ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 246
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
50. aastakäik
21. september 2007
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 246 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
50. aastakäik |
|
Sisukord |
|
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
* |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1095/2007, 20. september 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 1 ) |
|
|
|
* |
||
|
|
|
|
|
|
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
|
2007/614/Euratom |
|
|
|
* |
||
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
|
2007/615/EÜ |
|
|
|
* |
Komisjoni otsus, 20. september 2007, benfurakarbi kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 4285 all) ( 1 ) |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik
MÄÄRUSED
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1087/2007,
18. september 2007,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1487/2005, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) („algmäärus”), eriti selle artikleid 9 ja 12,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Algsed meetmed
|
(1) |
2005. aasta septembris kehtestas nõukogu pärast dumpinguvastast uurimist („algne uurimine”) määrusega (EÜ) nr 1487/2005 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud („algsed meetmed”) teatavate Hiina Rahvavabariigist („Hiina”) pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste impordi suhtes. Hiina viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes kehtivad tollimaksumäärad olid 14,1–56,2 %. |
2. Absorptsioonivastase kordusuurimise taotlus
|
(2) |
13. novembril 2006 esitati algmääruse artikli 12 alusel algsete meetmete kordusuurimise taotlus. Taotluse esitas AIUFFASS („taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab suure osa, käesoleval juhul üle 30 % ühenduse viimistletud polüesterfilamentkangaste kogutoodangust. |
|
(3) |
Taotluse esitaja on esitanud piisava teabe, mis näitab, et pärast algsete dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes on ekspordihinnad langenud ning edasimüügihindades või hilisemates ühenduse müügihindades ei ole toimunud piisavaid muutusi. Selle tulemusena on väidetavalt suurenenud dumping, mis on takistanud kehtivate meetmete kavatsetud parandavat mõju. Taotluse esitaja on esitanud tõendeid ka selle kohta, et asjaomase toote import Hiinast ühenduse turule on märkimisväärsetes kogustes jätkunud. |
3. Absorptsioonivastane kordusuurimine
|
(4) |
28. detsembril 2006 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega („algatamisteade”) (3) Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kordusuurimise algatamisest vastavalt algmääruse artiklile 12. |
|
(5) |
Komisjon teatas kordusuurimise algatamisest ametlikult asjaomastele tootjatele/eksportijatele, eksportiva riigi esindajatele, importijatele ja kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamisteates sätestatud aja jooksul oma kirjalikud seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Komisjon saatis kõikidele talle teadaolevatele asjaomastele isikutele küsimustikud. |
|
(6) |
Arvestades asjaomaste eksportivate tootjate ja importijate suurt arvu algse uurimise ajal, kavandati algatamisteates väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning sellise vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõikidel eksportivatel tootjatel ja importijatel endast komisjonile teatada ja esitada põhiandmed. |
|
(7) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et otsustada, kas ekspordihinnad on langenud ja kas edasimüügihindades või hilisemates ühenduse müügihindades ei ole toimunud piisavaid muutusi. Vajaduse korral tehti kontrollkäigud koostööd tegevate Hiina eksportijate/tootjate ning nende sidusettevõtete valdustesse:
|
|
(8) |
Kõnealuse kordusuurimise periood („uus uurimisperiood”) kestis 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006. Uut uurimisperioodi kasutati, et määrata kindlaks ekspordihindade tase ning ühenduses esimesele sõltumatule kliendile müümise hinna tase. Otsustamaks, kas ühenduse hindades on toimunud piisavaid muutusi, võrreldi uuel uurimisperioodil kehtinud hindu algsel uurimisperioodil 1. aprillist 2003 kuni 30. märtsini 2004 kehtinud hindadega. |
|
(9) |
Tuleb märkida, et komisjon pidi andma osalistele piisavalt aega endast teatamiseks ning moodustama Hiina eksportivatest tootjatest valimi vastavalt algmääruse artiklile 17. Arvestades mitmeid erandlikke asjaolusid, palusid koostööpartnerid vastuste esitamiseks ka tähtaja pikendamist. Tähtaega pikendati nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Seetõttu ületas kordusuurimine mõnevõrra algmääruse artikli 12 lõikes 4 ettenähtud tavalist kuuekuulist perioodi. |
B. VAATLUSALUNE TOODE
|
(10) |
Kordusuurimine algatati sama toote suhtes, mille suhtes tehti algne uuring, nimelt viimistletud polüesterfilamentkangad, mis tavaliselt kuuluvad CN-koodide ex 5407 51 00 , 5407 52 00 , 5407 54 00 , ex 5407 61 10 , 5407 61 30 , 5407 61 90 , ex 5407 69 10 ja ex 5407 69 90 alla. Vaatlusalune toode on sünteesfilamentlõngast värvitud või trükitud kangas, mis sisaldab tekstureeritud ja/või tekstureerimata polüesterfilamentkiude 85 % ulatuses või enam ning pärineb Hiina Rahvavabariigist. Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt tekstiilitööstuses. |
C. KORDUSUURIMINE
|
(11) |
Algmääruse artikli 12 kohase kordusuurimise üldine eesmärk on kindlaks teha, kas Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste hindades on pärast algsete dumpinguvastaste meetmete kehtestamist ühenduses toimunud piisavaid muutusi. Kui järeldatakse, et absorptsioon on toimunud, tuleb uurimise teises etapis arvutada uus dumpingumarginaal. Algmääruse artikkel 12 annab importijatele/kasutajatele ja eksportijatele võimaluse esitada tõendeid, mis võiksid põhjendada hindade paigalseisu ühenduses pärast meetmete kehtestamist muuga kui dumpinguvastase tollimaksu absorptsiooniga. |
1. Väljavõtteline uuring
|
(12) |
Nagu põhjenduses 6 nimetatud, palus komisjon kõikidel eksportivatel tootjatel ja importijatel endast teatada ja esitada põhiandmed oma tegevuse kohta uuel uurimisperioodil. Kõnealustel isikutel paluti teatada ka oma valmisolekust valimisse kuuluda. |
a) Eksportijad/tootjad
|
(13) |
Küsitud teavet esitama ja valimisse kuuluma nõustusid 26 eksportijat/tootjat. Arvestades eksportijate/tootjate suurt arvu, otsustati, et Hiina eksportijate/tootjate võimaliku absorptsiooni tuvastamiseks on vajalik väljavõtteline uuring. Eelistati algse uurimise valimisse kuuluvaid äriühinguid, kuid tehti siiski valik, mis võimaldas hõlmata suurimat tüüpilist ekspordimahtu, mida oli mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi osas Hiina ametivõimudega, kes ei esitanud vastuväiteid. |
|
(14) |
Esialgu valiti valimisse üheksa äriühingut. Üht äriühingut koheldi algses uurimises individuaalselt ja ülejäänud kaheksale omistati turumajanduslik seisund. Vahetult enne kontrollkäike Hiinasse otsustas kaks äriühingut (individuaalselt koheldav äriühing ja üks turumajandusliku seisundiga äriühing) valimist välja astuda. Neid kaht äriühingut peeti kordusuurimises koostööst hoiduvateks. Selle tulemusena jäi järele 24 koostööd tegevat äriühingut ning valim koosnes seitsmest turumajandusliku seisundiga eksportijast/tootjast. Sel etapil märkis komisjon, et uurimises ei tee koostööd mitte ükski individuaalselt koheldav eksportija/tootja. |
|
(15) |
Seitse valimisse jäänud äriühingut olid turumajandusliku seisundiga ja nad esindavad umbes 78 % kõikide koostööd tegevate äriühingute ekspordimahust Euroopa Liitu ning 23,9 % Hiina viimistletud polüesterfilamentkangaste koguekspordist ühenduse turule. Kordusuurimise sel etapil järeldati, et kõnealused äriühingud moodustavad suurima mahu, mida on mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Seega käsitati neid seitset äriühingut kordusuurimise väljavõttelise uuringu seisukohalt tüüpilistena. |
b) Importijad
|
(16) |
Algatamisteates määratud tähtajaks ei esitanud nõutud teavet mitte ükski sõltumatu importija. |
2. Koostöösoovimatus
|
(17) |
Valimisse kuulumiseks nõusoleku andnud 24 koostööd tegevat eksportijat/tootjat esindasid umbes 30 % Hiina viimistletud polüesterfilamentkangaste koguekspordist ühendusse. Nagu põhjenduses 14 nimetatud, loobus koostööst veel kaks tootjat. Selle tulemusena ulatus koostöösoovimatus umbes 70 %ni viimistletud polüesterfilamentkangaste koguekspordist ühenduse turule. |
|
(18) |
Selle põhjal loeti koostöösoovimatust antud juhul suureks. |
3. Hinnamuutused ühenduses
3.1. Üldist
|
(19) |
Meenutatakse, et kordusuurimiseks ei pakkunud koostööd mitte ükski asjaomase toote sõltumatu importija/kasutaja. Nagu põhjenduses 18 nimetatud, on Hiina eksportijate/tootjate koostöösoovimatus suur. |
|
(20) |
Kui üks valimisse kuuluv eksportija/tootja välja arvata, iseloomustab Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste kaubanduse struktuuri sidusettevõtetest vahendajate puudumine, kes impordiksid asjaomast toodet edasimüümiseks ühendusse. Viimistletud polüesterfilamentkangaste sõltumatud ostjad on üldjuhul kasutajatest äriühingud, mis impordivad asjaomaste toodet enda tarbeks. |
|
(21) |
Leiti, et valimisse kuuluvate eksportijate/tootjate ekspordimüügi tingimused uue uurimisperioodi ajal lähtusid peamiselt CIF-hinnast (kulud, kindlustus ja vedu). Seetõttu määrati ajaomase toote hinnatase hinnamuutuste hindamiseks esmalt kindlaks CIF-tasandil. Uue uurimisperioodi CIF-hind ühenduse piiril määrati kindlaks valimisse kuuluvate, koostööd tegevate Hiina eksportijate/tootjate esitatud teabe alusel. |
3.2. Ühenduse edasimüügihinna muutused valimisse kuuluvate äriühingute puhul
|
(22) |
Et hinnata hindade muutumist ühenduses eksportija/tootja tasandil, võrreldi viimistletud polüesterfilamentkangaste uuel uurimisperioodil tuvastatud keskmist hinda tooteliikide kaupa viimistletud polüesterfilamentkangaste algsel uurimisperioodil tuvastatud keskmise hinnaga sama kauplemismahu ja samade tarnetingimuste korral. |
|
(23) |
Sel alusel tehtud võrdlus näitas, et valimisse kuuluvate äriühingute puhul ei alanenud Hiinast pärit viimistletud polüesterfilamentkangaste keskmine hind ühenduses uuel uurimisperioodil. |
|
(24) |
Ühe ühenduses asuva sidusettevõttest importija edasimüügihinna muutusi hinnati tooteliikide kaupa. Võrreldi ühenduse sõltumatutele klientidele samadel tarnetingimustel toimunud edasimüügi hindu kahel uurimisperioodil. Kogutud andmete põhjal ilmnes, et hinnad olid tõusnud dumpinguvastast tollimaksu ületavate summade võrra. |
3.3. Huvitatud isikute väited
|
(25) |
Mitmed huvitatud isikud väitsid, et nende ekspordihinda tuleks kohandada. Nad väitsid, et Ameerika Ühendriikide dollari ja euro vahetuskursi muutumine põhjustas uuel uurimisperioodil nende ekspordihinna kunstliku languse. Arvestades aga, et uuel uurimisperioodil ei tuvastatud hinnalangust ka enne kõnealuse väidetava kohanduse tegemist, mis alandaks vana uurimisperioodi hindu, ei peetud vajalikuks kõnealust väidet uurida. |
3.4. Ühenduse edasimüügihinna muutused koostööst hoiduvate äriühingute puhul
|
(26) |
Arvestades suurt koostöösoovimatuse taset, mis käesoleval juhul oli umbes 70 %, tuleks kõikide koostööst hoiduvate Hiina eksportijate/tootjate suhtes kehtestada absorptsioonimaks. Absorptsioonimaks tuleks kehtestada algmääruse artikli 18 alusel, nimelt parima kättesaadava teabe põhjal. |
|
(27) |
Käesoleval juhul loetakse kõige otsesemateks ja kõige usaldusväärsemateks kättesaadavateks andmeteks, mille abil on võimalik tuvastada viimistletud polüesterfilamentkangaste ühenduse turule eksportimise taset koostööst hoiduvate Hiina eksportijate poolt, Euroopa Ühenduse Statistikaameti impordistatistika andmeid. Kui jätta Euroopa Ühenduse Statistikaameti andmetest välja andmed, mida on kontrollitud koostööd tegevate äriühingute tasemel, kus absorptsiooni ei tuvastatud, määratakse koostööst hoiduvate äriühingute puhul absorptsioonimarginaaliks 18,6 %. |
3.5. Järeldus müügihinna muutuste kohta ühenduses
|
(28) |
Eespool esitatud faktidest ja kaalutlustest lähtudes järeldati, et mitte ükski valimisse kuuluvatest eksportijatest/tootjatest ei absorbeerinud kehtivat dumpinguvastast tollimaksu. Seetõttu ei peaks absorptsioonimaksu kehtestama ühegi Hiina eksportija/tootja suhtes, kes nõustusid koostööd tegema ja valimisse kuuluma. |
|
(29) |
Kõikide koostööst hoiduvate Hiina eksportijate/tootjate suhtes tuleks aga kohaldada absorptsioonimaks määraga 18,6 %. |
4. Meetme uus ulatus
a) Valmisse kuuluvad äriühingud
|
(30) |
Kuna valimisse kuuluvad äriühingud suutsid näidata, et asjaomase toote ühenduse turule eksportimisel nende ekspordihind ei alanenud, ei muutu meetmete ulatus järgmiste äriühingute suhtes:
|
b) Koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes valmisse ei kuulu
|
(31) |
Nende 17 koostöövalmi äriühingu suhtes, kes nõustusid valimisse kuuluma, tuleks kohaldada sama järeldust:
|
c) Kõik ülejäänud eksportivad tootjad
|
(32) |
Koostööst hoiduvate isikute suhtes, nagu põhjenduses 26 nimetatud, peeti sobivaks dumpinguvastase tollimaksu ulatust muuta vastavalt algmääruse artikli 12 lõike 3 viimasele lausele. Kehtiva dumpinguvastase tollimaksu muudetud määr, mida kohaldatakse netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
|
5. Erisäte nende võimalike mitteabsorbeerivate Hiina eksportijate suhtes
|
(33) |
Arvestades uurimise tulemusi ja Hiina äriühingute vähest koostöövalmidust, mis võib olla seotud asjaoluga, et viimistletud polüesterfilamentkangaid eksportivad tootjad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, võib ühendus uuesti läbi vaadata nende eksportijate olukorra, kes ei saanud käesolevas kordusuurimises koostööd teha, juhul kui nad esitavad tõendeid selle kohta, et nad ei ole absorbeerinud praegusel uurimisperioodil kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. See võimalus antakse kõigile kõnesoleva toote tootjaile/eksportijaile Hiinas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1487/2005 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud ettevõtete valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:
|
Äriühing |
Lõplik dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
|
Fuzhou Fuhua Textile & Printing Dyeing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Fuzhou Ta-Tung Textile Works Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou De Licacy Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Nantong Teijin Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Shaoxing County Jiade Weaving and Dyeing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Wujiang Longsheng Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Wujiang Xiangsheng Textile Dyeing & Finishing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Shaoxing Zhengda Group Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Far Eastern Industries (Shanghai) Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zhejiang Yonglong Enterprises Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zhuji Bolan Textile Industrial Development Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zhejiang Shaoxing Tianyuan Textile Printing and Dyeing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zhejiang XiangSheng Group Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou ZhenYa Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Huzhou Styly Jingcheng Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou Yongsheng Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zhejiang Shaoxing Yongli Printing and Dyeing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou Hongfeng Textile Group Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Shaoxing Yinuo Printing & Dyeing Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Shaoxing Ancheng Cloth industrial Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou Jieenda Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou Mingyuan Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Hangzhou Yililong Textile Co., Ltd |
14,1 % |
A617 |
|
Zheijiang Singmetat Print and Dyeing Co., Ltd |
56,2 % |
A836 |
|
Hangzhou CaiHong Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Hangzhou Fuen Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Hangzhou Jinsheng Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Hangzhou Shenda Textile Co., Ltd |
28,2 % |
A837 |
|
Hangzhou Xiaoshan Phoenix Industry Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Hangzhou Zhengda Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing China Light & Textile Industrial City Somet Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing County Fengyi Textile Printing & Dyeing Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing County Huaxiang Textile Co., Ltd |
45,3 % |
A619 |
|
Shaoxing County Pengyue Textile Co., Ltd |
28,2 % |
A837 |
|
Shaoxing County Qing Fang Cheng Textiles Imp. & Exp. Co., Ltd |
52,5 % |
A621 |
|
Xingxin Holding Group Co., Ltd |
28,2 % |
A837 |
|
Shaoxing Golden tree silk Printing Dyeing and Sandwashing Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing Nanchi Textile Printing-Dyeing Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing Ronghao Textiles Co., Ltd |
52,5 % |
A620 |
|
Shaoxing Tianlong Import and Export Co., Ltd |
65 % |
A622 |
|
Shaoxing Xinghui Textile Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Shaoxing Yongda Textiles Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Wujiang Canhua Imp. & Exp. Co., Ltd |
74,8 % |
A618 |
|
Zhejiang Golden Time Printing and Dyeing knitwear Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Zhejiang Huagang Dyeing and Weaving Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Zhejiang Shaoxiao Printing and Dyeing Co., Ltd |
55,7 % |
A623 |
|
Kõik teised äriühingud |
74,8 % |
A999 ” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. september 2007
Nõukogu nimel
eesistuja
R. PEREIRA
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1088/2007,
20. september 2007,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. septembril 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).
LISA
Komisjoni 20. septembri 2007. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MK |
85,6 |
|
TR |
88,6 |
|
|
XK |
55,1 |
|
|
XS |
36,3 |
|
|
ZZ |
66,4 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
151,2 |
|
MK |
29,6 |
|
|
TR |
136,6 |
|
|
ZZ |
105,8 |
|
|
0709 90 70 |
IL |
51,9 |
|
TR |
111,0 |
|
|
ZZ |
81,5 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
65,0 |
|
UY |
83,0 |
|
|
ZA |
73,7 |
|
|
ZZ |
73,9 |
|
|
0806 10 10 |
IL |
65,2 |
|
TR |
113,5 |
|
|
ZZ |
89,4 |
|
|
0808 10 80 |
AU |
215,7 |
|
CL |
81,4 |
|
|
CN |
79,8 |
|
|
NZ |
93,3 |
|
|
US |
96,9 |
|
|
ZA |
69,5 |
|
|
ZZ |
106,1 |
|
|
0808 20 50 |
CN |
61,1 |
|
TR |
117,6 |
|
|
ZA |
106,2 |
|
|
ZZ |
95,0 |
|
|
0809 30 10 , 0809 30 90 |
TR |
158,7 |
|
US |
194,7 |
|
|
ZZ |
176,7 |
|
|
0809 40 05 |
BA |
49,8 |
|
IL |
111,5 |
|
|
TR |
107,3 |
|
|
ZZ |
89,5 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1089/2007,
20. september 2007,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 812/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 812/2007, millega avatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud sealiha tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 812/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete impordiks. |
|
(2) |
2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seepärast tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlusi kvoodile järjekorranumbriga 09.4170 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 812/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. jaanuar kuni 31. märts 2008, on 1 516 625 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. septembril 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/10 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1090/2007,
20. september 2007,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 979/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 21. augusti 2007. aasta määrust (EÜ) nr 979/2007, millega avatakse Kanadast pärit sealiha impordi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 979/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks. |
|
(2) |
2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta impordilitsentsitaotlusi kvoodile järjekorranumbriga 09.4204 ei ole esitatud määruse (EÜ) nr 979/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. jaanuar kuni 31. märts 2008, on 2 312 000 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. septembril 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1091/2007,
20. september 2007,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul määruse (EÜ) nr 806/2007 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2759/75 sealihaturu ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 10. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 806/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine sealihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 806/2007 on avatud tariifikvoodid sealihasektori toodete impordiks. |
|
(2) |
2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. oktoober kuni 31. detsember 2007 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, mille kohta taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogusele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi määruse (EÜ) nr 806/2007 kohaselt ja mis tuleb lisada alaperioodile 1. jaanuar kuni 31. märts 2008, on esitatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. septembril 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).
LISA
|
Rühma nr |
Jrk nr |
Alaperioodiks 1.10.2007-31.12.2007 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient (%) |
Taotlemata kogused, mis tuleb lisada alaperioodiks 1.1.2008-31.3.2008 (kg) |
|
G2 |
09.4038 |
8 521 375 |
|
|
G3 |
09.4039 |
1 851 000 |
|
|
G4 |
09.4071 |
1 501 000 |
|
|
G5 |
09.4072 |
3 080 500 |
|
|
G6 |
09.4073 |
7 533 500 |
|
|
G7 |
09.4074 |
2 386 956 |
(1) Ei kohaldata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust esitatud.
(2) Ei kohaldata: taotlused hõlmavad saadaolevast kogusest väiksemat kogust.
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1092/2007,
20. september 2007,
milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 2021/2006 alusel 2007. aasta septembri alaperioodiks avatud tariifikvootide raames
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2021/2006, millega avatakse tariifikvoodid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi importimiseks ning sätestatakse nende kvootide haldamine, (3) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2021/2006 avatakse kooritud riisina arvestatud 160 000 tonni suurune riisi iga-aastane üldine imporditariifikvoot, millest 125 000 tonni on ette nähtud AKV riikidest (järjekorranumber 09.4187), 25 000 tonni Hollandi Antillidelt ja Arubalt (järjekorranumber 09.4189), 10 000 tonni vähim arenenud ÜMTdest (järjekorranumber 09.4190) pärit riisi jaoks, ning 20 000 tonni suurune AKV riikidest pärit purustatud riisi iga-aastane tariifikvoot (järjekorranumber 09.4188). |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2021/2006 artikli 1 lõike 1 punktides a ja b sätestatud kvootide kolmas alaperiood on september. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2021/2006 artikli 17 punkti a kohaselt koostatud teatisest järeldub, et 2007. aasta septembri esimesel viiel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 esimesele lõigule esitatud taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4187 hõlmavad saadaolevast kooritud riisina arvestatud kogusest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi. |
|
(4) |
Eespool nimetatud teatisest järeldub lisaks, et 2007. aasta septembri esimesel viiel tööpäeval vastavalt kõnealuse määruse artikli 13 esimesele lõigule esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbriga 09.4189 – 09.4190 hõlmavad saadaolevast kooritud riisina arvestatud kogusest väiksemaid koguseid. |
|
(5) |
Seega tuleks vastavalt määruse (EÜ) nr 2021/2006 artikli 15 lõikele 1 kindlaks määrata järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruses (EÜ) nr 2021/2006 osutatud järjekorranumbriga 09.4187 kvoodi alla kuuluva riisi jaoks 2007. aasta septembri viiel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste alusel antakse litsentsid taotletud kogustele, mis on korrutatud käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsientidega.
2. Määruses (EÜ) nr 2021/2006 osutatud järjekorranumbritega 09.4187 – 09.4188–09.4189 – 09.4190 kvootide järgmisel alaperioodil saadaolev üldkogus on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).
LISA
Määruse (EÜ) nr 2021/2006 kohaselt 2007. aasta septembri alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saadaolevad kogused
|
Päritolu/Toode |
Jrk-nr |
2007. aasta septembri alaperioodi jaotuskoefitsient |
2007. aasta oktoobri alaperioodil saadaolev kogus (kg) |
||
|
AKV (määruse (EÜ) nr 2021/2006 artiklid 2 ja 3) |
09.4187 |
22,998530 % |
0 |
||
|
|
|
|
||
|
AKV (määruse (EÜ) nr 2021/2006 artiklid 4 ja 5) |
09.4188 |
— (3) |
348 241 |
||
|
|
|
|
||
|
ÜMT (määruse (EÜ) nr 2021/2006 artikkel 8 ja artikli 9 lõike 1 punktid a ja b) |
|
|
|
||
|
|
|
|
||
|
09.4189 |
— (2) |
6 133 001 |
||
|
09.4190 |
— (1) |
10 000 000 |
(1) Kõnealusele alaperioodile jaotuskoefitsienti ei määrata: komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust saadetud.
(2) Taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid taotlusi: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.
(3) Kõnealusele alaperioodile jaotuskoefitsienti ei määrata.
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/16 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1093/2007,
20. september 2007,
millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 964/2007 vähimarenenud riikidest pärit riisile avatud tariifikvootide alusel esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1)
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 964/2007 (3) on avatud 2007/2008. turustusaastaks imporditariifikvoot 5 821 tonnile CN koodi 1006 alla kuuluvale vähimarenenud riikidest pärit riisile (järjekorranumber 09.4177). |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 964/2007 artikli 4 punkti a kohasest teavitamisest tuleneb, et nimetatud määruse artikli 2 lõike 4 alusel 2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul esitatud taotlused hõlmavad olemasolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 964/2007 turustusaastaks 2007/2008 kehtestatud kvoodist tulenevate määruse (EÜ) nr 980/2005 I lisaga ettenähtud vähimarenenud riikidest pärit riisi impordilitsentsi taotluste puhul, mis on esitatud 2007. aasta septembri seitsme esimese päeva jooksul, antakse litsentsid taotletud kogustele, mille suhtes kohaldatakse jaotuskoefitsienti 21,066830 %.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 289/2007 (ELT L 78, 17.3.2007, lk 17).
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1094/2007,
19. september 2007,
millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975 aasta määrust (EMÜ) nr 2771/75 munaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 4
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2777/75 kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2783/75 ovoalbumiini ja laktalbumiini turu ühise korralduse kohta, (3) eriti selle artikli 3 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad. |
|
(2) |
Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada. |
|
(3) |
Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006 (ELT L 119, 4.5.2006, lk 1).
(2) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 679/2006.
(3) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 104. Määrust on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2916/95 (EÜT L 305, 19.12.1995, lk 49).
(4) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 842/2007 (ELT L 186, 18.7.2007, lk 17).
LISA
Komisjoni 19. septembri 2007. aasta määrusele, millega kinnitatakse kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95
“I LISA
|
CN-kood |
Tootekirjeldus |
Tüüpiline hind (EUR/100 kg) |
Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (EUR/100 kg) |
Päritolu (1) |
|
0207 12 10 |
Nn 70 % kanarümbad, külmutatud |
112,5 |
0 |
01 |
|
99,8 |
0 |
02 |
||
|
0207 12 90 |
Nn 65 % kanarümbad, külmutatud |
116,4 |
1 |
01 |
|
102,8 |
5 |
02 |
||
|
143,2 |
0 |
03 |
||
|
0207 14 10 |
Kanade kondita jaotustükid, külmutatud |
214,0 |
26 |
01 |
|
246,4 |
16 |
02 |
||
|
347,6 |
0 |
03 |
||
|
0207 14 60 |
Kana koivad, külmutatud |
105,4 |
11 |
01 |
|
149,0 |
0 |
03 |
||
|
0207 27 10 |
Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud |
307,3 |
0 |
01 |
|
353,0 |
0 |
03 |
||
|
1602 32 11 |
Kuumtöötlemata valmistised kanast |
231,3 |
17 |
01 |
|
124,5 |
63 |
02 |
(1) Impordi päritolu:
|
01 |
Brasiilia |
|
02 |
Argentina |
|
03 |
Tšiili.” |
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1095/2007,
20. september 2007,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatakse, et komisjon algatab tööprogrammi, et järk-järgult uurida toimeaineid, mis olid turul kaks aastat pärast direktiivi 91/414/EMÜ teatavakstegemist. Nimetatud programm praegu kestab. |
|
(2) |
Töö teine ja kolmas etapp on sätestatud komisjoni 28. veebruari 2000. aasta määruses (EÜ) nr 451/2000, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) ja komisjoni 14. augusti 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2000. (3) Töö neljas etapp on sätestatud komisjoni 3. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (4) |
|
(3) |
Mitmed kolmanda ja neljanda etapi toimeained on ikka veel hindamisfaasis. Tundub olevat vajalik kiirendada uuringut. Olenevalt sellest, kas ainele on juba vastastikune eksperdihinnang antud või mitte, tuleks protseduuri teatavate aspektide suhtes kohaldada erinevaid sätteid. |
|
(4) |
Uuringu ja vastastikuse eksperdihinnangu andmise kiirendamiseks tuleks kohandada suhtlust teatajate, liikmesriikide, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja komisjoni vahel ning kõigi osapoolte kohustusi programmi rakendamisel, vähendamata ohutustaset tervise ja keskkonna alal. |
|
(5) |
EFSA vahendeid tuleks kasutada tõhusalt. Kui esineb selgeid märke, et kõnealune toimeaine vastab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja eelkõige ei oma kahjustavat mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale, tuleks antud aine lisada nimetatud direktiivi I lisasse. Selliste selgete juhtumite puhul ei ole EFSApoolne üksikasjalik teadusalane nõustamine vajalik, enne kui aine on kantud I lisasse. EFSA peaks siiski oma seisukoha nimetatud ainete suhtes hiljem teatavaks tegema, et eelkõige tagada ühtlustatud lähenemine, kui liikmesriigid hindavad lubasid ühtsete põhimõtete alusel. Kui aga esineb selgeid märke, et toimeaine avaldab kahjulikku mõju, ei pea komisjon sellisele selgele olukorrale kinnitust otsima, nii et komisjonil peaks olema võimalus otsustada aine lisasse mittekandmise üle ilma EFSAga nõu pidamata. |
|
(6) |
EFSA peaks keskenduma juhtudele, mille puhul enne kõnealuse toimeaine lisasse kandmise kohta otsuse langetamist tuleb kõrvaldada olemasolevad kahtlused. |
|
(7) |
Et menetlust veelgi kiirendada, peaks olema võimalik kehtestada pikem keeluaeg olukordades, kus eksisteerivad sellised kahtlused ning teatajad on nõus toimeaine lisasse kandmist mitte toetama. Nimetatud tegevust tuleks kohaldada ainult juhtudel, kui ei esine selgeid märke, et aine omab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale. |
|
(8) |
Tuleks kehtestada kriteeriumid selliste juhtumite tuvastamiseks, mil esineb selgeid märke, et aine on või, vastupidi, ei ole kahjuliku mõjuga. |
|
(9) |
Hindamistähtaegadest kinnipidamise ja kõigi teatajate võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatakse kehtivates õigusaktides, et kui mõni erand välja arvata, ei tohi teatajad esitada uusi uuringuid pärast hindamisprotsessi teatavat etappi. Sellest üldisest põhimõttest tuleks kinni pidada, kuid vaja on täpsustada, millal teatajad võivad esitada muud uut teavet peale uuringute. |
|
(10) |
Seega tuleks määruseid (EÜ) nr 1490/2002 ja (EÜ) nr 2229/2004 vastavalt muuta. |
|
(11) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1490/2002 muudatused
Määrust (EÜ) nr 1490/2002 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artiklid 11 ja 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Hindamisaruande projekti kättesaamine ja sellele ligipääs 1. Pärast uuendatud kokkuvõtliku toimiku ja artikli 10 lõikes 1 osutatud hindamisaruande projekti kättesaamist teavitab EFSA 30 päeva jooksul referentliikmesriiki nimetatud aruande kättesaamisest. Erandjuhtudel, kui hindamisaruande projekt ei ole selgelt kooskõlas komisjoni soovitatud vormis nõuetega, lepib komisjon EFSA ja referentliikmesriigiga kokku ajavahemiku muudetud aruande taasesitamiseks. Nimetatud ajavahemik ei tohi olla pikem kui kaks kuud. 2. EFSA edastab hindamisaruande projekti viivitamata komisjonile, teistele liikmesriikidele ja teatajatele ning kehtestab kuni kahe kuu pikkuse ajavahemiku, mille jooksul asjaomased liikmesriigid ja teatajad võivad esitada märkusi. EFSA järjestab esitatud märkused, kaasa arvatud EFSA esitatud märkused, ning edastab need komisjonile, liikmesriikidele ja teatajale. 3. EFSA teeb erisoovi alusel kättesaadavaks või hoiab igaühe jaoks päringute teostamiseks kättesaadaval järgmise:
Artikkel 11a Hindamisaruande projekti läbivaatamine Komisjon vaatab viivitamata läbi hindamisaruande projekti ja referentliikmesriigi esitatud soovituse, samuti teistelt liikmesriikidelt, EFSA-lt ja teatajalt kooskõlas artikli 11 lõikega 2 saadud märkused. Artikkel 11b Toimeaine, mille puhul on selged märgid, et aine ei oma mingit kahjulikku mõju Kui on selged märgid oletamaks, et toimeaine ei oma kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale, nagu on kehtestatud V lisas, kohaldatakse artikli 12 lõike 1 punkti a ja lõike 2 punkti a. Artikkel 11c EFSApoolne päringute teostamine 1. Kui artiklit 11b ei kohaldata, võib komisjon igal ajal hindamise käigus paluda EFSA-l läbi viia hindamisaruande täieliku projekti vastastikuse eksperdihinnangu või keskenduda konkreetsetele punktidele, kaasa arvatud VI lisas määratud kriteeriumidega seonduvatele punktidele. EFSA korraldab nõupidamise liikmesriikide, kaasa arvatud referentliikmesriigi ekspertidega. Kui komisjon palub EFSA-l läbi viia täieliku vastastikuse eksperdihinnangu, esitab EFSA oma otsuse hiljemalt kuus kuud pärast palve esitamist. Kui komisjon palub EFSA-l mitte läbi viia täielikku vastastikust eksperdihinnangut, vaid teha otsuse ainult konkreetsete punktide suhtes, lühendatakse nimetatud ajavahemik kolme kuu pikkuseks. Igal juhul tuleb otsused esitada hiljemalt 30. septembril 2008. 2. Kui vastastikuse eksperdihinnangu käigus ilmnevad selged märgid selle kohta, et toimeaine võib omada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele vastavalt VI lisas sätestatule, teavitab EFSA sellest komisjoni. Komisjon võib võtta vastu otsuse, nagu on osutatud artiklis 11f. 3. Töö kavandamise lihtsustamiseks lepivad komisjon ja EFSA kokku otsuste esitamise ajagraafiku. Komisjon ja EFSA lepivad kokku vormi, milles EFSA otsused esitatakse. Artikkel 11d Lisateabe esitamine pärast seda, kui hindamisaruande projekt on EFSA-le esitatud 1. Uute uuringute esitamine ei ole vastuvõetav, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 7 kohaldamist. 2. Kui EFSA on seisukohal, et komisjoni poolt vastavalt artiklile 11c esitatud palve täitmiseks on vajalik saada teatajalt lisateavet, taotleb referentliikmesriik nimetatud teavet. Sellised taotlused tehakse selgesõnaliselt ja kirjalikult, kehtestades teabe esitamiseks ühe kuu pikkuse ajavahemiku. Nimetatud taotlused ei puuduta uute uuringute esitamist. Referentliikmesriik teavitab komisjoni ja EFSAt sellistest nõuetest kirjalikult. Referentliikmesriik vaatab saadud teabe läbi ühe kuu jooksul pärast nimetatud teabe saamist ning esitab oma hinnangu EFSA-le. 3. Arvesse ei võeta teataja esitatud teavet, mille kohta ei ole taotlust esitatud või mis ei ole esitatud enne lõikes 2 osutatud ajavahemiku lõppu, juhul kui teave on esitatud kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikliga 7. Kui referentliikmesriik keeldub vastavalt lõikele 1 või käesoleva lõike esimesele lõigule võtmast arvesse teataja esitatud uuringuid või teavet, teavitab viimane komisjoni ja EFSAt ning teatab keeldumise põhjuse. Artikkel 11e Teatajapoolne tagasivõtmine Kui artiklit 11b ei kohaldata, võib teataja tagasi võtta oma toetuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kahe kuu jooksul pärast artikli 11 lõikes 2 osutatud hindamisaruande projekti kättesaamist. Artikkel 11f Toimeaine, mille ohtliku mõju kohta on selged märgid Kui on olemas selged märgid, mis annavad alust eeldada, et toimeaine omab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele, nagu on kehtestatud VI lisas, võtab komisjon vastu otsuse mitte kanda toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõike 1 punktiga a ja lõike 2 punktiga a. Artikkel 12 Direktiivi eelnõu või otsuse eelnõu esitamine 1. Komisjon esitab komiteele läbivaatamise aruande eelnõu vähemalt kuus kuud pärast:
2. Koos läbivaatamise aruande eelnõuga esitab komisjon komiteele:
Direktiiv või otsus võetakse vastu vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele. 3. Erandina lõike 2 punktist b on liikmesriikidele kehtestatud tähtpäev taimekaitsevahendite turule lubamise keelamiseks lõike 1 punktis c osutatud juhul 31. detsember 2010, kui komisjon, olles vajaduse korral nõu pidanud EFSAga, ei ole jõudnud järeldusele, et aine vastab VI lisas esitatud kriteeriumidele. Artikkel 12a EFSA seisukoht Kui toimeaine kantakse direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse vastavalt käesoleva määruse artiklile 11b, palub komisjon EFSA-l esitada oma seisukoht läbivaatamise aruande eelnõu kohta hiljemalt 31. detsembril 2010. Liikmesriigid ja teatajad tegutsevad kooskõlas EFSA ja komisjoniga. Töö kavandamise lihtsustamiseks lepivad komisjon ja EFSA kokku ajagraafiku EFSA seisukoha esitamiseks läbivaatamise aruande eelnõu kohta ja vormi, milles nimetatud seisukoht esitatakse.” |
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 1490/2002 lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 2229/2004 muudatused
Määrust (EÜ) nr 2229/2004 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artiklid 24 ja 25 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Hindamisaruande projekti kättesaamine ja sellele ligipääs 1. Pärast uuendatud kokkuvõtliku toimiku ja artikli 21 lõikes 1 või artikli 22 lõikes 1 osutatud hindamisaruande projekti kättesaamist teavitab EFSA 30 päeva jooksul referentliikmesriiki nimetatud aruande kättesaamisest. Erandjuhtudel, kui hindamisaruande projekt ei ole selgelt kooskõlas komisjoni soovitatud vormi nõuetega, lepib komisjon EFSA ja referentliikmesriigiga kokku ajavahemiku muudetud aruande taasesitamiseks. Nimetatud ajavahemik ei tohi olla pikem kui kaks kuud. 2. EFSA edastab hindamisaruande projekti viivitamata komisjonile, teistele liikmesriikidele ja teatajatele ning kehtestab kuni kahe kuu pikkuse ajavahemiku, mille jooksul antud liikmesriigid ja teatajad võivad esitada märkusi. EFSA kõrvutab saadud märkusi, kaasa arvatud komisjonilt, liikmesriikidelt ja teatajalt saadud märkused, ning edastab need komisjonile, liikmesriikidele ja teatajale. 3. EFSA teeb erisoovi alusel kättesaadavaks või hoiab igaühe jaoks päringute teostamiseks kättesaadaval järgmise:
Artikkel 24a Hindamisaruande projekti hindamine Komisjon vaatab viivitamata läbi hindamisaruande projekti ja referentliikmesriigi esitatud soovituse, samuti teistelt liikmesriikidelt ja teatajatelt kooskõlas artikli 24 lõikega 2 saadud märkused. Artikkel 24b Toimeained, mille puhul on selged märgid, et nimetatud ained ei oma mingit kahjulikku mõju Kui on selged märgid, mis annavad alust eeldada, et toimeaine ei oma kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele ega lubamatut mõju keskkonnale, nagu on kehtestatud VI lisas, kohaldatakse artikli 25 lõike 1 punkti a ja lõike 2 punkti a. Artikkel 24c EFSApoolne päringute teostamine 1. Kui artiklit 24b ei kohaldata, võib komisjon igal ajal hindamise käigus paluda EFSA-l läbi viia hindamisaruande täieliku projekti vastastikuse eksperdihinnangu või keskenduda konkreetsetele punktidele, kaasa arvatud VII lisas määratud kriteeriumidega seonduvad punktid. EFSA korraldab nõupidamise liikmesriikide, kaasa arvatud referentliikmesriigi ekspertidega. Kui komisjon palub EFSA-l läbi viia täieliku vastastikuse eksperdihinnangu, esitab EFSA oma otsuse hiljemalt kuus kuud pärast palve esitamist. Kui komisjon palub EFSA-l mitte läbi viia täielikku vastastikust eksperdihinnangut, vaid teha otsuse ainult konkreetsete punktide suhtes, lühendatakse nimetatud ajavahemik kolme kuu pikkuseks. Igal juhul tuleb otsused esitada hiljemalt 30. septembril 2008. 2. Kui vastastikuse eksperdihinnangu käigus ilmnevad selged märgid selle kohta, et toimeaine võib omada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele vastavalt VII lisas sätestatule, teavitab EFSA sellest komisjoni. Komisjon võib võtta vastu otsuse, nagu on osutatud artiklis 24f. 3. Töö kavandamise lihtsustamiseks lepivad komisjon ja EFSA otsuste esitamiseks kokku ajagraafiku. Komisjon ja EFSA lepivad kokku vormi, milles EFSA otsused esitatakse. Artikkel 24d Lisateabe esitamine pärast seda, kui hindamisaruande projekt on EFSA-le esitatud 1. Uute uuringute esitamine ei ole vastuvõetav, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 7 kohaldamist. 2. Kui EFSA on seisukohal, et komisjoni poolt vastavalt artiklile 24c esitatud palve täitmiseks on vajalik saada teatajalt lisateavet, taotleb referentliikmesriik nimetatud teavet. Sellised taotlused tehakse selgesõnaliselt ja kirjalikult, kehtestades teabe esitamiseks ühe kuu pikkuse ajavahemiku. Nimetatud taotlused ei puuduta uute uuringute esitamist. Referentliikmesriik teavitab komisjoni ja EFSAt sellistest nõuetest kirjalikult. Referentliikmesriik vaatab saadud teabe läbi ühe kuu jooksul pärast teabe saamist ning esitab oma hinnangu EFSA-le. 3. Arvesse ei võeta teataja esitatud teavet, mille kohta ei ole taotlust esitatud või mis ei ole esitatud enne lõikes 2 osutatud ajavahemiku lõppu, välja arvatud juhul, kui teave on esitatud kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikliga 7. Kui referentliikmesriik keeldub vastavalt lõikele 1 või käesoleva lõike esimesele lõigule võtmast arvesse teataja esitatud uuringuid või teavet, teavitab viimane komisjoni ja EFSAt ning teatab keeldumise põhjuse. Artikkel 24e Teatajapoolne tagasivõtmine Kui artiklit 24b ei kohaldata, võib teataja tagasi võtta oma toetuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse 2 kuu jooksul pärast artikli 24 lõikes 2 osutatud hindamisaruande projekti kättesaamist. Artikkel 24f Toimeaine, mille ohtliku mõju kohta on selged märgid Kui on selged märgid, mis annavad alust eeldada, et toimeaine omab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele, nagu on kehtestatud VII lisas, võtab komisjon vastu otsuse mitte kanda toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kooskõlas käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punktiga a ja lõike 2 punktiga b. Artikkel 25 Direktiivi eelnõu või otsuse eelnõu esitamine 1. Komisjon esitab komiteele läbivaatamise aruande eelnõu vähemalt kuus kuud pärast:
2. Koos läbivaatamise aruande eelnõuga esitab komisjon komiteele:
Direktiiv või otsus võetakse vastu vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõikes 2 osutatud menetlusele. 3. Erandina lõike 2 lõigust b on liikmesriikidele kehtestatud tähtpäev taimekaitsevahendite turule lubamise keelamiseks lõike 1 punktis c osutatud juhul 31. detsember 2010, kui komisjon, olles vajaduse korral nõu pidanud EFSAga, ei ole jõudnud järeldusele, et aine vastab VII lisas esitatud kriteeriumidele. Artikkel 25a EFSA seisukoht Kui toimeaine kantakse direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse vastavalt käesoleva määruse artiklile 24b, palub komisjon EFSA-l esitada oma seisukoht läbivaatamise aruande eelnõu kohta hiljemalt 31. detsembriks 2010. Liikmesriigid ja teatajad tegutsevad kooskõlas EFSA ja komisjoniga. Töö kavandamise lihtsustamiseks lepivad komisjon ja EFSA kokku ajagraafiku EFSA seisukoha esitamiseks läbivaatamise aruande eelnõu kohta ja vormi, milles nimetatud seisukoht esitatakse.” |
|
2. |
Määruse (EÜ) nr 2229/2004 lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
Artikkel 3
Määruse (EÜ) nr 1490/2002 üleminekusätted
1. Toimeainete puhul, mille kohta on EFSA käesoleva määruse jõustumise päevaks esitanud komisjonile oma otsused, kohaldatakse endiselt määrust (EÜ) nr 1490/2002 sellisena, nagu see kehtis enne selle käesoleva määrusega muutmist.
2. Toimeainete puhul, mille kohta on referentliikmesriik saatnud EFSA-le hindamisaruande projekti käesoleva määruse jõustumise päevaks, kuid mille kohta ei ole EFSA veel oma otsuseid komisjonile esitanud, erandina määruse (EÜ) nr 1490/2002 artiklist 11e, kohaldatakse nimetatud määruse artikli 12 lõiget 3 järgmistele tingimustele vastamise korral:
|
a) |
artiklit 11b ei kohaldata ja tegemist on ühega kahest järgmisest juhust:
|
|
b) |
teataja informeerib komisjoni oma toetuse tagasivõtmisest toimeaine kandmise tõttu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. |
Artikkel 4
Määruse (EÜ) nr 2229/2004 üleminekusätted
Toimeainete puhul, mille kohta on referentliikmesriik saatnud käesoleva määruse jõustumise päevaks EFSA-le hindamisaruande projekti, kuid mille kohta ei ole EFSA veel oma otsuseid komisjonile esitanud, erandina määruse (EÜ) nr 2229/2004 artiklist 24e, kohaldatakse nimetatud määruse artikli 25 lõiget 3 järgmistele tingimustele vastamise korral:
|
a) |
artiklit 24b ei kohaldata ja tegemist on ühega kahest järgmisest juhust:
|
|
b) |
teataja informeerib komisjoni oma toetuse tagasivõtmisest toimeaine kandmise tõttu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. |
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/52/EÜ (ELT L 214, 17.8.2007, lk 3).
(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).
(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1744/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 23).
(4) ELT L 379, 24.12.2004, lk 13. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 647/2007 (ELT L 151, 13.6.2007, lk 26).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1490/2002 lisade muudatused
Määruse (EÜ) nr 1490/2002 IV lisa järele lisatakse V ja VI lisana järgmised lisad:
„V LISA
Kahjuliku mõju puudumise selgete märkide kriteeriumid
Kui toimeaine vastab kõigile punktides 1 ja 2 esitatud kriteeriumidele, käsitatakse seda kui nõuetele vastavat, nagu on osutatud artiklis 11b, kui on olemas selged märgid, mis annavad alust eeldada, et toimeaine ei oma kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele ega lubamatut mõju keskkonnale.
1) Toimeaine vastab järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
aine ei ole liigitatud ega ei ole tehtud ettepanekut liigitada see kui C (kartsinogeenne toime), M (mutageenne toime) või R (soojätkamisfunktsiooni kahjustav) kategooriasse 1, 2 või 3 kooskõlas direktiiviga 67/548/EMÜ; |
|
b) |
seda ei ole kas taotletud või vajaduse korral on võimalik kehtestada standardse hindamisteguri 100 põhjal ADI (aktsepteeritav päevane doos), AOEL (ainega kokkupuute vastuvõetav ulatus) ja ARfD (akuutne standarddoos); |
|
c) |
seda ei käsitata kui ainet, millel on potentsiaali vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 esitatud püsiva orgaanilise saasteaine kriteeriumidele; (*1) |
|
d) |
seda ei käsitata kui ainet, millel on potentsiaali vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas esitatud kriteeriumidele. (*2) |
2) Toimeaine vähemalt üks tõendatav tüüpiline kasutusviis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
kasutaja ainega kokkupuute ulatus on 75 % AOEList või vähem näidisstsenaariumides, mida peetakse kavandatava kasutuse puhul asjakohasteks ning kus selline näidiskasutamine on tõendatava kasutamise puhul sobiv, ja isikukaitsevahenditena kasutatakse kõigest kindaid; |
|
b) |
kõrvalseisja ja töötaja ainega kokkupuute ulatus on 75 % AOEList või vähem näidisstsenaariumides, mida peetakse kavandatava kasutuse puhul asjakohasteks ning kus selline näidiskasutamine on tõendatava kasutamise puhul sobiv ja isikukaitsevahendeid ei kasutata; |
|
c) |
tarbija ainega kokkupuute ulatus on 75 % ADIst või ARfDst või vähem (kui selline väärtus on tingimata kehtestatud) kõigis teadaolevates ELi tarbijate toiduvalikutes toimeainele soovitatavate jääkide piirnormide alusel (ilma lisatäpsustusteta); |
|
d) |
põhjavette leostumine on vähem kui 0,1 μg/l vähemalt poolel juhtudest või asjakohaste lüsimeeter-/väliuuringute korral nii põhiaine kui ka asjakohaste metaboliitide puhul; |
|
e) |
keskkonnakaitse puhvervööndite ulatus ei ületa 30 m ilma edasiste riskitõrjeabinõudeta (nt triivi vähendavad pihustusotsakud); |
|
f) |
mõju muudele organismidele peale sihtorganismide on standardtäpsustuste alusel aktsepteeritav. |
„VI LISA
Kahjuliku mõju olemasolu selgete märkide kriteeriumid
Kui toimeaine vastab kas punktis 1 esitatud kriteeriumile või ühele punktis 2 esitatud kriteeriumidest, käsitatakse seda kui nõuetele vastavat, nagu on osutatud artiklis 11f, kui on olemas selged märgid, mis annavad alust eeldada, et olemasolevatele andmetele tuginedes ja hinnatuna kooskõlas artikliga 11d omab toimeaine kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale.
1) Toimeaine puhul ei ole olemasolev tõendusmaterjal piisav, et võimaldada ADI, ARfD või AOEL kehtestamist, ja sellised väärtused on vajalikud tarbija ja kasutaja riskianalüüsi teostamiseks.
2) Iga toetatud tüüpilise kasutusviisi puhul vastab aine vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
a) |
kasutaja ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % AOEList kõigis isikukaitsevahendeid/hingamisteede kaitsevahendeid kasutavates näidisstsenaariumides, kus selline näidiskasutamine on vajalik seoses tõendatava kasutamisega ja kus tegelikud ainega kokkupuute andmed (kui on kättesaadavad) viitavad, et AOEL ületatakse ka tavapärastes kasutustingimustes; |
|
b) |
kõrvalseisja ja töötaja ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % AOEList näidisstsenaariumides, kus selline näidiskasutamine on vajalik seoses tõendatava kasutamisega ja kus tegelikud ainega kokkupuute andmed (kui on kättesaadavad) viitavad, et AOEL ületatakse nende rühmade puhul ka tavapärastes kasutustingimustes; |
|
c) |
tarbija ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % ADIst või ARfDist (kui sellist väärtust nõutakse) vähemalt ühes kehtivatest ELi tarbijate toiduvalikutest toimeainele soovitatavate jääkide piirnormide alusel; |
|
d) |
põhjavette leostumine on 0,1 μg/l või rohkem kõigis näidisstsenaariumides nii põhiaine kui ka asjakohaste metaboliitide puhul. |
(*1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7. Parandus: ELT L 229, 29.6.2004, lk 5.
(*2) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandus: ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
II LISA
Määruse (EÜ) nr 2229/2004 lisade muudatused
Määruse (EÜ) nr 2229/2004 V lisa järele lisatakse VI ja VII lisana järgmised lisad:
„VI LISA
Kahjuliku mõju puudumise selgete märkide kriteeriumid
Kui toimeaine vastab kõigile punktides 1 ja 2 esitatud kriteeriumidele, käsitatakse seda kui nõuetele vastavat, nagu on osutatud artiklis 24b, kui on olemas selged märgid, mis annavad alust eeldada, et toimeaine ei oma kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele ega lubamatut mõju keskkonnale.
1) Toimeaine vastab järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
aine ei ole liigitatud ega ei ole tehtud ettepanekut liigitada see kui C (kartsinogeenne toime), M (mutageenne toime) või R (soojätkamisfunktsiooni kahjustav) kategooriasse 1, 2 või 3 kooskõlas direktiiviga 67/548/EMÜ; |
|
b) |
seda ei ole kas taotletud või vajaduse korral on võimalik kehtestada standardse hindamisteguri 100 põhjal ADI (aktsepteeritav päevane doos), AOEL (ainega kokkupuute vastuvõetav ulatus) ja ARfD (akuutne standarddoos); |
|
c) |
seda ei käsitata kui ainet, millel on potentsiaali vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 850/2004 esitatud püsiva orgaanilise saasteaine kriteeriumidele; (*1) |
|
d) |
seda ei käsitata kui ainet, millel on potentsiaali vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisas esitatud kriteeriumidele. (*2) |
2) Toimeaine vähemalt üks tõendatav tüüpiline kasutusviis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
kasutaja ainega kokkupuute ulatus on 75 % AOEList või vähem näidisstsenaariumides, mida peetakse kavandatava kasutuse puhul asjakohasteks ning kus selline näidiskasutamine on tõendatava kasutamise puhul sobiv ja isikukaitsevahenditena kasutatakse kõigest kindaid; |
|
b) |
kõrvalseisja ja töötaja ainega kokkupuute ulatus on 75 % AOEList või vähem näidisstsenaariumides, mida peetakse kavandatava kasutuse puhul asjakohasteks ning kus selline näidiskasutamine on tõendatava kasutamise puhul sobiv ja isikukaitsevahendeid ei kasutata; |
|
c) |
tarbija ainega kokkupuute ulatus on 75 % ADIst või ARfDst või vähem (kui selline väärtus on tingimata kehtestatud) kõigis teadaolevates ELi tarbijate toiduvalikutes toimeainele soovitatavate jääkide piirnormide alusel (ilma lisatäpsustusteta); |
|
d) |
põhjavette leostumine on vähem kui 0,1 μg/l vähemalt poolel juhtudest, mida peetakse kavandatava kasutuse puhul asjakohasteks või asjakohaste lüsimeeter-/väliuuringute korral nii põhiaine kui ka asjakohaste metaboliitide puhul; |
|
e) |
keskkonnakaitse puhvervööndite ulatus ei ületa 30 m ilma edasiste riskitõrjeabinõudeta (nt triivi vähendavad pihustusotsakud); |
|
f) |
mõju muudele organismidele peale sihtorganismide on standardtäpsustuste alusel aktsepteeritav. |
„VII LISA
Kahjuliku mõju olemasolu selgete märkide kriteeriumid
Kui toimeaine vastab kas punktis 1 esitatud kriteeriumile või ühele punktis 2 esitatud kriteeriumidest, käsitatakse seda kui nõuetele vastavat, nagu on osutatud artiklis 24f, kui on olemas selged märgid, mis annavad alust eeldada, et olemasolevatele andmetele tuginedes ja hinnatuna kooskõlas artikliga 24d omab toimeaine kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale.
1) Toimeaine puhul ei ole olemasolev tõendusmaterjal piisav, et võimaldada ADI, ARfD või AOEL kehtestamist ja sellised väärtused on vajalikud tarbija ja kasutaja riskianalüüsi teostamiseks.
2) Iga toetatud tüüpilise kasutusviisi puhul vastab aine vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
a) |
kasutaja ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % AOEList kõigis isikukaitsevahendeid/hingamisteede kaitsevahendeid kasutavates näidisstsenaariumides, kus selline näidiskasutamine on vajalik seoses tõendatava kasutamisega ja kus tegelikud ainega kokkupuute andmed (kui on kättesaadavad) viitavad, et AOEL ületatakse ka tavapärastes kasutustingimustes; |
|
b) |
kõrvalseisja ja töötaja ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % AOEList näidisstsenaariumides, kus selline näidiskasutamine on vajalik seoses tõendatava kasutamisega ja kus tegelikud ainega kokkupuute andmed (kui on kättesaadavad) viitavad, et AOEL ületatakse nende rühmade puhul ka tavapärastes kasutustingimustes; |
|
c) |
tarbija ainega kokkupuute ulatus on suurem kui 100 % ADIst või ARfDist (kui sellist väärtust nõutakse) vähemalt ühes kehtivatest ELi tarbijate toiduvalikutest toimeainele soovitatavate jääkide piirnormide alusel; |
|
d) |
põhjavette leostumine on 0,1 μg/l või rohkem kõigis näidisstsenaariumides nii põhiaine kui ka asjakohaste metaboliitide puhul. |
(*1) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7. Parandus: ELT L 229, 29.6.2004, lk 5.
(*2) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. Parandus: ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/29 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1096/2007,
20. september 2007,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisas on toodud nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
|
(2) |
11. septembril 2007 muutis ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks I lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
välissuhete peadirektor
Eneko LANDÁBURU
(1) ELT L 193, 23.7.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 933/2007 (ELT L 204, 4.8.2007, lk 5).
LISA
Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisa muudetakse järgmiselt.
Kanne „Kambale Kisoni (teise nimega dr Kisoni). Sünniaeg: 24.5.1961. Sünnikoht: Mulashe, Kongo Demokraatlik Vabariik. Kodakondsus: Kongo. Passi nr: C0323172. Muu teave: elab Butembos. Tegeleb kullaäriga ning on Butembos asuvate ettevõtete Butembo Airlines ja Congocom Trading House omanik” asendatakse järgmisega:
„Kisoni Kambale (teiste nimedega a) dr Kisoni, b) Kidubai, c) Kambale Kisoni). Sünniaeg: 24.5.1961. Sünnikoht: Mulashe, Kongo Demokraatlik Vabariik. Kodakondsus: Kongo. Passi nr: C0323172. Muu teave: a) tegeleb kullaäriga ning on Butembos asuvate ettevõtete Butembo Airlines ja Congocom Trading House omanik, b) surnud 5.7.2007 Kongo Demokraatlikus Vabariigis Butembos”.
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1097/2007,
20. september 2007,
veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas, (1) eriti selle artiklit 7 ja artikli 9 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ette nähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist. |
|
(3) |
19. septembril 2007 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 1. tsooni Aafrika ja 3. tsooni Ida-Euroopa puhul 15. novembrini 2007 kestvaks ajavahemikuks veel saada olevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 16.–18. septembrini 2007 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuse tsoonide puhul kuni 16. novembrini 2007, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Toetuse eelkinnitust sisaldavad veinisektori toodete ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlused esitatud määruse (EÜ) nr 883/2001 alusel 16.–18. septembrini 2007, antakse välja 1. tsooni Aafrika puhul taotletud kogustest 55,94 % ja 3. tsooni Ida-Euroopa puhul taotletud kogustest 72,83 %.
2. Lõikes 1 osutatud veinisektori toodete puhul peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine, mille taotlused on esitatud alates 19. septembrist 2007, samuti peatatakse alates 21. septembrist 2007 kuni 16. novembrini 2007 ekspordilitsentsi taotluste esitamine 1. tsooni Aafrika ja 3. tsooni Ida-Euroopa puhul.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. septembril 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 560/2007 (ELT L 132, 24.5.2007, lk 31).
(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).
II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
OTSUSED
Nõukogu
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/32 |
NÕUKOGU OTSUS,
30. jaanuar 2007,
Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimise kohta komisjoni poolt
(2007/614/Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjon on kooskõlas nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiividega, mida on muudetud nõukogu 27. mai 2002. aasta, 26. novembri 2003. aasta ja 25. novembri 2004. aasta otsustega, pidanud läbirääkimisi Hiina valitsusega, Jaapani valitsusega, India Vabariigi valitsusega, Korea Vabariigi valitsusega, Venemaa Föderatsiooni valitsusega ja Ameerika Ühendriikide valitsusega ITER-projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu üle. |
|
(2) |
ITERi läbirääkimiste osapooled leppisid ministrite 2005. aasta 28. juuni kohtumisel Moskvas kokku, et rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) ehitatakse Cadarache’i. Ühises lisadokumendis leppisid nad kokku, milline roll ITER-projektis on võõrustajal (Euratom) ja teisel lepinguosalisel (Jaapan). |
|
(3) |
Kooskõlas eespool nimetatud ühisdokumendiga ja nõukogu muudetud direktiividega on komisjon pidanud Jaapani valitsusega läbirääkimisi laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu üle. |
|
(4) |
20. juunil 2006 Tokyos toimunud kohtumisel võtsid Euratomi ja Jaapani esindajad vastu laiema lähenemisviisi lepingu läbirääkimisi käsitleva lõpparuande, milles kinnitati läbirääkimiste lõpetamist ja loetleti Euratomi ja Jaapani esitatud lisadokumendid. |
|
(5) |
22. novembril 2006 kirjutasid Euratomi ja Jaapani esindajad alla laiema lähenemisviisi meetmete rakendamise ühisdeklaratsioonile, milles kirjeldatakse lepinguosaliste osalust laiema lähenemisviisi meetmetes. |
|
(6) |
Seepärast tuleks kiita heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu sõlmimine komisjoni poolt, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Ainus artikkel
1. Käesolevaga kiidetakse heaks, et komisjon sõlmib Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitleva lepingu Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel.
2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Brüssel, 30. jaanuar 2007
Nõukogu nimel
eesistuja
P. STEINBRÜCK
Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlev
LEPING
JAAPANI VALITSUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (edaspidi „Euratom”), edaspidi ühise nimetusega „lepinguosalised”,
VÕTTES ARVESSE Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelist lepingut juhitava termotuumasünteesi alase koostöö kohta;
VÕTTES ARVESSE ühisdeklaratsiooni, mille ITERi läbirääkimistel osalejate esindajad võtsid vastu ITERit käsitleval ministrite kohtumisel Moskvas 28. juunil 2005, ja sellele lisatud ühisdokumenti ITER-projekti võõrustaja ja teise lepinguosalise rollide kohta (edaspidi „ühisdokument”), milles on sätestatud laiema lähenemisviisi meetmete rakendamise aluspõhimõtted;
VÕTTES ARVESSE Jaapani valitsuse ja Euratomi esindajate ühisdeklaratsiooni laiema lähenemisviisi meetmete ühise rakendamise kohta (Brüssel, 22. november 2006), (edaspidi „Brüsseli ühisdeklaratsioon”);
MEENUTADES panust, mille lepinguosalised on ITERi tehnilise projekteerimise tegevuse ning ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamise kaudu andnud ITER-projekti ühise rakendamise ettevalmistamisse;
TUNNUSTADES Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rolli ITER-projektis ning lepinguosaliste tuumasünteesi alaste teadusuuringute ja arendustegevusega seotud koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Rahvusvahelise Energiaagentuuri egiidi all;
SOOVIDES ITER-projekti ja tuumasünteesienergia rahumeelsel otstarbel kiire kasutuselevõtu toetuseks ühiselt rakendada laiema lähenemisviisi meetmeid ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava alusel;
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
1. PEATÜKK
SISSEJUHATUS
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada konkreetsete menetluste ja üksikasjade raamistik seoses laiema lähenemisviisi meetmete (edaspidi „laiema lähenemisviisi meetmed”) ühise rakendamisega, et toetada ITER-projekti ja tuumasünteesienergia kiiret kasutuselevõttu rahumeelsel otstarbel kooskõlas ühisdokumendiga.
Artikkel 2
Laiema lähenemisviisi meetmete lühikirjeldus
1. Laiema lähenemisviisi meetmed hõlmavad kolme järgmist projekti:
|
a) |
projekt, mis käsitleb rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmeid (edaspidi „IFMIF/EVEDA”); |
|
b) |
projekt, mis käsitleb rahvusvahelise tuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute keskust (edaspidi „IFERC”), ning |
|
c) |
satelliit-tokamaki programmi käsitlev projekt. |
2. Vastavalt ühisdokumendile ja lähtudes Brüsseli ühisdeklaratsioonist rakendatakse laiema lähenemisviisi meetmeid ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava järgi.
3. Laiema lähenemisviisi meetmete(ga seotud) aluspõhimõtted nähakse ette käesoleva lepinguga. Laiema lähenemisviisi meetmete iga projektiga seotud konkreetsed põhimõtted nähakse ette I, II ja III lisaga, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
2. PEATÜKK
LAIEMA LÄHENEMISVIISI MEETMETE HALDUSSTRUKTUUR
Artikkel 3
Laiema lähenemisviisi meetmete juhtkomitee
1. Käesolevaga luuakse laiema lähenemisviisi meetmete juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”), kes vastutab vastavalt käesolevale lepingule laiema lähenemisviisi meetmete rakendamise üldise juhtimise ja järelevalve eest.
2. Juhtkomiteed abistab artikli 4 lõike 1 kohaselt loodud sekretariaat (edaspidi „sekretariaat”).
3. Juhtkomitee on juriidiline isik ja sellel on lepinguosaliste territooriumidel ning suhetes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks.
4. Kumbki lepinguosaline nimetab võrdse arvu juhtkomitee liikmeid ja määrab ühe nimetatud liikmetest oma delegatsiooni juhatajaks.
5. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas vaheldumisi Euroopas ja Jaapanis või muudel kokkulepitud aegadel ja muudes kokkulepitud kohtades. Koosolekut juhatab koosolekut korraldava lepinguosalise delegatsiooni juht. Juhtkomitee tuleb kokku eesistuja kutsel.
6. Juhtkomitee teeb otsuseid konsensuse alusel.
7. Lepinguosalised kannavad juhtkomitee kulud vastastikuse kokkuleppe alusel.
8. Juhtkomitee ülesanded hõlmavad järgmist:
|
a) |
sekretariaadi töötajate ametissenimetamine vastavalt artikli 4 lõikele 1; |
|
b) |
projektijuhi ametissenimetamine laiema lähenemisviisi meetmete iga projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 1 (edaspidi „projektijuht/projektijuhid”); |
|
c) |
laiema lähenemisviisi meetmete iga projekti puhul projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande kinnitamine vastavalt 3. peatükile (edaspidi vastavalt „projektikava/projektikavad”, „tööprogramm/tööprogrammid” ja „aastaaruanne/aastaaruanded”); |
|
d) |
projektimeeskonna struktuuri kinnitamine iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 2 (edaspidi „projektimeeskond/projektimeeskonnad”); |
|
e) |
iga-aastane ekspertide nimetamine, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks mitterahalise sissemaksena vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktile ii (edaspidi „eksperdid”); |
|
f) |
artikli 25 kohaste otsuste tegemine ITER-projekti ühiseks rakendamiseks loodud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „ITER-leping”) mis tahes osalise osavõtu kohta laiema lähenemisviisi meetmete projektis ning sellele järgnevat lepingute sõlmimist ja osavõtutingimuste kokkuleppimist asjaomase lepinguosalisega, ning |
|
g) |
muud ülesanded, mis on vajalikud laiema lähenemisviisi meetmete juhtimiseks ja järelevalveks. |
Artikkel 4
Sekretariaat
1. Juhtkomitee loob sekretariaadi, mille asukoht on Jaapanis. Sekretariaadi töötajad nimetab juhtkomitee.
2. Sekretariaat abistab juhtkomiteed. Sekretariaadi ülesanded määrab kindlaks juhtkomitee ning need hõlmavad:
|
a) |
juhtkomitee ametlike teadete vastuvõtmist ja saatmist; |
|
b) |
juhtkomitee kohtumiste ettevalmistamist; |
|
c) |
haldus- ja muude aruannete koostamist juhtkomiteele ning |
|
d) |
muud tegevust, mille juhtkomitee oma otsustega ette näeb. |
Artikkel 5
Projektikomitee
1. Lepinguosalised loovad iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti jaoks projektikomitee (edaspidi „projektikomitee”).
2. Kumbki lepinguosaline nimetab iga projektikomitee jaoks võrdse arvu liikmeid.
3. Iga projektikomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Kui projektikomitees ei lepita kokku teisiti, toimuvad kohtumised Jaapanis. Juhtkomitee nimetab igale projektikomiteele selle liikmete seast eesistuja.
4. Projektikomiteed teevad otsuseid konsensuse alusel.
5. Asjaomane artiklis 6 sätestatud projektijuht tagab igale projektikomiteele sekretariaadi.
6. Projektikomiteede ülesanded hõlmavad järgmist:
|
a) |
soovituste tegemine vastavate projektikavade, tööprogrammide ja aastaaruannete kohta, mille asjaomane projektijuht esitab juhtkomiteele kooskõlas 3. peatükiga; |
|
b) |
asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti edenemise järelevalve ja sellekohane aruandlus, ning |
|
c) |
muude juhtkomitee määratud ülesannete täitmine. |
Artikkel 6
Projektijuht ja projektimeeskond
1. Juhtkomitee nimetab iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti jaoks projektijuhi. Projektijuhi kohustuseks on kooskõlastada projekti rakendamist vastavalt I, II ja III lisale.
2. Projektijuhte abistavad kohustuste ja ülesannete täitmisel asjaomased projektimeeskonnad. Projektimeeskondade liikmeteks on eksperdid ning teised liikmed, näiteks külalisteadlased. Projektimeeskondade struktuuri kinnitab juhtkomitee vastava projektijuhi ettepanekul.
3. Projektijuhtide ülesanded on järgmised:
|
a) |
projektimeeskonna organiseerimine, juhtimine ja järelevalve tööprogrammi rakendamisel; |
|
b) |
projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande koostamine ning nende esitamine juhtkomiteele kinnitamiseks pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist; |
|
c) |
Jaapani valitsuse poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuselt (edaspidi „Jaapani rakendusasutus”) vastava projektimeeskonna kulude katteks vajalike väljamaksete taotlemine vastavalt artiklile 17; |
|
d) |
kummagi lepinguosalise sissemaksete üle arvestuse pidamine; |
|
e) |
projektikomiteele sekretariaadi tagamine ning |
|
f) |
projektikomiteele aruannete esitamine asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti edenemise kohta. |
Artikkel 7
Rakendusasutused
1. Kumbki lepinguosaline määrab rakendusasutuse, kes täidab tema kohustusi laiema lähenemisviisi meetmete rakendamisel (edaspidi „rakendusasutus/rakendusasutused”), tehes eelkõige kättesaadavaks rakendamiseks vajalikud vahendid. Kui rakendusasutusi ei ole käesoleva lepingu jõustumise ajaks ikka veel määratud, alustavad lepinguosalised viivitamata vastastikuseid konsultatsioone küsimuse lahendamiseks.
2. Jaapani rakendusasutus on projektimeeskondade vastuvõtja ning teeb kättesaadavaks töökohad, sealhulgas kontoriruumid, kaubad ja teenused, mis on vajalikud projektimeeskondade ülesannete täitmiseks vastavalt I, II ja III lisale.
3. Kui artikli 3 lõikest 1 ei tulene teisiti, vastutab Jaapani rakendusasutus tegevuskulude katteks kokkulepitud rahaliste sissemaksete ning iga projektimeeskonna ühiste kulude katteks tehtavate rahaliste sissemaksete haldamise eest, mis on igale laiema lähenemisviisi meetmete projektile ette nähtud vastava projektikava ja tööprogrammi kohaselt. Selliste rahaliste sissemaksete haldamiseks nimetab Jaapani rakendusasutus isiku, kes vastutab lepinguosaliste rahaliste sissemaksete haldamise eest. Selle isiku ülesanded hõlmavad järgmist:
|
a) |
lepinguosalis(t)ele või rakendusasutus(t)ele taotluste esitamine rahaliste sissemaksete tegemiseks vastavalt projektikavadele ja tööprogrammidele, ning |
|
b) |
eraldi kontode pidamine iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti rahaliste sissemaksete jaoks ning rahaliste sissemaksetega seotud kontode, raamatupidamise, arvestusdokumentide ja muude dokumentide säilitamine vähemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist. |
4. Jaapani rakendusasutus võtab vajalikud meetmed, et saada kõik Jaapanis kehtivate õigusaktidega ettenähtud load ja litsentsid, mida on vaja laiema lähenemisviisi meetmete rakendamiseks.
3. PEATÜKK
LAIEMA LÄHENEMISVIISI MEETMETE RAKENDAMISE DOKUMENDID JA FINANTSAUDIT
Artikkel 8
Projektikava
1. Pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta 31. märtsiks asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti projektikava heakskiitmiseks juhtkomiteele.
2. Projektikava hõlmab kogu projekti kestust ning seda ajakohastatakse korrapäraselt. Kavas
|
a) |
esitatakse lühiülevaade tegevuskavast koos ajakavaga ning projekti rakendamise olulistest vahe-eesmärkidest, pidades silmas tehtud edusamme, ning |
|
b) |
antakse igakülgne ülevaade projekti rakendamiseks juba tehtud sissemaksetest ja tulevikus tehtavatest sissemaksetest. |
Artikkel 9
Tööprogramm
Pärast asjaomase projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks asjakohase laiema lähenemisviisi meetmete projekti järgmise aasta tööprogrammi heakskiitmiseks juhtkomiteele. Tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud andmed asjaomase projektikava kohta ning kavandatavate meetmete programmiline kirjeldus, sealhulgas eesmärgid, planeerimine, ühised kulud ning kummagi lepinguosalise tehtavad sissemaksed.
Artikkel 10
Aastaaruanne
1. Iga projektijuht esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsiks juhtkomiteele kinnitamiseks aastaaruande, mis hõlmab kõiki asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas ülevaadet kummagi lepinguosalise sissemaksetest ning kõnealusele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt vastavalt artikli 7 lõikele 3 tehtud väljamaksetest. Pärast juhtkomitees kinnitamist saadab projektijuht lepinguosalistele ja rakendusasutustele aastaaruande ning juhtkomitee kommentaarid, kui neid on.
2. Jaapani rakendusasutus annab igale projektijuhile andmed, mis on vajalikud lepinguosaliste sissemaksete ja asjaomasele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt tehtud väljamaksete kokkuvõtte koostamiseks.
3. Artiklites 8–10 sätestatud projektikavad, tööprogrammid ja aastaaruanded ning kõik muud laiema lähenemisviisi meetmete rakendamisega seotud olulised dokumendid koostatakse inglise keeles.
Artikkel 11
Finantsaudit
Kumbki lepinguosaline võib lepingu kehtivusajal ning kuni viis aastat pärast selle lõppemist või lõpetamist algatada dokumentidel ja kohapealsel kontrollimisel põhineva finantsauditi kontode suhtes, mida Jaapani rakendusasutus laiema lähenemisviisi meetmete kohta peab. Vastavalt vajadusele ja võimaluse korral on auditeerimiseks avatud kõik registrid, arvestusdokumendid ja muud dokumendid, mida rakendusasutused ja projektijuhid laiema lähenemisviisi meetmetega seoses peavad.
4. PEATÜKK
VAHENDID
Artikkel 12
Üldpõhimõtted
1. Laiema lähenemisviisi meetmete rakendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
|
a) |
mitterahalised sissemaksed vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ning Brüsseli ühisdeklaratsioonis ja selle lisadokumentides sätestatud tingimustele, sealhulgas:
|
|
b) |
rahalised sissemaksed vastavalt Brüsseli ühisdeklaratsioonis ja selle lisadokumentides sätestatud tingimustele. |
2. Kui lepinguosaliste õigusaktidest ei tulene teisiti, võib Brüsseli ühisdeklaratsioonile lisatud dokumenti „Lepinguosaliste sissemaksete väärtuse hindamine ja jaotus” igal aastal juhtkomitee otsusega ajakohastada.
Artikkel 13
Maksud
1. Kumbki lepinguosaline annab loa käesoleva lepingu täitmiseks vajalike kaupade tollimaksuvabaks importimiseks oma territooriumile ja eksportimiseks oma territooriumilt ning tagab nende vabastamise kõikidest muudest tollivõimude kogutavatest maksudest ja lõivudest ning impordikeeldudest ja -piirangutest. Käesolevat lõiget kohaldatakse kõnealuste vajalike kaupade päritoluriigist olenemata.
2. Artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud eksperdid, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning töötajad, kes tehakse sekretariaadile kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt kui mitterahaline sissemakse, on teise lepinguosalise territooriumil vabastatud palgalt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt võetavatest maksudest.
Artikkel 14
Sätted mitterahaliste sissemaksete kohta
1. Kõik mitterahalised sissemaksed tehakse hankekokkuleppe alusel, mille rakendusasutus sõlmib asjaomase projektijuhi nõusolekul (edaspidi „hankekokkulepe”).
2. Hankekokkuleppes sätestatakse tehtavate sissemaksete üksikasjalik tehniline kirjeldus, sealhulgas tehnilised spetsifikatsioonid, ajakavad, vahe-eesmärgid, riskianalüüs, tulemused ning vastuvõtukriteeriumid, ja tingimused, mille alusel asjaomasel projektijuhil võimaldatakse teha tehnilist kontrolli mitterahaliste sissemaksete toimimise üle. Hankekokkuleppes sätestatakse eelkõige:
|
a) |
iga mitterahalise sissemakse hinnanguline väärtus; |
|
b) |
rakendusasutuse ja projektijuhi ülesanded ja vastutus; |
|
c) |
hanke menetluskord; |
|
d) |
vahe-eesmärkide ja tulemuste vastuvõtmise ajakava ja tingimused; |
|
e) |
kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine; |
|
f) |
asjaomase projektijuhi, rakendusasutuste ning tulemuste saavutamisega seotud üksuste suhted ja järelevalvemenetlus; |
|
g) |
selliste hankes tehtavate muudatuste käsitlemise menetlused, mis võivad mõjutada kulusid, ajakava ja teostatavust, ning |
|
h) |
lõpptulemuste heakskiitmine ning võimalik omandiõiguse üleminek. |
3. Euratomi poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuse (edaspidi „Euroopa rakendusasutus”) mitterahalise sissemaksena antavate komponentide omandiõigus läheb Jaapani rakendusasutusele üle hetkel, mil vastav projektijuht ning Jaapani rakendusasutus selle vastavas tööde teostamise kohas üle võtavad. Jaapani rakendusasutus vastutab Euroopa rakendusasutuse sissemakseks olevate komponentide veo eest sihtsadamast tööde teostamise kohta.
4. Ekspertide või sekretariaadi töötajate puhul sõlmitakse hankekokkuleppe asemel lähetuskokkulepe. Ekspertide ja sekretariaadi töötajate väärtus määratakse kindlaks Brüsseli ühisdeklaratsioonile lisatud dokumendi „Lepinguosaliste sissemaksete väärtuse hindamine ja jaotus” kohaselt ning juhtkomitee võib seda vastavalt vajadusele ajakohastada.
5. Kumbki lepinguosaline vastutab nende ekspertide ja sekretariaadi töötajate töötasude, kindlustusmaksete ja toetuste eest, kelle tema on kättesaadavaks teinud, ning katab nende reisi- ja elamiskulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline korraldab ekspertidele ja sekretariaadi töötajatele ning nende perekondadele nõuetekohase majutuse. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline võtab ka vajalikud meetmed, et hõlbustada ekspertide ning sekretariaadi töötajate ja nende perekondade sisenemist oma territooriumile, ning nõuab, et tema rakendusasutus aitaks parimal võimalikul viisil kaasa vajalike õigus- ja tõlketeenuste osutamisele mis tahes kohtuasjade puhul, mis algatatakse ekspertide ja sekretariaadi töötajate suhtes seoses nende tööülesannete täitmisega. Eksperdid ja sekretariaadi töötajad, kelle kumbki lepinguosaline teisele lepinguosaline kättesaadavaks teeb, peavad oma tööülesannete täitmisel teise lepinguosalise juures järgima vastuvõtvas asutuses kehtivaid või lähetuskokkuleppes kokkulepitud üldisi ja konkreetseid töö- ja ohutuseeskirju.
Artikkel 15
Jaotuse korrigeerimine
Kui ettenägematud asjaolud seda nõuavad, võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku muuta laiema lähenemisviisi meetmete projekti raames tehtavate sissemaksete jaotust. Selle ettepaneku alusel teeb asjaomane projektijuht pärast asjakohase projektikomiteega konsulteerimist juhtkomiteele ettepaneku muuta vahendite jaotust, säilitades seejuures projekti üldmaksumuse ning lepinguosaliste sissemaksete üldise tasakaalu nimetatud projektis.
Artikkel 16
Rahalised sissemaksed
Kõik Euroopa rakendusasutuse maksed tehakse eurodes. Kõik Jaapani rakendusasutuse maksed tehakse jeenides.
Artikkel 17
Projektimeeskondade ühised kulud
Iga projektimeeskonna ühised kulud tasub Jaapani rakendusasutus vastavalt artikli 7 lõikele 3. Selleks võtab Jaapani rakendusasutus asjaomase projektijuhi taotluse alusel vajalikud meetmed vastavalt asjakohase tööprogrammi ülemmääradele.
5. PEATÜKK
TEAVE JA INTELLEKTUAALOMAND
Artikkel 18
Teabe levitamine, kasutamine ja kaitse
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„teave” – joonised, disainilahendused, arvutused, aruanded ja muud dokumendid, dokumenteeritud andmed või teadusuuringute ja arendustegevuse meetodid, kaitstavate ja mittekaitstavate leiutiste ja avastuste kirjeldused, ning |
|
b) |
„konfidentsiaalne äriteave” – oskusteavet, ärisaladusi või tehnilisi, ärilisi või finantsandmeid sisaldav teave, mis:
|
2. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, toetavad lepinguosalised käesoleva lepingu rakendamisel loodud teabe võimalikult ulatuslikku levikut.
3. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse projektimeeskondade liikmete poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.
4. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, on mõlemal lepinguosalisel käesoleva lepingu rakendamisest vahetult tulenevate teaduslike ja tehniliste artiklite, aruannete ja raamatute tõlkimiseks, reprodutseerimiseks ja avalikuks levitamiseks kõiki riike hõlmav kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents. Kõikidel autoriõigusega kaitstud tööde eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis on loodud käesoleva peatüki sätete alusel, näidatakse töö autorite nimed, kui autor ei ole selgesõnaliselt keeldunud oma nime avaldamisest.
5. Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse rakendusasutuse töötajate poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks projektimeeskondadele ja mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.
6. Kõik rakendusasutuse või projektijuhi algatusel sõlmitud lepingud, mis on seotud neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmisega, peavad sisaldama sätteid, mis võimaldavad lepinguosalistel täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.
7. Kui tema õigusaktidest, kohustustest kolmandate isikute ees ning käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võtab kumbki lepinguosaline parimad võimalikud meetmed, et teha projektimeeskondadele ja rakendusasutustele kättesaadavaks kogu tema käsutuses olev teave, mis on neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmiseks vajalik.
8. Kui käesoleva lepingu rakendamisel tehakse kättesaadavaks konfidentsiaalne äriteave, tuleb see nõuetekohaselt konfidentsiaalsena märgistada ning edastada konfidentsiaalsusleppe alusel. Nimetatud teabe saaja kasutab seda üksnes käesoleva lepingu täitmiseks ning säilitab teabe konfidentsiaalsuse nimetatud kokkuleppega ette nähtud tingimustel.
Artikkel 19
Intellektuaalomand
1. Käesolevas lepingus on mõistel „intellektuaalomand”14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendus. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik omandada käesoleva peatükiga ette nähtud intellektuaalomandi õigused. Käesolev peatükk ei muuda ega piira õiguste jaotust lepinguosalise ning tema kodanike vahel. Selle, kas intellektuaalomandi õigused kuuluvad lepinguosalisele või tema kodanikele, määravad nad kindlaks omavahel vastavalt oma kehtivatele õigusaktidele.
2. Kui projektimeeskonnad loovad käesolevat lepingut täites kaitstavaid objekte, teatab asjaomane projektijuht sellest viivitamata juhtkomiteele ning soovitab, millistes riikides tuleks asjakohasele intellektuaalomandile kaitset taotleda. Kummalgi lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja projektimeeskondade liikmetel, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, on siiski õigus omandada asjaomase lepinguosalise territooriumil kõik intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused. Juhtkomitee otsustab, kas ja kuidas korraldada nimetatud intellektuaalomandi kaitset kolmandates riikides. Juhul kui lepinguosaline, tema rakendusasutus või projektimeeskondade liikmed, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, intellektuaalomandit kaitsevad, tagab asjaomane lepinguosaline, et projektimeeskondade liikmed saaksid seda intellektuaalomandit projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmiseks vabalt kasutada.
3. Kui rakendusasutuse töötajad loovad neile käesoleva lepinguga määratud ülesande täitmisel intellektuaalomandi, on sellel lepinguosalisel, kelle rakendusasutusega on tegemist, kõnealusel rakendusasutusel või selle töötajatel õigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused. See lepinguosaline, kelle rakendusasutusega on tegemist, tagab projektimeeskondade liikmetele võimaluse nimetatud intellektuaalomandit vabalt kasutada projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmisel ning teisele lepinguosalisele antakse kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents koos all-litsentsimise õigusega selle kasutamiseks tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.
4. Kui intellektuaalomandi loovad töötajad, kes on tehtud kättesaadavaks rakendusasutuse kaudu ja kes töötavad teise lepinguosalise rakendusasutuses, kohaldatakse järgmisi sätteid, kui kohaldatavatest asjaomastest õigusaktidest ei tulene teisiti:
|
a) |
vastuvõtval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused tema enda territooriumil ja kolmandates riikides, ning |
|
b) |
lähetaval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused tema enda territooriumil. |
5. Ilma et see piiraks kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid leiutajate või autorite õigusi, astub kumbki lepinguosaline vajalikke samme, et teha asjaomaste leiutajate või autoritega, kaasa arvatud tema rakendusasutuse töötajatega, käesoleva lepingu täitmiseks vajalikku koostööd. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele preemiate ja hüvitiste maksmise asjaomastele leiutajatele ja autoritele.
6. Kui üks lepinguosaline otsustab õigust intellektuaalomandi kaitsele mõnes riigis või piirkonnas mitte kasutada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning teine lepinguosaline võib kõnealust kaitset taotleda, ilma et see piiraks lõigete 2–4 kohaldamist.
Artikkel 20
Lõppemine ja lõpetamine
Käesoleva peatükiga lepinguosalistele ette nähtud õigused ja kohustused jäävad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist.
6. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 21
Jõustumine
Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.
Artikkel 22
Kestus ja lõpetamine
1. Käesolev leping kehtib kümme aastat ning jääb jõusse ka edaspidi juhul, kui üks lepinguosaline ei lõpeta seda esialgse kümneaastase kehtivusaja lõpus või pärast seda, teatades teisele lepinguosalisele kirjalikult vähemalt kuus kuud varem oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.
2. Käesoleva lepingu võib enne kehtivusaja lõppu lõpetada üksnes
|
a) |
lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel; |
|
b) |
ITER-lepingu lõpetamise korral või |
|
c) |
juhul, kui üks lepinguosalistest ei ole enam ITER-lepingu osaline. |
3. Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust, kehtivusaega ega 5. peatüki kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.
Artikkel 23
Muutmine
Kui üks lepinguosalistest seda taotleb, peavad lepinguosalised üksteisega nõu käesoleva lepingu muutmise üle ning võivad lepingu muutmises kokku leppida. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.
Artikkel 24
Vaidluste lahendamine
Kõik lepinguosaliste vaidlused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel.
Artikkel 25
Teiste ITER-lepingu osaliste osalemine
Kui mõni teine ITER-lepingu osaline väljendab soovi laiema lähenemisviisi meetmete projektis osaleda, esitab asjaomane projektijuht pärast projektikomiteega nõupidamist juhtkomiteele ettepaneku nimetatud lepinguosalise projektis osalemise tingimuste kohta. Juhtkomitee teeb projektijuhi ettepaneku alusel otsuse nimetatud lepinguosalise osalemise kohta ning kui lepinguosalised selle pärast oma sisemisi menetlusi heaks kiidavad, võib ta nimetatud lepinguosalisega sõlmida osalemist käsitlevad lepingud ja kokkulepped.
Artikkel 26
Kohaldamine Euratomi suhtes
Vastavalt Euratomi asutamislepingule kohaldatakse käesolevat lepingut nimetatud asutamislepinguga hõlmatud territooriumidel. Vastavalt nimetatud asutamislepingule ja muudele asjaomastele lepingutele kohaldatakse seda ka Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osaleb Euratomi tuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina.
SELLE KINNITUSEKS on Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Sõlmitud Tokios, 5. veebruaril 2007, kahes eksemplaris inglise ja jaapani keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
H. RICHARDSON
Jaapani valitsuse nimel
T. ASO
I LISA
IFMIF/EVEDA
Artikkel 1
Eesmärk
1. Lepinguosalised viivad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele ellu tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise alast tegevust (Engineering Validation and Engineering Design Activities, edaspidi „EVEDA”), mille eesmärk on koostada rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise (International Fusion Materials Irradiation Facility, edaspidi „IFMIF”) üksikasjalik, terviklik ja täielikult integreeritud projekt ning kõik vajalikud andmed tulevaste IFMIFi ehitamise, töölerakendamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamisega seotud otsuste tegemiseks ning IFMIFi kõikide alamsüsteemide jätkuva ja stabiilse toimimise valideerimiseks.
2. Nimetatud projekt ja tehnilised andmed sätestatakse projekteerimise lõpparuandes, mille juhtkomitee võtab projektijuhi ettepaneku alusel vastu pärast projektikomiteega konsulteerimist ning mis tehakse kättesaadavaks mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda rahvusvahelise koostööprogrammi või oma siseriikliku programmi raames.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:
|
a) |
IFMIFi tehnilise projekti koostamine, sealhulgas:
|
|
b) |
IFMIFi asukohaga seotud nõuete kindlaksmääramine ning vajalike ohutus- ja keskkonnaanalüüside tegemine; |
|
c) |
IFMIFi kasutuselevõtu, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise programmi ning seonduvate kulude, inimressursi ja ajakava prognooside esitamine, ning |
|
d) |
punktides a–c kirjeldatud tegevusteks vajalike teadusuuringute ja arendustööde valideerimine, sealhulgas:
|
2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üksikasjad täpsustatakse projektikavas ja tööprogrammides.
Artikkel 3
Tööde teostamise koht
IFMIF/EVEDA tööde teostamise koht on Rokkasho, Aomori prefektuur.
Artikkel 4
Vahendid
Lepinguosalised teevad IFMIF/EVEDA rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt Brüsseli ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.
Artikkel 5
Kestus
IFMIF/EVEDA kestus on kuus aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.
Artikkel 6
Kiirendi komponentide omandiõigus
Olenemata käesoleva lepingu artikli 14 lõikest 3, säilib Euroopa rakendusasutusel omandiõigus käesolevas artiklis sätestatud kiirendi järgmistele komponentidele, mis ta annab mitterahalise sissemaksena, ning pärast reaktoriprototüübi kasutusest kõrvaldamist vastutab ta nende komponentide tagasiveo eest:
|
a) |
injektor; |
|
b) |
raadiosageduse vooluallikad, generaatorid ja nende lisaseadmed, ning |
|
c) |
juhtimissüsteem. |
II LISA
IFERC
Artikkel 1
Eesmärk
Lepinguosalised tegelevad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele IFERCis teadusuuringute ja arendustegevusega, mille eesmärk on toetada ITER-projekti ning, soodustada tulevase energeetilise näidisreaktori (edaspidi „DEMO”) võimalikku kiiremat realiseerimist.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:
|
a) |
DEMO projekteerimise teadusuuringute ja arendustegevuse kooskõlastuskeskuse tegevused, mille eesmärgiks on luua ühine alus DEMO projekteerimiseks, sealhulgas:
|
|
b) |
arvutisimulatsiooni keskuse tegevused, sealhulgas suuremahulisteks simulatsioonitoiminguteks vajaliku superarvuti soetamine ja käitamine, et analüüsida tuumasünteesi plasmadega seotud katseandmeid, koostada ITERi tööstsenaariume, prognoosida ITERi rajatiste toimivust ja toetada DEMO projekteerimist, ning |
|
c) |
ITERi kaugeksperimentide keskuse tegevus, soodustamaks teadlaste ulatuslikku osalemist ITERi eksperimentides, sealhulgas tuumasünteesivate tokamaki plasmadega seotud kaugeksperimentide meetodite väljatöötamine katsetamiseks olemasolevates seadmetes, näiteks täiustatud ülijuhtivas tokamakis, nagu on ette nähtud III lisa artikliga 1. |
Artikkel 3
Tööde teostamise koht
IFERCi tööde teostamise koht on Rokkasho, Aomori prefektuur.
Artikkel 4
Vahendid
Lepinguosalised teevad IFERCi meetmete rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt Brüsseli ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.
Artikkel 5
Kestus
IFERCi meetmete kestus on kümme aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.
Artikkel 6
Superarvutisüsteemide tarnimise üksikasjad ja võimalik omandi üleminek
Olenemata käesoleva lepingu artikli 14 lõikest 3, teeb superarvutisüsteemide tarnimise ja võimaliku omandi ülemineku kohta otsuse juhtkomitee vastavalt projektikavale.
III LISA
SATELLIIT-TOKAMAKI PROGRAMM
Artikkel 1
Eesmärk
1. Lepinguosalised viivad vastavalt käesolevale lepingule ja oma õigusaktidele ellu satelliit-tokamaki programmi (edaspidi „satelliit-tokamaki programm”). Programm hõlmab järgmist:
|
a) |
osalemine Jaapani rakendusasutusele kuuluva eksperimentaalse tokamak-seadme arendamises täiustatud ülijuhtivaks tokamakiks (edaspidi „täiustatud ülijuhtiv tokamak”); ning |
|
b) |
osalemine selle kasutussevõtmises, et toetada ITERi kasutussevõtmist ning teadusuuringuid DEMO arendamiseks ITERi ja DEMO seisukohalt võtmetähtsusega füüsikaliste aspektide käsitlemise kaudu. |
2. Täiustatud ülijuhtiva tokamaki ehitamine ja käitamine toimub satelliit-tokamaki programmi ja Jaapani siseriikliku programmi raames. Täiustatud ülijuhtiva tokamaki kasutamisvõimalused jaotatakse võrdselt siseriikliku programmi ja satelliit-tokamaki programmi vahel.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesoleva lisa artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks täidetakse järgmised ülesanded:
|
a) |
ehitusetapp: projekteerimine, komponentide ja süsteemide valmistamine ning täiustatud ülijuhtiva tokamaki montaaž, ning |
|
b) |
kasutusetapp: satelliit-tokamaki programmi eksperimentide kavandamine ja elluviimine. |
2. Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üksikasjad täpsustatakse projektikavas ja tööprogrammides järgmistel alustel:
|
a) |
eelprojekti aruande, sealhulgas nende komponentide funktsionaalse spetsifikatsiooni, mida lepinguosalised peavad satelliit-tokamaki programmi rakendamiseks tarnima, esitab Jaapani rakendusasutus ning lepinguosalised vaatavad selle läbi ja kiidavad heaks; |
|
b) |
kumbki rakendusasutus koostab tema poolt mitterahalise sissemaksena tarnitavate komponentide üksikasjaliku projekti; |
|
c) |
Jaapani rakendusasutus vastutab täiustatud ülijuhtiva tokamaki komponentide integreerimise ning seadme üldise montaaži ja toimimise eest, ning |
|
d) |
Euratomil on õigus võrdsetel alustel osaleda täiustatud ülijuhtiva tokamaki kasutamises. |
Artikkel 3
Tööde teostamise koht
Satelliit-tokamaki programmi tööde teostamise koht on Naka, Ibaraki prefektuur.
Artikkel 4
Vahendid
Lepinguosalised teevad satelliit-tokamaki programmi rakendamiseks vajalikud vahendid kättesaadavaks vastavalt Brüsseli ühisdeklaratsioonile ja selle lisandustele.
Artikkel 5
Kestus
Satelliit-tokamaki programmi kestus on kümme aastat ning seda võib pikendada juhtkomitee otsusega.
Komisjon
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/47 |
KOMISJONI OTSUS,
20. september 2007,
benfurakarbi kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2007) 4285 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2007/615/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid ja mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, kui kõnealuseid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames. |
|
(2) |
Komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Benfurakarb kuulub nimetatud loetelusse. |
|
(3) |
Benfurakarbi mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on teataja kavandatud kasutusviiside puhul hinnatud vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 ja määruse (EÜ) nr 703/2001 sätetele. Lisaks on kõnealustes määrustes määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Benfurakarbi puhul oli referentliikmesriik Belgia ja kogu asjaomane teave esitati 2. augustil 2004. |
|
(4) |
Liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusameti hindamistöörühm on esitanud vastastikused eksperdihinnangud hindamisaruande kohta, mis esitati komisjonile 28. juulil 2006. aastal EFSA kokkuvõttena, milles käsitletakse vastastikuseid eksperdihinnanguid pestitsiidse toimeaine benfurakarbi riskianalüüsi kohta. Liikmesriigid ja komisjon on selle aruande toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi vaadanud ning see vormistati 16. märtsil 2007 komisjoni läbivaatamisaruandena benfurakarbi kohta. |
|
(5) |
Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud terve rida küsimusi. Benfurkarbi ainevahetuse peamine saadus on karbofuraan, mis on ka ise toimeaine ja mis on läbi vaadatud vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ. Benfurkarbi kasutamisel tekib ainevahetuse saadusena karbofuraan, mis on märksa mürgisem kui lähteaine benfurkarb. Hinnangus väljendati muret ohustatud tarbijarühmade, eriti laste akuutse kokkupuute üle benfurkarbi kasutamisel tekkivate karbofuraanijääkidega. EFSA on siiski väitnud, et tarbijaid ähvardavat ohtu ei ole võimalik täielikult hinnata, sest teataja esitatud toimikus ei ole piisavalt andmeid. Lisaks ei olnud tähtajaks esitatud andmed piisavad, et EFSA oleks saanud täielikult hinnata ohtu, et põhjavesi saastub muude ainevahetuse saadustega kui karbofuraan. Kättesaadavate andmete põhjal ei ole tõendatud, et oht lindudele, imetajatele veeorganismidele, pinnaseloomadele, vihmaussidele ja muudele organismidele, mis ei ole sihtorganismid, oleks vastuvõetav. Seega ei olnud kättesaadava teabe põhjal võimalik järeldada, et benfurakarb vastab direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kriteeriumidele. |
|
(6) |
Komisjon palus teatajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teataja esitas omapoolsed märkused, mida uuriti hoolikalt. Vaatamata teataja esitatud väidetele jäid tuvastatud probleemid siiski lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamistest ei selgu, kas kavandatud kasutustingimustes võib eeldada, et benfurakarbi sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele. |
|
(7) |
Seepärast ei tuleks benfurakarbi kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. |
|
(8) |
Tuleks võtta meetmeid tagamaks, et benfurakarbi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta. |
|
(9) |
Liikmesriigi antud ajapikendus benfurakarbi sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude kõrvaldamiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamine hiljemalt ühe kasvuperioodi jooksul; sellisel juhul on tagatud, et benfurakarbi sisaldavad taimekaitsevahendid on põllumajandustöötajatele kättesaadavad veel 18 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. |
|
(10) |
Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus benfurakarbi võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse. |
|
(11) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Benfurakarbi ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.
Artikkel 2
Liikmesriigid tagavad, et:
|
a) |
benfurakarbi sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse alates 20. märtsist 2008; |
|
b) |
alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta ega pikendata benfurakarbi sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid. |
Artikkel 3
Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 20. märtsil 2009.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 20. september 2007
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/52/EÜ (ELT L 214, 17.8.2007, lk 3).
(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).
Parandused
|
21.9.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 246/49 |
Komisjoni 19. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1086/2007 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1054/2007, millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused) parandus
Leheküljel 31 asendatakse lisa järgmisega:
„LISA
Töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused, mis jõustuvad alates 20. septembrist 2007 (1)
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetuse suurus |
|||||||
|
1701 11 90 9100 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
33,27 (1) |
|||||||
|
1701 11 90 9910 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
31,43 (1) |
|||||||
|
1701 12 90 9100 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
33,27 (1) |
|||||||
|
1701 12 90 9910 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
31,43 (1) |
|||||||
|
1701 91 00 9000 |
S00 |
eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta |
0,3617 |
|||||||
|
1701 99 10 9100 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
36,17 |
|||||||
|
1701 99 10 9910 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
34,17 |
|||||||
|
1701 99 10 9950 |
S00 |
eurot 100 kg kohta |
34,17 |
|||||||
|
1701 99 90 9100 |
S00 |
eurot 1 % sahharoosi × 100 kg toote netomassi kohta |
0,3617 |
|||||||
|
NB: Sihtkohad on määratletud järgmiselt:
|
||||||||||
(1) Käesolevas lisas sätestatud summasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).
(1) Kõnealust summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule. Kui eksporditava toorsuhkru saagis ei ole 92 %, korrutatakse toetuse suurus iga vastava eksporditehingu puhul ümberarvestuskoefitsiendiga, mis saadakse vastavalt määruse (EÜ) nr 318/2006 lisa I punkti III lõikele 3 arvutatud eksporditava toorsuhkru saagise jagamisel arvuga 92.”