17.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1470/2001 (2) (edaspidi „algne määrus”) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik”) pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud 0–66,1 % ulatuses (edaspidi „algne uurimine”). Enne seda oli komisjon määrusega (EÜ) nr 255/2001 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestanud ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 866/2005 (4) (edaspidi „laiendamismäärus”) laiendas nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ka Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist saadetud kompaktluminofoorlampide impordi suhtes. Laiendamine järgnes algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt läbi viidud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevale uurimisele.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1322/2006 (edaspidi „muutmismäärus”) muutis nõukogu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Muudatus tehti pärast toote määratlusega seotud vahepealset läbivaatamist. Uurimise tulemusena jäeti muutmismäärusega alalisvoolul töötavad lambid meetmete rakendusalast välja. Sestsaadik hõlmasid dumpinguvastased meetmed üksnes vahelduvvoolul töötavaid lampe (sealhulgas nii alalisel kui ka vahelduvvoolul töötavaid sisseehitatud elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlampe).

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teatise avaldamist sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise taotluse. Taotluse esitas 18. aprillil 2006. aastal ühenduse kompaktluminofoorlampide tootjate liit (Community Federation of Lighting Industry of Compact Fluorescent Lamps Integrated, edaspidi „taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 25 %, ühenduse kompaktluminofoorlampide kogutoodangust.

(5)

Taotlus tugines põhjendusele, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumine ühenduse tootmisharule. Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 19. juulil 2006. aastal uurimise (5) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotleja esitas ka avalduse osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, algatas komisjon 8. septembril 2006. aastal uurimise (6) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Vahepealne läbivaatamine piirdub dumpingu taseme uurimisega ühe eksportiva tootja, äriühingu Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) puhul. See viimatinimetatud läbivaatamine on alles pooleli ega kuulu käesoleva määruse alla.

(6)

Komisjon teatas ametlikult läbivaatamise algatamisest taotlejale, ühenduse tootjatele, Hiina Rahvavabariigi eksportivatele tootjatele (edaspidi „Hiina eksportijad”), teadaolevalt asjaga seotud importijatele, kaubandusettevõtjatele, kasutajatele ning nende ühendustele, samuti eksportiva riigi valitsuse esindajatele.

(7)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele nimetatud isikutele ja neile, kes endast algatamisteatistes määratud tähtaja jooksul teatasid.

(8)

Komisjon andis ka kõikidele otseselt asjaga seotud isikutele võimaluse teha algatamisteates määratud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist.

(9)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ja vaatlusaluse toote importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks saatis komisjon välja valimi moodustamise ankeedid, milles küsiti konkreetset teavet iga asjaomase eksportiva tootja ja importija keskmise müügimahu ja hindade kohta.

(10)

Täielikud vastused saadi kolmelt Hiina eksportijalt ja kolmelt importijalt.

(11)

Küsimustik saadeti ka teadaolevatele tootjatele võimalikus võrdlusriigis, milleks on Korea Vabariik (edaspidi „Korea”).

(12)

Samuti saadi vastused küsimustikele neljalt ühenduse tootjalt, kahelt võrdlusriigi Korea tootjalt, ühelt jaemüüjalt (kes tegeles ka impordiga) ja seitsmelt ühenduse tootjatele osade tarnijalt.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse ja ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäike tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Aegumise läbivaatamises hõlmas kahju ja dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse uurimine ajavahemikku alates 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2003. aasta 1. jaanuarist kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalune toode on sama, mis muutmismääruses määratletud toode, st praegu CN-koodi ex 8539 31 90 alla kuuluvad ja Hiina Rahvavabariigist pärinevad sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlambid, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse ja mis töötavad vahelduvvoolul (sealhulgas elektronliiteseadisega kompaktluminofoorlambid, mis töötavad nii alalis- kui ka vahelduvvoolul) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(16)

Komisjon tuvastas, et

on peaasjalikult ühesugused füüsilised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve. Seetõttu on need tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Mitu osalist väitis, et Hiina RVst imporditavad kompaktluminofoorlambid ja ühenduses toodetud kompaktluminofoorlambid ei ole samasugused tooted, sest vaatlusaluse toote kvaliteet (kasutusiga) on erinev ning vaatlusaluse toote lõppkasutajate kategooria (tarbijatele mõeldud kompaktluminofoorlambid) erineb ühenduse toodetud kompaktluminofoorlampide omast (professionaalseks kasutuseks mõeldud kompaktluminofoorlambid).

(18)

Mis puudutab väidetavat kvaliteedi erinevust Hiina RVst imporditavate ja ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide vahel, siis esitati sama väide ka algse uurimise käigus ja lükati algses määruses tagasi. Kuna väites ei sisaldunud uusi elemente, mis näidanuks, et samasuguse toote kirjeldus, nagu see oli määratletud ajutise määruse põhjenduses 13, oli ebaõige, on käesolevas uurimises jäetud alles määratlus, mida kasutati algses määruses, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1322/2006.

(19)

Mis puudutab väidetavat lõppkasutuse erinevust imporditud ja ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide vahel, siis ei muuda see olukord asjaolu, et imporditavad ja ühenduses toodetud kompaktluminofoorlambid võivad tehnilisest seisukohast teineteist vastastikku täielikult asendada ning konkureerivad omavahel otseselt. Lisaks võivad kasutajad küll erineda ja neid võidakse varustada erinevate müügikanalite kaudu, aga see ei avalda mõju tõigale, et sellised kompaktluminofoorlambid on tehniliselt sarnased ning neid kasutatakse samaks otstarbeks, s.o valguse tekitamiseks energiasäästlikul moel.

(20)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(21)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutati sama metoodikat nagu algses uurimises. Kuna aegumise läbivaatamise korral ei ole ette nähtud muutunud asjaolude uurimist, ei võetud uuesti kaalumisele, kas tootjad vastavad turumajandusliku kohtlemise tingimustele või mitte.

(22)

Meenutatakse, et algses uurimises tegi täielikult koostööd üheksa Hiina eksportivat tootjat. Neist kahele eksportivale tootjale, nimelt äriühingutele Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co., Ltd. ja Philips & Yaming Lighting Co., Ltd., võimaldati turumajanduslikku kohtlemist (ajutise määruse põhjendus 15 ja algse määruse põhjendus 14). Üheksast kuuele võimaldati individuaalset kohtlemist (ajutise määruse põhjendus 35 ja algse määruse põhjendus 17). Olgu täheldatud, et mitte kumbki turumajandusliku kohtlemise osaliseks saanud äriühing ei teinud käesolevas aegumise läbivaatamise uurimises koostööd, ning individuaalse kohtlemise osaliseks saanud äriühingutest tegid seda ainult kolm.

(23)

Pidades silmas kaebuses loetletud küllalt suurt arvu Hiina eksportivaid tootjaid, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks paluti kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel endast komisjonile teatada ning esitada algatamisteates nimetatud põhiandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodi jooksul.

(24)

Väljavõttelise uuringu vormile vastas 17 Hiina eksportivat tootjat. Uurimise aluseks võeti teave, mis oli saadud kahelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt, kellele algselt võimaldati individuaalset kohtlemist, ning kolmandalt eksportivalt tootjalt, kellele algselt ei võimaldatud ei individuaalset ega turumajanduslikku kohtlemist. Seda tehti kokkuleppel Hiina ametivõimudega. Need kolm eksportivat tootjat esindavad rohkem kui 30 % Hiina RVst ühendusse eksporditavatest üldkogustest ning üle 40 % kogustest, mille puhul on välja jäetud Hiina eksportija, kelle suhtes on kehtestatud 0 % tollimaks. Nende kahe äriühingu toodang, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, moodustab nendest kogustest valdava osa, mis näitab, et äriühingute puhul, kellele ei võimaldatud ei individuaalset kohtlemist ega turumajanduslikku staatust, oli koostöö tase madal.

(25)

Kontrollkäigud tehti kolme koostööd tegeva eksportiva tootja valdustesse:

(26)

Kuna kõigi tootjate puhul, kes ei vastanud turumajandusliku kohtlemise tingimustele, tuli normaalväärtus kindlaks teha võrdlusriigi põhjal, kasutati sama metoodikat nagu algses uurimises. Seetõttu tuli kõikide Hiina eksportijate puhul normaalväärtus kindlaks teha andmete põhjal, mis olid saadud turumajandusliku kolmanda riigi tootjatelt kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7.

(27)

Algatamisteates leiti, et Hiina RV ekspordi puhul ühendusse on sobivaks turumajanduslikuks kolmandaks riigiks Mehhiko. Mehhikot kasutati võrdlusriigina ka algses uurimises.

(28)

Kuid Mehhikos ei soovitud koostööd teha. Leiti, et vaatlusaluse toote tootmine Mehhikos on enne läbivaatamise uurimisperioodi algust lõpetatud.

(29)

Seetõttu võeti läbivaatamise uurimises koostöö tegijate leidmiseks ühendust tootjatega teistes turumajanduslikes kolmandates riikides, sh Indoneesias, Malaisias, Indias ja Korea Vabariigis (edaspidi „Korea”).

(30)

Kõige kõrgem oli koostöö tase Koreas, kus kaks tootjat esitasid küsimustikule vastused ja olid seejärel nõus kohapealsete kontrollkäikudega. Komisjoni talituste palvele vastas ka üks tootja Malaisiast, kuid tema esitatud andmed olid valdavalt puudulikud. Vastas ka üks tootja Indiast, kuid tema omamaine müük ei olnud representatiivne. Lisaks sellele leiti, et India turu avatusele avaldab negatiivset mõju mitmete tollimaksude olemasolu, nagu näiteks tasakaalustav tollimaks, tasakaalustav eritollimaks ja „Custom educational duty”. Nendel põhjustel ning arvestades, et Korea turul ei tuvastatud suuremaid konkurentsi- ega kaubandustakistusi, leiti, et Korea on kõige sobivam võrdlusriik.

(31)

Seejärel võeti ühendust mitmete tootjate ja tootjate ühendustega Koreas ning kutsuti neid tegema koostööd, mis seisnes küsimustiku täitmises. Kaks Korea Vabariigis asuvat tootjat andsid küsimustikule vastused ja tegid uurimise käigus täielikku koostööd. Sellest tulenevalt põhinesid arvutused neilt kahelt koostööd tegevalt tootjalt saadud kontrollitud andmetel.

(32)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, määrati ekspordihinnad kindlaks sõltumatute klientide poolt ühenduses tegelikult makstud hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(33)

Õiglase võrdluse tagamiseks normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel võeti vajaduse korral ja õigustatud juhtudel arvesse erinevusi füüsilistes omadustes, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes.

(34)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, tehti kindlaks dumpingumarginaal. Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi vaatlusaluse toote kaalutud keskmisi normaalväärtusi kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse eksportimisel.

(35)

See võrdlus näitas rohkem kui 50-protsendilise dumpingu esinemist mõlema äriühingu puhul.

(36)

Mis puudutab selliste äriühingute dumpingumarginaale, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, siis selliste äriühingute koostöövalmidus oli väike. Sellel taustal määrati dumpingumarginaal vähemalt eelmises lõikes nimetatud tasemel. Seda tehti eespool kirjeldatud normaalväärtuse põhjal, mida võrreldi koostööd tegevatelt eksportijatelt ja ühenduse ettevõtjatelt ning ametlikust statistikast saadud ekspordihindadega ning kontrolliti komisjoni käsutuses olevate konfidentsiaalsete statistiliste andmete põhjal. Võrdlemine toimus eespool selgitatud viisil.

(37)

Kuna algses uurimises turumajandusliku kohtlemise osaliseks saanud äriühingud ei teinud läbivaatamise uurimises koostööd, ei ole andmeid, mis näitaksid, et dumpingumarginaalid erinevad algselt kindlaks tehtud väärtustest.

(38)

Seetõttu ning eelkõige kolmelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt saadud tõendusmaterjali põhjal näitab uurimine selgesti dumpingu jätkumist.

(39)

Kolmel eksportival tootjal on olemas tootmisvõimsus ja laovarud, et jätkata suurte koguste müümist ühenduse turul. Lisaks sellele rõhutatakse, et ühenduse turg on väga atraktiivne tänu oma suurusele ja üha kasvavale nõudlusele vaatlusaluse toote järele. Seetõttu on paljud Hiina eksportivad tootjad üles ehitanud hästi toimiva turustusvõrgu, mis hõlbustab vaatlusaluse toote müümist. See kajastub ka asjaolus, et olemasolevatest meetmetest hoiti kõrvale, mistõttu määrusega (EÜ) nr 866/2005 laiendati neid meetmeid ka Vietnamile, Pakistanile ja Filipiinidele. Samuti oli Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus üsna kasin (vt eespool). Lisaks sellele viitab läbivaatamise uurimisperioodil tuvastatud dumpingu ulatus tõenäosusele, et meetmete aegumise korral dumping jätkub.

(40)

Üldjuhul olid hinnad ühenduses kõrgemad kui need, mida kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat said samaväärsete mudelite eest siseturul. Seetõttu on põhjust oletada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Hiina eksportivad tootjad huvitatud müügi suunamisest ühendusse.

(41)

Üldjuhul olid läbivaatamise uurimisperioodi vältel ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse kõrgemad kui need, mida kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat said samaväärsete mudelite eest siseturul. Need olid siiski madalamad kui võrdlusriigis kindlaks tehtud normaalväärtus. Ei ole põhjust oletada, et see mall osutuks meetmete kaotamise korral ühendusse suunduva ekspordi puhul teistsuguseks. Seega toetavad need faktid järeldust, et enamiku Hiina ekspordi puhul dumping jätkub või vähemasti valitseb selle kordumise oht.

(42)

Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid umbes samal tasemel nagu ühenduse hinnad. Kuid kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, on tõenäoline, et ühenduse turg muutub Hiina eksportivatele tootjatele veelgi atraktiivsemaks.

(43)

Kõik kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat tootsid ja müüsid läbivaatamise uurimisperioodi jooksul peaaegu täisvõimsusel. Kui uued arengutendentsid turul nõuavad, võib uued tootmisliinid käivitada suhteliselt kiiresti. Seetõttu suurendavad Hiina tootjad tõenäoliselt oma võimsust, juhul kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Sellest tulenevalt jätkub omakorda tõenäoliselt ka dumping.

(44)

Nagu on sedastatud määruses (EÜ) nr 866/2005, hoiti olemasolevatest meetmetest kõrvale, suunates tooteid Vietnami, Pakistani ja Filipiinide kaudu. Seepeale laiendati meetmeid ka nendele vaatlusaluse toote saadetistele. Jällegi tõendavad tuvastatud kõrvalehoidmisviisid, et ühenduse turg on Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne. See atraktiivsus paneb meetmete kehtetuks tunnistamise korral kõige tõenäolisemalt Hiina tootjaid eksportima üha suuremaid koguseid. Kuna eksport toimus juba läbivaatamise uurimisperioodil (st kui meetmed juba kehtisid) dumpinguhinnaga, jätkub dumping tõenäoliselt ka siis, kui meetmed aeguvad ja ekspordikogused sellest tulenevalt suurenevad.

(45)

Tuvastati, et läbivaatamise uurimisperioodil toimus dumping märkimisväärsel tasemel (üle 50 %). Tänu oma suurusele ja üha kasvavale nõudlusele vaatlusaluse toote järele on ühenduse turg olnud ja on ka edaspidi väga atraktiivne. Lisaks suurendab seda atraktiivsust veelgi ühenduse turu hinnatase, kus hinnad on oluliselt kõrgemad kui Hiina RVs. Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, suurendavad Hiina tootjad tõenäoliselt oma tootmisvõimsust, et muutunud turusituatsiooni ära kasutada. Kõik need tegurid kokku muudavad dumpingu jätkumise meetmete kehtetuks tunnistamise järel väga tõenäoliseks.

(46)

Eeltoodu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

(47)

Kompaktluminofoorlampe toodab ühenduses neli tootjat:

(48)

Kõik neli koostööd tegevat tootjat kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse ja tegelevad laia tootevaliku arendamise ja valmistamisega. Neil kõigil on nii ühenduses kui ka mujal maailmas oma müügi- ja turustussüsteemid.

(49)

Uurimise käigus uuriti eespool nimetatud tootjaid algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 alusel. Üksikasjalikest tulemustest (vt lisa) ilmnes keerukas pilt sektorist, mille struktuur on liikuv ja kus valitsevad vastakad seisukohad: tootmismahult suurim tootja toetab meetmete jätkumist, ülejäänud aga on selle vastu.

(50)

Märgitakse, et eespool nimetatud suurim ühenduse tootja, mida lisas nimetatakse äriühinguks B, tootis ühenduse toodangust umbes 48 %, seega moodustab tema toodang kahtlemata ühenduse toodangust märkimisväärse osa. Lisaks sellele näeb algmääruse artikli 9 lõige 1 ette, et ka siis, kui kaebus tagasi võetakse, võib ühendus võtta meetmeid, juhul kui see on ühenduse huvides. See reegel kehtib mutatis mutandis ka aegumise läbivaatamise korral, mille puhul kaebust täielikult tagasi ei võeta, kuid kus oluline ühenduse tootja on jätkuvalt meetmete poolt. Juhul kui tootja toodang moodustab olulise osa ühenduse tootmisharust, mis käesoleval juhul on nii, on tema andmed kahju kohta parimad kättesaadavad andmed.

(51)

Seetõttu analüüsiti kahju kordumise ja/või jätkumise kindlakstegemiseks olukorda meetmeid toetavas äriühingus. Analüüsi selle kohta, millist mõju on meetmed avaldanud teistele ühenduse tootjatele, on kirjeldatud allpool punktis „Ühenduse huvid”.

(52)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse tootjate müügimaht ja (vajaduse korral korrigeeritud) Eurostati näitajad vaatlusaluse toote impordimahu kohta asjaomasest riigist ja teistest kolmandatest riikidest.

(53)

CN-kood 8539 31 90 võib hõlmata ka muude toodete importi peale vaatlusaluse toote. Selle tulemusena hinnati, millise protsendi moodustab selle koodi raames vaatlusaluse toote import; seda tehti huvitatud isikute poolt küsimustikule antud vastuste ja kaebuse esitaja antud teabe põhjal ning kontrolliti komisjoni käsutuses olevate konfidentsiaalsete statistiliste andmete põhjal. Kuigi mõnel juhul võib väita, et terve CN-koodi andmed kajastavad vaatlusaluse toote impordi mahtu ja hindu üsna hästi, oldi hinnangu andmisel konservatiivne, vähendades neid koguseid. Igal juhul on järeldused samad, ükskõik, kas kasutatakse sellist konservatiivset lähenemist või terve CN-koodi andmeid. Mõned allpool toodud näitajad on äriühingute teabe ja/või statistika konfidentsiaalsuse kaitseks (näiteks 10- või 14-kohaliste koodide korral) esitatud indeksi või vahemikuna.

(54)

Ühenduse tarbimine on arenenud järgmiselt.

Tabel 1

(55)

Vaatlusalusel perioodil kasvas vaatlusaluse toote tarbimine 90 %. Tarbimise kasv tuleneb osaliselt tarbijatele mõeldud vaatlusaluse toote impordi kasvust. Väikesemõõtmelised hõõglampidega sarnanevad kompaktluminofoorlambid, mis on hakanud vallutama turgu, kuna nad on tarbijate hulgas populaarsed (väidetavalt tänu nende disainile ja madalale hinnale), on vallandanud suure nõudluse kasvu.

(56)

Hiina RVst tuleva impordi mahu ja turuosa areng on esitatud tabelis 2. Vastavalt laiendusmääruse järeldustele on allpool dumpinguhinnaga impordi hulka lisatud ka CN-koodi 8539 31 90 all registreeritud import, mis on ajavahemikul alates 2003. aastast kuni meetmete laiendamiseni saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist. Rõhutatakse, et selle impordi lisamine ei mõjuta kirjeldatud arengusuundumuste laadi. Kuna vahepealne läbivaatamine seoses äriühinguga Lisheng Electronics (vt eespool) ei ole veel lõpule viidud, eeldatakse, et algse uurimise tulemused (kus dumpingut ei tuvastatud) kehtivad ka käesoleval aegumise läbivaatamisel.

Tabel 2

(57)

Ajavahemikus 2003. aastast läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni suurenes dumpinguhinnaga import Hiina RVst 235 %. Dumpinguhinnaga impordi osakaal ühenduse tarbimisest suurenes selle aja jooksul 20–30 protsendist 47–57 protsendini.

(58)

Samal ajal kasvas ka dumpinguvaba impordi turuosa ühenduse turul, ehkki mitte samal määral nagu dumpinguhinnaga import. Läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ulatus dumpinguvaba impordi turuosa ühenduse turul 17–27 protsendini, mis on palju vähem kui dumpinguhinnaga impordil.

(59)

Kokkuvõttes oli dumpinguhinnaga ja dumpinguvaba Hiina RV impordi turuosa kokku ühenduse turul läbivaatamise uurimisperioodil umbes 72 %.

(60)

Hinna allalöömise arvutamisel kasutati samasugust lähenemisviisi, nagu on kirjeldatud algse määruse põhjenduses 60. Hiina RV eksportivate tootjate poolt (kelle puhul tuvastati dumping) ühendusse eksporditavate kompaktluminofoorlampide liiki võrreldi meetmete toetaja vastava kompaktluminofoorlampide tüübiga ning seda väljendati protsendina meetmete toetaja tehasehinnast. Selle põhjal tuvastati hinna allalöömine, mis jäi vahemikku 48,2–61,5 %.

(61)

Et saada terviklikku ülevaadet ühenduse turu olukorrast, uuriti ka muudest käesoleva läbivaatamisega seotud riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi arengusuundumusi.

(62)

Kolmandatest riikidest tuleva impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade areng on näidatud tabelis 3 (esile on tõstetud kaks peamist eksportivat riiki).

Tabel 3

(63)

Ajavahemikus 2003. aastast läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni on täheldatud, et Malaisiast ja Taiwanist tulev import on veidi kasvanud. Kokku on kolmandatest riikidest tulev import suutnud võita turuosa vaatamata sellele, et Hiina RVst pärit import on edukalt tunginud ühenduse turule. Kuid võrrelduna Hiina RVst tuleva impordiga on kolmandatest riikidest tuleva impordi osa tühine.

(64)

Väikeste impordikoguste tõttu ei ole mõnede riikide puhul impordistatistikast saadud hinnaandmeid peetud representatiivseks, sest need kalduvad selgesti ja olulisel määral kõrvale Hiina RVst tuleva impordi puhul kindlaks tehtud impordihindadest. Ei ole siiski põhjust arvata, et kolmandate riikide eksportivad tootjad kalduksid Hiina RV eksportivate tootjate nõutud hindadest kõrvale rohkem kui üksnes tühisel määral. Isegi kui neid hindu pidada representatiivseks, ei avaldaks need piiratud mahtusid ning Hiina ekspordihindade ja -mahtude laadi arvestades allpool esitatud järeldustele mingit mõju.

(65)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrolliti kõiki uurimise ainsa toetaja olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandusnäitajaid.

(66)

Arvestades tõsiasja, et need arvud käivad üksnes ühe äriühingu kohta, on kõik arvud konfidentsiaalsuse huvides esitatud indeksina.

Tabel 4

Toodang, olemasolev tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(67)

Pärast tootmise kasvu aastatel 2003–2004 on meetmete toetaja tootmine ajavahemikus 2004. aastast kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni langenud 22 %. Kuna olemasolev tootmisvõimsus on püsinud muutumatuna, on tootmisvõimsuse rakendusaste 2004. aastast saadik vähenenud samavõrd kui tootminegi, s.o 22 %.

(68)

Väiksema tootmismäära (ja väiksema tootmisvõimsuse rakendusastme) põhjuseks on meetmete toetaja toodetava kompaktluminofoorlampide tüübi väiksem müügimaht ühenduse turul.

Tabel 5

Varud

(69)

Sedamööda, kui on vähenenud nõudmine selle tootja kompaktluminofoorlampide järele (vt eelmist põhjendust), on vaatlusalusel perioodil suurenenud ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide laovarud. Varude suurenemist läbivaatamise uurimisperioodil tuleks osaliselt vaadelda asjaolu taustal, et kompaktluminofoorlambid on hooajaline toode (müügimaht suureneb pimedamal aastaajal ja selle eel). Seega tuleneb varude suurenemine ajavahemikul 2005. aastast läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni osaliselt hooajalistest teguritest. Ent mingil määral tuleneb see ka ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide väiksemast müügimahust läbivaatamise uurimisperioodi jooksul.

(70)

Ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide müügimaht, ühenduse tarbimise turuosa ja kasv.

Tabel 6

(71)

Meetmete toetaja poolt ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide müügimaht ühenduse turul jäi vaatlusaluse perioodi esimestel aastatel absoluutarvudes suhteliselt stabiilseks. Läbivaatamise uurimisperioodi ajal täheldati siiski müügimahu vähenemist 20 %.

(72)

Ühenduse tarbimise suhtes on meetmete toetaja poolt ühenduses valmistatud kompaktluminofoorlampide turuosa vähenenud.

Tabel 7

Müügihinnad

(73)

Ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide keskmine müügihind on vaatlusalusel perioodil vähenenud. Ühiku keskmine müügihind on vaatlusalusel perioodil vähenenud 12 %.

Tabel 8

Tööhõive, palk ja tootlikkus ühe töötaja kohta

(74)

Töötajate arv on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenenud, mis tuleneb otseselt tootmise vähenemisest ühenduse piires.

(75)

Palgakulu on vähenenud paralleelselt töötajate arvu vähenemisega.

(76)

Tootmises hõivatud töötajate tootlikkus on vaatlusalusel perioodil suurenenud 11 %, s.o tootmises hõivatud töötajate arv on vähenenud rohkem kui toodetud kompaktluminofoorlampide arv.

(77)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ja hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju meetmete toetajale hinnata tühiseks.

(78)

Eelöeldut arvestades ei saa järeldada, et toetaja on varasema dumpingu mõjudest täielikult toibunud.

Tabel 9

Tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavoog

(79)

Kõik eespool toodud tulemuslikkuse näitajad näitavad kasumlikkuse vähenemistendentsi. Korralikele majandustulemustele (pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal) järgnes meetmete toetajal vaatlusaluse perioodi esimeste aastate jooksul üsna heade majandustulemuste periood. Kuid Hiina RVst pärit kompaktluminofoorlampidega konkureerimise tõttu on müügimahud ja keskmised müügihinnad vähenenud ning see on avaldanud meetmete toetaja majandustulemustele negatiivset mõju. Vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele kandis meetmete toetaja läbivaatamise uurimisperioodi jooksul kahjumit.

Tabel 10

Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(80)

Investeeringute tase on vaatlusalusel perioodil üldiselt vähenenud. Samuti tuleks mainida, et vaatlusalusesse tootesse suunatud investeeringute tase on üldiselt olnud madal, mida näitab tõsiasi, et olemasolev tootmisvõimsus ei ole vaatlusalusel perioodil muutunud.

(81)

Meetmete toetaja ei ole teatanud konkreetsetest probleemidest seoses oma kapitali kaasamise võimega.

(82)

Vaatlusalust perioodi on iseloomustanud üha suurenev import Hiina RVst, mis ühenduses toodetud kompaktluminofoorlampide osas on osaliselt toimunud meetmete toetaja majandustulemuste arvelt. Müügimahud ja müügihinnad on vähenenud ja kasumlikkus on vähenenud sellise tasemeni, et äriühing kandis läbivaatamise uurimisperioodil kahjumit.

(83)

Seega on selge, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, halveneksid meetmete toetaja majandustulemused ühenduses valmistatud kompaktluminofoorlampide osas.

(84)

Meetmeid toetav tootja väitis, et selleks, et kaitsta end importtoodete konkurentsi eest ja hoida oma turuosa ühenduse turul, on ta hakanud importima kompaktluminofoorlampe asjaomasest riigist.

(85)

Impordimaht moodustab üksnes suhteliselt väikese osa kogu müügimahust ühenduse turul.

(86)

Meetmete toetaja eksporditegevus on vaatlusalusel perioodil halvenenud. Osaliselt võib seda seletada asjaoluga, et mõne ekspordituru puhul muutis meetmete toetaja oma kompaktluminofoorlampide tarnimise asukohta, viies selle ühenduses asuvast valmistuskohast eksporditurule lähemal asuvasse kohta.

(87)

Ekspordimüügi keskmine ühikuhind on vaatlusalusel perioodil olnud suhteliselt stabiilne, kaldudes läbivaatamise uurimisperioodi lõpul langema.

(88)

Uurimine näitas, et Hiina eksportijate tootmisvõimsus on märkimisväärne ja seda võib hõlpsasti suurendada. Lisaks sellele on ühenduse hinnatase muude turgudega võrreldes endiselt atraktiivne ning ühenduses on Hiina eksportijatel olemas hästi toimivad turustuskanalid. Seetõttu on tõenäoline, et Hiina eksport suureneb.

(89)

Täheldatud märkimisväärne dumpingu ja hinna allalöömise tase ning Hiina ekspordi madal hinnatase muudes kolmandates riikides näitavad, et eespool nimetatud ekspordimaht ühendusse toimuks dumpinguhinnaga, mis oleks madalam kui meetmete toetaja hinnad ja kulud.

(90)

Selliste ekspordimahtude ja hindade kombineeritud mõju viiks tõenäoliselt meetmete toetaja olukorra halvenemiseni. Olenemata sellest, kas meetmete toetaja reageeriks sellele müügi (ja sellest tulenevalt ka tootmise) vähendamise, hindade vähendamise või mõlemaga, oleks majandusolukorra halvenemine märkimisväärne.

(91)

Uurimisel ei tuvastatud muid tegureid, mis seaksid dumpinguhinnaga impordi tõenäolise mõju meetmete toetaja olukorrale kahtluse alla. Eriti on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, võtaks dumpinguhinnaga import Hiinast üle muudest allikatest pärinevate, sh ühenduse tootjate valmistatud toodete ja 0 % tollimaksuga Hiina tootja turuosa. Isegi kui seda ei toimuks, oleks dumpinguhinnaga Hiina impordi maht ja hinnatase selline, et dumpinguvabadest allikatest tulev import ei mõjutaks seda põhjuslikku seost oluliselt. Lisaks sellele ei ole tuvastatud ühtki tegurit, millega kahju põhjendada. Eelkõige pole tõendeid selle kohta, et kehtiks mõni algmääruse artikli 3 lõikes 7 loetletud asjaoludest, ning kindlasti mitte sellises ulatuses, et see mõjutaks põhjuslikku seost dumpingu ja kahju vahel.

(92)

Peale selle ei saa arvata, et meetmeid toetava tootja imporditegevus avaldaks kahju jätkumise tõenäosusele olulist mõju. Ses suhtes on kindlaks tehtud, et see import tuleneb meetmete toetaja vajadusest tootevalikut täiendada.

(93)

Selle põhjal järeldatakse, et kui Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, oleks tõenäoline, et kahjulik dumping jätkub või kordub.

(94)

Esiteks tuletatakse meelde (vt põhjendust 50), et algmääruse artikli 9 lõige 1 näeb ette, et ka siis, kui kaebus tagasi võetakse, võib ühendus võtta meetmeid, juhul kui see on ühenduse huvides. Seda enam on see võimalus ühendusele avatud aegumise läbivaatamise puhul, kui oluline ühenduse tootja on jätkuvalt meetmete poolt, isegi kui muud tootjad on nende jätkumise vastu. Seetõttu, ning ühtlasi vastavalt algmääruse artiklile 21, uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks ühenduse huvides tervikuna, ning kui jah, siis millise aja jooksul. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõikide asjaomaste eri huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on kehtinud juba alates aastast 2001, mis võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(95)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(96)

Nagu eespool punktis D rõhutatud, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline, et kahjustav dumping jätkub ja kordub.

(97)

Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, on tõenäoline, et kahjumlik olukord jätkub. Praegu töötab valmistustehastes mitusada töötajat. Seetõttu on kaebust toetava ühenduse tootja huvides, et dumpinguvastased meetmed asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vastu kehtestataks uuesti.

(98)

Üldiselt tuleks rõhutada, et arvestades, et ühenduse tootjad tegelevad ka impordiga, on tollimaksude olemasolu avaldanud nende üldisele tegevusele negatiivset mõju. Peale kulude, mis tulenevad impordiga seotud dumpinguvastastest meetmetest, ei ole meetmed lasknud neil oma tootevalikut, müügiportfelli ja sellest tulenevalt kasumlikkust optimeerida. Selle tõttu on mõjutatud ka investeeringud, tootmine, teadus- ja arendustegevus ning muud strateegilised otsused. Need negatiivsed mõjud on oluline aspekt, mida tuleb käesolevas analüüsis arvesse võtta.

(99)

Meenutatakse, et äriühing A oli lisaks Euroopas asuvale tootmisele teatanud oma strateegiast hankida tooteid Hiina RVst. Seetõttu järeldatakse, et meetmete taaskehtestamine ei oleks selle tootja huvides.

(100)

Veel kaks ühenduse tootjat (keda lisas nimetatakse äriühinguks C ja äriühinguks D) olid meetmete taaskehtestamise vastu. Kuigi need mõlemad äriühingud hangivad kompaktluminofoorlampe Hiina RVst, toimub mõlemal endiselt ühenduses märkimisväärne tootmistegevus. Sel põhjusel ei saa välistada, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus nende kahe tootja huvidega, eriti mitte keskpikas perspektiivis.

(101)

Mitmed tarnijad, kes tarnivad märkimisväärse osa ühenduse tootmisharule tarnitavatest toodetest, tegid uurimise käigus komisjoniga koostööd. Kõik peale ühe tarnija avaldasid toetust meetmete jätkumisele ning väljendasid muret ärivõimaluste kaotamise üle, kui kompaktluminofoorlampide tootmine peaks ühenduses ohtu sattuma. Neil tarnijatel on ühtekokku mitusada töötajat Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Slovakkias ja Ungaris.

(102)

Seetõttu võib järeldada, et tarnijate huvides on dumpinguvastaste meetmete taaskehtestamine asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vastu.

(103)

Komisjon saatis küsimustiku kaheksale vaatlusaluse toote importijale/turustajale. Vastused saadi kolmelt importijalt, kes esindavad pisut üle 1 % asjaomasest riigist pärit vaatlusaluse toote impordi kogumahust ühendusse. Vaatlusalune toode on oluline kõigile kolmele äriühingule ning vaatlusaluse toote käive moodustab iga äriühingu kogukäibest 10–70 %. Eeldati, et see käive suureneb tänu selle toote tarbimise oodatavale kasvule keskpikas perspektiivis. Endast teatas ka üks äriühing, kes esindas jaemüügisektorit.

(104)

Kaks importijat ja jaemüügisektorit esindav äriühing väljendasid meetmete jätkumise suhtes selget vastuseisu, samas kui kolmas importija tõi esile nii kehtivate meetmete eeliseid kui ka puudusi. Kõik kolm äriühingut kinnitasid, et ühendus sõltub asjaomase toote impordist Hiina RVst, sest ühenduse toodang ei suuda turunõudlust rahuldada. Lisaks sellele rõhutasid nad, et ühenduse tarbimine peaks peatselt oluliselt kasvama. Siiski mööndi, et kehtivad meetmed ei ole lasknud madalakvaliteedilistel nn C-kategooria spektraallampidel olulisel määral ühenduse turule tungida. Arvestades asjaolu, et tarbijatel võiks olla raske eristada neid kõrgema kvaliteediga B-kategooria lampidest, tähendaks meetmete kaotamine, et B-kategooria lampidel, mis on kõnealuste importijate äritegevuses kesksel kohal, oleks raske konkureerida.

(105)

Mitu huvitatud isikut väitis, et dumpinguvastased tollimaksud on vastuolus ühenduse energiasäästupoliitikaga, sest nende kehtestamise tagajärjel on tõusnud tarbijahind, mis on vähendanud energiasäästlike lampide (kompaktluminofoorlambid) müüki. Seevastu väitis üks isik, et meetmete kaotamine oleks kahjulik ühenduse keskkonnapoliitikale, kuna Hiinas toodetud kompaktluminofoorlambid sisaldavad rohkem elavhõbedat ning avaldavad seetõttu oma kõrvaldamise korral keskkonnale suuremat negatiivset mõju kui ühenduses toodetud lambid.

(106)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk on võidelda ebaausate konkurentsieeliste vastu, mis tulenevad ühendusse suunatud dumpinguhinnaga impordist. Muude ühenduse poliitiliste eesmärkide olemasolu kui niisugune ei välista seega tollimaksude kehtestamist või alalhoidmist, kui seda peaks vaja olema.

(107)

Siiski on uurimine näidanud, et vaatlusaluse toote tarbimine ja nõudlus on Euroopa turul kiiresti kasvanud ja selline nõudluse kasv tuleneb tõenäoliselt Euroopa tarbijate suuremast huvist vähendada oma kulutusi energiale ja aidata nõnda kaasa jätkusuutlikule arengule. Samuti on selge, et kehtivad meetmed avaldavad olulist mõju vaatlusaluse toote jaehinnale ühenduses. See on tähendanud, et tarbijad, kes potentsiaalselt oleksid läinud hõõglampide kasutamiselt üle vaatlusaluse toote kasutamisele, ei ole saanud seda teha, kuna nende toodete jaehinna vahe on märkimisväärne – ning seda vahet suurendavad veelgi kehtivad meetmed. Seetõttu tuleb antud juhul ühenduse huvi hindamisel võtta arvesse ka vaatlusaluse toote tarnimist turule piisavates kogustes ja mõistliku hinnaga.

(108)

Selle taustal tuleb arvestada energiasäästlike lampide kasutamise soodustamise poliitikat ühenduses, mis üksnes võimendab eespool nimetatud argumente.

(109)

Võttes arvesse võimalikke turu arengusuundumusi, on väga tõenäoline, et meetmete jätkamine paneks keskpikas ja pikemas perspektiivis tarbijatele olulise koormuse.

(110)

Vastuseks sellele avaldusele on ühenduses asuv kaebust toetav tootja väitnud, et kehtivad meetmed ei ole ühenduses tarbijahindu eriti kergitanud. Selle väite kohta tuleks märkida, et ehkki võib olla tõsi, et teatavate mudelite tarbijahind on meetmete kehtestamisest saadik langenud, ei saa eitada, et kuni 66 % tollimaksud, mida on laiendatud ka meetmetest kõrvalehoidmisena toimunud impordile, on paratamatult mõjunud hinda tõstvalt. Lisaks sellele olid meetmete toetaja enda andmete kohaselt liikmesriigis, kus ühenduse jaeturg on suurim, kolme mudeli hinnad viiest 2006. aasta alguses kõrgemad kui 2001. aasta alguses. Lisas äriühinguks A nimetatud äriühing väitis, et ei ole selge, kas kaebuse esitaja on oma kaebuse tagasi võtnud. Nagu eespool öeldud, jääb ühenduses asuv kaebust toetav tootja oma kaebuse juurde.

(111)

Mõned huvitatud isikud on ka väitnud, et meetmed on vastuolus ühenduse huvidega, kuna ühenduse tootjatel puudub võimsus nõudluse rahuldamiseks ning seetõttu on turu varustamiseks vajalik import.

(112)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole keelata importi ega piirata kompaktluminofoorlampide tarnimist ühenduse turule. Nagu eespool näidatud, ei ole kehtivad meetmed importi kahjustanud. Vastupidi, kasvav nõudlus on vaatlusalusel perioodil viinud Hiina RVst pärit impordi suurenemiseni nii absoluutarvudes kui ka turuosa poolest. On siiski selge, et keskpikas perspektiivis on meetmete jätkumisest tulenev mõju tarnetele märgatavam.

(113)

Mõned huvitatud isikud on lisaks väitnud, et kehtivad meetmed moonutavad konkurentsi ühenduse turul, kuna Hiina RV tootjatelt, kelle suhtes on kehtestatud nullprotsendiline või väga väike tollimaks, saavad kompaktluminofoorlampe hankida vaid mõned ettevõtjad. Teistel ettevõtjatel on turule üksnes piiratud juurdepääs, kuna nad saavad importida üksnes nendelt eksportivatelt tootjatelt, kelle suhtes kehtivad kõrged tollimaksud.

(114)

Tuleks meenutada, et algmääruse artiklis 21 viidatakse vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju. Sel eesmärgil aitab meetmete kehtestamine tasakaalustada eksportijate eeliseid, mis tulenevad dumpingust. Seega aitaksid tollimaksud tagada võrdse mänguruumi ühest küljest ühenduse tootjatele, kolmandate riikide eksportijatele ja asjaomase riigi eksportijatele, kelle puhul dumpingut ei ole tuvastatud, ning teisest küljest eksportijatele, kes tegutsevad dumpingu toel. Asjaolu, et mõnede eksportijate suhtes on kehtestatud kõrgemad tollimaksud kui teiste suhtes, kajastab lihtsalt eri eksportijate erinevaid dumpingumarginaale ega too seetõttu kaasa diskrimineerimist ega konkurentsimoonutisi importijate vahel, kellel on juurdepääs erinevatele Hiina RV tarneallikatele. Lisaks sellele on uurimine näidanud, et ühenduse ettevõtjatel on juurdepääs kompaktluminofoorlampide tarnetele mitmetelt tootjatelt nii ühenduses, asjaomases riigis kui ka kolmandates riikides, ning ei ole esitatud tõendeid, mis toetaksid väidet, et mõnedel ettevõtjatel puudub juurdepääs sellele turule. Eespool öeldut silmas pidades tuleb järeldada, et meetmete jätkamisel on oluline mõju tarbijatele jaehinna ja tarnete kättesaadavuse osas, eriti keskpikas ja pikemas perspektiivis.

(115)

Algmääruse artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et tuleb pöörata erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju, ning üks tootja, kelle toodang moodustab olulise osa ühenduse toodangust, kannatab uurimise käigus tuvastatud dumpingu kahjulike mõjude all. Seevastu on olulisi kaalutlusi, mis viivad järeldusele, et ühenduse huvides on meetmete kohaldamine lõpetada: ühenduse tootmisharu ise on suuresti sõltuv Hiina RVst tulevast impordist, et rahuldada kiiresti kasvavat nõudlust; mõned ühenduse tootjad ise ei toeta meetmete jätkamist; on ka näidatud, et meetmetel on oluline mõju tarbijahindadele ja sellest tulenevalt ka tarbija valikutele selles suhtes, kas osta kompaktluminofoor- või vähem tõhusaid hõõglampe.

(116)

Kõiki neid huve arvesse võttes jõutakse järeldusele, et asjaomastele huvidele vastab ülekaalukamalt meetmete lõpetamine. Ent pidades silmas eespool märgitud kaalutlusi seoses meetmete jätkamist toetava tootja huvidega, ning seades neile vastukaaluks teiste osaliste, eeskätt teiste ühenduse tootjate huvid, on ühenduse lühiajalistes huvides meetmete jätkamine kohanemisperioodi jooksul. Seetõttu on kohane jätta meetmed kehtima üksnes üheks aastaks ning lasta neil seejärel aeguda. Pärast seda oleksid tõenäolised negatiivsed mõjud tarbijatele ja teistele ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suured, võrreldes kasuga, mida ühenduse tootjad meetmetest saavad.

(117)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete lõpetamise kohta pärast ühe aasta möödumist. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Esitatud teavitamisjärgsed märkused ei andnud põhjust järeldusi muuta.

(118)

Eespool öeldust tuleneb, et dumpinguvastased meetmed tuleks ühe aasta möödudes lõpetada,

17.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/21

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

17.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/23

(1)

Liikmesriik võib erandina üldisest reeglist lubada määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini valmistamist nii, et veini valmistamise põhitoorainele lisatakse ühte või mitut veinisektori saadust, mis ei pärine sellest piirkonnast, mille nime vein kannab, kui ta annab selleks selgesõnalise loa ja teostab vajalikke kontrolle ning kui on tegemist traditsioonilise tootmisviisiga, mida reguleerivad tootjaliikmesriigi erinormid. Selle tagamiseks, et komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 (2) artikli 31 lõikega 3 ettenähtud erandi aegumine ei piiraks ettevõtjaid ega pädevaid asutusi, tuleks erandit uuesti pikendada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 753/2002 II lisas on loetletud viinamarjasordid ja nende sünonüümid, mis sisaldavad geograafilist tähist ja mis võivad esineda veinide etikettidel. Kõnealust lisa tuleb kohandada nimetustega, mida on kasutanud Rumeenia.

(3)

Halduskoormuse tõttu ja kaubandusega seotud raskuste vältimiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. juulist 2007.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 753/2002 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

1)

artikli 31 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

2)

II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

17.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/29

(1)

Alates 15. juunist 2007 ei nähta komisjoni 14. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 660/2007 (millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused) (2) enam ette piima ja piimatoodete eksporditoetusi, sealhulgas komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (3) artiklites 36 ja 44 osutatud tarnetele.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklile 37 võivad liikmesriigid lubada eksportijatel järgida korda, mille kohaselt kasutatakse kõnealuse määruse artiklites 36 ja 44 osutatud tarnetele kohaldatava toetusemäära kindlaksmääramiseks kuu viimast päeva. Seetõttu ei ole nimetatud korra alusel 1.–14. juunini 2007 toimunud piima- ja piimatoodete tarnetele kohaldatavat toetusemäära võimalik kindlaks määrata.

(3)

See ei tohiks mõjutada õigust toetusele tarnete puhul, mis on tehtud määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 37 ettenähtud korra alusel enne määruse (EÜ) nr 660/2007 jõustumise kuupäeva. Seetõttu on kõnealuse toetuse kindlaksmääramiseks vaja määrata sel eesmärgil kasutatav kuupäev erandina määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 37 lõikest 2.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,