10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 946/2007,

9. august 2007,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 756/2007 (ELT L 172, 30.6.2007, lk 41).

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 947/2007,

9. august 2007,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditava valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad määruse (EÜ) nr 318/2006 nõuetele.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 948/2007,

9. august 2007,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 900/2007 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 27. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 900/2007, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2007/2008. turustusaastaks, (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 8 lõike 1 kohaselt ja pärast 9. august 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

9. august 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 900/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 41,751 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2)  ELT L 196, 28.7.2007, lk 26.

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 949/2007,

9. august 2007,

millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 38/2007 ette nähtud alalise pakkumismenetluse raames makstava valge suhkru eksporditoetuse maksimumsumma

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku ja kolmanda lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 17. jaanuari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 38/2007 millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Ungari, Poola, Slovakkia ja Rootsi sekkumisametite valduses oleva suhkru ekspordiks edasimüümiseks (2) nõutakse osaliste pakkumismenetluste avaldamist.

(2)	Määruse (EÜ) nr 38/2007 artikli 4 lõike 1 kohaselt ja pärast 8. august 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamist on asjakohane kehtestada kõnealuse osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

8. august 2007. aastal lõppeva osalise pakkumismenetluse eksporditoetuse maksimumsumma määruse (EÜ) nr 38/2007 artikli 1 lõikes 1 osutatud tootele on 471,16 EUR/t.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2)  ELT L 11, 18.1.2007, lk 4. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 203/2007 (ELT L 61, 28.2.2006, lk 3).

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 950/2007,

9. august 2007,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)	Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)	Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)	Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)	Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Μäärust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 951/2007,

9. august 2007,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu liikmesriikide ja partnerriikide vaheline piiriülene koostöö, mida viiakse ellu heaolu ja heanaaberlikkuse loomiseks piirkondades, mis külgnevad ühenduse välispiiriga, edaspidi „ENPI piiriülene koostöö”, on määruse (EÜ) nr 1638/2006 üks osa.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklis 11 sätestatakse, et rakenduseeskirjad, milles kehtestatakse III jaotise „Piiriülene koostöö” üksikasjalikud rakendussätted, peab vastu võtma komisjon ning kõnealused eeskirjad hõlmavad selliseid küsimusi nagu kaasrahastamise määr, ühiste rakenduskavade ettevalmistamine, ühiste juhtorganite määramine ja ülesanded, seirekomitee ja valikukomitee ning ühise sekretariaadi roll ja ülesanded, kulutuste abikõlblikkus, ühisprojektide valik, ettevalmistusfaas, ühenduse abi tehniline ja rahaline haldamine, finantskontroll ja auditeerimine, järelevalve ja hindamine, nähtavus ja võimalikele abisaajatele suunatud teavitustegevus.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklis 21 sätestatakse, et rakenduseeskirjades kehtestatakse ka ENPI piiriülese koostöö raames kasutatav hankelepingute sõlmimise kord.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 7 lõikega 3 ettenähtud strateegiadokument loob strateegilise raamistiku toetusele, mida komisjon annab ENPI piiriülesele koostööle, ning sisaldab selle koostöö näidisprogrammi.

(5)	ENPI piiriülese koostöö alusel antavat ühenduse abi rakendatakse strateegiadokumendis kindlaksmääratud ühiste rakenduskavade kaudu.

(6)

On vaja koostada rakenduseeskirjad, milles kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1638/2006 põhjal toimuva piiriülese koostöö üksikasjalikud ühised rakendussätted, jättes samas osalejariikidele teatava vabaduse üksikasjalike korraldusmeetmete ja iga programmi spetsiifiliste rakenduste osas sõltuvalt selle konkreetsetest omadustest. Selle põhimõtte alusel ning käesolevat määrust järgides peavad osalejariigid pakkuma välja ENPI piiriülese koostöö ühiselt kokku lepitud üksikasjaliku korra, esitades selle ühise rakenduskava dokumendis, mille võtab vastu komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 9 lõikele 6.

(7)	Kõikide osalejariikide kaasamine programmi otsustusstruktuuridesse, samas kui selle rakendamine usaldatakse ühes osalejariigis asuvale ühisele juhtorganile, nõuab ühiste eeskirjade koostamist, et määrata kindlaks ülesannete jaotus programmi eri haldusstruktuuride vahel.

(8)

Kuna programme rakendatakse halduskoostöö käigus, peavad programmi haldus- ja kontrollisüsteemid vastama ühenduse õigusnormidele. Kui komisjon võtab programmi vastu, tuleb seda käsitada nende süsteemide eelakrediteerimisena. Komisjon peab iga programmi rakendamist jälgima võimaliku osalemise kaudu ühises seirekomitees ning aruannete kaudu, mis talle esitab ühine juhtorgan.

(9)

Et tagada partnerriikide võimalike abisaajate täielik ja piiranguteta osalemine programmis ning rakendada ühesugust haldusviisi Euroopa Liidu liikmesriikide ja partnerriikide osaliste suhtes, arvestades, et ENPI piiriülese koostöö assigneeringuid hallatakse Euroopa Liidu välispoliitika raames, tuleb komisjoni rahastatava välistegevuse puhul rakendatavaid lepingulisi menetlusi kasutada kõikide määrusega (EÜ) nr 1638/2006 loodud piiriülese koostöö raames rahastatavate projektide suhtes.

(10)	Programmi tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja täpsustada hindamise ja järelevalvega seotud kord.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1638/2006 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1638/2006 piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„tehniline abi” – ettevalmistus-, haldus-, seire-, hindamis-, teavitus-, auditeerimis- ja kontrollitegevus ning mis tahes haldussuutlikkust tõstev tegevus, mis on vajalik ühiste rakenduskavade elluviimiseks;

2.

„abisaaja” – asutus, kes on ühise juhtorganiga alla kirjutanud toetuslepingule ning kannab kõnealuse juhtorgani ees täielikku õiguslikku ja rahalist vastutust projekti rakendamise eest; ta saab ühiselt juhtorganilt rahalist toetust ning tagab selle haldamise ja võimaliku jaotamise vastavalt oma partneritega sõlmitud lepingutele; ta on ühise juhtorgani ees ainuvastutav ja annab otse juhtorganile aru, kuidas kulgeb meetme rakendamine ja rahade kasutamine;

3.	„töövõtja” – asutus, kes on ühise juhtorganiga alla kirjutanud teenuste-, tööde- või tarnelepingu ning võtab ühise juhtorgani ees endale täieliku õigusliku ja rahalise vastutuse kõnealuse lepingu elluviimise eest;

4.	„strateegiadokument” – määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 7 lõikega 3 ettenähtud dokument, mis kehtestab muuhulgas ühiste rakenduskavade nimekirja, nende soovituslikud mitmeaastased assigneeringud ja iga programmi abikõlblikud territoriaalsed üksused;

5.	„osalejariigid” – kõik ühises rakenduskavas osalevad liikmesriigid ja partnerriigid;

6.	„partnerriigid” – määruse (EÜ) nr 1638/2006 lisas loetletud riigid ja territooriumid;

7.	„olulise ulatusega projektid” – projektid, mis hõlmavad töid, meetmeid või teenuseid, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmiseks, mille eesmärgid on selgelt kindlaks määratud ning pakuvad ühist huvi, et teostada piiriüleseid investeeringuid;

8.	„ühises rakenduskavas osalevate riikide omavahendid” – rahalised vahendid, mis on pärit osalevate riikide riigi, piirkondlikust või kohalikust eelarvest;

9.	„projektide tegevuse järelevalve” – programmi kaudu rahastatava tegevuse järelevalve vastavalt projektide etapiviisilise haldamise meetodile, st alates kavandamisest kuni hindamiseni, mis hõlmab rakendamise tehnilist järelevalvet.

II   PEATÜKK

ALUSDOKUMENDID

1.   JAGU

Ühised rakenduskavad

Artikkel 3

Ühiste rakenduskavade ettevalmistamine

Iga ühine rakenduskava määratakse kindlaks kõikide osalejariikide ühise kokkuleppega kooskõlas määruse (EÜ) nr 1638/2006, strateegiadokumendi ja käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Ühiste rakenduskavade sisu

Igas ühises rakenduskavas kirjeldatakse kavandatava tegevuse eesmärke, prioriteete ja sellega seotud meetmeid ning selgitatakse nende vastavust teistes asjaomastes riikides ja piirkondades käimasolevate või kavandatavate kahepoolsete ja mitmepoolsete programmidega, eriti Euroopa Liidu rahastatavate programmide raames.

Igas ühises rakenduskavas:

a)	esitatakse määruses (EÜ) nr 1638/2006 ja strateegiadokumendis kindlaksmääratud abikõlblikud territoriaalsed üksused, sealhulgas võimalikud piirialad, kus programmi raames rahastatavaid meetmeid võib ellu viia;

b)	määratletakse selliste kolmandate riikide piirialade programmides osalemise kord, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 1638/2006 rakendusalasse ja millel on lubatud osaleda koostöös strateegiadokumendi alusel;

c)	määratletakse prioriteedid ja meetmed, mis vastavad strateegiadokumendis kindlaksmääratud eesmärkidele;

d)	teatatakse ühise seirekomitee koosseis vastavalt käesoleva määruse artiklile 11;

e)	määratakse osalejariikide valitud organ, mis hakkab täitma ühise juhtorgani ülesandeid;

f)

kirjeldatakse struktuuri, mille kehtestab ühine juhtorgan rakenduskava haldamiseks käesoleva määruse artiklite 14, 15, 16 ja 17 kohaselt. Kõnealune kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjonil tekiks piisav kindlustunne, et sisekontroll on tõhus ja efektiivne ning põhineb parimal rahvusvahelisel taval;

g)	sisaldub finantstabel, mis kirjeldab rakenduskava kulukohustuste ja maksete prognoositud aastast jaotust, mis koostatakse vastavalt prioriteetidele ja milles täpsustatakse eriti tehnilisele abile eraldatud summasid;

h)	määratakse kindlaks rakenduskava rakendamise meetodid kooskõlas käesoleva määruse artiklis 23 osutatud lepinguliste menetlustega;

i)	täpsustatakse prognoositav soovituslik ajakava menetluste algatamiseks ja rahastatavate projektide väljavalimiseks;

j)	kirjeldatakse keskkonnamõju uuringutega seotud võimalikke õiguslikke kohustusi ning määratletakse kõnealuste uuringute tegemise prognoositav soovituslik ajakava;

k)	määratakse kindlaks rakenduskavas kasutatav keel või keeled;

l)	sisaldub vastavalt artiklile 42 teavitus- ja teabevahetuskava.

Teise lõigu punktis g osutatud tabelis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse toetus ja jaotatakse prognoositavad esialgsed kulukohustused, mis komisjonil tuleb võtta igal aastal kuni aastani 2013 (summad ajavahemikuks 2011–2013 tuleb uuesti kinnitada neid aastaid käsitlevas näidisprogrammis). Tabelis esitatakse samuti osalejariikide omavahenditest ettenähtud prognoositavad esialgsed kaasrahastamise summad.

Teise lõigu punkti h kohaldamisel valitakse rakenduskava kaudu rahastatavad projektid üldjuhul konkursikutse alusel. Siiski võivad osalejariigid komisjoni nõusolekul ka ühisel kokkuleppel määrata kindlaks olulise ulatusega piiriüleste investeeringute projekte, mida ei valita konkursikutsete alusel: kõnealused projektid peavad sellisel juhul olema rakenduskavas eraldi mainitud või nende suhtes peab artiklites 11 ja 13 mainitud ühine seirekomitee tegema otsuse hiljem, kui nad vastavad rakenduskava prioriteetidele ja meetmetele ning kui selleks otstarbeks on ette nähtud eraldi eelarve.

Artikkel 5

Ühise rakenduskava vastuvõtmine

1.   Ühine juhtorgan esitab iga ühise rakenduskava komisjonile pärast seda, kui on saanud selgesõnalise nõusoleku kõikidelt rakenduskava ettevalmistamises osalenud ja sellesse oma panuse andnud riikidelt.

2.   Komisjon vaatab ühise rakenduskava läbi ja kontrollib, et selles sisalduvad kõik artiklis 4 osutatud elemendid, eelkõige:

a)	hindab selle vastavust strateegiadokumendile;

b)	kontrollib analüüsi kvaliteeti ning kooskõla esitatud prioriteetide ja meetmetega, samuti selle kooskõla teiste käimasolevate või kavandatavate kahepoolsete ja mitmepoolsete programmidega rakenduskava asjaomastes piirkondades;

c)	kontrollib rakenduskava vastavust selle suhtes kohaldatavatele ühenduse õigusnormidele;

d)	kontrollib, kas vajaduse korral tehtavad keskkonnamõjude uuringud on teostatud või kavandatud enne esitatud projektide rakendamist;

e)	veendub kava finantstabeli sidususes, eriti komisjoni kulukohustuste osas;

f)

veendub, et ühise juhtorgani juhtimissuutlikkuses on vastavuses rakenduskavaga ettenähtud tegevuse mahu, sisu ja keerukusega. Komisjon kontrollib eriti, et ühisel juhtorganil oleks kvalifitseeritud ja piisav inimressurss, kes tegeleksid ainult rakenduskavaga, vajalikud arvutipõhised haldus- ja raamatupidamisvahendid ning kehtivatele ühenduse õigusnormidele vastav rahade liikumine. Kõnealust kontrolli võib teostada kohapealse eelauditi kaudu, kui komisjon seda vajalikuks peab;

g)	veendub, et ühine juhtorgan on ette näinud ja kehtestanud piisavad sisekontrolli ja auditi süsteemid, mis põhinevad parimal rahvusvahelisel taval.

3.   Ühise rakenduskava läbivaatamise järel võib komisjon paluda osalejariikidel esitada lisateavet või vaadata vajaduse korral teatavad punktid uuesti läbi.

4.   Iga ühise rakenduskava vastuvõtmist käsitatakse ühise juhtorgani loodud haldus- ja kontrollistruktuuride eelakrediteerimisena komisjoni poolt.

5.   Iga ühine rakenduskava võetakse vastu komisjoni otsusega, mis kehtib kava kogu kestusaja kohta.

Artikkel 6

Ühise rakenduskava järelevalve ja hindamine

1.   Iga ühise rakenduskava järelevalve ja hindamise eesmärk on parandada selle rakendamise kvaliteeti, tõhusust ja sidusust. Hindamise tulemustega arvestatakse edasiste programmide koostamisel.

2.   Vastavalt strateegiadokumendile tehakse kava läbivaatamise käigus ühise rakenduskava vahehindamine.

Kõnealust hindamist teeb komisjon ja selle tulemuste alusel, mis edastatakse ühisele seirekomiteele ja rakenduskava ühisele juhtorganile, tuleb võib-olla esialgset kava kohandada.

3.   Lisaks vahehindamisele võib komisjon igal ajal hinnata ühist rakenduskava tervikuna või selle ühte osa.

4.   Komisjon teeb kava järelhindamise aastal, mis järgneb ühise rakenduskava kaudu rahastatavate projektide rakendamisetapi lõpuleviimisele.

Artikkel 7

Ühiste rakenduskavade läbivaatamine

1.   Ühine juhtorgan võib ühist rakenduskava finantstabelit muuta otse pärast ühiselt seirekomiteelt loa saamist, kui see hõlmab ainult ühenduse vahendite ümberpaigutamist ühelt prioriteedilt teisele ning kui asjaomane summa moodustab kuni 20 % igale prioriteedile esialgselt ettenähtud summast. Kõnealused muudatused edastab komisjonile ühine juhtorgan.

Ühenduse assigneeringutest rahastatava tehnilise abi suhtes saab seda reeglit kohaldada vaid pärast komisjonilt eelnevalt loa saamist.

2.   Ühise seirekomitee põhjendatud taotlusel või komisjoni algatusel, mis on kooskõlastatud ühise seirekomiteega, võib ühiseid rakenduskavasid uuesti läbi vaadata ja vajaduse korral parandada järgmistel juhtudel:

a)	et võtta arvesse suuri sotsiaalmajanduslikke muutusi või ühenduse, riiklike või piirkondlike prioriteetide olulist muutmist rakenduskava alla kuuluval territooriumil;

b)	raskuste korral, mis on seotud rakendamisega ja mis põhjustavad eeskätt olulist hilinemist rakenduskava täitmisel;

c)	kui ühenduse vahendeid paigutatakse ümber ühelt prioriteedilt teisele, ületades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud paindlikkuse määra;

d)	artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud hindamiste tulemusena;

e)	rakenduskava võimaliku peatamise korral vastavalt artiklile 44.

3.   Ühise rakenduskava muutmine, mis on ette nähtud lõikes 2 esitatud juhtudel, võetakse vastu komisjoni otsusega ja selleks on vaja sõlmida artiklis 10 osutatud rahastamiskokkulepete kõrvalleping.

Artikkel 8

Keelte kasutamine

1.   Igas ühises rakenduskavas kasutatakse haldusstruktuuride töökeelena üht või mitut Euroopa Liidu ametlikku keelt.

2.   Võttes arvesse, et rakenduskavad põhinevad partnerlusel, võivad projektide kaudu abisaajad esitada ühisele juhtorganile kõik oma projektiga seotud dokumendid oma riigikeeles, tingimusel et see on rakenduskavas eraldi mainitud ning ühine seirekomitee näeb ühise juhtorgani vahendusel ette vajalikud suulise ja kirjaliku tõlke vahendid.

3.   Suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmine kõikide rakenduskavas kasutatavate keelte puhul on ette nähtud:

a)	ühise rakenduskava tasandil: tehnilisele abile määratud eelarvereast;

b)	projektide tasandil: iga projekti eelarvest.

Artikkel 9

Ühiste rakenduskavade käivitusfaas

1.   Pärast ühise rakenduskava vastuvõtmist komisjoni otsusega käivitub rakenduskava liikmesriikides viivitamata, põhinedes Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutel, mis on ette nähtud piiriülesele koostööle finantsperspektiivide rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01). (2) Ette võib võtta ka rakenduskava käivitamiseks vajalikke ühismeetmeid, nagu näiteks:

a)	ühise juhtorgani ja tehnilise sekretariaadi loomine;

b)	ühise seirekomitee esimesed koosolekud, kus osalevad ka selliste partnerriikide esindajad, kes ei ole veel rahastamislepingut alla kirjutanud;

c)	hanke- või konkursimenetluste ettevalmistamine ja algatamine, kasutades vajaduse korral rahastamislepingute allakirjutamisega seotud peatamisklauslit.

2.   Lõikes 1 osutatud komisjoni otsust kohaldatakse iga rakenduskava partnerriigi suhtes kohe pärast rahastamislepingu sõlmimist selle riigiga vastavalt artiklile 10.

2.   JAGU

Rahastamisleping

Artikkel 10

Rahastamislepingu allakirjutamine

1.   Komisjoni ja asjaomase ühise rakenduskava iga partnerriigi vahel koostatakse rahastamisleping. Iga ühise rakenduskava põhjal määratud ühine juhtorgan võib anda rahastamislepingule kaasallkirja.

2.   Rahastamislepingu tehniline lisa koosneb komisjoni vastu võetud ühisest rakenduskavast.

3.   Iga rahastamisleping sõlmitakse hiljemalt enne selle aasta lõppu, mis järgneb aastale, mil komisjon võtab vastu otsuse ühise rakenduskava vastuvõtmise kohta („N+1-reegel”).

4.   Juhul, kui lepingut ei sõlmita ettenähtud ajaks, ei saa alustada asjaomase partnerriigiga ühise tegevuskava välistegevuse osa.

Kui rakenduskavasse on kaasatud mitu partnerriiki, võib see alata iga asjaomase riigi puhul eraldi kohe pärast seda, kui ta on kirjutanud alla teda käsitlevale rahastamislepingule.

5.   Kui ükski partnerriik ei kirjuta rahastamislepingut alla ettenähtud tähtajaks, kaotab ühise rakenduskava välistegevuse osa kehtivuse ning selle suhtes kohaldatakse artikli 44 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud menetlust.

III   PEATÜKK

ÜHISTE RAKENDUSKAVADE HALDUSSTRUKTUURID

1.   JAGU

Ühine seirekomitee

Artikkel 11

Ühise seirekomitee koosseis

1.   Ühine seirekomitee koosneb iga osalejariigi volitatud esindajatest, kes võtavad vastu kõik ühist rakenduskava käsitlevad otsused, mis kuuluvad komitee pädevusse. Liikmetel on volitus oma riiki esindada ameti, mitte eraisiku tasandil. Komiteesse kuulub samuti esimees ja sekretär. Sekretär valitakse ühise juhtorgani liikmete seast.

2.   Lisaks nõuetekohaselt volitatud esindajatele on oluline, et osalejariigid tagaksid piisava kodanikuühiskonna esindatuse (kohalikud omavalitsused, majandus- ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühendused), et kindlustada kohaliku tasandi sidusrühmade tihe kaasamine ühise rakenduskava elluviimisse.

3.   Komisjoni kutsutakse kõikidele ühise seirekomitee koosolekutele teiste osalejatega samal ajal ning teda teavitatakse töö tulemustest. Komisjon võib omal algatusel osaleda igal komitee istungil või selle osal ilma otsustamisõiguseta vaatlejana.

Artikkel 12

Ühise seirekomitee toimimine

1.   Ühise seirekomitee volitatud liikmed võtavad ühehäälselt vastu komitee kodukorra.

2.   Ühine seirekomitee võtab vastu otsuseid konsensuse põhimõttel. Siiski võib ta kasutada teatud juhtudel hääletamist, eriti projektide lõpliku valiku tegemiseks ja nendele eraldatud toetussummade üle otsustamiseks. Hääletamise korral on igal riigil, olenemata tema esindajate hulgast, üks hääl.

3.   Volitatud esindajad valivad esimehe. Komitee võib usaldada esimehe ülesanded ühise juhtorgani ühele esindajale või mõnele teisele välisele isikule.

Ühise seirekomitee esimees täidab vahemehe ülesandeid ja juhib arutelusid. Talle jääb alles tema hääleõigus, välja arvatud juhul, kui esimehe ülesanded usaldati ühise juhtorgani esindajale või mõnele teisele välisele isikule. Viimasel juhul täidetakse esimehe ülesandeid ilma hääleõigust omamata.

4.   Ühine seirekomitee tuleb kokku nii tihti kui vaja ning vähemalt üks kord aastas. Komitee kutsub kokku esimees ühise juhtorgani taotlusel või ühe selle volitatud liikme või komisjoni põhjendatud taotlusel. Komitee võib teha otsuseid ka kirjaliku menetluse teel, oma esimehe, ühise juhtorgani või liikmesriikide taotluse alusel. Lahkarvamuse puhul võib iga liige nõuda asja läbivaatamist koosolekul.

5.   Ühise seirekomitee iga koosoleku lõpus koostatakse protokoll, millele kirjutavad ühiselt alla esimees ja sekretär. See saadetakse igale komitee liikmele ja komisjonile.

Artikkel 13

Ühise seirekomitee ülesanded

Komitee täidab eeskätt järgmisi ühise rakenduskavaga seotud ülesandeid:

a)	ühise juhtorgani tööprogrammi kinnitamine;

b)	rakenduskava kaudu tehnilisele abile ja inimressurssidele suunatud vahendite eraldamise ja nende mahu üle otsustamine;

c)	ühise juhtorgani vastu võetud haldusaktide läbivaatamine igal koosolekul;

d)	projektide valikukomiteede nimetamine;

e)	projektide valikukriteeriumide kehtestamine ning lõppotsuse tegemine projektide valimise ja nendele eraldatud toetussummade kohta;

f)	ühise rakenduskava eesmärkide täitmise hindamine igal koosolekul ühise juhtorgani esitatud dokumentide põhjal;

g)	kõikide ühise juhtorgani esitatud aruannete läbivaatamine ja vajaduse korral sobivate meetmete võtmine;

h)	vaidlustatud sissenõuete, millest ühine juhtorgan on teatanud, läbivaatamine.

Kui ühine seirekomitee otsustab esimese lõigu punktis e mainitud otsuste tegemisel mitte järgida kõiki või osasid valikukomitee soovitusi, peab ta oma otsust kirjalikult põhjendama. Kõnealune otsus edastatakse seejärel ühise juhtorgani kaudu komisjonile eelneva nõusoleku saamiseks. Komisjon esitab oma arvamuse ühisele juhtorganile 15 tööpäeva jooksul.

Ühine seirekomitee peab oma ülesannete täitmisel lähtuma kehtivatest määrustest ja sätetest. Juhtorgan peab tagama, et seirekomitee otsused vastavad kõnealustele normidele.

2.   JAGU

Ühine juhtorgan

Artikkel 14

Ühise juhtorgani korraldus

1.   Ühine juhtorgan on üldjuhul riiklik, piirkondlik või kohalik avalik-õiguslik asutus. Ühine juhtorgan võib samuti olla eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab avalikke teenuseid.

Kõnealune asutus peab andma piisavad rahalised tagatised ja pidama kinni nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (3) eriti selle artikliga 54, ning komisjoni määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, (4) eriti selle artiklitega 38, 39 ja 41 ettenähtud tingimustest.

2.   Osalejariigid usaldavad ühisele juhtorganile ühise rakenduskava ülesandeid, mida nad peavad täitma rakenduskava haldamiseks. Nende kohuseks on kontrollida ühise seirekomitee raames, et vahendite kasutamine vastab rakenduskava haldamise eeskirjadele ja põhimõtetele.

3.   Ühise juhtorgani tegevust võib rahastada nii ühenduse rahastamise raames antud tehnilise abi assigneeringutest kui ka kaasrahastamise kaudu, eriti artikli 19 lõikega 3 ettenähtud mitterahaliste toetuste kaudu.

4.   Ühise juhtorgani koostatud raamatupidamise kohta teeb artiklis 31 osutatud tingimustele vastav sõltumatu organisatsioon igal aastal välise järelauditi.

5.   Ühise juhtorgani korraldus rajaneb parimal rahvusvahelisel haldus- ja sisekontrollitaval, kasutades nende ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollisüsteeme, et tagada oma toimingute seaduslikkus, korrektsus ja vastavus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele.

Ühises juhtorganis on operatiivjuhtimine ja finantsjuhtimine korraldatud eraldiseisvalt. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

6.   Ühisel juhtorganil on siseauditi osakond, mis on sõltumatu eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja juhtimise ülesandeid täitvatest osakondadest.

7.   Ühine juhtorgan kehtestab menetlused, et tagada rakenduskava alusel deklareeritud kulutuste põhjendatus ja korrektsus ning usaldusväärsed ja arvutipõhised raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsteabesüsteemid.

8.   Ühine juhtorgan kontrollib eriti kolmandate isikutega sõlmitud toetus- ja hankelepingute tingimuste ja maksetähtaegade järgimist. Ta tagab sobivate kontrollimenetluste abil, et toetusteks ja hangeteks eraldatud vahendeid kasutatakse ainuüksi ette nähtud eesmärkidel.

Juhtorgan kasutab üldist toetuste ja hangete haldus- ja finantsjuhtimise aruandlus- ja järelevalvesüsteemi (kirjavahetus, meeldetuletuskirjadega tegelemine, aruannete kättesaamine jne).

9.   Ühine juhtorgan teavitab otsekohe komisjoni ja ühist seirekomiteed kõikidest muutustest oma menetlustes ja korralduses või mis tahes muudest asjaoludest, mis võiksid mõjutada rakenduskava kohaldamist.

10.   Ühist juhtorganit nagu ka projektide rakendamiseks juhtorgani poolt allakirjutatud lepingute erinevaid abisaajaid, töövõtjaid ja partnereid kontrollivad komisjon, Euroopa Ühenduste Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastase Amet (OLAF).

Artikkel 15

Ühise juhtorgani ülesanded

1.   Ühise juhtorgani ülesanne on ühise rakenduskava, sealhulgas tehnilise abi, rakendamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega, ning vajalike kontrollide teostamine vastavalt kohaldatavate haldusnormidega ettenähtud tingimustele ja korrale.

2.   Ühise juhtorgani ülesannete hulka kuuluvad eeskätt:

a)	ühise seirekomitee koosolekute korraldamine ja sekretariaaditeenus, sealhulgas koosolekuprotokollide koostamine;

b)	rakenduskava üksikasjalike aastaeelarvete ettevalmistamine ja vajalike assigneeringute taotluste ettevalmistamine Euroopa Komisjonile;

c)	iga-aastaste tegevus- ja finantsaruannete koostamine ning nende edastamine ühisele seirekomiteele ja komisjonile;

d)	ühise juhtorgani sisemise rahade liikumise ja menetluste nõuetekohase rakendamise auditeerimisprogrammi elluviimine siseauditi osakonna abil; siseauditi aastaaruanded tuleb kindlasti edastada ühisele seirekomiteele ja komisjonile;

e)	projektide valimiseks korraldatavate pakkumis- ja konkursikutsete väljakuulutamine pärast ühise seirekomitee heakskiitu;

f)	projektitaotluste vastuvõtmine, valikukomiteede töö korraldamine, juhatamine ja sekretariaaditeenus ning valikukomiteede soovitusi sisaldavate aruannete edastamine ühisele seirekomiteele ja komisjonile;

g)	projektidega seotud lepingute sõlmimine abisaajatega ja töövõtjatega pärast seda, kui ühine seirekomitee on projektid välja valinud;

h)	projektide tegevuse järelevalve ja finantsjuhtimine;

i)	ühise seirekomitee kohene teavitamine kõikidest vaidlustatud sissenõuete juhtumitest;

j)	programmi võimalike keskkonnamõju uuringute tegemine;

k)	teavitus- ja nähtavuse alaste kavade rakendamine vastavalt artiklile 42.

Artikkel 16

Ühine tehniline sekretariaat

1.   Ühise seirekomitee eelneva nõusoleku korral võib iga ühist juhtorganit ühise rakenduskava toimingute igapäevasel juhtimisel abistada ühine tehniline sekretariaat, kellele antakse vastavad vahendid.

Ühise tehnilise sekretariaadi toimimist rahastatakse tehnilise abi assigneeringutest.

2.   Ühisel tehnilisel sekretariaadil võib vajaduse korral olla osalejariikides väikeseid allkontoreid, mille eesmärk on teavitada võimalikke abisaajaid asjaomastes riikides rakenduskavade raames ette nähtud meetmetest.

Artikkel 17

Järjepidevuse põhimõte

Juhul kui juba olemasolev ühine juhtorgan, mille mehhanismid on komisjoni heaks kiitnud käimasolevate või varasemate rakenduskavade haldamiseks, määratakse uuesti juhtima uut ühist rakenduskava, ei ole vaja muuta selle organi olemasolevat korraldust, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele.

IV   PEATÜKK

ÜHISTE RAKENDUSKAVADE FINANTSJUHTIMINE

1.   JAGU

Rahastamine

Artikkel 18

Ühenduse toetusega rahastatav tehniline abi

Ühenduse rahastatava tehnilise abi piirmäär on 10 % ühisele rakenduskavale eraldatavast ühenduse kogutoetusest.

Siiski võib rakenduskava läbivaatamise käigus juhtumipõhiselt, eelmiste tegutsemisaastate jooksul tehtud kulutuste ja rakenduskava prognoositavate ning põhjendatud vajaduste kohta esitatud argumentide põhjal tõsta rakenduskava jaoks esialgselt määratud tehnilise abi summasid.

Artikkel 19

Kaasrahastamise allikad

1.   Kaasrahastamine toimub ühises rakenduskavas osalevate riikide või asutuste omavahenditest.

2.   Osalejariikidel on vabadus otsustada kaasrahastamise päritolu, summa ja eesmärkide ning prioriteetide jaotuse üle iga ühise rakenduskava raames.

3.   Ühise juhtorgani mitterahalisi toetusi võib pärast komisjoni eelnevat heakskiitu käsitada kaasrahastamisena. Sellisel juhul tuleb neid otseselt mainida rakenduskava dokumendis.

Artikkel 20

Kaasrahastamise määr

1.   Kaasrahastamine moodustab vähemalt 10 % ühisele rakenduskavale eraldatavast ühenduse kogutoetusest, arvestamata ühenduse toetuse kaudu rahastatavat tehnilise abi summat.

2.   Kaasrahastamine jaotatakse võimaluse korral ühtlaselt rakenduskava kestuse peale, et rakenduskava lõpuks saavutada miinimumeesmärk 10 %.

Artikkel 21

Ühise rakenduskava pangakonto ja eelmakse intressid

1.   Raamatupidamise ülesandeid täitev osakond avab ühises juhtorganis rakenduskava jaoks eraldi eurokonto ja haldab seda. Kõnealusel kontol tehingute tegemiseks on vaja nii ühise juhtorgani eelarvevahendite käsutaja kui ka pearaamatupidaja allkirja.

2.   Juhul kui pangakontolt arvestatakse intressi, kirjendatakse eelmakse ülekannete tagajärjel kogunenud intressid asjaomasele ühisele rakenduskavale ning nendest teatatakse komisjonile artiklis 32 osutatud lõpparuandes.

Artikkel 22

Ühise rakenduskava raamatupidamine

Ühise rakenduskava raamatupidamisega tegeleb ühises juhtorganis finantstoimingute eest vastutav osakond. Raamatupidamine on sõltumatu ja eraldatud ning kajastab vaid ühise rakenduskavaga seotud toiminguid. Ta võimaldab programmi analüütilist järelevalvet eesmärgi, prioriteedi ja meetmete kaupa.

Ühine juhtorgan esitab ühisele seirekomiteele ja komisjonile rakenduskava kontrolli tulemused kõnealuse raamatupidamise vastavuse kohta rakenduskava pangakonto jäägiga, et täiendada aastaaruannet ja iga täiendava eelmakse taotlust.

Artikkel 23

Lepingulised menetlused

1.   Ühine juhtorgan viib rakenduskavasid ellu; nende elluviimiseks vajalikud hanke- ja toetuslepingutega seotud lepingulised menetlused on samad, mida kohaldatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklites 162–170 ning määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklites 231–256 esitatud välistegevuse suhtes.

Nii rakendatavad menetlused kui ka standarddokumendid ja vastavad näidislepingud on esitatud välistegevuse lepinguliste menetluste praktilises juhendis ja selle lisades, mis kehtivad hankemenetluse algatamise või konkursikutsete väljakuulutamise hetkel.

2.   Pakkumistes ja konkursikutsetes osalemisega seotud abikõlblikkuse eeskirjad on esitatud määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklis 14 vastavalt käesoleva määruse artiklitele 40 ja 41.

3.   Kõnealuseid sätteid kohaldatakse rakenduskava kogu geograafilise piirkonna ulatuses, samuti liikmesriikide ja partnerriikide territooriumil.

2.   JAGU

Maksed

Artikkel 24

Komisjoni iga-aastased kulukohustused

Lisaks ühise rakenduskava vastuvõtmise otsusega seotud esialgsele eelarvelisele kulukohustusele võtab komisjon igal aastal vastava eelarvelise kulukohustuse hiljemalt asjaomase aasta 31. märtsiks. Kõnealuse kulukohustuse summa määratakse vastavalt finantstabelile, kus on kirjeldatud ühises rakenduskavas esitatud eeldatav iga-aastane vahendite jaotus vastavalt rakenduskava edenemisele ning vabade assigneeringute piires. Komisjon teatab ühisele juhtorganile täpse kuupäeva, millal iga-aastane eelarveline kulukohustus võetakse.

Artikkel 25

Maksete ühised eeskirjad

1.   Komisjon teeb ühenduse toetuse väljamakseid olemasolevate rahaliste vahendite piires. Komisjon arvab iga ühisele juhtorganile tehtud makse automaatselt maha kõige varasemast eelarvelisest kulukohustuse osamaksest, kuni selle osamakse täieliku kulutamiseni. Pärast iga-aastase eelarvelise kulukohustuse varaseima osamakse täielikku kulutamist võib hakata kasutama järgmist osamakset.

2.   Maksed tehakse eurodes ühise rakenduskava pangakontole.

3.   Maksed võib teha eelmaksena või lõppmaksena.

Artikkel 26

Eelmakse

1.   Ühine juhtorgan võib igal aastal kohe pärast seda, kui talle on eelarvelisest kulukohustusest teatatud, paluda eelmaksena maksimaalselt 80 % ühenduse toetuse ülekandmist käimasoleva eelarveaasta rahastamiseks.

Alates ühise rakenduskava teisest tegevusaastast lisatakse eelmaksetaotlusele esialgne aasta finantsaruanne, mis hõlmab eelmise aasta kõiki kulusid ja tulusid, mida ei ole veel välisauditeerimise aruandega kinnitatud ning millele on lisatud ühise juhtorgani järgmise aasta kulukohustuste ja kulutuste esialgne eelarve.

Pärast kõnealuse aruande läbivaatamist, rakenduskava tegelike finantseerimisvajaduste hindamist ja vabade vahendite olemasolu kontrollimist teeb komisjon taotletud eelmakse kas kogusummas või osaliselt.

2.   Aasta jooksul võib ühine juhtorgan täiendava eelmaksena taotleda ühenduse aastase toetuse jäägi täielikku või osalist väljamaksmist.

Ühine juhtorgan esitab oma taotluse toetuseks finantsvahearuande, milles põhjendatakse, et tegelikud või prognoositavad aastased kulud ületavad eelnevate eelmaksete summa.

Kõnealune täiendav ülekanne kujutab endast täiendavaid eelmakseid, kuna seda ei ole kinnitatud välise auditeerimisaruandega.

3.   Iga rakenduskava tegevusaasta teisel poolel kontrollib komisjon eelmisi eelmakseid, võttes arvesse tegelikke ja abikõlblikke kulusid, mis on kinnitatud artiklis 31 määratletud välisauditeerimise aastaaruandes.

Kontrollimise tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral vajalikud finantskohandused.

Artikkel 27

Sissenõudmine

1.   Ühine juhtorgan vastutab põhjendamatute või abikõlbmatute kulude sissenõudmise eest ja sissenõutud summade komisjonile tagasi maksmise eest proportsionaalselt rakenduskavale antud toetusega.

Juhul kui mõne lepingu lõpparuande saamisel või kontrolli või auditi käigus tuvastatakse juba välja makstud abikõlbmatud kulud, koostab ühine juhtorgan asjaomastele abisaajatele ja töövõtjatele sissenõudekorraldused.

2.   Juhul kui sissenõudmine hõlmab abisaaja, töövõtja või partneri võlakohustust ühes liikmesriigis ning kui ühisel juhtorganil ei õnnestu kõnealuseid kulusid sisse nõuda ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist, maksab liikmesriik, kus asub asjaomane abisaaja, töövõtja või partner, ühisele juhtorganile võlanõude välja ning esitab seejärel nõude abisaaja, töövõtja või partneri vastu.

3.   Juhul kui sissenõudmine hõlmab abisaaja, töövõtja või partneri võlakohustust partnerriigis ja kui ühisel juhtorganil ei õnnestu kõnealuseid kulusid sisse nõuda ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist, pöördub ühine juhtorgan komisjoni poole, kes võtab asja üle täieliku toimiku põhjal, et nõuda kulud sisse partnerriigis asuvalt abisaajalt, töövõtjalt või partnerilt või otse asjaomase riigi ametiasutustelt.

4.   Liikmesriigile või komisjonile saadetud toimik sisaldab kõiki sissenõudmiseks vajalikke dokumente ning tõendeid ühise juhtorgani nõutud summa tagasisaamiseks võetud meetmete kohta abisaaja või töövõtja suhtes.

5.   Ühine juhtorgan hoolitseb selle eest, et tagada tagasimaksmine ühe aasta jooksul pärast sissenõudekorralduse väljastamist. Ta tagab, et võlanõue oleks kindel, kindlasummaline ja tasumisele kuuluv. Kui ühine juhtorgan kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega. Loobumisotsus peab olema põhjendatud ja see tuleb esitada eelneva nõusoleku saamiseks ühisele seirekomiteele ja komisjonile.

6.   Kui võlakohustuse sissenõudmine ei olnud võimalik või kui lõike 4 järgset täielikku toimikut ei olnud võimalik edastada liikmesriigile või komisjonile ühise juhtorgani vea või hooletuse tõttu, lasub vastutus sissenõudmise eest ühisel juhtorganil ning tasutav summa kuulutatakse ühenduse rahastamise raames abikõlbmatuks.

7.   Lõigete 2 ja 3 kohaselt peavad ühise juhtorgani rakenduskava raames sõlmitud lepingud sisaldama punkti, mis võimaldab komisjonil või asjaomasel liikmesriigil nõuda abisaajalt, töövõtjalt või partnerilt sisse summa juhul, kui võlakohustus on jätkuvalt kehtiv üks aasta pärast sissenõudekorralduse väljastamist ühise juhtorgani poolt.

3.   JAGU

Aruanded

Artikkel 28

Ühise juhtorgani aastaaruanded

1.   Hiljemalt iga aasta 30. juunil esitab ühine juhtorgan komisjonile aastaaruande rakenduskava rakendamise kohta, mis hõlmab eelneva aasta ajavahemikku 1. jaanuar kuni 31. detsember ning mis on kinnitatud artiklis 31 osutatud auditeerimisaruandega ning mille on eelnevalt heaks kiitnud ühine seirekomitee. Esimene aastaaruanne esitatakse hiljemalt rakenduskava teise tegevusaasta 30. juunil.

2.   Iga aastaaruanne sisaldab:

a)

tehnilist osa, milles kirjeldatakse: — rakenduskava ja selle prioriteetide rakendamisel tehtud edusamme, — üksikasjalikku loetelu allakirjutatud lepingutest ning võimalikest esinenud raskustest, — eelneva aasta jooksul tehnilise abi raames võetud meetmeid, — projektide kontrollimiseks, hindamiseks ja auditeerimiseks võetud meetmeid, nende tulemusi ja tuvastatud probleemide lahendamiseks võetud meetmeid, — teavitus- ja teabevahetustegevust, — järgmisel aastal rakendatavat tegevuskava;

b)

finantsosa, milles esitatakse iga prioriteedi puhul eurodes: — summad, mis komisjon eraldas ühisele juhtorganile ühenduse abina, ning summad, mis osalejariigid eraldasid kaasrahastamisena, samuti rakenduskava muud võimalikud tulud, — maksed ja sissenõuded, mis ühine juhtorgan tegi tehnilise abi raames ja projektide toetamiseks, ning vastavusse viimine rakenduskava pangakontoga, — projektide abikõlblike kulude summad, mis abisaajad on esitanud oma aruannetes ja maksete taotlustes, — ühise juhtorgani järgmise aasta kulukohustuste ja kulutuste eelarveprognoos;

c)

ühise juhtorgani esindaja poolt allakirjutatud avaldust, millega tagatakse, et eelneval aastal rakenduskavaga kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemid vastavad jätkuvalt komisjoni heaks kiidetud mudelile ning on toiminud nõnda, et annavad piisava tagatise finantsaruandes esitatud kuluaruannete õigsuse ning nende aluseks olnud tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta.

Artikkel 29

Siseauditi osakonna aastaaruanne

1.   Ühise juhtorgani siseauditi osakond kontrollib igal aastal ühise juhtorgani sisemist rahade liikumist ja menetluste nõuetekohase rakendamist. Osakond koostab aastaaruande, mille ta edastab ühise juhtorgani esindajale.

2.   Ühine juhtorgan esitab lõikes 1 mainitud aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aastaaruande lisas.

Artikkel 30

Projektide auditeerimisprogrammi elluviimise aastaaruanne

1.   Ühine juhtorgan koostab igal aastal aruande artiklis 37 osutatud projektide auditeerimisprogrammi rakendamise kohta eelneva aasta jooksul. Kõnealuses aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult meetodeid, mida ühine juhtorgan on kasutanud projektide ülevaatliku valimi koostamiseks, ning milliseid kontrolle on ühine juhtorgan teostanud, milliseid soovitusi andnud ja järeldusi teinud asjaomaste projektide finantsjuhtimise kohta.

2.   Ühine juhtorgan esitab lõikes 1 mainitud aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aastaaruande lisas.

Artikkel 31

Välisauditi aruanne

1.   Sõltumata ühise juhtorgani asukohariigi ametiasutuste korraldatavatest ühise juhtorgani välistest auditeerimistest, pöördub ühine juhtorgan sõltumatu riikliku organisatsioon poole või sõlmib lepingu tunnustatud sõltumatu audiitoriga, kes on aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise alase rahvusvaheliselt tunnustatud järelevalveühenduse liige, et teha igal aastal vastavalt Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni (IFAC) standarditele ja eeskirjadele ühise juhtorgani finantsaastaaruandes esitatud kuluaruannete ja deklareeritud tulude järelkontroll.

2.   Välisaudit hõlmab kulusid, mis ühine juhtorgan tegi otse tehnilise abi ja projektide haldamise (maksed) kaudu. Välisauditi aruanne kinnitab ühise juhtorgani finantsaastaaruandes esitatud kuluaruanded ja deklareeritud tulud, eriti selle, et deklareeritud kulud on ka tegelikult kantud ning on täpsed ja abikõlblikud.

3.   Ühine juhtorgan esitab välisauditi aruande komisjonile ja ühisele seirekomiteele artiklis 28 osutatud aruande lisas.

Artikkel 32

Lõpparuanne

Lõpparuanne ühise rakenduskava rakendamise kohta sisaldab kogu rakenduskava kestuse kohta mutatis mutandis samu elemente kui aastaaruanded, sealhulgas lisasid. Lõpparuanne esitatakse hiljemalt 30. juunil 2016.

4.   JAGU

Ühise rakenduskava abikõlblikud kulud

Artikkel 33

Ühise rakenduskava abikõlblikud kulud

1.   Ühenduse abi saamiseks peavad ühise rakenduskava kulud olema kantud artiklis 43 määratletud rakenduskava rakendamisperioodi jooksul.

2.   Abikõlblike kuludena käsitatakse kulusid, mis ühine juhtorgan on rakenduskava elluviimiseks tehnilise abi raames kandnud ning mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)	kulud on vajalikud rakenduskava elluviimiseks, pidades silmas rakenduskava ja ühise seirekomitee kindlaks määratud kriteeriume, ning vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eriti säästlikkuse ja kulutasuvuse põhimõtetele;

b)	kulud on registreeritud rakenduskava raamatupidamises, on kindlakstehtavad ja kontrollitavad ning tõestatud originaaldokumentidega;

c)	kulud kanti kehtivate hankemenetluste kohaselt.

3.   Kui lõigetest 1 ja 2 ei tulene teisiti, on abikõlblikud:

a)

rakenduskava otstarbeks määratud personalikulud, mis vastavad tegelikele palkadele, millele on lisatud sotsiaalmaksud ning muud töötasus sisalduvad kulud. Kulud ei tohi ületada ühist juhtorganit või ühist tehnilist sekretariaati hõlmava struktuuri tavapäraseid palku ja kulusid, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et need ülekulud on vältimatud ühise rakenduskava rakendamiseks;

b)

töötajate ja teiste ühises rakenduskavas osalevate isikute reisi- ja elamiskulud, niivõrd kui need vastavad rakenduskava haldamiseks määratud asutuste väljakujunenud tavadele. Lisaks sellele ei tohi elamiskulude katmiseks kindlaksmääratud summad ületada arvutustabeli määrasid, mis komisjon on avaldanud ühise rakenduskava vastuvõtmise ajal;

c)	(uute või kasutatud) seadmete ja tarvete ostu- või rendikulud, mis on mõeldud spetsiaalselt ühise juhtorgani või ühise tehnilise sekretariaadi vajadusteks ühise rakenduskava rakendamisel; samuti osutatud teenuste kulud, niivõrd kui need kulud vastavad turuhindadele;

d)	kulud tarbekaupadele;

e)	kaudsed kulud üldiste halduskulude katteks;

f)	alltöövõtukulud;

g)	kulud, mis tulenevad otseselt käesoleva määrusega ja rakenduskavaga kehtestatud nõuetest (näiteks teavituse ja nähtavuse alane tegevus, hindamised, välisauditid, tõlked jne), sealhulgas finantsteenuste kulud (eriti pangaülekannete kulud).

Artikkel 34

Ühise rakenduskava abikõlbmatud kulud

Ühise juhtorgani poolt rakenduskava elluviimiseks tehnilise abi raames kantud kuludest peetakse abikõlbmatuteks järgmisi kulusid:

a)	võlad ja kahjumi või võlgade katmine;

b)	võlaintressid;

c)	kulud, mida on juba rahastatud mõnel muul viisil;

d)	maa või hoonete ostmine;

e)	vahetuskurssidega seoses kantud kahjud;

f)	maksud, sealhulgas käibemaks, välja arvatud juhul, kui ühine juhtorgan ei saa neid tagasi ja kui kehtivad õigusnormid ei keela nende katmist;

g)	laenud kolmandatele asutustele;

h)

trahvid.

Artikkel 35

Ühise rakenduskava mitterahalised toetused

Võimalikud osalejariikide antud mitterahalised toetused ja vajaduse korral muud allikad peavad olema ühise rakenduskava eelarves eraldi mainitud ning need ei ole abikõlblikud.

Neid ei saa arvata osalejariikide kaasrahastamise hulka artiklis 20 osutatud piirmäära 10 % alusel, välja arvatud ühise juhtorgani esialgsed mitterahalised toetused, mis on mainitud käesoleva määruse artikli 19 lõikes 3.

Personalikulusid, mis osalejariigid määravad rakenduskava tehnilisele abile, ei peeta mitterahalisteks kuludeks ning neid ei saa pidada rakenduskava eelarves kaasrahastamise alla kuuluvateks.

Artikkel 36

Projektide abikõlblikud kulud

1.   Iga projekti kulud peavad olema kantud iga asjaomase lepingu täitmise perioodi jooksul.

2.   Projektide abikõlblikud kulud, abikõlbmatud kulud ja mitterahaliste toetuste võimalus on kindlaks määratud abisaajate ja töövõtjatega allakirjutatud lepingutes.

5.   JAGU

Kontroll

Artikkel 37

Iga-aastane projektide auditeerimisprogramm

1.   Alates ühise tegevuskava esimese aasta lõpust koostab ühine juhtorgan igal aastal tema rahastatavate projektide auditeerimisprogrammi.

2.   Lõikes 1 mainitud kontrolle teostab ühine juhtorgan dokumentide suhtes ja koha peal vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditel põhinevale juhusliku statistilise valimi meetodile välja valitud projektide valimi suhtes, võttes eriti arvesse projektide kogusummaga, tegevuse tüübiga, abisaaja tüübiga või muude asjaomaste elementidega seotud riskifaktoreid. Valim on piisavalt ülevaatlik, et ühise juhtorgani otseste kontrollide tulemusena oleks vastuvõetaval tasemel tagatud projektides esitatud kulude olulisus, täpsus ja abikõlblikkus.

Artikkel 38

Ühenduse kontroll

Komisjon, OLAF, Euroopa Ühenduste Kontrollikoda ja kõik eespool mainitud institutsioonide volitatud audiitorid võivad kontrollida dokumentide põhjal ja koha peal, kuidas ühine juhtorgan ning projektide erinevad abisaajad ja partnerid kasutavad ühenduse vahendeid.

Mainitud kontrolli võidakse teha täieliku auditi kujul, võttes aluseks tõendavad dokumendid, arved ja raamatupidamisdokumendid ning mis tahes muud ühise rakenduskava ja projekti rahastamisega seotud dokumendid (sealhulgas ühise juhtorgani puhul kõik valiku ja lepingutega seotud dokumendid).

Artikkel 39

Riiklik kontrollisüsteem

Liikmesriigid võivad luua riikliku kontrollisüsteemi, mille abil saab kontrollida nende territooriumil tehtavate toimingute või nende osade kohta esitatud kulude paikapidavust ning kõnealuste kulutuste ja nendega seotud toimingute või nende osade vastavust ühenduse ja riigisisestele eeskirjadele.

V   PEATÜKK

ÜHISTE RAKENDUSKAVADE KAUDU RAHASTATAVAD PROJEKTID

Artikkel 40

Ühise rakenduskava projektides osalejad

1.   Projektide esitajaks on taotlejad, kes esindavad partnerlusi, kuhu kuulub ühe rakenduskavas osaleva liikmesriigi vähemalt üks partner ja ühe rakenduskavas osaleva partnerriigi vähemalt üks partner.

2.   Taotlejad ja lõikes 1 mainitud partnerid asuvad artikli 4 punktides a ja b määratletud piirkondades ning vastavad käesoleva määruse artikli 23 lõikes 2 määratletud abikõlblikkuse kriteeriumidele.

Kui projektide eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma muudes kui esimeses lõikes määratletud piirkondades asuvate partnerite osaluseta, võib kõnealuste muude partnerite osalust lubada.

Artikkel 41

Projektide laad

Projekte võib olla kolme laadi:

a)	lõimitud projektid, mille puhul partnerid teostavad igaüks oma territooriumil projekti üht osa;

b)	sümmeetrilised projektid, mille puhul samasugune tegevus toimub paralleelselt ühelt poolt liikmesriikides ja teiselt poolt partnerriikides;

c)	projektid, mis viiakse ellu peamiselt või ainuüksi ühes liikmesriigis või partnerriigis, kuid millest saavad kasu kõik ühise rakenduskava partnerid või mõned neist.

Projektid viiakse ellu käesoleva määruse artikli 4 punktides a ja b määratletud piirkondades.

Erandjuhtudel võib projekte osaliselt viia ellu mujal kui teises lõigus määratletud piirkondades, kui seda on vaja projektide eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 42

Ühisest rakenduskavast teavitamine ja selle nähtavus

1.   Ühine juhtorgan vastutab ühise rakenduskava teavitustegevuse ja nähtavuse eest. Täpsemalt võtab ühine juhtorgan vajalikud meetmed, et tagada enda tegevuse ja rakenduskava raames rahastatavate projektide tegevuse ühenduse rahastamise ja kaasrahastamise nähtavus. Kõnealused meetmed peavad järgima komisjoni määratletud ja avaldatud välistegevuse nähtavuse kohta kehtivaid eeskirju.

2.   Tehnilise sekretariaadi kontorid, mis on asutatud vajaduse korral osalejariikidesse, tegelevad ühise rakenduskava tegevuse tutvustamisega ja teavitavad sellest asutusi, kellele võib see huvi pakkuda.

VI   PEATÜKK

ÜHISTE RAKENDUSKAVADE LÕPETAMINE

Artikkel 43

Ühise rakenduskava kestus

1.   Iga ühise rakenduskava tegevusperiood algab kuupäeval, mil komisjon ühise rakenduskava vastu võtab, ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2016.

2.   Tegevusperiood koosneb kolmest järgust:

a)

ühise rakenduskava rakendamise järk, mis kestab maksimaalselt seitse aastat ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2013. Pärast seda kuupäeva ei saa algatada ega avaldada mitte ühtegi pakkumismenetlust ega konkursikutset ning ei saa alla kirjutada ühtegi lepingut, välja arvatud auditeerimis- ja hindamislepingud;

b)	ühise rakenduskava kaudu rahastatavate projektide rakendamise järk, mis algab samal ajal kui rakenduskava rakendamise periood ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2014. Rakenduskava kaudu rahastatavad projektid peavad olema lõpule viidud hiljemalt mainitud kuupäevaks;

c)	ühise rakenduskava finantsalane lõpetamise järk, mis hõlmab kõikide rakenduskava raames sõlmitud lepingute finantsalast lõpetamist, rakenduskava järelhindamist, lõpparuande esitamist ja komisjoni tehtavaid lõppmakseid või lõplikke sissenõudmisi ning mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2016.

Artikkel 44

Rakenduskava võimalik peatamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 9 lõike 10 punktidega c ja d ettenähtud juhtudel või muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon ühise seirekomitee taotlusel või komisjoni enda algatusel pärast ühise seirekomiteega konsulteerimist otsustada lõpetada ühise rakenduskava enne ette nähtud tegevusperioodi lõppemise tähtaega.

2.   Kõnealusel juhul pöördub ühine juhtorgan vastava taotlusega komisjoni poole ja esitab lõpparuande kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust. Pärast varasemate eelmaksete kontrollimist teeb komisjon lõppmakse või esitab vajaduse korral ühisele juhtorganile lõpliku sissenõudekorralduse. Komisjon vabastab ka järelejäänud kulukohustuste jäägi.

3.   Kui programmi lõpetamise põhjus on asjaolu, et partnerriigid ei ole kirjutanud rahastamislepinguid alla nõutud tähtajaks, jäävad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringud, mis on juba eelarveliste kulukohustustega kaetud ja mis on määratud piiriüleseks koostööks ning mis on pärit finantsperspektiivi rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kättesaadavaks oma tavalise kasutusperioodi vältel, kuid nendega saab katta vaid asjaomastes liikmesriikides võetavaid meetmeid. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringud, mis on juba eelarveliste kulukohustustega kaetud ja mis on määratud piiriüleseks koostööks ning mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 4 (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), vabastatakse.

4.   Juhul kui partnerriigid ei kirjuta alla rahastamislepingut või kui komisjon otsustab lõpetada ühise rakenduskava ennetähtaegselt, rakendatakse järgmist menetlust:

a)

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutest, mis on määratud piiriüleseks koostööks ja mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 1B (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kasutatakse summasid, mis on ette nähtud asjaomase ühise rakenduskava edasisteks aastasteks kulukohustusteks, Euroopa Regionaalarengu Fondi raames vastavalt määruse (EÜ) nr 1638/2006 artikli 9 lõikes 10 osutatud menetlusele;

b)

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi assigneeringutest, mis on määratud piiriüleseks koostööks ja mis on pärit finantsperspektiivide rubriigist 4 (Institutsioonidevaheline kokkulepe 2006/C 139/01), kasutatakse summasid, mis on ette nähtud asjaomase ühise rakenduskava edasisteks aastasteks kulukohustusteks, muude määruse (EÜ) nr 1638/2006 kohaselt abikõlblike programmide või projektide rahastamiseks.

Artikkel 45

Dokumentide säilitamine

Ühine juhtorgan ning projektide abisaajad ja partnerid peavad seitsme aasta jooksul alates rakenduskava või iga projekti toetuse maksmisest säilitama kõik ühise rakenduskavaga või projektiga seotud dokumendid, eriti aruanded ja tõendavad dokumendid, arved ja raamatupidamisdokumendid ja mis tahes muud ühise rakenduskava või iga projekti rahastamisega seotud dokumendid (sealhulgas ühise juhtorgani puhul kõik valiku ja lepingutega seotud dokumendid).

Artikkel 46

Rakenduskava lõpetamine

1.   Ühist rakenduskava peetakse lõpetatuks pärast järgmisi toiminguid:

a)	kõik kõnealuse rakenduskava raames sõlmitud lepingud on lõpetatud;

b)	lõppmakse on välja või tagasi makstud;

c)	komisjon on assigneeringud vabastanud.

2.   Ühise rakenduskava lõpetamine ei mõjuta komisjoni õigust teha vajaduse korral hilisemaid finantskorrektsioone ühise juhtorgani või projektide abisaajate suhtes, kui rakenduskava või projektide abikõlblikku lõppsummat on vaja läbi vaadata pärast lõpetamise kuupäeva tehtud kontrolle.

VII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 1.

(2)  Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/26

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 952/2007,

9. august 2007,

millega tühistatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist nimetus „Newcastle Brown Ale” (KGT)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 12 lõikele 2 ja nimetatud määruse artikli 17 lõikele 2 oli Ühendkuningriigi avaldus tühistada nimetuse „Newcastle Brown Ale” registreerimine aluseks sellekohasele teatele Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(2)	Komisjon ei saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet ja seega tuleks kõnealuse nimetuse registreerimine tühistada.

(3)	Loetletud asjaoludest lähtuvalt tuleb nimetus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrist tühistada.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas osutatud nimetuse registreerimine on tühistatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  ELT C 280, 18.11.2006, lk 13.

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/28

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 953/2007,

9. august 2007,

millega määratakse kindlaks töötlemata kujul eksporditavate siirupite ja teatavate muude suhkrutoodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklis 32 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides c, d ja g loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduse turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust suhkruturu olukorda tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 318/2006 artiklites 32 ja 33 sätestatud eeskirjade ning teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikli 33 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud, et eksporditoetused võivad erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel seda tingivad.

(4)	Toetust tuleks maksta ainult ühenduses vabalt liikuda lubatud toodetele, mis vastavad komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (2) nõuetele.

(5)

Eksporditoetused võidakse kehtestada, et ületada konkurentsilõhe ühenduse ja kolmandate riikide ekspordi vahel. Ühenduse eksport teatavatesse lähedastesse sihtkohtadesse ja kolmandatesse riikidesse, kus ühenduse toodete suhtes kehtib impordi soodusrežiim, on praegu eriti soodsas konkurentsipositsioonis. Seepärast tuleks kaotada eksporditoetused nimetatud sihtkohtadesse.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 318/2006 artikliga 32 ettenähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 ettenähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuskõlblikud tooted peavad vastama määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklites 3 ja 4 sätestatud asjakohastele nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2031/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 43).

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/30

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 954/2007,

9. august 2007,

millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkru sektori teatavate toodete suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 318/2006 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 2 punkti a ja lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 20. juulist 2007 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 851/2007. (2)

(2)	Määruses (EÜ) nr 851/2007 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegu kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 851/2007 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 58, 28.2.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 247/2007 (ELT L 69, 9.3.2007, lk 3).

(2)  ELT L 188, 20.7.2007, lk 7.

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 955/2007,

9. august 2007,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetustemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklis 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/95 IV lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. augustil 2007.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1154/2005 (ELT L 187, 19.7.2005, lk 11).

(2)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 797/2006 (ELT L 144, 31.5.2006, lk 1).

(3)  ELT L 172, 5.7.2005, lk 24. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 447/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 31).

(4)  EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5)  EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1584/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

---

---

10.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/36

---

KOMISJONI OTSUS,

9. august 2007,

mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses suu- ja sõrataudiga Ühendkuningriigis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/522/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 3901 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/554/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendkuningriigis on teatatud suu- ja sõrataudi juhtudest.

(2)	Suu- ja sõrataud Ühendkuningriigis võib ohustada teiste liikmesriikide karjasid tulenevalt elusate sõralistega kauplemisest ja nendest valmistatud teatavate toodete turuleviimisest.

(3)

Ühendkuningriik on võtnud meetmed nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/85/EÜ (ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ) (3) raames ning rakendanud lisameetmeid nakkuspiirkondades.

(4)	Tulenevalt taudi olukorrast Ühendkuningriigis tuleb tugevdada Ühendkuningriigis suu- ja sõrataudi tõrjeks võetud meetmeid.

(5)

Seoses 6. augusti 2007. aasta otsusega 2007/552/EÜ ajutiste kaitsemeetmete kohta seoses suu- ja sõrataudiga Ühendkuningriigis (4) on nüüd otstarbekas määratleda alalise meetmena kõrge ja madala riskiteguriga alad mõjutatud liikmesriikides ning keelata nii nakkusele vastuvõtlike loomade lähetamine kõrge ja madala riskiteguriga aladelt kui ka nakkusele vastuvõtlikest loomadest saadud toodete lähetamine kõrge riskiteguriga aladelt. Samuti tuleks otsusega ette näha eeskirjad, mida kohaldatakse selliste ohutute toodete lähetamise suhtes neilt aladelt, mis on toodetud kas enne piirangute kehtestamist või mis on valmistatud toormest, mis on toodud väljastpoolt neid alasid või mida on töödeldud moel, mis on osutunud tõhusaks võimaliku suu- ja sõrataudi viiruse inaktiveerimisel.

(6)

Kindlaksmääratud riskialade suurus sõltub otseselt sellest, milliseid võimalikke kontakte nakatunud põllumajandusettevõttega täheldatakse, ning samuti tuleb sealjuures arvesse võtta võimalust rakendada loomade ja toodete liikumise suhtes küllaldast kontrolli. Arvestades Ühendkuningriigi esitatud teavet, tundub praegu, et kogu Suurbritannia peaks jääma kõrge riskiteguriga alaks.

(7)

Lähetamiskeeldu tuleks kohaldada vaid nende toodete suhtes, mis on pärit I lisas loetletud kõrge riskiteguriga aladelt või saadud neilt aladelt pärit loomadelt, kuid see keeld ei tohiks mõjutada selliste toodete transiiti läbi nende alade, mis on pärit muudelt aladelt või saadud muudelt aladelt pärit loomadelt.

(8)	Nõukogu direktiivis 64/432/EMÜ (5) käsitletakse ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavaid loomatervishoiu probleeme.

(9)	Nõukogu direktiivis 91/68/EMÜ (6) käsitletakse ühendusesisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded.

(10)

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivis 92/65/EMÜ (milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I osas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse) (7) käsitletakse muu hulgas ka teiste sõraliste ning lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote ning sigade embrüotega kauplemist.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad), (8) käsitletakse muu hulgas värske liha, hakkliha, lihamassi, lihavalmististe, tehistingimustes peetavate ulukite liha, lihatoodete, sealhulgas töödeldud magude, põite ja soolte ning piimatoodete tootmisele ja turustamisele esitatavaid tervishoiunõudeid.

(12)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004 (millega sätestatakse erieeskirjad (9) inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta) käsitletakse muu hulgas loomse toidu märgistamist tervisemärgiga.

(13)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivis 2002/99/EÜ (milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad) (10) sätestatakse lihatoodete eritöötlemine, mis tagab suu- ja sõrataudi viiruse inaktiveerimise loomsetes saadustes.

(14)

Komisjoni 11. aprillil 2001. aasta otsuses 2001/304/EÜ (teatavate loomsete saaduste märgistamise ja kasutamise kohta seoses otsusega 2001/172/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta seoses suu- ja sõrataudiga Ühendkuningriigis) (11) käsitletakse spetsiaalset tervisemärki, millega tuleb märgistada ainult siseturu jaoks ette nähtud teatavad loomsed saadused.

(15)

Nõukogu direktiivis 92/118/EMÜ (12) on sätestatud selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomatervishoiu- ja tervisekaitsenõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (13) on ette nähtud mitmesugused loomsete saaduste töötlemisviisid, mis inaktiveerivad suu-ja sõrataudi viiruse.

(17)	Nõukogu direktiivis 88/407/EMÜ (14) on sätestatud koduveiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad loomatervishoiu nõuded.

(18)	Nõukogu direktiivis 89/556/EMÜ (15) käsitletakse loomatervishoiu nõudeid, millega reguleeritakse koduveiste embrüote ühendusesisest kaubandust ja importi kolmandatest riikidest.

(19)	Nõukogu direktiivis 90/429/EMÜ (16) on sätestatud kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded.

(20)	Nõukogu direktiivis 90/426/EMÜ (17) käsitletakse hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivaid loomatervishoiu nõudeid.

(21)	Nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (18) on ette nähtud mehhanism, mille abil hüvitada mõjutatud põllumajandusettevõtjatele tauditõrjemeetmete tekitatud kahju.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes, (21) määratletud ravimid ei kuulu enam määruse (EÜ) nr 1774/2002 reguleerimisalasse ja seepärast ei peaks käesoleva otsusega kehtestatavad veterinaarpiirangud neid hõlmama.

(23)

Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsuse 2007/275/EÜ (milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid) (22) artiklis 6 on sätestatud erand, mille kohaselt ei kohaldata veterinaarkontrolli teatavate loomseid saadusi sisaldavate toodete suhtes. Selliste toodete lähetamiseks kõrge riskiteguriga aladelt on otstarbekas näha ette lihtsustatud sertifitseerimissüsteem.

(24)	Teised liikmesriigid peale Ühendkuningriigi peaksid toetama mõjutatud aladel teostatavaid tauditõrjemeetmeid, tagades et kõnealustele aladele ei saadeta nakkusele vastuvõtlikke elusloomi.

(25)	Olukord vaadatakse üle toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee 23. augustiks 2007 kavandatud koosolekul ning vajadusel kohandatakse meetmeid.

(26)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Elusloomad

1.   Ilma et see piiraks meetmeid, mis Ühendkuningriik võttis direktiivi 2003/85/EÜ raames, eelkõige ajutise kontrollitsooni kehtestamist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikele 1 ning liikumiskeeldu vastavalt artikli 7 lõikele 3, tagab Ühendkuningriik, et käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud tingimused on täidetud.

2.   I ja II lisas loetletud piirkondade vahel ei toimu elusate veiste, lammaste, kitsede, sigade ega muude sõraliste liikumist.

3.   Elusaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu ega muid sõralisi ei veeta I ja II lisas loetletud piirkondadelt välja ega sealt läbi.

4.   Erandinda lõikest 3 võivad Ühendkuningriigi pädevad asutused lubada sõraliste otse- ja peatusteta vedu läbi I ja II lisas loetletud piirkondade mööda peamisi maanteid ja raudteeliine.

5.   Veterinaarsertifikaatidel, mis vastavalt nõukogu direktiivile 64/432/EMÜ peavad olema kaasas veiste ja sigadega ning vastavalt nõukogu direktiivile 91/68/EMÜ lammaste ja kitsedega, keda veetakse Ühendkuningriigi territooriumi I ja II lisas nimetamata osadest teistesse liikmesriikidesse, peab olema järgmine märge:

6.   Lõikes 5 nimetamata veterinaarsertifikaatidel, mis on kaasas Ühendkuningriigi territooriumi I ja II lisas nimetatama osadest teistesse liikmesriikidesse veetavate sõralistega, peab olema järgmine märge:

7.   Loomi, kellel on kaasas lõikes 5 või 6 osutatud veterinaarsertifikaat, võib viia teistesse liikmesriikidesse ainult juhul, kui Ühendkuningriigi kohalik veterinaarasutus on sellest teatanud sihtliikmesriigi veterinaarkeskasutusele ja kohalikele veterinaarasutustele kolm päeva enne asjaomast vedu.

Artikkel 2

Liha

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „liha” värsket liha, hakkliha, lihamassi ja lihavalmistisi, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktides 1.10, 1.13, 1.14 ja 1.15.

2.   Ühendkuningriik ei tohi saata mujale veiste, lammaste, kitsede, sigade ega muude sõraliste liha, mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest või saadud neist piirkondadest pärit loomadelt.

3.   Liha, mida vastavalt käesolevale otsusele ei tohi Ühendkuningriigist mujale saata, märgistatakse vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 teisele lõigule või otsusele 2001/304/EÜ.

4.   Lõikes 2 sätestatud keeldu ei kohaldata liha suhtes, mis kannab tervisemärki vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jaotise III peatükile, tingimusel et:

a)	liha on selgelt märgistatud ning seda on alates valmistamisest transporditud ja hoitud eraldi lihast, mida käesoleva otsuse sätete kohaselt ei tohi saata väljapoole I lisas loetletud piirkondi;

b)

liha vastab ühele järgmistest tingimustest: i) see on saadud enne 15. juulit 2007 või ii) see on saadud loomadelt, keda vähemalt 90 päeva jooksul enne tapmist peeti ja kes tapeti väljaspool II lisas loetletud piirkondi, või mis suu- ja sõrataudile vastuvõtlike ulukite puhul on saadud väljaspool II lisas loetletud piirkonda tapetud ulukitelt.

5.   Lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev veterinaarasutus veterinaarkeskasutuse järelevalve all.

6.   Lõikes 2 nimetatud keeldu ei kohaldata väljaspool I ja II lisas loetletud piirkondi peetud selliste loomade värske liha suhtes, keda transporditakse erandina artikli 1 lõigetest 2 ja 3 otse ja ametliku järelevalve all pitseeritud veovahendis koheseks tapmiseks I lisas loetletud piirkonnas asuvasse tapamajja, mis asub väljaspool ohustatud tsooni.

Sellist liha võib I ja II lisas loetletud piirkondades turule viia ainult siis, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)	selline liha on märgistatud vastavalt direktiivi 2002/99/EÜ artikli 4 lõike 1 teisele lõigule või vastavalt otsusele 2001/304/EÜ;

b)	tapamaja tegevus toimub range veterinaarkontrolli all;

c)	värske liha on selgelt märgistatud ning seda transporditakse ja hoitakse eraldi lihast, mida tohib saata väljapoole Ühendkuningriigi territooriumi.

Esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev veterinaarasutus veterinaarkeskasutuse järelevalve all.

Veterinaarkeskasutus edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest asutustest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

7.   Lõikes 2 sätestatud keeldu ei kohaldata I lisas loetletud piirkondades asuvate lihalõikusettevõtete suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	samal päeval käideldakse nimetatud lihalõikusettevõttes ainult lõike 4 punktis b kirjeldatud värsket liha. Alati pärast sellise liha töötlemist, mis ei vasta nimetatud nõudele, toimub puhastamine ja desinfitseerimine;

b)	selline liha kannab tervisemärki vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jaotise III peatükile;

c)	lihalõikusettevõtte tegevus toimub range veterinaarkontrolli all;

d)	värske liha on selgelt märgistatud ning seda transporditakse ja hoitakse eraldi lihast, mida ei tohi saata väljapoole I lisas loetletud piirkondi;

Esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev veterinaarasutus veterinaarkeskasutuse järelevalve all.

Veterinaarkeskasutus edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest asutustest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

8.   Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetud lihal peab olema kaasas ametlik sertifikaat järgmise märkega:

Artikkel 3

Lihatooted

1.   Ühendkuningriik ei tohi saata mujale veiste, lammaste, kitsede, sigade ega muude sõraliste lihast saadud lihatooteid, sealhulgas töödeldud magusid, põisi ja sooli (edaspidi „lihatooted”), mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest või valmistatud neist piirkondadest pärit loomade lihast.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata lihatoodete suhtes, mis kannavad tervisemärki vastavalt määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jaotise III peatükile, tingimusel et lihatooted:

a)	on selgelt märgistatud ning neid on alates valmistamisest transporditud ja hoitud eraldi lihatoodetest, mida käesoleva otsuse sätete kohaselt ei tohi saata väljapoole I lisas loetletud piirkondi;

b)	vastavad ühele järgmistest tingimustest: i) nad on valmistatud artikli 2 lõike 4 punktis b kirjeldatud lihast või ii) nad on läbinud vähemalt ühe direktiivi 2002/99/EÜ III lisa 1. osas sätestatud töötlemise suu- ja sõrataudi viiruse kõrvaldamiseks.

Esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev veterinaarasutus veterinaarkeskasutuse järelevalve all.

Veterinaarkeskasutus edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest asutustest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

3.   Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetud lihatoodetel peab olema kaasas ametlik sertifikaat järgmise märkega:

4.   Erandina lõikest 3 on lihatoodete puhul, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele ja mida on töödeldud ettevõttes, kus kasutakse HACCP-süsteemi („Ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid”) ja kontrollitavat standardset töökorda, millega tagatakse töötlemisstandardite järgimine ja registreerimine, piisav, kui lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunktis ii sätestatud töötlemisele esitatavate nõuete täitmist on kinnitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt kinnitatud äridokumendis, mis on saadetisega kaasas.

5.   Erandina artiklist 3 on lõike 2 esimese lõigu punkti b alapunkti ii kohaselt pika säilivusaja tagamiseks hermeetiliselt suletud konteineris kuumtöödeldud lihatoodete puhul piisav, kui nendega on kaasas kuumtöötlemist kinnitav äridokument.

Artikkel 4

Piim

1.   Ühendkuningriik ei tohi saata I lisas loetletud piirkondadest mujale inimtoiduks ega muuks otstarbeks ettenähtud piima.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata piima suhtes, mis on saadud I lisas loetletud piirkondades peetud loomadelt ja mida on töödeldud kooskõlas:

a)	direktiivi 2003/85/EÜ IX lisa A osaga, kui piim on ettenähtud inimtoiduks, või

b)	direktiivi 2003/85/EÜ IX lisa B osaga, kui piim ei ole ette nähtud inimtoiduks või on ette nähtud söötmiseks suu- ja sõrataudile vastuvõtlikele loomadele.

3.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata I lisas loetletud piirkondades asuvates ettevõtetes töödeldud piima suhtes järgmistel tingimustel:

a)	kogu ettevõttes kasutatav piim peab vastama lõikes 2 nimetatud tingimustele või olema saadud väljaspool I lisas nimetatud piirkondi peetavatelt ja lüpstavatelt loomadelt;

b)	ettevõtte tegevus toimub range veterinaarkontrolli all;

c)	piim peab olema selgelt märgistatud ning seda tuleb transportida ja hoida eraldi piimast ja piimatoodetest, mida ei tohi saata väljapoole I lisas nimetatud piirkondi;

d)

väljaspool I lisas loetletud piirkondi asuvatest ettevõtetest pärit toorpiima transport I lisas loetletud piirkondades asuvatesse ettevõtetesse toimub veokites, mida on eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud ja mis ei ole pärast seda kokku puutunud I lisas nimetatud piirkondades asuvate ettevõtetega, kus peetakse suu-ja sõrataudile vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvaid loomi.

Esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev veterinaarasutus veterinaarkeskasutuste järelevalve all.

Veterinaarkeskasutus edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest asutustest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

4.   Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetud piimal peab olema kaasas ametlik sertifikaat järgmise märkega:

5.   Erandina lõikest 4 on lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava piima puhul, mida on töödeldud ettevõttes, kus kasutakse HACCP-süsteemi ja kontrollitavat standardset töökorda, millega tagatakse töötlemisstandardite täitmine ja registreerimine, piisav, kui nende nõuete täitmist on kinnitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt kinnitatud äridokumendis, mis on saadetisega kaasas.

6.   Erandina lõikest 4 on lõike 2 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastava piima puhul, mida on pika säilivusaja tagamiseks kuumtöödeldud hermeetiliselt suletud konteineris, piisav, kui sellega on kaasas kuumtöötlemist kinnitav äridokument.

Artikkel 5

Piimatooted

1.   Ühendkuningriik ei saada I lisas loetletud piirkondadest mujale inimtoiduks ega muuks otstarbeks ettenähtud piimatooteid.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata piimatoodete suhtes, mis:

a)	toodetud enne 15. juulit 2007 või

b)	valmistatud artikli 4 lõikele 2 või 3 vastavast piimast või

c)	ettenähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, kus imporditingimused lubavad töödelda selliseid tooteid muul kui artikli 4 lõikes 2 sätestatud viisil, millega tagatakse suu- ja sõrataudi viiruse inaktiveerimine.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jaotise II peatüki kohaldamist ei kohaldata lõikes 1 sätestatud keeldu järgmiste inimtoiduks ettenähtud piimatoodete suhtes:

a)

piimatooted, mis on toodetud piimast, mille pH-väärtus on väiksem kui 7,0 ja mida on kuumtöödeldud temperatuuril vähemalt 72 °C vähemalt 15 sekundi jooksul, võttes arvesse, et sellist töötlemist ei ole vaja valmistoodete puhul, mille koostisosad vastavad käesoleva otsuse artiklites 2, 3 ja 4 sätestatud tervishoiunõuetele;

b)

piimatooted, mis on valmistatud selliste veiste, lammaste või kitsede piimast, kes on viibinud vähemalt 30 päeva I lisas loetletud piirkonnas asuvas ettevõttes, millest vähemalt 10 km raadiuses ei ole täheldatud suu-ja sõrataudi puhkemist 30 päeva jooksul enne toorpiima tootmist, kusjuures piimal on lastud laagerduda vähemalt 90 päeva tingimustes, kus kogu aine pH-taset on alandatud alla 6,0 ning koorikut on vahetult enne toote pakendamist või pakkimist töödeldud 0,2 %-lise sidrunhappega.

4.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata I lisas loetletud piirkondades asuvatest ettevõtetest pärit piimatoodete suhtes järgmistel tingimustel:

a)	kogu ettevõttes kasutatud piim vastab artikli 4 lõike 2 tingimustele või pärineb I lisas nimetatud piirkonnast väljaspool peetud loomadelt;

b)	kõik valmistootes kasutatud piimatooted vastavad lõike 2 punktides a ja b või lõikes 3 nimetatud tingimustele või on valmistatud I lisas loetletud piirkonnast väljaspool peetud loomade piimast;

c)	ettevõtte tegevus toimub range veterinaarkontrolli all;

d)	piimatooted on selgelt märgistatud ning neid transporditakse ja hoitakse eraldi piimast ja piimatoodetest, mida ei tohi saata väljapoole I lisas loetletud piirkondi.

Esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmist kontrollib pädev asutus veterinaarkeskasutuste järelevalve all.

Veterinaarkeskasutus edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest asutustest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

5.   Lõikes 1 osutatud keeldu ei kohaldata piimatoodete suhtes, mida töödeldakse väljaspool I lisas loetletud piirkondi asuvas ettevõttes, kasutades enne 15. juulit 2007 saadud piima, kui piimatooted on selgelt märgistatud ning neid transporditakse ja hoitakse eraldi piimatoodetest, mida ei tohi saata väljapoole neid piirkondi.

6.   Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetud piimatoodetel peab olema kaasas ametlik sertifikaat järgmise märkega:

7.   Erandina lõikest 6 on lõike 2 punktides a ja b ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastava piima puhul, mida on töödeldud ettevõttes, kus kasutakse HACCP-süsteemi ja kontrollitavat standardset töökorda, millega tagatakse töötlemisstandardite täitmine ja registreerimine, piisav, kui nende nõuete täitmist on kinnitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt kinnitatud äridokumendis, mis on saadetisega kaasas.

8.   Erandina lõikest 6 on lõike 2 punktides a ja b ning lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastavate piimatoodete puhul, mida on pika säilivusaja tagamiseks kuumtöödeldud hermeetiliselt suletud konteineris, piisav, kui nendega on kaasas kuumtöötlemist kinnitav äridokument.

Artikkel 6

Sperma, munarakud ja embrüod

1.   Ühendkuningriik ei tohi saata mujale veiste, lammaste, kitsede, sigade, ja muude sõraliste spermat, munarakke ja embrüoid (edaspidi „sperma, munarakud ja embrüod”) I ja II lisas loetletud piirkondadest.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata:

a)	enne 15. juulit 2007 toodetud sperma, munarakkude ja embrüote suhtes;

b)

veiste ja sigade külmutatud sperma ja veiste embrüote suhtes, mis on Ühendkuningriiki imporditud vastavalt direktiividega 88/407/EMÜ, 90/429/EMÜ ja 89/556/EMÜ kehtestatud tingimustele ning mida pärast Ühendkuningriiki toomist on hoiustatud ja transporditud eraldi spermast ja embrüotest, mida ei tohi mujale saata vastavalt lõikele 1.

Enne sperma saatmist esitab veterinaarkeskasutus teistele liikmesriikidele ja komisjonile loetelu nendest keskustest ja töökondadest, kes on käesoleva lõike kohaldamise eesmärgil heaks kiidetud.

3.   Direktiiviga 88/407/EMÜ ette nähtud veterinaarsertifikaadil, mis on Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetava külmutatud veisespermaga kaasas, peab olema järgmine märge:

4.   Direktiiviga 90/429/EMÜ ette nähtud veterinaarsertifikaadil, mis on Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetava külmutatud seaspermaga kaasas, peab olema järgmine märge:

5.   Direktiiviga 89/556/EMÜ ette nähtud veterinaarsertifikaadil, mis on Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse saadetavate veise-embrüotega kaasas, peab olema järgmine märge:

Artikkel 7

Toornahad

1.   Ühendkuningriik ei tohi saata mujale veiste, lammaste, kitsede, sigade ega muude sõraliste nahku (edaspidi „toornahad”) I lisas loetletud piirkondadest.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata toornahkade suhtes, mis:

a)	on toodetud Ühendkuningriigis enne 15. juulit 2007, või

b)	vastavad määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VI peatüki A osa punkti 2 alapunktide c või d nõuetele; või

c)	on toodetud väljaspool I lisas loetletud piirkondi vastavalt määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud tingimustele ning mida pärast Ühendkuningriiki toomist on hoiustatud ja transporditud eraldi toornahkadest, mida ei tohi mujale saata vastavalt lõikele 1.

Töödeldud toornahad peavad olema eraldatud töötlemata toornahkadest.

3.   Ühendkuningriik tagab, et teistesse liikmesriikidesse saatmise korral on toornahkadega kaasas ametlik tõend, millel on järgmine märge:

4.   Erandina lõikest 3 piisab selliste toornahkade puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VI peatüki A osa punkti 1 alapunktide b–e nõuetele, äridokumendist, mis tõendab vastavust nimetatud nõuetele.

5.   Erandina lõikest 3 piisab selliste toornahkade puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VI peatüki A osa punkti 2 alapunktide c või d nõuetele, kui kõnealustele nõuetele vastavust tõendatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt kinnitatud saatedokumendis.

Artikkel 8

Muud loomsed saadused

1.   Ühendkuningriik ei tohi saata mujale pärast 15. juulit 2007 toodetud loomseid saaduseid, mis on saadud artiklites 2–7 nimetamata veistelt, lammastelt, kitsedelt, sigadelt ja muudelt sõralistelt, mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest või mis on saadud I lisas loetletud piirkondadest pärit loomadelt.

Ühendkuningriik ei saada mujale veiste, lammaste, kitsede, sigade ega muude sõraliste sõnnikut ja virtsa I lisas loetletud piirkondadest.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus sätestatud keeldu ei kohaldata:

a)

loomsete toodete suhtes, mida: i) on kuumtöödeldud — hermeetiliselt suletud mahutites Fo väärtusega kolm või üle selle, või — nii, et selle käigus saavutatakse sisetemperatuur vähemalt 70 °C; või ii) mis on toodetud väljaspool I lisas loetletud piirkondi vastavalt määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud tingimustele ning mida pärast Ühendkuningriiki toomist on hoiustatud ja transporditud eraldi loomsetest saadustest, mida ei tohi mujale saata vastavalt lõikele 1.

b)

määruse (EÜ) nr 1774/2002 I lisa punktides 4 ja 5 määratletud vere ja veretoodete suhtes, mida on töödeldud vähemalt ühel määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa IV peatüki A osa 3 punkti alapunkti a alapunktis ii ettenähtud viisil, millele on järgnenud tõhususe kontroll, või mis on imporditud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa IV peatüki A osaga;

c)	seapeki ja sulatatud rasvade suhtes, mida on kuumtöödeldud määruse (EÜ) nr 1774/2002 VII lisa IV peatüki B osa punkti 2 alapunkti d alapunktis iv ettenähtud viisil;

d)	loomasoolte suhtes, mis vastavad direktiivi 92/118/EMÜ I lisa 2. peatüki A osa tingimustele ja mida on puhastatud, kaabitud ning siis kas soolatud, pleegitatud või kuivatatud ning seejärel on võetud meetmed soolte teisese saastumise vältimiseks;

e)	lambavilla, mäletsejaliste karvade ja seaharjaste suhtes, mis on vabrikus pestud või mis on saadud parkimisel, ning töötlemata lambavilla, mäletsejaliste karvade ja seaharjaste suhtes, mis on kindlalt suletud pakendisse ja kuivad;

f)	lemmikloomatoidu suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa II peatüki B osa punktide 2, 3 ja 4 nõuetele;

g)	liittoodete suhtes, mida ei tule edasi töödelda ja mis sisaldavad loomset päritolu tooteid, võttes arvesse, et töötlemine ei olnud vajalik lõpptoodete puhul, mille koostisosad vastavad käesolevas otsuses sätestatud asjaomastele loomatervishoiunõuetele;

h)	jahitrofeede suhtes määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VII peatüki A osa punktide 1, 3 või 4 kohaselt;

i)	in-vitro diagnostikaks või laboratoorseteks reagentideks ettenähtud pakendatud loomsete saaduste suhtes;

j)	direktiivis 2001/83/EÜ määratletud ravimite, direktiivis 2001/82/EÜ määratletud veterinaarravimite, ja direktiivis 2001/20/EÜ määratletud uuritavate ravimite suhtes.

3.   Ühendkuningriik tagab, et teistesse liikmesriikidesse saatmise korral on lõikes 2 nimetatud loomsete saadustega kaasas ametlik tõend, millel on järgmine märge:

4.   Erandina lõikest 3 piisab lõike 2 punktides b, c ja d nimetatud toodete puhul, kui töötlemise tingimustele vastavust on ühenduse asjaomaste õigusaktide kohaselt nõutavas äridokumendis kinnitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt.

5.   Erandina lõikest 3 piisab lõike 2 punktis e nimetatud toodete puhul, kui nendega on kaasas äridokument, milles on märgitud kas pesemine vabrikus või parkimine või vastavus määruse (EÜ) nr 1774/2002 VIII lisa VIII peatüki A osa punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustega.

6.   Erandina lõikest 3 piisab lõike 2 punktides f ja g nimetatud toodete puhul, mida on töödeldud ettevõttes, kus kasutakse HACCP-süsteemi ja kontrollitavat standardset töökorda, millega tagatakse eeltöödeldud koostisainete vastavus käesolevas otsuses sätestatud asjaomastele loomatervishoiu nõuetele, kui seda on kinnitatud artikli 9 lõike 1 kohaselt kinnitatud äridokumendis, mis on saadetisega kaasas.

7.   Erandina lõikest 3 piisab lõike 2 punktides i ja j nimetatud toodete puhul, et nendega on kaasas äridokument, milles märgitakse, et tooted on mõeldud in-vitro diagnostikaks, laboratoorseteks reagentideks või ravimiteks, tingimusel, et need tooted on selgelt märgistatud „üksnes in-vitro diagnostikas”, „üksnes laboratoorseks kasutamiseks” või „ravimid”.

8.   Erandina lõikest 3 piisab liittoodete puhul, mis vastavad komisjoni otsuse 2007/275/EÜ artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kui neile on lisatud äridokument, millel on järgmine märge:

Artikkel 9

Sertifikaat

1.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, peavad Ühendkuningriigi pädevad ametiasutused tagama, et ühenduse õigusaktide kohaselt ühendusesiseseks kaubanduseks nõutava äridokumendi kinnituseks oleks lisatud ametliku sertifikaadi koopia, milles märgitakse, et:

a)	asjaomased tooted on toodetud i) tootmisprotsessis, mis vastab ühenduse loomatervishoiualaste õigusaktide asjaomastele nõuetele ning on sobiv suu- ja sõrataudi viiruse inaktiveerimiseks, või ii) eeltöödeldud materjalidest, mis olid asjakohaselt sertifitseeritud; ning

b)	on kehtestatud abinõud suu- ja sõrataudi viirusega võimaliku teisese saastumise vältimiseks pärast töötlemist.

Selline tootmisprotsessi kinnitav sertifikaat peab sisaldama viidet käesolevale otsusele; see peab kehtima 30 päeva ning sisaldama kehtivusaja lõppkuupäeva; seda peab saama pikendada.

2.   Ühendkuningriigi pädevad asutused võivad lubada jaemüügiks lõpptarbijale loomsete saaduste kombineeritud tootepartiisid, mis ei sisalda värsket liha, hakkliha, lihamassi ja lihavalmistisi; iga partii peab vastama käesoleva otsusega kehtestatud tingimustele ning nendega peab olema kaasas äridokument, millele on lisatud ametlik veterinaarsertifikaat, mis kinnitab, et:

a)	saadetise lähtekohas on olemas süsteem, mis tagab üksnes selliste toodete tarnimise, mille puhul on olemas dokumenteeritud tõendid nende vastavuse kohta käesolevale otsusele, ning

b)	selle süsteemi kontrollimine andis rahuldava tulemuse.

Selline jälgitavussüsteemi kinnitus peab sisaldama viidet käesolevale otsusele; see peab kehtima 30 päeva ning sisaldama kehtivusaja lõppkuupäeva; seda võib pikendada ainult asjaomaste asutuste kontrollimisel rahuldavate tulemuste saamise korral.

Ühendkuningriigi pädevad asutused edastavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile nende asutuste loetelu, kellel on lubatud käesoleva lõike sätteid rakendada.

Artikkel 10

Puhastamine ja desinfitseerimine

1.   Ühendkuningriik tagab, et I ja II lisas loetletud piirkondades elusloomade transportimiseks kasutatud sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse peale iga toimingut ning et puhastamine ja desinfitseerimine registreeritakse vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 12 lõike 2 punktile d.

2.   Ühendkuningriik tagab, et Ühendkuningriigi lähtesadamate käitajad tagavad Ühendkuningriigist lahkuvate maanteesõidukite rehvide töötlemise desinfektsioonivahendiga.

Artikkel 11

Teatavad tooted, mille suhtes tehakse erand

Artiklites 3, 4, 5 ja 8 sätestatud piiranguid ei kohaldata neis artiklites osutatud loomsete toodete saatmise suhtes I lisas loetletud piirkondadest, kui need tooted:

a)	ei ole toodetud Ühendkuningriigis ja on jäänud originaalpakendisse, millel on märge toodete päritoluriigi kohta, või

b)

on toodetud I lisas loetletud piirkonnas asuvas heakskiidetud ettevõttes eeltöödeldud toodetest, mis ei pärine nendest piirkondadest ning i) mida on Ühendkuningriigi territooriumile saabumisest saadik transporditud, ladustatud ja töödeldud nendest toodetest eraldi, mida ei tohi saata väljapoole I lisas nimetatud piirkondi, ii) millega on kaasas käesoleva otsusega nõutud äridokument või ametlik tõend.

Artikkel 12

Hobuslased

1.   Ühendkuningriik tagab, et I lisas loetletud piirkondadest oma territooriumi muudesse osadesse või teise liikmesriiki lähetatavate hobuslastega on kaasas direktiivi 90/426/EMÜ C lisas esitatud näidisele vastav veterinaarsertifikaat.

2.   Ühendkuningriigist teise liikmesriiki lähetatud hobuslastega peab vastavalt lõikele 1 olema kaasas veterinaarsertifikaat, millel on järgmine märge:

Artikkel 13

Meetmed, mida peavad võtma muud liikmesriigid peale Ühendkuningriigi

1.   Muud liikmesriigid peale Ühendkuningriigi tagavad, et suu- ja sõrataudile vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvaid elusloomi ei saadeta I lisas loetletud piirkondadesse.

2.   Ilma et see piiraks nõukogu otsuse 90/424/EMÜ artikli 6 kohaldamist ja liikmesriikides juba võetud meetmeid, võtavad muud liikmesriigid peale Ühendkuningriigi nakkusele vastuvõtlike loomade suhtes, kes on Ühendkuningriigist saadetud 15. juuli ja 6. augusti 2007 vahelisel ajal, asjakohased ettevaatusabinõud, sh isolatsioon ja kliinilised uuringud, millele lisaks toimuvad vajadusel laborikatsed, et avastada või välistada suu- ja sõrataudi viirusega nakatumine, ja vajadusel ka direktiivi 2003/85/EÜ artiklis 4 osutatud meetmed.

Artikkel 14

Liikmesriikidevaheline koostöö

Liikmesriigid teevad koostööd I lisas loetletud piirkondadest tulevate reisijate isikliku pagasi kontrollimisel ja teavituskampaaniates, mis korraldatakse selleks, et vältida loomset päritolu toodete sissetoomist liikmesriikide (välja arvatud Ühendkuningriigi) territooriumidele.

Artikkel 15

Rakendamine

Liikmesriigid kohandavad enda poolt kaubanduse suhtes kohaldatavaid meetmeid, et viia need kooskõlla käesoleva otsusega. Liikmesriigid teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 16

Komisjoni otsus 2007/552/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 17

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 25. augustini 2007.

Artikkel 18

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33); parandatud versioon ELT L 195, 2.6.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (ELT L 315, 19.11.2002, lk 14).

(3)  ELT L 306, 22.11.2003, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).

(4)  ELT L 206, 7.8.2007, lk 10.

(5)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(6)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(7)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/265/EÜ (ELT L 114, 1.5.2007, lk 17).

(8)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55; parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 22. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(9)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206, parandatud versioon ELT L 226, 25.6.2004, lk 83. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006.

(10)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(11)  EÜT L 104, 13.4.2001, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 2002/49/EÜ (ELT L 21, 24.1.2002, lk 30).

(12)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 445/2004 (ELT L 72, 11.3.2004, lk 60).

(13)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 829/2007 (ELT L 191, 21.7.2007, lk 1).

(14)  EÜT L 194, 22.7.1988, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/16/EÜ (ELT L 11, 17.1.2006, lk 21).

(15)  EÜT L 302, 19.10.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/60/EÜ (ELT L 31, 3.2.2006, lk 24).

(16)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 62. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(17)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ.

(18)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(19)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(20)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1901/2006 (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1).

(21)  EÜT L 121, 1.5.2001, lk 34. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1901/2006.

(22)  ELT L 116, 4.5.2007, lk 9.

---

---

---