I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

13.9.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 240/9

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 62/04/COL,

31. märts 2004,

riigiabi menetlus- ja sisuliste eeskirjade neljakümne viiendaks muutmiseks muutes peatükki 24A „Riigiabi meretranspordile” ja VIII lisa ja ettepanek asjakohasteks meetmeteks

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (2) ja eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b, protokolli nr 3 I osa artiklit 1 ja protokolli nr 3 II osa artikleid 18 ja 19, (3)

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab EFTA järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt väljastab EFTA järelevalveamet teateid või suuniseid küsimuste kohta, mida EMP leping käsitleb, kui see on sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet seda vajalikuks peab,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4) mille EFTA järelevalveamet kiitis heaks 19. jaanuaril 1994, (5)

ARVESTADES, et Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi Euroopa Komisjon) avaldas 17. jaanuaril 2004 teatise ühenduse suunistest meretranspordile antava riigiabi kohta ning asjakohaste meetmete ettepaneku EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 järgi, (6)

ARVESTADES, et kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks,

ARVESTADES, et EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” punkti II kohaselt peab EFTA järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

OLLES konsulteerinud komisjoniga,

MEENUTADES, et EFTA järelevalveamet on kõnealusel teemal konsulteerinud EFTA riikidega 3. veebruaril 2004 toimunud mitmepoolsel kohtumisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.	Riigiabi suuniste peatükki 24A ja VIII lisa muudetakse vahetades nende senise teksti käesoleva otsuse lisas sisalduva vastu. Tehakse ettepanek asjakohasteks meetmeteks, mis sisalduvad käesoleva otsuse lisas.

2.	EFTA riike teavitatakse käesolevast otsusest kirjaga, millele lisatakse otsuse ja selle lisa koopia. EFTA riikidel palutakse teatada oma nõusolekust asjaomaste meetmetega hiljemalt 30. juuniks 2004.

3.	Euroopa Komisjoni teavitatakse käesolevast otsusest kooskõlas EMP lepingu protokolli nr 27 punktiga d, saates käesoleva otsuse ja selle lisa koopia.

4.	Käesolev otsus koos lisaga avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

5.	Juhul, kui EFTA riigid asjakohaste meetmetega nõustuvad, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes kokkuvõtlik teadaanne.

6.	Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 31. märts 2004

EFTA järelevalveameti nimel

Hannes HAFSTEIN

president

Einar M. BULL

kolleegiumi liige

(1) Edaspidi „EMP leping”.

(2) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(3) Järelevalve- ja kohtulepingu protokoll 3, mida EFTA riigid muutsid 10. detsembril 2001. Muudatused jõustusid 28. augustil 2003.

(4) Edaspidi „riigiabi suunised”.

(5) Esialgselt avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994 ja samal kuupäeva selle EMP kaasandes nr 32; viimati muudetud kolleegiumi 17.3.2004 otsusega nr 41/04/COL, mida ei ole veel avaldatud.

(6) ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

LISA

„24A. ABI MERETRANSPORDILE (1)

24A.1. Sissejuhatus

(1)

Meretransporditeenused on Euroopa Majanduspiirkonna jaoks elulise tähtsusega. EMP meretransport ning sellega seotud meetmed on jätkuvalt ühed olulisemad maailmas. Euroopa Komisjoni valges raamatus „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: valikute aeg” (2) rõhutatakse meretransporditeenuste elulist tähtsust ühenduse majandusele ning näidatakse, et 90 % kogu ühenduse ja muu maailma vahel vahetatavatest kaupadest transporditakse meritsi. Lähiveod moodustavad 69 % ELi liikmesriikide vahel transporditavate kaupade mahust (kui arvestada ka siseriiklikku transporti, on see näitaja 41 %).

(2)

Alates 1970. aastast on Euroopa laevastikule konkurentsi pakkunud kolmandates riikides registreeritud alused, mis ei järgi kuigi hoolikalt rahvusvahelisel tasandil kehtivaid sotsiaalseid ja ohutusreegleid.

(3)

1980ndate aastate lõpuks tunnistati Euroopa riikide lipu all sõitvate aluste konkurentsivõimetust ning mitmed EMP riigid võtsid erinevaid meetmeid meretranspordi toetamiseks. Vastuvõetud strateegiad ja toetusmeetmetele eraldatud eelarved on erinevates EMP riikides erinevad, peegeldades seda, kuidas need riigid suhtuvad riigiabisse või kui tähtsaks peavad meretranspordi valdkonda.

(4)

Lisaks, et toetada aluste ümberregistreerimist, on EMP riigid leevendanud meeskondade kohta käivaid eeskirju, eelkõige luues teisesed registrid.

(5)

Teisesed registrid hõlmavad esiteks „maksuvabu registreid”, mis kuuluvad EMP riigi suhtes suuremat või väiksemat autonoomiat omavatele territooriumitele ja teiseks „rahvusvahelisi registreid”, mis on kinnitatud otse need loonud riigi külge.

(6)

Vaatamata jõupingutustele on suur osa EMP laevastikust jätkuvalt registreeritud kolmandate riikide lipu all. Selle põhjuseks on asjaolu, et kolmandatel riikidel, kes kohaldavad avatud registreerimispoliitikat (mõned neist on nn mugavuslipud), on jätkuvalt EMP riikide registrite suhtes märgatav konkurentsieelis.

24A.1.1. Abi mereveondusele

(1)

Arvestades kolmandate riikide lippude all sõitvate aluste tiheda konkurentsiga kokku puutuvate EÜ liikmesriikide poolt kasutusele võetud abisüsteemide erinevusi, määratles komisjon 1989. aastal oma esimesed suunised sel teemal, et tagada EÜ liikmesriikide meetmete teatav ühitamine. See meetod ei osutunud siiski tõhusaks ning ühenduse laevastiku allakäik jätkus. Suunised vaadati seetõttu läbi, mille tagajärjeks oli 1997. aasta teatis, milles määratleti uued meretranspordile antava riigiabi kohta suunised. (3)

(2)

Kui EMP leping jõustus, siis 1989. aasta suuniseid sellesse ei kaasatud. Sellegipoolest kehtisid EMP lepingu põhilised riigiabi sätted meretranspordi valdkonnale täielikult ning amet pidas komisjoni 1989. aasta suuniseid abi kohta laevandusettevõtjatele EMP raames asjakohasteks. 1997. aasta teatis kaasati riigiabi suunistesse peatükina 24A. Käesolev peatükk 24A sisaldab EÜ Komisjoni 2004. aasta suuniseid. (4)

(3)

Viimaste aastate peamine areng EMP riikide abimeetmetes meretranspordile on ühtse määraga tonnaaži maksustamissüsteemide („tonnilõiv”) laialdane levik Euroopas. Tonnilõiv jõustus väga varakult Kreekas ning levis edasi Madalmaadele (1996), Norrasse (1996), Saksamaale (1999), Ühendkuningriiki (2000), Taani, Hispaaniasse ja Soome (2002) ning Iirimaale (2002). Ka Belgia ja Prantsusmaa otsustasid 2002. aastal selle vastu võtta, kuna Itaalia valitsus näeb sellist võimalust ette.

24A.1.2. Ülevaade 1997. aasta suuniste vastuvõtmise järgsetest sündmustest

(1)

2004. aasta suuniste sissejuhatavas peatükis kirjeldab EÜ Komisjon EÜ liikmesriikide pakutud ja komisjoni heakskiidetud meetmeid võrreldes 1997. aasta suuniste üldsihtidega. EÜ Komisjon kogus asjaomase teabe statistilistest andmetest ja 2002. aasta alguses liikmesriikidele saadetud küsimustiku vastustest. Amet oli palunud EFTA riikidel vastata samale küsimustikule ning edastas vastused komisjonile. Lähtudes EFTA riikide vastustest küsimustikule ning oma kogemustest meretranspordi valdkonna teatistega võib amet kinnitada, et üldised suundumused, mida komisjon oma 2004. aasta teatises kirjeldas, kehtivad ka EMP kui terviku kohta.

a) EMP laevastiku konkurentsivõime

(2)

EÜ komisjon leidis, et — arvestades vastuseid, mida liikmesriigid andsid 2002. aasta keskel komisjoni küsimustikule, ning uusimaid statistilisi andmeid (5) — liikmesriigid, kes rakendasid abimeetmeid, eriti maksusoodustuste kujul, on saavutanud olulise tonnaaži oma lipu alla ümberregistreerimise kõigis registrites kokku. Alates erilise laevanduse maksusüsteemi rakendamisest Norras (6) on oma lipu all seilav kaubalaevastik suurenenud 89 aluse võrra ehk 6 % (1996–2001). Perioodil 1989–2001 langes veidi EÜ liikmesriikide registrite tonnaaž maailmas tervikuna. Ajal, mil meretransport maailmas kasvas, kasvas kolmandate riikide all seilavate ühenduse hallatav laevastik kiiremini kui EÜ liikmesriikide lippude all registreeritud laevastik. Norra omanduses olevate välismaiste lippude all seilavate laevade arv kasvas 1. jaanuarist 19961. jaanuarini 2001 425lt 702le.

b) Tööhõive suundumused

(3)

Tööhõive suundumuste kohta märkis komisjon ära meremeeste koguarvu languse ühenduse alustel, kuid rõhutas, et seda tuleb vaadelda aluste tootlikkuse kasvu ning ühenduse laevastiku uuendamise taustal aastatel 1997–2001, mil eesrindlikum tehnoloogia tõi kaasa väiksema arvu parema väljaõppega töötajate kasutamise. Komisjon märkis, et suundumus, mille kohaselt ühenduse lipu all seilav laevastik sõltub üha enam kolmandate riikide meremeestest, ei ole pöördunud. Sellele suundumusele juhtis komisjon tähelepanu oma 2001. aasta teatises meremeeste väljaõppe ja värbamise kohta. (7) Norras langes Norra ja EMP meremeeste arv perioodil 1999–2000 Norra omanduses olevatel alustel 3 %, kuna mittenorra meremeeste rakendamine kasvas.

c) Panus majandustegevusse tervikuna

(4)

Merendus on meretranspordiga lahutamatult seotud. See side on tugev argument positiivsete meetmete kasuks, mille siht on säilitada EMP meretranspordist sõltuvat laevastikku. Et meretransport on üldise transpordiahela, ja eriti merenduse üks lüli, on Euroopa laevastiku konkurentsivõime säilitamise meetmetel mõju investeeringutele merendusega seotud tööstusesse maismaal, (8) meretranspordi panusele EMP majandusse tervikuna ning üldisele tööhõivele.

(5)

Kõnealustes riikides kõigub meretranspordi ja kõigi merendusega seotud valdkondade tähtsus oluliselt. EÜ Komisjoni läbiviidud uuringus, mis hõlmas ELi 15 riiki ning Norrat, iseloomustavad Euroopa merendusega seotud valdkondi ning nende otsest mõju majandusele järgmised arvud: 1,55 miljonit otsest töötajat, 160 miljardi euro suurune käive aastal 1997 (umbes 2 % ühenduse SKTst). (9) Näiteks võib võtta Norra (2 % SKTst merendusega seotud valdkondadest, (10)) Taani (3 %), Kreeka (2,3 %) ja Madalmaade (2 %) andmed.

(6)

Selles kontekstis ei ole seetõttu tähtsusetu märkida, et Euroopa operaatorite hallatav ja ühenduses baseeruv laevastik on jäänud umbes 34 % tasemele maailma kogutonnaažist, kuna viimane kasvas kõnealuse perioodi jooksul 10 %. Arvestades merenduse mobiilsust ja kolmandate riikide pakutavaid võimalusi, võib teha järelduse, et abimeetmed meretranspordile võivad aidata vältida ulatuslikke nihkeid seotud tööstusharudes.

(7)

Nende leidude alusel järeldas komisjon, et seal, kus on kasutusele võetud 1997. aasta suunistega kooskõlas olevad meetmed, on ühenduse registrite ja laevastiku struktuuriline langus peatatud ning komisjoni seatud eesmärgid vähemalt osaliselt saavutatud. Nagu amet oma uuringuist meretranspordi vallas näeb, ei ole võõraste lippude alla kolimine veel peatunud, ehkki kooskõlas ameti suuniste endise peatükiga 24A kasutusele võetud meetmeid on võetud seda tendentsi pidurdavana. Norra osatähtsus maailma laevastikus püsis üldtonnaažile ja Norras registreeritud tonnaažile toetudes perioodil 1998–2000 umbes 4 % ümber. (11)

(8)

Avatud registrite osa kogu maailma tonnaažis jätkas nimetatud perioodil aga kasvu, tõustes 43 %lt aastal 1996 54 %le aastal 2001, ning ei ole mingit märki selle suuna olulisest pöördumisest, mille tõttu laevastik on pöördunud ja pöördub tööjõu otsinguil üha enam kolmandate riikide meremeeste poole. Viimastel aastatel läbi viidud kampaaniat on vaja jätkata, kuid seda on vaja paremini suunata. Aktiivsema jälgimise all peaksid olema eriti meetmed EMP meremeeste kasutamise edendamiseks.

(9)

EFTA riikide võetud ja ameti heakskiidetud meetmete tulemusi tuleb süsteemselt analüüsida.

(10)

Selle tulemusena, ehkki tegevusabi peaks olema põhimõtteliselt erandlik, ajutine ja degressiivne, hindab amet, et riigiabi EMP mereveondusele on ikkagi õigustatud ning 1997. aasta suuniste lähenemisviis õige. Seetõttu põhineb suuniste praegune peatükk 24A samal põhilisel käsitlusviisil.

24A.2. Läbivaadatud riigiabi suuniste rakendusala ja üldised eesmärgid

(1)

Nende suuniste – mis vahetavad välja endise peatüki 24A (12) – eesmärk on määrata parameetrid, mille täitmisel, järgides EMP riigiabi andmise eeskirju ja korda, amet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c ja/või artikli 59 lõike 2 alusel riigiabi meretranspordile heaks kiidab.

(2)

Abikavasid ei tohiks ellu viia teiste EMP riikide majanduste kulul ning tuleb näidata, et need ei põhjusta konkurentsimoonutuste ohtu lepingupoolte vahel määral, mis oleks ühiste huvidega vastuolus. Riigiabi peab alati piirduma selle eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ning seda tuleb anda läbipaistval viisil. Alati tuleb arvesse võtta kogu riigi (sh riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi) ametiasutuste antud abi kumulatiivset mõju.

(3)

Nimetatud suuniseid kohaldatakse „meretranspordile”, nagu on määratletud määruses (EMÜ) nr 4055/86, (13) mis on kaasatud EMP lepingusse selle XIII lisa punktina 53, ning määruses (EMÜ) nr 3577/92, (14) mis on kaasatud EMP lepingusse selle XIII lisa punktina 53, (15) s.o „kaupade ja inimeste veole meritsi”. Nende konkreetsed osad on seotud ka pukseerimise ja süvendamisega.

24A.2.1. Läbivaadatud riigiabi suuniste rakendusala

(1)

Kõnealused suunised hõlmavad mistahes abi, mida meretransport saab EFTA riikidelt või riiklikest vahenditest. See hõlmab mistahes kujul antud finantseeliseid, mida rahastavad ametivõimud (olgu riiklikul, piirkondlikul, provintsi, ameti või kohalikul tasandil). Selles tähenduses võivad „ametivõimude” hulka kuuluda riigiettevõtted ja riigile kuuluvad pangad. Abi määratluse sisse võib arvata ka kommertspankade antavate laenude ja muu rahastuse riigipoolse tagamise. Suunistes ei tehta vahet abisaajate vahel nende õigusstruktuuri järgi (olgu ettevõtjad, partnerlused või üksikisikud) ega riikliku või eraomandi vahel, ning kõiki viiteid ettevõtjatele tuleb tõlgendada kõiki muid juriidilise isiku liike hõlmavana.

(2)

Käesolevad suunised ei hõlma abi laevaehitusele (ameti riigiabi suuniste peatüki 24 B või mistahes järgnevate õigusaktide tähenduses). Investeeringuid infrastruktuuri ei peeta tavaliselt riigiabi hõlmavaks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui riik tagab tasuta ja võrdse juurdepääsu infrastruktuurile kõigile asjaomastele operaatoritele. Ometi võib amet selliste investeeringutega põhjalikumalt tutvuda, kui neist võib konkreetsetele laevaomanikele otseselt või kaudselt rohkem kasu olla kui teistele. Lõpuks on amet kehtestanud põhimõtte, et juhul, kui ametivõimud annavad oma panuse ettevõtjale alustel, mis oleks turumajanduse tavatingimustel vastuvõetav ka erainvestorile, ei ole tegu riigiabiga.

24A.2.2. Läbi vaadatud riigiabi suuniste üldeesmärgid

(1)

Riigiabi valdkonnas on vaja suuremat läbipaistvust, et oma õigusi ja kohustusi ei tunneks mitte ainult riiklikud ametiasutused laiemas tähenduses, vaid ka ettevõtjad ja üksikisikud. Käesolevad suunised on mõeldud panuse andmiseks sellesse ning selgitamaks, milliseid riigiabi kavasid võib EMP merenduse huvide kaitseks kasutusele võtta, et:

—	parandada meretranspordi turvalisust, tõhusust, ohutust ja keskkonnasõbralikkust;

—	innustada EMP riikide lippude alla registreerima või ümber registreerima;

—	panustada EMP riikide merendusega seotud valdkondade konsolideerimisse, säilitades samal ajal laevastiku üldise konkurentsivõime maailma turgudel;

—	säilitada ja arendada merendusalast oskusteavet ning kaitsta ja edendada Euroopa meremeeste tööhõivet, ning

—	panustada uute lähiveoteenuste edendamisse. (16)

(2)

Riigiabi võib üldjuhul anda vaid EMP riikide registritesse kantud laevade jaoks. Kuid teatavatel juhtudel võib seda anda käesolevate suuniste VIII lisa punktis 3 viidatud registritesse kantud laevade jaoks, tingimusel et:

—	nad vastavad rahvusvahelistele standarditele ja EMP seadustele, sh neile, mis käsitlevad julgeolekut, ohutust, keskkonnasõbralikkust ja töötingimusi laevadel;

—	neid käitatakse EMPst;

—	nende omanikud asuvad EMPs ning kõnealune riik tõestab, et register panustab otse eespool nimetatud eesmärkidesse.

(3)

Lisaks võib teatavatel erijuhtudel heaks kiita lipust sõltumatuid abimeetmeid, kui on selgesti tõestatud kasu lepingupoolte ühistele sihtidele.

24A.3. Maksu- ja sotsiaalsed meetmed konkurentsivõime parandamiseks

24A.3.1. Laevaomanik-ettevõtjate maksualane käsitamine

(1)

Paljud kolmandad riigid on koostanud märkimisväärsed laevaregistrid, mida mõnikord toetab tõhus rahvusvaheliste teenuste infrastruktuur, mis meelitab laevaomanikke EMP riikide omast tunduvalt leebema maksukeskkonnaga. Madalate maksudega keskkond on osutunud ettevõtjatele stiimuliks mitte ainult vahetada lippu oma laevadel, vaid kolida kogu ettevõte mujale. Tuleb rõhutada, et praegu ei ole olemas kehtivaid rahvusvahelisi eeskirju, mis piiraks sellist maksukonkurentsi, ning on vähe halduslikke, õiguslikke või tehnilisi tõkkeid laevade väljaviimisele EMP riikide registrist. Selles kontekstis tundub parima võimalusena tingimuste loomine, mis võimaldaks õiglasemat konkurentsi mugavuslippudega.

(2)

Üldreeglina ei ole EMP/EFTA riigi maksusüsteem EMP lepinguga hõlmatud. Teatavatel juhtudel võivad aga sellisel süsteemil olla tagajärjed, mis tooksid selle EMP lepingu artikli 61 lõike 1 rakendusalasse. (17) Selles etapis ei ole tõendeid abikavade kohta, mis moonutaksid konkurentsi lepingupoolte vahelises kaubanduses määral, mis oleks vastu ühistele huvidele. Vastupidi, EMP riikide lähenemisviisides laevandusele antavale abile tundub olevat isegi järjest enam ühist. EMP riikide vaheline laevade „ülelöömine” on haruldane. Maksukonkurents on probleem peamiselt EMP riikide ja kolmandate riikide vahel, sest laevaomanikele on kulude kokkuhoid kolmandate riikide registrites arvestatav võrreldes EMP piires pakutavate võimalustega.

(3)

Sel põhjusel on paljud EMP riigid võtnud meetmeid maksukeskkonna parandamiseks laevaomanikele, sh laevadesse tehtud investeeringute kiirendatud amortiseerimine või õigus reserveerida laevade müügist saadav kasum mitmeks aastaks maksuvabalt tingimusel, et see investeeritakse taas laevadesse.

(4)

Neid maksusoodustusmeetmeid, mida kohaldatakse kindlal viisil laevandusele, loetakse riigiabiks. Samaväärselt on riigiabi tavalise ettevõtte tulumaksusüsteemi asendamine tonnilõivuga. „Tonnilõiv” tähendab, et laevaomanik maksab makse summas, mis on otseselt seotud käitatava tonnaažiga. Tonnilõiv tasutakse sõltumatult ettevõtja tegelikust kasumist või kahjumist.

(5)

Sellised meetmed on näidanud, et nad tagavad kvaliteetse personali kaldal asuvas merendusvaldkonnas, näiteks otseselt merevedudega seotud juhtkond, ning ka seotud meetmed (kindlustus, vahendus ja rahastamine). Selliste meetmete tähtsuse tõttu lepingupoolte majandusele ning toetuse tõttu eespool nimetatud eesmärkidele, võib sellise maksustiimuli üldjuhul heaks kiita. Lisaks võimaldab kvaliteetse personali tagamine ja EMPs asuva konkurentsivõimelise merendusvaldkonna stimuleerimine maksusoodustustega, koos muude väljaõppe- ja ohutuse parandamise algatustega, arendada Euroopa meretransporti ülemaailmsel turul.

(6)

Amet on teadlik, et laevaomanike sissetulekud tulevad tänapäeval sageli erinevate lippude all tegutsemisest – näiteks välismaiste lippude all sõitvate aluste prahtimisest või partnerite aluste kasutamisest liitude piires. Samuti on teada, et stiimul juhtkonna ja abitegevuste kodumaalt väljaviimiseks jätkuks, kui laevaomanik saaks olulist finantskasu erinevate üksuste ning EMP ja muude tulude raamatupidamise eraldihoidmisest. Asi oleks näiteks nii, kui mitte-EMP lipu all teenitud tulu maksustataks EMP riigis täie ettevõtluse maksumääraga või madala määraga välismaal, kui on võimalik tõestada välismaist juhtkonda.

(7)

Riigiabi eesmärk meretranspordi kontekstis on edendada EMP laevastike konkurentsivõimet ülemaailmsel mereveondusturul. Järelikult peaksid maksusoodustuskavad olema reeglina seotud EMP lipuga. Siiski võidakse neid erandkorras heaks kiita ka siis, kui need käivad EMPs asuva, ettevõtte tulumaksu maksva laevaomaniku kogu laevastiku kohta, tingimusel et tõestatakse, et kõigi asjaomaste laevade strateegiline ja äriline haldamine toimub EMP territooriumilt ning et see tegevus annab olulise panuse EMP majanduslikku aktiivsusse ja tööhõivesse. Tõendid, mida asjaomane EMP riik selle majandusliku sideme tõestamiseks esitab, peavad sisaldama üksikasju EMP riikide registrites olevate omatavate ja käitatavate aluste, laevadele ja maismaal baseeruvateks tegevusteks palgatud EMP riikide kodanike ning investeeringute kohta põhivarasse. Tuleb rõhutada, et abi võib olla vajalik kõigi asjaomaste laevade strateegilise ja ärijuhtkonna tagasitoomiseks EMPsse ning et kavast abi saajad peavad olema lisaks ettevõtte tulumaksu kohuslased EMPs. Lisaks soovib amet mistahes kättesaadavaid tõendeid, mis näitavad, et kõik abimeetmetest kasu saavate ettevõtjate laevad vastavad asjaomastele rahvusvahelistele ja EMP ohutusnormidele, k.a need, mis käsitlevad töötingimusi laevadel.

(8)

Nagu eelmises lõigus väidetakse, ei tohi unustada, et põhimõtteliselt nõuavad maksusoodustuskavad seost ühe EMP riigi lipuga. Enne, kui erandkorras anda (või kinnitada) abi laevastikele, mille hulgas on ka muude lippudega aluseid, peaksid EMP riigid käesolevate suuniste jõustudes veenduma, et abisaavad ettevõtjad kohustuksid suurendama ühe EMP riigi lipu all liikuvat tonnaaži või vähemalt säilitama selle samal tasemel. Alati, kui ettevõtja juhib laevaoperaatorfirmasid nõukogu seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (18) artikli 1 tähenduses, mis on kaasatud EMP lepingu XXII lisasse punktina 4, peab eespool nimetatud tonnaažiosa nõue kehtima emaettevõttele ning tütarettevõtetele kokku konsolideeritud alusel. Kui ettevõtja (või rühm) ei peaks seda nõuet täitma, ei tohi asjaomane EMP riik anda täiendavaid maksusoodustusi selle ettevõtja käitatavatele muudele alustele, mis ei seila EMP lipu all, v.a juhul, kui selles EMP riigis maksusoodustustele õigust omav EMP lipu all seilav osa ülemaailmsest tonnaažist ei ole järgmises lõigus viidatud perioodi jooksul keskmiselt vähenenud. EFTA riik peab ametit erandite kohaldamisest teavitama. Käesolevas lõigus sätestatud EMP tonnaažiosa nõue ei kehti ettevõtjatele, kes käitavad vähemalt 60 % oma tonnaažist EMP lipu all.

(9)

Kõigil juhtudel, kui maksukavad on eespoolnimetatud erandkorras heaks kiidetud, ning et asjaomane EFTA riik saaks koostada iga kolme aasta järel lõigu 24A.12 („Lõppmärkused”, vt allpool) kohase aruande, peavad abisaajad esitama asjaomasele EFTA riigile tõendid selle kohta, et kõik lipu seose erandi tingimused olid nimetatud perioodi jooksul täidetud. Lisaks tuleb esitada tõendid, et abi saava laevastiku puhul on järgitud eelmises lõigus sätestatud tonnaažiosa nõudeid, ning et iga selle laevastiku alus vastab asjaomastele rahvusvahelistele ha EMP normidele, sh neile, mis käsitlevad julgeolekut, ohutust, keskkonnasõbralikkust ja töötingimusi laevadel. Kui abisaajad selliseid tõendeid ei esita, katkestatakse neile maksusoodustuste andmine.

(10)

Samuti oleks huvipakkuv kokku leppida, et ajal mil EMP-põhised meretranspordiettevõtjad on eespoolnimetatud maksukavade loomulikud vastuvõtjad, võivad teatavad EMPs asuvad laevahaldusettevõtjad olla abikõlblikud samadel tingimustel. Laevahaldusettevõtjad on üksused, mis pakuvad erinevaid teenuseid laevaomanikele, nagu tehniline ülevaatus, meeskondade värbamine ja väljaõpetamine, meeskondade haldamine ja aluste käitamine. Mõningail juhtudel on laevahaldajaile määratud aluste nii tehniline kui mehitamisega seotud haldamine. Sellisel juhul toimivad nad transporditegevusega seoses rohkem klassikaliste „laevaomanikena”. Lisaks on selles valdkonnas, nagu ka mereveonduses, tugev ja suurenev konkurents rahvusvahelisel tasandil. Neil põhjustel tundub kohane laiendada maksusoodustuse võimalust laevahaldajate sellele kategooriale.

(11)

Laevahaldusettevõtjad võivad olla abikõlblikud vaid nende aluste osas, mille meeskonda ja tehnilist hooldust haldavad täielikult nemad. Täpsemalt peavad laevahaldajad abikõlblikkuse tagamiseks võtma omanikult üle täie vastutuse aluse käitamise eest, samuti kogu ISM koodeksiga (19) omanikule asetatud kohustused ja vastutuse. Kui laevahaldajad peaksid pakkuma muidki spetsialiseeritud teenuseid, ka laevade käitamisega seotuid, tuleb tagada nendele maksusoodustuskõlbmatutele tegevustele eraldi raamatupidamisarvestus. Eespool kirjeldatud EMP riikide lippude osatähtsuse nõue kehtib ka laevahaldusettevõtjate kohta. (20)

(12)

Käesolevad suunised kehtivad vaid meretranspordi kohta. Amet võib nõustuda, et teiste aluste, naftaplatvormide jms pukseerimine merel langeb samuti selle määratluse alla.

(13)

Ametini on aga jõudnud teated, et EMP riigid lubavad teatavatel juhtudel abist kasu saada merel töötamiseks mõeldud puksiiridel, ehkki need ei tegutse merel või teevad seda harva. Seega on käesolevates suunistes kasulik selgesti määratleda, millise seisukoha amet selle suhtes võtab.

(14)

Suuniste rakendusala hõlmab „pukseerimist” ainult siis, kui üle 50 % puksiiri tegelikust pukseerimistegevusest asjaomase aasta jooksul moodustab „meretransport”. Ooteaja võib tingimisi sarnastada selle osaga puksiiri tegelikust kogutegevusest, mis on „meretransport”. Tuleks rõhutada, et pukseerimistegevus, mis sooritatakse muu hulgas sadamates, või mis seisneb iseliikuva aluse abistamises sadamasse jõudmisel, ei ole „meretransport” käesolevate suuniste tähenduses. Pukseerimise puhul ei ole lipuseosest võimalik mingeid erandeid teha.

(15)

Ka süvendamise puhul viitab viimaste aastate kogemus, et midagi on vaja ette võtta.

(16)

„Süvendamine” ei ole põhimõtteliselt kõlblik meretranspordi jaoks mõeldud abile. Siiski võib kohaldada ettevõtjatele mõeldud maksukavasid (näiteks tonnilõivu) neile süvendajatele, mille tegevus seisneb „meretranspordis” – s.o eraldatud pinnase transpordis süvamerel – üle 50 % ulatuses nende iga-aastasest tööajast ning ainult sellise transporditegevuse suhtes. Abikõlblikud on ainult EMP riigis registreeritud süvendajad (erandid lipuseosest ei ole võimalikud). Sellistel juhtudel on nõutav eraldi raamatupidamisarvestus meretransporditegevuse kohta. (21)

(17)

Senini Euroopa Komisjonile teada antud tonnilõivusüsteemide hindamismeetod on koosnenud kahest etapist: laevaomanike oletatav kasum on arvutatud, kasutades nende tonnaaži mõttelist kasumimäära ning niimoodi määratud summale on kohaldatud riiklikku ettevõtte tulumaksumäära. Tulemuseks saadud summa on „tonnilõiv”, mis tuleb tasuda.

(18)

EÜ riikide mõttelised kasumimäärad on senini ühtlased olnud. Siiski, et ettevõtte tulumaksumäärad võivad EÜ piires oluliselt kõikuda, võib sama tonnaaži eest tasuda tulev tonnilõiv erinevates EÜ riikides väga ebaühtlane olla. Et säilitada praegust õiglast taset, tegi Euroopa Komisjon tingimuseks, et ta kiidab heaks vaid need kavad, mis tõstavad sama tonnaaži maksukoormust üsna kooskõlas juba heakskiidetud kavadega. Toetudes oma kogemusele märgib amet, et selle asemel, et arvutada oletatavaid kasumeid, millele kohaldada tavalist ettevõtte tulumaksumäära, võivad mõned riigid otsustada kinnitada otse spetsiaalsed tonnilõivu määrad. Amet üritab samuti säilitada õiglast tasakaalu kooskõlas juba heakskiidetud kavadega.

(19)

Kõigil juhtudel peab kavast tulenev kasu võimaldama meretranspordi valdkonna ja tööhõive arendamist lepinguosaliste ühistes huvides. Sellest tulenevalt tuleb eespoolnimetatud maksusoodustusi piirata mereveondustegevusele, seega juhul, kui laevaomanikust ettevõtja tegeleb ka muu äritegevusega, on nõutav läbipaistev raamatupidamine, et vältida abi „üleloksumist” mereveondusega mitteseotud tegevustesse. See lähenemisviis aitaks EMP mereveondusel olla konkurentsivõimeline, et tema maksukohustused oleks võrreldavad mujal maailmas kehtivate tasemetega, kuid säilitaks muule tegevusele EMP riigi tavalised maksumäärad ning aktsionäride ja direktorite isiklikud sissetulekud.

24A.3.2. Tööjõuga seotud kulud

(1)

Nagu juba eespool mainitud, on meretranspordi valdkonnas äge rahvusvaheline konkurents. Abimeetmed meretranspordi valdkonnale peaksid seetõttu olema suunatud esmajoones maksu- ja muude kulude ja koormiste vähendamisele, mida kannavad EMP laevaomanikud ja meremehed, taseme suunas, mis oleks kooskõlas ülemaailmsete määradega. Need peaksid innustama otseselt valdkonna ja tööhõive arendamist, selle asemel, et pakkuda üldist finantsabi.

(2)

Kooskõlas nende eesmärkidega, tuleks EMP mereveondusele lubada järgmisi meetmeid tööjõukulude suhtes:

—	vähendatud sotsiaalkaitse maksumäärad EMP riigi lipu all seilavatel laevadel töötavatelt EMP meremeestelt;

—	vähendatud tulumaksumäärad EMP riigi lipu all seilavatel laevadel töötavatelt EMP meremeestelt.

Käesoleva punkti tähenduses on „EMP meremehed” määratletud kui:

—	EMP riikide kodanikud, meremeeste puhul need, kes töötavad alustel (sh ro-ro-reisiparvlaevadel, (22)) mis pakuvad regulaarseid reisiteenuseid EMP sadamate vahel;

—	kõigil muudel juhtudel kõik meremehed, kes on EMP riigi tulu- ja/või sotsiaalmaksukohuslased.

(3)

Eelmised, 1997. aasta suunised võimaldasid selliseid vähendusi kõigile EMP riikides registreeritud alustel töötavatele meremeestele, kes olid EMP riigi tulu- ja sotsiaalmaksukohuslased. Ometi on sellest ajast saadik saanud selgeks, et rahvusvahelise konkurentsi surve Euroopa laevaomanikele on rahvusvaheliste kaubavedude puhul väga tugev, olles samas kergem EMP-sisese regulaarse reisijateveo puhul. Viimatinimetatud juhul on seetõttu abi esmaseks sihiks Euroopa mereveonduse konkurentsivõime tugevdamine. EMP riikide takistamisel anda maksusoodustusi kõigile meremeestele oleks antud juhul väga negatiivne mõju Euroopa laevaomanike konkurentsivõimele, mis suurendaks kolmandate riikide lippude alla registreerimist. Samal ajal on täheldatud, et EMP riikide kodanike tööhõive EMP regulaarses reisijateveos on märkimisväärne nii protsentuaalselt kui arvuliselt. Tööhõive kaitsmine EMPs on seepärast käesoleval juhul abiandmisel prioriteetne. Sisemiste maksupoliitilise põhjuste tõttu eelistavad mõned EMP riigid mitte kohaldada eespoolnimetatud alandatud määrasid, vaid võivad selle asemel hüvitada laevaomanikele osaliselt või täielikult nende maksude sissenõudmisest tulenevad kulud. Sellist lähenemist võib üldjuhul pidada samaseks eespool kirjeldatud vähendatud määrade süsteemiga tingimusel, et neil sissenõudmistel on kindel seos, puuduvad ülehüvitamise tunnused ning süsteem on läbipaistev ega ole kuritarvitustele avatud.

(4)

Pukseerimis- ja süvendamistegevuse mereliselt osalt (materjalide meretranspordilt) võib anda abi EMP meremeeste tööhõive edendamiseks analoogiliselt käesolevas punktis sisalduvate reeglitega, kuid ainult siis, kui abi on seotud EMP meremeestega, kes töötavad EMP riigis registreeritud merel käivate omal jõul liikuvate puksiiride ja süvendajate pardal, mis tegelevad vähemalt 50 % oma tööajast meretranspordiga. (23)

(5)

Lõpuks on vaja meenutada, et abi tööhõivele kaetakse grupierandiga, mis tagatakse komisjoni 12. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes), (24) nagu see on kaasatud EMP lepingu XV lisa punktina 1 g, (25) mis kehtib ka meretranspordi kohta.

24A.4. Meeskonna vahetus

Meeskonna vahetamiseks mõeldud abi püüdleb EMP meremeeste tööhõivekulude vähendamisele, eriti kaugvetes tegutsevatel laevadel. Abi, millele kehtib ülemmäär (sätestatud lõigus 24A.11), võib seetõttu anda maksete või EMP riikide registris olevatel laevadel töötavate EMP meremeeste kodumaale tagasitoomise kulude hüvitamisena.

24A.5. Investeeringutoetus

(1)

Subsiidiumid laevastiku uuendamiseks ei ole tavalised muudes transpordivaldkondades nagu maantee- ja õhutransport. Et need kipuvad konkurentsi moonutama, ei taha amet selliseid kavasid heaks kiita, v.a juhul, kui need on osa struktuurilisest reformist, mis viib laevastiku kogumahu vähendamisele.

(2)

Investeeringud peavad olema kooskõlas käesolevate suuniste peatükiga 24B või mistahes EMP õigusaktiga, mis võib selle välja vahetada.

(3)

Käesolevate suuniste raames võib muu investeeringutoetus ometi, kooskõlas mereohutuspoliitikaga, teatavatel piiratud asjaoludel lubatud olla, et parendada seadmeid EMP riikide registritesse kantud alustel või edendada turvaliste ja ökoloogiliselt puhaste laevade kasutamist. Nii võib olla lubatud abi, mis pakub stiimuleid EMPs registreeritud laevade täiendamiseks vastavaks standarditele, mis ületavad rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud kohustuslikke ohutus- ja keskkonnanorme, ning kokkulepitud kõrgemate standardite eeldamiseks, tõhustades seega ohutus- ja keskkonnajärelevalvet. Selline abi peab olema kooskõlas EMP kehtivate laevaehituse kohta käivate tingimustega.

(4)

Et mereveondus on olemuselt väga mobiilne, võib piirkondlikku abi ebasoodsates piirkondades asuvatele meretranspordiettevõtjatele, mis võtab sageli investeeringutoetuse kuju piirkonda investeerivatele ettevõtjatele, lubada vaid siis, kui on selge, et sellest tulenevad tulud kogunevad piisavalt pika aja jooksul sellesse piirkonda. Nii oleks näiteks sihtotstarbeliste ladude ehitamise või statsionaarsete ümberlaadimisseadmete ostmisega seotud investeeringute puhul. Investeeringutoetust ebasoodsates piirkondades asuvatele meretranspordiettevõtjatele võib seega lubada vaid siis, kui see on kooskõlas ka piirkondliku abi eeskirjadega (vt lõik 24A.6).

24A.6. Piirkondlik abi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c alusel

Piirkondlike abikavade kontekstis kohaldab amet oma suunistes või selle tulevastes muudatustes sätestatud üldisi reegleid.

24A.7. Väljaõpe

(1)

Esiteks on vaja meenutada, et abi väljaõppele kaetakse grupierandiga, mis tagatakse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 68/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes), (26) nagu see on kaasatud EMP lepingu XV lisa punktina 1 d, (27) mis kehtib samuti meretranspordi kohta.

(2)

Lisaks ei loeta väljaõppekavasid, mida meremehed läbivad ja riik toetab, riigiabiks, sest need on üldise iseloomuga (olgu erialased või akadeemilised). Need ei kuulu seetõttu teavitamisele ametile ning läbivaatusele ameti poolt.

(3)

Kui kava tuleb pidada riigiabi sisaldavaks, on teavitamine siiski nõutav. Nii võib asi olla näiteks juhul, kui konkreetne kava on seotud väljaõppega laeval ning õppeasutus, kadett, meremees või laevaomanik saab riigilt finantsabi. Amet suhtub soosivalt diskrimineerimatul viisil antud abisse EMP riigis registreeritud alustel läbiviidavaks väljaõppeks. Erandina võidakse toetada väljaõpet muudel laevadel, kui see on objektiivselt põhjendatud, näiteks kohtade puudumisega EMP riikides registreeritud laevadel.

(4)

Kui laevadel toimuva väljaõppe jaoks makstakse rahalist toetust, ei või väljaõpetatav põhimõtteliselt olla meeskonna aktiivne liige, vaid peab olema ülemäärane. See tingimus peab tagama, et netopalga subsiidiume ei saaks maksta meremeestele, kes on hõivatud tavalise tööga meeskonnas.

(5)

Samuti, et hoida ja arendada merendusalaseid oskusi EMPs ning EMP mereveonduse konkurentsieeliseid, on vaja täiendavaid laiaulatuslikke uurimis- ja arendusponnistusi, keskendudes kvaliteedile, tootlikkusele, ohutusele ja keskkonnakaitsele. Ka selliste projektide jaoks võib riigiabi EMP lepingus (28) sätestatud piirides lubatud olla.

(6)

EMP laevaohvitseride oskuste arendamisele suunatud abi võib olla lubatud kogu nende karjääri vältel. Abi võib koosneda panusest väljaõppekuludesse ja/või hüvitusest ohvitserile väljaõppeperioodil makstava palga eest. Abikavad peavad aga olema ehitatud üles viisil, mis välistaks väljaõppeabi otsese või kaudse muundamise subsiidiumiks ohvitseride palkade jaoks.

(7)

Lubada võib ka abi meremeestena töötada soovivate avamerekalurite ümberõppeks.

24A.8. Ümberkorraldamisabi

Ehkki ameti suunised raskustes äriühingute ümberkorraldamise ja päästmise kohta (29) kehtivad transpordi kohta ainult sel määral, mil võetakse arvesse selle valdkonna erilist iseloomu, kohaldab amet ümberkorraldusabi andmise otsustamisel meretranspordiettevõtjatele käesolevaid suuniseid või mistahes muid suuniseid või neid väljavahetavaid EMP õigusakte.

24A.9. Avalike teenuste osutamise kohustused ja lepingud

(1)

Merekabotaaži valdkonnas võib kehtestada avalike teenuste osutamise kohustusi või sõlmida avalike teenuste lepinguid teenuste kohta, millele on viidatud määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklis 4, mis on kaasatud EMP lepingu XIII lisasse punktina 53 a. (30) Nende teenuste asjus peavad avalike teenuste osutamise kohustused ja avalike teenuste lepingud ning nende hüvitamine vastama sellele sättele, EMP lepingu reeglitele ja riigiabi menetluskorrale, nagu seda tõlgendab EFTA kohus ja Euroopa Kohus EÜ asutamislepingu vastavate sätete ja ühenduses kehtiva riigiabi menetluskorra raames.

(2)

Amet võtab omaks, et kui rahvusvaheline transporditeenus on vajalik avalikkuse tungiva transpordivajaduse rahuldamiseks, võidakse kehtestada avalike teenuste osutamise kohustusi või sõlmida avalike teenuste lepinguid tingimusel, et igasugune hüvitamine toimuks vastavalt eespoolnimetatud EMP lepingu reeglite ja menetluskorra kohaselt.

(3)

Avalike teenuste lepingute kestus peab olema mõistlikkuse piirides, ega tohi olla liiga pikk, tavaliselt suurusjärgus kuus aastat, sest oluliselt pikema perioodiga lepingud võivad kätkeda (era)monopoli loomise ohtu.

24A.10. Abi lähisõitudele

(1)

Õiguslikku määratlust „lähisõitude” jaoks ei ole olemas. Ometi on Euroopa Komisjoni 29. juuni 1999. aasta teatises lähisõitude arendamisest Euroopas (31) välja pakutud lähisõitude töödefinitsioon: „veoste ja reisijate vedu meritsi geograafilises Euroopas asuvate sadamate vahel või nimetatud sadamate ja sadamate vahel, mis asuvad riikides väljaspool Euroopat, mille rannik on Euroopat ümbritsevate sisemere kaldal”. (32) Nimetatud teatises rõhutas komisjon selle transpordiliigi osa säästliku ja ohutu mobiilsuse edendamises, EMP-sisese kokkukuuluvuse tugevdamises ja transpordi efektiivsuse parandamises ühendveolise lähenemisviisi osana. Amet võtab ka omaks, et lähivedude edendamine peab toimuma kõigil tasanditel, nii EMP, liikmesriigi kui piirkondlikul tasandil.

(2)

Et lähivedudele antava abi eesmärk on muuta ühendveoahelat paremaks ja vähendada EMP riikide maanteede koormust, peaks lähivedude määratlus, nagu ta on esitatud komisjoni 1999. aasta teatises, olema käesolevate suuniste tähenduses piiratud transpordiga EMP riikide territooriumitel asuvate sadamate vahel.

(3)

Amet tunnistab, et lähiveoteenuste käivitamisega võivad kaasneda olulised finantsraskused, mida EMP riigid võivad soovida leevendada, et tagada selliste teenuste edendamine.

(4)

Sellises olukorras võib amet kiita seda liiki abi heaks tingimusel, et see on mõeldud laevaomanikele määruse (EMÜ) nr 4055/86 (33) artikli 1 tähenduses, mis on kaasatud EMP lepingu XIII lisasse punktina 53, laevade kohta, mis seilavad ühe EMP riigi lipu all. Seda liiki abist tuleb teatada ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:

—	abi kestus ei tohi ületada kolme aastat ning selle otstarve peab olema rahastada veoteenust EMP riikide territooriumil asuvate sadamate vahel;

—	teenus peab võimaldama viia (peamiselt veoste) maanteetransport täielikult või osaliselt merele, suunamata meretransporti ümber viisil, mis oleks ühiste huvide vastane;

—

abi peab olema suunatud üksikasjaliku projekti elluviimisele, mille keskkonnamõju on eelnevalt uuritud. Projekt peab käsitlema uut marsruuti või teenuste arendamist olemasoleval, hõlmama vajadusel mitut laevaomanikku, ei tohi rahastada üle ühe projekti liini kohta. Kõnealust projekti ei tohi uuendada, pikendada ega korrata;

—	abi eesmärk peab olema katta kas kuni 30 % kõnealuse teenuse tegevuskuludest (34) või rahastada ümberlaadimisseadmete hankimist teenuse jaoks kuni 10 % ulatuses sellisest investeeringust;

—	abi projekti elluviimiseks peab olema antud EMPs asuvatele laevaomanikele läbipaistvate, vahettegematult kohaldatavate kriteeriumite alusel. Abi peaks tavaliselt antama EMP riigi ametivõimude poolt pakkumismenetluse käigus kooskõlas ühenduse eeskirjadega valitud projektile;

—	projekti sisuks olev teenus peab olema äriliselt elujõuline ka pärast üldsuse rahastuskõlblikkuse perioodi lõppemist;

—	sellist abi ei tohi anda koos avaliku teenuse hüvitusega (kohustused või lepingud).

24A.11. Ülemmäär

(1)

Nagu eespool selgitatud, toetavad teatavad EMP riigid oma merendusvaldkondi maksusoodustuste kaudu, kuna muud EMP riigid eelistavad teha otsemakseid – näiteks hüvitades meremeeste tulumaksu. Arvestades EMP riikide rahandussüsteemide erinevusi tundub, et tuleb säilitada nende kahe alternatiivi võimalikkus. Ilmselt saab neid kahte lähenemisviisi mõnedel juhtudel ühendada. Siiski on sellisel juhul oht kuhjata abi tasemeni, mis väljub lepinguosaliste ühiste huvide eesmärkide proportsioonist ning võib viia subsiidiumivõidujooksuni EMP riikide vahel.

(2)

Meremeeste maksustamise ja sotsiaalmaksude vähendamine nullini ning ettevõtluse maksustamise vähendamine laevandustegevuse puhul, nagu kirjeldatud 24A.3.1 lõikes 18, on abi maksimaalne lubatav tase. Konkurentsi moonutamise vältimiseks ei tohi ka muud abisüsteemid pakkuda sellest suuremat hüvitist. Veelgi enam, ehkki iga abikava, millest EFTA riik teavitab, vaadatakse objektiivselt läbi, arvatakse, et lõikude 24A.3 ja 24A.6 alusel antava abi kogusumma ei tohi olla suurem kui laevandustegevuselt ja meremeestelt kogutavate maksude kogusumma.

24A.12. Lõppmärkused

(1)

Amet jätkab mereveondusturu tingimuste regulaarset ja terast jälgimist. Kui need peaksid muutuma, ja kui vajadus riigiabi järele peaks vähenema või lakkama, võtab amet õigeaegselt vajalikud meetmed.

(2)

Kõik ametile edastatud uued meetmeettepanekud peavad sisaldama kalenderplaani, mis näitaks iga lõigu 24A.2.2 eesmärgi eeldatavat koguselist mõju kuue aasta jooksul. Eriti tuleb koos selliste ettepanekutega esitada vastavate merendusega seotud valdkondade oodatav makroökonoomiline kasum koos prognoositava säilitatavate või loodavate töökohtade arvuga.

(3)

Kõigi käesolevate suuniste raamesse langevate abikavade — olgu olemasolevate või uute — kohta peavad EFTA riigid saatma ametile nende mõjude hinnangu kuuel esimesel rakendusaastal.

(4)

Kui abi on heaks kiidetud ning saajale üle antud, arvestades lõigus 24A.3.1 viidatud lipupiirangut, peab asjaomane EFTA riik ametile iga kolme aasta pärast arvestades abi andmisest aru andma. Oma aruandes esitab EFTA riik koguselised tulemused ning võrdleb neid eeldatud tulemustega. Käesolevates suunistes sätestatud aruandluskohustus jõustub nende vastuvõtmisel.

(5)

Lisaks, kui peaks vajalikuks osutuma, näiteks õigustatud kaebuse korral, peab EFTA riik esitama ametile tõendid, et asjaomasele saajale kokkulepitud abikava kohaselt antud abi piirdub rangelt selle määratlusega ning on andnud ka oodatud tulemusi.

24A.13. Asjakohased meetmed

(1)

Käesolevad suunised hakkavad kehtima vastuvõtmise kuupäevast. Amet teeb järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 osa I artikli 1 lõike 1 ja osa II kohaselt sellele EFTA riigile ettepaneku viia oma olemasolevad, käesolevate suunistega seotud riigiabi kavad nendega vastavusse hiljemalt 30. juuniks 2005. EFTA riike kutsutakse üles kirjalikult kinnitama oma nõustumist käesolevate asjakohaste meetmete ettepanekutega hiljemalt 30. juuniks 2004.

(2)

Kui EFTA riik peaks selleks tähtajaks oma nõusoleku kinnitamata jätma, kohaldab amet EFTA riikide vahelist, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingu protokolli nr 3 osa II artikli 19 lõiget 2 ning algatab vajadusel selles sättes viidatud menetluse.

(3)

Käesolevad suunised vaadatakse läbi seitse aastat pärast nende rakenduskuupäeva.”

„VIII LISA

EMP riikide registrite määratlus peatüki 24A meretranspordile antava abi eeskirjade tähenduses

„EMP riikide registrite” all tuleb mõista registreid, mis toimivad EÜ liikmesriigi või EMP lepingu osalise EFTA riigi seaduste kohaselt, mis kehtivad nende territooriumitel, mis on osa Euroopa Ühendusest või EFTA riigist.

(1) Kõik EMP riikide esimesed registrid on EMP riikide registrid.

(2) Lisaks on EMP riikide registrid järgmised EMP riikides asuvad ja nende seadustele alluvad registrid:

—	Taani Rahvusvaheline Laevaregister (DIS);

—	Saksamaa Rahvusvaheline Laevaregister (ISR);

—	Itaalia Rahvusvaheline Laevaregister;

—	Madeira Rahvusvaheline Laevaregister (MAR);

—	Kanaari saarte register;

—	Norra Rahvusvaheline Laevaregister (NIS).

(3) Muid registreid ei peeta EMP riikide registriteks isegi juhul, kui nad on tegelikult EMP laevaomanike esimeseks alternatiiviks. Seda seepärast, et nad asuvad territooriumitel, kus EÜ asutamisleping ja seega EMP leping täielikult või olulises osas ei kehti, ning alluvad neil territooriumitel kehtivatele seadustele. Seega ei ole järgmised registrid EMP riikide registrid:

—	Kergueleni register (EÜ asutamisleping ei kehti sellel territooriumil);

—	Hollandi Antillide register (see territoorium on ühendusega assotsieerunud ning tema kohta kehtib vaid EÜ asutamislepingu osa IV, ta vastutab ise oma maksusüsteemi eest);

—

järgmiste piirkondade registrid:

—	Man’i saar (saarel kehtivad vaid mõned EÜ asutamislepingu osad – vt EÜ asutamislepingu artikli 299 lõike 6 punkti c; Man’i saare parlamendil on maksualase seadusloome ainuõigus);

—	Bermuda ja Cayman (need on ühendusega assotsieerunud territooriumite osa ning nende kohta kehtib vaid EÜ asutamislepingu osa IV, neil on maksuautonoomia).

(4) Gibraltaril kehtib EÜ asutamisleping täielikult ning Gibraltari registrit peetakse käesolevate suuniste tähenduses EMP riigi registriks.”

(1) Käesolev peatükk vastab komisjoni teatisele K(2004) 43 – Ühenduse suunistest meretranspordile antava riigiabi kohta, ELT C 13, 17.1.2004, lk 13.

(2) KOM(2001) 370 lõplik.

(3) Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (97/ C 205/05), EÜT C 205, 5.7.1997, lk 5.

(4) Vt käesoleva peatüki joonealust viidet 1.

(5) ISL, Laevandusstatistika 2001. Täiendavaid üksikasju, eriti andmeid ühenduse laevastiku ja meremeeste tööhõive kohta ühenduses, saab komisjoni teatise sissejuhatavast peatükist, millele on viidatud käesoleva peatüki joonealuses viites 1.

(6) Norra oli ainus küsimustikule vastanud EFTA riik.

(7) Komisjoni 6. aprilli 2001. aasta teatis meremeeste väljaõppe ja värbamise kohta, KOM(2001) 188 lõplik.

(8) Need meetmed hõlmavad sadamateenuseid, logistikat, aluste ehitamist, remonti, hooldust, ülevaatust ja klassifitseerimist, laevade haldust ja vahendamist, pangandust ja rahvusvahelisi finantsteenuseid, kindlustust, nõustamist ja professionaalseid teenuseid.

(9) Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi läbiviidud uurimus „Merenduse mõju Euroopa majandusele”.

http://europa.eu.int/comm/enterprise/maritime/maritime_industrial/economic_impact_study.htm

(10) Näitaja pärineb Norra statistikast.

(11) Näitaja pärineb Norra statistikast.

(12) Mis põhines EÜ Komisjoni 1997. aasta suunistel.

(13) Nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 4055/86 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises mereveos (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1).

(14) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).

(15) Ühiskomitee otsusega nr 70/97 (EÜT L 30, 5.2.1998, lk 42 ja EMP kaasanne nr 5, 5.2.1998, lk 175), jõustus 1.8.1998.

(16) Vt selles osas EÜ Komisjoni valget raamatut Euroopa transpordipoliitika kohta aastani 2010, KOM(2001) 370 lõplik.

(17) EFTA kohtu otsus juhtumis E-6/98 Norra valitsus v. EFTA järelevalveamet.

(18) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(19) „ISM koodeksi”, rahvusvaheline laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeksi, on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) vastu võtnud otsusega A.741(18).

(20) Amet vaatab põhjalikult üle nende tingimuste mõju laevade haldamisele pärast kolme aasta möödumist käesolevate suuniste rakendamisest.

(21) Nende operaatorite kasutatavad laevad eraldavad ehk süvendavad ka ise materjali, mida nad hiljem veavad. Eraldamine ehk süvendamine ei ole kõlblik meretranspordi jaoks mõeldud riigiabi jaoks.

(22) Vt nõukogu 29. aprill 1999. aasta direktiivi 1999/35/EÜ (regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta) (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 1) artikli 2 punkti a, nagu see on kaasatud EMP lepingu XIII lisa punktina 56 ca, EMP ühiskomitee otsus nr 179/1999 (EÜT L 74, 15.3.2001, lk 7 ja EMP kaasanne nr 14, 15.3.2001, lk 22 (norra keeles) ja lk 105 (islandi keeles)), jõustus 1.8.2000.

(23) Nii ei ole muu hulgas peamiselt sadamates läbiviidav süvendustegevus kõlblik EMP meremeeste tööhõive heaks antava abi jaoks.

(24) EÜT L 337, 13.12.2002, lk 3.

(25) EMP Ühiskomitee otsusega nr 83/2003 (ELT L [avaldatakse tulevikus]), jõustus 21.6.2003.

(26) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20.

(27) EMP Ühiskomitee otsusega nr 88/2002 (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP kaasanne nr 49, 3.10.2002, lk 42), jõustus 1.2.2003.

(28) Vt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c ning samuti suuniste peatükke 14 (Abi uurimis- ja arendustegevusele) ja 15 (Abi keskkonnakaitsele).

(29) Vt käesolevate suuniste peatükki 16.

(30) Ühiskomitee otsusega nr 70/97 (EÜT L 30, 5.2.1998, lk 42 ja EMP kaasanne nr 5, 5.2.1998, lk 175), jõustus 1.8.1998.

(31) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele „Lähisõitude arendamine Euroopas: dünaamiline alternatiiv säästlikus transpordiahelas – teine kahe aasta aruanne”, KOM(1999) 317 lõplik.

(32) Vt nimetatud teatist, lk 2.

(33) Vt joonealust viidet 13.

(34) Ühendusepoolse rahastuse või abikõlblikkuse korral erinevate abikavade alt kehtib 30 % abi/finantstoe kogusummale. Tuleb märkida, et abi osatähtsus on samasugune kui ühenduse algatuse Marco Polo raames ümbersuunamismeetmete jaoks antul: vrd määruse (EÜ) nr 1382/2003 artikli 5 lõikega 2 (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 240

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 13. september 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1047/2007, 12. september 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1048/2007, 11. september 2007, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1049/2007, 11. september 2007, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kilttursa püük ICESi IIIa püügipiirkonnas ning IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna EÜ vetes	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1050/2007, 12. september 2007, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris teatavad nimetused (Mejillón de Galicia või Mexillón de Galicia (KPN) – Café de Colombia (KGT) – Castagna Cuneo (KGT) – Asparago Bianco di Bassano (KPN))	7

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	36,3
	XS	26,0
	ZZ	31,2
0707 00 05	JO	190,9
	TR	134,7
	ZZ	162,8
0709 90 70	TR	106,4
0709 90 70	ZZ	106,4
0805 50 10	AR	74,9
	UY	71,9
	ZA	60,7
	ZZ	69,2
0806 10 10	EG	177,6
	IL	217,7
	TR	100,5
	ZZ	165,3
0808 10 80	AR	62,4
	BR	117,4
	CL	85,1
	CN	79,8
	NZ	95,9
	US	99,3
	ZA	80,2
	ZZ	88,6
0808 20 50	CN	59,4
	TR	123,3
	ZA	86,6
	ZZ	89,8
0809 30 10 , 0809 30 90	TR	149,3
	US	210,8
	ZZ	180,1
0809 40 05	BA	45,7
	IL	125,5
	MK	45,7
	TR	115,5
	ZZ	83,1

Nr	23
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	BFT/AE045W
Liik	Harilik tuun (Thunnus thynnus)
Piirkond	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri
Kuupäev	27.8.2007

Nr	37
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HAD/3A/BCD
Liik	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)
Piirkond	IIIa ning IIIB, IIIc ja IIID EÜ veed
Kuupäev	22.8.2007

	IV Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 62/04/COL, 31. märts 2004, riigiabi menetlus- ja sisuliste eeskirjade neljakümne viiendaks muutmiseks muutes peatükki 24A Riigiabi meretranspordile ja VIII lisa ja ettepanek asjakohasteks meetmeteks	9