I LISA

TARGET2 JUHTIMISE KORD

1. tasand – EKP nõukogu	2. tasand – eurosüsteemi keskpangad	3. tasand – ühisplatvormi käitavad keskpangad
0.   Üldsätted
1. tasandil on lõplik pädevus TARGET2 riigisiseste ja piiriüleste küsimuste osas ja vastutus TARGET2 avaliku funktsiooni tagamise eest	2. tasandil on teisene pädevus küsimuste osas, mis on antud talle otsustamiseks 1. tasandi poolt	3. tasand teeb otsuseid ühisplatvormi igapäevase käitamise kohta, arvestades käesoleva suunise artikli 5 lõikes 6 sätestatud teenuste mahtu
1.   Kuluarvestuse ja hinnakujunduse põhimõtted
— Otsused ühise kuluarvestuse metoodika kohta — Otsused ühtse hinnastruktuuri kohta	— Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta	(Ei kohaldata)
2.   Teenuste maht
— Otsused põhiteenuste kohta	— Otsused lisateenuste ja/või moodulite kohta	— Kaasabi vastavalt 1. tasandi/2. tasandi vajadustele
3.   Riskijuhtimine
— Otsused üldise riskijuhtimise ja muude riskide aktseptimise kohta	— Riskijuhtimine — Riskianalüüside läbiviimine ja järelmeetmed	— Riskianalüüsiks vajaliku teabe andmine vastavalt 1. tasandi/2. tasandi taotlustele
4.   Juhtimine ja rahastamine
— Ühisplatvormi omandiõiguse, otsustamise ja rahastamise eeskirjade määratlemine — EKPSi TARGET2 õigusraamistiku loomise ja piisava rakendamise tagamine	— 1. tasandi poolt otsustatud juhtimise ja rahastamise eeskirjade koostamine — Eelarve koostamine, heakskiitmine ja rakendamine — Rakenduse omamine ja/või valdamine — Vahendite kogumine ja teenuste rahastamine	— 2. tasandile teenuste osutamiseks hinnateabe andmine
5.   Arendamine
— Ühisplatvormi asukoha kohta esitatud 2. tasandi konsulteerimiste käsitlemine — Üldise arenduskava heakskiitmine	— Otsused ühisplatvormi esialgse kujunduse ja arendamise kohta — Otsused nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta — Otsused ühisplatvormi operaatori valiku kohta — Kokkuleppel 3. tasandiga ühisplatvormi teenuste mahu määramine — Otsused ühisplatvormi asukoha kohta pärast 1. tasandiga konsulteerimist	— Ettepanek ühisplatvormi esialgse kujunduse kohta — Ettepanek nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta — Ettepanek ühisplatvormi asukoha kohta — Üldiste ja üksikasjalike funktsionaalsete spetsifikatsioonide koostamine (üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid sisekasutuses ja üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid kasutajate jaoks)
	— Spetsifikatsiooniprotsessi metoodika ja 3. tasandi toodete heakskiitmine, mis on vajalik, et toode määratleda ning seejärel testida ja vastu võtta (eelkõige üldised ja üksikasjalikud kasutajaspetsifikatsioonid) — Etapiviisilise arengukava koostamine — Toodete hindamine ja aktseptimine — Testimisstsenaariumide rakendamine — Keskpankade ja kasutajate testide koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga	— Üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide koostamine — (Esialgne ja jooksev) kaasabi etapiviisilise kava ja kontrolliabinõude väljatöötamisel — Testide tehniline ja tegevustoetus (ühisplatvormi testide läbiviimine, kaasabi ühisplatvormiga seotud testimisstsenaariumide koostamisel, eurosüsteemi keskpankade toetamine ühisplatvormi testimisega seotud tegevustes)
6.   Rakendamine ja üleminek
— Ülemineku strateegia otsustamine	— Ühisplatvormile ülemineku ettevalmistamine ja koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga	— Kaasabi osutamine seoses üleminekuga vastavalt 2. tasandi taotlustele — Ühisplatvormiga seotud üleminekutöö teostamine; lisatoetus ühinevatele keskpankadele
7.   Korraldus
— Tõsiste kriisiolukordade juhtimine	— Juhtimine arvestades süsteemiomaniku kohustusi — Suhtehaldus kasutajatega Euroopa tasandil (eurosüsteemi keskpangad on ainuvastutavad suhete eest oma klientidega) ja igapäevase kasutajate tegevuse jälgimine ärilisest vaatenurgast (eurosüsteemi keskpankade ülesanne) — Valdkonna arengute jälgimine — Eelarvestamine, rahastamine, arvete koostamine ja esitamine (eurosüsteemi keskpankade ülesanne) ja muud haldusülesanded	— Süsteemi haldamine käesoleva suunise artikli 5 lõikes 6 osutatud lepingu alusel

II LISA

TARGET2S OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 2

Liited

1.   Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa:

I liide. Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus

II liide. TARGET2 hüvitussüsteem

III liide. Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

IV liide. Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

V liide. Töökorralduse ajakava

VI liide. Tasud ja arved

VII liide. Agregeeritud likviidsuse leping

2.   Mis tahes liite teksti ja ÜT mis tahes muu sätte vastuolu korral kohaldatakse ÜT sätteid.

Artikkel 3

TARGET2-[keskpank/riik] ja TARGET2 üldkirjeldus

1.   TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas.

2.   TARGET2-[keskpank/riik]s töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:

a)	maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika toimingutest või nendega seotud tehingutest;

b)	eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingute euro-osa arveldused;

c)	piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;

d)	süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused; ja

e)	TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes maksejuhised.

3.   TARGET2 on loodud ja tegutseb ühisplatvormi alusel. Eurosüsteem määratleb ühisplatvormi tehnilise ülesehituse ja omadused. Ühisplatvormi teenust osutavad eurosüsteemi ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankade kasuks eraldi lepingute alusel.

4.   [keskpank] osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade tegevus ja tegevusetus loetakse [keskpanga] tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas artikliga 31 allpool. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab talle seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks [keskpangalt] või saadetuks [keskpangale].

5.   TARGET2 õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGET2 osasüsteemidest, mis on määratletud süsteemidena riigi õigusaktide kohaselt, millega rakendatakse arvelduse lõplikkuse direktiiv. TARGET2-[keskpank/riik] loetakse süsteemiks [sisesta arvelduse lõplikkuse direktiivi rakendavad õigussätted] kohaselt.

6.   Osalemine TARGET2s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate ja [keskpanga] vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga TARGET2 osaleja kõiki maksejuhiseid või saadud makseid.

II JAOTIS

OSALEMINE

Artikkel 4

Juurdepääsutingimused

1.   Järgmistel üksustel on otseosaluse õigus TARGET2-[keskpank/riik]s:

a)	EMPs asutatud krediidiasutused, k.a juhul kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

b)	krediidiasutused, mis ei ole asutatud EMPs, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu; ja

c)	EL liikmesriikide keskpangad ja EKP.

2.   [Keskpank] võib omal äranägemisel tunnistada otseosalejateks järgmisi üksusi:

a)	liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;

b)	liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c)	EMPs asutatud investeerimisühingud;

d)	EMPs asutatud tasaarveldus- või arveldusteenuseid pakkuvad organisatsioonid, kui nende üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, ja

e)

krediidiasutused või punktides a kuni d osutatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs Euroopa Ühenduse maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate ühenduse õigusaktidega.

3.   E-raha asutustel [sisesta siseriiklikud sätted, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta) (6) artikli 1 lõike 3 punkti a] tähenduses ei ole õigus osaleda TARGET2-[keskpank/riik]s.

Artikkel 5

Otseosalejad

1.   TARGET2-[keskpank/riik] otseosalejad peavad vastama artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Neil peab olema vähemalt üks maksemooduli konto [keskpangas].

2.   Otseosalejad võivad määrata adresseeritavad panga tunnuskoodi omanikud, olenemata nende asutamise kohast.

3.   Otseosalejad võivad anda üksustele kaudse osaleja staatuse, kui artikli 6 tingimused on täidetud.

4.   Ühist juurdepääsu filiaalide kaudu võib võimaldada järgmiselt:

a)	krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, kes on tunnistatud otseosalejaks, võib maksejuhiste andmiseks ja/või maksete saamiseks anda oma maksemooduli kontole otsejuurdepääsu ühele või enamale oma EMPs asutatud filiaalile, juhul kui [keskpanka] on sellest teavitatud;

b)	kui krediidiasutuse filiaal on saanud otseosaleja staatuse, võivad teised sama juriidilise isiku filiaalid ja/või tema peakorter, kui need on asutatud EMPs, kasutada selle filiaali maksemooduli kontot, kui [keskpanka] on sellest teavitatud.

Artikkel 6

Kaudsed osalejad

1.   EMPs asutatud krediidiasutused võivad igaüks sõlmida lepingu ühe otseosalejaga, kes on kas krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses või keskpank, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid ning arveldada neid selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu. Kaudsete osalejate tunnustamiseks registreerib TARGET2-[keskpank/riik] nende kaudse osalemise TARGET2 kataloogis, mis on kirjeldatud artiklis 9.

2.   Kui otseosaleja, kes on krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, ja kaudne osaleja kuuluvad samasse kontserni, võib otseosaleja selgesõnaliselt volitada kaudset osalejat otse kasutama otseosaleja maksemooduli kontot, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid, kasutades kontserni ühist juurdepääsu.

Artikkel 7

Otseosaleja vastutus

1.   Kaudse osaleja poolt artikli 6 kohaselt ning filiaalide poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt antud volituse alusel antud maksejuhised või saadud maksed loetakse antuks või saaduks otseosaleja poolt.

2.   Otseosaleja on maksejuhistega seotud sõltumata sellest, millised on tema ja lõikes 1 viidatud üksuste vaheliste lepingute tingimused või kas tegemist on lepingu rikkumisega.

Artikkel 8

Taotluse esitamise kord

1.   TARGET2-[keskpank/riik]ga liitumiseks peab taotleja:

a)

täitma järgmised tehnilised nõuded: i) installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-[keskpank/riik]ga ühendatud IT infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid. Seda tehes võivad osalejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult vastutavaks. Eelkõige sõlmivad taotlejad I liite tehnilisele kirjeldusele vastava ühenduse ja juurdepääsu saamiseks lepingu võrguteenuse osutajaga; ja ii) läbima [keskpanga] poolt nõutavad testid; ning

b)

täitma järgmised õiguslikud nõuded: i) esitama õigusvõime hinnangu III liites kehtestatud vormis, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel; ja ii) artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel.

2.   Taotlejad peavad esitama [keskpangale] kirjaliku taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a)	täidetud vorm, mis on antud [keskpanga] poolt staatiliste andmete kogumiseks,

b)	õigusvõime hinnang, kui seda nõuab [keskpank]; ning

c)	õiguskeskkonna hinnang, kui seda nõuab [keskpank].

3.   [Keskpank] võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks osalemistaotluse rahuldamise otsustamiseks.

4.   [Keskpank] jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui:

a)	artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimused ei ole täidetud;

b)	üks või mitu lõikes 1 sätestatud osaluskriteeriumit ei ole täidetud; ja/või

c)

[keskpanga] hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET2-[keskpank/riik] või mis tahes muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [osuta asjakohastele siseriiklikele sätetele] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

5.   [Keskpank] teatab taotlejale oma otsusest osalemistaotluse kohta ühe kuu jooksul osalemistaotluse saamisest. Kui [keskpank] nõuab vastavalt lõikele 3 lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul taotleja poolt lisateabe esitamisest. Taotluse tagasilükkamise otsust tuleb põhjendada.

Artikkel 9

TARGET2 kataloog

1.   TARGET2 kataloog on BIC andmebaas, mida kasutatakse järgmistele üksustele adresseeritud maksejuhiste edasisuunamiseks:

a)	TARGET2 osalejad ja nende ühise juurdepääsuga filiaalid;

b)	TARGET2 kaudsed osalejad, sealhulgas ühise juurdepääsuga osalejad; ja

c)	TARGET2 adresseeritavad panga tunnuskoodi omanikud.

Kataloogi ajakohastatakse igal nädalal.

2.   Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse panga tunnuskoodid TARGET2 kataloogis.

3.   Osalejad võivad levitada TARGET2 kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

4.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud üksused võivad kasutada oma panga tunnuskoodi ainult suhetes ühe otseosalejaga.

III JAOTIS

POOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 10

[Keskpanga] ja osalejate kohustused

1.   [Keskpank] osutab IV jaotises kirjeldatud teenuseid. Kui ÜTs või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab [keskpank] kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

2.   Osalejad maksavad [keskpangale] VI liites kehtestatud tasu.

3.   Osalejad tagavad oma ühenduse TARGET2-[keskpank/riik]ga tööpäevadel vastavalt V liites sätestatud töökorralduse ajakavale.

4.   Osaleja avaldab ja kinnitab [keskpangale], et tema ÜTst tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, määrust, põhikirja ega lepingut.

Artikkel 11

Koostöö ja teabevahetus

1.   ÜT kohaselt oma kohustusi täites ja oma õigusi kasutades peavad [keskpank] ja osalejad tegema tihedat koostööd TARGET2-[keskpank/riik] stabiilsuse, usaldatavuse ja ohutuse tagamiseks. Nad peavad vahetama teavet või dokumente, mis on vajalikud oma ÜTst tulenevate vastastikuste kohustuste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, ilma et see piiraks nende pangasaladuse hoidmise kohustust.

2.   [Keskpank] loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid seoses süsteemi tegevuses esinevate probleemidega.

3.   Ajakohastatud teave ühisplatvormi tööseisu kohta avaldatakse TARGET2 teabesüsteemis (TARGET2 Information System, T2IS). T2IS võib kasutada teabe saamiseks mis tahes sündmuse kohta, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd.

4.   [Keskpank] võib edastada teateid osalejatele ICM või mis tahes muu sidevahendi kaudu.

5.   Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada olemasolevad staatiliste andmete kogumise vormid ning esitada uued staatiliste andmete kogumise vormid [keskpangale]. Osalejad peavad kontrollima TARGET2-[keskpank/riik]s sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

6.   [Keskpank] loetakse pädevaks edastama ühisplatvormi käitavatele keskpankadele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad vajavad oma teenusepakkuja ülesannete täitmiseks, vastavalt võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

7.   Osalejad peavad teatama [keskpangale] kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid.

8.   Osalejad peavad teatama [keskpangale]:

a)	igast uuest kaudsest osalejast, adresseeritavast panga tunnuskoodi omanikust või ühise juurepääsuga üksusest, kelle nad registreerivad; ja

b)	igast muutusest punktis a osutatud üksuste osas.

9.   Osalejad peavad viivitamata teavitama [keskpanka], kui esineb nendega seotud probleemsündmus.

IV JAOTIS

MAKSEMOODULI KONTODE HALDAMINE JA MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMINE

Artikkel 12

Maksemooduli kontode avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja peab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto ning asjakohastel juhtudel allkontod.

2.   [Sisesta, kui on kohaldatav: maksemooduli kontodel ei lubata negatiivset saldot].

3.   [Sisesta, kui on kohaldatav: tööpäeva alguses ja lõpus on maksemooduli kontode saldo null. [Keskpank] loetakse osaleja poolt volitatuks kanda mis tahes päevalõpusaldo üle osaleja poolt osutatud kontole].

4.   [Sisesta, kui on kohaldatav: järgmise tööpäeva alguses kantakse jääk osaleja maksemooduli kontole tagasi].

5.   Maksemooduli kontod ja nende allkontod on intressita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks. Sel juhul juhindutakse kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusest (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (7) ja 12. septembri 2003. aasta määrusest EKP/2003/9 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (8).

6.   Lisaks maksejuhiste arveldamisele maksemoodulis võib maksemooduli kontot kasutada ka maksejuhiste arveldamiseks kohalikult kontolt ja kohalikule kontole kooskõlas [keskpanga] poolt kehtestatud eeskirjadega.

7.   Osalejad kasutavad oma likviidsuspositsiooni kohta teabe saamiseks ICMi. [Keskpank] esitab iga päev kontoväljavõtte igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.

Artikkel 13

Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:

a)	kreeditkorraldused;

b)	otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused; ja

c)	likviidsuse ülekandmise korraldused.

Artikkel 14

Maksejuhiste vastuvõtmine ja tagasilükkamine

1.   Osalejate poolt esitatud maksejuhised loetakse vastuvõetuks [keskpanga] poolt, kui:

a)	maksesõnum vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)	maksesõnum vastab TARGET2-[keskpank/riik] vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli, ja

c)	maksja või makse saaja osaluse peatamise korral on peatatud osalusega osaleja keskpangalt saadud selge nõusolek.

2.   [Keskpank] lükkab viivitamata tagasi iga maksejuhise, mis ei vasta punktis 1 sätestatud tingimustele. [keskpank] teatab osalejale igast maksejuhise tagasilükkamisest vastavalt I liitele.

Artikkel 15

Prioriteedid

1.   Maksealgataja määrab iga maksejuhise prioriteedi järgmiselt:

a)	tavaline maksejuhis (prioriteet 2);

b)	kiirmaksejuhis (prioriteet 1); või

c)	erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0).

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitletakse seda tavalise maksejuhisena.

2.   Erakorralisi kiirmaksejuhiseid võivad määrata ainult:

a)	keskpangad; ja

b)	osalejad, maksete puhul CLS pangale ja CLS pangast ning likviidsuse ülekandmise puhul kõrvalsüsteemidele.

Kõiki kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksejuhiseid osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.

3.   Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksejuhiste prioriteete ICM kaudu ning muudatus jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmaksejuhise prioriteeti ei saa muuta.

Artikkel 16

Likviidsuslimiidid

1.   Osaleja võib piirata vaba likviidsuse kasutamist teiste TARGET2 osalejate, välja arvatud keskpankade, maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahepoolsed või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

2.   Limiite võib kehtestada ainult AL rühma poolt või selle suhtes tervikuna. Limiite ei või kehtestada ainult ühe AL rühma liikme maksemooduli konto suhtes. Samuti ei või ühe AL rühma liikmed üksteise suhtes limiite kehtestada.

3.   Kui osaleja kehtestab kahepoolse limiidi, annab ta seega [keskpangale] korralduse, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt muule TARGET2 osaleja maksemooduli kontole minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud sellelt TARGET2 osaleja maksemooduli kontolt tulevate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

4.   Osaleja võib kehtestada mitmepoolse limiidi ainult suhetele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada vaid juhul, kui osaleja on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui osaleja kehtestab mitmepoolse limiidi, annab ta [keskpangale] juhise, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teistele TARGET2 osalejate maksemooduli kontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, suunatud tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt maksemooduli kontodelt laekuvate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

5.   Iga limiidi miinimumsumma on üks miljon eurot. Kahe- või mitmepoolse nullmääraga limiidi puhul loetakse, et limiit puudub. Null euro ja ühe miljoni euro vahemikku jäävad limiidid ei ole võimalikud.

6.   ICM kaudu võib limiite muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa seda samal tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

Artikkel 17

Likviidsuse reserveerimine

1.   Osalejad võivad ICM kaudu reserveerida likviidsust kiirmakseteks ja erakorralisteks kiirmakseteks.

2.   AL rühma haldur võib reserveerida likviidsust AL rühmale tervikuna. Likviidsust ei või reserveerida AL rühma poolt peetavatele üksikutele kontodele eraldi.

3.   Reserveerides teatava hulga likviidsust erakorralisteks kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada kiirmaksejuhiseid ja tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

4.   Reserveerides teatava hulga likviidsust kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb kiirmaksete ja erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

5.   Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib [keskpank], kas likviidsuse hulk osaleja maksemooduli kontol on reserveerimiseks piisav. Kui likviidsuse hulk ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol olev vaba likviidsus. Puuduvat likviidsust ei reserveerita automaatselt hiljem isegi juhul, kui osaleja maksemooduli kontol olev vaba likviidsus jõuab algse reserveerimisnõude tasemele.

6.   Likviidsuse reserveeringu suurust võib muuta. Osalejad võivad ICM kaudu esitada uute summade reserveerimisnõude, mis jõustub viivitamata või alates järgmise tööpäeva algusest.

Artikkel 18

Ettemääratud arveldusajad

1.   Maksealgatajad võivad ette määrata maksejuhiste arveldamise aja tööpäeval, kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut (Earliest Debit Time Indicator) või hiliseima debiteerimise aja määrangut (Latest Debit Time Indicator).

2.   Kui kasutatakse varaseima debiteerimise aja määrangut, siis maksejuhis salvestatakse ning sisestatakse sisendkontrolli alles määratud ajal.

3.   Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, kui seda ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega saadetakse maksealgatajale ICM kaudu automaatne teade. Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.

4.   Maksealgatajad võivad ICM kaudu varaseima debiteerimise aja ja hiliseima debiteerimise aja määrangut muuta.

5.   Täpsem tehniline kirjeldus on toodud I liites.

Artikkel 19

Eelesitatud maksejuhised

1.   Maksejuhiseid võib esitada kuni viis tööpäeva enne osutatud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

2.   Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja sisestatakse sisendkontrolli maksealgataja poolt määratud kuupäeval V liites määratletud arveldusperioodi alguses. Nad pannakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

3.   Artikli 15 lõige 3, artikli 22 lõige 2 ja artikli 29 lõike 1 punkt a kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ladustatud maksejuhiste suhtes.

Artikkel 20

Maksejuhiste arveldamine sisendkontrollis

1.   Kui maksealgatajad ei ole ette määranud arvelduse aega artiklis 18 kirjeldatud viisil, arveldatakse vastuvõetud maksejuhised viivitamata või hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil need vastu võeti, tingimusel et maksja maksemooduli kontol on piisavalt vahendeid ning võttes arvesse artiklites 16 ja 17 sätestatud likviidsuse limiite ja reserveeringuid.

2.   Vahendite allikaks võivad olla:

a)	maksemooduli konto vaba likviidsus; või

b)	teistelt TARGET2 osalejatelt laekuvad maksed, olenevalt rakendatavatest optimeerimismenetlustest.

3.   Erakorralistele kiirmaksejuhistele kohaldatakse lihtjärjekorra (first in, first out, FIFO) põhimõtet. See tähendab, et erakorralised kiirmaksejuhised arveldatakse kronoloogilises järjekorras. Kiir- ja tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

4.   Kiirmaksejuhistele kohaldatakse samuti FIFO põhimõtet. Tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on kiirmaksejuhiseid või erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

5.   Punktides 3 ja 4 sätestatust olenemata võib madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastuvõetud maksejuhiseid) arveldada enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastuvõetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhised saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsus suureneb.

6.   Tavalised maksejuhised arveldatakse vastavalt FIFOst möödamineku (FIFO by-passing) põhimõttele. S.t need võib arveldada kohe (olenemata teistest varem laekunud ja järjekorda võetud tavalistest maksetest) ning kalduda seega kõrvale FIFO põhimõttest, tingimusel et on olemas arveldusteks piisavad vabad vahendid.

7.   Maksejuhiste sisendkontrolli käigus arveldamise täpsemad üksikasjad on toodud I liites.

Artikkel 21

Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

1.   Maksejuhised, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse vastavalt asjaomase osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetidele.

2.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib [keskpank] kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

3.   Maksja võib ICM kaudu muuta maksejuhiste kohta järjekorras (s.t neid ümber järjestada). Maksejuhiseid võib liites V osutatud arveldusperioodi kestel igal ajal viia kas vastava järjekorra ette või lõppu. Üleviimine teostub viivitamata.

4.   Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse ICMs algatatud likviidsuse ülekandmise korraldused viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, kui neid ei ole võimalik vastava sõnumiliigi jaoks määratud ajahetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.

Artikkel 22

Maksejuhiste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1.   Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese lause ja [seda arvelduse lõplikkuse direktiivi sätet rakendavad riigi õigussätted] mõttes loetakse maksejuhis TARGET2-[keskpank/riik]s sisestatuks samaaegselt vastava osaleja maksemooduli konto debiteerimisega.

2.   Maksejuhise võib tagasi võtta, kuni nad on sisestatud TARGET2-[keskpank/riik]s esimese lõike kohaselt. Maksejuhist, mille suhtes on rakendatud algoritm I liite kohaselt, ei saa algoritmi töö ajal tagasi võtta.

V JAOTIS

LIKVIIDSUSE KOONDAMINE

Artikkel 23

Likviidsuse koondamise režiim

[Keskpank] võimaldab konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi ja agregeeritud likviidsuse (AL) režiimi.

Artikkel 24

Konsolideeritud kontoteabe režiim

1.   CAI režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)	krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui asjaomastel üksustel on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot; või

b)	kaks või enam krediidiasutust, kes kuuluvad samasse rühma, ja/või nende filiaalid, kui igaühel neist on üks või rohkem erinevate panga tunnuskoodidega maksemooduli kontot.

2.

a) CAI režiimis antakse igale CAI rühma liikmele ja nende vastavale keskpangale rühma liikmete maksemoodulite kontode nimekiri ning järgmine CAI rühma tasandil konsolideeritud lisateave: i) päevasisene laen (kui on); ii) kontode ja allkontode jäägid; iii) käive; iv) arveldatud maksed; v) järjekorras olevad maksejuhised; ja vi) rühma liikmete maksemooduli kontode nimekiri. b) CAI rühma halduril ja tema keskpangal on juurdepääs igale eelnimetatud teabeliigile kõikide CAI rühma maksemooduli kontode osas. c) Käesolevas lõikes osutatud teavet antakse ICM kaudu.

3.   CAI rühma halduril on õigus algatata ICM kaudu likviidsuse ülekandeid samasse CAI rühma kuuluvate maksmooduli kontode vahel, sealhulgas nende allkontode vahel.

4.   CAI rühma võib kuuluda ka AL rühma kuuluvaid maksemooduli kontosid. Sellisel juhul kuuluvad kõik selle AL rühma maksemooduli kontod CAI rühma.

5.   Kui kaks või enam maksemooduli kontot kuuluvad AL rühma ja samal ajal ka CAI rühma (mis hõlmab ka muid maksemooduli kontosid), on AL rühma sisestes suhetes ülimuslikud AL rühma eeskirjad.

6.   CAI rühm, mis hõlmab ka AL rühma maksemooduli kontosid, võib määrata CAI rühma halduri, kes ei lange kokku AL rühma halduriga.

7.   Artikli 25 lõigetes 4 ja 5 sätestatud loa andmise kord AL režiimi kasutamiseks kehtib mutatis mutandis loa andmisele CAI režiimi kasutamiseks.

Artikkel 25

Agregeeritud likviidsuse režiim

1.   AL režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)	krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui need asjaomased üksused on asutatud euroalal ja neil on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot;

b)	väljaspool euroala asutatud krediidiasutuse euroalas asutatud filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui neil filiaalidel on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot; või

c)	kaks või enam punktis a osutatud krediidiasutust ja/või punktis b osutatud filiaali, mis kuuluvad samasse rühma.

Igal punktides a kuni c osutatud juhul on nõutav, et asjaomased üksused sõlmiksid vastava osaleva RKP-ga päevasisese laenu lepingu.

2.   AL režiimis agregeeritakse kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus, et kontrollida, kas maksejuhis on piisavalt kaetud. Eeltoodust olenemata kohaldatakse kahepoolsele maksemooduli konto suhtele AL rühma liikme ja tema AL-RKP vahel jätkuvalt vastava TARGET2 osasüsteemi reegleid koos AL lepingus sätestatud erisustega. AL rühma liikmele tema maksemooduli kontol antud päevasisese laenu võib katta vaba likviidsusega teistel AL rühma liikmete maksemooduli kontodel või mis tahes muu sama AL-RKP juures tegutseva AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

3.   AL režiimi kasutamiseks peavad lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavad TARGET2 osalejad sõlmima AL lepingu [keskpangaga] ja kohastel juhtudel teiste TARGET2 osasüsteemide, milles teised AL rühma liikmed osalevad, keskpankadega. TARGET2 osaleja võib sõlmida iga maksemooduli konto osas ainult ühe AL lepingu. AL leping sõlmitakse VII liites sätestatud vormis.

4.   Iga AL rühm nimetab AL rühma halduri. Kui AL rühm koosneb ainult ühest osalejast, tegutseb see osaleja AL rühma haldurina. TARGET2 osaleja, kes on nimetatud AL rühma haldur esitab haldavale RKP-le kirjaliku taotluse (mis sisaldab [keskpank] poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) kasutada AL režiimi ja lisab taotlusele haldava RKP poolt antud lepinguvormil allkirjastatud AL lepingu. Teised AL rühma liikmed esitavad oma kirjalikud taotlused (mis sisaldavad [keskpanga] poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) oma vastavatele AL-RKPdele. Haldav RKP võib nõuda lisateavet või dokumente, mida ta peab taotluse lahendamisel vajalikuks. Lisaks võib haldav RKP kokkuleppel teiste AL-RKPdega nõuda AL lepingusse sätete lisamist, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõikide AL rühma liikmete olemasoleva ja/või tulevase kohustuse kohast ja õigeaegset täitmist mis tahes AL-RKP suhtes.

5.   Haldav RKP kontrollib, kas taotlejad vastavad AL rühma moodustamise nõuetele ning kas AL leping on kohaselt sõlmitud. Sel eesmärgil võib haldav RKP teha koostööd teiste AL-RKPdega. Haldav RKP saadab oma kirjaliku otsuse AL rühma haldurile ühe kuu jooksul lõikes 4 osutatud taotluse saamisest või, kui haldav RKP nõuab lisateavet, ühe kuu jooksul lisateabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

6.   AL rühma liikmetel on automaatselt juurdepääs CAI režiimile.

7.   Teabe andmine ja juurdepääs interaktiivsetele kontrollimeetmetele toimub AL rühmas ICM kaudu.

[Sisesta, kui see on kohaldatav:

Artikkel 25a

Pant/realiseerimine

1.   [keskpanga] olemasolevad ja tulevased nõuded, mis tulenevad AL rühma liikme ja [keskpanga] vahelisest õigussuhtest ning mis on ÜT artikli 36 lõigete 2 ja 3 kohaselt tagatud [sisesta asjakohane: pandiga/kommertspandiga], hõlmavad [keskpanga] nõudeid selle AL rühma liikme vastu, mis tulenevad AL lepingust, mille pooleks nad mõlemad on.

2.   [Sisesta kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Ilma et see piiraks AL lepingu kohaldamist, ei takista selline pant osalejal kasutamast oma maksemooduli kontol/kontodel hoiustatud raha tööpäeva jooksul.]

3.   [Sisesta kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Sihtotstarbe määramise erisäte: AL rühma liige määrab oma maksemooduli kontol hoiustatud raha sihtotstarbeliselt oma kõikide kohustuste täitmiseks, mis tulenevad [sisesta viide ÜT rakendusaktile].

[Kui see on kohaldatav ja nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25b

Pandi realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] piiramatu õigus pant realiseerida ilma etteteatamiseta. [sisesta kui see on vajalik asjakohases õiguskorras: vastavalt [sisesta asjakohane siseriiklik õigusnorm, mis reguleerib pandiga tagatud nõuete täitmisele pööramist].]

[Kui see on kohaldatav ja nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25c

Tagatise realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] õigus tagatis realiseerida vastavalt artiklile 36.]

Artikkel 26

Nõuete tasaarveldus vastavalt artikli 36 lõigetele 4 ja 5

Realiseerimissündmuse esinemise korral loetakse selle AL rühma liikme vastu olevate kõikide [keskpanga] nõuete tähtaeg saabunuks ja kohaldatakse ÜT artikli 36 lõikeid 4 ja 5.

VI JAOTIS

TURVANÕUDED JA ERIOLUKORD

Artikkel 27

Talitluspidevus ja eriolukorra meetmed

Ebatavalise välissündmuse või muu sündmuse korral, mis mõjutab ühisplatvormi tööd kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

Artikkel 28

Turvanõuded

1.   Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

2.   Osalejad peavad teavitama [keskpanka] kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. [keskpank] võib nõuda sündmuse kohta lisateavet ja vajadusel korral ka seda, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

3.   [Keskpank] võib kõikide osalejate ja/või [keskpanga] poolt tähtsateks peetavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid.

VII JAOTIS

TEABE- JA KONTROLLIMOODUL

Artikkel 29

ICMi kasutamine

1.   ICM võimaldab järgmist:

a)	osalejate juurdepääs teabele nende kontode kohta ning likviidsuse juhtimine;

b)	likviidsuse ülekandmise korralduste algatamine; ja

c)	makseinfrastruktuuri rikete korral kindlasummaliste varumaksete ja eriolukorra varumaksete algatamine osalejate poolt.

2.   Täpsem tehniline kirjeldus ICMi kohta on toodud I liites.

VIII JAOTIS

HÜVITAMINE, VASTUTUS JA TÕENDID

Artikkel 30

Hüvitussüsteem

Kui maksekorraldust ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGET2 talitlushäire tõttu, pakub [keskpank] asjaomastele otseosalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 31

Vastutus

1.   Täites oma ÜTst tulenevaid kohustusi, kehtib [keskpanga] ja osalejate vastastikustes suhetes üldine mõistliku hoolsuse kohustus.

2.   [Keskpank] vastutab oma osalejate ees TARGET2-[keskpank/riik] tööst tekkinud mis tahes kahju eest, kui selle põhjuseks on pettus (muuhulgas tahtlik väärkäitumine) või raske hooletus. Hooletuse korral on [keskpanga] vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, s.t vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

3.   [Keskpank] ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muu hulgas [keskpanga] arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühendusega) seotud talitlushäirest või rikkest, kui selline talitlushäire või rike tekib hoolimata [keskpanga] poolt võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlushäirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites osutatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

4.   [Keskpank] ei vastuta:

a)	kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja; või

b)	kui kahju põhjustajaks on välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene [keskpangast] (vääramatu jõud).

5.   Piiramata [sisesta siseriiklikud õigusnormid, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta (9)] kohaldamist, kohaldatakse lõikeid 1 kuni 4 ulatuses, mis on piisav [keskpanga] vastutuse välistamiseks.

6.   [Keskpank] ja osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

7.   Täites ÜTst tulenevaid kohustusi, võib [keskpank] tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik [keskpanga] kohustuste täitmiseks või tavalise turutava tõttu. [keskpanga] kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku ja tööle rakendamisega ning [keskpanga] vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta ühisplatvormi käitavaid keskpanku kolmandateks isikuteks.

Artikkel 32

Tõendid

1.   Kui ÜT ei sätesta teisiti, edastatakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, [keskpanga] ja osalejate vahel võrguteenuse osutaja kaudu.

2.   [Keskpanga] või võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks [keskpanga] kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks olenemata originaalsõnumi vormist.

3.   Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud IV liites. Sellistel juhtudel on [keskpanga] poolt salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil olenemata selle vormist.

4.   [Keskpank] peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud maksejuhiste ja laekunud maksete kohta [sisesta asjakohases siseriiklikus õigusaktis sätestatud periood] alates selliste maksejuhiste esitamise või maksete laekumise hetkest.

5.   [Keskpanga] enda raamatupidamine (olenemata sellest, kas seda peetakse paberil, mikrofilmil, mikroslaidil, elektroonilisel või magnetkandjal, mis tahes mehhaaniliselt kopeeritaval kujul või muus vormis) loetakse tõendiks osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste kohta, millele pooled tuginevad.

IX JAOTIS

OSALUSE LÕPETAMINE JA KONTODE SULGEMINE

Artikkel 33

Osaluse kestus ja korraline lõpetamine

1.   Osalemine TARGET2-[keskpank/riik] kehtib tähtajatult, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

2.   Osaleja võib lõpetada osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s igal ajal teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi [keskpangaga] kokku lühemas etteteatamisajas.

3.   [Keskpank] võib lõpetada osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik] igal ajal teatades sellest kolm kuud ette, kui ta ei lepi selle osalejaga kokku erinevas etteteatamisajas.

4.   Kui osalemine süsteemis lõpeb, kehtib artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

5.   Osalemise lõppemise korral suletakse asjaomase osaleja maksemooduli kontod kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 34

Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

1.   Osaleja osalemine TARGET2-[keskpank/riik]-s lõpetatakse viivitamata ja ilma etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a)	maksejõuetusmenetluse alustamine; ja/või

b)	osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele.

2.   [keskpank] võib lõpetada etteteatamiseta või peatada osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s, kui:

a)	toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b)	osaleja rikub oluliselt ÜT nõudeid;

c)	osaleja ei täida olulist kohustust [keskpanga] ees; ja/või

d)	osaleja on TARGET2 CUGst välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud; ja/või

e)

toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib [keskpanga] hinnangul ohustada TARGET2-[keskpank/riik] või muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [viide asjakohasele riigi õigusaktile] ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

3.   Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust võtab [keskpank] muu hulgas arvesse probleemsündmuse või punktides a kuni c osutatud sündmuste tõsidust.

4.

a) Kui [keskpank] peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s lõigete 1 või 2 alusel, teatab [keskpank] osalemise peatamisest või lõpetamisest ICM teatega viivitamata sellele osalejale, teistele keskpankadele ja teistele osalejatele. b) Kui teine keskpank on [keskpangale] teatanud osaleja osalemise peatamisest või lõpetamisest teises TARGET2 osasüsteemis, teatab [keskpank] ICM teatega oma osalejatele viivitamata sellest peatamisest või lõpetamisest. c) ICM teate kätte saamisel osalejate poolt loetakse, et neid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-[keskpank/riik]s või teises TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, kui selline maksejuhis on sisestatud TARGET2-[keskpank/riik]s pärast ICM teate saamist.

5.   Kui osaleja osalemine on peatatud, ei võta TARGET2-[keskpank/riik] sellelt osalejalt vastu uusi maksejuhiseid. Järjekorras olevad maksejuhised, ladustatud maksejuhised või sellise osaleja kasuks esitatud uued maksejuhised lükatakse tagasi.

6.   Kui osaleja osalus TARGET2-[keskpank/riik]s on peatatud, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast seda, kui peatatud osalusega osaleja keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.

Artikkel 35

Maksemooduli kontode sulgemine

1.   Osalejad võivad sulgeda oma maksemooduli kontosid igal ajal, teatades sellest [keskpangale] 14 tööpäeva ette.

2.   Osaluse lõpetamisel vastavalt artiklitele 33 ja 34, sulgeb [keskpank] asjaomase osaleja maksemooduli kontod pärast seda, kui ta on:

a)	arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad maksejuhised; ja

b)	kasutanud oma pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigust artikli 36 alusel.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

[Keskpanga] pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

1.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandi- või tagatisõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

1a.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: maksemooduli konto positiivsest jäägist tulenevad osaleja olemasolevad ja tulevased nõuded saab tagatisõigusena üle kanda [keskpangale] [keskpanga] mis tahes olemasoleva või tulevase, osaleja vastu oleva nõude katmiseks, mis tuleneb [ÜT rakendussätetest]. Tagatis tekib ainuüksi asjaolu põhjal, et osaleja maksemooduli kontol on positiivne jääk.]

1b.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes kommertspandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

2.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on lõikes 1 osutatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.]

3.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: osaleja kinnitab maksemooduli konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandi või tagatise tekkimisest [keskpanga] kasuks, kelle juures see konto on avatud. Käesolev kinnitus tähendab pandi või tagatise andmist [keskpangale] [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi]seaduse tähenduses. Panditud või tagatiseks antud maksemooduli kontole makstud summad loetakse maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks või tagatiseks antuks tagatud kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.]

4.   Juhul kui esineb:

a)	artikli 34 lõikes 1 osutatud probleemsündmus, või

b)	artikli 34 lõikes 2 osutatud muu sündmus on tinginud osaleja TARGET2-[keskpank/riik]-s osalemise lõpetamise või peatamise,

olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse alustamisest ja osaleja õiguste mis tahes väidetavast loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest, loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg ilma etteteatamata ja ilma ühegi ametiasutuse eelneva kinnituseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja [keskpanga] vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade vahe.

5.   [Keskpank] teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

6.   [Keskpank] võib ilma etteteatamata debiteerida osaleja maksemooduli kontot summa võrra, mille osaleja võlgneb [keskpangale] seoses õigusliku suhtega osaleja ja [keskpanga] vahel.

Artikkel 37

Tagatisõigus allkontode vahendite suhtes

1.   [Keskpank] peab saama kasutada [õigussüsteemist tulenevat tagatismenetlust] jäägi suhtes osaleja allkontodel, mis on avatud kõrvalsüsteemi maksetega seotud maksejuhiste arveldamiseks asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahelise lepingu alusel. See jääk tagab osaleja lõikes 7 osutatud kohustusi [keskpanga] ees seoses vastava arveldusega.

2.   Kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli algus”) külmutab [keskpank] osaleja allkontol oleva jäägi. Külmutamine lõppeb kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli lõpp”).

3.   Osaleja allkonto jäägi külmutamise kinnitusega annab [keskpank] kõrvalsüsteemile garantii makse teostamiseks vastava jäägi ulatuses. Garantii on tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub maksmisele esimesel nõudmisel. Kui [keskpank] ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse, et [keskpangale] on antud juhis anda eespool nimetatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale.

4.   Kui osaleja suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhised osaleja arvelduskohustuse täitmiseks ilma garantiile toetumata ja ilma tagatisõiguse kasutamiseta osaleja allkonto suhtes.

5.   Osaleja maksejõuetuse korral on kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhis osaleja arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõue garantiikohustuse suhtes; seetõttu toimub osaleja allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) [keskpanga] garantiikohustuse täitmine ja osaleja allkonto jäägi suhtes tagatisõiguse teostamine.

6.   Garantii lõpeb kõrvalsüsteemi teate korral arvelduse teostamise kohta (teade „Töötsükli lõpp”).

7.   Osaleja on kohustatud hüvitama [keskpangale] kõik maksed, mis [keskpank] sellise garantii arvel tegi.

Artikkel 38

Konfidentsiaalsus

1.   [keskpank] hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe muu hulgas maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks [sisesta järgmine fraas, kui see on riigi õigusaktidega kooskõlas: või teabe avaldamine on lubatud või nõutav [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi]seaduse kohaselt].

2.   Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et [keskpank] võib avalikustada TARGET2-[keskpank/riik]-le töö käigus saadud teavet osaleja või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-[keskpank/riik] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks, või liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus kohaldatava õigusega. [keskpank] ei vastuta sellise teabe avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.

3.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub [keskpank] avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avalike ülesannete täitmise käigus.

4.   TARGET2-[keskpank/riik] tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult ÜTs sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui [keskpank] ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt ÜT-le, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid.

5.   Maksejuhiste arveldamiseks on [keskpank] volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrguteenuse osutajale.

Artikkel 39

Andmekaitse, rahapesu tõkestamine ja seonduvad küsimused

1.   Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tutvuma võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

2.   Eeldatakse, et osalejad on volitanud [keskpanka] saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ja majandusorganisatsioonidelt, kui selline teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET2-[keskpank/riik]s.

Artikkel 40

Teated

1.   Kui ÜTs ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga, kirjalikult või autenditud sõnumiga võrguteenuse osutaja kaudu. Teated [keskpangale] edastatakse [keskpanga] [maksesüsteemide osakonna või asjaomane keskpanga üksuse] juhatajale [keskpanga aadress] aadressil või keskpanga SWIFT aadressil. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil või faksinumbril või SWIFT aadressil, nagu osaleja on [keskpangale] avaldanud.

2.   Teate saatmise tõendamiseks tuleb tõendada, et teade toimetati asjakohasele aadressile või et teadet sisaldav ümbrik oli korrektselt adresseeritud ja postitatud.

3.   Kõik teated esitatakse [sisesta vastav keel ja/või „inglise keeles”].

4.   Osalejate suhtes on siduvad kõik [keskpanga] vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib [keskpank] mõistlikult eeldada, muu hulgas artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud staatiliste andmete kogumisvormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 41

Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

1.   ÜT eesmärgil on võrguteenuse osutajaks SWIFT. Iga osaleja sõlmib SWIFTiga eraldi lepingu talle SWIFTi poolt osutatavate teenuste kohta seoses osaleja poolt TARGET2-[keskpank/riik] kasutamisega. Osaleja ja SWIFTi õigussuhtele kohaldatakse ainult SWIFTi tingimusi.

2.   Kõik osalejad osalevad ka TARGET2-CUGis vastavalt ühisplatvormi käitavate ja SWIFTi teenusehaldurina tegutsevate keskpankade poolt kehtestatud tingimustele. Osaleja vastuvõtmine ja väljaarvamine TARGET2-CUGis jõustub, kui SWIFTi teenusehaldur teatab sellest SWIFTile.

3.   Osalejad järgivad [keskpanga] poolt kättesaadavaks tehtud TARGET2 SWIFTi teenuseprofiili.

4.   SWIFTi teenused ei kuulu [keskpanga] poolt seoses TARGET2ga osutatavate teenuste hulka.

5.   [Keskpank] ei vastuta SWIFTi (sealhulgas tema juhtide, personali ja allhankijate) kui SWIFTi teenuste osutaja tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega samuti osalejate poolt SWIFTile juurdepääsu saamiseks valitud võrguteenuse osutajate tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

Artikkel 42

Muudatuste tegemise kord

[Keskpank] võib mis tahes ajal ÜTd, sealhulgas liiteid, ühepoolselt muuta. ÜT, sealhulgas liidete, muudatustest teatatakse [sisesta asjakohane teabeviis] kaudu. Kui osaleja ei ole 14 päeva jooksul muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on [keskpangal] õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET2-[keskpank/riik]s ja sulgeda iga tema maksemooduli konto.

Artikkel 43

Kolmandate isikute õigused

1.   Osalejad ei või ÜT-st tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] kirjaliku nõusolekuta.

2.   ÜT ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele või kohustustele peale [keskpanga] ja TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate.

Artikkel 44

Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

1.   [Keskpank] ja TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi] seadust.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Kohtu pädevust kuulub lõikes 1 osutatud suhtest tulenevate vaidluste lahendamine [keskpanga asukoht] pädevate kohtute ainupädevusse.

3.   [Keskpanga] ja osalejate õigussuhtega seotud täitmise kohaks loetakse [sisesta keskpanga asukoht].

Artikkel 45

Sätete kehtivus

Kui mõni ÜT säte on või muutub kehtetuks, ei piira see teiste ÜT sätete kehtivust.

Artikkel 46

Jõustumine ja siduvus

1.   ÜT jõustub alates [sisesta kuupäev].

2.   [Sisesta, kui see on kohane asjakohases õiguskorras: osalemisega TARGET2-[keskpank/riik]s nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes [keskpangaga].]

---

(1)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(2)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2238/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) nr 1, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) nr 1–10, 12–17, 19–24, 27–38, 40 ja 41 ning alalise standardite tõlgendamise komitee (SIC) tõlgenduste nr 1–7, 11–14, 18–27 ja 30–33 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 394, 31.12.2004, lk. 1).

(5)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(6)  EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

(7)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(8)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(9)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 25.

III LISA

PÄEVASISESE LAENU ANDMINE

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„avaliku sektori asutus (public sector body)” – nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (nüüd artikkel 101 ja artikli 103 lõige 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta (1) artiklis 3 määratletud „avalikku sektorisse” kuuluv üksus;

—	„filiaal (branch)” – filiaal pangandusdirektiivi artikli 4 lõike 3 tähenduses, nagu see on rakendatud riigi õigusaktiga;

—

„investeerimisühing (investment firm)” – investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (2) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 2 lõikes 1 määratletud asutused, kui see investeerimisühing: a) on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tunnustatud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all ning b) on saanud õiguse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2, 3, 6 ja 7 osutatud tegevusteks;

—	„krediidiasutus (credit institution)” – krediidiasutus panganduse direktiivi artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses vastavalt siseriiklikule rakendusnormile, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus;

—	„laenamise püsivõimalus (marginal lending facility)” – eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenusaamiseks RKP-lt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

—	„laenamise püsivõimaluse intressimäär (marginal lending rate)” – laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

—	„maksejõuetusmenetlus (insolvency proceedings)” – maksejõuetusmenetlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses;

—	„märkimisväärne seos (close links)” – määratlus on toodud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (3) I lisa 6. peatükis;

—	„panganduse direktiiv (Banking Directive)” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (4);

—

„probleemsündmus (event of default)” – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada üksuse võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad käesolevat suunist rakendavatest riigi õigusaktidest või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse selle üksuse ja mis tahes eurosüsteemi keskpanga suhetele, sealhulgas: a) kui üksus ei vasta enam II lisas sätestatud juurdepääsu tingimustele ja/või II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele; b) maksejõuetusmenetluse alustamine üksuse suhtes; c) avalduse esitamine, mis on seotud mis tahes punktis b osutatud menetlusega; d) üksuse poolt kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma päevasiseste laenudega seotud kohustusi; e) üksuse poolt vabatahtlikult üldlepingu või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega; f) kui üksus on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu, või on ta seda asjakohase osaleva RKP hinnangul; g) kui üksuse maksemooduli konto positiivne jääk või kogu või oluline osa üksuse varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes muu menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või üksuse võlausaldajate huve; h) kui üksuse osalus TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud; i) kui mis tahes oluline avaldus või lepingueelne kinnitus, mille üksus on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär; või j) kui üksus loovutab kogu või olulise osa oma varast.

Nõuetele vastavad üksused

1.	Iga osalev RKP peab andma päevasisest laenu allpool punktis 2 osutatud üksustele, kellel on asjakohases osalevas RKPs konto. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kes on asutatud liikmesriigis, mis ei ole üksuse kontot pidava osaleva RKP asukohariik.

2.

Päevasisest laenu võib anda ainult järgmistele üksustele: a) EMPs asutatud krediidiasutused, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika toimingute tingimustele ja kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui need krediidiasutused tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid; b) EMPs asutatud krediidiasutused, kes ei vasta eurosüsteemi rahapoliitika toimingute tingimustele ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid; c) liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid; d) EMPs asutatud investeerimisühingud, kui nad on sõlminud eurosüsteemi rahapoliitika osapoolega lepingu vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni katmiseks; ja e) punktides a ja b nimetamata EMPs asutatud tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad üksused, kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud.

3.	Punkti 2 alapunktides b kuni e osutatud üksustele antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöö laenuks.

Nõuetekohane tagatis

4.

Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning päevasisese arvelduskrediidi vormis ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis antud tagatisega, mis vastab EKP nõukogu poolt kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika tehingute vähimatele ühisomadustele. Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara ja samu instrumente, mis on nõuetekohased eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise EKP/2000/7 I lisas.

5.	Üksuse või temaga märkimisväärselt seotud kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib lugeda nõuetekohaseks tagatiseks ainult suunise EKP/2000/7 I lisa 6. jao punktis 2 osutatud olukorras.

6.	EKP nõukogu võib vastava osaleva RKP ettepanekul vabastada riigi rahandusasutused, mis on osutatud punkti 2 alapunktis c, päevasisese laenu saamiseks piisava tagatise andmise nõudest.

Laenu pikendamise menetlus

7.	Päevasisesest laenu võib anda ainult tööpäevadel.

8.	Päevasisest laenu antakse ilma intressita.

9.	Kui punkti 2 alapunktis a osutatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul tagasi, loetakse see automaatselt selle üksuse taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust.

10.

Kui punkti 2 alapunktides b, d või e osutatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul mis tahes põhjusel tagasi, kohaldatakse selle üksuse suhtes järgmisi sanktsioone: a) kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo esimest korda kaheteist kuu jooksul, kohaldatakse trahvi, mille määr on viis protsendipunkti suurem kui sellise deebetsaldo korral oleks laenamise püsivõimaluse intressimäär; b) kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo vähemalt teist korda kaheteist kuu jooksul, suureneb esimese deebetsaldo korral kohaldatav punktis a sätestatud trahvimäär 2,5 protsendipunkti võrra iga sellise korra kohta kaheteist kuu jooksul.

11.	EKP nõukogu võib punkti 10 kohaselt määratud sanktsiooni kohaldamisest loobuda või seda vähendada, kui üksuse päevalõpu deebetsaldo on põhjendatav vääramatu jõuga ja/või osaleva TARGET2 talitlushäirega vastavalt määratlusele II lisas.

Päevasisese laenu andmise peatamine või lõpetamine

12.	Osalevad RKPd peavad peatama või lõpetama juurdepääsu päevasisesele laenule, kui esineb probleemsündmus ja/või järgmine: a) asjaomase üksuse osaleva RKP juures peetav konto blokeeritakse või suletakse; b) üksus ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud päevasisese laenu andmise nõuetele.

13.	Kui osalev keskpank peatab või lõpetab eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule, ei jõustu peatamine või lõpetamine enne, kui EKP on selle heaks kiitnud.

14.

Erandina punktist 13 võib osalev RKP kiireloomulistel asjaoludel viivitamata peatada eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule. Sellistel juhtudel peab osalev RKP sellest EKP-le viivitamata kirjalikult teatama. EKP-l on õigus osaleva RKP toiming ümber vaadata. Kui EKP ei ole kümne tööpäeva jooksul teate saamisest teatanud osalevale RKP-le selle toimingu ümbervaatamisest, loetakse, et EKP on selle heaks kiitnud.

---

(1)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(2)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(4)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

IV LISA

KÕRVALSÜSTEEMIDE ARVELDUSKORD

1.   Mõisted

Kooskõlas artikliga 2 kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

—	„arveldav keskpank (settlement central bank, SCB)” – eurosüsteemi keskpank, kus asub arveldava panga maksemooduli konto;

—	„arveldav pank (settlement bank)” – osaleja, kelle maksemooduli kontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks;

—

„debiteerimiskorraldus (debit instruction)” – kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja arveldavale keskpangale adresseeritud maksekorraldus debiteerimisvolituse alusel arveldava panga maksemooduli konto või allkonto debiteerimiseks ning kõrvalsüsteemi ühe maksemooduli konto või muu arveldava panga maksemooduli konto krediteerimiseks juhises näidatud summa võrra;

—

„debiteerimisvolitus (debit mandate)” – eurosüsteemi keskpanga poolt sätestatud staatiliste andmete vormi järgiv arveldava panga poolt antud volitus, mis on adresseeritud nii tema kõrvalsüsteemile kui ta tema arveldavale keskpangale ning millega volitatakse kõrvalsüsteemi esitama debiteerimisjuhiseid ja antakse arveldavale keskpangale juhis arveldava panga maksemooduli konto või allkontode debiteerimiseks debiteerimiskorralduste alusel;

—	„ICM teade (ICM broadcast message)” – teave, mis edastatakse teabe- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu üheaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2s osalejatele;

—

„krediteerimiskorraldus (credit instruction)” – kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi poolt peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga maksemooduli konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra;

—	„kõrvalsüsteemi keskpank (ancillary system central bank, ASCB)” – eurosüsteemi keskpank, kellega kõrvalsüsteem on sõlminud kahepoolse lepingu kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks maksemoodulis;

—	„lühike positsioon (short)” – kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise kohustuse olemasolu;

—	„maksekorraldus või kõrvalsüsteemi maksekorraldus (payment instruction, AS payment instruction)” – debiteerimiskorraldus või krediteerimiskorraldus;

—	„pikk positsioon (long)” – kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise nõudeõiguse olemasolu;

—	„teabe- ja kontrollimoodul (Information and Control Module, ICM)” – ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja algatada eriolukorras maksekorraldusi.

2.   Arveldavate keskpankade ülesanded

Iga eurosüsteemi keskpank tegutseb arveldava keskpangana iga arveldava panga suhtes, kelle jaoks see keskpank peab maksemooduli kontot.

3.   Keskpankade, kõrvalsüsteemide ja arveldavate pankate suhtekorraldus

1)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, esitavad arveldavate pankade nimekirja koos arveldavate pankade maksemooduli kontode andmetega, mille kõrvalsüsteemi keskpank salvestab ühisplatvormi staatiliste andmete (haldus)moodulis. Igal kõrvalsüsteemil on ICM kaudu juurdepääs tema asjaomaste arveldavate keskpankade nimekirjale.

2)	Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad viivitamata kõikidest muudatustest arveldavate pankade nimekirjas. Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad muudatuse kohta saatma ICM teate asjaomasele arveldavale keskpangale.

3)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, saavad oma arveldavatelt pankadelt debiteerimisvolitused ja muud asjakohased dokumendid ja edastavad need kõrvalsüsteemi keskpangale. Dokumendid esitatakse inglise keeles ja/või kõrvalsüsteemi keskpanga asukohariigi riigikeeles. Kui kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeel(ed) ei ole sama(d) mis arveldava keskpanga riigikeel(ed), esitatakse dokumendid ainult inglise keeles või inglise keeles ja kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeel(t)es. TARGET2-ECB kaudu arveldavad kõrvalsüsteemid peavad esitama dokumendid inglise keeles.

4)

Kui arveldav pank on vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemis osaleja, kontrollib kõrvalsüsteemi keskpank arveldava panga debiteerimisvolituse kehtivust ja teeb vajalikud kanded staatiliste andmete (haldus)moodulis. Kui arveldav pank ei ole vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi osaleja, edastab kõrvalsüsteemi keskpank debiteerimisvolituse (või selle elektroonilise koopia, kui kõrvalsüsteemi keskpank ja arveldav pank on nii kokku leppinud) asjaomas(t)ele arveldavatele keskpankadele selle kehtivuse kontrollimiseks. Arveldav keskpank teostab kontrolli ja teatab asjaomasele kõrvalsüsteemi keskpangale kontrollimise tulemusest viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Pärast kontrollimist ajakohastab kõrvalsüsteemi keskpank ICMs arveldavate pankade nimekirja.

5)	Kõrvalsüsteemi keskpanga poolt teostatav kontroll ei mõjuta kõrvalsüsteemi kohustust täita maksekorraldusi ainult alapunktis 1 osutatud nimekirja kantud arveldavate pankade kaudu.

6)	Kui tegemist ei ole samade üksustega, vahetavad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad teavet iga arveldamisel toimuva olulise sündmuse kohta.

4.   Maksekorralduste esitamine kõrvalsüsteemiliidese kaudu

1)	Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused peavad olema XML sõnumite vormis.

2)	Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu edastatud maksekorraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks ja arveldatakse II lisa sätete kohaselt.

3)

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui: a) maksekorraldus vastab võrguteenuse osutaja poolt kehtestatud reeglitele; b) maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele; c) arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja; ja d) kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.

5.   Maksekorralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1)

Krediteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil kõrvalsüsteemi keskpank on need aktseptinud. Debiteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil arveldav keskpank on need aktseptinud.

2)	Alapunkti 1 kohaldamine ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad maksekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise hetke ja/või kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste tagasivõtmatuks muutumise hetkena varasema ajahetke kui sätestatakse maksejuhise TARGET2 osasüsteemi sisestamise hetk.

6.   Arvelduskord

1)

Kui kõrvalsüsteem taotleb arvelduskorra kasutamist, peab asjaomane kõrvalsüsteemi keskpank võimaldama ühte või mitut järgmist arvelduskorda: a) arvelduskord nr 1 (likviidsuse ülekandmine); b) arvelduskord nr 2 (reaalajaline arveldus); c) arvelduskord nr 3 (kahepoolne arveldus); d) arvelduskord nr 4 (tavaline mitmepoolne arveldus); e) arvelduskord nr 5 (samaaegne mitmepoolne arveldus); f) arvelduskord nr 6 (sihtotstarbega likviidsus).

2)	Arveldavad keskpangad toetavad kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamist kooskõlas alapunktis 1 osutatud arvelduskorra valikuga, sh arveldavad maksejuhiseid arveldavate pankade maksemooduli kontodel või allkontodel.

3)	Alapunktis 1 osutatud arvelduskorra üksikasjad on toodud punktides 9 kuni 14.

7.   Maksemooduli konto avamise kohustuse puudumine

Kõrvalsüsteemidel ei ole kõrvalsüsteemiliidest kasutades kohustust saada TARGET2 osasüsteemi otseosalejaks või pidada maksemooduli kontot.

8.   Arvelduskorra toetuseks kasutatavad kontod

1)	Lisaks maksemooduli kontodele võivad kõrvalsüsteemide keskpangad, kõrvalsüsteemid ja arveldavad pangad avada maksemoodulis järgmist liiki kontosid, et kasutada punkti 6 alapunktis 1 osutatud arvelduskordi: a) tehnilised kontod; b) peegelduvad kontod; c) tagatiskontod; d) allkontod.

2)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 4, 5 või 6, avab ta asjaomastele kõrvasüsteemidele oma TARGET2 osasüsteemis tehnilised kontod. Neid kontosid võib kõrvalsüsteemi keskpank pakkuda ka arvelduskorra nr 2 ja 3 kasutamiseks. Arvelduskorra nr 4 ja 5 jaoks tuleb avada eraldi tehnilised kontod. Tehniliste kontode jääk peab vastava kõrvalsüsteemi arvelduskorra lõpetamisel olema null või positiivne ning päevalõpujääk peab olema null. Tehnilised kontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi panga tunnuskoodi (BIC) abil.

3)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub integreeritud mudeli osas arvelduskorda nr 1 või 6, võib ta integreeritud mudeli arvelduskorra nr 3 või 6 jaoks avada oma TARGET2 osasüsteemis peegelduvad kontod. Peegelduvad kontod on eriotstarbelised maksemooduli kontod, mida kõrvalsüsteemi keskpank peab TARGET2 osasüsteemis kasutamiseks kõrvalsüsteemi poolt. Peegelkontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi keskpanga panga tunnuskoodi (BIC) abil.

4)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub arvelduskorda nr 4 või 5, võib ta avada kõrvalsüsteemile oma TARGET2 osasüsteemis tagatiskonto. Sellistel kontodel olevaid summasid kasutatakse, et arveldada kõrvalsüsteemi maksekorraldusi juhul, kui arveldava panga maksemooduli kontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Tagatiskontosid võivad pidada kõrvalsüsteemi keskpangad, kõrvalsüsteemid või tagatise andjad. Tagatiskontod tuvastatakse vastava kontoomaniku panga tunnuskoodi (BIC) abil.

5)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto panga tunnuskoodi (BIC) ning vastavat allkontot eristatava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32st märgist (kooskõlas vastava siseriikliku panga kontonumbri struktuuriga).

6)	Punkti 1 alapunktides a kuni d osutatud kontosid ei avaldata TARGET2 kataloogis. Osaleja taotlusel esitatakse kontoomanikule kõikide nende kontode kohta iga tööpäeva lõpus asjakohased kontoväljavõtted (MT 940 ja MT 950).

7)	Käesolevas punktis osutatud liiki kontode avamise reegleid ja nende kohaldamist arvelduskorrale võib täpsustada kõrvalsüsteemide ning kõrvalsüsteemide keskpankade kahepoolsetes lepingutes.

9.   Arvelduskord nr 1 – Likviidsuse ülekandmine

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 1, peavad võimaldama likviidsuse ülekandmist peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole kõrvalsüsteemiliidest kasutades. Likviidsuse ülekandmise võib algatada kas kõrvalsüsteem või arveldav keskpank, tegutsedes kõrvalsüsteemi nimel.

2)	Arvelduskorda nr 1 on lubatud kasutada ainult integreeritud mudelis, mille puhul vastav kõrvalsüsteem peab kasutama peegelduvat kontot, et koguda arveldava panga poolt eraldatud vajalikku likviidsust ning seejärel kanda see likviidsus tagasi arveldava panga maksemooduli kontole.

3)	Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel peab olema ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest. Kui kõrvalsüsteem algatab likviidsuse ülekande peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole, teatatakse arveldavale pangale krediteerimisest SWIFT MT 202 sõnumiga.

10.   Arvelduskord nr 2 – Reaalajaline arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 2, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldusi ükshaaval ja mitte kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 2 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Sel juhul avab kõrvalsüsteemi keskpank asjaomasele kõrvalsüsteemile tehnilise konto. Kõrvalsüsteemi keskpank ei või kõrvalsüsteemile osutada laekuvate ja väljuvate maksete järjestamise haldamise teenust, mis võib olla nõutav selliseks mitmepoolseks arvelduseks. Kõrvalsüsteem on ise vastutav vajaliku järjestamise eest.

3)	Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)	Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemile teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

11.   Arvelduskord nr 3 – Kahepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 3, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingu raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 3 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis punkti 10 alapunkti 2 järgmiste erisustega: a) eraldi failidena esitatakse maksekorraldused: i) debiteerida lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning ii) debiteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteerida pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid; ja b) pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid krediteeritakse pärast lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontode debiteerimist.

3)	Kui mitmepoolne arveldus ebaõnnestub (näiteks kuna kõik laekumised lühikese positsiooniga arveldavate pankade kontodelt ei ole tulemuslikud), peab kõrvalsüsteem esitama maksekorraldused, et pöörata tagasi juba arveldatud debiteerimistehingud.

4)	Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda: a) maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3; ja/või b) punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

5)	Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest/ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

12.   Arvelduskord nr 4 – Tavaline mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 4, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemi esitatud maksekorraldused kogumitena. Kõrvalsüsteemi keskpangad avavad kõrvalsüsteemile vastava tehnilise konto.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad peavad tagama maksekorralduste nõutava järjestamise. Nad kirjendavad krediteerimised ainult juhul, kui kõik debiteerimised on edukalt teostatud. Maksekorraldused, mis on ette nähtud a) „lühikese positsiooniga” arveldavate pankade kontode debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimiseks; ning b) pika positsiooniga arveldavate pankade kontode krediteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehniliste kontode debiteerimiseks, esitatakse ühe failina.

3)

Esimesena arveldatakse maksekorraldused lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli konto debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemide tehnilise konto krediteerimiseks. Alles pärast kõikide selliste maksekorralduste arveldamist (sh võimalikud ülekanded tehnilisele kontole tagatissumma mehhanismi kaudu), krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid.

4)	Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

5)	Kui lühikese positsiooniga arveldaval pangal ei ole oma maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, käivitab kõrvalsüsteemi keskpank tagatissumma mehhanismi, kui selles on kokku lepitud kõrvalsüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi kahepoolses lepingus.

6)	Kui tagatissumma mehhanismi ei ole ette nähtud ja arveldus tervikuna ei teostu, on kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pädevad tagasi lükkama kõik failis sisalduvad maksekorraldused ning tagasi pöörama juba arveldatud maksekorraldused.

7)	Kõrvalsüsteemi keskpangad teatavad arveldavatele pankadele arvelduse ebaõnnestumisest ICM teatega.

8)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda: a) maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3; b) punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust; c) tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

9)	Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

13.   Arvelduskord nr 5 – Samaaegne mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 5, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemi esitatud maksekorraldused. Vastavate maksekorralduste arveldamiseks kasutatakse 4. algoritmi (vt II lisa I liide). Erinevalt arvelduskorrast nr 4 järgib arvelduskord nr 5 „all-or-nothing” põhimõtet. Selle korra kohaselt debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid samaaegselt (mitte järjekorras nagu arvelduskorra nr 4 kohaselt). Punkt 12 kehtib mutatis mutandis järgmiste erisustega. Kui ühte või mitut maksekorraldust ei saa arveldada, pannakse kõik maksekorraldused järjekorda ja korratakse järjekorras olevate kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamiseks punkti 16 alapunktis 1 osutatud 4. algoritmi.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda: a) maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3; b) punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust; c) tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

3)	Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

4)	Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavatele pankadele ICM teatega.

14.   Arvelduskord nr 6 – Eraldatud likviidsus

1)

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka integreeritud mudeli puhul kooskõlas alapunktidega 3 kuni 10 ja 11 kuni 13 allpool. Integreeritud mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajaliku likviidsuse kogumiseks kasutama peegelduvat kontot. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2)	Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga nende maksemooduli kontode, ja asjakohastel juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

A.   Liidesühendusega mudel

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist: a) võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole (edaspidi „eraldatud likviidsus”) enne töötlemist kõrvalsüsteemis; ja b) arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

4)

Arvelduskorra nr 6 pakkumise korral: a) arveldav keskpank peab avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta; ja b) kõrvalsüsteemi keskpank peab avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile: 1) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt; ning 2) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

5)	Arvelduskorda nr 6 saab kasutada nii päevaseks kui ka öiseks kõrvalsüsteemi arvelduseks. Viimasel juhul algab uus tööpäev viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse vastavate kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

6)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses likviidsuse eraldamisega järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt: a) püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on antud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, jõustuvad alles ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist; b) jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumi kaudu arvelduskorra nr 6 töötsükli kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel), arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötlemistsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteem on esitanud jooksva korralduse, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt; ja c) SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata. Töötsükli kestel arveldatud korraldustest kõrvalsüsteemi ei teavitata.

7)

Arvelduskord nr 6 algab teatega „Tööperioodi algus” ja lõpeb teatega „Tööperioodi lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem. Kõrvalsüsteemi öiseks arveldusperioodi alustamiseks saadab teate „Tööperioodi algus” kõrvalsüsteemi keskpank. Teade „Tööperioodi algus” käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teade „Tööperioodi lõpp” alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

8)	Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus” ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda.

9)	Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

10)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse tema allkontodele (s.t kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

B.   Integreeritud mudel

11)	Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6 integreeritud mudeli jaoks, peavad toetama vastavat arveldust. Kui arvelduskorda nr 6 kasutatakse integreeritud mudeli jaoks päevasel arveldusperioodil, pakutakse ainult piiratud võimalusi.

12)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses integreeritud mudeliga pakuvad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad järgmist tüüpi likviidsuse ülekandmise teenuseid peegelduvale kontole: a) Püsikorraldused päevaseks ja öiseks töötluseks kõrvalsüsteemi tehingute jaoks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, jõustuvad alles järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui päevaseks töötluseks esitatud püsikorraldus ei ole kaetud, lükatakse see kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal tagasi. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist; b) jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Juhul kui on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt; ja c) SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

13)	Mutandis mutandis kehtivad teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” reeglid ning liidesühendusega mudeli tsükli alguse ja lõpu reeglid.

15.   Valikulised ühendusega mehhanismid

1)

Arvelduskorra nr 3, 4 ja 5 jaoks võivad kõrvalsüsteemi keskpangad pakkuda valikulist ühendusega mehhanismi „Teatamisperiood”. Kui kõrvalsüsteem (või tema kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel) on määratlenud valikulise „Teatamisperioodi”, saab arveldav pank ICM teate selle kohta, millise ajani võib arveldav pank nõuda maksekorralduse tagasipööramist. Arveldav keskpank võtab sellise nõude arvesse ainult siis, kui see on edastatud kõrvalsüsteemi kaudu, kes on selle heaks kiitnud. Arveldus algab, kui arveldav keskpank ei saa sellist nõuet enne „Teatamisperioodi” lõppu. Kui arveldav keskpank saab „Teatamisperioodi” jooksul sellise nõude, siis: a) kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse kahepoolseks arveldamiseks, lükatakse maksekorraldus tagasi; ja b) kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks või arvelduskorras nr 4 ebaõnnestub arvelduse teostamine, lükatakse kõik failis olevad maksekorraldused tagasi ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse ICM teatega.

2)

Kui kõrvalsüsteem saadab arvelduskorraldused enne kavakohast arveldusaega („alates”), salvestatakse korraldused, kuni ettenähtud aeg on kätte jõudnud. Sel juhul edastatakse maksekorraldused sisendkontrolli alles siis, kui „alates” aeg on saabunud. Seda valikulist mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 1 ja 2.

3)

Arveldusperiood („kuni”) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni” ajahetke saabumisel on maksekorraldused, mida ei ole veel arveldatud, lükatakse need maksekorraldused kas tagasi või, arvelduskorra nr 4 ja 5 puhul, võidakse aktiveerida tagatissumma mehhanism. Arveldusperioodi („kuni”) võib määrata arvelduskordade nr 1, 2, 3, 4 ja 5 puhul.

4)

Tagatissumma mehhanismi võib kasutada, kui arveldava panga likviidsus ei ole piisav, et täita tema kohustusi, mis tulenevad kõrvalsüsteemi arveldusest. Seda mehhanismi kasutatakse, et võimaldada kõikide kõrvalsüsteemi arveldusse kuuluvate maksekorralduste arveldamiseks täiendavat likviidsust. Mehhanismi võib kasutada arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul. Tagatissumma mehhanismi kasutamiseks on vajalik kasutada eraldi tagatiskontot, kus on olemas või tehakse nõudmisel kättesaadavaks „erakorraline likviidsus”.

16.   Kasutatavad algoritmid

1)

4. algoritm toetab arvelduskorda nr 5. Et muuta arveldust sujuvamaks ja vähendada vajatavat likviidsust, hõlmatakse kõik kõrvalsüsteemi maksekorraldused (olenemata nende prioriteedist). Arvelduskorras nr 5 arveldamisele kuuluvad kõrvalsüsteemi maksekorraldused jätavad vahele sisendkontrolli ning neid hoitakse maksemoodulis eraldi kuni jooksva optimeerimisprotsessi lõpuni. 4. algoritmi sama tööperioodi jooksul kaasatakse mitu arvelduskorda nr 5 kasutavat kõrvalsüsteemi, kui nad kavatsevad arveldada samal ajal.

2)

Arvelduskorras nr 6 võib arveldav pank määrata likviidsuse ulatuse, mida kasutatakse teatavast kõrvalsüsteemist lähtuvate positsioonide arvelduseks. Selleks eraldatakse vajalik likviidsus eraldi allkontol (liidesühendusega mudel). 5. algoritmi kasutatakse kõrvalsüsteemi öises arvelduses ja päevases arveldusperioodis. Arveldamisel debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontosid kõrvalsüsteemi tehnilise konto kasuks ning seejärel debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot pika positsiooniga arveldavate pankade allkontode kasuks. Positiivse jäägiga saldode korral võib kirjendamine toimuda vahetult arveldava panga maksemooduli kontol, kui see on kõrvalsüsteemi poolt vastavas tehingus määratletud. Kui ühe või mitme debiteerimiskorralduse arveldamine ebaõnnestub (näiteks kõrvalsüsteemi vea tõttu), pannakse vastav makse allkontol järjekorda. Arvelduskord nr 6 võib allkontodel kasutada 5. algoritmi. Lisaks ei pea 5. algoritm arvestama piiranguid ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõik kogupositsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

17.   Peatamise ja lõpetamise tagajärjed

Kui kõrvalsüsteemi maksekorralduste arveldustsükli kestel jõustub tema suhtes kõrvalsüsteemiliidese kasutamise peatamine või lõpetamine, on kõrvalsüsteemi keskpank volitatud arveldustsükli kõrvalsüsteemi nimel lõpuni viima.

18.   Tasud ja arved

1)

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb kolmest komponendist järgmiselt: a) igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I); b) teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 4 167 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II); järk Alates (miljon eurot/päev) Kuni (miljon eurot/päev) Aastatasu Kuutasu 1 0 Vähem kui 1 000 5 000 EUR 417 EUR 2 1 000 Vähem kui 2 500 10 000 EUR 833 EUR 3 2 500 Vähem kui 5 000 20 000 EUR 1 667 EUR 4 5 000 Vähem kui 10 000 30 000 EUR 2 500 EUR 5 10 000 Vähem kui 50 000 40 000 EUR 3 333 EUR 6 üle 50 000 — 50 000 EUR 4 167 EUR Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist; c) tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites TARGET2 osalejatele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega: — võimaluse B puhul jagatakse maksekorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja — lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 100 eurot võimaluse A puhul ja 1 250 eurot võimaluse B puhul.

2)	Kõik tasud seoses kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste või selle poolt saadud maksetega kas osalejaliidese või kõrvalsüsteemiliidese kaudu maksab ainult vastav kõrvalsüsteem. EKP nõukogu võib kehtestada täpsemad reeglid kõrvalsüsteemiliidese kaudu arveldatud tasustatavate tehingute kohta.

3)

Iga kõrvalsüsteem saab arve oma asjaomaselt kõrvalsüsteemi keskpangalt eelmise kuu kohta alapunktis 1 osutatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks kõrvalsüsteemi keskpanga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt määratud kontolt.

4)

Käesoleval punkti kohaldamisel loetakse kõik kõrvalsüsteemid, mis on määratud direktiiviga 98/26/EÜ kohaselt, iseseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kaks või enam neist kuuluvad samale juriidilisele isikule. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tingimuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel vormistatud dokument (näiteks lepingu osaleja ja süsteemikäitaja vahel); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlepingud; ja d) maksete ja/või väärtpaberitehingute realiseerimiseks, arveldamiseks ja/või tasaarveldamiseks osalejate vahel.