5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/1

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) artiklis 12 on sätestatud, et iga liikmesriigi laevastiku jaoks tuleb sihttasemed kindlaks määrata 1997.–2002. aasta mitmeaastase arendusprogrammi iga laevastikuosa eesmärkide summana.

(2)

Bulgaarial ja Rumeenial ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 osutatud eesmärke.

(3)

Nende liikmesriikide sihttasemed saab kindlaks määrata ainult viitega nende laevastiku tasemele ühinemise ajal. Kuid sellisel juhul osutuksid määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõigetega 2 ja 4 ettenähtud kohustused ülearuseks, kuna need kattuksid kõnealuse määruse artikli 13 kohasest laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavast tulenevate kohustustega.

(4)

Seepärast ei ole asjakohane kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 12 ettenähtud sihttasemeid Bulgaaria ja Rumeenia jaoks ega kohaldada nende suhtes kõnealuse määruse artikli 11 lõikeid 2 ja 4, kuna sellel ei oleks mõju laevastiku haldamisele nendes liikmesriikides.

(5)

Seetõttu tuleks Bulgaaria ja Rumeenia jaoks ette näha erandid määruse (EÜ) nr 2371/2002 kõnealustest sätetest,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/3

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/5

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb Schizosaccharomyces pombe (ATCC 5233) abil toodetud 6-fütaasi EC 3.1.3.26 preparaadi (Phyzyme XP 5000G/Phyzyme XP 5000L) uue kasutusviisi lubamist broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, nuumpartide, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ning emiste söödalisandina, mis tuleb klassifitseerida zootehniliste söödalisandite kategooriasse.

(4)

Schizosaccharomyces pombe (ATCC 5233) abil toodetud 6-fütaasi EC 3.1.3.26 preparaadi kasutamine oli lubatud tähtajatult broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1743/2006. (2)

(5)

Esitati uued andmed, mis toetavad taotlust saada selle preparaadi jaoks kasutusluba broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, nuumpartide, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ning emiste puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) tegi oma 17. oktoobri 2006. aasta arvamuses järelduse, et Schizosaccharomyces pombe (ATCC 5233) abil toodetud 6-fütaasi EC 3.1.3.26 preparaat (Phyzyme XP 5000G/Phyzyme XP 5000L) ei kahjusta loomade ja inimeste tervist ega keskkonda. (3) Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et preparaat ei põhjusta muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada sellele loa andmise. Kõnealuse arvamuse kohaselt ei ole preparaadil kahjulikku mõju nimetatud täiendavatele loomakategooriatele. Toiduohutusamet soovitab asjakohaseid vahendeid kasutajate ohutuseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Kõnealuses arvamuses kinnitati ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/8

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitanud taotlus käesoleva määruse lisas nimetatud preparaadi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotlus käsitleb Bacillus lentus'e (ATCC 55045) abil toodetud endo-1,4-beeta mannanaasi EC 3.2.1.78 preparaadi (Hemicell) uut kasutusviisi broilerkanade söödalisandina, mis tuleb klassifitseerida zootehniliste söödalisandite kategooriasse.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) tegi oma 21. novembri 2006. aasta arvamuses järelduse, et Bacillus lentus'e (ATCC 55045) abil toodetud endo-1,4-beeta mannanaasi EC 3.2.1.78 preparaat (Hemicell) ei kahjusta loomade ja inimeste tervist ega keskkonda. (2) Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et preparaat ei põhjusta muid ohte, mis võiksid määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 5 lõike 2 alusel välistada sellele loa andmise. Toiduohutusamet soovitab asjakohaseid vahendeid kasutajate ohutuseks. Toiduohutusameti arvates ei ole vaja turustusjärgse järelevalve erinõudeid. Kõnealuses arvamuses kinnitati ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse tugilabori aruannet söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Kõnealuse preparaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse preparaadi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/10

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 edastasid mõned liikmesriigid komisjonile teabe, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet esitasid ka kolmandad riigid. Eespool osutatu alusel tuleks ühenduse nimekiri ajakohastada.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2 ja komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 473/2006 (millega kehtestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) (3) artikliga 2 taotles üks liikmesriik ühenduse nimekirja ajakohastamist.

(4)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või, kui see ei olnud asjakohane, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes ühenduse piires tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(5)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (4) alusel loodud lennuohutuskomiteele 10 tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(6)

Komisjon ja erijuhtudel ka mõned liikmesriigid konsulteerisid asjaomaste lennuettevõtjate regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutustega.

(7)

Lennuettevõtja Pakistan International Airlines esitas 14. mail 2007 komisjonile parandusmeetmete kava ja seejärel tõendid, mis kinnitasid mitme parandusmeetme rakendamist. Komisjon võtab arvesse, et lennuettevõtja on teinud märkimisväärseid edusamme pärast ühenduse loetelusse kandmist ning et lennuettevõtja, keda toetavad järelevalve eest vastutavad ametiasutused, on kinnitanud, et ta on kõrvaldanud oma õhusõidukite tõsised ohutuspuudujäägid. Pakistani pädevad asutused on kõnealused meetmed heaks kiitnud.

(8)

Sellest tulenevalt leiti ühiskriteeriumide alusel antud hinnangus, et Pakistan International Airlines’il tuleks lubada sooritada lende ühendusse ka järgmise 11 lennukiga: kolm lennukit Boeing 747-300 registritunnustega AP-BFU, AP-BGG ja AP-BFX; kaks lennukit Boeing 747-200 registritunnustega AP-BAK ja AP-BAT; kuus lennukit Airbus A-310 registritunnustega AP-BEU, AP-BGP, AP-BGR, AP-BGN, AP-BEC ja AP-BEG.

(9)

Pakistani Islamivabariigi pädevad asutused on kokku leppinud, et enne tegutsemise taasalustamist tuleb iga asjaomase lennuki kohta esitada nii sihtliikmesriigi lennujaamale kui ka komisjonile enne lennutegevuse alustamist teostatud ohutusülevaatuse aruanne. Kõnealuse aruande põhjal võib asjaomane liikmesriik vajaduse korral kehtestada asjaomase õhusõiduki suhtes keelu vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklile 6. Lennuki saabumisel tuleb SAFA programmi raames läbi viia kontroll seisuplatsil ja sellekohane aruanne saata viivitamata komisjonile, kes edastab selle teistele liikmesriikidele. Liikmesriigid kavatsevad tagada asjakohaste ohutusstandardite edasise tõhusa järgimise, kontrollides kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukeid süstemaatiliselt seisuplatsil.

(10)

Kõnealuse lennuettevõtja ülejäänud lennukid ei vasta veel täielikult asjakohastele ohutusnõuetele ja need tuleb seepärast jätta B lisasse kuni oluliste puuduste kõrvaldamiseni. Enne lennuettevõtjale kehtestatud tegevuspiirangute täiendavat ülevaatamist tuleks organiseerida kohapealne järelkontroll, et kontrollida parandusmeetmete kava täielikku rakendamist ja käiku. Nii lennuettevõtja kui ka tema pädevad ametiasutused on kõnealuse kontrolliga nõustunud.

(11)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke Angolas sertifitseeritud lennuettevõtjal TAAG Angola Airlines. Need puudujäägid on Prantsusmaa kindlaks teinud SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine viitab süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele. (5)

(12)

Hoolimata lennuettevõtja ja tema pädevatele asutuste antud tagatistest ei suutnud TAAG Angola Airlines vastuseks Prantsusmaa nõudmistele ohutuspuudujääke kõrvaldada, nagu näitasid püsivad ohutuspuudujäägid. Samuti ei ole Angola pädevad ametiasutused suutnud piisavalt rakendada asjakohaseid ohutusstandardeid, hoolimata nende antud tagatistest.

(13)

Angola pädevad asutused ei suutnud jõustada ja rakendada asjaomaseid ohutusstandardeid, kui tõstatati selles riigis tegutseva ja seal sertifitseeritud lennuettevõtja TAAG tegevuse ohutuse küsimus.

(14)

Tunnustades küll pingutust, mida lennuettevõtja on teinud ohutusolukorra parandamiseks vajalike meetmete kindlakstegemiseks kui ka kindlameelsust koostööks, mida on näidanud nii lennuettevõtja kui ka Angola tsiviillennunduse pädevad ametiasutused, leiab komisjon, et lennuettevõtja ei ole täielikult rakendanud asjakohast parandusmeetmete kava tõsiste ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

(15)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja TAAG Angola Airlines ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele. Keeld peaks kehtima lennuettevõtja kõikide lendude suhtes ning ta tuleks seetõttu kanda A lisasse.

(16)

Madalmaad on esitanud komisjonile nõude viia ühenduse nimekiri vastavusse määruse EÜ nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 2, pidades silmas tegevuskeelu kehtestamist lennuettevõtja Volare Aviation kõikidele õhusõidukitele.

(17)

Kontrollitud tõendite kohaselt on Ukrainas sertifitseeritud lennuettevõtjal Volare Aviation tõsiseid ohutuspuudujääke. Madalmaad tuvastasid kõnealused puudujäägid SAFA programmi raames seisuplatsil läbi viidud kontrollimiste käigus ning neid kinnitasid teistes riikides seisuplatsil läbiviidud kontrollimised. Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine viitab süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele. (6)

(18)

Vastuseks Madalmaade nõudmistele ei suutnud Volare Aviation tegeleda süstemaatiliselt ohutuspuudujääkidega, nagu näitas ebapiisav parandusmeetmete kava, mis esitati vastusena tuvastatud ohutuspuudujääkidele.

(19)

Ukraina pädevad asutused ei suutnud jõustada ja rakendada asjaomaseid ohutusstandardeid, kui tõstatati selles riigis tegutseva ja seal sertifitseeritud lennuettevõtja Volare Aviation tegevuse ohutuse küsimus.

(20)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Volare Aviation ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele. Keeld peaks seetõttu kehtima lennuettevõtja kõikide lendude suhtes ning ta tuleks seetõttu kanda A lisasse.

(21)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke kõigil Indoneesias sertifitseeritud lennuettevõtjatel. Need puudujäägid tuvastas pärast mitut järjestikust õnnetust Indoneesia tsiviillennundusasutuse läbiviidud ohutusaudit, mille aruanne näitas, et ükski riigi lennuettevõtja ei vasta asjakohastele ohutusstandarditele.

(22)

USA Transpordiministeeriumi Föderaalne Lennundusamet (FAA) alandas oma IASA programmis Indoneesia ohutusjärku põhjusel, et Indoneesia ei vasta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) kehtestatud ohutusstandarditele. Selline meede tähendab tegevuskeeldu kõigile Indoneesias sertifitseeritud lennuettevõtjatele. Seetõttu ei lubata Indoneesia lennuettevõtjatel alustada USAsse suunduvate lennuliinide teenindamist.

(23)

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) viimases aruandes, samuti selle järelaruandes viidati tõsistele puudujääkidele Indoneesia tsiviillennundusasutuste suutlikkuses täita oma kohustusi seoses ohutusjärelevalvega.

(24)

Indoneesia pädevad asutused ei suutnud rakendada ja jõustada asjakohaseid ohutusstandardeid. Samuti ei vastanud kõnealused ametiasutused adekvaatselt ja õigel ajal, kui komisjon avaldas muret Indoneesias välja antud lennunduslubade alusel tegutsevate lennuettevõtjate tegevuse ohutuse suhtes.

(25)

Seetõttu on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõikide Indoneesias sertifitseeritud lennuettevõtjate suhtes tuleb kohaldada tegevuskeeldu ja nad tuleb kanda A lisasse.

(26)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on esitanud komisjonile teabe selle kohta, et nad on andnud lennuettevõtja sertifikaadi järgmistele lennuettevõtjatele: Eastok Avia, Kyrgyz Trans Avia ja S Group Aviation. Kuna kõnealused uued lennuettevõtjad on sertifitseerinud Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, kes ei ole suutnud teostada piisavat ohutusjärelevalvet, tuleks need lisada A lisasse.

(27)

Kirgiisi Vabariigi ametiasutused on esitanud komisjonile tõendid selle kohta, et järgmiste lennuettevõtjate lennuettevõtja sertifikaat on tühistatud: British Gulf International Airlines FEZ ja Kyrgyz General Aviation. Kuna kõnealused Kirgiisi Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjad on seetõttu tegevuse lõpetanud, tuleks need A lisast kustutada.

(28)

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) viimane aruanne, samuti Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) raames hiljutise Albaanias läbiviidud kontrollkäigu tulemused ja Itaalia esitatud teave on viidanud tõsistele puudujääkidele Albaania tsiviillennundusasutuste suutlikkuses täita oma kohustusi seoses lennuohutuse järelevalvega.

(29)

Albaania tsiviillennundusasutuse kutsel külastas rühm Euroopa eksperte 4.–8. juunini 2007 teabe kogumise eesmärgil Albaaniat. Rühma aruandest nähtub, et vaatamata arvukatele pingutustele puuduvad Albaania lennundusasutustel ikka vahendid, seaduslik raamistik ja kogemused, mis on vajalikud lennuohutusjärelevalve kohustuste rahuldavaks täitmiseks.

(30)

Kahe Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtja – Albanian Airlines ja Belle Air – suhtes näitab eespool nimetatud aruanne, et mõlemad lennuettevõtjad tegutsevad vastavalt asjakohastele ohutusstandarditele ja võtavad tõepoolest lisameetmeid, et tagada omapoolne ohutusjärelevalve, lähtudes riiklike tsiviillennundusasutuste avastatud puudujääkidest.

(31)

SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus ei avastatud tõsiseid ohutuspuudujääke kummagi Euroopa lennujaamadesse lendava lennuettevõtja puhul.

(32)

Albaania tsiviillennundusasutused on nõustunud esitama tervikliku parandusmeetmete kava, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kõigile eespool märgitud aruannetes tuvastatud ohutuspuudujääkidele, eriti Euroopa eksperdirühma Albaaniasse 4.–8. juunini 2007 tehtud kontrollkäigu aruandes osutatud puudujääkidele.

(33)

Albaania valitsus on rõhutanud oma täielikku poliitilist tahet tsiviillennundusameti usaldusväärse ümberkorraldamise kava kasutuselevõtmiseks ning lubanud peatada lennuettevõtjasertifikaatide väljaandmise kuni kõnealuse kava rahuldava rakendamiseni.

(34)

Ühiste kriteeriumide alusel on jõutud järeldusele, et asjakohastele ohutusstandarditele vastavaid lennuettevõtjaid Albanian Airlines ja Belle Air ei tuleks lisada ühenduse nimekirja. Albaania pädevad asutused peaksid esitama komisjonile kogu vajaliku teabe parandusmeetmete kava koostamise ja selle rakendamise kohta ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kolme kuud. Lisaks sellele kavatsevad liikmesriigid tagada, et asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist kontrollitakse täiendavalt asjaomaste lennuettevõtjate süstemaatilise seisuplatsil kontrollimise teel.

(35)

Nagu on ette nähtud komisjoni määruse (EÜ) nr 235/2007 põhjendusega 35, tuleks tähelepanelikult kontrollida olukorda seoses viie Bulgaaria lennuettevõtjaga: Air Sofia, Bright Aviation Services, Heli Air Services, Scorpion Air ja Vega Airlines. Seetõttu korraldas Bulgaaria tsiviillennundusamet komisjoni, Euroopa Lennundusohutusameti ja liikmesriikide ekspertide abiga kontrollkäigud nendesse lennuettevõtetesse, et määrata kindlaks sobivad meetmed seoses kõnealuste lennuettevõtjate suhtes alates 21. veebruarist 2007 kohaldatud tegevuspiirangutega.

(36)

27. maist 2. juunini toimunud külaskäigu tulemuste põhjal on jõutud järeldustele, et leidub kindlaid tõendeid lennuettevõtjate Air Sofia, Bright Aviation Services, Scorpion Air ja Vega tõsistest ohutuspuudujääkidest. Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine viitab süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele.

(37)

Lisaks sellele avastati kontrollkäigul tõendeid, et ettevõttena juhib ja kontrollib lennuettevõtjat Air Scorpio nii administratiivselt, finantsiliselt kui ka tehniliselt lennuettevõtja Scorpion Air ja et Air Scorpio kaubandusliku transpordi lennukid kuulusid neid varem käitanud ja omanud lennuettevõtjale Scorpion Air Kontrollitud tõendite kohaselt on lennuettevõtjal Air Scorpio tõsiseid ohutuspuudujääke.

(38)

Komisjon on võtnud arvesse, et Bulgaaria pädevate asutuste otsusega on 21. juunil 2007 tühistatud lennuettevõtjate Vega Airlines, Bright Aviation, Scorpion Air ja Air Sofia lennuettevõtja sertifikaat, samuti on ajutiselt peatatud lennuettevõtja Air Scorpio lennuettevõtja sertifikaat. Kuna need lennuettevõtjad ei saa osutada mingeid lennuteenuseid, ei saa komisjon lubada nende edasist tegevust.

(39)

Komisjon on samuti võtnud arvesse Bulgaaria pädevate asutuste 21. juuni 2007. aasta otsuse muuta lennuettevõtja Heli Air Services lennuettevõtja sertifikaati, peatades kuni täiendava teatamiseni LET 410 tüüpi lennukite registritunnustega LZ-CCT, LZ-CCS, LZ-CCR, LZ-CCE, LZ-CCF ja LZ-LSB lennud Euroopa Ühendusse, Šveitsi, Norrasse ja Islandile. Kõnealuse lennuettevõtja LET 410 tüüpi lennukil registritunnusega LZ-CCP on lubatud sooritada lende ühenduses, kuna see on praegu ainuke lennuk, mis on varustatud vajalike kohustuslike ohutusseadmetega (EGPWS ja TCAS), ning seepärast võimeline tagama ohutu lennutegevuse ühenduse piirides. Komisjon peaks tähelepanelikult jälgima selle lennuettevõtja olukorda ja kontrollima tema parandusmeetmete kava rakendamist, kasutades selleks Euroopa Lennundusohutusameti ja liikmesriikide abi.

(40)

Seoses Bulgaaria pädevate asutuste tegevusega tunnustab komisjon edusamme, mida Bulgaaria asutused on teinud oma kohustuste täitmisel. Komisjon toetab Bulgaaria asutuste püüdlusi ohutusjärelevalve kohustuse täitmise jätkamisel. Komisjon jätkab kõnealuse protsessi jälgimist, kasutades selleks Euroopa Lennundusohutusameti ja liikmesriikide abi.

(41)

Nagu on ette nähtud komisjoni 20. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 919/2006 (7) põhjenduses 36, sooritas Euroopa eksperdirühm kontrollijärgse külastuse Mauritaaniasse ajavahemikus 18.–21. juunini 2007, et hinnata uute õigusaktide, nõuete ja menetluste rakendamise edukust. Rühma aruandest nähtub, et tsiviillennundusamet (ANAC) täidab oma kohustusi ja jätkab ka tehniliste eeskirjade ja vajalike menetluste arendamist, et tagada järelevalve tsiviillennunduse valdkonnas.

(42)

Lisaks on lennuettevõtja Air Mauritanie võtnud vajalikud meetmed ühenduse lennujaamades seisuplatsil läbiviidud kontrolli käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja parandanud oma menetlusi.

(43)

Ühiste kriteeriumide alusel jõuti järeldusele, et Mauritaania on võtnud vajalikud meetmed, et tagada järelevalve vastuvõetaval tasemel ning tagada Mauritaania lennuettevõtjate vastavus rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(44)

Kontrollitud tõendite kohaselt on tõsiseid ohutuspuudujääke Moldova Vabariigis sertifitseeritud lennuettevõtjatel Aeronordgroup, Aeroportul International Marculesti, Grixona, Jet Line International, Jetstream ja Tiramavia. Need puudujäägid on kindlaks teinud Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad ja Hispaania SAFA programmi raames korraldatud ja seisuplatsil toimunud kontrollimise käigus. Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine viitab süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele. (8)

(45)

Moldova Vabariigi tsiviillennundusasutuse kutsel külastas rühm Euroopa eksperte 4.–8. septembrini 2007 teabe kogumise eesmärgil Moldova Vabariiki. Rühma aruandest nähtub, et Moldova Vabariigi tsiviillennundusasutused ei ole suutnud piisavalt rakendada ja jõustada Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele vastavaid asjakohaseid ohutusstandardeid seoses järgmiste lennuettevõtjatega: Valan International Cargo Charter, Aeronord Group, Grixona, Jet Line International, Jet Stream, Pecotox Air, Aeroportul International Marculesti ja Tiramavia.

(46)

Lisaks sellele pole ühegi kaheksast külastatud lennuettevõtjast põhitegevuskohaks Moldova Vabariik, kuigi neil on Moldova Vabariigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat. See on vastuolus Chicago konventsiooni 6. lisast tulenevate kohustustega.

(47)

Komisjon on võtnud arvesse, et Moldova Vabariigi ametiasutused on tühistanud eespool märgitud lennuettevõtjate lennuettevõtjasertifikaadid, mille tulemusena on nende tegevus seiskunud.

(48)

Lisaks sellele võtab komisjon arvesse, et Moldova Vabariigi ametiasutused on lubanud peatada lennuettevõtja sertifikaatide väljaandmise kuni parandusmeetmete kava rahuldava rakendamiseni ning pidada sel eesmärgil nõu komisjoniga.

(49)

Moldova Vabariigi tsiviillennundusasutus on lubanud esitada 2007. aasta septembri lõpuks ulatusliku parandusmeetmete kava, mille eesmärk on kõrvaldada kõik ohutuspuudujäägid, mis avastati Euroopa eksperdirühma teabekogumise eesmärgil Moldova Vabariiki tehtud külaskäigul 4.–8. juunini 2007.

(50)

Pidades silmas Moldova Vabariigi pädevate asutuste võetud erinevaid meetmeid ning oodates parandusmeetmete kava esitamist, arvab komisjon, et ülejäänud lennuettevõtjaid, kellel on Moldova Vabariigis välja antud lennuettevõtjasertifikaat (Air Moldova, Moldavian Airlines, Tandem Aero ja Nobil Air), ei tuleks lisada ühenduse nimekirja. Komisjon peaks jälgima kõnealuste lennuettevõtjate ohutusolukorda. Sel eesmärgil kavatsevad liikmesriigid tagada, et asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist kontrollitakse täiendavalt kõnealuste lennuettevõtjate lennukite süstemaatilise seisuplatsil kontrollimise teel.

(51)

Nagu on ette nähtud komisjoni määruse (EÜ) nr 235/2007 põhjendustega 36 ja 39, külastas komisjon, keda abistasid liikmesriikide eksperdid, ajavahemikus 15.–21. aprillini 2007 Venemaa Föderatsiooni eesmärgiga otsustada lennuettevõtja Rossyia (endine Pulkovo) suhtes parandusmeetmete rakendamise olukorda ning kontrollida teatavate muude Venemaa lennuettevõtjate ohutusolukorda, kelle suhtes Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on oma otsusega kehtestanud tegevuspiirangud alates 12. veebruarist 2007, samuti kontrollida kõnealuste asutuste järelevalvekohustuste teostamist.

(52)

Külaskäigu tulemustest nähtub, et lennuettevõtja Rossyia on parandanud sisemisi ohutusjärelevalve menetlusi, samuti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ohutusstandardite rakendamist. Lennuettevõtja kvaliteedijuhtimine on väljatöötamisel. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused esitasid 26. juunil 2007 lisateavet. Kuna kõiki parandusmeetmeid ei ole veel rakendatud, peaks lennuettevõtja siiski jääma Venemaa pädevate asutuste hoolika vaatluse alla, et jälgida parandusmeetmete kava edasist rakendamist.

(53)

Külaskäigu tulemustest nähtub, et need üheksa lennuettevõtjat, kelle suhtes Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste otsusega kohaldatakse tegevuspiirangut alates 12. veebruarist 2007, kinnitasid kõik, et alates pädevate asutuste poolt tegevuspiirangute ja lennueelsete lubade kehtestamisest kontrollitakse neid põhjalikult. Kõnealused meetmed tõid kõigil juhtudel kohe kaasa positiivse tagasiside. Külaskäigu tulemustest nähtub ka see, et praegu on veel liiga vara kinnitada, et positiivne areng on jätkusuutlik ja toob kaasa hästi toimivate sisemiste ohutussüsteemide rakendamise. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused otsustasid 27. aprillil 2007 ning teavitasid komisjoni 2. mail 2007, et nad kaotavad piirangud järgmise kuue lennuettevõtja puhul: Aero Rent, Gazpromavia, Lukoil, Tatarstan, Atlant Soyuz ja Aviacon Zitotrans. Lennuettevõtjate Centre Avia ja Russian Sky (Russkoe Nebo) suhtes jäävad sama otsusega kehtima tegevuspiirangud, lisaks sellele on lennueelse loa andmise süsteemi laiendatud ka lennuettevõtja UTAir regulaarlendudele.

(54)

Külaskäigu jooksul arutati ka teatavate muude Venemaa lennuettevõtjate küsimust, nagu Krasnoyarsky Airlines (9) ja Kuban Airlines, (10) mille kohta oli komisjonil süstemaatilistele ohutusalastele puudujääkidele osutavat teavet ja mille ohutusolukorrale olid pööranud tähelepanu ka Venemaa pädevad asutused. Kõnealuste asutuste 27. aprillil 2007 kehtestatud meetmetega nähakse ette, et nende lennuettevõtjate suhtes tõhustatakse lennueelseid kontrolle.

(55)

Külaskäigu tulemustest nähtub, et Venemaa pädevad asutused peavad oma tööd järelevalvekohustuste rakendamisel veelgi kiirendama, et viia Venemaa ohutuseeskirjad vastavusse ICAO standarditega ning et nad peaksid keskenduma kõnealuste standardite ja ICAO viimase ohutusauditi soovituste rakendamisele. Lisaks peaksid nad tõhustama oma koostööd Venemaa tootjatega, et tagada Venemaal konstrueeritud lennukite vastavus ICAO standarditele. See on vajalik ka lennukõlblikkuse standardite dubleerimise vältimiseks Vene Föderatsioonis, kus on üks standard lennuettevõtjatele ja lennukitele, mis lendavad ühendusse, ning teine (madalam) lennuettevõtjatele ja lennukitele, mis tegutsevad Vene Föderatsiooni või SRÜ piires. Lisaks sellele peavad pädevad asutused suurendama jõupingutusi seoses jätkuva lennukõlblikkusega ja tagama, et asjaomased ettevõtted hooldaksid korralikult lääneriikides ehitatud lennukeid, mida Venemaa lennuettevõtjad üha enam soetavad ja kasutavad.

(56)

Kõigi eespool nimetatud lennuettevõtjate suhtes seisuplatsil läbiviidud kontrollist nähtub, et mõned lennuettevõtjad nende hulgast, kelle suhtes kohaldati tegevuspiiranguid, ei ole ühendusele lennuteenuseid osutanud pärast komisjoni külaskäiku Venemaa Föderatsiooni.

(57)

Lennuettevõtjad Gazpromavia ja Atlant Soyuz, mille suhtes varem kohaldati tegevuspiiranguid, on osutanud lennuteenuseid ühenduses ja on läbi teinud kontrolli seisuplatsil. (11) Kõnealuste kontrollide tulemused viitavad tõsistele korduvatele puudustele samades valdkondades kui enne tegevuspiirangute kehtestamist, osutades süstemaatilistele ohutuspuudujääkidele, ning võivad avaldada olulist mõju lennutegevuse ohutusele.

(58)

Kontrolliti ka lennuettevõtjat UTAir. (12) Kõnealuse kontrollimise käigus tuvastatud leidude kordumine samades valdkondades kui enne tegevuspiirangute kehtestamist viitab sellele, et lennuettevõtja ei ole veel täielikult rakendanud veebruaris 2007 soovitatud parandusmeetmeid. Need tulemused koos kontrollitud tõenditega tõsistest ohutuspuudujääkidest lennuettevõtjatel Airlines 400, (13) Kavminvodyavia, (14) Ural Airlines, (15) Yakutia Airlines (16) edastati pädevatele asutustele 29. mail ja 5. juunil 2007.

(59)

Kõike eespool kirjeldatut silmas pidades ja ühiste kriteeriumide alusel palus komisjon lennuettevõtjatel Atlant Soyuz, Gazpromavia, UTAir, Krasnoyarsky Airlines, Kuban Airlines, Airlines 400, Kavminvodyavia, Ural Airlines ja Yakutia Airlines esitada oma tähelepanekud vastavalt määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklile 7, ning käivitas konsultatsioonid Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega. Lennuettevõtjate esitatud ning komisjoni ja Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste tähelepanekute alusel tegi viimane 23. juunil 2007 otsuse (jõustus 25. juunil) kehtestada tegevuspiirangud kümne lennuettevõtja suhtes, kuni nad kõrvaldavad ohutuspuudujäägid ning saavad nii Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste kui ka komisjoni heakskiidu.

(60)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused otsustasid vastavalt kehtestada tegevuskeelu ühenduse piirides tegutsemisele neljale järgmisele lennuettevõtjale: Kavminvodyavia, Kuban Airlines, Yakutia Airlines, Airlines 400. Airlines 400 lennuettevõtja sertifikaat peatati.

(61)

Samuti otsustasid nad piirata teatavate lennuettevõtjate tegevust, lubades sooritada lende ühendusse ainult teatavatel õhusõidukitel. Krasnoyarsky Airlines lubatakse sooritada lende ainult lennukitega Boeing 737 EI-DNH, EI-DNS, EI-DNT, EI-CBQ, EI-CLZ, EI-CLW, Boeing-757 EI-DUC, EI-DUE ja Boeing-767 EI-DMH, EI-DMP; Ural Airlines võib sooritada lende ainult lennukitega Airbus A 320 VP-BQY, VP-BQZ; Gazpromavia võib sooritada lende ainult lennukitega Falcon Mystère 900 RA-09000, RA-09001, RA-09006, RA-09008; Atlant-Soyuz võib sooritada lende ainult lennukitega Boeing 737 VP-BBL, VP-BBM; UTAir võib sooritada lende ainult lennukitega ATR 42 VP-BCB, VP-BCF, VP-BPJ, VP-BPK, lennukitega Gulfstream IV RA-10201, RA-10202 ja lennukitega Tu-154M RA-85805, RA-85808. Rossyia (endine Pulkovo) ei või sooritada lende ühendusse lennukiga IL-62M (RA-86467).

(62)

Komisjon võtab arvesse Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste otsust, eelkõige asjaolu, et kõnealustes piirangutes võib teha muudatusi ainult siis, kui need on kooskõlastatud komisjoniga. Samuti võtab komisjon arvesse asjaolu, et kõiki Venemaa lennuettevõtjaid, kes tegutsevad rahvusvahelistel liinidel, sealhulgas ühendusse lendavatel, on teavitatud sellest, et kui õhusõiduki kontrollimisel seisuplatsil tuvastatakse märkimisväärseid (2. kategooria) või olulisi (3. kategooria) puudujääke ja kui neid ei kõrvaldata viivitamata, võivad Venemaa pädevad asutused kehtestada asjaosalistele tegevuspiirangud.

(63)

Komisjon arvab ülalmainitut silmas pidades, et Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste võetud meetmed on piisavad selleks, et lühikese aja jooksul teha kindlaks teatavate lennuettevõtjate tõsised ohutuspuudujäägid. Selleks et tagada piisavate parandusmeetmete olemasolu, mis tagaksid kõnealuste puudujääkide jätkusuutliku süsteemse lahenduse, kavatseb komisjon kontrollida eespool osutatud lennuettevõtjate ohutusseisundit enne Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 23. juuni 2007. aasta otsusega kehtestatud piirangute muutmist. Seepärast kavatseb komisjon enne käesoleva määruse järgmist ajakohastamist külastada Venemaad, kasutades selleks liikmesriikide abi. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjakohaste ohutusstandardite tõhusat järgimist kontrollitakse täiendavalt asjaomaste lennuettevõtjate kõikide lendude puhul toimuva süstemaatilise seisuplatsil kontrollimise teel.

(64)

Kuna väljakuulutatud tegevuse lõpetamise tõttu nimekirjast kustutatud lennuettevõtjad võivad uuesti tegevust alustada muu nime all või mõnes muus riigis, peaks komisjon aktiivselt jätkama kõnealuste üksustega seotud ülekannete ja liikumiste järelevalvet.

(65)

Hoolimata komisjoni nõudmistest ei ole seni komisjonile esitatud tõendeid selle kohta, et muud 5. märtsil 2007 ajakohastatud nimekirja lisatud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused rakendaksid täielikult asjakohaseid parandusmeetmeid. Seetõttu on ühiste kriteeriumide alusel jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada tegevuskeeldu.

(66)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

1.

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

2.

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/26

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 969/2006 (3) alusel on iga-aastane imporditariifikvoot (järjekorranumber 09.4131) avatud 242 074 tonnile maisile.

(2)

Määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 2 lõikega 1 on kindlaks määratud 121 037 tonni suurune kogus alaperioodi 2 kohta ajavahemikuks 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007.

(3)

Määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 3 kohasest teavitamisest tuleneb, et nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 alusel alates 25. juunil kella 13.00 kuni 2. juuli 2007 kella 13.00 (Brüsseli aja järgi) esitatud taotlused hõlmavad olemasolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates taotletud kogustele jaotuskoefitsiendi.

(4)

Ühtlasi ei tuleks enam väljastada impordilitsentse määruse (EÜ) nr 969/2006 tähenduses jooksvaks kvoodi perioodiks,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisas on toodud nende isikute loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)

Komisjonil on volitus muuta kõnealust lisa, võttes arvesse nõukogu otsuseid, millega rakendatakse ühist seisukohta 2004/694/ÜVJP edasiste meetmete kohta, millega toetatakse EJRK volituste tõhusat rakendamist. (2) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta otsusega 2007/449/ÜVJP (3) rakendatakse kõnealust ühist seisukohta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1763/2004 I lisa vastavalt muuta,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/29

(1)

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 41/2007, millega määratakse 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud 2007. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2007. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu on vaja keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/31

(1)

AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklite 5 ja 11 kohaselt läbiviidud üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) lõppläbivaatuse tulemusena tuleks vahendite jaotust muuta, pidades silmas hetkevajadusi ja tulemusi.

(2)

Vahendid, mis on ette nähtud piirkondlikule koostööle ja integratsioonile antava abi rahastamiseks, ning prognoosi kohaselt kulukohustustest vabastatavad vahendid, mis paigutatakse kõnealusesse reservi ümber 2007. aasta lõpuks, on ebapiisavad selleks, et katta uusi vajadusi AKV riikide vahelise tegevuse mõju suurendamiseks.

(3)

Lisavahendeid tuleks eraldada selleks, et luua FLEXi jaoks aastateks 2006 ja 2007 ettenähtud AKV riikide vahelise koostöö rahastamismehhanism (vastavalt kohaldamisaastad 2005 ja 2006), tagades sel viisil minimaalse abi neile riikidele, kes kannatavad eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju all, olenemata sellest, milline on nende riikide B-assigneeringute alla kuuluvate kulukohustustega sidumata saldode tase.

(4)

Riikide B-assigneeringute alla kuuluvad kulukohustustega sidumata saldod ei pruugi katta eeldatavaid vajadusi ja tuleks käesoleva otsuse vastuvõtmise päeval paigutada ümber AKV riikide vahelise koostöö reservi, et luua viis uut piirkondlike B-assigneeringute paketti, millest rahastatakse edaspidist humanitaar- ja hädaabi igas kõnealuses piirkonnas, tuginedes piirkondlikule solidaarsusele, ning AKV-EÜ koostöölepingu artikli 72 lõike 3 punktidele a ja b vastav AKV riikide vahelise koostöö hädaabi reserv, mida kasutatakse erakorralistel asjaoludel, kui kõnealust abi ei saa rahastada ühenduse eelarvest.

(5)

Ida- ja Lõuna-Aafrika ja India ookeani piirkonna jaoks ettenähtud piirkondlike B assigneeringute summa on netosumma, mis saadakse pärast 20 miljoni euro mahaarvamist, millega kompenseeritakse pikaajalise arengu reservist rahastatavate Sudaani B-assigneeringute erakorralist suurendamist; Vaikse ookeani piirkonna jaoks piirkondlikke B-assigneeringuid ette ei nähta, sest B-assigneeringute saldosid on juba suures osas kasutatud piirkondliku loodusõnnetuste tagajärgede leevendamise programmi jaoks.

(6)

Lisavahendeid tuleks eraldada Aafrika rahutagamisvahendi vahendite täiendamiseks 2007. aasta jooksul.

(7)

Lisavahendeid tuleks eraldada selleks, et rahastada osa AKV sekretariaadi 2008. aasta jooksvatest kuludest, mis kantakse enne kümnenda EAFi jõustumist.

(8)

Lisavahendeid tuleks eraldada selleks, et tugevdada AKV riikide vahelise tehnilise koostöö rahastut, mida peaasjalikult kasutatakse tehnilise abi vajaduste katmiseks, eelkõige projektide ettevalmistamiseks.

(9)

Täiendav osamakse on vaja teha ülemaailmsesse HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi (GFATM).

(10)

AKV-EÜ nõukogu 2. juuni 2006. aasta istungil tunnistati vajadust eraldada lisavahendeid Kariibi mere piirkonna teabe- ja õppevõrgustikule (Caribbean Knowledge and Learning Network) suutlikkuse suurendamiseks ja institutsioonidele ettenähtud toetuseks.

(11)

Luua tuleb väike varureserv, millest oleks võimalik katta uusi ja ettenägematuid AKV riikide vahelise koostöö vajadusi ajavahemikus kuni 31. detsembrini 2007 – sealhulgas võimalike loodusõnnetuse järgsete taastamistegevustega seotud vajadusi Vaikse ookeani piirkonnas, mida võidakse kulukohustustega siduda enne 2007. aasta lõppu ning mida pole võimalik katta ettenägematuteks vajadusteks ettenähtud piirkondlike B-assigneeringute arvelt – ning samuti üleminekuga seotud võimalikke lisavajadusi aastal 2008.

(12)

Üheksanda EAFi vahendeid, sealhulgas prognoosi kohaselt kulukohustustest vabastatavaid vahendeid, ei saa pärast 31. detsembrit 2007 enam kulukohustustega siduda ning seetõttu tuleb luua mehhanism olemasolevate saldode tõhusal ja tulemuslikul viisil kulukohustustega sidumiseks enne nimetatud kuupäeva, et toetada AKV-EÜ koostöölepingu üldisi eesmärke,

a)

selleks et luua:

piirkondlikke B-assigneeringuid kasutatakse osamakseteks rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusalgatuste jaoks, mis on sätestatud AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõike 2 punktis b, ning humanitaar- ja hädaabi jaoks vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu artiklitele 72 ja 73, erakorralistel asjaoludel, kui kõnealust abi ei saa rahastada ühenduse eelarvest, ja tuginedes piirkondlikule solidaarsusele;

b)

selleks et luua AKV riikide vahelise koostöö FLEX-programm, mille summa on 2006. aastal (kohaldamisaastal 2005) 50 miljonit eurot, et tagada minimaalne abi neile riikidele, kes kannatavad eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju all, olenemata sellest, milline on nende riikide B-assigneeringute alla kuuluvate kulukohustustega sidumata saldode tase enne lõppläbivaatuse kohaste ümberjaotamise otsuste jõustumist;

c)

Aafrika rahutagamisvahendi vahendite täiendamiseks kuni 100 miljoni euro suuruse summa võrra täiendava EAFi osamaksena, et täita tühimik, mis jääb rahastamisse enne kümnenda EAFi jõustumist; kõnealuseid vahendeid kasutatakse erinevateks rahutagamise, koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmeteks, millest 45 miljonit eurot saadakse olemasolevatest AKV riikide vahelise koostöö vahenditest enne artikli 1 kohast vahendite täiendamist ja 35 miljonit eurot pärast kõnealust täiendamist ning lisaks kuni 20 miljoni euro suurune summa, mis võidakse saada punktides h ja i nimetatud varureservide kulukohustustega sidumata vahenditest või artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt AKV riikide vahelise koostöö reservi ümberpaigutatud kulukohustustest vabastatud, esialgseid hinnanguid ületavatest vahenditest;

d)

AKV sekretariaadile antava institutsioonidele ettenähtud toetuse täiendamiseks, et katta periood enne kümnenda EAFi jõustumist, 5,5 miljoni euroga, et aidata kanda AKV sekretariaadi 2008. aasta jooksvaid kulusid;

e)

täiendavad 2,5 miljonit eurot AKV riikide vahelise tehnilise koostöö rahastu jaoks;

f)

4 miljonit eurot kiireloomuliseks ülekandeks veiste katku likvideerimise programmi jaoks Aafrikas (PACE);

g)

täiendavad 5 miljonit eurot Kariibi mere piirkonna teabe- ja õppevõrgustiku sihtfondi suutlikkuse suurendamiseks ja institutsioonidele ettenähtud toetuseks;

h)

selleks et luua 10 miljoni euro suurune piirkondlik varureserv, millega täiendada Lõuna-Aafrika piirkonna piirkondlikku sihtprogrammi juhuks, kui Milange–Mocuba tee ehituse programmile (Mosambiik) on võimalik anda hinnang ja kui see läbib EAFi komitee haldusmenetluse enne 1. augustit 2007; kui kõnealust programmi ei saa õigeaegselt hinnata, paigutatakse varureservi vahendid ümber AKV riikide vahelise koostöö reservi;

i)

selleks et luua 15 miljoni euro suurune AKV riikide vahelise koostöö varureserv uute ja ettenägematute vajaduste katteks, mida ei saa rahastada piirkondlikest B-assigneeringutest – sealhulgas loodusõnnetuse järgsed taastamisprogrammid Vaikse ookeani piirkonnas ning üleminekuga seotud võimalikud prioriteetsed lisavajadused aastal 2008;

j)

selleks et luua AKV riikide vahelise koostöö FLEX-programm, mille summaks on 2007. aastaks (kohaldamisaastaks 2006) esialgselt ette nähtud 35 miljonit eurot, et tagada minimaalne abi neile riikidele, kes kannatavad eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju all, pärast lõike 1 punktis a osutatud humanitaar- ja hädaabi jaoks ettenähtud B-assigneeringute piirkondlikuks muutmist; kõnealust programmi võib täiendada kuni 15 miljoni euro võrra punktides h ja i nimetatud varureservide kulukohustustega sidumata vahenditega või artikli 1 lõigete 3 ja 4 kohaselt AKV riikide vahelise koostöö reservi ümberpaigutatud kulukohustustest vabastatud, esialgseid hinnanguid ületavate vahenditega ning vahenditega, mis ületavad vajadust täiendada Aafrika rahutagamisvahendi vahendeid 20 miljoni euro võrra vastavalt punktile c;

k)

ülemaailmsele HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondile (GFATM) antava toetuse täiendamiseks 38 miljoni euro võrra.

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/35

(1)

AKV-EÜ ministrite nõukogu 11. detsembri 2003. aasta otsusega nr 3/2003 üheksanda Euroopa Arengufondi pikaajaliseks arenguks ettenähtud vahendite kasutamise kohta Aafrika rahutagamisvahendi loomiseks (3) sätestati vajalik rahaline toetus Aafrika rahutagamisvahendi loomiseks.

(2)

5. märtsil 2007. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu tunnistas, et Sudaanis Darfuri piirkonnas tegutseva Aafrika Liidu rahukaitsemissiooni (AMIS) rahastamisvajadustega tuleb tegeleda koheselt.

(3)

AKV-sisese koostöö vahendeid, mis on nähtud ette Aafrika rahutagamisvahendi täiendamiseks kuni kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) jõustumiseni, ei hinnata piisavateks, et AMISit kõnealuse kuupäevani käigus hoida. ELi liikmesriigid väljendasid seetõttu valmisolekut eraldada täiendavat kahepoolset rahalist toetust. Kõnealune täiendav rahaline toetus tuleks koondada Aafrika rahutagamisvahendi alla ning seda peaks haldama komisjon, et paremini koordineerida vahendite kasutamist ja parandada nende järelevalvet kuni kümnenda EAFi jõustumiseni.

(4)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 30. mai 2005. aasta otsusega 2005/446/EÜ, millega kehtestatakse tähtaeg üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks, (4) sätestatakse, et üheksanda EAFi vahendeid ei saa siduda pärast 31. detsembrit 2007.

(5)

Seetõttu tuleb sätestada ELi liikmesriikide eraldatav ja komisjoni hallatav täiendav kahepoolne rahaline toetus Aafrika rahutagamisvahendi eesmärkide toetuseks,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/36

(1)

AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 93 lõikega 6 võimaldatakse AKV-EÜ ministrite nõukogul anda eriabi nendele varasemate AKV-EÜ konventsioonide osalisteks olevatele AKV riikidele, kes ei ole tavapäraste valitsusasutuste puudumise tõttu AKV-EÜ partnerluslepingut allkirjastada või ratifitseerida saanud. See toetus võib hõlmata nii institutsioonide väljaarendamist kui ka majandus- ja sotsiaalarenguga seonduvat tegevust, mille puhul arvestatakse eelkõige kõige haavatavama elanikkonna vajadustega. Seda sätet kohaldatakse Somaalia suhtes.

(2)

20. detsembri 2001. aasta otsusega nr 3/2001 (3) eraldas AKV-EÜ ministrite nõukogu Somaaliale üheksandast Euroopa Arengufondist 149 miljoni euro suuruse summa finants- ja tehniliseks koostööks. Riikliku eelarvevahendite käsutaja ülesanne selle eraldise programmitööks ja rakendamiseks usaldati Euroopa Arengufondi juhtivale eelarvevahendite käsutajale.

(3)

AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikega 5 antakse ühendusele võimalus suurendada riikidele antavaid eraldisi, et võtta arvesse erivajadusi või erakorralisi tulemusi.

(4)

Kõnealuse IV lisa artikli 5 lõike 2 kohaselt võib humanitaar- ja hädaabi käsitlevates sätetes nimetatud erandlikel asjaoludel partnerluslepingu läbi vaadata. Somaaliaga sõlmitud koostööprogrammi erakorralise läbivaatamise järelduste alusel on vaja eraldada üheksandast Euroopa Arengufondist täiendavaid rahalisi vahendeid, et tagada kuni kümnenda Euroopa Arengufondi jõustumiseni pidev toetus Somaalia elanikkonnale,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/37

(1)

Komisjoni otsusega 2005/942/EÜ (2) lubatakse liikmesriikidel vastavalt nõukogu direktiivile 1999/105/EÜ teha otsuseid kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjalile antavate tagatiste kohta.

(2)

Praeguse korra kohaldamisala tuleks laiendada tingimusel, et vajalikud tagatised on antud.

(3)

On asjakohane lisada loetellu Uus-Meremaa lubatud kolmanda riigina liigi Pinus radiata kategooria „identifitseeritava lähtekohaga” metsapaljundusmaterjali osas ja lisada loetellu kõnealune liik Ameerika Ühendriikide puhul. Seepärast tuleks otsust 2005/942/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

5.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 175/39