I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

24.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 219/9

KOMISJONI OTSUS,

24. aprill 2007,

riigiabi kohta, mida Sloveenia rakendab oma õigusaktide raames kvalifitseeritud energiatootjate suhtes (nr C 7/2005)

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1181 all)

(Ainult sloveenikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/580/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles vastavalt nimetatud artiklitele kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi, (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Komisjonis 1. oktoobril 2003 registreeritud kirjaga edastas Sloveenia programmi Sloveenia Vabariigi elektrijaamade luhtunud kulude katmiseks vastavalt Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Tšehhi Vabariigi ja Ungari Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu IV lisa lõike 3 alalõike 1 punktis c sätestatud menetlusele. Teatis registreeriti riigiabi juhtumina nr SI 7/03.

(2)	Järgneva kirjavahetuse käigus selgus, et kaks menetluse asjaolude kirjelduses mainitud elektrijaama on abi saanud ka teisest riigiabi kavast. Nimetatud teine riigiabi kava (edaspidi „kava”) on komisjonis registreeritud 6. detsembril 2004 riigiabi juhtumina nr NN 80/04.

(3)

Komisjon kahtleb tema käsutuses oleva teabe põhjal abikava teatavate osade kokkusobivuses ühisturuga. Sellega seoses võttis komisjon 2. veebruaril 2005 vastu otsuse algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus (edaspidi „uurimismenetluse algatamise otsus”) ning kutsus Sloveeniat esitama märkusi. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus avaldati 15. märtsil 2005Euroopa Liidu Teatajas. (2) Kõiki huvitatud isikuid kutsutakse üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul alates avaldamise kuupäevast.

(4)

11. märtsil 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. märtsil 2005, esitas Sloveenia oma märkused seoses ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlustega. 25. aprillil 2005, 11. juulil 2005, 23. novembril 2005 ja 22. juunil 2006 saatis komisjon Sloveeniale täiendavaid küsimusi, millele vastati vastavalt 14. juuni 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis samal kuupäeval, 20. septembri 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis samal kuupäeval, 31. jaanuari 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis samal kuupäeval, ja 7. juuli 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis 14. juulil 2006.

(5)	Komisjonile ei laekunud huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

(6)	25. oktoobril 2006 toimus komisjoni ja Sloveenia ametiasutuste vaheline tehniline nõupidamine, mille tulemusena edastas Sloveenia komisjonile täiendavat teavet 23. novembri 2006. aasta kirjaga, mis registreeriti komisjonis 24. novembril 2006.

2. ABIKAVA KIRJELDUS

(7)	Abikava käivitati 2001. aastal, et toetada Sloveenias elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest ning soojus- ja elektrienergia koostootmist ja tagada elektrienergia tarnekindlus kodumaistest energiaallikatest.

(8)	Abikavast abi saamiseks peab Keskkonna-, ruumilise planeerimise ja energeetikaministeerium olema tootja nimetanud „kvalifitseeritud tootjaks.” (3)

(9)

Kvalifitseeritud tootja staatuse võib anda kolme liiki elektrienergiatootjatele:

i)	elektrijaamad, mis toodavad elektrit taastuvatest energiaallikatest, välja arvatud üle 10 MW võimsusega hüdroelektrijaamad;

ii)	tootjad, kes kasutavad üle keskmise energiatõhususega soojus- ja elektrienergia koostootmist, välja arvatud üle 10 MW võimsusega munitsipaalsoojusjaamad ja üle 1 MW võimsusega tööstuslikud soojusjaamad;

iii)	Trbovlje termoelektrijaama (edaspidi „Trbovlje” jaam) tootmise see osa, kus kasutatakse kuni 15 % kodumaist primaarenergiat, et katta Sloveenia elektritarbimise vajadusi.

(10)	Kvalifitseeritud tootjate turuosa Sloveenia elektritootmise turul oli 2003. aastal ligikaudu 11,2 %. Ilma Trbovlje jaama ja Ljubljana soojus- ja elektrijaamata oleks kvalifitseeritud tootjate turuosa 2,7 % juures.

(11)

Kvalifitseeritud tootjatel on õigus sellele, et võrguoperaator, kellega nad on ühendatud, ostab kogu nende toodangu kindlaksmääratud hinnaga, mille riik igal aastal läbi vaatab. See hind on turuhinnast kõrgem. Kvalifitseeritud tootjad võivad elektrit müüa ka turul otse, millisel juhul on neil õigus riigilt saada preemiat, mis katab erinevuse tulu vahel, mille nad oleksid saanud elektri müümisel otse oma võrguoperaatorile, ja tulu vahel, mille nad turul tegelikult teenisid.

(12)

Võrguoperaatorid katavad ostukohustusest tekkinud kahju seadusega kehtestatud fondist tehtavate maksetega. Fondi vahendeid kasutatakse ka nendele kvalifitseeritud tootjatele preemiate maksmiseks, kes otsustavad elektrit turul müüa. Fondi saadakse vahendeid elektritarbimisele kehtestatud maksutaolistest lõivudest, mida maksavad kõik elektritarbijad Sloveenias.

3. MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSES TÕSTATATUD KAHTLUSED

(13)	Komisjon jõudis tema käsutuses oleva teabe analüüsimisel esialgsele järeldusele, et toetus oli riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest asjaomase määratluse neli kumulatiivset kriteeriumi oli täidetud.

(14)	Komisjon kahtles ka selles, kas abikava on ühisturuga kokkusobiv.

(15)

Komisjon analüüsis juhtumit esialgu vastavalt ühenduse suunistele keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta (4) (edaspidi „keskkonnasuunised”). Analüüsi tulemusena tekkis kahtlus, et abi ei ole nende suunistega kooskõlas, eriti taastuvat energiat kasutavate tootjate ja efektiivse soojus- ja elektrienergia koostootmise määratluse osas, samuti riigiabi määra osas, võrreldes tootmise käigus tekkiva tegeliku ülekuluga.

(16)

Teiseks analüüsis komisjon nimetatud abi lähtuvalt komisjoni teatisest, mis käsitleb luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodikat (5) (edaspidi „metoodika”). Analüüsi tulemusel tekkis kahtlus, et abikava ei ole nimetatud metoodikaga kooskõlas. Täpsemalt tuvastas komisjon, et abi mahtude arvutamisel kasutatud metoodika ei võimaldanud määratleda abi mahtu iga elektrijaama kohta eraldi, mis on komisjoni metoodika kohaselt kohustuslik.

(17)

Kolmandaks analüüsis komisjon abi kui hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenusega seotud kulude katmiseks. Analüüsi tulemusena tekkis kahtlus, et abi ei ole kohaldatav, sest komisjon ei suutnud enamuse abisaajate puhul piisava täpsusega tuvastada, millist üldist majandushuvi pakkuvat teenust nad osutasid ning ainsa abisaaja puhul, kus see teenus suudeti täpselt määratleda, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks määrata hüvitise proportsionaalset mahtu.

(18)	Komisjon on arvamusel, et abi rahastamine elektritarbijatele kehtestatud maksulaadse lõivu kaudu ei ole kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 25 ja 90.

4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(19)	Pärast menetluse algatamise otsust ei laekunud komisjonile huvitatud isikutelt ühtegi märkust.

5. LIIKMESRIIKIDE ESIALGSED MÄRKUSED

(20)	11. märtsil 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. märtsil 2005, esitas Sloveenia oma märkused seoses menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlustega. Nendes märkustes käsitleti ainult riigiabi määratlust ja maksutaolise lõivu mõistet.

5.1. Riigiabi olemasolu

(21)

Sloveenia märkis, et Sloveenia jaotusettevõtjad ei kuulu 100 % riigile. Sloveenia väitel kuuluvad operaatorid riigi (ligikaudu 80 % osalus) ja erakapitali investeerimisfondide ning muude ettevõtjate (ligikaudu 20 % osalus) omandisse. Lisaks ei tehta Sloveenia õigusaktides ostukohustuse kava puhul mingit vahet riigi ja eraomandisse kuuluvate operaatorite vahel. Energiaseaduse (6) kohaselt ei pea operaator tingimata kuuluma riigi omandisse, vaid võib kuuluda kas era- või riigiomandisse.

(22)	Sloveenia on arvamusel, et asjaolu, et riigi omandisse kuuluv mingi konkreetne üksus osaleb ostukohustuse kavas, ei viita sellele, et tegemist on riigiabiga. Viidati Euroopa Kohtu 13. märtsi 2001. aasta otsusele kohtuasjas C-379/98.

(23)

Lisaks väidab Sloveenia, et kvalifitseeritud tootjatelt elektri ostmise süsteem, mis on sätestatud Sloveenia õigusaktides, on väga sarnane komisjonis uuritud teiste kavadega, nt juhtumid NN 27/2000 ja NN 68/2000, (7) mille puhul komisjon leidis, et riigiabi ei olnud kaasatud. Sloveenia väitel leidis komisjon otsuses nende kahe juhtumi kohta, et kõnealuste juhtumite puhul ei olnud riigi vahendeid kaasatud, sest ostukohustus oli pandud nii mitmetele era- kui riiklikele võrguoperaatoritele. Seega ei saa asjaomaseid õigusakte ehk juhtumeid käsitleda selliselt, nagu oleks riigi ressursid olnud kaasatud.

(24)	Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi ja praegu kehtivat süsteemi, leidis Sloveenia, et asjaomaste üksuste omandiküsimus ei saa vahendite olemust muuta, kui sellised vahendid ei tule riigi ressurssidest.

(25)

Lisaks ei moodusta Sloveenia väitel riigi osalusega äriühingule tehtavad kohustuslikud maksed riigiabi, kui asjaomasel äriühingul puudub õigus neid rahalisi vahendeid vabalt kasutada. Ostukohustuse puhul on abikava rahastamise allikaks võrgu kasutamise eest makstav tasu, mida maksavad kõik elektritarbijad, ning millest ühe osa saavad võrguoperaatorid erikontole varem kindlaks määratud otstarbeks.

5.2. Maksutaoline lõiv

(26)

Sloveenia märkis, et ostukohustuse kava rahastatakse osaliselt võrgu kasutamise eest võetavast tasust, mida maksavad kõik elektritarbijad ühtsetel ja varem kindlaksmääratud tingimustel. Võrgu kasutamise eest võetava tasu osad määrab kindlaks energiaagentuur (energiaturu reguleerija) ja valitsus. Hinnaerinevused kaetakse sel viisil, et võrguoperaatorid ostavad elektrit varem kindlaksmääratud hinnaga ja müüvad seda turuhinnaga. Kõik tekkivad kahjud kaetakse võrgu kasutamise tasu teatavast osast. Seega ei saa ostukohustusega operaatorid rahalisi vahendeid riigilt, vaid võrgu kasutamise tasu teatavast osast.

(27)	Operaatorid peavad kõnealused rahalised vahendid paigutama erikontole. Rahalisi vahendeid kasutatakse ka täiendavate preemiate maksmiseks, kui kvalifitseeritud tootjad müüvad osa elektrist iseseisvalt või vahendaja kaudu.

(28)	Sloveenia väitis, et abikava ei hõlma riigi vahendeid ega muid vahendeid, mille kaudu riigi vahendite edastamine võiks toimuda. Abikava rahastamise ressursse ei saa lugeda maksutaolistest lõivudest tulenevateks, sest need ei ole pärit riigi eelarvest ning neid ei saa ka riigiga seostada.

6. TÄIENDAV TEAVE, MILLE SLOVEENIA ESITAS

(29)	Edasise kirjavahetuse käigus edastas Sloveenia komisjonile täiendavat teavet ja abikava alusel võetud kohustused.

Taastuvad energiaallikad

(30)

Sloveenia esitas uut üksikasjalikku teavet abikava keskkonnakaitse eesmärkide kohta. Esiteks loodi abikava selleks, et aidata kaasa üldiste keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele:

i)	tõhusam energiakasutus;

ii)	ühenduse energiabilansis taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine 8,8 protsendilt 2001. aastal 12 protsendile 2010. aastaks.

(31)

Need eesmärgid sisaldavad ka elektri- ja soojusenergia koostootmise ja taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärke, mis mõlemad kuuluvad elektrienergia ostukavasse. Need eesmärgid on muu hulgas kooskõlas 27. septembri 2001. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/77/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta elektrienergia siseturul) (8) Sloveenia jaoks seatud eesmärkidega. Direktiiviga 2001/77/EÜ seatakse liikmesriikidele soovituslikud eesmärgid. Sloveenia puhul on eesmärgiks seatud, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaal peaks 2010. aastaks elektritarbimisest moodustama 32,6 %.

(32)

Abikava raames ostetakse elektrit 434 elektrijaamast, millest 430 on ühendatud jaotusvõrku ja neli ülekandevõrku. Rohkem kui 90 % jaotusvõrku ühendatud elektrijaamadest on hüdroelektrijaamad, ülejäänud osa moodustavad biomassi- ja päikeseenergia jaamad ning elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamad.

(33)	Abikava on kehtinud alates hindade kehtestamise ja kvalifitseeritud elektritootjatelt elektri ostmise eeskirju käsitleva määruse (9) jõustumisest 4. aprillil 2002.

(34)	Kvalifitseeritud elektrijaamade ja võrgu- või süsteemioperaatorite vahel praegu kehtivad elektrienergia ostulepingud on sõlmitud kümneks aastaks.

(35)	Sloveenia selgitas, et vastavalt 1999. aasta energiaseaduse artiklile 4 määratletakse taastuvaid energiaallikaid direktiivi 2001/77/EÜ sätete kohaselt.

(36)

Abikava peamine eemärk on tagada uute kvalifitseeruvate elektrijaamaprojektide arendamiseks ja rakendamiseks vajalikud majandustingimused. Ostuhindade kindlaksmääramisel eri liiki kvalifitseeruvate elektrijaamade jaoks kasutati iga kvalifitseeruva elektrijaama puhul (arvestades primaarenergia allikat ja suurust) kuluanalüüsi, et tagada vähemalt minimaalne tulu, mis on vajalik uute investeeringute tegemiseks. Abi- või preemiasumma määratakse kindlaks vahena elektri ühtse iga-aastase ostuhinna ja keskmise turuhinna vahel. Kui turuhind kasvab, vähendatakse vastavalt preemiaid.

(37)

Allpool esitatud tabelis võrreldakse kvalifitseeritud tootjate tootmiskulusid, võttes arvesse elektrijaama tehnoloogiat ja suurust, abikavas pakutavate preemiatega. Keskmise turuhinnana on tabelis kasutatud 8 SIT/kWh. Seda tuleks kasutada ainult võrdlemiseks, sest kui turuhinnad tõusevad, vähendatakse vastavalt preemiaid.

(38)

Kõikidel juhtudel on tootmiskulud suuremad kui keskmine turuhind ja kvalifitseeritud tootjate kava kohane tagatud ühtne ostuhind.

Tabel 1

Kvalifitseeritud elektrijaamade tootmiskulude võrdlus abikava kohase ostuhinnaga

Kvalifitseeritud elektrijaama liik, võttes arvesse primaarenergia allikat		Võimsus	Tootmiskulud	Vahe	Preemia
	Suurus	[kW]	[SIT/kWh]	[SIT/kWh]	[SIT/kWh]
Hüdroelektrijaamad	Kuni 1 MW	100	15,53	7,53	6,75
Hüdroelektrijaamad	1 MW kuni 10 MW	3 000	14,33	6,33	6,23
Biomassi energiajaamad	Kuni 1 MW	600	24,80	16,80	8,69
Biomassi energiajaamad	Üle 1 MW	1 500	18,18	10,18	8,17
Tuuleenergiajaamad	Kuni 1 MW	100	23,28	15,28	6,55
Tuuleenergiajaamad	Üle 1 MW	20 000	15,49	7,49	6,05
Maasoojuse energiajaamad		3 000	14,59	6,59	6,05
Päikeseenergia jaamad	kuni 36 kW	36	175,26	167,26	81,67
Päikeseenergia jaamad	Üle 36 kW	100	122,58	114,58	7,46
Muud kvalifitseeritud elektritootjad (biogaas)		120	30,39	22,39	20,97
Kvalifitseeritud elektritootjad või olmejäätmeid kasutavad soojusjaamad	Kuni 1 MW	100	13,97	5,97	4,74
	1 MW kuni 10 MW	3 000	12,08	4,08	3,87
Soojusjaamad, kus kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmist kaugküttejaama jaoks	Kuni 1 MW	700	16,54	8,54	5,9
	1 MW kuni 10 MW	3 000	14,56	6,56	5,38
Tööstuse soojusjaamad soojus- ja elektrienergia koostootmise võimalusega	Kuni 1 MW	700	14,95	6,95	4,83
NB. Turuhinnana on kasutatud SIT 8/kWh.

(39)

Kuluanalüüsist ja järgmises tabelis esitatud kvalifitseeritud elektrijaamu hõlmavast majandusarvestusest nähtub, et abikava raames kohaldatavate ostuhindade neto nüüdisväärtus ei ole suurem ükskõik millise kvalifitseeritud elektrijaama kõigi investeerimiskulude neto nüüdisväärtusest.

Tabel 2

Ostuhindade neto nüüdisväärtuse võrdlus kvalifitseeritud elektrijaamade investeerimiskuludega

Kvalifitseeritud elektrijaama liik, võttes arvesse primaarenergia allikat		Võimsus	Prognoositud aastakäive	Investeerimisega seotud erikulud	Investeeringud	Aastapreemia	Preemia – investeerimiskulud (neto nüüdisväärtus)
	Suurus	[kW]	[MWh]	[SIT/kW]	[SIT miljonit]	[SIT miljonit]	[SIT million]
Hüdroelektrijaamad	Kuni 1 MW	100	456	480 000	48	2,9	–21,0
Hüdroelektrijaamad	1 MW kuni 10 MW	3 000	10 656	380 000	1 140	63,1	– 549,1
Biomassi energiajaamad	Kuni 1 MW	600	2 725	990 000	594	22,5	– 369,3
Biomassi energiajaamad	Üle 1 MW	1 500	6 813	660 000	990	52,9	– 492,1
Tuuleenergiajaamad	Kuni 1 MW	100	187	341 000	34	1,2	–22,2
Tuuleenergiajaamad	Üle 1 MW	20 000	40 800	253 000	5 060	234,5	–2 802,2
Maasoojusenergia jaamad		3 000	20 736	715 000	2 145	119,2	–1 029,1
Päikeseenergia jaamad	kuni 36 kW	36	34	1 430 000	52	2,7	–26,2
Päikeseenergia jaamad	Üle 36 kW	100	116	1 210 000	121	0,8	– 105,4
Muud kvalifitseeritud elektritootjad (biogaas)		120	628	913 000	110	12,5	–1,0
Kvalifitseeritud elektritootjad või olmejäätmeid kasutavad soojusjaamad	Kuni 1 MW	100	624	319 000	32	2,8	–7,0
	1 MW kuni 10 MW	3 000	19 728	286 000	858	72,5	– 212,0
Soojusjaamad, kus kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmist kaugküttejaama jaoks	Kuni 1 MW	700	2 496	198 000	139	16,1	–16,0
	1 MW kuni 10 MW	3 000	10 698	165 000	495	63,0	–19,3
Tööstuse soojusjaamad soojus- ja elektrienergia koostootmise võimalusega	Kuni 1 MW	700	3 135	187 000	131	2,5	–5,0
NB. Vastavalt ostumäärusele kohaldatakse 8 % amortisatsioonimäära, 15aastast perioodi ja ostuhinna või preemia vähendamist 5 % võrra viie aasta möödumisel ning 10 % võrra vähendamist 10 aasta möödumisel.

(40)

Iga üksiku kvalifitseeritud elektrijaama preemiad sisaldavad ka Sloveenia õigusaktidega ettenähtud kapitalitulu, mis võrdub riiklikest vahenditest tehtud investeeringute minimaalse 8 % diskontomääraga. Ostuhindade ja preemiate muutmatajätmine tähendab, et kõigi taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade praegune kapitalitulu on alla 8 %, mida on näha ka järgmises tabelis. Päikeseenergiajaamad, eelkõige väikese ja keskmise suurusega jaamade, ei saa preemiate tõttu kapitalitulu (negatiivne tulu).

Tabel 3

Kapitalitulu kvalifitseeritud elektrijaamade lõikes

Kvalifitseeritud elektrijaama liik primaarenergia allika lõikes		Võimsus	Premium	Preemias sisalduv kapitalitulu
	Suurus	[kW]	[SIT/kWh]
Hüdroelektrijaamad	Kuni 1 MW	100	6,75	6,95 %
Hüdroelektrijaamad	1 MW kuni 10 MW	3 000	6,23	7,90 %
Biomassi energiajaamad	Kuni 1 MW	600	8,69	2,30 %
Biomassi energiajaamad	Üle 1 MW	1 500	8,17	6,00 %
Tuuleenergiajaamad	Kuni 1 MW	100	6,55	0,40 %
Tuuleenergiajaamad	Üle 1 MW	20 000	6,05	6,35 %
Maasoojuse energiajaamad		3 000	6,05	7,30 %
Päikeseenergiajaamad	kuni 36 kW	36	81,67	–1,4 %
Päikeseenergiajaamad	Üle 36 kW	100	7,46	–15,0 %
Muud kvalifitseeritud elektritootjad (biogaas)		120	20,97	6,80 %
Kvalifitseeritud elektritootjad või olmejäätmeid kasutavad soojusjaamad	Kuni 1 MW	100	4,74	4,40 %
	1 MW kuni 10 MW	3 000	3,87	7,30 %
Soojusjaamad, kus kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmist kaugküttejaama jaoks	Kuni 1 MW	700	5,9	0,49 %
	1 MW kuni 10 MW	3 000	5,38	4,20 %
Tööstuse soojusjaamad soojus- ja elektrienergia koostootmise võimalusega	Kuni 1 MW	700	4,83	–0,1 %
NB. Kvalifitseeritud elektritootjatesse (vt tabel 2) tehtud investeeringute kapitaltulu on arvutatud preemiate jooksvas väärtuses.

Soojus- ja elektrienergia koostootmine

(41)

Sloveenia selgitab, et soojus- ja elektrienergia koostootmisüksused on peamiselt varustatud gaasiturbiinidega, mille puhul on elektrienergia tootmise kasutegur vahemikus 37–40 % ja üldine kasutegur 80 %. Uute väiksemate turbiinide elektrienergia tootmise kasutegur on üle 30 % ja üldine kasutegur samuti üle 80 %. Arvestades, et tavaliste soojuselektrijaamade elektrienergia tootmise kasutegur Sloveenias on 31 % ringis, saab soojus- ja elektrienergia koostootmisüksustega saavutada olulise primaarenergia kokkuhoiu (15–25 %) ning soojust kasulikult ära kasutada.

(42)

Kvalifitseeritud elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamade tootmistõhusus on kindlaks määratud selliselt, et see oleks vastavuses 11. veebruari 2004. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ. (10)

(43)

Sloveenia näitas, et elektrienergia tootmiskulud on kvalifitseeritud elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamades igal juhul kõrgemad kui abikava kohane ostuhind, et preemiate neto nüüdisväärtus on investeerimiskuludest väiksem ning et tulu investeeringutelt on alla 4,20 % (vt kõigi eespool esitatud tabelite alumist kolme rida). Nendes arvutustes on arvesse võetud ka tulu soojuse kasutamiselt.

Tarnekindlus

(44)

Sloveenias on elektrienergia tarnekindluse tagamiseks loodud üldise majandushuviga seotud teenus. Kooskõlas direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõikega 4 rajaneb kõnealune üldise majandushuviga seotud teenus elektrienergia tootmisel, milles kasutatakse kohalikke fossiilkütuste allikaid. Selleks kasutatakse igal aastal elektrienergia tootmiseks 600 000 tonni Sloveenia pruunsütt. Pruunsüsi on ainus fossiilkütuse allikas Sloveenias. Kuna pruunsütt on kõige paremini võimalik kasutada Trbovlje jaama ühes tootmisüksuses (TET2, mis asub pruunsöekaevanduse läheduses), lasub seega eespool osutatud nõude täitmise kohustus Trbovlje jaamal. Otsustati, et selle elektrienergia koguse võib osta tagatud ostusüsteemi kaudu.

(45)	Sellele vastav elektrikogus ostetakse hinnaga, mille asjaomased ametiasutused määravad kindlaks igal aastal, võttes samuti arvesse Trbovlje jaama elektrienergia tootmiskulusid. Kasumit ei ole ostuhinda arvestatud.

(46)

Sloveenia esitas järgmise tabeli, milles hinnatakse ettevõttele eelmistel aastatel antud abi suurust:

Tabel 4

Abi hinnanguline suurus

	7–12.2001	2002	2003	2004
Kogus (GWh)	254,3	562,2	563,4	563,0
Ostuhind (SIT/kWh )	17,00	15,36	15,34	16,59
Ostukulud (SIT, tuhandetes)	4 323 943	8 636 245	8 644 855	9 339 836
Müügihind (SIT/kWh )	7,13	5,97	7,60	7,71
Energiamüügi kulud (SIT, tuhandetes)	1 813 111	3 357 073	4 281 840	4 340 040
Abisumma (SIT, tuhandetes)	2 510 832	5 279 172	4 363 015	4 999 795
Abi osatähtsus (SIT/kWh)	9,87	9,39	7,74	8,88

(47)

Kohaliku pruunsöe kasutamine on põhimõtteliselt võimalik ka Šoštanj elektrijaamas, millel on viis üksust, millest kaks on uuemad ja varustatud suitsugaasipuhastusseadmetega. Ülejäänud kolm on vanemad üksused, millel puhastusseadmed puuduvad. Nendes üksustes põletatakse lähedalasuvast söekaevandusest saadavat sütt, teatavatel tingimustel võib seal põletada ka pruunsütt. Kahe uuema üksuse võimsust kasutatakse lähedalasuvast söekaevandusest saadava pruunsöe põletamisel täies ulatuses ära. Kõnealuse söekaevanduse võimsus rahuldab nende kahe üksuse vajadused. Pruunsöe põletamine oleks võimalik ainult kolmes vanemas üksuses, mida täisvõimsusel ei kasutata ning millel on praegu veel teatav varu. Selle valikuga kaasneksid aga järgmised raskused:

i)	pruunsöe raudteetransport Šoštanj jaama maksaks ligikaudu 5 euro/t. Võttes arvesse riiklikus energiabilansis kavandatud pruunsöe tootmist (600 000 t/aastas), maksaks transport 3 miljonit eurot aastas;

ii)	söe põletamine suurendaks SO2 heitkoguseid 30 000 tonni võrra aastas, sest Šoštanj jaama 1., 2. ja 3. üksuses ei ole suitsugaasipuhastusseadmeid ning Sloveeniast pärit pruunsöe väävlisisaldus on 2,2–2,5 %;

iii)	võrreldes Trbovlje jaamaga on Šoštanj jaama 1., 2. ja 3. üksuse termodünaamiline kasutegur tunduvalt madalam. Trbovlje asemel elektrienergia tootmiseks vajaliku samasuguse hulga pruunsöe põletamisel Šoštanj kolmes üksuses suureneksid CO2 heitkogused ligikaudu 15 %.

Eespool osutatud põhjustel ei ole pruunsöe põletamine Šoštanj üksustes majanduslikult otstarbekas.

(48)

Ainus teine võimalus pruunsöe põletamiseks on Ljubljana soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamas (TE-TOL), kus peamise energiaallikana kasutati kohalikku pruunsütt kuni aastani 2000. Kuna TE-TOLis puuduvad sisseehitatud suitsugaasipuhastusseadmed, ei ole seal Sloveeniast pärit pruunsütt selle 2,2–2,5 % väävlisisalduse tõttu enam võimalik põletada. Sel põhjusel TE-TOL lõpetas ka kohaliku pruunsöe põletamise ning kasutab hoopis Indoneesiast imporditud tunduvalt madalama väävlisisaldusega (0,5 %) sütt. Seega puudub neil vajadus ka suitsugaasipuhastusseadmete järele. TE-TOLi üksuste varustamine suitsugaasipuhastusseadmetega ei oleks majanduslikult otstarbekas.

(49)	Sloveenia on seadnud eesmärgiks, et tarnekindluse tagamiseks antav riigiabi ei ületaks 15 % kogu primaarenergiast, mis on vajalik kalendriaasta jooksul Sloveenias tarbitava elektrienergia tootmiseks.

Abi kattumine

(50)	Ostukohustuse kavas on ette nähtud, et kvalifitseeritud tootja amortisatsioonikuludest tohib katta vaid teatava osa.

(51)

Eeskirjade kohaselt, milles käsitletakse vahendite eraldamist taastuvate energiaallikate kasutamise edendamiseks, tõhusaks energiakasutuseks ning soojus- ja elektrienergia koostootmiseks, (11) on lubatud investeerimisabi anda taastuvaid energiaallikaid kasutavatele elektrijaamadele ning elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamadele. Tõhusa energiakasutuse ja energiaressursside kasutamise uutes eeskirjades (12) on aga investeerimisabi sellistele elektrijaamadele välja jäetud. Erandeid on tehtud selliste elektrijaamade suhtes, mis ei ole riiklikku võrku ühendatud ja ei saa kavast abi, ning kuni 10 MW võimsusega elektrijaamade suhtes, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid ja uut või aegunud tehnoloogiat, mille puhul elektrienergia tootmise kõrge omahinna tõttu ei ole elektri ostuhind investeeringu kasumlikkuse tagamiseks piisavalt kõrge. Abikõlblik tehnoloogia määratakse kindlaks korrapäraselt toimuvate pakkumismenetluste käigus.

(52)	Abi kattumise vältimiseks on hindade kehtestamise ja kvalifitseeritud elektritootjatelt elektri ostmise eeskirju käsitleva määruse artiklis 14 sätestatud, et kui kvalifitseeritud tootja saab ükskõik millist toetust elektrijaama ehitamiseks, vähendatakse tagatud müügihinda proportsionaalselt.

(53)

Selle artikli kohaselt peab kvalifitseeritud elektritootja oma võrguoperaatoriga elektrienergia ostulepingu allakirjutamisel teatama igasuguse toetuse summa, mille ta elektrijaamade ehitamiseks on saanud. Teatatud summa võetakse tagatud ostuhinna vähendamise arvutuste aluseks. Nimetatud sätete alusel vähendatakse elektrijaamade puhul (sõltuvalt elektrijaama liigist ja võimsusest) tagatud ostuhinda 5 % võrra iga 10 % saadud riigiabi kohta, võttes arvesse elektrijaama tehtud investeeringu summat.

(54)	Määruses sätestatakse, et kvalifitseeritud tootjate elektri täielik tagatud hind katab kõik püsi- ja muutuvkulud. Eeldatakse, et püsi- ja muutuvkulude suhe on 50:50.

(55)	Sloveenia on otsustanud vähendamiseeskirja täpsustada, et seda oleks võimalik täpsemini ja tehnoloogiast sõltuvalt püsi- ja muutuvkulude suhtes kohaldada.

Liikmesriigi kohustused

(56)

Sloveenia võttis kohustuse valmistada ette taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergiat ja soojus- ja elektrienergia koostootmist käsitlevate määruste muudatused, et muuta abikava praegust rahastamissüsteemi. Need muudatused tehakse, et viia abikava kooskõlla EÜ asutamislepingu artiklitega 25 ja 90:

i)	edaspidi jaotatakse abikava vahendeid ühe osamaksena pärast võrku ühendamist, olenemata tarvitava elektrienergia hulgast ja allikast. Ühekordse väljamakse kindlaksmääramisel võetakse arvesse selle ühenduse võimsust ja pinget, millega konkreetne tarbija või tarbijarühm on ühendatud;

ii)

ajavahemikul Sloveenia ühinemisest Euroopa Liiduga kuni rahastamise hankimise uue korra kehtestamiseni tagab Sloveenia, et rohelise elektrienergia importijad saavad taotleda selle lõivu tagastamist, millega rahastatakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks antavat abi, tingimusel et nad suudavad tõendada, et import on tõepoolest rohelist päritolu. Imporditud elektrienergia rohelise päritolu tõendamise dokumentide tingimused tuginevad eelkõige ühenduse päritolutagatiste süsteemile. Kunstlikult suurte deklaratsioonide vältimiseks, mille puhul ühenduse päritolutagatiste süsteem ei paku piisavat kaitset, kehtestatakse vajadusel piirangud, mille ulatuses tohib lõivu ühe edasimüüja kohta tagastada. Samasugune süsteem kehtestatakse ka elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamades toodetava elektri suhtes, lähtudes ühenduse soojus- ja elektrienergia koostootmise päritolutagatiste süsteemist.

7. HINDAMINE

7.1. Olemasolevad elektrienergia tootmist käsitlevad ühenduse direktiivid

(57)	Elektrienergia tootmist reguleerivad mitmed ühenduse direktiivid, sealhulgas eelkõige direktiivid 2003/54/EÜ, 2001/77/EÜ ja 2004/8/EÜ.

(58)

Direktiivi 2003/54/EÜ artikli 3 lõikes 2 on sätestatud: „Liikmesriigid võivad asutamislepingu asjakohaseid sätteid, eelkõige artiklit 86 täielikult arvesse võttes ja üldist majandushuvi silmas pidades kehtestada elektrisektori ettevõtjatele avalike teenuste osutamise kohustused, mis on seotud turvalisusega, sealhulgas varustuskindlusega, tarnete korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhusus ja kliimakaitse.”

(59)

Direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõikes 4 on sätestatud: „Liikmesriik võib tarnekindluse huvides nõuda, et võrgujärjekorras eelistataks elektrijaamu, kus kasutatakse kohalikke primaarenergia allikaid, igas kalendriaastas kuni 15 % ulatuses kogu primaarenergiast, mis on vajalik asjaomases liikmesriigis tarbitava elektrienergia tootmiseks.”

(60)

Direktiivis 2001/77/EÜ määratakse kindlaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise siseriiklikud soovituslikud eesmärgid. Lisaks on nimetatud direktiivi artiklis 3 sätestatud:

„1. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed, et soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia suuremat tarbimist vastavalt lõikes 2 nimetatud siseriiklikele soovituslikele eesmärkidele. Kõnealused meetmed peavad olema saavutatava eesmärgiga proportsionaalsed.

2. Liikmesriigid koostavad ja avaldavad hiljemalt 27. oktoobril 2002. aastal ning seejärel iga viie aasta tagant aruande, milles määratakse kindlaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise siseriiklikud soovituslikud eesmärgid elektritarbimise protsendimäärana järgmiseks kümneks aastaks. Aruandes kirjeldatakse lühidalt ka riigi tasandil kõnealuste siseriiklike soovituslike eesmärkide saavutamiseks võetavaid või kavandatavaid meetmeid. Kõnealuste eesmärkide seadmisel aastani 2010 liikmesriigid:

—	arvestavad lisas esitatud kontrollväärtusi,

—	tagavad ülesannete vastavuse kõigile kliimamuutustega seotud siseriiklikele kohustustele, mis ühendus on võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohaselt.”

(61)	Ühinemislepinguga muudetud direktiivi 2001/77/EÜ lisas on sätestatud Sloveenia siseriiklik soovituslik eesmärk 33,6 %.

7.2. Rohelise elektrienergia tootjatele ning soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele antava abi hindamine

7.2.1. Abi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(62)	Meetme käsitlemiseks riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 tähenduses peab meede andma teatava konkreetse konkurentsieelise, mõjutama või ähvardama mõjutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust ning hõlmama riigi ressursse.

(63)	On selge, et abikava on eriline, sest see on suunatud ainult teatavatele konkreetsetele elektrijaamadele. Samuti on selge, et abikavaga antakse eelis kõnealustele elektrijaamadele, sest süsteemi eesmärk on võimaldada neil elektrit müüa turuhinnast kõrgema hinnaga.

(64)

Elektrienergiat vahetatakse liikmesriikide vahel. Direktiiviga 2003/54/EÜ viiakse lõpule elektrienergia siseturu loomine, mis algatati direktiiviga 96/92/EÜ. Sloveenia elektrivõrk on ühendatud eelkõige Austria ja Itaalia elektrivõrkudesse. Sloveenia vahetab elektrienergiat oma naabritega. Näites 2004. aastal importis Sloveenia elektrienergiat 6 314 GWh ning eksportis 7 094 GWh. (13) Seega mõjutab meede liikmesriikidevahelist kaubandust.

(65)	Samuti märgib komisjon, et Sloveenia ei vaidlustanud ühegi eespool nimetatud kolme kriteeriumi täitmist.

(66)	Neljanda kriteeriumi puhul, mis hõlmas riigi ressursside kasutamist, ei ole komisjon nõus Sloveenia väitega, et kasutatud süsteem on samaväärne sellega, mida Euroopa Kohus uuris PreussenElektra juhtumi puhul.

(67)

Nimetatud kaks süsteemi erinevad rahastamismehhanismide poolest. PreussenElektra puhul rahastati soodustariifi otse eraelektritarneettevõtjate kaudu, kes pidid elektrienergia ostma taastuvaid energiaallikaid kasutavatelt elektrienergia tootjatelt turuhinnast kõrgema hinnaga. Praegusel juhul aga rahastatakse soodustariifi kasutamisest tekkinud kulusid maksutaolise lõivu kaudu.

(68)

Sellega seoses võtab komisjon arvesse asjaolu et seda abikava rahastatakse riigi kehtestatud lõivust saadava tulu kaudu. Erinevalt PreussenElektra juhtumist kantakse seejärel lõivust saadav tulu riigiasutuste hallatavale kontole. Riigiasutused jaotavad kontol olevaid ressursse seadusega kindlaksmääratud jaotuskava alusel.

(69)

Väljakujunenud tava kohaselt käsitleb komisjon sellistest lõivudest saadavat tulu riigi ressurssidena. (14) See tava on kooskõlas Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega, mille kohaselt riigi kehtestatud lõivudelt saadav tulu, mis kantakse riigi hallatavate vahendite hulka ja mida kasutatakse teatavate ettevõtjate edendamiseks, loetakse riigi ressurssideks. (Näiteks vt Euroopa Kohtu otsuseid kohtuasjades C-173/73 (15) ja C 78/79). (16)

(70)

Pearle otsuses (17) leidis kohus, et ettevõtjate ühenduse poolt selle liikmetele kehtestatud maksutaolisest maksust saadavat tulu ei saa käsitleda riigi ressurssidena. Lõivu otsustasid kehtestada optikasektori spetsialistidest koosnev ettevõtjate ühendus kõigile sinna kuuluvatele liikmetele. Seda lõivu kasutati reklaamikampaania rahastamiseks, mis oli mõeldud optikasektori ehk siis lõivumaksjate endi tutvustamiseks.

(71)	Kohus otsustas, et meede ei ole käsitletav riigiabina, sest otsust lõivu kehtestamise kohta ei teinud riik ja lõivust saadud tulu ei olnud pärit riigi ressurssidest.

(72)	Erinevalt kohtus uuritud süsteemist on käesoleva juhtumi puhul riigi roll väga selge, sest riik kehtestab seadusega ettenähtud lõivu ise.

(73)

Vahendite päritolu kohta märgib komisjon, et võrreldes eespool nimetatud kohtuotsusega on käesoleva juhtumi puhul vahendite päritolu erinev, sest vahendeid ei saada maksetest, mida teevad meetmest kasusaavad ettevõtjad, vaid kõigilt tarbijatelt, kes elektrienergiat ostavad, olenemata sellest, kas nad on abikavast abisaajad või nende konkurendid. Sellist mehhanismi, mida kohtuotsuses käsitleti, ei saaks ettevõtjate ühendus saavutada. See paljastab abikava fiskaalse iseloomu, mis on võimalik ainult riigi sekkumise kaudu.

(74)	Komisjon leiab, et sellisest erinevusest piisab, et järeldada, et kõnealune juhtum hõlmab riigiabi.

7.2.2. Abi õiguspärasus

(75)	Abikava kehtestati enne Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga. Abikava peamine õiguslik alus on 1999. aasta energiaseadus. Kavast abi saavate kvalifitseeritud tootjate mõiste kehtestati elektrienergia kvalifitseeritud tootja staatuse saamise tingimusi käsitleva määrusega (18) 2001. aastal.

(76)

Ühinemise ajal abikavast tulenevat riigi osalust kindlaks ei määratud. Abikavast abisaajate arv ei ole piiratud ega varem kindlaksmääratud. Abi võivad saada kõik elektrijaamad, mis vastavad eespool nimetatud määruses sätestatud tehnilistele tingimustele. Samuti võivad pärast Sloveenia ühinemist abi saada uued võrku ühendatud kvalifitseeritud elektrijaamad. Isegi iga üksiku abikava raames antava abimeetme puhul ei ole riigi osalus ette teada, sest see sõltub elektrijaama jaoks riigi poolt fikseeritud ostuhinna ja keskmise turuhinna vahest, mille kõikumised ei ole etteaimatavad. Sloveenia on rõhutanud, et abikavast tulenev koormus riigile selgub alati tagantjärele iga aasta lõpus, mille jooksul abikava kohaldati.

(77)	Võttes neid asjaolusid arvesse, leiab komisjon, et abikava on jätkuvalt kohaldatav ka pärast Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga.

(78)	Komisjon märgib, et selline põhjendus oli esitatud juba menetluse algatamise otsuses ning et Sloveenia seda oma märkustes ei vaidlustanud.

(79)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemisaktis (edaspidi „ühinemisakt”) loetletakse abi kategooriad, mis kõnealuste riikide Euroopa Liiduga ühinemisel loetakse olemasolevaks abiks EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 tähenduses:

—	enne 10. detsembrit 1994 jõustatud riigiabimeetmed. Abikava jõustati 2001. aastal ning ei kuulu seega selle kategooria alla;

—	ühinemisakti IV lisa liites loetletud abimeetmed. Kõnealust abikava loetelus ei esine ning seega ei kuulu see selle kategooria alla;

—	abimeetmed, mille kohta komisjon pärast erimenetlust ehk „ajutist menetlust” ei ole vastuväiteid esitanud.

Igasugune abi, mis on endiselt kohaldatav pärast ühinemist ning mis ei vasta eespool nimetatud tingimustele, loetakse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaldamisel uueks abiks nende riikide ühinemisel.

(80)

Abikava ei kuulu ühtegi eespoolnimetatud kolme kategooriasse. EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaldamisel tuleks ühinemisel abi seepärast lugeda uueks abiks. Kõnealusest abist komisjonile ei teatatud ning seepärast on tegemist ebaseadusliku abiga nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (19) artikli 1 lõike f tähenduses.

7.2.3. Abi kokkusobivus EÜ asutamislepinguga

(81)

Komisjon märgib, et abikava koosneb kolmest osast, sest abisaajateks on kolm erinevat abisaajate rühma. Esimese kahe rühma ehk rohelise elektrienergia tootjate ja tõhusate koostootmisjaamade puhul on Sloveenia eesmärk keskkonnakaitse. Kolmandale abisaajate rühmale ehk Trbovlje jaamale antava abi puhul on eesmärk elektrienergia teatava tarnekindluse säilitamine.

(82)	Võttes arvesse meetmete erinevaid eesmärke, hinnatakse abikava eri osi eraldi.

Rohelise elektrienergia tootjatele antava abi kokkusobivus keskkonnasuunistega

(83)	Komisjon hindas rohelist elektrienergiat tootvate elektrijaamade toetusmehhanismi vastavust keskkonnasuunistele, eelkõige keskkonnasuuniste punktile 58 ja sellele järgnevatele punktidele, ning teeb järgmised tähelepanekud.

(84)	Komisjon märgib, et abikavas kasutatud taastuvate energiaallikate määratlus on kooskõlas direktiivi 2001/77/EÜ määratlusega. Seega on abikava vastavuses keskkonnasuuniste punkti 6 lõiguga 8 ning punkt 58 ja sellele järgnevad punktid on kohaldatavad.

(85)

Keskkonnasuuniste punkti 59 esimeses lõigus sätestatu kohaselt võivad liikmesriigid hüvitada vahe taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tootmiskulude ja asjaomase elektrienergia turuhinna vahel. Seega võib selline hüvitis hõlmata ainult keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmise lisatootmiskulusid võrreldes sellise elektrienergia tootmiskuludega, mida toodetakse tavapärastest energiaallikatest. Igasugune toetus peab katma ainult elektrijaama amortisatsiooni ning mõistliku kapitalitulu, kui liikmesriigid suudavad seda tõendada.

(86)

Sloveenia arvutas toetatava elektrienergia hüvitise fikseeritud tariifide (soodustariifid) vormis, mida kirjeldati eespool. Seadusega on kehtestatud abi määrade arvutamise objektiivsed meetodid. Eespool mainitud teabe kohaselt ei ületa toetus amortisatsiooni ja mõistlikku kapitalitulu. Abi antakse ainult 10 aastaks, sest selliseks ajavahemikuks on sõlmitud ka võrguoperaatorite ja rohelise elektrienergia tootjate vahelised lepingud. See ajavahemik on lühem kui selliste elektrijaamade tavapärane 15aastane amortisatsiooniperiood. Komisjon märgib, et kõikidel juhtudel on kvalifitseeritud elektrijaamas elektrienergia tootmishind suurem nii keskmisest turuhinnast kui ka tagatud ostuhinnast. Seega on vahe rohelise elektrienergia turuhinna ja tootmiskulude vahel suurem kui preemia kõikide jaamade puhul.

(87)

Lisaks sätestatakse keskkonnasuuniste punkti 59 teises lõigus, et tegevusabi suuruse määramisel tuleks arvesse võtta kõik investeeringutoetused, mida kõnealune ettevõtja on saanud seoses uue jaamaga. Pärast menetluse algatamise otsust teavitas Sloveenia komisjoni sellest, et lisaks kõnealusele tegevusabile sai investeerimisabi ainult piiratud arv taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid. Sloveenia rakendas õigusakte, mille kohaselt tuli investeerimisabi saajatel teatada saadud abi summa ning alles seejärel võimaldati neil toodetud elektrienergia fikseeritud hindadega võrku lasta.

(88)

Kui investeerimisabi on antud, vähendatakse soodushinda. Vähendamine toimub proportsionaalselt poole antud investeerimisabiga. Kuigi teoreetiliselt võib kindlaksmääratud osakaal kaasa tuua selle, et madalate tegevuskuludega tehnoloogiad saavad ülemäärast hüvitist, on Sloveenia näidanud, et tegelikkuses on ainult väga vähestel juhtudel ülemäärast hüvitamist esinenud, st vaid siis, kui investeerimisabi oli abikava vahenditega ühendatud. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et praegu Sloveenial ei ole taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvaid elektrijaamu, näiteks tuuleelektrijaamu, mille tegevuskulud oleksid madalad.

(89)	Abikava edasiseks rakendamiseks on Sloveenia seadnud eesmärgiks võimalusel kohandada proportsionaalset vähendamist selliselt, et vältida ülemäärast hüvitamist kooskõlas keskkonnasuuniste punkti 59 teise lõiguga.

(90)	Komisjoni seisukohast on Sloveenia seega näidanud, et meetme raames antav abi ei ületa meetmega toetatava taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia lisatootmiskulusid. Seega on meede kooskõlas keskkonnasuuniste punktiga 58 ja sellele järgnevate punktidega.

Soojus- ja elektrienergia koostootjatele antava abi kokkusobivus keskkonnasuunistega

(91)	Komisjon hindas soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade toetusmehhanismi vastavust keskkonnasuunistele, eelkõige keskkonnasuuniste punktidele 66 ja 67 ning teeb järgmised tähelepanekud.

(92)

Esiteks märgib komisjon vastavalt keskkonnasuuniste punktile 66, et abikavast abi saavate elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamade tootmistõhusus ületab direktiivis 2004/8/EÜ sätestatud kontrollväärtusi. Sloveenia viib kontrollväärtused direktiiviga kooskõlla. Abikavast abi saavate elektri- ja soojusenergia koostootmisjaamad on seega vastavuses keskkonnasuuniste punktis 31 sätestatud abi saamise nõuetele.

(93)

Sloveenia esitatud teabest on näha, et elektrienergia keskmised tootmiskulud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamades on igal juhul kõrgemad kui tagatud ostuhind. (20) Samuti võetakse arvutustes arvesse soojusenergia tootmisest ja müügist saadavat tulu. Seega võtab komisjon seisukoha, et abi summa on arvutatud kooskõlas keskkonnasuuniste punktiga 66.

(94)

Sloveenia teavitas komisjoni sellest, et soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele antakse abi samadel tingimustel kui rohelise elektrienergia tootjatele. Kuna need eeskirjad tunnistati keskkonnasuunistega kooskõlas olevaks, leiab komisjon, et see abikava osa, mille alusel antakse abi soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele, on vastavuses keskkonnasuuniste punktiga 66.

Rohelise elektrienergia tootjatele ja soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele antava abi rahastamismehhanismi vastavus artiklitele 25 ja 90

(95)

Komisjon leiab, et lõivu kehtestamine nii kodumaise kui ka imporditud rohelisele elektrienergiale kodumaal toodetud rohelise elektrienergia kasuks võis minevikus olla imporditud elektrienergia suhtes diskrimineeriv. Samas on Sloveenia uurinud imporditud roheliselt elektrienergialt makstud lõivu tagastamise võimalusi. Komisjon märgib, et selline tagastamine tugineks eelkõige ühenduse päritolutagatiste süsteemile. Täiendavate nõuete rakendamisel kaitseb liikmesriik süsteemi kunstlikult suurte impordideklaratsioonide eest. Nõuete proportsionaalsuse hindamisel võttis komisjon arvesse kunstlike deklaratsioonide ohtu ja Sloveenia turu väiksust, mille puhul sellised kunstlikud deklaratsioonid avaldaksid toetuste süsteemile märkimisväärset mõju. Seepärast leiab komisjon, et Sloveenia on võtnud asjakohaseid meetmeid, et heastada minevikus toimuda võinud diskrimineerimine.

(96)	Komisjon märgib, et Sloveenia on seadnud eesmärgiks uue rahastamissüsteemi rakendamise, mis tugineks ühenduse tasudel, mis ei sõltuks kodumaise või imporditud rohelise elektrienergia tegelikust tarbimisest. Uues mehhanismis imporditud rohelist elektrienergiat ei diskrimineerita.

Kokkuvõte rohelise elektrienergia tootjatele ning soojus- ja elektrienergia koosttootmisjaamadele antava abi kohta

(97)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes, vastab nii rohelise elektrienergia tootjatele kui ka soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamadele antav abi keskkonnasuuniste kriteeriumidele. Kuna sellest piisab abi ühisturuga kokkusobivuse kinnitamiseks, ei pea komisjon vajalikuks analüüsida abi vastavust muudele sätetele vaatamata sellele, et kõnealuseid sätteid võeti arvesse menetluse algatamise otsuses.

7.3. Trbovlje jaamale antava abi hindamine

(98)	Sloveenia käsitleb toetust Trbovlje jaamale kui hüvitist elektrienergia tarnekindluse tagamiseks osutatava üldise majandushuviga seotud teenuse eest.

(99)

Hüvitist üldise majandushuviga seotud teenuse osutamise eest võib õigustada riigiabi andmise keelu erandiga. Teatavatel juhtudel ei ole sellised hüvitised riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Otsuses kohtuasjas C-280/00 (21) (edaspidi „Altmarki otsus”) seadis Euroopa Kohus neli tingimust toetuse suhtes, millega hüvitatakse üldise majandushuviga seotud teenuse osutamise kulusid, mille täitmise korral ei ole tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(100)

Komisjon analüüsis Trbovlje jaamale antavat toetust nende nelja tingimuse põhjal.

(101)

Esimene tingimus:„abi saav ettevõte peab tõesti olema vastutav avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest ja asjaomased ülesanded peavad olema selgelt määratletud.”

(102)

Komisjon märgib, et Sloveenia õigusaktidega pannakse Trbovlje jaamale varustuskindluse tagamise kohustus, viidates otse direktiivile 2003/54/EÜ, eriti selle artikli 3 lõikele 2 ja artikli 11 lõikele 4.

(103)

Komisjon on mitmes otsuses leidnud, et direktiivi 2003/54/EÜ artikli 11 lõiget 4 koostoimes sama direktiivi artikli 3 lõikega 2 saab käsitleda alusena tarnekindluse tagamiseks pandud üldise majandushuviga seotud teenuse osutamise kohustusele. (22) Artiklis mainitakse maksimaalselt 15 % kogu primaarenergiast, mis on vajalik asjaomases liikmesriigis tarbitava elektrienergia tootmiseks. Sellega seoses piiras Sloveenia Trbovlje jaamale antava toetuse ulatust, võttes samuti arvesse samal eesmärgil väljastpoolt käesolevat abikava saadavaid toetusi. See kohustus on samuti ajaliselt piiratud kuni aastani 2009.

(104)

Seega leiab komisjon, et esimene tingimus on täidetud.

(105)

Teine tingimus:„näitajad, mille alusel hüvitis välja arvutatakse, tuleb eelnevalt kindlaks määrata objektiivsel ja läbipaistval viisil.”

(106)

Praeguse juhtumi puhul on toetuse vormiks kindlaksmääratud ostuhind. Igal aastal avaldab valitsus otsuse, millega määratakse kindlaks ostukohustusega hõlmatud elektrienergia kogus ja selle ostuhind. Hinna kindlaksmääramisel kasutatakse läbipaistvat metoodikat ja abikõlblike kulude loetelu, mis hõlmavad ainult elektrijaama tootmiskulusid.

(107)

Seega leiab komisjon, et teine tingimus on täidetud.

(108)

Kolmas tingimus:„hüvitis ei tohi ületada hädavajalikku summat, mis kataks kõik või osa avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajaminevaist kuludest, võttes arvesse nende kohustuste täitmisest laekuvaid sissetulekuid ja põhjendatud kasumit.”

(109)

Ostuhind kehtestatakse selliselt, et see kataks ainult kokkulepitud koguse elektrienergia tootmiskulud. See ei hõlma kasumit.

(110)

Seega leiab komisjon, et kolmas tingimus on täidetud.

(111)

Neljas tingimus:„juhul kui ettevõtja, kellel on avalike teenuste osutamise kohustus, ei osutu konkreetsel juhul valituks riigihanke menetluse käigus, kui on võimalik valida kandidaat, kes suudaks osutada kõnealuseid teenuseid ühiskonna jaoks kõige madalamate kulutustega, siis tuleb vajaliku hüvitise suuruse määramiseks analüüsida kulutusi, mida teeb nõuetekohaselt juhitud ja avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise seisukohast vajalikke transpordivahendeid omav ettevõtja, täites eespool nimetatud kohustusi, võttes arvesse tegevusest saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit.”

(112)

Trbovlje jaama ei valitud avaliku riigihanke menetluse käigus. Komisjoni sõnul on Sloveenia näidanud, et kõnealuse juhtumi puhul oli just Trbovlje jaam see, kes suudab osutada kõnealuseid teenuseid ühiskonna jaoks kõige madalamate kulutustega, pidades silmas käesoleva juhtumi nii õiguslikke kui faktilisi piiranguid. Praegusel juhul hõlmab avaliku teenuse osutamise kohustus tarnekindluse tagamist kuni 2009. aastani, kasutades kohalikke primaarenergia allikaid igal kalendriaastal kuni 15 % ulatuses kogu primaarenergiast, mis on vajalik Sloveenias tarbitava elektrienergia tootmiseks.

(113)

Praeguses olukorras oleks Sloveenias olnud vaid kaks elektrijaama, mis oleksid suutnud kõnealust avaliku teenuse osutamise kohustust täita. Need on Šoštanj jaam ja Trbovlje jaam.

(114)

Teistesse jaamadesse tuleks enne paigaldada kallid suitsugaasipuhastusseadmed, mis muudaks selle valiku majanduslikult ebaotstarbekaks. Šoštanj jaama kaks üksust, mis kodumaist kütet kasutavad, töötavad juba täisvõimsusel kodumaise pruunsöe baasil. Majanduslikult ei oleks otstarbekas võimsust kodumaise kütte baasil suurendada, sest selleks tuleks laiendada elektrijaama või varustada selle üksused kaasaegsete suitsugaasipuhastusseadmetega. Punktis 112 osutatud 15 % piirangu arvutamisel võtavad Sloveenia ametiasutused arvesse ka nende kahe üksuse toodangu. Seega praegusel juhul suutis vaid Trbovlje jaam täita avaliku teenuse osutamise kohustust. Trbovlje jaamale antav toetus hõlmab vaid 15 % seda osa, mida Šoštanj jaam hõlmata ei suuda.

(115)

Seega on Sloveenia kasutanud majanduslikult kõige otstarbekamat võimalust, et täita avaliku teenuse osutamise kohustust, mis seisneb kodumaistest allikatest elektrienergia tootmises. Võttes arvesse ka seda, et hüvitis avaliku teenuse osutamise kohustuse eest ei hõlma kasumit, leiab komisjon, et kõnealust teenust osutatakse ühiskonna jaoks kõige madalamate kulutustega. Avalik riigihankemenetlus ei oleks andnud odavamat lahendust. Lühiajalises perspektiivis (kuni 2009. aastani) olemasolevate elektrijaamade uuendamiseks või uute tõhusamate jaamade ehitamiseks (eeldusel, et see oleks olnud võimalik) oleks tulnud teha ulatuslikke investeerimiskulusid ning iga pakkuja oleks samuti nõudnud hüvitist ning lisaks investeeritud kapitalilt ka mõistlikku kasumit. Selle tulemusena oleks tulnud suurendada avaliku teenuse kohustusega operaatorile antavat hüvitist.

(116)

Lisaks märgib komisjon, et puuduvad igasugused märgid selle kohta, et Trbovlje jaama ei juhita kui tavalist ettevõtjat või et seda ei juhita nõuetekohaselt. Komisjon märgib, et juba majandusliku ülemineku käigus Sloveenias kujundas ettevõtja oma tegevuse ümber, sulgedes eelkõige kõige vanemad ja amortiseerunud vähemtõhusad üksused ning vähendades töötajate arvu. Lisaks märgitakse, et tasu avaliku teenuse kohustuse täitmise eest ei sisalda mingil juhul kasumit.

(117)

Lõpetuseks täheldab komisjon, et Trbovlje jaam ei oles sellises olukorras, et kasutada 2008.–2012. aasta heitkogustega kauplemise süsteemi soodsat mõju, et avaliku teenuse kohustuse tulemusena saada täiendavat tulu või kasumit, võrreldes tulu või kasumiga, mida sarnane ettevõte samaväärsetes tingimustes saaks. Tõepoolest paneb riik Trbovlje jaamale avaliku teenuse kohustuse toota elektrienergiat. Erinevalt elektrijaamadest, mis müüvad oma elektrienergiat vabalt turul, puudub Trbovlje jaamal alternatiiv lõpetada elektrienergia tootmine ja müüa CO2 turul edasi vajalikud toetused, mille ta sai tasuta, ilma et oleks pidanud ostma samasuguse hulga hüvitisi, et täita oma tagastamiskohustusi. See ei takista elektrijaamal tõsta tõhusust vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemiga loodud soodustuste struktuurile, vabastades seejuures vabad toetused, mida ta saaks müüa, täites avaliku teenuse osutamise kohustust toota teatav kogus elektrienergiat.

(118)

Eespool esitatud mõttekäik tugineb asjaolule, et praegusel juhul on pruunsüsi Sloveenias elektrienergia tootmiseks majanduslikult kõige soodsam kodumaine kütteallikas. Komisjon leiab, et praegu ja lühiajalises perspektiivis püsib olukord muutumatuna.

(119)

Lisaks märgib komisjon, et teatavate elektrienergia tootmise tehnoloogiate puhul, kus kasutatakse kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid, on tootmiskulud juba praegu ainult veidi kõrgemad kui pruunsöe baasil toodetava elektrienergia tootmiskulud. See kehtib näiteks biomassi energiajaamade kohta, kus Sloveenia väitel on tootmiskulud keskmiselt 18,18 SIT/MWh, mis on ainult veidi üle 10 % kõrgemad kui Trbovlje jaama vastavad kulud.

(120)

Seepärast märgib komisjon, et käesolevas otsuses esitatud põhjendused tuginevad eelkõige käesoleva juhtumiga seotud asjaoludel ning eriti asjaolul, et Trbovlje jaamale pandud avaliku teenuse kohustus lõppeb 2009. aastal. Kaugemas perspektiivis, kui taastuvate energiaallikate kulud on vähenenud ja taastuvaid energiaallikaid kasutavate jaamade tõhusus on suurenenud, võib olukord muutuda.

(121)

Lisaks võtab komisjon arvesse seda, et kõnealune avaliku teenuse osutamise kohustus pandi jaamale ühenduse õigusakti ehk direktiivi 2003/54/EÜ alusel. Kõnealuse avaliku teenuse kohustuse erilist olemust, milleks on Sloveenias elektrienergia tarnekindluse tagamine, võib määratluse kohaselt käsitleda piiranguna teenuse osutaja suhtes, kes saab teenust osutada vaid selle riigi piires, kes talle nimetatud kohustuse pani.

(122)

Seega leiab komisjon, et Sloveenia kasutatud meetod, mille põhjal määrati kindlaks Trbovlje jaamale antava hüvitise suurus, tagab üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ühiskonna jaoks kõige madalamate kulutustega. Arvestades käesoleva juhtumi erilisi õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, ei näi hüvitis ületavat summat, mida tavaline ja hästitoimiv ettevõtja samasuguse kohustuse täitmiseks oleks taotlenud. Seepärast leiab komisjon, et neljas tingimus on täidetud, võttes samuti arvesse asjaolu, et avaliku teenuse kohustus lõppeb 2009. aasta lõpus. Nimetatud ajaline piirang annab Sloveeniale võimaluse kaaluda, kas pruunsöe kasutamise korral võtta alates 2010. aastast kasutusele puhta söe tehnoloogia või kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga (23) minna üle biomassienergia või mõne muu vähesaastava energia kasutamisele.

(123)

Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes, leiab komisjon, et Trbovlje jaamale nimetatud konkreetsetel asjaoludel antav toetus vastab Altmarki otsuses esitatud neljale tingimusele ning seega ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abi, mida antakse kvalifitseeritud elektritootjatele, kes kasutavad primaarenergia tootmiseks Sloveenia energiaseaduses määratletud taastuvaid energiaallikaid, on kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c.

Artikkel 2

Abi, mida antakse kvalifitseeritud elektritootjatele, kes kasutavad Sloveenia energiaseaduses määratletud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamu, on kokkusobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c.

Artikkel 3

Trbovlje jaamale antav Sloveenia energiaseaduses määratletud abi ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 24. aprill 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 46, 22.2.2005, lk 3.

(2) ELT C 63, 15.3.2005, lk 2.

(3) Määrus, milles käsitletakse elektrienergia kvalifitseeritud tootja staatuse saamist (Sloveenia ametlik väljaanne nr 29/01 ja 99/01).

(4) EÜT C 37, 3.2.2001, lk 3.

(5) Vastu võetud komisjonis 26.7.2001. Leiab konkurentsi peadirektoraadi veebilehe järgmiselt aadressilt: http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/legislation/stranded_costs_en.pdf

Edastatud liikmesriikidele kirja teel, viitenumber SG(2001) D/290869, 6.8.2001.

(6) Sloveenia ametlik väljaanne nr 79/1999 ja 51/2004.

(7) Mõlema juhtumi puhul EÜT C 164, 10.7.2002, lk 3.

(8) EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(9) Sloveenia ametlik väljaanne nr 25/02.

(10) ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(11) Sloveenia ametlik väljaanne nr 74/01.

(12) Sloveenia ametlik väljaanne nr 49/03.

(13) Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur: http://www.iea.org/Textbase/stats/electricitydata.asp?COUNTRY_CODE=SI

(14) Näiteks vt juhtum N 161/04 – Portugal (ELT C 250, 8.10.2005, lk 9).

(15) 2. juuli 1974. aasta otsus kohtuasjas C-173/73: Itaalia v. komisjon.

(16) 22. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-78/79: Steinike v. Saksamaa Liitvabariik.

(17) Euroopa Kohtu 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-345/02.

(18) Sloveenia ametlik väljaanne nr 29/01 ja nr 99/01.

(19) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(20) Vt eespool esitatud tabelite viimast kolme rida.

(21) Euroopa Kohtu 24. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg v. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH.

(22) Vt komisjoni otsused juhtumite N 34/99 (EÜT C 5, 8.1.2002, lk 2), NN 49/99 (EÜT C 268, 22.9.2001, lk 7), ja N 6/A/2001 (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 26) kohta.

(23) Vt energiapaketti, jaanuar 2007, eriti KOM(2006) 843 (lõplik).

24.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 219/25

KOMISJONI OTSUS,

24. aprill 2007,

riigiabi C 26/2006 (ex N 110/2006) kohta – laevaehituse ajutine kaitsemehhanism – Portugal

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1756 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/581/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

7. veebruari 2006. aasta kirjas (mis registreeriti 10. veebruaril 2006) teavitas Portugal komisjoni oma kavatsusest anda tegevusabi äriühingule Estaleiros Navais de Viana do Castelo S.A (edaspidi „ENVC”). 13. märtsi 2006. aasta kirjas palus komisjon täiendavaid selgitusi, mille Portugal esitas 28. aprilli 2006. aasta e-kirjas.

(2)	23. juuni 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Portugali oma otsusest algatada kõnealuse meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud menetlus.

(3)	25. juuli 2006. aasta kirjas (registreeritud 26. juulil 2006) esitasid Portugali ametiasutused seoses eespool nimetatud menetlusega oma märkused.

(4)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

II. ABIMEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(5)	Abi on suunatud äriühingule Estaleiros Navais de Viana do Castelo S.A. (edaspidi „ENVC”), Portugali laevatehasele, kus töötab ligikaudu 1 000 inimest.

(6)	14. novembril 2003. aastal kirjutas ENVC alla lepingule Prantsuse laevaomanikuga Fouquet Sacops S.A. kemikaali- ja naftatankeri ostmiseks (kere nr 227). Lepingujärgseks hinnaks oli 22 900 000 eurot. Laev anti üle 26. aprillil 2005.

(7)

Portugal tegi ettepaneku anda äriühingule ENVC kõnealuse lepingu täitmiseks abi 1 461 702 euro suuruse toetuse vormis vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1177/2002 (3) (mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi) ning mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 502/2004 (4) (edaspidi „ajutise kaitsemehhanismi määrus”). Ajutise kaitsemehhanismi määrus jõustus 3. juulil 2002 ja kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005, seega ei olnud see kehtiv ajal, mil Portugal abist teatas.

(8)	Portugal väidab, et vaatamata sellele oli leping ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel abikõlblik järgmistel põhjustel.

(9)

Ajutise kaitsemehhanismi määruse artiklis 4 on sätestatud, et: „Käesolevat määrust kohaldatakse allkirjastatud lõplike lepingute suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle kehtivusaja lõpuni…”. Seoses sellega väidab Portugal, et kõnealune leping allkirjastati 14. novembril 2003, s.t ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus oli veel kehtiv, ning seega on leping abikõlblik.

(10)	Lisaks väidab Portugal, et kõnealuse lepingu raames tegid Korea laevatehased madalama hinnapakkumise, täites seega ajutise kaitsemehhanismi määruse artiklis 2 sätestatud tingimusi, ning et seega on abi õigustatud, et seista vastu Korea laevatehaste ebaausale konkurentsile.

III. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(11)	Komisjon märkis oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses käesoleva juhtumi suhtes, et tal on kahtlusi seoses abi ühisturuga kokkusobivusega ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel järgmistel põhjustel.

(12)

Esiteks olid komisjonil kahtlused seoses abi ergutava toimega. Komisjon märkis sellega seoses, et Portugal ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ajal, mil ENVC lepingu allkirjastas, olid olemas riigi garantiid selleks, et laevatehas abi saaks. Portugalil ei olnud sel ajal üldse kehtivat ajutise kaitsemehhanismi kava. Olemasoleva teabe kohaselt võtsid Portugali ametiasutused otsuse abi andmise kohta äriühingule ENVC (vajalik komisjoni heakskiit) vastu alles 28. detsembril 2005. aastal, s.t. alles pärast seda, kui leping oli allkirjastatud ja laev kohale toimetatud. Seega ilmnes, et äriühingul ENVC puudus lepingu sõlmimiseks stiimul riigiabi näol, võttes arvesse asjaolu, et abi ei olnud projekti lõpetamise ajal kättesaadav.

(13)

Teiseks kahtles komisjon abi heakskiitmise õiguslikus aluses. Komisjon osutas sellele, et ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja ei olnud seega Portugali abist teatamise ajal enam kehtiv. Kuigi ajutise kaitsemehhanismi määrus oli kohaldatav nende lepingute suhtes, mis allkirjastati selle kohaldamise ajal, on kaheldav, kas komisjon saaks teatatud meedet hinnata vahendi alusel, mis ei kuulunud enam ELi õigusaktide hulka.

(14)

Lisaks märkis komisjon, et Korea vaidlustas ajutise kaitsemehhanismi määruse kokkusobivuse WTO eeskirjadega. WTO vaekogu esitas 22. aprillil 2005. aastal aruande, milles järeldas, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ja Korea algatatud WTO vaidluse ajal kehtinud mitmed riiklikud ajutise kaitsemehhanismi kavad olid vastuolus vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (edaspidi „käsituslepe”) (5) artikli 23 lõikega 1. WTO vaidluste lahendamise organ võttis 20. juunil 2005 vastu vaekogu aruande, mis sisaldas ka organi soovitust ühendusele viia ajutise kaitsemehhanismi määrus ja riiklikud ajutise kaitsemehhanismi rakendamise kavad kooskõlla WTO lepingutest tulenevate ühenduse kohustustega. (6) Ühendus teatas 20. juulil 2005. aastal WTO vaidluste lahendamise organile, et ta on juba täitnud kõnealuse organi otsuse ja soovitused, kuna ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja liikmesriigid ei saa enam selle alusel tegevusabi anda.

(15)	Kavandatud abi lubamine oleks samaväärne ajutise kaitsemehhanismi määruse jätkuva kohaldamisega, mis oleks vastuolus ühenduse kohustusega täita WTO vaidluste lahendamise organi otsust. Komisjon leidis seega kõnealusel etapil, et abi ei saanud olla kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(16)	Kolmandaks märkis komisjon seoses abi osatähtsusega, et abisumma ületas 6 % lepingulisest väärtusest ja on seega vastuolus ajutise kaitsemehhanismi määruse artikli 2 lõikega 3 lubatud abi suurima osatähtsusega.

IV. PORTUGALI ESITATUD MÄRKUSED

(17)	Portugal märkis, et komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses viidatud abisumma (1 401 702 eurot) (7) ei vastanud teatatud abisummale (1 461 702 eurot).

(18)

Seoses abi osatähtsusega märkis Portugal, et vastavalt ajutise kaitsemehhanismi määrusele oli abi suurimaks lubatud osatähtsuseks 6 % lepingulisest väärtusest enne abi andmist (erinevalt komisjoni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses osutatud 6 % lepingulisest väärtusest) (8) ja sellele tuginedes vastas abi osatähtsus ajutise kaitsemehhanismi määrusele.

(19)

Portugal märkis ka, et ajutise kaitsemehhanismi määruse eesmärk oli seista vastu Korea ebaausale konkurentsile ning et kõigile ELi laevatehastele kehtisid ühesugused tingimused määruse alusel abi saamiseks. Portugali arvates ei mõjutanud abi seega kaubandust ühisturul ning seetõttu on kaheldav, kas see on käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(20)

Seoses ergutava mõjuga esitas Portugal uusi tõendeid, mis näitasid, et laevatehas taotles abi 25. septembril 2003, s.t enne lepingu allkirjastamist. Sellega seoses esitas Portugal koopia Portugali ametiasutuste 26. septembri 2003. aastal laevatehastele saadetud kirjast, milles Portugali ametiasutused teatasid laevatehasele abi taotluse kättesaamisest ja asjaolust, et abi saamine sõltub komisjon heakskiitmisest. Portugali väitel väljendas kõnealune kiri Portugali ametiasutuste tahet abi anda tingimusel, et kõik õiguslikud tingimused on täidetud.

(21)

Portugal väitis, et varasema praktika põhjal oli levinud arusaam, et Portugal toetab laevaehitusvaldkonnas esitatud abitaotlusi juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus (antud juhul ajutise kaitsemehhanismi määrus). Asjaolu, et Portugal kiitis abi ametlikult heaks alles 2005. aasta detsembris, oli tingitud sisemistest administratiivsetest viivitustest. Vaatamata sellele olid laevatehasel ootused abi saamiseks, tuginedes eespool esitatud kaalutlustele (vt põhjendus 20) ja Portugali ametiasutuste üldisele poliitikale kõnealuses valdkonnas. Laevatehasel olid tõendid selle kohta, et Korea laevatehased olid pakkunud madalamat lepinguhinda, kuid laevatehas nõustus lepingutingimustega, eeldades, et ta saab abi Portugali ametiasutustelt.

(22)

Seoses abi heakskiitmise õigusliku alusega kordas Portugal oma teatises esitatud märkusi selle kohta, et ajutise kaitsemehhanismi määrus oli abi heakskiitmisel asjakohaseks aluseks, kuna leping allkirjastati ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus oli ikka veel kehtiv. Leping allkirjastati enne, kui WTO vaidluste lahendamise organ kõnealuse määruse kõlbmatuks tunnistas. Portugal märkis, et olukord ei olnud seega erinev võrreldes teiste liikmesriikide poolt antud abiga (ajutise kaitsemehhanismi kavade alusel) selliste lepingute täitmiseks, mis allkirjastati ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus veel kehtis. Lepingute abikõlblikkuse kindlaksmääramisel on tähtis lepingute allkirjastamise hetk, mitte abist teatamise või abi andmise aeg. Portugal märkis ka, et mitte ühelgi abi saanud laevatehasel ei ole pärast WTO vaekogu aruande esitamist palutud abi tagasi maksta. Seetõttu oleks äriühingule ENVC abi andmisest keeldumine vastuolus võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

V. HINDAMINE

(23)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatule on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(24)

Komisjon leiab, et kavandatud meede on käsitletav riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna see antakse riigi vahenditest rahastatava toetuse vormis. Isegi kui ajutise kaitsemehhanismi määrust kohaldataks kõigis liikmesriikides, nagu Portugal väidab, oleks meede valikuline, kuna see on piiratud äriühinguga ENVC. Selline valikuline toetus võib tõenäoliselt moonutada konkurentsi, andes äriühingule ENVC eelise teiste konkurentide ees, kes abi ei saa. Lisaks sellele on laevaehitus majandustegevus, mis hõlmab tihedat liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega mõjutab meede liikmesriikidevahelist kaubandust.

(25)	Komisjon kinnitab seetõttu, et teatatud meede kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

Ühisturuga kokkusobivus

Abisumma ja abi osatähtsus

(26)

Komisjon kinnitab pärast Portugali esitatud märkusi, et teatatud abisumma on 1 461 702 eurot. Ajutise kaitsemehhanismi määruse artikli 2 lõike 3 alusel on enne abi andmist abi suurim lubatud osatähtsus 6 % lepingulisest väärtusest. (9) Komisjon järeldab, et teatatud abi vastab ajutise kaitsemehhanismiga lubatud abi suurimale osatähtsusele.

Ergutav mõju

(27)	Reeglina võib riigiabi käsitleda ühisturuga kokkusobivana ainult siis, kui abi saavat äriühingut on vaja ergutada tegutsema viisil, mis aitaks kaasa vastava erandiga kavandatud eesmärkide saavutamisele. (10)

(28)

Sellega seoses märgib komisjon, et ajutise kaitsemehhanismi määruse eesmärk oli „võimaldada ühenduse laevatehastel ebaausast Korea konkurentsist toibuda” (vt põhjendus 6). Otsene abi kuni 6 % lepingulisest väärtusest enne abi andmist võib seega olla lubatud eeldusel, et Korea laevatehas pakkus sama lepingu raames konkurentsi madalamat hinda pakkudes (artikkel 2).

(29)

Portugali esitatud uued tõendid näitavad, et laevatehas taotles abi enne lepingu allkirjastamist. Lisaks esitas Portugal koopia Portugali asjakohaste ametiasutuste (Tööstuse peadirektoraat) 26. septembri 2003. aasta kirjast äriühingule ENVC, milles kinnitatakse abitaotluse kättesaamist, taotletakse tõendeid ajutise kaitsemehhanismi määruse artikli 2 lõikele 1 vastavuse kohta (s.t. tõendid selle kohta, et lepingu raames pakkus Korea laevatehas konkurentsi madalama hinnaga – laevatehas esitas hiljem kõnealuse tõendi) ning milles tuletatakse laevatehasele meelde, et abi andmine sõltub selle eelnevast teatamisest komisjonile ja komisjoni eelnevast abi heakskiitmisest. Komisjon leiab, et eespool nimetatud asjaolud näitavad Portugali ametiasutuste tahet abi anda, kui kõik tingimused on täidetud. Kuna abi andmiseks vajalikud tingimused näisid antud juhul olevat täidetud, võis laevatehas eeldada, et ta saab abi. (11) Selle põhjal on komisjoni kahtlused ergutava mõju suhtes hajutatud.

Õiguslik alus

(30)

Komisjon märkis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja ei olnud seega Portugali abist teatamise ajal enam kehtiv. Kuigi ajutise kaitsemehhanismi määrus oli kohaldatav nende lepingute suhtes, mis allkirjastati selle kohaldamise ajal, on kaheldav, kas komisjon saaks teatatud meedet hinnata vahendi alusel, mis ei kuulunud enam ELi õigusaktide hulka.

(31)	Portugali ametiasutuste esitatud märkused pärast ametliku uurimismenetluse algatamist ei ole kõnealusel juhul hajutanud komisjoni kahtlusi.

(32)

Seoses teatatud abiga märgib komisjon, et praktika kohaselt võetakse hindamise aluseks hindamise ajal kehtivad õigusaktid, (12) kui kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Portugal kiitis abi riiklikul tasemel heaks (seades tingimuseks komisjoni heakskiitmise) ja teavitas sellest komisjoni alles pärast seda, kui ajutise kaitsemehhanismi määrus oli oma kehtivuse kaotanud.

(33)

Portugal on jätkuvalt seisukohal, et ajutise kaitsemehhanismi määrus on kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav, tuginedes määruse artiklile 4, milles on sätestatud, et: „Käesolevat määrust kohaldatakse allkirjastatud lõplike lepingute suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle kehtivusaja lõpuni…”. Portugal väidab, et kõnealune leping allkirjastati 14. novembril 2003, s.t ajal, mil ajutise kaitsemehhanismi määrus oli veel kehtiv, ning seega on leping abikõlblik.

(34)	Komisjon leiab siiski, et eespool tsiteeritud artiklis 4 ei ole kindlaks määratud ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamise ajalist piirangut. Pigem on määruse ajutine kohaldamine määratletud artiklis 5, (13) milles on sätestatud, et „määrus kaotab kehtivuse 31. märtsil 2005”.

(35)

Seevastu artikliga 4 on ette nähtud abi ühisturuga kokkusobivuse täiendavad tingimused. Seda kinnitab ka artikli 4 teine osa, millega nähakse ette, et ajutise kaitsemehhanismi määrust ei kohaldata„lõplike lepingute suhtes, mis on allkirjastatud enne seda, kui ühendus on teatanud Euroopa Liidu Teatajas, et on algatanud Korea vastu vaidluse lahendamise menetluse […] ning lõplike lepingute suhtes, mis on allkirjastatud vähemalt üks kuu pärast seda, kui komisjon on teatanud Euroopa Liidu Teatajas, et vaidluse lahendamise menetlus on lõpetatud või peatatud”.

(36)	Eespool esitatu põhjal on selge, et ajutise kaitsemehhanismi määrust võis kohaldada ainult seni, kuni menetleti vaidlust Koreaga (14) ja kindlasti mitte pärast 31. märtsi 2005.

(37)

Sellist tõlgendust toetab ka ajutise kaitsemehhanismi määruses sätestatud eesmärk: „et aidata ühenduse laevatehaseid nendes turusegmentides, mis on Korea ebaausa konkurentsi tõttu kandnud tõsist kahju, tuleks erandliku ja ajutise meetmena … [kehtestada ajutine kaitsemehhanism] piiritletud turusegmentides vaid lühikeseks ajaks” (15) (põhjendus 3).

(38)

Asjaolu, et nõukogu ei uuendanud kõnealust määrust pärast selle kehtivuse kaotamist, on selge viide sellele, et nõukogu ei kavatsenud enam lubada komisjonil abi heaks kiita ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel. See on kooskõlas asjaoluga, et ühendus teatas WTO vaidluste lahendamise organile, et liikmesriigid ei saa enam kõnealuse määruse alusel tegevusabi anda.

(39)

Seoses sellega märgib komisjon, et ajutise kaitsemehhanismi tõlgendamist tuleks vaadelda ka ühenduse rahvusvaheliste kohustuste taustal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ühenduse õigusakte alati kui võimalik tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ühenduse kohustustega, mis on seotud WTOga. (16)

(40)

WTO vaekogu aruandes ja WTO vaidluste lahendamise organi otsuses, millega kõnealune aruanne vastu võeti, tunnistati ajutise kaitsemehhanismi määrus kõlbmatuks, kuna see on vastuolus WTO eeskirjadega, ning nõuti ühenduselt ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamise lõpetamist. Ühenduse kohustus täita WTO vaidluste lahendamise organi otsust hõlmab ka tulevikus tehtavaid otsuseid, mis käsitlevad uue abi andmist ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel. (17) Pärast WTO vaidluste lahendamise organile teatamist, et ta on kõnealuse organi otsuse ja soovitused juba täitnud, kuna ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja liikmesriigid ei saanud enam selle alusel tegevusabi anda, kohustus ühendus mitte lubama uue abi andmist kõnealuse määruse alusel. Sellest tulenevalt oleks käesoleva abi heakskiitmine vastuolus ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(41)

Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et Portugal ei esitanud teatist mõistliku aja jooksul. Portugal teavitas meetmest alles 7. jaanuaril 2006, s.t umbes 27 kuud pärast laevatehase abitaotluse registreerimist, 10 kuud pärast ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivuse lõppemist ning 6 kuud pärast seda, kui ühendus oli WTO vaidluste lahendamise organile teatanud, et liikmesriigid ei saa enam ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel tegevusabi anda. Võttes arvesse määruse erandlikku ja ajutist laadi ja EÜ kohustusi WTO ees, millest Portugal oli teadlik, ei saanud Portugal eeldada, et mehhanismi saab jätkuvalt kohaldada pärast selle kehtivuse lõpptähtaega.

(42)	Komisjon märgib lisaks, et isegi kui äriühingul ENVC olid ootused abi saada, ei andnud see laevatehasele õigust abi saada, kuna abi andmine ei sõltunud mitte ainult Portugali heakskiidust, vaid ka abist teatamisest ja komisjoni heakskiidust.

(43)

Samuti ei ole vastupidiselt Portugali väitele võrdse kohtlemise põhimõte kõnealusel juhul asjakohane. Laevatehastel nendes liikmesriikides, kellel oli olemas ajutise kaitsemehhanismi kava, oli õigus saada abi kavade põhjal, mille komisjon kiitis heaks enne 30. märtsi 2005. Komisjon ei ole pärast nimetatud kuupäeva enam teinud otsuseid uue abi heakskiitmiseks ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel. Komisjon märgib ka, et vastavalt WTO vaidluste lahendamise organi otsusele kehtib ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel uue abi andmise keeld nii abi suhtes, mis on kavade alusel heaks kiidetud kui ka sihtotstarbelise abi suhtes, jättes seega eristamata laevatehastele kava alusel antava abi või antud juhul kavavälise sihtotstarbelise abi (vt eespool punkt 14: WTO vaidluste lahendamise organi otsuses soovitati ühendusel viia WTO lepingutest tulenevate kohustustega kooskõlla mitte ainult ajutise kaitsemehhanismi määrus, vaid ka riiklikud ajutise kaitsemehhanismi kavad).

(44)	Eespool esitatu põhjal järeldab komisjon, et teatatud abi ei saa ajutise kaitsemehhanismi alusel heaks kiita. Võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse abi suhtes ei kehti mitte ükski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erand, on abi ühisturuga kokkusobimatu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatatud abi summas 1 461 702 eurot, mille Portugal kavatses anda äriühingule Estaleiros Navais de Viana do Castelo SA seoses äriühingu allkirjastatud lepinguga, ei saa lubada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1177/2002 (mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi), mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 501/2004. Sellest tulenevalt on abi ühisturuga kokkusobimatu. Abi ei tohi rakendada.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugalile.

Brüssel, 24. aprill 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 223, 16.9.2006, lk 4.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) EÜT L 172, 2.7.2002, lk 1.

(4) ELT L 81, 19.3.2004, lk 6.

(5) Vt EÜ – kaubalaevade kaubandust mõjutavad meetmed, WT/DS301/R, punktid 7.184–7.222 ja 8.1 punkt d.

(6) Vt WTO dokument WT/DS301/6.

(7) Kõnealuse otsuse punktid 4 ja 21.

(8) Kõnealuse otsuse punktid 10 ja 21.

(9) Määruse (EÜ) nr 1540/98 artikli 1 punktis f (EÜT L 202, 18.7.1998, lk 3), millele viidatakse ajutise kaitsemehhanismi määruse artikli 2 lõikes 6, on sätestatud, et „lepinguline väärtus enne abi andmist tähendab lepingus kindlaks määratud hinda, millele lisandub mis tahes abi, mis on tehasele otse antud”. Selle põhjal vastab abi summa (1 461 702 eurot) 6 % „lepingulisest väärtusest enne abi andmist” (22 900 000 eurot + 1 461 702 eurot) ja vastab suurimale lubatud osatähtsusele.

(10) Vt otsus kohtuasjas 730/79, Philip Morris v komisjon, [1980] EKL 2671, punktid 16 ja 17.

(11) Vt analoogia põhjal: Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013, artikkel 38: „abi antakse ainult nende abikavade korral, mille puhul abisaaja on esitanud abitaotluse ja kava haldamise eest vastutav asutus on seejärel kirjalikult kinnitanud, et üksikasjaliku kontrollimise tulemusel on tuvastatud projekti vastavus abikavaga kehtestatud kõlblikkuse tingimustele enne projekti kallal töö alustamist.” Juhul kui abi suhtes kohaldatakse eraldi teatamise kohustust ja komisjoni heakskiitu, peab abikõlblikkuse kinnitamine sõltuma komisjoni abi heakskiitvast otsusest (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

(12) Vt juhtum N 122/2005 „Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldab komisjon teatatud projektide suhtes nende ühisturuga kokkusobivuse hindamise ajal kehtivaid eeskirju.”

(13) Muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 502/2004.

(14) Põhjendus 7 kinnitab kõnealust hinnangut: „ajutise kaitsemehhanismi võib lubada kehtestada pärast seda, kui ühendus algatab Korea vastu vaidluse lahendamise menetluse […] ning mehhanismi ei või enam lubada kehtestada, kui vaidluse lahendamise menetlus on lõpetatud või peatatud […].”

(15) Meie allakriipsutused.

(16) Kohtuasi C-53/96 Hermčs International v FHT Marketing Choice BV [1998] EKL I-3603, punkt 28; kohtuasi C-76/00 P, Petrotub SA and Republica SA v Euroopa Liidu Nõukogu [2003] EKL I-79, punkt 57.

(17) Vt EÜ – kaubalaevade kaubandust mõjutavad meetmed, WT/DS301/R, punkt 7.21.

24.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 219/30

KOMISJONI OTSUS,

10. mai 2007,

riigiabi C 4/2006 (ex N 180/2005) kohta – Portugal – abi ettevõttele Djebel

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 1959 all)

(Ainult portugalikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/582/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud üles huvitatud isikuid esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

5. aprilli 2005. aasta kirjaga (saadetud alalise esinduse kaudu), mis registreeriti komisjonis 7. aprillil, teavitasid Portugali ametiasutused komisjoni oma kavatsusest anda abi ettevõttele Djebel - S.G.P.S., S.A. (edaspidi „Djebel”), et aidata rahastada kõnealuse ettevõtte investeeringut Brasiilias. Komisjoni taotlusel esitas Portugal täiendavat teavet 25. juuli, 26. septembri ja 23. detsembri 2005. aasta kirjadega (saadetud alalise esinduse kaudu), mis registreeriti komisjonis vastavalt 27. juulil ja 28. septembril 2005 ning 3. jaanuaril 2006.

(2)	Komisjon teavitas 22. veebruari 2006. aasta kirjaga Portugali oma kavatsusest algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

(3)	31. märtsi 2006. aasta kirjaga (mis registreeriti 4. aprillil) esitasid Portugali ametiasutused oma märkused seoses eespool nimetatud menetlusega.

(4)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus üles huvitatud isikuid esitama oma märkusi. Kolmandad pooled märkusi ei esitanud.

II. ABI ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

Asjaomased ettevõtted

(5)	Djebeli asukoht on Madeira, Portugal.

(6)

Ettevõte kuulub kontserni Pestana Group, mis on Portugali peamine hotellikontsern ning ei kuulu VKE määratluse alla. Ettevõte ei ole vastavuses komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovitusega (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta) (3) ega 6. mai 2003. aasta soovituse lisa artiklis 3 sätestatuga (mikro- ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta). (4) Djebel on seega suurettevõte.

(7)	Djebel juhib Brasiilia valdusettevõtet, mis investeerib hotellidesse ja turismiärisse ning ühtlasi juhib neid.

(8)	Pestana Group oli ostnud hotelli Mosambiigis juba enne 1999. aastat ning on ostnud veel neli hotelli Brasiilias lisaks sellele, mis on käesoleva teatisega hõlmatud.

Projekt

(9)	Projekti raames omandab Djebel aktsiad Brasiilia ettevõttes RASH – Administração de Hotéis de Turismo, Lda, mille ainus vara on Hotel Rio Atlântico asukohaga Rio de Janeiro, Brasiilia.

(10)	Djebel omandas RASHi kapitali 1999. aasta oktoobris, mil hotell toimis juba täielikult.

Abi

(11)	RASHi aktsiate ostuhind oli 14 720 474 eurot.

(12)	Portugal kavatseb eespool nimetatud projekti jaoks anda sooduslaenu 3 680 119 eurot, mis moodustab abikõlblikest kuludest 25 %. Abisumma on 574 466 eurot ning abi osatähtsus 3,90 %.

(13)	Djebel saaks täiendava summa riigilt uuringute ja tehnilise abiga seotud kulude, rahaliste tagatiste ja õigusabi katteks vastavalt vähese tähtsusega abi käsitlevale määrusele. (5)

(14)

Praegusest abikavast teatati Portugali abikava N667/1999 raames, mille komisjon kiitis heaks 8. augustil 2000. (6) Nimetatud abikava rakendati ajavahemikul 2000–2006 ning selle peamine eesmärk oli edendada kaasaegseid ja konkurentsivõimelisi ettevõtlusstrateegiaid. Selle kava kohaselt tuli suurettevõtete igast üksikust välismaisest otseinvesteerimisprojektist komisjoni teavitada.

(15)

Seoses tema osalemisega kavandatavas projektis esitas Djebel 24. mail 1999 ettepaneku ettevõttele F. Turismo – Capital de Risco, S.A. („FCR”), mis on riigi ja eraettevõtete omandisse kuuluv riskikapitalifond. Portugali ametiasutuste väitel ei hõlma fondi sekkumismeetmed riigiabi elemente EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses.

(16)

Ametlik taotlus abikava N 667/1999 raames abi saamiseks esitati 31. jaanuaril 2001. Portugal selgitas, et 1999. aastal FCRile esitatud dokument oli ametlik abitaotlus ning et projekt viidi seejärel ellu eeldusel, et see on abikõlblik Portugali asjaomaste õigusaktide alusel. Viivituste tõttu riiklikul tasandil teatasid Portugali ametiasutused abist alles aprillis 2005.

III. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(17)

Käesolevat juhtumit käsitlevas menetluse algatamise otsuses väitis komisjon, et ta kontrollib meedet EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud erandist lähtuvalt, et välja selgitada, kas abi saab käsitleda teatud majandustegevuse soodustamiseks antava abina, ilma et see mõjutaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(18)

Lisaks märkis komisjon, et ta kontrollib meedet ka nende kriteeriumide põhjal, mida tavaliselt kasutatakse suurettevõtetele välismaiste otseinvesteerimisprojektide jaoks antava abi hindamisel. (7) Nendel juhtudel võtab komisjon tavaliselt arvesse nii meetmest saadavat kasu, näiteks selle mõju ELi asjaomase tööstusharu rahvusvahelisele konkurentsivõimele, kui selle võimalikku negatiivset mõju, näiteks ettevõtete ümberpaigutamise ohtu ja igasugust negatiivset mõju tööhõivele.

(19)

Komisjon võtab samuti arvesse abi vajalikkust, lähtudes projektiga seotud ohtudest asjaomases riigis ja ettevõtte vajadustest, näiteks VKEde erivajadustest. Veel üks kriteerium on seotud võimaliku positiivse piirkondliku mõjuga. Ning lõpetuseks välistab komisjon igasuguse eksporditegevuse jaoks antava abi.

(20)	Sellega seoses uuris komisjon projekti võimalikku mõju Portugali (ja kogu Euroopa Liidu) turismisektorile ning seda, kas see mõjutaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(21)

Komisjon kahtles ka selles, kas abi oli vajalik ja/või oli taotlejale investeeringu tegemiseks mingisugusegi ergutava mõjuga, sest projekt viidi lõpule enne, kui Djebel riigiabi saamiseks taotluse esitas. Komisjon palus Portugalil esitada märkused ja igasuguse teabe, mis võiks aidata käesolevat juhtumit hinnata.

IV. PORTUGALI AMETIASUTUSTE ESITATUD MÄRKUSED

(22)

Portugal leidis, et abi vajalikkust õigustab asjaolu, et RASHi omandamine oli kontserni Pestana Group jaoks esimene välismaine otseinvesteering Brasiilias. Varem oli kõnealuse kontserni tegevus piirdunud vaid Portugali turuga. Portugal väitis, et kontserni Pestana Group arengu seisukohast sai otsustava tähtsusega asjaoluks rahvusvahelise laienemise võimalus Brasiiliasse, mis on küll kõrge riskitasemega, kuid ka suure arengupotentsiaaliga ning Portugaliga tihedate ajalooliste ja kultuurisidemetega riik.

(23)

Portugal juhtis komisjoni tähelepanu sellele, et ettevõtte abitaotlus koostati 24. mail 1999 ning edastati seejärel ettevõttele F.Turismo – Capital de Risco SA, mis haldab ettevõtte FCR F. Turismo riskikapitalifondi. Teatatud taotlus moodustas projekti hindamise teise etapi. Seepärast tuleks seda hinnata sel ajal ehk mais 1999 valitsenud olukorrast lähtuvalt.

(24)

Sellega seoses ja Portugali ametiasutuste sõnul näitab asjaolu, et projekt viidi ellu ilma abirahadeta seda, et projektijuht oli abi saamises veendunud ning et ta pidi selle ärivõimaluse ära kasutama. Portugali ametiasutused väitsid, et abisaajat ei tohiks karistada selle eest, et taotluse esitamiseks kulus rohkem aega kui investeeringu tegemiseks. Samuti viitasid ametiasutused tegevuse kitsaskohtadele ja tegevusriskidele, näiteks Brasiilia kinnisvaraturu suurtele kõikumistele ja sellele, et kõnealuse investeeringu puhul oleks tegemist ettevõtte esimese investeeringuga Brasiilias.

(25)

Portugal asus seisukohale, et kõnealune investeering Brasiilias aitaks kaasa kontserni Pestana Group konkurentsivõime parandamisele ja selle positsiooni tugevdamisele üleilmses turismisektoris, mis saavutatakse „Pestana Hotels and Resorts” kaubamärgi suurema tuntuse ning Portugali kui sihtkoha paremini nähtavakstegemise kaudu.

(26)

Lisaks ei ole kontserni kogemus Mosambiigis kuidagi võrreldav Brasiilia rahvusvahelise kogemusega, võttes arvesse nende kahe turu erinevusi. Vaatamata suurele turupotentsiaalile, on Mosambiigi turg ikka veel arengu algetapis, kuid Brasiilia on kõrge konkurentsitasemega avatud turg ning pakub Mosambiigiga võrreldes tunduvalt suuremaid väljakutseid. Pestana kontserni praeguse rahvusvahelistumise protsessi seisukohast ei leevenda Mosambiigi kogemus kuidagi kõrget riskitaset ning selle tehinguga kaasnevat ebakindlust.

(27)

Lõpetuseks väitsid Portugali ametiasutused, et abi mõjutaks kaubandustingimusi Euroopa Liidus vaid piiratud ulatuses järgmistel põhjustel:

—	abi summa on ainult 574 466 eurot, moodustades abikõlblikust investeeringust vaid 3,9 %;

—	kontserni Pestana Group turuosa Portugalis on ainult 2 %, mis Euroopa mõistes on tähtsusetu;

—	Brasiilia turul on ligikaudu 10 000 hotelli, millest välisettevõtetele kuulub vaid 7 %;

—	Brasiilia on konkurentsivõimeline turg, kus turu kontsentratsioon on väga väike;

—	Brasiilias tegutsevate ettevõtte Euroopa konkurentide turuosad on juba väga suured, näiteks kuulub Prantsuse kontsernile ACCOR 108 hotelli ja Hispaania kontsernile Sol Melia 23 hotelli;

—	võttes arvesse Brasiilia turu suurust, ei ole projekt piisava suurusega selleks, et kutsuda esile kohaliku pakkumise märkimisväärset suurenemist või mõjutada Brasiilias juba tegutsevate Euroopa ettevõtete turupositsiooni.

Kokkuvõtteks leidis Portugal, et asjaomane investeering, mis hõlmab ainult ühe hotelli ostmist, ei saa kuidagi märkimisväärselt mõjutada kaubandustingimusi Euroopa Liidus või olla ühiste huvidega vastuolus.

(28)	Kolmandad pooled märkusi ei esitanud.

V. HINDAMINE

Abi olemasolu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses

(29)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(30)

22. veebruari 2006. aasta otsuses leidis komisjon, et abi kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse järgmistel põhjustel:

—

teatatud meetme kohaselt saab suurettevõte oma rahvusvahelistumise strateegia raames abi Brasiilia turismisektorisse investeerimiseks. Selle meetme tulemusena saab abisaaja sooduskohtlemise osaliseks ning ühtlasi eelise või soodustuse teiste ettevõtetega võrreldes, mis kahjustab konkurentsi või ähvardab seda teha;

—	abi antakse ettevõttele, kes tegutseb ELi turismiturul, kus esineb või võib esineda kaubandus liikmesriikide vahel või kus teiste liikmesriikide ettevõtted võivad samuti soovida osaleda. Seega võib meede mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust;

—	meedet rahastatakse riiklikest vahenditest.

(31)

Komisjon leiab, et Portugali väited (vt punkt 27) ei ole järelduste muutmiseks piisavad järgmistel põhjustel:

—

Pestana Group oli ja on ka praegu Portugali juhtiv hotellikontsern, millele abi taotlemise ajal kuulus Portugalis 15 hotelli. Riigi turismisektori jaoks tervikuna on see loomulikult suur eelis, kui üks kõige olulisematest kaubamärkidest oleks Lõuna-Ameerikas esindatud. „Pestana Hotels and Restaurants” rahvusvaheline ulatus muutis kontserni paremini nähtavaks, suurendas selle võimu läbirääkimistel ja tugevdas äritegevust hotellisektoris. Need asjaolud võimaldasid tal veelgi suuremaks saada ja tõsta investeerimisvõimet Portugali turul;

—

alates rahvusvahelistumise protsessi algusest on Pestana Group teinud Portugalis mitmeid investeeringuid, nimelt i) ehitanud kolm uut hotelli, ii) võtnud üle Pousadas de Portugal võrgu juhtimise, iii) omandanud kaks ebatõhusat hotelliettevõtet ning seejärel teinud nendes hotellides olulisi uuendusi ja iv) arendanud mahukaid turismiprojekte nagu Cidade da Criança Madeira autonoomses piirkonnas;

—

arvestades kontserni Pestana Group suurust, ei oleks Portugalis loodavate töökohtade arvu oluline kasv ainus muutus, mis Brasiilias hotelli ostmisega kaasneks. Selline kasv on tõepoolest juba olnud, kuid eelkõige tänu erinevatele eespool osutatud investeeringutele, mida kontsern on viimasel ajal Portugalis teinud, ning tänu rahvusvahelistumise protsessi käigus tehtud edusammudele. 1999. aastal oli töötajate arv kontsernis kõigest 1 800, kuid vaid kuus aastat hiljem 2005. aastal oli see juba üle 3 500;

—

meetmega aidatakse Portugali ettevõttel selle rahvusvahelistumise algatuse raames osta hotelli Brasiilias. Teisisõnu, sellega eelistatakse teatavat ettevõtet või teatavate kaupade tootmist. Komisjon leiab, et Euroopa Liidu ettevõtetele välismaisteks otseinvesteeringuteks antav abi on võrreldav abiga, mida antakse ettevõtetele, mis ekspordivad peaaegu kogu oma toodangu ühendusest välja. Sellistel juhtudel, arvestades nende turgude vahelist suurt vastastikust sõltuvust, kus ühenduse ettevõtted tegutsevad, ei saa välistada ka seda, et abi võib moonutada konkurentsi ühenduses. (8)

Abi kokkusobivus EÜ asutamislepinguga

Ergutav mõju

(32)

Komisjon andis mõista, et ta hindab abi EÜ asutamislepinguga kokkusobivust vastavalt selle lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohasele erandile, mille kohaselt tohib abi anda „teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks”, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon väitis samuti, et võtab arvesse teatavaid kriteeriume, mida ta on varem kohaldanud suurettevõtetele välismaiste otseinvesteerimisprojektide jaoks antud abi suhtes (vt punkti 18), püüdes leida tasakaalu meetmest saadava kasu ehk siis selle positiivse mõju ELi asjaomase tööstusharu rahvusvahelisele konkurentsivõimele (nt kas abi on vajalik, võttes arvesse projektiga seotud riske investeeringu objektiks olevas riigis) ja selle võimalike negatiivsete mõjude vahel ELi turul. (9)

(33)

Sellega seoses märkis komisjon, et abi ergutava mõju seisukohast esines märke, et abi sellele kriteeriumile ei vastanud. Lisaks oli komisjonil kahtlusi seoses abi mõjuga ühisturule. See hõlmas muu hulgas ka abi vajalikkust, võttes arvesse projektiga seotud riske asjaomases riigis ja ettevõtte vajadusi (nt sarnased VKEde võimalike vajadustega).

(34)	Riigiabi õigusaktide peamise põhimõtte kohaselt loetakse abi ühisturuga kokkusobivaks, kui sellega kaasneb abisaaja täiendav tegevus, mida ta ei oleks saanud abita teha. Vastasel juhul moonutaks abi lihtsalt konkurentsi, ilma et sellega kaasneks mingit positiivset mõju.

(35)	Juba menetluse algatamise otsuses kahtles komisjon selles, kas abi oli Djebelile investeeringu tegemiseks vajalik.

(36)

Oma 22. veebruari 2006. aasta otsuses rõhutas komisjon, et teatatud projekt ei ole esimene rahvusvahelistumise projekt kontserni Pestana Group jaoks, kuhu kuulub ka Djebel. Kontsern tegutses juba Mosambiigis ning seepärast kaheldi selles, kas abi vajati kontserni Pestana Group esimese rahvusvahelistumise projekti rahastamiseks Brasiilias. (10)

(37)

Lisaks kuulub Djebel Portugali suurimasse hotellikontserni. Alates 1999. aastast on ettevõte oma tegevust Brasiilias laiendanud, olles seal praegu üheksa hotelli omanik ja kuuludes kümne suurima hotelliketi hulka. See näitab, et investeering oleks tehtud ka siis, kui abi saamise võimalus oleks puudunud. Lisaks ei oleks enam investeeringuga mingit praktilist seost sellisel abil, mida antakse praegu üle seitsme aasta tagasi tehtud investeeringu jaoks.

(38)	Et abil oleks ergutav mõju, tuleb abitaotlus esitada enne investeerimistegevuse algust.

(39)

Komisjon juhib tähelepanu sellele, et investeering tehti oktoobris 1999 ehk enam kui aasta varem abikava N 667/1999 raames ametliku taotluse esitamisest (31. jaanuar 2001). Seega ei ole täidetud abi ergutava mõju kriteerium, mis on ette nähtud piirkondlikku riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades. (11)

(40)

Portugali ametiasutuste väitel piisab kõnealuse kriteeriumi täitmise tõendamiseks asjaolust, et FCR esitas investeeringus osalemistaotluse 24. mail 1999 (enne investeeringu tegemist). Komisjon ei leia, et riskikapitaliettevõtte investeeringus osalemistaotlust üksi saaks lugeda riigiabitaotluseks, millega oleks võimalik õigustada abi ergutavat mõju.

(41)	Samuti rõhutab komisjon, et investeering tehti ligikaudu viis ja pool aastat varem kui Portugali ametiasutused teda sellest teavitasid.

(42)

Eespool esitatu põhjal leiab komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et Portugali taotletav abi oli projektiga seonduvate konkreetsete riskide hüvitamiseks vajalik. Seepärast arvab komisjon, et abi ei olnud kontserni Pestana Group jaoks Brasiilias investeeringu tegemiseks ja selle investeeringu käivitamiseks vajalik. Komisjoni arvates puudub abil ergutav mõju.

(43)	Varasemate juhtumite puhul on komisjon samuti väitnud, et välismaisteks otseinvesteeringuteks antav abi võib tugevdada abisaaja üldist finantsseisundit ja strateegilist positsiooni ning seega mõjutada abisaaja seisundit võrreldes konkurentidega ELi turul. (12)

(44)

Komisjon rõhutab, et pärast kõnealust investeeringut, mis ei olnud kontserni esimene investeering välismaal, suurendas Pestana Group oma äritegevust hotellisektoris. Portugali ametiasutuste esitatud teabe kohaselt aitas Brasiiliasse tehtud investeering, isegi kui selleks abi ei antud, tugevdada kontserni Pestana Group konkurentsivõimet ja muuta kontsern turismisektoris paremini nähtavaks, eelkõige tänu „Pestana Hotels and Resorts” kaubamärgile.

(45)

Kokkuvõtteks märgib komisjon, et isegi kui Djebeli investeeringul oleks Portugalile olnud positiivne mõju, ei saaks seda abiga seostada, sest nagu eespool selgitatud, puudub sel käesoleva juhtumi puhul ergutav mõju, kuna projekt viidi ellu enne seda, kui Djebel abitaotluse esitas ning kõnealune abi ei olnud projekti elluviimiseks vajalik.

(46)

Abi kokkusobivuse hindamisel jälgib komisjon eriti hoolikalt abi positiivse ja negatiivse mõju tasakaalu ja määrab kindlaks, kas selle positiivne mõju ühendusele kaalub üles abi negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele ühenduse turul. Eespool toodu põhjal ei ole komisjonil põhjust arvata, et abi Djebelile Brasiilias investeeringu tegemiseks aitaks tõsta Euroopa asjaomase majandusharu konkurentsivõimet või avaldaks positiivset mõju Euroopa asjaomastele piirkondadele. Vastupidi, kui riigiabi saadakse turul, mida iseloomustab tugev konkurents, tugevdab see abisaaja turupositsiooni, kuid kahjustaks seejuures tema konkurentide olukorda. Seepärast leiab komisjon, et abil puudub ühenduse jaoks positiivne mõju, mis kaaluks üles selle negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele ühenduse turul.

VI. KOKKUVÕTE

(47)

Kokkuvõtteks märgib komisjon, et Portugal ei suutnud näidata, et Djebel ei oleks asjaomast projekti ilma abita suutnud ellu viia. Seega oleks abil vaid ühisturul konkurentsi moonutav mõju ning abisaaja ei looks sellega mingisugust lisategevust. Seepärast ei saa abi käsitleda majandustegevuse arengu hõlbustamiseks antava abina artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ning seega ei ole abi ühisturuga kokkusobiv.

(48)	Eespool toodu põhjal ei pea komisjon vajalikuks hinnata abi kokkusobivusega seotud muid kahtlusi, mida ta käsitles oma 22. veebruari 2006. aasta otsuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Portugali ettepanek anda Djebelile Brasiilias investeeringu tegemiseks sooduslaenu summas 3 680 119 eurot ei ole ühisturuga kokkusobiv, sest see ei vasta EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatud kriteeriumidele ning seepärast ei tuleks kõnealust laenu anda.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 10. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 91, 19.4.2006, lk 25.

(2) Vaata joonealune märkus 1.

(3) EÜT L 107, 30.4.1996.

(4) ELT L 124, 20.5.2003.

(5) Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30) ja sama teemat käsitlev komisjoni määrus (EÜ) nr 1998/2006 (ELT L 379, 28.12.2006).

(6) Kirjaga SG(2000) D/106085 (EÜT C 266, 16.9.2000, lk 4).

(7) Vt kohtuasi C 77/97, Austrian LiftGmbH–Doppelmayr, Austria, (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 32) ja kohtuasi C 47/02, Vila Galé-Cintra (ELT L 61, 27.2.2004, lk 76).

(8) Vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-142/87, Tubermeuse [1990] ECR I-959, punkt 35.

(9) Vt kohtuasjad C 41/04, Orfama (7. märtsi 2007. aasta otsus) ja C 36/04, Cordex (21. veebruari 2007. aasta otsus).

(10) Vt kohtuasi C 47/02, Vila Galé Cintra, mis hõlmab esimest rahvusvahelistumise kogemust.

(11) Vt piirkondlikku riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste punkti 4.2, mille kohaselt tuleb abitaotlus esitada enne projektitöö käivitamist, et teha kindlaks abi ergutava mõju olemasolu (EÜT C 74, 10.3.1998, lk 13).

(12) Vt kohtuasi C 77/97, Austrian Lift GmbH-Doppelmayr (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 32).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 219

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 24. august 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 986/2007, 23. august 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 987/2007, 22. august 2007, millega Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kammellaste püük IIa ja IV püügipiirkonna EÜ vetes	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 988/2007, 22. august 2007, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük ICES I ja II püügipiirkonna Norra vetes	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 989/2007, 23. august 2007, millega teatavad nimetused registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris Barèges-Gavarnie (KPN) – Hořické trubičky (KGT)	7

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	55,1
	TR	56,2
	XK	48,8
	XS	36,3
	ZZ	49,1
0707 00 05	TR	106,4
0707 00 05	ZZ	106,4
0709 90 70	TR	106,5
0709 90 70	ZZ	106,5
0805 50 10	AR	64,3
	UY	49,5
	ZA	62,2
	ZZ	58,7
0806 10 10	EG	236,6
	TR	99,3
	US	164,8
	ZZ	166,9
0808 10 80	AR	46,1
	BR	77,5
	CL	73,5
	CN	72,8
	NZ	88,2
	US	100,4
	ZA	84,0
	ZZ	77,5
0808 20 50	AR	43,8
	CN	21,3
	TR	121,2
	ZA	89,6
	ZZ	69,0
0809 30 10 , 0809 30 90	TR	142,6
0809 30 10 , 0809 30 90	ZZ	142,6
0809 40 05	BA	41,3
	IL	153,7
	TR	78,6
	ZZ	91,2

Nr	26
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	LEZ/2AC4-C
Liik	Kammellased (Lepidorhombus spp.)
Püügipiirkond	IIa ja IV püügipiirkonna EÜ veed
Kuupäev	19. juuli 2007

Nr	25
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	COD/1N2AB.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Püügipiirkond	ICES I ja II püügipiirkonna Norra veed
Kuupäev	20. juuli 2007

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/580/EÜ
*	Komisjoni otsus, 24. aprill 2007, riigiabi kohta, mida Sloveenia rakendab oma õigusaktide raames kvalifitseeritud energiatootjate suhtes (nr C 7/2005) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1181 all) ( 1 )	9
	2007/581/EÜ
*	Komisjoni otsus, 24. aprill 2007, riigiabi C 26/2006 (ex N 110/2006) kohta – laevaehituse ajutine kaitsemehhanism – Portugal (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1756 all) ( 1 )	25
	2007/582/EÜ
*	Komisjoni otsus, 10. mai 2007, riigiabi C 4/2006 (ex N 180/2005) kohta – Portugal – abi ettevõttele Djebel (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1959 all) ( 1 )	30
	2007/583/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. juuni 2007, riigiabi nr C 17/2006 (ex N 3/2006) kohta – koolitusabi ettevõtjale Autoeuropa – Automóveis Lda. (Portugal) (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3130 all) ( 1 )	36
	2007/584/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. august 2007, millega muudetakse otsust 2004/558/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist (teatavaks tehtud numbri K(2007) 3905 all) ( 1 )	37

Liikmesriik	Liikmesriigi piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid tagatisi veiste infektsioosse rinotrahheiidi suhtes kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikliga 10
Taani	Kõik piirkonnad
Saksamaa	Baieri liidumaa haldusüksused Oberpfalz ja Oberfranken
Itaalia	Bolzano provints
Austria	Kõik piirkonnad
Soome	Kõik piirkonnad
Rootsi	Kõik piirkonnad