I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

26.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 164/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 722/2007,

25. juuni 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 5 on sätestatud, et liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus tuleb määratleda nende liigitamisega ühte kolmest kategooriast. Eeskirjad riikide või piirkondade BSE staatuse määramiseks on sätestatud kõnealuse määruse II lisas. Määruse artiklis 5 on ette nähtud, et riigile määratud ühenduse kategooria tuleb uuesti läbi vaadata pärast seda, kui Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra.

(3)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas on kehtestatud määratletud riskiteguriga materjalide kogumise ja hävitamise eeskirjad ning IX lisas eeskirjad elusloomade, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste impordiks ühendusse.

(4)	Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni 2005. aasta mais toimunud üldistungil võeti vastu uus, lihtsustatud kord riikide liigitamiseks kolme kategooriasse vastavalt BSE riskile.

(5)	Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudeti määrusega (EÜ) nr 1923/2006, et kategooriatesse liigitamise uus lihtsustatud süsteem ühenduse õigusesse üle võtta. Nimetatud muudatusest lähtudes tuleb määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V ja IX lisa muuta, et võtta arvesse kategooriatesse liigitamise uut süsteemi.

(6)

Kui otsust riikide liigitamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 või 4 tehtud ei ole, ei saa artikli 9 ja VI lisa sätteid kohaldada. Võttes arvesse asjaolu, et kategooriatesse liigitamise uut süsteemi hakatakse kohaldama alates 1. juulist 2007, ning selleks, et viia nimetatud lisa vastavusse teaduslikel tõenditel põhinevate üleminekumeetmete raames kohaldatavate eeskirjadega ja artiklites tehtud parandustega, tuleks VI lisa muuta.

(7)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisas on sätestatud elusloomade, nende sperma, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste turuleviimise ja ekspordi tingimused. Kõnealuse lisa C peatükis on sätestatud teatavate loomsete saaduste puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused. Nimetatud tingimusi tuleks muuta, et võtta arvesse kategooriatesse liigitamise uut süsteemi.

(8)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa D jao punktis 5 on sätestatud Ühendkuningriigi territooriumil enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud veiste ühendusesisese kaubandusega seotud meetmed ning hirvlastelt pärinevate lihatoodete ühendusse impordiga seotud meetmed. Inimeste ja loomade tervise kaitse huvides tuleb neid meetmeid kohaldada ka pärast 1. juulit 2007.

(9)

Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks meetmed, mis on seotud Ühendkuningriigi territooriumil enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud veiste ühendusesisese kaubandusega ja ekspordiga kolmandatesse riikidesse, sätestada VIII lisas ning hirvlastelt pärinevate lihatoodete impordiga seotud meetmed IX lisas.

(10)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisas loetletud määratletud riskiteguriga materjali käsitlevate üleminekumeetmete kohaldamine tuleks igas riigis ja piirkonnas lõpetada kohe pärast vastava riigi või piirkonna liigitamise otsuse vastuvõtmist. Seetõttu tuleks XI lisa tunnistada kehtetuks.

(11)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa muudetakse järgmiselt.

Määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

BSE STAATUSE MÄÄRAMINE

A PEATÜKK

Kriteeriumid

Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks punktides a–e esitatud kriteeriumide alusel.

Riigis või piirkonnas:

a)	vastavalt B peatüki sätetele tehakse riskianalüüs, milles määratakse kindlaks kõik võimalikud BSE esinemise tegurid ja nende ajaline perspektiiv antud riigis või piirkonnas;

b)	luuakse BSE pideva järelevalve ja seire süsteem, eriti B peatükis kirjeldatud ohtude osas, mille puhul järgitakse D peatükis kehtestatud järelevalve miinimumnõudeid;

veterinaararstide, põllumajandustootjate ning töötajate jaoks, kes tegelevad veiste veo, turustamise ja tapmisega, on loodud käesoleval ajal rakendatav teadlikustamisprogramm, et julgustada teatama kõigist juhtudest, mille puhul käesoleva lisa D peatükis määratletud siht-alampopulatsioonides esineb BSE-le vastavate kliiniliste tunnustega loomi;

d)	jääb kehtima kohustus kõigist BSE kliiniliste tunnustega veistest teatada ja neid uurida;

e)	punktis b osutatud järelevalve- ja seiresüsteemi raames võetud peaaju või muude kudede proove uuritakse heakskiidetud laboris.

B PEATÜKK

Riskianalüüs

1. Riskianalüüsi struktuur

Riskianalüüs hõlmab ohtude hindamist ja kokkupuute hindamist.

2. Ohtude hindamine (sissetoodud nakkuse võimalus)

2.1.

Ohtude hindamisel hinnatakse selle tõenäosust, kas BSE tekitaja on riiki või piirkonda sisse toodud võimaliku BSE tekitajaga saastunud kaupade vahendusel või on see vastavas riigis või piirkonnas juba varem olemas.

Arvesse võetakse järgmisi ohutegureid:

a)	BSE tekitaja olemasolu või puudumine riigis või piirkonnas ning tekitaja olemasolu korral selle levimus lähtudes järelevalvetegevuse tulemusest;

b)	algupärase BSEga mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu või kõrned;

c)	imporditud liha-kondijahu või kõrned;

d)	imporditud veised, lambad ja kitsed;

e)	imporditud sööt ja selle koostisosad;

f)	mäletsejalistelt pärit ja inimtoiduks kasutatavad imporditud tooted, mis võivad sisaldada V lisa punktis 1 loetletud kudesid ning mida on võib-olla söödetud veistele;

g)	mäletsejalistelt saadud imporditud tooted in vivo kasutamiseks veistele.

2.2.

Ohtude hindamisel tuleb arvesse võtta punktis 2.1 loetletud ohuteguritega seotud spetsiaalseid tauditõrjeprogramme, järelevalvet ja muid epidemioloogilisi uuringuid (eriti veiste BSE-alast järelevalvet).

3. Kokkupuute hindamine

Kokkupuute hindamisel vaadatakse, kui tõenäoline on veiste kokkupuutumine BSE tekitajaga, sealjuures võetakse arvesse järgmist:

a)	BSE tekitaja ringlus ja amplifikatsioon veistele söödetava liha-kondijahu või mäletsejalistelt pärit kõrnete või BSE tekitajaga saastunud muu sööda või selle koostisainete kaudu;

b)	mäletsejaliste rümpade (sealhulgas teadmata põhjusel surnud kariloomade) kasutamine, kõrvalsaadused ja tapajäätmed, jäätmetöötlusprotsesside parameetrid ja loomasööda tootmise meetodid;

c)	mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete söötmine või mittesöötmine mäletsejalistele, kaasa arvatud loomasööda ristsaastumise vältimise meetmed;

d)	seni veiste suhtes kohaldatud BSE-alase järelevalve tase ja järelevalve tulemused.

C PEATÜKK

Kategooriate määramine

I. VÄHEOLULISE BSE-RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond:

1)	kus vastavalt B peatükis sätestatule on tehtud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks varasemad ja olemasolevad riskitegurid;

2)	kes on tõendanud, et vastava allpool esitatud ajavahemiku jooksul on iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks võetud asjakohased meetmed;

3)	kes on tõendanud, et rakendatakse B-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2, ning

ning mis on:

kas olukorras, kui:

i)	riigis või piirkonnas ei ole esinenud ühtegi BSE juhtu või BSE juhtumi põhjuseks on import ja nakatunud loomad on täielikult hävitatud;

ii)	selle lisa A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähemalt seitse aastat ning

iii)	vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil on tõendatud, et mäletsejalistele ei ole vähemalt kaheksa aastat söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

või olukorras, kui:

i)	riigis või piirkonnas on esinenud üks või rohkem algupärast BSE juhtumit, kuid kõik algupärased BSE juhtumid esinesid rohkem kui 11 aastat tagasi;

ii)	A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähemalt seitse aastat;

iii)	vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil on tõendatud, et mäletsejalistele ei ole vähemalt kaheksa aastat söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

iv)

antud riigi või piirkonna allpool loetletud elusloomad on pidevalt identifitseeritavad, nende liikumine on kontrollitud ning tapmise või surma korral hävitatakse täielikult:

—	kõik BSEsse nakatunud loomad;

—	kõik veised, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos BSEsse nakatunud loomaga ning kes on selle perioodi vältel saanud sama saastunud sööta, või

—	kui teises taandes osutatud uuringute tulemused ei ole lõplikud, kõik veised, kes on sündinud BSEsse nakatunud loomaga samas karjas 12 kuu jooksul pärast kõnealuse looma sündi.

II. KONTROLLITUD BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond,

1)	kus vastavalt B peatükis osutatud teabe põhjal on läbi viidud riskianalüüs, millega tehakse kindlaks minevikus esinenud ja olemasolevad riskitegurid;

2)	kes on tõendanud, et iga kindlakstehtud ohu kontrollimiseks on võetud asjakohased meetmed, kuid nimetatud meetmeid pole võetud asjakohase ajavahemiku jooksul;

3)	kes on tõendanud, et rakendatakse A-tüüpi järelevalvet vastavalt peatükile D ning on täidetud punktide sihtarv vastavalt tabelile 2. A-tüüpi järelevalve võib asendada B-tüüpi järelevalvega, kui vastav punktide sihtarv on täidetud, ning

ning mis on:

kas olukorras, kui:

riigis või piirkonnas ei ole esinenud ühtegi BSE juhtumit või BSE juhtumi põhjuseks on import ja nakatunud loomad on täielikult hävitatud, A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud ning vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil saab tõendada, et mäletsejalistele ei ole söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

ii)	A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud vähem kui 7 aastat ja/või

iii)	ei ole võimalik tõendada, et kontrollimeetmed mäletsejalistest saadud liha-kondijahu või kõrnete söötmise üle mäletsejalistele oleksid kehtinud kaheksa aastat;

või olukorras, kui:

i)	riigis või piirkonnas on esinenud algupärane BSE juhtum, A peatüki punktide c, d ja e kriteeriume on järgitud ning vajaliku kontrolli- ja uurimistaseme abil saab tõendada, et mäletsejalistele ei ole söödetud mäletsejalistest saadud liha-kondijahu ega kõrneid;

ii)	A peatüki punktide c–e kriteeriume on järgitud vähem kui seitse aastat ja/või

iii)	ei ole võimalik tõendada, et kontrollimeetmed mäletsejalistest saadud liha-kondijahu või kõrnete söötmise üle mäletsejalistele oleksid kehtinud vähemalt kaheksa aastat;

iv)

antud riigi või piirkonna allpool loetletud elusloomad on pidevalt identifitseeritavad, nende liikumine on kontrollitud ning tapmise või surma korral hävitatakse täielikult, ning

—	kõik BSEsse nakatunud loomad ning

—	kõik veised, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud koos BSEsse nakatunud loomaga ning kes on selle perioodi vältel saanud sama saastunud sööta, või

—	kui teises taandes osutatud uuringute tulemused ei ole lõplikud, kõik veised, kes on sündinud BSEsse nakatunud loomaga samas karjas 12 kuu jooksul pärast kõnealuse looma sündi.

III. MÄÄRATLEMATA BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND

Riik või piirkond, mille BSE staatust pole kindlaks määratud või kes ei täida tingimusi, mis on vajalikud riigi või piirkonna liigitamiseks mõnda teise kategooriasse.

D PEATÜKK

Järelevalve miinimumnõuded

1. Järelevalve tüübid

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	A-tüüpi järelevalve A-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral kontroll-levimus (1) on vähemalt üks juhtum 100 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

B-tüüpi järelevalve

B-tüüpi järelevalve kohaldamine võimaldab tuvastada BSE, mille korral fikseeritud levimus on vähemalt üks juhtum 50 000 täiskasvanud veise kohta kõnealuses riigis või piirkonnas, kusjuures usaldusnivoo on 95 %.

B-tüüpi järelevalvet võivad riskianalüüsi järelduste kinnitamiseks teostada ebaolulise BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, näiteks tõendades kindlakstehtud ohutegurite vähendamise meetmete tõhusust järelevalve kaudu, mis on suunatud tõenäosuse suurendamisele, et nende meetmete ebaõnnestumine tuvastatakse.

B-tüüpi järelevalvet võivad pärast A-tüüpi järelevalve abil vastavate punktide sihtarvu saavutamist teostada ka kontrollitud BSE riski staatusega riigid ja piirkonnad, et säilitada usaldust A-tüüpi järelevalve kaudu saadud teadmiste suhtes.

Käesolevas lisas määratakse järelevalve eesmärgil kindlaks järgmised neli veiste alampopulatsiooni:

a)	BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused veised (kliiniliste tunnuste kahtlus);

b)	ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused veised, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused veised (hädatapetud loomad);

c)	põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnuna leitud või tapetud üle 30 kuu vanused veised (lõpnud loomad);

d)	korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused veised.

2. Järelevalvestrateegia

2.1.

Selleks et tagada riigi või piirkonna karja puhul valimi representatiivsus, koostatakse järelevalvestrateegia, mille puhul võetakse arvesse demograafilisi tegureid, nagu tootmise liik ja geograafiline asukoht, ning kultuuriliselt erinevate loomakasvatustavade võimalikku mõju. Kasutatud lähenemisviis ja eeldused dokumenteeritakse ning dokumente säilitatakse seitse aastat.

2.2.

BSE järelevalvestrateegia elluviimiseks kasutab riik täiskasvanud veiste populatsiooni vanuselise jaotuse dokumenteeritud või usaldusväärseid hinnangulisi andmeid ning antud riigis või piirkonnas BSE suhtes kontrollitud veiste arvu vanuse ja alampopulatsiooni lõikes.

3. Punktiväärtused ja punktide sihtarv

Järelevalve valimid peavad vastama tabelis 1 kindlaksmääratud punktiväärtuste alusel tabelis 2 kehtestatud punktide sihtarvule. Uurida tuleb kõiki kliiniliste tunnuste kahtlusega loomi, sõltumata kogunenud punktide arvust. Riik koostab valimi neljast alampopulatsioonist vähemalt kolme kohta. Valimite puhul kogunenud punktisumma liidetakse kumulatiivselt seitsme järjestikuse aasta jooksul ning tulemuseks saadakse punktide sihtarv. Kogunenud punktisummat võrreldakse perioodiliselt riigi või piirkonna punktide sihtarvuga.

Tabel 1

Järelevalve punktiväärtused vastavasse alampopulatsiooni ja vanusekategooriasse kuuluvatelt loomadelt võetud proovide puhul

Järelevalve alampopulatsioon
Korraliselt tapetud loomad (2)	Lõpnud loomad (3)	Hädatapetud loomad (4)	Kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad (5)
≥ 1 aasta vanused ja < 2 aasta vanused
0,01	0,2	0,4	N/A
≥ 2 aasta vanused ja < 4 aasta vanused (noorloomad)
0,1	0,2	0,4	260
≥ 4 aasta vanused ja < 7 aasta vanused (keskmise vanusega loomad)
0,2	0,9	1,6	750
≥ 7 aasta vanused ja < 9 aasta vanused (vanemad loomad)
0,1	0,4	0,7	220
≥ 9 aasta vanused (vanaloomad)
0,0	0,1	0,2	45

Tabel 2

Punktide sihtarv riigi või piirkonna täiskasvanud veiste populatsiooni erineva suuruse korral

Riigi või piirkonna punktide sihtarv
Täiskasvanud veiste arv (24 kuud ja vanemad)	A-tüüpi järelevalve	B-tüüpi järelevalve
≥ 1 000 000	300 000	150 000
800 000 – 1 000 000	240 000	120 000
600 000 – 800 000	180 000	90 000
400 000 – 600 000	120 000	60 000
200 000 – 400 000	60 000	30 000
100 000 – 200 000	30 000	15 000
50 000 – 100 000	15 000	7 500
25 000 – 50 000	7 500	3 750

4. Spetsiifiline sihtrühm

Riigi või piirkonna iga eespool esitatud alampopulatsiooni raames võib riik moodustada sihtrühma veistest, kes on imporditud riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid, ning veistest, kellele on tõenäoliselt söödetud saastunud sööta, mis pärineb riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid.

5. BSE järelevalve mudel

Riik võib valida, kas kasutada BSE juhtude esinemise/levimuse kindlakstegemiseks BSE järelevalve mudelit või BSE järelevalve mudelil põhinevat alternatiivmeetodit.

6. Säilitusjärelevalve

Pärast punktide sihtarvu kogunemist ning selleks, et riigi või piirkonna staatust saaks jätkuvalt määratleda kontrollitud või väheolulise BSE riskiga riigi või piirkonnana, võib järelevalve taandada B-tüüpi järelevalveks (tingimusel et kõik teised näitajad on jätkuvalt positiivsed). Kuid selleks, et vastata jätkuvalt käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele, peab iga-aastane järelevalve jätkuvalt hõlmama vähemalt kolme neljast ettenähtud alampopulatsioonist. Peale selle tuleb uurida kõiki BSE kliiniliste tunnuste põhjal kahtlustatavaid loomi, sõltumata kogunenud punktisummast. Pärast vajaliku punktide sihtarvu kogunemist ei tohi riigi või piirkonna iga-aastane järelevalve olla väiksem kui seitsmendik kogu B-tüüpi järelevalve punktide sihtarvust.”

V lisa asendatakse järgmisega:

„V LISA

MÄÄRATLETUD RISKITEGURIGA MATERJAL

1. Määratletud riskiteguriga materjali määratlus

Järgmised koed määratakse määratletud riskiteguriga materjaliks juhul, kui need pärinevad kontrollitud või määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või kolmandast riigist või ühest nende piirkondadest pärit loomadelt:

veiste puhul

i)	üle 12 kuu vanuste loomade seljaaju ja kolju, sealhulgas aju ja silmad ning välja arvatud alalõug;

ii)	üle 24 kuu vanuste loomade selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna ja nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion, ning

iii)	igas vanuses loomade mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti;

lammaste ja kitsede puhul

i)	üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga loomade kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; ning

ii)	igas vanuses loomade põrn ja niudesool.

2. Liikmesriikide erandid

Erandina punktist 1 loetakse nimetatud punktis loetletud kudesid, mille päritolumaaks on väheolulise BSE riskiga liikmesriik, jätkuvalt määratletud riskiteguriga materjaliks.

3. Märgistamine ja kõrvaldamine

Määratletud riskiteguriga materjal tuleb märgistada värviga või vajaduse korral kohe kõrvaldamisel teisiti märgistada ning täielikult hävitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002, eriti selle artikli 4 lõike 2 sätetele.

4. Määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine

4.1.

Määratletud riskiteguriga materjal kõrvaldatakse:

a)	tapamajades või vajaduse korral teistes loomade tapmiseks ettenähtud kohtades;

b)	lihalõikusettevõtetes, kui tegemist on veiste selgrooga;

c)	vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklis 10 osutatud vaheettevõtetes või määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 23 lõike 2 punkti c alapunktide iv, vi ja vii kohaselt heakskiidetud ja registreeritud kasutajate poolt või kogumiskeskustes.

4.2.

Erandina punktist 4.1 on alternatiivse testi kasutamine määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamiseks lubatud järgmistel tingimustel:

a)	testid tehakse tapamajades kõikide loomadega, kes vastavad määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise tingimustele;

b)	mitte ühtki toiduks või söödaks ettenähtud veistest, lammastest või kitsedest saadud toodet ei tohi tapamajast välja viia enne, kui pädev asutus on saanud ja heaks kiitnud võimalikel nakatunud tapetud loomadel tehtud testid juhul, kui mõnel neist on BSE kinnituse saanud;

c)	alternatiivse testi positiivse tulemuse korral hävitatakse kogu võimalik nakatunud veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärit materjal tapamajas vastavalt punktile 3, välja arvatud juhul, kui kõiki nakatunud looma kehaosasid, sealhulgas toornahka, on võimalik identifitseerida ja eraldi hoida.

4.3.

Erandina punktist 4.1 võib liikmesriik otsustada lubada:

a)	lammaste ja kitsede seljaaju eemaldamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes;

b)	veiste selgroo eemaldamist rümpadest või rümbaosadest spetsiaalselt selleks volitatud, kontrollitud ja registreeritud lihapoodides;

c)	veistelt pea liha lõikamist spetsiaalselt selleks volitatud lihalõikusettevõtetes vastavalt punkti 9 sätetele.

4.4.

Käesolevas peatükis kehtestatud eeskirju määratletud riskiteguriga materjali eemaldamise kohta ei kohaldata määruses (EÜ) nr 1774/2002 kindlaksmääratud 1. kategooria materjali korral, mida pädeva asutuse järelevalve all kasutatakse ohustatud või kaitse all olevate raipetoiduliste lindude toitmiseks.

5. Lihamassi käsitlevad meetmed

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 9 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides keelatud veiste, lammaste ja kitsede kondiga liha või kontide kasutamine lihamassi valmistamiseks.

6. Kudede kahjustamist käsitlevad meetmed

Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 8 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides seni, kuni need on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide hulka, keelatud inimtoiduks või loomatoiduks ettenähtud veiste, lammaste või kitsede kesknärvisüsteemi kudede kahjustamine koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga pärast tuimastamist.

7. Veiselt keelte lõikamine

Inimtoiduks või loomatoiduks ette nähtud igas vanuses veiste keelte lõikamine toimub tapamajas ristlõikega keeleluu keeletipu suunas.

8. Veise pea liha lõikamine

8.1.

Üle 12 kuu vanuste veiste pea liha lõikamine toimub tapamajas vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud kontrollisüsteemile, vältimaks pea liha võimalikku saastumist kesknärvisüsteemi kudedega. Süsteem peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a)	lõikamine toimub selleks ettenähtud alas, mis on teistest tapaliini osadest eraldatud;

b)	juhul kui pead eemaldatakse konveierilt või konksude otsast enne pea liha lõikamist, tuleb lauba ava ja koljupõhimiku auk hermeetiliselt sulgeda. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

c)	pea liha ei lõigata peadelt juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

d)	pea liha ei lõigata peadelt, mis pole vastavalt teises taandes sätestatule nõuetekohaselt suletud;

e)	ilma et see piiraks üldisi hügieeninõudeid, tuleb kehtestada spetsiifilised tööjuhised, hoidmaks ära pea liha saastumist lõikamise käigus, seda eriti juhul, kui teises lõigus kirjeldatud sulgur on kadunud või kui tegevuse käigus kahjustatakse silmi;

f)	saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

8.2.

Erandina punkti 8.1 nõuetest võib liikmesriik otsustada kohaldada tapamajas veise pea liha lõikamise alternatiivset kontrollisüsteemi, mille tulemusel samuti väheneks pea liha saastumine kesknärvisüsteemi kudedega. Saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks. Seda erandit kasutavad liikmesriigid on toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames kohustatud komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama oma kontrollisüsteemist ja proovivõtu tulemustest.

8.3.

Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata juhul, kui liha lõikamine toimub veise pead konveierilt või konksu otsast eemaldamata.

9. Veise pea liha lõikamine volitatud lihalõikusettevõtetes

Erandina punktist 8 võivad liikmesriigid otsustada lubada veiste pea liha lõikamist selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetes kooskõlas järgmiste tingimustega:

a)	lihalõikusettevõttesse viimiseks ettenähtud pead riputatakse ladustamise ja tapamajast lihalõikusettevõttesse veo ajaks raamile;

b)	lauba ava ja koljupõhimiku auk suletakse enne konveierilt või konksu otsast raamile riputamist nõuetekohaselt hermeetilise sulguriga. Kui ajutüvest võetakse proov BSE suhtes laborikatsete tegemiseks, suletakse koljupõhimiku auk kohe pärast proovi võtmist;

vedu selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetesse ei toimu juhul, kui pead pole vastavalt punktis b sätestatule nõuetekohaselt suletud, või juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea kesknärvisüsteemi kudedega saastuda;

d)	saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb tapamaja jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks;

pea liha lõikamine toimub vastavalt pädeva asutuse poolt tunnustatud kontrollisüsteemile, vältimaks pea liha võimalikku saastumist. Süsteem peab hõlmama vähemalt järgmist:

i)	enne pea liha lõikamise alustamist tuleb kõiki päid saastumise tunnuste või kahjustuste ning nõuetekohase sulgemise suhtes visuaalselt kontrollida;

ii)

pea liha ei lõigata peadelt, mida pole nõuetekohaselt suletud, või juhul, kui silmad on vigastatud või kadunud vahetult enne või pärast tapmist või kui peadel esineb muid kahjustusi, mille tagajärjel võib pea liha kesknärvisüsteemi kudedega saastuda. Pea liha ei lõigata ka juhul, kui kahtlustatakse pea kokkupuudet ülalnimetatud peadega;

iii)	ilma et see piiraks üldisi hügieeninõudeid, tuleb kehtestada spetsiifilised tööjuhised, hoidmaks ära pea liha saastumist veo ja lõikamise käigus, seda eriti juhul, kui sulgur on kadunud või kui tegevuse käigus kahjustatakse silmi;

f)	saastumise vähendamise meetmete nõuetekohase rakendamise kinnitamiseks tuleb lihalõikusettevõtete jaoks kehtestada proovivõtuplaan, mis hõlmab vastavat laborikatset kesknärvisüsteemi kudede kindlakstegemiseks.

10. Kaubandus- ja ekspordieeskirjad

10.1.

Liikmesriigid võivad lubada määratletud riskiteguriga materjali sisaldavate peade või poolitamata rümpade saatmist teise liikmesriiki üksnes juhul, kui see liikmesriik on nõus materjali vastu võtma ning on saatmis- ja veotingimused heaks kiitnud.

10.2.

Erandina punktist 10.1 võib ilma vastuvõtva riigi eelneva nõusolekuta ühest liikmesriigist teise saata rümbad, poolrümbad või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümbad, samuti veerandrümbad, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

10.3.

Veiste, lammaste või kitsede määratletud riskiteguriga materjali sisaldavate peade ja värske liha ühenduseväline eksport on keelatud.

11. Kontrollid

11.1.

Käesoleva lisa nõuetekohase rakendamise tagamiseks teostavad liikmesriigid sagedast ametlikku kontrolli ning tagavad saastumisvastaste meetmete rakendamise, seda eriti tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja teistes kohtades, kus toimub määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine, näiteks lihapoodides ja punkti 4.1 alapunktis c osutatud ettevõtetes.

11.2.

Liikmesriigid seavad eelkõige sisse süsteemi, millega tagatakse ja kontrollitakse, et määratletud riskiteguriga materjal kasutatakse ja kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 999/2001 ja määrusega (EÜ) nr 1774/2002.

11.3.

Kehtestatakse kontrollisüsteem selgroo eemaldamiseks vastavalt punkti 1 alapunktile a. Süsteem peab hõlmama vähemalt järgmisi meetmeid:

a)	kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked selgelt nähtava sinise triibu abil määruses (EÜ) nr 1760/2000 kindlaksmääratud märgisel;

b)	täiendav teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta näidatakse ära lihapartiiga seotud äridokumendil. Impordi puhul lisatakse täiendav teave vajaduse korral dokumendile, millele viidatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (6) artikli 2 lõikes 1;

c)	lihamüügiettevõtted on kohustatud punktis b nimetatud äridokumente säilitama vähemalt ühe aasta jooksul.

(6) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.” "

3)	VI lisa asendatakse järgmisega: „VI LISA MÄLETSEJALISTELT PÄRIT MATERJALIST SAADUD VÕI SEDA SISALDAVAD LOOMSED SAADUSED VASTAVALT ARTIKLI 9 LÕIKELE 1”

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

A peatükki muudetakse järgmiselt:

i)	I osa pealkiri asendatakse järgmisega: „I. Tingimused, mida kohaldatakse lammaste ja kitsede ning nende sperma ja embrüote puhul”;

ii)	II osa asendatakse järgmisega: „II. Tingimused, mida kohaldatakse veiste puhul Ühendkuningriik tagab, et tema territooriumil enne 1. augusti 1996 sündinud või kasvatatud veiseid ei lähetata tema territooriumilt teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.”;

C peatükk asendatakse järgmisega:

„C PEATÜKK

Teatavate loomsete saaduste puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused

A JAGU

Tooted

Järgmiste loomsete saaduste puhul ei kohaldata artikli 16 lõikes 3 osutatud keeldu, tingimusel et need on pärit veistelt, lammastelt või kitsedelt, mille puhul on täidetud B jao järgmised tingimused:

—	värske liha;

—

hakkliha;

—	lihavalmistised;

—	lihatooted.

B JAGU

Nõuded

A jaos nimetatud tooted peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	veistele, lammastele ja kitsedele, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole kunagi söödetud mäletsejalistelt pärit liha-kondijahu ega kõrneid ning need loomad on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

b)	veised, lambad ja kitsed, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei ole saadud:

i)	V lisas nimetatud määratletud riskiteguriga materjalist;

ii)	luude eemaldamise käigus närvi- ja lümfikoest;

iii)	veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.”

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)	A peatükk jäetakse välja;

B, C ja D peatükk asendatakse järgmisega:

„B PEATÜKK

Veiste import

A JAGU

Import väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	loomad on sündinud ja pidevalt kasvanud riigis või piirkonnas, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)	loomad on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu II lisa C peatüki I osa punkti 4 alapunkti b alapunktis iv kirjeldatud nakatunud veiste hulka;

antud riigis on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid ning loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

B JAGU

Import kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)	loomad on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu II lisa C peatüki II osa punkti 4 alapunkti b alapunktis iv kirjeldatud nakatunud veiste hulka;

c)	loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

C JAGU

Import määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast

Veiste importimise korral määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	riiki või piirkonda pole liigitatud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikes 2 toodud kategooriasse või on liigitatud määratlemata BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)	loomad on identifitseeritud alalise identifitseerimissüsteemi abil, mis võimaldab kindlaks teha nende ema ja päritolukarja, ning loomad ei kuulu II lisa C peatüki II osa punkti 4 alapunkti b alapunktis iv kirjeldatud nakatunud veiste hulka;

c)	loomad on sündinud vähemalt kaks aastat pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva või pärast viimast algupärast BSE juhtumit esindava looma sündi, kui see toimus pärast söödakeelu jõustumise kuupäeva.

C PEATÜKK

Veistelt, lammastelt või kitsedelt saadud loomsete saaduste import

A JAGU

Tooted

Järgnevalt loetletud järgmiste veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on määratletud Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, (*1) kohaldatakse B, C ja D jaos kehtestatud tingimusi sõltuvalt päritoluriigi BSE riski kategooriast:

—	värske liha;

—	hakkliha ja lihavalmistised;

—	lihatooted;

—	sulatatud rasvad;

—

kõrned ja

—

želatiin.

B JAGU

Import väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral väheolulise BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)	veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on sündinud, kasvatatud ja tapetud väheolulise BSE riskiga riigis ning on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

juhul kui riigis või piirkonnas on esinenud algupäraseid BSE juhtumeid:

i)	loomad on sündinud pärast mäletsejalistelt saadud liha-kondijahu ja kõrnete mäletsejatele söötmise keelu jõustumise kuupäeva; või

ii)	veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsed saadused ei sisalda ega ole saadud määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

C JAGU

Import kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral kontrollitud BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	riik või piirkond on vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 liigitatud kontrollitud BSE riskiga riikide või piirkondade hulka;

b)	veised, lambad ja kitsed, kellelt saadused pärinevad, on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

c)	veised, lambad ja kitsed, kellelt ekspordiks ettenähtud saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

d)	veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsed saadused ei sisalda ega ole saadud määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

Erandina punkti 1 alapunktist d võib importida rümpasid, poolrümpasid või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümpasid, samuti veerandrümpasid, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

Kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked sinise joone abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohasel märgisel.

Impordi puhul lisatakse teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta dokumendile, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1.

D JAGU

Import määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste importimise korral määratlemata BSE riskiga riigist või piirkonnast tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	veistele, lammastele ja kitsedele, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole kunagi söödetud mäletsejalistelt pärit liha-kondijahu ega kõrneid ning need loomad on läbinud tapaeelse ja tapajärgse kontrolli;

b)	veised, lambad ja kitsed, kellelt loomsed saadused pärinevad, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga;

veistelt, lammastelt ja kitsedelt pärinevad tooted ei ole saadud:

i)	V lisas loetletud määratletud riskiteguriga materjalist;

ii)	luude eemaldamise käigus kahjustatud närvi- ja lümfikoest;

iii)	veiste, lammaste ja kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist.

Erandina punkti 1 alapunktist c võib importida rümpasid, poolrümpasid või mitte rohkem kui kolmeks lõigatud poolrümpasid, samuti veerandrümpasid, mis ei sisalda muud määratletud riskiteguriga materjali peale selgroo, sealhulgas spinaalganglion.

Kui selgroo eemaldamine pole vajalik, identifitseeritakse selgroogu sisaldavad veiserümbad või rümbalõiked selgelt nähtava sinise joone abil määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohasel märgisel.

Impordi puhul lisatakse täiendav teave selgroo eemaldamist vajavate ja mittevajavate veiserümpade või rümbalõigete arvu kohta dokumendile, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1.

D PEATÜKK

Veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist nende töötlemise teel valmistatud toodete import

A JAGU

Loomsed kõrvalsaadused

Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 järgmiste veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nende töötlemise teel valmistatud toodete suhtes:

—	sulatatud rasvad;

—	lemmikloomatoit;

—	veretooted;

—	töödeldud loomsed valgud;

—	kondid ja kontidest valmistatud tooted;

—	3. kategooria materjal ja

—

želatiin.

B JAGU

A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise teel saadud toodete impordi korral tuleb esitada veterinaartõend, milles tõendatakse, et:

a)	loomne kõrvalsaadus ei sisalda ega ole saadud V lisas sätestatud määratletud riskiteguriga materjalist ega veiste, lammaste või kitsede kontidest mehhaaniliselt eraldatud lihamassist;

b)	loomi, kellelt selline loomne kõrvalsaadus pärineb, ei ole tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud vigastamise teel pärast kesknärvisüsteemikudede tuimastamist koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga, või

loomne kõrvalsaadus ei ole saadud muust veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud materjalist, kui see, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud riigis või piirkonnas, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka, ega sisalda sellist materjali.

(*1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.” "

F peatükk asendatakse järgmisega:

„F PEATÜKK

Tehistingimustes peetavatelt ja looduslikelt hirvlastelt saadud loomsete saaduste import

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud tehistingimustes peetavatelt hirvlastelt pärinevat värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid imporditakse ühendusse Kanadast või Ameerika Ühendriikidest, siis peab tervisesertifikaadiga kaasnema tootjamaa pädeva asutuse poolt allkirjastatud deklaratsioon, mille sõnastus on järgmine:

„See toode sisaldab liha või on saadud ainult lihast, välja arvatud rups ja seljaaju, mis pärineb tehistingimustes peetavatelt hirvlastelt, keda on uuritud kroonilise kõhnumistõve (CWD) suhtes histopatoloogiliselt, immunohistokeemiliselt või muul pädeva asutuse poolt heakskiidetud diagnostilisel viisil negatiivsete tulemustega ja ei pärine loomadelt, kes tulevad karjast, kus on kinnitatud kroonilise kõhnumistõve esinemine või kus selle esinemist ametlikult kahtlustatakse.”

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud looduslikelt hirvlastelt pärinevat värsket liha, hakkliha, lihavalmistisi ja lihatooteid imporditakse ühendusse Kanadast või Ameerika Ühendriikidest, siis peab tervisesertifikaadiga kaasnema tootjamaa pädeva asutuse poolt allkirjastatud deklaratsioon, mille sõnastus on järgmine:

„See toode sisaldab liha või on saadud ainult lihast, välja arvatud rups ja seljaaju, mis pärineb looduslikelt hirvlastelt, keda on uuritud kroonilise kõhnumistõve (CWD) suhtes histopatoloogiliselt, immunohistokeemiliselt või muul pädeva asutuse poolt heakskiidetud diagnostilisel viisil negatiivsete tulemustega ja ei pärine loomadelt, kes tulevad piirkonnast, kus on kinnitatud kroonilise kõhnumistõve esinemine või kus selle esinemist ametlikult kahtlustatakse.” ”;

d)	G peatükk jäetakse välja.

6)	XI lisa jäetakse välja.

(6) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.”

(*1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.” ”

(1) Kontroll-levimust kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kontrollvaatluse ulatus, mida väljendatakse punktide sihtarvus. Kui tegelik levimus on suurem kui valikut iseloomustav kontroll-levimus, siis on väga tõenäoline, et vaatluse käigus tehakse kindlaks haiguse esinemine.

(2) Korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused loomad.

(3) Põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnult või tapetult leitud üle 30 kuu vanused loomad (lõpnud loomad).

(4) Ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused loomad, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused loomad (hädatapetud loomad).

(5) BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused loomad (kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad).

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

26.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 164/24

NÕUKOGU OTSUS,

18. juuni 2007,

millega muudetakse otsust 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad

(2007/438/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 15. septembri 2006. aasta otsust 2006/683/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusele 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (2) lisatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjade 1. ja 2. liites on loetelu liikmesriikide julgeolekuasutustest (National Security Authorities) ning tabel vastavate riigisiseste salastatuse tasemete võrdluste kohta. Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjade 1. ja 2. liidet muudeti viimati nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/571/EÜ, millega muudetakse otsust 2001/264/EÜ. (3)

(2)	25. aprillil 2005. aastal kirjutasid Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia alla 1. jaanuaril 2007 jõustunud lepingule, mis käsitleb nende ühinemist Euroopa Liiduga.

(3)	Vastavalt otsuse 2001/264/EÜ artikli 2 lõikele 2 peavad liikmesriigid riigid võtma asjakohased meetmed, et tagada nõukogu julgeolekueeskirjade järgimine ELi salastatud teabe käitlemisel.

(4)	Selleks et võtta põhjenduses 1 osutatud liidetes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist, on vaja otsust 2001/264/EÜ tehnilistel põhjustel muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/264/EÜ 1. ja 2. liide asendatakse käesoleva otsuse lisas toodud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 18. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1) ELT L 285, 16.10.2006, lk 47. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/4/EÜ, Euratom (ELT L 1, 4.1.2007, lk 9).

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

(3) ELT L 193, 23.7.2005, lk 31.

LISA

„1. liide

Riigisiseste julgeolekuasutuste nimekiri

BELGIA

Nationale veiligheidsoverheid/

Autorité nationale de sécurité

FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking/SPF affaires étrangères, commerce extérieur et coopération au développement

Karmelietenstraat 15/Rue des Petits Carmes 15

B-1000 Brussel/B-1000 Bruxelles

Tel. secretariaat/secrétariat: (32-2) 501 45 42

Fax (32-2) 501 45 96

BULGAARIA

Държавна комисия по сигурността на информацията

ул. Ангел Кънчев 1

София 1000

България

Телефон: (359-2) 921 59 11

Факс: (359-2) 987 37 50

State Commission on Information Security

1 Angel Kanchev Str.

BG-1000 Sofia

Телефон: (359-2) 921 59 11

Факс: (359-2) 987 37 50

TŠEHHI VABARIIK

Národní bezpečnostní úřad

(National Security Authority)

Na Popelce 2/16

CZ-150 06 Praha 56

Tel.: (420) 257 28 33 35

Fax: (420) 257 28 31 10

TAANI

Politiets Efterretningstjeneste

Klausdalsbrovej 1

DK-2860 Søborg

Telefon (45) 33 14 88 88

Fax (45) 33 43 01 90

Forsvarets Efterretningstjeneste

Kastellet 30

DK-2100 København Ø

Telefon (45) 33 32 55 66

Fax (45) 33 93 13 20

SAKSAMAA

Bundesministerium des Innern

Referat IS 4

Alt-Moabit 101 D

D-11014 Berlin

Telefon (49-1) 88 86 81 15 26

Fax (49-1) 888 68 15 15 26

EESTI

Estonian National Security Authority

Security Department

Ministry of Defence of the Republic of Estonia

Sakala 1

EE-15094 Tallinn

Tel: + 372/7170 077, + 372/7170 030

Faks: + 372/7170 213

KREEKA

Γενικό Επιτελείο Εθνικής Αμύνης (ΓΕΕΘΑ)

Διακλαδική Διεύθυνση Στρατιωτικών Πληροφοριών (ΔΔΣΠ)

Διεύθυνση Ασφαλείας και Αντιπληροφοριών

ΣΤΓ 1020

Χολαργός — Αθήνα

Ελλάδα

Τηλέφωνα:

(30-210) 657 20 09 (ώρες γραφείου)

(30-210) 657 20 10 (ώρες γραφείου)

Φαξ

(30-210) 642 64 32

(30-210) 652 76 12

Hellenic National Defence General Staff (HNDGS)

Military Intelligence Sectoral Directorate

Security Counterintelligence Directorate

GR-STG 1020

Holargos — Athens

Τηλέφωνα:

(30-210) 657 20 09 (ώρες γραφείου)

(30-210) 657 20 10 (ώρες γραφείου)

Φαξ

(30-210) 642 64 32

(30-210) 652 76 12

HISPAANIA

Autoridad Nacional de Seguridad

Oficina Nacional de Seguridad

Avenida Padre Huidobro s/n

Carretera Nacional Radial VI, km 8,5

E-28023 Madrid

Tel.	(34) 913 72 57 07 (34) 913 72 50 27

Fax (34) 913 72 58 08

PRANTSUSMAA

Secrétariat général de la défense nationale

Service de sécurité de défense (SGDN/SSD)

51, boulevard de la Tour-Maubourg

F-75700 Paris 07 SP

Tél. (33) 171 75 81 77

Fax (33) 171 75 82 00

IIRIMAA

National Security Authority

Department of Foreign Affairs

80 St Stephens Green

Dublin 2

Telephone: + 353-1-478 08 22

Fax + 353-1-478 14 84

ITAALIA

Presidenza del Consiglio dei Ministri

Autorità Nazionale per la Sicurezza

Cesis III Reparto (UCSi)

Via di Santa Susanna, 15

I-1187 Roma

Tel. (39) 06 61 17 42 66

Fax (39) 06 488 52 73

KÜPROS

Υπουργείο Άμυνας

Στρατιωτικό Επιτελείο του Υπουργού

Εθνική Αρχή Ασφάλειας (ΕΑΑ)

Υπουργείο Άμυνας

Λεωφόρος Εμμανουήλ Ροΐδη 4

1432 Λευκωσία

Κύπρος

Τηλέφωνα: (357-22) 80 75 69, (357-22) 80 76 43, (357-22) 80 77 64, (357) 99 35 80 00

Φαξ (357-22) 30 23 51

Ministry of Defence

Minister’s Military Staff

National Security Authority (NSA)

4 Emanuel Roidi street

CY-1432 Nicosia

Τηλέφωνα: (357-22) 80 75 69, (357-22) 80 76 43, (357-22) 80 77 64, (357) 99 35 80 00

Φαξ (357-22) 30 23 51

LÄTI

National Security Authority of Constitution Protection

Bureau of the Republic of Latvia

Miera iela 85 A

LV-1001 Rīga

Tālrunis: (371) 702 54 18

Fakss: (371) 702 54 54

LEEDU

National Security Authority of the Republic of Lithuania

Gedimino pr. 40/1 LTL-2600 Vilnius

Telefonas: (370) 5 266 32 05

Faksas: (370) 5 266 32 00

LUKSEMBURG

Autorité nationale de sécurité

Boîte postale 2379

L-1023 Luxembourg

Tél.	(352) 47 82 210 central (352) 47 82 253 direct

Fax (352) 47 82 243

UNGARI

Nemzeti Biztonsági Felügyelet

Pf.: 2

H-1357 Budapest

Telefon: (36-1) 346 96 52

Fax: (36-1) 346 96 58

MALTA

Ministeru tal-Ġustizzja u l-Affarijiet Interni

P.O. Box 146

MT-Valletta

Telefown: + 356/21 24 98 44

Fax + 356/25 69 53 21

MADALMAAD

Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

Postbus 20010

NL-2500 EA Den Haag

Telefoon: + 31/70/320 44 00

Fax 31/70/320 07 33

Ministerie van Defensie

Beveiligingsautoriteit

Postbus 20701

NL-2500 ES Den Haag

Telefoon: + 31/70/318 70 60

Fax 31/70/318 75 22

AUSTRIA

Informationssicherheitskommission

Bundeskanzleramt

Ballhausplatz 2

A-1014 Wien

Telefon (43-1) 531 15 25 94

Fax (43-1) 531 15 26 15

POOLA

Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego – ABW

Departament Ochrony Informacji Niejawnych

ul. Rakowiecka 2 A

00-993 Warszawa

Polska

Tel.: (48-22) 585 73 60

Faks: (48-22) 585 85 09

Służba Kontrwywiadu Wojskowego

Biuro Ochrony Informacji Niejawnych

ul. Oczki 1

02-007 Warszawa

Polska

Tel.: (48-22) 684 12 47

Faks: (48-22) 684 10 76

PORTUGAL

Presidência do Conselho de Ministros

Autoridade Nacional de Segurança

Avenida Ilha da Madeira, 1

P-1400-204 Lisboa

Tel.: (+351) 21 301 17 10

Fax: (+351) 21 303 17 11

RUMEENIA

Romanian ANS – ORNISS

Strada Mureș nr. 4

RO-012275 București

Telefon: (40-21) 224 58 30

Fax: (40-21) 224 07 14

SLOVEENIA

Urad Vlade RS za varovanje tajnih podatkov

Gregorčičeva 27

SI-1000 Ljubljana

Tel. (386-1) 478 13 90

Faks (386-1) 478 13 99

SLOVAKKIA

Národný bezpečnostný úrad

(National Security Authority)

Budatínska 30

P.O. Box 16

850 07 Bratislava 57

Slovenská republika

Tel.: (421-2) 68 69 23 14

Fax: (421-2) 63 82 40 05

SOOME

Kansallinen turvallisuusviranomainen

Ulkoasiainministeriö/Turvallisuusyksikkö

Kanavakatu 3 A

PL 176

FI-00161 Helsinki

P. (358-9) 16 05 55 10

F. (358-9) 16 05 55 16

ROOTSI

Utrikesdepartementet

SSSB

S-103 39 Stockholm

Telefon (46-8) 405 54 44

Fax (46-8) 723 11 76

ÜHENDKUNINGRIIK

UK National Security Authority

PO Box 49359

GB-London SW1P 1LU

Telephone: + 44-020 7930 8768

Fax + 44-020 7821 8604

„2. liide

Salastatuse tasemete võrdlus

EUROOPA LIIDU SALASTATUSE TASE	TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET	SECRET UE	CONFIDENTIEL UE	RESTREINT UE
Belgia	Très Secret Zeer Geheim	Secret Geheim	Confidentiel Vertrouwelijk	Diffusion restreinte Beperkte Verspreiding
Bulgaaria	Cтpoгo ceкретно	Ceкретно	Поверително	За служебно ползване
Tšehhi Vabariik	Přísně tajné	Tajné	Důvěrné	Vyhrazené
Taani	Yderst hemmeligt	Hemmeligt	Fortroligt	Til tjenestebrug
Saksamaa	Streng geheim	Geheim	VS (1) — Vertraulich	VS — Nur für den Dienstgebrauch
Eesti	Täiesti salajane	Salajane	Konfidentsiaalne	Piiratud
Kreeka	Άκρως Απόρρητο Abr: ΑΑΠ	Απόρρητο Abr: (ΑΠ)	Εμπιστευτικό Αbr: (ΕΜ)	Περιορισμένης Χρήσης Abr: (ΠΧ)
Hispaania	Secreto	Reservado	Confidencial	Difusión Limitada
Prantsusmaa	Très Secret Défense (2)	Secret Défense	Confidentiel Défense	Néant (3)
Iirimaa	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted
Itaalia	Segretissimo	Segreto	Riservatissimo	Riservato
Küpros	Άκρως Απόρρητο Αbr: (AΑΠ)	Απόρρητο Αbr: (ΑΠ)	Εμπιστευτικό Αbr: (ΕΜ)	Περιορισμένης Χρήσης Αbr: (ΠΧ)
Läti	Sevišķi slepeni	Slepeni	Konfidenciāli	Dienesta vajadzībām
Leedu	Visiškai slaptai	Slaptai	Konfidencialiai	Riboto naudojimo
Luksemburg	Très Secret Lux	Secret Lux	Confidentiel Lux	Restreint Lux
Ungari	Szigorúan titkos!	Titkos!	Bizalmas!	Korlátozott terjesztésű!
Malta	L-Ghola Segretezza	Sigriet	Kunfidenzjali	Ristrett
Madalmaad	STG Zeer Geheim	STG Geheim	STG Confidentieel	Departementaalvertrouwelijk
Austria	Streng Geheim	Geheim	Vertraulich	Eingeschränkt
Poola	Ściśle Tajne	Tajne	Poufne	Zastrzeżone
Portugal	Muito Secreto	Secreto	Confidencial	Reservado
Rumeenia	Strict secret de importanță deosebită	Strict secret	Secret	Secret de serviciu
Sloveenia	Strogo tajno	Tajno	Zaupno	Interno
Slovakkia	Prísne tajné	Tajné	Dôverné	Vyhradené
Soome	ERITTÄIN SALAINEN	SALAINEN	LUOTTAMUKSELLINEN	KÄYTTÖ RAJOITETTU
Rootsi	Kvalificerat hemlig	Hemlig	Hemlig	Hemlig
Ühendkuningriik	Top Secret	Secret	Confidential	Restricted

NATO salastatuse tase	Cosmic Top Secret	NATO Secret	NATO Confidential	NATO Restricted
WEU salastatuse tase	Focal Top Secret	WEU Secret	WEU Confidential	WEU Restricted

”

(1) Saksamaa: VS = Verschlusssache

(2) Prantsusmaa: salastatuse taset „Très Secret Défense”, mis hõlmab valitsuse prioriteetseid küsimusi, võib muuta ainult peaministri loal.

(3) Prantsusmaa ei kasuta oma siseriiklikus süsteemis salastatuse taset „DIFFUSION RESTREINTE”. Märgistust „RESTREINT UE” kandvaid dokumente menetleb ja kaitseb Prantsusmaa kooskõlas oma kehtivate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega, mis ei ole nõukogu julgeolekueeskirjadest sugugi vähem ranged.

26.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 164/32

KOMISJONI OTSUS,

25. juuni 2007,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/704/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustus, mille võtmiseks on tehtud ettepanek seoses Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate magneesiumtelliste importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega

(2007/440/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) („algmäärus”), eriti selle artikleid 8 ja 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. OLEMASOLEVAD MEETMED

(1)	Oktoobris 2005 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1659/2005 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(2)	Komisjon kiitis otsusega 2005/704/EÜ (3) heaks äriühingu Yingkou Qinghua Refractories Co. Ltd. (edaspidi „äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

B. HINNAKOHUSTUSE RIKKUMINE

1. Hinnakohustus

a) Äriühingu kohustused seoses hinnakohustusega

(3)	Äriühing nõustus hinnakohustuse raames muu hulgas mitte müüma vaatlusalust toodet Euroopa Ühendusse hinnakohustuses kehtestatud teatavatest miinimumhindadest madalama hinnaga.

(4)	Samuti peab äriühing hinnakohustuse tingimuste kohaselt saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet vaatlusaluse toote müügi kohta Euroopa Ühendusse.

(5)	Hinnakohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustus äriühing lubama ka kohapealseid kontrollkäike oma valdustesse, et kontrollida kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust, ning edastama komisjonile kogu vajamineva teabe.

b) Muud hinnakohustuse sätted

(6)	Hinnakohustuses on sätestatud, et Euroopa Komisjoni heakskiit hinnakohustusele rajaneb vastastikusel usaldusel, seepärast piisab Euroopa Komisjoniga sõlmitud usaldusliku suhte vähimastki rikkumisest, et komisjon hinnakohustuse koheselt tühistaks.

(7)	Samuti on hinnakohustuses sätestatud, et Euroopa Komisjon võib tühistada hinnakohustuse juhul, kui selle heakskiitmise ajal valitsenud olukorras, mille alusel heakskiitev otsus vastu võeti, toimuvad hinnakohustuse rakendamisperioodil mis tahes muutused.

2. Kontrollkäik äriühingusse

(8)	Eelnevaga seoses tehti äriühingu Hiina Rahvavabariigis asuvatesse valdustesse kontrollkäik.

(9)	Kaks päeva enne kontrollkäiku esitas äriühing hinnakohustuse 2006. aasta teise ja kolmanda kvartali aruande läbivaadatud versioonid. Läbivaatamine hõlmas muu hulgas viie tehingu maksetähtaja pikendamist. Need maksetähtaja kohandused põhjustasidki hindade langemise alla minimaalset impordihinda.

(10)

Lisaks tuvastati kontrollkäigul, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimusid Euroopa Ühendusega kauplemise struktuuris muutused. Olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimisperioodil müüs äriühing ühendusse ainult vaatlusalust toodet. Pärast meetmete kehtestamist hakkas äriühing müüma ühenduse klientidele ka teisi tooteid.

(11)	Selline muutus kauplemise struktuuris mõjutab hinnakohustust, kuna sellega kaasneb tõsine ristkompenseerimise oht, s.t hinnakohustusega hõlmamata tooteid võidakse müüa kunstlikult madalate hindadega, et kompenseerida hinnakohustusega hõlmatud toote minimaalset impordihinda.

(12)	Et tuvastada võimalikku kompenseerimist, paluti äriühingul esitada hinnakohustusega hõlmamata toote arvete koopiad, mis olid väljastatud teistele klientidele nii Euroopa Ühenduses kui ka väljaspool.

(13)

Äriühing väitis, et teiste toodete hindade analüüsist pole ristkompenseerimise tuvastamisel kasu, sest toodete kvaliteet ja hinnad erinevad sõltuvalt kliendist. Selle küsimuse selgitamiseks paluti äriühingul esitada hinnakiri, kus tooted on liigitatud kvaliteedi ja klientide kaupa, kuid äriühing keeldus sellest, tuues põhjenduseks, et tegu on meetmetega hõlmamata tooteid puudutava konfidentsiaalse teabega.

(14)

Lõpuks esitas äriühing 2005. ja 2006. aastal väljastatud viie arve koopiad hinnakohustusega hõlmamata toodete kohta. Üks arve oli esitatud kliendile, kes ostis samaaegselt ka hinnakohustusega hõlmatud toodet, teise arve saajaks oli ühenduses asuv klient, kes ei ostnud äriühingult vaatlusalust toodet. Ülejäänud arved olid esitatud väljaspool ühendust asuvatele klientidele.

(15)

Võttes arvesse viiele kliendile müüdud toodete kvaliteedierinevusi tuvastati, et ühenduses asuvalt kliendilt, kes ostis ka hinnakohustusega hõlmatud toodet, küsiti sama kvaliteediga toote eest tunduvalt madalamat hinda kui teiselt ühenduses asuvalt kliendilt, kes ei ostnud hinnakohustusega hõlmatud toodet. Sama hinnavahet täheldati ka teiste, ühendusest väljaspool asuvate klientide puhul. Selline hinnapoliitika oli selge märk, et ristkompenseerimine leidis tõepoolest aset.

3. Hinnapakkumise heakskiitmise tühistamise põhjused

(16)	Nagu kirjeldatud põhjenduses 9, ei täitnud äriühing oma kohustust järgida minimaalset impordihinda hinnakohustusega hõlmatud toote kõigi müügitehingute puhul.

(17)	Lisaks tõi meetmete kehtestamise järgselt muutunud kauplemisstruktuur kaasa tõsise ristkompenseerimise ohu, mis takistab komisjoni hinnakohustusest kinnipidamist tõhusalt jälgimast ja muudab seega hinnakohustuse ebaotstarbekaks.

(18)	Võib arvata, et muutunud kauplemisstruktuur võimaldas äriühingul kompenseerida ühenduse klientidele minimaalse impordihinnaga toimunud müüki kunstlikult madalate hindadega, mida küsiti hinnakohustusega hõlmamata toodete eest.

(19)	Kõnealust muutust kauplemisstruktuuris tuleb käsitleda kui olulist muutust võrreldes olukorraga, mis valitses hinnakohustuse heakskiitmise ajal, ning põhjendustes 10–12 esitatud järeldusi arvestades peaks see viima hinnakohustuse tühistamiseni.

(20)	Lisaks ei täitnud äriühing, keeldudes esitamast hinnakohustusega hõlmamata toodete hinnakirju, algmääruse artikli 8 lõikes 7 ja hinnakohustuses sätestatud asjakohase teabe esitamise kohustust.

(21)	Samuti rikkus äriühingu tõrksus hinnakirjade esitamisel usalduslikku suhet, mis oli hinnakohustuse heakskiitmise aluseks.

4. Kirjalikud esildised

a) Proportsionaalsus

(22)

Äriühing tunnistas, et hinnamoonutus leidis aset. Siiski kinnitas äriühing, et kõikide teiste tehingute hinnad järgisid rangelt minimaalset impordihinda. Lisaks väideti, et lõpphind ei kujunenud minimaalsest impordihinnast oluliselt madalamaks. Eelöeldut arvestades leidis äriühing, et hinnakohustuse tühistamine oleks asetleidnud rikkumistega ebaproportsionaalne.

(23)	Mis puudutab proportsionaalsust, siis tuleb vastuseks neile väidetele rõhutada, et hinnakohustust võttes kohustus äriühing tagama, et kogu selle raames toimuva müügi netomüügihinnad oleksid hinnakohustuses sätestatud minimaalsete impordihindadega võrdsed või sellest kõrgemad.

(24)	Pealegi ei ole algmääruses ei otseselt ega ka kaudselt nõutud, et hinnakohustuse rikkumine peab olema seotud müügi või minimaalse impordihinna teatava miinimumprotsendiga.

(25)	Seda seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, mille kohaselt piisab kohustuse mis tahes rikkumisest, et põhjendada kohustuse heakskiitmise tühistamist. (4)

(26)	Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud väited proportsionaalsuse kohta komisjoni arvamust, et hinnakohustuse rikkumine leidis aset ja et hinnakohustuse tühistamine on rikkumisega proportsionaalne.

b) Kaubandusstruktuuri muutus

(27)	Mis puudutab kauplemisstruktuuri muutust, siis tunnistas äriühing, et ta ei muutnud oma kauplemisstruktuuri tahtlikult, et kompenseerida ühenduse klientidele minimaalse impordihinnaga toimunud müüki hinnakohustusega hõlmamata toodete eest küsitud kunstlikult madalate hindadega.

(28)	Äriühing väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tingitud hinnatõus ja sellele järgnenud vaatlusaluse toote müügi langus Euroopa Ühenduse turul ajendasid äriühingut välja töötama uusi tooteid meetmete rakendusalast väljaspool, et hoida ühendusega kauplemise taset.

(29)

Vastuseks neile väidetele tuleb rõhutada, et kauplemisstruktuuri muutus iseenesest toob kaasa tõsise ristkompensatsiooni ohu, olgu selle põhjus milline tahes. Komisjon ei kiida tavaliselt hinnakohustust heaks, kui ristkompensatsiooni oht on kõrge. Seetõttu on kauplemisstruktuuri muutus hinnakohustuse rakendamisperioodil komisjonile juba iseenesest piisav põhjus hinnakohustuse tühistamiseks, sest see muudab hinnakohustuse järelevalve ebaotstarbekaks sõltumata sellest, kas ristkompenseerimine tegelikult toimus või mitte.

(30)	Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud sellekohased väited komisjoni arvamust, et kauplemisstruktuuri muutus suurendas märkimisväärselt ristkompenseerimise ohtu.

c) Kompenseerimisskeem

(31)

Äriühing teatas lisaks, et uue tootega turule tulles on äris laialdaselt levinud ja mõistlik strateegia pakkuda klientidele soodsaid hindu ning et selle põhjal ei saa veel järeldada, nagu oleks toimunud ristkompenseerimine, eriti kuna uue toote müügimahud ei olnud kaugeltki nii suured, et need oleksid täielikult kompenseerinud hinnakohustusega hõlmatud toote müügis toimunud langust.

(32)

Selle väite vastuseks tuleb toonitada, et soodsat hinda pakuti ainult kliendile, kes ostis lisaks muudele toodetele ka hinnakohustusega hõlmatud toodet. Seda hinda ei pakutud teisele ELis asuvale kliendile, kes ei ostnud hinnakohustusega hõlmatud toodet. Tõsiasi, et teiselt ELis asuvalt kliendilt küsiti sama kvaliteediga toote eest väga kõrget hinda, seab need argumendid kahtluse alla ja kõneleb selle poolt, et ristkompenseerimine ikkagi toimus.

(33)	Lisaks tuleb rõhutada, et ristkompenseerimise tuvastamisel ei pea komisjon näitama oma seisukoha kaalukuse ja proportsionaalsuse põhjenduseks, et vaatlusaluse toote müügi langust kompenseeriti samaväärse tõusuga uute toodete müügis.

d) Esitatav teave

(34)	Lisaks vaidlustas äriühing selle, nagu oleks ta keeldunud esitamast hinnakohustusega hõlmamata toodete hinnakirju, ning väitis, et ühtne hinnakiri puudub, kuna eri klientidele eri piirkondades kehtivad erinevad hinnad.

(35)	Vastuseks sellele väitele tuleb meenutada, et äriühingul paluti just selle küsimuse selgitamiseks esitada olemasolevad hinnakirjad, kuid äriühing ei soovinud seda teha, väites, et need sisaldavad konfidentsiaalset teavet hinnakohustusega hõlmamata toodete kohta.

(36)	Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud sellekohased väited komisjoni arvamust, et äriühing ei täitnud algmääruse artikli 8 lõikes 7 sätestatud kohustust võimaldada vajamineva teabe kontrollimist.

C. OTSUSE 2005/704/EÜ KEHTETUKS TUNNISTAMINE

(37)	Eelöeldut arvestades tuleks hinnakohustuse heakskiitmine tühistada ja otsus 2005/704/EÜ kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt peaks äriühingult pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldama määruse (EÜ) nr 1659/2005 artikli 1 lõikega 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus 2005/704/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2) ELT L 267, 12.10.2005, lk 1.

(3) ELT L 267, 12.10.2005, lk 27.

(4) Vt samal teemal kohtuasi T-51/96, Miwon v. nõukogu [EKL 2000, lk II-1841], lõige 52; kohtuasi T-340/99 Arne Mathisen AS v. nõukogu [EKL 2002, lk II-2905], lõige 80.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 164

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 26. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 719/2007, 25. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 234/2004, milles käsitletakse teatavaid piiranguid Libeeria suhtes	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 720/2007, 25. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	2
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 721/2007, 25. juuni 2007, millega kohandatakse määrust (EÜ) nr 884/2006, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 722/2007, 25. juuni 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa ( 1 )	7

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	41,5
	MK	39,3
	TR	96,0
	ZZ	58,9
0707 00 05	JO	159,1
	TR	152,1
	ZZ	155,6
0709 90 70	TR	88,0
0709 90 70	ZZ	88,0
0805 50 10	AR	49,6
	TR	92,6
	UY	68,9
	ZA	59,5
	ZZ	67,7
0808 10 80	AR	91,1
	BR	93,8
	CA	102,7
	CL	84,7
	CN	80,2
	CO	90,0
	NZ	97,7
	US	108,0
	UY	91,5
	ZA	101,5
	ZZ	94,1
0809 10 00	TR	206,1
0809 10 00	ZZ	206,1
0809 20 95	TR	275,3
	US	382,9
	ZZ	329,1
0809 30 10 , 0809 30 90	CL	101,4
	ZA	88,5
	ZZ	95,0
0809 40 05	IL	251,9
0809 40 05	ZZ	251,9

27. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 370	L 30
L 371	L 45
L 373	L 121
L 375	L 70

29. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 387	L 34

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/438/EÜ
*	Nõukogu otsus, 18. juuni 2007, millega muudetakse otsust 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad	24
	Komisjon
	2007/439/EÜ
*	Komisjoni otsus, 25. juuni 2007, millega muudetakse otsust 2004/452/EÜ, millega kehtestatakse asutuste nimekiri, mille teadlastele võimaldatakse juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2565 all) ( 1 )	30
	2007/440/EÜ
*	Komisjoni otsus, 25. juuni 2007, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/704/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustus, mille võtmiseks on tehtud ettepanek seoses Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate magneesiumtelliste importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega	32

		Parandused
	*	Komisjoni 16. mai 2003. aasta otsuse 2003/369/EÜ (millega muudetakse otsust 85/377/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus) parandus ( ELT L 127, 23.5.2003 ) (Eestikeelne eriväljaanne 2004, 03. Põllumajandus, 38. köide, lk 564)	36

30. detsembri 2006. aasta ELT	Parandatud ELT (2007)
L 396	L 136
L 400	L 54
L 405	L 29
L 407	L 44
L 408	L 47
L 409	L 36
L 410	L 40
L 411	L 27
L 413	L 50


	(1) EMPs kohaldatav tekst