I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 154/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/23/EÜ,

23. mai 2007,

pürotehniliste toodete turule laskmise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liikmesriikides kehtivad erinevad õigus- ja haldusnormid pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, eriti ohutuse ning toimimise näitajate osas.

(2)

Kuna need õigus- ja haldusnormid võivad ühenduses tekitada kaubandustõkkeid, tuleb need ühtlustada, et kindlustada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul ning tagada samal ajal inimeste tervise kaitse ning ohutuse ja tarbijate ning professionaalsete lõppkasutajate kaitse ohutuse kõrge tase.

(3)

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) (3) reguleerimisalasse ei kuulu pürotehnilised tooted ja selles märgitakse, et pürotehniliste toodete puhul on vajalikud asjakohased meetmed, mille abil tagataks tarbijate kaitse ja ohutus üldsuse jaoks ning et selles valdkonnas on kavas koostada täiendav direktiiv.

(4)	Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (4) on kehtestatud ohutusnõuded rajatistele, kus hoitakse lõhkeaineid, sealhulgas pürotehnilisi aineid.

(5)	Pürotehniliste toodete hulka peaksid kuuluma ilutulestikud, teatri pürotehnilised tooted ja tehniliseks otstarbeks mõeldud pürotehnilised tooted, näiteks turvapatjade või turvavööde eelkinnitite gaasigeneraatorid.

(6)	Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada nende pürotehniliste toodete suhtes, mille suhtes kohaldatakse nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (5) ja selles mainitud asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone.

(7)	Nõuetekohaselt kõrgetasemelise kaitse tagamiseks peaksid pürotehnilised tooted olema liigitatud peamiselt ohutaseme järgi seoses nende kasutusliigi, otstarbe ja müratasemega.

(8)

Vastavalt nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis (uus lähenemisviis tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele) (6) esitatud põhimõtetele peaks pürotehniline toode esmakordsel ühenduse turule laskmisel olema kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liikmesriikide religioosseid, kultuurilisi ja traditsioonilisi pidustusi silmas pidades ei tuleks ilutulestikke, mis on tootja poolt oma tarbeks toodetud ja liikmesriigi poolt tema territooriumil kasutamiseks heaks kiidetud, käsitada turule lastutena ja seetõttu ei tohiks olla nende puhul vajalik käesoleva direktiivi järgimine.

(9)

Seoses pürotehniliste toodete kasutamisest tuleneva ohuga on asjakohane kehtestada nende tarbijatele müümise ja kasutamise puhul vanusepiirangud ning tagada nende ohutuks kasutamiseks piisava ja asjakohase teabe kandmine märgistele, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda. Sätestada tuleks teatavate pürotehniliste toodete kättesaadavaks tegemine üksnes vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi omavatele volitatud spetsialistidele. Sõidukite pürotehniliste toodete osas peaksid märgistamise nõuded võtma arvesse praeguseid tavasid ja asjaolu, et neid tooteid tarnitakse üksnes professionaalsetele kasutajatele.

(10)

Pürotehniliste toodete ning eriti ilutulestike kasutamistavad ja -traditsioonid on asjaomastes liikmesriikides väga erinevad. Seepärast tuleb elanikkonna turvalisuse ja ohutuse huvides lubada liikmesriikidel võtta siseriiklikke meetmeid teatavat liiki ilutulestike kasutatavuse või elanikkonnale müümise piiramiseks.

(11)	On asjakohane kehtestada pürotehnilistele toodetele olulised ohutusnõuded, et kaitsta tarbijaid ja hoida ära õnnetusjuhtumeid.

(12)

Pürotehniliste toodete vastavuse eest käesolevale direktiivile, eriti nimetatud olulistele ohutusnõuetele, peaks vastutama tootja. Kui tootja ei ole ühenduses asutatud, peaks füüsiline või juriidiline isik, kes impordib ühendusse pürotehnilisi tooteid, tagama, et tootja on täitnud käesoleva direktiiviga määratud kohustused või võtma enda kanda kõik tootja kohustused.

(13)

Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalik keelata, piirata või takistada pürotehniliste toodete vaba liikumist juhul, kui olulised ohutusnõuded on täidetud. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad tootjate, edasimüüjate ja importijate litsentsimist liikmesriikide poolt.

(14)	Olulistele ohutusnõuetele vastavuse tõendamise protsessi lihtsustamiseks töötatakse välja selliste pürotehniliste toodete kavandamise, tootmise ja katsetamise harmoneeritud standardid.

(15)

Euroopa harmoneeritud standardeid koostavad, võtavad vastu ja muudavad Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI). Need organisatsioonid on tunnistatud pädevaks vastu võtma harmoneeritud standardeid, mida nad koostavad vastavalt oma organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahelise koostöö suunistele (7) ning menetluse kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (8). Sõidukite pürotehniliste toodete osas tuleks Euroopa sõidukite koostisosade tööstuse rahvusvahelist suunitlust silmas pidades võtta arvesse asjaomaseid rahvusvahelisi ISO standardeid.

(16)	Vastavalt tehnilise ühtlustamise ja standardimise uuele lähenemisviisile tuleks harmoneeritud standarditega kooskõlas toodetud pürotehniliste toodete suhtes kohaldada vastavuseeldust käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

(17)

Nõukogu tutvustas vastavushindamismenetluse rakendamise ühtlustamise võimalusi oma 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (9). Nende moodulite kohaldamine pürotehniliste toodete suhtes võimaldab kindlaks määrata tootja ning vastavushindamismenetlusse kaasatud asutuste vastutuse, arvestades asjaomaste pürotehniliste toodete olemust.

(18)	Teavitatud asutused peaksid käsitama sarnase väliskujunduse, otstarbe või toimega pürotehnilisi tooteid tooteperedena.

(19)	Turule laskmiseks peaksid pürotehnilised tooted kandma CE-märgist, mis näitab nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele, et need saaksid ühenduses vabalt liikuda.

(20)

Vastavalt tehnilise ühtlustamise ja standardimise uuele lähenemisviisile on vajalik kaitseklausli menetlus, et võimaldada pürotehnilise toote vastavuse või puuduste vaidlustamist. Seega peaksid liikmesriigid võtma kõik asjakohased meetmed, et keelata või piirata nende toodete turule laskmist, mis kannavad CE-märgist või kõrvaldada sellised tooted turult, kui nad ohustavad sihtotstarbelisel kasutamisel tarbijate tervist ja ohutust.

(21)	Transpordi ohutuse osas on pürotehniliste toodete transpordi eeskirjad sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja lepingutes, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovitustes ohtlike kaupade transpordi kohta.

(22)	Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade rakendamise. Nimetatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)

Tootjate ja importijate huvides on tarnida ohutuid tooteid, et vältida vastutusega kaasnevaid kulusid isikutele ja eraomandile kahju tekitavate puudusega toodete eest. Selles osas täiendab käesolevat direktiivi nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, (10) kuna nimetatud direktiiv kehtestab tootjatele ja importijatele range vastutussüsteemi ning tagab tarbijatele asjakohasel tasemel kaitse. Lisaks näeb käesolev direktiiv ette, et teavitatud asutused peavad ametialase tegevuse osas olema piisavalt kindlustatud, välja arvatud juhul, kui sellist vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või kui katsete eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

(24)

Väga oluline on ette näha üleminekuperiood, et võimaldada kindlaks määratud valdkondade siseriiklikke õigusakte järk-järgult kohandada. Tootjatele ja importijatele tuleb anda aega kasutada õigusi, mis on neile antud enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtinud siseriiklike eeskirjadega, näiteks õigust müüa oma toodetud toodete varusid. Lisaks sellele võimaldaks käesoleva direktiivi kohaldamiseks ettenähtud konkreetsed üleminekuperioodid lisaaega harmoneeritud standardite vastuvõtmiseks ja käesoleva direktiivi kiire rakendamise tagamiseks, et tõhustada tarbijate kaitset.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(27)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta ühenduse meetmed, mis käsitlevad ÜRO soovitusi, pürotehniliste toodete märgistamisnõudeid ning II ja III lisa kohandamist ohutusnõuete ja vastavushindamismenetlustega seotud tehnilise arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid või täiendada seda, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivkomiteemenetlusele.

(28)	Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (12) punktile 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama enda ja ühenduse huvides vastavustabeleid, milles oleks võimalikult üksikasjalikult toodud seos direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid ja reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis kehtestatakse eeskirjad, mille eesmärk on saavutada pürotehniliste toodete vaba liikumine siseturul, tagades samal ajal kõrgetasemelise inimeste tervise kaitse, avaliku julgeoleku ning tarbijate kaitse ja ohutuse ning võttes arvesse asjakohaseid keskkonnakaitsega seotud aspekte.

2. Käesolevas direktiivis kehtestatakse olulised ohutusnõuded, millele pürotehnilised tooted peavad turule laskmiseks vastama.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 2 lõigetes 1 kuni 5 määratletud pürotehniliste toodete suhtes.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)	pürotehniliste toodete suhtes, mis on siseriiklike õigusaktide kohaselt ettenähtud mittekaubanduslikuks kasutamiseks relvajõudude, politsei või päästeteenistuse poolt;

b)	direktiivi 96/98/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete suhtes;

c)	lennundustööstuses kasutamiseks ettenähtud pürotehniliste toodete suhtes;

d)	mänguasjade jaoks ettenähtud löökkapslite ning muude toodete suhtes, mis kuuluvad nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiivi 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (13) reguleerimisalasse;

e)	direktiivi 93/15/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvate lõhkeainete suhtes;

f)	laskemoona suhtes, see tähendab kaasaskantavates tulirelvades, muudes tulirelvades ja suurtükiväerelvades kasutatavate lendkehade ja paiskelaengute ja paukpadrunite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„pürotehniline toode” - toode, mis sisaldab lõhkeainet või lõhkeainete segu, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil;

„turule laskmine” - üksiktoote ühenduse turul esmakordselt tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine selle levitamiseks ja/või kasutamiseks. Ilutulestikke, mis on tootja poolt oma tarbeks toodetud ja liikmesriigi poolt tema territooriumil kasutamiseks heaks kiidetud, ei käsitata turule lastutena;

3)	„ilutulestik” - meelelahutusliku otstarbega pürotehniline toode;

4)	„teatri pürotehnilised tooted” – pürotehnika, mis on ettenähtud kasutamiseks sise- või välislaval, sealhulgas filmi- ja teletoodangus või muul sarnasel eesmärgil;

5)	„sõidukitele mõeldud pürotehnilised tooted” - sõidukite ohutusseadmete osad, mis sisaldavad pürotehnilisi aineid, mida kasutatakse nende või muude seadmete aktiveerimiseks;

6)	„tootja” - füüsiline või juriidiline isik, kes kavandab ja/või toodab pürotehnilist toodet või kes on lasknud sellist toodet kavandada ja toota eesmärgiga see oma nimel või oma kaubamärgi all turule lasta;

7)	„importija” - ühenduses asutatud juriidiline või füüsiline isik, kes laseb oma äritegevuse käigus esimest korda ühenduse turule kolmandast riigist pärit pürotehnilise toote;

8)	„edasimüüja” – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, kes laseb oma äritegevuse käigus turule pürotehnilise toote;

9)	„harmoneeritud standard” - Euroopa standard, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioon komisjoni volitusel vastavalt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlusele ning mille järgimine ei ole kohustuslik;

10)	„erialaste teadmistega isik” - isik, keda liikmesriik on volitanud oma territooriumil käsitsema ja/või kasutama artiklis 3 määratletud 4. kategooria ilutulestikku, T2. kategooria teatri pürotehnilisi tooteid ja/või P2. kategooria muid pürotehnilisi tooteid.

Artikkel 3

Kategooriatesse jaotamine

1. Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutaseme, sealhulgas nende mürataseme järgi. Artiklis 10 osutatud teavitatud asutused kinnitavad kategooriatesse jaotamise vastavushindamismenetluse osana vastavalt artiklile 9.

Kategooriatesse jaotamine toimub järgmiselt:

ilutulestikud

1. kategooria:	väga madala ohutaseme ja minimaalse müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;
2. kategooria:	madala ohutaseme ja madala müratasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;
3. kategooria:	keskmise ohutasemega ilutulestikud, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist;
4. kategooria:	kõrge ohutasemega ilutulestikud, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud (tavanimetusega „professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestikud”) ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist;

teatri pürotehnilised tooted

T1. kategooria:	laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mis on madala ohutasemega;
T2. kategooria:	laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud;

muud pürotehnilised tooted

P1. kategooria:	madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis pole ilutulestikud ega madala ohutasemega teatri pürotehnilised tooted;
P2. kategooria:	pürotehnilised tooted, mis pole ilutulestikud ega madala ohutasemega teatri pürotehnilised tooted ning mida võivad käsitseda või kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni menetlustest, mille kohaselt nad teevad kindlaks ja volitavad erialaste teadmistega isikuid.

Artikkel 4

Tootja, importija ja edasimüüja kohustused

1. Tootja tagab turule lastud pürotehniliste toodete vastavuse I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2. Kui tootja ei ole ühenduses asutatud, tagab pürotehniliste toodete importija, et tootja on täitnud oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused või võtab need kohustused enda kanda.

Importija on nende kohustustega seoses vastutav ühenduse asutuste ja organite ees.

3. Edasimüüjad toimivad nõuetekohase hoolsusega vastavalt kehtivale ühenduse õigusele. Eelkõige kontrollivad nad, et pürotehnilisel tootel oleks nõutud vastavusmärgis(ed) ja et sellega oleksid kaasas nõutud dokumendid.

4. Pürotehniliste toodete tootjad:

a)	esitavad pürotehnilise toote artiklis 10 osutatud teavitatud asutusele, kes viib läbi artikli 9 kohase vastavushindamismenetluse;

b)	kinnitavad pürotehnilisele tootele CE-märgise ja märgistavad selle kooskõlas artikliga 11 ja artikliga 12 või 13.

Artikkel 5

Turule laskmine

1. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et pürotehnilisi tooteid võiks turule lasta üksnes siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, kannavad CE-märgist ning kui nende puhul on järgitud vastavushindamisega seotud kohustusi.

2. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks et pürotehnilised tooted ei kannaks põhjendamatult CE-märgist.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1. Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate pürotehniliste toodete turule laskmist.

2. Käesoleva direktiivi sätted ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad selleks, et keelata või piirata 2. ja 3. kategooria ilutulestike, teatri pürotehniliste toodete ja muude pürotehniliste toodete omamist, kasutamist ja/või laiemale avalikkusele müümist avaliku korra, julgeoleku või ohutuse või keskkonnakaitse huvides.

3. Liikmesriigid ei takista pürotehniliste toodete turustamiseks korraldatavatel messidel, näitustel ja esitlustel käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate pürotehniliste toodete esitlemist ega kasutamist, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud kõnealuse messi, näituse või esitluse nimi ja kuupäev ning kõnealuste toodete mittevastavus ning selgitatud, et neid ei või müüa seni, kuni tootja (kui tegemist on ühenduses asutatud tootjaga) või importija pole neid käesoleva direktiivi sätetega vastavusse viinud. Sellistel üritustel rakendatakse kõiki asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kohaseid ohutusmeetmeid.

4. Liikmesriigid ei takista teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil toodetud ning käesoleva direktiivi sätetele mittevastavate pürotehniliste toodete vaba liikumist ja kasutamist, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud kõnealuste toodete mittevastavus ja asjaolu, et need on kättesaadavad üksnes teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärkidel.

Artikkel 7

Vanusepiirid

1. Pürotehnilisi tooteid ei müüda ega tehta muul viisil kättesaadavaks tarbijatele, kes on nooremad kui:

a)	ilutulestike puhul: 1. kategooria: 12 aastat; 2. kategooria: 16 aastat; 3. kategooria: 18 aastat;

b)	muude pürotehniliste toodete ja teatri pürotehniliste toodete puhul: T1. ja P1. kategooria: 18 aastat.

2. Liikmesriigid võivad tõsta lõikes 1 sätestatud vanusepiire avaliku korra, julgeoleku või ohutuse huvides. Liikmesriigid võivad ka nimetatud vanusepiiri alandada erialase koolituse läbinud või seda läbivate isikute puhul.

3. Tootjad, importijad ja edasimüüjad ei müü ega tee muul viisil kättesaadavaks järgmisi pürotehnilisi tooteid muudele kui erialaste teadmistega isikutele:

a)	4. kategooria ilutulestikud;

b)	P2. kategooria pürotehnilised tooted ja T2. kategooria teatri pürotehnilised tooted.

Artikkel 8

Harmoneeritud standardid

1. Komisjon võib vastavalt direktiivis 98/34/EÜ sätestatud menetlustele taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt käesolevat direktiivi toetavate Euroopa standardite koostamist või läbivaatamist või ergutada asjaomaseid rahvusvahelisi organeid koostama või läbi vaatama rahvusvahelisi standardeid.

2. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas selliste harmoneeritud standardite viited.

3. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standardeid tunnustatakse ja et need võetakse vastu. Liikmesriigid loevad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid pürotehnilisi tooteid, mis vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, millega võetakse üle Euroopa Liidu Teatajas avaldatud standardid, vastavaks I lisas osutatud olulistele ohutusnõuetele. Liikmesriigid avaldavad viited siseriiklikele standarditele, millega harmoneeritud standardid üle võetakse.

Harmoneeritud standardite siseriiklikku õigusesse ülevõtmise heakskiitmisel avaldavad liikmesriigid nende ülevõtmiste viitenumbrid.

4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud harmoneeritud standardid ei vasta täielikult I lisas osutatud olulistele ohutusnõuetele, võib komisjon või asjaomane liikmesriik suunata küsimuse koos põhjendustega direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud alalisele komiteele. Alaline komitee esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul alates küsimuse saamisest. Alalise komitee arvamusest lähtudes teatab komisjon liikmesriikidele, milliseid meetmeid seoses harmoneeritud standardite ja lõikes 2 osutatud avaldamisega tuleks võtta.

Artikkel 9

Vastavushindamismenetlused

Pürotehniliste toodete vastavuse hindamiseks kasutab tootja ühte järgmistest menetlustest:

II lisa 1. osas osutatud EÜ tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul kas:

i)	II lisa 2. osas osutatud tüübivastavusmenetlus (moodul C) või

ii)	II lisa 3. osas osutatud tootmiskvaliteedi tagamise menetlus (moodul D) või

iii)	II lisa 4. osas osutatud tootekvaliteedi tagamise menetlus (moodul E);

b)	II lisa 5. osas osutatud tooteühiku kinnitamise menetlus (moodul G); või

c)	II lisa 6. osas osutatud täielik tootekvaliteedi tagamise menetlus (moodul H) 4. kategooria ilutulestike puhul.

Artikkel 10

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kelle nad on määranud artiklis 9 osutatud vastavushindamismenetluste teostajaks, konkreetsed ülesanded, mida need asutused on määratud täitma, ja komisjoni poolt neile eelnevalt antud tunnuskoodid.

2. Komisjon teeb oma veebilehel üldsusele kättesaadavaks teavitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja ülesanded, mida need on määratud täitma. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

3. Liikmesriigid kohaldavad komisjonile teatatud asutuste hindamisel III lisas toodud miinimumnõudeid. Asutuste puhul, mis vastavad asjakohastes harmoneeritud standardites teavitatud asutuste jaoks sätestatud hindamiskriteeriumitele, eeldatakse asjakohaste miinimumnõuete rahuldamist.

4. Kui liikmesriik on teatavast asutusest komisjonile teatanud ja avastab, et see ei täida enam lõikes 3 osutatud miinimumnõudeid, tühistab ta kõnealuse teatise. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

5. Kui teatis asutuse kohta tühistatakse, jäävad kõnealuse asutuse väljastatud vastavushindamise tõendid ja seotud dokumendid kehtivaks seni, kuni ei ole tõendatud, et eksisteerib vahetu ja otsene oht tervisele ja ohutusele.

6. Komisjon teeb oma veebilehel üldsusele kättesaadavaks teatise tühistamise asjaomase asutuse kohta.

Artikkel 11

CE-märgise kinnitamise kohustus

1. Pärast artiklile 9 kohase vastavushindamise edukat läbimist kannab tootja CE-märgise nähtavalt, kergesti loetavalt ja muutmiskindlalt pürotehnilistele toodetele või kui see ei ole võimalik, siis toote külge kinnitatud tunnusmärgile või toote pakendile. Tunnusmärk peab olema selline, et selle teistkordne kasutamine oleks võimatu.

CE-märgise näidis vastab otsusele 93/465/EMÜ.

2. Pürotehnilistele toodetele ei tohi kinnitada mis tahes märgiseid või silte, mille tähenduse ja vormi võivad kolmandad isikud CE-märgisega segamini ajada. Muid märgiseid võib pürotehnilistele toodetele kinnitada tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.

3. Kui pürotehniliste toodete suhtes kohaldatakse muud ühenduse õigusakti, milles käsitletakse teisi aspekte ning nähakse ette CE-märgise kinnitamine tootele, osutatakse märgisel sellele, et eespool nimetatud toode peab vastama ka selle suhtes kohaldatava muu õigusakti sätetele.

Artikkel 12

Muude kui sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete märgistamine

1. Tootja tagab muude kui sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete nõuetekohase, nähtava, kergelt loetava ja muutmiskindla märgistamise selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus toode tarbijale müüakse.

2. Pürotehnilise toote märgisele kantakse vähemalt tootja nimi ja aadress või, kui tootja ei ole ühenduses asutatud, tootja nimi ning importija nimi ja aadress, toote nimetus ja liik, artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud vanuse alampiirid, asjaomane kategooria ja kasutusjuhend, 3. ja 4. kategooria ilutulestiku puhul tootmisaasta ning vajaduse korral minimaalne ohutu kaugus. Märgisele kantakse aktiivse lõhkematerjali ekvivalentne netokogus (NEQ).

3. Ilutulestiku puhul esitatakse lisaks järgmine miinimumteave:

1. kategooria:	vajaduse korral: „üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus;
2. kategooria:	„üksnes väljas kasutamiseks” ja vajadusel minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);
3. kategooria:	„üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused);
4. kategooria:	„kasutamiseks üksnes erialaste teadmistega isikutele” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused).

4. Teatri pürotehniliste toodete puhul esitatakse lisaks järgmine miinimumteave:

T1. kategooria:	vajaduse korral: „üksnes väljas kasutamiseks” ja minimaalne ohutu kaugus;
T2. kategooria:	„kasutamiseks üksnes erialaste teadmistega isikutele” ja minimaalne ohutu kaugus (minimaalsed ohutud kaugused).

5. Kui pürotehnilisel tootel pole piisavalt ruumi lõigetes 2 kuni 4 osutatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse teave väikseimal pakendiosal.

6. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata pürotehnilistele toodete suhtes, mida kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 6 lõikega 3 näidatakse pürotehniliste toodete turustamiseks korraldatavatel messidel, näitustel ja esitlustel või mida vastavalt artikli 6 lõikele 4 toodetakse teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil.

Artikkel 13

Sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete märgistamine

1. Sõidukitele mõeldud pürotehniliste toodete märgisele kantakse tootja nimi või, kui tootja ei ole ühenduses asutatud, importija nimi, toote nimetus ja liik ning ohutusjuhend.

2. Kui tootel ei ole piisavalt ruumi lõikes 1 osutatud märgistamisnõuete täitmiseks, esitatakse asjaomane teave pakendil.

3. Professionaalsetele kasutajale väljastatakse tema poolt soovitud keeles ohutuskaart, mis on koostatud vastavalt komisjoni 27. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/58/EÜ (millega muudetakse teist korda direktiivi 91/155/EMÜ) (14) lisale.

Ohutuskaart võidakse esitada paberil või elektrooniliselt, tingimusel et adressaadil on vajalikud vahendid sellele juurdepääsemiseks.

Artikkel 14

Turujärelevalve

1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et pürotehnilisi tooteid võiks turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ja ohutust.

2. Liikmesriigid teostavad regulaarset kontrolli pürotehniliste toodete üle nende sisenemisel ühendusse ning ladustamis- ning tootmiskohtadel.

3. Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et pürotehniliste toodete toomisel ühendusesse peetaks kinni käesolevas direktiivis sätestatud ohutuse, avaliku julgeoleku ja kaitse nõuetest.

4. Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turule lastud toodete üle asjakohast järelevalvet, võttes nõuetekohaselt arvesse CE-märgist kandvate toodete vastavuseeldust.

5. Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni oma turujärelevalve alasest tegevusest.

6. Kui liikmesriik tuvastab, et CE-märgist kandev pürotehniline toode, millel on kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt, võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, võtab ta kõik asjakohased ajutised meetmed nimetatud toote turult kõrvaldamiseks, selle turule laskmise keelamiseks või selle vaba liikumise piiramiseks. Liikmesriik teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

7. Komisjon teeb oma veebilehel üldsusele kättesaadavaks nende toodete nimetused, mis lõike 6 kohaselt on turult kõrvaldatud, keelustatud või mida võib lasta turule piirangutega.

Artikkel 15

Kiire teavitamine tõsist ohtu põhjustavatest toodetest

Kui liikmesriigil on piisavalt põhjust uskuda, et mõni pürotehniline toode ohustab tõsiselt inimeste tervist ja/või ohutust ühenduses, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teeb asjakohase hindamise. Ta teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike hindamise taustast ja tulemustest.

Artikkel 16

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriik ei nõustu teise liikmesriigi ajutiste meetmetega, mis on võetud vastavalt artikli 14 lõikele 6, või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus ühenduse õigusaktidega, konsulteerib komisjon viivitamatult kõigi asjaosalistega, annab meetmele hinnangu ja võtab seisukoha, kas nimetatud meetmed on õigustatud või mitte. Komisjon teavitab oma seisukohast liikmesriike ja huvitatud isikuid.

Kui komisjon on seisukohal, et siseriiklikud meetmed on õigustatud, võtavad teised liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada ohtliku toote kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni.

Kui komisjon on seisukohal, et siseriiklikud meetmed ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik need.

2. Kui lõikes 1 osutatud ajutised meetmed põhinevad harmoneeritud standardites olevatel puudustel, suunab komisjon küsimuse direktiivi 98/34/EÜ kohaselt moodustatud alalisele komiteele, kui meetmed võtnud liikmesriik jääb oma seisukoha juurde, ning komisjon või nimetatud liikmesriik algatab artiklis 8 osutatud menetluse.

3. Kui nõuetele mittevastav pürotehniline toode kannab CE-märgist, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed märgistuse tootele kinnitanud isiku vastu ning teatab sellest komisjonile. Komisjon teavitab teisi liikmesriike.

Artikkel 17

Keeldu või piirangut hõlmavad meetmed

1. Iga käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetme puhul, millega:

a)	keelatakse või piiratakse toote turule laskmist või

b)	kõrvaldatakse toode turult;

esitatakse täpselt kõnealuse meetme põhjused. Sellistest meetmetest teatatakse viivitamata asjaosalisele, keda teavitatakse samal ajal ka talle kõnesoleva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide raames kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ning nende kasutamise tähtaegadest.

2. Lõikes 1 osutatud meetme puhul peaks asjaosalisel olema võimalus esitada eelnevalt oma seisukoht, välja arvatud juhul, kui selline konsulteerimine ei ole võimalik võetava meetme kiireloomulisuse tõttu, eriti kui seda tingivad rahvatervise või avaliku ohutuse nõuded.

Artikkel 18

Rakendusmeetmed

1. Järgmised meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, sealhulgas täiendada seda, lisades uusi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivkomiteemenetlusele:

a)	kohandused, mis on vajalikud Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni mis tahes tulevaste soovitustega arvestamiseks;

b)	II ja III lisa kohandamine tehnilise arenguga;

c)	artiklites 12 ja 13 esitatud märgistamisnõuete kohandamine.

2. Järgmised meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele:

a)	jälgitavussüsteemi koostamine, kaasa arvatud registreerimisnumbrid ja ELi tasandi register, pürotehniliste toodete ja nende tootjate kindlakstegemiseks;

b)	ühiste kriteeriumide koostamine pürotehniliste toodetega seotud õnnetusi käsitlevate andmete regulaarseks kogumiseks ja uuendamiseks.

Artikkel 19

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1-4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 20

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagavad nende eeskirjade rakendamise. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võtavad samuti vastu vajalikud meetmed, mis võimaldavad neil kinni pidada käesolevale direktiivile mittevastavate pürotehniliste toodete saadetised.

Artikkel 21

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 4. jaanuariks 2010. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud sätete teksti.

2. Nad kohaldavad nimetatud sätteid 1., 2. ja 3. kategooria ilutulestike suhtes hiljemalt 4. juuliks 2010 ja muude pürotehniliste toodete, 4. kategooria ilutulestike ja teatri pürotehniliste toodete suhtes hiljemalt 4. juuliks 2013.

3. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete avaliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

5. Enne lõikes 2 osutatud asjakohast kuupäeva väljastatud siseriiklikud load kehtivad loa väljastanud liikmesriigi territooriumil kuni aegumiskuupäevani või kuni kümne aasta möödumiseni käesoleva direktiivi jõustumisest, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.

6. Erandina lõikest 5 kehtivad enne lõikes 2 osutatud asjakohast kuupäeva sõidukitele mõeldud pürotehnilistele toodetele väljastatud siseriiklikud load kuni nende aegumiseni.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 23

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. mai 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GLOSER

(1) ELT C 195, 18.8.2006, lk 7.

(2) Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. aprilli 2007. aasta otsus.

(3) EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/105/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 97).

(5) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

(6) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(7) ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.

(8) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(9) EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

(10) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/34/EÜ (EÜT L 141, 4.6.1999, lk 20).

(11) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(12) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(13) EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1.

(14) EÜT L 212, 7.8.2001, lk 24.

I LISA

Olulised ohutusnõuded

1.	Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik pürotehnilised tooted vastama tootja poolt ettenähtud parameetritele.

2.	Kõik pürotehnilised tooted tuleb kavandada ja toota selliselt, et neid oleks võimalik keskkonda võimalikult vähe mõjutava asjakohase protsessi abil ohutult kõrvaldada.

Kõik eesmärgipäraselt kasutatavad pürotehnilised tooted peavad nõuetekohaselt toimima.

Kõik pürotehniliste toodetega tehtavad katsed peavad toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus pürotehnilist toodet kasutama hakatakse.

Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada ja katsetada allpool loetletud teavet ja omadusi:

a)	väliskujundus, konstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas üksikasjalik keemiline koostis (kasutatud ainete mass ja protsent) ning mõõtmed;

b)	pürotehnilise toote füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi tavaliste prognoositavate keskkonnatingimuste korral;

c)	tundlikkus tavalise prognoositava käitlemise ja transpordi suhtes;

d)	kõikide komponentide vastastikune sobivus, kui pidada silmas nende keemilist stabiilsust;

e)	pürotehnilise toote niiskuskindlus, kui pürotehniline toode on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui niiskus võib pürotehnilise toote ohutust või töökindlust kahjustada;

f)	vastupidavus madalatele ja kõrgetele temperatuuridele, kui pürotehniline toode on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või pürotehnilise toote kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada pürotehnilise toote ohutust või töökindlust;

g)	enneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad turvaelemendid;

h)	nõuetekohased juhised ja vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise (sealhulgas ohutud kaugused) ja kõrvaldamise kohta;

i)	pürotehnilise toote, selle kesta või muude komponentide riknematus tavaliste prognoositavate ladustamistingimuste puhul;

j)	kõigi vajalike seadmete ja manuste spetsifikatsioonid ning pürotehnilise toote ohutuks tööks vajalikud kasutusjuhised.

Pürotehnilised tooted peaksid transportimisel ja tavakäitlusel säilitama oma pürotehnilise koostise, kui tootja juhistes pole teisiti sätestatud.

Pürotehnilised tooted ei tohi sisaldada:

a)	kaubanduslikke lõhkeainekomponente, välja arvatud must püssirohi ja valgusefektisegud;

b)	sõjalisi lõhkeaineid.

Pürotehniliste toodete erinevad rühmad peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele.

A. Ilutulestikud

Tootja jagab ilutulestikud kategooriatesse vastavalt artiklile 3, lähtudes puhta lõhkeaine sisaldusest, ohutust kaugusest, müratasemest ja muust sarnasest. Märgisel tuleb selgelt osutada kategooriale.

1. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)	ohutu kaugus on vähemalt 1 m. Kui see on asjakohane, võib ohutu kaugus olla siiski väiksem;

ii)	ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva meetodiga mõõdetud samaväärset mürataset;

iii)	1. kategooriasse ei kuulu paugutid, paugutite komplektid, valgussähvatusega paugutid ja valgussähvatusega paugutite komplektid;

iv)	1. kategooria viskepaugutid ei sisalda üle 2,5 mg hõbefulminaati.

2. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)	ohutu kaugus on vähemalt 8 m. Kui see on asjakohane, võib ohutu kaugus olla siiski väiksem;

ii)	ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva meetodiga mõõdetud samaväärset mürataset.

3. kategooria ilutulestike puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

i)	ohutu kaugus on vähemalt 15 m. Kui see on asjakohane, võib ohutu kaugus olla siiski väiksem;

ii)	ohutul kaugusel mõõdetud maksimaalne müratase ei ületa 120 dB (A, imp) või muu sobiva mõõtmismeetodiga mõõdetud samaväärset mürataset.

2.	Ilutulestikud võivad olla koostatud üksnes sellistest materjalidest, mille jäätmetest tingitud oht tervisele, omandile ja keskkonnale on minimaalne.

3.	Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

4.	Ilutulestikud ei tohi liikuda korrapäratul ja ettearvamatul viisil.

5.	1., 2. ja 3. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud kas kaitseümbrise, pakendi või toote konstruktsiooniga. 4. kategooria ilutulestikud peavad olema tahtmatu süttimise eest kaitstud tootja poolt kindlaks määratud meetoditega.

B. Muud pürotehnilised tooted

1.	Pürotehnilised tooted peavad olema kavandatud nii, et nende tavatingimustel kasutamisel oleks oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

2.	Süüteviis peab olema selgelt nähtav või sellele tuleb osutada märgisel või juhistes.

3.	Pürotehnilised tooted peavad olema kavandatud nii, et nende tahtmatul süttimisel oleks jäätmetest tingitud oht inimtervisele, omandile ja keskkonnale minimaalne.

4.	Kui see on asjakohane, peavad pürotehnilised tooted toimima nõuetekohaselt kuni tootja poolt ettenähtud kasutusaja lõppemiseni.

C. Süüteseadised

1.	Süüteseadiseid peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida ning nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav kõikide tavaliste prognoositavate kasutustingimuste puhul.

2.	Süüteseadised peavad olema kaitstud elektrostaatilise laengu mahalaadimise vastu tavalistel prognoositavatel kasutus- ja ladustamistingimustel.

3.	Elektrilised süüturid peavad olema kaitstud elektromagnetiliste väljade eest tavalistel prognoositavatel ladustamis- ja kasutustingimustel.

4.	Kaitsmete kattekiht peab olema sobiva mehhaanilise tugevusega ning pakkuma lõhkeainest koosnevale sisule piisavat kaitset tavaliste prognoositavate mehhaaniliste mõjutuste korral.

5.	Kaitsmete puhul peavad tootel olema esitatud põlemisaja parameetrid.

6.	Tootel peavad olema esitatud elektriliste süüturite elektrilised omadused (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus jne).

7.	Arvestades elektriliste süüturite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt piisavalt vastupidavad, sealhulgas ka ühenduskohtades süüturiga.

II LISA

Vastavushindamismenetlus

1. MOODUL B: EÜ tüübihindamine

1.	Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab, et kontrollitava toodangu tüüpiline näidis vastab direktiivi 2007/23/EÜ (edaspidi „käesolev direktiiv”) asjakohastele sätetele.

Tootja peab EÜ tüübihindamistaotluse esitama tema poolt valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	tootja nimi ja aadress,

b)	kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

c)	punktis 3 kirjeldatud tehnilised dokumendid.

Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutusele kontrollitava toodangu tüüpilise näidise, edaspidi nimetatud „tüüp”. Kui see on kontrollimiseks vajalik, võib teavitatud asutus paluda lisanäidiseid.

Tehniliste dokumentide järgi peab olema võimalik hinnata toote vastavust käesolevas direktiivis esitatud nõuetele. Niivõrd, kuivõrd see on hindamiseks vajalik, peavad need hõlmama toote kavandamist, tootmist ja toimimist ning sisaldama järgmisi andmeid:

a)	tüübi üldkirjeldus,

b)	põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,

c)	joonistest, skeemidest ja toote toimimisest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud harmoneeritud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesoleva direktiivi oluliste ohutusnõuetega vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud harmoneeritud standardeid,

e)	konstruktsiooniarvutuste, tehtud uuringute jms tulemused,

f)	katseprotokollid.

Teavitatud asutus peab:

kontrollima tehnilisi dokumente, veenduma, et tüüp on toodetud kooskõlas nimetatud dokumentidega, ja selgitama välja, millised elemendid on kavandatud vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud harmoneeritud standardite asjakohastele sätetele ja milliste komponentide kavandamisel ei ole harmoneeritud standardite asjakohaseid sätteid kohaldatud;

b)	tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole kohaldatud käesoleva direktiivi artiklis 8 nimetatud harmoneeritud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele;

c)	tegema või laskma teha vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid harmoneeritud standardeid, on neid ka kohaldatud;

d)	leppima taotluse esitajaga kokku vajalike uuringute ja katsete tegemise koha suhtes.

Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, peab teavitatud asutus taotlejale väljastama EÜ tüübihindamistõendi. Tõendis peavad olema kirjas tootja nimi ja aadress, hindamise tulemused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed.

Tõendile tuleb lisada tehniliste dokumentide vastavate osade nimekiri ja teavitatud asutus peab säilitama selle koopia.

Kui tootjale tüübihindamistõendit ei anta, peab teavitatud asutus oma keeldumist üksikasjalikult põhjendama.

Ette tuleb näha edasikaebamise kord.

Taotluse esitaja peab EÜ tüübihindamistõenditega seotud tehnilisi dokumente haldavale teavitatud asutusele teatama kõigist heakskiidetud toote muutmistest, millele tuleb taotleda täiendav kooskõlastus juhul, kui need muutmised võivad mõjutada vastavust põhinõuetele või toote ettenähtud kasutustingimusi. Täiendav heakskiit tuleb väljastada esialgse EÜ tüübihindamistõendi lisana.

7.	Iga teavitatud asutus peab edastama muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade kohta.

8.	Muudel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad muudele teavitatud asutustele.

9.	Tootja peab koos tehniliste dokumentidega säilitama EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade koopiad vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote valmimist. Kui tootjal ei ole ühenduses asutatud tegevuskohta, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes laseb toote turule.

2. MOODUL C: Tüübivastavus

Selles moodulis kirjeldatakse menetluse seda osa, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja täidavad käesolevas direktiivis nende suhtes sätestatud nõudeid. Tootja peab kinnitama igale pürotehnilisele toodetele CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

2.	Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmise käigus tagatakse toote vastavus EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

3.	Tootja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase asjaomase toote tootmist. Kui tootjal ei ole ühenduses asutatud tegevuskohta, vastutab tehniliste dokumentide kättesaadavuse eest isik, kes laseb toote turule.

Tootja valitud teavitatud asutus peab tegema või laskma teha toote uuringud suvaliste ajavahemike järel. Teavitatud asutuse poolt kohapeal võetud sobivat valmis toote näidist peab kontrollima ja tegema sellega käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud kohaldatavas harmoneeritud standardis kindlaks määratud asjakohased katsed või samaväärsed katsed, et kontrollida toote vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Kui üks või mitu kontrollitud toodet ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Teavitatud asutuse vastutusel kinnitab tootja tootele tootmisprotsessi käigus nimetatud asutuse tunnusnumbri.

3. MOODUL D: Tootmiskvaliteedi tagamine

Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et asjakohased pürotehnilised tooted on vastavuses EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübiga ja vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Tootja peab igale pürotehnilisele tootele kinnitama CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-märgisega tuleb kinnitada ka punktis 4 osutatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.	Tootja peab kasutama tootmise jaoks kinnitatud kvaliteedisüsteemi, valmistoodete kontrollimist ja katsetamist vastavalt punktile 3. Tema suhtes tuleb kohaldada punktis 4 osutatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja peab esitama oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste pürotehniliste toodetega seoses taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise toote kategooria kohta,

b)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid,

c)	tehnilised dokumendid kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama pürotehniliste toodete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende toodete suhtes kohaldatakse.

Kõik tootja poolt vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhenditena dokumenteerida. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad need sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)	kvaliteedialased eesmärgid ja pürotehniliste toodete kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)	tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja võetavad süstemaatilised meetmed;

c)	enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

d)	kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

e)	pürotehniliste toodete toote nõutava kujunduse ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi hindama, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab eeldama, et kvaliteedisüsteemid, mis järgivad asjakohast harmoneeritud standardit, vastavad nendele nõuetele. Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

3.4.

Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda nõuetekohaselt ja tõhusal tasemel.

Tootja peab teatama kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi plaanitavast muutmistest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

4. Teavitatud asutuse vastutusel teostatav järelevalve

4.1.	Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid,

b)	kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.	Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

a)	punkti 3.1 alapunktis b osutatud dokumendid,

b)	punkti 3.4 teises lõigus osutatud muudatustega seotud dokumendid,

c)	punkti 3.4 neljandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.	Kõik teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

4. MOODUL E: Toote kvaliteedi tagamine

Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustused, tagab ja deklareerib, et pürotehnilised tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile. Tootja peab kinnitama igale tootele CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-märgisele tuleb lisada punktis 4 osutatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.	Tootja peab pürotehniliste toodete lõppkontrolli ja katsete jaoks kasutama heakskiidetud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3. Tema suhtes kohaldatakse punktis 4 osutatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja peab esitama kvaliteedisüsteemi hindamiseks oma pürotehniliste toodetega seoses taotluse tema enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise kategooria kohta,

b)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid,

c)	tehnilised dokumendid kinnitatud tüübi kohta ja EÜ tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga pürotehnilist toodet kontrollida ja teha käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud asjakohases harmoneeritud standardis või asjakohastes harmoneeritud standardites kindlaks määratud asjakohased katsed või samaväärsed katsed, et kontrollida toote vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korrektselt dokumenteerida kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige peavad need sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)	kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused,

b)	pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed,

c)	kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid,

d)	kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

3.3.

Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

3.4.

Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda nõuetekohasel ja tõhusal tasemel.

Tootja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatavast muutmisest.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

4. Teavitatud asutuse vastutusel teostatav järelevalve

4.1.	Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja peab tagama teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning andma talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid,

b)	tehnilised dokumendid,

c)	kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.	Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditiaruande.

4.4.

Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

a)	punkti 3.1 alapunktis b osutatud dokumendid,

b)	punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamisega seotud dokumendid,

c)	punkti 3.4 neljandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.	Kõik teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele asjakohase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

5. MOODUL G: Tooteühiku kinnitamine

Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et pürotehniline toode, mille kohta on väljastatud punktis 2 osutatud tõend, vastab direktiivi asjakohastele nõuetele. Tootja peab kinnitama igale pürotehnilisele tootele CE-märgise ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

Teavitatud asutus peab pürotehnilist toodet kontrollima ja tegema käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud asjakohases harmoneeritud standardis või asjakohastes harmoneeritud standardites kindlaks määratud asjakohased katsed või samaväärsed katsed, et tagada pürotehniliste toodete vastavus käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada heakskiidetud pürotehnilisele tootele oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

Tehniliste dokumentide eesmärk on võimaldada hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ning aru saada pürotehnilise toote kavandist, tootmisest ja toimimisest.

Kui see on hindamiseks vajalik, peavad dokumendid sisaldama järgmist:

a)	tüübi üldkirjeldus;

b)	põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude ja elektriskeemide plaanid;

c)	põhimõttelisest kavandist, tööjoonistest ning detailide, alakoostude, ja elektriskeemide plaanidest ning pürotehnilise toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

e)	konstruktsiooniarvutuste ja sooritatud uuringute tulemused;

f)	katseprotokollid.

6. MOODUL H: Täielik kvaliteedi tagamine

Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt tootja, kes täidab punktis 2 osutatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted täidavad käesoleva direktiivi nõudeid. Tootja või tootja importija peab kinnitama igale tootele CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Koos CE-märgisega tuleb kanda peale ka punktis 4 osutatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnuskood.

2.	Tootja peab kasutama kavandamise, tootmise, lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise jaoks heakskiidetud kvaliteedisüsteemi vastavalt punktile 3, ning tema suhtes tuleb kohaldada punktis 4 osutatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja peab esitama oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks taotluse teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	kogu asjakohane teave kavandatud pürotehnilise toote kategooria kohta;

b)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama toodete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Eelkõige peavad need sisaldama piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)	kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused toodete kavandamise ja kvaliteedi osas;

b)	tehnilised ehitusnäitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja kui käesoleva direktiivi artiklis 8 osutatud standardeid ei ole täielikult rakendatud, meetmed tagamaks, et käesoleva direktiivi asjaomased põhinõuded on täidetud;

c)	kõnealusesse tootekategooriasse kuuluvate toodete väljatöötamisel kasutatavad arengutulemuste, protsesside ja süstemaatiliste meetmete kontrolli ja hindamise meetodid;

d)	tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

e)	enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

f)	kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta;

g)	toote nõutava kujunduse ja kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetluse raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

3.4.

Tootja peab täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda nõuetekohasel ja tõhusal tasemel.

Tootja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatavast ajakohastamisest.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja hindamist korrata.

Nõuetekohaselt põhjendatud hindamisotsusest tuleb tootjale teatada. See peab sisaldama kontrolli tulemusi.

4. Teavitatud asutuse vastutusel teostatav EÜ järelevalve

4.1.	EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)	kvaliteedisüsteemiga seotud dokumendid;

b)	arenguvaldkonna kvaliteedisüsteemi käsitlevas osas nõutavad kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed;

c)	tootmise osas kvaliteedisüsteemiga nõutud kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed ja andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta.

4.3.	Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootjale ette teatamata kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimise kuupäeva säilitama siseriiklike ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

a)	punkti 3.1 alapunktis b osutatud dokumendid;

b)	punkti 3.4 teises lõigus osutatud muudatustega seotud dokumendid;

c)	punkti 3.4 neljandas lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6.	Kõik teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele asjakohase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kinnituste kohta.

III LISA

Miinimumnõuded, millega liikmesriigid peavad vastavushindamise eest vastutavate asutuste puhul arvestama

Teavitatud asutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate pürotehniliste toodete kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja ega importija, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda nende toodete kavandamises, tootmises, turule laskmises, hoolduses ega importimises. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.

Teavitatud asutus ja selle personal peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3.	Teavitatud asutuse kasutuses peavad olema vajalik personal ja vahendid, mis võimaldavad tal nõuetekohaselt täita vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; samuti peab tal olema juurdepääs eriliseks vastavustõendamiseks vajalikele seadmetele.

Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

a)	hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

b)	piisavad teadmised nõuete kohta, mis on kehtestatud nende poolt läbiviidavatele katsetele ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel,

c)	suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5.	Kontrolliva personali erapooletus peab olema tagatud. Personali töötasu ei tohi sõltuda tehtud katsete arvust ega tulemustest.

6.	Teavitatud asutus peab sõlmima tsiviilvastutuskindlustuse lepingu, välja arvatud juhul, kui vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võtab riik sellise vastutuse enda peale või kui liikmesriik vastutab otseselt katsete eest.

7.	Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusorganitele, kus volitatud asutus tegutseb).

IV LISA

Vastavusmärgis

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE” järgmisel kujul:

Märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest.

14.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 154/25

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 624/2007/EÜ,

23. mai 2007,

millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Majanduskasvu ja töökohtade loomine, nagu on kajastatud taaskäivitatud Lissaboni strateegias, on lähiaastatel üks Euroopa Liidu põhilisi eesmärke. Tollivaldkonna varasemad programmid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2003. aasta otsus nr 253/2003/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (3) (edaspidi „Toll 2007”) on olulisel määral kaasa aidanud kõnealuse eesmärgi ning tollipoliitika üldeesmärkide täitmisele. Seepärast on asjakohane jätkata kõnealuste programmide raames algatatud tegevusi. Uus programm (edaspidi „programm”) tuleks luua kuueaastaseks ajavahemikuks, et selle kestus ühtiks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) sisalduva mitmeaastase finantsraamistikuga.

(2)

Tolliasutustel on elutähtis osa ühenduse huvide, eelkõige finantshuvide kaitsmisel. Samuti pakuvad tolliasutused ühenduse kodanikele ja ettevõtjatele samaväärset kaitset kõikjal ühenduse tolliterritooriumil, kus täidetakse tolliformaalsusi. Seoses sellega peaks olema tollipoliitika töörühma määratletud strateegiliste põhimõtete eesmärgiks tagada, et riikide tolliasutused toimiksid ning reageeriksid kõigile muutuvast tollikeskkonnast tulenevatele nõuetele sama tulemuslikult ja tõhusalt, kui seda teeks üksainus asutus. Seepärast on oluline, et programm oleks järjepidev, soodustaks üldist tollipoliitikat ning toetaks tollipoliitika töörühma, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Programmi rakendamise kooskõlastamine ja korraldamine peaks toimuma komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös vastavalt tollipoliitika töörühma väljatöötatud ühisele poliitikale.

(3)

Tollivaldkonna meetmete prioriteediks on vaja seada kontrolli ja pettusevastase tegevuse tõhustamine, tollialaste õigusaktide järgimisega kaasnevate kulude minimeerimine ettevõtjate jaoks, kaupade tõhusama kontrollimise tagamine välispiiridel ning Euroopa Liidu kodanike kaitsmine seoses rahvusvahelise tarneahela ohutuse ja turvalisusega. Seepärast peaks ühendus oma volituste piires toetama liikmesriikide tolliasutuste tegevust ning kasutama täiel määral ära kõik ühenduse eeskirjades sätestatud halduskoostöövõimalused ja vastastikuse haldusabi võimalused.

(4)

Selleks et toetada kandidaatriikide ühinemisprotsessi, tuleks kõnealuste riikide tolliasutustele anda vajalik toetus, et nad suudaksid alates ühinemise kuupäevast täita kõiki ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid, sealhulgas tagada tulevase välispiiride kontrolli. Seepärast peaks programm olema avatud kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

(5)	Selleks et toetada tollireforme Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides, on teatavatel tingimustel asjakohane ette näha võimalus asjaomaste riikide osalemiseks programmi teatavates tegevustes.

(6)

Kaubanduse jätkuva globaliseerumise, uute turgude tekkimise ning kaupade liikumisviisides ja -kiiruses toimunud muutuste tõttu peavad ühenduse tolliasutused tugevdama omavahelisi suhteid ning suhteid äri-, õigus- ja teadusringkondade ning väliskaubandusega tegelevate ettevõtjatega. Programm peaks vajaduse korral andma asjaomaseid ringkondi esindavatele isikutele või üksustele võimaluse programmi tegevuses osaleda.

(7)	Tolli ühendusesisese toimimise seisukohalt on seoses tolliasutustevahelise teabevahetusega otsustava tähtsusega „Toll 2007” raames rahastatud üleeuroopalised turvalised elektroonilised side- ja teabevahetussüsteemid: nende toetamist tuleb programmi raames jätkata.

(8)

Ühenduse varasematest tolliprogrammidest saadud kogemused on näidanud, et erinevate riikide ametnike erialane koostöö võrdlusuuringute, projektirühmade, seminaride, töörühmade, tööalaste külastuste, koolituse ja järelevalvemeetmete raames aitab olulisel määral kaasa nende programmide eesmärkide saavutamisele. Seetõttu tuleks koostööd samas vormis jätkata, arendades samal ajal välja ka uusi vahendeid veelgi tulemuslikumaks reageerimiseks olukordades, kus see võib osutuda vajalikuks.

(9)	Koostööks ja programmis osalemiseks vajavad tolliametnikud piisavat võõrkeeleoskust. Vajaliku koolituse korraldamise eest peaksid vastutama osalevad riigid.

(10)	„Toll 2007” vahehindamine kinnitas vajadust korrastada asutuste endi vahelist ja komisjoniga peetavat teabe- ja teadmistevahetust, samuti tugevdada programmi käigus loodud teadmisi. Seepärast tuleks programmi raames erilist tähelepanu pöörata teabevahetusele ja teadmiste haldamisele.

(11)	Ehkki nende eesmärkide saavutamise kohustus lasub eeskätt osalevatel riikidel, on asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ning infrastruktuuri loomiseks ja vajalike stiimulite pakkumiseks vaja täiendavaid ühenduse meetmeid.

(12)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning oma ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Käesoleva otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile peamiseks juhiseks 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses.

(14)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (edaspidi „programm”), mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, et tagada siseturu tõhus toimimine tollivaldkonnas.

2. Programm hõlmab järgmisi meetmeid:

a)	side- ja teabevahetussüsteemid;

b)	võrdlusuuringud;

c)	seminarid ja töörühmad;

d)	projektirühmad ja juhtrühmad;

e)	tööalased külastused;

koolitus;

g)	järelevalvemeetmed;

h)	muud programmi eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„asutus” – osalevates riikides tollitegevuse ja tolliga seotud muu tegevuse korraldamise eest vastutavad riigiasutused ja muud organid;

2)	„ametnik” – asutuse ametnik.

Artikkel 3

Programmis osalemine

1. Osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid.

2. Programmis võivad osaleda kõik:

a)	ühinemiseelse strateegia põhjal abi saavad kandidaatriigid vastavalt asjakohases raamkokkuleppes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes kindlaks määratud üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist ühenduse programmides;

b)	potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides.

3. Programm võib olla avatud ka teatavatele Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui asjaomaste riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud ühenduse vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega, ning vastavalt sätetele, mis määratakse kindlaks asjaomaste riikidega sõlmitavates raamkokkulepetes, milles käsitletakse nende osalemist ühenduse programmides.

4. Osalevaid riike esindavad asjaomaste asutuste ametnikud.

Artikkel 4

Üldised eesmärgid

1. Programm kavandatakse sellisena, et oleks tagatud järgmiste üldiste eesmärkide täitmine:

a)	tollialaste tegevuste vastavus siseturu vajadustele, sealhulgas tarnimisahela turvalisuse ja kaubanduse hõlbustamise osas, ning toetus kasvu- ja tööhõivestrateegiale;

b)	liikmesriikide tolliasutuste koostöö ja ülesannete täitmine sama tõhusalt, nagu seda teeks üksainus tolliasutus, tagades kontrolli, millest tuleneb tulemuste võrdväärsus kõikjal ühenduse tolliterritooriumil ja seadusliku ettevõtluse toetamine;

c)	ühenduse finantshuvide vajalik kaitsmine;

d)	turvalisuse ja ohutuse tugevdamine;

e)	artikli 3 lõikes 2 nimetatud riikide ühinemiseks ettevalmistamine, sealhulgas kogemuste ja teadmiste jagamise kaudu asjaomaste riikide tolliasutustega.

2. Tollipoliitika ühist lähenemisviisi kohandatakse muutuste arvestamiseks pidevalt komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö käigus tollipoliitika töörühmas, mis koosneb komisjonist ja liikmesriikide tolliasutuste juhtidest või nende esindajatest. Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest.

Artikkel 5

Konkreetsed eesmärgid

Programmi konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)	vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, mis tulenevad tollialaste õigusaktide järgimisest, ühtlustades ja lihtsustades selleks tollisüsteeme ja -kontrolli ning jätkata avatud ja läbipaistvat koostööd ettevõtjatega;

b)	selgitada välja head töötavad, arendada neid edasi ja võtta need kasutusele, eelkõige tollivormistuseelse ja -järgse audiitorkontrolli, riskianalüüsi, tollikontrolli ja lihtsustatud menetluste puhul;

c)	hoida liikmesriikide tolliasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks toimivana süsteem, mis võimaldaks hinnata nende tööd;

d)	toetada eeskirjade eiramist tõkestavate meetmete võtmist, eriti riskialase teabe kiire piiritollipunktidele edastamise kaudu;

e)	tagada ühtne ja selge tariifne klassifitseerimine ühenduses, eriti parandades laboritevahelist koordineerimist ja koostööd;

f)	toetada üleeuroopalise elektroonilise tollikeskkonna loomist, arendades selleks välja koostalitusvõimelised side- ja teabevahetussüsteemid ning tehes vajalikud muudatused õigusaktides ja juhtimises;

g)	tagada olemasolevate side- ja teabevahetussüsteemide toimimine ning vajaduse korral arendada välja uued süsteemid;

h)	võtta meetmeid ühinemiseks valmistuvate riikide tolliasutuste toetamiseks;

i)	abistada kolmandaid riike hästitoimivate tolliasutuste väljaarendamisel;

j)	parandada koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikide tolliasutuste, eelkõige Euroopa naabruspoliitika partnerriikide tolliasutuste vahel;

k)	arendada edasi ja tugevdada ühist koolitustegevust.

Artikkel 6

Tööprogramm

Komisjon kehtestab igal aastal tööprogrammi artikli 20 lõikes 2 osutatud korras.

II PEATÜKK

PROGRAMMIGA SEOTUD TEGEVUS

Artikkel 7

Side- ja teabevahetussüsteemid

1. Komisjon ja osalevad riigid tagavad lõikes 2 osutatud side- ja teabevahetussüsteemide toimimise.

2. Side- ja teabevahetussüsteemid on:

a)	ühine teabevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI);

b)	arvutipõhine transiidisüsteem (CTS);

tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), ühenduse integreeritud tariifistikku (TARIC) käsitlev teabesüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide ja seire süsteem (TQS), maksupeatamiste teabesüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride teabesüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX);

turvalisust suurendavad süsteemid, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 648/2005 (millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) sealhulgas ühenduse riskijuhtimise süsteem, ekspordi kontrollisüsteem (SCE), impordi kontrollisüsteem (SCI) ning volitatud ettevõtjate süsteem (AEO);

e)	uued ühenduse õigusaktide alusel loodud tolliga seotud side- ja teabevahetussüsteemid (sealhulgas elektroonilised tollisüsteemid), mis on sätestatud artiklis 6 osutatud tööprogrammis.

3. Side- ja teabevahetussüsteemide osad, mille eest vastutab ühendus, on riistvara, tarkvara ja võrguühendused, mis on kõigi osalevate riikide jaoks ühised. Komisjon sõlmib ühenduse nimel vajalikud lepingud kõnealuste osade toimimise tagamiseks.

4. Side- ja teabevahetussüsteemide osad, mille eest ühendus ei vastuta, on kõnealustesse süsteemidesse kuuluvad liikmesriikide andmebaasid, ühenduse osade ja muude osade vahelised võrguühendused ning tark- ja riistvara, mida osalevad riigid peavad vajalikuks, et neid süsteeme saaks täiel määral kasutada kogu nende haldusalas. Osalevad riigid tagavad ühenduse vastutusalasse mittekuuluvate osade toimimise ning nende koostalitlusvõime ühenduse vastutusel olevate osadega.

5. Komisjon kooskõlastab koos osalevate riikidega lõikes 2 nimetatud süsteemide ja infrastruktuuri osade loomise ja toimimise neid aspekte, mis on vajalikud, et tagada nende süsteemide ja infrastruktuuri toimivus, vastastikune ühitatavus ja pidev täiustamine, olenemata sellest, kas osad kuuluvad ühendusele või mitte. Komisjon ja osalevad riigid teevad parima, et järgida sel eesmärgil kindlaksmääratud ajakavasid ja tähtpäevi.

6. Komisjon võib teha ühise teabevõrgu/ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) kättesaadavaks muudele asutustele nii tolliga seotud kui ka tollivälistel eesmärkidel. Seonduvate kulude katmiseks võidakse vajada rahalist toetust.

Artikkel 8

Võrdlusuuringud

Võrdlusuuringutega seotud tegevust töömeetodite ning parimate tavade kindlaksmääramiseks kasutavate kokkulepitud näitajate kaasamist hõlmavate menetluste ja protsesside võrdlemise vormis võib korraldada kahe või enama osaleva riigi vahel.

Artikkel 9

Seminarid ja töörühmad

Komisjon ja osalevad riigid korraldavad koostöös seminare ja töörühmi ning tagavad selliste seminaride ja töörühmade töö tulemuste levitamise.

Artikkel 10

Projektirühmad ja juhtrühmad

Komisjon võib koostöös osalevate riikidega moodustada projektirühmi, mis vastutavad kindla ajavahemiku jooksul täitmist vajavate konkreetsete ülesannete täitmise eest, ning juhtrühmi, mille tegevus on kooskõlastava iseloomuga.

Artikkel 11

Tööalased külastused

1. Osalevad riigid korraldavad ametnikele tööalaseid külastusi. Sellised külastused ei tohi olla pikemad kui üks kuu. Iga selline külastus peab keskenduma konkreetsele ametialasele valdkonnale ning asjaomased ametnikud ja asutused peavad selle piisavalt ette valmistama ja seda hiljem hindama. Külastus võib olla seotud kas tavategevusega või siis suunatud konkreetsetele prioriteetsetele meetmetele.

2. Osalevad riigid võimaldavad külastavatel ametnikel osaleda tõhusalt vastuvõtva tolliasutuse töös. Selleks tuleb neid volitada täitma neile usaldatud kohustustest tulenevaid ülesandeid. Kui asjaolud nõuavad ja eriti, et võtta arvesse iga osaleva riigi õigussüsteemi erinõudmisi, võivad osalevate riikide pädevad asutused nimetatud volitusi piirata.

3. Tööalase külastuse ajal kannavad ametnikud oma ülesannete täitmisel samasugust vastutust kui vastuvõtvate asutuste ametnikud. Külastavate ametnike suhtes kehtivad samad ametialast konfidentsiaalsust käsitlevad eeskirjad, mis vastuvõtjariigi ametnike suhtes.

Artikkel 12

Koolitus

1. Osalevad riigid hõlbustavad koostöös komisjoniga koostööd siseriiklike koolitusasutuste vahel, eelkõige järgneva kaudu:

a)	kehtestavad õppestandardid, arendavad edasi olemasolevaid koolitusprogramme ning vajaduse korral olemasolevaid koolituskavasid ja uusi kavasid, kasutades e-õpet erinevaid tollieeskirju ja -protseduure käsitleva põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ametialased oskused ja teadmised;

b)	vajaduse korral edendavad ja tagavad juurdepääsu tollialastele koolituskursustele kõikide osalevate riikide ametnikele, kui osalevad riigid pakuvad selliseid kursusi oma ametnikele;

c)	vajaduse korral tagavad ühiseks tollialaseks e-õppeks ning ühise tollialase e-õppe haldamiseks vajaliku infrastruktuuri ja vahendid.

2. Osalevad riigid kaasavad vajaduse korral lõike 1 punktis a osutatud ühiselt kehtestatud e-õppe kavad oma siseriiklikesse koolitusprogrammidesse.

Osalevad riigid tagavad, et nende ametnikud saavad ühiste koolitusprogrammide alusel ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet. Osalevad riigid edendavad ametnikele suunatud keeleõpet, et tagada piisav võõrkeeleoskus, mis võimaldaks neil programmis osaleda.

Artikkel 13

Järelevalvemeetmed

1. Komisjon otsustab koostöös liikmesriikidega, milliste ühenduse tollialaste õigusaktide konkreetsete valdkondade suhtes võidakse järelevalvet kohaldada.

2. Järelevalvega tegelevad komisjoni ametnikest ja liikmesriikide tolliametnikest moodustatud töörühmad. Kõnealused rühmad külastavad valdkonnapõhist või piirkondlikku lähenemisviisi järgides erinevaid tolliasutusi ühenduse tolliterritooriumil. Nad analüüsivad tolli töötavasid eri riikides, selgitavad välja võimalikud raskused eeskirjade rakendamisel ning esitavad vajaduse korral soovitusi nii ühenduse eeskirjade kui ka töömeetodite kohandamiseks, et parandada tollimeetmete üldist tulemuslikkust. Töörühmade aruanded edastatakse liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 14

Osalemine programmi tegevusvaldkondades

Rahvusvahelised organisatsioonid, kolmandate riikide asutused ja ettevõtjad ning neid ühendavad organisatsioonid võivad osaleda programmi raames korraldatavas tegevuses, kui sellest on kasu artiklites 4 ja 5 osutatud eesmärkide saavutamisel.

Artikkel 15

Teabe jagamine

Komisjon arendab koostöös osalevate riikidega programmitegevusest tuleneva teabe jagamist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 16

Finantsraamistik

1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikus 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2013 on 323 800 000 eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires vastavalt 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 37.

Artikkel 17

Kulud

1. Programmi rakendamiseks vajalikud kulud jaotatakse ühenduse ja osalevate riikide vahel vastavalt lõigetele 2-5.

2. Ühendus kannab järgmised kulud:

a)	artikli 7 lõikes 3 sätestatud ühenduse vastutusalasse kuuluvate side- ja teabevahetussüsteemide osade ostu-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud;

b)	osalevate riikide ametnike reisi- ja elamiskulud seoses võrdlusuuringute, tööalaste külastuste, seminaride ja töörühmade, projektirühmade ja katserühmade ning koolituse ja järelevalvemeetmetega;

c)	seminaride ja töörühmade korralduskulud;

d)	välisekspertide ning artiklis 14 osutatud osalejate osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud;

e)	kõigile osalevatele riikidele ühiste koolitussüsteemide ja -moodulite ostu, arendamise, sisseseadmise ja hooldusega seotud kulud;

f)	artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud muude meetmetega seotud kulud kuni programmi üldkuludest maksimaalselt 5 % moodustava osa ulatuses.

3. Osalevad riigid kannavad järgmised kulud:

a)	artikli 7 lõikes 4 osutatud ühenduse väliste side- ja teabevahetussüsteemide osade ostu-, arendus-, paigaldus-, hooldus- ning igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud;

b)	ametnike alg- ja täiendõppega ning eelkõige nende keeleõppega seotud kulud.

4. Osalevad riigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Komisjon määrab nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7) (edaspidi „finantsmäärus”), kohaselt kindlaks kulude hüvitamise eeskirjad ning teavitab nendest osalevaid riike.

5. Programmi rahalised vahendid võivad katta ka vahetult programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulusid, eelkõige uuringute, kohtumiste, teavitamis- ja avaldamismeetmetega seotud kulusid, samuti kulusid, mis on seotud teabevahetuseks väljatöötatud arvutivõrkudega ning kogu muu tehnilise ja haldusabiga, mida komisjon võib kasutada programmi juhtimiseks.

Artikkel 18

Finantsmääruse kohaldatavus

Finantsmäärus on kohaldatav kõikide toetuste suhtes, mis on antud kooskõlas käesoleva otsusega finantsmääruse VI jaotise tähenduses. Toetuste kohta tuleb sõlmida eelnevalt kirjalik leping kooskõlas finantsmääruse artikliga 108 ja selle määruse alusel vastu võetud rakenduseeskirjadega, millega abisaaja kinnitab nõustumist sellega, et talle eraldatud vahendite kasutamist kontrollib kontrollikoda.

Artikkel 19

Finantskontroll

Rahastamisotsuste ja käesolevast otsusest tulenevate kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatakse finantskontrolli ja vajaduse korral kohapealset kontrolli, mille viivad läbi komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja kontrollikoda. Kontrollimised võib läbi viia neist eelnevalt ette teatamata.

IV PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 20

Komitee

1. Komisjoni abistab Toll 2013-komitee (edaspidi „komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses määratakse kolm kuud.

Artikkel 21

Järelmeetmed

Komisjon ja osalevad riigid teostavad pidevalt ühist programmi järelevalvet.

Artikkel 22

Vahe- ja lõpphindamine

1. Programmi vahe- ja lõpphindamise eest vastutab komisjon, kasutades selleks lõikes 2 osutatud aruandeid ja muud asjakohast teavet. Programmi hinnatakse artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide alusel.

Vahehindamine käsitleb programmiperioodi keskpaigaks saavutatud tulemusi tulemuslikkuse ja tõhususe seisukohast ning programmi esialgsete eesmärkide jätkuvat asjakohasust. Samuti hinnatakse rahaliste vahendite kasutamist ning järelmeetmete ja rakendamise kulgu.

Lõpphindamisel keskendutakse programmi meetmete tõhususele ja tulemuslikkusele.

2. Osalevad riigid esitavad komisjonile järgmised hindamisaruanded:

a)	enne 1. aprilli 2011 programmi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva vahehindamisaruande;

b)	enne 1. aprilli 2014 lõpphindamisaruande, mis keskendub muu hulgas programmi tulemuslikkusele ja tõhususele.

3. Lõikes 2 osutatud hindamisaruannete ning muu asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised hindamisaruanded:

a)	enne 1. augustit 2011 vahehindamisaruande ja teatise programmi jätkumise vajalikkuse kohta;

b)	enne 1. augustit 2014 lõpphindamisaruande.

Nimetatud aruanded saadetakse teavitamise eesmärgil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 253/2003/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2008.

Siiski kohaldatakse nimetatud otsuse alusel võetavate meetmetega seotud rahaliste kohustuste suhtes kuni nende lõppemiseni jätkuvalt nimetatud otsust.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2008.

Artikkel 25

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. mai 2007

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GLOSER

(1) ELT C 324, 30.12.2006, lk 78.

(2) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. aprilli 2007. aasta otsus.

(3) ELT L 36, 12.2.2003, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(4) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(6) ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 154

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 14. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/24/EÜ, 23. mai 2007, nõukogu direktiivi 71/304/EMÜ (riiklike ehitustöölepingutega seotud teenuste osutamise vabadust ning esinduste ja filiaalide kaudu tegutsevate tööettevõtjatega riiklike ehitustöölepingute sõlmimist käsitlevate piirangute kaotamise kohta) kehtetuks tunnistamise kohta ( 1 )	22
		EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU ÜHISELT VASTU VÕETUD OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 623/2007/EÜ, 23. mai 2007, mis käsitleb direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta) muutmist	23
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm (Toll 2013)	25


	(1) EMPs kohaldatav tekst