I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1260/2007,

9. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Turu struktuurilise tasakaalu säilitamiseks võib komisjon otsustada turult suhkrut kõrvaldada. Kui ennetavat kõrvaldamist otsustatakse kasutada, on vajalik nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (1) artikli 6 lõikega 5 ette nähtud kohustuse ulatust piirata, et vältida olukorda, kus suhkrutootjad on kohustatud maksma miinimumhinda kogu kvoodile vastava suhkrupeedikoguse eest, sealhulgas koguste eest, mille tootmine võib ületada kõrvaldamiskünnise.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 10 lõikega 2 peab komisjon hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks vähendama lineaarselt riiklikke ja piirkondlikke kvoote, et kohandada neid püsivale tasemele pärast nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 320/2006 (millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses) (2) kehtestatud ümberkorralduskava kehtivusaja lõppemist.

Et julgustada ettevõtjaid kõnealuses ümberkorralduskavas osalema, peetakse asjakohaseks vähendada määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 10 lõikes 2 nimetatud protsendimäära, võttes arvesse liikmesriikides ümberkorralduskava alusel loobutud kvootide kogumahtu, ning kohandada seda protsendimäära iga ettevõtja puhul vastavalt tema individuaalsele osalusele ümberkorralduskavas.

(3)	Asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimad piirkonnad jäävad määruse (EÜ) nr 320/2006 reguleerimisalast välja. Seetõttu tuleks kõnealused piirkonnad jätta välja viimasest vähendamisest, millega komisjonil on õigus kohandada pärast ümberkorralduskava kehtivusaja lõppu kvoote.

(4)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 4a on sätestatud kvoodikohase suhkru tootmiseks ette nähtud suhkrupeedi ja suhkruroo kasvatajate võimalus esitada ümberkorraldusabi otsetaotlus tingimusel, et nad lõpetavad suhkru tarnimise ettevõtjatele, kellega nad on sõlminud eelmisel turustusaastal lepingu. Kõnealuste taotluste vastuvõtmisel peavad liikmesriigid vähendama asjaomaste ettevõtjate kvoote määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 11 lõike 1 teises taandes nimetatud 10 % ulatuses. Seetõttu tuleks kõnealust artiklit muuta, et ettevõtjatele eraldatud kvoote oleks võimalik lõplikult vähendada.

(5)	Suhkru usaldusväärne haldamine riikliku sekkumise kaudu tähendab, et suhkur tuleks turul edasi müüa niipea, kui turusuundumused seda võimaldavad, et vältida pikka ladustamisperioodi, mis võib suhkru kvaliteeti halvendada. Peetakse kohaseks võimaldada edasimüüki tööstusliku suhkruna.

(6)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 19 on sätestatud võimalus kõrvaldada suhkur turult, kui see on vajalik selleks, et säilitada turu struktuuriline tasakaal võrdlushinna lähedasel tasemel. Kõnealust meedet kohaldatakse praegu kõikidele liikmesriikidele ühise protsendimäära alusel, mida kohaldatakse kogu kvoodikohase toodangu suhtes. Viimase aja kogemused näitavad, et sellise lineaarse kohaldamise mõju võib olla vastupidine, sest tootjaid õhutatakse ettevaatusabinõuna turult kõrvaldatud koguste võimaliku kohustusliku ladustamise vastu tootma nende lepingulistest vajadustest rohkem.

Seetõttu on asjakohane kohandada kõrvaldamismehhanismi, asendades lineaarse protsendimäära künnisega, mis määratakse kindlaks igale ettevõtjale eraldatud kvoodi korrutamise teel koefitsiendiga ja millest enamtoodetud kvoodikohased kogused tuleks turult kõrvaldada. Nii peaks ettevõtjatel olema võimalik vältida kõrvaldamise tagajärgi, kohandades oma tootmist nii, et see ei ületa künnist.

(7)

Leitakse, et turult kõrvaldamise eesmärki on kergem saavutada, kui kõrvaldamiskoefitsiendi saab ennetavalt määrata eelmise turustusaasta märtsikuu keskel, sest see võimaldab suhkrupeedikasvatajatel kohandada oma külvimahud vastavalt prognoosile. Määrus (EÜ) nr 320/2006 loob võimaluse loobuda kvootidest kahes etapis toimuva ümberkorraldusabi maksmise vastu. Koguseid, mis võidakse loovutada teises etapis, ei saa võtta arvesse ennetava kõrvaldamise koefitsiendi määramisel turustusaastaks 2008/2009, kuna vastavad arvud saadakse teada alles pärast 16. märtsi 2008, mis on koefitsiendi määramise tähtpäev. Seetõttu tuleks selgitada, et koefitsienti on vaja kohaldada kvootide suhtes, mis on sel hetkel endiselt kättesaadavad.

(8)	Et võtta arvesse tootmist käsitlevaid ajakohastatud turuandmeid, tuleks ette näha võimalus kohandada märtsis määratud ennetavaid kõrvaldamiskoefitsiente, kui see on asjaomasel turustusaastal vajalik.

(9)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 19 lõikes 3 on sätestatud, et turult kõrvaldatud kogused, mida ei turustata tööstusliku suhkruna või isoglükoosina, loetakse esimesteks järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogusteks. Kõnealune nõue võib tähendada seda, et ettevõtjad, kes soovivad turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010 ümberkorralduskavas osaleda, ei saa kõnealusest kavast täielikku kasu. Suhkrusektori ümberkorraldamise pidurdamise vältimiseks on vajalik ette näha ettevõtja taotlusel antav vabastus kõrvaldamisest turustusaastal 2007/2008 või võimalikust kõrvaldamisest turustusaastal 2008/2009 neile ettevõtjatele, kes vastava kõrvaldamise turustusaastal on edukalt taotlenud määruses (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud ümberkorraldusabi ja kes seega kavatsevad järgmisel turustusaastal oma kvoodist täielikult loobuda.

(10)	Suhkrusektori ümberkorraldamises suurema osalemise saavutamiseks peetakse asjakohaseks suurendada koefitsiente seoses liikmesriikides ümberkorralduskava alusel kvootidest täieliku loobumisega.

(11)

Teatud eeliskorralduse kohaselt välja antavaid impordilitsentse antakse ainult täiskoormusega rafineerimistehastele määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 29 sätestatud tavapärase tarnevajaduse piires. Kõnealust eelisõigust ei tohiks vähendada seoses kõrvaldamistaotlusega, võttes arvesse, et rafineerimistehastel puudub suhkrutootjate võimalus kohandada oma toodangut vastavalt kõrvaldamiskünnisele.

(12)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 6 on sätestatud mitme kutseala vaheliste kokkulepete suhtes kohaldatavad nõuded. Vastavalt kõnealuse artikli lõikele 6 võivad majandusharusisesed kokkulepped mõnest nimetatud nõudest kõrvale kalduda. Nagu enne määruse (EÜ) nr 318/2006 kohaldamist, tuleks neile suhkrutootjatele, kes ei ole kvoodikohase suhkru kogusele vastavate koguste suhtes sõlminud külvieelseid lepinguid, ette näha võimalus kalduda kõrvale kohustusest maksta miinimumhinda kõigi suhkruks töödeldud suhkrupeetide eest.

(13)

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 10 lõikes 1 on sätestatud kõnealuse määruse III lisas kehtestatud riiklike ja piirkondlike kvootide iga-aastane kohandamine eri mehhanismide abil, millega suurendatakse või vähendatakse üksikutele ettevõtjatele eraldatud kvoote. Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 10 lõikes 1 viidatakse ka kõnealuse määruse artiklitele 14 ja 19, milles käsitletakse vastavalt suhkru ülejäägi ülekandmist ja suhkru turult kõrvaldamist. Kõnealuste artiklite kohaldamise tulemusel kvoodid siiski ei suurene ega vähene. Seetõttu tuleks kõnealune viide kõrvaldada.

(14)	Seega tuleks määrust (EÜ) nr 318/2006 vastavalt muuta.

(15)	Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta asjaolu, et inuliinisiirupi tootmise kvoodist loobuti turustusaastal 2006/2007 määrusega (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava raames täielikult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 318/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikli 6 lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Suhkruettevõtjad, kes ei ole sõlminud külvieelset tarnelepingut, millega määratakse kindlaks kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhind suhkrupeedikoguse kohta, mis vastab suhkrule, mille jaoks neil on kvoot, mida on kohandatud olenevalt asjaoludest artikli 19 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud ennetava kõrvaldamise koefitsiendiga, peavad maksma vähemalt kvoodikohase suhkrupeedi miinimumhinna suhkru tootmiseks ette nähtud kogu suhkrupeedi eest.

6. Sõltuvalt asjaomase liikmesriigi heakskiidust võivad majandusharusisesed kokkulepped kalduda lõigetest 3, 4 ja 5 kõrvale.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Kvootide haldamine

1. Artikli 39 lõikes 2 osutatud korras kohandatakse käesoleva määruse III lisas kehtestatud kvoote turustusaasta 2008/2009 jaoks 30. aprilliks 2008 ning turustusaastate 2009/2010 ja 2010/2011 jaoks vastavalt 2009. ja 2010. aasta veebruari lõpuks. Kõnealused kohandused tulenevad käesoleva määruse artiklite 8 ja 9, käesoleva artikli lõike 2 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohaldamisest.

2. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 320/2006 sätestatud ümberkorralduskava tulemusi, otsustab komisjon nimetatud määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks ühise protsendimäära, mille võrra on vaja vähendada kehtivaid suhkru- ja isoglükoosikvoote liikmesriigiti või piirkonniti, pidades silmas turgude tasakaalustamatuse vältimist alates turustusaastast 2010/2011. Liikmesriigid kohandavad iga ettevõtja kvoote vastavalt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust määratakse protsendimäär, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, vastavalt käesoleva määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusele, kohaldades käesoleva määruse VIII lisa. Sellised liikmesriigid kohandavad iga nende territooriumil oleva ettevõtja jaoks, kellel on kvoot, protsendimäära vastavalt käesoleva määruse IX lisale.

Käesoleva lõike esimest ja teist lõiku ei kohaldata asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade suhtes.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli pealkiri asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Riigisiseste kvootide määramine ja kvootide vähendamine”;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võivad vähendada oma territooriumil asutatud ettevõtjale määratud suhkru- või isoglükoosikvooti kuni 10 % turustusaastaks 2008/2009 ja järgnevateks turustusaastateks, austades ettevõtjate vabadust osaleda määrusega (EÜ) nr 320/2006 kehtestatud mehhanismides. Seejuures kohaldavad liikmesriigid objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume.”;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohandavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a kohaldamisel asjaomasele ettevõtjale eraldatud suhkrukvooti, vähendades kvoote vastavalt kõnealuse artikli lõikele 4 ja käesoleva artikli lõikes 1 määratud protsendimäära piires.”

Artikli 15 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	suhkur ja isoglükoos, mis on kõrvaldatud turult kooskõlas artiklitega 19 ja 19a ning mille puhul ei ole täidetud artikli 19 lõikega 3 ette nähtud kohustusi.”

Artikli 18 lõike 3 punkti a lisatakse järgmine taane:

„või

—	artiklis 13 osutatud tööstuslikuks kasutamiseks.”

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Suhkru turult kõrvaldamine

1. Selleks et säilitada turu struktuurilist tasakaalu võrdlushinna lähedasel tasemel, võib komisjon otsustada kõrvaldada asjaomasel turustusaastal turult need kvoodikohase suhkru või isoglükoosi kogused, mis ületavad käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud künnise, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid ühenduse kohustusi.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kõrvaldamiskünnis arvutatakse iga ettevõtja puhul, kellele on eraldatud kvoot, korrutades tema kvoodi koefitsiendiga, mis määratakse artikli 39 lõikes 2 sätestatud korras hiljemalt eelmise turustusaasta 16. märtsiks, võttes aluseks eeldatavad turusuundumused. Turustusaastal 2008/2009 kohaldatakse seda koefitsienti määruse (EÜ) nr 320/2006 kohaselt hiljemalt 15. märtsil 2008 rahuldatud loobumiste järgse kvoodi suhtes.

Ajakohastatud turusuundumuste alusel võib komisjon vastavalt artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustada asjaomase turustusaasta 31. oktoobriks kas koefitsienti kohandada või juhul, kui käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt sellist otsust ei ole tehtud, koefitsiendi määrata.

3. Iga ettevõtja, kellele on määratud kvoot, ladustab kuni järgmise turustusaasta alguseni omaenda kulul kvoodi alusel toodetud suhkrukogused, mis ületavad lõike 2 kohaselt arvutatud künnise. Turustusaasta jooksul turult kõrvaldatud suhkru või isoglükoosi koguseid käsitatakse esimeste järgmisel turustusaastal kvoodikohaselt toodetud kogustena.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võidakse eeldatavaid suhkruturu suundumusi arvesse võttes otsustada artikli 39 lõikes 2 osutatud korras käsitada kogu turult kõrvaldatud suhkrut või isoglükoosi või osa sellest jooksval ja/või järgneval turustusaastal:

a)	suhkru või isoglükoosi ülejäägina, mida võib kasutada tööstusliku suhkru või tööstusliku isoglükoosina, või

b)	täiendava kvoodikohase toodanguna, millest ühe osa võib reserveerida ekspordiks vastavalt asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevatele ühenduse kohustustele.

4. Juhul kui ühenduse suhkruvarud on ebapiisavad, võidakse artikli 39 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et teatava koguse turult kõrvaldatud suhkrut või isoglükoosi võib müüa ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu.

5. Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut käsitatakse järgmisel turustusaastal toodetud esimese suhkrukogusena, makstakse suhkrupeedikasvatajatele järgmise turustusaasta miinimumhinda.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkrut kasutatakse tööstusliku suhkruna või kui see eksporditakse vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktidele a ja b, siis artiklis 5 sätestatud miinimumhinna nõudeid ei kohaldata.

Juhul kui turult kõrvaldatud suhkur müüakse ühenduse turul enne kõrvaldamisperioodi lõppu vastavalt lõikele 4, makstakse suhkrupeedikasvatajatele jooksva turustusaasta miinimumhinda.”

Lisatakse järgmine artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Suhkru turult kõrvaldamine turustusaastatel 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010

1. Erandina käesoleva määruse artikli 19 lõikest 2 määratakse koefitsient, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kelle riiklikke suhkrukvoote on vähendatud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 ja artikli 4a lõike 4 kohase kvootidest loobumise tagajärjel, turustusaastateks 2007/2008, 2008/2009 ja 2009/2010 vastavalt käesoleva määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud menetlusele, kohaldades käesoleva määruse X lisa.

2. Ettevõtja suhtes, kes loobub määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punkti a või b kohaselt täielikult talle järgnevaks turustusaastaks määratud kvoodist, ei kohaldata tema taotlusel käesoleva määruse artikli 19 lõikes 2 osutatud koefitsiente. Kõnealune taotlus esitatakse enne selle turustusaasta lõppu, mille suhtes kõrvaldamist kohaldatakse.”

8.	Artikli 29 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Kindlaksmääratud tavapärane tarnevajadus ühenduses suhkru rafineerimiseks on 2 324 735 tonni turustusaasta kohta väljendatuna valge suhkruna.”

9.	V lisa punktis VI asendatakse viide artikli 10 lõikele 3 viitega artikli 10 lõikele 2.

10.	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse VIII, IX ja X lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 9. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42. Määrust on muudetud määrusega nr 1261/2007 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8).

LISA

„

VIII LISA

ARTIKLI 10 LÕIKE 2 TEISE LÕIGU KOHASELT KINDLAKS MÄÄRATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE

Punktis 2 esitatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„protsendimäär liikmesriigi tasandil” – punkti 2 kohaselt kindlaks määratav protsendimäär, eesmärgiga määrata kindlaks asjaomase liikmesriigi tasandil vähendatav kogus kokku;

b)	„ühine protsendimäär” – ühine protsendimäär, mille komisjon määrab vastavalt artikli 10 lõike 2 esimesele lõigule;

„vähendus” – arv, mis saadakse liikmesriigi poolt täielikult loobutud kvoodi jagamisel käesoleva määruse III lisa 1. juulil 2006 kohaldatud versioonis sätestatud riiklike kvootidega. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet III lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval.

2.	Protsendimäär liikmesriigi tasandil võrdub ühise protsendimääraga, mida on korrutatud järgmise arvuga: 1 – [1/0,6 × vähendus]. Kui tulemus on väiksem kui 0, on kohaldatav protsendimäär 0.

IX LISA

ARTIKLI 10 LÕIKE 2 KOLMANDA LÕIGU KOHASELT ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVA PROTSENDIMÄÄRA ARVUTAMINE

Punktis 2 esitatud arvutuse puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kohaldatav protsendimäär” – punkti 2 kohaselt kindlaks määratav protsendimäär, mida kohaldatakse asjaomasele ettevõtjale eraldatud kvoodi suhtes;

„ühine protsendimäär liikmesriigi tasandil” – protsendimäär, mis arvutakse asjaomase liikmesriigi jaoks järgmiselt:

Qty / Σ [(1 – R/K) × Q]

kusjuures

Qty	=	VIII lisa punkti 1 alapunktis a osutatud liikmesriigi tasandil vähendatav kogus,
R	=	alapunktis c osutatud loobumine asjaomase ettevõtja jaoks,
Q	=	sama asjaomase ettevõtja kvoot 2010. aasta veebruari lõpus,
K	=	alapunkti d kohaselt arvutatud arv,

Σ – (1 – R/K) × Q summa, mis arvutatakse iga ettevõtja jaoks, kellel on liikmesriigi territooriumil kvoot; kui (1 – R/K) × Q tulemus on väiksem kui 0, on see 0;

c)	„loobumine” – arv, mis saadakse asjaomase ettevõtja poolt loobutud kvootide koguse jagamisel sellele artikli 7 ja artikli 11 lõigete 1–3 kohaselt eraldatud kvoodiga;

„K” arvutatakse igas liikmesriigis, jagades kogu kvoodi vähendamise kõnealuses liikmesriigis (vabatahtlikud loobumised pluss VIII lisa punkti 1 alapunktis a osutatud liikmesriigi tasandil vähendatav kogus) liikmesriigi algse kvoodiga, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisa 1. juulil 2006 kohaldatavas versioonis. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet III lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval.

2.	Kohaldatav protsendimäär võrdub ühise protsendimääraga, mida on korrutatud järgmise arvuga: 1 – [1/K × loobumine]. Kui tulemus on väiksem kui 0, on kohaldatav protsendimäär 0.

X LISA

ARTIKLI 19a LÕIKE 1 KOHASELT MÄÄRATAVA KOEFITSIENDI ARVUTAMINE

Punktides 2 ja 3 esitatud arvutuste puhul kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„koefitsient liikmesriigi tasandil” – punkti 2 kohaselt määratav koefitsient;

„vähendus” – arv, mis saadakse liikmesriigi poolt täielikult loobutud suhkrukvoodi (sh selle turustusaasta loobumised, mille suhtes kohaldatakse turult kõrvaldamist) jagamisel käesoleva määruse III lisa 1. juulil 2006 kohaldatud versioonis sätestatud riiklike suhkrukvootidega; liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, tuleb viidet III lisale käsitada viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval;

c)	„koefitsient” – koefitsient, mille komisjon määrab vastavalt artikli 19 lõikele 2.

2.	Turustusaastal 2007/2008 võrdub koefitsient liikmesriigi tasandil koefitsiendiga, mida on suurendatud järgmiselt: [(1/0,5) × vähendus] × (1 – koefitsient). Kui tulemus on suurem kui 1, on kohaldatav koefitsient 1.

3.	Turustusaastatel 2008/2009 ja 2009/2010 võrdub koefitsient liikmesriigi tasandil koefitsiendiga, mida on suurendatud järgmiselt: [(1/0,6) × vähendus] × (1 – koefitsient). Kui tulemus on suurem kui 1, on kohaldatav koefitsient 1.

”

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1261/2007,

9. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006 (1) võeti vastu eesmärgiga võimaldada kõige vähem konkurentsivõimelistel suhkrutootjatel loobuda kvoodikohasest tootmisest. Kvootidest loobumine kõnealuse määruse alusel ei ole siiski saavutanud algselt eeldatud taset.

(2)

Kooskõlas nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määruse (EÜ) nr 318/2006 (suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta) (2) artikli 10 lõikega 2 tuleb hiljemalt 2010. aasta veebruari lõpuks ümberkorralduskava tulemusi arvesse võttes vähendada lineaarselt riiklikke ja piirkondlikke kvoote, et vältida turgude tasakaalustamatust alates turustusaastast 2010/2011. Selline lineaarne vähendamine võib kahjustada kõige konkurentsivõimelisemaid ettevõtjaid ja nõrgestada tööstusharu tervikuna. Selle vältimiseks on vaja tõhustada ümberkorralduskava, et suurendada kvootidest loobumist vastavalt kõnealusele kavale.

(3)

On ilmnenud, et suhkruettevõtjad ei ole olnud motiveeritud ümberkorraldusabi taotlema, sest puudub kindlus saadava ümberkorraldusabi summa suhtes, kuna liikmesriigid võivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikega 6 otsustada suurendada suhkrupeedi-, suhkruroo- või sigurikasvatajatele ja masinatega seotud töövõtjatele eraldatud toetuse minimaalset protsentuaalset osa. Kõnealuse ebakindluse kõrvaldamiseks peaks suhkrupeedi-, suhkruroo- või sigurikasvatajatele ja masinatega seotud töövõtjatele eraldatud abiks olema määratud 10 % suhkruettevõtjatele antavast toetusest ja asjaomastele kasvatajatele tuleks turustusaastal 2008/2009 maksta lisatoetust. Teatavatel juhtudel on ümberkorraldamisprotsessiks vajalik pikem ettevalmistusperiood. Kui selliste juhtumite korral otsustavad ettevõtjad taotleda ümberkorraldusabi alates turustusaastast 2009/2010 ning selleks, et mitte seada kasvatajaid selliste juhtumite korral ebasoodsamasse olukorda, tuleks kasvatajatele maksta lisatoetust turustusaastaks 2009/2010, tingimusel et asjaomase ettevõtja taotlus esitatakse 31. jaanuariks 2008.

(4)	Et mitte seada turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008 ümberkorralduskavas osalenud ettevõtjaid ja kasvatajaid ebasoodsamasse olukorda, tuleks neile tagasiulatuvalt kinni maksta vahe kõnealustel turustusaastatel makstud toetuse ja toetuse vahel, mida nad oleksid saanud turustusaastal 2008/2009.

(5)

Selleks et luua ettevõtjatele ümberkorralduskavas osalemiseks lisastiimul, peetakse asjakohaseks vabastada määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohaselt turustusaasta 2007/2008 eest makstavast ajutisest ümberkorraldusmaksust osaliselt need ettevõtjad, kes loobuvad turustusaastal 2008/2009 oma kvoodist vähemalt turustusaastal 2007/2008 ettevõtja suhtes kohaldatud turult kõrvaldamise protsendimäära ulatuses. Summa, mille maksmisest tuleks vabastada, peaks vastama ettevõtja suhtes kohaldatavale turult kõrvaldamise protsendimäärale.

(6)

Lisaks sellele on kohane kehtestada kahe-etapiline taotluste esitamise menetlus, mis peaks võimaldama ettevõtjatel, kes otsustavad kuni 31. jaanuarini 2008 loobuda oma kvoodi osast, mis vastab vähemalt sellele kõrvaldamise protsendimäärale, esitada 31. märtsiks 2008 teine taotlus, mis võimaldab neil loobuda veel mõnest nende kvoodi osast või kogu kvoodist, pidades silmas sellel etapil teadaolevat olukorda turul.

(7)

Arvatakse, et ümberkorralduskava oleks tulemuslikum, kui kasvatajad saaksid omal algatusel loobuda kvoodikohaseks suhkruks töödeldava suhkrupeedi või -roo tootmisest. Selleks tuleks turustusaastal 2008/2009 anda kasvatajatele võimalus taotleda otse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 6 ette nähtud toetust, tingimusel et nad lõpetavad suhkrupeedi või -roo tarnimise ettevõtjatele, kellega nad olid eelmisel turustusaastal sõlminud tarnelepingud. Järelikult peaksid liikmesriigid vähendama asjaomaste suhkruettevõtjate kvoote. Teatavatel juhtudel võib olla kohasem kohaldada seda võimalust pigem liikmesriigi kui ettevõtja tasemel.

(8)

Selleks et vältida olukorda, kus kasvatajate abitaotlused seavad ohtu asjaomaste suhkruettevõtjate majandusliku elujõulisuse, ei tohiks kvoote vähendada rohkem kui 10 % igale ettevõtjale eraldatud kvoodist, mis vastab teatavale protsendile kvoodist, mida liikmesriigid võivad igal turustusaastal üle kanda määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 11 lõike 1 kohaselt.

(9)

Kui kasvatajate abitaotluste tõttu vähendatakse suhkruettevõtja kvoote, tuleks kõnealusele ettevõtjale anda määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktis c ette nähtud ümberkorraldusabi. Järelikult peaksid abisummad olema kõnealuse määruse artikli 3 lõike 5 punktis c nimetatud summad. Nimetatud summasid võib siiski vähendada, kui ettevõtja ei võta meetmeid kvoodikohase tootmise vähendamisest mõjutatud töötajate toetamiseks.

(10)

Kasvatajate abitaotlustega seotud suhkruettevõtjale peaks kuni asjaomasele turustusaastale eelneva 31. jaanuarini jääma õigus esitada määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklite 3 ja 4 kohaselt ümberkorraldusabi saamise taotlus tingimusel, et ta loobub kvoodist vähemalt samas ulatuses, milles oleks kasvatajate esitatud abitaotluste tõttu kvooti vähendatud. Sellisel juhul peaks suhkruettevõtja abitaotlus asendama kasvatajate taotlused.

(11)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikkel 6 näeb ette abi mitmekesistamiseks. On saanud ilmseks, et vajalik on selgitada kõnealuse artikli lõike 4 kolmandat lõiku. Tuleks sätestada selgelt, et kõnealuse artikli kohaselt makstav abi nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (3) 1. ja 3. telje raames ettenähtud meetmete suhtes on piiratud kõnealuse määruse lisas esitatud toetussummade ja -määradega.

(12)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 10 lõige 4 näeb ette kuupäevad ümberkorraldusfondist antava abiga seotud maksete tegemiseks. Kogemused näitavad, et teatavatel tingimustel oleks fondi kasutamiseks võimalik luua lisastiimul, tehes makseid varem. Komisjonile tuleks seetõttu anda volitused langetada otsuseid sellise meetme kasutamise kohta, võttes arvesse rahaliste vahendite kättesaadavust fondis.

(13)	Seega tuleks määrust (EÜ) nr 320/2006 vastavalt muuta.

(14)	Kõnealuses määruses tuleks arvesse võtta asjaolu, et vastavalt ümberkorralduskavale on inuliinisiirupi tootmise kvoodist turustusaastal 2006/2007 juba täielikult loobutud. Seega ei ole enam vaja viidata kõnealusele tootele või toorainele, millest seda toodetakse, st sigurile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 320/2006 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

loobub osast oma ühele või mitmele tehasele määratud kvoodist ega kasuta asjaomaste tehaste tootmisseadmeid toorsuhkru rafineerimiseks.

Viimast tingimust ei kohaldata:

—	Sloveenia ainsa rafineerimistehase ega

—	Portugali ainsa suhkrupeeditöötlemistehase suhtes,

mis eksisteerivad 1. jaanuaril 2006, ning määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 2 punktis 13 määratletud täiskoormusega rafineerimistehaste suhtes.”;

lõike 6 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Summa, mis on 10 % lõikes 5 kehtestatud asjakohasest ümberkorraldusabist, tagatakse:

a)	suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajatele, kes on lõikes 2 osutatud ajavahemikule eelnenud turustusaastal sõlminud tarnelepingu asjaomase ettevõtjaga suhkru tootmiseks asjakohase loobutud kvoodi alusel;

b)	masinatega seotud töövõtjatele, kes on eraisikutena või ettevõtjatena lepingu alusel kasutanud oma põllumajanduslikke masinaid kasvatajate huvides ja toodete tootmiseks punktis a osutatud ajavahemikul.

Pärast huvitatud isikutega konsulteerimist määravad liikmesriigid kindlaks esimeses lõigus osutatud ajavahemiku.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„7. Turustusaastal 2008/2009 saavad lõike 6 punktis a osutatud kasvatajad lisatoetust 237,5 eurot iga loovutatud suhkrukvoodi tonni eest.

Seda lisatoetust makstakse ka turustusaastal 2009/2010, kui asjaomane ettevõtja loobub osaliselt või täielikult temale eraldatud suhkrukvoodist alates kõnealusest turustusaastast, tingimusel et asjaomane taotlus esitatakse 31. jaanuariks 2008.

8. Käesolevat lõiget kohaldatakse:

a)	ettevõtjate suhtes, kes on vastavalt ümberkorralduskavale osaliselt või täielikult loobunud neile turustusaastal 2006/2007 või 2007/2008 eraldatud kvoodist, ja

b)	kasvatajate suhtes, kes on seotud punktis a nimetatud kvoodist loobumisega.

Kui ettevõtjatele ja kasvatajatele turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008 makstavad summad on väiksemad summadest, mis nad oleksid saanud, kui nad oleksid teinud ümberkorraldused turustusaastal 2008/2009 kohaldatavate tingimuste kohaselt, makstakse see vahe neile kinni tagasiulatuvalt.

Sama põhimõtet kohaldatakse inuliinisiirupi tootjate ja sigurikasvatajate puhul. Viimaseid loetakse sellel eesmärgil abikõlblikuks saama lõikes 7 osutatud lisatoetust.”

Artikli 4 lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige:

„1a. Ettevõtjad võivad esitada lisataotluse ümberkorraldusabi saamiseks, et loobuda alates turustusaastast 2008/2009 veel mõnest neile eraldatud kvoodi osast või kogu kvoodist, kuni 31. märtsini 2008, juhul kui:

—	kasvatajate algatusel vastavalt artiklile 4a esitatud taotlused või vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitatud ettevõtja taotlus loobuda kvoodist alates turustusaastast 2008/2009 on rahuldatud ning

—

vastavalt loobutud kvoot vastab vähemalt 16. märtsil 2007 komisjoni 16. märtsi 2007. aasta määruse (EÜ) nr 290/2007 (millega määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 19 osutatud protsendimäär 2007/2008. turustusaastaks) (4) artikli 1 lõikega 1 või 2 kehtestatud kõrvaldamise protsendimäärale.

Ettevõtjad, kes asuvad liikmesriigis, kus esimese lõigu teises taandes märgitud kuupäeval kehtestatud kõrvaldamise protsendimäär on 0, võivad siiski kasutada kõnealuses lõigus sätestatud võimalust, sõltumata sellest, kas kasvatajad olid omal algatusel või nad ise olid esitanud varem taotluse.

Lisatakse järgmine artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Ümberkorraldusabi taotlemine kasvatajate poolt

1. Turustusaastaks 2008/2009 võib iga kvoodikohase suhkru tootmiseks ette nähtud suhkrupeedi või -roo kasvataja esitada asjaomasele liikmesriigile otsetaotluse artikli 3 lõigetes 6 ja 7 ette nähtud toetuse saamiseks, millega peab kaasnema kohustus lõpetada teatava koguse kvoodikohase suhkrupeedi või -roo tarnimine ettevõtjale, kellega ta on eelmisel turustusaastal sõlminud tarnelepingu.

Erandina esimesest lõigust võidakse majandusharusisese kokkuleppe raames otsustada, et ainult nendel kasvatajatel, kes on sõlminud eelneval turustusaastal tarnelepingud ühe ja sama ettevõtjaga, on õigus esitada esimeses lõigus osutatud taotlus, tingimusel et:

—	kõnealusele ettevõtjale eraldatud kvoot vastab vähemalt 10 %-le järelejäänud suhkrukvoodist, mis on asjaomasele liikmesriigile määratud määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas, ja

—

kõnealuse ettevõtja poolt loobutav suhkrukvoodi kogus pluss suhkrukvoodi kogus, millest asjaomases liikmesriigis kõik ettevõtjad on juba loobunud eelmiste taotluste tulemusena vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklile 4, vastavad vähemalt 60 %-le suhkrukvoodist, mis on määratud sellele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas 20. veebruaril 2006. Liikmesriikide puhul, kes ei olnud 1. juulil 2006 ühenduse liikmed, käsitatakse viidet nimetatud III lisale viitena versioonile, mida kohaldati nende ühendusega liitumise kuupäeval.

2. Lõikes 1 nimetatud taotlust saab esitada kuni 30. novembrini 2007. Taotlusi võib esitada alates 30. oktoober 2007.

3. Asjaomane liikmesriik koostab lõikes 1 nimetatud taotluste loetelu nende esitamise kronoloogilises järjestuses ja edastab saadud taotlustega hõlmatud kvootide koguse komisjonile ja asjaomastele ettevõtjatele 10 tööpäeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud esitamistähtaja möödumist.

4. Asjaomane liikmesriik võtab 15. märtsiks 2008 lõikes 3 nimetatud kronoloogilise järjestuse alusel ning pärast artikli 5 lõike 2 neljandas taandes ettenähtud kontrollimist vastu rahuldada kasvatajate taotlusi, mis vastavad kuni 10 %-le igale ettevõtjale eraldatud kvoodist ja vähendavad asjaomase ettevõtja kvooti proportsionaalselt vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 11 lõikele 4. Käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud juhul rahuldavad asjaomased liikmesriigid siiski samadel tingimustel kasvatajate taotlusi, mis vastavad vähemalt 10 %-le järelejäänud suhkrukvoodist, mis on määratud asjaomasele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisas.

Kui mis tahes esimeses lõigus osutatud 10 % piirmäär on saavutatud, jätab asjaomane liikmesriik rahuldamata piirmäära ületavad taotlused vastavalt nende esitamise kronoloogilisele järjestusele.

Asjaomane ettevõtja koostab ja rakendab artikli 4 lõike 3 punktis f nimetatud sotsiaalkava.

5. Kui liikmesriik on taotlused lõike 4 kohaselt vastu võtnud, antakse ümberkorraldusabi järgmiselt:

a)	kasvatajatele ja töövõtjatele – 10 % vastavast artikli 3 lõike 5 punktis c määratud toetuse summast ja kasvatajatele artikli 3 lõikes 7 nimetatud lisamakse;

b)	ettevõtjatele – vastav artikli 3 lõike 5 punktis c määratud toetuse summa, mida on vähendatud 10 %, või 60 %, kui asjaomane ettevõtja ei täida käesoleva artikli lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud tingimusi.

6. Käesoleva artikli lõikeid 4–5 ei kohaldata juhul, kui alates turustusaastast 2008/2009 on rahuldatud artikli 4 kohane ettevõtja taotlus, millega loobutakse suuremast kvoodi kogusest kui kasvatajate taotluste poolt hõlmatud kvoot. Sama põhimõtet kohaldatakse igal juhul, kui alates turustusaastast 2008/2009 on rahuldatud ettevõtja taotlus, millega loobutakse enam kui 10 % selle kvoodist.”

Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 4 lõike 1a kohaste ümberkorraldusabi käsitlevate lisataotluste esitamise korral teevad liikmesriigid pärast artikli 5 lõike 2 neljandas taandes ettenähtud kontrollimist otsuse kõnealuste taotlustega seotud toetuse maksmise kohta 2008. aasta aprilli lõpuks.”

5.	Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud toetus ei ole suurem määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas esitatud toetusssummadest ja -määradest.”

Artikli 10 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon võib otsustada lükata artiklites 6, 7, 8 ja 9 osutatud abi maksmise edasi kuni ümberkorraldusfondi on tasutud vajalikud rahalised vahendid või, kui kõnealuses fondis on vajalikud rahalised vahendid olemas, tuua toetuse maksmise kuupäevad ettepoole.”

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„6. Turustusaastal 2008/2009 vabastatakse osaliselt turustusaasta 2007/2008 eest makstavast ajutisest ümberkorraldusmaksest ettevõtjad, kelle suhtes kohaldati 16. märtsil 2007. aastal määrusega (EÜ) nr 290/2007 artikli 1 lõikes 1 või artikli 1 lõikes 2 sätestatud turult kõrvaldamise protsendimäära ning kes loobusid oma kvoodist vähemalt kõnealuse kõrvaldamise protsendimäära ulatuses.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, vähendatakse ajutist ümberkorraldusmakset summa võrra, mis saadakse kõnealuse makse korrutamisel määruse (EÜ) nr 290/2007 artikli 1 lõike 1 või artikli 1 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud turult kõrvaldamise protsendimääraga.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 9. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 42.

(2) ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 8).

(4) ELT L 78, 17.3.2007, lk 20.”

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1264/2007,

26. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 968/2006, millega kehtestatakse ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava loomist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tulenevalt nõukogu määrusega (EÜ) nr 1261/2007 (2) määrusesse (EÜ) nr 320/2006 tehtavatest muudatustest on vaja komisjoni määrust (EÜ) nr 968/2006 (3) vastavalt kohandada ja selgitada selles kasutatud teatavaid mõisteid.

(2)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 6 on kehtestatud kasvatajatele ja masinatega seotud töövõtjatele makstava ümberkorraldusabi protsendimääraks 10 %. Seepärast ei ole varasemaga võrreldes enam vaja teha protsendimäära kehtestamist käsitlevaid otsuseid ning liikmesriikide pädevatel asutustel on vaja vähem aega kasvatajatele ja masinatega seotud töövõtjatele antava abi protsendimäära kehtestamiseks. Seega võib määruse (EÜ) nr 968/2006 artikli 2 lõikes 4 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud ettevõtjate ja kasvatajate vahelise konsulteerimise aega lühendada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 6 teises lõigus on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate tarnete jaoks võrdlusperioodi. Kui kasvatajad kasutavad õigust esitada ümberkorraldusabi taotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklile 4a, sätestatakse kõnealuse artikli lõike 1 esimeses lõigus, et see periood peab olema turustusaastale 2008/2009 eelnev turustusaasta, st turustusaasta 2007/2008. Selguse huvides tuleks sätestada, et liikmesriigid peaksid sel juhul kindlaks määrama turustusaasta 2007/2008.

(4)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklis 4a on sätestatud suhkrupeedi- ja suhkrurookasvatajate õigus esitada omal algatusel ümberkorraldusabi taotlus. Ettevõtjaid, keda sellised kasvatajate taotlused mõjutavad, kutsutakse üles esitama sotsiaalkava vastavalt kõnealuse artikli lõike 4 kolmandale lõigule. Täpsustada tuleks taotluse esitamise tähtajad ja selles sisalduvad üksikasjad.

(5)

Tuleb sätestada kasvatajate esitatavate taotluste suhtes kohaldatava taotlemise korra üksikasjad, eelkõige seoses nendes sisalduvate andmetega ja aadressidega, kuhu need võib esitada, jättes edasiste edastusviiside sätestamise liikmesriikide ülesandeks. Lisaks sellele on vaja täpsustada juhud, mil rohkem kui ühe taotluse esitamine ühe kasvataja kohta võib kaasa tuua kõikide taotluste tagasilükkamise.

(6)

Kasvatajate taotluste arv ja nende ettevõtjate kvoodikohane kogus, keda sellised taotlused mõjutavad, toob kaasa selle, et asjaomased ettevõtjad otsustavad omalt poolt, kas nad tahavad esitada taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklile 4. Lisaks peavad liikmesriigid võtma kiiresti meetmeid järelevalvega seotud otsuste suhtes kohe pärast kasvatajate taotluste kättesaamist. Seepärast on oluline, et esitatud taotlustega seotud olukord ei muutuks ja et kasvataja taotlust ei saaks enam tagasi võtta.

(7)	Samuti on vaja kindlaks määrata edasine kord, mida liikmesriigid kohaldavad nendele ettevõtjatele edastatava teabe suhtes, keda kasvatajate taotlused mõjutavad, ja komisjonile edastava teabe suhtes ning kõnealuste taotluste heakskiitmise otsuste suhtes.

(8)

Selleks et koostada kasvatajate ja ettevõtjate taotluste kronoloogiline loetelu, tuleks kasvatajate taotluste esitamise kuupäevaks kehtestada iga ettevõtjaga, kes ei ole ise esitanud abikõlblikku taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklile 4, seotud kasvataja viimase taotluse esitamise kuupäev.

(9)

Tuleb sätestada eeskirjad, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõikes 3 osutatud kasvatajate taotluste kronoloogilise loetelu koostamisel, kui samaaegselt esitatakse mitu sellist taotlust ja kui nende taotlustega hõlmatud suhkrukogused ületavad kõnealuse artikli lõikes 4 sätestatud künnise.

(10)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4 lõigetes 1 ja 1a on sätestatud võimalus, et ettevõtjad esitavad kvootidest loobumise puhul ümberkorraldusabi taotlused alates turustusaastast 2008/2009 kahes etapis, mis tähendab, et esimese taotluse võib esitada kuni 31. jaanuarini 2008 ja teise kuni 31. märtsini 2008. Määruse (EÜ) nr 1261/2007 põhjenduses 6, mis seda võimalust käsitleb, osutatakse kaheetapilise taotlemise korra kehtestamisele. Seepärast on asjakohane sätestada, et kvoodist loobumist käsitlevaid ettevõtjate esialgseid taotlusi võib uuesti läbi vaadata lisataotluste alusel niivõrd, kui lisakvoot antakse vabrikule või asjaomasele vabrikule või kui artikli 3 lõike 1 punktide b või c kohased esialgsed taotlused vaadatakse uuesti läbi kui artikli 3 lõike 1 punktide a või b kohased taotlused. Kuna selline lisataotlus mõjutab täidetavaid kohustusi, tuleks koostada muudetud ümberkorralduskava, milles võetakse arvesse loovutatava kvoodi suurendamine ja määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kohustused ning mis esitatakse koos lisataotlusega.

(11)

Määruse (EÜ) nr 968/2006 artiklis 13 on sätestatud kuupäevad, milleks komisjon määrab kindlaks igale liikmesriigile ümberkorraldusfondist eraldatavad summad. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse eri liiki taotlemiskord, on vaja sätestada pikem ajavahemik, mille jooksul komisjon määrab need summad kindlaks.

(12)	Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 8 on sätestatud, et teatavatel juhtudel võib lubada tagasiulatuvaid makseid. Tuleb sätestada eeskirjad, et määrata kindlaks kõnealuses kontekstis kohaldatav kord, eelkõige selleks, et kehtestada selliste maksete tase ja maksete tegemise tähtaeg.

(13)

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 lõikes 6 on sätestatud ajutise ümberkorraldusmakse vähendamine juhtudel, kui ettevõtjad loobuvad oma kvoodist vähemalt nende suhtes määruse (EÜ) nr 290/2007 alusel kohaldatava turult kõrvaldamise protsendimäära ulatuses. Kõnealuse artikli lõikes 5 on sätestatud ümberkorraldusmakse tasumine kahes osas. Kuna kõnealuse summa vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed ei ole esimese makse tegemise tähtajal veel kättesaadavad, tuleks sätestada, et vähendamine tasaarvestatakse ettevõtjate tehtavast teisest maksest.

(14)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 968/2006 vastavalt muuta.

(15)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 968/2006 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 1 lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

i)	„taotlus” – määruse (EÜ) nr 320/2006 kohane suhkrutootmisettevõtja esitatud taotlus;

ii)	„kasvataja taotlus” – määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a kohane suhkrupeedi- või suhkrurookasvataja esitatud taotlus.”

Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhul kui varem kokkuleppele ei jõuta, koosnevad konsultatsioonid vähemalt kahest kohtumisest ning kestavad kuni 20 päeva alates päevast, mil asjaomane ettevõtja saatis teistele isikutele konsultatsioonikutse.

Erandina esimesest lõikest kestavad määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste ümberkorraldusabi taotlustega seotud konsultatsioonid kuni 10 päeva ja koosnevad vähemalt ühest kohtumisest.”

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Hiljemalt 20 päeva pärast artikli 2 lõikes 3 osutatud konsultatsioonikutse koopia saamist teavitab liikmesriik ümberkorralduskavaga seotud isikuid oma otsusest järgmise kohta:”;

lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina lõikest 1, kui pädev asutus ei ole saanud ettevõtjalt ühtegi kõlblikku taotlust määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kuid on saanud kõlblikud taotlused kasvatajatelt, teavitab liikmesriik pooli iga ettevõtja kohta tehtud otsusest hiljemalt 15. veebruaril 2008. Sel juhul kehtestavad liikmesriigid turustusaasta 2007/2008 määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 6 osutatud ajavahemikuks.”

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõik:

„4. Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõike 4 kolmandas lõigus osutatud sotsiaalkava esitatakse hiljemalt 31. jaanuariks 2008. Sotsiaalkavas sätestatakse kasvatajate taotlustest tuleneva kvoodivähenduse mõju tööjõule, tööjõu toetamiseks ette nähtud meetmed ja kaasnevad kulud.”

Lisatakse artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Ümberkorraldusabi käsitlev kasvataja taotlus

1. Iga kasvataja taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a)	taotleja nimi ja aadress;

b)	selle ettevõtja nimi ja aadress, keda taotlus mõjutab;

c)	valge suhkru kogus ja/või suhkrupeedi/suhkruroo tonnaaž ja/või hektarid, mille osas on kasvatajal õigus tarnida punktis b osutatud ettevõtjale turustusaastal 2007/2008 kvoodikohase suhkru tootmise puhul;

d)	loovutatavate tarneõiguste hulk;

e)	vajaduse korral dokument, mis tõendab punktis c osutatud tarneõiguste olemasolu turustusaasta 2007/2008 kohta;

f)	kasvataja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik abikavaga seotud tingimustest;

g)	kasvataja kinnitus selle kohta, et ta ei ole oma punktis d osutatud tarneõigusi üle andnud kolmandale isikule;

h)	taotleja allkiri.

2. Iga kasvataja ümberkorraldusabi taotlus hõlmab üht toodet (suhkrupeet/suhkruroog) ja üht ettevõtjat. Kui kasvatajal on tarneõigused rohkem kui ühe toote ja/või ettevõtja suhtes, võib ta esitada ühe taotluse ühe toote ja/või ettevõtja kohta.

3. Esitatud kasvataja taotlust ei saa artikli 10 lõike 5 kohaselt tagasi võtta.”

6.	Artikli 8 lõige 6 asendatakse järgmisega: „Kahe tööpäeva jooksul pärast vastuvõtuteatise väljastamist teavitab liikmesriigi pädev asutus sellest komisjoni, kasutades I lisas esitatud näidistabelit. Vajaduse korral kasutatakse iga asjaomase toote ja turustusaasta kohta eraldi tabelit.”

Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Ümberkorraldusabi käsitleva kasvataja taotluse vastuvõtmine

1. Kasvataja taotlus esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane ettevõtja asub kas II lisas kõnealuse liikmesriigi puhul nimetatud aadressil või vajaduse korral asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt sel eesmärgil teatatud mis tahes muul aadressil või muud edastusviisi kasutades. Kasvataja taotlus saadetakse ainult ühel aadressil ja see sisaldab artikli 7a lõikes 1 nimetatud andmeid.

Kui kasvataja esitab sama toote ja sama ettevõtja kohta rohkem kui ühe taotluse või kui sama taotluse rohkem kui ühel aadressil, ei ole tema taotlus või taotlused abikõlblikud.

2. Pädev asutus peab kasvatajate taotlused kätte saama ajavahemikul 30. oktoober 2007 kell 00.00 ja 30. november 2007 kell 24.00. Kohaldatav aeg on sihtkoha kohalik aeg. Enne 30. oktoobrit 2007 ja pärast 30. novembrit 2007 saadud taotlusi arvesse ei võeta.

3. Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõike 3 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid esialgse arvutuse selle kvoodimahu puhul, mida kasvatajate taotlused mõjutavad. Kasvatajate taotluste üksikasju, eriti taotlejate isikuid, ei tohi avaldada kolmandatele isikutele.

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõikes 3 sätestatud teatised sisaldavad kogu loovutatavate tarneõiguste hulka, mille kohta on taotlused esitatud.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kui taotlus loetakse kõlblikuks, teavitab liikmesriik komisjoni kahe tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest, kasutades I lisas esitatud näidistabelit.”;

lisatakse järgmised lõigud:

„6. Kui pädev asutus ei ole määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud ettevõtjalt ühtki abikõlblikku taotlust, peab ta kontrollima seda ettevõtjat käsitlevaid kasvatajate taotlusi järgmise suhtes:

a)	tarneõiguste olemasolu asjaomase ettevõtja osas turustusaastal 2007/2008;

tarneõigustele vastav taotletav tonnaaž valge suhkru ekvivalendina või, kui osutatakse suhkrupeedi tonnaažile või hektaritele, kasutades majandusharusisese kokkuleppe kohaselt kohaldatavat ümberarvestustegurit või sellise teguri puudumisel liikmesriigi pädeva asutuse poolt pärast asjaomase ettevõtja ja kasvatajate esindajatega konsulteerimist kehtestatud tegurit.

Liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile vähemalt 10 tööpäeva enne määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaega kasvatajate abikõlblike taotluste alusel vähendatava kvoodi kogumahu iga asjaomase ettevõtja kohta, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud tabelit.

7. Liikmesriigi pädev asutus otsustab ettevõtja esitatava sotsiaalkava abikõlblikkuse üle ning teavitab oma otsusest ettevõtjat ja komisjoni vähemalt kümme tööpäeva enne määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaega.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui aga kasvatajate taotlused on esitatud ettevõtja kohta, kes ise ei ole esitanud abikõlblikku taotlust määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, on esimeses lõigus osutatud laekumise aeg kõnealuse ettevõtja kvooti käsitleva kasvataja viimase taotluse laekumise aeg.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 5 lõikes 1 osutatud tähtajaks otsustab komisjon ümberkorraldusfondi rahaliste vahendite hinnangulise kättesaadavuse üle:

a)	kõikide järgmist turustusaastat käsitlevate taotluste jaoks, mis on kätte saadud kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud tähtajaks ja mille liikmesriigi pädev asutus on tunnistanud abikõlblikuks, samuti nendega seotud kõikide toetuste jaoks;

kasvatajate esitatud kõikide taotluste jaoks, mis käsitlevad ettevõtjaid, kes ei ole esitanud abikõlblikku taotlust turustusaasta 2008/2009 kohta, ja mis on kätte saadud kõnealuse määruse artikli 4a lõikes 2 sätestatud tähtajaks, samuti nendega seotud kõikide toetuste jaoks kõnealuse määruse artikli 4a lõikes 4 sätestatud 10 % piires.”;

lisatakse järgmised lõigud:

„5. Kui samaaegselt esitatakse mitu abikõlblikku kasvatajate taotlust ja kui nende taotluste alusel loovutatav tarnete hulk ületab määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõike 4 esimeses lõigus osutatud 10 % piirmäära, teatavad liikmesriigid asjaomastele taotlejatele, et nende vastavate taotluste suhtes kohaldatakse proportsionaalset vähenduskoefitsienti. Erandina artikli 7a lõikest 3 võivad taotlejad sel juhul võtta oma taotlused kirjalikult viie päeva jooksul tagasi. Ülejäänud taotluste suhtes kohaldatavat koefitsienti tuleb sel juhul vastavalt muuta.

6. Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõikes 4 sätestatud tähtajaks teeb liikmesriigi pädev asutus järgmist:

a)	teavitab kasvatajaid ümberkorraldusabi andmisest;

b)	esitab asjaomastele ettevõtjatele kõnealuste kasvatajate nimekirja, sealhulgas iga kasvataja loovutatavate tarneõiguste hulga;

c)	teavitab asjaomast ettevõtjat selle tulemusel vähendatud kvoodimahust.

7. Iga ettevõtja puhul määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 4a lõike 4 kohaselt vähendatav kvoodi kogumaht edastatakse komisjonile.”

10.

Lisatakse artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Ümberkorraldusabi käsitlevate lisataotlustega seotud eriolukord

1. Kui vabriku kohta, mille jaoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktile a antud ümberkorraldusabi kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel, on esitatud lisakvoodist loobumise suhtes ümberkorraldusabi lisataotlus vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1a, põhineb sellele taotlusele lisatud ümberkorralduskava loovutataval kogukvoodil ning see asendab esimese taotluse raames esitatud ja kõnealuse määruse artikli 5 alusel vastu võetud ümberkorralduskava.

Sama kehtib juhul, kui esimene taotlus ja lisataotlus esitatakse ümberkorraldusabi saamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktile b.

2. Kui vabriku kohta, mille jaoks on vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktile b antud ümberkorraldusabi kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 kohase taotluse alusel, on esitatud lisakvoodist loobumise suhtes ümberkorraldusabi lisataotlus vastavalt kõnealuse määruse artikli 4 lõikele 1a, võib eelmise taotluse läbi vaadata seoses abi andmisega vastavalt kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktile a, tingimusel et lisataotlusele lisatav ümberkorralduskava põhineb loovutataval kogukvoodil ning et see ümberkorralduskava asendab esimese taotluse raames esitatud ja kõnealuse määruse artikli 5 alusel vastu võetud ümberkorralduskava.

Sama kehtib esimeste taotluste puhul, mis esitati ümberkorraldusabi saamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktile c, kui lisataotlus esitatakse ümberkorraldusabi saamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 1 punktile a või b.”

11.	Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Komisjon määrab turustusaasta 2008/2009 kohta 2008. aasta 31. maiks ja turustusaasta 2009/2010 kohta 2009. aasta 31. märtsiks kindlaks igale liikmesriigile ümberkorraldusfondi alusel eraldatavad summad järgmise jaoks:”.

12.	V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „TOETUSTE JA AJUTISE ÜMBERKORRALDUSMAKSE MAKSMINE”

13.	Artikli 16 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Kui aga liikmesriigi pädev asutus on kindel, et artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud enne mis tahes makse tegemist, ei ole selle makse puhul vaja tagatist esitada.”

14.

Lisatakse artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Tagasiulatuvalt antud ümberkorraldusabi maksmine ning ettevõtjad, kes on rakendanud ümberkorralduskava turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008

1. Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõikes 8 sätestatud tagasiulatuvad maksed on seotud summadega, mis moodustavad positiivse vahe turustusaastatel 2006/2007 ja 2007/2008 ettevõtjatele ja kasvatajatele antud abi ja selle abi vahel, mis oleks antud turustusaastal 2008/2009 kehtivate tingimuste alusel.

Esimese lõigu kohaldamisel teatavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 30. novembril 2007 protsendimäärad, mis nad on määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 lõike 6 kohaselt kasvatajatele ja masinatega seotud töövõtjatele kehtestanud turustusaastate 2006/2007 ja 2007/2008 ümberkorraldusabi käsitlevate kõikide taotluste suhtes.

Komisjon määrab iga liikmesriigi puhul kindlaks summad, mis võib maksta tagasiulatuvalt.

2. Tagasiulatuvad maksed tehakse 2008. aasta juunis.

Artikli 16 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis.”

15.	Artikli 22 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 18 lõikes 2 osutatud tagatised vabastatakse tingimusel, et:”.

16.

V peatükki lisatakse artikkel 22a:

„Artikkel 22a

Ajutine ümberkorraldusmakse

Määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 lõikes 6 osutatud ajutise ümberkorraldusmakse vähendamine tasaarvestatakse teisest maksest, mille asjaomased ettevõtjad teevad kõnealuse artikli lõike 5 teise lõigu teise taande kohaselt hiljemalt 31. oktoobril 2008.”

17.	Määruse (EÜ) nr 968/2006 lisa nummerdatakse ümber I lisaks.

18.	Lisatakse II lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 58, 28.2.2006, lk 46.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8.

(3) ELT L 176, 30.6.2006, lk 32.

LISA

„II LISA

Artikli 8a lõikes 1 osutatud aadressid

Belgique/België:

Bureau de coordination agricole

WTC 3, Boulevard Simon Bolivar 30

4e étage, bureau 55

B-1000 Bruxelles

Fax (32-2) 208 35 68

Landbouwbureau

WTC 3, Simon Bolivarlaan 30

4e verdieping, bureel 55

B-1000 Brussel

Fax (32-2) 208 35 68

България:

Държавен фонд „Земеделие“ — Разплащателна агенция

бул. „Цар Борис III“ 136

София (Sofia) 1618

Тел. (359-2) 818 72 02

Факс (359-2) 818 71 67

Česká republika:

Státní zemědělský intervenční fond

Oddělení pro cukr a škrob

Ve Smečkách 33

CZ-110 00 Praha 1

Tel.: (420) 222 871 427

Fax: (420) 222 871 875

E-mail: Sarka.Dubovicka@szif.cz

Danmark:

Direktoratet for FødevareErhverv

Nyropsgade 30

DK-1780 København V

Tlf. (45) 33 95 80 00

Deutschland:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung

Referat 312

D-53168 Bonn

Tel. (49-228) 68 45-3704 oder 3640

Fax (49-228) 68 45-3985, 3276 oder 3624

Ελλάδα:

Οργανισμός Πληρωμών και Ελέγχου Κοινοτικών Ενισχύσεων Προσανατολισμού και Εγγυήσεων (OΠEKEΠE)

Αχαρνών 241

GR-104 46 Αθήνα

Τηλ. (30) 210 228 33 54

Φαξ (30) 210 221 15 01

E-mail: g.kentros@opekepe.gr

España:

Fondo Español de Garantía Agraria (FEGA),

Subdirección General de Sectores Especiales

http://www.fega.es

France:

Office national interprofessionnel des grandes cultures (ONIGC) TSA 20002

F-93555 Montreuil-sous-Bois cedex

Fax (33) 174 90 01 30

Italia:

Agenzia per le erogazioni in agricoltura

Area Autorizzazioni pagamenti

PAC prodotti animali, seminativi e foraggi-zucchero

Via Torino, 45

I-00184 Roma

Tel. (39) 06 49 49 92 47

Fax (39) 06 49 49 90 72

E-mail: uo.seminativi@agea.gov.it

Lietuva:

Nacionalinė mokėjimo agentūra

prie Žemės ūkio ministerijos

Blindžių g.17

LT 08111 Vilnius

Tel.: (370) 5 252 69 99; 252 67 03

Faksas (370) 5 252 69 45

El. paštas paraiska@nma.lt

Magyarország:

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal

Központi Hivatal

Soroksári út 22–24.

H-1095 Budapest

Fax: (36-1) 219 62 59

Nederland:

Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

Dienst Regelingen

Postbus 965

6040 AZ Roermond

Nederland

Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit

Dienst Regelingen

Slachthuisstraat 71

6041 CB Roermond

Nederland

Österreich:

Agrarmarkt Austria

Dresdner Straße 70

A-1200 Wien

Tel.	(43-1) 33 15 12 09 (43-1) 33 15 12 31

Fax (43-1) 33 15 13 03

E-Mail: zucker@ama.gv.at

Polska:

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Białymstoku

15-102 Białystok, ul. Kombatantów 4

tel. (0 85) 664 31 50

faks (0 85) 664 31 60

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Bydgoszczy

85-605 Bydgoszcz, ul. Kasztanowa 57

tel. (0 52) 584 92 92, 584 92 10

faks (0 52) 584 15 03

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Gdyni

81-332 Gdynia, ul. Kołłątaja 1

tel. (0 58) 669 43 00

faks (0 58) 669 83 21

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Gorzowie Wlkp.

66-400 Gorzów Wlkp., ul. gen. Sikorskiego 20 C

tel. (0 95) 728 26 58

faks (0 95) 728 27 86

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Katowicach

40-476 Katowice, Plac pod Lipami 5

tel. (0 32) 359 49 00

faks (0 32) 359 49 34

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Kielcach

25-323 Kielce, ul. Piaskowa 18

tel. (0 41) 343 31 90

faks (0 41) 368 70 49

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Krakowie

31-038 Kraków, ul. Starowiślna 13

tel. (0 12) 424 09 40

faks (0 12) 426 49 10

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Lublinie

20-126 Lublin, ul. Unicka 4

tel. (0 81) 444 45 30

faks (0 81) 444 45 32

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Łodzi

93-578 Łódź, ul. Wróblewskiego 18

tel. (0 42) 684 55 21

faks (0 42) 684 67 65

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Olsztynie

10-959 Olsztyn, ul. Partyzantów 1/2

tel. (0 89) 523 78 65; 527 74 58

faks (0 89) 527 92 49

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Opolu

45-301 Opole, ul. Horoszkiewicza 6

tel. (0 77) 441 70 00

faks (0 77) 441 70 01

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Poznaniu

60-324 Poznań, ul. Marcelińska 90

tel. (0 61) 852 14 33

faks (0 61) 853 67 95

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Rzeszowie

35-001 Rzeszów, al. J. Piłsudskiego 32

tel. (0 17) 864 20 28

faks (0 17) 864 20 30

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Szczecinie

71-410 Szczecin, ul. Niedziałkowskiego 21

tel. (0 91) 464 82 00

faks (0 91) 422 57 76

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego w Warszawie

04-076 Warszawa, ul. Waszyngtona 146

tel. (0 22) 515 81 33

faks (0 22) 515 81 13

—

Oddział Terenowy Agencji Rynku Rolnego we Wrocławiu

53-333 Wrocław, ul. Powstańców Śląskich 28/30

tel. (0 71) 335 01 51

faks (0 71) 335 01 79

Portugal:

Ministério da Agricultura do Desenvolvimento Rural e das Pescas

IFAP — Instituto de Financiamento da Agricultura e Pescas, IP

R. Castilho n.o 45 a 51

P-1269-163 LISBOA

Tel.: (351) 213 84 60 00

Fax: (351) 213 84 61 70

E-mail: ifap@ifap.min-agricultura.pt

România:

Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură (APIA)

Bulevardul Carol I nr. 17

Sector 2

Cod poștal 030161

București

România

Tel: (40-21) 305 48 60

Fax: (40-21) 305 48 13

e-mail: zahar@apia.org.ro

Slovensko:

Pôdohospodárska platobná agentúra

Dobrovičova 12

815 26 Bratislava

Slovenská republika

Tel.: (421) 918 61 24 51, (421) 918 61 24 50

Fax: (421) 53 41 26 65

E-mail: andrea.robova@apa.sk, dusan.tlstovic@apa.sk

Suomi/Finland:

Maaseutuvirasto Mavi

Kirjaamo

PL 256

FI-00101 Helsinki

P. (358-20) 772 57 43

F. (358-9) 16 05 42 02

Sverige:

Statens jordbruksverk

S-551 82 Jönköping

Tfn. (46-36) 15 50 00

Fax (46-36) 19 05 46

United Kingdom:

The Rural Payments Agency

Lancaster House

Hampshire Court

Newcastle-upon-Tyne NE4 7YH

United Kingdom

Tel. (44 191) 226 50 79

Fax (44 191) 226 51 01

E-mail: beetgrowersinitiative@rpa.gsi.gov.uk”

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1265/2007,

26. oktoober 2007,

millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lennuliikluse mahu tõus Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgus (edaspidi „EATMN”) on viinud vajaduseni suurendada lennuliikluse juhtimise võimekust. See on tekitanud vajaduse selliste talitluslike täiustuste järele nagu õhuruumi sektorite ümberkorraldamine, mis on omakorda tekitanud täiendavate VHFide eraldamise nõudluse.

(2)

Võttes arvesse, et VHFide eraldamise nõudlust aeronavigatsioonilise mobiilraadiosideteenuse puhul sagedusalal 117,975 kuni 137 MHz on raske rahuldada, ja võttes arvesse piiranguid eraldatud spektri suurendamisel ja/või sageduse taaskasutamisel, otsustas rahvusvaheline tsiviillennundusorganisatsioon (edaspidi „ICAO”) vähendada kanalisammu 25 kHz-lt 8,33 kHz-le.

(3)

Järgides ICAO 1994. ja 1995. aastal vastu võetud otsuseid, võeti oktoobris 1999 ICAO Euroopa regioonis lennutasandist 245 kõrgemal kasutusele kanalisamm 8,33 kHz. Algselt muutsid 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadiovarustuse olemasolu õhusõidukis kohustuslikuks seitse riiki, alates oktoobrist 2002 lisandusid 23 riiki.

(4)

Paralleelselt ennustatava nõudluse kasvuga VHFide eraldamiseks otsustas ICAO 2002. aastal hakata rakendama 8,33 kHz kanalisammu lennutasandist 245 allpool ning taotles Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonilt (Eurocontrol) selle rakendamise juhtimist. Sellele järgnevalt soovitas Eurocontroli alaline komisjon rakendada 8,33 kHz kanalisammu kõrgemal lennutasandist 195 ICAO Euroopa regioonis alates 15. märtsist 2007.

(5)

Lähiaastatel on oodata jätkuvat lennuliikluse mahu suurenemist, millest tuleneb edasine nõudlus täiendavate VHFide järele. 8,33 kHz kanalisammu rakendamist lennutasandist 195 ülalpool tuleks seetõttu võtta üksnes kui esimest sammu, mille võimalik edasiarendamine tuleb talitlusliku, ohutusalase ja majandusliku mõju asjakohase hindamise põhjal tulevikus üle vaadata.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 8 lõikele 1 anti Eurocontrolile volitused arendada õhk-maa kõneside koordineeritud kasutuselevõtu nõudeid, mis põhinevad vähendatud 8,33 kHz kanalisammul. Käesolev määrus põhineb kõnealuse volituse alusel koostatud 12. oktoobri 2006. aasta aruandel.

(7)	Koostalitlusvõime tagamiseks peavad 8,33 kHz kõnesidesüsteemid maa peal ja õhus oleva õhusõiduki pardal ühilduma talitluse ühiste miinimumnõuetega.

(8)	Koostalitlusvõime ja tõrgeteta tegevuse saavutamisel on peamiseks aspektiks ühtse Euroopa taeva õhuruumis konkreetsete menetluste ühetaoline kohaldamine.

(9)	Teave lendude valmidusest kasutada 8,33 kHz kanalisammu peab sisalduma lennuplaanis, mis on töödeldud ja mida edastavad omavahel lennujuhtimisüksused.

(10)	Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2.

(11)

Liikmesriigid on oma avalduses ühtse Euroopa taevaga seotud sõjaliste küsimuste kohta (3) kohustunud riiklikke sõjalisi nõudeid arvesse võttes tegema üksteisega koostööd, et kõik õhuruumi kasutajad kohaldaksid õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni täielikult ja ühetaoliselt kõigis liikmesriikides.

(12)

Sellise riikliku õhusõiduki kasutamine, millel puudub 8,33 kHz kanalisammuga varustus ja mis osaleb üldises lennuliikluses, võib viia lennuliikluse juhtimise töökoormuse suurenemiseni ja avaldada kahjulikku mõju EATMNi mahu- ja ohutustasemetele. Seetõttu tuleks sellise mõju minimeerimiseks võtta eesmärgiks 8,33 kHz kanalisammuga varustatud riiklike õhusõidukite võimalikult suur hulk.

(13)

Transpordiks kasutatavad riiklikud õhusõidukid moodustavad selliste riiklike õhusõidukite kõige laiema kategooria, mis osalevad üldises lennuliikluses õhuruumis, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Sellise riikliku õhusõiduki 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadiovarustust tuleb pidada esmatähtsaks.

(14)	Tehnilised või rahalised piirangud võivad takistada liikmesriike teatud riiklike õhusõidukite kategooriate varustamist 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadiotega. Sellistel juhtudel tuleb komisjoni teavitada.

(15)	Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peaksid ohutuse säilitamiseks koostama plaane selliste riiklike õhusõidukite kasutamise kohta, mida ei saa varustada 8,33 kHz kanalisammuga raadiotega.

(16)

Pidades silmas tegevuse olemasolevate ohutustasemete hoidmist või tõstmist, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et asjaomased pooled viiksid läbi ohutushindamise, mis hõlmab ohutegurite kindlakstegemist, riski hindamist ja vähendamist. Nende menetluste ühtlustatud rakendamine selles määruses hõlmatud süsteemidele nõuab konkreetsete ohutusnõuete kindlakstegemist kõigi koostalitlusvõime ja toimivuse nõuete puhul.

(17)	Määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt peaksid koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kirjeldama konkreetseid vastavustõendamismenetlusi, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks.

(18)

Nende koostisosade turu valmisolekuaste, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, on selline, et nende vastavust ja kasutuskõlblikkust saab rahuldavalt hinnata tootmise sisekontrolli kaudu, kasutades nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuse 93/465/EMÜ (mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju) (4) moodulil A põhinevaid menetlusi, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilist kooskõlastust käsitlevates direktiivides.

(19)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõike 1 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse 8,33 kHz kanalisammul põhineva õhk-maa kõneside koordineeritud kasutuselevõtmisele esitatavad nõuded.

2. Määrust kohaldatakse õhk-maa kõnesidesüsteemidele, mis põhinevad 8,33 kHz kanalisammul aeronavigatsioonilise mobiilraadioside teenuse 117,975 kuni 137 MHz lainepikkuse puhul, nende koostisosadele ja seotud menetlustele ning lennuandmeid töötlevatele süsteemidele, mida kasutatakse lennujuhtimisüksustes, mis osutavad teenuseid üldises lennuliikluses, nende koostisosadele ja seotud menetlustele.

3. Määrust kohaldatakse kõigile lendudele, mis osalevad üldises lennuliikluses ICAO Euroopa regioonis kõrgemal lennutasandist 195, kus liikmesriigid vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 550/2004, (5) välja arvatud artikkel 4, mida kohaldatakse ka lennustasandist 195 allpool.

4. Komisjoni määruse (EÜ) nr 730/2006 (6) artikli 4 esimese lõigu raames võivad liikmesriigid lubada erandeid käesolevas määruses kehtestatud lennutranspordikohustuste kohta lendude osas, mis toimuvad visuaallennureeglite järgi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 kehtestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„8,33 kHz kanalisamm” – 8,33 kHz vahemik kõrvuti asetsevate kanalite vahel;

2.	„kanal” – arvuline näitaja, mida kasutatakse seoses kõnesidevarustuse häälestusega, mis võimaldab kasutatava raadiosidesageduse ja kanalisammu ühest tuvastamist;

3.	„lennujuhtimisüksus (edaspidi „ATC-üksus”)” – kas piirkondlik juhtimiskeskus, lähenemisala lennujuhtimisüksus või lennuvälja juhtimistorn;

4.	„piirkondlik juhtimiskeskus (edaspidi „ACC-üksus”)” – üksus, mis on loodud lennuliikluse juhtimisteenuse osutamiseks tema vastutuse all olevates piirkondades juhitavatele lendudele;

5.	„visuaallennureeglite järgi toimuvad lennud (VFR-lennud)” – lennud, mida teenindatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisas (7) määratletud visuaallennureeglite järgi;

6.	„VHFi eraldamine” – aeronavigatsiooniteenusele VHFi määramine kõnesideseadmete kasutamiseks;

7.	„nihkuva kandja süsteem” – süsteem, mida kasutatakse olukordades, kus üks vastuvõtja-saatja kombinatsioon ei saa tagada raadiosidet ja kus sidehäirete minimeerimiseks nihutatakse signaale peamiselt kandesageduselt;

8.	„määratud tegevuspiirkond” – õhuruum, kus kindlat teenust osutatakse ja kus sellele teenusele võimaldatakse sageduskaitset;

9.	„käitaja” – õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust pakkuv isik, organisatsioon või ettevõte;

10.	„töökoht” – sisustus ja tehnilised seadmed, mida kasutades teevad lennuliiklusteenistuse töötajad oma tööd;

11.	„raadiotelefonside” – raadioside vorm, mis on eelkõige mõeldud teabe vahetamiseks kõne kujul;

12.	„kirjalik kokkulepe” – kokkulepe kahe kõrvuti asetseva ATC-üksuse vahel, milles määratakse kindlaks, kuidas nende vastavaid lennujuhtimiskohustusi koordineeritakse;

13.

„esialgsete lennuplaanide integreeritud töötlemissüsteem (edaspidi „IFPS”)” – Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrku kuuluv süsteem, mille kaudu pakutakse keskse lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenuseid lennuplaanide vastuvõtmiseks, valideerimiseks ja levitamiseks käesoleva määrusega hõlmatud õhuruumis;

14.	„riiklik õhusõiduk” – igasugune õhusõiduk, mida kasutab kaitsevägi, toll või politsei;

15.	„transpordiks kasutatav riiklik õhusõiduk” – fikseeritud tiibadega riiklik õhusõiduk, mis on mõeldud inimeste ja/või kauba veoks.

Artikkel 3

Koostalitlusvõime ja toimivuse nõuded

1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, tagavad käitajad, et hiljemalt 15. märtsiks 2008 on nende õhusõidukid varustatud 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega.

2. Lisaks 8,33 kHz kanalisammu võimelisusele peab artiklis 1 viidatud seadmeid saama häälestada 25 kHz kanalisammuga kanalitele ja käitada keskkonnas, mis kasutab nihkuvaid kandesagedusi.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et hiljemalt 3. juuliks 2008 teisendatakse kõik VHF eraldused 8,33 kHz kanalisammuga eraldusteks sektorites lennutasandil 195 või sellest ülalpool.

4. Lõiget 3 ei kohaldata sektorite suhtes, kus rakendatakse 25 kHz kanalisammuga nihkuva kandja süsteemi.

5. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada asjaomastest VHF eraldustest teatamine aeronavigatsiooniteenuse osutajatele.

6. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad rakendavad lõikes 5 osutatud VHF-sagedusi. Kui mingitel erakorralistel asjaoludel ei ole võimalik täita lõikes 3 nimetatud nõudeid, teatab liikmesriik põhjustest komisjonile.

7. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et nende 8,33 kHz kanalisammuga kõnesidesüsteemide talitlus on kooskõlas I lisa punktis 1 kirjeldatud ICAO standarditega.

8. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et nende 8,33 kHz kanalisammuga kõnesidesüsteemid võimaldavad toimivuselt rahuldava kõneside lennujuhtide ja pilootide vahel määratud tegevuspiirkonna ulatuses.

9. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et saatja/vastuvõtja põhikoostisosa talitlus, mis on paigaldatud 8,33 kHz kanalisammuga kõnesidesüsteemi, ühildub I lisa punktis 1 nimetatud ICAO standarditega, mis käsitlevad sageduse stabiilsust, modulatsiooni, tundlikkust, tõhusat vastuvõtu-ribalaiust ja kõrval asetseva kanali tõrjumist.

10. Käitajad tagavad, et lõiget 1 kohaldades nende õhusõidukite pardale paigaldatud 8,33 kHz kanalisammuga kõnesidesüsteemide talitlus on kooskõlas I lisa punktis 2 kirjeldatud ICAO standarditega.

11. I lisa punktis 3 kirjeldatud Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooni (Eurocae) dokumenti käsitatakse piisava nõuetele vastavuse tõendamise vahendina seoses sageduse stabiilsuse, modulatsiooni, tundlikkuse, tõhusa vastuvõtu-ribalaiuse ja kõrval asetseva kanali tõrjumise nõuetega, mis on määratletud I lisa punktis 2 kirjeldatud ICAO standardites.

12. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad rakendavad oma lennuandmete töötlemise süsteemides teavitamise ja esmase koordineerimise menetlusi vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1032/2006 (8) järgmiselt:

a)	teave lennu 8,33 kHz võimelisusest tuleb edastada ATC-üksuste vahel;

b)	teave lennu 8,33 kHz võimelisusest tuleb teha kättesaadavaks asjakohases töökohas;

c)	lennujuhil peavad olema vahendid lennu 8,33 kHz võimelisuse teabe muutmiseks.

Artikkel 4

Seonduvad menetlused

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja käitajad tagavad, et kõiki kuut arvulist näitajat kasutatakse VHF raadiotelefonsides edastava kanali tuvastamiseks, välja arvatud juhul, kui nii viies kui ka kuues arv on null, mis puhul kasutatakse ainult esimest nelja arvu.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja käitajad tagavad, et nende õhk-maa kõnesidemenetlused on kooskõlas I lisa punktis 4 kirjeldatud ICAO sätetega.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et menetlused, mida kohaldatakse 8,33 kHz kanalisammu võimelise varustusega ja varustuseta õhusõidukitele, täpsustatakse ACC-de vahelistes kirjalikes kokkulepetes.

4. Käitajad, kes käitavad artikli 1 lõikes 3 osutatud lende lennutasandist 195 kõrgemal, ja nende nimel tegutsevad agendid tagavad, et lisaks tähele S ja/või muudele vastavatele tähtedele lisatakse täht Y lennuplaanis punktile 10 õhusõiduki kohta, millel on 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadiovarustus, või tähis STS/EXM833 punktile 18 õhusõiduki kohta, millel seda ei ole, kuid mis on vabastatud kohustuslikust kandevarustusest. Õhusõiduki kohta, mis on võimeline lendama lennutasandist 195 kõrgemal ja millel on 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmed, kuid mis kavatseb lennata allpool seda tasandit, lisatakse lennuplaanis punktile 10 täht Y.

5. Juhul kui lennul 8,33 kHz kanalisammu võimelisus muutub, peavad käitajad või nende nimel tegutsevad agendid saatma IFPSile parandusteate vastavale punktile lisatud kohase näitajaga.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et IFPS töötleb ja levitab lennuplaanidega saadud teavet 8,33 kHz kanalisammu võimelisuse kohta.

Artikkel 5

Riiklik õhusõiduk

1. Liikmesriigid tagavad, et transpordiks kasutatavad riiklikud õhusõidukid varustatakse 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega hiljemalt 3. juuliks 2008.

2. Ilma et see piiraks riiklike õhusõidukite kohta teabe edastamise siseriiklikke menetlusi, peavad liikmesriigid edastama komisjonile hiljemalt 3. jaanuariks 2008 nimekirja transpordiks kasutatavatest riiklikest õhusõidukitest, mida ei varustata lõike 1 kohaselt 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega järgmistel põhjustel:

a)	eemaldamine käitlusest 31. detsembriks 2010;

b)	hankepiirangud.

Kui hankepiirangud takistavad lõike 1 järgimist, teatab liikmesriik komisjonile 3. jaanuariks 2008 asjakohaste õhusõidukite nimekirja ja kuupäeva, mis ajaks need varustatakse 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega. See kuupäev ei saa olla hilisem kui 31. detsember 2012.

3. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud mitte-transpordiks kasutatavad õhusõidukid varustatakse 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega 31. detsembriks 2009, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist.

4. Ilma et see piiraks riiklike õhusõidukite kohta teabe edastamise siseriiklikke menetlusi, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2009 nimekirja mitte-transpordiks kasutatavatest riiklikest õhusõidukitest, mida ei varustata lõike 3 kohaselt 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega järgmistel põhjustel:

a)	mõjuvad tehnilised või eelarvepiirangud;

b)	eemaldamine käitlusest 31. detsembriks 2010;

c)	hankepiirangud.

Kui hankepiirangud takistavad lõike 3 järgimist, teatab liikmesriik komisjonile 30. juuniks 2009 asjakohaste õhusõidukite nimekirja ja kuupäeva, mis ajaks need varustatakse 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega. See kuupäev ei saa olla hilisem kui 31. detsember 2015.

5. Lennuliiklusteenuse osutajad tagavad, et riiklikele õhusõidukitele, mis ei ole varustatud 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega raadioseadmetega, saab siiski teenust osutada, kui neid saab ohutult juhtida lennuliikluse juhtimissüsteemi mahupiirangute ulatuses UHF-sagedusel või 25 kHz VHF-sagedustel.

6. Liikmesriigid avaldavad 8,33 kHz kanalisammu võimelisuse varustuseta riiklike õhusõidukite juhtimise menetlused riiklikes aeronavigatsioonilise teabe kogumikes.

7. Lennuliiklusteenuse osutajad teatavad neid ametisse määranud liikmesriigile iga-aastaselt oma plaanidest 8,33 kHz kanalisammu võimelisuse varustuseta riiklikele õhusõidukitele teenuse osutamise osas, võttes arvesse lõikes 6 viidatud menetlustega seotud mahupiirangud.

Artikkel 6

Ohutusnõuded

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõikidele artikli 1 lõikes 2 osutatud olemasoleva süsteemi muudatustele või uute süsteemide kasutuselevõtmisele eelneb ohuhindamine, mis hõlmab ohutegurite kindlakstegemist, riski hindamist ja vähendamist ning mille viivad läbi asjaomased pooled.

Selle ohutushindamise ajal arvestatakse II lisas kirjeldatud ohutusnõudeid miinimumnõuetena.

Artikkel 7

Koostisosade vastavus või kasutuskõlblikkus

1. Enne määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni väljastamist peavad artikli 1 lõikes 2 viidatud süsteemide koostisosade tootjad hindama nende koostisosade vastavust või kasutuskõlblikkust vastavalt käesoleva määruse III lisa A osas sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1592/2002 (9) vastavad lennukõlblikuks tunnistamise menetlused, kui neid rakendatakse artikli 1 lõikes 2 viidatud süsteemi õhusõiduki pardal olevatele koostisosadele, loetakse nende koostisosade vastavuse hindamisel aktsepteeritud menetlusteks, kui need sisaldavad tõendeid käesoleva määruse koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuetele vastavuse kohta.

Artikkel 8

Süsteemide vastavustõendamine

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes saavad tõendada või on tõendanud, et nad täidavad IV lisas sätestatud tingimusi, peavad hindama artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavust III lisa C osas sätestatud nõuetele.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, kes ei saa tõendada, et nad täidavad IV lisas sätestatud tingimusi, peavad sõlmima allhankelepingu teavitatud asutusega artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamise läbiviimiseks. Vastavustõendamine tuleb läbi viia III lisa D osas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 9

Lisanõuded

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagavad, et kõik asjaomased töötajad on piisavalt teadlikud käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning et nad on adekvaatselt koolitatud oma tööülesannete täitmiseks.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lendude planeerimisega seotud IFPS-i töötajad on piisavalt teadlikud käesolevas määruses sätestatud nõuetest ning et nad on adekvaatselt koolitatud oma tööülesannete täitmiseks.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peavad:

a)	koostama ja säilitama lennutegevuse käsiraamatud, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada kõigil asjaomastel töötajatel kohaldada käesolevat määrust;

b)	tagama, et punktis a osutatud käsiraamatud on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine toimub vastavalt asjakohasele kvaliteedi- ning dokumendikoosseisu juhtimisele;

c)	tagama, et töömeetodid ja töökord vastavad käesolevale määrusele.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et keskne lennuplaanide töötlemise ja levitamise teenistus:

a)	koostab ja säilitab lennutegevuse käsiraamatud, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada kõigil asjaomastel töötajatel kohaldada käesolevat määrust;

b)	tagab, et punktis a osutatud käsiraamatud on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine toimub vastavalt asjakohasele kvaliteedi- ning dokumendikoosseisu juhtimisele;

c)	tagab, et töömeetodid ja töökord vastavad käesolevale määrusele.

5. Artikli 3 lõikes 1 määratletud käitajad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et raadioseadmeid käitavad töötajad on täielikult teadlikud käesolevast määrusest, et nad on nende seadmete kasutamiseks adekvaatselt koolitatud ja et juhised on kokpitis võimaluse korral kättesaadavad.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine, sealhulgas asjakohase teabe avaldamine riiklikes aeronavigatsioonilise teabe kogumikes.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3) ELT L 96, 31.3.2004, lk 9.

(4) EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

(5) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(6) ELT L 128, 16.5.2006, lk 3.

(7) 10. väljaanne, juuli 2005 – www.icao.int

(8) ELT L 186, 7.7.2006, lk 27.

(9) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

I LISA

Artiklis 3 ja 4 osutatud sätted ja standardid

1.	ICAO dokumendi lisa 10, III köide, 2. osa (esimene väljaanne – juuli 1995, sisaldab muudatust nr 80), 2. peatükk „Aeronautical Mobile Service”, punkt 2.1 „Air-ground VHF communication system characteristics” ja punkt 2.2 „System characteristics of the ground installations”.

2.	ICAO dokumendi lisa 10, III köide, 2. osa (esimene väljaanne – juuli 1995, sisaldab muudatust nr 80), 2. peatükk „Aeronautical Mobile Service”, punkt 2.3.1 „Transmitting function” ja punkt 2.3.2 „Receiving function”, välja arvatud alapunkt 2.3.2.8 „VDL – Interference Immunity Performance”.

3.	Eurocae dokument ED-23B (muudatus 3, detsember 1997) „Minimum Operational Performance Specification for Airborne VHF Receiver-Transmitter operating in the frequency range 117,975–137,000 MHz”.

4.	ICAO PANS-ATM dokument 4444 (14. väljaanne – 2001, sisaldab muudatust nr 4), punkt 12.3.1.4 „8,33 kHz channel spacing”.

II LISA

Artiklis 6 osutatud ohutusnõuded

1.	Artikli 3 lõigetes 1 ja 12 sätestatud koostalitlusvõime ja toimivuse nõuded loetakse samuti ohutusnõueteks.

2.	Artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud seonduvad menetlusnõuded loetakse samuti ohutusnõueteks.

3.	Artikli 5 lõigetes 1, 3, 5 ja 7 sätestatud riiklike õhusõidukite nõuded loetakse samuti ohutusnõueteks.

4.	Artikli 9 lõigetes 1, 3, 5 ja 6 sätestatud nõuetelevastavust toetavad nõuded loetakse samuti ohutusnõueteks.

5.	Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peavad tagama, et lennujuhi inimese-masina liides VHF kanalite kuvamiseks on kooskõlas VHF raadiotelefonside menetlustega.

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peavad hindama mõju, mis tuleneb 8,33 kHz kanalisammu võimelisusega varustuseta õhusõidukite laskumisest allapoole lennutasandit 195, võttes arvesse selliseid faktoreid nagu minimaalne ohutu lennukõrgus merepinnast, ja otsustavad, kas muudatused sektorimahus või õhuruumi kujundamises/struktuurides on vajalikud.

7.	Liikmesriigid peavad tagama, et 25 kHz kanalisammult 8,33 kHz kanalisammule üleminekul rakendatakse vähemalt neljanädalast katseaega, mille jooksul tehakse kindlaks ohutu toimimine enne ICAO dokumendi 7754 tabelis COM2 sätestatud kooskõlastamist.

Liikmesriigid peavad tagama, et üleminekud 25 kHz kanalisammult 8,33 kHz kanalisammule toimuvad vastavalt Euroopa sageduste haldamise käsiraamatu (ICAO Euroopa dokument 011, 2005) II osas „VHF Air-Ground Communications Frequency Assignment Planning Criteria” kirjeldatud ICAO sagedusplaneerimise kriteeriumidele.

III LISA

A OSA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD KOOSTISOSADE VASTAVUSE VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMISE NÕUDED

1.	Vastavustõendamise toimingud näitavad koostisosade vastavust käesoleva määruse talitlusnõuetele või kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad katsekeskkonnas.

2.	B osas kirjeldatud mooduli tootjapoolset rakendamist loetakse koostisosade vastavuse tagamisel ja kinnitamisel asjakohaseks vastavustõendamismenetluseks. Samaväärsed ja rangemad menetlused on samuti lubatud.

B OSA

TOOTE SISEKONTROLLI MOODUL

Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille käigus tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et asjaomased koostisosad vastavad käesoleva määruse nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab koostama kirjaliku deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisa punktile 3.

Tootja peab koostama punktis 4 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni ja tema või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab seda säilitama vähemalt 10 aastat alates viimaste koostisosade valmistamisest asjakohaste järelvalveasutuste kontrolli jaoks ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks, kes neid koostisosi oma süsteemidesse integreerivad. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on kõnealune tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

3.	Kui tootja ei ole ühenduses registreeritud, määrab ta isiku(d), kes toob/toovad koostisosad ühenduse turule. Nimetatud isik(ud) teavitab/teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

4.	Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele. Dokumentatsioon peab hõlmama koostisosade konstruktsiooni, tootmist ja toimimist niivõrd, kui see on hindamise jaoks vajalik.

5.	Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga vastavuse või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koopiat.

C OSA

ARTIKLI 8 LÕIKES 1 OSUTATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE NÕUDED

Artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuetele süsteemide käitamise konteksti peegeldavas keskkonnas. Eelkõige peab:

—	õhk-maa sidesüsteemide vastavustõendamine näitama, et 8,33 kHz kanalisamm on VHF õhk-maa kõnesides kasutusel vastavalt artikli 3 lõikele 3 ja et 8,33 kHz kõnesammuga kõnesidesüsteemide toimimine on kooskõlas artikli 3 lõikega 7;

—	lennuandmete töötlemise süsteemide vastavustõendamine näitama, et artikli 3 lõikes 12 kirjeldatud funktsionaalsust rakendatakse nõuetekohaselt.

2.	Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamine tuleb läbi viia kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud katsemeetoditega.

3.	Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamisel kasutatud katsevahendid peavad olema on asjakohaste funktsioonidega.

Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamisel tuleb koostada määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

—	rakendamise kirjeldus;

—	aruanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi kasutuselevõtmist.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhib vastavustõendamist ja eelkõige:

—	kindlaks määrama sobiva töö- ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab reaalset töökeskkonda;

—	kontrollima, et katsekava kirjeldaks artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud süsteemide integreerimist töö- ja tehnilisse katsekeskkonda;

—	kontrollima, et katsekava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuded;

—	tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katsekava järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	kavandama katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

—	läbi viima kontrollimised ja katsed vastavalt katsekavale;

—	koostama aruande kontrollimiste ja katsete tulemuste kohta.

6.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et toimivas katsekeskkonnas käitatud artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemid vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuetele.

7.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad süsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitavad selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

D OSA

ARTIKLI 8 LÕIKES 2 OSUTATUD SÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE NÕUDED

—	õhk-maa sidesüsteemide vastavustõendamine näitama, et 8,33 kHz kanalisamm on VHF õhk-maa kõnesides kasutusel vastavalt artikli 3 lõikele 3 ja et 8,33 kHz kanalisammuga kõnesidesüsteemide toimimine on kooskõlas artikli 3 lõikega 7;

—	lennuandmete töötlemise süsteemide vastavustõendamine näitama, et artikli 3 lõikes 12 kirjeldatud funktsionaalsust rakendatakse nõuetekohaselt.

2.	Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamine tuleb läbi viia kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud katsemeetoditega.

3.	Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamisel kasutatud katsevahendid peavad olema asjakohaste funktsioonidega.

Artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemide vastavustõendamisel tuleb koostada määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline toimik, mis sisaldab järgmisi osi:

—	rakendamise kirjeldus;

—	aruanne kontrollimiste ja katsete kohta enne süsteemi kasutuselevõtmist.

5.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab kindlaks määrama sobiva töö- ja tehnilise keskkonna, mis peegeldab töökeskkonda, ja laskma vastavustõendamise läbi viia teavitatud asutusel.

Teavitatud asutus juhib vastavustõendamist ja eelkõige:

—	kontrollima, et katsekava kirjeldaks artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud süsteemide integreerimist töö- ja tehnilisesse keskkonda;

—	kontrollima, et katsekava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuded;

—	tagama tehnilise dokumentatsiooni ja katsekava järjepidevuse ja kvaliteedi;

—	kavandama katsetamise korralduse, personali, seadmed ja katseplatvormi konfiguratsiooni;

—	läbi viima kontrollimised ja katsed vastavalt katsekavale;

—	koostama aruande kontrollimiste ja katsete tulemuste kohta.

7.	Teavitatud asutus peab tagama, et toimivas katsekeskkonnas käitatud artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemid vastavad käesoleva määruse koostalitlusvõime, toimivus- ja ohutusnõuetele.

8.	Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus vastavussertifikaadi enda poolt läbi viidud tegevuste kohta.

9.	Seejärel koostab aeronavigatsiooniteenuse osutaja süsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitab selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

IV LISA

Artiklis 8 osutatud tingimused

1.	Aeronavigatsiooniteenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, mis tagavad ja väljendavad erapooletust ja hindamise sõltumatust vastavustõendamise ajal.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud personal viib kontrollimisi läbi maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsusega ja maksimaalse võimaliku tehnilise pädevusega ning on vaba igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollimiste tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalist tüüpi stiimulitest eelkõige selliste isikute või isikute rühmade poolt, keda kontrollimiste tulemused mõjutavad.

3.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud personalil on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil vajalikke katseid korralikult läbi viia.

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud personalil on usaldusväärne tehniline ja kutseväljaõpe, rahuldavad teadmised nende poolt läbi viidavate vastavustõendamiste nõuete kohta, selliste tegevuste jaoks piisav kogemus ning nõutav oskus koostada deklaratsioone, dokumente ja aruandeid vastavustõendamiste läbiviimise kohta.

5.	Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamisse kaasatud personal on võimeline kontrollimisi erapooletult läbi viima. Nende töötasu ei tohi sõltuda läbiviidud kontrollimiste arvust või kontrollimiste tulemustest.

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1266/2007,

26. oktoober 2007,

nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 21. detsembri 1982. aasta direktiivi 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 teist taanet,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, (2) eriti selle artikli 6 lõikeid 1 ja 3, artikli 8 lõike 2 punkti d, artikli 8 lõiget 3, artikli 9 lõike 1 punkti c, artikleid 11 ja 12 ning artikli 19 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2000/75/EÜ on sätestatud eeskirjad ja meetmed lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ühenduses, sealhulgas ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide loomine ning keeld vastuvõtlikku liiki loomi kõnealustest tsoonidest välja viia. Komisjon võib kooskõlas nimetatud direktiivis sätestatud korraga teha sellest keelust erandeid.

(2)

Komisjoni 23. mai 2005. aasta otsusega 2005/393/EÜ (lammaste katarraalsest palavikust ohustatud tsoonide ja järelevalvetsoonide ning nendest tsoonidest välja- või läbiveo tingimuste kohta) (3) nähakse ette selliste geograafiliste piirkondade piiritlemine, kus liikmesriigid peavad kehtestama ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid (edaspidi „kitsendustega tsoonid”).

(3)

Pärast otsuse 2005/393/EÜ vastuvõtmist on lammaste katarraalse palavikuga seotud olukord ühenduses oluliselt muutunud ning haiguse tõrje osas on saadud uusi kogemusi, eelkõige pärast hiljutist lammaste katarraalse palaviku viiruse uute serotüüpide esinemist, nimelt serotüübi 8 esinemist ühenduse piirkonnas, kus kunagi varem ei olnud haiguskolletest teatatud ning mida ei peetud lammaste katarraalsest palavikust ja selle viiruse serotüübist 1 ohustatud piirkonnaks.

(4)

Saadud kogemuste põhjal on asjakohane lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja haigusele vastuvõtlike loomade (v.a metsloomade) liikumispiirangute eeskirjade parem ühtlustamine ühenduse tasandil, eesmärgiga luua jätkusuutlikum strateegia lammaste katarraalse palaviku tõrjeks, kuna need eeskirjad on kitsendustega tsoonides ja sealt välja viidavate vastuvõtlike põllumajandusloomadega ohutuks kauplemiseks määrava tähtsusega. Seepärast on ühtluse ja selguse nimel vaja otsus 2005/393/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega.

(5)	Lammaste katarraalse palavikuga seotud uue olukorra tõttu on komisjon palunud teaduslikku nõu ja tuge Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA), kes on 2007. aastal esitanud lammaste katarraalse palaviku kohta kaks teaduslikku aruannet ja kaks teaduslikku arvamust.

(6)

Direktiivi 2000/75/EÜ kohaselt tuleb ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni piiritlemisel võtta arvesse lammaste katarraalse palavikuga seotud geograafilisi, halduslikke, ökoloogilisi ja episotoloogilisi tegureid ning kontrollikorda. Nende tegurite arvessevõtmiseks on vaja kehtestada ühenduses eeskirjad lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire ühtlustatud miinimumnõuete kohta.

(7)

Seire ja teabevahetus on lammaste katarraalse palaviku tõrjemeetmete riskipõhise käsitluse puhul olulisimad elemendid. Seepärast on asjakohane määratleda lisaks direktiivi 2000/75/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele eelkõige lammaste katarraalse palaviku haigusjuhtum, et saavutada ühine arusaam lammaste katarraalse palaviku haiguskolde olulistest parameetritest.

(8)

Lisaks on osutunud asjakohaseks otsuses 2005/393/EÜ kasutatud kitsendustega tsoonide mõiste, eriti kui lammaste katarraalse palaviku viiruse esinemine on tuvastatud mõjutatud piirkonnas kahel järjestikusel hooajal. Praktilistel kaalutlustel ja ühenduse õigusaktide selguse nimel on asjakohane määratleda kitsendustega tsoonide mõiste, mis hõlmaks nii ohustatud kui ka järelevalvetsoone, mis liikmesriigid on vastavalt direktiivi 2007/75/EÜ artikli 8 lõikele 1 piiritlenud.

(9)

Selle hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramine, kus seire käigus pole lammaste katarraalse palaviku või vastavate vektorite ülekandumist tuvastatud, on oluline vahend lammaste katarraalse palaviku haiguskollete jätkusuutlikuks ohjamiseks, mis võimaldab ohutut liikumist. Seepärast on asjakohane sätestada ühtlustatud kriteeriumid, mida tuleks vektoritest vaba hooajalise perioodi määratlemisel kasutada.

(10)

Lammaste katarraalse palaviku haiguskolletest tuleb teatada kooskõlas direktiivi 82/894/EMÜ artikliga 3, kasutades kodeeritud vorme ja koode, mis on sätestatud komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsuses 2005/176/EÜ, milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ (4). Pidades silmas praegust lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilist arengut, tuleks kõnealust teatamiskohustust ajutiselt kohandada, määratledes esmasest haiguskoldest teatamise kohustuse täpsemalt.

(11)

27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud lammaste katarraalse palaviku päritolu ja esinemist käsitleva arvamuse (5) kohaselt on oluline, et kasutusel oleksid asjakohased seireprogrammid lammaste katarraalse palaviku esinemine tuvastamiseks võimalikult varases staadiumis. Sellised seireprogrammid peaksid sisaldama kliinilist, seroloogilist ja entomoloogilist komponenti, mis peaksid toimima ühtlaselt kõigi liikmesriikide ulatuses.

(12)

Integreeritud lähenemisviis ühenduse tasandil on vajalik, et oleks võimalik analüüsida lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmidest pärinevat epidemioloogilist teavet, sealhulgas lammaste katarraalse palavikku nakatumise ja vastavate vektorite nii piirkondliku kui ka globaalse leviku kohta.

(13)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (6) on ette nähtud ühenduse rahaline tugi lammaste katarraalse palaviku likvideerimiseks, tõrjeks ja seireks.

(14)

Vastavalt otsusele 90/424/EMÜ loodi komisjoni 25. mai 2007. aasta otsusega 2007/367/EÜ ühenduse rahalise toetuse andmise kohta Itaaliale seoses lammaste katarraalset palavikku käsitleva epidemioloogilise teabe kogumise ja analüüsimise süsteemi rakendamisega (7) infosüsteem BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”), mis on veebipõhine süsteem lammaste katarraalse palaviku seireandmete kogumiseks, salvestamiseks ja analüüsimiseks liikmesriikides. Nimetatud süsteemi täielik kasutamine on äärmiselt tähtis, et luua kõige asjakohasemad meetmed haiguse tõrjeks, nende tõhususe kontrollimiseks ja vastuvõtlikku liiki loomade ohutu liikumise võimaldamiseks. Et tagada tõhusam ja tulemuslikum liikmesriikide ja komisjoni vaheline lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide teabe vahetus, tuleks teabevahetuseks kasutada süsteemi BT-Net.

(15)

Välja arvatud juhul, kui direktiivi 2000/75/EÜ artikli 8 lõike 2 punkti d kohaselt ilmneb vajadus piiritleda ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid ühenduse tasandil, peaksid seda piiritlemist teostama liikmesriigid. Läbipaistvuse nimel peaksid liikmesriigid komisjoni siiski oma ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest ning kõigist nende tsoonidega seotud muudatustest viivitamata teavitama. Eriti siis, kui liikmesriik ei kavatse kitsendustega tsoonis epidemioloogiliselt asjakohast geograafilist piirkonda säilitada, peaks ta komisjonile eelnevalt asjakohase teabe esitama, tõendamaks, et lammaste katarraalse palaviku viirus ei levi selles piirkonnas.

(16)

Vastuvõtlike loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote liikumise suhtes kohaldatavast kitsendustega tsoonist väljaviimise keelu erandeid tuleks lubada riskianalüüsi alusel, võttes arvesse lammaste katarraalse palaviku seire programmi kaudu kogutud teavet, teiste liikmesriikide ja komisjoniga süsteemi BT-Net kaudu vahetatud teavet, loomade sihtkohta ning nende vastavust teatavatele loomade ohutust tagavatele tervishoiunõuetele. Teatavatel tingimustel tuleks väljaviimiskeelu erandeid teha ka loomade otse tapamajja viimiseks. Võttes arvesse loomade otse tapamajja viimise väikest riski ja teatavaid riski vähendavaid tegureid, on asjakohane sätestada eritingimused, mis minimeerivad viiruse ülekandumisriski loomade transportimisel kitsendustega tsoonis asuvast majandist riskihindamise põhjal määratud tapamajadesse.

(17)	Loomade liikumine sama kitsendustega tsooni ulatuses, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, ei kujuta lisaohtu loomade tervisele ning seepärast peaks pädev asutus seda teatavatel tingimustel lubama.

(18)

Vastavalt 27. aprillil 2007 EFSA loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni vastu võetud arvamusele vektorite ja vaktsiinide kohta (8) võib vaktsineeritud või loomuliku immuunsusega loomade liikumist pidada ohutuks, olenemata viiruse levikust päritolukohas või vektorite aktiivsusest sihtkohas. Seepärast on vajalik sätestada tingimused, mis peavad immuniseeritud loomade puhul enne nende väljaviimist kitsendustega tsoonist täidetud olema.

(19)

Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (9) nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (10) nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (11) ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta otsuses 93/444/EMÜ teatavate kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ettenähtud elusloomade ja toodete ühendusesisese kaubanduse üksikasjalike eeskirjade kohta (12) on sätestatud, et loomade vedamisel peab olema nendega kaasas veterinaarsertifikaat. Kui vabastusi vastuvõtlikku liiki loomade kitsendustega tsoonist väljaviimise suhtes kohaldatavast väljaviimiskeelust kohaldatakse ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomade suhtes, peaksid nimetatud sertifikaadid sisaldama viidet käesolevale määrusele.

(20)

Kooskõlas EFSA arvamusega vektorite ja vaktsiinide kohta on asjakohane sätestada tingimused lubatud insektitsiididega töötlemiseks nende transpordivahendite laadimiskohas, mis transpordivad vastuvõtlikke loomi kitsendustega tsoonist sellisesse piirkonda või läbi sellise piirkonna, mis jääb kitsendustega tsoonist väljapoole. Kui kitsendustega tsoonist läbisõitmisel on ette nähtud puhkeaeg kontrollpunktis, tuleks loomi vektorite rünnaku eest kaitsta. Nakatunud majandite loomade, ruumide ja ümbruse töötlemist lubatud insektitsiididega tuleks siiski viia läbi üksnes kindlaks määratud korra kohaselt konkreetset juhtumit käsitleva riskihindamise positiivse tulemuse põhjal, mis võtab arvesse geograafilisi, epidemioloogilisi, ökoloogilisi, keskkonnaalaseid, entomoloogilisi andmeid, ning kulude-tulude analüüsi põhjal.

(21)

Direktiividega 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ ning otsusega 93/444/EMÜ ette nähtud veterinaarsertifikaadid, mis on kaasas ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks ette nähtud loomadega, peaksid sisaldama viidet käesoleva määruse kohaselt läbi viidud insektitsiidiga töötlemise kohta.

(22)	Pidades silmas vajadust vältida tarbetuid häireid kauplemisel, tuleb kiiresti luua lammaste katarraalse palaviku viiruse tõrjeks jätkusuutlik strateegia, mis võimaldaks ohutut kauplemist vastuvõtlikku liiki loomadega, keda veetakse kitsendustega tsoonides või neist väljapoole.

(23)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse lammaste katarraalse palavikuga seoses tõrje, järelevalve ja seire eeskirjad ning direktiivi 2000/75/EÜ artikli 2 punktis c määratletud loomade veo piirangud kitsendustega tsoonides ja nendest väljapoole.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2000/75/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

„lammaste katarraalse palaviku haigusjuht” – loom, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)	loomal avalduvad kliinilised tunnused, mis vastavad lammaste katarraalse palaviku tunnustele;

ii)	tegemist on kontroll-loomaga, kelle eelmine test näitas seroloogiliselt negatiivseid tulemusi ja kelle antikehade test on pärast viimast testi vähemalt ühe lammaste katarraalse palaviku serotüübi puhul seroloogiliselt positiivseks muutunud;

iii)	tegemist on loomaga, kellest on lammaste katarraalse palaviku viirus isoleeritud ning vastavalt ka tuvastatud;

iv)	tegemist on loomaga, kelle seroloogiline test lammaste katarraalse palaviku suhtes on osutunud positiivseks või kelle puhul on tuvastatud viiruse antigeen või ühele või mitmele lammaste katarraalse palaviku serotüübile iseloomulik viiruslik ribonukleiinhape (RNA).

Lisaks peavad epidemioloogilised andmed näitama, et lammaste katarraalse palavikuga nakatumisele osutavad kliinilised tunnused või laboratoorsete analüüside tulemused on põhjustanud selles majandis leviv viirus, kus looma peetakse, ning mitte kitsendustega tsoonidest toodud vaktsineeritud või seropositiivsed loomad;

b)	„lammaste katarraalse palaviku haiguskolle” – selle haiguse kolle, nagu on määratletud direktiivi 82/894/EMÜ artikli 2 punktis c;

„lammaste katarraalse palaviku esmane haiguskolle” – direktiivi 82/894/EMÜ artikli 2 punktis d määratletud haiguskolle, võttes arvesse, et nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese taande kohaldamise eesmärgil on lammaste katarraalse palaviku haigusjuht esmane haiguskolle järgmistel juhtudel:

i)	kui see ei ole epidemioloogiliselt seotud eelmise haiguskoldega või

ii)	see toob kaasa kitsendustega tsooni piiritlemise või olemasoleva kitsendustega tsooni muutmise, nagu on osutatud artiklis 6;

d)	„kitsendustega tsoon” – direktiivi 2000/75/EÜ artikli 8 lõike 1 kohaselt piiritletud tsoon, mis koosneb ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist;

„hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoon” – liikmesriigi epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond, kus teataval ajal aastas ei tuvastata seire käigus lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumist ega lammaste katarraalset palavikku levitada võivaid Culicoidesi täiskasvanud putukaid;

„läbivedu” – loomade liikumine:

i)	kitsendustega tsoonist või läbi selle tsooni;

ii)	kitsendustega tsoonist läbi kitsendusteta tsooni tagasi samasse kitsendustega tsooni või

iii)	kitsendustega tsoonist läbi kitsendusteta tsooni teise kitsendustega tsooni.

2. PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA SEIRE NING TEABEVAHETUS

Artikkel 3

Lammaste katarraalsest palavikust teatamine

Lammaste katarraalse palaviku esmastest haiguskolletest ja haiguskolletest teatavad liikmesriigid loomahaigustest teatamise süsteemi kaudu, kasutades otsuses 2005/176/EÜ sätestatud kodeeritud vorme ja koode.

Artikkel 4

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmid

Liikmesriigid rakendavad järgmisi programme vastavalt I lisas sätestatud miinimumnõuetele:

a)	lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid kitsendustega tsoonides (edaspidi „lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid”);

b)	lammaste katarraalse palaviku seire programmid väljaspool kitsendustega tsoone (edaspidi „lammaste katarraalse palaviku seire programmid”).

Artikkel 5

Epidemioloogiline teave

1. Liikmesriigid edastavad otsusega 2007/367/EÜ loodud rakendusele BlueTongue NETwork (edaspidi „süsteem BT-Net”) lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmide rakendamise käigus lammaste katarraalse palaviku kohta kogutud teavet, eriti järgmist:

kuuaruanne, mis edastatakse hiljemalt kuu aega pärast aruandekuu lõppu ja mis sisaldab vähemalt järgmist:

i)	kitsendustega tsoonides kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmidest pärinevaid andmeid kontroll-loomade kohta;

ii)	kitsendustega tsoonides kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmidest pärinevaid entomoloogilisi andmeid;

aasta esimest kuut kuud hõlmav vahearuanne, mis edastatakse hiljemalt iga aasta 31. juuliks ja mis sisaldab vähemalt järgmist:

i)	väljaspool kitsendustega tsoone kasutatavatest lammaste katarraalse palaviku seire programmidest pärinevaid andmeid;

ii)	kitsendustega tsoonide vaktsineerimisandmeid;

c)	aastaaruanne, mis esitatakse hiljemalt järgneva aasta 30. aprilliks ja mis sisaldab eelneva aasta kohta punkti b alapunktides i ja ii osutatud teavet.

2. Süsteemi BT-Net edastatav teave on sätestatud II lisas.

3. PEATÜKK

LOOMADE NING NENDE SPERMA, MUNARAKKUDE JA EMBRÜOTE LIIKUMISPIIRANGUD

Artikkel 6

Kitsendustega tsoonid

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma kitsendustega tsoonid ja nende tsoonide olukorra mis tahes muutustest 24 tunni jooksul.

2. Enne kui otsustatakse epidemioloogiliselt asjakohane geograafiline piirkond kitsendustega tsoonist eemaldada, esitavad liikmesriigid komisjonile põhjendatud andmed, mis tõendavad lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku puudumist selles piirkonnas kahe aasta jooksul alates lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmi rakendamisest.

3. Komisjon teatab liikmesriikidele kitsendustega tsoonide nimekirjast toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

4. Liikmesriigid koostavad oma territooriumil asuvate kitsendustega tsoonide nimekirja ja ajakohastavad seda ning teevad selle teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks.

5. Komisjon avaldab oma veebilehel üksnes teavitamise eesmärgil kitsendustega tsoonide ajakohastatud nimekirja.

Kõnealune nimekiri sisaldab teavet igas kitsendustega piirkonnas levivate lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide kohta, mis lubab artiklite 7 ja 8 kohaldamisel tuvastada erinevates liikmesriikides piiritletud kitsendustega tsoonid, kus levivad samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübid.

Artikkel 7

Tingimused ühe kitsendustega tsooni piires liikumise korral

1. Pädev asutus lubab loomade liikumist ühe kitsendustega tsooni piires, kus levib/levivad sama/samad lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüp/serotüübid, kui nendel loomadel ei esine transportimise päeval ühtegi lammaste katarraalse palaviku kliinilist tunnust.

2. Loomade liikumist ohustatud tsoonist järelevalvetsooni võib aga lubada ainult järgmistel juhtudel:

a)	loomad vastavad III lisas sätestatud tingimustele või

loomad vastavad mis tahes muudele asjakohasele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist, või

c)	loomad viiakse otse tapamajja.

3. Päritoluliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest viivitamata.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„Loomad vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 (13) … (artikli 7 lõike 1 või artikli 7 lõike 2 punkti a või artikli 7 lõike 2 punkti b või artikli 7 lõike 2 punkti c – valida sobiv) tingimustele.

Artikkel 8

Direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud väljaviimiskeelu erandi tingimused

1. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote transportimiseks kitsendustega tsooni majandist, seemendusjaamast või sperma säilitamise keskusest teise majandisse, seemendusjaama või sperma säilitamise keskusse tingimusel, et loomad, nende sperma, munarakud ja embrüod vastavad:

a)	käesoleva määruse III lisas sätestatud tingimustele või

mis tahes muudele asjakohasele loomatervishoiualastele garantiidele, mis põhinevad lammaste katarraalse palaviku viiruse levikut takistavate ja vektorite rünnaku eest kaitsvate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel, mida nõuab päritolukoha pädev asutus ja mille kiidab heaks sihtkoha pädev asutus enne selliste loomade vedamist.

2. Päritoluliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 punktis b osutatud loomatervishoiualastest garantiidest viivitamata.

3. Tuleb sätestada suunamiskord sihtkoha pädeva asutuse kontrolli alusel, mis välistab lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel liikunud loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote edasise transpordi teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui loomad vastavad lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.

4. Direktiivi 2000/75/EÜ artikli 9 lõike 1 punkti c ja artikli 10 punkti 1 kohaselt kehtestatud väljaviimiskeelust tehakse erand loomade transportimiseks kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse tapamajja järgmistel juhtudel:

a)	päritolumajandis ei ole vähemalt 30 päeva enne loomade lähetamise kuupäeva lammaste katarraalse palaviku juhtumeid tuvastatud;

b)	loomad transporditakse ametliku järelevalve all otse tapamajja, kus nad tapetakse 24 tunni jooksul alates sihtkoha tapamajja jõudmisest;

c)	lähtekoha pädev asutus teatab sihtkoha pädevale asutusele kavandatavast loomade transportimisest vähemalt 48 tundi enne loomade pealelaadimist.

5. Lõike 4 punktist b olenemata võib sihtkoha pädev asutus riskihindamise alusel nõuda, et lähtekoha pädev asutus sätestaks suunamiskorra selles viidatud loomade transportimiseks määratud tapamajja.

Kõik sellised tapamajad määratakse vastavalt riskihindamisele, milles võetakse arvesse IV lisas sätestatud kriteeriume.

Teave määratud tapamajade kohta tehakse teistele liikmesriikidele ja avalikkusele kättesaadavaks. See teave tehakse kättesaadavaks ka süsteemi BT-Net kaudu.

6. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 viidatud loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„… (loomad, sperma, munarakud ja embrüod – valida sobiv) vastavad määruse (EÜ) nr 1266/2007 (14) … (artikli 8 lõike 1 punkti a või artikli 8 lõike 1 punkti b või artikli 8 lõike 4 – valida sobiv) tingimustele.

Artikkel 9

Loomade läbiveo lisatingimused

1. Pädev asutus lubab loomade läbivedu järgmistel tingimustel:

loomi, keda veetakse kitsendustega tsoonist läbi kitsendustega tsoonist väljapoole jääva piirkonna, ja nende vedamise vahendeid töödeldakse laadimiskohas lubatud insektitsiididega ja/või tõrjevahenditega pärast asjakohast puhastust ja desinfitseerimist ning iga kord enne kitsendustega tsoonist väljumist;

loomi, keda veetakse kitsendustega tsoonist väljapoole jäävast piirkonnast läbi kitsendustega tsooni, ja nende vedamise vahendeid töödeldakse laadimiskohas lubatud insektitsiididega ja/või tõrjevahenditega pärast asjakohast puhastust ja desinfitseerimist ning iga kord enne kitsendustega tsooni sisenemist;

c)	kui kitsendustega tsoonist läbisõitmisel on ette nähtud puhkeaeg kontrollpunktis, kaitstakse loomi vektorite rünnaku eest.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud loomade puhul lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„Töötlemine insektitsiidiga/tõrjevahendiga … (toote nimi) … (kuupäev) … (kellaaeg) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1266/2007. (15)

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine lõpetatakse, kui hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas on V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi algusest möödunud rohkem kui 60 päeva.

Siiski pärast hooajalise vektoritest vaba perioodi lõppu lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmi alusel seda erandit enam ei kohaldata.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2005/393/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/216/EÜ (ELT L 67, 5.3.2004, lk 27).

(2) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 74. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(3) ELT L 130, 24.5.2005, lk 22. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/357/EÜ (ELT L 133, 25.5.2007, lk 44).

(4) ELT L 59, 5.3.2005, lk 40. Otsust on muudetud otsusega 2006/924/EÜ (ELT L 354, 14.12.2006, lk 48).

(5) EFSA Teataja (2007) 480, lk 1–20.

(6) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7) ELT L 139, 31.5.2007, lk 30.

(8) EFSA Teataja (2007) 479, lk 1–29.

(9) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(10) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(11) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(12) EÜT L 208, 19.8.1993, lk 34.

(13) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(14) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(15) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

I LISA

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuded (viidatud artiklis 4)

1. Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Kitsendustega tsoonide lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmide eesmärk on anda teavet lammaste katarraalse palaviku arengu kohta tsoonis, mille suhtes kitsendused juba kehtivad.

Kui konkreetsete keskkonnatingimuste tõttu ei ole õigustatud teistsugune suurus, piiritletakse viidatavaks geograafiliseks üksuseks umbes 45 × 45 km suurune ala (ligikaudu 2 000 km2). Teatavates liikmesriikides võib järelevalve eesmärgil kasutada viidatava geograafilise üksusena direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 määratletud „piirkonda”.

Lammaste katarraalse palaviku järelevalve programmid peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

1.1.

Seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega:

—

seroloogiline järelevalve kontroll-loomadega koosneb aktiivsest kontroll-loomade kontrollimise aastaprogrammist, eesmärgiga hinnata lammaste katarraalse palaviku viiruse leviku esinemist kitsendustega piirkonnas. Võimaluse korral peavad kontroll-loomad olema veised. Seronegatiivse eeltesti abil peab näitama, et neil pole antikehasid, ning nad peavad asuma kitsendustega tsooni piirkondades, kus entomoloogilisi ja ökoloogilisi hinnanguid arvestav riskianalüüs on kinnitatud vektori olemasolu või on olemas vektori arenguks sobiv kasvupaik;

—

kontroll-loomi testitakse vähemalt üks kord kuus asjaomase vektori aktiivsusperioodi vältel, kui see periood on teada. Sellise teabe puudumisel kontrollitakse kontroll-loomi vähemalt üks kord kuus terve aasta jooksul. Kontrollimissagedust võib siiski kohandada vastavalt epidemioloogilise olukorra hooajalistele erinevustele aasta jooksul, et teha kindlaks lammaste katarraalse viiruse levimise algus ja lõpp kitsendustega tsoonides;

—	kontroll-loomade minimaalne arv ühe geograafilise üksuse kohta peab kajastama tervikut ja olema piisav, et tuvastada igas geograafilises üksuses 95 % kindlusega 2 % serokonversiooni (1) esinemissagedus kuus.

1.2.

Entomoloogiline järelevalve:

—

entomoloogiline järelevalve koosneb aktiivsest püsivate lõksude abil vektorite püüdmise programmist, eesmärgiga teha kindlaks Culicoidesi liikide populatsiooni areng ja talvitumisomadused proovivõtukohas, et tuvastada hooajaline vektoritest vaba periood hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis kooskõlas V lisaga;

—

kooskõlas eelnevalt kindlaks määratud korraga võib püüdmiseks kasutada ainult aspiratsioonilõkse, mis on varustatud ultraviolettvalgusega. Lõksud peavad olema kasutuses terve öö ja vähemalt üks öö nädalas vähemalt sellise perioodi jooksul aastas, mis on vajalik hooajalise vektoritest vaba perioodi alguse ja lõpu kindlaksmääramiseks. Igasse kitsendustega tsooni geograafilisse üksusesse tuleb paigaldada vähemalt üks lõks. Lõksude kasutamise sagedust tuleb kohandada vastavalt epidemioloogilise olukorra hooajalistele erinevustele aasta jooksul, et optimeerida Culicoidesi populatsiooni arengu ja talvitumisomaduste kindlakstegemist, ning seda sagedust võib muuta kolme esimese aasta jooksul lõksude kasutamisest saadud tõendite alusel. Piisav hulk putukalõksudest kogutud sääsklasi tuleb saata spetsialiseeritud laboratooriumile, mis suudab Culicoidesi liike regulaarselt lugeda ja tuvastada.

2. Lammaste katarraalse palaviku seire programmide miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad kitsendustega tsoonides rakendama

Väljaspool kitsendustega tsooni on lammaste katarraalse palaviku seire programmide eesmärgiks viiruse leviku tuvastamine lammaste katarraalsest palavikust vabas liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas ning need peavad sisaldama vähemalt järgmisi elemente.

2.1.

Passiivne kliiniline seire:

—

koosneb ametlikust ja pidevast süsteemist lammaste katarraalse palaviku esinemiskahtluse tuvastamiseks ja uurimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteem kahtlastest juhtumitest teatamiseks. Loomade omanikud või pidajad ning veterinaararstid peavad lammaste katarraalse palaviku kahtlusest viivitamata pädevale asutusele teatama. Igat lammaste katarraalse palaviku kahtlust tuleb kohe uurida;

—	peab olema vektori aktiivsusperioodi vältel eriti tugevdatud, eelkõige selle alguses;

—	peab tagama, et korraldatakse teadlikkust suurendavaid kampaaniad, mille eesmärk on saavutada eelkõige olukord, kus veterinaararstid ja talupidajad suudavad lammaste katarraalse palaviku kliinilisi tunnuseid tuvastada.

2.2.

Seroloogiline seire:

—

koosneb kahtlustatavate liikide populatsiooni seroloogilise testimise aktiivsest aastaprogrammist, mille eesmärk on leida lammaste katarraalse palaviku viiruse ülekandumise tõendeid pisteliste või plaaniliste seroloogiliste ja/või viroloogiliste testide kaudu, mis on proportsionaalsed liikmesriigi või epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna nakkusohuga ja mis tehakse sel perioodil aastas, kus serokonversiooni tuvastamine on tõenäolisem;

—

peab olema välja töötatud nii, et valimid esindavad liikmesriigi või epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna veiste populatsiooni ning valimi suurus on arvutatud viisil, mis võimaldab 95 % kindlusega määrata selle liikmesriigi või geograafilise piirkonna veiste populatsioonis 0,5 % esinemissagedust;

—

peab tagama, et valimite suurused on kohandatud kontrollitava veise populatsiooni struktuurile ning suunatud seire kasutamiseks, keskendades seire eesmärgil võetavad proovid kõrge riskiga populatsioonidele, kelle puhul esinevad konkreetsed üldiselt tuntud ohutegurid. Suunatud seire kavandamisega peab tagama, et III lisa A osa punktides 5, 6 ja 7 viidatud vaktsineeritud või immuniseeritud populatsiooni seropositiivsed loomad ei sega lammaste katarraalse palaviku seire programmi.

2.3.

Entomoloogiline seire:

—	koosneb vektorite püüdmise aktiivsest aastaprogrammist, eesmärgiga koguda teavet liikmesriigis või epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevate tõestatud ja võimalike vektorite liikide, nende leviku ja hooajalise iseloomu kohta;

—	rakendatakse kõigis liikmesriikides, kus puudub teave tõestatud ja võimalike vektorite liikide, nende leviku ja hooajaliste omaduste kohta.

(1) Nakatunud tsooni normaalne serokonversiooni aastane määr on hinnanguliselt 20 %. Ühenduses aga levib viirus enamasti umbes kuuekuulise perioodi jooksul (kevade lõpp / sügise keskpaik). Seepärast on 2 %ne serokonversioon oodatava kuumäära konservatiivne hinnang.

II LISA

Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net (viidatud artikli 5 lõikes 2)

Teave, mille liikmesriigid peavad edastama süsteemi BT-Net, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid.

1. Lammaste katarraalse palaviku seroloogilised/viroloogilised andmed

a)	Haldusjaotus/-üksus

b)	Kontrollitav loomaliik

c)	Seiresüsteemi tüüp („kontrollsüsteem” või „perioodiline uuring”)

d)	Tehtud diagnostiliste testide tüüp (ELISA, seerumi neutralisatsioon, polümeraasi ahelreaktsioon, viirusisolatsioon)

e)	Kuu ja aasta

f)	Testitud loomade arv (1)

g)	Positiivsete loomade arv

h)	Seroloogiliselt või viroloogiliselt kindlaks määratud serotüüp (andmed tuleb esitada juhul, kui seerumi neutralisatsiooni testi või viirusisolatsiooni testi tulemused on positiivsed)

2. Lammaste katarraalse palaviku entomoloogilised andmed

a)	Haldusjaotus

b)	Koha kordumatu identifitseerimistunnus (iga kinnipüüdmiskoha kordumatu kood)

c)	Kogumise kuupäev

d)	Laiuskraad ja pikkuskraad

e)	Liigi Culicoides spp. kogutud vektorite koguarv

f)	Liigi C. imicola kogutud vektorite arv, kui see on teada

g)	Liigi C. obsoletus kogutud vektorite arv, kui see on teada

h)	Liigi C. obsoletus sensu strictu kogutud vektorite arv, kui see on teada

i)	Liigi C. scoticus kogutud vektorite arv, kui see on teada

j)	Liigi C. Pulicaris Complex kogutud vektorite arv, kui see on teada

k)	Võimalusel liigi C. Nubeculosus kogutud vektorite arv, kui see on teada

l)	Võimalusel liigi C. dewulfii kogutud vektorite arv, kui see on teada

m)	Muud asjakohased andmed

3. Lammaste katarraalse palaviku vaktsineerimisandmed

a)	Haldusjaotus

b)	Aasta/poolaasta

c)	Vaktsiini tüüp

d)	Serotüübi kombinatsioon

e)	Vaktsineeritud loomaliik

f)	Karjade koguarv liikmesriigis

g)	Loomade koguarv liikmesriigis

h)	Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud karjade koguarv

i)	Vaktsineerimisprogrammiga hõlmatud loomade koguarv

j)	Vaktsineeritud karjade koguarv

k)	Vaktsineeritud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „noorte loomade vaktsineerimine”)

l)	Vaktsineeritud noorte loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)

m)	Vaktsineeritud täiskasvanud loomade arv (kui vaktsineerimistüüp on „massivaktsineerimine”)

n)	Manustatud vaktsiinidoosid

(1) Seerumite koondproovide kasutamisel tuleb teatada koondproovidele vastav hinnanguline loomade arv.

III LISA

Väljaviimiskeelust tehtavate erandite tingimused (viidatud artikli 7 lõike 2 punktis a ja artikli 8 lõike 1 punktis a)

A. Loomad

Loomad peavad sihtkohta transportimise ajal Culicoidesi vektorite rünnaku eest kaitstud olema.

Lisaks peab järgima vähemalt üht järgmise 7 punkti hulgas esitatud tingimustest.

Loomi on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel alates sünnist kuni lähetamiseni või vähemalt 60 päeva enne nende transportimise kuupäeva hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatuga (1) (edaspidi „OIE käsiraamat”) haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimise kuupäeva.

Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt 3-aastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramist.

Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames.

2.	Loomi on vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva kaitstud vektorite rünnaku eest.

Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 28 päeva, mille jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 28 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.

Loomi on kuni lähetamiseni hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis või neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 14 päeva, mille jooksul on neile tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva jooksul pärast vektorite rünnaku eest kaitsmise perioodi algust või hooajalise vektoritest vaba perioodi algust.

Loomad on pärit karjast, mis on vaktsineeritud pädeva asutuse vastu võetud vaktsineerimisprogrammi kohaselt, ning loomi on vaktsineeritud serotüübi/serotüüpide vastu, mis esineb/esinevad või võib/võivad esineda epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, loomadel kestab vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperiood ning loomad vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on vaktsineeritud rohkem kui 60 päeva enne transportimiskuupäeva;

neid on vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest, kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud, ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused olid negatiivsed ja mis on tehtud vähemalt 14 päeva pärast vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides sätestatud immuunsuskaitse toime algust;

c)	nad olid varem vaktsineeritud ja neid on vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides tagatud immuunsusperioodi jooksul inaktiivse vaktsiiniga uuesti vaktsineeritud;

neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi jooksul hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis alates sünnist või vähemalt 60 päeva enne vaktsineerimiskuupäeva ning neid on vaktsineeritud inaktiivse vaktsiiniga vähemalt nii mitme päeva eest kui vaktsiiniprogrammis heaks kiidetud vaktsiini spetsifikatsioonides on immuunsuskaitse toime alguseks määratud.

Kui käesolevas punktis viidatud loomad on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks või kolmandatesse riikidesse eksportimiseks, lisatakse direktiivides 64/432/EMÜ, 91/68/EMÜ ja 92/65/EMÜ sätestatud või otsuses 93/444/EMÜ viidatud asjakohastele veterinaarsertifikaatidele järgmine sõnastus:

„Loom(ad), keda on lammaste katarraalse palaviku serotüübi/-tüüpide … (lisada serotüüp/-tüübid) vastu vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga/muundatud elusvaktsiiniga (valida sobiv) … (lisada vaktsiini nimi) … (kuupäev) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1266/2007 (2).

Loomi on kogu aeg hoitud epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises päritolupiirkonnas, kus ei ole esinenud, ei esine või tõenäoliselt ei esine üle ühe serotüübi ning:

a)	loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on positiivsed; test tuleb teha 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva, või

loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüübi vastaste antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on positiivsed; test tuleb teha vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva ning loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva.

„Määruse (EÜ) nr 1266/2007 (3) III lisa punktile 6 vastav(ad) loom(ad).

Loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga piisav eriomane seroloogiline test, mis võimaldab tuvastada lammaste katarraalse palaviku viiruse kõikide esinevate või tõenäoliselt esinevatele serotüüpidele omaseid antikehasid ja mille tulemused on kõigi epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esinevate või tõenäoliselt esinevate serotüüpide suhtes positiivsed, ning:

a)	eriomane serotüübi seroloogiline test on tehtud 60–360 päeva enne transportimiskuupäeva; või

b)	eriomane serotüübi seroloogiline test on tehtud vähemalt 30 päeva enne transportimiskuupäeva ja loomadele on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne transportimiskuupäeva.

„Määruse (EÜ) nr 1266/2007 (4) III lisa punktile 7 vastav(ad) loom(ad).

B. Loomade sperma

Sperma peab pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on hoitud väljapool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;

b)	neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel;

neid on hoitud V lisa kohaselt määratletud hooajalise vektoritest vaba perioodi vältel vähemalt 60 päeva enne sperma kogumise algust ja selle kestel hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsoonis ning neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud kõige rohkem seitse päeva enne sperma kogumise alguskuupäeva.

Haigusetekitaja tuvastamise test ei ole siiski vajalik liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade puhul, mille kohta on piisavalt epidemioloogilisi andmeid, mis on saadud pärast järelevalveprogrammi rakendamist vähemalt 3aastase perioodi vältel ja mis põhjendavad V lisa kohaselt määratletud vektorite hooajalise mitteesinemise perioodi kindlaksmääramist.

Seda võimalust kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames;

d)	neile on tehtud kogumisaja kestel vähemalt iga 60 päeva tagant ja 21–60 päeva pärast viimast kogumist kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed;

neile on tehtud OIE käsiraamatu kohaselt haigusetekitaja tuvastamise test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud vereproovidega, mis on võetud:

i)	kogumise alguses ja viimasel kogumisel ning

ii)

spermakogumisperioodi vältel:

—	viirusisolatsiooni testi puhul vähemalt iga seitsme päeva tagant,

—	polümeraasi ahelreaktsiooni testi puhul vähemalt iga 28 päeva tagant.

C. Loomade munarakud ja embrüod

1.	In vivo saadud veiste munarakud ja embrüod tuleb koguda nõukogu direktiivi 89/556/EMÜ (5) kohaselt.

In vivo saadud muude loomade kui veiste embrüod ja munarakud ning in vitro toodetud veiste embrüod peavad pärinema doonorloomadelt, kes vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)	neid on hoitud väljaspool kitsendustega tsooni vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;

b)	neid on kaitstud vektorite rünnaku eest vähemalt 60 päeva enne embrüote/munarakkude kogumise algust ja selle kestel;

c)	neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga lammaste katarraalse palaviku viiruse rühma antikehade avastamiseks seroloogiline test, mille tulemused on negatiivsed ja mis on tehtud 21–60 päeva pärast embrüote/munarakkude kogumist;

d)	neile on tehtud kooskõlas OIE käsiraamatuga haigusetekitaja tuvastamise test, mis on tehtud embrüote/munarakkude kogumise päeval võetud vereproovidega ja mille tulemused on negatiivsed.

(1) http://www.oie.int/eng/normes/en_mcode.htm?e1d10

(2) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(3) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(4) ELT L 283, 27.10.2007, lk 37.”

(5) EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

IV LISA

Tapamajade määramise kriteeriumid väljaviimiskeelu erandite puhul (viidatud artikli 8 lõike 5 teises lõigus)

Sihtkoha pädev asutus kasutab riskihindamises, mis käsitleb tapamajade määramist loomade transpordi suunamiseks kitsendustega tsoonis asuvast majandist otse tapamajja, vähemalt järgmisi kriteeriume:

1.	järelevalve- ja seireprogrammide andmed, eriti andmed vektori aktiivsuse kohta;

2.	vahemaa kitsendusteta tsooni sisenemise punkti ja tapamaja vahel;

3.	marsruudi entomoloogilised andmed;

4.	transportimise kellaaeg, arvestades vektorite aktiivsusaegu;

5.	insektitsiidide ja tõrjevahendite võimalik kasutamine vastavalt nõukogu direktiivile 96/23/EÜ; (1)

6.	tapamaja asukoht loomakasvatusmajandite suhtes;

7.	tapamajas kehtivad bio-ohutusmeetmed.

(1) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

V LISA

Hooajalise vektoritest vaba perioodi määratlemise kriteeriumid (viidatud artikli 9 lõikes 3)

Hooajati lammaste katarraalsest palavikust puutumata tsooni kindlaksmääramiseks määratleb pädev asutus liikmesriigi piiritletud epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna puhul hooajalise vektoritest vaba perioodi, kasutades vähemalt järgmisi kriteeriume:

1. Üldkriteeriumid

a)	Kasutusel peab olema lammaste katarraalse palaviku järelevalve- ja/või seireprogramm.

Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate erikriteeriumide ja künniste määratlemisel võetakse arvesse Culicoidesi liiki, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna peamiste vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.

c)	Hooajalise vektoritest vaba perioodi kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumide kohaldamisel võetakse arvesse jooksva aasta ja eelnevate aastate andmeid (varasemad andmed). Lisaks võetakse arvesse seireandmete standardimisega seotud aspekte.

2. Erikriteeriumid

a)	Epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas ei levi lammaste katarraalse palaviku viirus: seda tõendavad lammaste katarraalse palaviku seire programmid või muud lammaste katarraalse viiruse leviku peatumisele osutavad tõendid.

b)	Vektorite ja võimalike vektorite aktiivsus on peatunud ning seda tõendab lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja/või seire programmi osana entomoloogiline seire.

Culicoidesi liigi kinnipüütud esindajaid, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse, on vähem kogutud vektorite maksimaalsest künnisest, mis epidemioloogiliselt asjakohase geograafilise piirkonna jaoks määratletakse. Kindlate tõendite puudumisel, mis toetaks maksimaalse künnise määramist, tuleb kasutada kriteeriumi, mille puhul ühe lõksu kohta on null liigi Culicoides imicola isendit ja vähem kui viis Culicoidesi emast munadega isendit.

3. Lisakriteeriumid

Temperatuuritingimused, mis mõjutavad vektorite aktiivsust epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas. Temperatuurikünniste määratlemisel võetakse arvesse selle Culicoidesi liigi ökoloogilist käitumist, mille puhul on tõestatud, et tegemist on epidemioloogiliselt asjakohases geograafilises piirkonnas esineva serotüübi vektoritega, või mille puhul seda kahtlustatakse.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

27.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 283/63

KOMISJONI OTSUS,

20. september 2006,

EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta

(juhtum COMP/F/38.121 – Toruliitmikud)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 4180 all)

(Ainult inglis-, saksa-, hispaania-, itaalia- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/691/EÜ)

RIKKUMISE KOKKUVÕTE

(1)

Käesolev otsus on adresseeritud ettevõtjatele Aalberts Industries NV, Aquatis France SAS, Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG, VSH Italia Srl., Yorkshire Fittings Limited, Advanced Fluid Connections plc, IBP Limited, International Building Products France SA, International Building Products GmbH, Delta plc, Aldway Nine Limited, Delta Engineering Holdings Limited, Druryway Samba Limited, Flowflex Holdings Ltd, Flowflex Components Ltd, IMI plc, IMI Kynoch Ltd, Mueller Industries Inc., Mueller Europe Ltd, WTC Holding Company Inc, Pegler Ltd, Tomkins plc, FRA.BO SpA., Supergrif SL, SANHA Kaimer GmbH & Co. KG, Kaimer GmbH & Co. Holdings KG, SANHA Italia srl, Viega GmbH & Co. KG, Legris Industries SA ja Comap SA.

(2)

Eespool nimetatud 30 õigussubjekti (kes kuuluvad 11 ettevõtjale ja kellest mõnda õigussubjekti peetakse vastutavaks kui emaettevõtjat) osalesid EMP toruliitmike tööstuses toimunud EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 ühes ja järjepidevas rikkumises ajavahemikus 31. detsember 1988 kuni 1. aprill 2004. Kõik ettevõtjad ei osalenud rikkumises kogu rikkumise vältel.

(3)

Rikkumine seisnes eeskätt järgnevas: konkurentide arutelud hindade üle; hindu, sh allahindlusi ja mahahindlusi käsitlevate kokkulepete sõlmimine, rakendamine ja jälgimine; rakendusmehhanismide kokkuleppimine; turgude ja klientide jagamine; kaubanduslikult olulise ja salajase teabe vahetamine turu ja/või ettevõtja kohta; regulaarsetel kohtumistel osalemine ja muu suhtlemine eespool nimetatud piirangute alaste kokkulepete sõlmimiseks ja nende rakendamise jälgimiseks Euroopa Majanduspiirkonnas.

TORULIITMIKE TÖÖSTUS

(4)

Vaatlusalused tooted on vasest toruliitmikud, sh vasesulamist (punapronksist, messingist ja muudest vasesulamitest) toruliitmikud. Toruliitmik ühendab torusid, mida kasutatakse vee, õhu, gaasi jm transportimiseks veega varustamise, kütte-, sanitaarsetel ja muudel eesmärkidel. Toruliitmikke on erinevat tüüpi, näiteks jootrõngata toruliitmikud, jootrõngaga toruliitmikud, surveliitmikud, pressliitmikud ja veekindlad liitmikud. Käesolevas otsuses käsitletakse kõiki neid toruliitmike tüüpe.

(5)	Uurimise käigus tuvastati, et kartell hõlmas kogu Euroopa Majanduspiirkonda. Vasest ja vasesulamitest toruliitmike turu maht oli EMPs 2003. aastal umbes 525 miljonit eurot ligikaudu 960 miljoni ühiku kohta.

MENETLUS

(6)

2001. aasta jaanuaris teatas äriühing Mueller Industries komisjonile kartelli olemasolust toruliitmike tööstuses (ja teistes seotud tööstustes vasktorude turul) ning avaldas soovi teha komisjoniga koostööd vastavalt 1996. aasta leebema kohtlemise teatisele. Mueller esitas komisjonile tõendid, mis võimaldasid ettevõtjaid kontrollida.

(7)

22.–23. märtsil 2001 tegi komisjon esimesed etteteatamata kontrollkäigud seoses nii vasktorude kui toruliitmikega. Seejärel otsustati 2001. aasta aprillis eraldada sanitaartehniliste vasktorude (38.069), tööstuslike torude (38.240) ja toruliitmike (38.121) juhtumid. Pärast seda tegi komisjon 24. ja 25. aprillil 2001. aastal täiendavaid etteteatamata kontrollkäike Delta Groupi ruumidesse. Hilisemad kontrollkäigud hõlmasid ainult toruliitmikke. Seoses vasktorude sektoriga võttis komisjon vastu kaks trahvide määramise otsust tööstuslike torude juhtumis (2003. aastal) ja sanitaartehniliste vasktorude juhtumis (2004. aastal).

(8)

2003. aasta septembris, pärast kontrollkäike ja teabetaotluskirjade saatmist, taotles IMI Group leebemat kohtlemist. Sellele leebema kohtlemise taotlusele järgnesid samasisulised taotlused Delta Groupilt (märts 2004) ja Frabolt (juuli 2004). Viimase leebema kohtlemise taotluse esitas 2005. aasta mais Oystertec/Advanced Fluid Connections plc.

(9)	Vastuväiteteatised adresseeriti 30 ettevõtjale, kes kuulusid 11 ettevõtjale, ning ühele ettevõtjate ühendusele. Kõik osapooled peale Flowflexi, Comapi ja Supergrifi kasutasid oma õigust olla ära kuulatud ning osalesid suulisel arutelul, mis toimus 25.–26. jaanuaril 2006.

KARTELLI TEGEVUS

(10)

Kuigi on märke, mis näitavad, et esimesed konkurentsivastased kontaktid Ühendkuningriigi toruliitmike tootjate vahel toimusid juba enne 1988. aastat, võimaldab komisjoni valduses olev tõendusmaterjal kindlalt ja püsivalt määrata rikkumise alguseks 1988. aasta detsembri. Selle alusel järeldas komisjon, et tegevuse kooskõlastamine algas Ühendkuningriigis Ühendkuningriigi tootjate vahel 31. detsembril 1988. Seoses toruliitmike tootjate käitumisega üleeuroopalisel tasandil piirdus komisjon 1991. aasta jaanuarile eelnenud kontaktide nõrga ja uuriva laadi tõttu konkurentsireeglitele vastavuse hindamisel perioodiga, mis algas 31. jaanuarist 1991, kui toimus esimene „Super-EFMA” kohtumine, kus konkurendid leppisid kokku hinnad ja kus üleeuroopalised kokkulepped leidsid tõendamist kui organiseeritud ja struktureeritud kava.

(11)

Täiendavad tõendid komisjoni toimikus näitavad, et seda rikkumist jätkati isegi pärast komisjoni kontrollkäike märtsis ja aprillis 2001, kusjuures Comap, IBP/Oystertec (Advanced Fluid Connections) ja Frabo olid sellega seotud kuni 2004. aasta aprillini ning Delta veidi vähemal määral. Aalberts osales rikkumises pärast 2003. aasta juunis ja 2004. aasta aprillis tehtud kontrollkäike. See on esimene kartellijuhtum, millega mõni osaleja oli seotud 3 aastat pärast kontrollkäike.

(12)

Toruliitmike turu konkurentsivastaste kokkulepete üleüldine ülesehitus näitab, et neid saab käsitada ühe rikkumisena, mille raames konkurendid arutasid hindu, sõlmisid kokkuleppeid hindade, sh allahindluste ja mahahindluste kohta ning rakendasid ja jälgisid neid; leppisid kokku rakendusmehhanismid; jagasid turud ja kliendid ning vahetasid kaubanduslikult olulist ja salajast turuga seotud teavet.

TRAHVID

Põhisumma

Raskusaste

(13)	Arvestades rikkumise raskust, mõju turule ja selle geograafilist ulatust, tuleb seda käsitleda kui väga tõsist rikkumist.

Erinev kohtlemine

(14)	Kuna erinevate ettevõtjate osakaal kartellistunud tööstuse käibes erines märkimisväärselt kohaldas komisjon erinevat kohtlemist (rühmitamine) selleks, et võtta arvesse iga ettevõtja osalust. Sellise lähenemisviisi eesmärk on selgitada välja, mil määral iga ettevõtja osalus kahjustas konkurentsi.

(15)

Ettevõtjad jagati nende suhtelise olulisuse järgi kuude rühma. Ettevõtjate suhtelise olulisuse kindlaksmääramiseks kõnealuses rikkumises võttis komisjon aluseks iga ettevõtja turuosad asjaomase toote turul. Iga osaleja osalust rikkumises võrreldi kõigi ettevõtjate turuosade alusel EMPs 2000. aastal, v.a Aalbertsi ja Advanced Fluid Connectionsi puhul, kelle diferentseerimise aluseks võeti 2003. aasta. Komisjon valis 2000. aasta, kuna see on kõige hilisem rikkumise aasta, kui kartellis osalesid kõik ettevõtjad (v.a kaks eelnimetatud ettevõtjat), kellele käesolev otsus on adresseeritud.

(16)	Vastavalt sellele liigitati Viegener ja Aalberts esimesse, IMI ja Delta teise, Advanced Fluid Connections kolmandasse, Legris Industries neljandasse, SANHA Kaimer, Flowflex, Frabo ja Mueller viiendasse ning Pegler kuuendasse rühma.

Piisav hoiatav mõju

(17)	Selleks et seada trahvi summa tasemele, mis tagab piisava hoiatava mõju, on komisjon arvamusel, et Tomkins/Peglerile määratava trahvi puhul tuleks kohaldada korrutustegurit. 2005. aastal ehk otsusele eelneval majandusaastal oli Pegleri emaettevõtja Tomkinsi kogukäive 4,65 miljardit eurot.

(18)	Arvestades eelmisi otsuseid, pidas komisjon asjakohaseks korrutada Tomkinsi puhul trahv teguriga.

Kestus

(19)	Iga õigussubjekti puhul kohaldati ka erinevaid korrutustegureid vastavalt rikkumise kestusele.

RASKENDAVAD ASJAOLUD

Rikkumises osalemine pärast kontrollimist

(20)

Otsuses tõendati, et Oystertec/Advanced Fluid Connections, Comap, Frabo ja vähemal määral ka Delta ei lõpetanud rikkumist kohe pärast kontrollkäike. Need ettevõtjad osalesid rikkumises ka pärast kontrollkäikude toimumist. Aalbertsi puhul on tuvastatud, et ta osales rikkumises pärast kontrollkäike ajavahemikus juunist 2003 kuni aprillini 2004. Tegemist on konkurentsieeskirjade jämeda rikkumisega. Kui komisjon teeb kontrollkäike, et uurida kartellijuhtumit, teatab ta asjaomastele ettevõtjatele ametlikult, et nad võivad olla rikkunud konkurentsieeskirju. Kogemus on näidanud, et suurel enamikul juhtudest sunnivad kontrollkäigud ettevõtjaid rikkumise kohe lõpetama, millega kergendatakse tarbijate olukorda veel enne komisjoni otsuse vastuvõtmist. Selles mõttes on kontrollide roll hoida ära rikkumise jätkamine asjaomaste ettevõtjate poolt. Seega peaksid ettevõtjad kontrollidejärgsel perioodil igasuguse eeskirju eirava käitumise kohe lõpetama. Sellegipoolest eirasid nimetatud ettevõtjad kontrollkäike ning mõne ettevõtja rikkumine kestis veel 3 aastat pärast kontrollkäike.

(21)	See õigustab Aalbertsile, Advanced Fluid Connectionsile, Comapile, Frabole ja Deltale määratava trahvi põhisumma suurendamist.

(22)

Frabo puhul märgib komisjon, et tema panus oli otsustav. Frabo oli esimene äriühing, kes avalikustas konkurentsivastase käitumise pärast kontrollkäike ning andis komisjonile vihjeid kontrollkäikudele eelnevate ja järgnevate aastate kohta. Seetõttu suutis komisjon tõendada järjepidevust kahe perioodi vahel, mida ilma Frabo panuseta poleks suudetud. Seda asjaolu arvesse võttes ning kooskõlas õiglase kohtlemise põhimõttega ei karistatud Frabot kõnealuse kontrollkäikudejärgse kokkuleppe avalikustamise eest. Seetõttu tehti Frabole erand käesolevast raskendavast asjaolust.

Eksitav teave

(23)

Oma vastuses komisjoni vastuväidetele esitas Advanced Fluid Connections eksitavat teavet. Vastuväiteteatisele saadetud vastusele lisatud avalduses väitis üks Advanced Fluid Connectionsi töötaja, et ta ei suhelnud ajavahemikul 2001–2005 Fraboga telefoni teel. Mitu Frabo esitatud telefoniarvet näitavad, et vastupidi sellele avaldusele suhtles Frabo Advanced Fluid Connectionsiga ajavahemikul aprillist 2002 kuni juulini 2003 mobiiltelefoni teel vähemalt 28 korda.

(24)	See raskendav asjaolu õigustab Advanced Fluid Connectionsile määratava trahvi põhisumma suurendamist.

KERGENDAVAD ASJAOLUD

(25)

Mitmed ettevõtjad on väitnud mõnede või kõikide järgmiste kergendavate asjaolude olemasolu: rikkumise varajane lõpetamine, vähene või passiivne osalemine, konkurentsivastase tava mitterakendamine, eeskirjade täitmise kavade rakendamine, kasu puudumine, kriis toruliitmike tööstuses. Kõik väited on tagasilükatud kui põhjendamatud, välja arvatud vähese/passiivse osaluse väide Flowflexi puhul. Seetõttu vähendati Flowflexi puhul põhisummat 10 % võrra.

Leebema kohtlemise teatise kohaldamisalast väljapoole jääv koostöö

(26)

Otsuses leiti, et Frabo koostööd võib pidada vastutust kergendavaks asjaoluks. Frabo oli esimene, kes avalikustas kartelli kestuse pärast kontrollkäike ning eelkõige esitas ta esimesena tõendeid ja selgitusi, mis näitasid, et rikkumine jätkus pärast kontrollkäike kuni 2004. aasta aprillini. Enne Frabo leebema kohtlemise taotlust ei oleks komisjon suutnud välja selgitada rikkumise kestust ja selle jätkumist alates märtsist 2001 kuni aprillini 2004.

(27)	Frabot ei tohiks karistada tema koostöö eest suurema trahviga kui see, mida ta oleks pidanud maksma juhul, kui ta ei oleks koostööd teinud. Seega vähendati Frabole määratud trahvi põhisummat hüpoteetilise trahvisumma võrra, mis oleks Frabole määratud kolmeaastase rikkumise eest.

10 % KÄIBEPIIRI KOHALDAMINE

(28)	Asjakohastel juhtudel kohaldati nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 23 lõikes 2 osutatud 10 %st käibepiiri.

1996. AASTA LEEBEMA KOHTLEMISE TEATISE KOHALDAMINE

(29)	Mueller, IMI, Delta, Frabo ja Advanced Fluid Connections tegid uurimise eri etappidel komisjoniga koostööd, et saavutada käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavas 1996. aasta leebema kohtlemise teatises ette nähtud soodsam kohtlemine.

Trahvist vabastamine

(30)

Mueller oli esimene ettevõtja, kes teavitas komisjoni EMP turgu mõjutava kartelli olemasolust toruliitmike sektoris 1990. aastatel. Muelleri esitatud tõendusmaterjalid võimaldasid komisjonil tuvastada mitmete eelkõige ajavahemikus 1991 kuni 2000 peetud kartellikoosolekute ja muude kontaktide toimumise, sisu ja osalejad ning teha 22. märtsil 2001 ja pärast seda kontrollkäike. Seetõttu vabastati Mueller täielikult igasuguse trahvi maksmisest.

Trahvide vähendamine

(31)

18. septembril 2003 pöördus leebema kohtlemise taotluse esitamiseks komisjoni poole IMI. IMI aitas oluliselt kaasa rikkumise kindlakstegemisele ning teavitas pärast vastuväiteteatise kättesaamist komisjoni, et kinnitab oma leebema kohtlemise taotlustes esitatud fakte. Koostöö eest vähendati IMI-le määratud trahvi 50 %.

(32)

10. märtsil 2004 esitas Delta leebema kohtlemise taotluse. Delta taotlusele järgnesid teised kirjalikud taotlused, üks koosolek ja suuliste ütluste andmine. Delta kinnitas peaaegu kõiki fakte, mida IMI oli esitanud oma leebema kohtlemise taotlustes. Koostöö eest vähendati Deltale määratud trahvi 20 %.

(33)

19. juulil 2004 esitas Frabo leebema kohtlemise taotluse. Frabo kinnitas peaaegu kõiki fakte, mida IMI ja Delta olid esitanud oma leebema kohtlemise taotlustes. Frabo oli esimene, kes avalikustas, et rikkumine jätkus kontrollidejärgsel perioodil ja kuni aprillini 2004. Frabo teavet kasutati teabe taotlemiseks, mis aitas kaasa leebema kohtlemise taotlemisele Advanced Fluid Connectionsi poolt, milles viimane esitas tõendeid rikkumises osalemise kohta pärast kontrolli. Eelöeldu põhjal vähendati tehtud koostöö eest Frabole määratud trahvi 20 %.

(34)

24. mail 2005 esitas Advanced Fluid Connections (Oystertec) leebema kohtlemise taotluse. Advanced Fluid Connections kinnitas peaaegu kõiki fakte, mida Frabo oli esitanud oma leebema kohtlemise taotluses. Oma vastuses vastuväiteteatisele ja suulise arutelu käigus väitis Advanced Fluid Connections siiski jõuliselt vastu sellele, et komisjon oli kindlaks teinud rikkumise jätkumise kontrollide-eelsel ja -järgsel ajavahemikul (kuni aprillini 2004). Nagu eespool osutatud, eksitas Advanced Fluid Connections lõpuks komisjoni ning püüdis takistada rikkumise tõestamist. Seetõttu otsustas komisjon pärast kõigi nende asjaolude nõuetekohast kaalumist mitte vähendada Advanced Fluid Connectionsi trahvi.

MENETLUSE LÕPETAMINE

(35)

Arvestades asjaolusid, mida ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused esitasid oma vastustes vastuväiteteatisele ja suulisel arutelul, olid komisjonil tõendid, mis viitasid, et Fédération Française des Négociants en Appareils Sanitaires, Chauffage-Climatisation et Canalisations (FNAS) osales kaudselt 16. veebruaril 2004. aastal sõlmitud hindade tõstmise kokkuleppes.

(36)	Siiski ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et FNAS oleks asunud talle tootjate poolt antud ülesannet täitma ning et ta oleks kokkuleppe elluviimist tegelikult toetanud.

(37)	Seega jõudis komisjon järeldusele, et FNAS ei olnud kõnealuse kokkuleppe ega muu konkurentsivastase kokkuleppe osapool. Seetõttu lõpetati Fédération Française des Négociants en Appareils Sanitaires, Chauffage-Climatisation et Canalisations (FNAS) suhtes algatatud menetlus.

OTSUS

(38)

Otsuse adressaadid ja nende osalemise kestus on järgmised:

—	Aalberts Industries NV, 25. juunist 2003 kuni 1. aprillini 2004

—	Aquatis France SAS, 31. jaanuarist 1991 kuni 22. märtsini 2001 (IMI) ja 25. juunist 2003 kuni 1. aprillini 2004 (Aalberts)

—	Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG, 31. jaanuarist 1991 kuni 22. märtsini 2001 (IMI) ja 25. juunist 2003 kuni 1. aprillini 2004 (Aalberts)

—	VSH Italia Srl, 15. märtsist 1994 kuni 22. märtsini 2001

—	Yorkshire Fittings Limited, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	Advanced Fluid Connections plc, 23. novembrist 2001 kuni 1. aprillini 2004

—	IBP Limited, 23. novembrist 2001 kuni 1. aprillini 2004

—	International Building Products France SA, 4. aprillist 1998 kuni 23. novembrini 2001 (Delta) ja 23. novembrist 2001 kuni 1. aprillini 2004 (Advanced Fluid Connections)

—	International Building Products GmbH, 31. jaanuarist 1991 kuni 23. novembrini 2001

—	Delta plc, 31. detsembrist 1988 kuni 23. novembrini 2001

—	Aldway Nine Limited, 28. juulist 1999 kuni 23. novembrini 2001

—	Delta Engineering Holdings Limited, 31. detsembrist 1988 kuni 23. novembrini 2001

—	Druryway Samba Limited, 31. detsembrist 1988 kuni 23. novembrini 2001

—	Flowflex Holdings Ltd, 1. aprillist 1989 kuni 22. märtsini 2001

—	Flowflex Components Ltd, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	FRA.BO SpA, 30. juulist 1996 kuni 1. aprillini 2004

—	IMI plc, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	IMI Kynoch Ltd, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	Legris Industries SA, 31. jaanuarist 1991 kuni 1. aprillini 2004

—	Comap SA, 31. jaanuarist 1991 kuni 1. aprillini 2004

—	Mueller Industries Inc., 12. detsembrist 1991 kuni 12. detsembrini 2000

—	Mueller Europe Ltd, 28. veebruarist 1997 kuni 12. detsembrini 2000

—	WTC Holding Company, Inc., 28. veebruarist 1997 kuni 12. detsembrini 2000

—	Pegler Ltd, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	SANHA Kaimer GmbH & Co. KG, 30. juulist 1996 kuni 22. märtsini 2001

—	Kaimer GmbH & Co. Holdings KG, 30. juulist 1996 kuni 22. märtsini 2001

—	SANHA Italia srl, 1. jaanuarist 1998 kuni 22. märtsini 2001

—	Supergrif SL, 22. juulist 1991 kuni 23. novembrini 2001

—	Tomkins plc, 31. detsembrist 1988 kuni 22. märtsini 2001

—	Viega GmbH & Co. KG, 12. detsembrist 1991 kuni 22. märtsini 2001.

(39)

Arvestades eespool loetletud põhjendusi, kehtestati järgmised trahvid:

Aalberts Industries NV:

millest solidaarselt järgmiste äriühingutega:

i)	Aquatis France SAS: 55,15 miljonit eurot ja

ii)	Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG: 55,15 miljonit eurot

100,80 miljonit eurot

IMI plc solidaarselt äriühinguga IMI Kynoch Ltd:

millest solidaarselt järgmiste äriühingutega:

i)	Yorkshire Fittings Limited: 9,64 miljonit eurot;

ii)	VSH Italia Srl: 0,42 miljonit eurot;

iii)	Aquatis France SAS: 48,30 miljonit eurot ja

iv)	Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG: 48,30 miljonit eurot

48,30 miljonit eurot

2.	Aquatis France SAS ja Simplex Armaturen + Fittings GmbH & Co. KG solidaarselt:

2,04 miljonit eurot

Advanced Fluid Connections plc:

millest solidaarselt järgmiste äriühingutega:

i)	IBP Limited: 11,26 miljonit eurot ja

ii)	International Building Products France SA: 5,63 miljonit eurot

18,08 miljonit eurot

Delta plc solidaarselt äriühinguga Delta Engineering Holdings Limited:

millest solidaarselt järgmiste äriühingutega:

i)	Druryway Samba Limited: 28,31 miljonit eurot;

ii)	International Building Products GmbH: 2,81 miljonit eurot;

iii)	International Building Products France SA: 5,63 miljonit eurot;

iv)	Aldway Nine Limited: 28,31 miljonit eurot ja

v)	Supergrif SL: 0,59 miljonit eurot

28,31 miljonit eurot

e)	Flowflex Holdings Ltd solidaarselt äriühinguga Flowflex Components Ltd:

1,34 miljonit eurot

f)	FRA.BO SpA:

1,58 miljonit eurot

g)	Legris Industries SA: millest solidaarselt äriühinguga Comap SA: 18,56 miljonit eurot

46,80 miljonit eurot

h)	Tomkins plc solidaarselt äriühinguga Pegler Ltd:

5,25 miljonit eurot

Kaimer GmbH & Co. Holdings KG:

millest solidaarselt järgmiste äriühingutega:

i)	SANHA Kaimer GmbH & Co. KG: 7,97 miljonit eurot ja

ii)	SANHA Italia srl: 7,15 miljonit eurot

7,97 miljonit eurot

j)	Viega GmbH & Co. KG:

54,29 miljonit eurot

(40)

Põhjenduses 38 loetletud ettevõtjatelt nõuti kohe põhjenduses 3 nimetatud rikkumise lõpetamist juhul, kui nad ei olnud seda veel teinud ja hoidumist põhjenduses 3 kirjeldatud tegevuse või käitumise kordamisest ja igasugusest tegevusest või käitumisest, millel on sama või samasugune eesmärk või mõju.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1419/2006 (ELT L 269, 28.9.2006, lk 1).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 283

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 27. oktoober 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2007, 9. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1261/2007, 9. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 320/2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1262/2007, 26. oktoober 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1263/2007, 26. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 290/2007 seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 29 osutatud tarnevajadusega rafineerimiseks	15
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1264/2007, 26. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 968/2006, millega kehtestatakse ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldamise ajutise kava loomist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 320/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1265/2007, 26. oktoober 2007, millega kehtestatakse õhk-maa kõneside kanalisammu nõuded ühtses Euroopa taevas ( 1 )	25
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007, nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega ( 1 )	37
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1267/2007, 26. oktoober 2007, sealiha eraladustusabi andmise eritingimuste kohta	53
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1268/2007, 25. oktoober 2007, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse heeringa püük ICES IIIa püügipiirkonnas	55
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1269/2007, 25. oktoober 2007, millega Rootsi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük Norra vetes lõuna pool 62° N	57
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1270/2007, 25. oktoober 2007, millega Rootsi lipu all sõitvatel laevael keelatakse hariliku molva püük ICES IIIa püügipiirkonnas ning püügipiirkondade IIIb, IIIc ja IIId EÜ vetes	59
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1271/2007, 26. oktoober 2007, millega kehtestatakse toetused teravilja- ja riisisektori toodetele, mida tarnitakse ühenduse ja riiklike toiduabiprogrammide raames	61

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	57,8
	MK	42,6
	ZZ	50,2
0707 00 05	EG	151,2
	JO	190,9
	MA	35,8
	MK	68,4
	TR	162,0
	ZZ	121,7
0709 90 70	TR	124,3
0709 90 70	ZZ	124,3
0805 50 10	AR	76,0
	TR	86,3
	ZA	58,5
	ZZ	73,6
0806 10 10	BR	248,5
	MK	26,1
	TR	108,1
	US	223,3
	ZZ	151,5
0808 10 80	AU	148,5
	CL	161,2
	MK	35,8
	NZ	104,8
	US	96,9
	ZA	100,6
	ZZ	108,0
0808 20 50	AR	49,1
	CN	69,0
	TR	122,2
	ZZ	80,1

(eurot tonni kohta)
CN-kood	Tooted, mille eest abi antakse	Abi suurus ladustusaja kohta, mille pikkus on			Täiendus või mahaarvamine
CN-kood	Tooted, mille eest abi antakse	3 kuud	4 kuud	5 kuud	Kuu kohta	Päeva kohta
1	2	3	4	5	6	7
ex 0203	Värske või jahutatud kodusealiha
ex 0203 11 10	Poolrümbad ilma esijalgade, saba, neerude, vahelihase kõõluselise osa ja seljaajuta (1)	278	315	352	37	1,24
ex 0203 12 11	Tagaosad	337	379	421	42	1,41
ex 0203 12 19	Abaosa	337	379	421	42	1,41
ex 0203 19 11	Esiosad	337	379	421	42	1,41
ex 0203 19 13	Seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükiga, seljatükid tagaosaga või ilma (2) (3)	337	379	421	42	1,41
ex 0203 19 15	Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud	164	197	230	33	1,09
ex 0203 19 55	Küljetükid, terved või ristkülikukujulisteks tükkideks trimmitud, ilma kamara ja ribideta	164	197	230	33	1,09
ex 0203 19 55	Reietükid, abaosa, esiosad, seljatükid kaelatükiga või ilma või eraldi kaelatükid, konditustatud seljatükid tagaosaga või ilma (2) (3)	337	379	421	42	1,41
ex 0203 19 55	„Keskosale” vastavad konditustatud jaotustükid, kamara ja rasvaga või ilma (4)	255	290	325	35	1,17

Nr	62
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HER/03A.
Liik	Harilik heeringas (Clupea harengus)
Püügipiirkond	IIIa
Kuupäev	12.10.2007

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/691/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. september 2006, EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/F/38.121 – Toruliitmikud) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4180 all) ( 1 )	63
	2007/692/EÜ
*	Komisjoni otsus, 24. oktoober 2007, millega lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt turule viia geneetiliselt muundatud suhkrupeedist H7-1 (KM-ØØØH71-4) toodetud toitu ja sööta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5125 all) ( 1 )	69
	2007/693/EÜ
*	Komisjoni otsus, 26. oktoober 2007, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga Kanadas (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5202 all) ( 1 )	72

Nr	56
Liikmesriik	Rootsi
Kalavaru	COD/04-N.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	Norra veed lõuna pool 62° N
Kuupäev	8.10.2007

(EUR/t)
Tootekood	Toetuse summa
1001 10 00 9400	0,00
1001 90 99 9000	0,00
1002 00 00 9000	0,00
1003 00 90 9000	0,00
1005 90 00 9000	0,00
1006 30 92 9100	0,00
1006 30 92 9900	0,00
1006 30 94 9100	0,00
1006 30 94 9900	0,00
1006 30 96 9100	0,00
1006 30 96 9900	0,00
1006 30 98 9100	0,00
1006 30 98 9900	0,00
1006 30 65 9900	0,00
1007 00 90 9000	0,00
1101 00 15 9100	0,00
1101 00 15 9130	0,00
1102 10 00 9500	0,00
1102 20 10 9200	0,92
1102 20 10 9400	0,79
1103 11 10 9200	0,00
1103 13 10 9100	1,19
1104 12 90 9100	0,00
NB: Tootekoodid on sätestatud muudetud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

nimi	:	KWS SAAT AG.
aadress	:	Grimsehlstraße 31, D-37574 Einbeck, Saksamaa

nimi	:	Monsanto Europe S.A.
aadress	:	Scheldelaan 460, Haven 627, B-2040 Antwerpen, Belgia