1.   Käesoleva määruse raames tehtava koostöö esmatähtsaks ja kõikehõlmavaks eesmärgiks on kaotada vaesus partnerriikides ja -piirkondades säästva arengu kontekstis, sealhulgas püüelda aastatuhande arengueesmärkide poole.

2.   AKV riikide ja piirkondadega 10. EAFi raames tehtav geograafiline koostöö tugineb AKV-EÜ koostöölepingu üldsätetes esitatud põhimõtetele ja väärtustele, võttes arvesse asutamislepingu XX jaotises sätestatud arengueesmärke ja koostööstrateegiaid.

22. detsembri 2005. aasta ühisavalduses arengupoliitika küsimuses öeldakse, et „Euroopa konsensus” sätestab 10. EAFi raames antava abi kavandamise ja rakendamise suuniste üldise raamistiku, sealhulgas abi tõhusust käsitlevas 2005. aasta Pariisi deklaratsioonis sätestatud põhimõtete osas.

3.   Pariisi deklaratsioon abi tõhususe kohta sisaldab isevastutuse, vastavusse viimise, ühtlustamise ning tulemuste saavutamisele suunatud abi haldamise ja vastastikuse aruandluse põhimõtteid, mis kehtivad nii partnerriikidele ja -piirkondadele kui abiandjatele.

Need põhimõtted loovad partnerriikidele ja -piirkondadele tingimused oma arengupoliitikate ja -strateegiate tõhusaks juhtimiseks ning nende tulemuseks on riikidel ja piirkondadel põhinev ning nende juhitav lähenemisviis, mis hõlmab laiaulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega ning üha suuremat vastavusseviimist riikide või piirkondade arengueesmärkide ja -strateegiatega, eelkõige vaesuse vähendamist käsitlevate eesmärkide ja strateegiatega. See nõuab abiandjate tegevuste tõhusat koordineerimist, mis põhineb vastastikuse täiendavuse poole püüdlemisel, avatud lähenemisviisil ja kõikidele abiandjatele avatud algatustel, mis on viidud vastavusse olemasolevate analüüside, protsesside ja strateegiatega ning riikide ja piirkondlike konkreetsete menetluste ja institutsioonidega ning tuginevad nendele.

4.   Ilma et see piiraks vajadust tagada koostöö järjepidevus kriisist stabiilsetesse arengutingimustesse liikumisel, ei rahastata käesoleva määruse alusel põhimõtteliselt määrusega (EÜ) nr 1257/96 hõlmatud ja nimetatud määruse kohaselt abikõlblikke meetmeid.

1.   Komisjoni juhitav AKV-EÜ koostöölepingu alusel AKV riikidele ja piirkondadele abi kavandamise protsess toimub vastavalt kõnealuse lepingu IV lisa artiklitele 1–14 ning käesoleva määruse artiklis 1 osutatud üldpõhimõtetele.

2.   Käesoleva määruse tähenduses hõlmab kõnealune abi kavandamine muu hulgas:

3.   Abi kavandamine riikide ja piirkondade tasandil toimub koordineeritult. Käesoleva määruse tähenduses hõlmab kõnealune koordineerimine muu hulgas järgmist:

4.   Lisaks riigi strateegiadokumentidele või piirkonna strateegiadokumentidele valmistatakse koos AKV-EÜ suursaadikute komiteega ette ning töötatakse välja AKV-sisene toetusstrateegia ja sellega seonduv mitmeaastane näidisprogramm, tuginedes AKV-sisese poliitikaraamistiku jaoks sätestatud kriteeriumidele, mis on kooskõlas AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklis 12 sätestatud vastastikuse täiendavuse ja geograafilise ulatuse põhimõtetega.

5.   AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõikes 4 ja artikli 4 lõikes 5 osutatud erakorralistel juhtudel, kui riigil puudub juurdepääs tavapärastele programmideks eraldatud vahenditele ja/või kui siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat takistatakse tema ülesannete täitmisel, võtab ühendus käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 osutatud erimeetmeid.

6.   Abi kavandamine toimub viisil, mis tagab võimalikult suures ulatuses OECD/DACi kehtestatud ametlike arenguabi kriteeriumide järgimise.

7.   Kui see on asjakohane, tagatakse abi kavandamisel Euroopa nähtavus partnerriikides ja -piirkondades.

1.   Abi kavandamise protsessi alguses määrab komisjon AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklites 3, 9 ja 12 loetletud vajaduste ja tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal kindlaks abi kavandamise protsessi aluseks oleva mitmeaastase toetuste suunava jaotuse nii iga AKV riigi ja piirkonna kohta kui ka AKV-sisese paketi jaoks, lähtudes sisekokkuleppe artiklis 2 sätestatud piiridest. Need kriteeriumid peavad olema standardsed, objektiivsed ja läbipaistvad.

2.   Siseriiklike toetuste suunav jaotamine hõlmab programmideks eraldatavaid summasid, sealhulgas juhtimistavaga seotud kriteeriumide alusel eraldatavat stimuleerivat toetust vastavalt nõukogu poolt 16. oktoobril 2006 vastu võetud juhtimistava põhimõtetele, ja AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud ettenägematute vajaduste katteks eraldatud summat.

3.   Artiklis 11 osutatud EAFi komitee esitab vastavalt artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele oma arvamuse komisjoni esitatud vahendite eraldamise üldkriteeriumide rakendamise viisi kohta.

Riikidele ja piirkondadele ette nähtud konsolideeritud abieraldised peavad olema kooskõlas sisekokkuleppe artiklis 2 sätestatud summadega. Abieraldised integreeritakse riikide ja piirkondade strateegiadokumentidesse ja mitmeaastastesse näidisprogrammidesse ning need võtab vastu komisjon artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetluse kohaselt. Artikli 4 lõikes 7 osutatud eritoetusprogrammide ja -meetmete jaoks ette nähtud vahendid võtab komisjon samuti vastu artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetluse kohaselt.

1.   Riikide ja piirkondade strateegiadokumendid koostatakse artiklites 1 ja 2 osutatud koordineerimise, isevastutuse ja abi tulemuslikkuse üldistele põhimõtetele tuginedes ühtsele raamistikule ja 11. aprillil 2006 nõukogus vastu võetud ühise mitmeaastase kavandamise põhimõtetele.

2.   Strateegiadokumentide eesmärk on luua ühenduse ning asjaomase partnerriigi või -piirkonna vaheliseks koostööks sidus raamistik, mis oleks kooskõlas AKV-EÜ koostöölepingu üldise eesmärgi ja kohaldamisalaga ning selle eesmärkide ja põhimõtetega. Strateegiadokument ei hõlma üksnes EAFist rahastatavat arengukoostööd, vaid kajastab ka kõiki muid ühenduse rahastamisvahendeid, millel on mõju partnerriigile või -piirkonnale ning mille eesmärk on tagada poliitika sidusus ühenduse välistegevuse muude valdkondadega, sealhulgas vajaduse korral EIPga.

3.   Välja arvatud artikli 2 lõikes 5 osutatud asjaolude korral, koostatakse mitmeaastased näidisprogrammid asjaomaste strateegiadokumentide põhjal ning neid kohaldatakse asjaomase riigi või piirkonnaga sõlmitud kokkuleppe alusel. Olulisele kohale asetatakse vajaduste ja tulemuslikkuse ühine hindamine, valdkonnaanalüüs ning prioriteedid. Artikli 11 lõike 3 tähenduses, juhul kui komisjon osaleb ühises abi kavandamise protsessis, integreeritakse mitmeaastane näidisprogramm vajaduse korral teiste osalevate abiandjatega ühiselt koostatud dokumenti. Mitmeaastased näidisprogrammid sisaldavad järgmist:

Vahendeid võib suunata erinevatel viisidel, mis võivad olla täiendavad vastavalt sellele, mis on iga riigi jaoks sobivaim lahendus. Eelarvetoetuse kasutamine toimub vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu artikli 61 lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitele.

4.   Strateegiadokumentides ja mitmeaastastes sihtprogrammides võetakse arvesse meetmeid ja programme, mida võib rahastada muudest EAFi või ühenduse vahenditest, ning välditakse nende dubleerimist. Eritähelepanu pööratakse riikide, piirkondade ja AKV-siseste toetusstrateegiate vastastikusele mõjule ning nende sidususele ühenduse õigusaktidega, eelkõige määrusega (EÜ) nr 1905/2006, määrusega (EÜ) nr 1889/2006 ning määrusega (EÜ) nr 1257/96, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend) (13) alusel võetavaid meetmeid. Arengukoostöö rahastamisvahendis suhkruprotokolliga ühinenud riikidele ette nähtud mitmeaastased kohanemisstrateegiad integreeritakse riikide strateegiadokumentidesse.

5.   Lõikes 4 osutatud strateegiadokumendid, sealhulgas mitmeaastased näidisprogrammid võtab vastu komisjon artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetluse kohaselt. Komisjon saadab 1. lõikes osutatud strateegiadokumendid üheaegselt EAFi komitee liikmesriikidele ja teadmiseks parlamentaarsele ühisassambleele, järgides täielikult käesoleva määruse IV jaotise kohast otsustusmenetlust.

6.   Strateegiadokumendid, sealhulgas mitmeaastased sihtprogrammid, võetakse seejärel vastu komisjoni ja asjaomase AKV riigi või piirkonna ühisel kokkuleppel ning need muutuvad vastuvõetuna siduvaks nii ühendusele kui ka nimetatud riigile või piirkonnale. Riikidele, kellel puudub allkirjastatud strateegiadokument, saab anda rahalist abi AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud ettenägematute vajaduste katteks eraldatud vahenditest.

7.   Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 5 osutatud meetmed võivad olla eritoetusprogrammide vormis, mis asendavad riikide strateegiadokumente AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 4 lõikes 5 sätestatud juhtudel, kui partnerriigi siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat takistatakse tema ülesannete täitmisel, või AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud ettenägematute vajaduste katteks eraldatud vahenditest rahastatavate meetmete kujul kõnealuse lisa artikli 3 lõikes 4 sätestatud olukordades, kui partnerriigil puudub juurdepääs kõnealuse lisa artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud tavapärastele programmideks eraldatavatele vahenditele. Need ettenägematute vajaduste katteks eraldatud vahenditest rahastatavad eritoetusprogrammid ja meetmed on kooskõlas eelmiste lõigete sätetega ning nende puhul võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 punktis c esitatud erinõudeid. Komisjon võtab need vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele.

1.   Käesoleva määruse artikli 4 lõikes 7 osutatud strateegiadokumendid, mitmeaastased sihtprogrammid ning eritoetusprogrammid ja meetmed esitatakse iga-aastaseks läbivaatamiseks, vahe- ja lõppläbivaatamiseks ning vajaduse korral ka erakorraliseks läbivaatamiseks. Need läbivaatamised teostatakse kohapeal komisjoni ning asjaomase partnerriigi või -piirkonna poolt vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artiklile 5 ning valmistatakse ette artiklites 1 ja 2 osutatud koordineerimise, isevastutuse ja abi tulemuslikkuse üldiste põhimõtete alusel. Strateegiadokumendid ja mitmeaastased sihtprogrammid võib vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõikele 5 iga-aastase ning vahe- ja lõppläbivaatamise vahepeal esitada ka erakorraliseks läbivaatamiseks.

2.   Vahe- ja lõppläbivaatamine peavad moodustama abi kavandamise protsessi lahutamatu osa. Nende käigus hinnatakse strateegiadokumenti, sealhulgas suhkruprotokolliga ühinenud riikidele ette nähtud mitmeaastaseid kohanemisstrateegiaid, ning kõiki muid artikli 4 lõikes 4 osutatud ühenduse õigusaktide alusel rahastatavaid programme ning mitmeaastaseid näidisprogramme hetkevajaduste ja tulemuslikkuse alusel. Läbivaatamine peab sisaldama nii suures ulatuses kui võimalik ühenduse arengukoostöö mõju hindamist artikli 1 lõikes 1 osutatud vaesuse kaotamise üldeesmärgi osas seoses strateegiadokumentides sätestatud eesmärkide, eraldatud vahendite ja näitajatega ning artiklites 1 ja 2 osutatud abi tulemuslikkuse põhimõtete ja tulemuslikkuse parandamise võimaluste hindamist. Pärast vahe- ja lõppläbivaatamist:

3.   Iga-aastased läbivaatamised viiakse läbi vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 5 lõikele 4. AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 3 lõikes 5 ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud uute või erivajaduste korral, mis tulenevad näiteks kriisijärgsest olukorrast või erakorralistest tulemustest, kui mitmeaastane vahendite suunav jaotus on täielikult ära kasutatud ning tänu vaesuse vähendamise tõhusale poliitikale ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele on võimalik saada täiendavaid vahendeid, võib mitmeaastast vahendite suunavat jaotust suurendada pärast iga-aastase läbivaatamise lõpetamist.

Iga-aastaste läbivaatamiste üldised tulemused esitatakse EAFi komiteele arvamuste vahetamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikele 4.

4.   Erakorralist läbivaatamist saab läbi viia kas asjaomase AKV riigi või komisjoni taotlusel käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud uute või erivajaduste korral või erakorraliste tulemuste korral või AKV-EÜ koostöölepingu humanitaar- ja hädaabi käsitlevates artiklites 72 ja 73 osutatud erakorralistel juhtudel. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide esitatud erakorralise läbivaatamise taotlusi. Erakorralist läbivaatamist põhjendavateks juhtumiteks võib pidada niisuguseid erandlikke, ootamatuid, ettenägematuid ja tõsiseid humanitaar-, majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, mille on põhjustanud loodusõnnetused, sellised inimeste tekitatud kriisid nagu näiteks sõjad ja muud konfliktid, konfliktijärgsed olukorrad, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi ohustavad olukorrad või nendega võrreldavate tagajärgedega eriolukorrad riigis või piirkonnas.

5.   Uute vajaduste korral, millele on viidatud AKV-EÜ koostöölepingu IV lisa artikli 12 lõike 2 kohta koostatud VI ühisdeklaratsioonis, milles käsitletakse AKV riikide vahelist koostööd, võib AKV riikide vahelise koostöö programmide vahendite suurendamist rahastada AKV-sisestest reservidest sisekokkuleppe artikli 2 punktis b osutatud üldiste piiride raames.

6.   Lõigetes 1–4 osutatud läbivaatamisest tulenevad strateegiadokumentide ja/või vahendite jaotamise mis tahes muudatused võtab vastu komisjon artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetluse kohaselt. Strateegiadokumentide, sealhulgas mitmeaastaste näidisprogrammide ja eritoetusprogrammide lisad võetakse seejärel vastu komisjoni ja asjaomase AKV riigi või piirkonna ühisel kokkuleppel ning kõnealused lisad muutuvad vastuvõetuna siduvaks nii ühendusele kui ka nimetatud riigile või piirkonnale.

1.   Komisjon võtab iga-aastased tegevusprogrammid vastu artiklis 4 osutatud strateegiadokumentide ja mitmeaastaste näidisprogrammide alusel.

Erandkorras, näiteks juhtudel, kui iga-aastast tegevusprogrammi ei ole veel vastu võetud, võib komisjon strateegiadokumentide ja mitmeaastaste sihtprogrammide alusel võtta meetmeid, mida ei ole iga-aastases tegevusprogrammis ette nähtud, samade eeskirjade ja korra alusel.

2.   Iga-aastased tegevusprogrammid valmistab ette komisjon koos partnerriigi või -piirkonnaga, kaasates kohapeal esindatud liikmesriigid ning koordineerides vajaduse korral tegevust teiste abiandjatega, eelkõige abi ühise kavandamise korral, ja EIPga. Iga-aastastes tegevusprogrammides kirjeldatakse üldist konteksti ning hinnatakse ühenduse abi ja saadud kogemusi, sealhulgas eelarvetoetuse osas, tuginedes eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud iga-aastastele läbivaatamistele. Iga-aastastes tegevusprogrammides täpsustatakse taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, kavandatava rahastamise üldsumma ja igaks meetmeks eraldatavad summad. Nendes esitatakse iga ette nähtud meetme kohta üksikasjalikud selgitused, mis sisaldavad konkreetse valdkonna konteksti analüüsi, rahastatavate meetmete kirjeldust, peamisi sidusrühmi, oodatavaid tulemusi vastavalt kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele näitajatele, haldusmenetlust, rakendamise näidisajakava ja eelarvetoetuse puhul summade väljamaksmise kriteeriume, sealhulgas võimalikke muutuvaid osasid. Eesmärgid on konkreetsed, mõõdetavad, realistlikud, neil peavad olema ajalised raamid ning need peavad olema nii suures ulatuses kui võimalik vastavuses partnerriigi või -piirkonna enda eesmärkide ja võrdlusnäitajatega. Iga-aastastes tegevusprogrammides märgitakse, kuidas võetakse arvesse EIP olemasolevaid või kavandatavaid meetmeid.

3.   Iga-aastased tegevusprogrammid võtab vastu komisjon vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele. Iga liikmesriik võib taotleda iga-aastases tegevusprogrammis konkreetse projekti või programmi tühistamist. Kui seda taotlust toetab liikmesriikide blokeeriv vähemus, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 3 koostoimes sisekokkuleppe artikli 8 lõikega 2, võtab komisjon iga-aastase tegevusprogrammi vastu ilma asjaomase projekti või programmita vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele. Välja arvatud juhul kui komisjon kooskõlas EAFi komitee liikmesriikide seisukohtadega ei soovi jätkata tühistatud projekti või programmi, esitatakse tühistatud projekt või programm hilisemas etapis uuesti EAFi komiteele väljaspool iga-aastast tegevusprogrammi, nagu on sätestatud selle artikli lõike 1 teises lõigus, rahastamisettepaneku kujul, mille võtab seejärel vastu komisjon vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele.

4.   Iga-aastaste tegevusprogrammide muudatused või iga-aastastes tegevusprogrammides sätestamata meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud haldusmenetlusele. Kui iga-aastaste tegevusprogrammide muudatused või iga-aastastes tegevusprogrammides sätestamata meetmed ei ületa 20 % esialgsete projektide, programmide või nende konsolideeritud eraldiste summast, kuid jäävad alla 10 miljoni euro, võtab sellised muudatused vastu komisjon, tingimusel et need ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke. Komisjon teavitab EAFi komiteed kõikidest sellistest muudatustest ühe kuu jooksul.

5.   Komisjon võtab vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikes 3 osutatud haldusmenetlusele vastu erimeetmete programmid, mis on ette nähtud sisekokkuleppe artikli 6 lõikes 2 osutatud toetusmeetmete katteks ning mida mitmeaastane sihtprogramm ei hõlma. Kõik toetuskulutuste meetmeprogrammidesse tehtavad muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

6.   Komisjon teavitab korrapäraselt riigis või piirkonnas esindatud liikmesriike, teisi huvitatud liikmesriike ning vajaduse korral EIPd ühenduse projektide ja programmide rakendamisest. Liikmesriigid ja EIP teavitavad omakorda komisjoni korrapäraselt iga riigi või piirkonna puhul riigi või piirkonna tasandil võetavatest koostöömeetmetest, mida nad rakendavad või kavandavad.

7.   Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõikele 4 võib iga liikmesriik igal ajal teha taotluse lisada EAFi komitee istungi päevakorda arvamuste vahetamine rakendusküsimuste üle, mis on seotud komisjoni hallatava konkreetse projekti või programmiga. See arvamuste vahetamine võib hõlmata viisi, kuidas komisjon hindab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelarvetoetuse väljamakseid.

1.   Artikli 5 lõikes 4 osutatud juhtudel võib komisjon vastavalt artikli 2 lõikele 5 võtta vastu erimeetmeid, mida ei ole strateegiadokumentides ja mitmeaastastes näidisprogrammides ette nähtud.

2.   Erimeetmetes määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, sekkumisvaldkonnad, sihtabisaajad, oodatavad tulemused, halduskord ja kavandatav rahastamise kogusumma. Erimeetmed sisaldavad rahastatavate meetmete kirjeldust, igaks meetmeks eraldatavaid soovituslikke summasid ning rakendamise näidisajakava. Nendes määratakse kindlaks selliste tulemuslikkuse näitajate laad, mida tuleb erimeetmete rakendamisel jälgida. Need näitajad võtavad vajaduse korral arvesse partnerriigi või -piirkonna järelevalvesüsteeme.

3.   Kui selliste erimeetmete maksumus ületab 10 miljonit eurot, võtab komisjon need vastu artikli 11 lõikes 3 osutatud haldusmenetluse kohaselt. Kui erimeetmete maksumus on alla 10 miljoni euro, teavitab komisjon selliste meetmete vastuvõtmisest EAFi komiteed ühe kuu jooksul pärast meetmete vastuvõtmist. Vastavalt artikli 11 lõikele 4 võib iga liikmesriik igal ajal teha taotluse lisada EAFi komitee istungi päevakorda arvamuste vahetamise selliste meetmete üle. Arvamuste vahetamise tulemusel võib koostada soovitused, mida komisjon võtab arvesse.

4.   Artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlust ei pea kasutama erimeetmete selliste muudatuste korral nagu tehnilised kohandused, rakendusperioodi pikendamine, assigneeringute ümberjaotamine esialgse eelarve raames või eelarve suurendamine või vähendamine kuni 20 % ulatuses esialgsest eelarvest, kui muudatus on alla 10 miljoni euro, tingimusel et sellised muudatused ei mõjuta komisjoni otsuses sätestatud esialgseid eesmärke. Liikmesriike teavitatakse kõikidest sellistest kohandustest ühe kuu jooksul.

5.   Erimeetmete üle toimub EAFi komitees igal aastal arvamuste vahetamine, tuginedes komisjoni aruandele.

1.   Kaasrahastamisega on tegemist siis, kui projekti või programmi rahastatakse eri allikatest:

2.   Kui komisjon osaleb ühises kaasrahastamises, sätestatakse selliste vahendite, sealhulgas vajaduse korral ühendatud vahendite haldamise eest vastutava asutuse tehtud halduskulude katmist reguleeriv kord rahastamislepingus vastavalt eeskirjadele ja menetlustele, mida kirjeldatakse üksikasjalikult sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruses.

Kui komisjon saab ja haldab vahendeid:

et rakendada ühismeetmeid, käsitatakse eespool loetletud vahendeid sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruse kohaselt sihtotstarbelise tuluna ning need integreeritakse iga-aastastesse tegevusprogrammidesse. Tagatakse liikmesriikide osamaksete nähtavus.

Kui komisjon delegeerib avaliku võimu teostamise vahendid, eelkõige EAFi rakendamisega seotud ülesanded eelmises lõigus osutatud asutustele, tuleb selline kaasrahastamine iga-aastastes tegevusprogrammides kajastada ja nõuetekohaselt põhjendada ning tagada EAFi rahalise toetuse nähtavus.

3.   Kui ühise kaasrahastamise eest on määratud vastutavaks EIP, kehtestatakse selliseid vahendeid käsitlev rakenduskord, sealhulgas vajaduse korral EIP-le kaasnevate halduskulude katmist reguleeriv kord, vastavalt EIP põhikirjale ja sise-eeskirjale.

4.   Liikmesriigid võivad omal algatusel teha komisjonile või EIP-le vabatahtlikke makseid vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 9, et aidata kaasa väljaspool AKV-EÜ koostöölepingut toimuva kaasrahastamise eesmärkide saavutamisele. Sellised maksed ei mõjuta 10. EAFi kohaste vahendite kogusummat ning eraldised tehakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks artikli 5 lõikes 4 osutatud erakorralistele juhtudele reageerimiseks. Täiendavad vahendid integreeritakse käesolevas määruses osutatud abi kavandamisse, läbivaatamisprotsessi ja iga-aastastesse tegevusprogrammidesse ning need kajastavad partnerriigi või -piirkonna isevastutust. Komisjonile tehtud vabatahtlikke osamakseid käsitatakse vastavalt sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusele sihtotstarbelise tuluna. Neid käsitatakse samal viisil kui sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 osutatud liikmesriikide korrapäraseid makseid, välja arvatud sisekokkuleppe artiklite 6 ja 7 kohaldamisel, mille jaoks võib kahepoolsete kaasrahastamise lepingutega näha ette erikorra.

5.   Liikmesriigid, kes teevad komisjonile või EIP-le täiendavaid vabatahtlikke makseid, et aidata kaasa AKV-EÜ koostöölepingu eesmärkide saavutamisele, teavitavad selliste maksete tegemisest eelnevalt nõukogu ja EAFi komiteed. Kõik eraldised on nõuetekohaselt põhjendatud ning kõik iga-aastaste tegevusprogrammide või strateegiadokumentide muudatused võtab vastu komisjon vastavalt artikli 11 lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele.

1.   Vastavalt sisekokkuleppe artiklile 8 moodustatud EAFi komitee esitab vastavalt lõikes 3 sätestatud haldusmenetlusele oma arvamuse 10. EAFist või artikli 4 lõikes 3 osutatud muudest ühenduse vahenditest rahastatava arengukoostöö sisuliste küsimuste kohta riikide, piirkondade ja AKV-sisesel tasandil.

2.   EAFi komitee ülesanded hõlmavad kahte tasandit, mis on sätestatud käesoleva määruse II ja III jaotises:

3.   Kui EAFi komiteelt taotletakse arvamust, esitab komisjoni esindaja EAFi komiteele sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 5 osutatud EAFi komitee töökorda käsitlevas nõukogu otsuses sätestatud tähtaja jooksul võetavate meetmete kavandi. EAFi komitee esitab kavandi kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, kuid mis ei ole pikem kui 30 päeva. Arvamuste vahetamises osaleb ka EIP. Arvamus esitatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures liikmesriikide hääli arvestatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

Kui EAFi komitee on oma arvamuse esitanud, võtab komisjon meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole EAFi komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon meetmete kohaldamise edasi ajavahemiku võrra, mis üldjuhul ei ületa 30 päeva alates sellise teatamise kuupäevast, kuid mida võib erakorraliste asjaolude korral pikendada veel 30 päeva võrra. Selle ajavahemiku jooksul võib nõukogu sama kvalifitseeritud häälteenamusega kui EAFi komitee vastu võtta teistsuguse otsuse.

4.   EAFi komitees toimub arvamuste vahetamine artikli 14 lõikes 3 osutatud iga-aastaste läbivaatamiste ja aruannete üldiste järelduste kohta. Samuti võivad liikmesriigid taotleda arvamuste vahetamist artikli 15 lõikes 3 osutatud hindamiste üle.

Liikmesriigid võivad komisjoni paluda anda igal ajal EAFi komiteele teavet ning korraldada arvamuste vahetamine lõikes 2 kirjeldatud ülesannetega seotud küsimustes.

Sellise arvamuste vahetamise alusel võib koostada soovitused, mida komisjon võtab arvesse.

5.   Komisjoni ettevalmistatud järelduste ja ülevaadete põhjal uurib EAFi komitee samuti ühenduse ja liikmesriikide ning vajaduse korral teiste abiandjate abi järjepidevust ja vastastikust täiendavust kooskõlas artiklitega 1 ja 2.

1.   EIP egiidi all vastavalt sisekokkuleppe artiklile 9 moodustatud komitee koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest ja ühest komisjoni esindajast. Iga valitsus nimetab ühe esindaja ja ühe asendaja. Komisjon nimetab oma esindaja samamoodi. Järjepidevuse tagamiseks valivad investeerimisrahastu komitee liikmed endi hulgast investeerimisrahastu komitee eesistuja kaheks aastaks. Komitee sekretariaadi- ja tugiteenused tagab EIP. Hääletamisõigus on ainult liikmesriikide nimetatud investeerimisrahastu komitee liikmetel või asendusliikmetel.

Nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu investeerimisrahastu komitee töökorra, võttes aluseks komisjoniga konsulteerimise järel EIP koostatud ettepaneku.

Investeerimisrahastu komitee teeb otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääli arvestatakse artikli 8 kohaselt.

Investeerimisrahastu komitee tuleb kokku vähemalt neli korda aastas. Lisaistungeid võib kokku kutsuda EIP taotlusel või komitee liikmete taotlusel vastavalt töökorrale. Lisaks sellele võib investeerimisrahastu komitee esitada arvamuse kirjaliku menetluse teel töökorraga kehtestatud tingimustel.

2.   Investeerimisrahastu komitee kiidab heaks:

3.   Lisaks sellele esitab investeerimisrahastu komitee oma arvamuse järgmistel juhtudel:

Lisaks võivad EIP juhtorganid aeg-ajalt taotleda investeerimisrahastu arvamust kõigi või teatavate rahastamisettepanekute kategooriate kohta.

4.   EIP kohustus on esitada investeerimisrahastu komiteele õigel ajal kõik küsimused, mille puhul on käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt nõutav investeerimisrahastu komitee heakskiit või arvamus. Kõik komiteele arvamuse saamiseks esitatud ettepanekud tehakse tegevussuunistes sätestatud asjakohaste kriteeriumide ja põhimõtete kohaselt.

5.   EIP teeb tihedat koostööd komisjoniga ning vajaduse korral koordineerib oma tegevusi teiste abiandjatega. Eelkõige:

Komisjoni arvamus loetakse positiivseks või komisjon loetakse ettepanekuga nõustunuks, kui ta ei esita oma negatiivset arvamust selle ettepaneku kohta kahe nädala jooksul pärast ettepaneku esitamist. Avaliku sektori ja rahandussektori projekte käsitlevate arvamuste ning intressitoetuste puhul võib komisjon taotleda, et lõplik projekti ettepanek esitatakse talle arvamuse avaldamiseks või heakskiitmiseks kaks nädalat enne kõnealuse ettepaneku saatmist investeerimisrahastu komiteele.

6.   EIP ei võta ühtegi lõikes 2 nimetatud meedet, kui ta ei ole saanud investeerimisrahastu komiteelt positiivset arvamust.

Saanud investeerimisrahastu komiteelt positiivse arvamuse, teeb EIP otsuse ettepaneku kohta oma korra kohaselt. Eelkõige võib ta otsustada jätta ettepanekuga sätestatud meede võtmata. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni regulaarselt igast meetme võtmata jätmise otsusest.

Omavahenditest antavate laenude ja investeerimisrahastu investeeringute kohta, mille puhul investeerimisrahastu komitee arvamus ei ole nõutav, teeb EIP ettepaneku kohta otsuse oma korra kohaselt ja rahastu puhul investeerimisrahastu komitee heakskiidetud suuniste ja investeerimisstrateegiate kohaselt.

Olenemata investeerimisrahastu komitee negatiivsest arvamusest intressitoetuse andmise ettepaneku kohta, võib EIP anda kõnealuse laenu ilma intressitoetuseta. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni regulaarselt igast oma otsusest nii toimida.

EIP võib tegevussuunistes sätestatud tingimustel ning tingimusel, et laenu oluline eesmärk või investeerimisrahastu kõnealune investeering ei muutu, otsustada muuta investeerimisrahastu sellise laenu või investeeringu tingimusi, mille kohta investeerimisrahastu komitee on esitanud lõike 2 kohase positiivse arvamuse, või mis tahes laenu tingimusi, mille intressitoetuse kohta on komitee esitanud positiivse arvamuse. Eelkõige võib EIP otsustada suurendada laenusummat või investeerimisrahastu investeeringut kuni 20 %.

Selline suurendamine võib AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 2 lõikes 7 nimetatud intressitoetusega projektide puhul tuua kaasa intressitoetuse väärtuse võrdelise suurenemise. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni regulaarselt igast oma otsusest nii toimida. AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 2 lõike 7 kohaste projektide puhul, kui taotletakse intressitoetuse suurendamist, peab investeerimisrahastu komitee esitama oma arvamuse enne EIP otsust.

7.   EIP haldab investeerimisrahastu investeeringuid ja kõiki nimetatud investeerimisrahastu kontol hoitavaid summasid vastavalt lepingu eesmärkidele. Euroopa Investeerimispank võib eelkõige osaleda selliste juriidiliste isikute juhtimis- ja järelevalveorganite töös, millesse investeerimisrahastu on investeerinud, ning võib vastavalt tegevussuunistele võtta, kasutada ja muuta investeerimisrahastu nimel õigusi.

1.   Komisjon ja EIP teostavad kumbki oma vastutusalas järelevalvet EAFi abi kasutamise üle.

2.   EIP teavitab komisjoni regulaarselt enda hallatavate 10. EAFi vahenditest rahastatavate projektide ja programmide rakendamisest, järgides investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud korda.

3.   Komisjon tutvub 10. EAFi rakendamise edusammudega ning esitab nõukogule aastaaruande abi rakendamise ning abi peamiste tulemuste ja mõjude kohta, kuivõrd see on võimalik. Aruanne edastatakse samuti arvamuste vahetamiseks EAFi komiteele ning Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Aruanne sisaldab teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete kohta, teavet järelevalve- ja hindamistulemuste, partnerite kaasamise ja tegevuste ühtlustamise kohta, sealhulgas sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmääruses defineeritud delegeeritud koostöö rakendamise kaudu, ning kulukohustuste ja maksete rakendamise kohta, mis on esitatud riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa.

Aruandes antakse hinnang sellele, milline on abi mõju vaesuse kaotamisele, kasutades võimalikult suures ulatuses mõõdetavaid erinäitajaid, mille abil selgitatakse välja abi roll AKV-EÜ lepingu eesmärkide saavutamisel. Sellised näitajad viiakse vastavusse partnerriigi või piirkonna järelevalvesüsteemidega ning abiandjate ühenduse ja partnerriigi või -piirkonna ühiste näitajatega, mis nad on kehtestanud arengustrateegia järelevalve eesmärgil.

Eritähelepanu pööratakse edusammudele aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel.

Samuti antakse aruannetes ülevaade käesoleva määruse artiklis 1 osutatud koordineerimise, isevastutuse ja abi tulemuslikkuse põhimõtete rakendamisel saavutatud edusammudest ning hõlmatakse majanduspartnerluse lepingute alusel võetud kaasnevad meetmed.

4.   EIP annab investeerimisrahastu komiteele teavet edusammude kohta investeerimisrahastu eesmärkide saavutamisel. AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 6b kohaselt kontrollitakse investeerimisrahastu üldist tulemuslikkust 10. EAFi ühise vahe- ja lõppläbivaatamise käigus. Vaheläbivaatamise teostavad sõltumatud väliseksperdid koostöös EIPga ning tulemused tehakse kättesaadavaks investeerimisrahastu komiteele.

5.   Komisjon esitab 2010. aastal nõukogule ettepaneku tulemuslikkuse üldiseks läbivaatamiseks koos AKV riikidega AKV-EÜ koostöölepingu Ib lisa lõike 7 alusel. Tulemuslikkuse kontrolli raames hinnatakse finantstulemusi, eelkõige maksekohustuste ja väljamaksete seisu, ning kvalitatiivseid tulemusi, eelkõige tulemusi ja mõju, mõõdetuna edusammudes, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. Samuti uuritakse läbivaatamise käigus võimalusi ja tehakse ettepanekuid selle kohta, kuidas viia tulevikus AKV riikidele antavat ühenduse abi paremini vastavusse partnerriigi või -piirkonna olemasolevate strateegiate, abi kavandamise ja eelarvetsükliga ning kuidas tagada abiandjate tegevuste paremat ühtlustamist.

1.   Komisjon ja EIP hindavad korrapäraselt, milline on geograafiliste ja temaatiliste poliitikate ja programmide ning valdkondlike poliitikate tulemuste ja abi kavandamise tõhususe mõju vaesuse kaotamisele, kasutades selleks vajaduse korral sõltumatuid välishindamisi, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ning anda soovitusi tulevikus võetavate meetmete parandamiseks. Eritähelepanu pööratakse ühenduse arengupoliitika sidususe tagamisele ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel tehtavatele edusammudele.

2.   Need hindamised viiakse läbi koostöös partnerriigi või -piirkonnaga ning koordineeritult kohapeal esindatud liikmesriikidega. Kaasatakse teisi huvitatud liikmesriike ja vajaduse korral ka muid abiandjaid. Komisjon püüab rakendada ühistes hindamistes abi tulemuslikkuse kohta esitatud soovitusi.

3.   Komisjon saadab riigi ja piirkondlikud hindamisaruanded teavitamise eesmärgil nõukogule, EAFi komiteele ja EIP-le. Vastavalt artikli 11 lõikele 4 võivad liikmesriigid igal ajal teha taotluse konkreetsete hindamiste üle EAFi komitees arutelude pidamiseks. Tulemusi kasutatakse abi kavandamisel, vahendite eraldamisel, abiandjate tegevuse koordineerimisel ja abi tulemuslikkuse parandamisel.

4.   Komisjon kaasab ühenduse abi hindamise etappi asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas valitsusväliseid osalejaid.

1.   Käesolevaga luuakse operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamise mehhanism.

2.   Kõnealuse mehhanismi nimi on Athena.

3.   Athena tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, toetavate riikide nimel, vastavalt artikli 1 määratlustele.

1.   Athenat juhivad erikomitee alluvuses:

2.   Athena kasutab võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu olemasolevaid haldusstruktuure. Athena kasutab isikkoosseisu, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud ELi institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3.   Nõukogu peasekretär võib varustada halduri või peaarvepidaja isikkoosseisuga, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, kusjuures varustamise aluseks võib olla ettepanek osalevalt liikmesriigilt.

4.   Athena asutused ja isikkoosseis alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

1.   Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist (edaspidi „erikomitee”). Komisjon osaleb erikomitee koosolekutel, kuid ei võta osa selle hääletustest.

2.   Athena haldamine allub erikomiteele.

3.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel:

4.   Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Haldur asutab erikomiteele sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei osale erikomitee hääletustel.

5.   Peaarvepidaja osaleb erikomitee menetlustes vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa selle hääletustest.

6.   Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni juhataja soovi korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku mitte enam kui 15 päeva jooksul.

7.   Haldur teavitab erikomiteed nõuetekohaselt mis tahes Athena-le esitatud taotlusest või vaidlustusest.

8.   Erikomitee võtab otsused vastu ühehäälselt oma liikmete hulgas, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9.   Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjakohaseid võrdlussummasid, ning rakendab üldiselt oma pädevust, mis on ette nähtud artiklites 20, 21, 22, 23, 26, 27, 29, 31, 33, 34, 38, 39, 40 ja 41.

10.   Haldur, operatsiooni juhataja ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesoleva otsuse sätetele.

11.   Aktidele, mis erikomitee on heaks kiitnud vastavalt artiklitele 20, 21, 22, 23, 24, 26, 29, 31, 33, 34, 39, 40 ja 41, kirjutavad heakskiitmisel alla erikomitee esimees ja haldur.

1.   Nõukogu peasekretär määrab pärast erikomitee teavitamist kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2.   Haldur täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Haldur:

4.   Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste kohaldamise.

5.   Haldur on volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena abil rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6.   Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse liidu sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7.   Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

1.   Operatsiooni juhataja täidab oma ülesandeid Athena nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2.   Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni juhataja järgmist:

3.   Operatsiooni juhataja on enda juhatatavate operatsioonide korral volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena abil rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni juhataja teavitab sellistest meetmetest haldurit ja erikomiteed.

1.   Nõukogu peasekretär määrab kaheks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2.   Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Peaarvepidaja vastutab:

4.   Haldur ja operatsiooni juhataja edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik Athena hallatavaid rahalisi varasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5.   Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Asehaldur allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3.   Asehaldur asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda.

4.   Euroopa Ühenduste ametnikud ja muud teenistujad alluvad Athena nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5.   Isikkoosseis, kelle liikmesriigid on andnud Athena käsutusse, allub samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende riiklikud ametiasutused ja ühenduse institutsioon või Athena on kokku leppinud.

6.   Enne ametisse nimetamist peab Athena isikkoosseis olema saanud heakskiidu juurdepääsuks kuni „Secret UE” tasemel salastatud teabele, mis on nõukogu valduses, või samaväärse heakskiidu liikmesriigilt.

7.   Haldur võib pidada liikmesriikide või ühenduse institutsioonidega läbirääkimisi või sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks isikkoosseis, kes oleks võimalik vajaduse korral kohe Athena käsutusse anda.

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi liikmesriikide või ELi institutsioonidega, eesmärgiga hõlbustada operatsioone käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige ökonoomsematel tingimustel. Kõnealused kokkulepped sõlmitakse Athena, keda esindab operatsiooni juhataja või – juhataja puudumisel – haldur, ning liikmesriikide või ELi asjakohaste institutsioonide pädevate haldusasutuste vahelise kirjavahetuse teel.

2.   Enne iga sellise kokkuleppe allkirjastamist konsulteeritakse erikomiteega.

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, eelkõige eesmärgiga hõlbustada operatsiooniala käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige ökonoomsematel tingimustel, võttes arvesse tegevuspiiranguid. Kõnealused kokkulepped sõlmitakse Athena, keda esindab operatsiooni juhataja või – operatsiooni juhataja puudumisel – haldur, ja kolmanda riigi või asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni pädevate haldusasutuste vahelise kirjavahetuse teel.

2.   Iga selline kokkulepe esitatakse enne allkirjastamist erikomiteele heakskiitmiseks.

1.   Kokkulepete raames ELi ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui ELi operatsioonide või konkreetse ELi operatsiooni võimalikele toetajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega vastavalt läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped vajalike eeskirjade kehtestamiseks ELi sõjaliste operatsioonide toetuste kiire maksmise lihtsustamiseks tulevikus sõlmitakse Athena ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2.   Kuni lõikes 1 viidatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid toetavate kolmandate riikide maksete teostamise lihtsustamiseks.

3.   Haldur teatab kavandatavatest kokkulepetest enne neile Athena nimel alla kirjutamist erikomiteele.

4.   Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus otsustatud toetussummade ulatuses kokkuleppeid operatsiooni toetavate kolmandate riikidega.

1.   Haldur avab Athena nimel ühe või enam arvelduskontot.

2.   Arvelduskontod avatakse esmaklassilises rahandusasutuses, mille peakontor paikneb liikmesriigis.

3.   Toetavate riikide toetused makstakse kõnealustele arvelduskontodele. Kontosid kasutatakse Athena hallatavate kulude eest tasumiseks ja vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni juhatajale sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskuludega seotud arvelduste tegemiseks. Ühtegi arvelduskontot ei tohi ületada.

1.   Iga väljamakse Athena kontolt nõuab ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2.   Athena poolt hallatavaid vahendeid, sealhulgas operatsiooni juhatajale usaldatud vahendeid, võib hoiustada ainult esmaklassilises rahandusasutuses jooksvale või lühiajalise tähtajaga kontole eurodes.

1.   I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel Athena arvelt. Kui need kantakse eelarve rubriiki, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, loetakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludeks. Muudel juhtudel loetakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühisteks kuludeks.

2.   Lisaks kannab Athena II lisas loetletud ühised tegevuskulud ajavahemikus alates operatsiooni kriisiohjamiskontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni juhataja nimetamiseni. Eriolukordades, pärast poliitika- ja julgeolekukomiteega konsulteerimist, võib erikomitee muuta ajavahemikku, mille jooksul Athena neid kulusid kannab.

3.   Operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul, mis kestab operatsiooni juhataja määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, kannab Athena ühiste tegevuskuludena:

4.   Sõjalise toetustegevuse aktiivsel, nõukogu poolt kindlaks määratud etapil kannab Athena operatsiooni ühiste kuludena need ühised kulud, mille nõukogu on määratlenud üksikjuhtumi põhiselt III lisa alusel.

5.   Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni kohta on koostatud raamatupidamisaruanne.

6.   Ühiste kuludena ei saa aktsepteerida kulusid, mille üks või enam toetavat liikmesriiki, mõni ühenduse institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

7.   Erikomitee võib üksikjuhtumi põhiselt otsustada, et eriolukordi silmas pidades käsitletakse teatavaid lisakulusid, välja arvatud III-B lisas loetletud kulud, ühe kindla operatsiooni ühiste kuludena selle operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul.

8.   Liikmesriigid teevad nõukogule ja erikomiteele halduri kaudu teatavaks kulude jagamise kokkulepped, milles nad osalevad seoses ELi operatsiooniga.

1.   Euroopa Liidu õppuste ühised kulud rahastatakse Athena kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, mida toetavad kõik osalevad liikmesriigid.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui EL kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud NATO ühiseid vahendeid.

3.   Ühised õppusekulud ei sisalda:

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega kehtestatakse igaks eelarveaastaks Athena hallatavad tulud ja kulud ning kiidetakse need heaks.

2.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3.   Eelarvesse kavandatud eraldised on heaks kiidetud eelarveaasta jaoks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kasutada võib ainult mingisse eelarve rubriiki kuuluvaid tulusid ja kulusid, mis ei ületa seal määratud eraldiste limiiti.

1.   Haldur koostab igal aastal järgmise eelarveaasta jaoks eelarveprojekti, kusjuures „Ühiste tegevuskulude” osa juures abistab teda operatsiooni juhataja. Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks.

2.   Projekt sisaldab:

3.   Kulukohustuste ja maksete assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajaduse korral omakorda artikliteks. Eelarve sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jaotis. Nimetatud jaotis moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4.   Iga jaotis võib sisaldada peatükki pealkirjaga „Määratlemata otstarbega eraldised”. Kõnealused eraldised kavandatakse eelarvesse määramatuse korral vajatavate eraldiste summa või eelarvesse kavandatud eraldiste kasutamise valdkonna osas.

5.   Tulud koosnevad:

6.   Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heaks kiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid ja toetavaid riike.

1.   Vältimatutes, erandlikes ja ettenägematutes olukordades, eelkõige, kui operatsioon otsustatakse läbi viia eelarveaasta sees, esitab haldur eelarve muutmise projekti. Kui eelarve ületab muutmise projektile vastavalt oluliselt asjaomase operatsiooni võrdlussummat, võib erikomitee taotleda selle heakskiitmist nõukogu poolt.

2.   Eelarve muutmise projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Kui eelarve muutmine on seotud liidu sõjalise operatsiooni algusega, lisatakse sellele üksikasjalik finantsaruanne kogu operatsiooni eeldatavate ühiste kulude kohta. Erikomitee võtab eelarve muutmise arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

1.   Haldur võib eraldisi ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni juhataja ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda lubab. Erikomitee eelnev nõusolek on siiski nõutav, kui:

2.   Kui operatsiooni juhataja peab seda operatsiooni nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas „Ühised tegevuskulud” operatsioonile eraldatud eraldisi artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni juhataja teavitab sellistest ümberpaigutustest haldurit ja erikomiteed.

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud eraldised tühistatakse eelarveaasta lõpus.

2.   Athena poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle järgmisesse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3.   Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta eraldiste jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks. Ettepanekud loetakse heaks kiidetuks, kui erikomitee ei ole 15. märtsiks otsustanud teisiti.

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata makseeraldisi rahastatakse osalevate liikmesriikide toetustest.

2.   Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldised kaetakse liikmesriikide ja operatsiooni toetavate kolmandate riikide toetustest.

3.   Toetused, mida toetavad liikmesriigid peavad operatsiooni heaks maksma, võrduvad eelarvesse kavandatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldiste summaga, millest on lahutatud toetuste summad, mida kolmandad toetavad riigid peavad artikli 13 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4.   Toetuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt toetust nõutakse, määratakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 siseriikliku kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (3) või mis tahes muu nõukogu otsusega, millega see võidakse asendada.

5.   Toetuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud Euroopa Ühenduste viimasele vastuvõetud eelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa” veerus „Siseriikliku kogutulu omavahendid”. Iga toetust maksva liikmesriigi toetus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi siseriikliku kogutulu osaga kõigi toetust maksvate liikmesriikide siseriikliku kogutulu summast.

1.   Kui nõukogu on võtnud vastu võrdlussumma liidu sõjalise operatsiooni kohta, maksavad toetavad liikmesriigid toetusena 30 % võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei otsusta protsenti suurendada.

2.   Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni eelarve muutmise vastuvõtmist täiendavaid toetusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele.

3.   Kui operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldised on eelarvesse kavandatud, maksavad liikmesriigid ülejäänud osa toetustest, mis nad artikli 25 kohaldamise tulemusena kõnealuse operatsiooni eest võlgnevad pärast seda, kui on maha arvatud toetused, mis neilt on juba sama eelarveaasta jooksul sama operatsiooni jaoks taotletud. Kui operatsiooni kestuseks on kavandatud rohkem kui kuus kuud, makstakse eraldiste jääksumma poolaastamaksetena. Sellisel juhul tehakse esimene sissemakse kahe kuu jooksul operatsiooni alustamisest; teine sissemakse tehakse tähtpäevaks, mille kehtestab erikomitee halduri ettepanekul operatiivvajadusi arvesse võttes. Erikomitee võib nendest sätetest kõrvale kalduda.

4.   Kui võrdlussumma või eelarve on vastu võetud, saadab haldur vastavad toetusetaotlused kirja teel riiklikele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud.

5.   Ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse teiste sätete kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

6.   Iga toetav riik tasub oma toetuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

7.   Haldur teatab toetuste vastuvõtmisest.

1.   ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad toetavad liikmesriigid toetust võrdlussumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   ELi sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks peavad osalevad liikmesriigid:

3.   Eespool nimetatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist, mis on otsustanud toetust ette maksta (edaspidi „toetust ette maksvad liikmesriigid”) üks esindaja, eelarve spetsiaalsesse jaotisesse määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse toetustest, mida maksavad toetust ette maksvad liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

4.   Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist, tuleb kiirreageerimisoperatsiooni jaoks toetust ette maksvate liikmesriikide poolt maksmisele kuuluv summa liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuteks makstud summa ulatuses maksta 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest. Sama suure osa ettemakstavatest toetustest võib teha kättesaadavaks operatsiooni juhatajale.

5.   Olenemata artiklist 22 täiendatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

6.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga toetust ette maksev liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud toetust, et katta tema toetust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemakstavat toetust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetusetaotluse saatmist.

7.   Kui operatsiooni, mis ei ole aga kiirreageerimisoperatsioon, läbiviimiseks on vaja rahalisi vahendeid ning kui antud operatsiooni osas ei ole veel saadud piisavaid toetusi, võib operatsiooni kulude katteks kasutada operatsiooni rahastamises osalevate liikmesriikide poolt ette makstud toetusi, saades sellele enne toetust ette maksvate liikmesriikide heakskiidu; selliselt võib kasutada kuni 50 % ette makstud toetustest. Ettemakstavat toetust täiendatakse toetust ette maksva liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetusetaotluse saatmist.

8.   Olenemata artikli 33 lõikest 3 võib operatsiooni juhataja võtta kohustusi ja teha kulutusi tema kasutuses olevate summade piires.

9.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.

1.   Liikmesriik, kolmas riik või vajaduse korral rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib Athenalt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni juhataja ja haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud toetav riik, võib selle arvata maha järgmisest toetusetaotlusest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4.   Kui taotluse esitamise ajal ei ole ette näha ühtki toetusetaotlust või heaks kiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat toetust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse Athena rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

1.   Erikomitee võib halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude halduskorraldus, eriti (köögi ja pesula) toetava isikkoosseisu alal, tuleks usaldada Athenale, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni juhatajale loa sõlmida kirjeldatud varustuse soetamiseks operatsioonis osalevate liikmesriikide nimel lepinguid. Erikomitee võib lubada eelrahastada liikmesriikide kulusid Athena eelarvest või otsustada, et Athena kogub sõlmitud lepingutest kinnipidamiseks vajalikud vahendid liikmesriikide käest ette.

3.   Athena peab arvestust iga liikmesriigi poolt tehtud kulutuste kohta, mis on usaldatud Athenale. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile väljavõtte kulutustest, mis viimane on teinud ja viimane või viimase isikkoosseis on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid maksavad taotletud vahendid Athenale välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse lähetamist.

1.   Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse analoogia põhjal ühenduse eeskirju, mis kehtivad vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artiklile 71 seoses toetuste maksmisega ühenduse eelarvesse hilinenud maksmise intressile.

2.   Kui makse hilineb kuni kümme päeva, intressi ei nõuta. Kui makse hilineb rohkem kui kümme päeva, tuleb tasuda intressi kogu viivitatud aja eest.

1.   Athena eraldisi kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2.   Eelarve käsutajad vastutavad selle eest, et Athena tulusid ja kulusid kasutataks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, tagamaks seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmist. Eelarve käsutajad võtavad eelarvelisi ja juriidilisi kohustusi, tõendavad ja kinnitavad kulud ning viivad läbi tegevusi, mis eelnevad kõnealusele eraldiste kasutamisele. Eelarve käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsuse teel, milles on määratletud:

3.   Eraldiste kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga Athena poolt hallatavate vahenditega tehtud makse nõuab eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4.   Kui ühiste kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude teostamisele, ilma et sellega piiratakse käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teostab kulusid otse, täidab ta eeskirju, mis kehtivad Euroopa ühenduste üldeelarve osa „Nõukogu” täitmisele.

5.   Sellele vaatamata võib haldur varustada eesistujariiki materjaliga nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude teostamise eeskirjade kohta.

6.   Erikomitee võib heaks kiita ühiste kulude teostamise eeskirjad, mis lõikest 4 kõrvale kalduvad.

1.   Operatsiooni juhataja täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Sellele vaatamata täidab haldur eelarve käsutaja kohustusi kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse Athena kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse tegevuse lõppu.

2.   Haldur kannab operatsiooni kulude teostamiseks nõutavad summad Athena pangakontolt operatsiooni juhataja palvel viimasele üle Athena nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni juhataja on esitanud.

3.   Erandina artikli 19 lõikest 5 annab võrdlussumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni juhatajale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi kuni 30 % piires võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei kehtesta suuremat protsenti. Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada, et tohib võtta ja täita lisakulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele. Kõnealune erand ei kehti enam alates kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni juhataja või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kuu aru küsimustes, millega nad tegelevad seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni juhataja või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja direktiive kulude teostamise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud liidu sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni juhataja erandina artikli 19 lõikest 5 teostada kõnealuse isikkoosseisu elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kavandatud eraldisi. Operatsiooni juhataja teavitab võimalikult ruttu haldurit ja erikomiteed. Sellistel juhtudel teeb haldur operatsiooni juhatajaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mida on vaja kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavalt raha ümberpaigutuse teel, teeb haldur ettepaneku eelarve muutmiseks.

1.   Pidades silmas operatsiooni lõpetamist, mida ta on juhatanud, toimib operatsiooni juhataja vastavalt vajadusele, et leida kõnealuse operatsiooni jaoks ühiselt soetatud varustusele ja infrastruktuurile lõppotstarve. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

2.   Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse tegevuse lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajaduse korral silmas sellele lõppsihtkoha leidmist. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

3.   Erikomitee kiidab varustuse, infrastruktuuri ja muude varade kulumi heaks nii kiiresti kui võimalik.

4.   Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

5.   Varustus ja infrastruktuur müüakse toetavale riigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule turuhinna eest või, kui turuhinda pole võimalik kindlaks määrata, võttes arvesse asjakohast kulumit.

6.   Vastuvõtjariigile või kolmandale isikule müümine või üleandmine toimub vajaduse korral kooskõlas eelkõige nõukogus, toetavates riikides või NATOs kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks soetatud varustus jääb Athena-le, võivad toetavad liikmesriigid paluda muudelt osalevatelt liikmesriikidest rahalist hüvitist. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

1.   Peaarvepidaja peab arvet nõutud toetuste ja ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude ning halduri otsesel vastutusel teostatud tegevuskulude kohta.

2.   Peaarvepidaja koostab Athena tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni juhataja saadab talle aruanded enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete kohta, samuti eelrahastamise kohta, mis ta on heaks kiitnud enda juhitava operatsiooni ühiste tegevuskulude katmiseks.

1.   Kui Athena kulude rakendamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude auditeerimisele.

2.   Sellele vaatamata võivad haldur või tema poolt määratud isikud viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud Athena ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, kelle ülesanded ja töölevõtmise tingimused ta kindlaks määrab.

3.   Välisauditeid silmas pidades luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee nimetab igal aastal liikmesriikide esitatud kandidaatide seast kaks liiget, kes asuvad ametisse järgmise aasta 1. jaanuaril kolmeks aastaks ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Erikomitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi riikliku auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks Athena nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema volitusi. Kolleegium võtab vastu selle liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui edastab need haldurile ja erikomiteele.

4.   Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisorganeid.

5.   Enne oma ülesannete täitmist peavad Athena kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud heakskiidu juurdepääsuks nõukogu valduses olevale salastatud teabele vähemalt „Secret UE” tasemel või vajaduse korral samaväärse heakskiidu liikmesriigilt või NATO-lt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealusele teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

6.   Halduril ja Athena kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. Athena kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ja kõnealuste kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi.

7.   Auditite kulusid, mille viivad läbi Athena nimel tegutsevad audiitorid, loetakse Athena poolt kantavateks ühisteks kuludeks.

1.   Iga operatsiooni juhataja annab Athena peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mis on vajalik ühiste tegevuskulude ning eelrahastatud ja artikli 29 kohaselt hüvitatud kulude raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning samuti iga-aastase tegevusaruande koostamiseks.

2.   Haldur koostab peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja abiga esialgsed iga-aastased raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded ning esitab need erikomiteele ja audiitorite kolleegiumile eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. aprilliks.

3.   Audiitorite kolleegium esitab erikomiteele eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. juuliks auditi aastaaruande ning haldur, keda abistavad peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja, esitab erikomiteele samaks kuupäevaks Athena lõplikud raamatupidamise aastaaruanded. Erikomitee vaatab halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja tegevuse heakskiitmise eesmärgil raamatupidamise aastaaruanded läbi eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. septembriks, võttes arvesse audiitorite kolleegiumi aruande tulemusi.

4.   Peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded ja inventarinimestikud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil kõnealuse eelarve täitmine kinnitati.

5.   Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast, kas tulude või kuludena eelarve muutmise teel.

6.   Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest toetustest mahaarvamiseks.

7.   Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse järgmistest toetustest mahaarvamiseks, mis saadakse kõnealust operatsiooni toetanud liikmesriikidelt.

8.   Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida makstakse Athenale, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

9.   Iga operatsioonis osalev liikmesriik esitab iga aasta 31. märtsiks haldurile, vajaduse korral operatsiooni juhataja kaudu, vabatahtlikult andmed tema poolt eelneval eelarveaastal operatsiooniga seoses kantud lisakulude kohta. Need andmed liigitatakse põhiliste kuluartiklite kaupa. Haldur koondab nimetatud andmed ja annab erikomiteele ülevaate operatsiooni täiendavate kulude kohta.

1.   Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal teha otsuse, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni juhataja abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisdokumendid ja bilansi kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla vähem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2.   Kui ei ole võimalik, et raamatupidamisdokumendid ja bilanss sisaldaks nimetatud tähtajaks tulusid ja kulusid, mis on seotud operatsiooni lõpetamisega, esitatakse tulud ja kulud Athena raamatupidamisdokumentides ja bilansis ning erikomitee vaatab need läbi seoses iga-aastase raamatupidamisaruande esitamisega.

3.   Erikomitee kiidab talle esitatud operatsiooni raamatupidamisdokumendid ja bilansi heaks. Ta kiidab heaks kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja poolt.

4.   Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida makstakse Athenale, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

1.   Tingimused, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni juhataja, halduri ja muu isikkoosseisu liikme distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, kelle on andnud kasutada eelkõige ühenduse institutsioonid või liikmesriigid, on reguleeritud isikkoosseisu määrustiku või neile kehtiva korraga. Lisaks võib Athena omal algatusel või toetava liikmesriigi palvel algatada ülalmainitud isikkoosseisu liikme suhtes tsiviilhagi.

2.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud isikkoosseis on täitnud oma ülesandeid.

3.   Toetavad riigid täidavad Athena kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Eelmainitu on reguleeritud kõnealustele lepingutele kehtivate seadustega.

4.   Lepinguvälise kohustuse puhul hüvitavad liikmesriigid kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende isikkoosseis on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, Athena kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide seadustele, ja vägede isikkoosseisu määrustikule, mis kehtib operatsiooni toimumiskohas.

5.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja osakonnad, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende isikkoosseis on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.