6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/1

(1)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks näeb asutamisleping ette nii meetmete vastuvõtmise isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega kui ka meetmete vastuvõtmise varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud kohtumisel soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui rändevoogude parem juhtimine. Ühine varjupaigapoliitika, mis hõlmab ka Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, peaks olema osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad õiguspäraselt kaitset Euroopa Liidus.

(3)

Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis ja seda täiendavas 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokollis (edaspidi „Genfi konventsioon”) kajastatud põhimõtetest.

(4)

Käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate isikute kohtlemise osas on liikmesriigid seotud kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse õigusaktidest, millega nad on ühinenud ja mis keelustavad diskrimineerimise.

(5)

Vajaduse korral peaksid liikmesriigid käesoleva otsuse rakendamisel seadma esikohale lapse huvid, nagu need on määratletud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.

(6)

Sellise poliitika rakendamine peaks rajanema liikmesriikide vahelisel solidaarsusel ja nõuab mehhanismide olemasolu, mis on kavandatud tasakaalu edendamiseks jõupingutuste vahel, mida liikmesriikides tehakse pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel ning nende vastuvõtmise tagajärgede kandmisel. Sel eesmärgil loodi nõukogu otsusega 2000/596/EÜ (4) Euroopa Pagulaste Fond aastateks 2000–2004. See otsus asendati nõukogu 2. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/904/EÜ Euroopa Pagulasfondi asutamise kohta aastateks 2005–2010 (5). See tagas jätkuva solidaarsuse liikmesriikide vahel, pidades silmas hiljuti vastu võetud ühenduse õigusakte varjupaigapoliitika valdkonnas ning arvestades Euroopa Pagulasfondi esimese etapi (aastatel 2000–2004) rakendamisel saadud kogemusi.

(7)

4. ja 5. novembril 2004 vastu võetud Haagi programmis kehtestas Euroopa Ülemkogu mitmed eesmärgid ja prioriteedid, et jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi teise etapi väljatöötamist.

(8)

Eelkõige rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust, et Euroopa Liit osaleks jagatud vastutuse vaimus rahvusvahelise kaitsesüsteemi kättesaadavamaks, õiglasemaks ja tõhusamaks muutmises, mis muudab kaitse kättesaadavaks ja pakub võimalikult varajases etapis püsivaid lahendusi, ning kutsus üles välja töötama ELi piirkondlikke kaitseprogramme, sealhulgas ühist ümberasustamisprogrammi neile liikmesriikidele, kes on selles valmis osalema.

(9)

Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles asutama asjakohaseid ja liikmesriikide riiklikke varjupaigateenistusi hõlmavaid struktuure, et hõlbustada praktilist ja konstruktiivset koostööd, kehtestada terves ELis ühtne varjupaigamenetlus ning päritoluriiki käsitleva teabe ühine koostamine, hindamine ja kasutamine ning et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi, mille tekkimine on tingitud sellistest teguritest nagu näiteks riigi geograafiline asend.

(10)

Uus Euroopa Pagulasfond (edaspidi „fond”) tuleks luua, arvestades üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames seaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise Euroopa fondi, ebaseaduslikult territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise Euroopa fondi ja välispiirifondi asutamist aastateks 2007–2013, eelkõige pidades silmas ühise juhtimis-, kontrolli- ja hindamiskorralduse loomist.

(11)

Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladele ja -keskustesse.

(12)

Fondi tegutsemise kestust tuleb kohandada vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (6).

(13)

Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 575/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013, (8) ja nõukogu otsust 2007/.../EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013, (9) ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel Euroopa Liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas.

(14)

Vajalik on toetada ja tõhustada liikmesriikide jõupingutusi sobivate vastuvõtutingimuste pakkumiseks pagulastele, ümberasustatud isikutele ja subsidiaarset kaitset saavatele isikutele vastavalt nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/83/EÜ (kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute pagulasteks tunnistamise ja pagulasseisundi või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks tunnistamise ja muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku seisundi miinimumstandardite kohta) (10), õiglaste ja tõhusate varjupaigamenetluste rakendamiseks ning varjupaiga valdkonnaga seonduvate heade tavade edendamiseks, et kaitsta rahvusvahelist kaitset vajavate isikute õigusi ja võimaldada liikmesriikide varjupaigasüsteemide tõhusat tööd.

(15)

Pagulaste integreerimine riigi ühiskonda, kus nad elavad, on üks eesmärke, mis on sätestatud Genfi konventsioonis. Sellistel isikutel tuleb võimaldada osa saada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud väärtustest. Selleks tuleb toetada liimesriikide tegevust nende sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise integreerimise edendamisel, niivõrd kui see toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mille säilitamine ja tugevdamine on üks ühenduse põhieesmärkidest, mis on sätestatud asutamislepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõike 1 punktis k.

(16)

Võttes arvesse Haagi programmi, on vajalik tagada, et fondi vahendeid kasutatakse kõige tõhusamal viisil, et saavutada Euroopa Liidu varjupaigapoliitika eesmärgid, võttes arvesse vajadust toetada ümberasustamist ja liikmesriikidevahelist praktilist koostööd, muu hulgas selleks, et käsitleda riikide varjupaigasüsteemide või nende vastuvõtusuutlikkuse jaoks erakorralise koormuse olukordi.

(17)

Fondiga peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi, mis seonduvad nende varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamisega, võttes arvesse ühenduse õigusaktidest tulenevaid liikmesriikide kohustusi, ning eelkõige peaks toetust osutama liikmesriikidevahelisele praktilisele koostööle.

(18)

Fondist peaks samuti toetama liikmesriikide vabatahtlikke jõupingutusi oma territooriumil pagulastele ja ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Büroo (UNHCR) poolt kindlaks määratud ümberasustamisõigust omavatele ümberasustatud isikutele rahvusvahelise kaitse ja kestvate lahenduste osutamisel, näiteks meetmeid, mida liikmesriigid võtavad, et hinnata ümberasustamisvajadusi ja tuua asjaomased isikud oma territooriumile, et omistada neile kindel õiguslik seisund ja edendada nende tõhusat integratsiooni.

(19)

Fondile on omane, et sellega peaks olema võimalik toetada vabatahtlikke tegevusi, mille osas liikmesriigid oma kohustuste jagamiseks kokku lepivad, ning mille sisuks on rahvusvahelist kaitset saavate isikute ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute viimine ühest liikmesriigist teise, samaväärset kaitset pakkuvasse liikmesriiki.

(20)

Fondiga peaks samuti olema võimalik piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi parimate tavade kindlakstegemiseks, vahetamiseks ja edendamiseks ning tõhusate koostööstruktuuride loomiseks, et parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames otsuste tegemise kvaliteeti.

(21)

Vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel tuleks luua finantsreserv erakorraliste meetmete rakendamiseks, et anda ajutist kaitset pagulaste massilise sissevoolu korral (11).

(22)

Nimetatud finantsreservi peaks samuti olema võimalik kasutada, et toetada liikmesriikide jõupingutusi, millega käsitletakse erakorralise koormuse olukordi, mis tekivad, kui tuleb tegeleda ootamatult saabunud suure hulga rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega ning mis asetavad liikmesriikide vastuvõtuvahenditele või varjupaigasüsteemidele märkimisväärse ja kiireloomulise koormuse. Sätestada tuleks tingimused ja kord, mida kohaldatakse nimetatud olukordades rahalise abi osutamiseks.

(23)

Fondist antav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks mitmeaastasel programmil, mille kohta koostatakse vahekokkuvõte, ja aastaprogrammil, mille iga liikmesriik oma olukorda ja vajadusi arvestades koostab.

(24)

Kuigi igale liikmesriigile on asjakohane eraldada fikseeritud summa, on jätkuvalt õiglane jaotada suur osa olemasolevatest iga-aastastest vahenditest proportsionaalselt igale liikmesriigile tekkinud koormusega, mis tuleneb riiklike programmide raames tehtavatest jõupingutustest pagulaste ja ümberasustatud isikute, kaasa arvatud rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste, vastuvõtmisel.

(25)

Ümberasustamise tulemusel rahvusvahelise kaitse ja kestva lahenduse staatuse saanud isikud tuleks lugeda rahvusvahelist kaitset saanud isikute hulka, keda võetakse arvesse olemasolevate iga-aastaste vahendite jagamisel liikmesriikide vahel.

(26)

Võttes arvesse piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks kindlaksmääratud riikidest või piirkondadest ümberasustamise strateegilise kasutamise olulisust, on vaja anda täiendavat rahalist toetust isikute ümberasustamiseks läänepoolsetest uutest sõltumatutest riikidest ja Sahara-tagusest Aafrikast, mis määratleti komisjoni 1. septembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile piirkondlike kaitseprogrammide kohta ja nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta järeldustes, ning kõikidest teistest riikidest või piirkondadest, mis sellistena tulevikus määratletakse.

(27)

Samuti on vajalik anda täiendavat rahalist toetust sellistele ümberasustamismeetmetele, mis on suunatud teatud eriliselt haavatavate isikute sihtrühmadele, kus ümberasustamine on nende erivajadusi silmas pidades kõige asjakohasem viis.

(28)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (12) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud ühist haldamist silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(29)

Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma.

(30)

Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid.

(31)

Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustusi seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise.

(32)

Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas.

(33)

Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest ja tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja seonduva teabe kvaliteeti tagav kord.

(34)

Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat.

(35)

Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse.

(36)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 37 tähenduses.

(37)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamist pagulaste ja ümberasustatud isikute vastuvõtmisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13).

(39)

Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada.

(40)

Otsus 2004/904/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada.

(41)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(42)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(43)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(44)

Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (14) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikes 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades,

a)

vastuvõtutingimused ja varjupaigamenetlused;

b)

artiklis 6 osutatud selliste isikute integratsioon, kelle viibimine teatavas liikmesriigis on pikaajalise ja püsiva iseloomuga;

c)

liikmesriikide varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ning hindamise suutlikkuse suurendamine, võttes arvesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonnas olevaid liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad kehtivatest ja tulevikus vastuvõetavatest ühenduse õigusaktidest, pidades eelkõige silmas liikmesriikidevahelist praktilist koostööd;

d)

artikli 6 punktis e osutatud isikute ümberasustamine. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse ümberasustamisena protsessi, mille käigus viiakse kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Büroo (UNHCR) taotlusel (mis tugineb nende isikute vajadusele saada rahvusvahelist kaitset) kolmandast riigist liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, omades üht alljärgnevat staatust:

e)

artikli 6 punktides a ja b osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist teise liikmesriiki, kus neile antakse samatasemeline kaitse, ning artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlused läbi vaadatakse.

a)

majutusinfrastruktuur või -teenused;

b)

struktuurid ja koolitus, mis tagavad varjupaigataotlejate juurdepääsu varjupaigamenetlustele;

c)

materiaalse ja meditsiinilise või psühholoogilise abi andmine;

d)

sotsiaalabi, teave või abi seoses haldus- ja/või õigusformaalsustega ning varjupaigamenetluse võimaliku tulemuse alane teave või nõustamine, sealhulgas selliste aspektide kohta nagu näiteks vabatahtlik tagasipöördumine;

e)

õigusabi ja keeleline abi;

f)

haridus, keeleõpe ja muud algatused, mis on asjaomase isiku staatusega kooskõlas;

g)

toetavad teenused, nagu tõlge ja väljaõpe, et aidata parandada vastuvõtutingimusi ning varjupaigamenetluste tõhusust ja kvaliteeti;

h)

teave kohalikele kogukondadele ning koolituse osutamine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad võõrustajariigi poolt vastuvõetutega;

i)

artikli 6 punktis c osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute viimine nende asukohaliikmesriigist liikmesriiki, kes nende varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab.

a)

nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, integreerumine tööturule, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus;

b)

meetmed, mis võimaldavad sotsiaal-kultuurilist kohanemist liikmesriigi ühiskonnaga ja osasaamist Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ettenähtud väärtustest;

c)

meetmed, mis toetavad kestvat ja jätkusuutlikku osalemist ühiskondlikus ja kultuurielus;

d)

meetmed, mis keskenduvad haridusele, kutseharidusele, kvalifikatsiooni ja diplomite tunnustamisele;

e)

meetmed isikuvastutuse suurendamiseks ja nende isikute omal jõul toimetuleku võimaldamiseks;

f)

meetmed, mis toetavad sisukat kontakti ja konstruktiivset dialoogi nende isikute ja vastuvõtva ühiskonna vahel, kaasa arvatud meetmed, mis toetavad selliste võtmepartnerite nagu üldsuse, kohalike omavalitsuste, pagulasühenduste, vabatahtlike rühmade, tööturu osapoolte ja laiema kodanikuühiskonna kaasamist;

g)

meetmed, mis toetavad oskuste omandamist nende isikute poolt, kaasa arvatud keeleõpe;

h)

meetmed, mis toetavad nii nende isikute võrdset juurdepääsu riigiasutustele kui võrdseid tulemusi nende isikute asjaajamisel riigiasutustega.

a)

päritoluriiki käsitleva teabe kogumine, koostamine, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ka tõlkimine;

b)

meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtu, integratsiooni ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute kohta;

c)

meetmed, mis suurendavad suutlikkust hinnata varjupaigataotlusi, sealhulgas ka edasikaebusi;

d)

meetmed, mis toetavad varjupaigapoliitika hindamist, nagu näiteks siseriiklikud mõjuhindamised, sihtrühmades läbiviidud küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlev hindamine.

a)

meetmed, mis seonduvad ümberasustamisprogrammi loomise ja arendamisega;

b)

meetmed, mis seonduvad võimalike ümberasustamisjuhtumite hindamisega liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt, selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks missioonid vastuvõtjariiki, intervjuud ning arstlik- ja julgeolekukontroll;

c)

lahkumiseelne tervisekontroll ja ravi;

d)

lahkumiseelsed materiaalsed toimingud;

e)

lahkumiseelsed teavitamismeetmed;

f)

vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused;

g)

reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine.

a)

lahkumiseelsed teavitamismeetmed;

b)

reisi korraldamine, sealhulgas saatja poolt meditsiiniteenuste osutamine;

c)

vahetult pärast saabumist osutatav teave ja abi, sealhulgas tõlketeenused.

a)

edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel, sealhulgas sellist koostööd toetavad tõlke- ja tõlkimisteenused;

b)

toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja varjupaigapoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel;

c)

toetama riikidevahelisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

d)

toetama uuringuid ning teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi teiste varjupaigapoliitika aspektidega, kaasa arvatud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine ning siseriiklikul tasandil võtmepartnerite (nagu näiteks piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, pagulasühendused ja vabatahtlike rühmad) vahel tehtav koostöö;

e)

toetama katseprojekte, sealhulgas innovaatilisi projekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses, ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust;

f)

toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta varjupaiga valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid;

g)

osutama struktuurset toetust võrgustikele, mis ühendavad selliseid valitsusväliseid organisatsioone, mis abistavad varjupaigataotlejaid ja pagulasi ning tegutsevad vähemalt kümnes liikmesriigis; toetuse osutamise eesmärgiks on hõlbustada kogemuste ja tavade vahetamist ning tagada, et ühenduse varjupaigapoliitika ja -tavade väljatöötamisel võetakse arvesse valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning pagulaste ja varjupaigataotlejate huve;

h)

osutama liikmesriikidele abiteenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis nõuavad kiiret tegutsemist.

a)

neid kavatsetakse rakendada viivitamatult ja neid ei ole võimalik hõlmata asjaomase aastaprogrammiga; ning

b)

nende kestus ei ületa kuut kuud.

a)

vastuvõtt ja majutus;

b)

elatusvahendite tagamine, sealhulgas toit ja rõivad;

c)

meditsiiniline, psühholoogiline või muu abi;

d)

isikute vastuvõtu ning meetmete rakendamise tõttu tekkinud personali- ja halduskulud;

e)

logistilised ja transpordikulud;

f)

õigusabi ja keeleline abi;

g)

tõlkimis- ja tõlketeenused, päritoluriiki käsitlev teave ja teised meetmed, mis aitavad kaasa rahvusvahelist kaitset vajada võivate isikute kiirele identifitseerimisele ning varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale läbivaatamisele.

a)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kelle seisundi määratleb Genfi konventsioon ja kellel on lubatud pagulasena elada ühes liikmesriigis;

b)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad subsidiaarset kaitset direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses;

c)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on taotlenud üht punktides a ja b kirjeldatud kaitse vormi;

d)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

e)

kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, keda liikmesriiki ümber asustatakse või kes on liikmesriiki ümberasustatud.

a)

komisjon kontrollib vastavalt artiklis 32 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides;

b)

komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 41 ja 42 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 45 ja 46 kirjeldatud menetlustele.

a)

30 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul riiki lubatud artikli 6 punktides a, b ja e nimetatud isikute kategooriasse kuuluvate isikute arvuga;

b)

70 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul artikli 6 punktides c ja d nimetatud kategooriasse kuuluvate isikute arvuga.

a)

piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratletud riikidest või piirkondadest pärinevad isikud;

b)

saatjata alaealised;

c)

alaealised ja naised, kellel on oht langeda psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise ohvriks;

d)

selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, kelle vajadusi saab lahendada üksnes ümberasustamise tulemusel.

a)

olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis;

b)

kulude kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu;

c)

rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d)

mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

a)

hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta;

b)

liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas;

c)

juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine;

d)

ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid;

e)

hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas;

f)

liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 25 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2.

a)

ajavahemikul 2008–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot; ning

b)

ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 eurot.

a)

vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasipöördumisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise osas liikmesriigis hetkel valitseva olukorra kirjeldus ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise olukorra kirjeldus;

b)

vastuvõtutingimuste, varjupaigamenetluste, vabatahtliku tagasipöördumisega seonduva nõustamise, integratsiooni ning artikliga 6 hõlmatud isikute ümberasustamise ja teisest liikmesriigist kohaletoomise küsimustes liikmesriigis olemasolevate vajaduste analüüs ning varjupaigapoliitika väljatöötamise, järelevalve ja hindamise küsimustes olemasolevate vajaduste analüüs;

c)

eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus;

d)

andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega;

e)

teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel;

f)

artiklis 11 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus;

g)

rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma;

h)

mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted.

a)

mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 17 osutatud strateegiliste suunistega;

b)

mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga;

c)

liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele;

d)

mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega.

a)

aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad;

b)

aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus;

c)

fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 16 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada.

a)

hetkeolukorra üksikasjalik kirjeldus, eelkõige saabumiste arvu ning vastuvõtusuutlikkusele ja varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile avaldatud mõju osas, kiireloomulised vajadused ja olukorra võimalike lühiajaliste arengute põhjendatud prognoos;

b)

olukorra erakorralisust tõendavad põhjendatud andmed, mis põhinevad elementidel, mis võivad hõlmata hiljutist statistikat ja teist laadi teavet isikute sissevoolu kohta teatud asjaomastesse piiripunktidesse;

c)

kavandatud erakorraliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, nende ulatus, laad ja asjaomased partnerid;

d)

kavandatud meetmete hinnanguliste kulude jaotus.

a)

asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus;

b)

selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine;

c)

piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks;

d)

aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrapärasuse tagamise kord;

e)

usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul;

f)

aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

g)

ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu;

h)

süsteemi toimimise auditeerimise kord;

i)

süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks;

j)

eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused.

a)

vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest;

b)

sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik;

c)

auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

d)

vajaduse korral volitatud asutus.

a)

on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ;

b)

omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga;

c)

tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides;

d)

on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju;

e)

omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega;

f)

omab enda käsutuses töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas.

a)

konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 11;

b)

esitab komisjonile artiklites 18 ja 20 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid;

c)

korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet;

d)

korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 14 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega;

e)

võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele;

f)

tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel;

g)

jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele;

h)

tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks;

i)

tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavates meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist;

j)

tagab, et artiklis 49 nimetatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 50 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega;

k)

kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 43 osutatud nõuetega;

l)

tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 30 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud juhtimismenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta;

m)

tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta;

n)

koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi või vajaduse korral tagasimaksedeklaratsioone ning esitab need komisjonile;

o)

levitab teavet ja viib läbi nõustamist; ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi;

p)

teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides;

q)

kontrollib artikli 33 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt.

a)

tõendab, et:

b)

tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta;

c)

võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbiviidud auditite tulemusi;

d)

säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul;

e)

kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud;

f)

peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha.

a)

tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust;

b)

tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;

c)

esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel.

a)

aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest;

b)

auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrakohased;

c)

deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele.

a)

tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon;

b)

aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 51 sätestatud kujul;

c)

artikli 30 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon.

a)

siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises;

b)

eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud.

a)

programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandavaid meetmeid; või

b)

tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või

c)

liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 31 ja 32 tulenevaid kohustusi.

a)

programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust;

b)

tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

c)

liikmesriik ei ole täitnud artiklist 31 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist.

a)

aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine;

b)

edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel selle konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides;

c)

vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:

d)

aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed.

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/22

(1)

Kuigi kõik liikmesriigid aitavad ühiste eeskirjade alusel tagada kõrget ja ühtlast kontrolli- ja järelevalvetaset Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril, on osa liikmesriikide koormus teistest suurem.

(2)

Koormuse erinevus tuleneb liikmesriikide erinevast olukorrast seoses välispiiri geograafilise iseloomuga, ametlike ja toimivate piiripunktide arvust, nii seadusliku kui ebaseadusliku rändesurve tasemest, olemasolevatest riskidest ja ohtudest ning samuti viisataotlusi läbi vaatavate ja viisasid väljastavate riigiasutuste töökoormusest.

(3)

Välispiiri haldamisega seotud kohustuste jagamine liikmesriikide ja Euroopa Liidu vahel on üks välispiiri haldamise ühispoliitika viiest komponendist, mille kohta tegi komisjon ettepaneku oma 7. mai 2002. aasta teatises „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri integreeritud haldamine” ja mille nõukogu kinnitas oma 14. juuni 2002. aasta dokumendis „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri haldamise kava”.

(4)

Kuigi nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (4) on oluline samm Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärgulisel väljatöötamisel, nõuab välispiiri tõhusate ja ühiste kontrolli- ja järelevalvepõhimõtete rakendamine ühenduse finantssolidaarsuse mehhanismi loomist, et toetada liikmesriike, kellel ühenduse huvides lasuvad pikaajalised ja suured finantskohustused.

(5)

Ühine õigusaktide kogu, mis on eelkõige määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006,millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (5), näeb ette piiril teostatava kontrolli, et võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning ennetada ohte liikmesriikide sisejulgeolekule, sätestades samal ajal, et piiril teostatav kontroll peab toimuma inimväärikust täielikult austaval viisil.

(6)

Välispiirifond (edaspidi „fond”) peaks rahalise abi kaudu väljendama solidaarsust nende liikmesriikidega, kes kohaldavad Schengeni konventsiooni välispiiri käsitlevaid sätteid.

(7)

Nimetatud rahalist abi tuleks kohandada nii, et see oleks samal ajal seotud ka varasemate rahaliste toetustega, mida Euroopa Liit on andnud liikmesriikidele, kes käesoleva otsuse jõustumisel veel ei kohalda Schengeni acquis’ sätteid täies ulatuses, ilma et see siiski oleks vaid nende meetmete jätkumine, mida varem muudest Euroopa Liidu üldeelarve vahenditest rahastati. Sellistel juhtudel peaks fond abistama liikmesriike, kes valmistuvad täielikuks osalemiseks Schengeni acquis’s niipea kui võimalik, kooskõlas 4. ja 5. novembri 2004. aasta Haagi programmiga.

(8)

Lisaks peaks fond arvesse võtma ka eriolukordi, näiteks selliste kolmandate riikide kodanike maismaatransiiti, kes oma riigi erinevate geograafiliselt mitte kokku puutuvate osade vahel liikumiseks peavad tingimata ületama ühe või enama liikmesriigi territooriumi; see ei ole üksnes asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide), vaid kõigi oma sisepiiridel kontrolli kaotanud liikmesriikide huvides. Sellistel juhtudel peaksid rahastatavad meetmed olema ammendavalt kindlaks määratud ning vahendite eraldamisel tuleks lähtuda nende meetmetega seotud vajaduste faktilisest hindamisest.

(9)

Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli ja paindliku piiriületuse tagamiseks peaks Välispiirifond aitama arendada ühist integreeritud piirihaldussüsteemi, mis sisaldab kõiki poliitika, seadusandluse, süsteemse koostöö, koormuse jagamise, personali, varustuse ja tehnoloogiaga seotud meetmeid, mis liikmesriikide pädevad asutused on erinevatel tasanditel võtnud koostöös ja vajadusel koos teiste osapooltega, kasutades muu hulgas neljaastmelist piirijulgeoleku mudelit ja Euroopa Liidu integreeritud riskianalüüsi.

(10)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (6) protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, kaetakse fondist lisakulud, mis tekivad sellise transiidi suhtes acquis’ erisätete rakendamisest.

(11)

Täiendusena määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „agentuur”) egiidi all toimuva operatiivkoostöö arendamisele ning lisaks vahendite eraldamisele liikmesriikide jaoks peaks fondi kaudu olema võimalik rakendada ka ühenduse meetmeid strateegilise tähtsusega piiripunktide puuduste kõrvaldamiseks, kaasrahastades igal aastal selleks otstarbeks eraldatavast kindlast summast konkreetseid meetmeid nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.

(12)

Fond peaks toetama ka liikmesriikide meetmeid ja liikmesriikidevahelist koostööd viisapoliitika ja teiste piirieelsete tegevuste valdkonnas, mis toimuvad välispiiri kontrollimisele eelnevas etapis. Kolmandates riikides paiknevate liikmesriikide konsulaarteenistuste tegevuse tõhus juhtimine teenib ühise viisapoliitika huve, mis on osa mitmetasandilisest süsteemist, mille eesmärgiks on lihtsustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega Euroopa Liidus ning mis on Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi lahutamatu osa.

(13)

Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega kolmandate riikide varjupaigaaladele ja -keskustesse.

(14)

Olemasolevate iga-aastaste vahendite jagamiseks liikmesriikide vahel tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Nimetatud kriteeriumid tuleks rühmitada vastavalt piiri liigile, võttes arvesse rändevooge ja ohu taset liikmesriikide välispiiril.

(15)

Kõnealuste kriteeriumide kohaldamine tuleks üle vaadata 2010. aastal, et võimaldada uute, sealhulgas eelkõige välispiiri muutustest tulenevate asjaolude arvessevõtmist.

(16)

Pidades silmas agentuuri eesmärki abistada liikmesriike välispiiri haldamise töökorralduslike aspektide rakendamisel ning selleks, et tagada vastastikune täiendavus agentuuri ülesannete ja välispiiri kontrolli ja järelevalvega seotud liikmesriikide kohustuste vahel, peaks komisjon agentuuriga konsulteerima liikmesriikide esitatud mitmeaastaste programmide kavandite ja komisjoni koostatud strateegiliste suuniste osas.

(17)

Lisaks võib komisjon paluda agentuurilt eelinfot, kui ta hindab fondi mõju välispiiri kontrolli strateegia ja vastavate õigusaktide arengule, fondi ja agentuuri ülesannete koostoimet ning liikmesriikide vahel vahendite jaotamise kriteeriume vastavalt Euroopa Liidu eesmärkidele selles valdkonnas.

(18)

Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 575/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (8) ja nõukogu ... otsust 2007/.../EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013, (9) ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel Euroopa Liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas.

(19)

Liikmesriigi osalemine selles fondis ei tohiks toimuda samaaegselt tema osalemisega kavandatavas ajutises vahendis, mille eesmärgiks on aidata toetust saaval liikmesriigil Schengeni acquis’ rakendamise ja välispiiri kontrollimise eesmärgil rahastada Euroopa Liidu uue välispiiriga seotud meetmeid.

(20)

Fondist toetatavad meetmed peaksid toimima koos ühenduse välisabi vahenditest toetatavate meetmetega ning neid tuleks rakendada Euroopa Liidu välispoliitika, eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme strateegia raames.

(21)

Fondi poolt pakutav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks strateegilistel mitmeaastastel programmidel, mille iga liikmesriik koostöös komisjoniga koostab.

(22)

Komisjoni poolt vastu võetud strateegiliste suuniste alusel peaks iga liikmesriik ette valmistama mitmeaastase programmdokumendi, milles arvestatakse liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi ning milles määratletakse tema arengustrateegia, mis peaks olema aastaprogrammides loetletud meetmete rakendamise raamistikuks.

(23)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (10) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud rakendusmeetodeid silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(24)

Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma.

(25)

Kuna fond võib toetada liikmesriigi meetmeid Schengeni sätete rakendamiseks, mis ulatuvad välispiiri kontrolliga seotud küsimustest viisapoliitikani, võib erinevatel tasanditel ja eri kohtades olla kaasatud mitu liikmesriigi asutust. Seetõttu tuleks liikmesriikidel lubada mitme tõendava ja auditeerimisasutuse või volitatud asutuse määramist, tingimusel et igale nimetatud asutusele on antud kindlad ülesanded.

(26)

Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid.

(27)

Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise.

(28)

Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas.

(29)

Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust tagav kord.

(30)

Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse.

(31)

Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid sellele kaasa aitamiseks, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat.

(32)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punkti 37 tähenduses.

(33)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt Euroopa ühise integreeritud piirihaldussüsteemi loomise toetamist, sealhulgas kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja liikmesriikide muude teenistuste tegevuse juhtimist seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (12).

(35)

Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja, või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada.

(36)

Fondi õigeaegse rakendamise tagamiseks tuleks käesoleva otsuse teatavaid sätteid kohaldada 1. jaanuarist 2007.

(37)

Islandi ja Norra puhul kujutab kõnealune otsus endast Schengeni acquis' edasiarendust, mis kuulub nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(38)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Islandi ja Norra esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös. Selline kord on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelises kirjavahetuse teel sõlmitud lepingus, mis käsitleb komiteesid, mis abistavad komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel, (14) ning mis on lisatud põhjenduses 37 osutatud lepingule.

(39)

Šveitsi puhul kujutab kõnealune otsus endast sellist Schengeni acquis' sätete edasiarendust Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuulub otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punkti A osutatud valdkonda ja mida tuleks tõlgendada koostoimes nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/860/EÜ (15) artikli 4 lõikega 1.

(40)

Tuleks ette näha kord, mille alusel Šveitsi esindajad saaksid osaleda komisjoni tema rakendusvolituste kasutamisel abistavate komiteede töös. Selline kord on kavandatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Šveitsi vahelises kirjavahetuses, mis on lisatud põhjenduses 39 nimetatud lepingule.

(41)

Käesoleva vahendi rakendamiseks vajalike lisaeeskirjade kindlaksmääramiseks tuleks ühenduse ning Islandi, Norra ja Šveitsi vahel sõlmida leping.

(42)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(43)

Käesolev otsus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (16) ja sellele järgnenud nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2004/926/EÜ Schengeni acquis' osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis (17). Ühendkuningriik ei osale seetõttu käesoleva otsuse vastuvõtmises ja see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(44)

Käesolev otsus on nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (18). Iirimaa ei osale seetõttu käesoleva otsuse vastuvõtmises ja see ei ole seetõttu temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(45)

Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (19) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikega 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades,

1.

„välispiir” – liikmesriikide maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir, merepiir ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, mille suhtes kohaldatakse välispiiri ületamist käsitleva ühenduse õiguse sätteid, olenemata sellest, kas nimetatud piir on ajutine või mitte;

2.

„ajutine välispiir”

3.

„piiriületuspunkt” – pädeva asutuse poolt välispiiri ületamiseks lubatud piiripunkt, millest on teavitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 34 lõikele 2;

4.

„agentuur” – määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur.

a)

välispiiriga seotud piirikontrolli tõhus korraldamine, mis hõlmab nii kontrolle piiril kui ka patrull- ja vaatlustegevust;

b)

isikute liikumise tõhus haldamine välispiiril liikmesriikide poolt, et tagada ühelt poolt kõrgetasemeline kaitse välispiiril ning teiselt poolt sujuv piiriületus kooskõlas Schengeni acquis’ga ja lugupidava kohtlemise ja väärikuse põhimõtetega;

c)

välispiiri ületamist reguleerivate ühenduse õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 562/2006 sätete ühtne kohaldamine piirivalve poolt;

d)

liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse juhtimise parandamine seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostöö parandamine.

a)

liikmesriikide vahelisest piirikontrolli alasest operatiivkoostööst tulenevate soovituste, toimimisstandardite ja parimate tavade rakendamine;

b)

piiriületuspunktide vaheliste seiresüsteemide parandamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja kohaldamine;

c)

selliste meetmete võtmine või selliste tõhusate süsteemide väljatöötamine, mis võimaldavad asjakohaste andmete metoodilist kogumist välispiiri lähedal, välispiiril ja vahetult välispiiri taga kujuneva olukorra kohta;

d)

eri tüüpi välispiire (maismaa-, õhu-, merepiir) ületavate isikute arvu nõuetekohase registreerimise tagamine;

e)

sellise statistiliste ja haldusandmete kogumise süsteemi juurutamine või ajakohastamine, mis sisaldab andmeid reisijate kategooriate, kontrollide ja seiremeetmete arvu ja laadi kohta erinevat tüüpi välispiiridel, mis põhinevad registreerimisel ja muudel andmekogumisallikatel;

f)

tulemusliku, struktuurilise, strateegilise ja operatiivse koordineerimise sisseseadmine kõigi piiriületuspunktides tegutsevate asutuste vahel;

g)

piirivalve pädevuse ja kvalifikatsiooni suurendamine seire-, nõuande- ja kontrolliülesannete täitmisel;

h)

teabevahetuse parandamine liikmesriikide tasandil välispiiri haldamise eest vastutavate asutuste vahel ning nimetatud asutuste ja muude asutuste vahel, kes vastutavad rände, varjupaiga ja muude asjakohaste valdkondade eest;

i)

kvaliteedijuhtimisstandardite edendamine.

a)

uute töömeetodite, logistiliste meetmete ja nüüdisaegse tehnoloogia arendamine, et tugevdada süstemaatilist kontrolli piiriületuspunktides sisenevate või väljuvate isikute üle (välja arvatud ajutise välispiiri puhul);

b)

tehnoloogia kasutamise edendamine ja selle tõhusa kasutamise eest vastutava personali eriväljaõpe;

c)

võltsitud reisidokumentide alase teabe vahetamise edendamine ja sellekohase väljaõppe parandamine, sealhulgas ühiste töövahendite ja -viiside arendamine ja levitamine selliste dokumentide avastamiseks;

d)

tõhusa reaalajas toimiva andmekontrolli toetamine piiriületuspunktides laiaulatuslike IT-süsteemide abil, nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ja viisainfosüsteem (VIS), ning tõhus reaalajas toimiv teabevahetus kõigi välispiiril asuvate piiriületuspunktide vahel;

e)

riskianalüüsi tulemuste optimaalse rakendamise tagamine operatiiv- ja tehnilisel tasandil.

a)

piirivalvurite ühtse koolituse, väljaõppe ja kvalifikatsiooni järk-järguline kehtestamine kõigis liikmesriikides, eelkõige agentuuri poolt välja töötatud ühise põhikoolituse õppekava rakendamise teel ning sidusalt täiendades agentuuri tegevust antud valdkonnas;

b)

piirivalvurite vahetuste ja lähetuste toetamine ja tihendamine liikmesriikide vahel, millega täiendatakse agentuuri suuniseid ja tegevust kõnealuses valdkonnas;

c)

ühilduva nüüdisaegse tehnoloogia kasutamise edendamine välispiiril, kui see on eeskirjade õigeks, tõhusaks või ühtseks rakendamiseks hädavajalik;

d)

ametiasutuste toetamine seoses ühesuguste menetluste kohaldamise ja järjepidevate, kiirete ja kõrgekvaliteediliste otsuste vastuvõtmisega välispiiri ületamise, sealhulgas viisade väljastamise küsimustes;

e)

piirivalvurite ühise praktilise käsiraamatu kasutamise edendamine;

f)

alade ja keskuste ehitamine ja kaasajastamine isikute jaoks, kellele ei anta sisenemisõigust või kes peetakse kinni pärast välispiiri ebaseaduslikku ületamist või lähenemisel välispiirile eesmärgiga siseneda ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile;

g)

turvalisuse suurendamine piiripunktides, et tagada piirivalvurite julgeolek ning varustuse, järelevalvesüsteemide ja transpordivahendite kaitse.

a)

sisserände kontaktametnike võrgustiku tegutsemisvõime tugevdamine ja tõhusama koostöö edendamine liikmesriikide asutuste vahelise võrgustiku kaudu;

b)

selliste meetmete võtmine, mille eesmärgiks on aidata liikmesriike ja veoettevõtjaid nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/82/EÜ (veoettevõtjate kohustuste kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid) (20) ja 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta) (21) (edaspidi „Schengeni konventsioon”) artikliga 26 ette nähtud kohustuste täitmisel, et hoida ära ebaseaduslikku saabumist välispiirile;

c)

tõhusama koostöö edendamine lennuettevõtetega lähteriigi lennujaamades, sealhulgas reisidokumentidealane ühtne väljaõpe lennuettevõtete personalile;

d)

kvaliteedijuhtimise, heade teenuste ja rajatiste edendamine viisataotlusprotsessi infrastruktuuri osas;

e)

liikmesriikide vahelise koostöö edendamine konsulaarteenistuste pädevuse suurendamisel seoses viisataotluste läbivaatamisega;

f)

ühiste uurimismeetodite ja ühtsete haldustoimingute edendamine ning viisade andmise üle otsustamine liikmesriigi erinevates kolmandates riikides asuvate konsulaarteenistuste poolt;

g)

süsteemsema ja korrapärasema koostöö edendamine liikmesriikide konsulaar- ja muude teenistuste vahel, eelkõige seoses viisainfosüsteemiga (VIS), sealhulgas ressursside ja viisaväljastamisvahendite ühiskasutusse võtmine, teabevahetus, viisataotlusi käsitlevad ülevaated ja uuringud ning ühiste viisataotluskeskuste väljaarendamine;

h)

liikmesriikide selliste algatuste edendamine, mille eesmärgiks on ühised uurimismeetodid, ühtsed haldusmenetlused ja ühtne otsuste tegemine viisade kohta liikmesriikide konsulaarteenistuste poolt;

i)

ühiste konsulaarbüroode asutamine.

a)

piiriületuskohtade infrastruktuur ja hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiriületuspunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele;

b)

infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiriületuspunktide vahel ja välispiiri ebaseadusliku ületamise vältimiseks;

c)

varustus, nagu näiteks sensorid, videovalve, dokumentide kontrollimise seadmed, tuvastusvahendid, mobiilsed või püsiterminalid SISi, VISi, Euroopa kuvaarhiveerimissüsteemi (FADO) ning muude üleeuroopaliste ja siseriiklike süsteemidega konsulteerimiseks;

d)

transpordivahendid välispiiri kontrollimiseks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri seireks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites;

e)

seadmed reaalajas toimuvaks teabevahetuseks asjaomaste asutuste vahel;

f)

info- ja sidetehnoloogilised süsteemid;

g)

töötajate (piirivalvurid, immigratsiooni- ja konsulaarametnikud) lähetus- ja vahetusprogrammid;

h)

asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keeleõpe;

i)

investeeringud nüüdisaegse tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks;

j)

uuringud ja katseprojektid, millega viiakse ellu liikmesriikide vahelisest piirikontrolli alasest operatiivkoostööst tulenevaid soovitusi, toimimisstandardeid ja parimaid tavasid;

k)

uuringud ja katseprojektid, mille eesmärgiks on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetamist ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaar- ja muude asutuste tegevuse juhtimist seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga.

a)

infrastruktuuriinvesteeringud;

b)

transiidi erikorra rakendamisega seotud personali väljaõpe;

c)

lisanduvad tegevuskulud, sealhulgas konkreetselt transiidi erikorra rakendamisega seotud personali palgakulud.

a)

aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike liikumisega liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealasele koostööle, sealhulgas lennujaamade kontaktametnike ja sisserände kontaktametnike tegevusele;

b)

edendada tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontrolli suuremat kaasamist integreeritud piiride haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas;

c)

osutada liikmesriikidele abiteenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiril.

a)

edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel;

b)

toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks ning kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks kahe või enama liikmesriigi konsulaaresinduste riikidevahelisel partnerlusel;

c)

toetama uuringuid, teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi muude aspektidega, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste tegevuse tõhustamisele ja liikmesriikide sellealasele koostööle, sealhulgas nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisele;

d)

toetama projekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust, eelkõige ühiste taotluskeskuste loomist;

e)

toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta viisapoliitika ja konsulaarkoostöö valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid.

a)

komisjon kontrollib vastavalt artiklis 34 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides;

b)

komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 43 ja 44 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 47 ja 48 kirjeldatud menetlustele.

a)

30 % välismaismaapiiridele,

b)

35 % välismerepiiridele,

c)

20 % lennujaamadele,

d)

15 % konsulaaresindustele.

a)

70 % vastavalt välispiiri pikkusele, mis arvutatakse kaalukoefitsientide alusel iga konkreetse piiriosa kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 15 lõike 3 punktile a; ja

b)

30 % vastavalt töökoormusele välismaismaapiiril, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 7 punktile a.

a)

70 % vastavalt välispiiri pikkusele, mis arvutatakse kaalukoefitsientide alusel iga konkreetse piiriosa kohta, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 15 lõike 3 punktile b; ja

b)

30 % vastavalt töökoormusele välismerepiiril, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 7 punktile a.

a)

50 % vastavalt liikmesriikide konsulaaresindustele nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (24) I lisas loetletud riikides; ning

b)

50 % vastavalt liikmesriikide määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisas loetletud riikides asuvate konsulaaresinduste töökoormusele viisapoliitika haldamise osas, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõike 7 punktiga c.

a)

võetakse niikaua, kui kohaldatakse 2003. aasta ühinemisakti protokolli 10 artikli 1 sätteid, arvesse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 866/2004 (ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta) (25) artiklis 1 nimetatud alade vahelist eraldusjoont, kuigi selle puhul ei ole tegemist välismaismaapiiriga, kuid mitte kõnealusest eraldusjoonest põhja poole jäävat merepiiri;

b)

tähendab „välismerepiir” liikmesriikide territoriaalmere välispiiri vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 4–16 määratlusele. Kui aga ebaseadusliku rände või sisenemise tõkestamiseks on vaja regulaarselt läbi viia kaugoperatsioone, loetakse selleks kõrge ohutasemega piirkonna välispiiri. See määratakse kindlaks asjaomaste liimesriikide poolt esitatud kahe viimase aasta operatiivandmeid arvesse võttes. Käesolevat välismerepiiri määratlust kasutatakse ainult käesolevas otsuses ning kõik operatsioonid järgivad rahvusvahelist õigust.

a)

välismaismaapiiril ja välismerepiiril:

b)

lennujaamades:

c)

konsulaaresindustes:

viisataotluste arv.

a)

kolmandate riikide kodanike arv, kellel keelati välispiiril siseneda;

b)

kolmandate riikide kodanike arv, kes tabati välispiiri ebaseaduslikul ületamisel või välispiiri ebaseadusliku ületamise katsel;

c)

kinnipeetud isikute arv, kes on teadlikult abistanud kolmanda riigi kodanikke ebaseaduslikul sisenemisel;

d)

Schengeni piirieeskirjade kohaselt piiripunktides avastatud võltsitud või valede reisidokumentide arv ning ekslikult välja antud reisidokumentide ja viisade arv.

a)

välismaismaapiir:

b)

välismerepiir:

a)

olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis;

b)

kulutuste kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu;

c)

rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d)

mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

a)

hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja uuringud, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta;

b)

liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas;

c)

juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine;

d)

ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid;

e)

hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas;

f)

liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 27 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 33 lõikega 2.

a)

ajavahemikul 2007–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 EUR; ning

b)

ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 EUR.

a)

liikmesriigis valitseva olukorra kirjeldus, mis hõlmab infrastruktuuri, varustust, transpordivahendeid, side- ja infotehnoloogilisi süsteeme ning piirivalve ja konsulaaresinduste teenistuses oleva personali väljaõppe ja koolituse korraldamist;

b)

kõnealuse liikmesriigi vajaduste analüüs, mis hõlmab infrastruktuuri, varustust, transpordivahendeid, side- ja infotehnoloogilisi süsteeme ning piirivalve ja konsulaaresinduste teenistuses oleva personali väljaõppe ja koolituse korraldamist, ning tegevuseesmärgid nimetatud vajaduste rahuldamiseks mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul;

c)

eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus;

d)

andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega;

e)

teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel;

f)

artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus;

g)

rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma;

h)

mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted.

a)

mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 20 osutatud strateegiliste suunistega;

b)

mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga;

c)

liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele;

d)

mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega.

a)

aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad;

b)

aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus;

c)

fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 18 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada.

a)

asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus;

b)

selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine;

c)

piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks;

d)

aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrakohasuse tagamise kord;

e)

usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul;

f)

aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

g)

ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu;

h)

süsteemi toimimise auditeerimise kord;

i)

süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks;

j)

eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused.

a)

vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest;

b)

sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik;

c)

auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

d)

vajaduse korral volitatud asutus.

a)

on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ;

b)

omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga;

c)

tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides;

d)

on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju;

e)

omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega;

f)

omab enda käsutuses töötajad, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas.

a)

konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12;

b)

esitab komisjonile artiklites 21 ja 23 osutatud mitmeaastaste ja aastaprogrammide kavandid;

c)

korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet;

d)

korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 16 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega;

e)

võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele;

f)

tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel;

g)

jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele;

h)

tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks;

i)

tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist;

j)

tagab, et artiklis 51 nimetatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 52 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega;

k)

kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 45 osutatud nõuetega;

l)

tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 32 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud haldusmenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta;

m)

tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta;

n)

koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi ning vajadusel tagasimaksedeklaratsioone ja esitab need komisjonile;

o)

levitab teavet ja viib läbi nõustamist ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi;

p)

teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides;

q)

kontrollib artikli 35 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt.

a)

tõendab, et:

b)

tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta;

c)

võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõik auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbi viidud auditite tulemusi;

d)

säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul;

e)

kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud;

f)

peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha.

a)

tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust;

b)

tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;

c)

esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmitöö perioodi vältel.

a)

aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse eelmise aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest;

b)

auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja nõuetekohased;

c)

deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele.

a)

tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile a ja artiklile 37, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon;

b)

aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 53 sätestatud kujul;

c)

artikli 32 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon.

a)

siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises;

b)

eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud.

a)

programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud parandusmeetmeid; või

b)

tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või

c)

liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 33 ja 34 tulenevaid kohustusi.

a)

programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis ohustavad programmile juba antud ühenduse toetust;

b)

tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

c)

liikmesriik ei ole täitnud artiklist 33 tulenevaid kohustusi enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist.

a)

30. juuniks 2010 hindamisaruande fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise kohta;

b)

30. juuniks 2012 ajavahemikku 2007–2010 käsitleva ja 30. juuniks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva hindamisaruande fondist kaasrahastatud meetmete tulemuste ja mõju kohta.

a)

30. juuniks 2010 aruande artiklite 14 ja 15 läbivaatamiseks, vajadusel koos muudatusettepanekutega;

b)

31. detsembriks 2010 vahearuande saavutatud tulemuste kohta ja fondi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos ettepanekuga fondi edasiseks arenguks;

c)

31. detsembriks 2012 ajavahemikku 2007–2010 käsitleva järelhindamise aruande ja 31. detsembriks 2015 ajavahemikku 2011–2013 käsitleva järelhindamise aruande.

a)

aastaprogrammi rahaline täitmine ja tegevuste elluviimine;

b)

edusammud mitmeaastase programmi ja selle prioriteetide rakendamisel selle konkreetseid kontrollitavaid eesmärke silmas pidades, võimaluse korral näitajaid kvantifitseerides;

c)

vastutava asutuse võetud meetmed rakendamise kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks, eelkõige:

d)

aastaprogrammidest ja mitmeaastastest programmidest teavitamiseks ja nende avalikustamiseks võetud meetmed.

a)

määravad esimesel võimalusel pärast 7. juunit 2007 ja hiljemalt 22. juunil 2007 artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud vastutava asutuse ning vajadusel volitatud asutuse;

b)

esitavad 30. septembriks 2007 artikli 34 lõikes 2 osutatud haldus- ja kontrollisüsteemi kirjelduse.

a)

neile 2007. eelarveaastaks eraldatavad hinnangulised summad;

b)

neile eelarveaastateks 2008–2013 eraldatavad hinnangulised summad, lähtudes 2007. eelarveaasta hinnangu arvutuse ekstrapoleerimisest, pidades silmas finantsraamistikus kavandatud iga-aastasi assigneeringuid ajavahemikuks 2007–2013.

a)

komisjon esitab liikmesriikidele 1. juuliks 2007 teabe neile 2007. eelarveaastaks eraldatavate hinnanguliste summade kohta;

b)

liikmesriigid esitavad 1. detsembriks 2007 komisjonile 2007. aasta aastaprogrammi kavandi;

c)

liikmesriigid esitavad 1. märtsiks 2008 komisjonile 2008. aasta aastaprogrammi kavandi.

6.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 144/45

(1)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks rajamiseks näeb asutamisleping ette nii meetmete vastuvõtmise isikute vaba liikumise tagamiseks koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega kui ka meetmete vastuvõtmise varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

Euroopa Ülemkogu kinnitas 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tampere kohtumisel soovi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Selleks peaks Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärgiks olema nii kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine kui rändevoogude parem juhtimine.

(3)

Tõhus ühenduse tagasipöördumispoliitika on vajalik usaldusväärse seadusliku sisserände ja varjupaigapoliitika täiendamiseks ning see on ka oluline tegur võitluses ebaseadusliku sisserände vastu. Tagasipöördumisprogrammide ja sunniviisilise tagasipöördumise rakendamiseks on liikmesriikides ette nähtud märkimisväärsed eelarvelised vahendid. Euroopa Liidu ühised meetmed selles valdkonnas, mida toetavad ühenduse asjakohased rahalised vahendid, võivad liikmesriikidele abiks olla, rõhutada riigis ebaseaduslikult viibijate tagasipöördumise vajalikkust ning aidata kaasa solidaarsuse suurendamisele liikmesriikide vahel.

(4)

Nõukogu võttis 28. veebruaril 2002 vastu Euroopa Liidus ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastu võitlemise üldkava (4), milles ta rõhutas, et tagasivõtmis- ja tagasipöördumispoliitika on ebaseadusliku sisserände vastase võitluse lahutamatu ja oluline osa, ning määras kindlaks kaks elementi, millel ühenduse tagasipöördumispoliitika peaks tuginema – ühised põhimõtted ja ühised meetmed liikmesriikide vahelise halduskoostöö tõhustamise raames.

(5)

Nõukogu 28. novembri 2002. aasta tagasipöördumismeetmete programm, mis põhineb komisjoni 14. oktoobri 2002. aasta teatisel riigis ebaseaduslikult viibijate tagasipöördumist käsitleva ühenduse poliitika kohta, käsitleb tervet rida meetmeid tagasipöördumise korralduse kohta liikmesriikides, mis hõlmavad kolmandate riikide kodanike nii sunniviisilist kui ka vabatahtlikku tagasipöördumist, samuti tagasipöördumise olulisemaid etappe, kaasa arvatud ettevalmistavaid ja järelmeetmeid.

(6)

Oma 19. ja 20. juuni 2003. aasta kohtumisel Thessalonikis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles läbi vaatama kõiki eriotstarbelise tagasipöördumist käsitleva ühenduse vahendiga seotud aspekte, et toetada eelkõige tagasipöördumismeetmete programmis sätestatud prioriteete.

(7)

Nõukogu 2. novembri 2004. aasta järeldustes ühise tagasivõtmispoliitika eduka arendamise prioriteetide kohta rõhutati, et ühenduse tagasivõtulepingud aitavad oluliselt kaasa tõhusale ühisele rände juhtimisele ning et neil on tähtis roll võitluses ebaseadusliku sisserändega. Need on ka oluliseks elemendiks Euroopa Liidu ja ebaseaduslike sisserändajate päritolu-, varasema elukoha ja transiidiriikide vahelise dialoogi ja koostöö raames.

(8)

Pärast 8. juuni 2004. aasta järeldusi, milles nõukogu kutsus eelarvepädevaid institutsioone üles muutma ettevalmistavad meetmed kättesaadavaks ja palus komisjonil arvestada nõukogu arvamust integreeritud tagasipöördumiskavade arendamise kohta tihedas koostöös liikmesriikidega, algatati ettevalmistavad meetmed aastateks 2005 ja 2006.

(9)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 4. ja 5. novembri 2004. aasta Brüsseli kohtumisel vastu võetud Haagi programmis üles alustama Euroopa Tagasipöördumisfondi (edaspidi „fond”) ettevalmistavat etappi ja fondi loomist 2007. aastaks, võttes arvesse ettevalmistava etapi hindamise tulemusi.

(10)

Nõukogu võttis 2004. aasta novembris teadmiseks eesistujariigi aruande, milles analüüsiti konkreetsetesse riikidesse tagasipöördumise parimaid teadaolevaid tavasid. Aruandes toodi välja palju võimalusi ning vajadus praktilisemat laadi koostööks liikmesriikide vahel tagasipöördumise valdkonnas. Aruandes esitati võimalused paremini integreeritud lähenemiseks nii tagasipöördumispoliitikale kui üldistele poliitikatele siseriiklikul ja ühenduse tasandil. Lisaks olid aruandes välja toodud liikmesriikide parimad tavad seoses kolmandate riikide kodanike vabatahtliku või sunniviisilise tagasipöördumisega oma päritolu- või transiidiriiki, näiteks toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide edendamine, mis tegelevad püsiva vabatahtliku tagasipöördumise, tagasipöördumisalase nõustamise ning ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamisega, sh tšarterlennud.

(11)

Ühenduse käsutuses peaks olema vahend, mille eesmärgiks on tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise põhimõtte alusel toetada ja edendada liikmesriikide jõupingutusi tagasipöördumise haldamise kõigi aspektide parandamisel ning toetada tagasipöördumist käsitlevate ühenduse õigusaktidega kehtestatud ühiste tagasipöördumisstandardite õiglast ja tõhusat rakendamist.

(12)

Käesoleva otsusega ei nähta ette rahastamist 2007. aastaks, et oleks võimalik võtta arvesse tagasipöördumisalaste ettevalmistavate meetmete (aastatel 2005 ja 2006) tulemusi vastavalt komisjoni aruandele nende meetmete hindamise kohta.

(13)

Asjaomased ühised standardid on eelkõige nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikuse tunnustamise kohta (5) ja sellega kaasnev nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus 2004/191/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (6), ning nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/573/EÜ ühislendude korraldamise kohta seoses kolmandate riikide kodanike väljasaatmisega kahe või enama liikmesriigi territooriumilt individuaalse väljasaatmiskorralduse alusel (7).

(14)

See hõlmab ka ühenduse tulevasi vahendeid, näiteks vahendit liikmesriikide poolt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumismenetluste ühiste standardite kohta, mis peaks Euroopa Liidus tagama võrdsed tingimused tagasipöördumismenetluste osas ning määratleks seega liikmesriikide tagasipöördumismeetmete tingimused ja ulatuse.

(15)

Liikmesriigid peaksid tagama, et fondi alusel võetud meetmetega austatakse põhiõigustest tulenevaid kohustusi, mis on sätestatud eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (Euroopa inimõiguste konventsioon), Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis pagulasseisundi kohta, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga, ning muudes asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis.

(16)

Pidades silmas, et kollektiivne väljasaatmine on vastavalt Euroopa inimõiguste konventsiooni protokollile nr 4 keelatud, tuleks käesoleva otsuse kohaselt abikõlblike ühiste tagasipöördumisoperatsioonide kaudu tagasi saata ainult isikuid, kelle suhtes kehtib individuaalne väljasaatmiskorraldus.

(17)

Pidades silmas fondi kohaldamisala ja eesmärki, ei tohiks fond ühelgi juhul toetada meetmeid, mis on seotud isikute paigutamisega varjupaigaaladele ja -keskustesse kolmandates riikides.

(18)

Vastavalt nõukogu poolt 28. novembril 2002. aastal heaks kiidetud tagasipöördumismeetmete programmile ning nagu on pidevalt kinnitatud selle valdkonna Euroopa Liidu dokumentides, eelkõige nõukogu 2. novembri 2005. aasta järeldustes vabatahtliku tagasipöördumise kohta, on vabatahtlik tagasipöördumine tagasipöördumise suhtes rakendatava tasakaalustatud, tõhusa ja püsiva lähenemisviisi oluline osa.

(19)

Tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames võetud abikõlblike meetmetega tuleks võtta arvesse haavatavate isikute eriolukorda.

(20)

Tagasipöördumismenetluste haldamise tõhususe edendamiseks siseriiklikul tasandil peaks fondi tegevus hõlmama ka meetmeid, mis seonduvad selliste isikute vabatahtliku tagasipöördumisega, kes pole kohustatud territooriumilt lahkuma, nagu näiteks varjupaigataotluse esitanud isikud, kes pole veel eitavat vastust saanud, või isikud, kellele laieneb rahvusvaheline kaitse nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) (8) tähenduses, või isikud, kellele laieneb ajutine kaitse nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ (miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel) (9) tähenduses.

(21)

Käesoleva otsuse esmane eesmärk peaks olema tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise edendamine siseriiklikul tasandil. Liikmesriike julgustatakse ellu viima tagasipöördumisoperatsioone integreeritud tagasipöördumiskavade alusel, milles analüüsitakse liikmesriigis valitsevat olukorda seoses sihtelanikkonnaga, seatakse eesmärgid seoses kavandatavate operatsioonidega ning koostöös asjaomaste sidusgruppide, nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Büroo (UNHCR) ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM), pakutakse välja tagasipöördumisskeeme, mis keskenduvad tõhusa ja püsiva tagasipöördumise tagamisele erinevate meetmete kaudu. Vajadusel tuleks integreeritud tagasipöördumiskavu regulaarselt hinnata ja kohandada.

(22)

Et soodustada isikute, eelkõige selliste isikute, kes pole kohustatud territooriumilt lahkuma, vabatahtlikku tagasipöördumist, tuleks sellistele tagasipöördujatele kehtestada stiimulid, nagu sooduskohtlemine tõhusama tagasipöördumisabi näol. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on tagasipöördujate väärika tagasipöördumise ja kulutõhususe seisukohast ka ametiasutuste huvides. Liikmesriike tuleks julgustada eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist.

(23)

Poliitika vaatepunktist on vabatahtlik ja sunniviisiline tagasipöördumine siiski omavahel seotud ja toetavad teineteist ning liikmesriike tuleks tagasipöördumise haldamisel ergutada nende kahe viisi vastastikust täiendavust parandama. Sunniviisiline tagasipöördumine on ilmselgelt vajalik Euroopa Liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika ning liikmesriikide sisserände- ja varjupaigakorralduse ühtsuse tagamiseks. Seega on sunniviisilise tagasipöördumise võimalus selle poliitika edukuse ja õigusriigi tagamise eelduseks, mis omakorda on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise seisukohalt esmatähtis. Seega peaks käesolev otsus toetama liikmesriikide meetmeid sunniviisilise tagasipöördumise lihtsustamiseks.

(24)

Lisaks kogevad liikmesriigid suurimaid takistusi sageli just sunniviisilise tagasipöördumise valdkonnas. Üks oluline takistus on ebamäärasus seoses asjaomase isiku tuvastamisega ja/või tema vajalike reisidokumentide puudumine. Selliste probleemide lahendamiseks tuleks liikmesriike ergutada parandama koostööd kolmandate riikide konsulaaresindustega ning suurendama omavahelist teabevahetust ja operatiivkoostööd selliste esindustega suhtlemisel.

(25)

Samuti on tingimata vajalik, et käesolev otsus toetaks seda kohaseks pidavates liikmesriikides konkreetseid tagasipöördujatele suunatud meetmeid tagasipöördumise sihtriigis, et tagada esmalt tulemuslik, heades tingimustes tagasipöördumine oma linna või päritolupiirkonda ja toetada seejärel nende püsivat taasintegreerumist oma kogukonda. Nimetatud meetmed ei peaks sisaldama üldist abi kolmandatele riikidele ning need peaksid olema abikõlblikud ainult siis ja sellisel määral, kui see on vajalik selliste tegevuste jätkamiseks, mis on algatatud ja ellu viidud peamiselt liikmesriikide territooriumil ning integreeritud tagasipöördumiskava alusel.

(26)

Lisaks sellele peaksid kõnealused meetmed omama koostoimet ühenduse välisabi vahendite kaudu toetatavate meetmetega, eelkõige rände ja varjupaiga valdkonna temaatilise programmiga.

(27)

Käesolev otsus luuakse osana ühtsest raamistikust, mis hõlmab samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (11) ja nõukogu ... otsust .../2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013, (12) ning mille eesmärk on käsitleda kohustuste õiglast jagamist liikmesriikide vahel Euroopa Liidu välispiiri integreeritud haldamise sisseseadmisest ning asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt välja töötatud ühise varjupaiga- ja sisserändepoliitika rakendamisest tuleneva finantskoormuse osas.

(28)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (13) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (edaspidi „agentuur”) üheks ülesandeks on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määratleda parimad tavad reisidokumentide saamiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks. Seega peaks agentuur tagama, et oleksid täidetud tingimused tõhusa ja liikmesriikide vahel koordineeritud tagasipöördumiskorra olemasoluks, jättes ühiste tagasipöördumisoperatsioonide täidesaatmise ja korraldamise pädevate siseriiklike teenistuste ülesandeks. Seega peaks agentuur saama kasutada käesoleva otsuse raames ühenduse meetmetega kättesaadavaks tehtud vahendeid.

(29)

Fondi poolt pakutav toetus oleks tõhusam ja paremini suunatud, kui abikõlblike meetmete kaasrahastamine põhineks strateegilistel mitmeaastastel programmidel, mille iga liikmesriik koostöös komisjoniga koostab.

(30)

Komisjoni poolt vastu võetud strateegiliste suuniste alusel peaks iga liikmesriik ette valmistama mitmeaastase programmdokumendi, milles arvestatakse liikmesriigi konkreetset olukorda ja vajadusi ning milles määratletakse tema arengustrateegia, mis peaks olema aastaprogrammides loetletud meetmete rakendamise raamistikuks.

(31)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (14) (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 53 lõike 1 punktis b viidatud ühist haldamist silmas pidades tuleks täpsustada tingimusi, mis lubavad komisjonil täita oma ülesandeid Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikidega koostöö tegemise kohustusi. Kõnealuste tingimuste kohaldamise puhul oleks komisjonil võimalik veenduda, et liikmesriigid kasutavad fondi seaduslikul ja nõuetekohasel viisil ning kooskõlas finantsmääruse artiklis 27 ja artikli 48 lõikes 2 sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

(32)

Komisjon peaks objektiivse ja läbipaistva meetodi alusel kehtestama olemasolevate kulukohustuste assigneeringute soovitusliku jaotuse.

(33)

Liikmesriigid peaksid võtma vastu vajalikud meetmed, et tagada haldus- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane toimimine ja rakendamise kvaliteet. Selleks oleks vajalik kehtestada üldpõhimõtted ja vajalikud funktsioonid, mida kõik programmid peaksid täitma.

(34)

Vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele peaksid fondi meetmete rakendamise ja kontrolli eest vastutama eelkõige liikmesriigid.

(35)

Mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide tõhusa ja nõuetekohase rakendamise tagamiseks tuleks täpsustada liikmesriikide kohustusi seoses haldus- ja kontrollisüsteemide, kulude tõendamise ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Haldus- ja kontrollisüsteemidega seoses on eelkõige vaja kehtestada kord, mille kohaselt liikmesriigid tagavad asjakohaste süsteemide olemasolu ja rahuldava toimimise.

(36)

Ilma et see piiraks komisjoni finantskontrolli alaseid volitusi, tuleks ergutada liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd selles valdkonnas.

(37)

Fondist toetatavate meetmete tõhusus ja mõju sõltuvad ka nende hindamisest ja tulemuste levitamisest. Sellega seoses tuleks selgelt kindlaks määrata liikmesriikide ja komisjoni vastutus ning hindamise usaldusväärsust ja sellega seotud teabe kvaliteeti tagav kord.

(38)

Meetmeid tuleks hinnata, pidades silmas vahekokkuvõtet ja mõju hindamist ning hindamisprotsess tuleks integreerida projekti järelevalvekorraldusse.

(39)

Pidades silmas ühendusepoolse rahastamise nähtavuse tähtsust, peaks komisjon andma juhiseid, aitamaks kaasa sellele, et iga asutuse, valitsusvälise organisatsiooni, rahvusvahelise organisatsiooni või mis tahes muu organi puhul teadvustataks piisavalt toetust, mis see on fondist saanud, võttes arvesse teiste ühiselt hallatavate vahendite, näiteks struktuurifondide puhul kasutatavat praktikat.

(40)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) punkti 37 tähenduses.

(41)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumise toetamist ühiste standardite ja tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16).

(43)

Kuna strateegiliste suuniste vastuvõtmisega seotud käesoleva otsuse meede on üldmeede ja selle eesmärk on muuta käesoleva otsuse vähemolulisi sätteid, muu hulgas jättes mõned neist sätetest välja või täiendades käesolevat otsust, lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks see vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu strateegiliste suuniste vastuvõtmiseks lühendada.

(44)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(45)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Iirimaa 6. septembri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(46)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 on Ühendkuningriik 27. oktoobri 2005. aasta kirjaga teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(47)

Vastavalt asutamislepingu artikli 67 lõike 2 teisele taandele muutis nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsus 2004/927/EÜ (mis näeb ette Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 osutatud menetluse kohaldamist kõnealuse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisega hõlmatud teatud valdkondade suhtes) (17) asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldatavaks asutamislepingu artikli 62 lõikega 1, lõike 2 punktiga a ja lõikega 3 ning artikli 63 lõike 2 punktiga b ja lõike 3 punktiga b hõlmatud valdkondades,

a)

tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise juurutamine ning selle korralduse ja rakendamise parandamine liikmesriikides;

b)

liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamine tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise raames ja tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise rakendamine;

c)

tagasipöördumist käsitlevate ühiste standardite tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas poliitika arenguga selles valdkonnas.

a)

mis põhinevad põhjalikul hinnangul, mis käsitleb sihtelanikkonna või tagasipöördumisega seotud konkreetse sihtküsimuse olukorda liikmesriigis ning kavandatud operatsioonidega seotud väljakutseid (näiteks seoses reisidokumentide hankimisega ja muude praktiliste tagasipöördumist takistavate asjaoludega), võttes vajadusel arvesse asjakohaste juhtumite arvukust. Põhjalik hinnang koostatakse koostöös kõigi asjaomaste ametiasutuste ja partneritega;

b)

millega püütakse luua terve rida meetmeid, mis toetavad kolmandate riikide kodanike (eelkõige selliste kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele) vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme ning vajadusel viima selliste isikute suhtes ellu sunniviisilisi tagasipöördumisoperatsioone, pidades täielikult kinni humanitaarpõhimõtetest ja austades nende isikute väärikust;

c)

mis sisaldavad programmi ja/või ajakava ning vajadusel näevad ette korrapärase hindamise mehhanismi, mis võimaldab programmi kohandada ja hinnata kava mõju praktikas; ning

d)

mis sisaldavad, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, meetmeid pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks valitsuse eri tasanditel.

a)

tõhusa, stabiilse ja püsiva operatiivkoostöö sisseseadmine või arendamine liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste vahel, eesmärgiga saada kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid ning tagada kiired ning edukad tagasipöördumised;

b)

selliste lahenduste edendamine, mis võimaldavad varjupaiga- ja sisserändemenetluste raames anda võimalikult varases staadiumis teavet tagasipöördumise kohta ning julgustada kolmandate riikide kodanikke kasutama vabatahtliku tagasipöördumise võimalust;

c)

kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise lihtsustamine, eelkõige toetatud vabatahtliku tagasipöördumise programmide kaudu, eesmärgiga tagada tõhus ja püsiv tagasipöördumine;

d)

keskvalitsuse tasandi, piirkondlike, kohalike, munitsipaal- ja muude riiklike ametiasutuste erinevate tasandite vahelise koostöö vormide väljatöötamine, mis võimaldab ametnikel saada kiiresti teavet teiste liikmesriikide tagasipöördumise alaste kogemuste ja praktika kohta ning võimalusel vahendeid koondada;

e)

selliste kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, sunniviisilise tagasipöördumise lihtsustamine ja elluviimine, eesmärgiga suurendada sisserändepoliitika usaldusväärsust ja ühtsust ning lühendada sunniviisilist tagasipöördumist ootavate isikute kinnipidamise aega.

a)

koostöö päritolu-, varasema elukoha või transiidiriiki käsitleva teabe kogumisel ja edastamisel potentsiaalsetele tagasipöördujatele;

b)

koostöö tõhusa, stabiilse ja püsiva operatiivkoostöö arendamisel liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste vahel, et lihtsustada konsulaarabi andmist kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide saamisel ning tagada kiired ja edukad tagasipöördumised;

c)

ühiste integreeritud tagasipöördumiskavade koostamine ja rakendamine, kaasa arvatud ühised vabatahtliku tagasipöördumise programmid teatavate päritolu-, varasema elukoha või transiidiriikide või piirkondade jaoks;

d)

uuringud tagasipöördumise valdkonnas asetleidva liikmesriikide vahelise halduskoostöö hetkeolukorra ja selle tõhustamise võimaluste kohta ning rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide rolli kohta selles kontekstis;

e)

teabe- ja parimate tavade vahetus, toetus ja nõustamine seoses eriti haavatavate sihtrühmade tagasipöördumisega;

f)

seminaride korraldamine, mis keskenduvad konkreetsetes kolmandates riikides ja/või piirkondades kasutatavatele parimatele tavadele ning mille sihtrühmaks on valdkonnas tegutsevad praktikud;

g)

ühised meetmed, mis võimaldavad tagasivõetud isikute vastuvõtmist päritolu-, varasema elukoha või transiidiriikides;

h)

meetmete ühine väljatöötamine, millega tagatakse isikute püsiv tagasipöördumine nende päritolu- või varasemasse elukohariiki.

a)

pädevate asutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid võimalikult kiiresti vastu võtta asjatundlikke tagasipöördumisotsuseid;

b)

pädevate haldusasutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid väljasaatmisotsuseid kiiresti rakendada või jõustada, austades seejuures täielikult inimväärikust ja asjaomaseid, selliseid operatsioone käsitlevaid Euroopa julgeolekustandardeid;

c)

kohtuasutuste suutlikkuse suurendamine, et nad suudaksid kiiremini edasikaevatud tagasipöördumisotsuseid läbi vaadata;

d)

seminaride ja ühiste koolituste korraldamine pädevate riiklike, piirkondlike, kohalike, munitsipaal- ja muude pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajatele tagasipöördumisoperatsioonide õiguslike ja praktiliste aspektide kohta;

e)

pädevate haldusasutuste suutlikkuse suurendamine, et tõhusalt rakendada vastastikust tunnustamist ja tagasipöördumisoperatsioone puudutavaid ühiseid menetlusi, kaasa arvatud agentuuri soovitusi, tegevusstandardeid ja parimaid tavasid tagasipöördumise valdkonnas.

1)

kõikidel tagasipöördumisjuhtudel kolmandate riikide kodanike üldine teavitamine tagasipöördumisest, üksikisikute nõustamine vabatahtliku tagasipöördumise võimaluste kohta, tõlkekulud, vältimatute reisidokumentide hankimine, vajalike lahkumiseelsete tervisekontrollide kulud, tagasipöördujate ja nende saatjate, sealhulgas meditsiinipersonali ja tõlkide reisi- ja toidukulud, saatjate, sealhulgas meditsiinipersonali ja tõlkide majutuskulud, transpordikulud liikmesriigist kuni tagasipöördumise sihtriigini ning koostöö päritolu-, varasema elukoha või transiidiriigi ametiasutustega;

2)

kõikidel tagasipöördumisjuhtudel spetsiaalne abi haavatavatele isikutele, nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, vanurid, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinatud või vägistatud isikud või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;

3)

lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, sunniviisilise tagasipöördumise korral tagasipöördujate ja nende osalevast liikmesriigist pärit saatjate reisi-, toidu- ja ajutise majutuse kulud korraldavas liikmesriigis enne lahkumist ühiste tagasipöördumisoperatsioonide puhul;

4)

lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, vabatahtliku tagasipöördumise korral toetuse osutamine tagasipöördujatele tagasipöördumise ettevalmistamiseks ning tagasipöördumiseelsed põhikulud;

5)

lisaks kolmandate riikide kodanike, kes ei ole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, vabatahtliku tagasipöördumise korral ja teistel juhtudel, kui liikmesriigid seda kohaseks peavad, piiratud rahaline toetus, millega rahastatakse esmaseid tagasipöördumisjärgseid kulusid, tagasipöörduja isiklike esemete transporti, kohast ajutist majutust tagasipöördumise sihtriigis esimestel päevadel pärast tagasipöördumist kas vastuvõtukeskuses või vajadusel hotellis, abi koolitusel ja töökoha leidmisel ning vajadusel piiratud ulatuses starditoetust majandustegevuse alustamiseks;

6)

pädevate haldus-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste töötajate väljaõpe ja koolitus, neisse kategooriatesse kuuluvate teistest liikmesriikidest pärinevate töötajate lähetamine, et tagada tagasipöördumisalaste ühiste standardite tõhus ja ühtlane rakendamine, ning tagasipöördujate kohtlemist käsitlevatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine ning koostöö tugevdamine ja lähetused tagasipöördumispoliitika tulemuste hindamiseks kolmandates riikides;

7)

reisidokumentide saamiseks ja kiirete väljasaatmismenetluste tagamiseks kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtava operatiivkoostöö korral reisi- ja majutuskulud liikmesriikides kolmandate riikide kodanike isikusamasuse tuvastamise ja nende reisidokumentide kontrollimise eest vastutavate ametiasutuste ja teenistuste töötajatele;

8)

kolmandate riikide kodanike, kes ei ole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, taasintegreerimismeetmete korral rahalised stiimulid ja muud lühiajalised tagasipöördunu isikliku arenguga seotud meetmed, mis on vajalikud taasintegreerumise käivitamiseks, näiteks koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning tagasipöördumisjärgne abi ja nõustamine;

9)

kolmandate riikide kodanike, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimustele, taasintegreerimismeetmete korral ja juhul, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, rahalised stiimulid ja muud lühiajalised tagasipöördunu isikliku arenguga seotud meetmed, mis on vajalikud taasintegreerumise käivitamiseks, näiteks koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning tagasipöördumisjärgne abi ja nõustamine, samuti meetmed, mis võimaldavad liikmesriikidel tagada kohase vastuvõtukorralduse tagasipöördujate saabumisel kolmandatesse riikidesse.

a)

edendama ühendusesisest koostööd ühenduse õigusaktide ja heade tavade rakendamisel;

b)

toetama selliste riikidevaheliste koostöövõrgustike ja katseprojektide loomist, mis põhinevad innovatsiooni edendamiseks, kogemuste ja heade tavade vahetamise lihtsustamiseks ja tagasipöördumispoliitika kvaliteedi parandamiseks kahes või enamas liikmesriigis asuvate organite riikidevahelistel partnerlussuhetel;

c)

toetama riikidevahelisi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid;

d)

toetama uuringuid, teabe levitamist ja vahetamist seoses parimate tavade ja kõigi teiste tagasipöördumispoliitika aspektidega, kaasa arvatud nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisega, eelkõige julgustama korraldama rohkem võrdlevaid uuringuid varasemate ja praeguste tagasipöördumisprogrammide mõju kohta;

e)

toetama katseprojekte ja uuringuid, mille abil püütakse leida võimalusi uute koostöövormide loomiseks ühenduses, ning milles käsitletakse selle valdkonna ühenduse õigust;

f)

toetama ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt, et mõõta tagasipöördumise valdkonnas asetleidvaid poliitilisi arenguid, pidades eelkõige silmas sellise statistika levitamist, mille puhul andmed on esitatud eraldi vabatahtliku ning sunniviisilise tagasipöördumise kohta;

g)

toetama koostöös agentuuriga ühise käsiraamatu väljatöötamist ja korrapärast ajakohastamist, mis käsitleb tagasipöördumisvaldkonnaga, sealhulgas saatjate kasutamisega, seonduvaid parimaid tavasid;

h)

osutama liikmesriikidele abistavaid teenuseid nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis nõuavad kiiret tegutsemist.

a)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kes pole veel saanud lõplikku eitavat vastust nende taotlusele saada liikmesriigis rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad pole saanud uut kodakondsust ning pole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

b)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kellele laieneb liikmesriigis rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või kellele laieneb liikmesriigis ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes otsustavad kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad pole saanud uut kodakondsust ning pole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

c)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele ning kes vastavalt kohustusele lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt otsustavad kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust;

d)

kõik muud kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele.

a)

komisjon kontrollib vastavalt artiklis 32 kirjeldatud menetlusele haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja nõuetekohast toimimist liikmesriikides;

b)

komisjon lükkab edasi või peatab maksete tegemise täielikult või osaliselt vastavalt artiklites 41 ja 42 kirjeldatud menetlustele, kui liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemid ei toimi, ning kohaldab mis tahes muid vajalikke finantskorrektsioone vastavalt artiklites 45 ja 46 kirjeldatud menetlustele.

a)

50 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes siseriikliku ja/või ühenduse õiguse alusel kehtib tagasipöördumisotsus, st haldusotsus või kohtulahend või -akt, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus;

b)

50 % võrdeliselt kolme eelnenud aasta jooksul nende kolmandate riikide kodanike koguarvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt pärast halduslikku või kohtulikku lahkumiskorraldust kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt lahkunud.

a)

kolmandate riikide kodanikke, kellele liikmesriigi transiidialal viibides ei antud sisenemisluba;

b)

kolmandate riikide kodanikke, kelle liikmesriik teise liikmesriiki tagasi saadab, eelkõige vastavalt nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (18).

a)

olukord ja vajadused asjaomases liikmesriigis;

b)

kulutuste kulutõhusus, pidades muu hulgas silmas projektiga seotud isikute arvu;

c)

rahastamist taotleva organisatsiooni ja iga partnerorganisatsiooni kogemus, ekspertteadmised, usaldusväärsus ning rahaline panus;

d)

mil määral projekt täiendab teisi Euroopa Liidu üldeelarvest või siseriiklike programmide osana rahastatavaid meetmeid.

a)

uuringud, hindamised, ekspertide aruanded ja statistika, sealhulgas fondi üldise toimimise kohta;

b)

liikmesriikide, lõplike abisaajate ja üldsuse teavitamise meetmed, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniad ning fondist rahastatavate projektide ühine andmebaas;

c)

juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine;

d)

ühise hindamis- ja järelevalveraamistiku kavandamine ning samuti näitajate süsteemide kavandamine, võttes vajadusel arvesse siseriiklikke näitajaid;

e)

hindamismeetodite täiendamine ja teabevahetus kõnealuse valdkonna tavade osas;

f)

liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 25 määratud ametiasutustele suunatud teavitamis- ja koolitusmeetmed, mis täiendavad liikmesriikide jõupingutusi oma ametiasutustele juhiste andmisel kooskõlas artikli 31 lõikega 2.

a)

ajavahemikul 2008–2010 7 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 EUR; ning

b)

ajavahemikul 2011–2013 4 % kõnealusele liikmesriigile aastas eraldatavast kaasrahastamise kogusummast, millele lisandub 30 000 EUR.

a)

nende kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist, kellel pole passi ega muid isikuttõendavaid dokumente;

b)

nende kolmandate riikide kodanike tagasipöördumist, keda ei hõlma ühenduse tagasivõtulepingud või riikidevahelised kahepoolsed tagasivõtulepingud, eesmärgiga tugevdada rahvusvahelisest õigusest tulenevat riigi kohustust oma kodanikud tagasi võtta;

c)

nende kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute, kes on saabunud konkreetsest riigist või kes on selles riigis mittekodanikena elanud, tagasipöördumist sellesse riiki;

d)

nende isikute tagasipöördumist, kes pole kohustatud liikmesriigi territooriumilt lahkuma, nagu näiteks varjupaigataotlejad, kes pole veel saanud eitavat vastust, ning isikud, kellele laieneb rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või kellele laieneb ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses;

e)

eriti haavatavate isikute rühmade tagasipöördumist.

a)

liikmesriigis valitseva olukorra kirjeldus, mis hõlmab tagasipöördumismenetluste integreeritud haldamise põhimõtet, kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega tehtavat koostööd, vabatahtliku ja sunniviisilise tagasipöördumisega seotud meetmeid ja tegevussuundasid (kusjuures andmed on võimalusel esitatud eraldi vabatahtliku ning sunniviisilise tagasipöördumise kohta), taasintegreerimismeetmete ja tagasipöördumise püsivusega seotud lähenemisviise, pädevate haldus- ja õigusasutuste suutlikkuse suurendamist ja koostööd teiste liikmesriikidega eespool nimetatud valdkondades;

b)

kõnealuse liikmesriigi vajaduste analüüs, mis hõlmab koostööd kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutustega, vabatahtliku ja sunniviisilise tagasipöördumisega seotud meetmeid ja tegevussuundasid, taasintegreerimismeetmete ja tagasipöördumise püsivusega seotud lähenemisviise, pädevate haldus- ja õigusasutuste suutlikkuse suurendamist ja koostööd teiste liikmesriikidega eespool nimetatud valdkondades, ning tegevuseesmärgid nimetatud vajaduste rahuldamiseks mitmeaastase programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul;

c)

eesmärkide saavutamiseks kohase strateegia esitamine ja nende saavutamisega seotud prioriteedid ning prioriteetide elluviimiseks kavandatud meetmete kirjeldus;

d)

andmed selle kohta, kas nimetatud strateegia on kooskõlas teiste piirkondlike, riiklike ja ühenduse vahenditega;

e)

teave prioriteetide ja nende konkreetsete eesmärkide kohta. Kõnealuseid eesmärke peab olema võimalik mõõta piiratud arvu näitajate abil, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Näitajad peavad võimaldama mõõta edasiminekut võrreldes esialgse olukorraga ning eesmärkide mõjusust prioriteetide elluviimisel;

f)

artiklis 12 sätestatud partnerluse põhimõtte rakendamiseks valitud lähenemisviisi kirjeldus;

g)

rahastamiskava projekt, milles on iga prioriteedi ja aastaprogrammi kohta välja toodud kavandatav fondi osamaks ning avalikust või erasektorist pärineva kaasrahastamise kogusumma;

h)

mitmeaastase programmi avalikustamise tagamiseks kehtestatud sätted.

a)

mitmeaastase programmi kavandi kooskõla fondi eesmärkide ja artiklis 18 osutatud strateegiliste suunistega;

b)

mitmeaastase programmi kavandis esitatud meetmete asjakohasust seoses kavandatava strateegiaga;

c)

liikmesriigi poolt fondi meetmete rakendamiseks kehtestatud haldus- ja kontrollimenetluste vastavust käesoleva otsuse sätetele;

d)

mitmeaastase programmi kavandi vastavust ühenduse õigusele ja eelkõige isikute vaba liikumise tagamist toetavale ühenduse õigusele koostoimes välispiirikontrolli, varjupaika ja sisserännet käsitlevate kõrvalmeetmetega.

a)

aastaprogrammi alusel rahastatavate projektide valiku üldeeskirjad;

b)

aastaprogrammi alusel toetatavate meetmete kirjeldus;

c)

fondist antava toetuse kavandatav jaotus programmi erinevate meetmete vahel ja summa, mida taotletakse artiklis 17 sätestatud tehnilise abi jaoks, et aastaprogrammi rakendada.

a)

asjaomaste haldus- ja kontrolliorganite ülesannete määratlus ja organisisene jaotus;

b)

selliste organite vaheliste ja siseste ülesannete lahususe põhimõttest kinnipidamine;

c)

piisavad vahendid igale organile talle kogu fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamise perioodiks antud ülesannete täitmiseks;

d)

aastaprogrammide deklareeritud kulutuste õigsuse ja korrakohasuse tagamise kord;

e)

usaldusväärsed raamatupidamis-, järelevalve- ja finantsaruandlussüsteemid elektroonilisel kujul;

f)

aruandlus- ja järelevalvesüsteem juhul, kui vastutav organ usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile;

g)

ülesannete täitmiseks vajalike menetlusjuhiste olemasolu;

h)

süsteemi toimimise auditeerimise kord;

i)

süsteemid ja kord piisava kontrolljälje tagamiseks;

j)

eeskirjade eiramise ja alusetult makstud summade tagasinõudmise aruandlus- ja järelevalvemenetlused.

a)

vastutav asutus: liikmesriigi funktsionaalne organ, liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või liikmesriigi avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, mis vastutab fondist toetust saava mitmeaastase programmi ja aastaprogrammide haldamise eest ning kannab hoolt komisjoniga suhtlemise eest;

b)

sertifitseerimisasutus: liikmesriigi poolt kuludeklaratsioone enne nende komisjonile saatmist tõendama määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, või sellise asutuse või organina toimiv ametiisik;

c)

auditeerimisasutus: liikmesriigi määratud siseriiklik avaliku sektori asutus või organ, kes on oma ülesannetes vastutavast asutusest ja sertifitseerimisasutusest sõltumatu ja kes vastutab haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrollimise eest;

d)

vajaduse korral volitatud asutus.

a)

on juriidiline isik, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriigi funktsionaalne organ;

b)

omab vajalikku infrastruktuuri hõlpsaks suhtlemiseks suure hulga kasutajatega ja teiste liikmesriikide vastutavate organite ja komisjoniga;

c)

tegutseb sellises halduslikus raamistikus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita korrektselt ja huvide konflikti vältides;

d)

on võimeline kohaldama ühenduse vahendite fondijuhtimiseeskirju;

e)

omab rahalist ja haldussuutlikkust, mis on võrdeline tema hallatavate ühenduse vahendite suurusega;

f)

omab enda käsutuses töötajaid, kellel on asjakohane erialane kvalifikatsioon haldusalaseks tööks rahvusvahelises keskkonnas.

a)

konsulteerib partneritega vastavalt artiklile 12;

b)

esitab komisjonile artiklites 19 ja 21 osutatud mitmeaastaste programmide ja aastaprogrammide kavandid;

c)

korraldab vajadusel pakkumiskutsete ja ettepanekute esitamise kutsete esitamise ning levitab sellekohast teavet;

d)

korraldab fondist kaasrahastatavate projektide väljavalimise kooskõlas artikli 15 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidega;

e)

võtab vastu komisjoni tehtud maksed ja teeb makseid lõplikele abisaajatele;

f)

tagab järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse fondist ning teistest asjaomastest siseriiklikest ja ühenduse rahastamisvahenditest toimuva kaasrahastamise vahel;

g)

jälgib kaasrahastatud toodete üleandmist ja teenuste osutamist ning meetmete puhul seda, et deklareeritud kulud on tegelikult tehtud ning vastavad ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele;

h)

tagab raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi olemasolu elektroonilisel kujul asjaomase aastaprogrammi iga meetme jaoks ning vajalike rakendamist käsitlevate andmete kogumise finantsjuhtimiseks, järelevalveks, kontrolliks ja hindamiseks;

i)

tagab, et lõplikud abisaajad ja fondist kaasrahastatavate meetmete rakendamisel osalevad muud organid kasutaksid eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi meetmetega seotud tehingute kohta, ilma et see piiraks siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaldamist;

j)

tagab, et artiklis 49 osutatud fondi hindamine viiakse läbi artikli 50 lõikes 2 sätestatud tähtaegade jooksul kooskõlas komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud kvaliteedistandarditega;

k)

kehtestab korra, mis tagab kõikide piisava kontrolljälje tagamiseks nõutavate kulusid ja auditeid käsitlevate dokumentide säilitamise kooskõlas artiklis 43 osutatud nõuetega;

l)

tagab, et auditeerimisasutus saaks artikli 30 lõikes 1 sätestatud auditite läbiviimiseks kogu vajaliku teabe kasutatud haldusmenetluste ja fondist kaasrahastatud projektide kohta;

m)

tagab, et sertifitseerimisasutus saab kogu tõendamiseks vajaliku teabe kuludega seotud menetluste ja kontrollide kohta;

n)

koostab aastaprogrammide rakendamise kohta eduaruandeid ja lõpparuandeid, sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud kuludeklaratsioone ja maksetaotlusi või vajaduse korral tagasimaksedeklaratsioone ning esitab need komisjonile;

o)

levitab teavet ja viib läbi nõustamist ning tutvustab toetust saanud meetmete tulemusi;

p)

teeb koostööd komisjoniga ja vastutavate asutustega teistes liikmesriikides;

q)

kontrollib artikli 33 lõikes 6 osutatud suuniste järgimist lõplike abisaajate poolt.

a)

tõendab, et:

b)

tagab tõendamise eesmärgil piisava teabe saamise vastutavalt asutuselt kuludeklaratsioonides märgitud kulusid käsitleva korra ja nende kulude kontrollimise kohta;

c)

võtab tõendamise eesmärgil arvesse kõiki auditeerimisasutuse poolt või vastutusel läbi viidud auditite tulemusi;

d)

säilitab komisjonile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumendid elektroonilisel kujul;

e)

kontrollib ühenduse rahalise toetuse tagasinõudmist, vajadusel koos viivisega, kui see on avastatud rikkumisi silmas pidades alusetult makstud;

f)

peab arvestust Euroopa Liidu üldeelarvega seoses tagasinõudmisele kuuluvate ja tagasinõutud summade kohta, arvates need võimaluse korral järgmisest kuludeklaratsioonist maha.

a)

tagab auditite läbiviimise, et kontrollida haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise tõhusust;

b)

tagab, et meetmete auditid viiakse läbi deklareeritud kulude tõendamiseks vajaliku valimi alusel; valim esindab vähemalt 10 % iga aastaprogrammi kogu abikõlblikust kulust;

c)

esitab komisjonile kuue kuu jooksul alates mitmeaastase programmi heakskiidu saamisest auditeerimisstrateegia, mis hõlmab punktides a ja b nimetatud auditeid läbiviivaid organeid, kindlustades peamiste fondi kaasrahastamisest abisaajate auditeerimise ja auditite ühtlase jaotuse kogu programmiperioodi vältel.

a)

aasta auditeerimisaruanne, milles esitatakse aastaprogrammi suhtes vastavalt auditistrateegiale läbiviidud auditite tulemused ning antakse aru programmi haldus- ja kontrollisüsteemis avastatud puudustest;

b)

auditeerimisasutuse vastutusel läbi viidud kontrollidel ja audititel põhinev arvamus selle kohta, kas haldus- ja kontrollisüsteemi toimimine annab piisava tagatise, et komisjonile esitatud kuludeklaratsioonid on õiged ja nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrakohased;

c)

deklaratsioon, milles antakse hinnang lõppmakse maksetaotluse või tagasimaksedeklaratsiooni kehtivusele ja asjaomaste kulutuste seaduslikkusele ja korrakohasusele.

a)

tõendatud kuludeklaratsioon, mis on koostatud vastavalt artikli 29 lõike 1 punktile a ja artiklile 35, ja taotlus lõppmakse tegemiseks või tagasimaksedeklaratsioon;

b)

aastaprogrammi rakendamise lõpparuanne artiklis 51 sätestatud kujul;

c)

artikli 30 lõikes 3 sätestatud aasta auditeerimisaruanne, arvamus ja deklaratsioon.

a)

siseriikliku või ühenduse auditeerimisorgani aruandest ilmnevad tõsised puudused haldus- ja kontrollisüsteemide toimimises;

b)

eelarvevahendite käsutaja peab läbi viima täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud.

a)

programmi haldus- ja kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis mõjutavad maksete tõendamiskorra usaldusväärsust ja mille suhtes ei ole võetud korrigeerivaid meetmeid; või

b)

tõendatud kuludeklaratsioonis sisalduvad kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole kõrvaldatud; või

c)

liikmesriik ei ole täitnud artiklitest 31 ja 32 tulenevaid kohustusi.