4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1415/2007,

3. detsember 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. detsembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 3. detsembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	114,0
	MA	68,2
	SY	68,2
	TR	100,9
	ZZ	87,8
0707 00 05	JO	196,3
	MA	51,7
	TR	102,2
	ZZ	116,7
0709 90 70	MA	51,0
	TR	118,5
	ZZ	84,8
0709 90 80	EG	301,9
0709 90 80	ZZ	301,9
0805 20 10	MA	70,1
0805 20 10	ZZ	70,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	62,5
	HR	52,3
	IL	66,3
	TR	73,3
	UY	82,5
	ZZ	67,4
0805 50 10	EG	79,1
	TR	104,8
	ZA	104,9
	ZZ	96,3
0808 10 80	AR	87,7
	CA	87,3
	CL	86,0
	CN	76,4
	MK	30,6
	US	83,1
	ZA	95,7
	ZZ	78,1
0808 20 50	AR	49,2
	CN	42,4
	TR	145,7
	US	109,4
	ZZ	86,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1416/2007,

3. detsember 2007,

millega määratakse kindlaks sealihasektori eraladustusabi taotluste esitamise tähtpäev

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1), eriti selle artikli 4 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 26 oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1267/2007 (sealiha eraladustusabi andmise eritingimuste kohta) (2) kohaselt antav eraladustusabi on mõjutanud soodsalt sealihaturgu ja võib eeldada sealihahindade ajutist stabiliseerumist. Seepärast tuleks lõpetada eraladustusabi andmine sealihasektoris.

(2)	Sealihaturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sealihasektori eraladustusabi taotluste esitamise tähtpäev on 4. detsember 2007.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 4. detsembril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 53.

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1417/2007,

28. november 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1352/2007 (ELT L 303, 21.11.2007, lk 3).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Küünekaunistuskomplekt, milles on:

48 tehisküünt,

väike liimituub,

küüneviil,

maniküüripulk ja

dekoratiivsed küünekleepsud.

Tehisküüned on vormitud plastist ja on eri suuruses.

Komplekt on ette nähtud jaemüügiks.

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6 ning CN-koodide 3926, 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega.

Esitatud kujul moodustavad kaubaartiklid komplekti klassifitseerimise üldreegli 3b mõistes.

Komplekt ei koosne alamrubriiki 3304 30 00 kuuluvatest maniküüritoodetest, kuna see sisaldab sõrmeküünte peale kinnitatavaid tehisküüsi ning ei sisalda maniküüri hooldusvahendeid, millega hooldatakse ja tehakse kaunimaks käsi ja looduslikke küüsi (HSi selgitavad märkused, rubriik 3304, punkt B).

Komplekt koosneb erinevatest kaubaartiklitest ja tuleb klassifitseerida alamrubriiki 3926 90 97 plastist tehisküünte järgi, mis annab komplektile selle põhiomaduse.

2.	Plastist vormitud tehisküüned. Need on ette nähtud kinnitamiseks akrüülkleeplahusega looduslikele küüntele. Need on ühes suuruses 50 kaupa pakendatud.

3926 90 97

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3926, 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega.

Tooteid ei loeta alamrubriiki 3304 30 00 kuuluvateks maniküüritoodeteks, kuna need on seotud sõrmeküüntele kinnitatavate tehisküünte lisamisega ning need ei sisalda maniküüri hooldusvahendeid, millega hooldatakse ja tehakse kaunimaks käsi ja looduslikke küüsi (HSi selgitavad märkused, rubriik 3304, punkt B).

Seega tuleks need muude plasttoodetena klassifitseerida alamrubriiki 3926 90 97, vastavalt nende koostismaterjalile.

Kleeplahus, mille koostises on:

etüültsüanoakrülaat,

ränidioksiid,

polü(metüülmetakrülaat),

kaliksareen

hüdrokinoon,

triglütseriidid.

Lahus on ette nähtud plastist vormitud tehisküünte kleepimiseks looduslike küünte külge. See kõvastub aeglaselt, et võimaldada tehisküünte vormimist.

Lahus on lihtsa ja täpse doseerimise eesmärgil pakendatud väikestesse kapillaarotsakuga tuubidesse. Netomass on kuni 1 kg.

3506 10 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3506 ja 3506 10 00 sõnastusega.

Toodet ei loeta rubriiki 3304 kuuluvaks maniküüri või pediküüri hooldusvahendiks.

Toode on rubriigi 3506 tähenduses liim või adhesiiv.

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1418/2007,

29. november 2007,

milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

pärast nõupidamist asjaomaste riikidega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõikega 1 saatnud kirjaliku taotluse igale riigile, mille suhtes ei kohaldata OECD nõukogu otsust C(2001)107/lõplik, millega vaadatakse läbi otsus C(92)39/lõplik (taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta), taotledes kirjalikku kinnitust selle kohta, et kõnealuse määruse III ja IIIA lisas loetletud jäätmeid, mille väljavedu ei ole keelatud määruse artikli 36 kohaselt, võib ühendusest vastavasse riiki taaskasutamise eesmärgil välja vedada, ning teavitamist sellest, millist kontrollimenetlust sihtriigis rakendatakse, kui seda üldse rakendatakse.

(2)	Nimetatud taotlustes paluti igal riigil teada anda, kas riik on valinud keelu või kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetluse või on asjaomaste jäätmete kontrollist loobunud.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõike 2 esimesele lõigule pidi komisjon enne kõnealuse määruse kohaldamiskuupäeva vastu võtma määruse, milles on arvestatud kõiki saadud vastuseid. Komisjon võttis nõuetekohaselt vastu 6. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 801/2007. (2) Pärast seda kuupäeva saadud täiendavad vastused ja selgitused andsid aga parema ettekujutuse sellest, kuidas sihtriikide vastuseid tuleks arvesse võtta.

(4)

Komisjon kirjalikule taotlusele on nüüd saabunud vastused Alžeeriast, Andorrast, Aomenist (Hiina), Argentinast, Bangladeshist, Beninist, Botswanast, Brasiiliast, Costa Ricast, Côte d’Ivoire’st, Egiptusest, Filipiinidelt, Gruusiast, Guyanast, Hiinast, Hiina Taipeist, Hongkongist (Hiina), Horvaatiast, Iisraelist, Indiast, Indoneesiast, Kenyast, Kuubast, Kõrgõzstanist, Liechtensteinist, Liibanonist, Lõuna-Aafrikast, Malaisiast, Malawist, Malist, Marokost, Moldovast, Omaanist, Pakistanist, Paraguayst, Peruust, Seišellidelt, Sri Lankalt, Taist, Tšiilist, Tuneesiast, Valgevenest, Venemaa Föderatsioonist, Vietnamist.

(5)

Teatavad riigid ei ole väljastanud kirjalikku kinnitust selle kohta, et ühendus võib vastavasse riiki jäätmeid taaskasutamise eesmärgil välja vedada. Seetõttu tuleb pidada neid riike määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõike 2 teise lõigu kohaselt kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetluse valinuiks.

(6)

Teatavad riigid on oma vastuses teatanud kavatsusest järgida siseriikliku õiguse alusel kohaldatavaid kontrollimenetlusi, mis erinevad määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõikega 1 ettenähtuist. Lisaks sellele ja vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 37 lõikele 3 tuleb selliste saadetiste suhtes kohaldada kõnealuse määruse artiklit 18 mutatis mutandis, välja arvatud juhul, kui jäätmete suhtes kohaldatakse ka etteteatamise ja nõusoleku menetlust.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 801/2007 vastavalt muuta. Selguse huvides ja vajalike muudatuste arvu arvestades on asjakohane kõnealune määrus kehtetuks tunnistada ja see käesoleva määrusega asendada. Jäätmed, mis määruse (EÜ) nr 801/2007 liigituse kohaselt ei kuulu sihtriigis kontrollimisele, kuid mille suhtes käesoleva määruse kohaselt tuleb kohaldada etteteatamist ja nõusolekut, tuleks määruse jõustumisele järgneval 60päevasel üleminekuperioodil jätkuvalt liigitada jäätmeteks, mida sihtriigis kontrollima ei pea,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu, mis ei ole kõnealuse määruse artikli 36 kohaselt keelatud, taaskasutamise eesmärgil teatud riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD nõukogu otsust C(2001)107/lõplik, millega vaadatakse läbi otsus C(92)39/lõplik (taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta), on reguleeritud lisas sätestatud menetlustega.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 801/2007 on tunnistatud kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub neljateistkümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.

Määruse (EÜ) nr 801/2007 kohaldamine jätkub aga 60 päeva jooksul pärast nimetatud kuupäeva kõnealuse määruse lisa veerus c loetletud jäätmete suhtes, mis on loetletud käesoleva määruse lisa veerus b või veergudes b ja d.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(2) ELT L 179, 7.7.2007, lk 6.

LISA

Käesoleva lisa veergude pealkirjad osutavad järgmisele:

a)	keelatud;
b)	kirjalik etteteatamine ja nõusolek, nagu kirjeldatud määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 35;
c)	kontrollist loobumine sihtriigis;
d)	sihtriigis järgitakse muid kontrollimenetlusi vastavalt kehtivale siseriiklikule õigusele. Veerus c loetletud jäätmete suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, välja arvatud juhul, kui jäätmed on loetletud ka veerus b.

Kui kaks koodi on eraldatud mõttekriipsuga, on hõlmatud mõlemad koodid ja kõik nende vahele jäävad koodid.

Kui kaks koodi on eraldatud semikooloniga, on hõlmatud mõlemad kõnealused koodid.

Alžeeria

GC030

ex 8908 00:

üksnes juhul, kui karkass võib sisaldada asbesti

GC030

ex 8908 00:

välja arvatud juhul, kui karkass võib sisaldada asbesti

GC030

ex 8908 00:

välja arvatud juhul, kui karkass võib sisaldada asbesti

GG030

ex 2621:

kui ei esitata analüüsi, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

GG030

ex 2621:

kui esitatakse analüüs, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

GG030

ex 2621:

kui esitatakse analüüs, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

GG040

ex 2621:

kui ei esitata analüüsi, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

GG040

ex 2621:

kui esitatakse analüüs, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

GG040

ex 2621:

kui esitatakse analüüs, mis tõendab, et jäätmed on ohutud

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Andorra

a)	b)	b)	d)
kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Aomen (Hiina)

a)	b)	b)	d)
kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Argentina

B1010

B1020

B1030-B1050

B1060

B1070-B1130

B1140

B1150-B1170

B1180; B1190

B1200-B1230

B1240

B1250-B2110

B2120; B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüvinüülalkohol;

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused;

—	fluoritud polümeersed jäätmed (1)

B3010 alt:

kõik muud jäätmed

B3020 alt:

—	paber või papp, mis on valmistatud peamiselt mehaanilisest pulbist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)

—	muust, sealhulgas 2) sorteerimata murrust.

B3020 alt:

kõik muud jäätmed

B3030; B3035

B3040; B3050

B3060

B3065

B3070 alt:

—	inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja mida kasutatakse loomasöödaks

B3070 alt:

kõik muud jäätmed

B3070

B3080-B3110

B3120

B3130-B4020

B4030

GB040

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

GN030

ex 0505 90

Bangladesh

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—	alumiiniumimurd

B1020-B2130

B3010 alt:

kõik muud jäätmed

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—

stüreen

B3020 alt:

kõik muud jäätmed

B3020 alt:

—

järgmised paberi- või papijäätmed ja -jäägid:

—	pleegitamata paberist või papist või lainepaberist või -papist;

—	papist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata keemilisest pulbist

B3030-B4030

GB040

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Benin

a)	b)	b)	d)
kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Botswana

a)	b)	b)	d)
	kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Brasiilia

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	raua- ja terasemurd

—

niklimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	molübdeenimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	titaanimurd

—	tsirkoonimurd

—	mangaanimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	kroomimurd

B1010 alt:

—

vasemurd

—	alumiiniumimurd

—	tooriumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	raua- ja terasemurd

—

niklimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	molübdeenimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	titaanimurd

—	tsirkoonimurd

—	mangaanimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	kroomimurd

B1020-B1040

B1050

B1060

B1070; B1080

B1090

B1100 alt:

—

tsinki sisaldav dross:

—	galvaanikaplaatide pinnadross (> 90 % Zn)

—	galvaanikaplaatide põhjadross (> 92 % Zn)

—	kuumgalvaanikaplaatide kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92 % Zn)

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

B1100 alt:

—	kõva tehniline tsink

—

tsinki sisaldav dross:

—	tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

—	tsingiriibed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1100 alt:

—	alumiiniumiriibed, välja arvatud soolaräbu

B1100 alt:

—	kõva tehniline tsink

—

tsinki sisaldav dross:

—	tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

—	tsingiriibed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1115

B1120; B1130

B1140

B1150; B1160

B1170-B1190

B1180

B1200-B1250

B2010; B2020

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

B2030 alt:

kõik muud jäätmed

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

B2040 alt:

—	ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed

—	liitium-tantaal ja liitium-nioobium, mis sisaldavad klaasimurdu

B2040 alt

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed

—	liitium-tantaal ja liitium-nioobium, mis sisaldavad klaasimurdu

B2060

B2070-B2110

B2120; B2130

B3010; B3020

B3030 alt:

—	kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3035

B3040

B3050-B3065

B3060

B3070 alt:

—	inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja mida kasutatakse loomasöödaks

B3070 alt:

—	juukselõikmed

—	õlejäätmed

B3080; B3090

B3100-B3120

B3130

B3140-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Costa Rica

a)	b)	b)	d)
kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Côte d’Ivoire

B1250

B3030 alt:

—	kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted

B3140

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Egiptus

B1010 alt:

—	kroomimurd

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1020-B1040

B1050-B1070

B1080-B1140

B1150

B1160-B1190

B1220; B1230

B1240

B1250

B2010; B2020

B2030

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2060-B2080

B2090

B2100-B2110

B2120

B2130

B3010

B3020 alt:

paberi- või papijäätmed ja -murd:

—

muust

2) sorteerimata murrust

B3020 alt:

kõik muud jäätmed

B3030-B3110

B3120

B3130-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Filipiinid

B1010 alt:

—	koobaltimurd

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1020 alt:

—	pliimurd (välja arvatud pliiakud)

B1020 alt:

kõik muud jäätmed

B1030-B1115

B1120 alt:

—	koobalt, lantaan

B1120 alt:

kõik muud jäätmed

B1130-B1150

B1160; B1170

B1180-B1220

B1230; B1240

B1250

B2010

B2020

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

B2030 alt:

—	keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata

B2040

B2060

B2070-B3010

B3020-B3050

B3060-B3070

B3080

B3090-B3140

B4010; B4020

B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Gruusia

B1010; B1020

B1030

B1031-B1080

B1090

B1100; B1115

B1120-B2130

B3010-B3030

B3035

B3040

B3050

B3060; B3065

B3070; B3080

B3090-B3110

B3120-B4010

B4020

B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10–40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Guyana

a)	b)	b)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Hiina

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	molübdeenimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	tsirkoonimurd

—	mangaanimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	tooriumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

—	kroomimurd

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	titaanimurd

B1020 alt:

kõik muud jäätmed

B1020 alt:

—	siirdemetallid, kui need sisaldavad > 10 % V2O5

B1030

B1031 alt:

kõik muud jäätmed

B1031 alt:

volfram, titaan, tantaal

B1040

B1050

B1060

B1070; B1080

B1090

B1100 alt:

kõik muud jäätmed

B1100 alt:

—	kõva tehniline tsink

B1115

B1120 alt:

—	lantanoidid (haruldased muldmetallid)

B1120 alt:

kõik muud jäätmed

B1130-B1200

B1210

B1220

B1230

B1240

B1250

B2010; B2020

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid), välja arvatud volframkarbiidi murd kõik muud jäätmed

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid) üksnes volframkarbiidi murd

B2040-B2130

B3010 alt:

—

järgmised vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused:

—	karbamiidformaldehüüdvaigud

—	melamiinformaldehüüdvaigud

—	epoksüvaigud

—	alküüdvaigud

B3010 alt:

—	plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest

—

järgmised vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused:

—	fenoolformaldehüüdvaigud

—	polüamiidid

—

järgmised fluoritud polümeersed jäätmed. (2):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3020

B3030 alt:

kõik muud

B3030 alt:

—

järgmised puuvillajäätmed:

—	lõngajäätmed (sealhulgas niidijäätmed)

—	muud jäätmed

—

järgmiste keemiliste kiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäägid):

—	sünteeskiud

—

tehiskiud

B3035; B3040

B3050

B3060 alt:

kõik muud

B3060 alt:

—	loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud

B3065-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90:

kõik muud jäätmed

GB040

7112

2620 30

2620 90:

üksnes vase töötlemisel tekkiv šlakk

GC010

GC020 alt:

kõik muud jäätmed

GC020 alt:

üksnes juhtmete jäätmed, mootorijäätmed

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Hiina Taipei

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	molübdeenimurd

—	tantaalimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	tsirkoonimurd

—	mangaanimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	tooriumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

—	kroomimurd

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	magneesiumimurd

—	titaanimurd

—	germaaniumimurd

B1020-B1031

B1040

B1050-B1090

B1100 alt:

—	alumiiniumiriibed, välja arvatud soolaräbu

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1100 alt:

—	kõva tehniline tsink

—	tsinki sisaldav dross

—	galvaanikaplaatide pinnadross (> 90 % Zn)

—	galvaanikaplaatide põhjadross (> 92 % Zn)

—	tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

—	kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92 % Zn)

—	tsingiriibed

B1115; B1120

B1130

B1140-B1220

B1230

B1240

B1250

B2010-B2030

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

B2060-B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüuretaan (ei sisalda CFC)

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3010 alt:

kõik muud jäätmed

B3020

B3030; B3035

B3040; B3050

B3060-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Hongkong (Hiina)

B1010 alt:

—	tantaalimurd

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1020

B1030-B1040

B1050

B1060-B1090

B1100 alt:

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

B1100

kõik muud jäätmed

B1115

B1120 alt:

—	lantanoidid (haruldased muldmetallid),

B1120 alt:

kõik muud jäätmed

B1130

B1140-B1190

B1200

B1210; B1220

B1230

B1240

B1250-B2060

B2070; B2080

B2090

B2100-B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüatsetaalid

—	polüeetrid

—	alkaanid C10-C13 (plastifikaatorid)

—

järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (3):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—

stüreen

—	polüpropüleen

—	polüetüleentereftalaat

—	akrüülnitriil

—

butadieen

—	polüamiidid

—	polübutüleentereftalaat

—	polükarbonaadid

—	polüfenüleensulfiidid

—	akrüülpolümeerid

—	polüuretaan (ei sisalda CFC)

—	polüsiloksaanid

—	polümetüülmetakrülaat

—	polüvinüülalkohol

—	polüvinüülbutüraal

—	polüvinüülatsetaat

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3020; B3030

B3035

B3040-B3060

B3065

B3070-B3090

B3100-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Horvaatia

a)	b)	b)	d)
	kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed		kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Iisrael

a)	b)	b)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

India

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	magneesiumimurd

B1020

B3010 alt:

kõik muud jäätmed

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüetüleentereftalaat

B3020

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3030 alt:

—	kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Indoneesia

B1010; B1020

B1030-B1100

B1115

B1120-B2010

B2020

B2030 alt:

—	keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040:

—	liitium-tantaal ja liitium-nioobium, mis sisaldavad klaasimurdu

B2060-B3010

B3020

B3030 alt:

—	kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted

—	kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3035

B3040-B3090

B3100-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Kenya

B1010-B1030

B1031

B1040-B1080

B1090

B1100 alt:

—

tsinki sisaldav dross:

—	kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92 % Zn)

—	tsingiriibed

—	alumiiniumiriibed, välja arvatud soolaräbu

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1110 alt:

—	kõva tehniline tsink

—

tsinki sisaldav dross:

—	galvaanikaplaatide pinnadross (> 90 % Zn)

—	galvaanikaplaatide põhjadross (> 92 % Zn)

—	tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

B1120 alt:

kõik muud jäätmed

B1120 alt:

—

mangaan

—

raud

—

tsink

B1130-B2130

B3010

B3020

B3030 alt:

—	hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	sorteerimata kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3035-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Kuuba

a)	b)	b)	d)
		kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Kõrgõzstan

a)	b)	b)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Liechtenstein

a)	b)	b)	d)
			kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Liibanon

B1010 alt:

—	kroomimurd

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1010

B1020-B1090

B1100 alt:

—	tsingiriibed

—	alumiiniumiriibed, välja arvatud soolaräbu

B1100 alt:

—	kõva tehniline tsink

—

tsinki sisaldav dross

—	galvaanikaplaatide pinnadross (> 90 % Zn)

—	galvaanikaplaatide põhjadross (> 92 % Zn)

—	tsingi survevaludross (> 85 % Zn)

—	kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92 % Zn)

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1100

B1115

B1120-B1140

B1150-B2030

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

B2040

B2060-B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüvinüülalkohol

—	polüvinüülbutüraal

—	polüvinüülatsetaat

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

—

järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (4):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—

stüreen

—	polüpropüleen

—	polüetüleentereftalaat

—	akrüülnitriil

—

butadieen

—	polüatsetaalid

—	polüamiidid

—	polübutüleentereftalaat

—	polükarbonaadid

—	polüeetrid

—	polüfenüleensulfiidid

—	akrüülpolümeerid

—	alkaanid C10-C13 (plastifikaatorid)

—	polüuretaan (ei sisalda CFC)

—	polüsiloksaanid

—	polümetüülmetakrülaat

B3010:

B3020-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

GN030

ex 0505 90

Lõuna-Aafrika

a)	b)	b)	d)
	kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Malaisia

B1010 alt:

—

niklimurd

—	tsingimurd

—	volframimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	titaanimurd

—	mangaanimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

—	kroomimurd

B1010 alt:

—	molübdeenimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	tsirkoonimurd

—	tooriumimurd

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—	alumiiniumimurd

—

tinamurd

B1020-B1100

B1115

B1120-B1140

B1150

B1160-B1190

B1200; B1210

B1220-B1240

B1250-B2030

B2040 alt:

—	osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2060

B2070; B2080

B2090

B2100

B2110-B2130

B3010

B3020-B3035

B3040

B3050 alt:

—	puidujäätmed ja -jäägid, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata

B3050 alt:

—	korgijäätmed: purustatud, granuleeritud või jahvatatud

B3060 alt:

—	mujal nimetamata kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused granuleeritult või granuleerimata (üksnes riisikliid ja muud kõrvalsaadused 2302 20 100/900 alt)

—	loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud

—	kakaoubade kestad, kelmed ja muud kakaojäätmed

—	muud põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, välja arvatud inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele

B3060 alt:

—	mujal nimetamata kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused granuleeritult või granuleerimata (üksnes riisikliid ja muud kõrvalsaadused 2302 20 100/900 alt)

—	muud põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, välja arvatud inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele

B3065-B3140

B4010

B4020

B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

GN030

ex 0505 90

Malawi

a)	b)	b)	d)
kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Mali

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1010 alt:

—	kroomimurd

B1020

B1030-B1040

B1050

B1060

B1070; B1080

B1090-B1120

B1130

B1140-B2030

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

—	tahke väävel

B2060

B2070-B2100

B2110; B2120

B2130-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Maroko

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—	volframimurd

—	molübdeenimurd

—	tantaalimurd

—	magneesiumimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	tsirkoonimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	tooriumimurd

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	titaanimurd

—	mangaanimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

—	kroomimurd

B1020 alt:

—	antimonimurd

—	pliimurd (välja arvatud pliiakud)

—	telluurimurd

B1020 alt:

—	berülliumimurd

—	kaadmiumimurd

—	seleenimurd

B1030-B1200

B1210

B1220-B1250

B2010-B2020

B2030 alt:

—	keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata

B2030 alt:

—	metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)

B2040-B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

stüreen

—

butadieen

—	polüatsetaalid

—	polüamiidid

—	polübutüleentereftalaat

—	polükarbonaadid

—	polüeetrid

—	polüfenüleensulfiidid

—	akrüülpolümeerid

—	alkaanid C10-C13 (plastifikaatorid)

—	polüsiloksaanid

—	polümetüülmetakrülaat

—	polüvinüülbutüraal

—	polüvinüülatsetaat

—

Järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (5):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—	polüpropüleen

—	polüetüleentereftalaat

—	akrüülnitriil

—	polüuretaan (ei sisalda CFC)

—	polüvinüülalkohol

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3020-B3050

B3060 alt:

kõik muud jäätmed

B3060 alt:

—	kakaoubade kestad, kelmed ja muud kakaojäätmed

B3065

B3070-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Moldova

B3020 alt:

kõik muud jäätmed

B3020 alt:

—	pleegitamata paberist või papist või lainepaberist või -papist

—	muust paberist või papist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata keemilisest pulbist

—	peamiselt mehaanilisest pulbist valmistatud paberist või papist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Omaan

B1010 alt:

kõik muud

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Pakistan

B3060 alt:

—

veinipära

B3140

GN010 alt: ex 0502 00:

sea- ja metsseaharjaste jäätmed

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Paraguay

a)	b)	b)	d)
		kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Peruu

B3030 alt:

—	lambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, sealhulgas lõngajäätmed, välja arvatud kohestatud jäätmed

—	puuvillajäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	džuudi jm niintekstiilkiu (välja arvatud lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	sisali ja muude Agave perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)

—	kookosetakud, -kraasmed ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	abaka (manillakanepi või Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	ramjee ja muud mujal määratlemata ja nimetamata taimse tekstiilkiu takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

B3030 alt:

—	siidijäägid (sealhulgas haspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	linatakud ja -jäätmed

—	keemiliste kiudude jäätmed (sealhulgas kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted

—	kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted

B3060 alt:

—	degraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid

—	loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud

B3060 alt:

kõik muud jäätmed

B3065 alt:

loomse päritoluga toiduõlide ja -rasvade jäätmed (nt praadimisõli), tingimusel, et neil ei ole ühtegi Baseli konventsiooni III lisas nimetatud [ohtlikku] omadust

B3065 alt:

loomse päritoluga toiduõlide ja -rasvade jäätmed (nt praadimisõli), tingimusel, et neil ei ole ühtegi Baseli konventsiooni III lisas nimetatud [ohtlikku] omadust

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Seišellid

GF010

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

kõik muud määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Sri Lanka

a)	b)	b)	d)
	kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud jäätmed

Tai

B1010

B1020; B1030

B1031

B1040-B1090

B1100 alt:

kõik muud

B1100 alt:

—	vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed

—	väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks

—	tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5 % tina

B1115-B1140

B1150

B1160-B1240

B1250

B2010; B2020

B2030

B2040 alt:

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

—	kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)

—	liitium-tantaal ja liitium-nioobium, mis sisaldavad klaasimurdu

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2060; B2070

B2080; B2090

B2100

B2110-B2130

B3010 alt:

—	plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest

—

järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (6):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3010 alt:

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3020

B3030 alt:

—	keemiliste kiudude jäätmed (sealhulgas kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

—	kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted

B3030 alt:

kõik muud

B3035

B3040 alt:

—	muud kummijäätmed (välja arvatud mujal loetletud jäätmed)

B3040 alt:

—	kõvakummijäätmed ja -puru (nt eboniit)

B3050-B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Tšiili

B1010

B1031

B1050

B1070; B1080

B1115

B1250

B2060

B2130

B3010

B3030

B3035

B3060; B3065

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

kõik määruse (EÜ) nr 1013/2006 III lisas loetletud muud jäätmed

Tuneesia

B1010

B1020-B1220

B1230; B1240

B1250

B2010

B2020; B2030

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)

—	naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriid

—	karborund (ränikarbiid)

B2060-B2130

B3010 alt:

—

järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (7):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3010 alt:

—	plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3020

B3030 alt:

kõik muud

B3030 alt:

—	kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted

B3035-B3065

B3070 alt:

—	inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja mida kasutatakse loomasöödaks

B3070 alt:

—	juukselõikmed

—	õlejäätmed

B3080

B3090-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Valgevene

B1010 alt:

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	tooriumimurd

B1010 alt:

kõik muud jäätmed

B1020 alt:

—	berülliumimurd

—	telluurimurd

B1020 alt:

kõik muud jäätmed

B1030 alt:

üksnes vanaadiumitolm

B1030 alt:

kõik, välja arvatud vanaadiumitolmu sisaldavad jäätmed

B1031 alt:

üksnes titaanitolm

B1031 alt:

kõik, välja arvatud titaanitolmu sisaldavad jäätmed

B1040; B1050

B1060

B1070

B1080

B1090

B1100; B1115

B1120 alt:

—	siirdemetallid

B1120 alt:

—	lantanoidid (haruldased muldmetallid)

B1130-B1170

B1180

B1190

B1200-B1240

B1250

B2010

B2020

B2020 alt:

üksnes jäätmed, mis ei sisalda Valgevene täpsustatavaid aineid

B2030

B2040 alt:

—	osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD)

—	vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, suure rauasisaldusega (üle 20 %) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)

—	liitium-tantaal ja liitium-nioobium, mis sisaldavad klaasimurdu

B2040 alt:

—	ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed

—	tahke väävel

—	kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)

—	naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriid

—	karborund (ränikarbiid)

—	lõhutud betoon

B2060; B2070

B2080; B2090

B2100; B2110

B2120 alt:

üksnes happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mis sisaldavad Valgevene täpsustatavaid aineid

B2120 alt:

kõik, välja arvatud happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mis sisaldavad Valgevene täpsustatavaid aineid

B2130

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—

stüreen

—	polüpropüleen

—	polüetüleentereftalaat

—	akrüülnitriil

—

butadieen

—	polüamiidid

—	polübutüleentereftalaat

—	polükarbonaadid

—	akrüülpolümeerid

—	polüuretaan (ei sisalda CFC)

—	polümetüülmetakrülaat

—	polüvinüülalkohol

—	polüvinüülbutüraal

—	polüvinüülatsetaat

—	vulkaniseeritud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused

B3010 alt:

—

plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—	polüatsetaalid

—	polüeetrid

—	polüfenüleensulfiidid

—	alkaanid C10–C13 (plastifikaatorid)

—	polüsiloksaanid

—	järgmised fluoritud polümeersed jäätmed (8):

—	perfluoroetüleen/propüleen (FEP)

—	perfluoroalkoksüalkaan

—	tetrafluoroetüleen/perfluorovinüüleeter (PFA)

—	tetrafluoroetüleen/perfluorometüülvinüüleeter (MFA)

—	polüvinüülfluoriid (PVF)

—	polüvinüüldieenfluoriid (PVDF)

B3020

B3030 alt:

—	lamba villa või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, sealhulgas lõngajäätmed, välja arvatud kohestatud jäätmed

B3030 alt:

kõik muud jäätmed

B3035

B3040

B3050

B3060 alt:

—	degraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid

—	loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud

—	kalajäätmed

B3060 alt:

kõik muud jäätmed

B3065

B3070 alt:

—	juukselõikmed

B3070 alt:

kõik muud jäätmed

B3080-B3100

B3110; B3120

B3130; B3140

B4010-B4030

GB040 alt: 7112

2620 30

2620 90:

üksnes vaske sisaldav galvaaniline räbu

GB040 alt: 7112

2620 30

2620 90

üksnes väärismetallide räbu

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020 alt

ex 7001

ex 7019 39:

üksnes klaaskiu jäätmed, millel on asbestiga sarnased füüsikalis-keemilised omadused

GE020 alt

ex 7001

ex 7019 39:

kõik, välja arvatud klaaskiu jäätmed, millel on asbestiga sarnased füüsikalis-keemilised omadused

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

Venemaa Föderatsioon

B1010-B2120

B2130

B3010-B3030

B3035; B3040

B3050-B3070

B3080

B3090

B3100

B3110-B3130

B3140

B4010-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

GE020

ex 7019 39

GE020

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

GN030

ex 0505 90

Vietnam

B1010 alt:

—	väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, välja arvatud elavhõbe)

—	tantaalimurd

—	koobaltimurd

—	vismutimurd

—	germaaniumimurd

—	vanaadiumimurd

—	hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd

—	tooriumimurd

—	haruldaste muldmetallide murd

B1010 alt:

—	raua- ja terasemurd

—

vasemurd

—

niklimurd

—	alumiiniumimurd

—	tsingimurd

—

tinamurd

—	volframimurd

—	molübdeenimurd

—	magneesiumimurd

—	titaanimurd

—	tsirkoonimurd

—	mangaanimurd

—	kroomimurd

B1020 alt:

—	berülliumimurd

—	kaadmiumimurd

—	seleenimurd

—	telluurimurd

B1020 alt:

—	antimonimurd

—	pliimurd (välja arvatud pliiakud)

B1030-B1190

B1200

B1210-B2010

B2020

B2030

B2040 alt:

kõik muud jäätmed

B2040 alt:

—	osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD)

B2060-B2130

B3010 alt:

kõik jäätmed, välja arvatud plastipuru järgmistest halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest:

—

etüleen

—

stüreen

—	polüpropüleen

—	polüetüleentereftalaat

—	polükarbonaadid

B3010

B3020

B3030-B4030

GB040

7112

2620 30

2620 90

GC010

GC020

GC030

ex 8908 00

GC050

GE020

ex 7001

ex 7019 39

GF010

GG030

ex 2621

GG040

ex 2621

GH013

3915 30

ex 3904 10-40

GN010

ex 0502 00

GN020

ex 0503 00

GN030

ex 0505 90

(1) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(2) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(3) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(4) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(5) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(6) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(7) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

(8) Vt joonealust märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1) leheküljel 64.

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/53

KOMISJONI OTSUS,

29. märts 2006,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga

(Juhtum nr COMP/M.3975 – Cargill/Degussa)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 1034 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/783/EÜ)

Komisjon võttis 29. märtsil 2006 vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (1) ja eriti selle artikli 8 lõikele 1 vastu otsuse ühinemist käsitleva juhtumi kohta. Otsuse mittekonfidentsiaalne täielik versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

I. KOKKUVÕTE

(1)	21. oktoobril 2005 sai komisjon kavandatavat koondumist käsitleva teatise vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle; edaspidi „ühinemismäärus”) artikli 3 lõike 1 punktile b.

(2)	Teatise läbivaatamise tulemusel jõudis komisjon järeldusele, et teatatud tehing kuulub ühinemismääruse kohaldamisalasse.

(3)

23. novembril 2005 esitasid osapooled komisjonile oma kohustused. 14. detsembril 2005 jõudis komisjon järeldusele, et esitatud kohustustele vaatamata tekitab kõnealuse koondumise kokkusobivus ühisturuga tõsiseid kahtlusi, ning otsustas seetõttu algatada ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c vastava menetluse.

(4)	Pärast põhjalikku uurimist järeldas komisjon siiski, et teatatud tehingu kokkusobivus ühisturuga ei tekita kahtlusi. Seetõttu tehti ettepanek kuulutada tehing ühisturuga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõikele 1.

II. OSAPOOLED JA TEHING

(5)

Cargill on Ameerika Ühendriikide eraettevõtja, mis tegeleb terves maailmas põllumajandustoodete, loomasööda ja toiduainete tootmise ja müümise ning nendega seotud finantsteenuste osutamisega. DFI on Saksa toidukoostisainete ettevõtja, kes kuulub praegu Degussa AG-le, kelle aktsiate peamised omanikud on RAG ja E.ON. DFI kaks peamist haru on DFI Texturant Systems ja DFI Flavours. Tehing seisneb 100 % praegu Degussa AG-le kuuluvate DFI aktsiate omandamises.

III. TERVET ÜHENDUST HÕLMAV KOONDUMINE

(6)	Kavandatava tehinguga omandab Cargill täieliku kontrolli DFI üle ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 1 lõike 3 tähenduses.

IV. ASJAOMASED TOOTETURUD

(7)	Seoses käesolevas asjaga teostatud komisjoni turu-uuringus keskenduti eeskätt geneetiliselt muundamata vedelletsitiini (1) ja geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini (2) turule. Muud asjaomased turud on geneetiliselt muundatud letsitiini, pektiini ja seemnetest saadava toorõli turg.

1. Erinevad letsitiiniturud

(8)

Nn emulgaator letsitiin on emulsioonide stabiliseerimiseks kasutatav toidu koostisaine, mis kujutab endast hüdrofiilsete (näiteks vesi) ja hüdrofoobsete (näiteks õli) ainete segu. Letsitiini kasutatakse peamiselt toiduainete ja loomasööda tootmisel, kuid ka kosmeetikas ning ravimite ja tööstustoodete (näiteks taimekaitsevahendite ja naha) tootmisel. Kuigi letsitiini osa tootmiskuludes jääb tavaliselt alla 1 %, on ta tavaliselt lõpptarbija jaoks tootmisprotsessi seisukohalt väga oluline ja võib põhjalikult muuta lõpptoodete kvaliteeti.

(9)	Letsitiin on õlitaimede (tavaliselt sojaoa) pressimise kõrvalsaadus. Väga suur osa (95 %) turul pakutavast letsitiinist on saadud sojaoast ja muu tooraine, nagu rapsi- ja päevalilleseemnete osatähtsus on väike. Letsitiin moodustab sojaoa mahust alla 1 % ja väärtusest tublisti alla 5 %.

a) Letsitiin ja sünteetilised emulgaatorid ei moodusta ühte tooteturgu

(10)

Emulgaatoreid võib jagada looduslikeks emulgaatoriteks (st letsitiin) ja sünteetilisteks emulgaatoriteks (näiteks mono- ja diglütseriidid). Esimesi saadakse õlitaimedest, teisi aga toodetakse tehislikult keemiliste reaktsioonide abil. Komisjon tegi turu-uuringuga kindlaks, et nende emulgaatoritüüpide turud on alljärgnevatel põhjustel erinevad.

(11)

Turutest näitas, et nõudluse poolelt vaadatuna ei saa letsitiini ja sünteetilisi emulgaatoreid üksteisega asendada tehnoloogilistel põhjustel ja nende omaduste tõttu. See kehtib nii loomasööda kui ka toiduainete tootjate suhtes. Peaaegu mitte ükski geneetiliselt muundamata letsitiini tarbija ei ole seni hakanud kasutama sünteetilist emulgaatorit, kuigi geneetiliselt muundamata letsitiini hind on viimase kahe aasta jooksul kahekordistunud, ning neist suur osa ei kavatse hakata kasutama sünteetilisi emulgaatoreid ka juhul, kui letsitiin kallineks veel 10 % võrra.

b) Geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata letsitiini turgu tuleb hinnata eraldi

(12)

Turu-uuringuga tehti kindlaks, et Euroopas tuleb eristada geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata letsitiini turgu. Erinevalt ülejäänud maailma tarbijaist on Euroopa tarbijad kindlalt vastu geneetiliselt muundatud toodete kasutamisele. Seetõttu on Euroopa Liit võtnud vastu mitu määrust, mille tulemusena nõutakse alates 2004. aastast geneetiliselt muundatud toiduainete, loomasööda ja nende koostisainete märgistamist ja jälgitavust. (2) Sellest tulenevalt võib letsitiini märgistamise nõudest teha erandi vaid juhul, kui kehtestatakse sertifitseerimise kord („kontrolljälg”), mis hõlmab kogu tootmis- ja turustusahelat ning tõendab, et kasutatav soja on geneetiliselt muundamata ning et pool- ja valmistoodete valmistamiseks kasutatavaid aineid on kogu istutamise, saagikoristuse, hoiustamise, töötlemise ja turustamise käigus hoitud lahus geneetiliselt muundatud ainetest.

(13)

Pakkumise poolelt vaadatuna on geneetiliselt muundamata letsitiini toomise kulud oluliselt suuremad kui geneetiliselt muundatud letsitiini tootmise kulud. Geneetiliselt muundamata letsitiini ja geneetiliselt muundatud letsitiini turustusahelad on erinevad. Seetõttu on oluliselt erinevad ka geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata letsitiini hinnad.

c) Vedelletsitiini, õlivaba ja fraktsioneeritud letsitiini turgu tuleb hinnata eraldi

(14)

Komisjon leidis ka, et võib eristada letsitiini eri liike või vorme, kuna põhitooteks olevat vedelletsitiini saab omakorda rafineerida õlitustamise teel, mille tulemusel saadakse õlivaba letsitiin, või fraktsioneerimise teel, mille tulemusel saadakse fraktsioneeritud letsitiin. (3) Cargill ei tooda fraktsioneeritud letsitiini. Turu-uuringu käigus selgitati välja, et on olemas mitu asjaolu, mis räägivad vedela, õlivaba ja fraktsioneeritud letsitiini eristamise kasuks.

(15)

Peaaegu kõik tarbijad osutasid, et nad ei saa vahetada vedelletsitiini õlivaba letsitiini vastu ega vastupidi, kuna asjaomane letsitiini liik vastab nende konkreetsetele vajadustele (näiteks maitse, töötlemine jne) ja neid toodetakse erinevalt. Pakkumise vaatenurgast on õlivaba letsitiini ja fraktsioneeritud letsitiini tootmiseks vaja teatavaid täiendavaid tootmisvahendeid, märkimisväärseid investeeringuid ja asjaomast oskusteavet.

2. Pektiin

(16)

Osapoolte tegevus kattub ka pektiini valdkonnas. Pektiini kasutatakse toodete geelistamiseks, stabiliseerimiseks ja paksendamiseks. Komisjon kaalutles ka pektiini eri liikide üksikasjalikumat eristamist (näiteks õuna- ja tsitruspektiin või eristamine metoksüülisisalduse alusel), kuid jättis kokkuvõttes turu määratlemata, kuna tehing ei kahjusta konkurentsi kummagi turumääratluse alusel.

V. ASJAOMASED GEOGRAAFILISED TURUD

1. Letsitiin

(17)	Komisjon jõudis järeldusele, et vähemalt geneetiliselt muundamata letsitiini turud hõlmavad tervet Euroopa Liitu.

(18)

Euroopa turutingimused on erinevad. Euroopa eripära seisneb selles, et tarbijad eelistavad selgelt geneetiliselt muundamata tooteid. Euroopa majanduspiirkonnas müüakse 80 % kogu geneetiliselt muundamata letsitiinist, kuigi kogu maailmas müüdavast letsitiinist müüakse seal ainult 45 %. Peale selle ostavad tarbijad harva otse tarnijatelt, kes asuvad väljaspool Euroopat. See ei ole tingitud ainult transpordikuludest, vaid ka sellest, et paljudele tarbijatele on eriti olulised ka tarnetähtaegadest kinnipidamine ning toote ja tootmisega seotud oskusteabe alane abi. Letsitiini nõudluse struktuur EMPs erineb seega oluliselt letsitiini nõudluse struktuurist ülejäänud maailmas.

(19)	Kuigi geneetiliselt muundatud letsitiini (vedel- ja õlivaba letsitiin) turud võivad mõne tunnuse alusel olla ka ülemaailmsed (näiteks nendega seotud õigusaktid on terves maailmas sarnased), oli komisjonil võimalik jätta käesoleva otsuse raames turg täpsemalt määratlemata.

2. Pektiin

(20)	Kuigi turu-uuringu käigus saadi tõendeid, et turg võib hõlmata ainult Euroopa majanduspiirkonda, jäeti geograafiline turg täpsemalt määratlemata, kuna kummagi turumääratluse puhul ei esine konkurentsiprobleeme.

VI. HINNANG

1. Geneetiliselt muundamata vedelletsitiin

(21)	Geneetiliselt muundamata vedelletsitiini EMPd hõlmava turu puhul lükati süvauuringuga kõrvale tõsine kahtlus, et kavandatav tehing ei sobi kokku ühisturuga.

(22)

Uuringu käigus selgus, et osapoolte tegelik turuosa ([30–40] %) on väiksem, kui osapooled prognoosisid ([40–50] %), ja leidis kinnitust, et konkurentide avaldatav mõju on piisavalt suur, et piirata osapoolte seisundit turul. Cargilli, DFI ja Solae konkurentide turuosa tegelikult suureneb pidevalt ja märkimisväärselt. Oma turuosa suutsid suurendada mitte ainult väljakujunenud turuosaga toidu koostisainete edasimüüjad Nore Ingredients (kelle turuosa on [5–15] %) ja Helm AG (turuosa [0–10] %). Ka Brasiilia ja India konkurendid on muutunud viimasel ajal Euroopa tarbijate jaoks arvestatavaks alternatiivseks tarnijaks, kuna neist paljudele on (erinevalt Cargillist ja Degussast) geneetiliselt muundamata vedelletsitiini tooraine vahetult kättesaadav. Mõned suuremad toiduainete- ja šokolaaditootjad ostavad juba praegu otse Brasiilia tarnijatelt. Juhtivad Brasiilia tootjad on tõestanud, et nad suudavad Euroopas rajada oma turustus- ja logistikavõrgu ning konkureerida juba väljakujunenud turuosalistega, nagu ühinenud ettevõtjad ja Solae.

(23)

Brasiilia ja India tootjaid stimuleerivad Euroopa turuosalistega jõulisemalt konkureerima ka geneetiliselt muundamata vedelletsitiini hinna oluline tõus ja paeluvad kasumimarginaalid. Kuna EMP juhtivad turuosalised (Cargill, DFI, Solae) hangivad peaaegu kogu vajamineva geneetiliselt muundamata tooraine Brasiiliast oma tegelikelt või võimalikelt konkurentidelt, siis tõenäoliselt ei toimu geneetiliselt muundamata vedelletsitiini turul niisugust muutust, mis kahjustaks konkurentsi nimetamisväärselt.

(24)

Komisjoni turu-uuringuga tehti kindlaks, et ühinemisel ei ole konkurentsi takistavat mõju kooskõlastatud mõju näol. See ei tulene ainult asjaolust, et ühinemise järel on kahe suurima turuosalise turuosad asümmeetrilised. Turu-uuringu tulemusel saadi kindlaid tõendeid, et geneetiliselt muundamata vedelletsitiini turgu ei saa pidada läbipaistvaks, kuna geneetiliselt muundamata letsitiini hinnakirju ei ole olemas ja hind kujuneb igal üksikjuhul vastavalt tarnija ja tema klientide läbirääkimistele. Sellepärast erineb oluliselt hind, mida ka enam-vähem ühesuurused tarbijad maksavad vedelletsitiini eest.

2. Geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiin

(25)

Komisjoni uuring keskendus eeskätt geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini turule, kuna just sellel turul kuulub osapooltele ühiselt eriti suur osa. Kuigi teatise kohaselt oli sellel turul ainult kolm osalist, selgus süvauuringu käigus, et geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini turule on juba tulnud või on tulemas mitu uut turuosalist. See piirab osapoolte võimalust tegutseda konkurentidest sõltumatult.

(26)

Turu-uuringu käigus leidis kinnitust, et 2005. aastal oli DFI endiselt geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini suurim tarnija [50–60] % turuosaga. Võttes arvesse ka Cargilli turuosa, mis 2005. aastal oli [0–10] %, moodustaks ühinenud ettevõtjate turuosa [60–70] % EMP geneetiliselt muundamata letsitiini turust.

(27)

Lisaks näitas uurimus, et Cargilli seisund õlivaba letsitiini turul on suhteliselt nõrk ning tema konkurentsist väljalangemine ei muudaks turul märkimisväärselt konkurentsiolukorda. Erinevalt peamistest konkurentidest ei ole Cargillil õlivaba letsitiini tootmisrajatisi, vaid ta laseb vajaliku õlivaba letsitiini toota Ameerika Ühendriikides Arkansases asuvas vabrikus. Vabriku tootmisvõimsus on suhteliselt väike ja sedagi ei ole saadud kasutada tõsiste tehniliste probleemide tõttu. Turu-uuringu käigus selgus ka, et hinna madalal hoidmise strateegiat, mille Cargill on valinud geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini turule tulemiseks, ei ole võimalik pikemas perspektiivis järgida tooraine (geneetiliselt muundamata vedelletsitiin) hinna järsu tõusu tõttu.

(28)

Uuringu käigus selgus samuti, et turule on juba tulnud või on kohe tulemas uued geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini tarnijad, kes on piisava tegevushaardega. Enamik neist (näiteks Berg & Schmidt/Sternchemie, Ruchi ja Matlani) on oma õlitustamise tootmisliini juba rajanud või annavad selle käiku tuleval aastal (näiteks SG Lecitinas). Tõsiasi, et õlitustamistehaste võimsust on viimasel ajal oluliselt suurendatud, annab tunnistust India ja Lõuna-Ameerika tarnijate kindlast kavast tulla Euroopa turule. Hiljuti Indias ja Brasiilias käiku antud geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini tootmisrajatiste võimsus on suurem kui EMP turu maht.

(29)

Suhteliselt paljude ettevõtjate turuletulek annab tunnistust, et õlivaba letsitiini turule tuleku ees seisvad tõkked võivad olla küll kõrged, kuid siiski mitte ületamatud. Kuigi õlivaba letsitiin ei ole tooraine ning tema tootmiseks on vaja tehnoloogiat ja oskusteavet, on konkurendid kinnitanud, et asjakohast tehnoloogiat oli võimalik turult saada (näiteks inseneribüroodelt) ja et nad suudavad toota geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini, mille kvaliteet on võrreldav turuliidrite kvaliteeditasemega. Ka asjaolu, et paljud toiduainete tarbijad nõuavad, et nende tarnijal oleks Euroopas oma esindus, ei takista konkurente eriti, kuna enamik neist teeb koostööd Euroopa edasimüüjatega, kellel on vajalik oskusteave tarbijate ja nende konkreetsete vajaduste kohta. Paljud tarbijad on kinnitanud, et nad on alternatiivsetest geneetiliselt muundamata õlivaba letsitiini tarnijatest huvitatud.

3. Geneetiliselt muundatud letsitiini turud

(30)

Turu-uuringu käigus ei selgunud, et geneetiliselt muundatud letsitiini turgudel esineks konkurentsiprobleeme. Euroopa turgudel kuulub vedelletsitiini valdkonnas selge juhtkoht endiselt ADMile, kelle turuosa on [40–50] %. Talle järgnevad ühinemise osapooled, Solae ja mitu väiksemat konkurenti. Seega ei oleks ühinenud ettevõtjatel erilist võimalust suurendada hinda ühepoolselt või kahjustada konkurentsi muul viisil. Pealegi ei ole Cargilli letsitiini turustamise strateegia suunatud geneetiliselt muundatud letsitiini turgudele. Komisjon ei pea oluliseks ohtu, et ühinemine võib põhjustada tegevuse kooskõlastamist. Selle põhjused on eeskätt samad kui geneetiliselt muundamata vedelletsitiini puhul (hinnad ei ole läbipaistvad, turuosade ebasümmeetrilisus jms). Euroopa geneetiliselt muundatud õlivaba letsitiini turust kuuluks Solaele [50–60] % ja talle järgneks DFI, kuid Cargilli lisandumise tulemusena ei suureneks viimase turuosa kuigivõrd. Turul on ka teisi konkurente (näiteks ADM). Seega on geneetiliselt muundatud õlivaba letsitiini turgude kattumine väike.

4. Pektiin

(31)

Osapoolte summaarne pektiinituru osa ei ole terves maailmas ega ka EMPs suurem kui 25 % ja suureneks ühinemisel ainult vähesel määral. Turuliidri CP Kelco ja praegu teisel kohal oleva Danisco seisundit ühinemine ei mõjuta. See hinnang ei muutuks ka juhul, kui eristada alternatiivseid turge (näiteks ülemaailmsed turud, õuna- ja tsitruspektiini turud või metoksüüli sisalduse järgi liigitatud turud), kuna sel juhul nõrgeneks Cargilli seisund veelgi.

5. Vertikaalne mõju (seemnetest saadav toorõli)

(32)

Kuigi kavandatav toiming võib turule avaldada vertikaalset mõju, kui arvestada EMP sojatoorõli eelneva turu hüpoteetilist määratlust, ei põhjusta see vertikaalseid konkurentsiprobleeme peamiselt seetõttu, et DFI ja Cargill ostavad geneetiliselt muundamata vedelletsitiini valmiskujul kolmandatelt isikutelt ega kasuta geneetiliselt muundamata letsitiini tootmiseks isetoodetud geneetiliselt muundamata toorainet.

VII. JÄRELDUS

(33)	Seepärast tehakse otsuses järeldus, et kavandatav koondumine ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul ega selle olulises osas.

(34)	Sellest tulenevalt kuulutatakse otsuses koondumine kokkusobivaks ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 ning EMP lepingu artiklile 57.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk. 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk. 24).

(3) On olemas ka teatavat liiki muundatud või kohandatud eriletsitiine, kuid neile kuulub ainult kaduvväike turuosa.

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/57

KOMISJONI OTSUS,

18. juuli 2007,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga

(Juhtum COMP/M.4504 – SFR/Télé 2 France)

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3443 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/784/EÜ)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 18. juulil 2007 vastu otsuse koondumist käsitlevas juhtumis. Otsuse mittekonfidentsiaalne täielik versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

KOKKUVÕTE

(1)

28. novembril 2006 sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (edaspidi „EÜ ühinemismäärus”) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta, mille raames ettevõtja SFR S.A. (edaspidi „SFR”, Prantsusmaa), mille üle ettevõtjatel Vivendi SA (edaspidi „Vivendi”, Prantsusmaa) ja Vodafone Group plc (edaspidi „Vodafone”, UK) on ühiskontroll, omandab täieliku kontrolli nimetatud nõukogu määruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses ettevõtja Télé 2 France (edaspidi „Télé 2”, Prantsusmaa; kontserni Télé 2 tütarettevõtja) interneti- ja tavatelefoniteenuste üle järgmisel viisil: aktsiate ostu teel. Koondumine ei hõlma ettevõtja Télé 2 mobiilsideteenuseid.

(2)	SFR on Prantsuse ettevõtja, kes tegutseb Prantsusmaa mobiilsideturul. Ta kuulub ettevõtjatele Vivendi ja Vodafone.

(3)	Vivendi on meedia- ja telekommunikatsiooniturul tegutseva Prantsuse kontserni emaettevõtja. Kontsern Vivendi tegutseb peamiselt tasulise televisiooni (kontserni Canal+ vahendusel), kino-, muusika-, interaktiivsete mängude ja telekommunikatsiooniturul.

(4)	Vodafone on Briti kontserni emaettevõtja: mobiilsidevõrgu operaator ja muude telekommunikatsiooniteenuste pakkuja Euroopa Liidu liikmesriikides ja väljaspool ELi.

(5)	Télé 2 France (Télé 2) on kontserni Télé 2 Prantsuse filiaal. Ta pakub tavatelefoniteenust ja internetiühendust ning alates 2006. aasta juunist DSLi (2) kaudu ka tasulise televisiooni teenust. Télé 2 tegutseb ka mobiilside turul.

(6)

Turu-uuring osutas, et koondumine, millest teatati, võib oluliselt vähendada DSL-võrkude operaatorite konkurentsisurvet Prantsuse tasulise televisiooni turul ning tuua kaasa hinnatõusu ja teenuse kvaliteedi languse. Seega on tõsiseid kahtlusi, et koondumine, millest teatati, takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Samas pakkusid SFR ja Vivendi asjakohaseid lahendusi nende kahtluste hajutamiseks.

I. ASJAOMASED TURUD

Sissejuhatus

(7)

Kõnealune koondumine mõjutab Prantsuse tasulise televisiooni turgu, mille ülesehitus on järgmine: ülemise tasandi moodustavad programmide (filmid, seriaalid, spordiüritused jne) avaliku esitamise õiguse turg. Keskmise tasandi moodustavad meediakanalite toimetused, kes toodavad originaalsaateid või ostavad programmide (filmid, seriaalid, spordiüritused jne) avaliku esitamise õiguse, et edastada neid oma meediakanali kaudu. Alumise tasandi moodustavad levitajad, kes ostavad toimetustelt õiguse nende kanaleid levitada ja pakuvad tarbijatele tasulise televisiooni teenust, kus kliendil on juurdepääs teatavale telepaketile. Tasulise televisiooni teenust saab lõpptarbijale pakkuda erinevate tehnoloogiate vahendusel, neist levinumad on kaabel- ja satelliitside, DSL-tehnoloogia ning maapealsed analoog- ja digisignaali saatjad.

Kaubaturud

Avaliku esitamise õiguse turg

(8)

Tähtsamad kriteeriumid audiovisuaalsete teoste avaliku esitamise õiguse turu segmenteerimiseks on järgmised:

i)	audiovisuaalsete teoste liik: uued kinofilmid ja seriaalid, spordiüritused, muud audiovisuaalsed teosed (arhiivi- ja dokumentaalsaated);

ii)	edastamismeetod: kaabel- ja satelliitside, DSL-tehnoloogia ning maapealsed analoog- või digisignaali saatjad;

iii)	levitamise viis: lineaarne programm (tavatelevisiooni kanalid) või mittelineaarne programm (Pay Per View, edaspidi „PPV”; Video on Demand, edaspidi „VoD”).

(9)

Enamasti ostavad DSL-tehnoloogiat kasutavad telekanalite levitajad Prantsusmaal avaliku esitamise õigused VoD programmi jaoks. Kuigi Télé 2 ei osutanud enne koondumist VoD teenust, oli ta siiski potentsiaalne VoD programmi avaliku esitamise õiguste ostja. Selleks et hinnata koondumise konkurentsimõju, on vaja turu-uuringu tulemustele toetudes määratleda üheselt VoD programmi kaudu levitatavate kinofilmide avaliku esitamise õiguse turg.

Kanalite levitamise õiguse turg

(10)

Levitamise õiguse ostmisel kohtuvad omavahel telekanalite toimetused ja tasulise televisiooni teenuse pakkujad. Vastavalt komisjoni otsustustavadele eristatakse tasuta kanaleid, mida enamasti rahastatakse reklaamituludest (või avalik-õiguslike telekanalite puhul riigieelarvest), ja tasulisi kanaleid, mida rahastatakse peamiselt levitajate makstavatest tasudest.

(11)

Komisjon on mitmel juhul kavandanud turu segmenteerimist vastavalt telekanalite teemale (näiteks spordi- ja premium-pakett), kuid siiani ei ole seda rakendatud. Ilma kõnealust segmenteerimist rakendamata on komisjon jõudnud järeldusele, et müüdavaim telepakett koosneb nn baaspaketist, mis hõlmab erinevaid olulisi valdkondi (premium, filmid, noorteprogrammid, sport, uudised), ja seda täiendavatest muudest temaatilistest pakettidest, mis on rohkemal või vähemal määral asendatavad.

(12)

Konkurentsiasutused ei segmenteeri tavaliselt kõnealust turgu edastamismeetodi järgi (kaabel- või satelliitside või hiljuti lisandunud DSL-tehnoloogia), sest toimetused soovivad tulude suurendamise eesmärgil enamasti, et nende kanaleid levitataks võimalikult ulatuslikult, ja tahavad seepärast olla esindatud mis tahes tehnoloogiat kasutavate levitajate programmides ja müüvad eksklusiivseid õigusi levitamise eri viiside jaoks.

Tasulise televisiooni teenuste jaemüük

(13)	Lähtuvalt komisjoni kogemusest moodustavad tasulise ja tasuta televisiooni teenuste jaemüük kaks erinevat turgu. Tasulise ja tasuta televisiooni teenused on nõudluse vaatevinklist asendatavad vaid vähesel määral. Käesoleva koondumisega seonduvad uuringud kinnitasid seda olulist segmenteeritust.

(14)

Samas kinnitas turu-uuring, et turgu ei ole vaja segmenteerida tasulise televisiooni teenuse edastamismeetodi järgi (kaabel- ja satelliitside, DSL-tehnoloogia, maapealsed analoog- ja digisignaali saatjad), sest eri kanalite kaudu edastatavad programmid muutuvad üha sarnasemaks. Lisaks ei ole kõnealuse koondumise puhul oluline selgitada, kas telekanalite edastamine mobiilsidevõrgu kaudu (kus SFR on tegev juba enne koondumist) on eraldiseisev turg, sest koondumine ei hõlma Télé 2 mobiilsideteenuseid.

Geograafiline turg

(15)

Eespool loetletud turgude puhul on komisjon oma otsustustavadest lähtuvalt veendunud, et tegemist on riigi territooriumiga piiratud turuga. Olenemata sellest, kas saated on kohaliku või välismaise päritoluga, toimuvad saadete hankimine (esitamis- või levitamisõiguste omandamine) ning pakkujate ja ostjate vahelised läbirääkimised riigi tasandil. Tasulise televisiooni teenuste jaemüügi puhul peab märkima, et eri edastamismeetodid võimaldavad hõlmata kogu riigi territooriumi (satelliitside) või on eesmärgiks hõlmata järk-järgult kogu või suur osa riigi territooriumist (TNT, DSL ja kaabelside). Lisaks on oluline märkida, et tasulise televisiooni pakkujate hinnapoliitika on kogu riigi territooriumil ühtne.

II. KONKURENTSIMÕJU HINDAMINE

Turu toimimine enne teatatud koondumist

(16)

Enne koondumist tegeles korporatsioon Vivendi Prantsusmaal tasulise televisiooni teenuste jaemüügiga nii satelliitside kui maapealsete analoog- ja digisignaali saatjate kaudu. Vivendi telepakette edastatakse ka DSL-võrgu kaudu. Samas ei kuulunud Vivendile enne koondumist ühtegi DSL-võrku, seega peab ta saadete edastamiseks kasutama kindlasti mõne DSL-võrgu omaniku teenuseid. DSL-võrgu omanik on seega ainult Vivendi pakettide „transportija”, kuid mitte levitaja, sest Vivendil säilib otsene ärisuhe paketi tellinud kliendiga.

(17)

Télé 2 tüüpi DSL-võrgu omanikud saavad tasulise televisiooni turul levitada ainult neid telepakette ja tasulise televisiooni teenuseid, mille avaliku esitamise õiguse on nad ise toimetustelt ostnud ning mida nad pakuvad seejärel otse lõpptarbijale. Telekanalite pakette müüakse sageli komplektis teiste telekommunikatsiooniteenustega (tavatelefon ja/või lairiba Interneti-ühendus).

(18)

Suurema osa Prantsusmaa tasulise televisiooni turu juurdekasvust on seotud kiiresti areneva DSL ja maapealse digitaaltelevisiooni tehnoloogiaga, samas on satelliit- ja kaabelsidega seotud turu juurdekasv tagasihoidlik. Eeldades, et järgnevatel aastatel võtab üha enam Prantsusmaa elanikke kasutusele DSL-ühenduse, kasvab DSL-võrkude komplektteenuseid kasutavate klientide arv kiiresti.

(19)

DSL-võrkude edu tuleneb asjaolust, et neil on teatavad eelised võrreldes teiste edastusmeetoditega:

—	võimalus pakkuda komplektteenust (lairiba Interneti-ühendust, IP telefoniühendust, telekanaleid ja järk-järgult ka mobiilside teenust), mida satelliitside ja maapealsed digitaaltelevisioonisaatjad ei võimalda;

—	tehnilised eelised: tavatelefoni liini pidi edastatav teenus (vasepaar), uudsete teenuste pakkumise võimalus (VoD), mida satelliitside ja maapealsed digitaaltelevisioonisaatjad signaali ühesuunalise liikumise tõttu ei saa pakkuda, ning „maksustamine vaatamisel” teenus.

(20)

Turu-uuringu käigus selgus, et telepakette pakkuvate DSL-võrkude operaatorite konkurentsisurve Vivendi korporatsioonile on praegu väike, sest neil puudub ligipääs atraktiivsetele telesaadetele. Piiratud juurdepääsu otsene põhjus on Vivendi eksklusiivlepingud pea kõikide Prantsuse olulisemate ja tuntumate telekanalite toimetustega, sõltumata sellest, kas need kuuluvad korporatsiooni.

Horisontaalne mõju

(21)	Toetudes turu-uuringute teises etapis kogutud teabele, hindab komisjon Vivendi turuosaks [60–70] % abonentide arvust. Võrreldes Vivendi pakkumiste hinda konkurentide omaga, on Vivendi käibe põhjal arvutatud turuosa igal juhul palju suurem kui abonentide arv seda näitab.

(22)	Ettevõtjale Télé 2 kuuluv turuosa on üliväike, alla 1 %. Koondumisest teatanud ettevõtja andmete kohaselt moodustas Télé 2 klientide arv 2006. aastal vähem kui 2 % abonentide koguarvust.

(23)

Télé 2 väikest turuosa võib selgitada üsna hilise tulekuga tasulise televisiooni turule (2006. aasta juuni), kuid igal juhul on kõnealuse ettevõtja tähtsus turul väike ning tulevikus ei ole ette näha tema osatähtsuse olulist kasvu. Teatise esitaja edastatud andmete kohaselt, mida kinnitasid ka turu-uuringu käigus küsitletud huvitatud isikud, vastab Télé 2 turuosa üldiselt tema praegusele või võimalikule konkurentsisurvele turul. Turu-uuringust selgus, et ettevõtjal Télé 2 ei ole võrreldes teiste DSL-võrkude operaatoritega mingeid erilisi eeliseid, ning ilma koondumiseta ei oleks tema kasv olnud kiirem turu keskmisest kasvust.

(24)	Samas selgus turu-uuringust, et Vivendi võimaldas ettevõtjale Télé 2 juurdepääsu audiovisuaalsetele teostele soodustingimustel, mistõttu saaks Télé 2 oma positsiooni tasulise televisiooni teenuste jaemüügi turul kiiresti ja olulisel määral tugevdada.

Vertikaalne mõju

(25)

Turu-uuringu teine etapp kinnitas kõiki menetluse algatamise otsuses osutatud tõsiseid kahtlusi, samas selgus, et koondumisega kaovad või vähenevad olulisel määral Vivendi võimalused pakkuda teatavatele DSL-võrkude operaatoritele ebasoodsamaid tingimusi teostele (kanalid ja audiovisuaalsed teosed) juurdepääsul. Kui Vivendi saab ise DSL-võrgu operaatoriks, ei ärgita ta enam, et kõiki DSL-võrgu operaatoreid koheldaks ühetaoliselt. Vivendi oleks huvitatud ettevõtjale SFR/Télé 2 soodsate tingimuste andmisest, et haarata endale võimalikult suur osa DSL-turu kasvust tasulise televisiooni teenuste jaemüügi turul.

(26)

Vivendi märkimisväärne positsioon avaliku esitamise õiguse ja kanalite levitamise õiguse turul võimaldab tal olulisel määral parandada SFR/Télé 2 kaudu edastatavate telepakettide sisu (kanalite või audiovisuaalsete teoste avaliku esitamise õigused), muutes selle atraktiivsemaks ja/või diferentseeritumaks. Samad kanalid või teosed oleksid teistele DSL-võrkude operaatoritele kättesaamatud või kättesaadavad ebasoodsamatel tingimustel kui SFR/Télé 2 puhul. Lähtudes asjaolust, et DSL-võrgu operaatorite võimalused telekommunikatsioonikanalite (telefon ja Internet) kaudu edastatavate teenuspakettide moodustamisel on piiratud, oleks ettevõtja Télé 2 teenuspaketti kuuluva telepaketi täiustamine olulise mõjuga ning suurendaks tuntavalt tema pakkumise atraktiivsust.

(27)

Need diskrimineerivad meetmed tugevdaksid oluliselt Télé 2 pakkumiste atraktiivsust (ja seega ka abonentide arvu), ilma et konkureerivatel DSL-võrgu operaatoritel oleks reaalne juurdepääs muudele samaväärsetele teostele. Seega nõrgeneks oluliselt DSL-võrgu operaatorite positsioon tasulise televisiooni teenuste jaemüügi turul, mis nõrgestaks ka nende võimalikku ostujõudu kanalite levitamise õiguse või audiovisuaalsete programmide avaliku esitamise õiguste omandamisel. Eespool kirjeldatud olukorra tulemusena suureneks märgatavalt Vivendi mõju läbirääkimistel avaliku esitamise õiguse ja kanalite levitamise õiguse turul, mida omakorda toetaks abonentide arvu kasv.

Kokkuvõte

(28)

On oht, et teatatud koondumine selle esialgsel kujul vähendab konkurentsisurvet, mida DSL-võrgu operaatorid alles hakkavad omandama tasulise televisiooni teenuste jaemüügi turul. Samas nõrgestab Vivendi märkimisväärne turuosa juba konkurentsi Prantsusmaa tasulise televisiooni turul. DSL-võrgu operaatorite konkurentsimõju võimalik vähenemine tasulise televisiooni teenuste jaemüügi turul tugevdaks veelgi Vivendi märkimisväärset positsiooni avaliku esitamise õiguse ja kanalite levitamise õiguse turul.

III. PARANDUSMEETMED

(29)	Selleks et kõrvaldada konkurentsi kahjustavaid ohte, esitasid SFR ja Vivendi 13. juunil 2007 kohustuste ettepanekud. Kõnealused kohustused hõlmavad juurdepääsu kolme tüüpi sisule: kanalid (1. ja 2. kohustus), kanalite paketid ja minipaketid (3. kohustus) ja VoD õigused (4. kohustus).

(30)

Kohustused hõlmavad kolme kanalite kategooriat:

—	„1. kategooria kanalid” on Vivendi korporatsiooni lineaarsed teemakanalid (st need ei hõlma VoD ja sVoD teenuseid);

—	„2. kategooria kanalid” on teiste ettevõtjate (sh Canal+ France väikeaktsionärid) lineaarsed teemakanalid, mille eksklusiivne levitamise õigus xDSL-võrgus on Vivendil; ning

—	„3. kategooria kanalid” on teiste ettevõtjate (sh Canal+ France väikeaktsionärid) lineaarsed teemakanalid, mille eksklusiivne levitamise õigus xDSL-võrgus ei kuulu Vivendile.

(31)

1. kohustuse eesmärk on tagada, et Vivendi ei pakuks oma kanalite ega ka kanalite, millele tal on või millele ta omandab eksklusiivse levitamise õiguse DSL-võrgus, levitamiseks ettevõtjale SFR/Télé 2 soodsamaid tingimusi kui teistele DSL-võrgu operaatoritele. Kohustuse täitmiseks peab Vivendi andma muudele DSL-võrgu operaatoritele õiguse levitada ettevõtja SFR/Télé2 kanaleid tavalistel turutingimustel, mis peavad olema vähemalt sama soodsad kui SFR/Télé2-le antud tingimused.

(32)

1. kohustus ei hõlma neid kanaleid, millele on viidatud Vivendi ja korporatsiooni Canal+ poolt seoses telekanalite Canal Satellite ja TPS ühinemisega Prantsuse majandusministrile esitatud kohustuste punktis 21. SFR ja Vivendi täpsustasid kõnealuse kohustuse mõistet 13. juuni 2007. aasta kirjas, kinnitades, et see välistab igasuguse positiivse diskrimineerimise SFR/Télé 2 suhtes seoses juurdepääsuga seitsmele loetletud telekanalile.

(33)

2. kohustus keelab ettevõtjal SFR/Télé 2 omandada või kasutada eksklusiivset õigust kanalite levitamiseks DSL-võrgus. Selle kohustuse tähtsus on seotud asjaoluga, et DSL-võrgu operaatoritele, kes soovivad eristuda Vivendi pakkumistest, arendades oma telepakette Vivendist sõltumatult, on kättesaadavad vaid 3. kategooria kanalid. Toetudes Vivendi tugevale positsioonile kanalite levitamise õiguste maailmaturul, oleks ettevõtjal SFR/Télé 2 pärast koondumist olnud võimalus omandada eksklusiivõigus nende kanalite levitamiseks DSL-võrgus.

(34)

2. kohustuses nähakse ette järelevalveklausel, mis võimaldab komisjonil eelnevalt kontrollida, et SFR/Télé 2 ei ole omandanud eksklusiivseid õigusi 3. kategooria kanalite levitamiseks DSL-võrgus, ning tagada, et SFR/Télé 2 ei omandaks kõnealuseid õigusi ega võtaks teistelt DSL-võrgu operaatoritelt ära võimalust arendada oma pakkumisi Vivendist sõltumatult.

(35)

3. kohustus keelab Vivendil kehtestada ettevõtja SFR/Télé 2 abonentidele soodustingimusi juurdepääsuks telepakettidele mida ta ise edastab, st Canal+ paketile (praegu neli premium-paketti, mis hõlmavad spordiüritusi ja kinofilmide esmast telelinastamist) ning pakettidele Canal Satellite ja TPS, mis hõlmavad kümneid teemakanaleid erinevas kombinatsioonis (noortekanalid, uudised, populaarteaduslikud kanalid, kinofilmide telelinastamine jne). Paketid Canal+, Canal Satellite ja TPS on Prantsuse tasulise televisiooni parimad pakkumised, millele puudub turul kohene alternatiiv. Need paketid on oluline täiendus teenuspakette pakkuvate DSL-võrgu operaatorite abonentidele, kes soovivad, et telepakett tagaks juurdepääsu võimalikult paljudele tasulise televisiooni teenustele.

(36)	3. kohustus kehtib ka „maksustamine vaatamisel” teenuste suhtes, mida Vivendi praegu või tulevikus osutab. Näiteks spordikanali Foot+ puhul, mis on väga atraktiivne (seega oluline klientide värbamisel) ja väga erinev teistest kanalitest.

(37)

4. kohustus keelab Vivendil ja SFRil osta VoD eksklusiivseid õigusi uutele Ameerika ja Prantsuse filmidele. Selle kohustuse eesmärk on võimaldada ettevõtjaga SFR/Télé 2 konkureerivatel DSL-võrgu operaatoritel osta VoD õigused uute Ameerika ja Prantsuse filmide näitamiseks, mis võimaldab tasulise televisiooni teenuseid oluliselt mitmekesistada. Juhul kui tegelik olukord turul osutab, et Vivendi konkurendid ostavad VoD eksklusiivseid õigusi, on ette nähtud järelevalveklausel.

(38)	Kohutuste rakendus- ja järelevalvesätted võimaldavad tagada kontrolli ja järelevalve ning seega kohustuste tõhusa täitmise. Kohustustes on ette nähtud ka kiirmenetlus vaidluste lahendamiseks (vahekohus).

(39)	Kohustused on võetud viieks aastaks. Võttes arvesse uute tehnoloogiatega seotud turgude arengut on selline kestus on piisav. Kõnealuste kohustuste viieaastane kehtivusaeg ühtib lisaks ka seoses ettevõtjate Canal Satellite ja TPS ühinemisega Prantsuse ametiasutuste võetud kohustuste kehtivusajaga.

(40)	Eespool toodust lähtuvalt võib kinnitada, et kui SFR ja Vivendi võetud kohustused täidavad, kõrvaldatakse teatatud koondumisega tekkivad konkurentsiprobleemid Prantsusmaa tasulise televisiooni turul.

IV. JÄRELDUS

(41)

Kui SFR ja Vivendi täidavad täielikult kõik võetud kohustused, ei takista kavandatav koondumine olulisel määral konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Seega tuleb teatatud koondumine, mida on muudetud vastavalt ettevõtjate SFR ja Vivendi võetud kohustustele, kuulutada ühisturuga ja EMP lepinguga kokkusobivaks vastavalt EÜ ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2, artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2 ning EMP lepingu artiklile 57.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2) Digital Subscriber Line (digitaalne abonendiliin). DSL-tehnoloogia võimaldab edastada andmeid palju kiiremini kui tavalise telefoniühenduse puhul. DSL-tehnoloogial on mitmeid teisendeid, millest kõige rohkem on levinud ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line – asümmeetriline digitaalne abonendiliin).

4.12.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 316/62

KOMISJONI OTSUS,

3. detsember 2007,

millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ühendkuningriigis, Rumeenias ja Poolas

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 6109 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/785/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (3) eriti selle artikli 63 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. juuni 2006. aasta otsusega 2006/415/EÜ (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/135/EÜ) (4) sätestatakse teatavad kaitsemeetmed, mida tuleb rakendada, et vältida selle haiguse levikut, sealhulgas A- ja B-piirkonna kehtestamine vastavalt kahtlustatud või kinnitatud haiguspuhangutele.

(2)	Pärast viiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangut Ühendkuningriigis Suffolki krahvkonnas muudeti otsusega 2007/731/EÜ (5) otsuse 2006/415/EÜ lisa.

(3)	Toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames on läbi vaadatud kaitsemeetmed, mis Ühendkuningriik võttis kooskõlas otsusega 2006/415/EÜ, sealhulgas kõnealuse otsuse artiklis 4 sätestatud A- ja B-piirkondade kehtestamine.

(4)	Kuna haiguse hilisem puhang esines piirangualal, tuleb piiranguala ulatust ja meetmete kestust muuta, et võtta arvesse epidemioloogilist olukorda.

(5)	Pärast viiruse alatüübi H5N1 põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangut Rumeenias Tulcea piirkonna koduses linnukasvatuses muudeti otsusega 2007/770/EÜ (6) otsuse 2006/415/EÜ lisa.

(6)	Toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames on läbi vaadatud kaitsemeetmed, mis Rumeenia võttis kooskõlas otsusega 2006/415/EÜ, sealhulgas kõnealuse otsuse artiklis 4 sätestatud A- ja B-piirkondade kehtestamine.

(7)

Poola on teavitanud komisjoni alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripi puhangust oma territooriumil Brudzeń Duży maakonnas asuvas kodulinnukasvatusettevõttes ja võtnud otsuses 2006/415/EÜ sätestatud asjakohased meetmed, sealhulgas kehtestanud kõnealuse otsuse artiklis 4 sätestatud A- ja B-piirkonnad.

(8)

Komisjon on koostöös Poolaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud A- ja B-piirkondade piirid on haiguspuhangu tegelikust asukohast piisavalt kaugel. Seepärast võib Poola A- ja B-piirkonnad kinnitada ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestuse.

(9)	Seetõttu tuleks otsust 2006/415/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/415/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33); parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 12.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(4) ELT L 164, 16.6.2006, lk 51. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/770/EÜ (ELT L 311, 29.11.2007, lk 45).

(5) ELT L 295, 14.11.2007, lk 28.

(6) ELT L 311, 29.11.2007, lk 45.

LISA

„LISA

A OSA

Artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud A-piirkond:

ISO riigikood

Liikmesriik

A-piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev; artikli 4 lõike 4 punkti b alapunkt iii

Kood

(võimaluse korral)

Nimi

ÜHENDKUNINGRIIK

SUFFOLK

00162

NORFOLK

00154

Ohustatud tsoon:

Ala Suffolki ja Norfolki krahvkondades, mis asub kolme kilomeetri raadiuses ristkoordinaatidest TM 06178 76666 ja TL 9506381001. (1)

19.12.2007

SUFFOLK

00162

NORFOLK

00154

Järelevalvetsoon:

Ala Suffolki ja Norfolki krahvkondades, mis asub kümne kilomeetri raadiuses ristkoordinaatidest TM 06178 76666 ja TL 9506381001. (1)

RUMEENIA

00038

Ohustatud tsoon:

Murighiol

31.12.2007

00038

Järelevalvetsoon:

Dunavatu de Jos

Dunavatu de Sus

Colina

Plopu

Sarinasuf

Mahmudia

POOLA

MAZOWIECKIE VOIVODSHIP

01400

Płocki omavalitsusüksus

Ohustatud tsoon:

Brudzeń Duży maakond:

Główina

Gorzechówko

Gorzechowo

Myśliborzyce

Rembielin

Rokicie

Siecień

Siecień Rumunki

Strupczewo Duże

Uniejewo

Więcławice

Nowy Duninów maakond:

Karolewo

Nowa Wieś

Nowy Duninów

31.12.2007

KUJAWSKO-POMORSKIE VOIVODSHIP

00400

Włocławeki omavalitsusüksus

Ohustatud tsoon:

Włocławeki maakond:

Skoki Duże

Skoki Małe

MAZOWIECKIE VOIVODSHIP

01400

Płocki omavalitsusüksus

Järelevalvetsoon:

Brudzeń Duży maakond:

Bądkowo

Bądkowo Jeziorne

Bądkowo Kościelne

Bądkowo Podlasie

Bądkowo Rochny

Biskupice

Brudzeń Duży

Brudzeń Mały

Cegielnia

Cierszewo

Izabelin

Janoszyce

Karwosieki Cholewice

Kłobukowo

Krzyżanowo

Lasotki

Murzynowo

Noskowice

Parzeń

Parzeń Janówek

Patrze

Radotki

Robertowo

Sikórz

Sobowo

Suchodół

Turza Mała

Turza Wielka

Wincentowo

Winnica

Zdziębórz

Żerniki

Stara Biała maakond:

Brwilno Górne

Kobierniki

Kowalewko

Ludwikowo

Mańkowo

Maszewo Duże

Srebrna

Ulaszewo

Wyszyna

Nowy Duninów maakond:

Brwilno Dolne

Brzezinna Góra

Duninów Duży

Grodziska

Jeżowo

Kamion

Kobyla Góra

Środoń

Stary Duninów

Studzianka

Wola Brwileńska

MAZOWIECKIE VOIVODSHIP

01400

Sierpc omavalitsusüksus

Järelevalvetsoon:

Mochowo maakond:

Będorzyn.

Grodnia

Łukoszyn

Łukoszyno Biki

KUJAWSKO-POMORSKIE VOIVODSHIP

00400

Włocławeki omavalitsusüksus

Järelevalvetsoon:

Włocławeki maakond:

Dąb Mały

Dąb Polski

Dąb Wielki

Dobiegniewo

Jazy

KUJAWSKO-POMORSKIE VOIVODSHIP

00400

Lipno omavalitsusüksus

Järelevalvetsoon:

Dobrzyń nad Wisłą maakond:

Chalin

Chudzewo

Dobrzyń nad Wisłą

Kamienica

Łagiewniki

Lenie Wielkie

Michałkowo

Mokówko

Mokowo

Płomiany

Ruszkowo

Wierznica

Wierzniczka

Tłuchowo maakond:

Trzcianka

B OSA

Artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud B-piirkond:

ISO riigikood

Liikmesriik

B-piirkond

Kohaldamise lõppkuupäev; artikli 4 lõike 4 punkti b alapunkt iii

Kood

(võimaluse korral)

Nimi

ÜHENDKUNINGRIIK

NORFOLK

00154

SUFFOLK

00162

Omavalitsusüksused:

Babergh

Breckland

Forest Heath

Ipswich

Mid Suffolk

Norwich

St Edmundsbury

South Norfolk

Suffolk Coastal

Waveney

19.12.2007

RUMEENIA

00038

Tulcea maakond:

31.12.2007

POOLA

MAZOWIECKIE VOIVODSHIP

01400

Płocki omavalitsusüksus

Maakonnad:

Bielsk

Bodzanów

Brudzeń Duży

Bulkowo

Drobin

Gąbin

Łąck

Mała Wieś

Nowy Duninów

Radzanowo

Słubice

Słupno

Stara Biała

Staroźreby

Wyszogród

31.12.2007

Płocki linn

Gostynini omavalitsusüksus

Maakonnad:

Gostynin

Pacyna

Sanniki

Szczawin Kościelny

Sierpc omavalitsusüksus

Maakonnad:

Gozdowo

Mochowo

Rościszewo

Sierpc

Szczutowo

Zawidz

KUJAWSKO-POMORSKIE VOIVODSHIP

00400

Włocławeki omavalitsusüksus

Maakonnad:

Baruchowo

Boniewo

Brześć Kujawski

Choceń

Chodecz

Fabianki

Izbica Kujawska

Kowal

Lubanie

Lubień Kujawski

Lubraniec

Włocławek

KUJAWSKO-POMORSKIE VOIVODSHIP

00400

Lipno omavalitsusüksus

Maakonnad:

Bobrowniki

Chrostkowo

Dobrzyń nad Wisłą

Kikół

Lipno

Skępe

Tłuchowo

Wielgie

Włocławeki linn”

(1) Kasutatakse Briti riiklike ristkoordinaatide süsteemi.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 316

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 4. detsember 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1415/2007, 3. detsember 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1416/2007, 3. detsember 2007, millega määratakse kindlaks sealihasektori eraladustusabi taotluste esitamise tähtpäev	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1417/2007, 28. november 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1418/2007, 29. november 2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta ( 1 )	6

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/783/EÜ
*	Komisjoni otsus, 29. märts 2006, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga (Juhtum nr COMP/M.3975 – Cargill/Degussa) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 1034 all) ( 1 )	53
	2007/784/EÜ
*	Komisjoni otsus, 18. juuli 2007, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga (Juhtum COMP/M.4504 – SFR/Télé 2 France) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3443 all) ( 1 )	57
	2007/785/EÜ
*	Komisjoni otsus, 3. detsember 2007, millega muudetakse otsust 2006/415/EÜ, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N1 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ühendkuningriigis, Rumeenias ja Poolas (teatavaks tehtud numbri K(2007) 6109 all) ( 1 )	62