I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 643/2007,

11. juuni 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 41/2007 seoses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 41/2007 on määratud 2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes. (2)

(2)	Ühendus on olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (3) osaline.

(3)	Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 2006. aasta novembri koosolekul vastu soovituse 2006[05] Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni varude taastamise 15aastase kava kehtestamise kohta.

(4)	Määrusega (EÜ) nr 41/2007 määrati ajutiselt kindlaks hariliku tuuni püügi võimalused ja tingimused, kuni kokkuleppe sõlmimiseni kõnealuste varude lõpliku jagamise kohta ICCATi konventsiooni raames.

(5)

Varude taastamiseks on ICCATi taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2010, püügipiirangud teatavatel aladel ja aegadel, hariliku tuuni uue alammõõdu, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed ning kontrollimeetmed ning ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendamine, et tagada taastamiskava tõhusus.

Hariliku tuuni kaitsele kaasaaitamiseks on alates 2007. aastast kuni ajani, mil võetakse vastu nõukogu määrus hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastaste meetmete rakendamise kohta, vaja rakendada erimeetmeid.

(6)

Kuna ühenduse laevad hakkasid püüdma harilikku tuuni 2007. aasta veebruaris, oli ICCATis kõnealuse püügi majandamiseks ja kontrolliks kokkulepitud meetmeid vaja kohaldada alates 2007. aasta veebruarist, mitte alates ICCATi soovituses 2006[05] nimetatud jõustumisajast 13. juunil 2007, et tagada kooskõla hariliku tuuni varude taastamiskavaga.

(7)	Käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 5 tähenduses üksnes nende rahastamise eesmärgil.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 41/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 41/2007 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine peatükk:

„Xa PEATÜKK

ERIMEETMED SEOSES ATLANDI OOKEANI IDAOSAS JA VAHEMERES ELUTSEVA HARILIKU TUUNIGA

1. JAGU

Majandamismeetmed

Artikkel 80a

Reguleerimisala

Käesolevas peatükis sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuniga (thunnus thynnus) seotud ühenduse erimeetmete kohaldamise üldeeskirjad. Seda kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„konventsiooniosalised” – rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni osalised ning koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

b)	„kalalaev” – laev, mida kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada tuunivarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad;

c)	„ühine püügioperatsioon” – kahte või enamat konventsiooniosalise või erineva liikmesriigi lipu all sõitvat laeva hõlmavad toimingud, mille käigus ühe laeva püütud saak loetakse kas täielikult või osaliselt ühe või enama teise laeva saagi hulka kuuluvaks;

„üleviimistoimingud” – hariliku tuuni üleviimine

i)	kalalaevalt hariliku tuuni nuumamisega tegelevasse kasvandusse, sealhulgas transpordi vältel surnud või pääsenud kalade puhul;

ii)	hariliku tuuni kasvandusest või tuunimõrrast kalatöötlemislaevale, transpordilaevale või maale;

e)	„tuunimõrd” – põhja kinnitatud püügivahend, millel on tavaliselt võrksein, mis juhib kalad püünisesse;

f)	„sumpadesse paigutamine” – tähendab, et harilikku tuuni ei laadita pardale; see hõlmab nii nuumamist kui ka kasvatamist;

g)	„nuumamine” – hariliku tuuni lühiajaline (tavaliselt 2–6 kuud) sumpadesse paigutamine, et suurendada eelkõige kala rasvasisaldust;

h)	„kasvatamine” – hariliku tuuni paigutamine sumpadesse kauemaks kui aastaks, et suurendada üldbiomassi;

i)	„ümberlaadimine” – kogu või osa kalalaeval oleva hariliku tuuni laadimine sadamas teisele kalalaevale;

j)	„kalatöötlemislaev” – laev, mille pardal läbivad kalatooted enne pakendamist ühe või mitu järgmistest toimingutest: fileerimine või viilutamine, külmutamine ja/või töötlemine;

k)	„sportlik kalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku spordilitsentsi;

l)	„harrastuskalapüük” – kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku spordilitsentsi;

m)	„II ülesanne” – Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) „Atlandi ookeani tuuni ja selle lähiliikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatus” (Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish, 3. trükk, ICCAT, 1990) määratletud II ülesanne.

Artikkel 80c

Kvoot

1. Iga liikmesriik võib jaotada oma hariliku tuuni püügikvoodi oma kalalaevadele ja mõrdadele, millel on lubatud aktiivselt püüda hariliku tuuni.

2. Liikmesriigi ja konventsiooniosalise kodanike vahelisi eraviisilisi tehinguid kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva kasutamiseks kalastamiseks konventsiooniosalise tuunipüügikvoodi raames võib sõlmida ainult asjaomase liikmesriigi loal, kes teavitab sellest komisjoni.

Artikkel 80d

Ühised püügioperatsioonid

1. Ühe või mitme liikmesriigi lipu all sõitvate laevade hariliku tuuni ühised püügioperatsioonid on lubatud ainult asjaomase lipuliikmesriigi või asjaomaste lipuliikmesriikide nõusolekul.

2. Loa taotlemise ajal võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed, et saada oma ühises püügioperatsioonis osalevalt kalalaevalt üksikasjalikku teavet ühise operatsiooni kestuse, sellega seotud ettevõtjate ning püütud saagi laevade vahel jaotamise süsteemi kohta.

3. Iga liikmesriik edastab lõikes 2 osutatud teabe komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2. JAGU

Tehnilised meetmed

Artikkel 80e

Kalapüügi keeluaeg

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 (4) artiklist 6 on keelatud:

a)	hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise õngepüügiga tegeleva suure, üle 24meetrise kalalaevaga 1. juunist kuni 31. detsembrini 2007, v.a. alal, mille koordinaadid on lääne pool 10° W ja põhja pool 42° N;

b)	hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel seinnoodaga 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007;

c)	hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel söödalaevaga 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008;

d)	hariliku tuuni püük Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel pelaagilise püügi traaleriga 15. novembrist 2007 kuni 15. maini 2008.

Artikkel 80f

Lennukite kasutamine

Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 6 keelatakse lennukite ja helikopterite kasutamine hariliku tuuni otsimiseks konventsioonialal.

Artikkel 80g

Alammõõt

1. Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 8 ja IV lisast on Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni alammõõt alates 30. juunist 2007. aastast 30 kg või 115 cm.

2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 80i kohaldamist, kohaldatakse alates 30. juunist 2007 hariliku tuuni (Thunnus thynnus) 8 kg või 75 cm alammõõtu järgmiste harilike tuunide suhtes:

a)	Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud harilik tuun;

b)	Aadria merest kasvatamise eesmärgil püütud harilik tuun.

3. XVIa lisa I osas sätestatakse täiendavad eritingimused Atlandi ookeani idaosast söödalaevade, veoõngede ja pelaagilise püügi traaleritega püütud hariliku tuuni suhtes.

Artikkel 80h

Hariliku tuuni valikuuringu programm

1. Erandina määruse (EÜ) nr 520/2007 artiklist 11 kehtestab iga liikmesriik valikuuringuprogrammi püütud hariliku tuuni koguse hindamiseks suuruse kaupa.

2. Sumpadest võetakse suuruseproovideks 100 isendit 100 tonni eluskala kohta või 10 % sumbas olevate kalade kogusest. Suuruseproov võetakse pikkuse või kaalu järgi kalakasvanduses saagikogumise ajal ning surnud kaladest nende transportimise ajal vastavalt ICCATi poolt II ülesande raames vastuvõetud aruandemetoodikale.

3. Kauem kui aasta kasvatatud kalade puhul kehtestatakse lisaproovide võtmise metoodika.

4. Proovid võetakse saagikogumise ajal juhumeetodil kõigist sumpadest. Eelmisel, 2007. aastal võetud proovide andmed edastatakse ICCATile 31. maiks 2008.

Artikkel 80i

Kaaspüük

1. Kõikidel harilikku tuuni aktiivselt püüdvatel või mittepüüdvatel laevadel lubatakse kaaspüügina püüda alla 30 kg ja mitte vähem kui 10 kg kaaluvat harilikku tuuni maksimaalselt 8 % ulatuses.

2. Lõikes 1 nimetatud protsenti arvutatakse kas kõnealuste laevade kogu kaaspüügi alusel püütud kalade arvust hariliku tuuni lossitud kogusaagi kohta või sellega samaväärse massiprotsendi alusel.

3. Kaaspüügi peab lipuliikmesriigi kvoodist maha arvama. Kaaspüügina püütud surnud kalade vette tagasi laskmine on keelatud ja need arvatakse lipuliikmesriigi kvoodist maha.

4. Hariliku tuuni kaaspüügi lossimiste suhtes kohaldatakse artiklit 80n ja artikli 80p lõiget 3.

Artikkel 80j

Harrastuskalapüük

1. Harrastuskalapüügi ajal on keelatud püüda, hoida pardal, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte tuuni ühe merereisi kohta.

2. Harrastuskalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3. Iga liikmesriik registreerib harrastuskalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

Artikkel 80k

Sportlik kalapüük

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sportliku kalapüügi reguleerimiseks, eelkõige kalapüügilubade kaudu.

2. Sportliku kalapüügi käigus püütud hariliku tuuni turustamine on keelatud, v.a heategevuslikul eesmärgil.

3. Iga liikmesriik registreerib sportliku kalapüügi andmed ja edastab need komisjonile. Komisjon edastab selle teabe ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et maksimaalses ulatuses tagada sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade, merre tagasilaskmine.

3. JAGU

Kontrollimeetmed

Artikkel 80l

Hariliku tuuni aktiivse püügi luba omavate laevade register

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel kõigi oma lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, kes võivad eripüügiloa alusel aktiivselt Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda.

2. Komisjon saadab kõnealuse teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007, et kanda need laevad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse.

3. Käesoleva artikli sätetega hõlmatud ning ICCATi registrisse kandmata ühenduse kalalaevad ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, üle viia ega lossida.

4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80m

Hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade register

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile 14. juuniks 2007 elektroonilisel teel oma nimekirja tuunimõrdadest, millega võidakse eripüügiloa alusel püüda Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni. Nimekiri sisaldab mõrdade nimesid ja registrinumbreid.

2. Komisjon saadab kõnealuse nimekirja enne 15. juunit 2007 ICCATi täitevsekretariaadile, et kanda need tuunimõrrad ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate tuunimõrdade registrisse.

3. ICCATi registrisse kandmata ühenduse tuunimõrdadega ei tohi Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda ega nendega püütud tuune pardale jätta, ümber laadida ega lossida.

4. Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artikli 8a lõikeid 2, 4, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 80n

Määratud sadamad

1. Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni mis tahes koguste maha või ümber laadimine artiklis 80l osutatud laevadelt on keelatud mujal kui konventsiooniosaliste ja liikmesriikide poolt määratud sadamates.

2. Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus tohib harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

3. Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 14. juunil 2007. Komisjon saadab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile enne 15. juunit 2007. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Artikkel 80o

Ümberlaadimine

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 11 on hariliku tuuni ümberlaadimine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel keelatud, v.a suuri tuune õngega püüdvate laevade puhul, kes tegutsevad vastavalt muudetud ICCATi soovitusele 2005[06], millega kehtestatakse suuri tuune õngega püüdvate laevade ümberlaadimise kava.

2. Enne mis tahes sadamasse sisenemist esitab vastuvõtva laeva (püügilaev või töötlemislaev) kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, mille sadamat ta kasutada soovib, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat saabumisaega järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumisaeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave geograafiliste piirkondade kohta, kus ümberlaaditava hariliku tuuni saak püüti;

d)	harilikku tuuni tarniva püügilaeva nimi ja laeva number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

e)	vastuvõtva laeva nimi ja number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

f)	ümberlaaditava hariliku tuuni kogus tonnides.

3. Kalapüügilaevad ei tohi teostada ümberlaadimist ilma lipuriigi eelneva loata.

4. Püügilaeva kapten esitab enne ümberlaadimise alustamist oma lipuriigile järgmise teabe:

a)	ümberlaaditava hariliku tuuni kogused;

b)	ümberlaadimise kuupäev ja sadam;

c)	vastuvõtva laeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning laeva number ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registris;

d)	geograafiline piirkond, kus tuunisaak püüti.

5. Selle liikmesriigi, kelle sadamas ümberlaadimine toimub, pädev asutus inspekteerib vastuvõtvat laeva selle saabumisel ning kontrollib ümberlaaditavat kaupa ja sellega seotud dokumente.

6. Ümberlaadimissadama liikmesriigi pädev asutus saadab 48 tunni jooksul pärast ümberlaadimist teate ümberlaadimise kohta püügilaeva lipuriigi pädevale asutusele.

7. Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastavad selle oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele. Deklaratsioon esitatakse hiljemalt 15 päeva pärast sadamas toimunud ümberlaadimist vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile.

Artikkel 80p

Dokumenteerimisnõuded

1. Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 6 ja 8 nõuete täitmisele sisestab artiklis 80l osutatud ühenduse kalalaeva kapten püügipäevikusse XVIa lisa II osas loetletud teabe.

2. Artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten, kes osaleb ühises püügioperatsioonis, märgib püügipäevikusse järgmise lisateabe:

kui saak võetakse pardale või paigutatakse sumpadesse:

—	ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi kuupäev ja kellaaeg;

—	ühise püügioperatsiooni käigus püütud saagi asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

—	pardale võetud või sumpadesse paigutatud hariliku tuuni saagi kogus;

—	kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung;

laevade puhul, mis osalevad ühises püügioperatsioonis, kuid ei osale kala üleviimistoimingutes:

—	ühise püügioperatsiooni kuupäev ja kellaaeg;

—	ühise püügioperatsiooni asukoht (pikkus- ja laiuskraad);

—	teade selle kohta, et kõnealune laev ei ole saaki pardale võtnud ega sumpadesse paigutanud;

—	kalapüügilaeva(de) nimi (nimed) ja rahvusvaheline raadiokutsung (rahvusvahelised raadiokutsungid).

3. Kui ühises püügioperatsioonis osalev kalalaev teatab oma püügivahenditega püütud hariliku tuuni koguse, märgib laeva kapten iga saagi puhul ära selle, millise laeva (milliste laevade) ja millise lipuriigi (milliste lipuriikide) kvoodist nimetatud saak maha arvestatakse.

4. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab käesoleva määruse artiklis 80l osutatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumisaeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

5. Juhul kui lossimine toimub muu kui lipuliikmesriigi poolt määratud sadamas, saadab selle liikmesriigi pädev asutus 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist teate lossimise kohta laeva lipuriigi pädevale asutusele.

Artikkel 80q

Kontroll sadamas või kasvanduses

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni lossimiseks ja/või ümberlaadimiseks määratud sadamasse sisenevaid ICCATi hariliku tuuni püügi luba omavate laevade registrisse kantud laevu kontrollitakse sadamas.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed sumpadesse paigutamiste kontrollimiseks oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates nuumamise ja kasvatamisega tegelevates kasvandustes.

3. Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 2 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

Artikkel 80r

Püügiaruanded

1. Artiklis 80l osutatud kalalaeva kapten saadab oma lipuliikmesriikide pädevatele asutustele oma laeva püütud hariliku tuuni koguseid käsitlevad püügiaruanded, sealhulgas aruande nullpüügi kohta.

2. Esimest korda saadetakse nimetatud aruanne hiljemalt kümne päeva jooksul pärast Atlandi ookeani idaossa või Vahemerre saabumist või püügireisi algust. Ühiste kalapüügioperatsioonide puhul märgib püügilaeva kapten iga saagi puhul, millise laeva või laevade puhul arvestatakse saagid lipuriigi (lipuriikide) kvoodist maha.

3. Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast saadab kalalaeva kapten hariliku tuuni püügikoguste aruanded, sh nullpüügiaruanded iga viie päeva kohta.

4. Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruanded elektroonilisel teel või muul viisil komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

5. Liikmesriigid teatavad enne iga kuu viieteistkümnendat kuupäeva komisjonile elektroonilisel kujul Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütud hariliku tuuni kogused, mis on nende lipu all sõitvate laevade poolt lossitud, ümberlaaditud, püütud või sumpadesse paigutatud eelmise kuu jooksul.

Artikkel 80s

Ristkontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad, sh laevaseiresüsteemi andmete abil, püügipäevikute täitmist ning püügipäevikutes, üleviimise või ümberlaadimise dokumentides ja püügidokumentides registreeritud asjakohast teavet.

2. Liikmesriigid võrdlevad kõigi lossimiste, ümberlaadimiste või sumpadesse paigutamiste puhul halduslikku ristkontrolli käigus laevade püügipäevikutes või ümberlaadimisdeklaratsioonides ning lossimisdeklaratsioonides või sumpadesse paigutamise deklaratsioonides liikide kaupa esitatud koguseid ja mis tahes muudes asjakohastes dokumentides, näiteks arvetes ja/või müügiteatistes esitatud koguseid.

Artikkel 80t

Sumpadesse paigutamine

1. Liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, esitab liikmesriigile või konventsiooniosalisele, kelle lipu all sõitvad laevad tuuni püüdsid ning komisjonile ühe nädala jooksul pärast sumpadesse paigutamist vaatleja poolt valideeritud aruande sumpadesse paigutamise kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile. Nimetatud aruanne sisaldab määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklis 4b osutatud puuripanemise deklaratsioonis sisalduvat teavet.

2. Kui nuumamise või kasvatamisega tegelev kasvandus asub avamerel, kohaldatakse lõiget 1 mutatis mutandis liikmesriikides suhtes, kus selliste kasvanduste eest vastutavad füüsilised või juriidilised isikud on asutatud.

3. Enne mis tahes üleviimist teatab nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädev asutus püügilaeva lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele oma lipu all sõitvate kalalaevade püütud koguste sumpadesse paigutamisest.

Püügilaeva lipuliikmesriik taotleb nuumamise või kasvatamisega tegeleva kasvanduse liikmesriigi pädevalt asutuselt saagi konfiskeerimist ja kala merre tagasilaskmist, juhul kui ta leiab pärast kõnealuse teabega tutvumist, et:

a)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei olnud sumpadesse paigutatud hariliku tuuni jaoks piisavalt kvooti;

b)	kalakogusest ei ole nõuetekohaselt teavitatud ning seda ei ole arvesse võetud mis tahes kohaldatava kvoodi arvutamisel;

c)	kalalaeval, kes teatas kalapüügist, ei ole luba püüda harilikku tuuni.

4. Ühenduse kalalaeva kapten täidab hiljemalt 15 päeva pärast üleviimist vedurpuksiiridele või sumpadesse paigutamist üleviimisdeklaratsiooni vastavalt XVIa lisa III osas kehtestatud vormile ja saadab selle lipuliikmesriigile või lippu kandvale konventsiooniosalisele. Üleviimisdeklaratsioon on üleviidavale kalale sumpadesse transportimise ajal lisatud.

Artikkel 80u

Mõrrapüük

1. Pärast iga tuunimõrraga püüki märgitakse iga mõrra saak üles ning sellekohane teave edastatakse püügiaruandes elektroonilisel teel või muul viisil 48 tunni jooksul pärast igat püüki selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on mõrra asukoht.

2. Iga liikmesriik edastab saadud püügiaruande elektroonilisel teel komisjonile. Komisjon edastab teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 80v

Vaatlusprogramm

1. Iga liikmesriik tagab vaatleja olemasolu talle kuuluvatel üle 15 meetri pikkustel kalalaevadel vähemalt:

a)	20 % aktiivsetest seineritest. Ühiste püügioperatsioonide puhul viibib vaatleja püügi ajal kohal;

b)	20 % aktiivsetest pelaagilise püügi traaleritest;

c)	20 % aktiivsetest õngepüügilaevadest;

d)	20 % aktiivsetest söödalaevadest;

e)	100 % tuunimõrdadest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)	kontrollida laeva vastavust käesolevale peatükile;

b)	dokumenteerida kalastustegevus ja koostada selle kohta aruanne;

c)	vaadelda ja hinnata saaki ning kontrollida püügipäevikusse tehtud kandeid;

d)	teha kindlaks ja märkida üles laevad, mis võivad tegeleda kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitsemeetmetega.

Lisaks sellele teeb vaatleja teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotlusel ICCATi poolt määratletud II ülesande andmeid vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

2. Iga liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all nuumamise või kasvatamisega tegelev hariliku tuuni kasvandus asub, tagab vaatleja kohaloleku hariliku tuuni sumpadesse paigutamise ja kasvandusest saagi kogumise ajal.

Vaatleja ülesandeks on eelkõige:

a)	jälgida kasvanduses toimuvat ja teostada järelevalvet määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklite 4a, 4b ja 4c nõuetele vastavuse üle;

b)	valideerida artiklis 80t nimetatud sumpadesse paigutamise aruandeid;

c)	teha teadustööd, näiteks võtta Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni poolt nõutavaid proove vastavalt ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee juhistele.

Artikkel 80w

Rahastamine

Atlandi ookeani idaosast ja Vahemerest püütava hariliku tuuni suhtes võetavad erimeetmeid loetakse taastamiskavaks määruse (EÜ) nr 2371/2002 tähenduses üksnes rahastamise eesmärgil ning need on abikõlblikud saama toetust Euroopa Kalandusfondist 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 21 punkti a alapunkti i kohaselt. (5)

Artikkel 80x

Turumeetmed

1. Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, lossimine, import, eksport, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, reeksport ja ümberlaadimine, millega ei ole kaasas käesolevas peatükis nõutud täpset, täielikku ja valideeritud dokumentatsiooni, on keelatud.

2. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres elutseva hariliku tuuni ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, töötlemine, eksport, reeksport ja ümberlaadimine on keelatud nende kalalaevade puhul, kelle lipuriigil ei ole kõnealuse hariliku tuuni püügiks ICCATi majandamis- ja kaitsemeetmete tingimuste alusel välja antud kvooti, püügilimiiti või püügikoormuse piiranguid või kelle lipuriigi püügivõimalused on ammendatud.

3. Ühendusesisene kaubandus, import, lossimine, töötlemine ja eksport nuumamise või kasvatamisega tegelevast kasvandusest, mis ei vasta ICCATi hariliku tuuni kasvatamist käsitlevale soovitusele 2006[7], on keelatud.

Artikkel 80y

Ümberarvestustegurid

Töödeldud hariliku tuuni ekvivalentse kogumassi arvutamiseks kohaldatakse ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee poolt vastu võetud ümberarvestustegureid.

Artikkel 80z

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

1. Ühenduses kohaldatakse ICCATi neljandal korralisel koosolekul (1975. aasta novembris Madridis) vastu võetud ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava. Kava tekst on esitatud XVIa lisa IV osas.

2. Liikmesriigid, kelle kalalaevadel on lubatud püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, peavad määrama inspektorid, kes teostavad kontrolle merel.

3. Komisjon või selle poolt määratud asutus võib määrata kava elluviimiseks ühenduse inspektoreid.

4. Komisjon või selle poolt määratud asutus koordineerib ühenduse järelevalve- ja inspekteerimistegevust. Sel eesmärgil võib ta koostada asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ühisinspekteerimise programme, mis võimaldavad ühendusel täita kõnealusest kavast tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid, kelle laevad tegelevad hariliku tuuni püügiga, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist eelkõige vajaliku inim- ja materiaalse ressursi ning nende kasutamise aegade ja piirkondade osas.

5. Liikmesriigid teatavad 14. juuniks 2007 komisjonile inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad määrata järgmisel aastal kava ellu viima. Selle teabe alusel koostab komisjon koostöös liikmesriikidega esialgse kava ühenduse osalemise kohta kava elluviimises 2007. aastal ning saadab selle ICCATi sekretariaadile ja liikmesriikidele.”

2.	I D lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

3.	Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse XVIa lisana.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 11. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

H. SEEHOFER

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) ELT L 15, 20.1.2007, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 444/2007 (ELT L 106, 24.4.2007, lk 22).

(3) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.

(4) ELT L 123, 12.5.2007, lk 3.

(5) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 41/2007 I D lisas asendatakse Atlandi ookeanis 45° läänepikkusest ida poole jääva ja Vahemere püügipiirkonna harilikku tuuni käsitlev kanne järgmisega:

Liik

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Piirkond

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

BFT/AE045W

„Küpros

154,68

Kreeka

287,23

Hispaania

5 568,21

Prantsusmaa

5 493,65

Itaalia

4 336,31

Malta

355,59

Portugal

523,88

Kõik liikmesriigid

60 (1)

EÜ

16 779,55

Lubatud kogupüük

29 500

(1) V.a Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.”

II LISA

Määrusele (EÜ) nr 41/2007 lisatakse järgmine lisa:

„XVIa LISA

ICCATI HARILIKU TUUNI VARUDE TAASTAMISKAVA

I osa

Atlandi ookeani idaosas söödalaeva, veoõnge ja pelaagilise püügi traaleriga kalastamise suhtes kohaldatavad eritingimused

Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni püügi luba omavate söödalaevade või veoõngedega laevade maksimumarvu 2006. aastal hariliku tuuni sihtpüügiga tegelenud laevade arvuga.

Iga liikmesriik piirab oma hariliku tuuni kaaspüügi luba omavate pelaagilise püügi traalerite arvu.

Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2007 komisjonile punktide 1 ja 2 kohaselt määratud kalalaevade arvu. Komisjon edastab selle teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

a)	Iga liikmesriik tagab, et punktides 1 ja 2 osutatud laevad, kellel on eripüügiluba, kantakse nimekirja, mis sisaldab iga laeva nime ja komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta). (1)

b)	Iga liikmesriik saadab komisjonile alapunktis a osutatud nimekirja ja kõik selle muudatused elektroonilisel kujul.

c)	Punkti 4 alapunktis a osutatud nimekirja muudatused edastatakse komisjonile vähemalt viis päeva enne seda, kui uus, nimekirja lisatud laev saabub Atlandi ookeani idaossa. Komisjon edastab muudatused kohe ICCATi sekretariaadile.

Kuni 10% ühenduse hariliku tuuni püügikvoodist jaotatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud püügiloaga laevade vahel, kusjuures alla 17meetrise üldpikkusega söödalaevad võivad püüda maksimaalselt 200 tonni vähemalt 6,4 kg kaaluvat või 70 cm pikkust harilikku tuuni.

Kuni 2 % ühenduse hariliku tuuni püügikvoodist võib jaotada rannalähedaseks värske kala püügiks.

a)	Käesoleva lisa punktides 1 ja 2 osutatud laevadelt ei tohi lossida ega ümber laadida Atlandi ookeani idaosast püütud hariliku tuuni mis tahes kogust mujal kui liikmesriikide või konventsiooniosaliste määratud sadamates.

b)	Liikmesriigid määravad lossimiseks kasutatava koha või rannikulähedase koha (määratud sadamad), kus on lubatud harilikku tuuni lossida või ümber laadida.

Liikmesriigid esitavad määratud sadamate nimekirja komisjonile hiljemalt 1. juulil 2007. Komisjon saadab selle nimekirja enne 30. juunit 2007 ICCATi täitevsekretariaadile. Kõigist nimekirja muudatustest teatatakse komisjonile ICCATi täitevsekretariaadile edastamiseks vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 7 esitab punktis 1 või 2 nimetatud ühenduse laeva kapten või tema esindaja selle liikmesriigi pädevale asutusele (kaasa arvatud oma lipuriigi pädevale asutusele) või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist ta soovib kasutada, vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega järgmise teabe:

a)	eeldatav saabumisaeg;

b)	pardale jäetud hariliku tuuni hinnanguline kogus;

c)	teave piirkonna kohta, kus saak püüti.

Iga liikmesriik rakendab püügiaruandluse süsteemi, mis tagab tõhusa järelevalve iga laeva kvoodi kasutamise üle.

10.

Harilikku tuuni tohib turustusviisist olenemata lõpptarbijale jaemüügiks pakkuda ainult siis, kui asjaomases märgistuses või etiketil esitatakse:

a)	liik ja kasutatud püügivahendid;

b)	püügipiirkond ja -kuupäev.

11.

Alates 1. juulist 2007 rakendavad liikmesriigid, kelle söödalaevadel on lubatud Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüda, järgmisi sabasildiga seotud nõudeid:

a)	igale harilikule tuunile peab kohe pärast mahalaadimist kinnitama sabasildi;

b)	igal sabasildil on kordumatu identifitseerimisnumber ja see on kantud harilikku tuuni käsitlevatesse statistilistesse dokumentidesse ja märgitud mis tahes tuuni sisaldavale pakendile.

II osa

Nõuded püügipäeviku kohta

Miinimumnõuded püügipäeviku kohta:

1)	püügipäeviku lehed peavad olema nummerdatud;

2)	püügipäevikut peab täitma iga päev (keskööl) või enne sadamasse saabumist;

3)	püügipäevikut peab täitma merel tehtavate kontrollide korral;

4)	üks eksemplar igast püügipäeviku lehest peab jääma püügipäevikusse;

5)	püügipäevik peab sisaldama andmeid ühe tegevusaasta kohta.

Püügipäevikusse kantav minimaalne standardteave:

1)	kapteni nimi ja aadress;

2)	sadamad koos väljumis- ja saabumiskuupäevadega;

3)	laeva nimi, registrinumber, ICCATi number ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (võimaluse korral). Ühiste püügioperatsioonide korral kõigi osalevate laevade nimed, registrinumbrid, ICCATi numbrid ja IMO numbrid (võimaluse korral).

püügivahendid:

a)	tüübi FAO kood;

b)	mõõtmed (pikkus, võrgusilma suurus, õngekonksude arv, …);

merel tehtavad toimingud (vähemalt) ühe lausega iga püügipäeva kohta, sh järgmine teave:

a)	tegevus (kalapüük, aurutamine, …);

b)	asukoht: täpne asukoht (kraadides ja minutites) päevade kaupa, mis märgitakse iga püügi kohta või keskpäeval, kui selle päeva jooksul kalu ei püütud;

c)	teave saagi kohta;

liigi määratlus:

a)	FAO koodi järgi;

b)	kogumass kilogrammides päeva kohta;

7)	kapteni allkiri;

8)	vaatleja allkiri (võimaluse korral);

9)	kaalumisviis: hinnang, kaalumine pardal;

10)	püügipäevikusse kantakse kala ekvivalentne eluskaal ja märgitakse hindamisel kasutatud ümberarvestustegurid.

Miinimumteave lossimise, ümberlaadimise ja üleviimise puhul:

1)	lossimis-, ümberlaadimis- või üleviimissadamad koos kuupäevadega;

tooted

a)	tutvustus;

b)	kalade või kastide arv ja kogus kilogrammides;

3)	kapteni või laeva agendi allkiri.

III osa

ICCATi üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsioon

Tekst pildi

Eluskalade ümberlaadimisel märkida ühikute arv ja eluskaal.

Tekst pildi

Kohustused üleviimise või ümberlaadimise korral:

1)	vastuvõtvale puksiir-, töötlemis- või transpordilaevale peab esitama üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali;

2)	üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiat peab hoidma vastav kalapüügilaev;

3)	edasisi üleviimisi või ümberlaadimisi tehakse laeval tegutseda lubava asjaomase konventsiooniosalise loal;

4)	vastuvõttev laev, kelle valduses kala on, peab üleviimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaali alles hoidma kasvanduseni või lossimiskohani;

5)	üleviimine või ümberlaadimine kantakse iga asjaomase laeva püügipäevikusse.

IV osa

ICCATi rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava

ICCATi komisjon leppis oma neljandal korralisel koosolekul (Madrid, november 1975) kokku järgmises.

Vastavalt konventsiooni artikli IX lõikele 3 soovitab ICCATi komisjon konventsiooni ja sellest tulenevate meetmete kohaldamise tagamiseks järgmise rahvusvahelise kontrolli korra kehtestamist väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävate vete üle:

1)	kontrolli teostavad konventsiooniosaliste riikide valitsuste kalanduskontrollitalituste inspektorid. Komisjonile teatatakse selleks valitsuste poolt määratud inspektorite nimed;

laevadel, mille pardal on inspektorid, heisatakse ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud erilipp või -vimpel näitamaks, et inspektor teostab rahvusvahelist kontrolli. Selliselt kasutatavate laevade, mis võivad olla spetsiaalsed inspekteerimislaevad või kalalaevad, nimed teatatakse ICCATi komisjonile esimesel võimalusel;

3)	iga inspektor kannab kaasas lipuriigi ametiasutuste poolt ICCATi komisjoni kinnitatud vormis välja antud isikut tõendavat dokumenti, mis antakse talle ametisse määramisel ja kus on kirjas, et tal on volitused tegutseda ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud korras;

vastavalt punktis 9 kokkulepitud korrale peatub riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävates konventsiooni alla kuuluvates vetes parasjagu tuuni või selle lähiliikide püüdmiseks kasutatav laev, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt vastava signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis, välja arvatud kalastamise ajal, mille puhul ta peatub kohe pärast kalastamise lõpetamist. Laeva kapten (2) peab inspektori, kellel võib kaasas olla tunnistaja, pardale lubama. Kapten võimaldab inspektoril kontrollida kalasaaki, püügivahendeid ja kõiki asjakohaseid dokumente nii, nagu inspektor peab asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimise kontrollimiseks vajalikuks, ning inspektor võib küsida mis tahes selgitusi, mida ta peab vajalikuks;

laeva pardale minnes esitab inspektor eespool punktis 3 kirjeldatud dokumendi. Inspekteerimisi viiakse läbi nii, et kontrollimine tekitaks kalalaevale võimalikult vähe tüli ja ebameeldivusi ning et oleks välditud kala kvaliteedi halvenemine. Inspektor piirdub oma küsitlustes faktide kindlakstegemisega seoses asjaomase laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovituste järgimisega. Kontrolli käigus võib inspektor küsida kaptenilt mis tahes abi. Ta koostab oma kontrolli kohta ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud vormis inspekteerimisakti. Inspektor allkirjastab akti laeva kapteni juuresolekul, kes võib aktile lisada või on lisanud mis tahes märkusi, mida ta peab vajalikuks, ning kes peab neile märkustele alla kirjutama. Nimetatud akti koopiad antakse laeva kaptenile ja inspektori päritoluriigile, kes edastab need laeva lipuriigi asjaomastele asutustele ja ICCATi komisjonile. Komisjoni soovituste rikkumise avastamisel peaks inspektor võimaluse korral teavitama ka lipuriigi pädevaid asutusi, ning teatama sellest ICCATi komisjonile ning teadaolevalt läheduses viibivatele lipuriigi inspekteerimislaevadele;

6)	inspektori takistamist või tema juhiste täitmatajätmist käsitleb laeva lipuriik nii, nagu oleks takistatud lipuriigi inspektorit või jäetud täitmata viimase juhised;

7)	inspektorid täidavad oma kohustusi vastavalt kavas sätestatud eeskirjadele, kuid jäävad oma riikide asutuste kontrolli alla ja vastutavad nende ees;

konventsiooniosaliste valitsused võtavad arvesse ja rakendavad meetmeid välisriigi inspektorite aktide põhjal vastavalt käesolevale kavale ja kooskõlas oma riigi õigusaktidega samal alusel kui oma inspektorite aktide puhul. Käesoleva lõike sätted ei kohusta konventsiooniosalise valitsust andma välisriigi inspektori aktile tõendina kõrgemat väärtust kui sellel oleks inspektori päritoluriigis. Konventsiooniosaliste valitsused teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muid menetlusi inspektori poolt käesoleva korra kohaselt esitatud akti alusel;

konventsiooniosaliste valitsused teatavad iga aasta 1. märtsiks ICCATi komisjonile käesolevas kavas osalemise esialgsed plaanid järgmiseks aastaks ning ICCATi komisjon võib anda konventsiooniosaliste valitsustele soovitusi riikide tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas, sealhulgas inspektorite arvu ja neid transportivate laevade arvu osas;

ii)

konventsiooniosaliste valitsused kohaldavad käesolevas soovituses kehtestatud korda ja osalemise kavasid, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti; niisugusest kokkuleppest teatatakse ICCATi komisjonile. Kava rakendamine mis tahes kahe konventsiooniosalise valitsuse poolt peatatakse siiski kuni kokkuleppe sõlmimiseni, kui üks pooltest on sellest ICCATi komisjonile teatanud;

10)

i)	püügivahendeid kontrollitakse vastavalt alapiirkonnas kehtivatele õigusnormidele, kus kontrolli teostatakse. Inspektor märgib akti rikkumise laadi;

ii)	inspektoril on õigus kontrollida kõiki kasutuses olevaid või tekil olevaid kasutusvalmis püügivahendeid;

11)	inspektor kinnitab ICCATi komisjoni poolt heaks kiidetud identifitseerimistähise igale kontrollitud püügivahendile, mis näib olevat vastuolus kontrollitava laeva lipuriigiga seotud kehtivate ICCATi komisjoni soovitustega, ning märgib selle fakti oma akti;

12)	inspektor võib pildistada püügivahendeid nii, et oleks näha need osad, mis tema arvates on vastuolus kehtiva määrusega, ning pildistatud esemed tuleks aktis loetleda ja fotode koopiad lisada lipuriigile saadetavale aruandele;

13)	inspektoril on ICCATi komisjoni kehtestatud tingimustel õigus uurida kalasaaki, et teha kindlaks, kas järgitakse ICCATi komisjoni soovitusi. Ta edastab oma tähelepanekud kontrollitava laeva lipuriigi asutustele niipea kui võimalik. (Kahe aasta aruanne 1974–1975, II osa).

Märkused

Lepiti kokku, et rahvusvahelise inspekteerimiskava jõustumiskuupäev lükatakse edasi, kuni ICCATi komisjon otsustab teisiti.

ICCATi vimpel:

”

(1) ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

(2) Kapten on isik, kes juhib laeva.

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 646/2007,

12. juuni 2007,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i esinemissagedust broileritel ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1091/2005

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1, artikli 8 lõiget 1 ja artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada õigete ja tõhusate meetmete võtmine salmonella ja muude zoonoositekitajate avastamiseks ja kontrolliks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ja eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahva tervisele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt tuleb kehtestada ühenduse eesmärk kõikide rahva tervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide esinemissageduse vähendamiseks broilerite esmatootmistasandil. Vähendamine on oluline seepärast, et kõnealuse määruse kohaselt kehtestatakse alates 12. detsembrist 2010 ranged meetmed nakatunud karjast pärit värske broileriliha suhtes. See puudutab värsket linnuliha, sealhulgas ka broileriliha, mida tohib turustada inimtoiduks ainult juhul, kui 25 grammis selles lihas ei leidu salmonelloosi.

(3)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud, et ühenduse eesmärk esitatakse arvnäitajatena, mis väljendavad positiivse proovitulemusega epidemioloogiliste ühikute suurimat lubatud protsenti ja/või positiivse proovitulemusega epidemioloogiliste ühikute vähenemise väikseimat protsenti, suurimat lubatud ajavhemikku, mille jooksul tuleb eesmärk saavutada, ja eesmärgi saavutamise tõendamiseks vajalike kontrollikavade kindlaks määramist. Samuti peab see vajaduse korral hõlmama rahva tervisele oluliste serotüüpide kindlaks määramist.

(4)	Ühenduse eesmärgi kindlaks määramiseks koguti vastavalt komisjoni komisjoni otsusele 2005/636/EÜ (broilerikarjade hulgas salmonelloosi levimust käsitleva alusuuringu kohta) (2) liikmesriikides võrdlusandmeid asjaomaste salmonelloosi serotüüpide esinemissageduse kohta broilerikarjades.

(5)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud kolmeaastane üleminekuperiood, mille kestel järgitakse broilerite suhtes seatud ühenduse eesmärki üksnes Salmonella Enteritidis'e või Salmonella Typhimurium'i puhul. Pärast nimetatud üleminekuperioodi võidakse käsitleda ka muid rahva tervise seisukohast olulisi salmonella serotüüpe.

(6)	Selleks et tõendada ühenduse eesmärgi täitmist, on käesolevas otsuses vaja sätestada korrapäraste proovide võtmine broilerikarjades.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklile 15 konsulteeriti Euroopa Toiduohutusametiga seoses ühenduse eesmärgi seadmisega broilerite puhul. Euroopa Toiduohutusameti töörühm andmete kogumiseks zoonooside kohta kinnitas 28. märtsil 2007. aastal aruande ELis Gallus gallus liiki broilerikarjades salmonelloosi levimust käsitleva alusuuringu analüüsi kohta. (3)

(8)

Komisjoni 12. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1091/2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 konkreetsete kontrollimeetodite kasutamisnõuete suhtes riiklike salmonelloositõrje programmide raames, (4) on asendatud komisjoni 1. augusti 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1177/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames. (5) Selguse huvides on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 1091/2005 kehtetuks.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse eesmärk

1. Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 1 osutatud ühenduse eesmärk Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i esinemissageduse vähendamiseks broileritel (edaspidi „ühenduse eesmärk”) on vähendada 31. detsembriks 2011Salmonella Enteritidis'e või Salmonella Typhimurium'iga nakatunud broilerikarjade suurimat lubatud esinemissagedust kuni 1 %ni või alla selle.

2. Kontrollikava ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks on sätestatud lisas.

3. Komisjon soovib lisas sätestatud kontrollikava läbi vaadata saadud kogemuste põhjal 2009. aastal, mis on määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõikes 1 osutatud riiklike kontrollikavade rakendamise esimene aasta.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1091/2005 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1091/2005 tunnistatakse 1. juulist 2007 kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1177/2006.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2007 ja lõiget 2 alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2) ELT L 228, 3.9.2005, lk 14.

(3) EFSA Teataja (2007) 98, 1–85.

(4) ELT L 182, 13.7.2005, lk 3.

(5) ELT L 212, 2.8.2006, lk 3.

LISA

Kontrollikava ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks vastavalt artikli 1 lõikele 2

1. Proovide võtmise sagedus ja tingimused

Valikuraami kuuluvad kõik määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaldamisalasse kuuluvad broilerikarjad.

Broilerikarjadest võetakse proove toidukäitleja algatusel ja pädeva asutuse meetmena.

—	Toidukäitleja algatatud proovivõtmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 5 lõikele 3 kolme nädala jooksul enne lindude tapamajja viimist.

—	Pädev asutus kontrollib igal aastal 10 % üle 5 000 linnuga põllumajandusettevõtetest ja võtab proove vähemalt ühest broilerikarjast. Kontrolli võib teha ka riskianalüüsi põhjal, kui pädev asutus seda vajalikuks peab.

Pädeva asutuse läbi viidud proovide võtmine võib asendada käitleja algatusel tehtavat proovide võtmist.

Pädev asutus võib siiski erandina punktist a otsustada mitme broilerikarjaga ettevõtetes võtta proove vähemalt ühest broilerikarjast korraga, juhul kui:

i)	rakendatakse süsteemi „kõik sisse, kõik välja”;

ii)	kõikide karjade pidamine on ühesugune;

iii)	kõikide karjade varustamine sööda ja veega on ühesugune;

iv)	ettevõtte kõikides karjades on Salmonella spp. esinemist kontrollitud vastavalt punktis b sätestatud kontrolliskeemile vähemalt kuus korda aastas, kusjuures vähemalt ühel korral on kõikidest karjadest proove võtnud pädev asutus; ning

v)	kõik Salmonella Enteritidis'e või Salmonella Typhimurium'i kontrollimise tulemused osutusid negatiivseks.

2. Proovivõtmise menetlus

Proove võetakse vähemalt kahe paari proovivõtujalatsite/-sokkidega. Vabapidamisel karjade puhul peaks proove võtma ainult broilerikasvatushoone sees. Kõik proovivõtujalatsite/-sokkidega võetud proovid kogutakse üheks prooviks.

Väikestes karjades (nt vähem kui 100 broileriga karjades), kus ei ole võimalik kasutada proovivõtujalatseid/-sokke, sest broilerikasvatushoonetele ei ole ligipääsu, võib asendada need käsitsi võetud proovidega – proovivõtujalatsid või -sokid tõmmatakse kinnastes kätele ja hõõrutakse nendega üle värske väljaheitega saastunud pindade, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse mõnda muud konkreetses olukorras sobivat väljaheitest proovi võtmise meetodit.

Enne proovivõtujalatsite või -sokkide peale tõmbamist niisutatakse nende pinda lahjendusvedelikuga (0,8 % naatriumkloriid, 0,1 % steriilne deioniseeritud peptoonvesi) või steriilses vees või mõnes muus lahjendusvedelikus, mille on heaks kiitnud määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 11 osutatud riiklik tugilabor. Vältida tuleks põllumajandusettevõttest pärit vee kasutamist, mis sisaldab antimikroobikume või desinfektsioonivahendeid. Proovivõtujalatseid on soovitav niisutada nii, et valada vedelik enne jalgatõmbamist nende sisse. Proovivõtujalatseid või -sokke võib ka autoklaavi kottides või purkides enne kasutamist lahjendusvedelikuga autoklaavida. Lahjendusvahendit saab kanda peale ka pärast seda, kui jalatsid on jalga pandud, kasutades pritsi või pesupudelit.

Tuleb tagada, et proove võetakse kõikidest hoone osadest proportsionaalsetes kogustes. Iga proovivõtujalatsi/-soki paariga võetakse proove 50 % ulatuses hoonest.

Pärast proovi kogumise lõpetamist eemaldatakse proovivõtujalatsid ettevaatlikult, et vältida nende küljes oleva aine kadu. Proovivõtujalatsid võib kogutud aine säilitamiseks ümber pöörata. Need pannakse kotti või nõusse ja varustatakse sildiga.

Pädev asutus juhendab toidukäitlejate koolitamist, et tagada proovivõtumenetluse nõuetekohane järgimine.

Kui pädev asutus otsustab võtta proove salmonelloosi nakatumise kahtluse põhjal või mõnel muul olulisel põhjusel, viib ta vajadusel läbi lisakontrolli, et tagada, et proovide tulemusi ei mõjutaks asjaomastes broilerikarjades kasutatud mikroobivastased ained.

Kui ei avastata Salmonella Enteritidis’t ja Salmonella Typhimurium’i, küll aga mikroobivastaste ainete olemasolu või bakterite kasvu pärssiv toime, loetakse seda broilerikarja nakatunud karjaks artikli 1 lõikes 2 nimetatud ühenduse eesmärgi mõistes.

3. Proovide analüüsimine

3.1. Proovide transport ja ettevalmistamine

Proovid saadetakse 25 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist.

Proovivõtujalatsite (või -sokkide) paar pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud fekaali mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud avastamismeetodil.

Kui väljaheidete ettevalmistamisel salmonelloosi avastamiseks lepitakse kokku kasutada ISO standardeid, siis kohaldatakse proovide ettevalmistamisel neid standardeid käesolevas punktis nimetatud sätete asemel.

3.2. Avastamismeetod

Kasutada tuleb Madalmaades Bilthovenis asuva ühenduse referentlabori soovitatud meetodit salmonelloosi avastamiseks.

Meetodit on kirjeldatud standardi ISO 6579 (2002) D lisa eelnõu praeguses versioonis: „ Salmonella liikide avastamine loomade väljaheites ja esmatootmistasandi proovides”.

Selle meetodi puhul kasutatakse ainsa selektiivsöötmena pooltahket söödet (modifitseeritud pooltahke Rappaport-Vassiladise sööde, MSRV).

3.3. Serotüpiseerimine

Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi serotüüp.

3.4. Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva määruse lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, avastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 11 sätestatud analüüsimeetodeid, (1) kui need on tunnustatud vastavalt standardile EN/ISO 16140/2003.

3.5. Tüvede säilitamine

Pädev asutus eraldab oma kogutud proovidest vähemalt ühe tüve asjaomase hoone ja aasta kohta ning säilitab seda faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimise jaoks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt 2 aastaks.

4. Tulemused ja aruandlus

4.1. Esinemissageduse arvutamine ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamiseks

Ühenduse eesmärgi saavutamise tõendamisel loetakse broilerikari nakatunuks, kui Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium (välja arvatud vaktsiinitüved) avastatakse asjaomase karja mis tahes proovis.

Nakatunud broilerikarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust, ning esitatakse aruandes ainult sel aastal, kui võeti esimene positiivse tulemuse andnud proov.

4.2. Aruandlus

Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja kontrollitud broilerikarjade koguarv;

b)	nakatunud broilerikarjade koguarv;

c)	kõik salmonelloosi serotüüpide isolaadid (ka muud kui Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium);

d)	tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud arengute ja allikate aruande osana. (2)

4.3. Lisateave

Iga kontrollitud broilerikarja kohta peab kas riiklikul tasandil analüüsimiseks või Euroopa Toiduohutusametile taotluse korral esitamiseks olema kättesaadav vähemalt järgmine teave:

a)	pädeva asutuse või toidukäitleja võetud proovid;

b)	ajakohastatud andmed asjaomase ettevõtte kohta;

c)	ajakohastatud andmed asjaomase kasvatushoone kohta;

d)	proovivõtmise kuu.

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/33

KOMISJONI OTSUS,

6. detsember 2006,

mis käsitleb Saksamaa kavandatavat riigiabi nr C 6/2006 (ex N 417/2005) laevatehasele Volkswerft Stralsund

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 5790 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/402/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama vastavalt eespool nimetatud sätetele oma seisukohta (1) ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Saksamaa teatas komisjonile 22. augusti 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 26. augustil) oma kavatsusest anda laevatehasele Volkswerft Stralsund regionaalset investeerimisabi. Komisjon küsis 13. septembri 2005. aasta kirjas täpsemat teavet ning Saksamaa saatis selle oma 14. oktoobri 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 17. oktoobril). Komisjon nõudis 18. novembri 2005. aasta kirjas lisateavet; Saksamaa esitas selle oma 19. detsembri 2005. aasta kirjas (kiri on registreeritud 20. detsembril).

(2)

Komisjon algatas 22. veebruaril 2006 väidetava riigiabi suhtes ametliku uurimismenetluse. Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abi kohta. Abisaaja Volkswerft Stralsund vastas sellele üleskutsele oma 10. mai 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 11. mail). Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (Verband für Schiffbau und Meerestechnik) ja Taani Merendusliit (Danske Maritime) saatsid oma märkused 11. mail 2006. aastal (kirjad on registreeritud samal kuupäeval).

(3)	Kõnealused märkused edastati Saksamaa ametiasutustele 12. mai ja 19. mai 2006. aasta kirjades. Saksamaa vastas nendele märkustele 2. juuni 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval).

(4)

Saksamaa saatis oma vastuse ametliku uurimismenetluse algatamise suhtes 7. aprilli 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval). Komisjon nõudis 26. juuli 2006. aasta kirjas täiendavat teavet ning Saksamaa esitas selle oma 22. augusti 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 23. augustil 2006).

II. KIRJELDUS

(5)

Abisaaja on laevatehas Volkswerft Stralsund GmbH (edaspidi „VWS”), mis asub Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal (Saksamaa), abistatavas piirkonnas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a. VWS kuulub Taani kontsernile A. P. Möller ja on Odense Steel Shipyard Ltd. juhitava laevatehaste kontserni tütarettevõte. VWS on suurettevõte, mis ei vasta komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ (mikroettevõtte ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta) (3) kehtestatud väikeste või keskmise suurusega ettevõtete kriteeriumidele.

(6)

Laevatehase tegevusalaks on merelaevade projekteerimine ja ehitamine ning laevade remontimine ja ümberehitamine. VWSis ehitatakse peamiselt keskmise suurusega konteinerilaevu, aga ka reisi-kaubalaevu, parvlaevu ja eritüüpi laevu nagu näiteks süvendid, kaablilaevad, ankurdus-varustuslaevad ja reostustõrjelaevad. Tehases saab ehitada kuni 260 m pikkuseid laevu.

(7)

Üksikuid osi, mille suurus ulatub kuni sektsioonide suuruseni, valmistatakse spetsiaalsetel tootmisliinidel. Pärast eelnevat säilitustööd ja värvimist pannakse laevad lõplikult kokku laevaehitushallis, mille maht võimaldab ehitada kuni 300 m pikkuseid kereosi. Laevad lastakse vette 230 m pikkuse tõsteseadme abil. Kõnealune tõsteseade piirab VWSi laevaehitusprogrammi, võimaldades ehitada ainult kuni 260 m pikkuseid laevu.

(8)

VWS kavatseb tootmist ajakohastada ja ratsionaliseerida ning kohandada seda rahvusvahelise nõudlusega, et säilitada oma konkurentsivõime maailmaturul. VWS eeldab, et kaubalaevade soodsad turutingimused püsivad veel mitu aastat ning oletab, et nõudlus liigub panamax-tüüpi laevade suunas; viimaseid VWS praegu konkurentsivõimeliste kuludega toota ei saa. Panamax-tüüpi laevad on suurimad Panama kanalit läbida võivad laevad, st laevad, mille pikkus on kuni 300 m ja laius kuni 32,2 m.

(9)

VWSil on praegu käsil investeerimisprojekt, mille eesmärk on suurendada tehase tootlikkust ja võimaldada ehitada majanduslikult tõhusal viisil panamax-tüüpi suuremaid laevu. Investeerimisprojekt võimaldab VWSil olla konkurentsivõimeline panamax-tüüpi laevade turusegmendis ning suurendab seega laevatehase turustuspotentsiaali. VWS eeldab, et projekti tulemusel muutub olemasolevate tootmisrajatiste kasutamine korrapärasemaks ja tootmiskulud ühe laeva kohta vähenevad; selle tulemusena laevatehase tootlikkus suureneb.

(10)	Investeeringutega toetatakse ühelt poolt terase töötlemist (paneelide ja sektsioonide ehitus, säilitustöö), et oleks võimalik toota ja töödelda suuremaid teraskonstruktsioone (sektsioone) ning teiselt poolt tõsteseadme pikendamist 40 m võrra, et oleks võimalik tõsta suuremaid laevu.

(11)

Seoses paneelide ja sektsioonide tootmisega on plaanis paigaldada olemasolevasse halli uus tootmisliin suuremate laevade jaoks ettenähtud paneelide ja sektsiooniosade valmistamiseks. Lisaks sellele rajatakse ellingule suuremate sektsioonide ehitamiseks neli lisaplatsi. Säilitustöö puhul on investeeringute abil plaanis suurendada kahte olemasolevast neljast konserveerimisrajatisest, nii et need mahutaksid ka suuremaid sektsioone. Majanduslikust ja tehnilisest seisukohast peaks laevatehas suuremate laevade tootmiseks ehitama suuremaid teraskonstruktsioone, kuna suuremate laevade kokkupanemine väiksematest sektsioonidest ei ole efektiivne. Tõsteseadme pikendamise abil kohandatakse seadme võimsus laevaehitushalli võimsusega.

(12)

Pärast investeerimisprojekti rakendamist suureneb VWSi tootlikkus vastavalt Saksamaa esitatud andmetele […] (*1) t teraselt 1 000 töötunni kohta 2005. aastal […] t terasele 1 000 töötunni kohta. Laevatehase võimsus CGTdes (ingl. k. compensated gross tonnage – kompenseeritud brutotonnid) mõõdetuna investeerimisprojekti rakendamise tulemusena ei suurene; investeerimisprojekti abil saab tehas hakata keskmise suurusega konteinerilaevade asemel tootma suuremaid konteinerilaevu. Tehase aastane terasetöötlemisvõimsus suureneb pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist 56 000 tonnilt 2005. aastal kuni 64 000 tonnini.

(13)	Investeerimisprojekti alustati 2005. aastal ja see viidi lõpule 28. veebruaril 2006. Projekti abil luuakse 207 uut töökohta.

(14)

Investeerimisprojekt vähendab laevatehase vertikaalset integratsiooni. Allhanke korras tellitavate tööde osakaalu tuleb töötundides arvestatuna suurendada 17 %lt 2005. aastal 28 %le 2007. aasta lõpuks. Eeldatakse, et tööde allhankena tellimise suurenemine toob kaasa 400 uue töökoha tekke Stralsundi piirkonnas.

(15)

Projekti kulud on kokku 18 669 000 eurot ning need vastavad abikõlblikele kuludele. Kulud jaotuvad järgmiselt:

Eurot
Tõsteseade	10 512 000
Paneelide ja sektsioonide tootmine	3 910 000
Säilitustöö	4 247 000
Kokku	18 669 000

(16)	Saksamaa kavatseb anda riigiabi 4 200 500 eurot – see moodustab 22,5 % abikõlblikest investeerimiskuludest (18 669 000 eurot). Riigiabi antakse kahe kinnitatud regionaalabi kava alusel. (4) Riigiabi taotlus esitati enne investeerimisprojekti rakendamist.

III. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(17)

Ametlik uurimismenetlus algatati seetõttu, et komisjon kahtles riigiabi kokkusobivuses ühisturuga. Komisjon kahtlustab, et paneelide ja sektsioonide tootmisesse tehtavate investeeringute mõju ei piirdu ainult olemasoleva rajatise tootlikkuse suurenemisega. Lisaks sellele kahtles komisjon, kas konserveerimisrajatistesse ja tõsteseadme pikendamisse tehtavad investeeringud on abikõlblikud, kuna nende eesmärk ei näi olevat nimetatud rajatiste tootlikkuse suurendamine.

(18)	Komisjon kahtlustas ka, et VWSi investeeringutega võib kaasneda laevatehase võimsuse suurenemine ning see oleks vastuolus laevaehituse riigiabi raamistiku (5) ja ühisturu tingimustega.

IV. HUVITATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

(19)	Komisjonile saatsid oma seisukoha abisaaja, Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit ning Taani Merendusliit.

1. Abisaaja (VWS) seisukoht

(20)

VWS rõhutab oma märkustes, et investeerimisprojekti eesmärk on suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust ja paremini kasutada nende võimsust. Investeeringute eesmärk ei ole suurendada tehase võimsust ning projekti rakendamise tulemusena tehase võimsus ei suurene. VWS loodab investeeringute abil uuendada oma tooteid ning siseneda panamax-tüüpi laevade turule. VWS märgib, et tehase jaoks kõige sobivam turusektor hõlmab laevu, mille veomaht on 2 500–4 999 TEUd, (6) kuna selles sektoris on turustuspotentsiaal maailmas kõige suurem ning konkurents Euroopas väike.

(21)

VWS viitab sellele, et aastatel 1993–1998 tehtud ümberehituse käigus kohandati laevatehast panamax-tüüpi laevade ehitamiseks – seda tõendab laevaehitushalli suurus. Ümberehituse ajal ei olnud maailmaturu nõudluse nihkumine panamax-tüüpi laevade suunas aga veel aimatav. Kuna Bremer Vulkan (VWSi endine omanik) oli juba panamax-tüüpi laevu tootvate laevatehaste omanik, hõlmasid tema plaanid VWSi puhul väiksemate laevade ehitamist ning seega peeti 230 m pikkust tõsteseadet laevatehasele sobivaks.

(22)

VWS selgitab, et viimastel aastatel on turuolukord tema jaoks muutunud ning see on tingitud erinevatest teguritest. Tehase omanik vahetus. Nõudlus VWSi algse tootevaliku järele kahanes ja tehas hakkas seetõttu tootma konteinerilaevu veomahuga kuni 3 000 TEUd ning samuti spetsiaalseid suuri varustuslaevu. Varem VWSi tootevalikusse kuulunud puistlastilaevade, kalalaevade, parvlaevade, reisilaevade ja tankerite järele nõudlust ei ole ning seetõttu neid enam ei toodeta. Lisaks selgitab VWS, et väiksemate konteinerilaevade turul valitseb Saksamaal ja kohati ka Poolas tugev konkurents, aga suuremaid panamax-tüüpi konteinerilaevu toodetakse vaid väga vähestes Euroopa laevatehastes. VWS märgib, et tehase tehniline varustus, eelkõige laevaehitushall, võimaldab juba praegu toota panamax-tüüpi laevu.

(23)

Selleks et panamax-tüüpi laevade tootmine oleks majanduslikult tõhus, on tarvis siiski teatavaid tehnilisi muudatusi. VWSis ehitati seni laevu, mille veomaht oli 2 100–3 000 TEUd ning pikkus 197–237 m. Nende ehitamiseks läks tarvis 95–111 terassektsiooni pikkusega kuni 16 m. Sektsioonide pikkus on piiratud, kuna töökodades ja konserveerimisrajatistes ei ole pikemate sektsioonide jaoks ruumi. Panamax-tüüpi laevade pikkus on 295 m. Kui tehnilisi rajatisi ei muudeta, tuleks need laevad kokku panna 170 sektsioonist ning see tähendaks, et sektsioonide praeguse pikkuse korral suureneksid nende töötlemisele tehtavad kulutused 60–70 % võrra. Kuna kõnealuste laevade turuhind on ainult 20–23 % võrra kõrgem, peab VWS nende majanduslikult tõhusaks tootmiseks oma tootlikkust suurendama. Selleks et toota ja töödelda 32 meetri pikkuseid sektsioone, tuleb paratamatult investeerida kahe olemasoleva konserveerimisrajatise suurendamisse ning paneelide ja sektsioonide tootmise laiendamisse.

(24)	VWS viitab sellele, et panamax-tüüpi laevu on võimalik vette lasta ka olemasoleva 230 meetri pikkuse tõsteseadme abil. Tõsteseadmest pikemat laevakere osa tuleb sellisel juhul toetada näiteks ujuvkraanaga. Sellise meetodiga kaasnevad siiski mitmesugused ohud ja ka suuremad kulud.

(25)

Laevatehase võimsuse kohta märgib VWS, et CGTdes mõõdetav koguvõimsus ei suurene. 2005. aastal ehitati VWSis kuus konteinerilaeva veomahuga 2 500 TEUd – see vastab 110 000 CGT-le. Seejuures töödeldi 1,725 miljoni töötunni jooksul 56 000 t terast. Pärast investeerimisprojekti rakendamist suudab tehas aastatel 2006 ja 2007 toota seitse panamax-tüüpi laeva, kasutades selleks 64 000 t terast ja 1,9 miljonit töötundi aastas. See vastab 108 000 CGT-le nii 2006. kui ka 2007. aastal. Ligilähedaselt sama arvu CGTde juures suureneb töötundide arv ja töödeldud terase hulk 14 %.

(26)

VWS rõhutab, et lepingud panamax-tüüpi laevade ehitamiseks sõlmiti 2003. aastal, kui vähenes nõudlus väiksemate laevade järele ning kasvas huvi suuremate panamax-tüüpi laevade järele, ning et nõudluse muutumine oleks tehase püsimajäämist tõsiselt ohustanud, kui tehas oleks endiselt jätkanud ainult väiksemate laevade ehitamist. Laevatehase tootmisprotsessi analüüs näitas, et kõnealuste investeeringute abil on võimalik toota suuremaid laevu nii, et tehase tootlikkus jääb konkurentsivõimeliseks.

(27)	Turusektoris, mis hõlmab 2 500–4 000 TEUse veomahuga laevu (22 000 – 50 000 CGTd), st turusektoris, mida teenindab edaspidi ka VWS, on tegevad üksnes järgmised laevatehased: Saksa laevatehas Aker TW (HDW ja Schichau Seebeck) ning Poola laevatehased, mis asuvad Gdynias ja Szczecinis.

(28)

Euroopa laevatehaste turuosa on kõnealuses segmendis 26,3 % ning Euroopa on seega maailmas teisel kohal Korea (39,1 %) järel ja Hiina (24,8 %) ees. Korea ja Hiina on kõnealuses segmendis Euroopa suurimad konkurendid ning määravad tulevikus konkurentsitingimused. Kui VWS jätaks panamax-tüüpi laevade turule sisenemata ning jätkaks tegutsemist etteveolaevade turul, kus Euroopas valitseb tugev konkurents, jätaks ta end ilma võimalusest osaleda panamax-tüüpi laevade kiiresti areneval turul. VWS esitas andmed, mis tõendavad turunõudluse nihkumist suuremate laevade suunas ning suuremate laevade (2 500–5 000 TEUd) turusegmendi kasvu.

2. Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liidu seisukoht

(29)

Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (edaspidi „liit”) märgib, et komisjoni kahtlusi seoses tehase võimsuse võimaliku suurenemisega ei saa põhjendada laevaehituse riigiabi raamistikus sätestatud tingimustega. Lisaks sellele ei õigusta kõnealuseid kahtlusi turu praegune olukord ning kavandatav riigiabi ei moonuta mingil moel konkurentsi.

(30)

Liidu väitel on ELi poliitika laevaehitusele antava riigiabi valdkonnas aastate jooksul muutunud. Laevaehituse riigiabi raamistik ei sisalda sätteid, mis keelavad anda investeerimisabi võimsuse suurendamiseks. Seetõttu eeldab liit, et selliseid sätteid ei peetud enam asjakohaseks. Lisaks juhib liit tähelepanu sellele, et laevaehituse riigiabi raamistikus sisaldunud sektorile kohandatud eeskirjadest on suures osas loobutud. Võimsuse küsimust nimetatakse ainult sulgemisabi kontekstis. Muude abiliikide, näiteks ümberkorraldusabi suhtes kehtivad üldised riigiabieeskirjad.

(31)

Liit selgitab, et eeskirjade piirav tõlgendamine on vastuolus algatusega LeaderSHIP 2015, millel on oma osa Lissaboni strateegia rakendamisel. Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ja tootlikkust tuleb suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks tehtavate investeeringute abil ning seega tuleb investeerida ka ajakohastesse tootmisseadmetesse. Suutmatus ühildada omavahel riiklikku investeerimisabi ja võimsuse suurenemist on vastuolus algatuse LeaderSHIP eesmärgiga, eelkõige selle eesmärgiga säilitada ja tugevdada Euroopa turuosa valitud segmentides. Üks selline segment on väikeste ja keskmise suurusega konteinerilaevade turg, kus Euroopal on endiselt suurepärane turuseisund Korea ja Hiinaga võrreldes.

(32)

Liidu arvates kavandatavad investeeringud konkurentsi ei moonuta. Maailma laevaehitusturg on praegu tõusuteel ja tootmisvõimsust üle ei jää. Nõudlus on jätkuvalt suur, ehkki aastateks 2008 ja 2009 prognoositakse kerget langust. Maailmakaubanduse pideva kasvu tõttu suureneb ka laevaliiklus. Eriti kehtib see tööstuskaupade konteinerilaevadega transportimise kohta. Nõudlus selliste laevatüüpide järele seega kasvab.

(33)

Kavandatavate investeeringute abil on VWS võimeline ehitama konteinerilaevu veomahuga kuni 5 000 TEUd. Seni oli VWS suuteline ehitama kuni 3 000 TEUse veomahuga laevu. Kuni 3 000 TEUse veomahuga laevade turul valitseb tihe konkurents, sest selliseid laevu toodetakse paljudes Saksa laevatehastes, aga ka teistes Euroopa laevatehastes, eelkõige Gdynias ja Szczecinis asuvates Poola laevatehastes. Suurimad konkurendid on aga Korea ja Hiina.

(34)	Üle 3 000 TEUse veomahuga laevade turul valitseb teistsugune olukord. Ehkki mõnedel Saksa ja Poola laevatehastel on tehnilised eeldused selliste laevade ehitamiseks olemas, ehitatakse kõnealust tüüpi laevu siiski peaaegu eranditult ainult Koreas ja Hiinas.

(35)

Liit peab üle 3 000 TEUse veomahuga laevade turusegmendi kasvupotentsiaali soodsaks ja põhjendab oma arvamust panamax-tüüpi konteinerilaevade turusegmendi pideva kasvuga eelnevatel aastatel. Liit rõhutab, et VWSi investeeringud Euroopa tasandi konkurentsi ei moonuta, sest kõnealuseid laevu toodetakse praegu ainult Koreas ja Hiinas. Lisaks sellele tuleb märkida, et Hiina jätkab oma laevaehitusvõimsuse ja turuosa suurendamist ning seega on kõnealusel juhul tegemist pigem üleilmse kui Euroopa tasandi konkurentsiga. Euroopa laevatehaste investeeringute piiramine annaks Korea ja Hiina konkurentidele eelise.

3. Taani Merendusliidu seisukoht

(36)

Taani Merendusliit selgitab, et kõnealune riigiabi ei moonuta konkurentsi, sest VWSis praegu ja edaspidi toodetavad laevatüübid ei kattu Taani laevatehaste tootmisprogrammis ettenähtud laevatüüpidega. Taani Merendusliit osutab ka sellele, et kavandatava riigiabi eesmärk on tugevdada VWSi konkurentsivõimet suuremate konteinerilaevade turul. Nimetatud uues turusegmendis pärinevad peamised konkurendid tõenäoliselt eelkõige Euroopast väljaspool asuvatest kolmandatest riikidest. Lisaks sellele võib täheldada nõudluse üldist nihkumist suuremate laevade suunas.

(37)	Taani Merendusliit märgib, et Euroopast kaugemal asuvates riikides subsideeritakse laevatööstust intensiivselt. Selleks et pidada sammu aina tugevneva konkurentsiga, peab Euroopa laevatööstus tegema ulatuslikke investeeringuid.

V. SAKSAMAA SEISUKOHT

(38)

Saksamaa viitab oma seisukohas ametliku uurimismenetluse algatamise kohta asjaolule, et laevaehituse riigiabi raamistiku punkt 26 ei sisalda ühtegi võimsust käsitlevat sätet. Eelkõige ei sisalda punkt 26 sätteid, mis keelaksid anda investeerimisabi projektidele, mille puhul tootlikkuse suurenemise tulemusena suureneb ka võimsus. Saksamaa selgitab samuti, et laevatööstuse tootlikkuse suurendamine on kõnealust sektorit käsitleva ühenduse poliitika üks peamisi eesmärke. Sellega seoses viidatakse algatusele LeaderSHIP 2015, mille eesmärk on parandada Euroopa laevatehaste konkurentsivõimet ning vähendada kahju, mida on Euroopa laevatööstusele tekitanud laevaehituse subsideerimine Aasias. Saksamaa arvates saab kõnealust eesmärki saavutada ainult tootlikkuse suurendamise kaudu.

(39)

Saksamaa sõnul ei saa laevaehituse riigiabi raamistiku punkti 3 põhjal järeldada, et ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks arvestada investeeringute mõju võimsusele. Saksamaa selgitab ka, et laevaehitussektori puhul ei kehti enam laevaehituse riigiabi raamistiku punktis 3 esitatud tunnused, vaid seda iseloomustavad praegu tellimuste suur arv, kõrged hinnad ja võimsuse puudujääk.

(40)

Lisaks rõhutab Saksamaa, et Euroopa laevatööstus on viimastel aastakümnetel tagasi tõmbunud ning et Jaapan, Korea ja Hiina on oma turuosa tänu riiklikele subventsioonidele suurendanud. Sellist subsideerimist käsitletakse laevaehituse riigiabi raamistiku punkti 3 alapunktis c ühena arvessevõetavatest sektorile iseloomulikest teguritest. Seetõttu peavad Euroopa laevatehased tegema kõik võimalikud jõupingutused oma tootlikkuse suurendamiseks.

(41)

Saksamaa arvates kaasneb tootlikkuse suurenemisega automaatselt ka seadmete suurem väljund. Seega ei saa tootlikkuse suurenemine laevaehituse riigiabi raamistiku tähenduses olla olukord, kus sama kogus toodetakse väiksemate kuludega. Sellega seoses viitab Saksamaa regionaalabi eesmärgile toetada regionaalarengut ja töökohtade loomist. Tootlikkuse suurenemise tõttu ei tohi väheneda töökohtade arv.

(42)

Saksamaa selgitab, et turuolukorrast tingitult kaubaveod aina sagenevad ja konteinerilaevade segmendis võib märgata suundumust kasutada suuremaid laevu. Juba praegu leidub laevu, mille veomaht on 5 000 TEUd ja värskemates prognoosides on juttu laevadest, mille veomaht on 8 000 TEUd. Kuna sellise suurusega laevad saavad siseneda ainult vähestesse sadamatesse, on nende lossimiseks endiselt tarvis VWSis tulevikus ehitatavatest laevadest väiksemaid laevu. Nõudluse nihkumine suuremate laevade suunas ei avalda seega negatiivset mõju nõudlusele VWSis praegu toodetavate väiksemate laevade järele.

(43)

Saksamaa esitab põhjalikud andmed VWSi investeerimisprojekti kohta, tehase terasetöötlemisvõimsuse, töömahu ja töökulu ning selle kohta, milline on tehase tootlikkus praegu ja milline on tema tootlikkus pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist. Saksamaa selgitab, et investeeringud on vajalikud laevatehase konkurentsivõime ja 1 200 olemasoleva töökoha säilitamiseks.

(44)

Seoses laevatehase võimsuse võimaliku suurenemisega investeeringute tulemusena viitab Saksamaa asjaolule, et laevatehase tehnilisteks kitsaskohtadeks peetavatesse valdkondadesse investeeringuid ei tehta. Komisjon on ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkinud, et tehnilised kitsaskohad määravad laevatehase võimsuse. Seoses sellega selgitab Saksamaa, et laevatehase võimsus komisjoni kehtestatud kriteeriumide kohaselt ei muutu.

(45)	Saksamaa väidab, et investeerimisabi andmine ei ole seotud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 ning viitab turumajanduse investeerimispõhimõtetele. Kuna VWS kannab 77,5 % investeerimiskuludest ise ning võtab endale riski, võib eeldada, et investeeringud vastavad turumajanduse kriteeriumidele.

(46)

Saksamaa arvates ei moonuta kõnealune investeerimisabi konkurentsi ega ole seetõttu seotud artikli 87 lõikega 1, kuna laevaehitus on osa maailmaturust ja viimast on juba moonutatud Aasia laevatehastele antavate rahaliste toetustega. Euroopa laevatehased töötavad täiskoormusel ja eelolevatel aastatel võib arvestada märkimisväärse kasvupotentsiaaliga. Lisaks sellele saab konkurentsiolukorra hindamisel arvesse võtta ainult neid konkurente, kes tegutsevad samas turusegmendis, st toodavad panamax-tüüpi laevu. Kõnealustel konkurentidel on eelolevateks aastateks juba olemas tellimusvaru ja nad töötavad täisvõimsusel.

(47)

Seoses turu edasise arengu ja võimaliku tulevase tootmisvõimsuse ülejäägiga, millele on osutatud komisjoni otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, viitab Saksamaa prognooside madalale usaldusväärsusele ja märgib, et komisjon ei ole turu oodatava arengu kohta esitanud tõendeid. Asjaolu, et tulevikus võib tekkida tootmisvõimsuse ülejääk, ei tohi anda alust eeldusele, et praegu kavandatav riigiabi kahjustab konkurentsi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Samal põhjusel ei kahjusta praegu kavandatav riigiabi ka liikmesriikidevahelist kaubandust.

(48)	EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 3 kokkusobivuse kohta väidab Saksamaa, et riigiabi on kooskõlas Euroopa majanduspoliitikaga, mille eesmärk, samamoodi nagu algatuse LeaderSHIP 2015 eesmärk, on parandada Euroopa laevatööstuse olukorda ja konkurentsivõimet.

(49)	Saksamaa märgib, et huvitatud isikute seisukohad toetavad Saksamaa hinnangut, mille kohaselt kavandatav riigiabi sobib kokku ühisturuga.

VI. HINDAMINE

1. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohane riigiabi

(50)

Asutamislepingu artiklis 87 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Ühenduse kohtute kohtupraktika kohaselt kahjustatakse kaubandust juhul, kui abisaava ettevõtja majandustegevus hõlmab ka liikmesriikide vahelist kaubandust.

(51)	Abi annab Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa ja seega on abiandjaks riik. Abi annab VWSile eelise, mida ettevõte turul saavutanud ei oleks.

(52)

VWSis toodetakse merelaevu. Kuna merelaevadega kaubitsetakse laialdaselt, võidakse meetmega moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Saksamaa argumendid ei ole selles kontekstis veenvad. Vastavalt kohtupraktikale annab riigiabi, mis tugevdab ettevõtja seisundit ülejäänud konkurentide suhtes ühendusesiseses kaubanduses, märku sellest, et kõnealune riigiabi mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. (7)

(53)

Seoses Saksamaa väitega, et võimalik tulevane tootmisvõimsuse ülejääk ei ole tõendatud ja seetõttu ei ole tõendatud ka konkurentsi kahjustamine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb märkida, et meede vastab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamise tingimustele ka siis, kui see ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. (8)

(54)

Vastuseks Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liidu esitatud argumendile, et kõnealune meede ei moonuta Euroopa tasandi konkurentsi, kuna VWSis tulevikus ehitatavaid laevu ehitatakse seni ainult Koreas ja Hiinas, osutab komisjon sellele, et VWSis tulevikus ehitatavaid konteinerilaevu ei saa käsitleda eraldi turuna, vaid need konkureerivad teiste Euroopa laevatehastes ehitatavate konteinerilaevadega.

(55)	Järelikult on abi puhul tegemist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabiga ning seda tuleb ka vastavalt hinnata.

2. EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohased erandid

(56)	EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud artikli 87 lõikele 1 vastavad riigiabi andmist käsitleva üldise keelu erandid.

(57)

Komisjon on laevaehitusele antava riigiabi hindamiseks koostanud laevaehituse riigiabi raamistiku. Raamistikus tähenduses tähistab mõiste „laevade ehitamine” iseliikuvate kaubanduslike merelaevade ehitamist ühenduses. Kõnealuse mõiste kohased toimingud kuuluvad VWSi tegevusalasse ning seega tuleb kavandatava riigiabi hindamisel võtta arvesse laevaehituse riigiabi raamistikku. Komisjonil puuduvad andmed selle kohta, et VWSis toodetakse ka ühenduse kalalaevu. Suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (9) on sätestatud, et laevatehastele ei tohi anda riigiabi ühenduse kalalaevade ehitamiseks.

(58)

Laevaehituse riigiabi raamistiku punktis 26 on sätestatud, et „laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat piirkondlikku abi … [peetakse] ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui …[see on] antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega”.

(59)	Abi osakaal ei tohi ületada 22,5 % või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohase regionaalabi ülemmäära; seejuures kohaldatakse madalamat väärtust. Lisaks sellele piiratakse abi regionaalabi käsitlevates kohaldatavates ühenduse suunistes määratletud abikõlblike kulutustega.

(60)

Investeerimisprojekti rakendamine võimaldab VWSil toota panamax-tüüpi laevu majanduslikult tõhusal viisil. Abisaaja andmetel on tehase olemasolevates rajatistes juba praegu võimalik ehitada panamax-tüüpi laevu, mis on tehases seni ehitatud laevadest pikemad. Sellisel juhul tuleks kõnealused laevad panna kokku 170 sektsioonist pikkusega kuni 16 m ning selline meetod ei oleks ei majanduslikult tõhus ega ka konkurentsivõimeline. Eespool kirjeldatud meetodil kokku pandud laevade tõstmisel tuleks abiks võtta ujuvkraana, millega toetatakse tõsteseadmest pikemat laevakere osa. Ka see ei oleks majanduslikult kasulik ning lisaks kaasneks sellega ka suurem õnnetuste oht.

(61)

Pärast investeerimisprojekti lõpuleviimist on laevatehases võimalik panamax-tüüpi laevu ehitada 110st kuni 32 meetri pikkusest sektsioonist. Suuremate sektsioonide ehitamiseks on hädavajalik teha investeeringuid paneelide ja sektsiooniosade valmistamiseks mõeldud uue tootmisliini paigaldamisse ning investeerida ka nelja täiendava ehitusplatsi rajamisse. Konserveerimisrajatiste suurendamine annab tehasele võimaluse töödelda suuremaid sektsioone. Investeerimisprojekti abil ratsionaliseeritakse seega VWSi tootmisprotsessi.

(62)	Tõsteseadme pikendamiseks tehtavate investeeringutega kohandatakse tõsteseadme pikkus tõstetavate laevade pikkusele. Ujuvkraana kasutamine ei ole seetõttu enam vajalik. Tõsteseadme pikendamine muudab panamax-laevade tõstmise lihtsamaks.

(63)	Komisjon on seetõttu seisukohal, et tootmisrajatiste kohandamist panamax-tüüpi laevade majanduslikult tõhusaks tootmiseks võib käsitleda olemasoleva laevatehase ajakohastamise või täiustamisena.

(64)

Pärast investeerimisprojekti rakendamist suureneb tootlikkus 32,6 t teraselt 1 000 töötunni kohta 2005. aastal ligi 38,2 t terasele 1 000 töötunni kohta. Seega suurendab investeerimisprojekt olemasolevate rajatiste tootlikkust. Tehase võimsus CGTdes mõõdetuna ei muutu. (10) Tehase aastane terasetöötlemise võimsus suureneb 56 000 tonnilt 2005. aastal kuni 64 000 tonnini 2006. aastal. Komisjon käsitleb terasetöötlemise võimsuse suurenemist tootlikkuse suurenemise kõrvalmõjuna ning see ei ole tootlikkuse suurenemise suhtes ebaproportsionaalne.

(65)

Seetõttu järeldab komisjon, et kõnealune investeerimisprojekt vastab üldjoontes tingimustele, mille täitmine on vajalik selleks, et projekti saaks käsitleda olemasoleva laevatehase täiustamise või ajakohastamisena, eesmärgiga suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust. Komisjon võtab teadmiseks, et riigiabi on piiratud regionaalabi käsitlevates ühenduse suunistes määratletud abikõlblike kulutustega ning et selle andmisel peetakse kinni kehtivast ülempiirist 22,5 %.

VII. JÄRELDUS

(66)	Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et VWSile antav regionaalabi vastab laevaehituse riigiabi raamistikus sätestatud regionaalabi andmise tingimustele. Abi vastab ühisturuga kokkusobivuse tingimustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa kavandatav riigiabi laevatehasele Volkswerft Stralsund – 4 200 500 eurot – on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c ühisturuga kokkusobiv.

Riigiabi andmine 4 200 500 euro ulatuses on seega lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 6. detsember 2006

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 90, 13.4.2006, lk 36.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(*1) Salastatud teave, mida ka edaspidi tähistatakse nurksulgudega […].

(4) Piirkondlike majandusstruktuuride parandamise ühiskava 34. raamistik; investeerimistoetuste seadus 2005.

(5) ELT C 317, 30.12.2003, lk 11.

(6) Twenty-foot equivalent unit (20jalane konteiner).

(7) Vrd Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-730/79: Philip Morris v. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11.

(8) Vrd esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-23/98: Alzetta v. komisjon, EKL 2000, II-2319, punkt 80.

(9) ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.

(10) Tehase võimsus 2005 aastal oli 110 000 CGTd ning 2006. ja 2007. aastaks prognoositakse tehase võimsuseks ligikaudu 108 000 CGTd (pärast üleminekut keskmiste konteinerilaevade tootmiselt suurte konteinerilaevade tootmisele).

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/41

KOMISJONI OTSUS,

20. detsember 2006,

millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga

(Juhtum nr COMP/M.4215 – Glatfelter/Crompton Assets)

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 6764 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/403/EÜ)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 1, võttis komisjon 20. detsembril 2006 vastu otsuse koondumist käsitlevas juhtumis. Otsuse mittekonfidentsiaalne versioon on kättesaadav juhtumi autentses keeles ja komisjoni töökeeltes konkurentsi peadirektoraadi veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html

I. KOKKUVÕTE

(1)

Komisjon sai 16. augustil 2006 nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (edaspidi „ühinemismäärus”) artikli 4 kohase teatise koondumise kohta, mille kohaselt ettevõtja P.H. Glatfelter Company (edaspidi „Glatfelter”, Ameerika Ühendriigid) omandas varade ostu teel ainukontrolli ettevõtja Lydney Business of J.R. Crompton Ltd (moratooriumi all) (edaspidi „Lydney Business”, Ühendkuningriik) üle.

(2)

Nii Glatfelter kui ka Lydney Business tegelevad tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tootmisega. Komisjoni turu-uuring paljastas, et vaatamata suurele turuosale tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali maailmaturul piiraks teatise esitaja tegevust mitu konkurenti, eelkõige Briti ettevõtja Purico, kes on hiljuti märkimisväärselt suurendanud tootmisvõimsust Hiinas. Lisaks sellele piiravad teatise esitaja võimet hindu tõsta ka tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalidega konkureerivad alternatiivsed materjalid. Seetõttu järeldatakse otsuses, et koondumisest ei teki tõhusale konkurentsile märkimisväärset takistust.

II. POOLED

(3)

Glatfelter on New Yorgi börsil „eripaberi” ja „komposiitkiu” ärivaldkonnas noteeritud tootja. Eripaberi valdkond hõlmab tapeeti, spetsiaalset trükipaberit jne. Glatfelter toodab oma tütarettevõtjate tehastes teepakkide, kohvifiltrite ja kohvikottide tootmises kasutatavat märgmeetodil valmistatud kiudu.

(4)

Lydney Business on osa endise Crompton Ltd (moratooriumi all) (edaspidi „Crompton”, Ühendkuningriik) varadest. Crompton tegeles eripaberi ja märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmisega ning oli suurimaid teepaki- ja kohvifiltritööstuse tarnijaid. Cromptonil oli Ühendkuningriigis kolm tootmisliini kuue kaldsõelmasinaga: Lydney Mill kolme kaldsõelmasinaga ja polüpropeenkiu töötlemiseks vajaliku masinaga, Simpson Clough Mill kahe kaldsõelmasinaga ja Devon Valley Mill ühe kaldsõelmasinaga ning ühe tavalise sõelmasinaga.

III. TEGEVUS

(5)

Pärast Cromptoni üle moratooriumi väljakuulutamist (Ühendkuningriigi maksejõuetusmenetlus) 7. veebruaril 2006 otsustasid määratud haldurid (edaspidi „haldurid”) müüa Cromptoni varad. Seetõttu korraldasid haldurid avaliku müügi menetluse. Pärast mitme esialgse esialgse pakkumise hindamist otsustasid haldurid teatise esitaja kohaselt kutsuda Glatfelteri ja teised ettevõtjad lõplikke pakkumisi esitama.

(6)

Glatfelter omandas 9. märtsil 2006. aastal oma tütarettevõtja Glatfelter UK kaudu enamuse Cromptoni Ühendkuningriigis, Gloucestershire'is asuva Lydney tootmisliini varadest, sealhulgas materiaalsed ja immateriaalsed varad, mis on vajalikud, et Lydney Business saaks oma tegevust jätkata. Siiski jäid teatavad lepingud ja varem Cromptoni peakontori osutatavad haldusteenused pakkumisest välja. Tehinguga seotud varadele viidatakse koos viitega „Lydney Business”. Lydney Businessi omandamise tehingut Glatfelteri poolt nimetatakse „Lydney tehinguks”.

(7)

Pärast juhtumi üleandmist komisjonile ühinemismääruse artikli 22 kohaselt lõpetasid haldurid Glatfelteriga sõlmitud tingimusliku lepingu, mis oli seotud Simpson Clough Businessiga. Järgnevalt müüsid haldurid Simpson Clough Businessi 2006. aasta juunis Puricole. Simpson Clough Business hõlmab lisaks Simpson Clough Millile ja Devon Valley Millile ka Cromptoni peakontorit, ärinimeõigusi, teatavaid lepinguid ja Ameerika Ühendriikides müügiga tegelevat Cromptoni tütarettevõtjat.

IV. ASJAOMASED TOOTETURUD

(8)

Käesolev juhtum käsitleb märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali. Märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal kujutab endast looduslikest ja/või sünteetilistest kiududest valmistatud poorse koe õhukesi kihte, mida valmistatakse kaldsõelmasinaga. Märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal on mittekootud kiudmaterjali paberi- või kangasarnased võrgud, mida toodetakse modifitseeritud paberitootmise protsessi käigus.

(9)

Seoses märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalidega kattuvad Glatfelteri ja Lydney Businessi tegevused märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalidest tee ja kohvi filtreerimistoodete (teepakid, kohvifiltrid, kohvipakid) tootmis- ja müügisegmendis. Kattub ka patareide tootmises kasutatavate märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmine.

(10)

Teatise esitaja väitis, et erinevate tegevusalade tõttu (nt tee- ja kohvifiltrid, patareide kattepaber, vorstinahad, kleebised) on erinevate märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali liikide vaheline asendatavus piiratud. Tarnimise asendatavuse kõrge taseme alusel on teatise esitaja siiski identifitseerinud asjaomase tooteturuna märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide turu.

Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavad märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalid

(11)

Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavate märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide turul teostatud komisjoni uurimine näitas, et tänu tootekirjeldustele kliendid, kes pakivad teed ja/või kohvi, ei tarni märgmeetodil valmistatud kiudmaterjale muuks otstarbeks. Nõudluse asendatavus on seetõttu piiratud, kuna märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide kvaliteet peab vastama väga rangetele tingimustele, et tagada kokkusobivus viimistlusmasinate ja lõppkasutuse spetsiaalsete tootenõuetega.

(12)

Tarnimise asendatavusega seoses märgib teatise esitaja, et ühe kasutusega märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tootmiselt üleminek teise kasutusega märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalile ei nõua märkimisväärset investeeringut. Kõnealune asjaolu ei leidnud komisjoni turu-uuringus kinnitust. Mõnede kaldsõelmasinate kasutusulatus on paindlik. Enamus kaldsõelmasinaid on kavandatud konkreetseks kasutuseks. Seetõttu on kõnealused masinad optimeeritud kasutamiseks kindlat liiki märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tootmiseks. Selle tulemusena on tee- ja kohvitoodetele mõeldud märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmiseks võimelised ainult sellised kaldsõelmasinad, mis on selleks otstarbeks ette nähtud.

(13)

Isegi sellised kaldsõelmasinad, mis on tee- ja kohvitoodete tarbeks mõeldud märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmiseks võimelised, kuid praegu seda ei tee, vajaksid märkimisväärseid investeeringuid, et neid saaks kasutada tee- ja kohvitoodete tarbeks mõeldud märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmiseks. Ka kaldsõelmasina ümberehitamine nõuaks märkimisväärselt palju aega.

(14)

Uue projekti algatamine vajaks veelgi suuremaid investeeringuid ja pikemat tähtaega. Peale uue kaldsõelmasina jaoks vaja minevat märkmisväärset investeeringut tuleks luua ka müügi-, tugi- ja jaotusvõrk. Turu-uuring näitab samuti, et tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalid tuleb enamikes riikides enne turustamist kinnitada ning kliendid peavad masinates kasutatavad materjalid standardiseerima.

(15)

Seetõttu järeldatakse otsuses, et asjaomane tooteturg hõlmab tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavat märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali.

Patareide kattepaberi valmistamisel kasutatav märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal

(16)

Komisjoni uurimine patareide kattepaberi valmistamisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide turusegmendis näitas, et teataval määral esineb tarnimise asendatavust. Kuna patareide kattepaberi valmistamisel kasutatav märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal ei nõua toiduainetega kokkupuutumist käsitleva standardi täitmist, ei ole patareide kattepaberi valmistamisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tootmiseks suuteliste kaldsõelpaberimasinate arv piiratud masinatega, mida kasutatakse näiteks tee ja kohvi filtreerimiseks või vorstinahkade valmistamiseks. Enamus tee ja kohvi filtrite tootmiseks vajalike märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootmiseks suutelisi masinaid on siiski võimelised tootma ka patareide kattepaberit. Turu-uuring näitab, et patarei kattepaberi valmistamisel kasutatavat märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali toodetakse masinatega, mis muude kasutuste hulgas toodavad ka tolmuimejakottide, kleeplintide ja vorstinahkade tootmisel kasutatavat märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali.

(17)

Otsusega jäeti tooteturu täpne määratlus lahtiseks, kuna asjaomase tooteturu ehk patareide kattepaberi valmistamisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali turu isegi kõige kitsama piiritlemise alusel ei viiks tehing konkurentsi märkimisväärse moonutamiseni.

V. ASJAOMASED GEOGRAAFILISED TURUD

(18)

Teatise esitajad märkisid, et asjaomased turud on ülemaailmsed.

Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavad märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalid

(19)

Komisjoni turu-uuring kinnitas, et tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavate märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide turg on ülemaailmne. Selle põhjuseks on ülemaailmsed kauplemistavad ja takistavate transpordikulude puudumine. Peale selle on Hiinas esile kerkinud uus tootmisvõimsus (ZPM-masin), mis võiks piirata turgu valitsevate operaatorite tegevust, kes toodavad peamiselt EMPs. Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavad märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tarnijad ja enamik klientidest, kellel on ülemaailmne äritegevus, kinnitavad kõnealuseid tulemusi.

(20)

Seetõttu järeldatakse otsuses, et asjaomane tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tooteturg on ülemaailmne.

Patareide kattepaberi valmistamisel kasutatav märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal

(21)

Kuigi kliendid märkisid, et ostavad ja töötlevad patareide kattepaberi valmistamisel kasutatavat märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali EMPst, kinnitas turu-uuring, et õigusnõudeid ei peeta takistuseks ülemaailmsele kauplemisele. Patareide kattepaberi tootjad tarnivad oma tooteid tavaliselt üle maailma. Peale selle viitavad ülemaailmsele turule madalad transpordikulud. Tehnilise abi puudumist, mis mõnede klientide arvates tekitab vastumeelsust impordi vastu, oleks võimalik parandada kohaliku müügi- ja tehnilise abi võrgustiku abil.

(22)

Seetõttu järeldatakse otsuses, et asjaomane patareide kattepaberi valmistamisel kasutatav märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tooteturg on ülemaailmne.

VI. HINNANG

Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavad märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalid

(23)

Tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavate märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide maailmaturul oli koondunud üksuse turuosa 2005. aastal umbes 60–70 % (Glatfelter 30–40 %, Lydney Business 20–30 %). Enne Cromptoni moratooriumi alla minemist oli turul kolm peamist tegutsevat konkurenti (Glatfelter, Crompton ja Ahlstrom). Pärast teatatud tehingu rakendumist jääb ka alles kolm usaldusväärset konkurenti (Glatfelter, Purico ja Ahlstrom). Purico, kes lisaks Cromptoni Simpson Cloughi ja Devon Valley tehaste ostmisele (koos Cromptoni kaubamärgiga) on käivitamas uut ZPM tehnoloogiat Hiinas, on seega sisenemas tee- ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide turule enam-vähem samaaegselt koos teatatava tehinguga. Ahlstromi käes on praegu umbes (10–30 %) maailmaturust ja Puricol (10–30 %) maailmaturust.

(24)

Suur turuosa ja ostutehingujärgne märkimisväärne tootmisvõimsuse kasv näitavad turujõudu. Poole võimet tõsta hindu piiravad siiski mitu konkurenti, eriti Purico. Simpson Cloughi ja Devon Valley tehaste ostmisega saavutas Purico väljakujunenud tarnija positsiooni ja eelised klientide, sealhulgas ülemaailmselt tegutsevate klientide suhtes. Varad, mis Purico Cromptonilt koos Hiinas asuva kõrgetasemelise ZPM-tehnoloogiaga ostis, annavad Puricole eriti hea positisiooni, et pakkuda tõhusat konkurentsi tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali ZPM-toodanguga. Nagu turu-uuringuga kinnitati, kujutab kõnealune masin endast Euroopa tootjatele konkurentsipiirangut, kuna see on praegu võimeline tootma umbes 1–10 kilotonni aastas samadele valdkondadele kui Simpson Cloughi ehk peamiselt tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavaid märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalid.

(25)

Juhul kui teatise esitaja tõstab tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali hinda või vähendab selle toodangut, võib Ahlstrom toodangut suurendada. Kui Glatfelter suurendaks märkimisväärselt tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali hinda, siis selle tulemusena suureneks Ahlstromi kulutasuvus, Ahlstrom võiks suunata oma tootmisvõimsust või investeerida tootmisvõimsuse suurendamisse olemasoleva masina ümberehitamise kaudu või kasutatud masina ostmise ja ümberehitamise kaudu. Ahlstromi käsutuses on oskusteave ja tehnoloogia sellise masina ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Ahlstrom omab juba ka vajalikku jaotus- ja müügivõrku.

(26)

Glatfelteri tegevust piiravad ka teised tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tootmiseks suutelised märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali tarnijad. Praegu ei ole kõik veel suutelised tootma kahekihilist märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali ning tundub, et nad on keskendunud väiksematele klientidele, kelle kvaliteedinõuded on madalamad kui suurtel klientidel. Kui kõnealused tarnijad siiski arendaksid oma tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavaid märgmeetodil valmistatud kiudmaterjale edasi, võiksid nad keskenduda ka suurtele klientidele. Isegi ilma suurtele klientidele keskendumata võivad nad olla võimelised tõstma oma müügimahte, vähendades sellega teiste tee ja kohvifiltrite tootjate müüginumbreid ning tehes nii Glatfelterile võimatuks hindu tõsta või piirata tootmismahtu.

(27)

Komisjon leidis ka, et tee ja kohvi filtreerimisel kasutatava märgmeetodil valmistatud kiudmaterjali suhtes kutsuvad teatava konkurentsisurve esile alternatiivsed materjalid (nt niitkiud ja nailon). Kuigi kõnealused alternatiivsed materjalid ei asenda praegu veel märkimisväärses ulatuses märgmeetodil valmistatud materjali, on siiski tõenäoline, et osa klientide nõudlusest on tulevikus suunatud alternatiivsetele materjalidele, mis omakorda vabastab lisavõimsust tee ja kohvi filtreerimisel kasutatavatele märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalidele ning piirab seega mingil määral teatise esitaja võimet kasutada turujõudu ja tõsta hindu.

(28)

Seetõttu järeldatakse otsuses, et ühepoolsed mõjud on vähetõenäolised, kuna poole võimet tõsta hindu piiravad mitu tugevat konkurenti ja teatavas ulatuses ka alternatiivsed materjalid. Koordineeritud mõjude puhul jõutakse pärast põhjalikku turu struktuuri, tarbijate ning praeguste ja tulevaste konkurentide reageeringute analüüsimist otsuses järeldusele, et selliste mõjude esinemine on ebatõenäoline.

Patareide kattepaberi tootmisel kasutatav märgmeetodil valmistatud kiudmaterjal

(29)

Komisjoni analüüs näitab, et patareide kattepaberi turusegmenti iseloomustab madal nõudlus, võimalik suur tarne teistelt märgmeetodil valmistatud kiudmaterjalide tootjatelt, kontsentreeritud nõudlus ja asjaolu, et ühinenud üksuse kavandatav turuosa oleks väike. Käesoleva põhjal on komisjon arvamusel, et on vähetõenäoline, et kõnealune turg kannataks kavandatava tehingu tõttu konkurentsi kahjustavate mõjude all.

(30)

Ettevõtjate koondumisega tegelev 146. nõuandekomitee andis 6. detsembril 2006 pooldava arvamuse otsuse eelnõule ja kiitis heaks otsuse eelnõu vastuvõtmise.

VII. KOKKUVÕTE

(31)

Otsuses järeldatakse, et kavandatud koondumine ei tõkesta oluliselt tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tulemusena. Sellest tulenevalt kuulutatakse otsuses koondumine kokkusobivaks ühisturuga ja EMP lepinguga vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 ning EMP lepingu artiklile 57. Seetõttu järeldatakse, et komisjon on suulise menetluse kaudu võtnud arvesse nõuandekomitee 6. detsembri 2006. aasta arvamust, ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuannet kõnealuses juhtumis ja võtnud vastu lisatud otsuse inglise keeles, mis on autentseks keeleks.

(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/46

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/405/ÜVJP,

12. juuni 2007,

julgeolekusektori reformi alase politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL Kinshasa)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 25 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist::

(1)

Nõukogu võttis pärast Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) valitsuselt ametliku kutse saamist 9. detsembril 2004 vastu ühismeetme 2004/847/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL „Kinshasa”), (1) mis oli ette nähtud 17. detsembril 2002. aastal Pretorias allkirjastatud üldises ja kõikehõlmavas kokkuleppes ülemineku kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning 29. juuni 2003. aasta sõjaväe ja julgeoleku memorandumis.

(2)

Pärast KDV põhiseaduse vastuvõtmist 18. veebruaril 2006. aastal tähistasid KDVs 2006. aastal toimunud valimised üleminekuprotsessi lõppu ning võimaldasid moodustada 2007. aastal valitsuse. Valitsuse programmis nähakse eelkõige ette julgeolekusektori kõikehõlmav reform, reformi riikliku kontseptsiooni ja tegevusprioriteetide väljatöötamine politsei, relvajõudude ja õiguse valdkonnas.

(3)

ÜRO on kinnitanud oma toetust julgeolekusektori reformile mitmetes Julgeolekunõukogu resolutsioonides ning juhib ÜRO missiooni KDVs (MONUC), mis aitab kaasa riigi turvalisusele ja stabiilsusele. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. mail 2007. aastal vastu resolutsiooni 1756 (2007), millega pikendatakse MONUCi volitusi ning mis võimaldab anda tihedas koostöös teiste rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Euroopa Liiduga, oma panuse jõupingutustesse, mille eesmärk on toetada valitsust julgeolekusektori reformi kavandamise esialgses protsessis.

(4)	EL on näidanud jätkuvat toetust KDV üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile, viies muu hulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames läbi kolm operatsiooni: EUSEC RD Congo, (2) EUPOL Kinshasa ja operatsioon EUFOR RD Congo. (3)

(5)

EL peab kasulikuks kõikehõlmava lähenemisviisi kasutamist, milles oleks ühendatud erinevad algatused, ning on märkinud nõukogu 15. septembril 2006. aastal vastu võetud järeldustes, et ta on valmis koordineerima rahvusvahelise üldsuse poolt julgeolekusektoris tehtavaid jõupingutusi tihedas koostöös ÜROga, et toetada selles valdkonnas Kongo ametiasutusi.

(6)	Nõukogu peasekretariaat ja komisjoni talitused viisid sellega seoses KDVs läbi kaks Kongo ametiasutustega kooskõlastatud hindamismissiooni oktoobris 2006 ja märtsis 2007, et töötada välja ELi kõikehõlmav lähenemisviis julgeolekusektori reformi valdkonnas.

(7)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2006 vastu ühismeetme 2006/913/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2004/847/ÜVJP. Uued volitused, mis kehtivad kuni 30. juunini 2007, võimaldasid EUPOL „Kinshasal” tõsta oma suutlikkust Kongo politsei nõustamise osas, eesmärgiga hõlbustada KDV julgeolekusektori reformi läbiviimist üheaegselt missiooniga EUSEC RD Congo.

(8)

Nõukogu kiitis 14. mail 2007 heaks operatsioonide kontseptsiooni, mis käsitleb Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika raames juhitud julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni ja selle õigusalast kontaktüksust KDVs nimega EUPOL RD Congo. Nimetatud kontseptsioonis nähakse eelkõige ette, et EUPOL Kinshasa tegevuse lõpu ja EUPOL RD Congo tegevuse alguse vahele ei jää vahet.

(9)	Samal päeval, 14. mail 2007, kiitis nõukogu heaks KDV julgeolekusektori reformi alase nõustamis- ja abiüksuse EUSEC RD Congo jätkamise muudetud üldkontseptsiooni.

(10)	Kahe missiooni, EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo, vahelist koostoimet tuleks soodustada, arvestades samuti kahe missiooni võimalikku muutmist tulevikus üheks missiooniks.

(11)

Selleks, et tugevdada ELi tegevuste järjepidevust KDVs, tuleks nii Kinshasas kui ka Brüsselis tagada ELi eri osapoolte vahel võimalikult tihe koordineerimine, seda eelkõige asjakohase korra kaudu. ELi eriesindajal Ida-Aafrika järvede piirkonnas peaks seejuures olema keskne roll, arvestades tema volitusi.

(12)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/112/ÜVJP, (4) millega Euroopa Liidu uueks eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas nimetati Roeland VAN DE GEER.

(13)

Peasekretär/kõrge esindaja saatis 11. mail 2007. aastal Kongo ametiasutustele kirja, milles teatatakse ELi valmisolekust täita jätkuvalt ja süvendada oma praeguseid kohustusi julgeolekusektori reformi valdkonnas ning milles palutakse selleks Kongo ametiasutuste ametlikku nõusolekut. Kongo ametiasutused andsid 2. juuni 2007. aasta kirjas ELi pakkumisele ametliku nõusoleku ning kutsusid ELi sel eesmärgil missiooni lähetama.

(14)	Kolmandad riigid peaksid projektis osalema kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud üldsuunistega.

(15)	Missiooni volitusi rakendatakse julgeolekukontekstis, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1. Euroopa Liit (EL) juhib Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alast nõustamis- ja abimissiooni nimega EUPOL RD Congo, et aidata kaasa Kongo jõupingutustele Kongo politseisektori reformimiseks ja ümberkorraldamiseks ning selle koostoimimiseks kohtusüsteemiga. Missioon peab andma nõu ja abi otse Kongo pädevatele ametiasutustele ning politseireformi järelevalvekomitee ja õiguse segakomitee kaudu, tagades inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega kooskõlas oleva poliitika, demokraatia normide ning hea valitsemistava, läbipaistvuse ja õigusriigi austamise põhimõtete edendamise.

2. Missioon tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse sätetele.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

1. Missioon toetab julgeolekusektori reformi politseivaldkonnas ja selle kohtusüsteemiga koostoimimist puudutavat osa. Tänu järelevalvele, juhendamisele ja nõustamisele ning pannes rõhku strateegilisele mõõtmele, EUPOL RD Congo:

—

aitab kaasa Kongo Riikliku Politsei reformimisele ja ümberkorraldamisele, toetades elujõulise, professionaalse ja paljurahvuselise/integreeritud politseiteenistuse loomist, võttes arvesse lähipolitsei olulisust terves riigis. Kongo ametiasutused võtavad seejuures nimetatud protsessist täiel määral osa;

—	aitab laiemas mõttes parandada politsei ja kriminaalõigussüsteemi koostoimimist;

—	aitab tagada kõikide julgeolekusektori reformi valdkonnas tehtud jõupingutuste järjepidevust;

—	tegutseb tihedas koostöös EUSEC RD Congoga ja komisjoni projektidega ning kooskõlas teiste rahvusvahelisel tasandil tehtud jõupingutustega politseireformi ja kriminaalõiguse valdkonnas.

2. EUPOL RD Congo on rakendusvolitusteta missioon. Missioon täidab oma ülesandeid muu hulgas juhendamis-, järelevalve- ja nõustamistegevuse kaudu.

3. Missioon nõustab liikmesriike ja kolmandaid riike ning koordineerib ja hõlbustab nende vastutusel nende projektide rakendamist missioonile olulistes valdkondades ja oma eesmärkide toetuseks.

Artikkel 3

Missiooni struktuur ja lähetusala

1. Missioonil on peakorter Kinshasas, mille moodustavad:

a)	missiooni juht;

b)	strateegiaküsimustega tegelev politseinõunike meeskond;

c)	operatiivküsimustega tegelev politseinõunike meeskond;

d)	strateegia- ja operatiivküsimustega tegelev õigusnõunike meeskond;

e)	haldustugi.

2. Ülesanded jagunevad ametikohtade järgi järgmiselt:

a)	mitmetesse politseireformi töörühmadesse kaasatud eksperdid ning Kongo ametiasutuste poolt ette nähtud politseireformi järelevalvekomitee tähtsamatele korraldus- ja otsustustasandiga ametikohtadele määratud nõunikud;

b)	Kongo Riiklikusse Politseisse, eelkõige tähtsamatele ametikohtadele, ning kriminaalpolitsei ja korravalvepolitsei juhendamiseks määratud eksperdid;

c)	õigusalane kontaktüksus kriminaalõiguse valdkonnas, eesmärgiga lisada politseialasele tegevusele side kriminaalkohtuga ning tegeleda edasi kriminaalkohtu reformi oluliste aspektidega, pidades seejuures silmas ka sõjalist karistusõigust;

d)	ekspertiisiüksus, kelle eesmärgiks on aidata kaasa julgeolekusektori reformi horisontaalsete aspektidega seotud töödele.

3. Lähetusala on Kinshasa. Arvestades missiooni geograafilist mõju kogu KDV territooriumile, võib volitustest lähtuvalt osutuda vajalikuks ekspertide ajutine lähetamine provintsidesse ja nende sealviibimine, tuginedes missiooni juhi või missiooni juhi poolt selleks määratud isiku juhistele ning arvestades julgeolekuolukorda.

Artikkel 4

Planeerimine

Missiooni juht koostab missiooni operatsiooniplaani (OPLAN), et esitada see nõukogule heakskiitmiseks. Missiooni juhti toetab selle ülesande täitmisel nõukogu peasekretariaat.

Artikkel 5

Missiooni juht

1. Missiooni juhiks nimetatakse superintendent Adílio Ruivo Custódio.

2. Missiooni juht tegeleb missiooni EUPOL RD Congo operatiivjuhtimisega ning hoolitseb missiooni igapäevase haldamise eest.

3. Siseriiklikud ametiasutused delegeerivad operatiivjuhtimise EUPOL RD Congo missiooni juhile.

4. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetuses olevate isikkoosseisu liikmete suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või Euroopa ametiasutused.

5. Missiooni eelarve täitmiseks sõlmib missiooni juht komisjoniga lepingu.

6. Missiooni juht teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu eriesindajaga.

7. Missiooni juht tagab, et EUPOL RD Congo kooskõlastab tihedalt oma tegevust KDV valitsusega, ÜROga missiooni MONUC kaudu ning julgeolekusektori reformi valdkonnas tegutsevate kolmandate riikidega (politseid ja tema õigusalast kontaktüksust puudutavad aspektid).

8. Missiooni juht tagab, et missioon oleks piisavalt väljapaistev.

Artikkel 6

Isikkoosseis

1. Missiooni eksperdid lähetatakse liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt. Iga liikmesriik või institutsioon katab enda ekspertide lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud KDVsse ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja muud hüvitised peale päevaraha.

2. Missioon võtab vastavalt vajadusele lepingu alusel tööle rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu liikmeid ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

3. Missiooni eksperdid jäävad oma liikmesriigi või ELi pädeva institutsiooni alluvusse, täidavad oma ülesandeid ja tegutsevad missiooni huvides. Nii missiooni ajal kui ka pärast seda suhtuvad missiooni eksperdid kõikidesse missiooniga seotud asjaoludesse ja kogu sellekohasesse teabesse suurima diskreetsusega.

Artikkel 7

Käsuliin

1. Kriisiohjamisoperatsioonina toimival missioonil on ühtne käsuliin.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja annab strateegilisi juhiseid.

3. Peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile juhiseid Euroopa Liidu eriesindaja kaudu.

4. Missiooni juht juhib missiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5. Missiooni juht annab Euroopa Liidu eriesindaja kaudu aru peasekretärile/kõrgele esindajale.

6. Euroopa Liidu eriesindaja annab peasekretäri/kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

Artikkel 8

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune luba sisaldab volitusi OPLANi muutmiseks. Samuti sisaldab see vajalikke volitusi missiooni juhi määramist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks. Õigus võtta vastu otsuseid missiooni eemärkide ja lõpetamise kohta jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

Artikkel 9

Finantssätted

1. Missiooniga seotud kulude katmiseks määratud lähtesumma on 5 500 000 eurot.

2. Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavate kulude suhtes kehtivad järgmised sätted:

a)	kulusid hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes;

b)	missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

3. Rahastamisel võetakse arvesse missiooni operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust.

4. Missiooniga seotud kulud on abikõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumisest.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles missiooni toetama tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud KDVsse ja tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse projekti jooksvate kulude katteks.

2. Missiooni toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui ELi liikmesriikidel.

3. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutavate toetuste vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja võib kõnealuse korra osas eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjeoperatsioonidel, kohaldatakse missiooni raames sellise lepingu sätteid.

Artikkel 11

Koordineerimine

1. Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma pädevuse piires käesoleva ühismeetme järjepidevuse ühenduse välistegevusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teisele lõigule. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil omavahel koostööd. ELi ja KDV tegevuse koordineerimist käsitlev kord määratakse kindlaks Kinshasas ja Brüsselis.

2. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas kooskõlas komisjoni delegatsiooniga.

3. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, koordineerivad EUSEC RD Congo missiooni juht ja EUPOL RD Congo missiooni juht tihedalt oma tegevust ning taotlevad kahe missiooni vahelist koostoimet, seda eelkõige KDV julgeolekusektori reformi horisontaalsete aspektide ning kahe missiooni ühiste ülesannete osas.

4. Vastavalt oma volitustele vastutab ELi eriesindaja missiooni EUPOL RD Congo ja missiooni EUSEC RD Congo meetmete järjepidevuse eest. Ta aitab kaasa koordineerimisele teiste rahvusvaheliste osapooltega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformi rakendamises.

5. Missiooni juht teeb koostööd teiste kohalolevate rahvusvaheliste osapooltega, eeskätt MONUCi ja KDVs tegutsevate kolmandate riikidega.

Artikkel 12

Salastatud teabe avaldamine

1. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega (5) käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „CONFIDENTIEL UE”.

2. Peasekretäril/kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ÜROle vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

3. Täpse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretäril/kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente vastuvõtjariigile vastavalt korrale, mis on kooskõlas tema ELiga tehtava koostöö tasemega.

4. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra (6) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 13

Missiooni ja selle isikkoosseisu staatus

1. Missiooni isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Kõnealuse korra osas võib eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja.

2. Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või ühenduse institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või on see esitatud tema vastu. Kõnealune riik või ühenduse institutsioon vastutab lähetatud isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete eest.

Artikkel 14

Julgeolek

1. Missiooni juht vastutab EUPOL RD Congo julgeoleku eest.

2. Missiooni juht rakendab seda vastutust vastavalt ELi direktiividele, mis käsitlevad väljapoole ELi territooriumi Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel tegutsevale missioonile lähetatud ELi isikkoosseisu julgeolekut, ning nendega seotud dokumentidele.

3. Kogu isikkoosseisule korraldatakse OPLANi kohaselt vastav koolitus julgeolekumeetmete kohta. Julgeoleku eest vastutav EUPOL RD Congo ametnik annab regulaarselt julgeolekueeskirju käsitleva meeldetuletuse.

Artikkel 15

Missiooni läbivaatamine

Poliitika- ja julgeolekukomitee kiidab hiljemalt märtsiks 2008 esitatud nõukogu peasekretäri aruande põhjal heaks nõukogule esitatavad soovitused seoses võimaliku otsusega kahe missiooni, EUSEC RD Congo ja EUPOL RD Congo, üheks missiooniks muutmise kohta.

Artikkel 16

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev ühismeede jõustub 1. juulil 2007.

See kehtib kuni 30. juunini 2008.

Artikkel 17

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 12. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1) ELT L 367, 14.12.2004, lk 30. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2006/913/ÜVJP (ELT L 346, 9.12.2006, lk 67).

(2) Nõukogu 2. mai 2005. aasta ühismeede 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta (ELT L 112, 3.5.2005, lk 20). Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2007/192/ÜVJP (ELT L 87, 28.3.2007, lk 22).

(3) Nõukogu 27. aprilli 2006. aasta ühismeede 2006/319/ÜVJP Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC) valimisprotsessi ajal toetava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta (ELT L 116, 29.4.2006, lk 98). Ühismeede on tunnistatud kehtetuks ühismeetmega 2007/147/ÜVJP (ELT L 64, 2.3.2007, lk 44).

(4) ELT L 46, 16.2.2007, lk 79.

(5) Otsus 2001/264/EÜ (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

(6) Otsus 2006/683/EÜ, Euratom (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47). Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/4/EÜ, Euratom (ELT L 1, 4.1.2007, lk 9).

13.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 151/52

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/406/ÜVJP,

12. juuni 2007,

Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis pärast Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) valitsuselt ametliku kutse saamist 2. mail 2005 vastu ühismeetme 2005/355/ÜVJP Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni kohta (1) (EUSEC RD Congo), seades eelkõige eesmärgiks toetada üleminekuprotsessi KDVs, sealhulgas ümberkorraldatud ja integreeritud riikliku sõjaväe loomist, millele panid aluse Kongo osapoolte 17. detsembril 2002 Pretorias allakirjutatud üldine ja kõikehõlmav kokkulepe ning seejärel 2. aprillil 2003 Sun Citys allakirjutatud lõppakt.

(2)

Pärast Kongo kolmanda vabariigi konstitutsiooni ratifitseerimist 2005. aastal tähistasid KDVs 2006. aastal toimunud valimised üleminekuprotsessi lõppu ning võimaldasid moodustada 2007. aastal valitsuse, kes on vastu võtnud valitsuse programmi, milles nähti ette eelkõige julgeolekusektori kõikehõlmav reform, reformi riikliku kontseptsiooni ja tegevusprioriteetide väljatöötamine politsei, relvajõudude ja õiguse valdkonnas.

(3)

ÜRO on kinnitanud oma toetust üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile mitmete Julgeolekunõukogu resolutsioonide kaudu ning juhib Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC), mis aitab kaasa riigi turvalisusele ja stabiilsusele. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 15. mail 2007 vastu resolutsiooni 1756 (2007), millega pikendatakse MONUCi volitusi ning mis võimaldab anda tihedas kooskõlas teiste rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Euroopa Liiduga (EL), oma panuse jõupingutustesse, mille eesmärk on toetada valitsust julgeolekusektori reformi kavandamise esialgses protsessis.

(4)

EL on näidanud jätkuvat toetust KDV üleminekuprotsessile ja julgeolekusektori reformile, võttes muu hulgas vastu veel kaks ühismeedet; 9. detsembri 2004. aasta ühismeede 2004/847/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL „Kinshasa”) (2) ning 27. aprilli 2006. aasta ühismeede 2006/319/ÜVJP Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevat ÜRO missiooni (MONUC) valimisprotsessi ajal toetava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta (3) (operatsioon „EUFOR RD Congo”).

(5)

EL peab kasulikuks kõikehõlmava lähenemisviisi kasutamist, milles oleks ühendatud erinevad algatused, ning on märkinud nõukogu 15. septembril 2006 vastu võetud järeldustes, et ta on valmis koordineerima rahvusvahelise üldsuse poolt julgeolekusektoris tehtavaid jõupingutusi tihedas koostöös ÜROga, et toetada selles valdkonnas Kongo ametiasutusi.

(6)	Nõukogu kiitis 14. mail 2007 heaks KDV julgeolekusektori reformi alase nõustamis- ja abimissiooni jätkamise muudetud üldkontseptsiooni.

(7)

Nõukogu kiitis 14. mail 2007 heaks operatsioonide kontseptsiooni, mis käsitleb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames juhitud julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni ja selle õigusalast kontaktüksust KDVs nimega EUPOL RD Congo. Nõukogu võttis 12. juunil 2007 vastu nõukogu ühismeetme, mis käsitleb julgeolekusektori reformi alast politseimissiooni (EUPOL RD Congo) ja selle seoseid Kongo Demokraatliku Vabariigi kohtusüsteemiga. Nimetatud missioon asendab missiooni EUPOL Kinshasa.

(8)	Kahe missiooni, EUPOL RD Congo ja EUPOL RD Congo, vahelist koostoimet tuleks soodustada, arvestades ka kahe missiooni võimalikku muutumist tulevikus üheks missiooniks.

(9)

(10)	Nõukogu võttis 15. veebruaril 2007 vastu ühismeetme 2007/112/ÜVJP, (4) millega Euroopa Liidu uueks eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas nimetati Roeland VAN DE GEER.

(11)	Peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja saatis KDV valitsusele 11. mail 2007. aastal kirja, milles esitati ELi uuesti kinnitatud kohustused.

(12)

Ühismeedet 2005/355/ÜVJP on missiooni tugevdamiseks mitmel korral muudetud, eelkõige ühismeetmega 2005/868/ÜVJP, mis on seotud KDV kaitseministeeriumi maksete korra parandamist käsitleva tehnilise abi projekti käivitamisega, ning ühismeetmega 2007/192/ÜVJP, millega luuakse üksus, kes vastutab liikmesriikide ja sõjaliste küsimustega tegelevate piirkondlike valitsusasutuste nõunike poolt rahastatavate või rakendatavate eriprojektide toetamise eest. Missiooni volitused kehtivad 30. juunini 2007 ning neid tuleks pikendada ja muuta, pidades silmas missiooni muudetud kontseptsiooni.

(13)	Selguse huvides tuleks nimetatud ühismeede ja selle järjestikused muudatused asendada uue ühismeetmega.

(14)	Kolmandad riigid peaksid projektis osalema kooskõlas Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud üldsuunistega.

(15)	Julgeoleku hetkeolukord KDVs võib halveneda, tuues kaasa võimalikke tõsiseid tagajärgi demokraatia, õigusriigi ning rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tugevdamise protsessile. ELi jätkuvad poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad nimetatud piirkonnas stabiilsust kinnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1. Euroopa Liit (EL) juhib Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alast nõustamis- ja abimissiooni nimega EUSEC RD Congo, et aidata kaasa KDV erinevate relvastatud rühmituste integreerimise lõpuleviimisele ning Kongo jõupingutustele Kongo sõjaväe ümberkorraldamiseks ja ülesehituseks. Missioon peab andma nõu ja abi kas otse Kongo pädevatele ametiasutustele või konkreetsete projektide kaudu, tagades inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega kooskõlas oleva poliitika, demokraatia normide ning hea valitsemistava, läbipaistvuse ja õigusriigi austamise põhimõtete edendamise.

2. Missioon tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

Missiooni eesmärgiks on anda tihedas koostöös ja kooskõlas teiste rahvusvahelise üldsuse osapooltega, eelkõige ÜROga, ning järgides artiklis 1 seatud eesmärke, praktilist toetust KDV julgeolekusektori reformi valdkonnas vastavalt muudetud üldkontseptsioonis sätestatule, sealhulgas:

anda Kongo ametiasutustele nõu ja abi nende töös, mis on suunatud Kongo sõjaväe integratsioonile, ümberkorraldamisele ja ülesehitusele, eelkõige:

—	aidates kaasa erinevate riiklike kontseptsioonide ja poliitikate arendamisele, sealhulgas kõiki KDV julgeolekusektori reformi kaasatud valdkondi hõlmavaid horisontaalseid aspekte käsitlevatele töödele;

—	toetades nendesse töödesse kaasatud komiteesid ja organeid ning aidates kaasa kongolaste konkreetsete prioriteetide ja vajaduste kindlaksmääramisele;

b)	juhtida kuni selle lõpuni KDV kaitseministeeriumi maksete korra kaasaajastamisega seotud tehnilise abi projekti, edaspidi „maksete korda käsitlev projekt”, et täita nimetatud projekti üldkontseptsioonis kindlaksmääratud ülesandeid;

c)	määrata julgeolekusektori reformi valdkonnas kindlaks ja aidata välja töötada erinevaid projekte ja võimalusi, mida EL või selle liikmesriigid võivad otsustada toetada;

d)	võtta järelevalve alla ja tagada kooskõlas komisjoniga liikmesriikide poolt missiooni eesmärkide raames rahastatud või algatatud eriprojektide rakendamine; ning

e)	aidata tagada kõikide julgeolekusektori reformi alaste jõupingutuste järjepidevus.

Artikkel 3

Missiooni struktuur

Missiooni struktuur on järgmine:

büroo Kinshasas, kuhu kuuluvad:

—	missiooni juht;

—	ekspertide rühm, kelle ülesandeks on aidata kaasa Kongo haldussüsteemi poolt ministeeriumide vahel läbiviidava julgeolekusektori reformiga seotud töödele; ning

—	ekspertide üksus, kes on vastutav eelkõige liikmesriikide poolt rahastatavate või rakendatavate eriprojektide kindlaksmääramise ja toetamise eest;

b)	kaitseministeeriumi keskadministratsiooni võtmepositsioonidele määratud nõunikud Kinshasas ning ka kaitseministeeriumi piirkondlikes valitsusasutustes;

maksete korda käsitleva projekti eest vastutav rühm, kuhu kuuluvad:

—	Kinshasas asuv projektijuht, kelle nimetab ametisse missiooni juht ning kes tegutseb tema alluvuses;

—	Kinshasas asuv nõustamis-, ekspertiisi- ja rakendusüksus, mille isikkoosseis ei ole seotud integreeritud brigaadide peastaapidega, sealhulgas liikuv ekspertide rühm, kes osaleb integreeritud brigaadide sõjaväelaste kontrollimises; ning

—	integreeritud brigaadide peastaapidega seotud eksperdid.

Artikkel 4

Planeerimine

Missiooni juht koostab nõukogu peasekretariaadi kaasabil missiooni muudetud operatsiooniplaani (OPLAN), mille nõukogu heaks kiidab.

Artikkel 5

Missiooni juht

1. Missiooni juhiks nimetatakse kindral Pierre Michel JOANA. Ta hoolitseb missiooni igapäevase halduse eest ning vastutab isikkoosseisu ja distsiplinaarküsimuste eest.

2. Missiooni juht on artikli 2 punktis d esitatud missiooni kirjelduse raames volitatud kasutama liikmesriikide rahalist toetust. Selleks sõlmib missiooni juht asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppe. Nimetatud kokkulepetega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses vastutamisega kolmandate osapoolte esitatud kaebuste eest, mis puudutavad kahju, mida missiooni juht on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega toetavate liikmesriikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

Ühelgi juhul ei või toetavad liikmesriigid pidada ELi või nõukogu peasekretäri/kõrget esindajat vastutavaks missiooni juhi tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

3. Missiooni eelarve täitmiseks sõlmib missiooni juht Euroopa Komisjoniga lepingu.

4. Missiooni juht teeb tihedalt koostööd Euroopa Liidu eriesindajaga.

Artikkel 6

Isikkoosseis

1. Missiooni eksperdid lähetatakse liikmesriikide ja ELi institutsioonide poolt. Iga liikmesriik või institutsioon katab oma ekspertide, välja arvatud missiooni juhi lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud KDVsse ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ning hüvitised, välja arvatud päevaraha.

2. Missioon võtab vastavalt vajadusele lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi tsiviilisikkoosseisu liikmeid ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

3. Kõik missiooni eksperdid jäävad pädeva liikmesriigi või ELi institutsiooni alluvusse ning täidavad oma ülesandeid ja tegutsevad missiooni huvides. Nii missiooni ajal kui ka pärast seda suhtuvad missiooni eksperdid missiooniga seotud kõikidesse asjaoludesse ja kogu teabesse suurima diskreetsusega.

Artikkel 7

Käsuliin

1. Missioonil on ühtne käsuliin.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile juhiseid Euroopa Liidu eriesindaja kaudu.

4. Missiooni juht juhib missiooni ja hoolitseb selle igapäevase halduse eest.

5. Missiooni juht annab Euroopa Liidu eriesindaja kaudu aru peasekretärile/kõrgele esindajale.

6. Euroopa Liidu eriesindaja annab peasekretäri/kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

Artikkel 8

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas EL lepingu artikliga 25. Kõnealune luba sisaldab volitusi operatsiooniplaani ja käsuliini muutmiseks. Samuti sisaldab see volitusi missiooni juhi määramist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Õigus võtta vastu otsuseid missiooni eemärkide ja lõpetamise kohta jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2. ELi eriesindaja annab missiooni juhile poliitilisi juhiseid, mis on vajalikud tema tööks kohalikul tasandil.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraste ajavahemike järel aru.

4. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni juhi oma koosolekutele.

Artikkel 9

Finantssätted

1. Missiooniga seotud kulude katmiseks määratud lähtesumma on 9 700 000 eurot.

2. Lõikes 1 nimetatud summast rahastatavate kulude suhtes kehtivad järgmised sätted:

a)	kulusid hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes;

b)	missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.

3. Rahastamisel võetakse arvesse missiooni operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust.

4. Missiooniga seotud kulud on abikõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumisest.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles missiooni toetama tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud KDVsse ja sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse projekti jooksvate kulude katteks.

2. Missiooni toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt EL lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja võib kõnealuse korra osas eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks ELi kriisiohjeoperatsioonidel, kohaldatakse missiooni raames sellise lepingu sätteid.

Artikkel 11

Järjepidevus ja koordineerimine

1. Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki oma pädevuse piires käesoleva ühismeetme järjepidevuse ühenduse välistegevusega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 teisele lõigule. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil omavahel koostööd. ELi tegevuse koordineerimist KDVs puudutav kord määratakse kindlaks Kinshasas ja Brüsselis.

2. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas kooskõlas komisjoni delegatsiooniga.

3. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, koordineerivad EUSEC RD Congo missiooni juht ja EUPOL RD Congo juht tihedalt oma tegevust ning taotlevad kahe missiooni vahelist koostoimet, seda eelkõige KDV julgeolekusektori reformi horisontaalsete aspektide osas ning ka kahe missiooni tegevuse vastastikuse sidumise raames.

4. ELi eriesindaja vastutab vastavalt oma volitustele missioonide EUSEC ja EUPOL RD Congo meetmete järjepidevuse eest. Ta aitab kaasa koordineerimisele teiste rahvusvaheliste osapooltega, kes osalevad KDV julgeolekusektori reformi rakendamises.

5. Missiooni juht teeb koostööd teiste kohalolevate rahvusvaheliste osapooltega, eeskätt MONUCi ja KDVs tegutsevate kolmandate riikidega.

Artikkel 12

Salastatud teabe avaldamine

1. Peasekretär/kõrge esindaja on kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „CONFIDENTIEL UE”. (5)

2. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ja missiooni operatiivvajadustest lähtudes ÜROle ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

3. Täpse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretär/kõrge esindaja volitatud avaldama kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse nimetatud teavet ja dokumente vastuvõtjariigile kooskõlas menetlustega, mis vastavad vastuvõtjariigi koostöötasemele ELiga.

4. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud avaldama käesolevasse ühismeetmesse kaasatud kolmandatele riikidele liidu salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega ning mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (6) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 13

Missiooni ja selle isikkoosseisu staatus

1. Missiooni isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud missiooni täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku vastavalt EL lepingu artiklis 24 sätestatud korrale. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe viimase nimel läbi rääkida.

Artikkel 14

Julgeolek

1. Missiooni juht vastutab EUSEC RD Congo julgeoleku eest.

2. Missiooni juht täidab seda kohustust kooskõlas ELi suunistega ja neid täiendavate dokumentidega, mis käsitlevad EL lepingu V jaotise kohaselt väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3. Kogu isikkoosseis läbib operatsiooniplaani (OPLAN) kohaselt asjakohase julgeolekumeetmete alase koolituse. Julgeoleku eest vastutav EUSEC RD Congo ametnik saadab regulaarselt laiali julgeolekueeskirjade meeldetuletuse.

Artikkel 15

Missiooni läbivaatamine

Artikkel 16

Jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev ühismeede jõustub 1. juulil 2007.

Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2008.

Artikkel 17

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 12. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1) ELT L 112, 3.5.2005, lk 20. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2007/192/ÜVJP (ELT L 87, 28.3.2007, lk 22).

(2) ELT L 367, 14.12.2004, lk 30. Ühismeedet on viimati muudetud ühismeetmega 2006/913/ÜVJP (ELT L 346, 9.12.2006, lk 67).

(3) ELT L 116, 29.4.2006, lk 98. Ühismeede on tunnistatud kehtetuks ühismeetmega 2007/147/ÜVJP (ELT L 64, 2.3.2007, lk 44).

(4) ELT L 46, 16.2.2007, lk 79.

(5) Otsus 2001/264/EÜ (EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

(6) Otsus 2006/683/EÜ, Euratom (ELT L 285, 16.10.2006, lk 47). Otsust on muudetud otsusega 2007/4/EÜ, Euratom (ELT L 1, 4.1.2007, lk 9).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 151

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. aastakäik 13. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 643/2007, 11. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 41/2007 seoses Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitatud hariliku tuuni varude taastamise kavaga	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 644/2007, 12. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 645/2007, 12. juuni 2007, millega määratakse kindlaks AKV riikidest ja Indiast pärineva toor-roosuhkru lõplik lisakogus rafineerimistehaste varustamiseks 2006/2007. turustusaastal	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 646/2007, 12. juuni 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i esinemissagedust broileritel ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1091/2005 ( 1 )	21
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 647/2007, 12. juuni 2007, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 1 )	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 648/2007, 11. juuni 2007, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kalju-tömppeakala püük ICES piirkondades Vb, VI ja VII (ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla)	28
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 649/2007, 12. juuni 2007, millega Hispaania lipu all sõitvatele alustele kehtestatakse süvalesta püügikeeld ICESi II ja IV püügipiirkonnas ning ICESi VI püügipiirkonna EÜ ja rahvusvahelistes vetes	30

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU V JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu ühismeede 2007/405/ÜVJP, 12. juuni 2007, julgeolekusektori reformi alase politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL Kinshasa)	46
*	Nõukogu ühismeede 2007/406/ÜVJP, 12. juuni 2007, Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta	52

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	68,4
	TR	97,2
	ZZ	82,8
0707 00 05	JO	151,2
	TR	94,4
	ZZ	122,8
0709 90 70	TR	103,8
0709 90 70	ZZ	103,8
0805 50 10	AR	58,9
	ZA	52,7
	ZZ	55,8
0808 10 80	AR	86,2
	BR	78,5
	CA	102,0
	CL	85,2
	CN	70,4
	NZ	109,9
	US	106,0
	UY	55,1
	ZA	101,2
	ZZ	88,3
0809 10 00	IL	196,3
	TR	188,6
	ZZ	192,5
0809 20 95	TR	377,6
	US	311,6
	ZZ	344,6
0809 40 05	CL	136,2
0809 40 05	ZZ	136,2

Nr	11
Liikmesriik	HISPAANIA
Kalavaru	RNG/5B67-
Liik	Kalju-tömppeakala (Coryphanoides rupestris)
Püügipiirkond	Ühenduse veed ja veed, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla püügipiirkondades Vb, VI ja VII
Kuupäev	13.4.2007

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2007/401/EÜ
*	Nõukogu otsus, 25. mai 2007, Regioonide Komitee Belgia asendusliikme ametisse nimetamise kohta	32
	Komisjon
	2007/402/EÜ
*	Komisjoni otsus, 6. detsember 2006, mis käsitleb Saksamaa kavandatavat riigiabi nr C 6/2006 (ex N 417/2005) laevatehasele Volkswerft Stralsund (teatavaks tehtud numbri K(2006) 5790 all) ( 1 )	33
	2007/403/EÜ
*	Komisjoni otsus, 20. detsember 2006, millega koondumine kuulutatakse kokkusobivaks ühisturu ja EMP lepinguga (Juhtum nr COMP/M.4215 – Glatfelter/Crompton Assets) (teatavaks tehtud numbri K(2006) 6764 all) ( 1 )	41
	2007/404/EÜ
*	Komisjoni otsus, 12. juuni 2007, millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uue toimeaine novaluroon ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2454 all) ( 1 )	45