I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 148/7

KOMISJONI OTSUS,

21. mai 2007,

metüüloksüdemeteooni kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2098 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/392/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad nimetatud direktiivi I lisas loetlemata toimeaineid ja mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, kui kõnealuseid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames.

(2)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 703/2001 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 nimetatud tööprogrammi teise etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatud hindamisele kuuluvate toimeainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Metüüloksüdemeteoon kuulub nimetatud loetelusse.

(3)

Metüüloksüdemeteooni mõju inimeste tervisele ja keskkonnale on juba hinnatud vastavalt määruste (EÜ) nr 451/2000 ja (EÜ) nr 703/2001 sätetele mitmete teavitaja kavandatud kasutusalade puhul. Kõnealuste määrustega on määratud ka referentliikmesriigid, kes peavad esitama asjaomased hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) vastavalt määruse (EÜ) nr 451/2000 artikli 8 lõikele 1. Metüüloksüdemeteooni puhul oli referentliikmesriik Prantsusmaa ja kogu asjaomane teave esitati 3. mail 2004.

(4)

Hindamisaruande kohta on esitanud eksperthinnangud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet ning need edastati komisjonile 23. juunil 2006. aastal EFSA kokkuvõttena, mis sisaldab vastastikuseid eksperthinnanguid pestitsiidse toimeaine metüüloksüdemeteooni ohuanalüüsi kohta. (4) Selle aruande vaatasid läbi liikmesriigid ning komisjon toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 29. septembril 2006. aastal komisjoni läbivaatamisaruandena metüüloksüdemeteooni kohta.

(5)

Kõnealuse toimeaine hindamisel on esile kerkinud mitmeid küsimusi. Eeskätt ei ole olemasolevate andmete põhjal tõestatud, et tarbija kokkupuude toimeainega on lubatav. Nagu näitab kättesaadav teave, võivad tekitada probleemi metaboliidid, mille toksilisuse aste on sama mis toimeainel ja mille olemasolu toksikoloogiliselt ohtlikel tasemetel ei saa välistada. Probleemne on ka kasutajate, töötajate ja kõrvalseisjate kokkupuude toimeainega.

(6)

Komisjon palus teavitajal esitada omapoolsed märkused vastastikuste eksperdihinnangute tulemuste kohta ning teatada, kas ta kavatseb tulevikus aine kasutamist toetada või mitte. Teavitaja esitas omapoolsed märkused, mida hoolikalt uuriti. Vaatamata esitatud väidetele jäid eespool nimetatud probleemid lahendamata ning EFSA ekspertide kohtumistel esitatud ja kaalutud teabe põhjal koostatud hindamisaruandest ei järeldu, et metüüloksüdemeteooni sisaldavad taimekaitsevahendid võiksid kavandatud kasutustingimustes üldiselt vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(7)	Seepärast ei tuleks metüüloksüdemeteooni kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(8)	Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et metüüloksüdemeteooni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivad load tühistatakse ettenähtud ajavahemiku jooksul, et neid ei pikendata ning et selliste toodete jaoks uusi lubasid ei anta.

(9)	Liikmesriigi antud ajapikendus metüüloksüdemeteooni sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevate varude realiseerimiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks ei tohiks olla pikem kui kaksteist kuud, et võimaldada olemasolevate varude ärakasutamine ühe järgneva kasvuperioodi jooksul.

(10)	Käesolev otsus ei piira õigust esitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohane taotlus metüüloksüdemeteooni võimalikuks kandmiseks kõnealuse direktiivi I lisasse.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Metüüloksüdemeteooni ei kanta toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et:

a)	metüüloksüdemeteooni sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse hiljemalt 21. novembril 2007;

b)	alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast ei anta metüüloksüdemeteooni sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks lubasid ja neid ei uuendata.

Artikkel 3

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 6 sätetele, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 21. novembril 2008.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/25/EÜ (ELT L 106, 24.4.2007, lk 34).

(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).

(3) EÜT L 98, 7.4.2001, lk 6.

(4) EFSA Scientific Report (2006) 86, 1-96, Conclusion regarding the peer review of pesticide risk assessment of oxydemeton-methyl.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 148/11

KOMISJONI OTSUS,

7. juuni 2007,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/377/EMÜ seoses metoodikaga, mida tuleb rakendada tööstuslikelt lõpptarbijatelt sissenõutavate gaasi- ja elektrihindade määramisel

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/394/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/377/EMÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiv 90/377/EMÜ sisaldab üksikasju, mis on seotud tööstuslikele lõpptarbijatele gaasi või elektrit tarnivate ettevõtjate poolt edastatava teabe vormi, sisu ja kõigi teiste tunnusjoontega.

(2)

Hinnaandmete kogumiseks kasutatavat metoodikat tuleb ajakohastada, et see peegeldaks tegelikku seisu konkureerivatel elektri- ja gaasiturgudel, mis loodi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivile 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ, (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivile 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (3) kaasa arvatud tõsiasja, et mitmed tarnijad tegutsevad praegu aktiivselt mõlemal turul.

(3)	Seetõttu tuleks direktiivi 90/377/EMÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 90/377/EMÜ artiklis 7 nimetatud komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 90/377/EMÜ lisad asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 7. juuni 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS

(1) EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/108/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 414).

(2) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2006/653/EÜ (ELT L 270, 29.9.2006, lk 72).

(3) ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.

LISA

„

I LISA

GAASIHINNAD

Gaasihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (1) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)	Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad torustike kaudu nende oma tarbeks edastatava loodusliku gaasi eest.

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku gaasikasutust. Süsteemi alla ei kuulu tarbijad, kes kasutavad gaasi:

—	elektrienergia tootmiseks elektrijaamades või soojuse ja elektri koostootmise jaamades,

—	mitteenergeetilistel kasutusaladel (näiteks keemiatööstuses),

—	üle 4 000 000 gigadžauli (GJ) aastas.

c)	Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud gaasi kogus aastas.

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel gaasi eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)	Hinnad tuleb esitada riigi omavääringus gigadžauli kohta. Kasutatud energiaühikut mõõdetakse brutokütteväärtuse (GCV) alusel.

f)	Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss teised kulud (arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)	Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate gaasitarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema gaasi hulgal, mille kohta gaasitarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—	konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

Esitatakse kolm hinnataset:

—	hinnad ilma maksude ja lõivudeta,

—	hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta,

—	hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

Gaasihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane gaasitarbimine (GJ)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik I1		< 1 000
Vahemik I2	1 000	< 10 000
Vahemik I3	10 000	< 100 000
Vahemik I4	100 000	< 1 000 000
Vahemik I5	1 000 000	<= 4 000 000

Kord kahe aasta tagant esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—	igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel,

—	katkestatavate tarnete eest antavate allahindluste kirjeldus,

—	püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale gaasile kehtestatud maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—	maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—	maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—	käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—	käibemaks;

—	kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste gaasiseadmete jaoks;

—	keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—	muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—	muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, gaasijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)	Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

II LISA

ELEKTRIHINNAD

Elektrihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (2) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)	Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad nende oma tarbeks ostetava elektri eest.

b)	Arvesse on võetud kogu tööstuslikku elektrikasutust.

c)	Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud elektri kogus aastas.

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel elektri eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)	Hindu väljendatakse riigi omavääringus kWh kohta.

f)	Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgutasud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemine, arvestite rent jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)	Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate elektritarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema elektri hulgal, mille kohta elektritarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—	konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

Esitatakse kolm hinnataset:

—	hinnad ilma maksude ja lõivudeta,

—	hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta,

—	hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

Elektrihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane elektritarbimine (MWh)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik IA		< 20
Vahemik IB	20	< 500
Vahemik IC	500	< 2 000
Vahemik ID	2 000	< 20 000
Vahemik IE	20 000	< 70 000
Vahemik IF	70 000	<= 150 000

Kord kahe aasta tagant esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuise hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—	igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel,

—	tabel riikide pingevahemikega,

—	püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale elektrile kohaldatavate maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—	maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—	maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—	käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—	käibemaks;

—	kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest võrgu või teiste elektriseadmete jaoks;

—	keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—	tuumaenergiamaks ja muud inspekteerimismaksud: tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulud, tuumarajatiste inspekteerimine ja tasud jne;

—	muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—	muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, elektrijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, naftatoodete ja kütuse aktsiisimakse, välja arvatud elektri tootmiseks, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega elektrihinnad lahtikirjutatuna põhikomponentideks. Elektrihindade jaotus põhikomponentideks põhineb järgmisel metoodikal:

Elektri koguhinnaks tarbimisvahemiku kohta võib pidada võrguhindade, energia- ja tarnehindade üldsummat (st alates tootmisest kuni kauplemiseni, välja arvatud võrgud) ning makse ja lõive.

—	„Võrguhind” on ülekande ja jaotustariifidega seotud tulude ja (kui võimalik) vastava kWh hulga vaheline suhe tarbimisvahemiku kohta. Kui vahemike kohta eraldi ei ole kWh hulka teada, tuleb leida hinnangulised mahud.

—	„Energia- ja tarnehind” on koguhind miinus võrguhind ning kõik maksud ja lõivud.

—

Maksud ja lõivud. Selle komponendi jaoks on eraldi alajaotus:

—	Maksud ja lõivud võrguhindadele.

—	Maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele.

—	Käibemaks ja muud tagastatavad maksud.

MÄRKUS: kui täiendavad teenused määratletakse eraldi, võib need paigutada ühe alla kahest põhikomponendist vastavalt järgmisele:

—	„Võrguhind” sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskahjud, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ja arvestite rent.

—	„Energia- ja tarnehind” sisaldab järgmisi kulusid: energia tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine, mõõtmine ja muud tarnekulud.

—	Muud erikulud. See punkt sisaldab kulusid, mis ei ole ei võrgukulud ega energia- ja tarnekulud ega ka maksud. Kui sellised kulud on olemas, esitatakse need eraldi.

o)	Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

”

(1) Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

(2) Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

KOMISJONI OTSUS,

7. juuni 2007,

mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamist reguleerivaid riiklikke norme, millest Madalmaade Kuningriik on teatanud kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 4

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2361 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/395/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

(1)

Madalmaade Kuningriigi esinduse Euroopa Liidu juures 8. detsembri 2006. aasta kirjaga teatas Madalmaade valitsus vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 komisjonile lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamist reguleerivad riiklikud normid, mida ta peab vajalikuks säilitada pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/45/EÜ (millega kahekümnendat korda muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe (lühiahelalised klooritud parafiinid) turustamise ja kasutamise piirangutega) (1) vastuvõtmist.

(2)

8. detsembril 2006. aastal esitatud teade on Madalmaade Kuningriigi teine teade, mis käsitleb erandit direktiivi 2002/45/EÜ suhtes. Esimene taotlus kehtivate riiklike normide säilitamiseks esitati 17. jaanuaril 2003. Komisjon lubas oma otsusega (2) Madalmaadel osaliselt säilitada oma riiklikud normid kuni 31. detsembrini 2006.

1. Asutamislepingu artikli 95 lõiked 4 ja 6

(3)

Asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud:

„4. Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

[…]

6. Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.”

2. Direktiiv 2002/45/EÜ ja riiklikud normid

2.1. Direktiiv 2002/45/EÜ

(4)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiviga 76/769/EMÜ (liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega), (3) muudetud versioonis, on kehtestatud eeskirjad, millega piiratakse teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamist ja kasutamist. Direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse nimetatud direktiivi I lisas loetletud ohtlike ainete ja valmististe suhtes.

(5)

Direktiiviga 2002/45/EÜ, mille õiguslik alus on asutamislepingu artikkel 95, lisati direktiivi 76/796/EMÜ I lisasse uus punkt 42, mis käsitleb alkaane, C10–C13, kloro- (lühiahelalised klooritud parafiinid) ja milles sätestatakse nende ainete turustamise ja kasutamise tingimused. Punkti 42.1 kohaselt ei tohi lühiahelalisi klooritud parafiine turustada kasutamiseks ainetena või muude ainete või valmististe koostisosadena kontsentratsioonis üle 1 %:

—	metallide töötlemisel;

—	naha rasvatamisel.

(6)

Punktis 42.2 on sätestatud, et enne 1. jaanuari 2003 vaatab Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega ja OSPARi komisjoniga uuesti läbi kõik lühiahelaliste klooritud parafiinide alles jäänud kasutusalad, lähtudes asjakohastest uutest teaduslikest andmetest lühiahelaliste klooritud parafiinide tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta, ning Euroopa Parlamenti teavitatakse selle läbivaatamise tulemustest.

(7)	Artikli 2 lõikega 1 on ette nähtud, et liikmesriigid jõustavad meetmed nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks hiljemalt 6. jaanuaril 2004.

(8)

Direktiiv 76/769/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 1. juunil 2009 ja asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006, (4) mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH). Lühiahelaliste klooritud parafiinide ainerühm on nimetatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa punktis 42 koos direktiivis 2002/45/EÜ sätestatud piirangutega.

2.2. Riiklikud normid

(9)

Madalmaade teatatud riiklikud normid võeti vastu 3. novembri 1999. aasta otsusega, millega kehtestatakse eeskirjad lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside keelamise kohta (Klooritud parafiine käsitlev otsus, kemikaaliseadus (WMS)) (Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden, Jaargang 1999, 478).

(10)

Otsuse artiklis 1 on sätestatud, et seda kohaldatakse klooritud alkaanide suhtes, mille ahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist. Artikli 2 lõike 1 kohaselt ei või artiklis 1 nimetatud lühiahelalisi klooritud parafiine kasutada:

a)	plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute koostises;

b)	metallitöötlemisvedelikes;

c)	tuld tõkestava ainena kummi-, plastik- ja tekstiiltoodetes.

3. Taustteave lühiahelaliste klooritud parafiinide kohta

(11)

Lühiahelaliste klooritud parafiinide, nende kasutuse ja nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (5) alusel tehtud riskianalüüsi tulemuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud otsuse 2004/1/EÜ I jao punktis 4. Kõnealuses jaos käsitletakse üksnes 2004. aasta jaanuarist alates saadaval olevaid uusi andmeid.

(12)

Pärast varasema riskianalüüsi tulemuste selgumist ja nende hindamist toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitees (CSTEE), võttis komisjon määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 10 kohaselt vastu komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2005, (6) millega kehtestatakse teatavate prioriteetsete ainete importijatele ja tootjatele katsetamise ja teatamise nõuded. Nimetatud määruses on nõutud, et tööstusharu peab esitama täiendavat teavet keskkonna kokkupuute kohta heitmetega ja tegema biolagunemise simuleerimise katseid poolestusaja kindlaksmääramiseks merekeskkonnas, mida peeti vajalikuks ohtude usaldusväärsema hindamise tagamiseks.

(13)

Asjaomane tööstusliit (Euro Chlor) esitas 2004. aastal andmed, mille kohaselt lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamine on alates 2001. aastast vähenenud kõikide kasutusviiside puhul. Tekstiil- ja kummitoodete puhul vähenes tarbimine ELis 2003. aastal kolmandiku võrra võrreldes 2001. aastaga ning vähenemine jätkus 2004. aastal (eelkõige tekstiili, värvide, hermeetikute ja liimidega seotud kasutuse puhul). Samal ajavahemikul vähenes ka värvide ning hermeetikute ja liimidega seotud kasutus 50 % võrra. 2003. aastal esines veel mõnevõrra kasutamist metallitöötlemisvedelikes, kuid see lõppes 2004. aastal pärast direktiivi 2002/45/EÜ jõustumist. Lühiahelaliste klooritud parafiinide üldkogus kõikide kasutusviiside puhul kokku oli 2003. aastal 1 000 tonni ja 2004. aastal vähem kui 600 tonni. (7) Komisjoni määruse (EÜ) nr 642/2005 nõuete kohaselt korraldas tööstusharu täiendava laboratoorse analüüsi. Nimetatud analüüsi esialgsed tulemused viitavad sellele, et lühiahelalised klooritud parafiinid vastavad püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBT) suhtes kehtestatud nõuetele. Analüüsi lõpparuanne edastatakse referendina tegutseva Ühendkuningriigi ametiasutustele vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93, niipea kui laboratoorium on tulemused lõplikult kinnitanud.

(14)

Lühiahelaliste klooritud parafiinide puhul referendina tegutsev Ühendkuningriik koostas 2005. aasta augustis lühiahelaliste klooritud parafiinide keskkonnariske käsitleva ajakohastatud analüüsi (edaspidi „ajakohastatud riskianalüüs”), mida arutati ning mis kiideti heaks uute ja olemasolevate ainetega tegeleva tehnikakomitee kolmandal istungil 2005. aastal (TCNES III 2005). Mõningatel juhtudel muudeti varasemaid seisukohti ning toodi esile uued tuvastatud ohud teatavate keskkonnaalaste lõpp-punktide seisukohast, nagu näiteks kasutus tuld tõkestava ainena tekstiili aluskihis, värvide ja kattematerjalide tööstuslik kasutus ning kasutamine kummi kombineeritud koostisosana ja kummi töötlemisel. Kui aga riskianalüüsis täpsustati lühiahelaliste klooritud parafiinide 2004. aasta koguselisi andmeid, muudeti seisukohti selliselt, et tuvastatud ohtudele osutatakse seoses kasutusega testiili aluskihis ja kummi koostises/töötlemisel. Peatselt avaldab komisjon heakskiidetud ajakohastatud riskianalüüsi. Vajaduse korral esitatakse ajakohastatud riskianalüüs hinnangu saamiseks tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteele (SCHER) 2007. aasta teisel poolel.

(15)

Lisaks eespool kirjeldatud ühenduse meetmetele ja tegevusele on lühiahelalisi klooritud parafiine käsitletud muudes ühenduse õigusaktides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsusega nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ, (8) lisati lühiahelalised klooritud parafiinid vee raamdirektiivi artikli 16 lõike 3 kohaste prioriteetsete ohtlike ainete hulka. Vee raamdirektiivi kohaselt peab komisjon esitama ettepanekud kontrollimeetmete kohta, mille eesmärk on lõpetada või järk-järgult vähendada heiteid, emissiooni või kadusid 20 aasta jooksul pärast meetmete vastuvõtmist, samuti ettepanekud pinnavees, setetes ja biootas esinevate prioriteetsete ainete kontsentratsiooni suhtes kohaldatavate kvaliteedistandardite kohta.

(16)

17. juulil 2006 võttis komisjon vastu ettepaneku direktiivi kohta, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ. Nimetatud ettepanekus on lühiahelalised klooritud parafiinid endiselt klassifitseeritud prioriteetsete ohtlike ainete hulka ning on esitatud keskkonnakvaliteedi standardid, mida kohaldatakse selliste ainete pinnavees esinevate kontsentratsioonide suhtes. Ettepanek ei sisalda konkreetseid kontrollimeetmeid ühegi prioriteetse aine kohta, sest mitmed keskkonnakaitsemeetmed on hõlmatud muude kehtivate ühenduse õigusaktidega ning näib olevat ökonoomsem ja eesmärgipärasem, et lisaks kehtivate ühenduse õigusaktide rakendamisele lisavad liikmesriigid vajaduse korral asjakohased kontrollimeetmed sellistesse meetmeprogrammidesse, mis tuleb koostada kõikide valgalapiirkondade kohta vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 11.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ, (9) rakendatakse kahe püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva rahvusvahelise dokumendi sätteid: ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluv püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev protokoll (10) aastast 1988 ja püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon. (11) Kõnealune määrus jõustus 20. mail 2004. Määrus läheb rahvusvahelistest lepingutest kaugemale, rõhutades eesmärki lõpetada selliste ainete tootmine ja kasutamine, mis on rahvusvaheliselt tunnistatud püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks.

(18)

Määruses (EÜ) nr 850/2004 ega kummaski rahvusvahelises konventsioonis ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju lühiahelaliste klooritud parafiinide kohta. Mõlemas konventsioonis on siiski kirjeldatud korda, kuidas lisada kõnealuste ainete hulka uusi aineid ja kuidas ettepanekus esitatud „kandidaataineid” hinnata.

(19)

Komisjon, tegutsedes Euroopa Ühenduse nimel, ja liikmesriigid, kes olid alla kirjutanud püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevale protokollile, tegid 9. septembril 2005 ettepaneku muuta asjakohast II lisa, et lisada sinna lühiahelalised klooritud parafiinid. Kõnealuse protokolli kohaselt moodustatud töörühm, kelle ülesandeks oli läbi vaadata uute ainete lisamise ettepanekud, toetas 2006. aasta septembris toimunud istungil toimikus esitatud otsuseid, mille kohaselt lühiahelalised klooritud parafiinid loetakse püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks nimetatud protokolli tähenduses ning et riskiprofiili kaudu on saadud piisavalt andmeid selle kohta, et lühiahelalised klooritud parafiinid võivad atmosfääri kaudu levida kaugele üle riigipiiride. Töörühm jõudis üldisele järeldusele, et ohtlikud omadused ja seireandmed viitavad sellele, et levik atmosfääri kaudu kaugele üle riigipiiride võib mõjutada keskkonda. Töörühma hinnangu kohaselt on lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevas B-rühma aruandes (riskijuhtimisvõimalused) esitatud teave asjakohane, ent vajatakse täiendavaid andmeid mitmete aspektide kohta, mis on seotud riskijuhtimistoimingute sotsiaalmajandusliku hindamisega. 2006. aasta detsembris, järgides töörühma ettepanekuid lühiahelalisi klooritud parafiine käsitleva toimiku tehnilise sisu kohta, leppisid protokolli osalisriigid kokku, et kõnealuseid ained tuleks käsitleda protokollis määratletud püsivate orgaaniliste saasteainetena, ning esitasid nõudmise, et töörühma B-rühm jätkaks lühiahelaliste klooritud parafiinide uurimist riskijuhtimisstrateegia seisukohast.

(20)

Samuti tegi komisjon, tegutsedes Euroopa Ühenduse nimel, koos Stockholmi konventsioonile alla kirjutanud liikmesriikidega 29. juunil 2006 ettepaneku muuta konventsiooni asjakohaseid lisasid, et lisada sinna lühiahelalised klooritud parafiinid. Püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee otsustas 6.–10. novembrini 2006 toimunud teisel istungil, et lühiahelalised klooritud parafiinid vastavad konventsiooni D lisas loetletud sõeluuringu kriteeriumidele, nagu teatati otsuses POPRC-2/8. (12) Nimetatud otsuses esitati ka soovitus koostada riskiprofiil vastavalt konventsiooni E lisale.

(21)	Kui lühiahelalised klooritud parafiinid lisatakse lõpuks mõnesse Stockholmi konventsiooni asjaomasesse lisasse, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku võtta direktiivis 76/769/EMÜ või määruses (EÜ) nr 850/2004 sätestatud korra kohaseid meetmeid kehtivate piirangute karmistamiseks.

II. MENETLUS

(22)	Menetlustoiminguid, mis võeti ette seoses esimese teatega, mille Madalmaade Kuningriik esitas 17. jaanuaril 2003 asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohaselt, kirjeldatakse komisjoni otsuse 2004/1/EÜ II jaos.

(23)

16. detsembril 2003 tegi komisjon asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt Madalmaade Kuningriigile teatavaks oma samal päeval vastuvõetud otsuse 2004/1/EÜ, millega komisjon kinnitas 21. jaanuaril 2003 Madalmaade teatatud lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevad riiklikud normid ulatuses, mis ei hõlma lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutust alla 1 % kontsentratsioonis selliste muude ainete või valmististe koostises, mis on ette nähtud kasutamiseks plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul ning tuld tõkestava vahendina kummi ja tekstiili puhul. Kõnealune erand kehtis kuni 31. detsembrini 2006.

(24)	Pärast otsuse 2004/1/EÜ vastuvõtmist, millega anti Madalmaadele luba oma riiklikud normid osaliselt säilitada, ei ole Madalmaad riiklikke norme muutnud, et neid nimetatud otsuse sätetega vastavusse viia.

(25)

Selle asemel on Madalmaad pöördunud Euroopa Kohtu poole nõudega tühistada otsus 2004/1/EÜ asutamislepingu artikli 230 alusel (kohtuasi T-234/04, endine kohtuasi C-103/04) ja nimetud kohtuasi on siiani esimese astme kohtu menetluses. Oma nõudes vaidlustavad Madalmaad asjaolu, mille kohaselt on vaja luba, et rakendada riiklikke meetmeid lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutusviiside suhtes, mida ei ole nimetatud direktiivis 2002/45/EÜ.

(26)

Madalmaade Kuningriigi esinduse Euroopa Liidu juures 8. detsembri 2006. aasta kirjaga teatas Madalmaade valitsus vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 komisjonile teist korda lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamise riiklikest normidest, mida ta kavatseb säilitada direktiivi 2002/45/EÜ vastuvõtmise järgselt.

(27)

8. detsembri 2006 aasta teate eesmärk oli sama, mis 17. jaanuari 2003. aasta teatel, s.o saada kinnitus kemikaaliseaduses esitatud klooritud parafiine käsitlevale otsusele. Arvestades, et Madalmaad ei ole esitanud oma teates uusi riiklikke norme, eeldab komisjon, et teatatud riiklikud meetmed on samad, millest teatati 2003. aasta jaanuaris: 3. novembri 1999. aasta otsus, millega kehtestatakse eeskirjad lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside keelamise kohta (Klooritud parafiine käsitlev otsus, kemikaaliseadus (WMS)) (Staatsblad van het Koninkrijk der Nederlanden, Jaargang 1999, 478).

(28)

Komisjon teatas 15. detsembril 2006 ja 20. detsembril 2006 saadetud kirjades Madalmaade valitsusele, et ta on kätte saanud asutamislepingu artikli 95 lõike 4 kohase teate ning et artikli 95 lõike 6 kohane kuuekuuline läbivaatamisperiood algas 9. detsembril 2006, s.o järgmisel päeval pärast teate kättesaamist.

(29)

30. jaanuari 2007. aasta kirjas teavitas komisjon teisi liikmesriike Madalmaadelt saadud teatest. Samuti avaldas komisjon asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, (13) et teavitada teisi huvitatud isikuid riiklikest normidest, mille kohaldamist Madalmaad kavatsevad jätkata, ning põhjustest, millele seejuures tuginetakse. Märkuste esitamise perioodi (30 päeva pärast avaldamist) lõpuks ei olnud ükski liikmesriik ega muu huvitatud isik märkusi esitanud.

III. HINDAMINE

1. Vastuvõetavuse hindamine

(30)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjendustes 38 ja 39 jõudis komisjon järeldusele, et Madalmaade Kuningriigi esitatud taotlus on vastuvõetav. Käesoleva otsuse kohaldamisel viidatakse kõnealusele otsusele. Otstarbekas on siiski meenutada neid aspekte, mille suhtes teatatud riiklikud normid ei vasta direktiivi 2002/45/EÜ nõuetele.

(31)

Kokkuvõttes erinevad kõnealused riiklikud normid direktiivi 2002/45/EÜ nõuetest järgmise poolest:

—

lühiahelaliste klooritud parafiinide, mille kloorisisaldus on vähemalt 48 %, selline kasutus plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul ning tuld tõkestava ainena kummi, plastiku ja tekstiili puhul, mille suhtes kõnealuses direktiivis ei kohaldata kasutamise ja turustamise piiranguid, on Madalmaades keelatud;

—

lühiahelaliste klooritud parafiinide, mille kloorisisaldus on vähemalt 48 %, selline kasutus metallitöötlusvedelikes sisalduvate ainete või valmististe koostisosana, mille suhtes kõnealuses direktiivis ei kohaldata kasutamise ja turustamise piiranguid, kui lühiahelaliste klooritud parafiinide kontsentratsioon on alla 1 %, on Madalmaades keelatud.

2. Põhjendatus

(32)	Vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4 ja lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas kõik tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada kõnealuses artiklis sätestatud ühenduse ühtlustamismeetmest erinevad riiklikud normid, on täidetud.

(33)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused riiklikud normid on õigustatud asutamislepingu artiklis 30 sätestatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Kui komisjon leiab, et riiklikud normid on põhjendatud, peab ta asutamislepingu artikli 95 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused riiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(34)

EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 6 kehtestatud tähtaegu silmas pidades peab komisjon artikli 95 lõike 4 kohaselt teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud asjaomane liikmesriik. See tähendab, et vastavalt EÜ asutamislepingu sätetele peab riiklike meetmete põhjendatust tõendama nende säilitamise taotluse esitanud liikmesriik. Arvestades EÜ asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetlusraamistikku, sealhulgas eriti otsuse vastuvõtmise ranget tähtaega, peab komisjon tavaliselt piirduma taotleva liikmesriigi esitatud asjaolude asjakohasuse uurimisega ning mitte otsima ise võimalikke põhjuseid või õigustusi.

(35)	Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et ühenduse ühtlustamismeede, millest teatatud riiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud riiklike normide hindamisel arvesse võtta.

2.1. Olulistel vajadustel rajanev põhjendus

(36)

Olulistel vajadustel rajanevat põhjendust on põhjalikult käsitletud otsuse 2004/1/EÜ III jao punktis 2. Nimetatud otsuses esitatud järelduste kohaselt (põhjendused 55 ja 56) võib riiklike norme põhjendada keskkonnakaitse vajadusega, kuna need keelavad lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamise muude ainete ja valmististe koostisosana metalli töötlemisel. Kuna ei ole täiendavat teavet, mis lubaks arvata, et põhjendatud eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega, eriti näiteks madalama kontsentratsioonipiiri kehtestamisega lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamisele muude ainete ja valmististe koostisosana, jõuti järeldusele, et kõnealused riiklikud normid ei lähe kaugemale, kui on eesmärgi saavutamiseks vaja.

(37)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjenduses 66, mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide ülejäänud kasutusvaldkondi ainetena, mille puhul võetakse arvesse ettevaatuspõhimõtet, on väidetud, et riiklikud normid, mis keelavad lühiahelaliste klooritud parafiinide ülejäänud kasutusviisid, võivad jääda jõusse piiratud ajavahemikuks, et mitte katkestada kehtivaid meetmeid, mis võivad olla õigustatud edaspidise riskianalüüsi seisukohast.

(38)

Otsuse 2004/1/EÜ põhjenduses 68, mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutuse keelamist muude ainete või valmististe koostisosana, on väidetud, toetudes toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE) 3. oktoobri 2003. aasta arvamusele, et riiklikud normid ei ole õigustatud, välja arvatud plastiku puhul, millega seoses võib tekkida probleeme.

(39)

Kokkuvõttes anti otsusega 2004/1/EÜ luba kohaldada riiklikke norme selles ulatuses, mis ei hõlma lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutust muude selliste ainete või valmististe koostisosana kontsentratsioonis alla 1 %, mis on ette nähtud kasutamiseks plastifikaatoritena värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul ning tuld tõkestava ainena kummi ja tekstiili puhul. Otsus põhines sel ajal kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ja ettevaatuspõhimõttel.

(40)	Uues taotluses ei esitanud Madalmaad uusi andmeid võrreldes 2003. aasta taotlusega.

(41)

Samas on Euroopa tasandil toimunud arenguid, mille kaudu on saadud täiendavaid teadmisi. Määruse (EÜ) nr 642/2005 alusel nõutud biolagunduvuskatse tulemused annavad tunnistust, et mineraliseerumise kiirus on väike, nii et see vastab püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBT) püsivuse kriteeriumile.

(42)

TCNES III istungil 2005. aastal esitas Ühendkuningriik lühiahelaliste klooritud parafiinide keskkonnariski käsitleva ajakohastatud analüüsi eelnõu, milles märgiti, et toetudes lühiahelaliste klooritud parafiinide tarbimist käsitlevatele uusimatele andmetele, on teatavate kasutusviiside puhul tuvastatud uusi ohte. Referendina on Ühendkuningriik eelkõige kindlaks teinud uued ohud seoses kasutusega tekstiili aluskihis ning kummi valmistamisel ja töötlemisel. Ajakohastatud riskianalüüs kiideti heaks kirjaliku menetluse teel ja komisjon avaldab selle peatselt. Vajaduse korral saadetakse see läbivaatamiseks Euroopa Komisjoni tervise- ja keskkonnaohtude teaduskomiteele (SCHER).

(43)

Kui need uued tuvastatud ohud eeldavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid lühiahelaliste klooritud parafiinide muude kasutusvaldkondade puhul lisaks metallitööstusele ja naha rasvatamisele, võtab komisjon lisaks direktiivi 2002/45/EÜ meetmetele muid meetmeid ohtude vähendamiseks. Selliste täiendavate piirangute täpne ulatus ei ole veel selge. Peale selle on käimas lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevate ühenduse teatiste hindamine, mille puhul nimetatud aineid vaadeldakse kui võimalikke „kandidaate” lisamiseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluvasse püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevasse protokolli või püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni, ning kui kõnealused ained lisatakse ühte või mõlemasse rahvusvahelisse lepingusse, võib see kaasa tuua täiendavaid piiranguid määruse (EÜ) nr 850/2004 raames.

(44)	Igal juhul on võimalik, et sellised täiendavad piirangud võivad hõlmata kasutusviise, mis on ühenduse õigusaktide kohaselt praegu lubatud, kuid Madalmaade riiklike õigusnormide alusel juba keelatud.

(45)	Võttes arvesse nimetatud asjaolusid ja ettevaatuspõhimõtet, võib Madalmaade riiklikke norme pidada tervikuna õigustatuks kuni ajani, mil võetakse vastu direktiivi 76/769/EMÜ või määruse (EÜ) nr 850/2004 kohased ühenduse meetmed, mille puhul on täiel määral arvestatud uusimaid teaduslikke andmeid.

2.2. Suvalise diskrimineerimise või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangute ning siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumine

2.2.1. Suvalise diskrimineerimise puudumine

(46)

Artikli 95 lõige 6 kohustab komisjoni kindlaks tegema, et kavandatud meetmeid ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et ühesuguseid olukordi ei või käsitleda eri viisil ning erinevaid olukordi ei või käsitleda ühtmoodi.

(47)

Kõnealused riiklikud normid on üldise iseloomuga ja neid kohaldatakse lühiahelaliste klooritud parafiinide teatavate kasutusviiside suhtes olenemata sellest, kas need on toodetud Madalmaades või imporditud teistest liikmesriikidest. Vastupidist kinnitavate tõendite puudumisel võib järeldada, et kõnealuseid riiklikke norme ei kasutata suvalise diskrimineerimise vahendina.

2.2.2. Varjatud kaubanduspiirangu puudumine

(48)

Riiklikud normid, mis on toodete kasutuse suhtes ühenduse direktiivi sätetest piiravamad, kujutavad endast tavaliselt kaubanduspiirangut, kuna tooteid, mida võib ülejäänud ühenduses seaduslikult turule viia ja kasutada, ei tohi kasutuskeelu tõttu asjaomases liikmesriigis turule viia. Artikli 95 lõikes 6 sätestatud tingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute rakendamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut.

(49)

Nagu eespool osutatud, on riiklike normide tegelik eesmärk kaitsta keskkonda lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamisega seotud ohtude eest. Kuna puuduvad tõendid, et kõnealused riiklikud normid kujutaksid endast meedet, mille eesmärk on kaitsta kodumaist toodangut, võib järeldada, et tegemist ei ole liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiranguga.

2.2.3. Siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumine

(50)

Kõnealust tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see kinnitada mis tahes riiklikku meedet, mis võib mõjutada siseturu rajamist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastuvõetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et asutamislepingu artiklis 95 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks peab siseturu toimimise takistamist artikli 95 lõike 6 raames mõistma kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

(51)

On jõutud otsusele, et riiklikud normid võib ajutiselt säilitada keskkonnakaitsega seotud põhjustel ning et vastavalt olemasolevale teabele on tegemist ainsa võimaliku meetmega, kuidas tagada Madalmaade taotletud kõrge kaitsetaseme säilimine. Seepärast on komisjon seisukohal, et kuni asjakohaste ohtu vähendavate meetmete kindlaksmääramiseni võib ta järeldada, et siseturu toimimist takistavate asjaolude puudumise tingimus on täidetud.

IV. KOKKUVÕTE

(52)

Nagu osutatud käesoleva otsuse I jao punktis 3, võeti ühenduse tasandil otsuse 2004/1/EÜ vastuvõtmise ajal mitmeid meetmeid, et koguda andmeid, mida on vaja selleks, et kaotada lühiahelaliste klooritud parafiinide riskianalüüsiga seotud küsitavused või neid vähendada. Ajakohastatud riskianalüüsi tulemused näitavad, et täiendavad ohud on olemas, mistõttu võib osutuda vajalikuks, et komisjon peab vastu võtma asjakohased riskijuhtimismeetmed.

(53)

Praegu on käimas lühiahelaliste klooritud parafiinide uurimine seoses Stockholmi konventsiooni ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluva püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva protokolliga, mille tulemusena võidakse nimetatud ained lisada kõnealustesse rahvusvahelistesse dokumentidesse. See nõuaks ühenduse meetmete võtmist määruse (EÜ) nr 850/2004 raames.

(54)

Arvestades, et uued ühenduse tasandil võetavad meetmed võivad tõenäoliselt hõlmata ka lühiahelaliste klooritud parafiinide selliseid kasutusvaldkondi, mis on direktiivi 76/769/EMÜ kohaselt praegu lubatud, aga Madalmaade riiklike õigusaktidega juba keelatud, ning võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, võib teha järelduse, et keskkonnakaitsega seotud põhjustel võib kõnealused riiklikud normid ajutiselt säilitada ning et need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks, kui keelatakse lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamine metallitöötlusvedelikes sisalduvate ainete ja valmististe koostisosana, tuld tõkestava ainena kummi, plastiku ja tekstiili puhul ning plastifikaatorina värvide, kattematerjalide ja hermeetikute puhul. Seepärast tuleks erand kehtestada kõnealuste riiklike normide suhtes tervikuna.

(55)	Lisaks sellele ei kujuta ajutiselt säilitatavad riiklikud normid endast suvalise diskrimineerimise vahendit ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangut ega takista siseturu toimimist.

(56)

Seepärast on komisjon seisukohal, et kõnealused riiklikud normid võib kinnitada eespool kirjeldatud ulatuses. Komisjon on samas seisukohal, et kinnitus peaks kaotama kehtivuse, kui võetakse vastu lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevad ühenduse meetmed kas direktiivi 76/769/EMÜ või määruse (EÜ) nr 850/2004 raames, olenevalt sellest, kumb osutub asjakohasemaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kinnitatakse lühiahelalisi klooritud parafiine käsitlevad riiklikud normid, millest Madalmaad teatasid 8. detsembril 2006 vastavalt asutamislepingu artikli 95 lõikele 4.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile ja see kaotab kehtivuse varasemal järgmistest kuupäevadest:

—	kuupäev, mil jõustub komisjoni direktiiv, millega muudetakse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi I lisa lühiahelaliste klooritud parafiinide osas;

—	kuupäev, mil jõustub määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 850/2004 lühiahelaliste klooritud parafiinide osas.

Brüssel, 7. juuni 2007

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 177, 6.7.2002, lk 21.

(2) ELT L 1, 3.1.2004, lk 20.

(3) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/139/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 94).

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5) EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(6) ELT L 107, 28.4.2005, lk 14.

(7) Andmed on saadud lühiahelalisi klooritud parafiine käsitleva läbivaadatud riskianalüüsi projektist, august 2005.

(8) EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1.

(9) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 323/2007 (ELT L 85, 27.3.2007, lk 3).

(10) Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonna keskkonnaküsimusi teadusliku koostöö ja tegevuspõhimõtete arutamise kaudu, on täiendatud kaheksa protokolliga, milles esitatakse konkreetsed meetmed, mida konventsiooniosalised on võtnud õhusaaste vähendamiseks. Püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevale protokollile kirjutati alla 23. oktoobril 2003. Euroopa Ühendus ratifitseeris nimetatud protokolli 30. aprillil 2004.

(11) 22. mai 2001. aasta Stockholmi konventsioon on ülemaailmne leping, mille eesmärk on lõpetada püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda viimine või seda vähendada. See jõustus 17. mail 2004. Euroopa Ühendus ratifitseeris nimetatud konventsiooni 16. novembril 2004.

(12) Kättesaadav aadressil: http://www.pops.int/documents/meetings/poprc_2/meeting_docs/report/default.htm

(13) ELT C 21, 30.1.2007, lk 5.

9.6.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 148/27

Komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1549/2006 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/78 I lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 301, 31. oktoober 2006 )

Leheküljel 16 esimeses veerus

asendatakse

„6813 20”

järgmisega:

„6813 20, 6813 81, 6813 89”.

Leheküljel 16, CN-kood 8522 90, teises veerus

asendatakse

„Plokid ja sõlmed, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud alamrubriigi 8520 90 seadmete komponendist”

järgmisega:

„Plokid ja sõlmed, mis koosnevad kahest või enamast omavahel ühendatud alamrubriikide 8519 81 95 ja 8519 89 90 seadmete komponendist”.

Leheküljel 44, CN-kood 0210 11, teises veerus

asendatakse

„tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid”

järgmisega:

„tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga”.

Leheküljel 56, CN-kood 0305 30, teises veerus

asendatakse

„kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees või vürtsitatud, suitsutamata”

järgmisega:

„kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata”.

Leheküljel 80, CN-kood 0703, teises veerus

asendatakse

„Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm sibulköögiviljad, värsked või jahutatud”

järgmisega:

„Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm laugud, värsked või jahutatud”.

Leheküljel 81, CN-kood 0703 90 00, teises veerus

asendatakse

„porrulauk jm sibulköögiviljad”

järgmisega:

„porrulauk jm laugud”.

Leheküljel 132, grupp 17, märkus alamrubriigi kohta

asendatakse

„1.	Alamrubriikides 1701 11 ja 1701 tähendab termin „toorsuhkur” suhkrut, mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %”

järgmisega:

„1.	Alamrubriikides 1701 11 ja 1701 12 tähendab termin „toorsuhkur” suhkrut, mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on alla 99,5 %”.

Leheküljel 169, Grupp 22 – Lisamärkused

asendatakse

„6.

Termin määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid tähendab alamrubriikides 2204 21 11–2204 21 78, 2204 21 81, 2204 21 83 ja 2204 29 11–2204 29 58, 2204 29 77 ja 2204 29 82 Euroopa Ühenduses toodetud veine, mis vastavad nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1493/99 veinituru ühise korralduse kohta (ELT L 179, 14.7.1999, lk 1) ja eespool nimetatud määruse rakendamiseks vastu võetud ja siseriiklike normidega kehtestatud sätetele.”

järgmisega:

„6.

Termin määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinid tähendab alamrubriikides 2204 21 11–2204 21 78, 2204 21 81–2204 21 83 ja 2204 29 11–2204 29 58, 2204 29 77–2204 29 82 Euroopa Ühenduses toodetud veine, mis vastavad nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1493/99 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1) ja eespool nimetatud määruse rakendamiseks vastu võetud ja siseriiklike normidega kehtestatud sätetele”.

Leheküljel 421, CN-kood 6505, teises veerus

asendatakse

„Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma”

järgmisega:

„Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), ka voodri või kaunistustega; juuksevõrgud mis tahes materjalidest, ka voodri või kaunistustega”.

Leheküljel 472, CN-koodist 7306 19 90 järgmisel real, kolmandas veerus

jäetakse välja

„Tollimaksuvaba” ja 4. veerust (Täiendav mõõtühik) „—”.

Leheküljel 532, CN-koodist 8424 30 90 järgmisel real, teises veerus

asendatakse

„muud kütte- või kuumutusseadmed”

järgmisega:

„muud seadmed”.

Leheküljel 561, CN-koodist 8486 90 10 järgmisel real, kolmandas veerus

jäetakse välja

„Tollimaksuvaba”.

Leheküljel 600, CN-kood 8708 80 20, teises veerus

asendatakse

„amortisaatorid”

järgmisega:

„järgmiste sõidukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks”.

Leheküljel 600, CN-kood 8708 80 35, teises veerus

asendatakse

„järgmiste sõidukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks”

järgmisega:

„amortisaatorid”.

Leheküljel 600, CN-kood 8708 91 20, teises veerus

asendatakse

„radiaatorid ja nende osad”

järgmisega:

„järgmiste sõidukite tööstuslikuks kokkumonteerimiseks”.

Leheküljel 650, teises veerus

asendatakse

„Agenzia delle Dogane

Area Centrale Gestione Tributi e Rapporto con gli Utenti

Ufficio per la tariffa doganale, per i dazi e per i regimi dei prodotti agricoli

Via Mario Carucci, 71

I-00143 Roma”

järgmisega:

„Agenzia delle Dogane

Area Centrale Gestione Tributi e Rapporto con gli Utenti

Ufficio per la tariffa doganale, per i dazi e per i regimi dei prodotti agricoli

Via Mario Carucci, 71

I-00143 Roma

Istituto Nazionale di Statistica

Servizio Commercio con l’Estero

Via Cesare Balbo 16

I-00184 Roma”.

Leheküljel 853, nr 60, CN-kood 0803 00 19

jäetakse välja„jrk nr 60”.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 148

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	50. köide 9. juuni 2007

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2007, 8. juuni 2007, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 638/2007, 8. juuni 2007, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1002/2006 2006/2007. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 639/2007, 8. juuni 2007, millega 78. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	5

	Parandused
*	Komisjoni 1. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 613/2007 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses) parandus (ELT L 141, 2.6.2007)	25
*	Komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1549/2006 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/78 I lisa) parandus (ELT L 301, 31.10.2006)	27

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	64,6
	TR	94,2
	ZZ	79,4
0707 00 05	JO	167,1
	TR	162,3
	ZZ	164,7
0709 90 70	TR	98,7
0709 90 70	ZZ	98,7
0805 50 10	AR	54,4
	ZA	51,7
	ZZ	53,1
0808 10 80	AR	93,3
	BR	74,3
	CA	102,0
	CL	85,7
	CN	71,8
	NZ	105,2
	US	108,9
	UY	55,1
	ZA	95,3
	ZZ	88,0
0809 10 00	IL	196,3
	TR	203,0
	ZZ	199,7
0809 20 95	TR	409,4
	US	338,3
	ZZ	373,9

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	19,15	6,73
1701 11 90 (1)	19,15	12,54
1701 12 10 (1)	19,15	6,54
1701 12 90 (1)	19,15	12,02
1701 91 00 (2)	23,43	14,01
1701 99 10 (2)	23,43	9,00
1701 99 90 (2)	23,43	9,00
1702 90 99 (3)	0,23	0,41

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Komisjon
	2007/392/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. mai 2007, metüüloksüdemeteooni kandmata jätmise kohta nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2098 all) ( 1 )	7
	2007/393/EÜ
*	Komisjoni otsus, 6. juuni 2007, diasinooni nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2339 all) ( 1 )	9
	2007/394/EÜ
*	Komisjoni otsus, 7. juuni 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/377/EMÜ seoses metoodikaga, mida tuleb rakendada tööstuslikelt lõpptarbijatelt sissenõutavate gaasi- ja elektrihindade määramisel ( 1 )	11
	2007/395/EÜ
*	Komisjoni otsus, 7. juuni 2007, mis käsitleb lühiahelaliste klooritud parafiinide kasutamist reguleerivaid riiklikke norme, millest Madalmaade Kuningriik on teatanud kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 95 lõikega 4 (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2361 all) ( 1 )	17
	2007/396/EÜ
*	Komisjoni otsus, 8. juuni 2007, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/409/EÜ, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks üksikasjaliku läbivaatuse jaoks esitatud toimikud, pidades silmas etaboksaami kandmist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2336 all) ( 1 )	24