I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1230/2007,

22. oktoober 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. oktoobril 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

LISA

Komisjoni 22. oktoobri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	55,3
	MK	27,6
	TR	117,9
	ZZ	66,9
0707 00 05	JO	151,2
	MA	40,3
	MK	48,1
	TR	143,2
	ZZ	95,7
0709 90 70	TR	124,8
0709 90 70	ZZ	124,8
0805 50 10	AR	81,8
	TR	85,0
	UY	73,9
	ZA	52,3
	ZZ	73,3
0806 10 10	BR	240,4
	TR	126,0
	US	202,0
	ZZ	189,5
0808 10 80	AU	145,1
	CL	117,6
	MK	33,9
	NZ	83,6
	US	96,6
	ZA	90,4
	ZZ	94,5
0808 20 50	CN	67,6
	TR	123,6
	ZZ	95,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1231/2007,

19. oktoober 2007,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osundatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Need reeglid kehtivad ka mis tahes muu nomenklatuuri suhtes, mis põhineb kas täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril või mis lisab sellele mis tahes täiendava alajaotise, ja mis on kehtestatud ühenduse erisätetega selleks, et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifi- või muid meetmeid.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi all, lähtuvalt 3. veerus esitatud põhjendustest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile nomenklatuuri kaupade klassifitseerimise kohta, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel, vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi all.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatavale siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole käesoleva määrusega kooskõlas, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 733/2007 (ELT L 169, 29.6.2007, lk 1).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Koju paigaldatav infrapuna-saun 2 inimesele, mis ehitatakse hoone sisse ja mis koosneb järgmistest osadest:

—	kuus „koostevalmis” monteeritavat puitpaneeli

—	istumisalus

—	ventilatsiooniseadmed

—	õhu ionisaator.

Osadel paneelidel on järgmised detailid:

—	aknaga uks

—	keraamiline infrapunakaugküttekeha

—	digitaalne juhtpaneel

—	valjuhääldid.

Keraamiline kaugküttekeha annab infrapunast kiirgust lainepikkusega 5,6–15 μm.

Tootes on ühendatud sauna ja infrapunasoojusteraapia funktsioonid. Sellel on värskendav ja lõõgastav mõju.

8516 79 70

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 2a, 3b ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8516, 8516 79 ja 8516 79 70 sõnastusega.

Mehaanilised ja elektroonilised seadmed annavad tootele tema põhiomaduse. Seetõttu ei või seda muu puittootena klassifitseerida rubriiki 4421. Tootel ei ole raviotstarbelist mõju ning seetõttu ei või seda klassifitseerida meditsiiniinstrumendi või -seadmena rubriiki 9018.

Klassifitseerimine rubriiki 9406 on välistatud, kuna toode ei ole iseseisev komplektne ega mittekomplektne monteeritav ehitis.

Kuna toote põhifunktsiooni täitev keraamiline infrapuna-kaugküttekeha on elektrotermiline seade, mille funktsioon on täpsustatud mujal grupis 85 (rubriik 8516), ei või seda klassifitseerida rubriiki 8543.

Kuna keraamiline infrapuna-kaugküttekeha on peamiselt ihu kuumutamiseks, mitte üksnes ruumi kütmiseks, ei klassifitseerita toodet elektrilise ruumikütmise seadmena alamrubriiki 8516 29. Seega tuleb see klassifitseerida alamrubriiki 8516 79.

Autonoomne seade salvestavalt videokaameralt digivideokettale (DVD-kettale) digitaalse koodina edastatava videopildi salvestamiseks.

Seade on varustatud USB-liidesega, mis võimaldab ühendamist videokaamera või automaatse andmetöötlusseadmega.

Kui seade on ühendatud videokaameraga, kannab videokaamera hoolt videosalvestuse eest ja salvestab ainult videoformaadis.

Seadet võib kasutada ka DVD-kettale andmete salvestamiseks, kui see töötab koos automaatse andmetöötlusseadmega.

8521 90 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkusega 5 E ning CN-koodide 8521 ja 8521 90 00 sõnastusega.

Kuna seadmel on erifunktsioon: videosalvestus videokaamerast, ei või seadet klassifitseerida kui mäluseadet alamrubriiki 8471 70 (vt grupi 84 märkus 5 E).

Kuna seade on esitatud rubriigis 8521 (videosignaalide salvestusaparatuur), ei või seda klassifitseerida kui transkribeerimisseadet rubriiki 8471 (alamrubriiki 8471 90).

Kuna seadmel on funktsioon, mida nimetatakse mujal grupis 85 (rubriik 8521), ei või seda klassifitseerida rubriiki 8543.

Digikaamera pildistamiseks ja piltide salvestamiseks põhimäluseadmele mahuga 22 MB või mälukaardile maksimaalse suurusega 1 GB.

Kaameral on 6megapiksline laengsidestusseadis (CCD) ja vedelkristallkuvar diagonaali pikkusega 6,35 cm (2,5 tolli), mida võib kasutada näidikuna pildistamisel või ekraanina eelsalvestatud piltide vaatamisel.

Stoppkaadrite maksimaalne lahutusvõime on 3 680 × 2 760 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 1 GB, saab kaameraga salvestada umbes 290 stoppkaadrit. Kasutades lahutust 640 × 480 pikslit ja mälukaarti mahuga 1 GB, saab kaameraga salvestada umbes 7 550 stoppkaadrit.

Videopildi maksimaalne lahutusvõime on 640 × 480 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 1 GB, saab kaameraga salvestada umbes 11 minutit videopilti 30 kaadriga sekundis.

Kaameral on optiline suum, mida ei saa kasutada videosalvestusel.

8525 80 30

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8525, 8525 80 ja 8525 80 30 sõnastusega.

Kaamerat ei või klassifitseerida telekaamerana alamrubriikidesse 8525 80 11 või 8525 80 19, kuna sellega saab salvestada nii liikumatuid pilte, kui ka videopilti.

Tootega saab pildistada ja salvestada kõrgekvaliteetseid liikumatuid pilte.

Tootega saab siiski filmida ja salvestada vaid sellist videopilti, mille kvaliteet on alla 800 × 600 piksli ning sellel puudub suum videosalvestuse ajal (vt KN selgitavad märkused, alamrubriik 8525 80 30).

XVI jaotise märkus 3 tähenduses on kaamera põhifunktsioon liikumatute piltide pildistamine ja salvestamine ning seega tuleb toode klassifitseerida digikaamerana alamrubriiki 8525 80 30.

Digikaamera pildistamiseks ja piltide salvestamiseks mälukaardile maksimaalse mahuga 1 GB.

Kaameral on 6megapiksline laengsidestusseade (CCD) ja kokkukäiv vedelkristallkuvar-pildiotsija, mille diagonaali pikkus on 5,08 cm (2 tolli), mida saab kasutada pildistamisel või ekraanina eelsalvestatud piltide vaatamisel.

Stoppkaadrite maksimaalne lahutusvõime on 3 680 × 2 760 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 1 GB, saab kaameraga salvestada 300 stoppkaadrit. Kasutades lahutust 640 × 480 pikslit ja mälukaarti 1GB, saab kaameraga salvestada umbes 7 750 stoppkaadrit.

Videopildi maksimaalne lahutusvõime on 640 × 480 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 1 GB, saab kaameraga salvestada umbes 42 minutit videopilti 30 kaadriga sekundis.

Kaameral on optiline suum videosalvestuseks.

8525 80 30

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8525, 8525 80 ja 8525 80 30 sõnastusega.

Kaamerat ei või klassifitseerida telekaamerana alamrubriikidesse 8525 80 11 või 8525 80 19, kuna sellega saab salvestada nii liikumatuid pilte, kui ka videopilti.

Tootega saab pildistada ja salvestada kõrgekvaliteetseid liikumatuid pilte.

Kuigi tootel on videokaamera väliskuju, suumimise võimalus videosalvestuse ajal ning sellega saab 640 × 480 pikslit lahutust kasutades salvestada kuni 42 minutit videopilti, on videosalvestus siiski teisejärguline funktsioon, kuna tootega saab filmida ja salvestada vaid sellist videopilti, mille kvaliteet on alla 800 × 600 piksli. (vt KN selgitavad märkused, alamrubriik 8525 80 30).

XVI jaotise märkus 3 tähenduses on kaamera põhifunktsioon liikumatute piltide pildistamine ja salvestamine ning seega tuleb toode klassifitseerida digikaamerana alamrubriiki 8525 80 30.

Digivideokaamera pildistamiseks ja piltide salvestamiseks mälukaardile maksimaalse mahuga 2 GB.

Kaameral on 5megapiksline laengsidestusseade (CCD) ja kokkukäiv orgaaniline valgusdiood (OLED)-pildiotsija, mille diagonaali pikkus on 5,59 cm (2,2 tolli), mida saab kasutada pildistamisel või ekraanina eelsalvestatud piltide vaatamisel.

See on varustatud mikrofonisisendi ja audio-videoväljundiga.

Videopildi maksimaalne lahutusvõime on 1 280 × 720 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 2 GB, saab kaameraga salvestada umbes 42 minutit videopilti 30 kaadriga sekundis. Kasutades lahutust 640 × 480 pikslit ja mälukaarti mahuga 2 GB, saab kaameraga salvestada 2 tundi videopilti 30 kaadriga sekundis.

Stoppkaadrite maksimaalne lahutusvõime on 3 680 × 2 760 pikslit.

Kasutades maksimaalset lahutust ja mälukaarti mahuga 2 GB, saab kaameraga salvestada umbes 600 stoppkaadrit. Kasutades lahutust 640 × 480 pikslit ja mälukaarti mahuga 2 GB, saab kaameraga salvestada umbes 15 500 stoppkaadrit.

Kaameral on optiline suum videosalvestuseks.

8525 80 91

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8525, 8525 80 ja 8525 80 91 sõnastusega.

Kaamerat ei või klassifitseerida telekaamerana alamrubriikidesse 8525 80 11 või 8525 80 19, kuna sellega saab salvestada nii liikumatuid pilte, kui ka videopilti.

XVI jaotise märkus 3 tähenduses on kaamera põhifunktsioon videopildi filmimine ja salvestamine, kuna sellega saab salvestada umbes 42 minutit videopilti 30 kaadriga sekundis, mille kvaliteet on kõrgem kui 800 × 600 pikslit, kui kasutada lahutust 1 280 × 720 pikslit. Lisaks sellele on kaameral optiline suum, mida saab kasutada videosalvestusel (vt KN selgitavad märkused, alamrubriigid 8525 80 91 ja 8525 80 99).

Toode, millega saab salvestada üksnes telekaameraga võetud heli ja pilti, tuleb klassifitseerida salvestava videokaamerana alamrubriiki 8525 80 91.

Kaasaskantav seade, mis koosneb ühte korpusesse monteeritud globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) vastuvõtjast, sisseehitatud antennist ja operatsioonisüsteemiga elektronmärkmikust.

Seadme üldmõõtmed: pikkus 11,2 cm, laius 6,9 cm ja paksus 1,6 cm.

Seadmes on:

—	mälukaardi pesa

—	8,9 cm (3,5 tolli) puutetundlik vedelkristall-värviekraan (LSD)

—	valgusdiood (LED)-tagavalgus

—	32 MB välkmälu

—	sisseehitatud GPS-moodul eraldi antenniga

—	kõnesalvesti

—	MP3-tugi koos sisseehitatud kõlariga

—	peatelefoni-, USB-, tugiraami- jmt liidesed

—	nupud tegumitele, kalendrile, märkmetele ja kontaktandmetele juurdepääsuks.

8526 91 20

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 c ja 6 ning CN-koodide 8526, 8526 91 ja 8526 91 20 sõnastusega.

Seade koosneb kahest komponendist: rubriiki 8471 kuuluvast automaatsest andmetöötlusseadmest ja rubriiki 8526 kuuluvast GPS-vastuvõtjast.

Ei andmetöötlusfunktsiooni ega GPS-vastuvõtja funktsiooni saa kumbagi lugeda põhifunktsiooniks.

Seepärast tuleb seade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 c järgi klassifitseerida rubriiki 8526.

Neljarattaline mootorsõiduk diiselmootoriga, mille võimsus on 132 kW ja suurim lubatud kiirus 40 km/h.

Sõidukil on täisautomaatkäigukast, neli edasi- ja üks tagasikäik ning kinnine, üksnes juhiistmega kabiin.

Šassiil on veel nn sadul, mille tõstekõrgus on 60 cm ja maksimaalne kandevõime 32 000 kg. Sadulat kasutatakse treileri (haagise) kinnitamiseks.

Sõiduk on loodud spetsiaalselt kasutamiseks jaotuskeskustes, kus treilereid käsitsetakse.

8701 90 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8701, 8701 90 ja 8701 90 90 sõnastusega.

Sõidukit ei või klassifitseerida rubriiki 8709, kuna ei ole kavandatud ega ette nähtud, et see ise kaupu veaks ning see ei sobi kasutamiseks raudteejaama perroonil.

Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C 495/03, (1) et seda tüüpi veok tuleb klassifitseerida rubriiki 8701.

Seda ei või klassifitseerida sadulvedukina poolhaagistele rubriiki 8701 20, kuna see ei ole ette nähtud kauba transportimiseks üldkasutataval teel olulistele kaugustele.

Seega tuleb sõiduk klassifitseerida vedukina CN-koodi 8701 90 90 all.

(1) [2005] ECR I-8151.

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1232/2007,

22. oktoober 2007,

millega tehakse erand määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 1964/2006 ja (EÜ) nr 1002/2007 seoses riisisektori tariifikvootide raames impordilitsentsitaotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise tähtajaga 2007. aasta detsembris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2058/96, millega avatakse CN-koodi 1901 10 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (3) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1964/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90, (4) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)

Komisjoni 29. augusti 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1002/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2184/96 (Egiptusest pärineva ja sealt toodava riisi sisseveo kohta ühendusse) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (5) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4094 alla kuuluva riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(4)	Võttes arvesse puhkepäevi 2007. aastal, tuleks teha erand määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 1964/2006 ja (EÜ) nr 1002/2007 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise tähtajaga, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2058/96 artikli 2 lõike 1 teisest lõigust ei saa 2007. aastaks esitada kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotlusi pärast 17. detsembrit 2007 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõikest 3 ei saa 2007. aastaks esitada kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsitaotlusi pärast 17. detsembrit 2007 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1002/2007 artikli 2 lõikest 3 ei saa 2007. aastaks esitada kvoodi 09.4094 alla kuuluva Egiptusest pärit ja sealt toodava riisi impordilitsentsitaotlusi pärast 14. detsembrit 2007 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2007

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3) EÜT L 276, 29.10.1996, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2019/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 48).

(4) ELT L 408, 30.12.2006, lk 19. Parandatud versioon ELT L 47, 16.2.2007, lk 15.

(5) ELT L 226, 30.8.2007, lk 15.

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1233/2007,

22. oktoober 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 42,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklitele 3 ja 4 rahastavad Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) halduskoostöö korras üksnes selliseid kulutusi, mis on tehtud kooskõlas ühenduse õigusaktidega. Liikmesriikide poolt toetusesaajatele alusetult makstud summasid, mis ei tulene nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) (2) artikli 1 lõike 2 tähenduses eeskirjade eiramisest, vaid riiklike asutuste tehtud vigadest, ei käsitleta ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevatena ja seepärast tuleks need ühenduse eelarvest tehtavast rahastamisest välja arvata. Juhul kui liikmesriik ei ole kõnealuseid alusetult makstud summasid tagasi maksnud selle eelarveaasta lõpuks, mille jooksul need avastati, tuleks kõnealused summad makseasutuste raamatupidamise aastaaruannetest välja jätta. Sellest tulenevalt ei tuleks kõnealuseid summasid kirjendada komisjoni määruse (EÜ) nr 885/2006 (3) III lisaga ettenähtud tabelis.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile edastama raamatupidamise aastaaruannete üleandmisel kokkuvõtva aruande algatatud tagasinõudmise menetluste seisust. Aruandes peavad liikmesriigid tooma eraldi välja nii need summad, mille osas ettenähtud tähtaja jooksul ei toimunud tagasinõudmist, kui ka summad, mille puhul on otsustatud tagasinõudmismenetlust mitte läbi viia. Selleks et hõlbustada makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist komisjoni poolt, peaks raamatupidamisarvestuses kajastuma kogusumma, mis makstakse ühenduse eelarvest ning kogusumma, mis makstakse liikmesriigi eelarvest, EAGFi puhul määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 esimese lõigu kohaselt ja EAFRD puhul kõnealuse määruse artikli 33 lõike 8 esimese lõigu kohaselt ning kogusumma, mis makstakse ühenduse eelarvest, EAGFi puhul määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 6 kohaselt ja EAFRD puhul kõnealuse määruse artikli 33 lõike 7 kohaselt.

(3)

Liikmesriigid peaksid raamatupidamise eesmärgil edastama komisjonile aastaaruannete raames teavet tagasinõutavate summade (v.a need, mis tulenevad riiklike asutuste tehtud vigadest või toetusesaajate poolsetest eeskirjade eiramistest), nagu näiteks selliste summade kohta, mis tuleb tagasi maksta nõuetele vastavuse kohustuste rikkumise tõttu kohaldatud vähendamiste või väljaarvamiste tulemusena. Selle kohta tuleks lisada vajalikku teavet kajastav näidistabel.

(4)	Teatavaid viiteid infosüsteemide turbele tuleks ajakohastada seoses selle valdkonna hiljutiste muudatustega.

(5)	Võttes arvesse III lisa kohaldamisel omandatud kogemusi, tuleks kõnealust lisa lihtsustada.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 885/2006 vastavalt muuta.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 885/2006 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Aastaaruannete sisu

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 8 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud raamatupidamise aastaaruannetes peavad kajastuma:

a)	määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklis 34 osutatud sihtotstarbelised tulud;

b)	EAGFi kulud pärast muude kui punktis h osutatud mis tahes alusetult makstud ja eelarveaasta lõpus tagasinõudmata summade mahaarvamist, sealhulgas võimalikud intressid, summeerituna ühenduse eelarve punktide ja alapunktide kaupa;

c)	EAFRD kulud programmide ja meetmete kaupa. Programmi lõpetamisel tuleb muud kui punktis h osutatud mis tahes alusetult makstud ja tagasinõudmata summad, sealhulgas võimalikud intressid, kõnealuse eelarveaasta kuludest maha arvata;

d)	teave kulude ja sihtotstarbeliste tulude kohta või kinnitus selle kohta, et iga tehingu üksikasjalikke andmeid säilitatakse komisjoni käsutuses olevas elektroonilises andmebaasis;

punktide ja alapunktide kaupa või EAFRD puhul programmide ja meetmete kaupa koostatud tabel erinevuste kohta aastaaruandes deklareeritud kulude ja sihtotstarbeliste tulude ning nende kulude ja sihtotstarbeliste kulude vahel, mis on deklareeritud sama aja kohta dokumentides, millele osutatakse komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) (4) artikli 4 lõike 1 punktis c seoses EAGFiga ja kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 seoses EAFRDga, ning selgitus iga erinevuse kohta;

f)	eraldi asjaomase liikmesriigi ja ühenduse kantavad vastavad summad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 esimese lõiguga ja artikli 32 lõikega 6;

g)	eraldi asjaomase liikmesriigi ja ühenduse kantavad vastavad summad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõike 8 esimese lõiguga ja artikli 33 lõikega 7;

h)	tabel määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (5) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramise tagajärjena alusetult makstud ja eelarveaasta lõpus tagasinõutavate summade kohta, mis hõlmab ka võimalikke sanktsioone ja intresse, vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud näidisele;

i)	väljavõte võlgnike registrisse kantud tagasinõutavatest ning kas EAGFi või EAFRD arvele kantavatest muudest kui punktides b, c ja h osutatud summadest, sealhulgas võimalikud sanktsioonid ja intressid, vastavalt IIIa lisas esitatud näidisele;

j)	kokkuvõte sekkumistegevusest ning teatis sekkumisvarude koguste ja paiknemise kohta eelarveaasta lõpus;

k)	kinnitus selle kohta, et üksikasjalikke andmeid sekkumisvarude kõigi ümberpaigutuste kohta säilitatakse makseasutuse elektroonilises andmebaasis.

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3)	III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

4.	III lisa järele lisatakse käesoleva määruse III lisa tekst IIIa lisana.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse 2008. ja järgmiste eelarveaastate suhtes alates 16. oktoobrist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 378/2007 (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

(2) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(3) ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.

(4) EÜT L 171, 23.6.1996, lk 1.

(5) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.”.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 885/2006 I lisa punkti 3 alapunkti B muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega: „Infosüsteemide turve põhineb kriteeriumidel, mis on sätestatud ühes järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest vastaval eelarveaastal kehtivas redaktsioonis:”;

alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	International Standards Organisation 27002: Code of practice for Information Security management (ISO),”.

II LISA

„III LISA

Artikli 6 punktis h osutatud näidistabel

Liikmesriigid esitavad iga makseasutuse kohta artikli 6 punktis h osutatud teabe järgmise tabeli abil.

(l + m + n + o)

Makseasutus

Fond

(viide määrusele (EÜ) nr 1290/2005, artikkel 3 või 4)

n eelarveaasta

Rahaühik

Juhtumi identifitseerimisnumber

Vajaduse korral EKLi identifitseerimine (1)

Võlgnike registrisse kantud juhtum?

Toetuse saaja identifitseerimine

Programm lõpetatud?

(ainult EAFRD puhul)

Eeskirjade eiramise esmase tuvastamise eelarveaasta

Kuulub kohtumenetluses käsitlemisele

Tagasinõutav algsumma

Korrigeeritud summad kokku

(kogu tagasinõudmisperiood)

Tagasinõutavad summad kokku

(kogu tagasinõudmisperiood)

Lootusetuks tunnistatud summad

Lootusetuks tunnistamise eelarveaasta

Lootuse tuks tunnista mise põhjused

Korrigeeritud summa

(n eelarveaastal)

Tagasinõutud summa

(n eelarveaastal)

Summa, mis on tagasinõudmisel

Summa, mis kantakse ühenduse eelarvesse

3/4

jah/ei

3/4

jah/ei

3/4

jah/ei

3/4

jah/ei

Kokku

(1) See on seotud komisjoni määruse (EÜ) nr 1848/2006 (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56) alusel teatatud juhtumite spetsiifilise identifitseerimisega.”

III LISA

„IIIA LISA

Artikli 6 punktis i osutatud näidistabel

Muud võlgnike registrisse kantud tasumata summad, mis kantakse EAGFi ja EAFRD arvele.

Liikmesriigid esitavad iga makseasutuse kohta artikli 6 punktis i osutatud teabe järgmise tabeli abil.

Makseasutus

Fond

Rahaühik

Saldo

n eelarveaasta 15. oktoober

Uued juhtumid

(n eelarveaasta)

Tagasinõudmised kokku

(n eelarveaasta)

Korrektsioonid kokku, sealhulgas lootusetud summad

(n eelarveaasta)

Tagasinõutav summa n eelarveaasta

15. oktoober”

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/15

ELI JA MEHHIKO ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2007,

14. juuni 2007,

ELi-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa kohta, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid

(2007/676/EÜ)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ELi-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsust nr 2/2000 (edaspidi „otsus nr 2/2000”), (1) eriti selle III lisa, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö meetodeid,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse nr 2/2000 III lisas on kehtestatud lepingupoolte territooriumidelt pärinevate toodete päritolureeglid.

(2)

Vastavalt V ühisdeklaratsioonile otsuse nr 2/2000 kohta peab ühiskomitee juhul, kui II liite a jao märkustes 2 ja 3 esitatud reeglite kehtestamise aluseks olnud majandusolud kestavad, vaatama läbi kõnealuste märkustega kehtestatud reeglite kohaldamisaja pikendamise vajaduse pärast 30. juunit 2003. 22. märtsil 2004 võttis ühiskomitee vastu ELi-Mehhiko ühiskomitee otsuse nr 1/2004, (2) millega pikendati otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkustes 2 ja 3 kehtestatud päritolureeglite kohaldamisaega 30. juunini 2006.

(3)	Peetakse asjakohaseks pikendada veel kord teatavaks ajaks otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkustes 2 ja 3 kehtestatud päritolureeglite kohaldamisaega, tagades seeläbi kõnealuse otsusega loodud vastastikuste soodustuste pidev rakendamine.

(4)	Vastavalt VI ühisdeklaratsioonile otsuse nr 2/2000 kohta pikendab ühiskomitee otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkuses 4 kehtestatud päritolureeglite kohaldamisaega 31. detsembrilt 2002 Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetava läbirääkimistevooru lõpetamise kuupäevani.

(5)

ELi-Mehhiko ühiskomitee 20. detsembri 2002. aasta otsusega nr 1/2002 (3) pikendati otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkuses 4 kehtestatud päritolureeglite kohaldamisaega 31. detsembrini 2004. Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetavad läbirääkimised kestavad veel ja seega tuleb kõnealuste päritolureeglite kohaldamisaega veel kord pikendada, tagades seeläbi otsusega nr 2/2000 loodud vastastikuste soodustuste pidev rakendamine.

(6)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites ühendusest Mehhikosse eksporditavate harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 5208–5212, 5407 ja 5408, 5512–5516, 5801, 5806 ja 5811 kuuluvatele toodetele kehtestatud aastakvootide jaotamiseks praegu kasutatavalt oksjonisüsteemilt tuleks üle minna jaotamisele, mis lähtub põhimõttest „kes ees, see mees”, et lihtsustada kvootide kättesaadavust ja intensiivistada nende kasutust.

(7)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkuses 9 ühendusest Mehhikosse eksporditavate harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 6402–6404 kuuluvatele toodetele kehtestatud aastakvootide jaotamiseks praegu kasutatavalt oksjonisüsteemilt tuleks üle minna jaotamisele, mis lähtub põhimõttest „kes ees, see mees”, et lihtsustada kvootide kättesaadavust ja intensiivistada nende kasutust.

(8)	Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi rubriiki 1904 kuuluvate toodete päritolureeglit tuleks muuta, et lubada kõnealusesse rubriiki kuuluvate toodete valmistamisel kasutada päritolustaatuseta maisi sordist „Zea indurata”.

(9)	Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi rubriiki 7601 kuuluvate toodete päritolureeglit tuleks muuta, et võimaldada päritolustaatuse saamist teiste tootmisprotsesside abil,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites sätestatud päritolureeglite asemel kohaldatakse kõnealuse otsuse III lisa II liite a jao märkustes 2 ja 3 sätestatud päritolureegleid kuni 30. juunini 2009.

Artikkel 2

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites sätestatud päritolureeglite asemel kohaldatakse kõnealuse otsuse III lisa II liite a jao märkuses 4 sätestatud päritolureegleid kuni Maailma Kaubandusorganisatsiooniga peetava läbirääkimistevooru lõpuni.

Artikkel 3

1. Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite joonealused märkused, mis käsitlevad harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 5208–5212, 5407 ja 5408, 5512–5516, 5801, 5806 ja 5811 kuuluvaid tooteid, asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

2. Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jaole lisatakse uus märkus 13, mis on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 4

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkus 9 asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

Artikkel 5

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi rubriiki 1904 kuuluvate toodete päritolureegel asendatakse käesoleva otsuse III lisaga.

Artikkel 6

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi rubriiki 7601 kuuluvate toodete päritolureegel asendatakse käesoleva otsuse IV lisaga.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub päeval, mil lepingupooled vahetavad vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimist tõendavad kirjalikud teatised.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. juulist 2006.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Brüssel, 14. juuni 2007

Ühiskomitee nimel

Tomás DUPLÁ DEL MORAL

(1) EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10 ja EÜT L 245, 29.9.2000, lk 1 (lisad). Otsust on viimati muudetud ELi-Mehhiko ühiskomitee otsusega nr 3/2004 (ELT L 293, 16.9.2004, lk 15).

(2) ELT L 113, 20.4.2004, lk 60.

(3) ELT L 44, 18.2.2003, lk 97.

I LISA

(millele viidatakse artiklis 3)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites esitatud joonealused märkused harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 5208–5212, 5407 ja 5408, 5512–5516, 5801, 5806 ja 5811 kuuluvate toodete kohta

Joonealune märkus harmoneeritud süsteemi rubriikide 5208–5212 kohta

Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Ühendusest Mehhikosse. Kõnealust kvooti annab Mehhiko põhimõttel „kes ees, see mees”. Vaata II liite a jao märkust 13.

Joonealune märkus harmoneeritud süsteemi rubriikide 5407 ja 5408 kohta

Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 3 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Ühendusest Mehhikosse. Kõnealust kvooti annab Mehhiko põhimõttel „kes ees, see mees”. Vaata II liite a jao märkust 13.

Joonealune märkus harmoneeritud süsteemi rubriikide 5512–5516 kohta

Joonealune märkus harmoneeritud süsteemi rubriikide 5801, 5806 ja 5811 kohta

Harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 5801, 5806 ja 5811 kuuluvate toodete puhul kohaldatakse trükkimisreeglit ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva ekspordi suhtes Euroopa Ühendusest Mehhikosse. Kõnealust kvooti annab Mehhiko põhimõttel „kes ees, see mees”. Vaata II liite a jao märkust 13.

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkus 13

Märkus 13

Mehhiko peab andma II liites harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 5208–5212, 5407 ja 5408, 5512–5516, 5801, 5806 ja 5811 kuuluvatele toodetele kehtestatud aastakvoote põhimõttel „kes ees, see mees”.

Ühiskomitee vaatab 2009. aastal aastakvoodid läbi, et kohandada neid vastavalt kõnealuste kvootide haldamisel saadud kogemustele ning kahepoolse kaubanduse voogudele.

II LISA

(millele viidatakse artiklis 4)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liite a jao märkus 9

Märkus 9

Harmoneeritud süsteemi (HS) rubriikide 6402, 6403 ja 6404 kohta

HSi rubriik	Tootekirjeldus	Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse
(1)	(2)	(3) või (4)
6402–6404	Plast-, nahk- ja tekstiiljalatsid	Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed, mis on kinnitatud sisetalla või muu põhja osa külge

Käesolev reegel annab päritolustaatuse ainult kaubale, mida eksporditakse Euroopa Ühendusest Mehhikosse järgmiste iga rubriigi jaoks määratud aastakvootide piires:

6402

120 000 jalatsipaari

6403, ainult nende jalatsipaaride kohta, mille tolliväärtus ületab 20 USA dollarit

250 000 (paari naistejalatseid)

250 000 (paari meestejalatseid)

125 000 (paari lastejalatseid)

6404

120 000 jalatsipaari

Mehhiko peab andma need aastakvoodid põhimõttel „kes ees, see mees”.

Ühiskomitee vaatab 2009. aastal läbi käesoleva märkusega kehtestatud tingimused, et kohandada kõnealust märkust kvootide haldamisel saadud kogemuste põhjal, võimaldamaks pakutavate kauplemisvõimaluste paremat ärakasutamist.

III LISA

(millele viidatakse artiklis 5)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi (HS) rubriiki 1904 kuuluvate toodete päritolureegel

HSi rubriik

Tootekirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

1904

Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (välja arvatud mais) teradena, helvestena või muul kujul (välja arvatud lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Valmistamine:

—	rubriiki 1806 liigitamata materjalidest;

—	mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (välja arvatud kõva nisu, mais sordist „Zea indurata” ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud;

—	mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

IV LISA

(millele viidatakse artiklis 6)

Otsuse nr 2/2000 III lisa II liites kehtestatud harmoneeritud süsteemi (HS) rubriiki 7601 kuuluvate toodete päritolureegel

HSi rubriik

Tootekirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine:

—	mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, mis on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode, ja

—	mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

või

valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise abil

23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/21

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/677/ÜVJP,

15. oktoober 2007,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu kinnitas Sudaani Darfuri piirkonna olukorda käsitlevas resolutsioonis 1706 (2006) taas oma muret, et jätkuv vägivald Darfuris võib kahjulikult mõjuda teistele Sudaani osadele ja samuti kogu piirkonnale, eelkõige Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigile, ning rõhutas, et kestva rahu saavutamiseks Darfuris tuleb käsitleda piirkondliku julgeoleku küsimusi. Julgeolekunõukogu väljendas oma resolutsioonis 1769 (2007), millega anti luba Aafrika Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (AL/ÜRO) ühisoperatsiooniks Darfuris (UNAMID), valmisolekut toetada ÜRO peasekretäri ettepanekuid seoses võimaliku ÜRO mittemõõtmelise kohalolekuga Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, eesmärgiga parandada tsiviilisikute julgeolekut nendes piirkondades.

(2)

Nõukogu kinnitas oma 23. juuli 2007. aasta järeldustes taas oma võetud kohustust toetada Aafrika Liidu ja ÜRO jõupingutusi konflikti lahendamiseks Sudaani Darfuri piirkonnas seoses poliitilise protsessiga, mille eesmärgiks on jõuda konflikti osapoolte vahel igakülgse ja püsiva lahenduseni, ning seoses ALi ja ÜRO rahuvalvealaste jõupingutustega ALi ja ÜRO ühisoperatsiooni läbiviimisel Darfuris. Nõukogu kinnitas oma toetust humanitaartegevuse jätkuvaks hõlbustamiseks Darfuris ning oma valmisolekut kaaluda edasiste meetmete võtmist, eelkõige ÜRO raames, et tagada humanitaarabi kohaletoimetamine ja tsiviilisikute kaitse.

(3)

Nõukogu juhtis tähelepanu Darfuri kriisi piirkondlikele mõõtmetele ja äärmisele vajadusele käsitleda kriisi destabiliseerivat mõju naaberriikide humanitaar- ja julgeolekuolukorrale, kinnitas taas oma toetust ÜRO mitmemõõtmelise kohaloleku loomisele Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas ning andis teada oma valmisolekust kaaluda ELi sõjalise üleminekuoperatsiooni kasutamist sellise ÜRO mitmemõõtmelise kohaloleku toetamiseks, et parandada nimetatud piirkondade julgeolekut.

(4)

ÜRO peasekretär tegi oma 10. augusti 2007. aasta aruandes ettepaneku mitmemõõtmelise kohaloleku, sealhulgas võimaliku ELi sõjalise komponendi rajamiseks Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, et muu hulgas parandada pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute julgeolekut, hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist ning luua soodsad tingimused ülesehitamise ja arengu alasteks jõupingutusteks neis piirkondades.

(5)	ÜRO Julgeolekunõukogu esimees tegi 27. augustil 2007 julgeolekunõukogu nimel avalduse, milles ta tervitas ÜRO peasekretäri ettepanekuid mitmemõõtmelise kohaloleku kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis koos võimaliku ELi sõjaliste jõudude kohalesaatmisega.

(6)	Nõukogu kiitis 12. septembril 2007 heaks üldpõhimõtted võimalikuks ELi sõjaliseks operatsiooniks Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

(7)	Peasekretär/kõrge esindaja teatas ÜRO peasekretärile oma 17. septembri 2007. aasta kirjas nõukogu otsusest.

(8)	Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimud tervitasid ELi võimalikku sõjalist kohalolekut oma riikides.

(9)

ÜRO Julgeolekunõukogu 25. septembri 2007. aasta resolutsiooniga 1778 (2007) kiideti heaks ÜRO missiooni käivitamine Kesk-Aafrika Vabariigis ning Tšaadis (MINURCAT) ning lubati ELil lähetada nendesse riikidesse relvajõud 12 kuuks alates esialgsest operatiivvõimest teatamisest. Lisaks nähti selles ette ELi ja ÜRO-poolne vajaduste hindamine kuue kuu jooksul alates sellest kuupäevast, pidades silmas edasisi korraldusi, sealhulgas võimalikku ÜRO operatsiooni käivitamist.

(10)

Vastavalt nõukogu ühismeetmele 2007/108/ÜVJP (1) võetakse Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindaja volituste poliitilistes eesmärkides nõuetekohaselt arvesse Darfuri konflikti piirkondlikke mõjusid Tšaadi Vabariigile ja Kesk-Aafrika Vabariigile. ELi eriesindajale tuleks seetõttu anda volitused anda ELi relvajõudude juhatajale poliitilisi juhiseid muu hulgas selleks, et tagada ühtsus Sudaanile/Darfurile suunatud ELi meetmetega.

(11)	Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks poliitiliselt kontrollima ja strateegiliselt juhtima ELi sõjalist operatsiooni Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis ning tegema asjakohased otsused kooskõlas ELi lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga.

(12)

Kooskõlas ELi lepingu artikli 28 lõikega 3 peaksid liikmesriigid katma käesolevast ühismeetmest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt nõukogu 14. mai 2007. aasta otsusele 2007/384/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (2) (edaspidi „ATHENA”).

(13)

ELi lepingu artikli 14 lõike 1 kohaselt tuleb ühismeetmete raames kindlaks määrata Euroopa Liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma 12 kuu kohta on hetkel täpseim olemasolev eelarve projekt ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad eelarves, mille peab heaks kiitma kooskõlas ATHENAs sätestatud eeskirjadega.

(14)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva meetme rakendamises ja seetõttu ka operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1778 (2007) sätestatud volitustega viib Euroopa Liit Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis läbi sõjalise üleminekuoperatsiooni nimetusega EUFOR Tchad/RCA.

2. Lähetatud relvajõud tegutsevad kooskõlas nõukogu poolt 12. septembril 2007. aastal heakskiidetud poliitiliste ja strateegiliste eesmärkidega.

Artikkel 2

ELi operatsiooni ülema nimetamine

Kindralleitnant Patrick NASH nimetatakse käesolevaga ELi operatsiooni ülemaks.

Artikkel 3

ELi operatsiooni peakorteri määramine

ELi operatsiooni peakorter asub Mont Valérienis.

Artikkel 4

ELi relvajõudude juhataja määramine

Brigaadikindral Jean-Philippe GANASCIA nimetatakse käesolevaga ELi relvajõudude juhatajaks.

Artikkel 5

Operatsiooni kavandamine ja käivitamine

Nõukogu võtab vastu otsuse ELi sõjalise operatsiooni käivitamise kohta pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist.

Artikkel 6

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel ELi sõjalise operatsiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, käsuliini ja tegevuseeskirjadesse. Kõnealune volitus hõlmab samuti õigust teha edasisi otsuseid ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja nimetamise kohta. Otsustusõigus ELi sõjalise operatsiooni eemärkide ja lõpetamise üle jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid ELi sõjalise operatsiooni läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

Artikkel 7

Sõjaline juhtimine

1. ELi sõjaline komitee kontrollib ELi operatsiooni ülema vastutusel läbiviidava ELi sõjalise operatsiooni nõuetekohast täitmist.

2. ELi sõjaline komitee saab ELi operatsiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

3. ELi sõjalise komitee eesistuja on peamiseks kontaktisikuks ELi operatsiooni ülemale.

Artikkel 8

ELi tegevuse sidusus

1. Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja, ELi eriesindaja, ELi operatsiooni ülem ja ELi relvajõudude juhataja tagavad oma käesoleva ühismeetme rakendamisele suunatud tegevuse tiheda kooskõlastamise.

2. Ilma käsuliini rikkumata konsulteerib ELi relvajõudude juhataja Euroopa Liidu eriesindajaga ja võtab arvesse temalt saadud poliitilisi suuniseid eelkõige küsimustes, millel on piirkondlik poliitiline mõõde, välja arvatud juhtudel, kui otsused tuleb vastu võtta kiirelt või kui esmatähtsad on operatsiooni julgeolekuga seotud kaalutlused.

Artikkel 9

Suhted ÜRO, Tšaadi Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja teiste osalistega

1. Peasekretär/kõrge esindaja, keda abistab ELi eriesindaja, on eesistujariigiga tihedat koostööd tehes peamiseks kontaktisikuks ÜROle, Tšaadi Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja naaberriikide ametiasutustele ning teistele asjakohastele asjaosalistele.

2. ELi operatsiooni ülem peab peasekretäri/kõrge esindajaga kooskõlastatult oma missiooniga seotud küsimustes sidet ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonnaga (DPKO).

3. ELi relvajõudude juhataja peab oma missiooniga seotud küsimustes vajaduse korral tihedat MINURCAT missiooniga, kohalike ametiasutuste ja muude rahvusvaheliste osalistega.

4. Ilma et see piiraks ATHENA artikli 12 kohaldamist, sõlmivad peasekretär/kõrge esindaja ja ELi juhatajad/ülemad ÜROga vajalikud kokkulepped vastastikuse abistamise ja koostöö korra kohta.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega võib operatsioonis osalema kutsuda kolmandaid riike.

2. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse ELi lepingu artiklis 24 sätestatud menetluse kohaselt sõlmitavas kokkuleppes. Selliste kokkulepete üle võib eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta ELi kriisiohjamisoperatsioonides, kehtivad sellise kokkuleppe sätted kõnealuse operatsiooni kontekstis.

4. ELi sõjalisse operatsiooni märkimisväärse sõjalise panuse andnud kolmandatel riikidel on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

5. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks juhul, kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 11

Ühenduse meetmed

1. Vastavalt ELi lepingu artiklile 3 tagavad nõukogu ja komisjon vastavalt oma sellekohastele volitustele kooskõla käesoleva ühismeetme rakendamise ning ühenduse välistegevuse vahel. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

2. Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidavate ELi tegevuste kooskõlastamist puudutav kord kehtestatakse vastavalt vajadusele kohapeal ja Brüsselis.

Artikkel 12

Euroopa Liidu vägede staatus

ELi vägede ja nende isikkoosseisu staatus, sealhulgas privileegid, immuniteedid ja muud nende missiooni täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud tagatised lepitakse kokku ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korras. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe üle viimase nimel läbirääkimisi pidada.

Artikkel 13

Finantskord

1. ELi sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid haldab ATHENA.

2. ELi sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma on 99 200 000 eurot. ATHENA artikli 33 lõikes 3 viidatud lähtesumma protsendiks on 50 %.

Artikkel 14

Teabe andmine ÜROle ja teistele kolmandatele osapooltele

1. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud kõnealuse ELi sõjalise operatsiooni jaoks ning mille salastatuse tase vastab teabe saaja teadmisvajadusele.

2. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogus seoses operatsiooniga toimunud arutelusid ning mille puhul kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 15

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. ELi sõjaline operatsioon lõpeb hiljemalt 12 kuud pärast esialgse operatiivvõimsuse saavutamist. ELi sõjalise operatsiooni lõppedes alustatakse ELi vägede positsioonidelt äratoomist. Vägede positsioonilt äratoomise perioodi jooksul võivad ELi väed jätkata neile ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1778 (2007) kohaselt usaldatud ülesannete täitmist neile allesjäänud võimete piires, eelkõige jätkatakse ELi sõjalise operatsiooni käsuliini kohaldamist.

3. Käesolev ühismeede tunnistatakse kehtetuks pärast ELi vägede positsioonidelt äratoomist kooskõlas ELi sõjalise operatsiooni lõpetamise heakskiidetud kavaga ja ilma, et sellega piirataks ATHENA asjakohaste sätete kohaldamist.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 15. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) ELT L 46, 16.2.2007, lk 63.

(2) ELT L 152, 13.6.2007, lk 14.

(3) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/34/EÜ, Euratom (ELT L 22, 26.1.2006, lk 32).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 279

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 23. oktoober 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1230/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1231/2007, 19. oktoober 2007, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1232/2007, 22. oktoober 2007, millega tehakse erand määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 1964/2006 ja (EÜ) nr 1002/2007 seoses riisisektori tariifikvootide raames impordilitsentsitaotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise tähtajaga 2007. aasta detsembris	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1233/2007, 22. oktoober 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 885/2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega	10

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2007/677/ÜVJP, 15. oktoober 2007, Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis	21

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/676/EÜ
*	ELi ja Mehhiko ühiskomitee otsus nr 1/2007, 14. juuni 2007, ELi-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa kohta, mis käsitleb mõiste päritolustaatusega tooted määratlust ja halduskoostöö meetodeid	15