(1)

20. detsembril 2006 andis komisjon algmääruse artikli 5 põhjal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (edaspidi „algatamisteade”) (2) teada dumpinguvastase menetluse algatamisest ühendusse imporditava, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „asjaomane riik”) pärit kivisöekoksi suhtes, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+).

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mis esitati 20. novembril 2006 kolme ühenduse tootja poolt (edaspidi „kaebuse esitaja”), kelle toodang moodustab valdava osa, kõnealusel juhul üle 30 %, ühenduse koksi 80+ kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavat tõendusmaterjali nimetatud toodet käsitleva dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks õigustuseks menetluse algatamisele.

(3)

Asjaomase toote suhtes kehtisid dumpinguvastased meetmed 2000. aasta juunist 2004. aastani. Meetmed kehtestati ajutiselt komisjoni otsusega nr 1238/2000/ESTÜ (3) ja lõplikult komisjoni otsusega nr 2730/2000/ESTÜ (4) (edaspidi „varasemad meetmed”), kuid need peatati 2004. aasta märtsis komisjoni otsusega 2004/264/EÜ (5) ajutiste muudatuste tõttu turutingimustes. Peatamist pikendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2004 (6) kuni 15. detsembrini 2005, mil meetmed aegusid.

(4)

Komisjon teavitas kaebuse esitanud tootjaid ja muid teadaolevaid ühenduse tootjaid, HRV esindajaid, eksportivaid tootjaid HRVs, teadaolevalt asjaomaseid importijaid/tarnijaid ja kasutajaid ning teadaolevalt asjaomaseid ühendusi ametlikult menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Üks eksportija HRVs ning tootjad, kasutajad ja üks importija ühenduses tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Kõik isikud, kes seda etteantud tähtaja jooksul taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, kuulati ära.

(5)

Pidades silmas uurimisega seotud eksportivate tootjate ja importijate suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõttelise uuringu korraldamine.

(6)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis koostada valim, paluti eksportivatel tootjatel ja importijatel endast teatada ning esitada algatamisteates nõutud informatsioon. Ainult üks eksportiv tootja avaldas soovi koostööd teha. Sellest lähtuvalt võeti vastu otsus, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(7)

Mis puudutab koksi 80+ importijaid, siis võeti lähtuvalt sellest, et vaid üks importija avaldas soovi koostööd teha, vastu otsus, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(8)

Võimaldamaks HRV ainsal koostööd tegeval eksportival tootjal soovi korral taotleda turumajanduslikku kohtlemist (edaspidi „TMK”) algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt või individuaalset kohtlemist (edaspidi „IK”) algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt, saatis komisjon nimetatud ainsale Hiina koostööd tegevale äriühingule TMK/IK taotluse vormid. Kõnealune eksportiv tootja ei taotlenud TMK ega IK.

(9)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud osapooltele ja kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Vastused saadi ainsalt koostööd tegevalt Hiina eksportivalt tootjalt, viielt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt ja 36 kasutajalt. Lisaks tegid mitmed kasutajad märkusi ilma küsimustikule vastuseid esitamata. Oma seisukohad esitas ka Euroopa sulatuskodade assotsiatsioon („CAEF”), mis samuti tegutseb oma liikmete nimel ja kuhu kuuluvad 17 EL liikmesriigi riiklikud sulatuskodade ühendused.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu vajalikuks peetavat informatsiooni dumpingu esialgseks tuvastamiseks, dumpingu tagajärjel tekkinud kahju ning ühenduse huvide kindlaksmääramiseks. Kontrollkäigud tehti järgnevates äriühingutes:

(11)

TMK või IK taotluste puudumise tõttu ja tulenevalt asjaolust, et HRV eksportivate tootjate normaalväärtus kuulub kindlaksmääramisele valitud võrdlusriigist pärit andmete põhjal, tehti kontrollkäigud järgnevate äriühingute valdustesse:

Võrdlusriigi USA tootjad:

(12)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisalune periood” või „UP”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni UP lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusaluseks tooteks on Hiina Rahvavabariigist pärit kivisöekoks (edaspidi „vaatlusalune toode”), mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (edaspidi „koks 80+”) ja mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 2704 00 19 all.

(14)

Kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (koks 80+), valmistatakse bituminoossest söest, mis kujutab endast maa seest kaevandatavat orgaanilist settekivimit. Terasetööstuses kasutatakse peamiselt väikest ja keskmist mõõtu koksi (koks 80–, tuntud ka kui „kõrgahjukoks”), malmi- ning isolatsioonitööstuste vagrankades aga suurt mõõtu koksi (koks 80+, tuntud ka kui „valukoks”). Mõlemad koksitüübid kuuluvad sama CN-koodi alla.

(15)

Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote kõigi tüüpide tehnilised ja keemilised põhiomadused on samad, olenemata erinevustest söe toorainekvaliteedis, erinevustest tootmismeetodites ja tükkide erinevast suurusest, ning et neid kasutatakse põlevainena vagrankades.

(16)

Seetõttu järeldatakse, et vaatlusaluseks tooteks on HRVst pärit valukoks, st kivisöekoks, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm ja mida kasutatakse vagrankades. Samuti järeldatakse, et kogu valukoksi näol on tegu ühe ja sama tootega, sest selle tehnilised ning keemilised põhiomadused ja kasutusviis on alati samad.

(17)

Uurimine näitas, et ühenduses ühenduse tootmisharu poolt müüdava, HRVs toodetud ja ühendusse ekspordiks müüdava ning võrdlusriigis (USAs) toodetava ja müüdava koksi 80+ füüsikalised, tehnilised ning keemilised põhiomadused ja kasutusotstarbed on samad. Seetõttu jõuti järeldusele, et nad on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Nagu märgitud ülaltoodud põhjenduses 6, tegi vaid üks Hiina eksportiv tootja menetluse raames koostööd. Selle eksportiva müüja eksportmüük moodustas alla 30 % ühendusse UP vältel müüdud Hiinast pärit koksi 80+ impordist. Seetõttu järeldatakse, et koostöö tase oli väga madal. HRV esindajaid teavitati sellest, et niivõrd madal koostöö tase võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise.

(19)

Algatamisteates pakuti HRV puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina välja USA ja huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama selle valiku kohasuse suhtes arvamust. Üheltki isikult ei saadud selles osas mingeid märkusi või vastuväiteid.

(20)

USAs on suhteliselt suur ja avatud riigisisene koksi 80+ turg, omamaiseid importijaid (UP vältel) viis ning impordi tase piisav. Lisaks kasutatakse vaatlusaluse toote valmistamiseks samasuguseid protsesse nagu HRVs.

(21)

Uuriti ka muude riikide sobivust, kus koksi 80+ tootmise olemasolu peeti võimalikuks. Austraalia, ainsa riigi korral, kust leiti tõendusmaterjali vaatlusaluse toote tootmise kohta, näitas Austraalia ainsa tootja poolt esitatud informatsioon, et Austraalia riigisisene turg on väga piiratud.

(22)

Ülaltoodu põhjal järeldati, et USA on võrdlusriigina sobiv valik. Sellest tulenevalt otsiti koostöövõimalusi Ameerika koksitootjate assotsiatsiooniga.

(23)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määrati normaalväärtus kindlaks tõendatud informatsiooni põhjal, mis saadi kahelt koostööd tegevalt äriühingult USAs.

(24)

Mis puudutab normaalväärtuse kindlaksmääramist, siis tegi komisjon esmalt algmääruse artikli 2 lõikega 2 kooskõlas kindlaks, kas kahe USA koostööd tegeva tootja poolt valmistatud samasuguse toote müük siseturul sõltumatutele klientidele on tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % vastava eksportmüügi ühendusse suunatud kogumahust. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et vaatlusalune toode hõlmab ühtainsat tootetüüpi.

(25)

Seejärel kontrollis komisjon, kas ülaltoodud omamaist müüki saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Leiti, et enam kui 95 % riigisisese turu müügimahust oli kasumlik.

(26)

Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus kahe koostööd tegeva USA tootja poolt sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kaalutud keskmise tehasehinna põhjal.

(27)

HRV piiratud koostööst tulenevalt põhines ekspordihind peamiselt parimal saadaoleval informatsioonil, kooskõlas algmääruse artikliga 18. Alates 2006. aasta jaanuarist ei kuulu koks 80+ konkreetse TARICi koodi alla. Sellest tulenevalt ei saanud koksi 80+ Hiina ekspordihindade või mahu väljaarvutamiseks UP vältel kasutada Eurostati andmeid. Samas aga õnnestus importivate liikmesriikide tolliasutustelt saada üksikasjalikku informatsiooni Hiinast UP vältel imporditud koksi 80+ koguste ja hindade kohta.

(28)

Taoline informatsioon vaatlusaluse toote impordi kohta UP vältel oli parimaks saadaolevaks informatsiooniks vastavalt algmääruse artiklile 18 ja seetõttu kasutati seda Hiina ekspordi mahu ja hinna hindamiseks UP vältel. Samas võeti tulenevalt asjaolust, et ainus eksportiv tootja esitas informatsiooni ekspordihindade kohta, arvesse ka seda informatsiooni, mis osutus vastavaks ülalnimetatud tolliasutustelt saadud informatsioonile. Nende andmete põhjal oli määratud kaalutud keskmiseks tehasest hankimise tasandi ekspordihinnaks 107,73 eurot tonni kohta.

(29)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase võrdluse tagamiseks tehti parandused hindu ning hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Võimaldati vajalikud kohandused, et võtta arvesse füüsikaliste omaduste, allahindluste, veo-, kindlustus-, pakendamis- ja krediidikulude ja müügijärgsete kulude erinevusi juhtudel, kui seda peeti asjakohaseks ja kontrollitud tõendusmaterjali põhjal õigustatuks.

(30)

Ainus Hiina koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et HRVst UP vältel imporditud vaatlusaluse toote kvaliteet erines võrdlusriigis toodetud samasuguse toote kvaliteedist, olles praktikas müügikõlbulik üksnes täiendavate sõelumismenetluste läbiviimise järel.

(31)

Vaatlusaluse toote ja võrdlusriigis toodetud samasuguse toote keemilisi ning dimensionaalseid kvaliteedinõudeid võrreldi ja võimaldati korrigeerimine avastatud kvaliteedierinevuste suhtes. Mis puudutab sõelumist Euroopas, siis pole korrigeerimine vajalik, sest antud toiming leiab aset pärast CIF väärtuse kindlaksmääramist, mis toimib tehasest hankimise tasandi ekspordihinna määratlemise lähtepunktina.

(32)

Artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kasutati dumpingumarginaali määramiseks kaalutud keskmise tehasest hankimise tasandi normaalväärtuse võrdlust kaalutud keskmise tehasest hankimise tasandi ekspordihinnaga. Üleriigiline dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 53,3 %.

(33)

Nagu nimetatud ülaltoodud põhjenduses 3, kehtestati 2000. aastal HRVst pärit koksi 80+ impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. Need meetmed peatati 2004. aasta märtsis ja need aegusid 2005. aasta detsembris. Seega olid vaatlusaluse perioodi alguses kasutusel meetmed impordi suhtes asjaomasest riigist.

(34)

Ühenduses valmistavad samasugust toodet seitse tootjat. Seepärast moodustab nende seitsme ühenduse tootja toodang ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(35)

Nende seitsme tootja hulgast teatasid kokku viis tootjat algatamisteates märgitud tähtaja jooksul oma huvist teha menetluse raames koostööd ning tegid uurimises nõuetekohast koostööd. Tehti kindlaks, et nende viie tootja toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul ligikaudu 75 % samasuguse toote kogutoodangust ühenduses. Seepärast moodustavad nimetatud viis koostööd tegevat tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning nende kohta kasutatakse edaspidi viidet „ühenduse tootmisharu”. Ülejäänud kahele ühenduse tootjale viidatakse edaspidi kui „teistele ühenduse tootjatele”. Ülejäänud kaks ühenduse tootjat ei esitanud kaebuse suhtes vastuväiteid.

(36)

Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks ühenduse turule suunatud ühenduse tootmisharu omatoodangu müügimaht, muudelt ühenduse tootjatelt saadud informatsioon EÜ müügimahu kohta, mida ristkontrolliti ühenduse tootmisharu tootjate hinnangute ja kasutajatelt saadud informatsiooniga, ja impordimahud. Mis puudutab Hiina impordimahtusid, siis ei kuulunud koks 80+ 2006. aastal eraldi TARICi koodi alla, mistõttu Eurostati andmed pole saadaval. Seetõttu määrati impordimahud UP vältel esialgselt kindlaks EÜ tolliasutustelt saadud üksikasjaliku informatsiooni alusel, nagu nimetatud põhjenduses 27 ülalpool. Impordimahud aastatel 2003 ja 2005 määrati esialgselt kindlaks Eurostati andmete alusel, mida ristkontrolliti uurimise käigus kasutajatelt ning importijatelt saadud turuandmetega. Mis puudutab aastat 2004, siis on Eurostati andmed impordimahtude osas teravas vastuolus uurimise käigus tootjatelt, importijatelt ja kasutajatelt saadud turuinfoga. Turuinfo kohaselt oli import Hiinast 2004. aastal madalseisus, Eurostati andmed aga annavad vastupidiselt tunnistust taolise impordi märkimisväärsest tõusust aastal 2004. Seega näib tõenäoline, et varasemate meetmete peatamise järel 2004. aasta märtsis deklareerisid importijad koksi 80– osaliselt koksi 80+ TARICi koodi all, mistõttu Eurostati andmed ei anna täpset ettekujutust impordimahtudest 2004. aastal. Sel põhjusel ja Hiina eksportivate tootjate ning ühenduses asuvate importijate väga piiratud koostööd arvesse võttes määrati 2004. aasta impordimahud uurimise antud etapil kindlaks kaebuses esitatud informatsiooni alusel, mis on vastavuses uurimise käigus importijatelt ja kasutajatelt saadud informatsiooniga. Komisjon jätkab impordimahtude uurimist enne lõplike järelduste tegemist.

(37)

Ülaltoodu põhjal leiti, et vaatlusalusel perioodil ühenduse tarbimine suurenes ja ühenduse turumaht oli UP vältel vaatlusaluse toote ning samasuguse toote osas ligikaudu 25 % võrra suurem kui aastal 2003.

(38)

Tolliasutustelt ja koostööd tegevatelt osapooltelt saadud informatsiooni põhjal oli HRV kogu vaatlusaluse perioodi vältel ainsaks asjaomase toote impordiallikaks EÜsse. Seetõttu loetakse kogu impordimahtu EÜsse vaatlusaluse perioodi vältel HRV-st pärinevaks.

(39)

Antud etapil olemasolevate faktide põhjal, nagu kirjeldatud ülaltoodud põhjenduses 36, leiti, et vaatlusaluse toote Hiinast pärit impordimahud ühendusse suurenesid 45 % võrra aastast 2003 (ligikaudu 311 tuhat tonni) kuni UPni (üle 452 tuhande tonni).

(40)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes 24 %-lt aastal 2003 28 %ni UP jooksul, st 4 protsendipunkti võrra. UP vältel suurenes asjaomasest riigist pärit impordi turuosa 2005. aastaga võrreldes 3 protsendipunkti võrra.

(41)

Kuna 2006. aasta osas puudub Eurostati andmestik vaatlusaluse toote impordi kohta Hiinast (vt põhjendus 36 ülalpool) ja võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning ühenduse importijate väga piiratud koostööd, määrati HRV-st pärit asjaomase toote keskmine impordihind UP vältel esialgselt kindlaks ülaltoodud põhjenduses 27 nimetatud EÜ tolliasutustelt saadud üksikasjaliku informatsiooni põhjal. Keskmine impordihind aastatel 2003–2005 määrati esialgselt kindlaks Eurostati andmestiku alusel, mis langeb kokku uurimise järeldustega. Märgitakse, et ehkki Eurostati 2004. aastat käsitlev andmestik näib olevat impordimahtude osas ebatäpne (vt põhjendus 36 ülalpool), vastab Eurostati 2004. aasta impordihindade andmestik uurimise järeldustele ja koksi 80– ning koksi 80+ hinnasuundumuste võrdlustele kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Seetõttu on Eurostati andmestikku esialgselt kasutatud ka 2004. aasta impordihindade määramiseks. Samas aga jätkab komisjon impordihindade uurimist enne lõplike järelduste tegemist.

(42)

Ülalnimetatud andmete põhjal tõusis HRVst pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind enam kui kaks korda ajavahemikul aastast 2003 (122 eurot/tonn) kuni aastani 2004 (275 eurot/tonn), kuid langes oluliselt aastal 2005 (224 eurot/tonn) ning sama suundumus jätkus ka UP jooksul (156 eurot/tonn). Protsentides väljendatult langesid hinnad 2004. aastast UPni 35 % võrra, kuid kogu vaatlusaluse perioodi (2003 – UP) vältel tõusid hinnad 27 % võrra.

(43)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks uuriti UP kohta käivaid hinnaandmeid. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad olid netohinnad, millest arvati maha allahindlused ja soodustused. Vajadusel korrigeeriti neid hindu tehasehindade tasemele, st arvates välja ühendusesisesed transpordikulud. Asjaomase impordi hindu, mis põhinesid ülaltoodud põhjenduses 41 nimetatud olemasoleval andmestikul, korrigeeriti vajaduse korral CIFga ühenduse piiril, koos kohaste korrektsioonidega, võttes arvesse ühenduses asuvate importijate poolt impordijärgselt kantud kulusid (läbivaatus- ja tollivormistuskulud).

(44)

Võrdlus näitas, et UP vältel müüdi HRVst pärit vaatlusalust toodet ühenduses hindade juures, mis lõid ühenduse tootmisharu müügihinnad alla, protsentides väljendatuna 10,2 % võrra.

(45)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki ühenduse tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi vältel mõjutanud asjaomaseid majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(46)

Ühenduse tootmisharu tootmine suurenes ligikaudu 824 000 tonni tasemelt 2003. aastal ligikaudu 1 017 000 tonnini ulatuva tipptasemeni 2004. aastal, millele järgnes langus 2005. aastal ja mõningane uus tõus UP jooksul. Ühenduse tootmisharu toodangu olulist suurenemist 2004. aastal saab selgitada turu HRVst pärit impordi madalseisust põhjustatud tarnedefitsiidi ning muude ühenduses koksi 80+ tootvate käitiste sulgemise kaudu. Üldkokkuvõttes suurenes tootmine vaatlusaluse perioodi vältel 18 % võrra, ligikaudu 971 000 tonnini UP jooksul.

(47)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusaluse perioodi vältel stabiilsena, ligikaudu 1,1 miljoni tonni tasemel. 2003. aastal oli tootmisvõimsuse rakendusaste 75 %. See tõusis 93 %ni 2004. aastal, langes veidi (87 %ni) 2005. aastal ja tõusis taas 89 %ni UP jooksul. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et antud tootmisharu erineb teistest tootmisvõimsuse rakendusastme suhtelise fikseerituse poolest, sest tootmisprotsessi ei saa ajutiselt peatada.

(48)

Ühenduse tootmisharu omatoodangu müügimahud sõltumatutele klientidele ühenduse turul suurenesid järsult 2004. aastal (40 %), kuid langesid 2005. aasta (langus 12 protsendipunkti võrra) ja UP (täiendav langus 3 protsendipunkti võrra) jooksul. Üldkokkuvõttes suurenes müügimaht kogu vaatlusaluse perioodi vältel 25 % võrra, st protsendi võrra, mis vastab ühenduse tarbimise kasvule.

(49)

Ühenduse tootmisharu poolt hoitav turuosa püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, ulatudes ligikaudu 51 %ni nii 2003. aastal kui ka UP jooksul. Tipptase saavutati 2004. aastal Hiina impordi vähesuse tõttu. Ühenduse tootmisharu on seega kogu vaatlusaluse perioodi jooksul saanud kasu turu kasvust, st ühenduse tarbimise suurenemisest, hoides alal oma turuosa. Samas, mis puudutab UP-d, siis kaotas ühenduse tootmisharu ligikaudu 2,5 % oma turuosast 2005. aastaga võrreldes.

(50)

2003. aasta ja UP vahel, kui ühenduse tarbimine suurenes 25 protsendipunkti võrra, tõusis ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul võrdses suurusjärgus ja selle turuosa püsis seega stabiilsena. Sama ajavahemiku jooksul võitis dumpinguhinnaga import turuosa juurde ligikaudu 4 protsendipunkti ulatuses, millele vastas ühenduse turul müüdud koguse suurenemine ligikaudu 141 000 tonni võrra.

(51)

Ühenduse tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele tõusid oluliselt 2003. aastast (154 eurot/tonn) kuni 2005. aastani (244 eurot/tonn), langedes seejärel UP jooksul, kuid jäädes siiski 2003. aastaga võrreldes 29 % võrra kõrgemale tasemele (199 eurot/tonn).

(52)

Võttes arvesse asjaomase impordi hindade allalöömise taset, oli nimetatud import kahtlemata teguriks, mis mõjutas ühenduse tootmisharu müügihindu.

(53)

Ühenduse tootmisharu lõppvarud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Varud suurenesid esmalt 29 % võrra 2004. aastal, siis täiendava 41 protsendipunkti võrra 2005. aastal ja 88 protsendipunkti võrra UP jooksul. Samas aga on varude tase aastase tootmismahuga võrreldes suhteliselt tähtsusetu (ligikaudu 3,5 % 2003. aastal ja 7,6 % UP jooksul). Kuivõrd ühenduse tootmisharu EÜ müügimaht vaatlusaluse perioodi jooksul üldkokkuvõttes suurenes, nagu seda on kirjeldatud ülaltoodud põhjenduses 48, on lõppvarude suurenemine selgitatav ühenduse tootmisharu eksportmüügi vähenemisega vaatlusaluse perioodi jooksul, nagu seda on kirjeldatud põhjenduses 70 allpool.

(54)

Ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse püsisid vaatlusaluse perioodi vältel stabiilsetena, tasemel u 9 miljonit eurot aastas, välja arvatud ajutine tasemelangus aastal 2004. Ühenduse tootmisharu investeeringud olid suunatud olemasoleva seadmestiku hooldamisele ning renoveerimisele (osaliselt teatud EÜ keskkonnakaitsealaste õigusaktide nõuete täitmiseks) ja mitte tootmisvõimsuse suurendamisele.

(55)

Vaatlusaluse perioodi vältel tõusis ühenduse tootmisharu netomüügi protsendina väljendatud kulutasuvus oluliselt 2003. aastast (11 %) 2005. aastani (18 %), kuid uurimisperioodil muutus olukord dramaatiliselt, kui tootmisharu läks kahjumisse (– 1 %). Ühenduse tootmisharu kulutasuvuse dramaatiline langus oli põhjustatud müügihindade järsust kukkumisest 2005. aasta ja UP vahel.

(56)

Investeeringutasuvus (edaspidi „IT”), mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust.

(57)

Ühenduse tootmisharu rahavoogude puhul täheldati samasugust negatiivset suundumust, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu rahandusliku olukorra olulise üldise halvenemise UP ajal.

(58)

Ühenduse tootmisharu ei andnud teada mingisugustest reaalsetest raskustest kapitali kaasamisel. Samas aga nõuaks mõningate ahjude sulgemine ja nende hilisem taaskasutuselevõtmine tootmisharu erilise iseloomu tõttu, st selle tõttu, et tootmisprotsessi pole võimalik peatada ilma ahjusid hävitamata, suuri täiendavaid investeeringuid (mille suurusjärguks ühenduse tootmisharu hinnangul on 2 miljonit eurot ühe ahju kohta). Ühenduse tootmisharu hinnangul on lisakapitali kaasamise võime taoliste investeeringute jaoks piiratud, välja arvatud juhul, kui investorite seas valitseb usk koksi 80+ turu kulutasuvusse. Sellest tulenevalt on ühenduse tootmisharu tootmismaht paratamatult suhteliselt fikseeritud.

(59)

Ühenduse tootmisharu tööhõive tase tõusis 2003. aastast UPni 13 % võrra. Võrdluses suurenenud toodanguga püsis ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta aastas stabiilsena. Keskmised tööjõukulud aastas töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel 9 % võrra.

(60)

Dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hinda arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule pidada tähtsusetuks.

(61)

Nagu osutatud põhjenduses 3, peatati varasemad dumpinguvastased meetmed 2004. aasta märtsis, sest turutingimustes asetleidnud ajutisi muudatusi arvesse võttes järeldati, et HRVst pärit vaatlusaluse toote impordiga seonduva kahju kordumine on ebatõenäoline. Periood, millega seoses uuriti vaatlusaluse toote mahtude ja hindade arengut, kestis 1. oktoobrist 2002 kuni 30. septembrini 2003. Peatamist pikendati 2005. aasta detsembrini, mille järel meetmed aegusid. Ülaltoodut arvesse võttes järeldatakse, et varasem dumping ei avaldanud olulist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale käesoleva uurimise raames käsitletava perioodi vältel.

(62)

2003. aasta ja UP vahelisel ajal suurenes HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht oluliselt, 45 % võrra, ning importijate vastav turuosa ühenduse turul suurenes ligikaudu 4 protsendipunkti võrra. Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad olid madalamad ühenduse tootmisharu vastavatest hindadest vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud erandlikul 2004. aastal. Lisaks lõid asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ühenduse tootmisharu hinnad UP jooksul oluliselt alla. Tuvastati 10,2 % hinna allalöömismarginaal.

(63)

Suurema osa ühenduse tootmisharu kahjunäitajate areng oli positiivne aastani 2005 (ehkki juba 2005. aastal täheldati mõningat erandliku aastaga 2004 seonduvat langust), kuid UP vältel leidis aset pööre halvemuse poole. See peab ennekõike paika ühenduse tootmisharu rahanduslike näitajate, eriti kulutasuvuse puhul: 2004–2005 saavutatud 17–18 % kulutasuvusmarginaalid kukkusid UP jooksul järsult, mis tõi kaasa ühenduse tootmisharu langemise kahjumisse. Negatiivne oli ka investeeringutasuvuse ja rahavoo areng. Niisugune dramaatiline langus oli põhjustatud müügihindade järsust langusest 2005. aasta ja UP vahel, kui ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote keskmised müügihinnad vähenesid 19 % võrra, viies alla tootmisharu kulutasuvuse.

(64)

Samuti oli paljude muude kahjunäitajate areng 2005. aasta ja UP vahel negatiivne, ehkki mitte nii silmatorkavalt kui kulutasuvuse korral: ühenduse tootmisharu müügimaht vähenes ligikaudu 3 %, ühenduse tootmisharu kaotas 2,5 % oma turuosast ja selle keskmised müügihinnad langesid 19 % võrra. Teisalt aga võis 2005. aastast UPni täheldada tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendusastme ja tööhõive mõningast positiivset arengut.

(65)

Ülaltoodut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 mõistes.

(66)

Komisjon on vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uurinud, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on tekitanud kahju ühenduse tootmisharule sellisel määral, mis lubab seda pidada oluliseks kahjuks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(67)

2003. aasta ja UP vahel suurenes HRVst pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht oluliselt, 45 % võrra, ning importijate turuosa ühenduse turul oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel olulisel tasemel, st turuosa oli pidevalt 24 % või üle selle. UP vältel oli nimetatud turuosa suuruseks 28 %. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõusis 2003. aasta ja UP vahel üldkokkuvõttes 46 % võrra, kuid hinnad olid üldiselt madalamad ühenduse tootmisharu vastavatest hindadest vaatlusaluse perioodi jooksul, välja arvatud erandlikul 2004. aastal. UP jooksul lõid HRVst pärit impordi keskmised hinnad ühenduse tootmisharu keskmised hinnad 10,2 % võrra alla. Ühenduse tootmisharu oli oma kohaloleku tagamiseks kodumaisel turul ja HRVst pärit impordi poolt dikteeritud madalatest turuhindadest tulenevalt sunnitud langetama oma müügihindu UP jooksul 29 % võrra. Sellele vaatamata kaotas ühenduse tootmisharu 2005. aastast UPni 2,5 % oma turuosast.

(68)

Ülaltoodust lähtuvalt tõi niisugune HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ebaõiglane hinnakäitumine kaasa ühenduse tootmisharu hindade alandamise, mille tagajärjel ei suudetud enam katta kõrgeid toorainekulusid. Selle kinnituseks oli ühenduse tootmisharu kulutasuvuse vabalangusse minek UP jooksul.

(69)

Ülaltoodust tulenevalt tehakse esialgne järeldus, et HRVst pärit madala hinnaga import, mis lõi ühenduse tootmisharu hinnad UP jooksul oluliselt alla, kasvades samas ka mahult, avaldas otsustavat mõju ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele, mis kajastub kulutasuvuse järsus languses ja muude rahanduslike näitajate halvenemises UP jooksul ning turuosa kaotuses.

(70)

Nagu selgub alltoodud tabelist, langes koksi 80+ eksportmüügimaht ühenduse tootmisharu poolt vaatlusaluse perioodi vältel 36 % võrra. Samas aga kosus eksportmüük oluliselt UP jooksul, kui ühenduse tootmisharu kulutasuvus langes kiirelt ning järsult, nagu ülalpool selgitatud. Lisaks pole eksportmüügi tase ühenduse tootmisharu kogumüügi kontekstis eriti tähtis, sest see moodustab vaid 10 % kogumüügist UP vältel. Seetõttu järeldatakse, et niisuguse ekspordi vastav langus ei avaldanud märkimisväärset mõju ühenduse tootmisharu poolt kantud olulisele kahjule.

(71)

Vastavalt parimatele saadaolevatele faktidele, mida on nimetatud ülaltoodud põhjenduses 38, puudus vaatlusalusel perioodil import muudest kolmandatest riikidest peale HRV. Seetõttu järeldatakse, et muudest kolmandatest riikidest pärit import EÜsse ei omanud mingit mõju ühenduse tootmisharu poolt kantud olulisele kahjule.

(72)

Nagu selgub ülaltoodud põhjendusest 35, ei teinud kaks muud ühenduse tootjat uurimisega koostööd. Samas aga esitasid need kaks tootjat komisjonile teatud informatsiooni oma üldiste tootmis- ja müügimahtude kohta, mida ristkontrolliti koostööd tegevatelt ühenduse tootjatelt saadud informatsiooniga. Muude ühenduse tootjate müügihindade kohta polnud saadaval mingit informatsiooni.

(73)

Saadaoleva informatsiooni põhjal eeldatakse, et kahe muu ühenduse tootja müügimaht ühenduses jäi UP jooksul vahemikku 280 kuni 380 tuhat tonni (8). Nende vastavaks hinnanguliseks turuosaks oli ligikaudu 20 %. Nagu eespool kirjeldatud, püsis ühenduse tootmisharu turuosa kogu vaatlusaluse perioodi vältel suhteliselt stabiilsena, samas kui Hiinast pärit import võitis samal perioodil turuosa juurde 4 protsendipunkti võrra. Sellest tuleneb, et Hiinast pärit impordi mahud pidid loogiliselt järeldades kasvama peamiselt muude ühenduse tootjate arvelt, kui võtta arvesse kogu perioodi. Samas aga vastab Hiinast pärit impordi poolt UP vältel juurdevõidetud 3 protsendipunkti suurune turuosa ühenduse tootmisharu poolt kaotatud samas suurusjärgus turuosale (2,5 protsendipunkti).

(74)

Ülaltoodust tulenevalt ja vastupidise informatsiooni puudumist arvesse võttes järeldatakse, et muud ühenduse tootjad ei ole aidanud kaasa ühenduse tootmisharu poolt kantud kahjule.

(75)

Mõningad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu poolt kantud kahju on seostatav toorainete hinnatõusuga. Selles osas leiti, et koksi 80+ tootmiseks kasutatav põhitooraine, koksisüsi, moodustab ligikaudu 50 % koksi 80+ tootmiskuludest. Ühenduse tootmisharu poolt kasutatavat koksisütt hangitakse USAst, välja arvatud üks ühenduse tootmisharu tootja, kes kasutab kohalikku päritolu koksisütt. Mis puudutab ühenduse tootmisharu poolt kasutatava koksisöe hindu, siis näitas uurimine, et need tõusid vaatlusaluse perioodi vältel oluliselt ja pidevalt, nagu selgub alltoodud tabelist:

(76)

Sellega seoses märgitakse, et toorainete hinnatõususid 2003. ja 2005. aasta vahel oli võimalik üle kanda ühenduse tootmisharu müügihindadele, mis sama ajavahemiku vältel tõusid, nagu nimetatud põhjenduses 51, langedes kokku ühenduse tootmisharu kõrgemate kasumimarginaalidega. UP jooksul aga halvenes ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord järsult, vaatamata tooraine kõigest 1 protsendipunkti suurusele hinnatõusule võrreldes 2005. aastaga, sest ühenduse tootmisharu müügihinnad langesid oluliselt.

(77)

Ülaltoodust tulenevalt järeldatakse, et toorainete hinnad ei aidanud kaasa ühenduse tootmisharu poolt kantud olulisele kahjule.

(78)

Ülaltoodud analüüs näitas, et HRVst pärit import kutsus esile olulise hinnalanguse ühenduse turul UP jooksul, sest HRVst pärit import lõi ühenduse tootmisharu hinnad jõuliselt alla. Nimetatud hinnalangus tõi kaasa ühenduse tootmisharu müügihindade olulise alanemise, mis omakorda langes kokku ühenduse tootmisharu kulutasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo järsu vähenemisega. Lisaks kaasnes Hiina impordi suurenemisega UP jooksul turuosa juurdevõitmine (3 protsendipunkti ulatuses), mis kajastub ühenduse tootmisharu turuosa samas suurusjärgus kaotuses (2,5 protsendipunkti võrra).

(79)

Teiselt poolt näitas muude tegurite, mis oleksid võinud tekitada ühenduse tootmisharule kahju, uurimine, et ükski neist poleks saanud avaldada olulist negatiivset mõju.

(80)

Tuginedes eelnevale analüüsile, milles on nõuetekohaselt esile toodud ja eristatud kõikide teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ja dumpinguhinnaga impordi kahjustav mõju, tehakse esialgne järeldus, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(81)

Komisjon uuris, kas olenemata järeldustest dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta eksisteerib kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindas komisjon algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele, samuti meetmete kehtestamisest loobumise tõenäolisi tagajärgi. Konfidentsiaalsuse tagamiseks esitatakse konkreetsete importijate või kasutajatega seonduvad andmed täpsete väärtuste asemel vahemike kujul.

(82)

Nagu osutatud ülaltoodud põhjenduses 35, koosneb ühenduse tootmisharu viiest äriühingust, mille tootmisrajatised asuvad Tšehhi Vabariigis, Itaalias ja Hispaanias, ning kus töötab ligikaudu 750 inimest, kes on otseselt kaasatud samasuguse toote tootmisse, müüki ja haldusesse. Eeldatakse, et meetmete kehtestamine lõpetab hinnalanguse ühenduse turul ja ühenduse tootmisharu müügihinnad hakkavad taastuma, mille tulemusena paraneb ühenduse tootmisharu rahanduslik olukord.

(83)

Teiselt poolt on dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest loobumise korral tõenäoline, et ühenduse tootmisharu rahanduslike näitajate, eelkõige kulutasuvuse, arengu negatiivne suundumus jääb püsima. Niisugusel juhul on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu turuosa väheneb veelgi võimetuse tõttu minna kaasa HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi poolt dikteeritavate turuhindadega. See viib tõenäoliselt tootmise ja investeeringute kärpimiseni, teatud tootmisvõimsuste sulgemiseni ning töökohtade vähenemiseni ühenduses.

(84)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ühenduse tootmisharul toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

(85)

Nagu osutatud ülaltoodud põhjenduses 9, esitas vaid üks importija/hulgimüüja küsimustikule vastused. Põhjenduses 36 nimetatud informatsiooni põhjal langes UP jooksul selle äriühingu arvele peaaegu kogu vaatlusaluse toote import ühendusse.

(86)

Asjaomase importija poolt esitatud informatsiooni põhjal tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote HRVst pärit impordi osakaal moodustas ligikaudu 20 % äriühingu kogukäivest UP jooksul. Kõnealune importija/hulgimüüja ostab koksi 80+ mitte üksnes HRVst, vaid ka muudest allikatest, sealhulgas ühenduse tootmisharult. Kõnealuse importija poolt koksiga 80+ kauplemisel saavutatav keskmine kasumimarginaal on 5–10 % ringis.

(87)

Koostööd tegev importija ei poolda meetmete kehtestamist. Samas, arvestades selle importija väga tugevat positsiooni vaatlusaluse toote importimisel, õnnestub tal tõenäoliselt suurem osa dumpinguvastastest meetmetest põhjustatud lisakuludest (kui mitte kõik niisugused lisakulud) kasutajatele üle kanda. Selles osas toob dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine HRVst pärit impordile, nagu selgitatud ülaltoodud põhjenduses 82, tõenäoliselt kaasa turuhindade korrigeerimise ülespoole. Seetõttu võib eeldada, et toodet HRVst ostvad importijad on võimelised oma vastavad tollimaksukulud lõpptarbijale edasi kandma. Igal juhul, võttes arvesse antud toote suhteliselt piiratud osakaalu kõnealuse importija tegevuses ja tema poolt koksiga 80+ kauplemisel praeguseks saavutatud kasumimarginaali, eeldatakse, et ajutiselt kehtestatav tollimaks ei mõjuta vastava ettevõtja rahanduslikku olukorda olulisel määral.

(88)

Nagu osutatud ülaltoodud põhjenduses 9, saadi vastuseid küsimustikule ja muid esildisi paljudelt kasutajatelt ning nende ühendustelt. Ühenduse töötlev tööstus koosneb kahest suurest sektorist, nimelt kivivillatootjatest ja valukodadest.

(89)

Kasutajaküsimustikud esitati Rockwool International A/S-i (edaspidi „Rockwool”), ühenduses asuva suure kivivilla tootjarühma sidusettevõtete poolt. Rockwool kasutab koksi 80+ kivivilla tootmisel põlevainena kivimi sulatamiseks. Kivivilla kasutatakse peamiselt isolatsioonimaterjalina. Kogu Rockwool’i grupi poolt UP jooksul saavutatud kasumimarginaal oli üle 10 %.

(90)

Leiti, et Rockwool esindas ligikaudu 13 % koksi 80+ kogutarbimisest ühenduses UP jooksul ja ligikaudu 18 % Hiinast pärit koksi 80+ koguimpordist.

(91)

Äriühingul on ühenduses 15 tootmisüksust, kus kokku töötab ligikaudu 6 600 inimest. Hiina koksi 80+ kasutatakse äriühingu kolmes EL liikmesriigis asuvates käitistes, kus kokku töötab 2 400 inimest, ülejäänud aga kasutavad EÜ koksi 80+. Leiti, et UP jooksul jäi koksi 80+ arvele 4–8 % nende Rockwool’i äriühingute kogutootmiskuludest, kus kasutati Hiinast pärit koksi 80+.

(92)

Valukodade arvele jääb hinnanguliselt ligi 80 % koksi 80+ kogutarbimisest ühenduses. Valukojatööstuses kasutatakse koksi 80+ põlevainena vanametalli sulatamiseks raudvalandite tootmise eesmärgil, mida kasutatakse toorainena osade tootmiseks autotööstuse, masinaehituse, masinatööstuse ja kommunaalteenuste sektorites.

(93)

Dumpinguvastaste meetmete võimalikku mõju valukodadele hinnati vastuste põhjal, mis saadi kasutajate küsimustikele ühenduse valukodadelt, mis esindavad ligikaudu 18 % koksi 80+ kogutarbimisest ühenduses ja samuti ligikaudu 18 % vaatlusaluse toote koguimpordist HRV-st UP jooksul. Põhjendatud taotlused saadi ka CAEFilt ja Saksamaa riiklikult valukodade ühenduselt.

(94)

Leiti, et koks 80+ moodustas UP jooksul 3–6 % analüüsi kaasatud valukodade kogutootmiskuludest. See erineb CAEFi hinnangust, mille kohaselt koksi hinna osakaal valandite tootmiskuludes olevat kuni 15 %.

(95)

Esimeseks põhiliseks argumendiks, mille kasutajad esitasid meetmete kehtestamise vastu, oli see, et Euroopa tootjad üksi ei suuda rahuldada ühenduse nõudlust koksi järele. Seda on samuti kinnitanud ühenduse tootmisharu ja see kajastub selgelt ka faktis, et EÜ tarbimine UP jooksul oli 1,6 miljonit tonni (kasutajate prognooside kohaselt on tõenäoline, et see kasvab lähiaastatel veelgi), samas kui kogu ühenduse tootmismaht sel ajal oli mõlemalt ühenduse tootmisharu tootjalt ja muudelt ühenduse tootjatelt (vt põhjendus 72 eespool) saadud informatsiooni kohaselt ligikaudu 1,3 miljonit tonni. Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu töötab kõrge tootmisvõimsuse rakendusastme juures, on ilmne, et import on kasutajate nõudluse rahuldamiseks vajalik, seda isegi juhul, kui kogu EÜ toodang tarbitaks ära ühenduse sees.

(96)

Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks on ühenduse tootmisharule kahjulikku mõju avaldava ebaõiglase kaubanduspraktika heastamine ja normaalse konkurentsiolukorra taastamine ühenduse turul, mitte impordi peatamine. Mis puudutab konkurentsikeskkonda ühenduse turul, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ehkki dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tooks tõenäoliselt kaasa HRVst pärit ekspordi hinnatasemete tõusu ühenduses, ei sulgeks väljapakutud meetmed ühenduse turgu Hiina eksportijatele ja lubaks seetõttu Hiina toodete jätkuvat kohalolekut nimetatud turul.

(97)

Kasutajad on lisaks väitnud, et meetmete kehtestamine tooks kaasa ostukulude kasvu, mis võib avaldada mõju nende konkurentsivõimele ja seada seetõttu ohtu nende tootmistegevuse ühenduses. Samuti väideti, et olukord oleks veelgi süngem nende kasutajate jaoks, kes ei saa Hiina koksilt 80+ Euroopa koksile 80+ üle minna, sest neile ei jää muud võimalust peale dumpinguvastasest tollimaksust põhjustatud lisakoormuse kandmise.

(98)

Uurimine näitas, et koksi 80+ arvele jääb 4 kuni 8 % kivivilla tootmise kogukuludest ja 3–6 % valukodade kogukuludest. Seetõttu põhjustaks väljapakutud dumpinguvastane tollimaks isegi juhul, kui importijad kannaksid sellest tulenevad kulud täielikult üle kasutajatele, nii Rockwool’i kui ka valukodade tootmiskulude hüpoteetilise tõusu ligikaudu 1 % võrra.

(99)

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et ühenduse koksi 80+ tootmisharu kokkukuivamise või lõpptulemusliku kadumise korral väheneks ka kasutatavate tarneallikate arv, millega kaasneks negatiivne mõju ühenduse kasutajatele, kelle jaoks koks 80+ on strateegiliselt tähtis. Niisugusel juhul sõltuks ühenduse varustamine koksiga 80+ täielikult Hiina tootjatest, kes võiksid siis nautida turgu valitsevat seisundit ühenduse turul. Ülaltoodut arvesse võttes leitakse, et alternatiivsete tarneallikate olemasolu on toorainetele kohase juurdepääsu tagamiseks eluliselt tähtis.

(100)

Komisjoni käsutuses olev informatsioon näitab, et Hiina koksi 80+ praegune ebapiisav pakkumine ekspordiks ei seondu dumpinguvastase menetlusega, vaid põhineb Hiina valitsuse poolt muuhulgas vaatlusaluse toote ekspordi piiramiseks rakendatud meetmetel. Koksi 80+ ekspordimaks on 1. juuni 2007 seisuga tõusnud 5 %-lt 15 %-le. Ühenduse tootmisharu kokkukuivamine või koguni selle kadumine võib taolisi probleeme võimendada ja tuua kaasa tarnedefitsiidi töötleva tööstuse jaoks. Teiselt poolt on dumpingupraktikatest põhjustatud ebaõiglaste eeliste kõrvaldamine mõeldud ühenduse tootmisharu edasise allakäigu ärahoidmiseks, aidates nõnda hoida alal laia kasutatavate tarneallikate valikut, ja isegi konkurentsi tugevdamiseks olemasolevate tootjate vahel.

(101)

Praegusel etapil komisjoni käsutuses olev tõendusmaterjal näitab, et koks 80+ moodustab vaid marginaalse osa nii kivivillatootjate kui ka valukodade kogukuludest, mistõttu jääb ükskõik milliste dumpinguvastaste meetmete mõju nende tootmiskuludele tõenäoliselt piiratuks. Lisaks ei ole välistatud, et importijad võtavad osa kulude tõusust enda kanda, või et kasutajad saavad kulude tõusu osaliselt või täielikult üle kanda oma lõppklientidele. Seetõttu järeldatakse, et väljapakutavat tüüpi dumpinguvastase meetme tagajärjed ei avalda tõenäoliselt kasutajate majanduslikule olukorrale olulist mõju. Dumpinguvastase meetme poolt kasutajate kuludele avaldatava mõju piiratuse tõttu on ebatõenäoline, et meetmete kehtestamine tooks kaasa sulgemisi. Seetõttu ei ole töötleva tööstuse tööhõivele avalduv mõju tõenäoliselt oluline.

(102)

Eeldatakse, et meetmete kehtestamise mõju aitab ühenduse tootmisharul parandada oma kulutasuvust, millega kaasneb positiivne mõju konkurentsitingimustele ühenduse turul. Ühenduse tootmisharu ebasoodsat rahanduslikku olukorda arvesse võttes eksisteerib oht, et meetmete puudumisel võib ühenduse tootmisharu sulgeda tootmisrajatisi ja koondada tööjõudu. Niisugusel juhul muutuks ühenduse turg impordist sõltuvamaks.

(103)

Mis puudutab importijaid, siis vaatamata sellele, et võimalik on negatiivse mõju avaldumine hinnatõusude kujul, saab nende ulatust piirata marginaalide vähendamise või hinnatõusu osalise ülekandmise teel töötlevale tööstusele.

(104)

Mis puudutab kasutajaid, siis avaldaks väljapakutav dumpinguvastane tollimaks nende tootmiskuludele väga piiratud mõju.

(105)

Ülaltoodut arvesse võttes tehakse esialgne järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid käesoleval juhul loobumist meetmete kehtestamisest, ja seda, et meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvides.

(106)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, hoidmaks ära täiendava kahju põhjustamise ühenduse tootmisharule dumpinguhinnaga impordi kaudu.

(107)

Ajutiste dumpinguvastaste meetmete tase peaks olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordi kaudu põhjustatud kahju, ületamata leitud dumpingumarginaali. Tollimaksu suuruse, mis oleks vajalik kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks, arvutamisel võeti arvesse, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel aluseks võetud maksueelne kasumimarginaal oli 15,3 % käibest, vastavalt ühenduse tootmisharu poolt aastatel 2003–2005 saavutatud keskmisele kasumimarginaalile.

(108)

Seejärel määrati vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömisarvutuste abil kindlakstehtud keskmist impordihinda (vt põhjendus 43 ülalpool) ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdud samasuguse toote mittekahjustavat müügihinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nõnda. et see kajastaks ülalnimetatud kasumimarginaali. Antud võrdlusest saadud erinevus, väljendatult protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast, oli 35,7 %, st väiksem kui leitud dumpingumarginaal.

(109)

Tulenevalt sellest, et ükski eksportiv tootja HRVst ei taotlenud individuaalset kohtlemist, arvutati kõigi HRVs asuvate eksportijate jaoks välja üks üleriigiline kahjude kõrvaldamist võimaldav tase.

(110)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide tasemele, vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(111)

Eelöeldut silmas pidades peaks ajutine dumpinguvastane tollimaks seetõttu olema 35,7 %.

(112)

Dumpinguvastaste meetmete vorm võib olla erinev, samas kui eesmärgiks jääb siiski kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine. UP järel on täheldatud Hiinast imporditud vaatlusaluse toote hindade olulist tõusu; need on koguni ületanud kahjustavad tasemed. Nendel asjaoludel ja võttes arvesse seda, et antud turgu on minevikus iseloomustanud hindade kõrge volatiilsus, peetakse käesoleval juhul kõige sobivamaks meetme vormiks tollimaksu minimaalse impordihinna (edaspidi „MIH”) kujul. MIH tagab selle, et vaatlusalust toodet ei müüda kahjustavate hindade juures, kergitamata sealjuures samaaegselt hindu liigselt aegadel, mil hinnad on piisavalt kõrgel tasemel. MIH peaks muutma turu stabiilseks, sest see tagab adekvaatse hinnataseme ühenduse tootmisharule, võimaldades sellel toimida jätkusuutlike majandustingimuste juures, toimides samas ka võrdluspunktina importijate ja kasutajate jaoks oma majanduslike tegevuste piisavalt varasel planeerimisel.

(113)

Minimaalne impordihind tuleneb kahjumarginaali rakendamisest ekspordihindade suhtes, mida kasutati kahju kõrvaldamise taseme arvutamiseks UP jooksul. Niisugusel viisil arvutatud minimaalseks impordihinnaks on 227 eurot tonni kohta.

(114)

Nagu selgitatud ülaltoodud põhjenduses 14, imporditakse koksi 80+ sama tollinomenklatuuri all kui koksi 80–. Need kaks toodet erinevad ainult oma suuruse poolest, kuid nad on mõeldud kahe erineva tootmisharu jaoks ja neid toodavad ühenduses peamiselt erinevad tootjad. Käesolev määrus on mõeldud üksnes ühenduses vabasse ringlusse lubatava koksi 80+ impordi reguleerimiseks. Koksi 80– import võib sisaldada teatud hulgal koksi 80+ ja seetõttu eksisteerib vajadus tagada, et tollimaksude kehtestamine koksile 80+ ei too kaasa tollimaksude liigset rakendamist koksi 80– suhtes segaveoste korral.

(115)

Seetõttu peaks dumpinguvastast tollimaksu kohaldama kivisöekoksile tüki läbimõõduga üle 80 mm, juhul kui tarnitakse kivisöekoksi segu, mis sisaldab nii üle 80 mm tüki läbimõõduga kui ka väiksema tüki läbimõõduga kivisöekoksi, välja arvatud juhul, kui on kindlaks määratud, et tüki läbimõõduga üle 80 mm kivisöekoksi kogus ei ületa 20 % segaveose kuivaine netomassist. Kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, kogust segaveoses saab kindlaks määrata proovide põhjal vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (9) artiklitele 68–70. Juhul, kui kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, kogus määratakse kindlaks proovide põhjal, võetakse proov vastavalt ISO standardile ISO 18238:2006.

(116)

Kui aga peaks selguma, et kivisöekoksi segu (koks 80+ ja koks 80–) lossiti ning lubati vabasse ringlusse ühenduses CN-koodi ex 2704 00 19 all, millele järgnes sõelumine ja müük koksina 80+, käsitletakse seda vaatlusaluse tootena, mille suhtes kehtivad käesoleva määruse sätted.

(117)

Tunnistatakse, et enne lõplikule järeldusele jõudmist vajavad mitmed küsimused täiendavat analüüsi, näiteks impordimahud ja -hinnad, eriti aastal 2004, Hiina valitsuse hiljutiste koksi eksporti käsitlevate otsuste mõjud ühenduse turule ja maailmaturgudele ning MIH suhtes rakendatava indekseerimissüsteemi teostatavus. Samas aga kinnitab uurimise praeguse etapini kogutud ja uuritud informatsioon selgelt dumpingu ning kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu dumpingu ja kahju vahel ja fakti, et meetmete kehtestamine ei oleks vastuolus ühenduse huvidega. Seetõttu järeldatakse, et täiendava informatsiooni hankimise ja analüüsi süvendamise vajadus ülalnimetatud küsimuste osas enne lõplike järelduste tegemist ei kujuta endast mingil moel takistust ajutiste meetmete kehtestamisele.

(118)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul, saavad teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et käesolevas määruses esitatud tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ning need tuleb lõpliku tollimaksu kehtestamisel üle vaadata,

(1)

Komisjon sai 22. aprillil 2005. aastal registreeritud kirja, milles konkurent esitab kaebuse äriühingule Chupa Chups SA eraldatud väidetava abi kohta. Komisjon nõudis 10. juunil 2005. aastal ja 7. septembril 2005. aastal saadetud kirjades teavet, millele Hispaania vastas 11. augustil 2005. aastal, 26. oktoobril 2005. aastal, 18. novembril 2005. aastal ja 12. detsembril 2005. aastal registreeritud kirjadega.

(2)

Komisjon otsustas 25. jaanuaril 2006. aastal algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetluse, sest tal olid kahtlused Chupa Chupsile eri riigiasutuste poolt antud abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes.

(3)

Hispaania esitas oma seisukoha 2. märtsi 2006. aasta kirjas. Komisjon küsis Hispaania ametiasutustelt teavet 25. aprillil 2006. aastal, 6. juulil 2006. aastal ja 24. novembril 2006. aastal. Kõnealused ametiasutused vastasid 22. mail 2006. aastal, 5. septembril 2006. aastal, 7. septembril 2006. aastal, 20. oktoobril 2006. aastal, 1. veebruaril 2007. aastal, 6. veebruaril 2007. aastal ja 12. märtsil 2007. aastal registreeritud kirjadega.

(4)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2) koos huvitatud isikutele tehtud ettepanekuga esitada oma märkused abi kohta. Komisjonile saatsid märkused Chupa Chups ja Inmobiliaria Casa Batlló; märkused registreeriti vastavalt 30. mail 2006. aastal ja 8. augustil 2006. aastal. Märkused edastati Hispaania ametiasutustele 28. septembril 2006. aastal. Hispaania neile ei vastanud.

(5)

Rohkem märkusi kolmandatelt isikutelt ei saadud. Kaebuse esitaja menetlusse ei sekkunud.

(6)

Chupa Chups SA on Hispaanias 1940. aastal asutatud tööstuskontserni valdusettevõtja. Tema põhitegevuseks on maiustuste, eelkõige pulgakommide tootmine ja turustamine. Praegusel ajal tegutseb kontsern neljas tootmiskeskuses, mis asuvad Venemaal, Mehhikos, Sant Esteve de Sesrovires (Barcelona) ja Villamayoris (Astuuria). 2006. aasta juunis müüdi seni perekonna omandis olnud äriühingute kontsern Itaalia-Hollandi maiustustetootjale Perfetti Van Melle. (3)

(7)

Alates 2002. aastast on kontsern olnud märkimisväärsetes rahalistes raskustes, tema kogukahjum oli 2002. aastal 22 500 000 eurot, 2003. aastal 4 720 000 eurot ja 2004. aastal 5 950 000 eurot ning käive vähenes. (4) Nende asjaolude tõttu hakkas juhtkond 2002. aastal ellu rakendama ümberkorralduskava. Äriühingu rahandusliku olukorra taastamiseks võeti järgmised meetmed:

(8)

Rahalise ümberkorraldamise raames andis Kataloonia omavalitsuse finantsasutus Instituto Catalán de Finanzas (edaspidi „ICF”) 5. septembril 2003 Chupa Chupsi tütarettevõtjale Inmobiliaria Casa Batlló, SL (edaspidi „ICB”) 35 miljoni euro suuruse laenu. Laenu tagatiseks seati ICB omanduses olevale kinnisvarale hüpoteek, (7) mille väärtuseks hindas sõltumatu ekspert 71 miljonit eurot. Kõnealuse tagatise (1. meede) kohta, mis läks kohe ICB-lt allutatud laenuna (8) üle Chupa Chupsile, esitatigi kaebus, mille alusel algatas komisjon uurimise. Chupa Chups kasutas kõnealuseid vahendeid 2002. aasta sündikaatlaenu osaliseks kustutamiseks (20 miljonit eurot) ning muude rahaliste vajaduste katteks.

(9)

Komisjoni esialgse uurimise tulemusel ilmnes, et Chupa Chupsi kasuks rakendati mitmeid täiendavaid abimeetmeid, nimelt:

(10)

Oma 25. jaanuari 2005. aasta otsuses ametliku uurimise algatamise kohta (edaspidi „algatamisotsus”) avaldas komisjon kahtlust, et Chupa Chups on sattunud ICFi rahastamise (eespool kirjeldatud 1. meede) tõttu eelisolukorda, sest:

(11)

Seoses 2.–8. meetmega viidati algatamisotsuses asjaolule, et Hispaania ametiasutused ei vastanud komisjoni teabenõudele kõnealuste meetmete laadi ja põhjenduste kohta.

(12)

Hispaania vaidlustas komisjoni esialgse hinnangu, mille kohaselt ICFilt saadud laen andis Chupa Chupsi kontsernile eelise ning seetõttu tuleb seda käsitada riigiabina. Hispaania esitas eelkõige järgmised märkused:

(13)

Vastavalt Hispaania ametiasutuste esitatud teabele rakendati 2. meedet 1989.–1994. aastal, st enam kui kümme aastat enne esimest komisjonipoolset sammu käesolevas juhtumis, st 2005. aasta mais esitatud teabenõuet.

(14)

Vastavalt Hispaania ametiasutuste esitatud teabele saab 3. meedet jagada järgmiselt:

(15)

Vastavalt Hispaania ametiasutuste esitatud teabele saab 4. meedet jagada järgmisteks osadeks:

(16)

Hispaania ametiasutuste esitatud teabe kohaselt anti 5. meetmena abi olemasoleva abikava „Actividades del Centro para el Desarrollo Industrial – CDTI – Desarrollo Tecnológico” (19) alusel.

(17)

Vastavalt Hispaania ametiasutuste esitatud teabele on 6. meede seotud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) 1 590 000 euro suuruse eksporditoetusega kolmandatesse riikidesse eksportimiseks.

(18)

Hispaania ametiasutused väitsid, et Astuuria piirkondliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud krediiditehingu käigus maksti Chupa Chupsile ettemaksuna summad, mis võrdusid toetustega, mida tal oli juba õigus saada. Kõnealused toetused maksti Astuuria tehase laiendamiseks – tingimus, mille äriühing oli laenulepingu sõlmimise ajaks juba täitnud. Riigi toetuse tagatisena pantis Chupa Chups Astuuria omavalitsusele 4 480 000 euro suuruse toetuse saamise õigused.

(19)

Seega oli Astuuria piirkondliku omavalitsuse heakskiit kaetud nõuetega, mis Chupa Chupsil oli mitme riigiasutuse vastu.

(20)

Hispaania ametiasutused väitsid, et Chupa Chupsi käibemaksu ja äriühingu tulumaksuvõla tagasimaksegraafiku muutmine tulenes lihtsalt sellest, et kohaldati Hispaania maksuseadust, (20) milles on kindlaks määratud abikõlblikkuse kriteeriumid, eelkõige seoses ettevõtja majandusliku seisundi ja tagatiste liigiga, ning viiviseintress (intressimäär, mida äriühingu suhtes tegelikult kohaldati). Seetõttu leidsid nad, et maksuhalduril ei olnud mingit otsustusõigust.

(21)

Chupa Chups kordas oma märkustes Hispaania ametiasutuste väiteid riigiabi puudumise kohta ICFilt saadud laenu puhul. Samuti esitas ta üksikasjalikud andmed algatamisotsuses nimetatud meetmete kohta, mis olid kooskõlas Hispaania poolt juba esitatud andmetega. Chupa Chups väitis ka, et lisaks EAGGFi eksporditoetustele hõlmas 6. meede Instituto de Comercio Exteriori (edaspidi „ICEX”) antud 100 000 euro suurust toetust, mis saadi 2003. aastal komisjoni 30. mai 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1159/2000, (21) mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid soses struktuurifondide antava abiga, sätestatud programmi raames.

(22)

Inmobiliaria Casa Batlló esitas raamatupidamise aastaaruanded majandusaastate 2001–2004 kohta ja temaga seotud kinnisvaraettevõtte Casa Batlló, SL aastaaruanded sama perioodi kohta.

(23)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest mis tahes kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(24)

ICFilt saadud laenu puhul tuleb kindlaks teha, kas see kujutab endast Chupa Chupsile antud abi, mida äriühing turutingimuste korral poleks saanud. Teisiti öeldes peab komisjon hindama, kas kõnealune ametiasutus tegutses nii, nagu samas olukorras oleks tegutsenud hüpoteetiline turumajanduse tingimustes tegutsev investor.

(25)

Nagu on märgitud allpool IV osas, esitas Hispaania pärast algatamisotsust teabe, mille kohaselt ei saa 2002. aasta sündikaatlaenu ja ICFi laenu omavahel võrrelda, sest kahe tehingu laenusaajad ja tagatised on erinevad, ICB ei olnud raskustes olev äriühing ja ICB esitas tagatise, mis oli ICFi laenu tagamiseks enam kui piisav.

(26)

Hispaania esitatud teabe ja väidete põhjal järeldab komisjon, et on piisavalt tõendatud, et ICFi ja ICB vahelises krediiditehingus järgiti turumajandusliku investeerimise põhimõtet ning et ICB ja Chupa Chupsi vahel sõlmitud allutatud laenu leping on kahe eraettevõtte vaheline finantstehing.

(27)

Seega leiab komisjon, et 1. meede ei kujuta endast riigiabi.

(28)

2.–5. meede olid riigi poolt otse Chupa Chupsile antud toetused. Need kujutasid endast riigi rahaliste vahendite eraldamist, mis andis ühele äriühingule eelise. Mis puudutab konkreetselt 5. meedet, siis Hispaania kasutas riigi rahalisi vahendeid äriühingule intressita laenu andmiseks. Meetmed andsid Chupa Chupsile eelise konkurentide ees, mis moonutab konkurentsi, kuna äriühingu majanduslik seisund tugevnes ja investeerimisvõime suurenes. Kuna Chupa Chups tegutseb maiustuste turul, st sektoris, kus toimub liikmesriikidevaheline kaubandus, ja on rahvusvaheline äriühing, on täidetud ka ühendusesisese kaubanduse mõjutamise kriteerium.

(29)

Seetõttu leiab komisjon, et 2.–5. meede kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Hispaania ametiasutused ei vaidle sellisele analüüsile vastu.

(30)

Hispaanialt ja Chupa Chupsilt saadud teabe alusel koosneb 6. meede järgmistest osadest:

(31)

Seega leiab komisjon, et 6. meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses 100 000 euro ulatuses.

(32)

Eespool IV osas kirjeldatud Hispaania esitatud teabe põhjal on komisjon arvamusel, et Astuuria piirkondliku omavalitsuse toetuse tagatiseks esitati äriühingu krediidiõigused, mis Chupa Chupsil olid mitme ametiasutuse suhtes. Komisjon arvab eelkõige, et Chupa Chupsil oli ametlik õigus saada laenulepingu sõlmimise ajal kõnealuseid toetusi ning allpool esitatud analüüsi kohaselt (vt 4. meetme hindamine) olid kõik need toetused nõuetekohased, v.a 800 000 eurot.

(33)

Eelöeldut arvesse võttes järeldab komisjon, et Astuuria omavalitsuse sekkumine ei kujutanud endast olulist ohtu ning ei ole seega riigiabi.

(34)

Hispaania ametiasutuste poolt algatamisotsusele vastuseks esitatud teabes kinnitatakse järgmist:

(35)

Eespool esitatud väidete põhjal on komisjon arvamusel, et Hispaania on esitanud piisavad tõendid selle kohta, et Chupa Chupsi käibemaksu ja äriühingu tulumaksuvõla tagasimaksegraafiku muutmine tulenes lihtsalt Hispaania maksuseaduse kohaldamisest ning et maksuhalduril puudus otsustusõigus seoses äriühingu abikõlblikkuse, vajalike tagatiste või kohaldatavate intressimääradega.

(36)

Seda arvesse võttes järeldab komisjon, et 8. meede on üldist laadi ning ei kujuta endast riigiabi.

(37)

Hispaania esitatud teabe kohaselt rakendati 2. meedet aastatel 1989–1994, st rohkem kui kümme aastat enne esimest komisjonipoolset sammu käesolevas juhtumis, st 2005. aasta mais esitatud teabenõuet.

(38)

Seetõttu leiab komisjon, et 2. meetme puhul nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (25) artiklis 15 sätestatud tähtaeg on möödunud ning meede ei kujuta endast riigiabi.

(39)

Komisjon märgib, et Hispaania esitatud teabe kohaselt anti 3. meetme raames eraldatud 3 600 000 euro suurune toetus enne 1995. aastat, st rohkem kui kümme aastat enne esimest komisjonipoolset sammu käesolevas juhtumis, ja seetõttu on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 15 sätestatud tähtaeg möödunud. Seetõttu kujutavad kõnealused toetused endast olemasolevat abi.

(40)

Seoses 730 000 euro suuruse toetusega, mille Astuuria piirkondlik omavalitsus andis 14. märtsil 1997. aastal vastavalt dekreedile 7/96, väidavad Hispaania ametiasutused, et kõnealust abi tuleks käsitada Astuuria VKEde toetuskava N 448/94 pikendusena (mida kohaldatakse erandina suurte äriühingute suhtes, kes aitavad kaasa piirkonna arengule) ja et see täiendab piirkondlikku abi, mille Hispaania andis 1994. aastal vastavalt seadusele 50/85 (LIR). Komisjon märgib, et kava N 448/94 rakendamine lõpetati 1996. aasta lõpus ja seejärel seda ei pikendatud. Sellest hoolimata leiab komisjon, et Astuuria piirkondlikult omavalitsuselt saadud lisatoetust võib vaadelda eraldi dekreedi 7/96 ja komisjoni otsuses N 463/94 (26) sätestatud Hispaania piirkondliku abi piirmäärade kontekstis. Seega võib abi kuulutada kokkusobivaks, sest: i) see on piirkondlik abi, kuna seda kasutati investeeringuteks põhivarasse, mis oli LIRi kohaselt abikõlblik; ii) kumulatiivse abi osatähtsus jäi sel ajal alla Astuuria piirkonnas kohaldatavat 50 % piirmäära.

(41)

Komisjon kiitis LIRi kava heaks 1. septembri 1987. aasta otsusega. Seetõttu on Chupa Chupsile kõnealuse piirkondliku abikava raames antud 2 550 000 euro suurune abi ühisturuga kokkusobiv.

(42)

Seoses 1 980 000 euro suuruse toetusega, mille Chupa Chups sai 1999. aastal kava „Minería 1” raames, märgib komisjon, et kõnealune kava ei ole heakskiidetud abikava. Pärast meetme eraldi hindamist leidis komisjon siiski, et vastavalt komisjoni 1998. aasta suunistele siseriikliku piirkondliku abi kohta (1998. aasta RAG) (27) on kõnealune toetus ühisturuga kokkusobiv piirkondlik abi. Hispaania esitas tõendid selle kohta, et abi piirdus esialgse investeeringuga, abikõlblikud kulud olid 1998. aasta RAGis nimetatud kulud, abi suurus vastas Astuurias sel ajal kohaldatud piirkondlikele piirmääradele, järgiti kumulatsioonieeskirju, vähemalt 25 % investeeringust saadi abisaaja omavahenditest ja et investeeringut hoiti rohkem kui viis aastat pärast abi saamist.

(43)

Seoses 800 000 euroga, mis eraldati 2003. aastal kava „Minería 2” raames piirkondliku abina, märgib komisjon, et „Minería 2” on heakskiidetud abikava. (28) Komisjoni kirjas, millega kiidetakse heaks abikava, on siiski selgitatud, et seda ei tohi kohaldada raskustes olevate äriühingute suhtes. Komisjon märgib, et pärast 2002. aasta suurt kahjumit (29) ja 2003. aasta tulemusi (30) tuli Chupa Chupsi abi andmise hetkel käsitada raskustes oleva äriühinguna. (31) Seetõttu ei olnud Chupa Chupsil õigust saada kõnealust abi. Hispaania ametiasutused väitsid, et kõnealust toetust ei ole veel välja makstud.

(44)

Seoses kahe dekreedi 41/2000 kohaselt antud toetusega märgib komisjon, et kõnealune dekreet kiideti heaks 30. mai 2000. aasta otsusega, et 2000. ja 2002. aastal (toetuste andmise ajal) oli Chupa Chupsil veel õigus saada piirkondlikku abi ja toetuste andmisel järgiti Astuuria suhtes kehtestatud piirkondliku abi piirmäärasid. Seetõttu on kahe kõnealuse toetuse puhul tegu ühisturuga kokku sobiva piirkondliku abiga.

(45)

Komisjon järeldab eelneva põhjal, et 4. meetme raames antud 5 910 000 euro suurune toetus on ühisturuga kokkusobiv piirkondlik abi ning 800 000 euro suurune toetus kujutab endast kokkusobimatut abi. Viimatinimetatud summat ei ole Hispaania ametivõimud veel välja maksnud.

(46)

Hispaania ametiasutused on esitanud tõendid selle kohta, et 5. meetmena anti abi olemasoleva abikava „Actividades del Centro para el Desarrollo Industrial – CDTI – Desarrollo Tecnológico” raames. Seetõttu on tegemist ühisturuga kokkusobiva abiga.

(47)

Komisjon märgib, et määrus (EÜ) nr 1159/2000 käsitleb liikmesriigis järgitavaid avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondidest saadava abiga ning see ei ole abi andmise õiguslik alus. Hoolimata komisjoni sellekohasest taotlusest ei ole Hispaania kõnealuse toetuse lubamist muul viisil põhjendanud. Hispaania ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ICEXi kava „Plan de Marcas Españolas” raames antav abi on olemasolev abi.

(48)

Komisjon järeldab vastupidist tõendava teabe puudumisel, et kõnealuse toetuse suhtes ei ole kohaldatav ükski asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erand ja seetõttu tuleb abi pidada kokkusobimatuks.

(49)

Komisjon leiab, et