11.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 390/2007 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest („USA”), Hiina Rahvavabariigist („HRV”) ja Taiwanist pärit peroksosulfaatide (persulfaatide) impordi suhtes, mida praegu liigitatakse CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 alla.

(2)

Nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 12, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 („uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist USAst, HRVst ja Taiwanist pärit persulfaatide impordi suhtes esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist USAst, HRVst ning Taiwanist pärit persulfaatide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast seda teavitamist võimalus esitada oma märkused teatava ajavahemiku jooksul.

(5)

Komisjon viis läbi põhjalikuma uurimise ühenduse huvide aspektide suhtes ja teostas ühenduses asuva kasutaja poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduvate andmete analüüsi ajutiste dumpinguvastaste meetmete kohaldamise järel.

(6)

Tehti üks täiendav kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse:

(7)

Isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

(8)

Meenutatakse, et vastavalt ajutise määruse põhjendusele 14 hõlmab vaatlusalune toode järgmist nelja põhitüüpi: ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 (edaspidi „APS”), naatriumpersulfaat (Na2S2O8) (edaspidi „SPS/NPS”), kaaliumpersulfaat (K2S2O8) (edaspidi „PPS/KPS”) ja kaaliummonopersulfaat (2KHSO5 * KHSO4 * K2SO4) (edaspidi „KMPS”).

(9)

Üks USA eksportiv tootja väitis, et KMPSi ei tohiks käsitleda sama toote osana, kuna sellel on teistsugused keemilised omadused ja seda kasutatakse ülejäänud kolme tootetüübiga võrreldes erinevatel otstarvetel. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et kõigi tootetüüpide vahetatavus on piiratud vaid mõningate niširakendustega. Seega kasutataks vaid väga väikest osa tema poolt ühendusse eksporditavast KMPSist ülejäänud kolme tootetüübi tüüpilistes rakendusvaldkondades. Oma väite toetuseks kinnitas eksportiv tootja, et KMPSi müüakse püsivalt kõrgemate hinnatasemete juures, mis andvat tunnistust sellest, et seda müüakse ülejäänud kolme tootetüübiga võrreldes erinevat tüüpi klientidele erinevate otstarvete jaoks.

(10)

Sama eksportiv tootja viitas ka nõukogu määrusele (EÜ) nr 2961/95, (3) millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks HRV-st pärit peroksodisulfaatide impordi suhtes. Kuivõrd uurimise vaatlusalune toode ei sisaldanud KMPSi, väideti, et käesoleva uurimise esialgsed järeldused on vastuolus selle eelneva uurimise järeldustega. Muu hulgas ei kehti määruse (EÜ) nr 2961/95 põhjenduses 7 loetletud kriteeriumid vaatlusaluse toote kindlaksmääramiseks KMPSi suhtes, mis andvat tunnistust selle kohta, et tegemist on teistsuguse tootega. Järgmiseks viitas kõnealune eksportiv tootja USA ametivõimude poolt läbiviidud dumpinguvastasele uurimisele, mis hõlmas persulfaate, kuid mitte KMPSi. (4)

(11)

Esialgsete järelduste teatavaks tegemise järel väitis kõnealune eksportiv tootja ka seda, et KMPSi käsitleti muude tüüpidega võrreldes erinevalt, seda nii transpordiga seoses kui ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (5) („biotsiididirektiiv”). Niisugune erinev käsitlemine andvat tunnistust selle kohta, et tegemist on erinevate toodetega.

(12)

Lõpetuseks väitis eespool mainitud eksportiv tootja, et KMPSi ja ülejäänud kolme tootetüübi ainsaks ühiseks kriteeriumiks on asjaolu, et tegemist on „tugevate oksüdeerijatega”, see aga on avar määratlus, mis kehtib paljude muudegi kemikaalide kohta, näiteks vesinikperoksiid ning naatriumhüpoklorit, mida samuti kasutatakse oksüdeerivate ainetena. Seetõttu tuleks KMPS käesolevast käsitlusest välja jätta või kaasata käsitlusse ka muud oksüdeerivad ained.

(13)

Mis puudutab keemiliste omaduste väidetavat erinevust, siis ei esitanud ülalmainitud eksportiv tootja mingit uut teavet või tõendusmaterjali, vaid kordas peamiselt esialgsete meetmete rakendamisele eelnenud argumente. Rõhutatakse asjaolu, et ajutise määruse põhjendus 17 kinnitab, et igal tüübil, sealhulgas KMPSil, on erinev keemiline valem. Samas aga leiti, et sellistele erinevustele vaatamata on kõigil tüüpidel ühine struktuur (SO3-O2) ja sarnased või võrreldavad füüsikalised ning keemilised omadused. Nii on kõikidel tüüpidel näiteks võrreldav välimus (valge, kristalne sool), sarnane mahumass ja võrreldav aktiivse hapniku sisaldus. Kõik tüübid määratleti kui väävli oksohapete soolad oksüdatsiooniolekus no VI, mis näitab ära aines sisalduva aatomi oksüdatsiooniastme. Seetõttu tehti järeldus, et kõigi tootetüüpide keemilised omadused on sarnased. Kõnealuse eksportiva tootja poolt esitatud teave ei sisaldanud andmeid, mis oleks neid järeldusi muutnud.

(14)

Leiti, et ülaltoodud omadused on persulfaatidele ainuomased ja eristavad neid muudest toodetest. Muu hulgas näitas uurimine, et vesinikperoksiid on värvitu vedelik, mille keemiline valem erineb persulfaatide omast (H2O2). See ei sisalda väävlit ja selle aktiivse oksüdandi sisaldus on ligikaudu kümme korda suurem kui ühel vaatlusalusel tootel. Lisaks kasutatakse vesinikperoksiidi persulfaatidega võrreldes erinevatel otstarvetel. Samuti erineb naatriumhüpokloriti keemiline struktuur vaatlusaluse toote omast (NA+OCl–) ning see ei sisalda hapnikku / hapniku sidemeid või väävlit. NA+OCl– on tahke ühend, mis on aga tavaliselt kaubanduslikult saadaval vesilahusena. Kuivõrd selles puudub aktiivne hapnik, kasutatakse seda klooripõhiseks pleegitamiseks. Seetõttu otsustati, et eespool mainitud toodete omadused ja kasutusotstarbed on erinevad ning need ei ole persulfaatidega võrreldavad. Seetõttu lükati tagasi väide, et toote määratlus on liiga avar.

(15)

Mis puudutab väidet, et KMPSi kasutamise lõppotstarbed erinevad oluliselt ülejäänud kolme tootetüübi omadest, siis korrati peamiselt enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud argumente. Eksportiv tootja märkis muu hulgas, et KMPSi kasutatakse laialdaselt basseinide puhastamisel ja desinfitseerimisel, samas kui muude persulfaatide kasutamine antud otstarbel on väidetavalt võimatu nende nahka ärritava toime tõttu. Samas aga leiti, et vastav Euroopa standard lubas kasutada inimtarbimiseks mõeldud vee töötlemiseks mitte üksnes KMPSi, vaid ka muid persulfaadi tüüpe. (6) Lisaks tuvastati, et olenemata sellest, kas need ärritavad nahka või mitte, kasutati muidki persulfaadi tüüpe puhastamise ja desinfitseerimise eesmärgil. Seetõttu lükati väide tagasi.

(16)

Kõnealune eksportiv tootja väitis lisaks, et KMPSi ei saa kasutada polümerisatsiooniprotsessides, mis on muude persulfaadi tüüpide peamiseks rakendusvaldkonnaks. Samas näitas uurimine, et KMPSi saab polümerisatsiooniprotsessides kasutada, millest tulenevalt lükati seegi väide tagasi. Kokkuvõttes, nagu ajutise määruse põhjenduses 17 mainitud, on mõningatele osaliselt erinevatele lõppotstarvetele vaatamata olemas arvukalt kattuvaid rakendusi, näiteks metallitöötlus (mikrosöövitamine ja söövitamine) ning niiskuskindla paberi kiustamine. Seetõttu järeldati, et kõikide tootetüüpide rakendused on suures osas kattuvad ja selged eraldusjooned puuduvad.

(17)

Nagu põhjenduses 9 mainitud, väitis kõnealune eksportiv tootja, et vaatamata rakenduste teatud kattuvusele ei puudutanud see olulist osa tema ekspordimüügist ning seda tuleks eeltoodust tulenevalt käsitleda mitteolulisena. Seoses sellega tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et iga tootetüübi täpset tarbimist konkreetsete rakenduste lõikes uurimisperioodi jooksul ei õnnestunud kindlaks määrata asjaomaste kasutajate vähese koostöö ning vastava kindlaksmääramise jaoks kohase andmestiku puudumise tõttu. Eksportiv tootja ei esitanud selles osas vaieldamatuid tõendeid, vaid üksnes tõendamata oletusi. Lisaks tegid käesoleva uurimise raames koostööd vaid kaks kasutajat, kes esindavad üksnes väikest osa kogutarbimisest (7 %). Igal juhul loeti ebaoluliseks see, millises täpses ulatuses konkreetset tootetüüpi konkreetsel otstarbel konkreetse ajavahemiku vältel kasutati. See, kas teatud tootetüüpi saab teatud kindlal otstarbel kasutada, kuulub kindlaksmääramisele füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste põhjal. Kasutajad võivad kasutada teatud tootetüüpi teatud ajal, kuid peavad samas olema suutelised hõlpsaks üleminekuks ühelt tootetüübilt teisele ühe ja sama rakenduse raames. Seetõttu lükati väide tagasi.

(18)

Mis puudutab erinevate tootetüüpide erinevaid hinnatasemeid, siis on ajutise määruse põhjenduses 17 juba osutatud, et hinnaerinevused tootetüüpide vahel per se ei ole õigustuseks järeldusele, et teatud tootetüüpi tuleks käsitleda erineva tootena. Ehkki on tõsi, et KMPSi müügihinnad on muude persulfaadi tüüpide omadega võrreldes kõrgemad, on hinnaerinevused olemas ka ülejäänud kolme tootetüübi vahel. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et niisugused erinevused ilmnevad kõikides tootvates riikides, sealhulgas ühenduses. Erinevad hinnatasemed on peamiselt selgitatavad KMPSi tootjate piiratud arvuga kogu maailmas (ühenduses, USAs ja, teatud ulatuses, HRVs) ega kajastu tingimata tootmiskuludes. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse eeltoodud järeldust, et erinevate tootetüüpide erinevate rakenduste vahel puuduvad selged eraldusjooned, lükati ka see väide tagasi.

(19)

Mis puudutab KMPSi ja kolme muu tootetüübi erinevat käsitlemist seoses transpordiks pakendamise ning biotsiididirektiivi sätetega, siis tuleks pöörata tähelepanu asjaolule, et tegemist on uute argumentidega, mis esitati pärast esialgsete meetmete kehtestamist ja seetõttu väljaspool nõutavaid tähtaegu. Igal juhul on uurimine näidanud, et pakendamisstandardid on kõikide tüüpide korral põhimõtteliselt samad, olenemata kuulumisest erinevate klassifikatsioonide alla. Samuti võeti arvesse, et pakendamisstandardid ei ole iseenesest otsustavaks kriteeriumiks selle määratlemisel, kas erinevate tootetüüpide näol on tegu ühe ja sama tootega. Nagu eespool kirjeldatud, on peamisteks vaatlusaluse toote dumpinguvastase uurimise käigus määratlemise kriteeriumideks selle põhilised keemilised, tehnilised ja füüsikalised omadused ning lõppotstarbed.

(20)

Biotsiididirektiivi osas rõhutatakse, et erinev käsitlemine seisneb asjaolus, et ühenduse tootmisharu algatas käesoleva direktiiviga kehtestatud registreerimismenetlused KMPSi suhtes, kuid mitte ülejäänud kolme tootetüübi suhtes. Registreerimismenetlusi ei ole nende ülejäänud tüüpide suhtes algatatud tulenevalt kaalutlustest, mis ei seondu nende keemiliste omaduste ja lõppotstarvetega, nagu väitis asjaomane eksportiv tootja. Samas kui tootetüübi KMPS registreerimiskulud jagati antud tootetüübi kahe peamise tootja vahel (üks ühenduses ja teine USAs), peeti registreerimismenetlusi väga kulukaks ning aeganõudvaks ja kulu- ning ajatõhusam asjaajamine oleks võimalik 1. juunil 2007 jõustunud uue Euroopa kemikaalide määruse (REACH) (7) laiemas kontekstis. Erinevat käsitlemist biotsiididirektiivi põhjal ei saa seetõttu vaadelda tõendina tootetüüpide erinevuse kohta nende keemiliste omaduste ja/või rakenduste põhjal. Sellest tulenevalt loeti seda vaatlusaluste toote määratlemisel ebaoluliseks ja eksportiva tootja vastav väide lükati tagasi.

(21)

Mis puudutab vaatlusaluse toote suhtes põhjenduses 10 mainitud uurimisega seoses tehtud järeldusi, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, et KMPSi ei jäetud ühegi mainitud uurimise korral otseselt välja, st puuduvad järeldused, mille kohaselt KMPSil ja kolmel muul tootetüübil on erinevad keemilised omadused ja lõppotstarbed ning neid ei tuleks seetõttu käsitleda ühe ja sama tootena. KMPS ei kuulunud eespool toodud kaebuste (või avalduste) alla, sest seda kas ei eksporditud vastava uurimise uurimisperioodi vältel (ühendus) või siis ei tootnud omamaine kaebuse esitanud tootmisharu sel ajal KMPSi (USA).

(22)

Sellega seoses rõhutatakse, et määruse (EÜ) nr 2961/95 (millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks HRVst pärit peroksodisulfaatide impordi suhtes) põhjenduses 7 loetletud kriteeriumide eesmärgiks ei olnud vahetegemine KMPSi ja kolme muu tootetüübi vahel, vaid pigem vastava uurimise vaatlusaluse toote moodustanud kolme tüübi jaoks ühiste põhiomaduste määratlemine. Seetõttu on need kohandatud kolmele vaatlusalusele tootetüübile ega ole ammendavad. Põhijäreldused aga kehtivad ka KMPSi suhtes, st põhiomadused (persulfaatanioon) ja lõppotstarbed (initsiaator ja oksüdeeriv aine) on samad, nad on teatud ulatuses asendatavad ja hinnaerinevusi loetakse ebaoluliseks. Mis puudutab viimast kriteeriumi (tähtsus järgtööstuse tootmisprotsessis), siis väitis eksportiv tootja, et KMPS moodustab suure osa kasutaja tootmiskuludest. Selles suhtes tehti uurimise käigus kindlaks (allpool toodud põhjendused 112–120), et ehkki KMPSi osakaal tootmiskuludes on suur, on selle mõju kasutajate kulutasuvusele tühine. Igal juhul leiti, et see ei tohiks takistada ühenduse institutsioone käsitlemast KMPSi vaatlusaluse tootena, võttes arvesse eespool mainitud järeldust, et kõik tootetüübid on vastastikku asendatavad.

(23)

Lõpetuseks märgitakse, et mitte ükski muudest huvitatud isikutest, muu hulgas mitte ükski Hiina KMPSi eksportivatest tootjatest, ei vaidlustanud toote määratlust käesolevas menetluses ega esitanud vastuväidet KMPSi kaasamisele käesoleva uurimise toote määratluse alla.

(24)

Ülaltoodu põhjal kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 17 sätestatud esialgsed järeldused, mille kohaselt kõiki nelja tüüpi tuleks käsitleda käesoleva menetluse aluseks kinnitatud ühe ja sama tootena.

(25)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 18 ja 19.

(26)

Kuna üldise metodoloogia kohta märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 20–39.

(27)

Esialgsete järelduste teatavaks tegemise järel väitis üks eksportiv tootja, et ajutise määruse põhjenduses 47 kirjeldatav mahaarvamine vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i tõi kaasa Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtte kasumi kahekordse arvestuse. Samas aga ei suutnud eksportiv tootja oma väidet tõendada ja kontrollimisel ei avastatud arvutustest kahekordset arvestust.

(28)

Kuna USA osas dumpingu kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 40–50.

(29)

Kaks eksportivat tootjat, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist („TMK”), vaidlustasid komisjoni järeldused. Samas aga ei esitanud nad mingeid uusi argumente ja TMK osas nende kahe eksportiva tootja suhtes ajutises määruses tehtud järeldusi ei ole sellest tulenevalt muudetud.

(30)

Üks neist kahest eksportivast tootjast väitis lisaks, et kui otsus tema TMK taotluse tagasilükkamiseks jääb kehtima, tuleks talle siiski võimaldada individuaalset kohtlemist („IK”). Samas aga ei olnud see eksportiv tootja võimeline demonstreerima, et tema majandustegevusega seotud otsused tehakse lähtuvalt turul toimuvast ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 56. Samadel põhjustel ei saa välistada, ja eksportiv tootja ei tõendanud vastupidist, et riigipoolne sekkumine võimaldaks meetmetest kõrvalehoidmist juhul, kui kõnealusele eksportivale tootjale määratakse individuaalne tollimaksumäär. Seetõttu jäädakse järelduse juurde, et kõnealusele eksportivale tootjale ei tuleks võimaldada IKd vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 5.

(31)

Ajutise määruse põhjendus 53 sätestas, et ühe eksportiva tootja puhul kolmest, kellele võimaldati TMK, oli nõutav hilinenud teabe täiendav läbivaatamine, mida ei olnud võimalik sellel etapil täies ulatuses uurida. Selleks ajaks saadud teavet ja ajutise määruse avaldamise järel saadud täiendavat teavet uuriti ning eksportiva tootja valdustesse sooritati selle paikapidavuse tõendamiseks kontrollkäik. See tõi uue, uurimise hiliseimate etappide vältel ilmsiks tulnud teabe põhjal kaasa olulised muudatused faktilises olukorras, mille alusel leidis aset kriteeriumide 1 ja 2 hindamine.

(32)

Kriteeriumi 1 osas selgus, et eksportiv tootja oli varem varjanud teatud olulist teavet oma praeguste juhtide ja omanike ning nende rolli kohta äriühingus enne selle erastamist. See tahtlik tegematajätmine tekitab kahtlusi kogu erastamise suhtes esitatud teabe õigsuses. Lisaks ei suutnud äriühing veenvalt selgitada, millistel alustel andis üks riigi kontrolli all olev pank talle kaks vähendatud intressimääraga laenu, mis viitab riigipoolsele sekkumisele. Need konkreetsed laenud jäid algse uurimise alt välja, sest need anti pärast uurimisperioodi lõppu. Samas aga on need selgelt mõjutanud äriühingu praegust olukorda ja nende arvessevõtmist peeti pretsedendiõiguse põhjal asjakohaseks. Ülaltoodud põhjustel, mis põhinevad teabel, mis ei saanud komisjoni talitustele TMK algse uurimise ajal mõistlikkuse piires teada olla, ei saa riigipoolset sekkumist äriühingu juhtimisse enam välistada ja äriühingul ei õnnestunud tõendada vastupidist.

(33)

Mis puudutab kriteeriumi 2, siis leiti, et eksportiva tootja raamatupidamisdokumentides on rahalisi kulusid näidatud väiksematena, rikkudes seega üldiseid tekkepõhise raamatupidamise reegleid ning konkreetsemalt rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (RRS) nr 23. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et laenude ebatäpne deklareerimine äriühingu poolt oma TMK taotlusvormis pidurdas tõsiselt antud punkti algset uurimist ja leitud mittevastavused ei saanud seetõttu komisjoni talitustele mõistlikkuse piires menetluse eelnevate etappide vältel teada olla.

(34)

Ülaltoodut arvesse võttes jõuti järeldusele, et kõnealuse eksportiva tootja taotlus TMK võimaldamiseks kuulub tagasilükkamisele. Asjaomast eksportivat tootjat teavitati nendest järeldustest ja talle anti võimalus nende kohta märkuste esitamiseks. Selle tõttu tuli ümber arvutada dumpingumarginaal kõigi eksportivate tootjate jaoks, kellele TMKd ei võimaldatud, rakendades samasugust metoodikat, nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 96.

(35)

Üks eksportiv tootja, kellele võimaldati TMK, esitas kaks taotlust oma normaalväärtuse ja ekspordihindade osas, mida ei peetud piisavaks põhjuseks paranduste tegemiseks. Asjaomase eksportiva tootja üks täiendav taotlus, mis käsitles tema seotud importija poolt kantud teatud logistikakulude seostamist pigem äriühingu kogukäibe kui vaatlusaluse toote käibega põhjusel, et need seondusid äriühingus uurimisperioodi vältel aset leidnud üldise restruktureerimisega, loeti piisavalt põhjendatuks ja kiideti heaks. Selle eksportiva tootja dumpingumarginaal kuulus igal juhul ümberarvutamisele pärast tema ühenduses asuva seotud importija poolt paranduste tegemist tehingupõhises nimekirjas persulfaatide edasimüügihindade toetuseks ühenduses.

(36)

Ülaltoodut arvesse võttes on dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(37)

Kuna HRV osas dumpingu kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduste 51–97 ülejäänud sätted.

(38)

Esialgsete järelduste teatavaks tegemise järel kordas koostööd tegev eksportiv tootja kaht taotlust kaubandustasandi ja komisjonitasude korrigeerimiseks, nagu juba kirjeldatud vastavalt ajutise määruse põhjendustes 101 ja 102. Samas aga ei loetud eksportiva tootja poolt esitatud selgitusi, mis ei erinenud oluliselt menetluse käigus varem vastu võetud selgitustest, veenvaiks. Muu hulgas ei suutnud eksportiv tootja ümber lükata mõningaid ajutises määruses esitatud argumente, mis toetasid otsust tema taotluste tagasilükkamise kohta, ning sattus osaliselt vastuollu tema valdustes korraldatud kontrollkäiguga seoses antud varasemate tunnistustega.

(39)

Kuna Taiwani osas dumpingu kindlaksmääramise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 98–105.

(40)

Üks eksportiv tootja USAs kordas, et ühenduse tootja, kes impordib vaatlusalust toodet oma sidusettevõttelt HRVs, tuleks ühenduse tootmisharu määratluse alt välja jätta. Väideti, et ainuüksi asjaolu, et tootmine tellitakse allhanke korras kolmandast riigist, mis on dumpinguvastase uurimise all, on piisav alus järeldusele, et asjaomane tootja on dumpinguhinnaga impordi mõjude eest kaitstud. Mainitud eksportiv tootja väitis lisaks ka seda, et asjaomase tootja käitumine erineb sõltumatu ühenduse tootja omast, millest annab eelkõige tunnistust tema investeerimistegevus HRVs.

(41)

Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole asjaolu, et ühenduse tootja tellis tootmise väljastpoolt, per se piisavaks põhjuseks mainitud tootja ühenduse tootmisharu määratluse alt väljajätmiseks. Tegelikult tuleks esmalt uurida, kas asjaomane ühenduse tootja oli kaitstud dumpinguhinnaga impordi mõjude eest. Ülaltooduga seoses, nagu mainitud ajutise määruse põhjendustes 106 ja 151, tehti kindlaks, et HRVs asuva sidusettevõtte impordi maht oli väike ning see toimus vaid selleks, et säilitada ülemaailmseid kliente. Mainitud import moodustas alla 7 % asjaomase tootja kogumüügist ühenduse turul. See aga näitas, et vastav tootja oli pühendunud tootmisele ühenduse sees ning et impordi näol oli pigem tegu enesekaitsega. Mis puudutab ühenduse tootja investeeringuid HRVs, siis ei selgitanud väite esitanud eksportiv tootja seda, kuidas need investeeringud on mainitud ühenduse tootjat reaalselt kaitsnud dumpinguhinnaga impordi mõjude eest. Seetõttu lükati ülaltoodud väited tagasi.

(42)

Sama eksportiv tootja väitis, et üks põhikriteeriumidest kindlaksmääramisel, kas kõnealune ühenduse tootja kuulub ühenduse tootmisharu alla, on asjaolu, et edasimüügihinnad ühenduse turul olid HRVst pärit impordi hindadest kõrgemad. Mainitud eksportiv tootja väitis, et edasimüügihindu oleks tulnud võrrelda kõikidest asjaomastest riikidest pärit impordi keskmise hinnaga, mitte üksnes HRVst pärit impordi vastava hinnaga.

(43)

Samas aga oli edasimüügihindade tase vaid üheks lisaelemendiks, mida tuli arvesse võtta (vt ka ajutise määruse põhjendust 106). Edasimüügihind näitas, et ühenduse tootja ei löönud alla oma Hiina konkurentide hindu, mis oleks kahjustanud ühenduse tootmisharu.

(44)

Kuna ühenduse tootmise ja ühenduse tootmisharu kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 106.

(45)

Üks eksportiv tootja USAs väitis, et tema eksportmüük oma ühenduses asuvale seotud kasutajale tuleks ühenduse kogutarbimise määratluse alt välja jätta põhjusel, et vastava müügi objektiks ei olnud „kaubaturg”.

(46)

Tarbimise kindlaksmääramiseks liidetakse kokku vaatlusaluse toote kõigist allikatest pärineva impordi maht ühendusse ja ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul. Asjaolu, et import leiab aset sidusettevõtetele ühenduses, on ebaoluline ega välista vastava müügimahu arvessevõtmist ühenduse kogutarbimise väljaarvutamisel. Sellest tulenevalt lükati eksportiva tootja vastav väide tagasi.

(47)

Kuna ühenduse tarbimise kohta mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 107, 108 ja 109.

(48)

Kaks USA eksportijat väitsid, et ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju hindamiseks tuleks dekumuleerida USAst pärit persulfaatide import. Mõlemad eksportivad tootjad kinnitasid, et USAst pärit impordi hinnad on HRVst ja Taiwanist pärit impordi hindadega võrreldes kõrgemal tasemel ning järgivad erinevaid suundumusi. See andvat tunnistust asjaolust, et USAst eksporditavat toodet müüakse erinevate turutingimuste juures. Üks eksportivatest tootjatest väitis lisaks, et tema müüki oma seotud kasutajale ühenduses tuleks vaadelda eraldi, sest see leiab aset teistsuguste turutingimuste juures ja järgib teistsuguseid suundumusi. Sellest tulenevalt väitis mainitud eksportiv tootja, et impordi maht USAst sõltumatutele klientidele ei suurenenud või suurenes vaid tähtsusetul määral. Mõlemad eksportivad tootjad taotlesid impordihindade teatavaks tegemist asjaomaste riikide lõikes.

(49)

Mis puudutab hindu ja nagu juba mainitud ajutise määruse põhjenduses 112, leiti, et ekspordihinnad HRVst, Taiwanist ning USAst näitasid vaatlusaluse perioodi vältel üles ühesugust (langevat) suundumust ja lõid ühenduse hinnad olulisel määral alla. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et esialgsed järeldused põhinevad koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt esitatud kontrollitud tegelikel ekspordiandmetel. Neid andmeid peeti kõige usaldusväärsemaks saadaolevaks teabeallikaks. Seetõttu lükati eksportivate tootjate poolt esitatud keskmine impordihind tagasi.

(50)

Järgnevad keskmised impordihinnad on kindlaks määratud iga asjaomase riigi suhtes. Allpool toodud tabel näitab, et kõikidest riikidest pärit impordi hinnad järgisid ühesugust, st langevat suundumust.

Tabel 1

Keskmised impordihinnad asjaomaste riikide kaupa

(51)

Impordimahtude osas kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 111 esitatud järeldusi, st et ekspordi maht USAst oli oluline algmääruse artikli 3 lõike 4 tähenduses ning näitas tõusvat suundumust. Eksporti USAst teostati samuti olulise dumpinguhinnaga ja hinna märkimisväärne allalöömine leidis kinnitust. Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat eksportisid USAst kõiki tootetüüpe ja pool KMPSi ekspordist oli suunatud sõltumatutele klientidele. Seega jõuti järeldusele, et USAst eksporditud toodet müüdi samade müügikanalite kaudu ja sama tüüpi klientidele ühenduses kui ühenduse tootmisharu poolt toodetud ning ühenduse turul müüdud toodet ja muudest asjaomastest riikidest imporditud toodet.

(52)

Isegi asjaomase eksportiva tootja poolt ühenduses asuvale seotud kasutajale müüdud KMPSi väljajätmine analüüsist ei muudaks üldpilti. USAst pärit toodangu turuosad ületaksid ikkagi minimaalset läve ja näitaksid üles kasvavat suundumust. Samamoodi näitaksid impordihinnad endiselt üles langevat suundumust.

(53)

Ülaltoodu põhjal ei loetud kahe eksportiva tootja taotlust USAst pärit impordi dekumuleerimiseks ühenduse tootmisharu poolt kantud olulise kahju hindamisel põhjendatuks ja see lükati tagasi.

(54)

Üks importija väitis, et import tema tarnijalt Taiwanis vähenes juhul, kui vaadelda perioodi, mis on käesoleva uurimise alla kuuluvast perioodist pikem. Samas aga ei esitanud kõnealune importija mingeid arvandmeid, mis oleksid tema väidet toetanud, ega näidanud ära ajavahemikku, millele ta viitas. Lisaks näeb ühenduse institutsioonide pikaajaline tava suundumuste analüüsi läbiviimisel ette niisuguse ajavahemiku arvessevõtmist, mis hõlmaks lisaks uurimisperioodile ka kolme või nelja sellele eelnenud aastat – sellist ajavahemikku peetakse suundumuste hindamise seisukohast mõistlikuks ja puuduvad igasugused objektiivsed põhjused mainitud tavast kõrvalekaldumiseks. Tähelepanu juhitakse ka ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud andmetele (tabel 2), mille kohaselt Taiwanist pärit import suurenes vaatlusaluse perioodi vältel peaaegu 20 % võrra, mis muu hulgas väljendus turuosa kerges suurenemises (vt algmääruse põhjendust 115) vaatlusaluse perioodi vältel. Importija ei esitanud ühtki muud põhjendust Taiwani dekumuleerimisele ülejäänud asjaomaste riikide seast ning ühtki vastavat põhjendust ei tulnud ilmsiks ka uurimise käigus. Sellest tulenevalt lükati importija vastav väide tagasi.

(55)

Kuna selles osas mingeid täiendavaid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 110–113 sätestatud järeldused.

(56)

Võttes arvesse põhjendustes 31–34 esitatud järeldusi, kuulus Hiina eksportiva tootja ekspordimüük, millega seoses avastati dumping, kaasamisele HRVst pärit impordi mahu, turuosa ja hindade analüüsi, ning ajutise määruse tabelites 2–4 (põhjendused 114–116) toodud arvandmed vajasid seetõttu vastavat kohandamist alljärgnevalt:

Tabel 2

Import asjaomastest riikidest

(57)

Vaatlusalustest riikidest pärit import suurenes 53 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel. 2003. aastal oli impordimaht 9 839 tonni ja uurimisperioodil 15 065 tonni. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2003. ja 2004. aasta vahel, mil see suurenes 38 %.

Tabel 3

Asjaomaste riikide turuosad

(58)

Asjaomaste riikide turuosa kasvas 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel 25,3 protsendilt 36,1 protsendini ehk 10,8 protsendipunkti. Kasvu täheldati eriti 2003. ja 2004. aasta vahelisel perioodil, kui turuosa suurenes 7 protsendipunkti võrra.

Tabel 4

Asjaomase impordi hinnad

(59)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad 13 %. Seega vähenesid hinnad 902 eurolt tonni kohta 2003. aastal 784 euroni tonni kohta uurimisperioodil.

(60)

Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 114–119 sätestatud järeldused ja otsused.

(61)

Kaks eksportivat tootjat USAs väitsid, et ühenduse tootmisharu kasumimarginaalid olid uurimisperioodi vältel „mõistlikud” ning igal juhul ei olnud tootmine kahjumlik, mistõttu ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharu oleks uurimisperioodi vältel olulist kahju kandnud. Üks eksportivatest tootjatest USAs väitis lisaks, et 2003. aastal saavutatud kõrged kasumimarginaalid annavad samuti tunnistust sellest, et ühenduse tootmisharu ei kandnud mingit olulist kahju.

(62)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 peab dumpinguhinnaga impordi mõju uurimine hõlmama kõigi ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud asjaomaste tegurite ja näitajate hindamist. Selles suhtes ei saa ühtki mainitud tegurit üksi määravaks pidada. Seetõttu ei piirdu ühenduse tootmisharu olukorra analüüs üksnes ühenduse tootmisharu kulutasuvusega, vaid peab hõlmama kõiki nimetatud artiklis loetletud tegureid. Lisaks, nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 131, langes kulutasuvus vaatlusaluse perioodi vältel oluliselt, st 80 % võrra, ning selle tõttu halvenes järsult ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord. Antud kontekstist lähtuvalt jõuti järeldusele, et see, kas ühenduse tootmisharu kandis uurimisperioodi vältel kahju või mitte, ei oma tähtsust. Samuti märgitakse, et kasumimarginaal, mille saavutamist ühenduse tootmisharu oleks mõistlikkuse piires võinud oodata dumpinguhinnaga impordi puudumisel, on kindlaks määratud ajutise määruse põhjenduses 169 ja kinnitatud põhjenduses 154 – see on 12 %, st oluliselt kõrgem kui uurimisperioodi vältel saavutatud kasumimarginaal.

(63)

Väite osas, mille kohaselt 2003. aastal saavutatud kõrged kasumimarginaalid annavad tunnistust sellest, et ühenduse tootmisharu ei kandnud olulist kahju, märgitakse, et isegi mainitud aastal saavutatud kasumimarginaale kõrvale jättes oleks suundumus endiselt olulisel määral negatiivne. Nõnda langesid kasumid 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel peaaegu 60 % võrra. Seega ei muudaks eelnev üldiseid järeldusi, mille kohaselt kandis ühenduse tootmisharu uurimisperioodi vältel olulist kahju.

(64)

Üks eksportiv tootja USAs väitis, et ühenduse tootmisharu kulutasuvuse vähenemise põhjuseks võib olla immateriaalse vara mahakandmine 830 miljoni euro ulatuses seoses Laporte omandamisega 2005. aastal. Samas aga tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et kulutasuvuse ajutises määruses osutatud langussuundumus on olnud pidev kogu vaatlusaluse perioodi vältel ega ole olnud seotud mingi kindla aastaga. Lisaks näitas uurimine, et Laporte omandamisega seotud kulud kandis valdusettevõte, mitte Degussa Initiators Co. Ltd. Seetõttu ei avaldanud antud tegur kulutasuvuse suundumustele mingisugust mõju, nagu on näidatud ajutises määruses.

(65)

Lõpuks, üks eksportivatest tootjatest USAs väitis, et kahjuanalüüs põhines ühenduse tootmisharu valedel ootustel, mis nägid ette vastava tootmisharu keskmist ületavate kasumimarginaalide saavutamist. Selle väitega seoses tuleks esmalt pöörata tähelepanu ajutise määruse põhjendustest 120–139 ilmnevale asjaolule, et kahjuanalüüs põhines kõigi kahjunäitajate arengul vaatlusaluse perioodi vältel ning seega ühenduse tootmisharu tegelikul olukorral mainitud perioodil, mis andis tulemuseks kontrollitud tõestel andmetel põhineva objektiivse ettekujutuse. Teisisõnu ei põhinenud kahjuanalüüs sisuliselt ühenduse ootustel, mistõttu vastav väide lükati tagasi.

(66)

Üks kasutaja väitis, et ühenduse turul ei leidnud aset hinnalangust, kuid ei esitanud antud väite toetamiseks mingisugust tõendusmaterjali. Kuivõrd asjaomaste eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu poolt esitatud kontrollitud teave näitas selgelt keskmiste müügihindade langussuundumuse olemasolu vaatlusaluse perioodi vältel, lükati kõnealune väide tagasi.

(67)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 120–139.

(68)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju osas mingeid täiendavaid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 141–143 sätestatud järeldused.

(69)

Mõlemad eksportivad tootjad USAs väitsid, et import muudest riikidest, ning eriti Türgist, võis ühenduse tootmisharule kahju tekitada, eelkõige arvestades nende hindu, mis on väidetavalt USA omadest madalamad. Muu hulgas väideti, et niisugune import leiab aset olulistes kogustes ja dumpinguhindadega, mis ühenduse tootmisharu hindu oluliselt alla löövad. Mõlemad eksportivad tootjad väitsid, et import Türgist on kahjustanud ühenduse tootmisharu vähemalt samal määral kui import USAst, kui mitte rohkemgi.

(70)

Esiteks tuleks märkida, et kaebus ei hõlmanud Türgit sellepärast, et kaebajad ei leidnud mingit tõendusmaterjali Türgist lähtuva kahjustava dumpingu olemasolu kohta. Käesoleva menetluse algatamise ajal ei olnud komisjoni käsutuses mingit kaebajate avaldusega vastuolus olevat tõendusmaterjali. Teiseks võib see, et Türgi ekspordihinnad võivad Eurostati kaubandusstatistikast tuletatud keskmiste hindade vaatlemisel USA omadega võrreldes tunduda madalamatena, olla põhjustatud erinevate tootesegude eksportimisest nende kahe riigi poolt. Olemasoleva teabe põhjal koosneb USA eksport suures osas KMPSist, samas kui nii algatusetapil kui ka uurimise vältel ei olnud saadaval mingisugust tõendusmaterjali selle kohta, et Türgi eksport ühendusse oleks koosnenud sarnasest tootesegust. Seetõttu ei õnnestunud Eurostati keskmiste hindade erinevuste põhjal jõuda mingile eesmärgipärasele järeldusele. Lõpuks tuleks meeles pidada, et ka asjaomased eksportivad tootjad ei esitanud vastavat tõendusmaterjali.

(71)

Ühenduse tootmisharu olukorra analüüsimisel hinnati kõigist kolmest eksportivast riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivselt ülaltoodud põhjendustes 48–55 osutatud põhjustel. Seetõttu loeti kohatuks põhjusliku seose analüüsi läbiviimist iga asjaomase riigi suhtes eraldi. USAst ja Türgist lähtuva impordi suundumused on aga erinevad isegi juhul, kui USA importi käsitletakse eraldi. Samas kui Türgi impordimahud vaatlusaluse perioodi vältel langesid (st 42 % võrra), suurenesid USAst pärit impordi maht ja turuosa. Hindade osas tuleb märkida, et eksportiv tootja ei esitanud mingisugust tõendusmaterjali Türgi poolt rakendatava dumpingu kohta ja seda ei olnud ka muul viisil saadaval. Mis puudutab hindade allalöömist, siis erines Türgist eksporditud tootesegu saadaoleva tõendusmaterjali põhjal USAst pärit tootesegust, eelkõige selle poolest, et Türgis KMPSi ei toodetud. USA keskmiste ekspordihindade (välja arvatud KMPSi eksport) ja Türgi keskmiste ekspordihindade võrdlemisel selgus, et Türgi hinnad olid USA hindadest kõrgemad.

(72)

Ülaltoodu alusel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 144–148 sätestatud järeldused.

(73)

Mitu huvitatud isikut kordas, et vaatlusaluse toote import ühe ühenduse tootja poolt oma sidusettevõttelt HRVs leidis aset dumpinguhinnaga ja lõi ühenduse tootmisharu müügihinnad alla, kutsudes esile hinnalanguse ühenduse turul. Sellest järeldub, et võimalikud kahjud tulenesid niisugusest impordist ja olid seetõttu ise tekitatud.

(74)

Ühenduse tootmisharu import oma sidusettevõttelt HRVs moodustas vaid väikese osa ühenduse tarbimisest (alla 4 %) ja vähem kui 8 % kõnealuse ühenduse tootja müügimahust ning leidis aset vaid selleks, et säilitada ülemaailmseid kliente, kes oleksid vastasel juhul ostnud vaatlusalust toodet Hiina tarnijatelt dumpinguhindadega. Ükski eespool mainitud huvitatud isikutest ei esitanud mingisugust tõendusmaterjali ega selgitanud, kuidas need suhteliselt väikesed kogused (võrreldes dumpinguhinnaga impordiga sõltumatutele klientidele ühenduses) oleksid võinud toimida ühenduse turul aset leidnud hinnalanguse põhitegurina, mistõttu antud väide lükati tagasi.

(75)

Üks eksportivatest tootjatest USAs väitis, et ühenduse tootmisharu investeerimistegevuse ajutise määruse tabelis 8 käsitletud langussuundumus on põhjustatud ühe ühenduse tootja investeerimistegevuse tõusust oma HRVs asuva sidusettevõtte suhtes ning mitte dumpinguhinnaga impordist.

(76)

Sellega seoses märgitakse, et ühenduse tootmisharu vaba tootmisvõimsus oli suur, ulatudes uurimisperioodi vältel peaaegu 30 protsendini. Antud tingimustes ja arvestades seda, et dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt ning hõivas osa ühenduse tootmisharu turuosadest, peeti investeeringute tegemist tootmisvõimsuse suurendamiseks ühenduse turul ebaratsionaalseks. Küll aga tehti investeeringuid olemasolevate tootmisvõimsuste säilitamise nimel, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 129. Kehtivaid tingimusi arvestades peeti seda mõistlikuks äriliseks otsuseks dumpinguhinnaga impordi taustal. Seetõttu jõuti järeldusele, et investeeringute vähenemine ühenduse turul ei seondunud mainitud tootja investeerimistegevusega Hiina turul ega andnud seetõttu tunnistust selle kohta, et kantud kahju oli ise tekitatud. Seetõttu lükati väide tagasi.

(77)

Üks sõltumatu importija väitis, et tootmine, tootmisvõimsus ja kasutusaste langesid ühenduse ühe tootja suhete tõttu ühe eksportiva tootjaga HRVs. See importija väitis, et vastav seotud Hiina tootja tarnis Lõuna-Aasia turule sidusettevõtte poolt HRVs toodetud madalama hinnaga persulfaati, mille tagajärjel vähendas ühenduse tootja oluliselt oma eksporti antud piirkonda, mis olevatki tootmismahu languse põhjuseks ühenduses.

(78)

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tootmismahu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse kasutusastmega seonduvad suundumused, mida on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 120 (tabel 5), seonduvad ühenduses müüdud toodete tootmismahuga. Seetõttu ei olnud ühenduse ühe tootja ekspordi väidetaval vähenemisel mingit mõju ja importija väide lükati tagasi.

(79)

Üks eksportivatest tootjatest USAs väitis, et ajutine määrus ei käsitlenud tootmiskulude suurenemist ühenduse tootmisharu kantud kahju ühe tõenäolise põhjusena.

(80)

See väide lükati tagasi. Ühenduse tootmisharu ühikuhinna tõusu põhjus on välja toodud ajutise määruse põhjenduses 125. Ühikuhinna tõus tuleneb tootmismahu langusest dumpinguhinnaga impordi tõttu stabiilsete tootmisvõimsuste juures. Üldkulud jagunesid väiksematele tootmismahtudele, mis tõi kaasa ühikuhindade tõusu. Kuivõrd puudub otsene seos dumpinguhinnaga impordiga, lükati asjaomase eksportiva tootja väide tagasi.

(81)

Sama eksportiv tootja USAs väitis ka seda, et 2003. aasta kõrgeid kulutasuvuse tasemeid oleks tulnud täiendavalt analüüsida ja põhjusliku seose analüüsi teostamisel arvesse võtta.

(82)

Ka see eksportiv tootja ei esitanud mingisuguseid selgitusi või tõendusmaterjali selle kohta, kuidas kulutasuvuse tasemed aastal 2003 oleksid võinud katkestada kausaalse seose dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju vahel. Küsimust, kas 2003. aasta kasumimarginaalid võiksid anda tunnistust selle kohta, et ühenduse tootmisharu ei kandnud uurimisperioodi vältel olulist kahju, on käsitletud põhjenduses 63.

(83)

Teine eksportiv tootja USAs väitis, et kulude suurenemine ja sellest tulenev ühenduse tootmisharu kulutasuvuse vähenemine uurimisperioodi vältel olid põhjustatud ühe äriühingu omandamisest ühenduse ühe tootja poolt ning sellele järgnenud olulisest immateriaalsete varade mahakandmisest nende raamatupidamises.

(84)

Samas aga on kulutasuvuse ajutise määruse põhjenduse 130 tabelis 9 osutatud langussuundumus pidev ega seondu vaatlusaluse perioodi mingi kindla aastaga. Lisaks näitas uurimine, et omandamiskulud kandis ühenduse tootja valdusettevõte, mitte ühenduse tootja. Seetõttu lükati väide tagasi.

(85)

Üks kasutaja väitis, et ühenduse tootmisharuga seotud Hiina tootjad pakkusid vaatlusalust toodet ühenduse turul hindadega, mis olid turuhindadest tunduvalt kõrgemad; samas olid kõnealused tootjad võimelised pakkuma mainitud toodet märksa madalamate hindadega ükskõik millisel muul turul ning isegi allpool oma konkurentide hinnatasemeid nendel kolmandatel turgudel. See kasutaja väitis, et asjaomased tootjad oleksid pidanud teadma, et niisugused hinnapakkumised on vastuvõetamatud iga potentsiaalse kliendi jaoks, väites lisaks ka seda, et ühenduse tootmisharu hoidis oma sidemete kaudu nende tootjatega tahtlikult ära toote müümise teatud klientidele ühenduses. Seetõttu on müügimahu ja turuosa vähenemine ühenduse turul põhjustatud pigem sellisest konkurentsivastasest käitumisest kui dumpinguhinnaga impordist.

(86)

Leiti, et vaid üks ülalmainitud tootjatest eksportis uurimisperioodi vältel ühendusse vaatlusalust toodet. Teist tootjat puudutavad argumendid loeti seetõttu tähtsusetuks ja lükati tagasi.

(87)

Mis puudutab tootjat HRVs, siis eksportis ta tõesti vaatlusalust toodet uurimisperioodi vältel (vt ka põhjendust 74). Samas aga leiti, et ärilised otsused võeti vastu asjaomasest ühenduse tootjast täiesti sõltumatult ja hinnastrateegiat ühenduse turul kokku ei lepitud. Kõnealune kasutaja ei esitanud mingit tõendusmaterjali toetamaks oma väidet, et ühenduse tootja tuleks võtta vastutusele oma HRVs asuva seotud eksportiva tootja ärialaste otsuste eest. Seetõttu lükati väide olemasoleva teabe põhjal tagasi.

(88)

Samuti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et kõnealuse kasutaja poolt hindade osas esitatud tõendusmaterjal ei olnud tõsiseltvõetav ja seda ei olnud võimalik kontrollida, sest see esitati väljaspool kehtestatud tähtaegu ning menetluse väga hilisel etapil. Igal juhul oli esitatud hinnapakkumiste näol tegemist enne läbirääkimisi esitatud pakkumistega, mis ei olnud seetõttu lõplikud. Samuti ei seondunud need uurimisperioodiga. Lisaks jäid ühenduse tootmisharu tegelikud tõendatud keskmised müügihinnad tublisti alla pakkumistes osutatud tasemetele. Tähelepanu juhitakse ka sellele, et vastavalt ajutise määruse põhjendustele 117–119 tuvastati oluliste keskmiste hinna allalöömistasemete olemasolu. Dumpinguhinnaga import kutsus ühenduse turul esile hinnalanguse, antud tingimuste juures kujuneb „turuhind” ebaõiglastel tingimustel ega pruugi olla kasutatav võrdlusetalonina. Igal juhul on see ebaoluline, sest dumpingu algmääruse artikli 1 lõikes 2 esitatud määratlus ei hõlma mõisteid nagu „mõistlik” või „turuhind”.

(89)

Mis puudutab kõnealuse eksportiva tootja hinnatasemeid muudel kolmandatel turgudel, siis ei olnud selles osas esitatud tõendusmaterjal tõsiseltvõetav ja seda ei olnud võimalik kontrollida. Lisaks ei seondunud mainitud hinnad olukorraga ühenduse turul ega omanud seetõttu põhjusliku seose analüüsi seisukohast tähtsust. Igal juhul ei olnud saadaval mingit tõendusmaterjali või teavet erinevate turutingimuste kohta nendel turgudel. Leiti, et esitatud tõendusmaterjali põhjal ei saa teha mingeid eesmärgipäraseid järeldusi erinevatel turgudel nõutavate hindade võrreldavuse osas. Samuti ei ole tootmis- ja hinnakujundustingimused HRVs, kus asub ühe ühenduse tootja sidusettevõte, tingimata võrreldavad ühenduse turul valitsevate tingimustega, mis võivad siiski õigustada erinevusi hinnatasemetes. Seetõttu lükati väide tagasi.

(90)

Üks eksportivatest tootjatest USAs väitis omakorda seda, et ühenduse tootmisharu oli, tulenevalt hindade allalöömise poliitika rakendamisest oma konkurentide suhtes ühenduse turul, vastutav hinnalanguse eest ühenduse turul. Eksportiv tootja esitas oma väite toetuseks mitu näidet selle kohta, et ta oli sunnitud langetama oma hinda vastavuse saavutamiseks ühenduse tootmisharu hinnapakkumise tasemega.

(91)

Esitatud tõendusmaterjali ei peetud tõsiseltvõetavaks ja sellest ei olnud võimalik tuletada mingeid üldisi järeldusi. Nagu selgub põhjendustest 85 ja 89, on esitatud muid näiteid vastupidisest olukorrast. Ehkki see annab tunnistust kõrgest konkurentsitasemest ühenduse turul, ei saa olemasoleva teabe põhjal järeldada, et ühenduse tootmisharu lööb alla hindu ühenduse turul, mistõttu vastav väide lükati tagasi.

(92)

Üks importija väitis, et ühenduse tootmisharu müügimahu kaotus on põhjustatud olukorrast maailmaturul, kus rahvusvahelised kliendid on tsentraliseerinud oma ostustrateegiad. Samas aga ei demonstreerinud kõnealune importija seda, kuidas strateegiate niisugune muutus oleks võinud avaldada mõju ühenduse tootmisharu tarbimisele ja põhjuslikule seosele dumpinguhinnaga impordi ning kantud olulise kahju vahel, mistõttu vastav väide lükati tagasi.

(93)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et kaaluda tuleks seda, kas ühenduse tootmisharu kulude kasv võib olla ühenduse tootmisharu poolt kantud olulise kahju põhjuseks.

(94)

Ühikuhindade areng vaatlusaluse perioodi vältel ei sisaldu algmääruse artikli 3 lõikes 5 sätestatud loetelus, mistõttu ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel seda süstemaatiliselt ei mainita. Samas aga käsitletakse olulise kahju analüüsi osana süstemaatiliselt müügihindu ja kulutasuvust, mis tähendab, et arvesse võetakse ka tootmise maksumust. Igal juhul, nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 125, võeti ühikuhinnad esialgsetes järeldustes arvesse.

(95)

Eeltoodust lähtuvalt selgitab ajutise määruse põhjendus 125 seda, et ühenduse tööstuse ühikuhinnad suurenesid 5 % võrra tootmismahu vähenemise tõttu stabiilsete tootmisvõimsuste juures. Tootmismaht vähenes müügimahu ja turuosa kaotuse tõttu, mis oli põhjustatud dumpinguhinnaga impordi hinnasurvest. Seetõttu jõuti järeldusele, et ühenduse tootmisharu tootmiskulude kasv avaldas ühenduse tootmisharu negatiivsetele arengutele vaid piiratud mõju, kui sedagi.

(96)

Kokkuvõttes kinnitatakse, et ühenduse tootmisharu oluline kahju, mida vastavalt ajutise määruse põhjendusele 137 iseloomustab kõigi kahjunäitajate langussuundumus, oli põhjustatud asjaomasest dumpinguhinnaga impordist. Muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Türgist, lähtuva mittedumpinguhinnaga impordi, ühenduse tootmisharu investeeringute ja muude HRVs aset leidnud tegevuste, kolmanda äriühingu omandamishinna, ühikuhindade tõusu, ühenduse tootmisharu väidetava ebatõhususe ning konkurentsivastase käitumise ja ülemaailmsel turul valitseva olukorra mõju ühenduse tootmisharu negatiivsetele arengutele oli üksnes piiratud, kui sedagi.

(97)

Toetudes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud kõikide teadaolevate dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust tulenevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, kinnitatakse käesolevaga, et mainitud muud tegurid ei lükka iseenesest ümber tõsiasja, et tuvastatud kahju on seostatav dumpinguhinnaga impordiga.

(98)

Ülaltoodut arvesse võttes tehakse järeldus, et persulfaatide dumpinguhinnaga import HRVst, USAst ja Taiwanist on tekitanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 mõistes.

(99)

Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 140–153 sätestatud järeldused.

(100)

Üks kasutajatest, kes ei saatnud vastuseid küsimustikule, kuid esitas omapoolsed märkused esialgsete järelduste teatavaks tegemise järel, väitis, et ühenduse tootmisharu on dumpinguhinnaga impordist toibumas, ning et persulfaatide hinnad ühenduses on tõusnud uurimisperioodi järel ja esialgsete meetmete kehtestamise eel. Seetõttu puuduvat vajadus dumpinguvastaste meetmete kohaldamise järele ühenduse tootmisharu olukorra parandamiseks.

(101)

Sama kasutaja seadis kahtluse alla ka ajutise määruse põhjenduses 158 esitatud järeldused selle kohta, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul turuosa taastada ja saavutada sedakaudu parem mastaabisääst. Väideti, et ühenduse tootmisharu turuosi puudutavate järelduste alusel on tegu ühe suurima tegijaga ühenduses ja sellest väljaspool, mistõttu oluliseks mastaabisäästuks puuduksid täiendavad võimalused. Sama kasutaja seadis kahtluse alla ühenduse tootmisharu kavatsuse investeerida oma tootmisrajatistesse ühenduses ja väitis, et ajutise määruse põhjenduses 158 esitatud sellekohased järeldused on spekulatiivsed.

(102)

Sama kasutaja väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude rakendamine ei aitaks taastada ausat konkurentsi, nagu on järeldatud ajutise määruse põhjenduses 158. Pigem tugevdaksid dumpinguvastased meetmed ühenduse tootmisharu juba olemasolevat turgu valitsevat seisundit ja vähendaksid seetõttu konkurentsi ühenduse turul.

(103)

Mis puudutab väidet, et ühenduse tootmisharu oli juba toibumas, tuleb märkida, et kasutaja poolt selles suhtes esitatud teave ei olnud tõsiseltvõetav ja käsitles pärast uurimisperioodi aset leidnud sündmusi. Kõnealuse teabe tõendamine ei olnud võimalik, sest see esitati uurimise väga hilisel etapil, st pärast esialgsete meetmete kehtestamist. Seetõttu peeti esitatud tõendusmaterjali ebapiisavaks. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et dumpinguvastase uurimise kestel turul aset leidvad kõikumised, eriti aga hinnatõusud ei ole sugugi ebatavalised. Veelgi enam, nagu mainitud allpool toodud põhjenduses 126, on hinnatõusud ühenduse turul dumpinguvastaste tollimaksude eeldatav kõrvalmõju. Lisaks võis väidetaval hinnatõusul olla muidki põhjusi, näiteks kulude suurenemine. Kui algmääruse tingimused on täidetud, ei peeta seda per se lõplike meetmete kehtestamisest loobumise aluseks. Seetõttu lükati väide tagasi.

(104)

Ebapiisavaks peeti ka tõendusmaterjali, mis esitati ühenduse tootmisharu suutlikkuse kohta, et saada kasu mastaabisäästust. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et ühenduse tootmisharu poolt küsimustiku vastustes esitatud tõendatud andmete põhjal tehti kindlaks, et tootmismaht vähenes stabiilse tootmisvõimsuse juures, mis tõi omakorda kaasa ühikuhindade tõusu. Ülaltoodut arvesse võttes on tootmismahu suurendamise korral tõepoolest ruumi mastaabisäästu jaoks, vähemalt dumpinguhinnaga impordile eelnenud ühikuhinnatasemete saavutamiseks. Ühenduse tootmisharu turuosa ühenduse sees ja väljaspool seda loeti antud kontekstis asjasse mittepuutuvaks.

(105)

Väidete osas, et ühenduse tootmisharu ei investeeriks oma ühenduses asuvatesse tootmisrajatistesse isegi rahalise seisundi paranemise korral, teatas kasutaja, et niisugusele järeldusele võib jõuda ühenduse tootmisharu käitumise põhjal pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist HRVst pärit peroksodisulfaatidele 1995. aastal määrusega (EÜ) nr 2961/95 (vt põhjendust 10). Kõnealune kasutaja väitis, et ühenduse tootmisharu ei investeerinud oma tootmisrajatistesse ka dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel, vastasel juhul ei oleks ühenduse tootmisharu mainitud kasutaja väitel uurimisperioodi kestel mingit kahju kandnud.

(106)

Eeltooduga seoses märgitakse, et asjaomane kasutaja ei esitanud mingisugust tõendusmaterjali nende väidete toetuseks. Muu hulgas ei olnud ta võimeline esitama mingit teavet, mis kinnitaks investeeringute puudumist pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist 1995. aastal, või tõendanud seose olemasolu investeeringute väidetava puudumise ja käesoleva uurimise uurimisperioodi kestel kantud kahju vahel. Teiselt poolt, nagu osutatud ajutise määruse põhjendustes 140–153 ja kinnitatud põhjendustes 68–99, oli ühenduse tootmisharu poolt kantud oluline kahju tõepoolest põhjustatud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist. Võttes eelkõige arvesse põhjendustes 75 ja 76 toodud järeldusi, oli mõistlik eeldada, et ühenduse tootja on pühendunud ühenduse turule ning jätkab oma investeerimistegevusi juhul, kui ühenduse turul valitsev olukord seda lubab. Ükski esitatud väidetest ei muutnud neid järeldusi kehtetuks, mistõttu vastavad väited kuuluvad tagasilükkamisele.

(107)

Kokkuvõttes, mis puudutab konkurentsiolukorda ühenduse turul, siis peaksid dumpinguvastased meetmed tavatingimuste korral taastama võrdsed võimalused ühenduse tootmisharu müügile ühenduse turul ja impordile asjaomastest riikidest, kuivõrd meetmed peaksid tasakaalustama rakendatava dumpingu. Mis puudutab ühenduse väidetavat turgu valitsevat seisundit ja nagu märgitud põhjendustes 124–130, ei viidanud miski asutamislepingu artikli 82 rikkumisele, mistõttu järeldati, et konkurents ühenduse sees oli aus. Seetõttu lükati asjaomase kasutaja vastav väide tagasi.

(108)

Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 157–160 sätestatud järeldused.

(109)

Esialgsete järelduste teatavaks tegemise järel väitis üks koostööd tegev importija, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduse 163 järeldustele avaldaksid dumpinguvastased tollimaksud olulist mõju tema üldisele kulutasuvusele, mis võib lõppeda äriühingu tegevuse lõpetamisega.

(110)

Samas aga ei esitanud kõnealune importija mingisugust tõendusmaterjali, mis oleks võinud esialgsed järeldused ümber lükata, mistõttu need kinnitatakse.

(111)

Kuna selles osas mingeid muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 161–164 sätestatud järeldused.

(112)

Nagu põhjenduses 6 mainitud, kutsus komisjon ajutiste meetmete kehtestamise järel ühe USA eksportiva tootjaga seotud kasutajat üles esitama vastuseid küsimustikule. Vaatamata asjaolule, et kõnealune kasutaja ei olnud seni uurimise raames koostööd teinud, peeti seda kohaseks dumpinguvastase tollimaksu väidetava olulise mõju tõttu antud kasutaja kulutasuvusele. Muu hulgas väideti, et dumpinguvastase tollimaksu mõju kõnealuse kasutaja kulutasuvusele oleks märkimisväärne.

(113)

Kõnealune kasutaja ostis KMPSi oma seotud tarnijalt USAs ja tootis desinfektsioonivahendeid, mida farmerid kasutasid oma farmide kaitsmiseks viiruste eest, nt klassikalise lindude katku korral.

(114)

Ülaltoodud kasutaja poolt esitatud teabe kontrollimine näitas, et äriühingu kasumimarginaalid ühenduse turul olid kõrged. Ehkki väideti, et KMPS moodustas olulise osa kasutaja tootmiskuludest, oli selle maksimaalne mõju äriühingu kulutasuvusele tähtsusetu, st 0,2 %. Kõnealuse äriühingu kõrget kasumimarginaali arvesse võttes jõuti järeldusele, et kulude selline minimaalne suurenemine on hõlpsasti üleelatav. Arvestades märkimisväärse konkurentsi puudumist ühenduse turul selle toote osas, peetakse samuti võimalikuks, et hinnatõusu on kerge antud äriühingu klientidele üle kanda.

(115)

Kõnealune kasutaja väitis lisaks, et ühenduse turul saavutatud kõrgetele kasumimarginaalidele vaatamata müüb ta toodet ka kolmandate riikide turgude kaudu. Raamatupidamise eesmärgil konsolideeritakse kõigi nende tegevuste kulutasuvus üleandehindade kõrvaldamise teel ja üldised kasumimarginaalid on negatiivsed. Samas aga saab käesoleva analüüsi korral arvesse võtta üksnes vaatlusaluse toote ja ühenduse turuga seonduvat teavet. Lisaks ei olnud teave kõigi kolmandate riikide turgude müügihindade ja kulude kohta ning üksikasjalikud andmed raamatupidamise eesmärgil teostatud konsolideerimise kohta saadaval ja neid ei olnud seetõttu võimalik kontrollida. Seetõttu lükati väide tagasi.

(116)

Teine koostööd tegev kasutaja ühenduses väitis, et ta on üks suurimaid APS-tüüpi persulfaadi kasutajaid ühenduses, kes esindab ligikaudu 3,5 % ühenduse kogutarbimisest. Kõnealune kasutaja väitis, et tema kulude igasugune, isegi väike suurenemine avaldaks tema üldisele rahalisele seisundile olulist mõju. Ehkki kasutaja prognoosis dumpinguvastase tollimaksu mõjuks 0,2 %, väitis ta, et kuivõrd tema kasutatavad vaatlusaluse toote kogused on suured, oleks kohasem võtta ühenduse huvide analüüsis arvesse tasutavate tollimaksude täielikku üldsummat.

(117)

Kõnealune kasutaja toodab latekssideaineid, mida ta kaetud paberi tootmisharule edasi müüb. Samuti toodetakse vee käitlemiseks ette nähtud tooteid. Kasutaja väitis, et ta ei suudaks kulude vähimatki suurenemist oma klientidele üle kanda, sest ta on sunnitud konkureerima Aasiast pärit madalahinnalise impordiga. Lisaks väitis kasutaja, et paberitööstus on pidanud võitlema märkimisväärsete raskustega ning on kahanemas, seda suures osas elektroonilise meedia kasvu tõttu. Seetõttu väheneb ka nõudlus latekssideainete järele. Kasutaja väitis, et tema kasumimarginaal on niigi väga madal ja peaaegu nullilähedane.

(118)

Asjaomane kasutaja ei esitanud küsimustikule mingeid vastuseid, kuid esitas mõningast teavet müügitulemuste ja kulutasuvuse kohta. Selle teabe põhjal leiti, et vastava kasutaja kulutasuvuse maksimaalne mõju vaatlusalust toodet kasutavale ärisegmendile moodustaks vaid 0,03 %. Jõuti järeldusele, et niisugust minimaalset mõju ei saa pidada oluliseks mõjuks, mis tooks kaasa antud konkreetse järgtööstuse ümberpaigutamise või töökohtade kaotuse selles, nagu väidetud.

(119)

Uurimise käigus ei õnnestunud tõendada mingit osa kõnealuse kasutaja poolt ühenduse huvide aspektide suhtes esitatud teabest. Igal juhul järeldati, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine tooks üldiselt kaasa hinnatasemete tõusu ühenduses. Lisaks ei näidanud miski ja asjaomane kasutaja ei esitanud mingisugust tõendusmaterjali selle kohta, et tootmisahela järgmise etapi toote import kolmandatest riikidest lööks oluliselt alla ühenduses asuvate kasutajate hinnad. Seetõttu lükati vastav väide tagasi.

(120)

Lisaks, nagu asjaomane kasutaja tunnistas, kannatas paberitööstus dumpinguvastaste tollimaksudega mitteseonduvate probleemide käes, mistõttu ei ole kindel, kas dumpinguvastased tollimaksud üldse mingit mõju avaldavad, võttes arvesse nende tühist osakaalu kasutaja kuludes, või kas kõnealuse tootmisharu taandarengut ei põhjusta muud tegurid, näiteks kahanev paberiturg. Eeltoodust lähtuvalt jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei avaldaks järgtööstusele olulist negatiivset mõju.

(121)

Ülaltoodut arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 165 ja 166.

(122)

Teine kasutaja ühenduses väitis, et ühenduse tootmisharu ei suudaks piisavate tootmisvõimsuste puudumise tõttu rahuldada nõudlust ühenduse turul. See tootja väitis lisaks, et muud saadaolevad tarneallikad, näiteks Türgi ja Jaapan, ei saa olla tõsiseltvõetavateks alternatiivideks, sest tootmismaht nendes riikides on HRVga võrreldes liiga väike, pealegi tarbiks Jaapani tootmismahu peaaegu täielikult ära Jaapani siseturg.

(123)

Kõnealune kasutaja ei esitanud oma väite toetuseks mingit tõendusmaterjali. Lisaks tehti tõendatud kehtiva andmestiku põhjal järeldus, et ühenduse tootmismaht on praktiliselt võrdne nõudlusega ühenduse turul. Samuti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärgiks ei ole kolmandatest riikidest pärit impordi pääsu tõkestamine ühenduse turule, vaid võrdsete võimaluste loomine. Seetõttu lükati väide tagasi.

(124)

Kaks eksportivat tootjat USAst ja üks kasutajatest avaldasid muret, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine tugevdaks ühenduse tootmisharu praegust turgu valitsevat seisundit, sest see kaitseks kaht ühenduse tootjat tulemusliku konkurentsi eest.

(125)

Kasutaja väitis, et ajutise määruse vastuvõtmise järel aset leidnud hinnatõus tarnijatelt, keda dumpinguvastased tollimaksud ei puudutanud, annab tunnistust meetmete moonutavast mõjust. Väideti, et niisugune hinnatõus põhines vaid dumpinguvastaste tollimaksude rakendamisel ega olnud muus osas õigustatud.

(126)

Antud konteksti arvestades leitakse, et dumpinguvastase tollimaksu eeldatav mõju seisneb hinnatasemete tõstmises ühenduse turul, tasakaalustades nõnda ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi poolt avaldatavat hinnasurvet. Märgitakse, et mitte-dumpinguhinnaga import konkureerib dumpinguhinnaga impordiga ja seda võib samuti mõjutada ülalmainitud hinnasurve. Seetõttu tuleb ette, et minimaalse dumpingumarginaaliga eksportiv tootja tõstab dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel oma hindu. Niisugune käitumine ei pruugi tähendada turu moonutamist ja seda puudutavad väited lükati tagasi.

(127)

Kasutaja väitis lisaks, et kahe ühenduse tootja vahel on tihedad sidemed. Näiteks jagasid mõlemad tootjad samu tootmisobjekte ja üks ühenduse tootjatest varustas teist energiaga tema tootmisprotsessi jaoks. Lisaks on mitmed huvitatud isikud väitnud, et mainitud kaks ühenduse tootjat on varemgi kontrollinud hindu ühenduse turul konkurentsivastaste abinõude rakendamise kaudu.

(128)

Uurimine neid väiteid aga ei kinnitanud. Ilmsiks ei tulnud mingisugust tõendusmaterjali, mis oleks viidanud ühenduse tootmisharu konkurentsi kahjustavale käitumisele, st väidetavale turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele. Kahe ühenduse tootja vaheliste väidetavate tihedate sidemete osas näitas uurimine, et ärilisi otsuseid võeti vastu teineteisest sõltumatult ja juhtkonnad olid täielikult lahus. Samuti jõuti järeldusele, et ühenduse tootmisharu ei nautinud ebanormaalselt kõrgeid kasumeid, pigem vastupidi – kannatas kulutasuvuse olulise halvenemise käes. Juhitakse tähelepanu asjaolule, nagu näidatud põhjendustes 85–91, et ühenduse turul konkureerisid mitu persulfaadi tarnijat ja hinnaläbirääkimised klientidega olid pooleli.

(129)

Lisaks, nagu samuti põhjenduses 107 märgitud, peaksid dumpinguvastased meetmed taastama võrdsed võimalused ühenduse tootmisharu müügile ühenduse turul ja ühenduse turule jõudvale impordile. Tollimaksude eesmärgiks on vaid impordihindade tõstmine tasemele, mis võimaldaks ühenduse tootmisharul teenida normaalset kasumit. Samuti märgitakse, et lisaks muudele võimalikele tarneallikatele, milleks on näiteks Türgi, Jaapan ja India, on ka HRVs üks eksportiv tootja, kelle puhul tuvastati miinimumtasemel dumping, mistõttu tema vastav import jõuab ühenduse turule dumpinguvastaste tollimaksude tasumiseta.

(130)

Ülaltoodust tulenevalt lükati huvitatud isikute vastavad väited tagasi.

(131)

Üks eksportiv tootja USAs ja kaks koostööd tegevat kasutajat väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kiirendaks järgtööstuse ümberpaigutamise protsessi.

(132)

Mis puudutab USA eksportijat, siis väideti, et tootetüüp KMPS moodustab suure osa järgtööstuse tootmiskuludest, millest tulenevalt avaldaks ükskõik millise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine vastavatele tootmisharudele olulist mõju.

(133)

Üks kasutajatest väitis, et järgtööstuses hõivatud töötajate arv on oluliselt suurem ühenduse persulfaaditööstuses hõivatud töötajate arvust, st kaalul on palju suuremal arvul töökohti.

(134)

Nagu põhjendustes 112–121 mainitud, jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete mõju järgtööstuste tootmiskuludele on tühine. See kehtis kõigi tootetüüpide, sealhulgas KMPSi korral. Eeltoodud alustel ei olnud võimalik järeldada, et dumpinguvastased tollimaksud kutsuksid esile järgtööstuse tootmise üleviimise kolmandatesse riikidesse. Samuti juhitakse tähelepanu asjaolule, et järgtööstuse töötajate arv ei ole otseselt võrreldav ühenduse persulfaaditööstuse töötajate arvuga. Näiteks ei esitanud asjaomane kasutaja mingisuguseid selgitusi või tõendusmaterjale selle kohta, kui suur osa järgtööstuse tööhõivest on otseselt seotud vaatlusaluse tootega ning seetõttu dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest potentsiaalselt mõjutatav.

(135)

Ülaltoodud kaalutlusi arvesse võttes lükati vastavad väited tagasi.

(136)

Üks kasutajatest väitis, et ühenduse tootmisharu poolt käesoleva uurimisperioodi vältel kantud oluline kahju näitas, et peroksodisulfaatide suhtes 1995. aastal kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei olnud efektiivsed. Seetõttu ei ole ühenduse huvides uute dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sarnase tootevaliku suhtes, mille korral võib samuti eeldada, et need ei ole efektiivsed. Eelkõige ei ole ühenduse huvides niisuguste meetmete kehtestamine, mis ei too kasu ühenduse tootmisharule, kahjustades samas järgtööstust.

(137)

Esmalt tuleks märkida, et viidatud lõplikud dumpinguvastased meetmed lõpetati aastal 2002, (8) sest taotlus nende meetmete aegumise läbivaatamiseks võeti ühenduse tootmisharu poolt tagasi algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt. Leiti, et uurimise jätkamine ei ole ühenduse huvides. Kuivõrd ühenduse tootmisharu ei olnud uurimise jätkumisest huvitatud, võib mõistlikkuse piires eeldada, et olukord ei olnud kahjustav ja rakendatud meetmed olid tõepoolest efektiivsed.

(138)

Teiseks leiti käesoleva uurimise käigus, et ühenduse tööstuse poolt kantud oluline kahju oli põhjustatud dumpinguhinnaga impordist ülalmainitud menetluse lõpetamise järel. Seetõttu järeldati, et kõnealuse kasutaja poolt dumpinguvastaste meetmete efektiivsuse suhtes tehtud oletused olid väärad ja kuuluvad tagasilükkamisele.

(139)

Lisaks oli lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ajutise määruse põhjendustes 157–160 toodud järelduste ja käesoleva uurimise kinnituste kohaselt ühenduse tootmisharu huvides ning võib eeldada, et need toovad ühenduse tootmisharule kasu ja parandavad selle rahalist olukorda. Teisalt eeldatakse ülaltoodud järelduste põhjal, et dumpinguvastaste meetmete mõju kasutajatele ja importijatele jääb tähtsusetuks.

(140)

Seetõttu lükati ülaltoodud väited tagasi.

(141)

Üks eksportivatest tootjatest USAs väitis, et kuna tema seotud tootja ühenduses lõpetab tõenäoliselt oma tootmistegevuse ühenduses, ei ole võimalik tagada klassikalise linnukatku juhtude korral kasutatava desinfitseerimisvahendi küllaldast tarnimist. Kuivõrd niisugusel juhul tekib vajadus selle toote tellimiseks väljastpoolt ühendust, pikendab see tarneahelat ja halvendab ühenduse reageerimisvõimet mainitud haiguse puhangu korral.

(142)

Sellega seoses viidatakse põhjendustes 112–120 esitatud järeldustele, mis näitavad, et dumpinguvastaste tollimaksude eeldatav rahaline mõju jääb väga väikeseks ning seetõttu ei ole eriti tõenäoline, et järgtööstus paigutaks oma tootmisobjektid ümber dumpinguvastase tollimaksu tõttu, vaid pigem äritegevuse konsolideeritud negatiivse tulemi tõttu.

(143)

Samuti leiti, et kõnealuse äriühingu poolt toodetav desinfitseerimisvahend ei olnud ainus desinfitseerimiseks kasutatav vahend, mistõttu isegi juhul, kui äriühing lõpetaks tootmise ühenduses, oleks laialdaselt saadaval muid tooteid.

(144)

Seetõttu lükati vastavad väited tagasi.

(145)

Ülaltoodut arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 167 esitatud järeldused, st et ühenduse huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis osutaksid sellele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvides.

(146)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas esialgsed järeldused, mille kohaselt 12 % kasumimarginaal oleks selleks maksueelseks kasumimarginaaliks, mida on seda tüüpi tootmisharu poolt mõistlikkuse piires võimalik sektoris saavutada normaalsete konkurentsitingimuste juures.

(147)

Üks USA eksportiv tootja väitis, et persulfaat on laiatarbe kemikaal ning et ühenduse institutsioonide pikaajaline tava näeb ette 5–8 % kasumimarginaali pidamist kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramise seisukohalt kohaseks kasumimarginaaliks. Lisaks väitis mainitud eksportiv tootja, et varasema sama toodet puudutanud uurimise korral peeti antud eesmärgil rakendamiseks kohaseks kasumimarginaaliks 5 % marginaali, mida tuleks järjepidevuse tagamiseks kasutada ka käesolevas uurimises.

(148)

Sama eksportiv tootja väitis, et 12 % kasumimarginaali ei saavutatud tavapäraste konkurentsitingimuste juures, mistõttu see on liiga kõrge. Ülaltoodust lähtuvalt ei tuleks seda arvesse võtta. Eksportiv tootja esitas oma väite toetuseks ühe ühenduse tootja üldised avalikustatud kulutasuvuse näitajad, mis andsid tulemuseks 5,1 %.

(149)

Väideti, et arvesse tuleks võtta ühenduse tootmisharu jätkusuutlikkuse tagamiseks nõutavat kasumimarginaali, või siis kasumimarginaali, mis võimaldaks mõistliku kasumi saamist kasutatud kapitalilt.

(150)

Esmalt märgitakse, et põhjenduses 149 mainitud kriteeriumid on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel asjasse mittepuutuvad. Ühenduse institutsioonid peavad tõepoolest rajama oma määratluse sellise kasumimarginaali taseme tuvastamisele, mille saavutamist ühenduse tootmisharu võib mõistlikkuse piires eeldada samasuguse toote müügiga ühenduse turul dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Selles osas eeldatakse tavaliselt, et kasumimarginaal vaatlusaluse perioodi alguses kujutab endast kasumimarginaali dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Märgitakse, et vastupidiselt ühe USA eksportiva tootja väitele puudub ühenduse institutsioonidel tava kasutada sarnaste tootmisharude korral sama kulutasuvuse taset. Kasumimarginaalid mittekahjustava hinnataseme kindlaksmääramiseks ühenduse tootmisharus määratakse kindlaks kehtivate kontrollitud andmete põhjal, mida kogutakse iga uurimise käigus ja mis on seetõttu kindla juhtumiga seotud.

(151)

Ülalmainitud põhjustel lükatakse ühe ühenduse tootja üldise kasumimarginaali kasutamine tagasi, sest see ei seondu vaatlusaluse toote, ühenduse turu ega kogu ühenduse tootmisharuga.

(152)

Sarnase toote suhtes läbi viidud varasema (viidatud) dumpinguvastase uurimise osas märgitakse, et selle uurimise alla ei kuulunud tootetüüp KMPS, mis oleks võinud avaldada mõju ühenduse tootmisharu üldisele kulutasuvusele.

(153)

Lõpuks märgitakse ühenduse tootmisharu väidetava konkurentsivastase käitumise osas, et nagu selgitatud põhjendustes 124–130, ei leidnud vastavad väited käesoleva uurimise käigus kinnitust, ja sellega seoses lükati esitatud taotlused tagasi.

(154)

Seetõttu otsustati, et 12 % kulutasuvus oli kohane ja seda kasutati lõplike järeldustega seoses. Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 168–171.

(155)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(156)

Eelöeldut silmas pidades on lõplikud tollimaksud järgmised:

(157)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on asjaomasest riigist pärit ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva dokumendi regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud isikud, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(158)

Mis tahes taotlus kohaldada nimetatud äriühingutele ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (9) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(159)

Dumpinguvastaste tollimaksude õige rakendamise tagamiseks ei peaks jääktollimaksu taset kohaldama mitte üksnes koostööst keeldunud eksportijate suhtes, vaid ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud. Viimaseid äriühinguid kutsutakse üles siiski (juhul kui nad vastavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud nõuetele) esitama vastavalt nimetatud artiklile läbivaatamistaotlus selleks, et nende olukord individuaalselt läbi vaadataks.

(160)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse, st määruse (EÜ) nr 390/2007 kohaselt tuleks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust kõrgem, nõutakse lõplikult sisse üksnes ajutiselt tagatiseks antud summad.

(161)

Et tollimaksumäärade suurtest erinevustest tingitud kohustusest kõrvalehoidmise oht oleks võimalikult väike, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine. Nende erimeetmete hulka, mida kohaldatakse üksnes äriühingutele, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(162)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist kasvu käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul ja juhul, kui tingimused on täidetud, võib algatada uurimise meetmetest kõrvalehoidmise kohta. Sellise uurimise käigus võib inter alia uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,

11.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

11.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/22

(1)

Rumeenia ja Bulgaaria on määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kohaselt esitanud komisjonile tarneid ja otsemüüki käsitlevad 2006. aasta näitajad.

(2)

Vastavalt kõnealustele näitajatele ja pärast komisjoni teostatud uurimist on asjakohane Rumeenia ja Bulgaaria puhul kohandada määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa punkti f tabelis sätestatud tarnete ja otsemüügi jaotust.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1788/2003 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1)

Bulgaariat käsitlev rida asendatakse järgmisega:

2)

Rumeeniat käsitlev rida asendatakse järgmisega:

11.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 265/23

(1)

Ajavahemikus 1.–5. oktoober 2007 esitati pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 950/2006 või komisjoni 13. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1832/2006 (milles sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega) (3) kohaselt impordilitsentside taotlused, milles taotletud üldkogus on võrdne järjekorranumbrite 09.4317, 09.4318, 09.4319, 09.4320 ja 09.4325 (2007–2008) jaoks saada oleva kogusega või ületab seda.

(2)

Kõnealuseid asjaolusid arvestades peaks komisjon kindlaks määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse välja anda võrdeliselt saada oleva üldkogusega, ning teavitama liikmesriike, et vastav piirmäär on saavutatud,