6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1676/2001, (2) mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1424/2006, (3) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Käesolevates läbivaatamistes käsitletavad meetmed koosnesid 0–18 % väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes; kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 17,3 %. Määruse (EÜ) nr 1676/2001 (muudetud versioonis) aluseks olevale uurimisele viidatakse sõnadega „algne uurimine”.

(2)

Algses uurimises Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamisala laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1975/2004 (4) Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordile olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte.

(3)

Otsusega 2001/645/EÜ (5) kiitis komisjon heaks viie India tootja pakutud algse uurimisega seotud kohustused. Kõnealused kohustused tunnistati otsusega 2006/173/EÜ (6) kehtetuks.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 367/2006, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1124/2007, (7) kehtestas nõukogu Indiast pärit PET-kile impordi suhtes lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Meetmed kehtestati vahemikus 7–19,1 % väärtuselise tollimaksuna individuaalselt nimetatud eksportijate impordi suhtes; kõikide teiste äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 19,1 %. Määruse (EÜ) nr 367/2006 (muudetud versioonis) aluseks olevale uurimisele viidatakse sõnadega „eelmine subsiidiumidevastane uurimine”.

(5)

23. mail 2006 esitasid järgmised ühenduse tootjad taotluse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaseks aegumise läbivaatamiseks ja 3. juulil 2006 taotluse algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaseks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mis hõlmab äriühingu Jindal Poly Films Limited (edaspidi „Jindal”) dumpinguhindu: Du Pont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi „taotluse esitajad”). Taotluse esitajate toodang moodustab põhiosa ühenduse PET-kile toodangust.

(6)

Taotluse esitajad väitsid ning esitasid esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et a) dumping ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine tõenäoliselt jätkub või kordub ning b) dumpinguga seotud asjaolud, mille alusel kehtestati Jindali suhtes meetmed, on muutunud ning et nimetatud muutused on püsivad.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise ja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, algatas komisjon kõnesolevad läbivaatamised 22. augustil 2006 (8) ja 25. augustil 2006 (9) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteadetega.

(8)

Osalises vahepealses uurimises käsitleti üksnes Jindaliga seotud dumpingut. Läbivaatamise uurimisperioodiks (edaspidi „uurimisperiood”) määrati mõlema läbivaatamise jaoks ajavahemik 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 2003. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid, ühenduse tootjaid, teadaolevalt huvitatud importijaid ja kasutajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Mõlema läbivaatamise puhul anti huvitatud isikutele võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Arvestades taotluses nimetatud, PET-kilet eksportivate tootjate suurt arvu Indias, nähti algatamisteates ette aegumise läbivaatamise puhul väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed PET-kilega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil. Kuus eksportivat India tootjat ilmutas koostöövalmidust. Kõnealusest kuuest eksportivast tootjast võeti valimisse kolm äriühingut (Ester Industries Limited, Garware Polyester Limited ja Jindal) ning neile saadeti küsimustikud. Leiti, et need äriühingud moodustavad algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt suurima ühendusse suunatud PET-kile tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(12)

Lisaks saatis komisjon küsimustiku kõigile teadaolevalt huvitatud isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid. Täielikud vastused küsimustikule saadi neljalt ühenduse tootjalt, kolmelt valimisse võetud eksportivalt tootjalt, ühelt importijalt/kasutajalt ja neljalt kasutajalt.

(13)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumping ja kahju, dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ja see, kas meetmete säilitamine oleks ühenduse huvides, ning kontrollis nende andmete õigsust. Tehti kontrollkäigud järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(14)

Vaatlusalune toode on sama mis algses uurimises, st Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (edaspidi „PET-kile”), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all.

(15)

Nagu ka algses uurimises, leiti, et India omamaisel turul toodetud ja müüdud PET-kilel ning Indiast ühendusse eksporditud PET-kilel, samuti ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud PET-kilel on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusvaldkonnad. Seepärast on need samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas Jindali omamaise müügi kogumaht on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas omamaine müük moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud müügimahust.

(17)

Seejärel selgitati, kas iga tooteliigi kogu omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama liiki toote kogu müügimahust.

(18)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama liiki toote kogu müügimahust, uuriti seejärel, kas tavakaubanduse käigus on toimunud piisav müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Iga tooteliigi puhul, mille tootmiskuludest kõrgema hinnaga omamaise müügi maht moodustas üle 80 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks kogu omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille tulutootvate tehingute maht oli kuni 80 %, kuid mitte vähem kui 10 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks üksnes tulutootva omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille omamaisel turul müüdud kogusest vähem kui 10 % müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, otsustati, et kõnealust tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus, ja seega tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(19)

Tooteliikide puhul, mille eksportiva tootja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna müük ei olnud piisavalt tüüpiline või kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, arvutati normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(20)

Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid eksportiva tootja tüüpilistel asjaomastel kuludel seoses vaatlusaluse toote omamaise müügiga. Kasumimarginaal arvutati äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel tooteliikide puhul, mida müüdi omamaisel turul piisavas koguses tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(21)

Valdav osa vaatlusaluse toote ekspordimüügist ühendusse uurimisperioodi jooksul oli suunatud sõltumatutele klientidele. Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstava ekspordihinna alusel.

(22)

Osa ekspordimüügist oli suunatud ühenduses asuvale sidusettevõttele. Sidusettevõte ei müünud kaupa otse edasi, vaid kujundas selle ümber nii olulisel määral, et eksporditud toote ekspordihinna kindlaksmääramine ümberkujundatud toote edasimüügihinna põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 osutus võimatuks. Hindu, mis sidusettevõte pidi maksma Jindalile, võrreldi hindadega, mille Jindal oli kehtestanud sama tooteliigi puhul ühenduse sõltumatutele tarbijatele uurimisperioodil. Kuna leiti, et nimetatud hinnarühmad olid iga tooteliigiga kooskõlas, siis järeldati, et hinnad, mida pidi Jindalile maksma tema sidusettevõte ühenduses, olid usaldusväärsed ja neid võib kasutada ekspordihinna arvutamisel.

(23)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Tehti kohandused arvestamaks ka allahindluste, hinnavähendite, transpordi, kindlustuse, käitlemise, laadimise ja lisakulude, pakendamise, krediidi ning vahendustasude erinevusi, kus see oli asjakohane ja kinnitatud tõenditega.

(24)

Jindal taotles normaalväärtuse korrigeerimist imporditollimaksu puhul, mida eellubade kava raames ei nõutud sisse eksporditava kauba valmistamisel kasutatava tooraine impordilt. Eellubade kava kohaselt on lubatud toorainet importida tollimaksuvabalt, tingimusel et äriühing ekspordib valmistoodet ametlikult kehtestatud standardsete sisend-/väljundnormide kohaselt määratud vastava koguse ja väärtuse ulatuses. Eellubade kava kohast importi võib kasutada kas eksporditava kauba valmistamiseks või sellise kauba valmistamisel kasutatavate omamaiste sisendite varude täiendamiseks. Äriühing väitis, et vaatlusaluse toote eksporti ühendusse kasutati eellubade kava tingimuste täitmiseks imporditud tooraine osas. Selle kohta, kas nimetatud taotluse puhul oleks korrektsioon õigustatud, ei tehtud järeldust, sest arvestades, et äriühingu puhul ei tuvastatud uurimisperioodil dumpingut, ei oleks sellel läbivaatamise uurimise tulemusele olnud mingit mõju.

(25)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(26)

Võrdlus näitas negatiivset dumpingumarginaali.

(27)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuriti, kas uurimise käigus tehtud järeldusi võib põhjendatult pidada püsivaks.

(28)

Siinkohal tuleb meenutada, et Jindali puhul ei tuvastatud dumpingut kahes järjestikuses uurimises, mille tulemuseks olid nõukogu määrus (EÜ) nr 1676/2001 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 390/2005 (10). Nimetatud järeldusi dumpingu puudumise kohta on kinnitanud praegune uurimine ning ei ole mingeid märke, mis osutaksid, et see dumpingu puudumine ei oleks püsivat laadi.

(29)

Seepärast leitakse, et praegused meetmed annavad Jindali puhul soovitud tulemusi ja peaksid säilima muutmata kujul.

(30)

Eurostati andmetel ulatus vaatlusaluse toote import Indiast ühendusse uurimisperioodil 23 472 tonnini. Sellest kogusest moodustas kolme valimisse kuuluva eksportiva tootja toodang uurimisperioodil ligikaudu 97 % ja ainuüksi Jindali toodang moodustas uurimisperioodil Indiast ühendusse suunatud ekspordi mahust ligikaudu 90 %.

(31)

Algse uurimise (1. aprill 1999 kuni 31. märts 2000) uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi maht 50 590 tonni. Eelmise subsiidiumidevastase uurimise (1. oktoober 2003 kuni 30. september 2004) uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi maht 12 679 tonni.

(32)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, võeti valimisse kolm eksportivat tootjat. Jindali suhtes kehtivad põhjendustes 16–26 esitatud järeldused.

(33)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks Garware ja Esteri puhul kontrolliti kõigepealt, kas iga eksportiva tootja esitatud omamaine müük on tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt, st kas omamaine müük moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügimahust.

(34)

Seejärel selgitati, kas iga tooteliigi kogu omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama liiki toote kogu müügimahust.

(35)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama liiki toote kogu müügimahust, uuriti seejärel, kas tavakaubanduse käigus on toimunud piisav müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Iga tooteliigi puhul, mille kõrgema hinnaga toimunud omamaise müügi maht moodustas üle 80 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks kogu omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille tulutootvate tehingute maht oli kuni 80 %, kuid mitte vähem kui 10 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks üksnes tulutootva omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille omamaisel turul müüdud kogusest vähem kui 10 % müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, otsustati, et asjaomast tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus ja seega tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(36)

Tooteliikide puhul, mida eksportiva tootja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna müük ei olnud piisavalt tüüpiline või kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, arvutati normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(37)

Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid eksportiva tootja tüüpilistel asjaomastel kuludel seoses vaatlusaluse toote omamaise müügiga. Kasumimarginaal arvutati äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel tooteliikide puhul, mida müüdi omamaisel turul piisavas koguses tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(38)

Ekspordihindade kindlaksmääramise osas tuleb meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kaitsemeetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping jätkuks või korduks. Selle taustal ei saa dumpinguhindade arvutamiseks kasutatavate ekspordihindade kindlaksmääramisel piirduda eksportija varasema käitumise uurimisega, vaid tuleks uurida ka ekspordihindade tõenäolist arengut tulevikus. Teisisõnu tuleb kindlaks määrata, kas varasemad ekspordihinnad on tulevaste tõenäoliste ekspordihindade usaldusväärsed näitajad.

(39)

Arvestades, et osa uurimisperioodi vältel kehtisid hinnakohustused, uuriti eelkõige, kas selliste kohustuste olemasolu on mõjutanud varasemaid ekspordihindu nii, et neid ei saa usaldada tulevase ekspordikäitumise prognoosimisel. Lisaks märgitakse, et Garware ja Esteri hinnakohustused tühistati 9. märtsil 2006, kuna uurimisperiood hõlmab ajavahemikku 1. juuli 2005 kuni 30. juuni 2006. Nii Garware kui ka Esteri puhul leiti, et uurimisperioodil hinnakohustuse kehtimise ajal toimunud eksporditehingute puhul olid hinnad piisavalt lähedal minimaalsele impordihinnale, et tekiks kahtlus, kas neid hindu võib vaadelda kui hindu, mis on püsivat laadi ja kehtestatud minimaalsest impordihinnast sõltumatult. Samalaadset arutlust on juba kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 366/2006 (11) põhjenduses 28.

(40)

Garwarega seotud tehingud, mis toimusid uurimisperioodil pärast kohustuste tühistamist, hõlmavad 20 % ekspordi kogumahust ning need on pärast kohustuste tühistamist toimunud pidevalt. Arvestades ekspordimahtusid pärast kohustuste aegumist 8. märtsil 2006, leitakse, et nende tehingute hinnad on sobivaks aluseks, et hinnata Garware võimalikku hinnapoliitikat kohustuste puudumise korral. Seepärast kasutati kõnealuste tehingute hindu ekspordihindade arvutamiseks kõigi koguste puhul, mida Garware oli kogu uurimisperioodil eksportinud.

(41)

Esteriga seotud tehingud, mis toimusid uurimisperioodil pärast kohustustest loobumist, hõlmavad ainult 5 % ekspordi kogumahust ning need toimusid väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetult pärast kohustuse tühistamist. Seepärast ei saa neid tehinguid pidada toimunuks tüüpiliste ekspordihindadega, mille äriühing oleks kehtestanud kohustuse puudumise korral. Nagu juba põhjenduses 39 märgitud, olid Esteri ekspordihinnad ühendusse eksportimisel enne kohustuse tühistamist väga lähedal minimaalsele impordihinnale. Lisaks leiti ka, et kolmandatesse riikidesse eksportimisel olid Esteri ekspordihinnad nii kaalutud keskmise alusel kui ka tooteliikide kaupa vaadeldes märgatavalt madalamad ühendusse suunatud ekspordi hindadest, mistõttu on tõenäoline, et kohustuste puudumise korral ühtlustatakse ühendusse suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud sama liiki toodete hinnad. Seetõttu tehti järeldus, et neid ekspordihindasid, mida Ester rakendas kohustuse kehtimise ajal ühendusse eksportimisel, ei saa käesoleva aegumise läbivaatamise puhul kasutada usaldusväärsete ekspordihindade kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses. Arvestades, et Ester müüs uurimisperioodil kõnealust toodet maailmaturul olulistes kogustes, otsustati määrata ekspordihind, mida tegelikult makstakse või peab maksma kõikides kolmandates riikides nende tooteliikide eest, mida müüdi ühendusse uurimisperioodi selle osa jooksul, kui kehtis hinnakohustus. Kohustusest loobumisele järgnenud uurimisperioodi osa puhul määrati ekspordihind ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

(42)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Seetõttu tehti kohandused arvestamaks transpordi, kindlustuse, käitlemise, laadimise ja lisakulude, pakendamise, krediidi ning vahendustasude erinevusi, kus see oli asjakohane ja kinnitatud tõenditega.

(43)

Eksportivad tootjad taotlesid teatavate eksporditehingute puhul ekspordihinna kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k, võttes arvesse ekspordijärgsest imporditollimaksude hüvituskavast (DEPB-kava) eksportimisel saadud kasu. Selle kava kohaselt võis vaatlusaluse toote eksportimisel saadud krediiti kasutada mis tahes kauba imporditollimaksude tasumiseks või selle vabalt müüa teistele äriühingutele. Lisaks sellele ei ole ühtegi piirangut, et imporditud kaupu peaks kasutama ainult eksporditava toote tootmises. Tootjad ei näidanud, et ekspordijärgsest DEPB-kavast saadud kasu oleks mõjutanud hindade võrreldavust ega eelkõige seda, et kliendid oleksid maksnud siseturul pidevalt eri hindu, tulenevalt DEPB-kavast saadud kasust. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(44)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt. Kui ekspordihinnad põhinesid kolmandate riikide suhtes kohaldatud hindadel, arvutati asjakohased CIF-väärtused, suurendades kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tehasehinda kaalutud keskmise erinevuse võrra tehasehindade ja ühendusse suunatud ekspordi CIF-hindade vahel tooteliigi kaupa.

(45)

See võrdlus näitas dumpingumarginaali vahemikus 15–25 %. Tuletatakse meelde, et Jindali puhul oli leitud negatiivne dumpingumarginaal (vt põhjendus 26).

(46)

Uurimisperioodil oli kõigi teadaolevate India eksportijate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 32 000 tonni. Siiski tuleb märkida, et sellest umbes 25 000 tonni on India eksportijatel, kelle dumpinguvastane tollimaks on 0 %. Dumpinguvastaste meetmete võimalik kehtetuks tunnistamine avaldaks nende äriühingute ekspordipoliitikale tõenäoliselt vähest mõju. Seepärast jääb ainult 7 000 tonni nende India eksportijate arvele, kelle dumpinguvastane tollimaks on üle 0 %. Viimati nimetatud maht, mis moodustas uurimisperioodil ligikaudu 30 % vaatlusaluse toote Indiast ühendusse importimise kogumahust ja 3 % ühenduse tarbimisest, võidakse suunata meetmete kehtetuks tunnistamise korral ühendusse.

(47)

Mudelite omavahelise võrdlemise põhjal olid valimisse kuuluvate üle 0 % dumpingumarginaaliga India eksportijate kolmandatesse riikidesse suunatava ekspordi hinnad uurimisperioodil 20–30 % madalamad kui samade eksportivate tootjate ühendusse suunatava ekspordi hinnad. Kahe kõnealuse eksportija müük kolmandatesse riikidesse toimus märkimisväärsetes kogustes, moodustades 80–90 % nende eksportmüügi kogumahust. Seepärast leiti, et muudesse kolmandatesse riikidesse suunatava ekspordi hinnataset saab vaadelda ühendusse suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

(48)

Mõned suurematest PET-kile turgudest maailmas on kaitstud kõrgete tariifidega. Näiteks USAsse suunatud Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 2,32–24,11 % ning tasakaalustavad tollimaksud vahemikus 9–25,27 %, sõltuvalt asjaomasest India eksportijast.

(49)

Seepärast järeldatakse, et arvestades suhtelisi hinnatasemeid, vaba tootmisvõimsust ja eespool vaadeldud ajendeid, on tõenäoline, et: i) dumping jätkub, ii) ühendusse eksporditavad kogused suurenevad, juhul kui kehtivad meetmed kõrvaldatakse.

(50)

Neli ühenduse tootjat (Dupont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH, Nuroll SpA ja Toray Plastics Europe) tegi uurimises täielikku koostööd. Uurimisperioodil esindasid nad 95 % ühenduse toodangust. Seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(51)

Tuleb märkida, et ühenduses on PET-kile tootmise olukord pärast algset uurimist muutunud. Kodak Industrie (Prantsusmaa) ei tooda ühenduses enam PET-kilet ja 3M on oma tegevuse viinud üle I.T.P. SpAsse (Itaalia), kes korraldab oma tootmist ümber uue ja teistsuguse toodangu jaoks. Ka tuleb tähelepanu juhtida sellele, et kuna Tšehhi Vabariik on 2004. aasta 1. maist Euroopa Liidu liige, osaleb äriühing Fatra a.s. (asutatud Tšehhi Vabariigis) ühenduse tootmises.

(52)

Ühenduse kogutarbimise kindlaksmääramisel oli aluseks Eurostati impordistatistika, ühenduse tootmisharu müük ühenduses ja muude ühenduse tootjate müük.

Tabel 1

(53)

Võrreldes 2003. aastaga kasvas tarbimine uurimisperioodil 1 % (rohkem kui 3 000 tonni).

(54)

Indiast pärit ühendusse suunatud impordi maht suurenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 86 % ning turuosa kasvas viielt protsendilt üheksale protsendile, kuna hinnad langesid 12 %. Andmed põhinevad Eurostati statistikal.

Tabel 2

(55)

Brasiiliast ja Iisraelist pärit import, mille puhul, nagu põhjenduses 2 märgitud, avastati meetmetest kõrvalehoidmine, vähenes järsult pärast seda, kui Indiast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid hakati kohaldama ka kõnesoleva impordi suhtes. Kõnealustest riikidest pärit PET-kile hinnad tõusid pärast kõrvalehoidmist takistavate meetmete kehtestamist 219 %.

Tabel 3

(56)

Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et Jindali puhul tehti käesolevas uurimises kindlaks dumpingu puudumine ning et teiste äriühingute (nimelt Flex Industries Limited ja Polyplex Corporation Limited) puhul ei tuvastatud dumpingut varasemates uurimistes. Seetõttu võetakse käesolevas uurimises arvesse üksnes Indiast pärit dumpinguhinnaga importi ja importi, mille puhul on tehtud kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine. Indiast pärit dumpinguhinnaga import ja import, mille suhtes kehtivad meetmetest kõrvalehoidmise vastased tollimaksud, on 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenenud 70 % – vt tabel 4. Kõnealuse impordi järsk kahanemine on suurel määral tingitud kõrvalehoidmise-vastaste meetmete kehtestamisest Brasiilia ja Iisraeli suhtes.

Tabel 4

(57)

Muudest kolmandatest riikidest pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 24 % (62 000 tonnilt 2003. aastal 77 000 tonnile uurimisperioodil) ja kõnealuse impordi turuosa suurenes ühenduses 5 protsendipunkti (25 protsendilt 30-le). Peamiselt imporditi Lõuna-Koreast, USAst, Taist ja Araabia Ühendemiraatidest. Keskmine tonnihind langes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 11 %. Arvud põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 5

(58)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(59)

Vaatlusalusel perioodil püsis tootmisvõimsus stabiilsena (umbes 190 000 tonni) ning tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid 4 %.

Tabel 6

(60)

Vaatlusaluse toote varud vähenesid 2003. ja 2004. aasta vahel 23 929 tonnilt 22 241 tonnile, kasvasid veidi 2005. aastal ja vähenesid 21 272 tonnini uurimisperioodil. Vähenemine oli peamiselt tingitud tootmise vähenemisest.

Tabel 7

(61)

Ühenduse tootmisharu müügi puhul ühenduse turul sõltumatutele tarbijatele vähenes müügimaht 2003. ja 2005. aasta vahel 5 % ehk 142 755 tonnilt 135 956 tonnile, 2005. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes see veidi, kuid küündis vaid 98 protsendini 2003. aasta müügitasemest. Müük sidusettevõtetele oli tühine (see oli igal vaatlusperioodi aastal vahemikus 200–300 tonni). Lisaks vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 2 protsendipunkti võrra.

Tabel 8

(62)

Ühiku müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 2 % (2 891 eurolt tonni kohta 2003. aastal 2 819 euroni tonni kohta uurimisperioodil), samuti keskmine kulu tonni kohta, mis langes 3 216 eurolt tonni kohta 2003. aastal 3 137 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Kõnesolev kulude vähenemine toimus hoolimata asjaolust, et tooraine keskmine maksumus oli valdavas osas (naftahindade tõusu tõttu) oluliselt suurenenud. Need arvud näitavad, et turuosa liiga suure kaotuse vältimiseks ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik oma tootmiskulusid täielikult müügihindadega katta.

Tabel 9

(63)

Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil veidi kasvaval turul.

(64)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 13 %. Kuigi töötaja keskmine palk tõusis 5 %, õnnestus tõhustamismeetmete abil tootlikkust töötaja kohta suurendada 9 %. Seega vähenesid tööjõukulud ühe tonni kohta 4 %.

Tabel 10

(65)

Müügi kulutasuvus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist tekkinud tulu. Investeeringute tasuvus on arvutatud koguvara tootluse alusel.

(66)

Kulutasuvus ja investeeringute tasuvus vaatlusaluse toote müügi puhul sõltumatutele tarbijatele ühenduses on hoolimata vähesest paranemisest 2004. ja 2005. aastal püsinud negatiivsena kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Uurimisperioodil olid nii kulutasuvus kui ka investeeringute tasuvus eriti väikesed (kulutasuvus – 11 % ja investeeringute tasuvus – 3,1 %) ning need vähenesid veelgi pärast 2005. aastat.

Tabel 11

(67)

Rahavoo suundumus halvenes eelkõige uurimisperioodil.

Tabel 12

(68)

Investeeringud PET-kile tootmisse vähenesid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 18 %. Investeeringute väärtus suurenes võrreldes 2005. aastaga uurimisperioodi jooksul 6 %, kuid võrreldes 2003. aastaga jäi see madalamale tasemele. Uurimisel selgus, et investeeringuid tehti peamiselt toote kvaliteedi parandamiseks ja tootmisvõimsuse säilitamiseks.

(69)

Investeeringute vähesust saab seletada suures ulatuses asjaoluga, et ühenduse tootmisharu emaettevõtted ei tundunud olevat huvitatud investeerimisest või tagatiste andmisest investeeringutele tulutusse tegevusse, nagu näiteks PET-kile tootmine Euroopas.

(70)

Dumpingu suurust analüüsides arvestatakse asjaolu, et praegu on jõus meetmed kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Nagu eespool märgitud, viitab olemasolev teave sellele, et üks valimisse kuuluvatest eksportivatest tootjatest jätkab dumpinguhindadega müüki ühendusele. Kuigi kindlakstehtud dumpingumarginaal on märkimisväärne, ei olnud selle mõju uurimisperioodil ühenduse tootmisharule märkimisväärne, arvestades, et Indiast pärit dumpinguhindadega impordi ning sellise impordi turuosa, mille puhul selgus meetmetest kõrvalehoidmine, moodustas 1 % ühenduse kogutarbimisest. Jindal aitas kindlasti kaasa ühenduse tootmisharu olukorra raskenemisele. Siiski tuleks arvesse võtta ka seda, et isegi kui Jindali import analüüsist välja jätta, ei oleks ühenduse tootmisharu olnud võimeline toibuma varasemast dumpingust pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal meetmetest kõrvalehoidmise tõttu (sellevastased meetmed võeti vastu alles 2004. aasta lõpuks) ja sobimatute kohustuste tõttu, mis alles möödunud aastal kehtetuks tunnistati. Ei tohi unustada, et enne meetmetest kõrvalehoidmise vastaste tollimaksude kehtestamist ja kohustuste kehtetuks tunnistamist oli India äriühingute dumpinguhinnaga impordi tase üle kolme korra kõrgem kui uurimisperioodil.

(71)

PET-kile tarbimismaht suurenes ühenduse turul 1 %, kuna ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes 2 %.

(72)

Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord halvenes enamiku kahjutegurite osas: tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine (– 4 %), müügimaht (– 2 %) ja väärtus (– 5 %), turuosa (– 2 protsendipunkti), rahavoog ja kulutasuvus, investeerimise aktiivsus ja investeeringute tasuvus.

(73)

Ühenduse tootmisharu ümberkorralduslikud jõupingutused tööhõive vallas, kulude kärpimiseks ja tootlikkuse suurendamiseks ühe töötaja kohta ei suutnud korvata tooraine hindade tõusu mõju vaatlusalusel perioodil. Tootmiskulu oli müügihinnast suurem. Samal ajal imporditi Indiast ja meetmetest kõrvale hoidunud muudest riikidest madalate dumpinguhindadega. Kuid tuleb märkida, et hinnasurve ühenduse tootmisharule oli osaliselt põhjustanud Jindali import, mille puhul uurimisperioodil dumpingut ei tuvastatud ning mis moodustas 90 % kogu Indiast pärit PET-kile impordist.

(74)

Pidades silmas eespool märgitut, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ebakindel ja dumpinguhinnaga impordi suurenemine raskendaks tõenäoliselt seda olukorda.

(75)

Nagu eespool märgitud, on ühenduse tootmisharu olukord endiselt ebakindel. Dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamise korral suureneks dumpinguhindadega import märkimisväärselt. Nagu eespool põhjenduses 46 märgitud, on India eksportijad, kelle suhtes kehtib dumpinguvastane tollimaks, võimelised suurendama oma ekspordimahtu olulisel määral, ning nagu põhjenduses 48 märgitud, on maailma suurimad PET-kile eksporditurud, eelkõige USA PET-kile turg kaitstud kõrgete tariifidega.

(76)

Dumpinguvastaste tollimaksude puudumise korral saaks Indiast pärit dumpinguhinnaga import avaldada ühenduse turul märkimisväärset hinnasurvet. Seetõttu on kahju kordumine ülimalt tõenäoline.

(77)

Kui ühenduse tootmisharu peaks seisma silmitsi Indiast pärit dumpinguhindadega impordi suurenenud mahuga, siis eespool esitatut silmas pidades halvendaks see tema rahalist olukorda veelgi. Seetõttu järeldatakse, et India suhtes kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu kahju kordumise.

(78)

Algmääruse artikli 21 kohaselt kaaluti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna.

(79)

Algmääruse artikli 21 kohaselt uuriti, kas ühenduse huvide kindlaksmääramisel oli arvestatud kõigi erinevate asjaomaste huvidega, st ühenduse tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate ja kasutajate huvidega.

(80)

Tuleks meenutada, et algsel uurimisel oldi seisukohal, et meetmete vastuvõtmine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Kuna käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega ja seega analüüsitakse olukorda, mille puhul dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, on võimalik hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(81)

Selle põhjal uuriti, kas kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata on veenvaid põhjendusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(82)

Selleks et hinnata meetmete kehtestamise või nendest loobumise tõenäolist mõju, küsiti teavet kõikidelt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seepärast saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, üheksale sõltumatule importijale ja 23 kasutajale. Lisaks võttis komisjon ühendust veel kõikide teiste teadaolevate ühenduse tootjatega, kes ei olnud esitanud valimisse kaasamiseks nõutud andmeid, et saada põhiandmed nende toodangu ja müügi kohta.

(83)

Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu on endiselt haavatavas olukorras, nagu selgub põhjendustest 58–74.

(84)

Eeldatavalt aitab meetmete jätkuv kohaldamine leevendada turu moonutamist ja hindade allasurumist. Meetmed aitavad ühenduse tootmisharul vähemalt oma müügimahu säilitada ja saada kasu mastaabisäästust.

(85)

Kui dumpinguvastastest meetmetest loobutakse, on tõenäoline, et ühenduse toomisharu rahaline olukord areneb jätkuvalt negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu iseloomustab iseäranis kasumi vähenemine hindade languse tõttu ja turuosa kahanemine.

(86)

Seepärast oleks dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine ühenduse tootmisharu huvides.

(87)

Vaid üks importija/kasutaja ning neli kasutajat tegid uurimises koostööd ja andsid täielikud vastused. Nad esindavad 16,3 % PET-kile tarbimisest ühenduses ja nad on märkinud, et dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise pikendamine ei mõjutaks oluliselt nende äriühinguid.

(88)

Kõiki eespool nimetatud tegureid arvesse võttes jõuti järeldusele, et meetmete rakendamine ei halvenda märkimisväärselt vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukorda.

(89)

Selle alusel järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid ühenduse huvide seisukohast dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamise vastu.

(90)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(91)

Eespool kirjeldatud asjaolude ja kaalutluste alusel järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt tuleks Jindali käsitlev osaline vahepealne läbivaatamine lõpetada ning Jindali toodetud ja Euroopa Ühendusse eksporditud PET-kile impordi suhtes algses uurimises kehtestatud dumpinguvastane tollimaks määraga 0 % säilitada.

(92)

Aegumise läbivaatamise puhul tuleks algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatu ja ülal esitatud järelduste põhjal Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,

—

et ta ei eksportinud lõikes 1 kirjeldatud kaupa ajavahemikel 1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2000 ning 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006,

—

et ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 366/2006 kehtestatud meetmeid, ja

—

et ta on asjaomast kaupa eksportinud pärast ajavahemikku 1. juuli 2005 – 30. juuni 2006 või on võtnud tühistamatu lepingulise kohustuse märkimisväärse koguse eksportimiseks ühendusse,

Terphane Ltda BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia (TARICi lisakood A569);

Jolybar Filmtechnic Converting Ltd (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael (TARICi lisakood A570);

Hanita Coatings Rural Cooperative Association Ltd., Kibbutz Hanita, 22885, Iisrael (TARICi lisakood A691).

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/17

(1)

Lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Taiwanist pärit salvestatavate laserketaste impordile kehtestati 18. juunil 2002 nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1050/2002, millega kehtestatakse Taiwanist pärinevate salvestatavate laserketaste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks (3) (edaspidi „algne dumpinguvastane menetlus”). Tollimaksud olid vahemikus 17,7–38,5 %. Kõnealused meetmed aegusid ipso iure18. juunil 2007 vastavalt komisjoni teatele teatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta. (4)

(2)

Lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärit salvestatavate laserketaste („CD-R-ketaste”) impordile kehtestati 5. juunil 2003 nõukogu 2. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 960/2003, millega kehtestatakse Indiast pärit salvestatavate laserketaste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (5) (edaspidi „algne subsiidiumidevastane menetlus”). Tollimaksu suurus oli 7,3 %.

(3)

Komisjon lõpetas otsusega 2006/753/EÜ (6) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”), Hongkongist ja Malaisiast pärit CD-R-ketaste importi käsitleva dumpinguvastase menetluse ühenduse huvi puudumise tõttu meetmete kehtestamise vastu (edaspidi „lõpetamisotsus”). Otsuses järeldati, et ühenduse tootmisharu ei saa oma väikese turuosa tõttu tõenäoliselt meetmete kehtestamisest olulist kasu. Seetõttu peeti meetmete kehtestamist ebaproportsionaalseks, arvestades selle olulist negatiivset mõju importijatele, levitajatele, jaemüüjatele ja tarbijatele.

(4)

Taiwanist pärit salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise ning Indiast pärit salvestatavate laserketaste impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest teatati 22. märtsil 2007. aastal Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade”). (7)

(5)

Mõlemas komisjoni algatusel toimunud läbivaatamises piirduti ühenduse huvi uurimisega ja sooviti jõustada sellekohane otsus võimaluse korral tagasiulatuvalt alates 5. novembrist 2006, st lõpetamisotsuse jõustumise kuupäevast. Menetluse tõhustamiseks ühendati Taiwanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude ja Indiast pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustavate tollimaksude läbivaatamised ühte uurimisse.

(6)

Nagu eespool nimetatud, aegusid Taiwanist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed 18. juunil 2007. Selle tulemusena lõpetati Taiwani käsitlev läbivaatamine. Ametlikult toimus see siiski kuni nimetatud kuupäevani ning komisjon kaalus eelkõige ajavahemikus 5. novembrist 2006 kuni 18. juunini 2007 tasutud tollimaksude tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise küsimust.

(7)

Menetluse tõhustamiseks ja selleks, et tagada üldine kooskõla võetud meetmete vahel, ühendas komisjon käesolevas määruses mõlema läbivaatamise järeldused.

(8)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult ühenduse tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning India ja Taiwani eksportijatele ja nende esindajatele. Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamisteates sätestatud aja jooksul oma kirjalikud seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Kuna läbivaatamistel piirduti ühenduse huvi aspektiga, palus komisjon täita küsimustikud ainult ühenduses asuvatel isikutel, st ühenduse tootjatel, importijatel ja kasutajatel. Küsimustiku vastused saadi ühelt tootjalt, 14 importijalt ja 10 kasutajalt.

(9)

Lisaks sai komisjon kirja Euroopa CD-R-ketaste tootjate komiteelt („CECMA”), kes esindas kaebuse esitajat esialgses dumpingu- ja subsiidiumivastases menetluses ning lõpetamisotsusega lõpetatud menetluses; samuti kirja lõpetamisotsuses märgitud äriühingu D endiselt esindajalt.

(10)

Peale selle esitasid komisjoni talitustele oma arvamused muud huvitatud isikud, eelkõige India eksportija levitajad ja tarnijad.

(11)

Komisjoni talitused analüüsisid nõuetekohaselt kõiki huvitatud isikute ettepanekuid ja väiteid. Arvestades ühenduse toodangu olukorda, on käesoleva läbivaatamise järeldused siiski piiratud ühenduse tootmisharu määratlemisega.

(12)

Ühenduse huviga seotud asjaolude uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Ühenduse huvi suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusalune toode on Indiast pärit salvestatavad laserkettad (CD-R-kettad) (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuuluvad praegu CN-koodi ex 8523 40 11 alla. CN-kood on esitatud ainult teadmiseks.

(14)

Sama Taiwanist pärit toode oli vaatluse all ajavahemikus 22. märtsist 2007, kui avaldati algatamisteade, kuni 18. juunini 2007, kui aegusid Taiwanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud.

(15)

Vaatlusalune toode on polükarbonaadist ketas, mis on kaetud värvikihi, peegeldava materjali kihi ja kaitsekihiga. Kuigi sellistele ketastele saab salvestada osade kaupa, ei saa salvestatud informatsiooni kustutada. Ketas on optiline andmekandja digitaalandmete või heli salvestamiseks.

(16)

CD-R-kettaid saab eristada salvestatud andmete liigi (andmete CD-R või muusika CD-R), salvestusmahu, peegeldava metallikihi ning selle järgi, kas CD-R-kettale on midagi trükitud või mitte. Eri tüüpi CD-R-kettad on sarnaste füüsiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse samal eesmärgil. Seetõttu peetakse neid üheks tooteks.

(17)

Käesoleva menetluse raames ei esitatud ühtegi märkust, mis seaks kahtluse alla ühendusse imporditud või ühenduses toodetud CD-R-ketaste võrreldavuse. Sel põhjusel käsitletakse Indiast või Taiwanist pärit ja ühenduses toodetud CD-R-ketaste kõiki liike samasugustena dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõike 4 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

(18)

Kõnealuses menetluses (vt lõpetamisotsuse põhjendused 28 ning 58 jj) tegid komisjoni talitused kindlaks, et ühenduse toodang dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses koosnes kümne tootja toodangust. Ainult ühte neist (Manufacturing Advanced Media, „MAM-E”) peeti ühenduse tootmisharu moodustavaks dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(19)

Ükski tootja, keda lõpetamisotsuse kohaselt peeti ühenduse tootmisharu moodustavaks, ei teinud käesoleva menetluse raames koostööd.

(20)

Lisaks sellele laekusid komisjonile tõendid selle kohta, et ainus lõpetamisotsusega lõppenud menetluses ühenduse tootmisharu moodustanud ettevõte likvideeriti. See leidis kinnitust ettevõtte endise esindaja kirjas. Komisjonile laekus ka kohtuotsuse koopia likvideerimismenetluse algatamise kohta, millega ettevõtte tegevus lõpetati. Komisjoni saadetud küsimustik tagastati märkusega „liquidation judiciaire”.

(21)

Lisaks sellele ei esitanud CECMA – kuigi ta teatas, et toetab jätkuvat meetmete kehtestamist – küsimustiku vastuseid ega tõendeid ühegi ühenduse tootja, st ühingu liikme nimel.

(22)

Teine äriühing (lõpetamisotsuses märgitud äriühing A) teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud tootmise ühenduses.

(23)

Komisjonile laekus vastus ka (lõpetamisotsuses märgitud) äriühingult B. Äriühing ei esitanud tõendeid, mis oleksid vastuolus lõpetamisotsuses esitatud järeldustega selle kohta, et äriühing B ei kuulu ühenduse tootmisharu mõiste alla ning tema toodang tuleb edaspidi ühenduse toodangu määratlusest välja arvata (vt lõpetamisotsuse põhjendus 40).

(24)

Eeltoodu põhjal jõuti järeldusele, et ühenduse tootmisharu ei ole enam ning järelikult puudub ka ühenduse huvi.

(25)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes tuleb Taiwanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed ja Indiast pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt alates lõpetamisotsuse jõustumise kuupäevast.

(26)

Seega tuleb tagasi maksta Taiwanist pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kehtestatud ja määruse (EÜ) nr 1050/2002 kohaselt tasutud või pangaarvele üle kantud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning Indiast pärit CD-R-ketaste impordi suhtes kehtestatud ja määruse (EÜ) nr 960/2003 kohaselt tasutud või pangaarvele ülekantud lõplikud tasakaalustavad tollimaksud või neid vähendada nende toodete osas, mis lubati vabasse ringlusse alates 5. novembrist 2006.

(27)

Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas ühenduse asjakohaste tollialaste õigusaktidega,

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/22

(1)

Vaatlusalune toode, mida registreerimisnõue käsitleb, on Hiina Rahvavabariigist pärit CN-rubriigis 2008 määratletud töödeldud või konserveeritud mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, piirituselisandita, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis kuuluvad CN-koodide 2008 30 55, 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla.

(2)

Pärast kaebuse saamist Hispaania puuvilja- ja köögiviljatöötlusettevõtete riiklikult ühenduselt FNACV (edaspidi „taotleja”), leidis komisjon, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning avaldas vastavalt algmääruse artiklile 5 Euroopa Liidu Teatajas teate („algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jmt) impordi suhtes. (2)

(3)

Taotleja nõuab ka seda, et vaatlusaluse toote import peaks kuuluma registreerimisele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, et kõnealuse impordi suhtes saaks alates selle registreerimise kuupäevast kohaldada meetmeid.

(4)

Vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse praegu suures osas komisjoni määrusega (EÜ) nr 658/2004 (3) kehtestatud lõplikke kaitsemeetmeid. Kõnealuste meetmete kehtivusaeg lõpeb 8. novembril 2007.

(5)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 1 ei saa ajutisi meetmeid kehtestada enne 60 päeva möödumist algatamisest. Vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 4 võib nõuda lõplikku dumpinguvastast tollimaksu toodetelt, mis on tarbimiseks sisse toodud mitte varem kui 90 päeva enne ajutiste meetmete kehtestamist, kui kõnealuse lõike tingimused on täidetud ja import on registreeritud vastavalt artikli 14 lõikele 5. Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon pärast arupidamist nõuandekomiteega anda tolliasutustele korralduse teha impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks alates registreerimise kuupäevast võimalik sellise impordi suhtes rakendada meetmeid. Impordi suhtes võib kehtestada registreerimiskohustuse pärast asjakohaselt põhjendatud taotluse saamist ühenduse tootmisharult.

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt tõendeid registreerimiskohustuse kehtestamiseks. Seda toetavad muudest allikatest pärinevad tõendid.

(7)

Dumpingu osas on komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalust toodet imporditakse dumpinguhinnaga ja et eksportijad kasutavad dumpingut. Dumpinguvastases kaebuses ja registreerimistaotluses on tõendeid hooaja 2006/2007 ekspordihindade kohta. Seda kinnitavad teave, mis on saadud Eurostati andmetest, ja mitmed ekspordihindade pakkumised ja avaldused ekspordihindadega mitmestest allikatest ja mitmetele importijatele. Dumpinguvastases kaebuses ja registreerimistaotluses esitatud tõendid normaalväärtuse kohta sisaldavad praegusel hetkel, võttes arvesse ka uurimise käigus edaspidi laekuvat teavet, üksikasjalikke andmeid kõikide või peaaegu kõikide võrdlusriigi tootjate kodumaiste hindade ja tootmiskulude kohta. Praeguses seisus peaksid need andmed, korrigeerituna hinnanguliste veo- ja muude kuludega, vastama samasugusele tootele samal ajavahemikul ja samal kaubandustasandil ning neid peaks üldjoontes saama võrdluseks kasutada. Võttes arvesse väidetava dumpingumarginaali suurust, annavad esitatud tõendid praeguses seisus piisava kinnituse, et eksportijad kasutavad dumpingut.

(8)

Kahju osas on komisjoni käsutuses piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et eksportijate kasutatav dumpinguhinnaga müük põhjustab või võib põhjustada kahju. Tõendid koosnevad üksikasjalikest andmetest, mis on esitatud dumpinguvastases kaebuses ja registreerimistaotluses ning mida toetab muudest allikatest pärinev teave põhiliste kahjustavate tegurite kohta, mis on sätestatud algmääruse artikli 3 lõikes 5. Varasematest kaitsemeetmete uurimistest saadud tõendid toetavad seisukohta, et kui kaitsemeetmeid ei rakendataks, siis kasvaks impordimaht oluliselt ja ühenduse tootmisharu kannaks veel rohkem kahju.

(9)

Komisjonil on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on esitatud dumpinguvastases kaebuses ja registreerimistaotluses ja mida toetab muudest allikatest pärinev teave, et importijad olid teadlikud või oleksid pidanud olema teadlikud, et eksportijad kasutavad dumpinguhindu, mis on põhjustanud või tõenäoliselt põhjustavad kahju ühenduse tootmisharule. Väidetava kahjustava dumpingu uurimise algatamise kohta on avaldatud teade. Mitmetes artiklites, mis on pikema aja jooksul ilmunud erialases ajakirjanduses, on avaldatud arvamust, et ühenduse tootmisharu kannab kahju Hiinast pärit madala hinnaga impordi tõttu. Arvestades veel ka väidetava dumpingu ulatust, on põhjust järeldada, et importijad on või peaksid olema olukorrast teadlikud.

(10)

Komisjoni käsutuses on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et suuremahuline dumpinguhinnaga import põhjustab või võib põhjustada kahju suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel ning võib, arvestades dumpinguhinnaga impordi ajastust, mahtu ja muid asjaolusid (nagu näiteks kiiresti loodavad varud), tõsiselt kahjustada lõplike dumpinguvastaste meetmete leevendavat mõju, välja arvatud juhul, kui tollimaksu kohaldatakse tagasiulatuvalt. Dumpinguvastases kaebuses ja registreerimistaotluses esitatud tõendid, mida toetab teave muudest allikatest, sisaldavad andmeid toote omaduste, sealhulgas hooajalisuse ja asendatavuse kohta ning selle kohta, et toode on konserveeritud, seda on kerge pikemat aega säilitada ja transportida. See võimaldab kiiresti varusid luua. Kaitsemeetmete uurimine näitab, et kui meetmeid ei rakendata, kasvaksid impordimahud tõenäoliselt jälle märgatavalt. Eelkõige võib see toimuda seetõttu, et kaitsemeetme kehtivus lõpeb varsti pärast konserveerimishooaja algust.

(11)

Järelikult on registreerimisnõude tingimused käesoleval juhul täidetud.

(12)

Eelnevale toetudes on komisjon jõudnud järeldusele, et taotleja nõue kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimiskohustus kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 5, on piisavalt tõendatud.

(13)

Kõigil huvitatud osapooltel palutakse teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja esitada tõendid. Lisaks võib komisjon huvitatud osapooled ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on konkreetsed põhjused, et neid ära kuulataks.

(14)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleb vaatlusaluse toote import registreerida tagamaks selle, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(15)

Kõik edaspidised kohustused tulenevad dumpinguvastase uurimise tulemustest. Uurimise algatamist käsitlevas taotluses esitatud andmete kohaselt on dumping üle 50 % ja kahju üle 30 %.

(16)

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (4)

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/25

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on sätestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/27

(1)

Üleujutused võivad põhjustada inimeste hukkumist ja ümberasumist ja kahjustada keskkonda, tõsiselt ohustada majanduse arengut ning laostada ühenduse majandustegevust.

(2)

Üleujutus on loodusnähtus, mida ei saa vältida. Ent mõned inimtegevused (nagu inimasulate ja majandustegevuse kasv lammidel ning vee loodusliku kinnipidamise vähenemine maakasutuse tõttu) ja kliimamuutused aitavad kaasa üleujutuste tõenäosuse ja negatiivsete mõjude suurenemisele.

(3)

Eelkõige inimeste tervisele ja elule, keskkonnale, kultuuripärandile, majandustegevusele ja infrastruktuurile üleujutuste tekitatud kahjulike tagajärgede riski vähendamine on teostatav ja soovitatav. Riskide vähendamise meetmed peaksid nende tõhususe tagamiseks siiski olema vesikondade ulatuses võimalikult põhjalikult kooskõlastatud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (3) on ette nähtud vesikondade majandamiskavade koostamine kõikide valglapiirkondade jaoks, saavutamaks head ökoloogilist ja keemilist seisundit, et aidata kaasa üleujutuste mõju leevendamisele. Siiski ei ole üleujutuste riski vähendamine nimetatud direktiivi peaeesmärk, samuti ei ole selles arvestatud kliimamuutuste tagajärjel üleujutuse riskis tulevikus toimuvaid muutusi.

(5)

Komisjoni 12. juuli 2004. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Üleujutuste riskijuhtimine: üleujutuste ennetamine, kaitse ja leevendamine” esitatakse komisjoni analüüs ja lähenemine üleujutusriski maandamisele ühenduse tasandil ja järeldatakse, et ühenduse tasandil kooskõlastatud tegevus loob lisaväärtust ja tagab parema kaitse üleujutuste eest.

(6)

Lisaks liikmesriikidevahelisele kooskõlastamisele on üleujutuste tõhusal ennetamisel ja leevendamisel vaja teha koostööd kolmandate riikidega. See on kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ ja üleujutusriski maandamise rahvusvaheliste põhimõtetega, nagu need töötati eelkõige välja ÜRO piiriüleste vooluveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni raames, mis on kiidetud heaks nõukogu otsusega 95/308/EÜ, (4) ja kõikide järgnevate kokkulepetega selle kohaldamisel.

(7)

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsuses 2001/792/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, (5) on sätestatud liikmesriikide toetus ja abi suurõnnetuste, sh üleujutuste korral. Kodanikukaitse võib osutada asjakohast abi kannatada saanud elanikkonnale ning parandada valmisolekut ja vastupanuvõimet.

(8)

Vastavalt nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (6) on võimalik osutada kiiret rahalist abi suurõnnetuse tõttu kannatanud inimestele, looduslikele aladele, piirkondadele ja riikidele võimalikult normaalsete tingimuste taastamiseks. Fond võib siiski sekkuda ainult hädaolukorras vajalike tegevuste puhul, mitte hädaolukorrale eelnevates etappides.

(9)

Liikmesriigid ja ühendus peaksid vee- ja maakasutuse poliitikate väljatöötamisel arvestama võimalikku mõju, mida need poliitikad võivad üleujutusriskile ja üleujutusriski maandamisele avaldada.

(10)

Üleujutused ühenduse territooriumil on erinevad, näiteks jõgede suurvesi, äkktulvad, asulate ning rannikualade üleujutused. Samuti võib üleujutuste põhjustatud kahju ühenduses riigiti ja piirkonniti erineda. Seega peaksid liikmesriigid ise määratlema üleujutusriski maandamise eesmärgid ning need peaksid lähtuma kohalikest ja piirkondlikest asjaoludest.

(11)

Üleujutuste riski võib pidada väheoluliseks ühenduse teatud piirkondades, näiteks hõreda asustusega või asustamata piirkondades, vähese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades. Üleujutuste riske ja edasiste meetmete vajadust – näiteks üleujutuste leevendamise võimalust – tuleks hinnata igas valglapiirkonnas või majandamisüksuses.

(12)

Selleks, et võimaldada tõepärast teavet ning kindel lähtekoht prioriteetide seadmiseks ning edasiste tehniliste, rahaliste ja poliitiliste otsuste tegemiseks seoses üleujutusriski maandamisega, on vaja koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid, mis kajastavad erinevate üleujutusstsenaariumitega seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi, sealhulgas teavet keskkonna saastumise võimalike allikate kohta üleujutuste tagajärjel. Sellega seoses peaksid liikmesriigid hindama ümber tegevused, mis põhjustavad üleujutusriski suurenemist.

(13)

Selleks, et vältida ja vähendada üleujutuste negatiivset mõju asjaomases piirkonnas, on vaja koostada üleujutusriski maandamise kavad. Üleujutuste põhjused ja tagajärjed erinevad ühenduses riigiti ja piirkonniti. Üleujutusriski maandamise kavades peaks seetõttu arvesse võtma asjaomaste piirkondade eriomadusi ja kavades peaks pakkuma individuaalseid lahendusi vastavalt nende alade vajadustele ja prioriteetidele, samas tagades asjaomase kooskõlastamise valglapiirkondade vahel ning edendades ühenduse õigusaktides sätestatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist. Eriti peaksid liikmesriigid hoiduma meetmete võtmisest või tegevustest, mis suurendavad oluliselt üleujutusriski teistes liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid on need meetmed omavahel kooskõlastanud ja sobivas lahenduses kokku leppinud.

(14)

Üleujutusriski maandamise kavad peaksid keskenduma ennetamisele, kaitsele ja valmisolekule. Et anda jõgedele rohkem ruumi, tuleks kavades kaaluda võimaluse korral lammide hooldamist ja/või taastamist ning meetmeid, mis võimaldavad ennetada ja vähendada kahju inimtervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Üleujutusriski maandamise kavade elemente tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajadusel ajakohastada, võttes arvesse kliimamuutuste võimalikke mõjusid üleujutuste esinemise suhtes.

(15)

Solidaarsuse põhimõte on riskide maandamise seisukohast väga oluline. Sellest lähtudes peaks julgustama liikmesriike leidma õiglast vastutuse jaotust, kui ühistes huvides otsustatakse koos võtta meetmeid üleujutusriski maandamiseks kogu vooluveekogu ulatuses.

(16)

Töö dubleerimise vältimiseks peaks liikmesriikidel käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamisel ja nõuete täitmisel olema õigus kasutada olemasolevaid esialgseid üleujutusriski hindamisi, üleujutusohu ja -riski kaarte ja üleujutusriski maandamise kavasid.

(17)

Direktiivi 2000/60/EÜ kohane vesikondade majandamiskavade koostamine ja käesoleva direktiivi kohane üleujutusriski maandamise kavade koostamine on osa vesikondade komplekssest majandamisest. Seepärast tuleks ära kasutada nende kahe protsessi võimalikku sünergiat ja kasu, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ keskkonnaalaseid eesmärke, tagades ressursside tõhusa ja mõistliku kasutamise ning tunnistades samas, et pädevad asutused ja majandamisüksused võivad käesolevas direktiivis ja direktiivis 2000/60/EÜ olla erinevad.

(18)

Liikmesriigid peaksid kasutama oma hinnangute, kaartide ja kavade koostamisel olemasolevaid häid tavasid ja parimat võimalikku tehnikat, mille rakendamine ei too üleujutusriski maandamisel kaasa liigseid kulusid.

(19)

Direktiiviga 2000/60/EÜ on juhtudel, kui veekogu kasutatakse mitmesugusteks veekogu mõjutavateks püsivateks inimtegevusteks (näiteks üleujutusriski maandamine, ökoloogia, siseveetee laevatamine või hüdroenergeetika), ette nähtud selged ja läbipaistvad menetlused sellise kasutamise ja mõju käsitlemiseks, sealhulgas artiklis 4 sätestatud võimalikud erandid hea seisundi säilitamise või seisundi halvenemise ärahoidmise nõuetest. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 9 sätestatakse kulude hüvitamine.

(20)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (7)

(21)

Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused kohandamaks lisa vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(22)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. Direktiiviga püütakse eelkõige toetada kõrgetasemelise keskkonnakaitse integreerimist ühenduse poliitikaga säästva arengu põhimõtte kohaselt kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 37 sätestatuga.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on meetmete raamistiku loomine, et vähendada üleujutustest tulenevate kahjustuste riske, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning asutamislepingule lisatud protokolliga subsidiaarsus- ja proportsionaalsuspõhimõtte kohaldamise kohta, ning pidades silmas liikmesriikide olemasolevaid võimalusi, tuleks kohalikule ja piirkondlikule tasandile jätta olulisel määral paindlikkust, eelkõige korraldamise ja asutuste vastutuse osas.

(25)

Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama,

1.

„üleujutus” – sellise maa ajutine kattumine veega, mis ei ole harilikult veega kaetud. See hõlmab jõgede veetaseme tõusust, mägedest pärit tulvaveest ja Vahemere ajutistest vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi ning merevee taseme tõusust põhjustatud üleujutusi rannikualadel; see ei pruugi hõlmata kanalisatsioonisüsteemidest tingitud üleujutusi;

2.

„üleujutusrisk” – üleujutuse tõenäosus koos üleujutuse võimalike kahjulike tagajärgedega inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

a)

määrata erinevad pädevad asutused, kui need, mis on määratud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 2;

b)

määrata kindlaks rannikualad või eraldiseisvad vesikonnad ning määrata need majandamisüksuse koosseisu, mis erineb vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõikele 1 määratutest.

a)

valglapiirkonna topograafiline ja maakasutust kirjeldav, sobivas mõõtkavas kaart, millel on vesikondade, alamvesikondade ning olemasolu korral rannikuvööndite piirid;

b)

selliste varasemate üleujutuste kirjeldus, millel olid märkimisväärsed kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, mille puhul esineb endiselt sarnaste üleujutuste tõenäosus tulevikus, sealhulgas nende ulatus ja kulgemisteed ning nende kahjuliku mõju hinnang;

c)

varem toimunud ulatuslike üleujutuste kirjeldus, mille puhul on võimalik ette näha tulevaste sarnaste sündmuste märkimisväärseid ohtlikke tagajärgi,

ning olenevalt liikmesriigi konkreetsetest vajadustest hõlmab see järgmist:

d)

hinnang sellele, millised on tulevaste üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, võttes võimalikult ulatuslikult arvesse selliseid aspekte nagu topograafia, vooluveekogude asukoht ning nende üldised hüdroloogilised ja geomorfoloogilised omadused, sealhulgas lammid kui looduslikud vett kinnipidavad alad, olemasolevate tehislike tulvakaitse infrastruktuuride tõhusus, asustatud alade asukoht, majandustegevuse piirkonnad ja pikaajalised arengud, sealhulgas kliimamuutuste mõju üleujutuste tekkimisele.

a)

väikese tõenäosusega üleujutused või erakorraliste sündmuste stsenaariumid;

b)

keskmise tõenäosusega üleujutused (tõenäolise kordumise periood ≥ 100 aastat);

c)

vajadusel, suure tõenäosusega üleujutused.

a)

üleujutuse ulatus;

b)

tulvavee kõrgus või vajaduse korral veetase;

c)

vajadusel voolu kiirus või vastav vooluhulk.

a)

tõenäoline võimalikku kahju kannatavate elanike arv;

b)

võimalikku kahju kannataval alal toimuva majandustegevuse liik;

c)

nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (9) I lisas osutatud käitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhuslikku reostust ning direktiivi 2000/60/EÜ IV lisa punkti 1 alapunktides i, iii ja v määratletud kaitsealad, mis võivad kahju kannatada;

d)

muu teave, mida liikmesriik peab vajalikuks, näiteks alad, kus võivad esineda üleujutused, mille vesi sisaldab suures koguses kaasaskantavaid setteid, ja üleujutused, mille vesi sisaldab tahkeid osakesi, ning teave muude oluliste saasteallikate kohta.

1)

esimeste üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklites 6 ja 14, viiakse läbi selliselt, et neis sisalduv teave on kooskõlas vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ esitatava teabega. Kaardid kooskõlastatakse direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 sätestatud läbivaatamistega ja võidakse nendega ühendada;

2)

esimeste üleujutusriski maandamise kavade koostamine ja nende edasine läbivaatamine, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklites 7 ja 14, kooskõlastatakse ja võidakse ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7 sätestatud vesikondade majandamiskavade läbivaatamisega;

3)

käesoleva direktiivi artiklis 10 sätestatud kõigi huvitatud poolte aktiivne osalemine kooskõlastatakse vajadusel direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 14 sätestatud huvitatud poolte aktiivse osalemisega.

a)

mille osas nad on juba riskihindamise läbi viinud ja enne 22. detsembrit 2010 järeldanud, et seal juba on või võib arvata, et tekib oluline üleujutusrisk, millest tulenevalt arvatakse ala artikli 5 lõikes 1 osutatud alade hulka, või

b)

mille kohta nad on otsustanud enne 22. detsembrit 2010 koostada üleujutusohu kaardid ja üleujutusriski kaardid ning kehtestada üleujutusriski maandamise kavad kooskõlas käesoleva direktiivi asjaomaste sätetega.

6.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 288/35

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) on kõnealuste määruste reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtete suhtes kehtestatud teatavad struktuurinõuded.

(2)

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VII lisa 5. peatüki B jao I alajao punktis a on sätestatud, et teatud tingimustel ei kohaldata kõnealuste määrustega kehtestatud teatavaid struktuurinõudeid ühinemisakti VII lisa B liites loetletud Rumeenia ettevõtete suhtes („ettevõtete loetelu”) kuni 31. detsembrini 2009.

(3)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta otsusega 2007/23/EÜ (millega muudetakse 2005. aasta ühinemisakti VII lisa B liidet seoses teatavate Rumeenia liha-, piima- ja kalasektori ettevõtetega) (3) uuendatakse seda ettevõtete loetelu.

(4)

Teatavad Rumeenia liha, linnuliha, kala, piima ja piimatoodete sektori ettevõtted on lõpetanud oma ajakohastamisprotsessi ja vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusnormidele. Lisaks sellele on teatavad ettevõtted oma tegevuse lõpetanud. Seepärast tuleks ettevõtete loetelu muuta kõnealustest muudatustest lähtuvalt.

(5)

Lisaks on teatavatel Rumeenia liha, linnuliha, kala ja piima ning piimatoodete sektori ettevõtetel tehniliste piirangute tõttu raskusi määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 sätestatud struktuuriliste nõuete täitmisega. Nimetatud ettevõtted vajavad rohkem aega oma ajakohastamise lõpuleviimiseks, et vastata täielikult nendes määrustes sätestatud nõuetele. Seepärast tuleks kõnealused ettevõtted lisada selliste ettevõtete loetellu, mille suhtes kohaldatakse üleminekuperioodi.

(6)

Need ettevõtted on praeguseks esitanud tagatised selle kohta, et neil on vajalikud vahendid, mis võimaldavad üleminekuperioodi jooksul kõnealused suured puudused kõrvaldada. Üksikasjalik teave iga ettevõtte puuduste kohta on saadaval.

(7)

Ühenduse õigusaktide selguse huvides on kohane asendada Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisakti VII lisa B liites esitatud ettevõtete loetelu käesoleva otsuse lisas esitatud loeteluga.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,