokerede valmistaja, sh autolukksepp ja -värvija (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Karosseriebauer einschl. Karosseriespengler u. -lackierer (verbundenes Handwerk)”);

—	plastmaterjali töötleja („Kunststoffverarbeitung”);

—	maaler („Maler und Anstreicher”);

—	lakkija („Lackierer”);

—	kuldaja ja kipsdekoori valmistaja („Vergolder und Staffierer”);

—	sildi- ja märgivalmistaja (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Schilderherstellung (verbundenes Handwerk)”);

—	elektrimasinaehituse ja automaatika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Elektromaschinenbau u. Automatisierung”);

—	elektroonika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Elektronik”);

—	infosüsteemide ja bürootehnik („Büro- und EDV-Systemtechnik”);

—	masinaehituse ja tootmistehnika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Maschinen- und Fertigungstechnik”);

—	meditsiinitehnika mehhatroonikainsener (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Mechatroniker f. Medizingerätetechnik (verbundenes Handwerk)”);

—	pinnatöötluse spetsialist („Oberflächentechnik”);

—	metallikunst (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Metalldesign (verbundenes Handwerk)”);

—	lukksepp („Schlosser”);

—	sepp („Schmied”);

—	põllumajandusmasinate tehnik („Landmaschinentechnik”);

—	torulukksepp („Spengler”);

—	vasksepp (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Kupferschmied (verbundenes Handwerk)”);

—	marmori töötlemise meister, sh kunstkivide ja terratso töötleja („Steinmetzmeister einschl. Kunststeinerzeugung und Terrazzomacher”);

—	stukkornamentide valmistaja ja krohvija („Stukkateur und Trockenausbauer”);

—	tisler („Tischler”);

—	maketimeister („Modellbauer”);

—	aamissepp („Binder”);

—	puidutreial („Drechsler”);

—	paadimeister („Bootsbauer”);

—	skulptor (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Bildhauer (verbundenes Handwerk)”);

—	vulkaniseerija („Vulkaniseur”);

—	relvameister (sh relvakaubandus) („Waffengewerbe (Büchsenmacher) einschl. des Waffenhandels”);

—	soojus-, heli- ja tuleisolatsiooni paigaldaja („Wärme- Kälte- Schall- und Branddämmer”);

—	puuseppmeister puidutöö alal („Zimmermeister hinsichtl. der ausführenden Tätigkeiten”);

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kolmeaastast struktureeritud väljaõpet, mis omandatakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses ning lõpeb teoreetilise erialaeksamiga ja vähemalt aastase meistri-oskustööpraktikaga. Käsitöömeistri eksami edukalt sooritamine annab õiguse kutsealal füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, praktikantide väljaõpetamiseks ja meistrinimetuse („Meister/Maître”) kasutamiseks”.

4)	Punkti 4 „Tehnikasektor”, rubriik „Itaalia ” jäetakse välja.

II.

III lisa muudetakse järgmiselt.

Rubriigi „Madalmaades” tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„Reguleeritud koolitus, mis vastab kutsehariduse ja -õppeseadusega asutatud riikliku kutsekoolituse keskregistri 3. või 4. kvalifikatsioonitasemele, või varasem väljaõpe, mille tase on võrdsustatav nende kvalifikatsioonitasemetega.

Kvalifikatsioonistruktuuri 3. ja 4. tase vastavad järgmistele tingimustele:

—

3. tase: vastutus standardmenetluste kohaldamise ja kombineerimise eest. Menetluste kombineerimine või väljatöötamine vastavalt töö korraldusele või ettevalmistamisele. Võimelisus põhjendada seda tegevust kolleegide ees (alluvussuhteta). Ametiseisundist tulenev vastutus seoses teiste isikute poolt standard- või automatiseeritud tööoperatsioonide läbiviimise juhendamise ja selle kontrolliga. Enamasti hõlmab see kutseoskusi ja -teadmisi.

—

4. tase: vastutus määratud ülesannete täitmise ning uute menetluste kombineerimise või väljatöötamise eest. Võimelisus põhjendada seda tegevust kolleegide ees (alluvussuhteta). Ametiseisundist tulenev konkreetne vastutus kogu tootmistsükli planeerimise ja/või haldamise ja/või korraldamise ja/või väljaarendamise osas. Hõlmab erialaoskusi ja -teadmisi ja/või erialast sõltumatuid oskusi ja teadmisi.

Need kaks taset vastavad reguleeritud õpingutsüklitele, mis kestavad kokku vähemalt 15 aastat ja mis eeldavad kaheksa-aastase põhihariduse omandamist, millele järgnevad nelja-aastased õpingud ettevalmistavas kutsekeskkoolis („VMBO”), millele lisandub vähemalt kolmeaastane 3. või 4. taseme väljaõpe kutsekeskkoolis („MBO”), mis lõpeb eksamiga. (Kutsekoolituse keskmine kestus võib lüheneda kolmelt aastalt kahele aastale, kui asjaomasel isikul on kvalifikatsioon, mis annab õiguse astuda ülikooli (14 aastat eelnevat koolitust) või rakenduslikku kõrgkooli (13 aastat eelnevat koolitust)).

Madalmaade ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.”

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1432/2007,

5. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa seoses loomsete kõrvalsaaduste märgistamise ja transpordiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1 ning VI lisa I peatüki punkti 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1774/2002 on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste tervishoiualased erinõuded.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklites 4, 5 ja 6 on sätestatud, et 1., 2. ja 3. kategooria materjal kogutakse, transporditakse ja identifitseeritakse asjatu viivituseta vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7.

(3)

Artiklis 7 ja II lisas on sätestatud eri kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete identifitseerimisele, kogumisele ja transpordile esitatavad nõuded. Kontrolli ja jälgitavuse parandamiseks tuleks nende kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega kauplemisel kasutada pakenditel, konteineritel ja veokitel standarditud värvikoode. Valida tuleks sellised värvid, mida on kerge eristada, sealhulgas inimestel, kelle värvieristusvõime on nõrk.

(4)	Selguse mõttes tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 I lisa erimääratlustesse lisada värvikoodi määratlus.

(5)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus seada sisse süsteemid või kehtestada täiendavad eeskirjad eri kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete veoks nende territooriumil kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodi kohta. Sellised süsteemid või eeskirjad ei tohiks tekitada segadust kaubanduses kasutatavas standardses värvikoodide süsteemis.

(6)

Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus nõuda nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamist lisaks määratletud riskiteguriga materjali märgistamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. (2) Selline märgistus ei tohiks aga luua tõkkeid kaubandusele või ekspordile kolmandatesse riikidesse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 II lisas on sätestatud näidisvorm äridokumendi jaoks, mis peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega transpordi ajal kaasas olema. Loomsete kõrvalsaaduste identifitseerimise ja jälgitavuse parandamiseks tuleks selliste dokumentide kohta sätestada täiendavad eeskirjad.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklites 4, 5 ja 6 on sätestatud, et mõned töödeldud loomsed kõrvalsaadused tuleb püsimärgistada lõhnamärgistusega, kui see on tehniliselt võimalik, vastavalt selle määruse VI lisa I peatükile.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 VI lisa I peatükis on sätestatud, et 1. või 2. kategooria materjalidest saadud töödeldud tooted, välja arvatud biogaasi tootmiseks või kompostimisettevõtetesse saatmiseks ettenähtud vedelad tooted, tuleb pädeva asutuse heakskiidetud süsteemi kasutades püsivalt märgistada, kasutades võimaluse korral lõhnamärgistust. Siiamaani ei ole kättesaadavate märgistamist käsitlevate teaduslike andmete puudumisel sellise märgistamise üksikasjalikke eeskirju kehtestatud.

(10)

17. oktoobril 2006 avaldas Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus rakendusuuringu, milles hinnati glütserooltriheptanaadi sobivust loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks töötlemissüsteemides. Selle aruande põhjal tuleks sätestada üksikasjalikud nõuded töödeldud loomsete kõrvalsaaduste märgistamise kohta.

(11)

Need nõuded ei tohiks piirata orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes kasutatavate töödeldud toodete märgistamist, et täita komisjoni 1. veebruari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 181/2006 (millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1774/2002 muude orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kui sõnniku osas ning millega muudetakse kõnealust määrust) (3) sätestatud kohustust mitte kasutada neid otseselt maa-alal, millele põllumajandusloomad võivad juurde pääseda.

(12)

Tuleks ette näha teatavad erandid töödeldud toodete glütserooltriheptanaadiga märgistamise nõudest, eelkõige seoses nende toodete kasutus- või kõrvaldamisviisidega, mis vastavad komisjoni 19. jaanuari 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 92/2005, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1774/2002 loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta ning millega muudetakse kõnealuse määruse VI lisa biogaasi transformatsiooni ja sulatatud rasva töötlemise kohta. (4)

(13)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa vastavalt muuta.

(14)	Selleks et anda liikmesriikidele ja tööstusharule aega käesoleva määrusega ettenähtud uute eeskirjadega kohaneda, tuleks neid eeskirju kohaldada alates 1. juulist 2008.

(15)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2007 (ELT L 191, 21.7.2007, lk 1).

(2) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1275/2007 (ELT L 284, 30.10.2007, lk 8).

(3) ELT L 29, 2.2.2006, lk 31.

(4) ELT L 19, 21.1.2005, lk 27. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1678/2006 (ELT L 314, 15.11.2006, lk 4).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„65.	„värvikoodiga märgistamine” – värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas II lisa I peatükiga teabe edastamiseks vastavalt käesolevas määruses sätestatule pakendi, konteineri või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil.”

II lisa muudetakse järgmiselt:

I peatükk asendatakse järgmisega:

„I PEATÜKK

Identifitseerimine

Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada:

a)	1., 2. ja 3. kategooria materjalide identifitseerimine ning kogumise ja transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;

b)	töödeldud toodete identifitseerimine ning transpordi ajal eraldi ja identifitseeritavana hoidmine;

c)	konkreetse kategooria loomse kõrvalsaaduse või töödeldud toote identifitseerimine ainult sellise märgistusainega, mille kasutamine sellise kategooria puhul on käesoleva direktiiviga ette nähtud või kehtestatud punktiga 4, ning

loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete lähetamine ühest liikmesriigist teise pakendis, konteinerites või veokitega, mis on värvikoodiga selgesti nähtavalt ja vähemalt transpordi ajaks kustumatult märgistatud järgmiselt:

i)	1. kategooria materjalide puhul musta värviga;

ii)	2. kategooria materjalide puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollase värviga;

iii)	3. kategooria materjalide puhul suure sinisesisaldusega rohelise värviga, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest.

Transpordi ajal peavad pakendi, konteineri või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

a)	selgelt loomsete kõrvalsaaduste kategooria või töödeldud toodete puhul selliste loomsete kõrvalsaaduste kategooria, millest need töödeldud tooted on saadud, ning

järgmised sõnad:

i)	3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;

ii)

2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui 2. kategooria materjal on ette nähtud artikli 23 lõike 2 punktis c osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, millesse on märgitud selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;

iii)	1. kategooria materjali ning sellest saadud töödeldud toodete puhul „üksnes kõrvaldamiseks”;

iv)	sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”.

Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, konteinerite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis d ettenähtud värvikoodisüsteemis.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisa punkti 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste või töödeldud toodete märgistamiseks, tingimusel et need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus tähistamisnõuetega, mis on töödeldud toodete suhtes sätestatud käesoleva määruse VI lisa I peatükis.

Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole ette nähtud sinna jätta, kui sihtriigiks olev liikmesriik või kolmas riik on andnud oma nõusoleku.”

X peatüki punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Transpordi ajal peab loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodetega olema kaasas käesolevas peatükis sätestatud näidisele vastav äridokument. Liikmesriigid võivad siiski loomsete kõrvalsaaduste ja töödeldud toodete transpordiks oma territooriumil nõuda:

a)	erineva äridokumendi kasutamist paberil või elektroonses vormis, tingimusel et selline äridokument vastab III peatüki punktis 2 sätestatud nõuetele;

b)	et III peatüki punkti 2 alapunktis c osutatud materjali kogus on äridokumendis väljendatud kaaluühikus;

c)	et saaja tagastab tootjale äridokumendi koopia, et tootja säilitaks seda vastavalt V peatükile partii kohalejõudmise tõendina.”

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ERINÕUDED 1. JA 2. KATEGOORIA MATERJALIDE TÖÖTLEMISEKS, BIOGAASI JA KOMPOSTEERIMISE SUHTES NING TEATAVATE TÖÖDELDUD TOODETE MÄRGISTAMISEKS”;

I peatükki muudetakse järgmiselt:

i)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemiseks ning teatavate töödeldud toodete märgistamiseks”;

ii)

C osasse lisatakse järgmised punktid:

„10.

Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtetes märgistatakse artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooted püsivalt:

a)	lõhnamärgistusega, kui see on tehniliselt võimalik, ja

glütserooltriheptanaadiga sellisel viisil, et:

i)	glütserooltriheptanaat lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termilise töötluse sisetemperatuuril vähemalt 80 °C ja mida seejärel kaitstakse teisese saastumise eest, ning

ii)	kõik töödeldud tooted sisaldavad homogeenselt kogu aines vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.

11.

Vastavalt artiklile 13 heaks kiidetud töötlemisettevõtete käitajad on sisse seadnud süsteemi nende parameetrite pidevaks jälgimiseks ja registreerimiseks, mille abil on võimalik pädevale asutusele tõendada, et punktis 10 osutatud töödeldud toodetes saavutatakse punkti 10 alapunktis b osutatud nõutav ühtlane glütserooltriheptanaadi miinimumsisaldus.

See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi sisalduse määramist triglütseriidina glütserooltriheptanaadi puhastatud petrooleetri 40–70 % ekstraktis regulaarsete ajavahemike järel võetud proovides.

12.	Pädev asutus korraldab punktis 11 osutatud jälgimis- ja registreerimissüsteemi töö kontrolli, et välja selgitada, kas käesolevat määrust järgitakse, ning võib vajaduse korral nõuda täiendavate proovide analüüsimist punkti 11 teises lõigus osutatud meetodil.

13.

Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c ning artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud töödeldud tooteid ei ole vaja glütserooltriheptanaadiga märgistada, kui selliseid tooteid:

transporditakse töötlemisettevõttest suletud konveiersüsteemi abil, kui pädev asutus on lubanud sellist süsteemi kasutada:

i)	vahetuks otse põletamiseks või koospõletamiseks või

ii)	vahetuks kasutamiseks vastavalt 1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste puhul heakskiidetud meetodile vastavalt määruse (EÜ) nr 92/2005 artiklitele 1 ja 2 või

b)	on pädev asutus lubanud kasutada uurimis- või teaduslikel eesmärkidel.”

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1433/2007,

5. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et alkohol, mille sekkumisamet on üle võtnud, müüakse avalikul enampakkumisel või pakkumismenetluse kaudu.

(2)

Alkoholi pakkumismenetlused on ainsad sekkumisvarude alusel põllumajandussektoris toimuvad müügid, mille puhul iga kõnealuse toote turuleviimise otsustab ja kuulutab välja komisjon. Et lihtsustada õigusloomet ja ühtlustada põllumajandusturgude haldamise meetmeid ühise turukorralduse raames, tuleb ka alkoholimüügi suhtes kehtestada kord, kus komisjon kuulutab välja alalise pakkumismenetluse ja liikmesriigid osalised pakkumismenetlused.

(3)	Et tagada liikmesriikide osalisi pakkumismenetlusi käsitleva teabe kättesaadavus kõigile ühenduse heakskiidetud ettevõtjatele, tuleb näha ette kõnealuse teabe avalikustamine elektroonilisel teel.

(4)	Et vältida kogu ladustatud alkoholi ühe korraga või ühe ettevõtja kasuks müümist, tuleb piirata iga osalise pakkumismenetluse ajal müüki minevat maksimaalset kogust.

(5)	Korrapärase ja optimaalse alkoholimüügi tagamiseks, võttes arvesse väheaktiivset suve- ja jõuluperioodi, tuleks määrata osaliste pakkumismenetluste lõppemise tähtajaks kindel kuupäev üks kord kuus, välja arvatud juulis ja detsembris.

(6)	Tuleks täpsustada osalise pakkumismenetluse etapid ja menetluskord.

(7)

Hiljutine kogemus näitas, et dokumendid alkoholi absoluutseks alkoholiks töötlevate ettevõtete skeemide kohta ei ole hädavajalikud ettevõtjatele heakskiidu andmiseks, mis lubab ettevõtjatel osaleda bioetanoolina ühenduses kasutamiseks ette nähtud alkoholi müügis. Seega tuleks need dokumendid jätta välja heakskiidu saamiseks esitatavate dokumentide nimekirjast.

(8)	Pakkumisi esitavate ettevõtjate huvide kaitsmiseks osalise pakkumismenetluse ajal tuleks näha ette sätted, millega piiratakse müügiks ettenähtud alkoholi teisaldamist osalise pakkumismenetluse teadaande avaldamise ja pakkuja poolt alkoholi äraviimise vahel.

(9)	Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1623/2000 (2) vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1623/2000 muudetakse järgmiselt.

III jaotise IV peatükki muudetakse järgmiselt:

III alajao artiklid 92–94d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 92

Alaline pakkumismenetlus

1. Alkoholi alaline pakkumismenetlus korraldatakse alkoholi erandlikuks kasutamiseks bioetanoolina ühenduse kütusesektoris.

2. Selleks avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas alalise pakkumismenetluse teadaanne.

Artikkel 92a

Osalised pakkumismenetlused

1. Alalise pakkumismenetluse kehtivusajal korraldab sekkumisamet osalisi pakkumismenetlusi. Selleks avaldab sekkumisamet pakkumismenetluse teadaande ja tagab selle asjakohase avalikustamise, pannes selle eelkõige välja oma peakontoris ning avaldades enda või pädeva ministeeriumi veebilehel.

2. Pakkumismenetluse teadaandes märgitakse pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht. Iga osaline pakkumismenetlus hõlmab maksimaalselt kuni 100 000 hl suurust kogust.

3. Iga osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamine lõpeb iga kuu viimasel tööpäeval kell 13.00 (Brüsseli aja järgi). Juulis ja detsembris ei tohi esitada ühtegi pakkumist.

4. Esimene osaline pakkumismenetlus leiab aset alalise pakkumismenetluse teadaande avaldamisele järgneval kuul.

5. Iga liikmesriik, kus ühenduse veinialkoholi varud on 100 000 hektoliitrit või suuremad, peab algatama osalise pakkumismenetluse käesoleva artikli tähenduses.

Artikkel 93

Osalise pakkumismenetluse teadaanne

Lisaks artikli 92a lõikes 2 sätestatud teabele märgib sekkumisamet tema valduses olevate alkoholikoguste kohta:

a)	pakkumismenetluse eritingimused ja nende hoidlate aadressid, kus müügiks ette nähtud alkoholi ladustatakse;

b)	osalise pakkumismenetlusega hõlmatud alkoholikogus, mis on väljendatud 100 % alkoholi hektoliitrites;

partiid;

d)	maksetingimused;

e)	näidiste saamise formaalsused;

f)	artikli 94 lõike 1 esimeses lõigus osutatud pakkumistagatise ja artikli 94c lõikes 3 osutatud täitmistagatise suurus.

Artikkel 93a

Ettevõtjate heakskiitmine

1. Alkohol müüakse Euroopa Ühenduses asuvatele ettevõtjatele ja seda tuleb kasutada artiklis 92 ette nähtud otstarbel.

2. Lõikes 1 sätestatud müügi eesmärgil kiidavad liikmesriigid heaks ettevõtjad, keda nad käsitavad nõuetele vastavatena ja kes on esitanud taotluse koos järgmist teavet sisaldavate dokumentidega:

a)	ettevõtja avaldus selle kohta, et ta suudab kasutada vähemalt 50 000 hektoliitrit alkoholi aastas;

b)	ettevõtja halduskeskuse asukoht;

c)	selle ettevõtte nimi ja aadress, kus alkohol töödeldakse absoluutseks alkoholiks, ning märge aastase töötlemismahu kohta;

d)	asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutuse antud ettevõtte käitamise loa koopia;

e)	ettevõtja kohustus tagada, et alkoholi lõppostja kasutab alkoholi üksnes bioetanoolina ühenduses kütuse tootmiseks.

3. Liikmesriigi heakskiitev otsus kehtib kogu ühenduses.

4. Ettevõtjad, kes kiidetakse heaks 9. detsembriks 2007, loetakse käesoleva määruse tähenduses heaks kiidetuks.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata igast uuest heakskiitmise otsusest või selle tühistamisest, märkides otsuse täpse kuupäeva.

6. Komisjon teeb pärast iga muudatust liikmesriikidele viivitamata kättesaadavaks heakskiidu saanud ettevõtjate ajakohastatud nimekirja.

Artikkel 93b

Alkoholi käsitlev tingimus

Sekkumisamet võtab vajalikud meetmed, et müügiks ette nähtud vaatides olevat alkoholi ei teisaldataks enne väljaviimiskorralduse väljaandmist, välja arvatud juhul, kui sekkumisamet otsustab alkoholi asendada logistilistel põhjustel, mille tingimused tuleb selgelt määratleda osalise pakkumismenetluse teadaandes.

Artikkel 93c

Pakkumiste esitamine

1. Osalisel pakkumismenetlusel osalemiseks esitavad osalise pakkumismenetluse teadaande kuupäevaks heakskiidetud ja huvitatud ettevõtjad vastavale sekkumisametile, kelle valduses alkohol on, kas kirjaliku pakkumise, mille kohta väljastatakse neile kättesaamistõend või mis tahes muu kirjaliku sidevahendi abil kättesaamistõendi vastu.

2. Pakkuja võib teha iga partii kohta vaid ühe pakkumise. Kui pakkuja esitab partii kohta rohkem kui ühe pakkumise, ei võeta vastu ühtegi neist pakkumistest.

Artikkel 94

Pakkumisi käsitlev tingimus

1. Selleks et pakkumist saaks arvesse võtta, peab pakkumisega koos olema esitatud tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile, kelle valduses alkohol on, on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100 % alkoholi hektoliitri kohta.

Seetõttu annavad asjaomased sekkumisametid pakkujatele viivitamata tõendi pakkumistagatise esitamise kohta koguste puhul, mille eest iga sekkumisamet vastutab.

2. Määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses loetakse esmajärgulisteks nõueteks keeldu pakkumisi pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva tagasi võtta, täitmistagatise esitamist ning hinna maksmist.

Artikkel 94a

Pakkumistega seotud teavitamine

1. Sekkumisametid saadavad artikli 92a lõikes 3 sätestatud lõpptähtajale järgmisel päeval komisjonile teabe pakkujate pakutud partiide ja hindade ning iga partii alkoholikoguse kohta. Sekkumisametid märgivad samuti, kas pakkumine lükati tagasi ning vajaduse korral tagasilükkamise põhjused.

2. Sekkumisametid edastavad kõnealused andmed komisjoni talitustele anonüümse loeteluna.

3. Pakkumiste puudumisel teavitavad sekkumisametid komisjoni sellest samal tähtajal.

Artikkel 94b

Pakkumiste edasine menetlemine

1. Esitatud pakkumiste põhjal teeb komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 75 ette nähtud korrale otsuse, kas menetleda neid pakkumisi edasi või mitte.

2. Kui otsustatakse pakkumisi edasi menetleda, tunnistab komisjon edukaks kõige soodsama pakkumise ja määrab kindlaks iga partii müügihinna. Kui ühe partii puhul on tehtud mitu sama hinnaga pakkumist, jagab sekkumisamet asjaomase koguse pakkujate vahel kas kokkuleppeliselt või liisuheitmise teel.

3. Komisjon teatab käesoleva artikli kohaselt võetud otsused nendele liikmesriikidele ja alkoholi hoiustavatele sekkumisametitele, kellele pakkumised esitati.

4. Komisjon avaldab pakkumismenetluse tulemused lihtsustatud kujul Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 94c

Kinnitus pakkumise vastuvõtmise kohta

1. Sekkumisamet teavitab pakkujat viivitamata ja kirjalikult kättesaamistõendi vastu nende pakkumise edaspidisest menetlemisest.

2. Kahe nädala jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamise kuupäeva saab iga edukas pakkuja sekkumisametilt kinnituse pakkumise vastuvõtmise kohta.

3. Kahe nädala jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamise kuupäeva esitab iga edukas pakkuja asjaomasele sekkumisametile tõendi täitmistagatise esitamise kohta; tagatis on 40 eurot 100 % alkoholi hektoliitri kohta, et tagada lepinguga hõlmatud alkoholi tegelik kasutamine artikliga 92 ette nähtud otstarbel.

Artikkel 94c a

Komisjoni teavitamine

Sekkumisamet teatab komisjonile artikli 94b lõikes 3 osutatud otsuse kättesaamisele järgneva viie tööpäeva jooksul iga pakkumise esitanud pakkuja nime ja aadressi.

Artikkel 94d

Alkoholi äraviimine

1. Alkoholi oma valduses hoidev sekkumisamet ja edukas pakkuja lepivad kokku alkoholi äraviimise esialgses ajakavas.

2. Alkoholi äraviimiseks tuleb esitada väljaviimiskorraldus, mille sekkumisamet annab välja pärast äraviidava koguse eest maksmist. Kõnealune kogus määratakse 100 % alkoholi hektoliitrites hektoliitri täpsusega.

Iga väljaviimiskorraldus hõlmab vähemalt 1 500 hektoliitri suurust kogust, välja arvatud juhul, kui tegemist on viimase äraviimisega igas liikmesriigis.

Väljaviimiskorralduses märgitakse kuupäev, mil alkohol peab olema asjaomase sekkumisameti ladudest ära viidud. Äraveo tähtaeg ei tohi ületada kaheksat päeva alates väljaviimiskorralduse väljaandmise kuupäevale järgnevast päevast. Siiski juhul, kui väljaviimiskorralduses märgitud alkoholikogus on suurem kui 25 000 hektoliitrit, võib tähtaeg olla pikem kui kaheksa päeva, kuid mitte pikem kui viisteist päeva.

3. Väljaviimiskorraldusega hõlmatud alkoholi omand läheb üle korralduses märgitud kuupäeval, mis ei või olla hilisem korralduse kehtivuse kuupäevast, ning asjaomased kogused loetakse kõnealusel kuupäeval äraviiduks. Alates sellest hetkest vastutab äraviimist ootava alkoholi varguse, kadumise, hävimise ja laokulude eest ostja.

4. Kogu alkohol tuleb ära viia kuue kuu jooksul alates artikli 94c lõikes 1 osutatud pakkumise vastuvõtmise teate saamisest.

5. Alkohol peab olema ära kasutatud kahe aasta jooksul alates esimese äraviimise kuupäevast.

Artikkel 94e

Pakkumistagatise vabastamine

Tagasilükatud pakkumise korral vabastatakse artikli 94 lõikes 1 osutatud tagatis viivitamata.”

IV alajao artiklid 95 ja 96 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 95

Alkoholi avalikku müüki käsitlevad sätted

1. Alkoholi avaliku müügi algatamise eeskirjade väljatöötamiseks palub komisjon kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt järgmist teavet:

a)	müügiks pakutava 100 % alkoholi kogus hektoliitrites;

b)	asjaomase alkoholi liik;

c)	alkoholipartii kvaliteet, märkides käesoleva määruse artikli 96 lõike 4 punkti d alapunktides i ja ii osutatud näitajate ülem- ja alammäärad.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 12 päeva pärast kõnealuse palve saamist kvaliteedinõuetele vastavate ja vähemalt käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud üldkogust sisaldavate eri alkoholivaatide täpse asukoha ja andmed.

2. Pärast lõike 1 teises lõigus osutatud teabe komisjonile edastamist ei tohi asjaomastes vaatides olevat alkoholi teisaldada enne seda käsitleva väljaviimiskorralduse väljaandmist.

Kõnealune keeld ei kehti sellistes vaatides oleva alkoholi kohta, mida ei ole käsitletud avaliku müügi teadaannetes või käesoleva määruse artiklites 83–93 osutatud komisjoni otsuses.

Sekkumisametid, kelle valduses on käesoleva artikli lõike 1 alusel liikmesriikide edastatud teabes käsitletud alkoholivaadid, võivad eelkõige logistilistel põhjustel asendada asjaomase alkoholi muu sama liiki alkoholiga või segada seda sekkumisametisse tarnitud muu alkoholiga kuni asjaomast alkoholi käsitleva väljaviimiskorralduse väljaandmiseni. Liikmesriikide sekkumisametid teavitavad komisjoni alkoholi asendamisest.

Artikkel 96

Partiide suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Alkohol müüakse partiidena.

2. Partii koosneb piisavalt ühtlase kvaliteediga alkoholikogusest, mida võidakse säilitada mitmes vaadis ja mitmes asukohas.

3. Iga partii on nummerdatud. Partiide numbrite ette märgitakse tähed „EÜ”.

4. Iga partiid kirjeldatakse. Esitatakse vähemalt järgmised andmed:

a)	partii asukoht, sealhulgas märge, mis võimaldab teha kindlaks kõik alkoholi sisaldavad vaadid ning nendes sisalduva alkoholikoguse;

b)	üldkogus 100 % alkoholi hektoliitrites; kogus võib varieeruda 1 % piires ega tohi olla suurem kui 50 000 hektoliitrit;

c)	igas vaadis sisalduva alkoholi minimaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides;

võimaluse korral partii kvaliteet, täpsustades järgmiste näitajate ülem- ja alammäärad:

i)	happesus väljendatuna äädikhappe grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

ii)	metanoolisisaldus grammides 100 % alkoholi hektoliitri kohta;

e)	viide sekkumismeetmele, mis oli alkoholi tootmise aluseks, nimetades määruse (EÜ) nr 1493/1999 asjakohased artiklid.”

Artikli 101 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

„4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kui alkohol eksporditakse kolmandatesse riikidesse eranditult kütusesektoris kasutamiseks, kontrollitakse selle tegelikku kasutamist hetkeni, mil alkohol sihtriigis denaturandiga segatakse.

Kui alkohol müüakse ühenduses bioetanoolina kasutamiseks, kontrollitakse selle tegelikku kasutamist hetkeni, mil artiklis 93a osutatud heakskiidetud ettevõtja on alkoholi vastu võtnud.

Esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel peab asjaomane alkohol jääma sellise ametiasutuse järelevalve alla, kes tagab selle kasutamise kütusesektoris, kus kehtib maksustamise erikord, millega on ette nähtud alkoholi lõppkasutamine kõnealusel eesmärgil”.

Artikkel 102 asendatakse järgmise tekstiga:

„Artikkel 102

Järelevalveasutuse teenuste kasutamine

Artikli 92a lõikes 1 osutatud osalise pakkumismenetluse teadaandes võidakse sätestada, et pakkumismenetluse nõuetekohase läbiviimise ning eriti alkoholi lõppsihtkohtade ja/või lõppkasutuste kontrollimiseks tuleb kasutada rahvusvahelise järelevalveasutuse teenuseid. Selliste teenuste ning käesoleva määruse artikli 99 kohase analüüsi ja kontrollimise kulud kannab edukas pakkuja.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 923/2007 (ELT L 201, 2.8.2007, lk 9).

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1434/2007,

5. detsember 2007,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest, mis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi suhtes, olenemata sellest, kas spiraalköiteseadiseid on pisut muudetud või mitte, ning vaatamata sellele, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte, ning samuti teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste impordi suhtes, kehtestades registreerimisnõude kõnealuse impordi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõikeid 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)	Komisjon on saanud algmääruse artikli 13 lõikele 3 vastava taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(2)	Taotluse esitas 22. oktoobril 2007 Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH, teatavate spiraalköiteseadiste tootja ühenduses.

B. TOODE

(3)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on Hiina Rahvavabariigist pärit teatav spiraalköiteseadis, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8305 10 00 all („vaatlusalune toode”). Käesolevat määrust kohaldatakse teatavate spiraalköiteseadiste suhtes, mis koosnevad kahest nelinurksest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast ja mida hoiab koos teraskinnis. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest kangi abil.

(4)

Uurimisalusteks toodeteks on teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadised, mida on vähesel määral muudetud ning mida tavaliselt liigitatakse CN-koodi ex 8305 10 00 alla (enne käesoleva määruse jõustumist TARICi koodi 8305 10 00 90 alla), ning teatavad Taist lähetatud spiraalköiteseadised (vähesel määral muudetud või mitte), mida tavaliselt liigitatakse CN-koodi ex 8305 10 00 alla (enne käesoleva määruse jõustumist TARICi koodide 8305 10 00 19, 8305 10 00 29 ja 8305 10 00 90 alla) („uurimisalused tooted”).

C. OLEMASOLEVAD MEETMED

(5)	Praegu kehtivad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (2) kehtestatud dumpinguvastased meetmed, mida on laiendatud ka sama toote impordile, mis on lähetatud Vietnamist (3) ning Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist. (4)

D. PÕHJUSED

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, muutes uurimisalust toodet vähesel määral selliselt, et see liigituks tollikoodide alla, mille suhtes meetmeid tavaliselt ei kohaldata, st CN-kood ex 8305 10 00 (enne käesoleva määruse jõustumist TARICi koodi 8305 10 00 90 alla), ning et modifikatsioon ei muuda uurimisaluse toote põhiomadusi. Selliste vähesel määral muudetud tooteliikide näideteks on spiraalköiteseadised, millel on rohkem kui kaks nelinurkset teraslehte või -traati ja/või kaldnurgaga lehte, spiraalköiteseadised, millel on kaks äralõigatud servadega teraslehte ja/või sakid, mistõttu nende kuju ei ole enam nelinurkne. Lisaks sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale sel viisil, et uurimisalused tooted (kas vähesel määral eespool kirjeldatud viisil muudetud või mitte) lähetatakse Tai kaudu.

(7)

Esitatud tõendid on järgmised:

—	taotluses näidatakse, et Hiina Rahvavabariigi ja Tai ekspordis ühendusse on toimunud märgatavad muutused seejärel, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati meetmed, ning sellisele muutusele pole muud põhjust või õigustust kui tollimaksude kehtestamine;

—	selline kaubandusstruktuuri muutumine näib tulenevat uurimisaluse toote vähesel määral muutmisest ning teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste (kas vähesel määral muudetud või mitte) lähetamisest Tai kaudu;

—

lisaks sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete korrastavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hinna osas. Uurimisaluseid tooteid imporditakse märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. Lisaks on piisavalt tõendeid, et impordi suurenemine toimus meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus tuvastatud mittekahjustavatest hindadest palju madalama hinnaga;

—	taotluses on ka piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et uurimisaluseid tooteid müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega;

—	kui uurimise käigus tuvastatakse lisaks ülalmainitutele veel muid algmääruse artiklis 13 nimetatud kõrvalehoidmisvõtteid, võidakse uurida ka neid.

E. MENETLUS

(8)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades otsustas komisjon, et on piisavalt tõendeid selleks, et õigustada uurimise algatamist vastavalt algmääruse artiklile 13 ning kehtestada kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 5 registreerimisnõue teatavate Taist saadetavate (vähesel määral muudetud või mitte) spiraalköiteseadiste impordile, olenemata sellest, kas spiraalköiteseadist deklareeritakse Taist pärineva tootena või mitte. Samuti kehtestatakse kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 5 registreerimisnõue teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste impordile.

Küsimustikud

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikku teavet, saadab komisjon küsimustikud Tais asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate liitudele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate liitudele, ühenduses asuvatele importijatele ja importijate liitudele, kes tegid koostööd olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, ning Hiina Rahvavabariigi ja Tai ametiasutustele. Asjakohast teavet võib küsida ka ühenduse tööstusharult.

Igal juhul peaksid kõik huvitatud isikud viivitamata, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul komisjoniga ühendust võtma, et saada teada, kas nad on taotluses loetletud, ning paluda käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul küsimustikku, kuna käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaeg kehtib kõikide huvitatud isikute kohta.

Hiina Rahvavabariigi ja Tai ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

b)	Teabe kogumine ja poolte ärakuulamine Kõigil huvitatud isikutel palutakse oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja esitada tõendusmaterjal. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

Impordi registreerimise või meetmete kehtestamise erandid

Uurimisaluste toodete impordi võib algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt vabastada registreerimise kohustusest või meetmetest, kui impordiga ei kaasne meetmetest kõrvalehoidmist.

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool ühendust, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 teha erandeid uurimisaluse toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed kehtivad ning kelle puhul on leitud, et nad ei hoia meetmetest kõrvale algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Vabastust soovivad tootjad peaksid esitama koos nõuetekohase tõendusmaterjaliga taotluse käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 näidatud tähtaja jooksul.

F. REGISTREERIMINE

(9)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluste toodete suhtes kehtestada registreerimisnõue, tagamaks võimalus nõuda dumpinguvastane tollimaks tagasiulatuvalt sisse arvates selle impordi registreerimise kuupäevast, juhul kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine.

G. TÄHTAJAD

(10)

Nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjaliku seisukoha, tagastada täidetud küsimustikud ning esitada muud teavet, mida oleks võimalik uurimisel arvestada;

—	Hiina Rahvavabariigis ja Tais asuvad tootjad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest;

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isikud on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

H. KOOSTÖÖST HOIDUMINE

(11)	Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist märkimisväärselt, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui positiivsed järeldused kättesaadavate andmete põhjal.

(12)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

I. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(13)

Juhitakse tähelepanu sellele, et uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (5)

J. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(14)

Juhitakse tähelepanu ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi kasutada oma õigust kaitsele, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendajaks huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetluslikes küsimustes, mis mõjutavad nende huvide kaitset selles uurimises, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike seisukohtade esitamine. Täiendav teave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (http://ec.europa.eu/trade) ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga algatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõikele 3 uurimine, et selgitada välja, kas määrusega (EÜ) nr 2074/2004 kehtestatud meetmetest hoitakse kõrvale, kui ühendusse imporditakse teatavaid Taist lähetatud (vähesel määral muudetud või mitte muudetud) spiraalköiteseadiseid (mis koosnevad kahest nelinurksest teraslehest või -traadist, mille külge on kinnitatud vähemalt neli terastraadist valmistatud poolrõngast, mida hoiab koos teraskinnis ning mida saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest kangi abil), mida liigitatakse CN-koodi ex 8305 10 00 alla (TARICi koodid 8305 10 00 12, 8305 10 00 22 ja 8305 10 00 32) ning mis võivad olla või mitte olla deklareeritud Taist pärit tootena, ning Hiina Rahvavabariigist pärit vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiseid (CN-kood ex 8305 10 00 , TARICi koodid 8305 10 00 32 ja 8305 10 00 39).

Artikkel 2

Tolliasutusi kohustatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt rakendama asjakohaseid meetmeid, et registreerida i) kõik Hiina Rahvavabariigist pärit muud kui määruse (EÜ) nr 2074/2004 artiklis 1 määratletud spiraalköiteseadised, mis liigitatakse CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi koodid 8305 10 00 32 ja 8305 10 00 39) alla, ning ii) kõik Taist lähetatud spiraalköiteseadised, olenemata sellest kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte, mis liigitatakse CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi koodid 8305 10 00 12, 8305 10 00 22 ja 8305 10 00 32) alla.

Registreerimine aegub üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada ühendusse imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad ei hoia kõrvale dumpinguvastastest tollimaksudest.

Artikkel 3

1. Küsimustiku saamiseks tuleb komisjoni poole pöörduda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad huvitatud isikud selleks, et nende seisukohti uurimise käigus arvesse võetaks, endast komisjonile teada andma ja esitama kirjalikult oma seisukohad, küsimustiku vastused ja mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3. Hiina Rahvavabariigis ja Tais asuvad tootjad, kes taotlevad registreerimisnõudest või meetmetest vabastamist, peaksid esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 40päevase tähtaja jooksul.

4. Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 40 päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5. Mis tahes asjakohane teave, kõik ärakuulamise ja küsimustiku taotlused, samuti impordi registreerimisnõudest või meetmetest vabastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti); taotluses tuleb näidata huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress ning telefoni- ja faksinumber. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited”(„piiratud kasutusega”) (6) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate H

Kabinet: J-79 4/23

B-1049 Brussels

Faks (+322) 295 6505

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 359, 4.12.2004, lk 11.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1208/2004 (ELT L 232, 1.7.2004, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 33/2006 (ELT L 7, 12.1.2006, lk 1).

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) See tähendab, et nimetatud dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4, mis käsitleb avalikkuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu dokumentidele. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt algmääruse artiklile 19 ja GATT 1994 artikli VI rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

6.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 320/31

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

26. november 2007,

millega muudetakse otsust 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg 9. Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks

(2007/792/EÜ)

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (1) ning mis on läbi vaadatud Luxembourgis 25. juunil 2005 (2) (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”),

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (3) („ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”), eriti selle artiklit 33a,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokollile (4) (edaspidi „9. EAFi sisekokkulepe”), eriti selle artikli 2 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (5) (edaspidi „10. EAFi sisekokkulepe”),

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 30. mai 2005. aasta otsusega 2005/446/EÜ (6) kehtestatakse kuupäevaks, mille möödumisel komisjoni hallatavaid 9. Euroopa Arengufondi (edaspidi „EAF”) vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (edaspidi „EIP”) hallatavaid intressitoetusi ja kõnealuste eraldiste intressist laekunud tulu enam ei seota, 31. detsember 2007.

(2)

AKV-EÜ partnerluslepingu Ib lisa (7) (Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2008–2013) punktis 4 on üldreeglist ette nähtud erand nendele pärast 31. detsembrit 2007 vabanenud vahenditele ja summadele, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandussaadustest saadavate eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX), ning nendele summadele ja tagasimaksetele, mis on järele jäänud investeerimisrahastu rahastamiseks eraldatud summadest, välja arvatud nendega seotud intressitoetused.

(3)	AKV-EÜ partnerluslepingu Ib lisa punktis 4 sätestatakse ka, et pärast 31. detsembrit 2007 võib vahendeid siduda ELi haldusaparaadi töövõime tagamiseks ning tegevuskulude katmiseks, et toetada käimasolevaid projekte kuni 10. EAFi jõustumiseni.

(4)	10. EAFi jõustumine võib viibida ja toimuda alles pärast 1. jaanuari 2008.

(5)	Otsus 2005/446/EÜ ja AKV-EÜ partnerluslepingu Ib lisa punkt 4 tuleb omavahel kooskõlastada.

(6)

Vääramatu jõu tõttu lükati 9. EAFis komisjoni vaheläbivaatamise järgse komisjoni ümberjaotamise otsuse nr K(2007) 3856 (16. august 2007) alusel kasutada olevatest vahenditest rahastatavate projektide ja programmide loomine kuue kuu võrra edasi nende Vaikse ookeani piirkonnas asuvate Prantsuse ülemeremaade ja -territooriumide puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu neljandat osa,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Otsuse 2005/446/EÜ artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1. Kuupäev, mille möödumisel komisjoni hallatavaid 9. EAFi vahendeid enam ei seota, on 31. detsember 2007; kõnealune kuupäev ei kehti nende vabanenud vahendite ja summade kohta, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandussaadustest saadavate eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX), ning Vaikse ookeani piirkonnas asuvate Prantsuse ülemeremaade ja -territooriumide ühtsetes programmdokumentides osutatud algatuste rahastamiseks mõeldud 9. EAFi eraldiste kohta. Kõnealust kuupäeva võib vajaduse korral muuta.

2. Pärast 31. detsembrit 2007 vabanenud vahendid ja summad, mis on järele jäänud 9. EAFi eelsetest EAFidest rahastatud põllumajandussaadustest saadavate eksporditulude stabiliseerimise süsteemist (STABEX), kantakse üle 10. EAFi ja eraldatakse asjaomaste AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide sihtprogrammide rahastamiseks. Kuupäev, mille möödumisel Vaikse ookeani piirkonnas asuvate Prantsuse ülemeremaade ja -territooriumide ühtsetes programmdokumentides osutatud algatuste rahastamiseks mõeldud komisjoni hallatavaid 9. EAFi vahendeid enam ei seota, on 30. juuni 2008.

3. Kui 10. EAF jõustub pärast 31. detsembrit 2007, võib 9. EAFi või kõigi varasemate EAFide järelejäänud vahendeid ja kõnealuste EAFide raames rahastatud projektidest vabanenud vahendeid 31. detsembri 2007 ja 10. EAFi jõustumise vahelisel ajavahemikul kasutada üksnes ELi haldusaparaadi töövõime tagamiseks ning tegevuskulude katmiseks, et toetada käimasolevaid projekte kuni 10. EAFi jõustumiseni.

4. EAFi eraldiste intressist laekuvat tulu kasutatakse 9. EAFi sisekokkuleppe artikli 9 kohaselt 9. EAFi vahendite rakendamisest tulenevate kulude katmiseks kuni 10. EAFi jõustumiseni ning pärast seda kasutatakse kõnealust tulu 10. EAFi sisekokkuleppe artikli 6 kohaselt EAFiga seotud toetuskulude katmiseks.

Artikkel 2

1. Kuupäev, mille möödumisel enam ei seota Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi, mis võimaldavad eraldada investeerimisrahastu vahendeid soodustingimustel, on 31. detsember 2007 või 10. EAFi jõustumise kuupäev, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Kõnealust kuupäeva võib vajaduse korral muuta.

2. EIP hallatava investeerimisrahastu rahastamiseks eraldatud summadest järele jäänud summad ja tagasimaksed, välja arvatud nendega seotud intressitoetused, kantakse üle 10. EAFi ja need eraldatakse endiselt investeerimisrahastule.”

Brüssel, 26. november 2007

Liikmesriikide valitsuste nimel

eesistuja

J. SILVA

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 27.

(3) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2007/249/EÜ (ELT L 109, 26.4.2007, lk 33).

(4) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.

(5) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(6) ELT L 156, 18.6.2005, lk 19.

(7) Ib lisa sisaldub AKV-EÜ ministrite nõukogu otsuse nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22) lisas.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 320

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 6. detsember 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1429/2007, 5. detsember 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1431/2007, 5. detsember 2007, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis Huile d’olive de Nyons (KPN)	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1432/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 I, II ja VI lisa seoses loomsete kõrvalsaaduste märgistamise ja transpordiga ( 1 )	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1433/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1434/2007, 5. detsember 2007, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest, mis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid Taist lähetatud spiraalköiteseadiste impordi suhtes, olenemata sellest, kas spiraalköiteseadiseid on pisut muudetud või mitte, ning vaatamata sellele, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte, ning samuti teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid vähesel määral muudetud spiraalköiteseadiste impordi suhtes, kehtestades registreerimisnõude kõnealuse impordi suhtes	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1435/2007, 5. detsember 2007, millega lubatakse Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada hariliku heeringa püüki Läänemere alarajoonides 25–27, 28.2, 29 ja 32	27
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1436/2007, 5. detsember 2007, millega Eesti lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük ICES V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes ning ICES XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes	29

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
	2007/792/EÜ
*	Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 26. november 2007, millega muudetakse otsust 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg 9. Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks	31
	Komisjon
	2007/793/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. november 2007, liikmete määramise kohta otsusega 2007/602/EÜ asutatud sidusrühmadega peetavate arutelude töörühma, kes tegeleb rahvatervise ja tarbijakaitse küsimustega	33
	2007/794/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. november 2007, millega kehtestatakse uus tähtaeg toimikute esitamiseks teatavate direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi kohaselt uuritavate toimeainete kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5751 all) ( 1 )	35

Nr	83 – taaslubamine
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HER/3D-R31
Liik	Harilik heeringas (Clupea harengus)
Piirkond	Läänemere alarajoonid 25–27, 28.2, 29 ja 32
Kuupäev	19.11.2007

Nr	82
Liikmesriik	Eesti
Kalavaru	RED/51214.
Liik	Meriahven (Sebastes spp.)
Piirkond	V püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kuupäev	12.11.2007

Nimi:	EÜ number	CASi number	Tooteliik
Linalool	201-134-4	78-70-6	19
Geraniool	203-377-1	106-24-1	18
Geraniool	203-377-1	106-24-1	19
Propoksuur	204-043-8	114-26-1	18
Fenitrotioon	204-524-2	122-14-5	18
Süsinikdioksiid	204-696-9	124-38-9	19
Metüülantranilaat	205-132-4	134-20-3	19
Diasinoon	206-373-8	333-41-5	18
Okt-1-een-3-ool	222-226-0	3391-86-4	19
Püretriinid ja püretroidid	232-319-8	8003-34-7	19
S-[(6-kloro-2-oksooksasolo[4,5-b]püridiin-3(2H)-üül)metüül]-O,O-dimetüültiofosfaat/asametifoss	252-626-0	35575-96-3	18
5,5-dimetüülperhüdropürimidiin-2-oon-α-(4-trifluorometüülstürüül)-α-(4-trifluorometüül)tsinnamülideenhüdrasoon/hüdrametülnoon	405-090-9	67485-29-4	18