6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/1

(1)

Ühenduse äärepoolseimate piirkondade kalandussektoril on raskusi, eelkõige teatavate kalandustoodete turustamisega kaasnevate lisakulude tõttu, mis on tingitud asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 osutatud ebasoodsatest eritingimustest ja mis tulenevad peamiselt toodete Euroopa mandriossa transportimisega seotud kuludest.

(2)

Selleks et säilitada teatavate kalandustoodete konkurentsivõimet võrreldes ühenduse muude piirkondade sarnaste toodetega, kehtestas ühendus alates 1992. aastast meetmed selliste lisakulude hüvitamiseks kalandussektoris. Ajavahemikul 2003–2006 kohaldatavad meetmed on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2328/2003. (3) Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele esitatud komisjoni aruande põhjal on vaja alates 2007. aastast jätkata meetmeid teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvitamiseks.

(3)

Arvestades erinevaid turustamistingimusi asjaomastes äärepoolseimates piirkondades, samuti saagikuse ja varude ning turunõudluse kõikumisi, peaks asjaomastele liikmesriikidele jääma võimalus määrata neile ettenähtud kogueraldise raames hüvituskõlblikud kalandustooted, maksimaalsed hüvitatavad kogused ja hüvitissummad.

(4)

Liikmesriikidel peaks olema õigus diferentseerida neile ettenähtud kogueraldise raames asjaomaste kalandustoodete loetelu ja kogused ning hüvitissumma. Samuti peaks neil olema õigus hüvituskavasid kohandada, kui seda nõuavad muutuvad tingimused.

(5)

Liikmesriigid peaksid määrama hüvitissumma tasemel, mis võimaldab teha äärepoolseimate piirkondade ebasoodsatest eritingimustest ja eelkõige Euroopa mandriossa toodete veoga seotud kuludest tulenevate lisakulude asjakohast tasaarvestust. Ülemääraste hüvitiste vältimiseks peaks summa olema proportsionaalne hüvitatavate lisakulude suurusega ega tohiks mingil juhul ületada 100 % Euroopa mandriossa vedamise ja muudest seonduvatest kuludest. Seepärast tuleks võtta arvesse ka muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.

(6)

Määruse eesmärkide nõuetekohaseks saavutamiseks ja ühise kalanduspoliitikaga vastavuse tagamiseks peaks toetus piirduma vaid ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaselt püütud ning töödeldud kalandustoodetega.

(7)

Hüvituskava tõhusaks ja korrektseks toimimiseks peaksid liikmesriigid tagama, et abisaajad oleksid majanduslikult elujõulised ning et rakendussüsteem võimaldaks kava nõuetekohast kohaldamist.

(8)

Selleks et võimaldada asjakohast järelevalvet hüvituskava täitmise üle, peaksid asjaomased liikmesriigid esitama igal aastal aruande selle toimimise kohta.

(9)

Selleks et teha otsus hüvituskava jätkamise kohta pärast 2013. aastat, peaks komisjon õigel ajal enne kava lõppu esitama sõltumatul hindamisel põhineva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

(10)

Hüvituskava jaoks ette nähtud ühenduse kulud tuleks rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist otsese tsentraliseeritud halduse vormis vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artikli 3 lõike 2 punktile f.

(11)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(12)

Otsese tsentraliseeritud finantshalduse rakendamiseks tuleks kohaldada komisjoni 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad kalandus- ja vesiviljelustoodete ühise turukorralduse kulude rahastamiseks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), (6)

—

Assoorid,

—

Madeira,

—

Kanaari saared,

—

Prantsuse Guajaana,

—

Réunion.

a)

tootjad;

b)

artiklis 1 osutatud piirkondade sadamates registreeritud laevade omanikud või käitajad, kes tegutsevad nendes piirkondades, või selliste ettevõtjate ühendused, ning

c)

töötlemis- ja turustamissektori ettevõtjad või selliste ettevõtjate ühendused, kellel tekivad asjaomaste saaduste turustamisel lisakulud.

a)

kalavarude kaitse ja majandamine;

b)

jälgitavus;

c)

liigitamisstandardid.

a)

püütud kolmandate riikide laevade poolt, välja arvatud ühenduse vetes Venezuela lipu all sõitvad kalalaevad;

b)

püütud ühenduse kalalaevade poolt, mis ei ole registreeritud üheski artiklis 1 osutatud piirkonna sadamas;

c)

imporditud kolmandatest riikidest;

d)

saadud ebaseadusliku, teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügi tulemusel.

a)

iga kalandustootega seotud lisakulusid, mis tulenevad asjaomase piirkonna ebasoodsatest eritingimustest, eelkõige Euroopa mandriossa vedamise kulusid, ning

b)

kõiki muid lisakulude suurust mõjutavaid riikliku sekkumise viise.

a)

:

Assoorid ja Madeira

:

4 283 992 eurot;

b)

:

Kanaari saared

:

5 844 076 eurot;

c)

:

Prantsuse Guajaana ja Réunion

:

4 868 700 eurot.

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/5

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/7

(1)

Komisjoni 14. juuni 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 659/2007, millega avatakse teatavat alpi tõugu ja mägitõugu ning muuks kui tapmiseks ettenähtud pullide, lehmade ja mullikate impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (3) on avatud tariifikvoodid loomalihasektori toodete impordiks.

(2)

Kvoodile järjekorranumbriga 09.4196 ajavahemikuks 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi(d),

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/8

(1)

Määrusega (EÜ) nr 536/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

2007. aasta juuni esimese seitsme tööpäeva jooksul ajavahemikuks 1. juuli kuni 30. september 2007 esitatud impordilitsentside taotlused hõlmavad saadaolevatest kogustest väiksemaid koguseid. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kindlaks määratud kogustele,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/9

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 2 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)

Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)

Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)

Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)

Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/16

(1)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ette nähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist.

(3)

4. juulil 2007 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 1. tsooni Aafrika, 3. tsooni Ida-Euroopa ja 4. tsooni Lääne-Euroopa puhul 31. augustini 2007 kestvaks ajavahemikuks veel saada olevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 1.–3. juulini 2007 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuse tsoonide puhul kuni 16. septembrini 2007,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/17

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/19

(1)

Nõukogu otsusega 2003/89/EÜ, (1) millega järgiti komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustati, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk oli 2003. aastal 9,7 % SKPst (millest 2,9 % SKPst tulenes ühekordsest tehingust), mis oli suurem kui asutamislepingus sätestatud 3protsendiline kontrollväärtus, samal ajal oli valitsuse koguvõlg 72 % SKPst ning oli tõenäoline, et 2004. aastal ületab see asutamislepingus sätestatud 60protsendilist kontrollväärtust veelgi rohkem.

(2)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt tegi nõukogu 5. juulil 2004. aastal Maltale adresseeritud soovituse, eesmärk oli lõpetada ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukord võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2006. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(4)

Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaselt esitab komisjon andmed menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (3) artiklile 4 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(5)

Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1 pärast Malta poolt enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.

(6)

Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltal on parandatud ning seega tuleks otsus 2005/186/EÜ tühistada,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/21

(1)

Järgides komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustati nõukogu otsusega 2004/917/EÜ, (1) et Kreekas on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk oli 2003. aastal 3,2 % SKPst, mis oli suurem kui asutamislepingus sätestatud 3protsendiline kontrollväärtus, kusjuures valitsuse koguvõlg oli 103 % SKPst, mis ületab märkimisväärselt asutamislepingus sätestatud 60protsendilise kontrollväärtuse. Valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi ja valitsuse koguvõla 2003. aasta arvandmeid muudeti mitmel korral. Viimaste andmete kohaselt olid eelarvepuudujääk ja koguvõlg vastavalt 6,2 % ja 107,8 % SKPst.

(2)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt tegi nõukogu 6. juulil 2004. aastal Kreekale adresseeritud soovituse likvideerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2005. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 8 kohaselt otsustas nõukogu 19. jaanuaril 2005. aastal komisjoni soovituse põhjal nõukogu otsusega 2005/334/EÜ, (3) et Kreeka ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks asutamislepingu artiklite 104 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele. Nõukogu otsustas 17. veebruaril 2005. aastal komisjoni soovituse põhjal nõukogu otsusega 2005/441/EÜ (4) anda Kreekale asutamislepingu artikli 104 lõike 9 kohase teate, et Kreekal tuleb võtta ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmed, mida peetakse vajalikuks olukorra parandamiseks ning pikendas korrigeerimise tähtaega ühe aasta võrra, 2006. aastani.

(4)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk kõnealuses liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(5)

Vastavalt asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevale protokollile esitab komisjon andmed menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (5) artiklile 4 esitama andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad kaks korda aastas, enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit.

(6)

Nende andmete alusel, mille komisjon (Eurostat) esitas pärast Kreeka poolt 1. aprillil 2007. aastal esitatud teatist vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1, ning komisjoni talituste 2006. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused:

(7)

Kreeka statistikaasutused parandasid oma menetlusi, mis tõi endaga kaasa statistiliste lahknevuste märkimisväärse vähenemise ja valitsemissektori andmete üldise parema kvaliteedi. Kreeka ametiasutused on kohustunud täielikult rakendama riigi rahanduse statistika parandamise tegevuskava. Selle tulemusena tühistas Eurostat oma reservatsiooni Kreeka esitatud tegelike andmete kvaliteedi suhtes.

(8)

Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Kreekas on korrigeeritud ning seega tuleks otsus 2004/917/EÜ tühistada,

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/23

(1)

Nõukogu võttis 24. jaanuaril 2006 vastu otsuse 2006/116/EÜ Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2006 kuni 25. jaanuarini 2010. (1)

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud kuus liikmekohta seoses Henrik HAMMARI, Chris HEISTERI, Roger KALIFFI, Lars NORDSTRÖMI, Lisbeth RYDEFJÄRDI ja Catarina TARRAS-WAHLBERGI tagasiastumisega. Regioonide Komitees on vabanenud seitse asendusliikme kohta seoses Lena CELIONI, Agneta GRANBERGI, Ulla NORGRENI, Endrick SCHUBERTI, Catarina SEGERSTEN-LARSSONI, Christina TALLBERGI ja Åsa ÖGRENI tagasiastumisega. Üks asendusliikme koht on vabanenud seoses Kent PERSSONI ametiaja lõppemisega. Üks asendusliikme koht on vabanenud seoses endise asendusliikme Lisbeth RYDEFJÄRDI (nüüdseks tagasiastunud) liikmeks nimetamisega,

a)

liikmetena

ning

b)

asendusliikmetena

a)

ning

b)

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/25

(1)

Asutamislepingu artikliga 153 on Euroopa Ühendusele tehtud ülesandeks tagada tarbijatele kõrge kaitstuse tase, edendades nende õigust teavitamisele ja organiseerumisele oma huvides kaitseks. Artiklis 163 on sätestatud, et ühendus toetab tööstuse muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil ning ergutab ettevõtjaid kasutama siseturu potentsiaali täiel määral, sealhulgas ühiste standardite määratlemise kaudu. Artiklis 157 on sätestatud, et ühendus ja liikmesriigid soodustavad algatustele soodsa keskkonna tekkimist ja toetavad tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

(2)

Komisjoni teatises „Raadiosagedustuvastus (RFID) Euroopas: sammud poliitilise raamistiku suunas” (1) (edaspidi „teatis”) antakse teada RFIDi eksperdirühma loomisest (edasipidi „RFID”), mis võimaldaks dialoogi sidusrühmade vahel, et mõista milliseid meetmeid tuleks võtta ja anda nõu teatises esiletõstetud probleemide lahendamiseks.

(3)

Seega on vaja moodustada RFIDi valdkonna eksperdirühm ning määrata selle ülesanded ja struktuur.

(4)

Kõnealune rühm peaks aitama arendada dialoogi tarbijaorganisatsioonide, turuosaliste ning kohalike ja Euroopa ametiasutuste, sealhulgas andmekaitseasutuste vahel.

(5)

Liikmete isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr. 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (2)

(6)

On ajakohane määrata kindlaks ajavahemik käesoleva otsuse rakendamiseks. Komisjon kaalub sobival ajal selle ajavahemiku pikendamist,

a)

anda komisjonile nõu soovituse kohta, milles sätestatakse põhimõtted, mida riigiasutused ja teised sidusrühmad peaksid RFIDi kasutuse suhtes rakendama, ning kõigi muude komisjoni algatuste kohta, mis selle valdkonnaga seonduvad;

b)

töötada välja suunised, kuidas RFID-rakendused peaksid toimima, võttes arvesse sidusrühmade arvamusi ja pikaajalise kasutaja probleeme ning RFID-tehnoloogiate majanduslikke ja ühiskondlikke aspekte;

c)

toetada komisjoni pingutusi, et edendada liikmesriikide ja kodanike tasandil teadlikkuse tõstmisele suunatud kampaaniaid RFIDiga seotud võimalustest ja ülesannetest;

d)

anda objektiivset teavet ning lihtsustada kogemuste ja hea tava vahetamist RFID-tehnoloogiaga seotud võimaluste ja ülesannete suhtes, sealhulgas Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks kasulikud rakendused; anda objektiivset teavet ELi ning siseriiklike õigusraamistike kohta seoses andmekaitse ja eraelu puutumatusega ning muude aspektide kohta asjaomases valdkonnas.

a)

kodanikuühiskond:

b)

huvitatud isikud:

a)

nende liikmesriikide esindajad, mis on eksperdirühma ametiaja jooksul ELi eesistujariik;

b)

andmekaitseasutuste esindajad.

a)

teadlased: uurijad ja praktikud;

b)

tehnoloogiaeksperdid, arvestades eelkõige uue põlvkonna võrgupõhist RFID-tehnoloogiat („Internet of Things” - „asjade Internet”);

c)

juristid, kes annavad nõu kehtivate õigusaktide kohta.

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/31

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mida tuleb võtta nii Euroopa Liidus kui kolmandates riikides.

(2)

Euroopa Liit viib ELi strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid.

(3)

ÜRO peaassamblee poolt 10. septembril 1996 vastu võetud Üldisele Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingule (Comprehensive Nuclear Test Ban Treaty – CTBT) allakirjutanud riigid on otsustanud luua juriidilise isiku staatusega ettevalmistuskomisjoni, et CTBTd kuni Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (Comprehensive Nuclear Test Ban Treaty Organisation – CTBTO) asutamiseni tõhusalt ellu viia.

(4)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. (1)

(5)

CTBT kiire jõustumine ja ülemaailmne rakendamine ning CTBTO ettevalmistuskomisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemi tugevdamine on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia olulised eesmärgid.

(6)

CTBTO ettevalmistuskomisjon taotleb samasid eesmärke, mis on välja toodud põhjendustes 4 ja 5, ning tegeleb juba vahendite kindlaksmääramisega, mille abil saaks tema kontrollisüsteemi parimal võimalikul viisil tugevdada kontrollisüsteemi rakendamisega seotud allakirjutanud riikide töötajatele õigeaegselt antava ekspertteabe ja koolituse kaudu. Seetõttu on kohane teha CTBTO ettevalmistuskomisjonile ülesandeks käesoleva ühismeetme tehniline rakendamine.

(7)

Nõukogu võttis 20. märtsil 2006 vastu ühismeetme 2006/243/ÜVJP Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta kontrollialase koolituse ja suutlikkuse arendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (2)

(8)

2006. aasta oktoobris Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolt korraldatud tuumakatsetus tõi veelgi selgemalt esile CTBT kiire jõustumise tähtsuse ning CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi kiirendatud arendamise vajaduse,

a)

CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi võimekuse tugevdamine, sealhulgas radionukliidide avastamise valdkonnas;

b)

CTBTO järelevalve- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhustamine, sealhulgas testides ja kinnitades kohapealse kontrolli menetlusi.

a)

nad toetavad võimekuse arendamist väärisgaasi järelevalve ja kontrolli valdkonnas;

b)

nad toetavad kohapealse kontrolli valdkonnas toimuva 2008. aasta integreeritud õppuse (IFE08/OSI) ettevalmistamist, läbiviimist ja hindamist.

a)

15 kuu möödumisel pärast komisjoni ja CTBTO ettevalmistuskomisjoni vahelise rahastamislepingu sõlmimisest või

b)

12 kuu möödumisel ühismeetme vastuvõtmisest, kui nimetatud aja jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

6.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 176/39

(1)

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise konventsioon (CWC) jõustus 29. aprillil 1997. Konventsiooni eesmärk on osalisriikide poolt keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, omandamise, varumise, säilitamise, üleandmise või kasutamise keelamise abil ühe massihävitusrelvade kategooria täielik kaotamine. Osalisriigid peavad omalt poolt võtma kõik vajalikud meetmed nimetatud keelu jõustamiseks tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes.

(2)

Euroopa Liit on seisukohal, et CWC on rahvusvahelise massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise raamistiku põhikomponent ning desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlev dokument, mille terviklikkus ja range kohaldamine tuleb täielikult tagada. Konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

(3)

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) osalisriigid osalesid alates 28. aprillist kuni 9. maini 2003 Haagis toimunud CWC esimesel läbivaatamiskonverentsil. Esimesel läbivaatamiskonverentsil hinnati eelkõige deklareeritud relvastuse hävitamise protsessi. Sellel võeti arvesse alates konventsiooni koostamisest toimunud asjakohase teaduse ja tehnika areng. Sellel vaadati läbi keemiatööstuses toimuva kontrollimisega seotud konventsiooni sätted. Konverents andis strateegilised suunised CWC rakendamise järgmiseks etapiks.

(4)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1) massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. Selle ühise seisukoha kohaselt on CWC üks nimetatud mitmepoolsetest lepingutest.

(5)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mis kinnitab taas ELi pühendumust mitmepoolsete lepingute süsteemile, ja rõhutab muu hulgas CWC ja OPCW otsustavat rolli keemiarelvavaba maailma loomisel.

(6)

ÜRO julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 ühehäälselt vastu resolutsiooni 1540 (2004), milles nimetatakse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levikut ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Nimetatud resolutsiooni sätete rakendamine aitab kaasa CWC rakendamisele.

(7)

Nõukogu võttis 22. novembril 2004 vastu esimese ühismeetme 2004/797/ÜVJP OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. (2) Nimetatud ühismeetmele järgnes 12. detsembril 2005 vastu võetud ühismeede 2005/913/ÜVJP (3) ja 19. märtsil 2007 vastu võetud ühismeede 2007/185/ÜVJP. (4)

(8)

ÜRO peaassamblee võttis 6. detsembril 2006 konsensuse alusel vastu resolutsiooni keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise konventsiooni rakendamise kohta.

(9)

Seoses CWC eelseisva teise läbivaatamiskonverentsiga 7.–18. aprillini 2008 on asjakohane määratleda Euroopa Liidu lähenemisviis, mis oleks ELi liikmesriikidele suuniseks nimetatud konverentsil,

a)

aitab kaasa CWC toimimise täielikule läbivaatamisele teisel läbivaatamiskonverentsil, sealhulgas nende kohustuste rakendamisele, mis nimetatud lepingu osalisriigid on võtnud, ning samuti nende valdkondade identifitseerimisele, milles peaks püüdma teha tulevikus edusamme, ning nende vahendite identifitseerimisele, mille kaudu nimetatud edusamme teha;

b)

aitab esimese läbivaatamiskonverentsi loodud raamistiku alusel saavutada konsensust teise läbivaatamiskonverentsi tulemuslikkuse tagamiseks ja edendab muu hulgas järgmisi olulisi küsimusi:

a)

liikmesriikide kokkulepet sisulisi küsimusi käsitlevate ettepanekute kohta nende esitamiseks Euroopa Liidu poolt konventsiooni osalisriikidele arutamiseks ettevalmistusetapis ja teisel läbivaatamiskonverentsil;

b)

kui see on asjakohane, siis Euroopa Liidu lepingu artikli 18 kohaseid eesistujariigi algatusi eesmärgiga:

c)

teise läbivaatamiskonverentsi eel ja selle ajal eesistujariigi esitatud Euroopa Liidu avaldusi.